RAPORT Euroopa Parlamendi koosseis 2014. aasta valimisi silmas pidades

25.2.2013 - (2012/2309(INI))

Põhiseaduskomisjon
Raportöörid: Roberto Gualtieri ja Rafał Trzaskowski


Menetlus : 2012/2309(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0041/2013

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Parlamendi koosseisu kohta 2014. aasta valimisi silmas pidades

2012/2309 (INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõiget 2,

–   võttes arvesse protokolli nr 36 üleminekusätete kohta,

–   võttes arvesse lepingut Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 41, 48 ja 74f,

–   võttes arvesse oma 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi koosseisu kohta[1],

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0041/2013),

A. arvestades, et protokolli nr 36 artikli 2 lõigete 1 ja 2 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel;

B.  arvestades, et Horvaatia Vabariik ühineb Euroopa Liiduga eeldatavasti enne Euroopa Parlamendi valimisi, mis peaksid toimuma 2014. aasta kevadel, ning arvestades, et 2009.–2014. aastaks valitud parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisega lõpeb ka Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikli 19 lõike 1 kehtivusaeg;

C. arvestades, et arvesse tuleks võtta alates viimastest Euroopa Parlamendi valimistest aset leidnud demograafilisi muutusi;

D. arvestades, et kestliku süsteemi kehtestamist Euroopa Parlamendi kohtade jagamiseks tuleks kaaluda koos nõukogu hääletussüsteemi läbivaatamisega liidu institutsioonide üldise reformimise osana, mille määrab kindlaks ELi lepingu artikli 48 lõike 3 kohaselt kokku kutsutav konvent, ning arvestades, et seoses selle reformiga tuleks tunnistada, et aluslepingute kohaselt on liidu demokraatia alus nii kodanike kui liikmesriikide esindatus;

E. arvestades, et kohtade jagamine parlamendi järgmisel ametiajal ei tohiks olla meelevaldne, vaid peaks tuginema objektiivsetele kriteeriumitele, mida kohaldatakse pragmaatiliselt, kusjuures sellise jagamisega tuleks kohtade arvu kasv hüvitada kohtade arvu vähenemisega selliselt, et kohad ei väheneks rohkem kui ühe koha võrra liikmesriigi kohta;

1.  esitab ELi lepingu artikli 14 lõikes 2 sätestatud algatusõiguse alusel Euroopa Ülemkogule lisas toodud ettepaneku võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta parlamendi 2014.–2019. aasta ametiajaks;

2.  rõhutab tungivat vajadust võtta nimetatud otsus, mis eeldab parlamendi nõusolekut, vastu niipea, kui jõustub leping Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga, et liikmesriigid saaksid kehtestada õigeaegselt vajalikud siseriiklikud sätted Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks 2014.–2019. aasta ametiajaks;

3.  võtab endale kohustuse esitada lähiajal ettepanek 2014. aasta valimiste korraldamise praktilise korra parandamiseks;

4.  kohustub esitama enne 2015. aasta lõppu uue ettepaneku võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus eesmärgiga luua piisavalt aegsasti enne parlamendi 2019.–2024. aasta ametiaja algust kestlik ja läbipaistev süsteem, mis võimaldab tulevikus iga kord enne Euroopa Parlamendi valimisi jagada parlamendikohtade arvu liikmesriikide vahel objektiivsel viisil ja lisatud otsuse ettepaneku artiklis 1 määratletud kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele tuginedes, võttes arvesse liikmesriikide arvu mis tahes suurenemist ning ametlikke andmeid rahvastiku demograafilise arengu kohta, ning välistamata võimalust reserveerida teatav arv parlamendikohti riikidevaheliste nimekirjade alusel valitavatele parlamendiliikmetele;

5.  märgib, et Euroopa Parlamendi kohtade jagamise uus süsteem tuleks kehtestada koos nõukogu hääletussüsteemi läbivaatamisega aluslepingute vajaliku läbivaatamise osana; on otsustanud esitada vastavad ettepanekud ELi lepingu artikli 48 lõike 3 kohaselt kokku kutsutaval järgmisel konvendil;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellele lisatud ettepanek võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus koos eespool nimetatud põhiseaduskomisjoni raportiga Euroopa Ülemkogule ning Horvaatia Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning teavitamise eesmärgil komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

  • [1]  ELT C 227 E, 4.9.2008, lk 132 (Lamassoure’i ja Severini raport).

