RAPORT 2014. aasta eelarve koostamise üldsuunised, III jagu – Komisjon

22.2.2013 - (2013/2010(BUD))

Eelarvekomisjon
Raportöör: Anne E. Jensen

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

2014. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon

(2013/2010(BUD))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 312, 313 ja 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta („institutsioonidevaheline kokkulepe”)[1],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[2],

–   võttes arvesse oma 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve uue projekti kohta[3],

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet[4] ning kolme Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud sellega seotud ühisavaldust,

–   võttes arvesse kodukorra II osa 7. peatükki,

–   võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2012. aasta ja 19. oktoobri 2012. aasta järeldusi majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe kohta,

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0043/2013),

A. arvestades, et Lissaboni leping annab Euroopa Liidule märkimisväärsed uued õigused sellistes valdkondades nagu välistegevus, sport, kosmos, kliimamuutused, energeetika, turism ja kodanikukaitse;

B.  arvestades, et Lissaboni lepingu artikli 312 kohaselt on mitmeaastane finantsraamistik sätestatud aluslepingus ja see lepitakse kokku nõukogu määrusega, mille nõukogu võtab vastu ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt selle liikmete enamusega antud nõusoleku saamist;

C. arvestades, et praegune mitmeaastane finantsraamistik lõpeb 2013. aasta lõpus ning 2014. aasta peaks olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise esimene aasta;

D. arvestades, et 2013. aasta on Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva uue määruse rakendamise esimene aasta;

Üldine taust

1. võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldused järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta; toonitab, et kui Euroopa Parlament ei ole uue mitmeaastase finantsraamistiku määrusele veel nõusolekut andnud, peaks Euroopa Komisjon kõigepealt koostama 2014. aasta eelarveprojekti, lähtudes oma ettepanekutest 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, ja kui uue mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet ei saavutata, siis peaks ta kohandama oma ettepanekut vastavalt aluslepingu artikli 312 lõikele 4;

2. tuletab meelde, et kui järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse suhtes aasta lõpuks kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse artikli 312 lõiget 2, mille kohaselt võtab nõukogu mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse vastu üksnes pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist, artikli 312 lõiget 4, millega nähakse ette see, et kui uue mitmeaastase finantsraamistiku osas õigeaegselt kokkulepet ei saavutata, kohaldatakse praegu kehtiva finantsraamistiku viimase aasta piirmäärasid, ja praegu kehtiva eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe artiklit 30, mis tähendab, et kuni uue mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse vastuvõtmiseni jäävad kehtima 2013. aasta piirmäärad ja neid kohandatakse 2% suuruse aastadeflaatoriga; kordab, et sellisel juhul on Euroopa Parlament valmis jõudma kiire kokkuleppeni nõukogu ja komisjoniga, et tagada õiguslike aluste kehtivus ELi programmide ja poliitika teostamiseks 2014. aastal;

3.  võtab teadmiseks, et 2014. aasta eelarve üldsuuniste koostamine on keeruline, kuna puudub selgus 2014. aasta kulukohustuste piirmäära kohta; rõhutab, et piirmäär võib ulatuda 143,8 miljardist eurost 2014. aasta hindades, juhul kui 2014.–2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik lepitakse kokku Euroopa Ülemkogu 23. novembri 2012. aasta läbirääkimispaketi alusel, kuni 155,5 miljardi euroni 2014. aasta hindades juhul, kui 2013. aasta piirmäärasid pikendatakse;

4.  märgib, et majandus- ja finantskriisi tõttu on ELi poliitilised liidrid jõudnud üksmeelele majandusliku, eelarve-, finants- ja pangandusintegratsiooni süvendamise ning parema juhtimise küsimuses, samuti on kriis näidanud, et riigi rahanduse taastamiseks tuleb ergutada majanduskasvu; rõhutab, et ELi eelarve vähendamine oleks nende poliitiliste eesmärkidega vastuolus;

Piisav ja realistlik maksete tase

5.  on seisukohal, et piisava ja realistliku maksete taseme eelarvesse kirjutamine eelarvetsükli alguses hoiaks ära tarbetud komplikatsioonid eelarve täitmise käigus, mida oli näha eelkõige 2012. aasta eelarve puhul;

