RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Skagerraki suhtes kohaldatavate teatavate tehniliste ja kontrollimeetmete kohta, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1342/2008

27.2.2013 - (COM(2012)0471 – C7‑0234/2012 – 2012/0232(COD)) - ***I

Kalanduskomisjon
Raportöör: Werner Kuhn

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Skagerraki suhtes kohaldatavate teatavate tehniliste ja kontrollimeetmete kohta, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1342/2008

(COM(2012)0471 – C7‑0431/2012 – 2012/0232(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0471),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0431/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0051/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1) Kuna Skagerrak on ainus liikmesriikide ja kolmandate riikide ühine veeala, mida ei reguleerita kalanduskokkuleppega selliselt, et kohaldataks kvoote ja kolmandatel riikidel oleks kogu saagi lossimise kohustus, on asjakohane kehtestada Skagerraki suhtes kohaldatavaid tehnilisi ja kontrollimeetmeid käsitlevad erieeskirjad, mis erinevad liidus üldiselt kohaldatavatest eeskirjadest.
Selgitus
Euroopa Liidul on sageli ühised kalastusveed liiduväliste riikidega. Nii Vahemeri, Must meri kui ka Läänemeri on kõik nö jagatud mered. Põhjameri koos Skagerrakiga on ainus meri, kus mitteliikmesriigil Norral on lossimiskohustus. Skagerraki eripära on asjaolu, et Norra on denonsseerinud 1986. aastal sõlmitud Skagerrakki käsitleva kalanduskokkuleppe. Denonsseerimine jõustus 1. novembril 2012. Läbirääkimised uue piirangutega lepingu üle käivad, kuid ei ole teada, millal see kehtima hakkab. Lähtudes eelöeldust, on Skagerraki erisusi arvestav kord asjakohane.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Euroopa Liidu ja Norra vahel 28. juunil 2012 peetud kalandusläbirääkimiste käigus täpsustati Skagerrakis kohaldatavaid ühiseid tehnilisi ja kontrollimeetmeid ning selliste liikide loetelu, mis on hõlmatud kogu saagi lossimise kohustusega, samuti ka ajakava, mille kohaselt hõlmatakse kõnealused liigid järkjärgult lossimise kohustusega.	(2) Euroopa Liidu ja Norra vahel 28. juunil 2012 peetud kalandusläbirääkimiste käigus täpsustati Skagerrakis kohaldatavaid ühiseid tehnilisi ja kontrollimeetmeid ning selliste liikide loetelu, mis on hõlmatud kogu saagi lossimise kohustusega, samuti ka ajakava, mille kohaselt hõlmatakse kõnealused liigid järkjärgult lossimise kohustusega. Komisjonil peaks olema võimalik asjaomaste sidusrühmade ja töörühmaga konsulteerides liike loetelust eemaldada. Uusi liike ei tohiks lubada lisada seni, kuni on teostatud käesoleva määruse jõustumise järgne meetmete esimene hindamine.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Kehtivate eeskirjade muutmine jooksval kvoodiaastal koormaks kalandussektorit liigselt. Seetõttu tuleks muudatused kohaldada järgmise täieliku kvoodiaasta alguses. Käesoleva määrusega kehtestatavaid eeskirju tuleks seega kohaldama hakata 1. jaanuarist 2014.
Selgitus
Uute eeskirjade kehtima hakkamine kvoodiaasta keskel oleks teostamatu. Kogu saagi lossimise kohustust tuleks seega kohaldama hakata 1. jaanuarist 2014.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Selleks et järk-järgult kõrvaldada saagi tagasiheide, tuleks tõhustada püügivahendite selektiivsust, suurendades põhjalähedaste kalade püügil võrgusilma üldist alammõõtu, kuid lubades erandkorras kasutada kõnealuses püügipiirkonnas samasuguse selektiivsusega püügivahendeid, sealhulgas selekteerimisseadmeid. [Artikkel 6]	(7) Selleks et järk-järgult kõrvaldada saagi tagasiheide, tuleks tõhustada püügivahendite selektiivsust, nähes ette püügivahendite muudatusi, suurendades sealhulgas põhjalähedaste kalade püügil võrgusilma üldist alammõõtu, kuid lubades erandkorras kasutada kõnealuses püügipiirkonnas samasuguse selektiivsusega püügivahendeid, sealhulgas selekteerimisseadmeid. [Artikkel 6]
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Selleks et teostada kalapüügi nõuetekohast järelevalvet, kontrollides eelkõige, et kõigi püügi piirnormidega hõlmatud kalavarude saagi lossimise kohustusest merel on kinni peetud, on vaja Skagerraki püügipiirkonnas tegutsevate laevade pardale paigaldada elektrooniline kaugseiresüsteem. [Artikkel 11]	(12) Selleks et teostada kalapüügi nõuetekohast järelevalvet, kontrollides eelkõige, et kõigi püügi piirnormidega hõlmatud kalavarude saagi lossimise kohustusest merel on kinni peetud, tuleb liikmesriikidel seada sisse elektrooniline kaugseiresüsteem. Elektrooniline kaugseiresüsteem peab põhinema automaatsel kontrollil, andmekäitlus peab toimuma kooskõlas andmekaitseeeskirjadega ja andmed tuleb teha teadusuuringute tarvis kättesaadavaks. Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist hinnatakse kontrollimeetmete tulemuslikkust, konsulteerides asjaomaste sidusrühmade, komisjoni ning seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi töörühmaga, millele on osutatud Euroopa Liidu ja Norra vahel peetud kalandusalaste nõupidamiste 3. detsembri 2010. aasta lõppotsuste kooskõlastatud protokollis. Kogutud teabe alusel peaks komisjon hindama, kas individuaalseid kordasid ühtlustav ulatuslik kontrollisüsteem oleks asjakohane.