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA

Ettepanek võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta

EUROOPA ÜLEMKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 14 lõiget 2,

võttes arvesse protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1) Protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 2 lõigete 1 ja 2 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel.

(2) Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikli 19 lõike 1 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel.

(3) Viivitamata on vaja täita protokolli nr 36 artikli 2 lõike 3 sätteid ja võtta sellest tulenevalt vastu Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 teises lõigus sätestatud otsus, et võimaldada liikmesriikidel võtta õigeaegselt vastu vajalikud siseriiklikud sätted Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks 2014.–2019. aasta ametiajaks.

(4) Nimetatud otsus on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kriteeriumitega, mille kohaselt ei ole liidu kodanike esindajate arv suurem kui seitsesada viiskümmend, millele lisandub president, kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta ja ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

ELi lepingu artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

–    kohtade jaotamisel Euroopa Parlamendis kasutatakse täiel määral aluslepingus kindlaks määratud minimaalset ja maksimaalset arvu, et kajastada võimalikult täpselt iga liikmesriigi elanike arvu;

–   iga liikmesriigi rahvaarvu ja parlamendikohtade vaheline suhe enne täisarvuni ümardamist erineb vastavalt rahvaarvule sellisel viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige ja vastupidiselt, mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda suuremale arvule kohtadele tal on õigus.

Artikkel 2

      Liikmesriigi elanike üldarvu arvutab komisjon (Eurostat) liikmesriikide esitatud andmete alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kehtestatud meetodile.

Artikkel 3

Artikli 1 kohaselt on Euroopa Parlamenti valitavate esindajate arv alates parlamendi 2014.–2019. aasta ametiaja algusest liikmesriigiti järgmine:

Belgia

21

Bulgaaria

17

Tšehhi Vabariik

21

Taani

13

Saksamaa

96

Eesti

6

Iirimaa

11

Kreeka

21

Hispaania

54

Prantsusmaa

74

Horvaatia

11

Itaalia

73

Küpros

6

Läti

8

Leedu

11

Luksemburg

6

Ungari

21

Malta

6

Madalmaad

26

Austria

18

Poola

51

Portugal

21

Rumeenia

32

Sloveenia

8

Slovakkia

13

Soome

13

Rootsi

20

Ühendkuningriik

73

Artikkel 4

Käesolev otsus vaadatakse läbi piisavalt aegsasti enne parlamendi 2019.–2024. aasta ametiaja algust eesmärgiga luua süsteem, mis võimaldab tulevikus iga kord enne Euroopa Parlamendi valimisi jaotada parlamendikohtade arvu liikmesriikide vahel objektiivsel, õiglasel, kestlikul ja läbipaistval moel artiklis 1 sätestatud kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele tuginedes, võttes arvesse muutusi liikmesriikide arvus ning ametlikke andmeid rahvastiku demograafilise arengu kohta ning hääletussüsteemi nõukogus.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

...

Euroopa Ülemkogu nimel

eesistuja

SELETUSKIRI

Parlamendi järgmisel ametiaja alguses 2014. aastal lõpeb Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 suhtes praegu kohaldatava erandi kehtivusaeg ning Euroopa Parlamendil hakkab olema 751 liiget (750, millele lisandub president). Praegu on Euroopa Parlamendis 754 kohta: 736 liiget on valitud 2009. aasta valimiste ajal jõus olnud Nice’i lepingu alusel ning 18 on ametisse nimetatud Lissaboni lepingu kohaselt, muutes protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 2, millega kehtestati ajutine erand Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikest 2 (milles sätestatakse, et ühelegi liikmesriigile ei või eraldada üle 96 koha), võimaldades Saksamaal säilitada kuni 2014. aastani talle Nice’i lepingu alusel eraldatud 99 kohta.

