RAPORT Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava

28.3.2013 - (2012/2234(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Ria Oomen-Ruijten
Arvamuse koostaja (*): Thomas Mann, majandus- ja rahanduskomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 50

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava kohta

(2012/2234(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2010. aasta teatist „Roheline raamat. Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” (COM)(2010)0365) ja oma 3. veebruari 2011. aasta resolutsiooni selle kohta[1],

–   võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2012. aasta teatist „Valge raamat. Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” (COM)(2012)0055),

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee aruannet komisjoni 16. veebruari 2012. aasta teatise „Valge raamat. Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” kohta[2],

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning sotsiaalkaitsekomitee ühisaruannet pensionide piisavuse kohta Euroopa Liidus aastatel 2010–2050 (2012. aasta piisavuse aruanne),

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ja majanduspoliitika komitee ühisaruannet „2012. aasta vananemise aruanne. ELi 27 liikmesriigi majanduslikud ja eelarveprognoosid aastateks 2010–2060”[3],

–   võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist „2012. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2011)0815) ja oma 31. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni selle kohta[4],

–   võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[5],

–   võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis[6],

–   võttes arvesse 7. detsembri 2012. aasta nõukogu avaldust aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) kohta: edasised sammud (SOC 992/SAN 322),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0137/2013),

A. arvestades, et Euroopa Parlament avaldas oma 3. veebruari 2011. aasta resolutsioonis seisukohad komisjoni 2010. aasta rohelise raamatu „Eesmärk – piisavad, kindlad ja jätkusuutlikud pensionid” kohta;

B.  arvestades, et viimaste kümnendite kõige rängem finants- ja majanduskriis on muutunud teravaks riigivõla- ja sotsiaalkriisiks, mis on tõsiselt mõjutanud miljonite ELi kodanike pensionitulu; arvestades, et see kriis on näidanud, et Euroopa riikide majandused on üksteisest sõltuvad ning et enam ei ole ühelgi riigil võimalik tagada iseseisvalt oma sotsiaalkaitsesüsteemide piisavust, kindlust ja jätkusuutlikkust;

C. arvestades, et pensionid on eakate eurooplaste peamiseks sissetulekuallikaks ning et pensioni eesmärk on tagada eakatele inimväärne elatustase ja võimaldada neil olla rahaliselt sõltumatu; arvestades siiski, et liidus elab ligi 22% üle 75aastastest naistest allpool vaesuspiiri, olles seega sotsiaalse tõrjutuse ohus, ning et naised moodustavad suurema osa üle 75aastastest inimestest;

D. arvestades, et esimene osa nn beebibuumi põlvkonnast on jõudnud pensioniikka, mistõttu enam ei ole tegemist mitte tulevase, vaid käesoleva demograafilise probleemiga, ning arvestades, et üle 60 aasta vanuste inimeste arv kasvab rohkem kui kaks miljonit inimest aastas;

E.  arvestades, et isegi majanduskriisi kõrvale jättes viitavad pikaajalised rahvastiku- ja tootlikkuse arengusuundumused ELi liikmesriikides aeglase majanduskasvu stsenaariumile, mille puhul kasvu kiirus on eelnenud kümnendite omast oluliselt väiksem;

F.  arvestades, et juba 2001. aasta märtsi kohtumisel kiitis Euroopa Ülemkogu heaks Stockholmi strateegia, mille eesmärk on kiiremini vähendada riigivõlga, tõsta tööhõive määra ja tootlikkust ning reformida pensioni-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteeme;

G. arvestades, et Euroopa majandus- ja finantskriisi negatiivne mõju palkadele ja tööhõivele suurendab tulevikus vaesusohtu eakate hulgas;

H. arvestades, et tööpuuduse kasv ja pettumust valmistanud finantsturgude tulu on kahjustanud nii jooksval rahastamisel põhinevaid pensioniskeeme kui ka kogumisskeeme,

I.   arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab tõsta miinimumpensioni tasemele, mis tagab pensionisissetuleku ülalpool vaesuspiiri;

J.   arvestades, et pensionisüsteemidel on keskne koht Euroopa sotsiaalses mudelis ning nende peamine ja vaieldamatu eesmärk on tagada eakatele inimestele piisav elatustase; arvestades, et pensionide tagamine jääb liikmesriikide pädevusse;

K. arvestades, et pensionipoliitika jätkusuutlikkus sõltub enamast kui rahalistest kaalutlustest; arvestades, et ka tööhõivemääral ja ennustatavatel demograafilistel suundumustel on jätkusuutlikkuse tagamisel oluline osa;

L.  arvestades, et käimasoleval Euroopa arutelul käsitletakse pensionifonde liiga sageli pelga koormana riigi rahandusele, selle asemel et pidada neid hädavajalikuks vahendiks, mille abil võidelda eakate inimeste vaesusega ning võimaldada tulude ümberjaotamist inimese eluea jooksul ning ühiskonna lõikes;

M. arvestades, et pensionärid moodustavad olulise tarbijarühma ja nende tarbijakäitumise varieerumisel on märkimisväärne mõju reaalmajandusele;

N. arvestades, et paljudes ELi riikides püsib sündimus madalal tasemel, mis toob tulevikus kaasa tööealiste inimeste arvu vähenemise;

O. arvestades asjaolu, et OECD andmetel on liikmesriikidevaheline liikuvus väike ja 3 % ELi tööealisest elanikkonnast elab teises ELi liikmesriigis[7];

P.  arvestades, et Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni taotlusel koostatud uuring „Women living alone – an update”[8] („Üksi elavad naised – uusimad andmed”) toob välja mõnede olemasolevate pensionisüsteemide kaudsed riskid süvendada soolist võrdõigusetust eelkõige üksi elavate naiste puhul;

Q. arvestades, et OECD sotsiaal-, tööhõive ja rändevaldkonna töödokument nr 116 „Cooking, Caring and Volunteering: Unpaid Work Around the World”[9] („Toiduvalmistamine, hooldamine ja vabatahtlik tegevus: tasustamata töö kogu maailmas”) juhib tähelepanu tasustamata tööle, mida veel ei tunnustata riiklikes pensioniskeemides;

R.  arvestades, et ELis on 55−64aastaste tööhõivemäär ainult 47,4% ja naiste puhul kõigest 40,2%; arvestades, et mõnedes Euroopa riikides on ainult 2% kõigist töökohtadest täidetud 55aastaste või vanemate inimeste poolt; arvestades, et sellised madalad tööhõivemäärad põhjustavad põlvkonnasisest lõhet meeste ja naiste vahel ning samuti põlvkondadevahelist lõhet, mille tulemuseks on rahaliste vahendite oluline erinemine põlvkonniti;

S.  arvestades, et pensioniskeemid erinevad riigiti ja riigisiseselt oluliselt, näiteks rahastamise ulatuse, riigi osaluse taseme, haldusstruktuuri, nõude liigi, kulutõhususe, kollektiivsuse ja solidaarsuse astme poolest, ning seetõttu ei ole ühist ELi liigitust olemas;

Sissejuhatus

1.  märgib, et riigieelarved on suure surve all ning finants- ja majanduskriisi süvenemise tõttu on paljudes liikmesriikides pensionihüvitised vähenenud; taunib suurte kärbete tegemist kriisist kõige rängemini tabatud liikmesriikides, mis on viinud paljud pensionärid vaesusse või vaesusohtu;

2.  rõhutab, et ELil ja liikmesriikidel tuleb hinnata pensionisüsteemide praegust ja edasist jätkusuutlikkust ja piisavust ning teha kindlaks liikmesriikide parimad tavad ja poliitikastrateegiad, mis võivad anda tulemuseks kõige kindlama ja kulutõhusama pensionide maksmise liikmesriikides;