6.  tuletab meelde, et nõukogu järeleandmatu seisukoha tõttu läbirääkimistel on maksete kogusumma 2013. aasta eelarves 5 miljardi euro võrra väiksem kui eelarveprojektis esitatud komisjoni hinnang maksevajaduste kohta; rõhutab, et komisjoni ettepanek tugines liikmesriikide endi esitatud 2013. aasta prognooside vähendamisele ja eeldusele, et kõik 2012. aastal esitatud maksenõuded tasutakse 2012. aasta eelarvest; tunneb seetõttu sügavat muret maksete taseme pärast 2013. aasta eelarves ja juhib tähelepanu asjaolule, et see assigneeringute tase ei ole piisav 2013. aasta tegelike maksevajaduste katmiseks, kuna mitmeaastase finantsraamistiku maksete piirmäära sisse jääv 2013. aasta eelarve maksete varu on 11,2 miljardit eurot, samal ajal kui ainuüksi 2012. aastast üle kantud täiendavate maksete vajadus on üle 16 miljardi euro; hoiatab, et jätkuv ja ülemäärane iga-aastane maksete edasilükkamine põhjustab järgnevatel aastatel tõsiseid probleeme;

7.  omistab suurima poliitilise tähtsuse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2012. aasta detsembris kõrgeimal poliitilisel tasandil alla kirjutatud ühisavaldustele, mis moodustavad 2013. aasta eelarvet puudutava kahe eelarvepädeva institutsiooni vahelise kokkuleppe lahutamatu osa ja mille kohaselt nähakse 2013. aasta eelarves ette vajalikud täiendavad maksete assigneeringud, et liidul oleks võimalik oma arveid maksta ning säilitada poliitiline usaldusväärsus ja maksevõime;

8.  tuletab meelde, et vastavalt 2012. aasta makseid puudutava ühisavalduse sätetele esitab komisjon 2013. aasta alguses paranduseelarve projekti, mille ainus eesmärk on katta 2012. aasta peatatud nõuded summas 2,9 miljardit eurot ning muud täitmata seaduslikud kohustused, ilma et see piiraks 2013. aasta eelarve nõuetekohast täitmist; tuletab meelde, et 2012. aasta novembris ja detsembris esitati komisjonile koostöös liikmesriikidega toimuva halduse raames kokku umbes 16 miljardi euro ulatuses täiendavaid maksetaotlusi, mis tuleb 2013. aastal välja maksta; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks nimetatud paranduseelarve projekti viivitamatult ja hiljemalt 2013. aasta märtsi lõpuks, et hoida ära mis tahes häired 2014. aasta eelarvemenetluses;

9.  kutsub komisjoni ja nõukogu ühtlasi üles tegema tulevastes eelarvetsüklites sellise olukorra vältimiseks koos Euroopa Parlamendiga tulemuslikku koostööd, parandades prognooside täpsust ja leppides kokku realistlikus ning piisavas eelarvestuses, mis peaks hõlmama selget ja üksikasjalikku teavet kõikide maksekalkulatsioonide laadi kohta;

10. kutsub seda silmas pidades komisjoni uuesti üles esitama parlamendile ja nõukogule igakuiselt aruanded struktuurifondide, ühtekuuluvusfondi, maaelu arengu põllumajandusfondi ja kalandusfondiga seotud liikmesriikide maksenõuete olukorra muutumise kohta (liikmesriikide ja fondide kaupa); sellistes igakuistes aruannetes esitatav teave peaks olema aluseks institutsioonide vahel kokku lepitud kohustuste täitmise üle järelevalve teostamiseks;

11. nõuab samuti tungivalt, et võimalikult kiiresti loodaks makseid käsitlev institutsioonidevaheline töörühm, tuginedes 2013. aasta eelarvemenetluse raames korraldatud institutsioonidevaheliste maksetealaste kohtumiste kogemustele; usub kindlalt, et niisugused poliitilisel tasandil toimuvad kohtumised aitavad hoida ära mis tahes võimalikke arusaamatusi maksevajadustega seotud hinnangute ja arvnäitajate täpsuse osas; usub eelkõige, et kõnealune töörühm peaks esmajärjekorras tegelema liikmesriikide ametiasutuste koostatavate halduskoostöös tehtavaid kulutusi puudutavate prognooside ja eelarvet käsitlevatel läbirääkimistel nõukogu poolt kollektiivselt kehtestatavate maksete assigneeringute taseme vahega; nõuab, et esimene institutsioonidevaheline maksetealane kohtumine toimuks 2013. aasta esimesel poolel;