Horvaatia ühinemislepingu jõustumisel eraldatakse talle Euroopa Parlamendis 12 kohta (praegu on Horvaatial 12 vaatlejat) vastavalt ühinemisakti artikli 19 lõikele 1, millega muudetakse ka protokolli nr 36 artiklit 2, millega parlamendikohtade arv suureneb ajutiselt 766-ni.

Selle tulemusel tuleb parlamendikohtade koguarvu vähendada 15 võrra, et viia kohtade arv kooskõlla aluslepingu sätetes kehtestatud arvuga (751). Neist 15-st kolm kohta tuleb võtta Saksamaa kvoodi arvelt, kelle kohtade arv väheneb 99-lt aluslepingu kohasele maksimaalsele 96-le. Ülejäänud 12 kohta tuleb leida ühe või mitme koha võtmisega kuni 12-lt liikmesriigilt nende 24 liikmesriigi (sealhulgas Horvaatia) seast, kellel on rohkem kui aluslepingus ette nähtud minimaalsed kuus kohta (liikmesriigid, kellel on kuus kohta, on praegu Malta, Luksemburg, Küpros ja Eesti). Euroopa Parlamendi uue koosseisu kindlaksmääramise otsuses tuleb võib-olla ette näha ka kohtade ulatuslikum ümberjagamine, et võtta arvesse võimalikke muutusi liikmesriikide elanike arvus ja/või parandada aluslepingus sätestatud kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte tõlgendamist ja rakendamist.

ELi lepingu artikli 14 lõike 2 kohaselt tuleb parlamendi uus koosseis kinnitada Euroopa Ülemkogu otsusega, mis võetakse vastu ühehäälselt Euroopa Parlamendi algatusel ja nõusolekul. Sellest tulenevalt on Euroopa Parlament vastutav ettepaneku esitamise eest Euroopa Ülemkogule.

Raportööride esitatud ettepanek põhineb järgmistel kaalutlustel.

ELi lepingu artikli 14 lõikes 2 sätestatakse, et kodanike esindatus Euroopa Parlamendis peab olema kahanevalt proportsionaalne. Lamassoure’i ja Severini raporti kohaselt tähendab kahanev proportsionaalsus järgmist: 1) lepingus sätestatud minimaalset ja maksimaalset arvu tuleb täiel määral kasutada, et Euroopa Parlamendi kohtade jagunemine kajastaks võimalikult täpselt liikmesriikide elanike arvu jagunemist; 2) mida suurem on liikmesriigi elanike arv, seda suurem on tema õigus suuremale kohtade arvule ning 3) mida suurem on riigi elanike arv, seda suuremat arvu elanikke esindab üks Euroopa Parlamendi liige. Nimetatud määratlusega kehtestatakse üldpõhimõte, mitte matemaatiline kriteerium. Seda ei saa täiel määral järgida teise põhimõtte osas (mis sõna-sõnalt võttes tähendaks, et kahel erineva elanike arvuga liikmesriigil ei saaks olla võrdne arv kohti). Seda võib aga rakendada eri viisidel ja see ei anna ühtainust tulemust. Igal juhul ei järgita praeguse kohtade jaotuse puhul mõne liikmesriigi puhul kolmandat põhimõtet, nagu nähtub I lisa tabelist 1. Seega on esimeseks kriteeriumiks kahaneva proportsionaalsuse järgimine niipalju, kui võimalik. Kuid milline selle elluviimise eri viisidest tuleks valida?

Eelmiste ümberjaotamistega on kohtade jaotuse kahanevus viidud äärmuseni, suurendades suurte liikmesriikide rahvaarvu ja kohtade suhet keskmise suurusega riikidega võrreldes märkimisväärselt (vt II lisa), mis osutab vajadusele taastada tasakaal. Lisaks välistab Lamassoure’i ja Severini raporti esimene põhimõte (kasutada täiel määral ära aluslepingus kindlaks määratud piire) Saksamaale eraldatud kohtade arvu täiendava vähendamise alla 96, mis oleks poliitiliselt kahjulik kogu Euroopa Parlamendi jaoks, pidades silmas Saksamaa konstitutsioonikohtu tuntud kriitilist seisukohta kahaneva proportsionaalsuse suhtes. See välistab automaatselt suurte liikmesriikide kohtade arvu vähendamise ja vähemalt mõne puhul neist tooks see loogiliselt kaasa hoopis kohtade arvu suurendamise.