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Selleks et võtta õigeaegselt ja proportsionaalselt arvesse tehnika ja teaduse arengut ning tagada teatavate meetmete paindlikkus ja võimaldada nende täiustamist, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida õigus võtta vastu seadusandlikke akte, et muuta I lisa seoses ajakava ja kogu saagi lossimise kohustusega hõlmatud kalavarudega, ning II lisa seoses kalavarude alammõõduga.	(18) Selleks et võtta õigeaegselt ja proportsionaalselt arvesse tehnika ja teaduse arengut ning tagada teatavate meetmete paindlikkus ja võimaldada nende täiustamist, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida õigus võtta vastu seadusandlikke akte, et määratleda täpsemalt erandid, mille puhul on lubatud teatavate kalavarude kalade tagasi vette heitmine juhtudel, kui see on kasulik varude jätkusuutliku taastumise seisukohalt, ning et muuta I lisa seoses ajakava ja kogu saagi lossimise kohustusega hõlmatud kalavarudega ning II lisa seoses kalavarude alammõõduga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Selgitus
Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis aitaksid kaluritel otsustada, kas saagi võib tagasi merre lasta.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Skagerraki suhtes kohaldatavad uued tehnilised ja kontrollimeetmed.	1. Käesoleva määrusega kehtestatakse uued tehnilised ja kontrollimeetmed liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate Skagerraki piirkondade suhtes.
Selgitus
Määrust kohaldatakse üksnes Taani ja Rootsi jurisdiktsiooni alla kuuluvate Skagerraki piirkondade suhtes. Seda kohaldatakse kõigi kalalaevade suhtes, mis tegutsevad kõnealuses Skagerraki piirkonnas. See tähendab, et samad meetmed kehtivad ka näiteks Norra laevade suhtes, kui need tegutsevad Skagerraki Rootsile või Taanile kuuluvas osas.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi Skagerraki püügipiirkonnas tegutsevate kalalaevade suhtes.	2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi kalalaevade suhtes, mis tegutsevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates Skagerraki püügipiirkondades.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 850/98 artiklis 3 ja määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:	Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 850/98 artiklites 2 ja 3 ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:
Selgitus
Skagerraki määratlus on esitatud määruse 850/98 artiklis 2.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) „kalavaru alammõõt” – konkreetse liigi mõõt, millest väiksema saagi müüki piiratakse ning sellised kalu saab kasutada üksnes kalajahu, lemmikloomatoidu ja muude kui inimtoiduks ettenähtud toodete valmistamiseks;	b) „kalavaru alammõõt” – konkreetse liigi mõõt, mis põhineb täiskasvanud isendi suurusel ning millest väiksema saagi müüki piiratakse ning selliseid kalu saab kasutada üksnes kalajahu, lemmikloomatoidu ja muude kui inimtoiduks ettenähtud toodete valmistamiseks;
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) „traalnooda, põhjanooda või muu samalaadse veetava võrgu võrgusilma suurus” – kalalaeva pardal oleva noodapära või võrgupikenduse võrgusilma suurus;	c) „traalnooda, põhjanooda või muu samalaadse veetava võrgu võrgusilma suurus” – kalalaeva pardal oleva noodapära või võrgupikenduse võrgusilma venitatud ava suurus;
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h) „piimtraal” – traalnoot, mis koosneb avatud horisontaalsest teras- või puittorust, talast ja põhjakettidega, ketimatiga või ketipöörlejaga varustatud võrgust, mida laeva mootor veab mööda põhja;	h) „piimtraal” – traalnoot, mis koosneb avatud horisontaalsest talast ja põhjakettidega, ketimatiga või ketipöörlejaga varustatud võrgust, mida laeva mootor veab mööda põhja;
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt j a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(j a) „elektrooniline kaugseiresüsteem” – liikmesriigi ametiasutuste rakendatav süsteem, mille abil jälgitakse kalastustegevust;
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt j b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(j b) „andmete kogumis- ja edastamisseadmed” – süsteem, mille abil kogutakse andmeid ja edastatakse need elektroonilisele kaugseiresüsteemile ning mis hõlmab sisetelevisioonikaameraid, globaalset positsioneerimissüsteemi (GPS), sensoreid ja saatjaid.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel -3 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel -3 (uus)
	Kohustus vähendada soovimatute liikide ja noorkalade püük miinimumini
	1. Kõik Skagerraki püügipiirkonnas kalapüügiga tegelejad väldivad võimalikult suures ulatuses soovimatute liikide püüki ja II lisas sätestatud kalavaru alammõõdust väiksemate kalade püüki muu hulgas valides püügivahendeid ja püügikoormuse kohta ja aega.
.	2. Asjaomased liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et vähendada miinimumini soovimatute liikide püüki ja II lisas sätestatud kalavaru alammõõdust väiksemate kalade püüki, tehes muu hulgas kättesadavaks suurema selektiivsusega püügivahendid, nagu osutatud artiklis 6.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel -3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel -3 a (uus)