3.  rõhutab, et tõenäoline on pikaajalise madala majanduskasvu stsenaarium, mis nõuab liikmesriikidelt eelarvete konsolideerimist ja majanduse reformimist range kokkuhoiu põhimõttel, milleks on vajalik riigi rahanduse usaldusväärne juhtimine; jagab komisjoni valges raamatus väljendatud seisukohata, et lisaks riiklikele pensionisüsteemidele, millega tagatakse kõigile vanas eas vähemalt inimväärne elatustase, on vaja luua täiendavad tööandja- ja kogumispensionisüsteemid;

4.  rõhutab, et esimese samba riiklikud pensioniskeemid jäävad pensionäride tähtsaimaks sissetulekuallikaks; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei käsitle valges raamatus korralikult esimese samba riiklike süsteemide tähtsust, ehkki nendega vähemalt välistatakse vaesus; kutsub liikmesriike jätkama tööd aktiivsema ja kaasavama tööturu strateegiatega, et vähendada tööhõive koormust (mittetöötavate ja töötavate inimeste arvuline suhe), tehes seda kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega, mis on tööhõive suurendamine ja võitlus vaesusega; kutsub tööturu osapooli ja liikmesriike siduma need reformid pideva töötingimuste parandamise ja elukestva õppe programmide rakendamisega, mis teeb võimalikuks tervislikuma ja pikema tööelu kuni vanaduspensionieani, suurendab pensionisüsteemi makseid tegevate inimeste arvu, millega hoitakse ära olukord, kus suurenevad kulutused riiklikele pensionidele seaksid ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkuse; kutsub liikmesriike reformima oma esimese samba pensionisüsteeme nii, et arvesse võetakse ka osamaksete tegemise aastate arvu;

5.  kutsub liikmesriike hindama igakülgselt vajadust reformida oma esimese samba süsteemi, võttes arvesse oodatava eluea muutumist ning pensionäride, töötute ja majanduslikult aktiivsete inimeste arvulise suhte muutust, et tagada inimestele inimväärne elatustase ja majanduslik sõltumatus vanas eas, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele;

6.  täheldab, et finants- ja majanduskriis ning elanikkonna vananemisest tulenevad probleemid on esile toonud nii kogumisskeemide kui ka jooksval rahastamisel põhinevate pensioniskeemide nõrkused; soovitab mitme sambaga pensionisüsteeme, mis koosnevad vähemalt:

i) üldisest jooksval rahastamisel põhinevast riiklikust pensioniskeemist,

ii) kõigile asjaomastele töötajatele kättesaadavast täiendavast tööandjapensioni kogumise skeemist, mis põhineb riigi, sektori või ettevõtte kollektiivlepingul või riigi õigusaktidel;

    rõhutab, et esimese samba pension üksi või koos teise samba pensioniga (sõltuvalt riigi institutsioonide struktuurist või õigusest) peaks kindlustama töötaja varasemal palgal põhineva inimväärse asendussissetuleku, mida võimaluse korral täiendab

iii) isiklik kolmanda samba pension, mis põhineb isiku säästudel ja mille kogumisel on õiglased tingimused madalasissetulekuga töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja isikutele, kelle tööalasesse pensioniskeemi osamaksete tegemise vajalik aeg ei ole täis saanud;

     palub liikmesriikidel kaaluda selliste või sarnaste rahaliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlike skeemide kasutuselevõttu või säilitamist seal, kus neid veel ei ole; palub komisjonil tagada, et igasugune praegune või tulevane pensionivaldkonna reguleerimine soodustaks ja võtaks täielikult arvesse seda lähenemisviisi;

7.  tunnustab tööandja- ja erapensionide pakkujate kui oluliste ja usaldusväärsete pikaajaliste investorite potentsiaali ELi majanduses; rõhutab nende oodatavat panust strateegia „Euroopa 2020” kesksete eesmärkide saavutamisesse seoses jätkusuutliku majanduskasvu, arvukamate ja paremate töökohtade ning sotsiaalselt kaasavama ühiskonna kujundamisega; peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni kavandatavat algatust koostada pikaajalisi investeeringuid käsitlev roheline raamat; nõuab tungivalt, et komisjon ei kahjustaks ELi õigusakte kehtestades või muutes pensionifondide investeerimisvõimet ning võtaks arvesse pensionifondide ja teiste pensioniandjate erisusi, pidades eelkõige silmas tööandjapensionide kogumisasutuste tegevust ja järelevalvet käsitleva direktiivi läbivaatamist;

8.  kutsub komisjoni hindama finantsturu õigusaktide (nt Euroopa turu infrastruktuuri määrus, finantsinstrumentide turgude direktiiv, kapitalinõuete direktiivi IV pakett) kumulatiivset mõju teise samba pensionifondidele ning nende suutlikkusele investeerida reaalmajandusse ning andma sellest aru tulevases pikaajalisi investeeringuid käsitlevas rohelises raamatus;

9.  tuletab meelde Lissaboni strateegiat aastateks 2000–2010, mille kontekstis arutlesid komisjon ja liikmesriigid kümne aasta jooksul põhjalikult struktuurireformide üle seoses makro- ja mikromajanduse ning tööhõivepoliitikaga, mille tulemuseks olid aluslepingust lähtuvad riigipõhised soovitused liikmesriikidele, millest paljud seondusid otseselt või kaudselt piisavate ja jätkusuutlike pensionide tagamisega; peab kahetsusväärseks, et neid soovitusi, mis oleksid võinud olulises ulatuses leevendada kriisi mõju, on vähe rakendatud;

10. peab tervitatavaks, et koostatud on põhjalikud ja kvaliteetsed dokumendid – 2012. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta[10] ja 2012. aasta pensionide piisavuse aruanne[11] –, milles uuritakse kõigi liikmesriikide pensionisüsteemide pikaajalist piisavust ja jätkusuutlikkust; taunib asjaolu, et pensionide piisavuse ja jätkusuutlikkuse mõõdet käsitletakse erinevates väga tehnilist laadi aruannetes; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu avaldaksid integreeritud, ülevaatliku ja mittetehnilise kokkuvõtte kodanikele, mis võimaldaks ELi kodanikel hinnata oma riiklike pensionisüsteemide ees seisvaid raskusi ELiga võrrelduna;

11. rõhutab, kui oluline on kasutada ühtset metoodikat, et arvestada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ning pensionidega seotud kohustuste osakaalu riigi rahanduses;

12. on seisukohal, et pensioniküsimuse tulemuslikuks lahendamiseks, võttes arvesse enamiku liikmesriikide vajadust suurendada osamaksete tegemise aastate arvu, parandada töötingimusi ja edendada elukestvat õpet nii, et inimesed saaksid töötada vähemalt seadusjärgse pensionieani ja soovi korral kauemgi, on äärmiselt oluline saavutada üksmeel valitsuste, tööandjate ja ametiühingute vahel;

13. teeb ettepaneku, et kõikide vanuserühmade esindajatega, sealhulgas noorte ja vanadega, keda reformid eriti mõjutavad, tuleks pensionireformide osas nõuetekohaselt konsulteerida, et tagada tasakaalustatud ja õiglased tulemused ning säilitada põlvkondade suurim võimalik üksmeel;

14. tunneb heameelt valge raamatu peamise rõhuasetuse üle, millega soovitatakse keskenduda töötamise ja pensionil olemise aja tasakaalustamisele, täiendavate tööandjapensioniskeemide ja erapensionisüsteemide arendamisele ning ELis pensionide järelevalve vahendite tõhustamisele, rõhutades samas pensioniküsimustest teadlikkuse suurendamise tähtsust;