Eelmisel konvendil pakkus Euroopa Parlament välja nn fikseeritud proportsionaalsuse meetodi, mis töötati hiljuti välja Cambridge’i kompromissi nime all: kõigile liikmesriikidele eraldatakse kuus kohta ja ülejäänud kohad jagatakse proportsionaalsuse alusel (vt I lisa tabel 4). Fikseeritud proportsionaalsuse meetod on kõige proportsionaalsem mehhanism kahaneva proportsionaalsuse järgimiseks, mis vähendaks märkimisväärselt Saksamaa konstitutsioonikohtu kriitilisust (eriti kui kombineerida see aluslepingu läbivaatamisega, millega kaotataks ülempiir 96 kohta). Samas tooks selle rakendamine kaasa parlamendikohtade valulise ümberjagamise, mille puhul keskmise suurusega ja väikesed liikmesriigid kaotaksid palju kohti ja suured saaksid palju juurde. Ka tähendaks 96-kohalise ülempiiri tühistamata jätmine Saksamaa diskrimineerimist suurte liikmesriikide hulgas, viies järsult üles rahvaarvu / kohtade arvu suhtarvu Prantsusmaa ja Saksamaa vahelises võrdluses.

Kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte rakendamise mitmete võimalike matemaatiliste valemite[1] hulgas on kõige kahanevam „paraboolne” meetod (vt I lisa tabel 3). Pikas perspektiivis võiks see olla orienteerivaks kriteeriumiks, mis ei nõua lepingu muutmist, kuid see mudel toob kaasa parlamendikohtade liiga suure ümberjagamise, et olla ühe korraga poliitiliselt teostatav.

Seetõttu pakuvad raportöörid välja pragmaatilise lahenduse, mis põhineb erineval kriteeriumil: vähendada liikmesriikide kohtade kaotust, järgides samal ajal kahanevat proportsionaalsust niipalju, kui võimalik, lähtudes põhimõttest, et „keegi ei saa juurde ega kaota üle ühe koha” (vt I lisa tabel 1). Selline pragmaatiline lahendus on saavutatav kahes etapis. Esimeseks sammuks (vt I lisa tabel 2) on ümberjagamine, mis on täielikult kooskõlas kahaneva proportsionaalsuse kolme põhimõttega, muutes samal ajal kohtade jaotust nii vähe, kui võimalik. Selle tulemusena kaotaksid parlamendikohti 13 liikmesriiki, kellest kaks (Ungari ja Leedu) kaotaksid kolm kohta, kuus liikmesriiki (Rumeenia, Kreeka, Belgia, Portugal, Tšehhi Vabariik, Läti) kaotasid kaks kohta ja viis liikmesriiki (Rootsi, Bulgaaria, Iirimaa, Horvaatia, Sloveenia) kaotaksid ühe koha. Teisalt saaks Prantsusmaa juurde neli kohta, Ühendkuningriik ja Hispaania kolm kohta ja Itaalia ühe koha. Teine samm seisneb poliitilises kompenseerimises rohkem kui ühe koha juurdesaamise (11 kohta) ja kaotamise (10 kohta) vahel. Täiendav kokku hoitud koht eraldataks Sloveeniale (kes säilitab seeläbi oma 8 kohta) kui väikseimale riigile esimese etapi kaotajate hulgas. Tulemuseks on eespool nimetatud „kaotuste minimeerimine”, mille puhul üksnes 12 liikmesriiki kaotavad igaüks ühe koha ja mitte keegi ei saa kohti juurde. Loomulikult tähendab see „juurdesaamisest loobumine”, et kahaneva proportsionaalsuse kolmandat põhimõtet täielikult ei järgita, kuid selline tulemus tugineb selgele poliitilisele loogikale. Lisaks on see lahendus kahaneva proportsionaalsuse järgimisele palju lähemal kui mis tahes muu mudelil „keegi ei saa juurde ega kaota üle ühe koha” põhinev lahendus (nt 12 koha vähendamine, mille puhul igaüks viimase ümberjaotamise „võitjatest” kaotab ühe koha).