	Kogu saagi registreerimise ja teatamise kohustus
	1. Kõik Skagerraki püügipiirkonnas kalapüügiga tegelejad registreerivad kogu saagi püügipäevikus, eristades järgmist:
	(a) I lisas loetletud kalavarudesse kuuluvad kalad;
	(b) sellistest kalavarudest pärit alammõõdust väiksem saak ning
	(c) kalad muudest kalavarudest.
	2. Kogu lõike 1 kohaselt registreeritud saagist teatatakse komisjonile või lipuliikmesriigi ametiasutustele.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Erandina määruse 850/98 artikli 19 lõikest 1 tuuakse I lisas loetletud kalavarude saak kalalaeva pardale, hoitakse seal ja lossitakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud ajakavale, välja arvatud juhul, kui sellistel kalavarudel on vette tagasi heitmisel kõrge ellujäämismäär või juhul, kui soovimatute liikide saagist eraldamine on kalurite jaoks põhjendamatult töömahukas.	1. Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 19 lõikest 1 tuuakse I lisas loetletud kalavarude saak kalalaeva pardale, hoitakse seal ja lossitakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud ajakavale.
	1 a. Vaatamata artikli 2a kohasele kohustusele kogu saak registreerida ei kohaldata lõikes 1 kehtestatud kohustust kogu saagi lossimiseks konkreetses kalapüügipiirkonnas leiduva liigi suhtes, kui lõike 4 kohaselt on kehtestatud, et sellel on kõrge ellujäämismäär, ning tingimusel, et seda saab põhisaagist eraldada.
2. Olenemata lõikest 1 ja erandina määruse 850/98 artikli 19 lõikest 1, kui püügivahendite võrgusilma suurus on 32 mm või väiksem, tuuakse kogu kalasaak, sealhulgas need kalad, mille suhtes ei kohaldata lossimise kohustust, kalalaeva pardale, hoitakse seal ja lossitakse.	2. Olenemata lõikest 1 ja erandina määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 19 lõikest 1, kui püügivahendite võrgusilma suurus on 32 mm või väiksem, tuuakse kogu kalasaak, sealhulgas I lisas loetlemata varud, kalalaeva pardale, hoitakse seal ja lossitakse.
3. Lõiget 1 ei kohaldata lõkspüüniste ja mõrdadega kalapüügi suhtes.	3. Lõiget 1 ei kohaldata lõkspüüniste ja mõrdadega kalapüügi suhtes.
4. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa uue teadusliku teabe alusel või juhul, kui kalurite töökoormus saadava kasu suhtes osutub ebaproportsionaalseks. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu artiklis 16 sätestatud korras.	4. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa uue teadusliku teabe alusel või käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuse põhjal. Sellegipoolest ei lisata I lisasse uusi liike enne, kui on teostatud esimene artikli 15 kohane hindamine. Komisjonil on lisaks artikli 16 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada, millal võib saagi tagasi lasta vastavalt lõikele 1 a. Enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist tagab komisjon asjakohase kooskõlastamise kõikide Skagerraki püügipiirkondades tegutsevate pooltega, et oleks tagatud samade eeskirjade kohaldamine kogu Skagerraki piirkonnas. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu artiklis 16 sätestatud korras.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad, mis hoiavad pardal kala, mille kohta liikmesriigile ei ole kvooti kehtestatud, pöörduvad tagasi sadamasse.	3. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad, mis hoiavad pardal kala, mille kohta liikmesriigile ei ole kvooti kehtestatud, lõpetavad viivitamata kalapüügi ja pöörduvad tagasi sadamasse.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui artikli 3 kohaselt on kalavarule kehtestatud alammõõt, siis piirdub kalavarude kaitse seisukohalt alamõõduliseks liigitatud kalasaagi müük üksnes kalajahu, lemmikloomatoidu või muu kui inimtoiduks ettenähtud toodete või heategevuslike eesmärkidega.	1. Kui artikli 3 kohaselt on kalavarule kehtestatud alammõõt, siis piirdub kalavarude kaitse seisukohalt alamõõduliseks liigitatud kalasaagi müük üksnes kalajahu, lemmikloomatoidu või muu kui inimtoiduks ettenähtud toodetega. Kui sellist saaki on tarvis enne realiseerimist maal hoida, hoitakse seda eraldi kalavaru alammõõdust suurematest kaladest.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa uue teadusliku teabe alusel. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu artiklis 16 sätestatud korras.	3. Komisjonil on artikli 16 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa uue teadusliku teabe alusel, ning et pärast kõikide Skagerraki püügipiirkondades tegutsevate pooltega konsulteerimist tagada, et kalavarude alammõõdud vastavad asjaomaste liikide suurusele nende täiseas ja vaadata sellele vastavalt läbi võrgusilma suurused. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel püüab komisjon kehtestada Norraga ühised kalavarude alammõõdud, et luua võrdsed tingimused.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tohib kasutada traale, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, tingimusel et pardal olev saak koosneb rohkem 50 % ühest või mitmest pelaagilisest või tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigist.	(b) tohib pelaagiliste või tehniliseks otstarbeks ettenähtud liikide püügiks kasutada traale, mille võrgusilma suurus on 32 mm või väiksem; kuid kui pardalolev saak koosneb mis tahes ajal püügiretke jooksul alla 80 % ulatuses ühest või mitmest pelaagilisest või tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigist, peab kalalaev sadamasse tagasi pöörduma.