Tööhõive suurendamine ning tööelu ja pensionipõlve kestuse tasakaalustamine

15. rõhutab, et struktuurireformide läbiviimisel eesmärgiga suurendada tööhõivemäära ja võimaldada inimestel töötada seadusjärgsesse pensionieani ja majandusliku sõltuvuse taset on äärmiselt suur tähtsus maksutulu ning sotsiaal- ja pensionimaksete laekumise suurendamise seisukohalt, sest see on vajalik liikmesriikide eelarvete konsolideerimiseks ning piisavate, kindlate ja jätkusuutlike pensioniskeemide rahastamiseks; rõhutab, et need reformid tuleb viia läbi läbipaistval viisil, mis võimaldab inimestel aegsasti teada saada reformide võimalikust mõjust; juhib tähelepanu ohule, et töötus ning madalapalgaline töö, osaajaga ja muud ebatüüpilised töötamise vormid võivad anda vaid osalised pensioniõigused ja põhjustada sel viisil vaesust eakate hulgas;

16. kutsub liikmesriike võtma laiaulatuslikke ja aktiivseid tööturupoliitika meetmeid; võtma vajalikke meetmeid, et võidelda mitteametliku töötamise ning maksudest ja pensionimaksetest kõrvalehoidumisega, mille eesmärk on ka ausa konkurentsi kaitsemine; säästma rahalisi vahendeid elanike pensioniikka jõudmise tõttu tõusvate avaliku sektori kulude katmiseks ja edendama kõrget tööhõivet, pakkudes muu hulgas tööotsijatele igakülgset nõustamist ja toetust ning võimaldades eeskätt haavatavatel elanikkonnarühmadel tööd leida;

17. märgib, et komisjon käsitles viimati pensioniskeemide reformimise vajadust 2013. aasta majanduskasvu analüüsis; viitab siiski asjaolule, et paljudes liikmesriikides peaks pidama esmatähtsaks tegeliku pensionilemineku ea kohandamist seadusjärgse pensionieaga;

18. peab kiiduväärseks kohustusi, mille liikmesriigid võtsid nõukogu poolt 2012. aastal Euroopa poolaasta raames heaks kiidetud riigipõhistes soovitustes ning millega tagatakse piisavad ja jätkusuutlikud pensionisüsteemid;

19. tuletab meelde, et praegu on enam kui 17% Euroopa Liidu inimestest 65aastased ja vanemad ning Eurostati prognooside kohaselt ulatub see näitaja 2060. aastal 30%-ni;

20. rõhutab, et nüüd, kus esimene osa nn beebibuumi põlvkonnast hakkab pensionile minema, suureneb demograafilistest suundumustest tingitud surve riikide eelarvetele ja pensionisüsteemidele; võtab teadmiseks liikmesriikide erinevad eesmärgid ja erineva edukuse struktuurireformide kavandamisel ja elluviimisel eesmärgiga suurendada tööhõivet, tõrjuda välja ennetähtaegselt pensionile jäämise kavad ning hinnata liikmesriikides koos tööturu osapoolega vajadust seada nii seadusjärgne kui ka tegelik pensioniiga jätkusuutlikult sõltuvusse oodatava eluea pikenemisest; rõhutab, et need liikmesriigid, kes praegu järkjärgulisi reforme ellu ei vii, võivad hiljem olla olukorras, kus nad peavad kasutama suurte sotsiaalsete järelmitega šokiteraapiat;

21. kordab üleskutset siduda pensionihüvitised tihedalt töötatud aastate ja tasutud pensionimaksetega (nn aktuaarne õiglus), mille eesmärk on tagada, et rohkem ja kauem töötamine annab töötajatele parema pensioni, võttes samas nõuetekohaselt arvesse ülalpeetavate hooldamise tõttu tööturult eemal oldud aega; soovitab liikmesriikidel tööturu osapooltega konsulteerides keelata kohustus jääda pensionile seadusjärgsesse pensioniikka jõudmise korral, et inimestel, kes seda suudavad ja soovivad, jääks võimalus jätkata töötamist pärast seadusjärgsesse pensioniikka jõudmist või jääda pensionile järk-järgult, kuna pensionimaksete tasumise aja pikendamine koos hüvitiste väljamaksmise aja samaaegse lühendamisega võib aidata töötajatel kõikvõimalikke pensionide puudujääke kiiresti vähendada;

22. toonitab, et ennetähtaegselt pensionile jäämist õigustav põhimõte lubada vanematel töötajatel varakult pensionile minna, et vabaneksid töökohad noorte jaoks, on praktikas valeks osutunud, kuna parimate noorte tööhõive näitajatega liikmesriikides on keskmiselt ka vanemaealiste töötajate tööhõive näitajad kõige kõrgemad;

23. kutsub tööturu osapooli kasutama inimressursside poliitikas olelustsüklipõhist lähenemisviisi ja kohandama selleks töökohti; kutsub tööandjaid koostama kavasid, mis soodustavad aktiivsena ja tervena vananemist; kutsub töötajaid aktiivselt kasutama neile antavaid koolitusvõimalusi ja jääma tööelu igas järgus tööturul konkurentsivõimeliseks; rõhutab vajadust parandada eakamate töötajate integreerumist tööturule ja nõuab sotsiaalselt uuenduslike lähenemisviiside kasutamist, et pikendada tööiga eeskätt kõige pingelisematel kutsealadel, kohandades töökohti, luues nõuetekohased töötingimused ja võimaldades paindlikku töökorraldust tööaja ja tehtava töö osas;

24. rõhutab vajadust võtta rohkem ennetavaid tervisemeetmeid, tõhustada ametialast (ümber)õpet ja võidelda nooremate ja eakamate töötajate diskrimineerimisega tööturul; toonitab, et selleks on vaja tõhusamalt jõustada ja rakendada töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid õigusakte; rõhutab, et mentorlusprogrammid võivad olla väärtuslik vahend selleks, et hoida eakamaid töötajaid kauem tööl ja kasutada nende kogemusi selleks, et aidata noori tööturule integreerida; kutsub tööturu osapooli töötama välja atraktiivseid töölt pensionile ülemineku mudeleid;

25. nõuab tungivalt liikmesriikidelt aktiivset tegutsemist ELi soolise võrdõiguslikkuse paktis (2011–2020) sõnastatud ülesannete täitmiseks, mille keskmes on soolise palgalõhe kaotamine, võitlus soopõhise segregatsiooniga ja nii meestele kui ka naistele parema töö- ja eraelu ühitamise tagamine; rõhutab, et need eesmärgid võimaldavad parandada naiste tööhõivet ning võidelda naiste vaesusega töötamise ajal ja vanaduspäevil;

26. rõhutab, et VKEd on ELi üks peamisi tööandjaid ja majanduskasvule kaasaaitajaid ning võivad anda olulise panuse liikmesriikide pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse tagamisse;

Täiendava eraviisilise pensionisäästude süsteemi arendamine

27. peab tervitatavaks valge raamatu nõudmist arendada kõigile asjaomastele töötajatele kättesaadavaid täiendavaid tööandja- ja kogumispensioniskeeme ning võimaluse korral individuaalskeeme; rõhutab siiski, et komisjon peaks soovitama pigem kollektiivseid, solidaarsusel põhinevaid täiendavaid tööandjapensione, mis soovitatavalt tulenevad kollektiivlepingutest ja mis tavaliselt luuakse riigi, sektori või äriühingu tasandil, sest need võimaldavad individuaalskeemidest erinevalt põlvkonnasisest ja põlvkondadevahelist solidaarsust; rõhutab tungivat vajadust suurendada jõupingutusi täiendavate tööandjapensionisüsteemide võimalikult laialdaseks loomiseks;