Raportöörid on seisukohal, et praeguses olukorras ja praeguse otsustamismenetluse alusel selles valdkonnas saavutatakse väljapakutud lahendusega kõige tõenäolisemalt parlamendi häälteenamus ja ühehäälsus nõukogus, järgides samal ajal võimalikult palju kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet.

Uue katse saavutada objektiivsetel kriteeriumitel põhinev püsivam süsteem, mida tunnustaksid kõik sidusrühmad, võiks algatada uue parlamendi algatusena piisavalt aegsasti enne 2019. aastal toimuvaid järgmisi valimisi. Samaaegselt võiks seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetava erimäärusega sätestada asjakohasema meetodi iga liikmesriigi valijaskonna suuruse arvutamiseks.

Lisad:

I.    Eri arvutusmeetodite mõju kirjeldavad tabelid

II.   Ajalooline taust

  • [1]  Eri matemaatiliste valemite analüüs ja kirjeldus on toodud väljaande „Mathematic social sciences” eriväljaandes 63 (2012), lk 65–91, eriti lk 100 tabelis 2.

I LISA

TABEL 1. PRAGMAATILINE LAHENDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Liikmesriigid

Rahvaarv*

Kohti (praegune jaotus)

Rahvaarvu ja kohtade suhe

Kohti (uus jaotus)

Erinevus

Rahvaarvu ja kohtade suhe (uus jaotus)

Saksamaa

81843743

99

826704

96

miinus 3

852539

Prantsusmaa

65397912

74

883756

74

 

883756

Ühendkuningriik

62989550

73

862871

73

 

862871

Itaalia

60820764

73

833161

73

 

833161

Hispaania

46196276

54

855487

54

 

855487

Poola

38538447

51

755656

51

 

755656

Rumeenia

21355849

33

647147

32

miinus 1

667370

Madalmaad

16730348

26

643475

26

 

643475

Kreeka

11290935

22

513224

21

miinus 1

537664

Belgia

11041266

22

501876

21

miinus 1

525775

Portugal

10541840

22

479175

21

miinus 1

501992

Tšehhi Vabariik

10505445

22

477520

21

miinus 1

500259

Ungari

9957731

22

452624

21

miinus 1

474178

Rootsi

9482855

20

474143

19

miinus 1

499098

Austria

8443018

19

444369

19

 

444369

Bulgaaria

7327224

18

407068

17

miinus 1

431013

Taani

5580516

13

429270

13

 

429270

Slovakkia

5404322

13

415717

13

 

415717

Soome

5401267

13

415482

13

 

415482

Iirimaa

4582769

12

381897

11

miinus 1

416615

Horvaatia

4398150

12

366513

11

miinus 1

399832

Leedu

3007758

12

250647

11

miinus 1

273433

Sloveenia

2055496

8

256937

8

 

256937

Läti

2041763

9

226863

8

miinus 1

255220

Eesti

1339662

6

223277

6

 

223277

Küpros

862011

6

143669

6

 

143669

Luksemburg

524853

6

87476

6

 

87476

Malta

416110

6

69352

6

 

69352

KOKKU

 

766

 

751

 

 

* seisuga 1. jaanuar 2012

TABEL 2. PRAGMAATILINE LAHENDUS – kaks sammu

 

 

 

 

 

 

 

 

Liikmesriigid

Rahvaarv*

Kohti (samm 1)

Erinevus

Rahvaarvu ja kohtade suhe (samm 1)

Kohti (samm 2)

Erinevus

Rahvaarvu ja kohtade suhe (samm 2)

Saksamaa

81843743

96

miinus 3

852539

96

miinus 3

852539

Prantsusmaa

65397912

78

pluss 4

838435

74

 