Selgitus
Tuleks selgitada, et traale, mille võrgusilma miinimumsuurus on 32 mm ja väiksem, tohib kasutada üksnes pelaagiliste või tehniliseks otstarbeks ettenähtud liikide püügiks. Pelaagiliste või tehniliseks otstarbeks ettenähtud liikide osakaalu lävi saagis tõstetakse 80 %-ni.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid kasutavad elektroonilist kaugseiresüsteemi, et jälgida oma lipu all sõitvate Skagerrakis tegutsevate kalalaevade püügitegevust.	1. Liikmesriigid kasutavad elektroonilist kaugseiresüsteemi, et jälgida oma lipu all sõitvate Skagerrakis tegutsevate kalalaevade püügitegevust.
2. Selleks et saada luba sadamast lahkuda, peab sellise kalalaeva pardale, mille kogupikkus on 12 m või rohkem, olema paigaldatud täielikult toimiv elektrooniline kaugseiresüsteem, mis hõlmab pardal piisaval arvul sisetelevisioonikaameraid, GPS-i ja sensoreid.	2. Selleks et saada luba sadamast lahkuda, peab sellise kalalaeva pardale, mille kogupikkus on 12 m või rohkem ja mis tegeleb kalapüügiga liidu vetesse kuuluvas Skagerraki osas, olema paigaldatud täielikult toimiv süsteem, mis hõlmab pardal asuvaid sisetelevisioonikaameraid, GPS-i, sensoreid ja saatjaid.
3. Lõiget 2 kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale:	3. Lõiget 2 kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale:
a) alates 1. jaanuarist 2014 liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 15 meetrit või rohkem;	a) alates 1. jaanuarist 2015 liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 15 meetrit või rohkem;
b) alates 1. juulist 2015 liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem.	b) alates 1. juulist 2016 liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem.
4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte seoses elektroonilise kaugseiresüsteemi järgmiste aspektidega: süsteemi töökindlus, süsteemi spetsifikatsioonid, registreeritav ja töödeldav teave, elektroonilise kaugseiresüsteemi kasutuse järelevalve või mis tahes muu süsteemi toimimiseks vajalikud aspektid.	4. Sisetelevisioonikaameratega salvestatakse andmed automaatselt, kasutades tuvastustarkvara, ning andmeid töödeldakse kooskõlas asjakohaste andmekaitseeeskirjade ja -põhimõtetega.
	5. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antakse toetust sisetelevisioonikaamerate GPS-i, sensorite ja saatjate paigaldamiseks.
	6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte seoses elektroonilise kaugseiresüsteemi järgmiste aspektidega: süsteemi töökindlus, süsteemi spetsifikatsioonid, registreeritav ja töödeldav teave, elektroonilise kaugseiresüsteemi kasutuse järelevalve või mis tahes muu süsteemi toimimiseks vajalikud aspektid.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 17 sätestatud korras.	Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 17 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Asjaomased liikmesriigid annavad komisjonile aru käesoleva määruse rakendamisest kolmandal aastal pärast käesoleva määruse jõustumist ning seejärel iga kolme aasta järel.	Asjaomased liikmesriigid annavad komisjonile aru käesoleva määruse rakendamisest [...]* ning seejärel iga kolme aasta järel. Esimeses aruandes käsitletakse meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud, et vähendada miinimumini soovimatute liikide püüki ja II lisas sätestatud kalavaru alammõõdust väiksemate kalade püüki.
	* Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklis 14 osutatud liikmesriikide aruannete põhjal ning arvestades teadusalaseid nõuandeid hindab komisjon meetmete mõju asjaomastele kalavarudele ja kalapüügile sellel aastal, mis järgneb aruannete saamise aastale.	Artiklis 14 osutatud liikmesriikide aruannete ning STECFi, ICESi ja Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni nõuannete põhjal ning arvestades teadusalaseid nõuandeid hindab komisjon meetmete mõju asjaomastele kalavarudele ja kalapüügile sellel aastal, mis järgneb aruannete saamise aastale. Esimesel hindamisel hinnatakse seda, kas käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on aidanud piisavalt kaasa kalavarude säästvale kasutamisele või on vaja võtta lisameetmeid, et vähendada miinimumini soovimatute liikide püüki ja II lisas sätestatud kalavaru alammõõdust väiksemate kalade püüki; samuti hinnatakse meetmete sotsiaalmajanduslikku mõju kalandussektorile.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 3 lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte.	2. Komisjonile antakse kolmeks aastaks alates …* õigus võtta vastu artikli 3 lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase perioodi lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
	___________
	* Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
Selgitus
Delegeerimine peab olema ajaliselt piiratud.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 11 lõikele 1 lisatakse teine lõik:	1. Artikli 11 lõikele 1 lisatakse teine lõik:
„Esimeses lõigus osutatud püügikoormuse reguleerimise korda ei kohaldata Skagerraki suhtes alates 1. jaanuarist 2013.”	„Esimeses lõigus osutatud püügikoormuse reguleerimise korda ei kohaldata Skagerraki suhtes alates 1. jaanuarist 2014.”