28. võtab teadmiseks, et paljud liikmesriigid on juba kasutusele võtnud suured pensionireformi kavad, mille eesmärk on nii jätkusuutlikkus kui ka piisavus; rõhutab, kui tähtis on tagada, et ELi tasandil pakutavad meetmed täiendaksid riikide pensionireformi kavasid ning ei tohiks minna nendega vastuollu; tuletab meelde, et pensionid jäävad liikmesriikide pädevusse, ja tunneb muret asjaolu pärast, et tulevastel kõnealuse valdkonna ELi õigusaktidel võib olla kahjulik mõju teatavate liikmesriikide skeemidele, eriti tööandjapensionisüsteemide eripära silmas pidades;

29. toonitab, et (kogu sektorit hõlmavate) kollektiivsete (soovitavalt mittetulunduslike) tööandjapensioniskeemide tegevuskulud on individuaalsete pensionikogumisskeemidega võrreldes madalamad; rõhutab madalate tegevuskulude tähtsust, kuna ka vähene kulude kokkuhoid võib pensione oluliselt suurendada; rõhutab siiski, et kahjuks on sellised skeemid praegu kasutusel ainult mõnedes liikmesriikides;

30. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja pensionisüsteeme haldavad asutused teavitaksid nõuetekohaselt kodanikke nende kogutud pensioniõigustest, tõstaksid kodanike teadlikkust ja õpetaksid neid, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid tulevaste täiendavate pensionisäästude kohta; nõuab samuti, et liikmesriigid teavitaksid kodanikke pensionisüsteemi kavandatavatest muudatustest, et nad saaksid teha oma pensionisäästude suhtes teadlikke ja läbimõeldud otsuseid; kutsub liikmesriike sõnastama ja jõustama rangeid avalikustamiseeskirju, mis puudutavad nende jurisdiktsiooni all tegutsevate pensionifondide tegevuskulusid, riske ja investeeringute tulemit;

31. tõdeb, et liikmesriikide tööandjapensioniskeemide omadused ja tulemused nende kättesaadavuse, solidaarsuse, kulutasuvuse, riski ja tulemi osas on väga erinevad; pooldab komisjoni kavatsust koostada liikmesriikide, tööturu osapoolte, pensionisektori ja teiste sidusrühmadega tihedalt konsulteerides tööandjapensioniskeemide heade tavade suunised, milles käsitletakse kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega selliseid küsimusi, nagu töötajate parem kindlustatus, väljamaksete periood, riskide jagamine ja leevendamine, kulutõhusus ja kriisitaluvus; rõhutab liikmesriikide parimate tavade vahetamise vastastikust kasulikkust;

32. toetab komisjoni kavatsust taotleda jätkuvalt ELi rahastamist, eeskätt Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, et toetada projekte, mille eesmärk on aktiivse ja tervena vananemine töökohal, ning anda sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi (PSCI) kaudu liikmesriikidele ja tööturu osapooltele rahalist ja praktilist toetust kulutasuvate täiendavate pensioniskeemide järkjärguliseks rakendamiseks Euroopa Parlamendi järelevalve all;

Liikuvate töötajate pensionid

33. tunnistab, et ELi piires on pensioniskeemid väga erinevad, kuid rõhutab, kuivõrd tähtis on, et töötajad saaksid oma liikmesriigis või sellest väljaspool töökohta vahetada; rõhutab, et liikuvatele töötajatele on vaja tagada tööandjapensioniõiguste omandamine ja säilimine; kiidab heaks komisjoni seisukoha, et tuleb keskenduda pensioniõiguste omandamise ja säilitamise kaitsele, ning palub liikmesriikidel tagada, et liikuvate töötajate seni kasutamata pensioniõigusi käsitletaks võrdväärselt pensioniskeemi aktiivsete liikmete või pensionäride õigustega; võtab teadmiseks olulise osa, mis võib komisjonil olla vaba liikumist, sealhulgas liikuvust takistavate tõkete kaotamisel; on seisukohal, et keelebarjääri ja perekondlike põhjuste kõrval pidurdavad liikuvust tööturul pikad pensioniõiguste omandamise eelperioodid või põhjendamatud vanusepiirangud, ning kutsub liikmesriike neid vähendama; rõhutab, et liikuvust edendavad meetmed peavad olema tasakaalustatud täiendavate pensioniskeemide kulutõhusa pakkumisega tööandjate poolt ning võtma arvesse riikide pensioniskeemide iseloomu;

34. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku hinnata võimalikke seoseid määruse 883/2004/EÜ (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) ja teatavate tööandjapensioniskeemide vahel; juhib tähelepanu praktilistele raskustele, mida on kogetud nimetatud määruse kohaldamisel 27 liikmesriigi märkimisväärselt erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes; juhib tähelepanu asjaolule, et ELis on pensionisüsteemid väga erinevad ja kui keeruline on kohaldada koordineerivat lähenemisviisi liikmesriikides toimivate kümnete tuhandete väga erinevate pensioniskeemide suhtes; seab seepärast kahtluse alla sellise lähenemisviisi otstarbekuse täiendavate tööandjapensioniskeemide valdkonnas;

35. kutsub komisjoni ja liikmesriike tegutsema sihipäraselt tõhusate, võimaluse korral veebipõhiste jälgimisteenuste käivitamiseks ja käigushoidmiseks, et kodanikud saaksid jälgida oma töiseid ja mittetöiseid pensioniõigusi ning selle põhjal teha õigeaegseid ja teadlikke otsuseid individuaalsete täiendavate (kolmanda samba) pensionisäästude kohta; nõuab ELi tasandil kooskõlastamist eri liikmesriikide jälgimisteenistuste piisava ühilduvuse tagamiseks; tunneb rahulolu komisjoni sellealase katseprojekti üle ning kutsub komisjoni tagama, et lisaks katseprojektile hinnataks nende eeliste mõju, mida annaks konsolideeritud pensioniteabe pakkumine ELi kodanikele ühes juurdepääsetavas kohas;

36. märgib, et täielikult väljatöötatud kujul peaksid pensionijälgimissüsteemid ideaaljuhul hõlmama nii tööandjapensione kui ka kolmanda samba skeeme ja individuaalseid andmeid esimese samba õiguste kohta;

37. kahtleb teadustöötajate ELi pensionifondi vajalikkuses;

38. peab asjaolu, et inimesed elavad üldiselt kauem, tervislikumalt ja jõukamalt, tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks saavutuseks; kutsub arutlema vananemise teemal positiivsel toonil, tegeldes ühelt poolt aktiivselt märkimisväärsete, kuid ületatavate probleemidega, mida vananemine kaasa toob, ning kasutades teisalt võimalusi, mida vananemine ja nn hõbedane majandus pakuvad; tunnustab väga aktiivset ja väärtuslikku rolli, mis on eakatel meie ühiskonnas;

Tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamine

39. rõhutab, et tööandjapensioni kogumisasutuste tegevust ja järelevalvet käsitleva direktiivi läbivaatamise eesmärk peaks olema piisava, jätkusuutliku ja kindla tööandjapensioni säilitamine kõikjal Euroopas, luues tingimused, mis soodustavad selle valdkonna edasisi riigi- ja siseturu tasandi edusamme, pakkudes praegustele ja tulevastele pensionäridele tõhusamat kaitset ning kohandudes paindlikult olemasolevate skeemide märkimisväärse piiriülese ja valdkondadevahelise mitmekesisusega;

40. on seisukohal, et ELi teise samba süsteemide vastavuse tagamine rangetele usaldatavusnõuetele on keskse tähtsusega viis, kuidas saavutada liikmete ja hüvitisesaajate kõrgetasemeline kaitse ning pidada kinni G20 mandaadist, mille kohaselt tuleb kõikide finantsasutuste suhtes kohaldada nõuetekohast reguleerimist ja piisavat järelevalvet;

41. nõuab, et ELi asjakohastes seadusandlikes algatustes austatakse valikuid, mida liikmesriigid on teinud seoses teise samba pensionide pakkujatega;