883756

Ühendkuningriik

62989550

76

pluss 3

828810

73

 

862871

Itaalia

60820764

74

pluss 1

821902

73

 

833161

Hispaania

46196276

57

pluss 3

810461

54

 

855487

Poola

38538447

51

 

755656

51

 

755656

Rumeenia

21355849

31

miinus 2

688898

32

miinus 1

667370

Madalmaad

16730348

26

 

643475

26

 

643475

Kreeka

11290935

20

miinus 2

564547

21

miinus 1

537664

Belgia

11041266

20

miinus 2

552063

21

miinus 1

525775

Portugal

10541840

20

miinus 2

527092

21

miinus 1

501992

Tšehhi Vabariik

10505445

20

miinus 2

525272

21

miinus 1

500259

Ungari

9957731

19

miinus 3

524091

21

miinus 1

474178

Rootsi

9482855

19

miinus 1

499098

19

miinus 1

499098

Austria

8443018

19

 

444369

19

 

444369

Bulgaaria

7327224

17

miinus 1

431013

17

miinus 1

431013

Taani

5580516

13

 

429270

13

 

429270

Slovakkia

5404322

13

 

415717

13

 

415717

Soome

5401267

13

 

415482

13

 

415482

Iirimaa

4582769

11

miinus 1

416615

11

miinus 1

416615

Horvaatia

4398150

11

miinus 1

399832

11

miinus 1

399832

Leedu

3007758

9

miinus 3

334195

11

miinus 1

273433

Sloveenia

2055496

7

miinus 1

293642

8

 

256937

Läti

2041763

7

miinus 2

291680

8

miinus 1

255220

Eesti

1339662

6

 

223277

6

 

223277

Küpros

862011

6

 

143669

6

 

143669

Luksemburg

524853

6

 

87476

6

 

87476

Malta

416110

6

 

69352

6

 

69352

KOKKU

 

751

 

 

751

 

 

* seisuga 1. jaanuar 2012

TABEL 3. PARABOOLNE VALEM

 

 

 

 

 

 

 

Liikmesriigid

Rahvaarv*

Kohti

Erinevus

Rahvaarvu ja kohtade suhe

Saksamaa

81843743

96

miinus 3

852539

Prantsusmaa

65397912

80

pluss 6

817474

Ühendkuningriik

62989550

78

pluss 5

807558

Itaalia

60820764

75

pluss 2

810944

Hispaania

46196276

60

pluss 6

769938

Poola

38538447

51

 

755656

Rumeenia

21355849

32

miinus 1

667370

Madalmaad

16730348

26

 

643475

Kreeka

11290935

20

miinus 2

564547

Belgia

11041266

19

miinus 3

581119

Portugal

10541840

19

miinus 3

554834

Tšehhi Vabariik

10505445

19

miinus 3

552918

Ungari

9957731

18

miinus 4

553207

Rootsi

9482855

17

miinus 3

557815

Austria

8443018

16

miinus 3

527689

Bulgaaria

7327224

15

miinus 3

488482

Taani

5580516

13

 

429270

Slovakkia

5404322

12

miinus 1

450360

Soome

5401267

12

miinus 1

450106

Iirimaa

4582769

11

miinus 1

416615

Horvaatia

4398150

11

miinus 1

399832

Leedu

3007758

9

miinus 3

334195

Sloveenia

2055496

8

 

256937

Läti

2041763

8

miinus 1

255220

Eesti

1339662

7

pluss 1

191380

Küpros

862011

7

pluss 1

123144

Luksemburg

524853

6

 

87476

Malta

416110

6

 

69352

KOKKU

 

751

 

 

* seisuga 1. jaanuar 2012

TABEL 4. FIKSEERITUD PROPORTSIONAALSUS – CAMBRIDGE’I KOMPROMISS

 

 

 

 

 

 

Liikmesriigid

Rahvaarv*

Kohti

Erinevus

Rahvaarvu ja kohtade suhe

Saksamaa

81751602

96

miinus 3

851579

Prantsusmaa

65048412

83

pluss 9

783716

Ühendkuningriik

62435709

80

pluss 7

780446

Itaalia

60626442

78

pluss 5

777262

Hispaania

46152926

61

pluss 7

756605

Poola

38200037

51

 