12. tunneb sügavat muret asjaolu pärast, et vaatamata maksete assigneeringute 99%-lisele täitmismäärale 2012. aasta lõpus on täitmata kulukohustused viimase aastaga suurenenud 10 miljardi euro võrra ja jõudnud nüüdseks enneolematu 217,3 miljardi euroni; eeldab, et täitmata kulukohustuste tase võib 2013. aasta lõpus olla isegi kõrgem; hoiatab automaatse kulukohustustest vabastamise põhimõtte kui täitmata kulukohustuste probleemi lahendamise vahendi liiga range kohaldamise eest, kuna see oleks vastuolus Euroopa Ülemkogus 2012. aastal kokku lepitud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppega; on seisukohal, et käesoleval aastal tuleks makseid käsitlevatel institutsioonidevahelistel kohtumistel käsitleda põhjalikult kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahelist erinevust ja seada komisjoniga sisse dialoog eesmärgiga teha täielikult kindlaks täitmata kulukohustuste struktuur ja hinnata, kas praegune täitmata kulukohustuste tipptase tuleneb peamiselt majanduskriisist või viitab see ulatuslikumatele struktuursetele probleemidele; kutsub viimase järelduse korral institutsioone üles tegema koostööd ja võtma vastu asjakohane tegevuskava täitmata kulukohustuste enneolematu tasemega tegelemiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal; nõuab, et nõukogu hoiduks a priori otsuste tegemisest maksete kohta, võtmata arvesse tegelikke vajadusi ja juriidilisi kohustusi; märgib lisaks, et järjest suurenevad täitmata kulukohustused tegelikult vähendavad ELi eelarve läbipaistvust, mis eeldab seda, et eelarvest oleks selgelt näha kulukohustuste ja maksete omavaheline suhe konkreetsel eelarveaastal;

13. tuletab meelde, et 2014. aasta on kahe mitmeaastase finantsraamistiku vaheline üleminekuaasta, ning eeldab, et komisjon lisab oma 2014. aasta finantsplaneeringule assigneeringute taseme põhjaliku ja realistliku hinnangu, pidades silmas asjaolu, et isegi kui mitmeaastase finantsprogrammi rakendamine kulgeb esimesel aastal aeglasemalt kui selle lõpus ning maksevajaduste tase on mitmeaastase finantsperioodi alguses tavaliselt madalam kui selle lõpus, tuleb 2013. aasta lõpuks täitmata kulukohustuste küsimusega tegeleda kiiremas korras;

14. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks oma 2014. aasta eelarveprojekti vastuvõtmisel selged ja faktilised tõendid tema esildatud assigneeringute taseme ning Euroopa Ülemkogu poolt 2012. aasta juunis vastu võetud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe vahelise seose kohta;

15. väidab kindlalt, et 2013. aasta eelarve üle peetavad läbirääkimised on veel kord näidanud, et ELi eelarve rahastamise süsteem – mille puhul liikmesriikide osamaksed moodustavad üle 75% ELi tuludest –, on vastuolus aluslepingu sätete ja mõttega ning sellega seatakse ELi eelarve täielikku sõltuvusse riigikassadest, mis võib mõjuda eriti kahjulikult riigieelarvete piirangute ajal; nõuab tungivalt, et liidu tulude struktuuri reformitaks, mis hõlmaks uute ja tõeliste omavahendite, näiteks finantstehingute maksu ja ELi uue käibemaksu kasutuselevõttu, tuletab meelde oma toetust komisjoni ettepanekule omavahendite süsteemi reformimiseks;

ELi eelarve roll strateegia „Euroopa 2020” elluviimisel ning majanduskasvu ja töökohtade loomisel