42. rõhutab, et tulevane kaitsemeetmete alane ELi seadusandlus peab tuginema usaldusväärsele mõjuanalüüsile, mis peaks sisaldama sätet, mille kohaselt sarnastele toodetele peavad kehtima samad usaldatavusnormatiivid ning tagatud peavad olema asjakohased reservid ja töötajate liidusisene liikuvus, ning üldeesmärk peaks olema töötajate kogunenud pensioniõiguste tagamine; rõhutab, et tulevane kaitsemeetmete alane ELi seadusandlus peab lisaks tuginema aktiivsele dialoogile tööturu osapoolte ja muude sidusrühmadega ning riikide eripärade tõelisele mõistmisele ja austamisele; rõhutab, et pensionisüsteemid on tihedalt seotud iga liikmesriigi väljakujunenud kultuuriliste, sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike oludega; rõhutab, et kõikide teise samba pensioni pakkujate suhtes, olenemata nende õiguslikust vormist, tuleb kohaldada proportsionaalset ja jõulist reguleerimist, mille juures võetakse eeskätt pikemas perspektiivis arvesse pakkujate äritegevuse eripära;

43. nõuab, et teise samba pensionid, olenemata nende pakkujatest, ei tohiks sattuda ohtu ELi õigustiku tõttu, mille juures ei arvestata nende pikaajalist perspektiivi;

44. on seisukohal, et komisjoni ettepanekutes kaitsemeetmete kohta tuleb lisaks riikide süsteemide vaheliste erinevuste kindlaks tegemisele ja arvesse võtmisele kohaldada igas riiklikus süsteemis ja vastavas sambas ka põhimõtet „ühesugune risk, ühesugused eeskirjad”; rõhutab, et meetmete võtmisel peab rangelt järgima proportsionaalsuse põhimõtet, kui kaalumisel on eesmärgid ja kasu võrreldes finants-, haldus- ja tehnilise koormusega, ja leidma õige kulude ja kasu tasakaalu;

45. peab kvalitatiivsete kaitsemeetmete puhul asjakohaseks soovitusi äriühingu tugevdatud üldjuhtimise ja riskijuhtimise küsimuste kohta ning suurema läbipaistvuse, teabe avalikustamise kohustuse, kulude avalikustamise ja investeerimisstrateegiate läbipaistvuse kohta ning neid soovitusi tuleks esitada iga läbivaatamise raames tingimusel, et järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; märgib, et liikmesriikidevahelisi märkimisväärseid erinevusi arvestades on kvalitatiivsete kaitsemeetmete lähenemine ELi tasandil lühikese aja vältel teostatavam kui kvantitatiivsete kaitsemeetmete lähenemine;

46. ei ole käesoleval hetkel kättesaadavat teavet arvestades veendunud, et omakapitali- ja bilansi hindamise nõuete kehtestamine ELi tasandil oleks asjakohane; on järelikult vastu tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamisele, kui selle eesmärk on eelnimetatud nõuete kehtestamine; on siiski arvamusel, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt praegu läbiviidavat kvantitatiivset mõju-uuringut ning selle uuringu võimalikku järelanalüüsi tuleks selle poliitika taustal täiel määral arvesse võtta; rõhutab, et kui sellised nõuded edaspidi kehtestataksegi, ei oleks Solventsus II nõuete otsene kohaldamine tööandjapensioni kogumisasutustele õige vahend;

47. juhib tähelepanu asjaolule, et tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv kehtib ainult vabatahtlike pensioniskeemide suhtes ega hõlma ühtegi kohustuslikku riiklikku pensioniskeemi kuuluvat vahendit;

48. toonitab, et kindlustustoodete ja tööandjapensioni kogumisasutuste vahel on väga suured erinevused; rõhutab, et Solventsus II kohaste kvantitatiivsete nõuete otsene kohaldamine tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes ei oleks asjakohane ja võiks kahjustada nii töötajate kui ka tööandjate huve; on seega vastu Solventsus II nõuete üksühesele kohaldamisele tööandjapensioni kogumisasutustele, olles samas valmis kaaluma lähenemisviisi, mille eesmärk on turvalisus ja jätkusuutlikkus;

49. rõhutab, et tööturu osapooled (st tööandjad ja töötajad) jagavad vastutust tööandjapensionisüsteemi sisu eest; rõhutab, et tööturu osapoolte vahelisi lepingulisi suhteid tuleb alati tunnustada, eeskätt seoses riskide ja tootluse tasakaaluga, mida tööandjapensionide skeemiga püütakse saavutada;

50. peab maksevõimemudelite, nt tervikliku bilansimudeli (holistic balance sheet models – HBS) ELi tasandil arendamist asjakohaseks ainult juhul, kui nende kohaldamine usaldusväärse mõjuanalüüsi alusel osutub praktiliselt realistlikuks ning kulude ja kasu seisukohalt tõhusaks, võttes eeskätt arvesse tööandjapensioni kogumisasutuste varieeruvust liikmesriikides ja liikmesriigiti; rõhutab, et Solventsus II variantide või tervikliku bilansimudeli arendamise eesmärk ei tohi olla Solventsus II laadsete nõuete kehtestamine;

51. märgib ära paljud erisugused pensionikavade ülesehituse vormid, mis varieeruvad määratud väljamaksetega skeemidest määratud sissemaksetega skeemide või segaskeemideni; märgib ära ka ülemineku määratud väljamaksetega skeemidelt määratud sissemaksetega skeemidele või kohustuslikult rahastatud sammaste kehtestamise mõnes liikmesriigis; rõhutab, et see kasvatab vajadust suurema läbipaistvuse järele ja vajadust pakkuda kodanikele paremat teavet lubatud hüvitiste, kulumäärade ja investeerimisstrateegiate kohta;

52. juhib tähelepanu sellele, et idee luua elukindlustustele ja tööandjapensioni kogumisasutustele teises sambas samad konkurentsitingimused on asjakohane ainult teatud määral, arvestades olulisi erinevusi kindlustustoodete ja tööandjapensioni kogumisasutuste vahel ja sõltuvalt riskiprofiilist, finantsturgude integratsioonitasemest ja iga kindlustuse või pensioni pakkuja kasumit taotlevast või mittetaotlevast olemusest; tunnistab, et arvestades elukindlustuste ja tööandjapensioni kogumisasutuste konkurentsi teises sambas on oluline, et sama riskiga toodetele kehtiksid samad eeskirjad, et hoida ära hüvitisesaajate eksitamist ja pakkuda neile samal tasemel usaldatavuskaitset;

Töötajate tööandjapensionide kaitse maksejõuetuse korral

53. on arvamusel, et maksejõuetuse korral peavad kõikides liikmesriikides olema järjepidevalt tagatud direktiivi 2008/94/EÜ artikli 8 kohased õigused;

54. kutsub komisjoni üles koostama põhjaliku ülevaate riikide kindlustussüsteemidest ja -meetmetest ning kui selles hinnangus tehakse kindlaks olulised vajakajäämised, tegema tõhustatud ELi õigusaktide ettepanekuid tagamaks, et kõikjal ELis kehtestatakse täiesti usaldusväärsed mehhanismid tööandjapensioniõiguste lihtsaks, kulutõhusaks ja proportsionaalseks kaitseks;

55. märgib, et mõnes liikmesriigis toetavad tööandjad juba praegu pensioniskeeme, rakendades kaitseskeeme, varade eraldamist, sõltumatut skeemide haldamist ja pensioniskeemidele eeliskreeditori staatuse andmist aktsionäride ees ettevõtte maksejõuetuse korral;

56. rõhutab, et pensionide kaitsega seotud küsimused maksejõuetuse korral on tihedalt seotud tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamise põhiaspektidega; rõhutab, et komisjon peaks nende kahe direktiivi väljatöötamisel tagama nende kokkusobivuse ja täieliku kooskõla;