749020

Rumeenia

21413815

31

miinus 2

690768

Madalmaad

16655799

25

miinus 1

666232

Kreeka

11309885

19

miinus 3

595257

Belgia

10951665

18

miinus 4

608426

Portugal

10636979

18

miinus 4

590943

Tšehhi Vabariik

10532770

18

miinus 4

585154

Ungari

9985722

17

miinus 5

587395

Rootsi

9415570

17

miinus 3

553857

Austria

8404252

16

miinus 3

525266

Bulgaaria

7504868

15

miinus 3

500325

Taani

5560628

12

miinus 1

463386

Slovakkia

5435273

12

miinus 1

452939

Soome

5375276

12

miinus 1

447940

Iirimaa

4480858

11

miinus 1

407351

Horvaatia

4412137

11

miinus 1

401103

Leedu

3244601

9

miinus 3

360511

Sloveenia

2229641

8

miinus 1

278705

Läti

2050189

8

 

256274

Eesti

1340194

7

pluss 1

191456

Küpros

804435

6

 

134073

Luksemburg

511840

6

 

85307

Malta

417617

6

 

69603

KOKKU

 

751

 

 

 

 

 

 

 

* arvutus põhineb 2011. aasta rahvastikuandmetel

II LISA

TABEL 1. 1979

 

 

 

 

 

 

 

Liikmesriigid

Rahvaarv

Kohti

Rahvaarvu ja kohtade suhe

Saksamaa

61.321.663

81

757058

Prantsusmaa

53.481.073

81

660260

Ühendkuningriik

56.209.039

81

693939

Itaalia

56.247.017

81

694408

Madalmaad

13.985.526

25

559421

Belgia

9.841.654

24

410069

Taani

5.111.537

16

319471

Iirimaa

3.354.700

15

223647

Luksemburg

362.261

6

60377

KOKKU

 

410

 

TABEL 2. 1986

 

 

 

 

 

 

 

Liikmesriigid

Rahvaarv

Kohti

Rahvaarvu ja kohtade suhe

Saksamaa

61.020.474

81

753339

Prantsusmaa

55.411.238

81

684089

Ühendkuningriik

56.618.895

81

698999

Itaalia

56.597.823

81

698739

Hispaania

38.484.642

60

641411

Madalmaad

14.529.430

25

581177

Portugal

10.030.621

24

417943

Kreeka

9.949.100

24

414546

Belgia

9.858.895

24

410787

Taani

5.116.273

16

319767

Iirimaa

3.534.117

15

235608

Luksemburg

367.210

6

61202

KOKKU

 

518

 

TABEL 3. 1995

 

 

 

 

 

 

 

Liikmesriigid

Rahvaarv

Kohti

Rahvaarvu ja kohtade suhe

Saksamaa

81538603

99

823622

Prantsusmaa

59315139

87

681783

Ühendkuningriik

57943472

87

666017

Itaalia

56844408

87

653384

Hispaania

39343100

64

614736

Madalmaad

15424122

31

497552

Kreeka

10595074

25

423803

Belgia

10130574

25

405223

Portugal

10017571

25

400703

Rootsi

8816381

22

400745

Austria

7943489

21

378261

Taani

5215718

16

325982

Soome

5098754

16

318672

Iirimaa

3597617

15

239841

Luksemburg

405650

6

67608

KOKKU

 

626

 

TABEL 4. 2004

 

 

 

 

 

 

 