16. tuletab meelde, et kavakohaselt on 2014. aasta uue mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise esimene aasta ning seetõttu on see tähtis uue programmitöö perioodi eduka alguse jaoks; on seisukohal, et Euroopa 2014. aasta eelarve prioriteediks peaks olema majanduskasvu ja konkurentsivõime säilitamine, tööhõive stimuleerimine ning võitlus noorte töötuse vastu;

17. tuletab meelde ELi eelarve erilist olemust, kusjuures see moodustab vaid 1% ELi SKPst ja on investeerimiseelarve, millel on tugev finantsvõimendus; toonitab, et liikmesriigid ja Euroopa kodanikud saavad 94% sellest tagasi liidu poliitikameetmete ja programmide kaudu ning seetõttu ei tohiks selles näha täiendavat koormust, vaid vahendit investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamiseks Euroopas; rõhutab, et ilma ELi eelarve abita oleksid piirkondade ja liikmesriikide avaliku sektori investeeringud väga väikesed või olematud; on seisukohal, et ELi eelarve vähendamine tooks vältimatult kaasa suurema tasakaalustamatuse ning majanduskasvu takerdumise ja konkurentsivõime ning ühtekuuluvuse vähenemise kogu liidus ning seaks ohtu ELi üheks põhiväärtuseks oleva solidaarsuspõhimõtte; on arvamusel, et nõudmine „rohkem Euroopat” on mõttetu, kui sellega kaasnevad ettepanekud ELi rahaliste vahendite oluliseks vähendamiseks;

18. tunnistab liikmesriikide tasandil püsivalt esinevaid majanduslikke ja eelarvelisi piiranguid ning liikmesriikide tehtud pingutusi eelarve konsolideerimiseks; rõhutab siiski, et ELi eelarve on tulemuslik investeerimis- ja solidaarsusvahend, millel on tõendatud lisaväärtus nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil; on veendunud, et eelarve suutlikkus hoogustada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist on majandusraskuste ajal veelgi tähtsam, kuna sellega luuakse tingimused kõnealuste konsolideerimisalaste pingutuste edukuseks, ning ELi eelarves tuleks näha vahendit kriisist välja tulekuks;

19.  toonitab vajadust suurendada rahalist toetust ja tõhustada tegevust, mis on seotud kvaliteetsete õppepraktikat kutseõppega ühendavate haridussüsteemide kasutuselevõtuga; palub ulatuslikumat toetust liikmesriikidevahelisele koostööle kutsehariduse valdkonnas, et võidelda tulemuslikult noorte töötuse vastu; tuletab sellega seoses meelde ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta[5];

20. tuletab meelde, et kõik alates 2008. aastast võetud makromajanduslikud finantsstabiilsusmeetmed ei ole majandus- ja finantskriisi veel lõpetanud; on seetõttu seisukohal, et Euroopa majanduskasvu taastamiseks ja töökohtade loomiseks peaksid liikmesriigid jätkama pingutusi püsiva ja kaasava majanduskasvu potentsiaali avamiseks, näiteks hariduse, elukestva õppe ja liikuvuse edendamisega; eesmärgipärane, tugev ja piisava suurusega ELi eelarve peab olema osa lahendusest ja seda on vaja, et aidata liikmesriikide pingutusi veelgi koordineerida ja suurendada;

21. kutsub liikmesriike seetõttu üles leidma võimalusi koostoime loomiseks siseriiklike konsolideerimispüüdluste ja hästi läbimõeldud prioriteetidega ELi eelarvest tuleneva lisaväärtuse vahel, tänu millele on võimalik kõrgeimal tasandil juba võetud kohustusi ellu viia; tuletab meelde, et poliitiliste kohustuste ja prioriteetide elluviimine on palju tulemuslikum, kui riikide eelarvete ja ELi eelarve vahel esineb koostoime, ning rõhutab, kui olulised on parlamentidevahelised arutelud liikmesriikide ja liidu ühiste majanduslike ja eelarvealaste suundumuste üle majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastale keskenduva Euroopa parlamentaarse nädala raames;

22. palub, et komisjon käsitleks 2014. aasta eelarve projekti esitades nõuetekohaselt ELi eelarve rolli Euroopa poolaasta protsessis; kutsub komisjoni eeskätt üles faktide ja konkreetsete andmete põhjal näitama, kuidas tema esitatud ELi eelarve projekt saab tegelikult avaldada käivitavat, katalüütilist, koostoimelist ja täiendavat mõju kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi investeeringutele, millega viia ellu Euroopa poolaasta raames kokkulepitud prioriteete;