Täiendavad kolmanda samba pensionid

57. on arusaamisel, et kolmanda samba määratlus, ulatus ja ülesehitus erineb liikmesriigiti;

58. väljendab kahetsust asjaolu pärast, et kolmanda samba süsteemid on väga sageli kulukamad, riskantsemad ja läbipaistmatumad kui esimese samba süsteemid; nõuab kolmanda samba muutmist stabiilsemaks, usaldusväärsemaks ja jätkusuutlikumaks;

59. on seisukohal, et teatud juhtudel võib erapensioni kogumine olla piisava pensioni saamiseks vajalik; julgustab komisjoni tegema parimate tavade alusel liikmesriikidega koostööd ning hindama ja optimeerima erapensioni kogumise stiimuleid, eeskätt isikute puhul, kes ei koguks muidu piisavat pensioni;

60. peab asjakohaseks viia läbi heade tavade ja stiimulite optimeerimist käsitlevate ettepanekute hindamine;

61. rõhutab, et riikliku poliitika oluline prioriteet ei tohiks olla kolmanda samba skeemide toetamine, vaid sellega tuleks tagada, et kõik inimesed on hästi toimiva ja jätkusuutliku esimese samba raames piisavalt kaitstud;

62. kutsub komisjoni üles uurima, kui haavatavad on kriisi suhtes kolmanda samba süsteemid ja esitama ettepanekuid riskide vähendamiseks;

63. teeb ettepaneku hinnata riigi tasandil seadusega sätestatud kulupiiranguid lepingu sõlmimisel ja haldamisel või pakkuja või lepingutüübi vahetamisel ning esitama sellekohaseid soovitusi;

64. on seisukohal, et tegevusjuhend kolmanda samba kvaliteedi, tarbijatele ette nähtud teabe pakkumise ja tarbijakaitse kohta võiks suurendada kolmanda samba pensionikavade ligitõmbavust; julgustab komisjoni hõlbustama liikmesriikide olemasolevate heade tavade vahetamist;

65. toetab kolmanda samba vabatahtlike ELi tasandi tegevusjuhendite ning võimaluse korral ka tootesertifikaatide skeemide väljatöötamist ja kehtestamist kvaliteedi, tarbijainfo ja -kaitse osas; soovitab liikmesriikidel hakata nimetatud valdkondi reguleerima juhul, kui vabatahtlikke tegevusjuhendeid ei saada edu;

66. kutsub komisjoni uurima võimalusi, kuidas kasutada paremini ära finantsvaldkonna ELi õigusakte, kui püütakse tagada, et tarbijatele antaks pensionide ja pensioniga seotud toodete kohta täpseid ja erapooletuid finantsnõuandeid;

Pensioniinvesteeringutelt maksude ja lepingutega seotud piiriüleste takistuste kaotamine

67. kutsub komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike leppima kokku eelkõige küsimuses, kuidas vältida piiriüleste pensionide valdkonnas topeltmaksustamist ning kahekordset maksustamata jätmist;

68. on seisukohal, et diskrimineerivad maksud on oluline piiriülest liikuvust takistav tegur ning soovib selliste maksude viivitamatut kaotamist, märkides samas ELi piiratud pädevust liikmesriikide maksupoliitika valdkonnas;

69. peab asjakohaseks uurida lepinguõiguslikke takistusi;

70. kutsub komisjoni üles kaasama nõuetekohaselt sotsiaalpartnereid olemasolevate struktuuride kaudu;

Sooküsimus

71. tuletab meelde pensionidega seotud sooprobleemi; peab äärmiselt murettekitavaks vaesuspiirist allpool elavate eakate, eelkõige naiste arvu suurenemist; rõhutab, et esimese samba riiklikud pensioniskeemid peaksid tagama kõigile vähemalt inimväärse elatustaseme; rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus tööturul on otsustava tähtsusega, et tagada pensionisüsteemide jätkusuutlikkus, sest kõrgem tööhõive määr aitab kaasa majanduskasvule ja selle tulemusel suureneb pensionimaksete laekumine; on seisukohal, et meeste ja naiste pensioniea võrdsustamisega peab kaasnema tõhus poliitika, millega tagatakse võrdse töö eest võrdne tasu ning tasakaal töötamise ja ülalpeetavate hooldamise vahel; rõhutab, et tuleb arutada hooldamisega seotu pensioniosakute kasutuselevõttu, millega tunnustatakse ülalpeetavate hooldamist, mis on tavaliselt tasustamata töö;

72. toetab valges raamatus liikmesriikidele esitatud üleskutset arutada hooldusosakute väljatöötamise küsimust kui vahendit, mille abil tagada ülalpeetavate hooldamise tõttu tööturult eemal oldud perioodide arvesse võtmine meeste ja naiste pensioni arvestamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et perekohustused on naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jaotunud, mistõttu naistel tuleb sageli töötada ebakindlamatel, vähem tasustatud töökohtadel või isegi töötada mitteametlikult, mis avaldab pensioniõigustele negatiivset mõju, ning kõigel sellel ja kättesaadavate, vastuvõetava hinnaga teenuste ja hooldusasutuste puudusel ning hiljutistel kokkuhoiumeetmetel selles valdkonnas on otsene mõju eeskätt naiste töötamise võimalustele ja pensioni kogumisele; kutsub seepärast komisjoni tellima uurimuse sel teemal;

73. kordab, et liikmesriikidel on vaja võtta meetmeid selleks, et kaotada meeste ja naiste palga ja sissetuleku vaheline lõhe samaväärse töö korral, erinevused seoses juurdepääsuga juhtivatele ametikohtadele ning sooline võrdõigusetus tööturul, mis kajastub ka pensionides, põhjustades olulisi erinevusi naistele ja meestele makstavate pensionide vahel, kuna viimased on palju suuremad; nõuab, et komisjon vaataks läbi olemasolevad õigusaktid; märgib, et vaatamata viimaste aastate lugematutele kampaaniatele, eesmärkidele ja meetmetele on sooline palgalõhe muutumatult suureks jäänud;

74. kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama, et kohaldataks naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet;

75. rõhutab, et viivitamatult tuleb võtta meetmeid erasektoris valitseva soolise palgalõhe kaotamiseks, mis on enamikus riikides eriti suur;

76. rõhutab vajadust vähendada soolist palgalõhet, mis tekitab olukorra, kus meestega võrdväärsete oskuste ja tööülesannetega naistöötajate sissetulek on väiksem, mistõttu suur osa naisi satub pensionile jäädes või lesepõlves vaesusse;

77. rõhutab, et naiste kõrgem oodatav eluiga ei tohiks pensionide arvutamisel olla diskrimineeriv tegur;

78. palub tungivalt liikmesriikidel täita ja nõuda, et järgitaks rasedus- ja lapsehooldusõigusi käsitlevaid õigusakte, et naiste emakssaamine nende tööelu jooksul ei kahjustaks nende pensioniõigusi;

79. on seisukohal, et pensioniõiguste individualiseerimine on vajalik soolise võrdõiguslikkuse vaatepunktist, ning et tagada tuleks ka paljude nende eakate naiste kindlustunne, kes praegu sõltuvad lesepensionist ja teistest tuletatud õigustest;

80. märgib, et liikmesriigid peaksid toetama uurimistöid, mis käsitlevad erinevate pensionide indekseerimisvalemite mõju vaesuseohule vanemas eas, võttes samas arvesse soolist mõõdet; kutsub liikmesriike võtma eelkõige arvesse inimeste muutuvaid vajadusi vanemas eas, nt pikaajalist hooldust, et tagada, et eakad, eelkõige naised, saaksid piisavat pensioni ja neil oleksid elamisväärsed elutingimused;

81. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0058.
• [2]  EESC/SOC/457, 12. juuli 2012.
• [3]  ISBN 978-92-79-22850-6
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0047.
• [5]  ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.
• [6]  ELT C 9E, 15.1.2010, lk 11.
• [7]  OECD (2012), „Mobility and migration in Europe” („Liikuvus ja ränne Euroopas”), lk 63. Avaldatud väljaandes: OECD Economic Surveys: European Union 2012, OECD Publishing.
• [8]  http://www.europarl.europa.eu/committees/fr/studiesdownload.html?languageDocument=EN&file=79590
• [9]  Miranda, V., Cooking, Caring and Volunteering: Unpaid Work Around the World, OECD Social, Employment and Migration Working Papers, No. 116, OECD Publishing (2011).
• [10]  European Commission, The 2012 Ageing Report: Economic and budgetary projections for the 27 EU Member States (2010-2060), Brussels, May 2011. http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2012/pdf/ee-2012-2_en.pdf
• [11]  ‘Pension Adequacy in the European Union2010-2050’, a report prepared jointly by the Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion of the European Commission and the Social Protection Committee, 23 May 2012, http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=7105&type=2&furtherPubs=yes

SELETUSKIRI

Üldsätted

Pensionid on kõigis ELi riikides sattunud surve alla. Euroala valitsused võtavad kasutusele kasinusmeetmeid, et stabiilsuse ja kasvu pakti tingimuste täitmiseks viia tulud ja kulud tasakaalu, või siis on liigse eelarvepuudujäägi vähendamiseks sunnitud tegema ulatuslikke kärpeid. Lisaks vananeb rahvastik kõigis liikmesriikides. Oodatav eluiga on Euroopa eri riikides erinev, kuid see tõuseb kõikjal. Kasvab kauem elavate ja endiselt hea tervise juures olevate pensionäride arv. Tööealine rahvastik väheneb. Sündimus langeb ning noored õpivad kauem ja sisenevad tööturule hiljem. Kaugelt liiga vähesed enam kui 60-aastaste vanuserühma kuulujad Euroopas töötavad. Lisaks on oht, et kriisi tõttu hakkavad korduma üleskutsed minna pensionile varakult, enne seadusjärgse pensioniea kättejõudmist. Põlvkondadevahelisele solidaarsusele, mis tähendab seda, et töötavad noored kannavad vanemate inimeste pensionikulud, ei saa rõhuda lõputult. Jooksval rahastamisel põhineva süsteemiga riigid, kus pensionikulud kaetakse jooksva aasta eelarvest, on piisavate pensionide rahastamisega eriti hädas.

Kuigi vähemal määral, seab kriis surve alla ka nn teise samba süsteemid ehk inimeste vanaduspäevade vajaduste katmise kollektiivse rahastamise, mis hõlmab ka sääste. Kuna ettenähtavas tulevikus peaksid intressimäärad jääma madalaks ja kriisi tõttu annavad ettevõtlusse tehtud investeeringud oodatust vähem tulu, võib siingi oodata kärpeid. Kui varem tagasid need teise samba süsteemid harilikult kindla tulu, siis nüüd näeme üha rohkem kindlasummalise sissemaksega süsteeme või nende kahe kombinatsioone.

Valges raamatus esitatud nii noortele kui ka vanadele piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise Euroopa tegevuskava on suurepärane lähtepunkt aruteludeks, mille järel saab reforme läbi viia nn pehme õiguse ning vajaduse korral ka seaduste abil. Üldistatult tuleb nüüd samaaegselt liikmesriikide ja tööturu osapoolte kohustuste tunnustamise ja säilitamisega rajada süsteemid, mis on piisavad, kindlad ja jätkusuutlikud. Lisaks peavad need soodustama tööturul suuremat liikuvust ja liikumisvabadust, pakkuma lahendusi nii praegu kui ka tulevikus.

Demograafilised arengud

Demograafilised arengud annavad põhjust nii mureks kui ka rahuloluks: lõppude lõpuks elame me siiski üha kauem. Seda illustreerivad alljärgnevad andmed:

–         rahvastikus muutub valdavaks enam kui 55-aastaste vanuserühm (2010. aastal 36,5%);

–         oodatav eluiga kasvab jätkuvalt: meestel 76,7 aastalt (2010) 78,6 aastale (2020), naistel 82,5 aastalt (2010) 84 aastale (2020);

–         sündimus püsib ELis madalana (1,6);

–         enam kui 65-aastaste inimese osakaal kogu rahvastikust kasvab – 2010. aastal oli see 16%, 2020. aastaks on 19,1%;

–         2010. aastal lõpetasid inimesed ELis töötamise keskmiselt 61,4 aasta vanusena;–

  2008. aastal tuli iga pensionäri kohta 4 töötajat; 2060. aastal tuleb 2 töötajat iga   pensionäri kohta;

–  2010. aastal oli üle 55-aastastest inimestest tööturul 46,3%.

Sellised arengud ilmnevad kogu ELis, kuid on ka erinevusi. Näiteks Rumeenias on meeste oodatav eluiga 70 ja naistel 77,5 aastat, samas kui Beneluxi maades on see meestel 77,9 ja naistel 82,7 aastat. Enam kui 55-aastaste tööturul osalemises on erinevused suured. Rootsis on see 73,9%, Taanis 61,1%, Madalmaades 56%, Hispaanias 50,8% ja Belgias 39,1%. Siin ei ole kahtepidi mõtlemist: rohkem inimesi peab kauem töötama. Selle saavutamiseks tuleb tõsta liikmesriikide tasandil pensioniiga ja siduda see oodatava eluea pikkusega. Eelkõige on liiga vähe tähelepanu pööratud madalale tööhõivele enam kui 50-aastaste vanuserühmas, inimeste hulgas, kes on kõrvale tõrjutud, kes peaksid töötama ja ka tahaksid töötada. Tuleb ajada intensiivset poliitikat selliste inimeste tööle tagasitoomise edendamiseks. Me saame võtta eeskuju riikidest, kus tööhõive on oluliselt kasvanud tänu seda soodustavale jõulisele poliitikale. Järeldus – inimesed peaksid töötama rohkem ja kauem.

Kohustused

Raportöör teab hästi, et Euroopas on väga erinevaid pensionisüsteeme. Lisaks on paljudes liikmesriikides juba teostatud reforme selleks, et pensionid jääksid neile jõukohasteks. Kuid meie riikide rahvastiku vananemise mõju leevendamiseks tuleb rohkem ära teha.

Igasuguse süsteemi korral on vaja rohkem töötavaid inimesi, kuid inimesed peavad ka raha kõrvale panema, säästma hilisema eluperioodi jaoks.

Euroopas on erinevaid pensionisüsteeme. Kuigi ühtsed määratlused puuduvad, loetakse pensionisüsteemid tavaliselt koosnevaks kolmest sambast.

Esimese samba aluseks on maksumaksjate solidaarsus. See on tihtipeale riiklik pensionisammas, mida rahastab valitsus jooksval rahastamisel põhineva süsteemi alusel. Vastavad pensionid jäävad ka tulevikus pensionäride kõige tähtsamaks tuluallikaks. Raportööri arvates mõjutab see, kui rohkem inimesi kauem töötamas hoitakse, soodsalt nii pensione kui ka töötavate inimeste kohustuslike maksete taset. Seega peaks eesmärk olema leida tööturu osapooltega konsulteerides lahendused, mis suurendavad tööhõivemäära, tõstavad pensioniiga ja sisaldavad aktiivse osalemise poliitikat. Avatud koordinatsiooni meetod võimaldab riikidel üksteise kogemustest õppida. Kuid ka esimese samba raames on võimalik säästa, panna praegu raha kõrvale tulevaste suuremate väljaminekute tarvis.