Liikmesriigid

Rahvaarv

Kohti

Rahvaarvu ja kohtade suhe

Saksamaa

81751602

99

825774

Prantsusmaa

65048412

78

833954

Ühendkuningriik

62435709

78

800458

Itaalia

60626442

78

777262

Hispaania

46152926

54

854684

Poola

38200037

54

707408

Madalmaad

16655799

27

616881

Kreeka

11309885

24

471245

Belgia

10951665

24

456319

Portugal

10636979

24

443207

Tšehhi Vabariik

10532770

24

438865

Ungari

9985722

24

416072

Rootsi

9415570

19

495556

Austria

8404252

18

466903

Taani

5560628

14

397188

Slovakkia

5435273

14

388234

Soome

5375276

14

383948

Iirimaa

4480858

13

344681

Leedu

3244601

13

249585

Läti

2229641

9

247738

Sloveenia

2050189

7

292884

Eesti

1340194

6

223366

Küpros

804435

6

134073

Luksemburg

511840

6

85307

Malta

417617

5

83523

KOKKU

 

732

 

TABEL 5. 2009

 

 

 

 

 

 

 

Liikmesriigid

Rahvaarv

Kohti

Rahvaarvu ja kohtade suhe

Saksamaa

82002356

99

828307

Prantsusmaa

64350226

72

893753

Ühendkuningriik

60045068

72

833959

Itaalia

61595091

72

855487

Hispaania

45828172

50

916563

Poola

38135876

50

762718

Rumeenia

21498616

33

651473

Madalmaad

16485787

25

659431

Kreeka

10753080

22

488776

Belgia

11260402

22

511836

Portugal

10627250

22

483057

Tšehhi Vabariik

10467542

22

475797

Ungari

10030975

22

455953

Rootsi

9256347

18

514242

Austria

8355260

17

491486

Bulgaaria

7606551

17

447444

Taani

5511451

13

423958

Slovakkia

5326314

13

409716

Soome

5412254

13

416327

Iirimaa

4450030

12

370836

Leedu

3349872

12

279156

Läti

2261294

8

282662

Sloveenia

2032362

7

290337

Eesti

493500

6

82250

Küpros

1340415

6

223403

Luksemburg

796875

6

132813

Malta

413609

5

82722

KOKKU

 

736

 

TABEL 6. 2009 + 18 TÄIENDAVAT PARLAMENDILIIGET

 

 

 

 

 

 

 

 

Liikmesriigid

Rahvaarv

Kohti

Erinevus

Rahvaarvu ja kohtade suhe

Saksamaa

82002356

99

 

828307

Prantsusmaa

64350226

74

pluss 2

869598

Ühendkuningriik

60045068

73

pluss 1

822535

Itaalia

61595091

73

pluss 1

843768

Hispaania

45828172

54

pluss 4

848670

Poola

38135876

51

pluss 1

747762

Rumeenia

21498616

33

 

651473

Madalmaad

16485787

26

 

634069

Kreeka

10753080

22

pluss 1

488776

Belgia

11260402

22

 

511836

Portugal

10627250

22

 

483057

Tšehhi Vabariik

10467542

22

 

475797

Ungari

10030975

22

 

455953

Rootsi

9256347

20

pluss 2

462817

Austria

8355260

19

pluss 2

439751

Bulgaaria

7606551

18

pluss 1

422586

Taani

5511451

13

 

423958

Slovakkia

5326314

13

 

409716

Soome

5412254

13

 

416327

Iirimaa

4450030

12

 

370836

Leedu

3349872

12

 

279156

Läti

2261294

9

pluss 1

251255

Sloveenia

2032362

8

pluss 1

254045

Eesti

493500

6

 

82250

Küpros

1340415

6

 

223403

Luksemburg

796875

6

 

132813

Malta

413609

6

pluss 1

68935

KOKKU

 

754

 

 

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

19.2.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfredo Antoniozzi, Andrew Henry William Brons, Carlo Casini, Andrew Duff, Ashley Fox, Roberto Gualtieri, Enrique Guerrero Salom, Zita Gurmai, Gerald Häfner, Constance Le Grip, Morten Messerschmidt, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, Indrek Tarand, Rafał Trzaskowski, Luis Yáñez-Barnuevo García

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Elmar Brok, Zuzana Brzobohatá, Andrea Češková, Sylvie Guillaume, Anneli Jäätteenmäki, Vital Moreira, Evelyn Regner, Helmut Scholz, György Schöpflin, Alexandra Thein

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Csaba Őry