Selgitus
Kohandamine vastavalt lossimiskohustuse uuele jõustumiskuupäevale.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 – punkt b – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Punktides a ja b osutatud kogused ei ületa	Punktides a ja b osutatud kogused ei ületa
i) 2013. aastal 20 % vastavast kvoodist,	i) 2014. aastal 20 % vastavast kvoodist,
ii) 2014. aastal 15 % vastavast kvoodist ning	ii) 2015. aastal 15 % vastavast kvoodist ning
iii) 2015. aastal 10 % vastavast kvoodist.	iii) 2016. aastal 10 % vastavast kvoodist.
Selgitus
Kohandamine vastavalt lossimiskohustuse uuele jõustumiskuupäevale.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – kolmas veerg – rida 1–15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. jaanuar 2013	1. jaanuar 2014
Selgitus
Kohandamine vastavalt lossimiskohustuse uuele jõustumiskuupäevale.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – kolmas veerg – rida 16–35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. jaanuar 2015	1. jaanuar 2016
Selgitus
Kohandamine vastavalt lossimiskohustuse uuele jõustumiskuupäevale.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
III LISA	III LISA
Kontrolli- ja inspektsioonimeetmed	Kontrolli- ja inspektsioonimeetmed
1. Kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ning selleks, et kontrollida vastavust artiklitele 3 ja 5, hõlmavad riiklik kontrolli- ja inspektsioonimeetmed vähemalt järgmist:	1. Kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ning selleks, et kontrollida vastavust artiklitele 3 ja 5, hõlmavad riiklik kontrolli- ja inspektsioonimeetmed vähemalt järgmist:
(a) täieliku püügiproovi nõuded merel ja sadamas;	(a) täieliku püügiproovi nõuded merel ja sadamas;
(b) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 109 lõike 2 punktides a ja b loetletud kõigi andmete analüüs;	(b) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 109 lõike 2 punktides a ja b loetletud kõigi andmete analüüs;
(c) püügivahendi külge kinnitatud sensorite kasutamine;	(c) püügivahendi külge kinnitatud sensorite kasutamine;
(d) sisetelevisioonikaameraid, GPS-i ja sensoreid hõlmava elektroonilise kaugseiresüsteemi kasutamine;	(d) ühendatud telekommunikatsiooniseadmete kasutamine andmete ettenähtud korras kogumiseks ja edastamiseks vastavale elektroonilisele kaugseiresüsteemile;
(e) Skagerraki peamiste püügipiirkondade kontroll-laevad, kasutades kas elektroonilist kaugseiresüsteemi või vaatlejaid;	(e) Skagerraki peamiste püügipiirkondade kontroll-laevad, kasutades kas elektroonilist kaugseiresüsteemi või vaatlejaid;
(f) tagasiheidet käsitlev teaduslik proovivõtuprogramm, mis hõlmab kõiki Skagerraki peamisi püügipiirkondi.	(f) tagasiheidet käsitlev teaduslik proovivõtuprogramm, mis hõlmab kõiki Skagerraki peamisi püügipiirkondi.
2. Kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ning selleks, et kontrollida vastavust artiklitele 6, 7 ja 8, hõlmavad riiklik kontrolli- ja inspektsioonimeetmed vähemalt järgmist:	2. Kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ning selleks, et kontrollida vastavust artiklitele 6, 7 ja 8, hõlmavad riiklik kontrolli- ja inspektsioonimeetmed vähemalt järgmist:
(a) eraldatud inim- ja tehnilised ressursid;	(a) eraldatud inim- ja tehnilised ressursid ning juhul, kui seda peetakse vajalikuks, ühendatud telekommunikatsiooniseadmed andmete ettenähtud korras kogumiseks ja edastamiseks vastavale elektroonilisele kaugseiresüsteemile;
(b) inspekteerimise strateegia, sh merel ja maal teostatava kontrolli ning seire tase.	(b) inspekteerimise strateegia, sh merel ja maal teostatava kontrolli ning seire tase.
3. Inspekteerimise põhimõtted	3. Inspekteerimise põhimõtted
Asjaomane liikmesriik liigitab Skagerrakis teostatava kalapüügi määruse EÜ) nr 1224/2009 artikli 5 lõike 3 kohaselt kehtestatud riskijuhtimissüsteemis kõrgeimasse riskirühma. Eraldi riskifaktor kehtestatakse laevade suhtes, mis püüavad sama püügireisi ajal Skagerrakis ja teistes liidu vetes; kõnealused laevad liigitatakse samuti kõrgeimasse riskirühma.	Asjaomased liikmesriigid liigitavad Skagerrakis teostatava kalapüügi, välja arvatud ühendatud telekommunikatsiooniseadmetega varustatud kalalaevadega teostatav kalapüük või lõkspüüniste ja mõrdadega kalapüük, määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 5 lõike 3 kohaselt kehtestatud riskijuhtimissüsteemis kõrgeimasse riskirühma. Eraldi riskifaktor kehtestatakse laevade suhtes, mis püüavad sama püügireisi ajal Skagerrakis ja teistes liidu vetes, välja arvatud ühendatud telekommunikatsiooniseadmetega varustatud laevad või lõkspüüniste ja mõrdadega kalapüük; kõnealused laevad liigitatakse samuti kõrgeimasse riskirühma. Ühendatud telekommunikatsiooniseadmetega varustatud laevade teostatava kalapüügi ning lõkspüüniste ja mõrdadega kalapüügi võib liigitada kõrgeimasse riskirühma, kuid üksnes pärast laeva või kalapüügi erihindamist.
	4. Kontrollimeetmete vastavus
	Liikmesriigid tagavad, et kontrollimeetmete koormus on mõistlikus vastavuses vajaliku kontrolliga. Kontrolli osas tuleb arvesse võtta eriti seda, kas laev on varustatud ühendatud telekommunikatsiooniseadmetega.