23. on seisukohal, et ELi kulud võivad enamikul juhtudel anda mastaabiefekti ning siin tuleks automaatselt hinnata, millist säästu võivad need anda riiklikul tasandil, mis leevendaks oluliselt survet liikmesriikide rahandusele;

24. rõhutab vajadust kasutada ära kõiki Euroopa Liidu käsutuses olevaid vahendeid ja meetmeid, et aidata liikmesriikidel kriisist välja tulla ja tulevasi kriise vältida; tõstab esile kolme Euroopa järelevalveasutuse üliolulist rolli finantsalase reguleerimise tegevuskava ja järelevalvestruktuuride tervikliku elluviimise võimaldamisel; kutsub komisjoni üles kavandama 2014. aasta eelarveprojektis nimetatud kolmele asutusele piisavalt vahendeid ning nägema neid käsitlevate määrustele 2014. aasta jaanuariks antava hinnangu ja läbivaatamise ettevalmistamisel neile asutustele ette läbivaadatud rahastamismudel, millega suurendatakse nende sõltumatust, säilitades samal ajal ELi eelarve ühtsuse;

25. rõhutab 2014. aasta prioriteetide valiku strateegilist mõju, kuna see on eeloleva mitmeaastase finantsraamistiku esimene aasta; toonitab, et EL peab kiiresti edendama majanduskasvu ja konkurentsivõimet eesmärgiga luua töökohti ja võimalusi, eriti noortele;

26. tuletab seda silmas pidades meelde, et strateegia „Euroopa 2020” peaks olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) keskmes, ning nõuab, et komisjon loeks esmatähtsaks ja näitaks selgelt ära kõik sellega seotud investeeringud 2014. aasta eelarves, asetades rõhu investeeringutele nn teadmuskolmnurka (haridus, teadus, innovatsioon), taristutesse, VKEdesse, taastuvenergiasse, jätkusuutlikku arengusse, ettevõtlusse, tööhõivesse (eriti noorte tööhõivesse) ning oskustesse, samuti majandusliku sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisse;

27. taunib nõukogu tavapäraseid horisontaalseid kärpeid ja hoiatab nõukogu ahvatluse eest teha jälle selliseid kunstlikke kärpeid; pöörab erilist tähelepanu majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavatele poliitikavaldkondadele ja programmidele piisava maksete taseme tagamisele;

28. kavatseb jätkuvalt põhjalikult uurida komisjoni kavatsust vähendada ELi institutsioonide personali ning tuletab meelde, et seda tuleb käsitleda üldise eesmärgina; märgib, et sellised meetmed võivad negatiivselt mõjutada ELi meetmete ja programmide kiiret, korrapärast ja tulemuslikku elluviimist; on avamusel, et administratsiooni tõhusus tuleb tagada ja seda tuleb veelgi tugevdada; on seisukohal, et töötajaskonna arvu mis tahes lühi- või pikaajaline läbivaatamine peaks toimuma eelnevalt koostatud mõjuhinnangu alusel ning seejuures tuleks muu hulgas täies ulatuses arvesse võtta liidu juriidilisi kohustusi ning institutsioonide uusi pädevusi ja suuremaid ülesandeid, mis tulenevad aluslepingutest; tuletab meelde ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta, eriti avaldusele lisatud ühist lähenemisviisi ning selle sätteid asutustele uute ülesannete andmise kohta;

29. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

• [1]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
• [2]  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0486.
• [4]  ELT L 000, 00.00.2013, lk 0.
• [5]  COM(2012) 729 final.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	20.2.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 4 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Richard Ashworth, Zuzana Brzobohatá, Jean Louis Cottigny, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Jan Kozłowski, Claudio Morganti, Jan Mulder, Vojtěch Mynář, Juan Andrés Naranjo Escobar, Alda Sousa, László Surján, Derek Vaughan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	François Alfonsi, Alexander Alvaro, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jürgen Klute, Peter Šťastný, Georgios Stavrakakis, Theodor Dumitru Stolojan, Nils Torvalds
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Bill Newton Dunn