• [1]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek

Alates 1986. aastast on kalapüüki Skagerrakis reguleeritud rahvusvahelise kokkuleppega. Norra on selle kokkuleppe denonsseerinud. Denonsseerimine jõustus 1. novembril 2012. Läbirääkimised uue piirangutega lepingu üle käivad, kuid ei ole teada, millal see kehtima hakkab. 2010. aastal ELi ja Norra vahel toimunud kalandusteemaliste konsultatsioonide käigus lepiti kokku töörühma kokkukutsumises, et saada ettepanekuid, kuidas kalanduskokkuleppe puudumise tingimustes kalandusvaldkond toimima peaks. Töörühm soovitas muu hulgas parandada kontrolli- ja täitemeetmeid Skagerraki kalapüügipiirkonnas ning leida viise, kuidas ühtlustada ELi ja Norra tehnilisi ja kontrollimeetmeid käsitlevaid õigusnorme, mida kohaldatakse lähtejoonest nelja miili ulatusse jäävast vööndist väljaspool. Töörühma soovitused lisati ELi ja Norra kooskõlastatud protokollile 2. detsembril 2011 Bergenis. Määruse ettepaneku koostamisel on osaliselt lähtutud sellest protokollist.

Raportööri seisukoht

Ettepaneku peamine eesmärk on keelustada Skagerrakis kalade vette tagasi laskmine. Praegust olukorda, kus mõnel juhul heidetakse tagasi merre üsna suur osa kogusaagist, on üldsusel vast kõige raskem mõista ja ühise kalanduspoliitika raames toetada. Et täiesti korralik kala visatakse üle parda ajal, kui maailma elanikkonda on üha raskem ära toita, on mõistetamatu ja isegi ebamoraalne.

Ettepanek näeb ette lossimiskohustuse, samuti kohustuse täitmise kontrollimiseks ja üle vaatamiseks vajalike eeskirjade kehtestamise. Et seadusandja saaks mõjutada kodanikke eeskirju täitma, tuleb need koostada selliselt, et neid tajutaks õiglaste ja erapooletutena. Soov seadust täita on inimestel olemas, kuid nad teevad seda vastumeelselt, kui seadus tundub ebaõiglane. Peamine hoob, millega muuta vette tagasi laskmise keelustamine Skagerrakis kõiki pooli rahuldavaks (kalastamisvõimalused ja kvoodid), ei ole Euroopa Parlamendi käsutuses.

1) Jõustumine

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks lossimiskohustus jõustuma 1. jaanuarist 2013. Et see on aga väga tihedalt seotud kvoote käsitlevate eeskirjadega, peaks jõustumine toimuma kvoodiaasta alguses. Kuna enne käesoleva aasta lõppu eeskirju kehtestada ei ole võimalik, peaksid need jõustuma 1. jaanuaril 2014.

2) Geograafiline reguleerimisala

Vastastikune mõistmine Norra ja ELi vahel tähendab, et kalapüüki Skagerrakis reguleeritakse rannikuriigi eeskirjade kohaselt. Määruses on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse Taani ja Rootsi jurisdiktsiooni alla kuuluvate Skagerraki piirkondade suhtes. Eeskirjad oleksid kohaldatavad kõigi nendes piirkondades kalastavate laevade, sealhulgas Norra kalalaevade suhtes. Teisalt kehtiksid Norra eeskirjad nende ELi laevade suhtes, mis kalastavad Norra jurisdiktsiooni alla kuuluvas Skagerraki osas.

3) Kogu saagi lossimise kohustus

Ettepanekuga nähakse ette kohustus lossida kalad, mis kuuluvad määruse I lisas nimetatud 25 liiki. Nendesse liikidesse kuuluvaid kalu võib aga vette tagasi heita või merre tagasi lasta, kui neil on tõenäoliselt kõrge ellujäämise määr. Täpne ellujäämise määr ei ole siiski nii oluline, kui otsuse tegemine selle põhjal, kas saagi merre tagasi laskmine tuleb kasuks liigi säästvale kaitsele. Kui põhisaak heidetakse vette tagasi või lastakse merre, võib samaaegselt vette tagasi lasta ka mingil määral selliseid kalu, mille puhul ellujäämisel määr ei ole kõrge, kui nende eraldamine muust saagist oleks kalurite jaoks liiga töömahukas. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud akte, et toetada kalurite selles küsimuses tehtavaid otsuseid.

4) Uute eeskirjade kohased kvoodid

Määruse eesmärk ei ole mõjutada kalade suremust Skagerrakis. Seda küsimust reguleeritakse mitmeaastaste kavadega. Lossimiskohustuse kehtestamisega saavad kvoodid ja lubatud kogupüük nende tegelikule tähendusele vastava tõlgenduse. Lossimiskohustuse kohaselt lossitakse eranditult kogu püütud kala. Praegu räägitakse lubatud kogupüügist. Niisiis tuleks mõistet kohandada selliselt, et see väljendaks tegelikke püügikoguseid Skagerrakis enne tagasiheidet. Usaldusväärne teave tagasi vette heidetava kalakoguse kohta puudub, kuid on selge, et lubatavat kogupüüki tuleb oluliselt suurendada.

5) Pelaagiliste kalade püügiga seotud küsimused

Pelaagiliste kalade püügi eritingimustega seoses tekib mitmeid küsimusi. Esiteks, kogu saagi kvootidest maha arvestamise reegel võib olla pelaagiliste või tehniliseks otstarbeks ettenähtud liikide püügi käsitlemisel ebapraktiline. Segasaagi suhtes tuleks kehtestada kitsendustega kord, mis võimaldaks kaluritel konkreetsetel tingimustel kõik saagid põhisaagi kvootidest maha arvestada. Et selle korra eeliseid kasutada, tuleb kaluritel ehk paigaldada pardale andmete kogumis- ja edastamisseadmed. Kui laeval selliseid seadmeid ei ole, on võimalik, et kogu saak tuleb sorteerida. Küsimusi tekib ka sellele kalandusharule eriomaste traalerite kasutamisega seoses. Selliste traalerite kasutamisel tuleks künnis tõsta 80 %-ni.

6) Noorkalade küsimus

Noorkalu heategevuslikel eesmärkidel müüa ei ole sobiv. Sätet oleks võinud muuta selliselt, et noorkalu oleks võimalik heategevuslikel eesmärkidel ära anda, kuid et Skagerraki ümbritsevates liikmesriikides selline tava puudub, puudub ka mõte seda määrusega sätestada.

7) Elektrooniline kaugseiresüsteem

Tehakse ettepanek, et Skagerrakis tegutsevate kalalaevade lipuliikmesriigid paigaldavad laevade pardale ja hoiavad töös elektroonilise kaugseiresüsteemi. See osa ettepanekust on asjakohane.

Oluline küsimus on, kuidas toimub kontrollimine elektroonilise kaugseiresüsteemi sees. Traditsiooniliselt edastatakse salvestised ja muu teave elektroonilist kaugseiresüsteemi käitavale keskasutusele, kus selle vaatavad läbi ametnikud. Kaasaegne tuvastustarkvara võimaldaks aga teabe automaatset kontrollimist. See tähendaks, et tarkvara skaneerib konveierilindilt või muust saagi pardale toomise kohast tehtud salvestise ning tuvastab liigid, kalade arvu ja suuruse, kontrollides, et kõik I lisas nimetatud liikidesse kuuluvad kalad jäävad pardale. Selle tulemusena võib salvestiste ja muu elektroonilisele kaugseiresüsteemile edastatava teabe inimkontroll piirduda vaid juhtudega, kui automaatse kontrolliga ei saa välistada eeskirjade eiramisi. Samuti tuleks sellistel juhtudel elektroonilist kaugseiresüsteemi haldaval asutusel säilitada vaid andmete kogumis- ja edastamisseadmete kaudu saadud teave. See aitaks vähendada nii kalurite eraellu sekkumist kui ka elektroonilist kaugseiresüsteemi haldava asutuse kulusid. Kaluritel peab aga alati jääma võimalus säilitada teavet eraviisiliselt. Andmed aitaksid neil näiteks püügikoormust korrigeerida ja saake suurendada. Selline süsteem säästaks kalureid suurel määral nende eraellu sekkumisest. Lisaks peab automaatse kontrolli kvaliteet olema selline, et tulemused võib lugeda lõplikeks. Kui automaatne kontroll eeskirjade eiramisi ei tuvasta, loetakse püügiretk elektroonilise kaugseiresüsteemiga kontrollitud osas eeskirjadega kooskõlas olevaks. Seega saaksid seaduskuulekad kalurid ametiasutustelt juba kala lossides automaatselt heakskiidu.

8) Andmete kogumis- ja edastamisseadmed

Komisjon on teinud ettepaneku kehtestada kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, kohustus paigaldada pardale seadmed teabe kogumiseks ja selle edastamiseks elektroonilisele kaugseiresüsteemile. Andmete kogumis- ja edastamisseadmed hõlmaksid sisetelevisioonikaameraid, globaalset positsioneerimissüsteemi (GPS), sensoreid ja saatjaid. Selline kohustus tekitab mitmeid küsimusi seoses kalandussektori jaoks suureneva majandusliku koormusega, kuid peamiselt ehk seoses kalurite eraelu respekteerimise aspektiga.

Sektori suureneva majandusliku koormusega seoses on oluline teada, mil määral on võimalik seadmete pardale paigaldamist kaasfinantseerida. Täpset teavet selle kohta ei ole, kuid on väidetud, et kaasrahastamine toimub ja ligikaudu 50 % ulatuses. Elektroonilise kaugseiresüsteemi kasutuselevõtmise suhtes võetud seisukoht põhineb eeldusel, et eespool nimetatud teave on piisavalt õige.

Isegi kui kalurite majanduslikku koormust leevendatakse, tingib eraellu sekkumise probleemsus otsuse, et andmete kogumis- ja edastamisseadmeid võib paigaldada peamiselt vabatahtlikkuse alusel. Üksnes kalalaevade puhul, mis mitmel korral tõestatult ei ole uusi eeskirju täitnud, oleks kohustamine õigustatud. Sellistel juhtudel peaksid laevaomanikud riiklike asutuste korraldusel paigaldama pardale andmete kogumis- ja edastamisseadmed või jätma laeva sadamasse.

Sealjuures tuleneks laevade varustamisest andmete kogumis- ja edastamisseadmetega ühiskonnale mitmeid eeliseid. Sellest lähtuvalt tuleks teha seadmed paigaldanud laevaomanikele lisaks kaasrahastamisele ka muid soodustusi. Oleks õiglane, kui kaluritele, kes uued eeskirjad omaks võtavad ja on valmis seda tõestama andmete kogumis- ja edastamisseadmete paigaldamisega, jagataks lisakvoote.

Vabatahtlik süsteem võimaldaks seadusandjal jätta kõrvale küsimused laevade suuruse ja kohustuse jõustumise aja kohta. Laevaomanikud võiksid ise kaaluda eeliseid ja otsustada, kas nad soovivad oma laevale andmete kogumis- ja edastamisseadmeid või mitte.

Ka võiksid traditsioonilised kontrollimeetmed olla leebemad andmete kogumis- ja edastamisseadmetega laevade suhtes. Kui saagi kontrollimise eest kehtivad tasud, tuleks ette näha võimalus nende diferentseerimiseks vastavalt sellele, kas laeval on kõnealused seadmed või mitte. Isegi kui kontrollitasu ei nõuta, oleks kaluritele eeliseks see, et andmete kogumis- ja edastamisseadmetega varustatud laevu kontrollitaks harvemini. Kontrollimeetmetele kulub aega ja need mõjutavad kala eest saadavat hinda.

Lisaks peaks asjaolu, et automaatse kontrolli tulemused on lõplikud, võimaldama kaluritel juba lossimise ajal tõendada oma saagi puhul tagasiheite puudumist, mis tavaliselt kergitaks ka kala hinda. Pelaagilise kala püügi puhul saaksid andmete kogumis- ja edastamisseadmed paigaldanud kalurid kasu segasaagi kohta kehtivatest erieeskirjadest. Sama kehtiks ka kalurite kohta, kes püüavad nii Skagerrakis kui ka muudes piirkondades, milles kehtivatest kvootidest tuleks saak maha arvata.

MENETLUS

Pealkiri	Skagerraki suhtes kohaldatavad tehnilised ja kontrollimeetmed ning määruste (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1342/2008 muutmine
Viited	COM(2012)0471 – C7-0234/2012 – 2012/0232(COD)
EP-le esitamise kuupäev	29.8.2012
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	PECH 11.9.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 11.9.2012
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	ENVI 12.9.2012
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Werner Kuhn 6.9.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	19.9.2012	6.11.2012	17.12.2012
Vastuvõtmise kuupäev	18.2.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Kriton Arsenis, Alain Cadec, Chris Davies, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Iliana Malinova Iotova, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Nils Torvalds, Jarosław Leszek Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Paul Besset, Ole Christensen, Diane Dodds, Julie Girling
Esitamise kuupäev	27.2.2013