Teine sammas koosneb suurel määral täiendavatest tööandjapensionidest, kus sageli toimub vastutuse jagamine tööandjate ja töövõtjate vahel, kelle ühistest maksetest moodustatakse vastavad fondid. Raportööri arvates peab riigieelarvetele mõjuva surve vähendamiseks kollektiivsete täiendavate pensionide tähtsus tõusma. Mõned riigid on juba astunud samme jooksval rahastamisel põhinevate riiklike süsteemide täiendamiseks kapitaliseeritud erapensioniskeemidega, kuid kollektiivsete täiendavate pensionide arendamisel jääb siiski veel palju teha.

Raportöör tunnetab nooremate inimeste kasvavat tahtmatust eelkõige kollektiivsetesse skeemidesse panustada. Kollektiivne lähenemine ning põlvkondadesisene ja -vaheline riskide jagamine on solidaarsuse tunnused ning seetõttu jätkusuutlike ja kindlate pensionide jaoks ülimalt tähtsad.

Raportööri arvates moodustavad esimene ja teine sammas üheskoos piisava pensionitulu aluse.

Kolmanda samba aluseks on inimeste isiklikud säästud, mis täiendavad nende tulevast pensioni, või kui lisapensionisüsteemid puuduvad, siis teevad sellise lisa nende enda tegevuse kaudu kättesaadavaks. Kuigi kolmanda samba tähtsus on kahest esimesest väiksem, tuleks kaaluda selle edendamist senisest rohkem. Kolmanda samba säästud võivad pakkuda lahendust sellistel aegadel, kui inimesed ei tööta või töötavad lühendatud tööpäevaga, mistõttu nende esimese samba eraldised või teise samba säästud jäävad tavalisest väiksemaks.

Pädevus

Pensionisüsteemide eest vastutavad eelkõige liikmesriigid!

Mõnes küsimuses on tähtis ELi koordineeriv tegevus. Raportöör peab silmas stabiilsuse ja majanduskasvu pakti nõudeid. Pensionidele kulub üha suurem osa riigieelarvetest. See on juba üle 10%.

Ka ELi 2020. aasta strateegia, mille eesmärk on sõnaselgelt piisavate pensionide tagamine, eeldab kooskõlastamist ja uut poliitikat riiklikul tasandil. Enamiku Euroopa vanemaealiste inimeste jaoks on (üldjuhul riiklikust pensioniskeemist tulenev) esimese samba pension nende peamine sissetulekuallikas. Paljud pensionärid eelavad praegugi allpool vaesuspiiri. Seda hoolimata asjaolust, et võitlust vaesuse vastu loetakse ELi 2020. aasta strateegia üheks prioriteediks.

Teise samba pensionifondid on olulised investorid finantsturgudel. Kriis näitas, et finantseerimisasutused on majanduslanguste suhtes tundlikud. Sellepärast otsustati majanduse juhtimise paketi näol kehtestada finantsurgudele rangemad eeskirjad. Pakett hõlmab Euroopa turu infrastruktuuri määrust (käsitleb tasaarveldusi börsiväliste tuletisinstrumentidega) teist finantsinstrumentide turgude direktiivi (investeerimisühingutele kohustuslikud tegevusjuhendid finantsturgude konkurentsivõime parandamiseks), kapitalinõuete direktiivi IV paketti (pangandusjärelevalve: Baseli III paketi kokkulepete lülitamine ELi järelevalveraamistikku), teist maksevõimedirektiivi (kindlustusettevõtjate järelevalve kord, ühtne raamdirektiiv, mis koondab endasse ja asendab rea kindlustusalaseid direktiive) ning finantstehingute maksu.

Pensionifondide osas soovib komisjon samuti järelevalvet tugevdada ning vaatab selleks läbi tööandjapensioni kogumisasutuse direktiivi, millega reguleeritakse tööandjapensioniskeemide järelevalvet. Raportöör näeb selle direktiivi läbivaatamisega avanevaid võimalusi, kuid suhtub samas väga kriitiliselt pensionifondide suhtes kohaldatavatesse kvantitatiivsetesse nõuetesse. Tööandjapensioni kogumisasutuse direktiivi kohaselt on pensionifondid teise samba finantseerimisasutused, kuigi pensioniskeemid on sotsiaalsed skeemid, mille aluseks on riiklik sotsiaalseadusandlus ja tööõigus. Lisaks tegelevad need sedalaadi riskidega, mis erinevad näiteks kindlustustoodetega kaetavatest riskidest. Äriotstarbelistest kindlustusskeemidest erinevalt ei ole nende eesmärk kasumit teenida, vastupidi, üldjuhul väljendavad nad põlvkondadesisest ja -vahelist solidaarsust. Raportöör hoiatab, et kapitali adekvaatsusnõuete karmistamine suurendab kulusid ning seab sellega ohtu tänaste ja homsete pensionäride pensionide piisavuse. Siit tulenevad suured kulud ei võimalda ettevõtjatel teise samba pensione maksta. Ranged kvantitatiivsed nõuded segavad ka pensionifondide kui Euroopa majanduse pikaajaliste investorite tähtsat rolli ning pidurdavad sellega majanduskasvu ja takistavad töökohtade loomist. Seetõttu peab raportöör tööandjapensioni kogumisasutuse direktiivis kvantitatiivsete nõuete läbivaatamist ebasoovitavaks. Küll aga võib anda lisandväärtust tööandjapensioni kogumisasutuse direktiivi kvalitatiivsete nõuete, näiteks investeerimisstrateegiate ja kulutasemete läbipaistvuse nõude läbivaatamine. See aitaks ka fondide pakkumisi paremini võrrelda.

Võrdsed võimalused

Naised teenivad keskmiselt meestest vähem ja katkestavad sagedamini oma töise karjääri, et olla hooldajad. Selle tulemusena on neil sageli väiksemad pensionid ja suurem vaesusrisk. Aastal 2009 oli 13 liikmesriigis naiste pensioniiga endiselt meeste omast madalam. Raportööri arvates aitaks meeste ja naiste pensioniea võrdsustamine pensionitulusid suurendada.

Raportööri arvates tegeldakse liiga vähe pensioniskeemidega, mis võimaldavad karjääri katkestusi, et nii mehed kui ka naised saaksid mingi aja oma elust tegutseda töötamise asemel hooldajatena. On häid näiteid pensioniskeemidest, mis võimaldavad koguda pensioniõigusi ka hooldajana tegutsemise ajal, mil tööl ei käida. Uusi lahendusi tuleks otsida nii täiendavate pensionide kui ka kolmanda samba skeemide osas.

Muutused tööturul

Tööturg nõuab inimestelt suuremat liikuvust. Enam ei eksisteeri eluaegseid ameteid. Rohkem kasutatakse ära ka liikumisvabadusest tulenevaid võimalusi. See on normaalne. Kui õppurid õpivad või käivad tööpraktikal välisriigis, töötavad nad sageli ka hilisemas elus osa ajast välisriigis. Sellist liikuvust tuleks mitte takistada, vaid toetada, seda nii asjaomase liikmesriigi piirides kui ka piiri taga. Raportöör leiab, et see nõuab sellist pensionisüsteemide korraldust, et olgu siis kodu- või mõne teise liikmesriigi tööandja juures kogutud pensioniõigused kaduma ei läheks. Pensionisüsteemid peavad aitama liikuvust suurendada. Seepärast on raportööri arvates väga tähtis võtta vastu kogutud pensioniõiguste väärtuse omandamise ja säilitamise miinimumnõuded.

Teave

Väga oluline on teave sellest, millist pensioni võivad inimesed tulevikus oodata. Oma tulevase sissetuleku teadmine parandab arusaamist ja vastutustunnet ning võimaldab hoolikamalt tulevikuks valmistuda. Läbimõeldud otsuste tegemiseks näiteks tulevikuks säästmise kohta peab õige teave olema kättesaadav ja tuleb tunda vastavaid riske. Pensionide jälgimise süsteem on hea moodus inimeste teavitamiseks nii oma kui ka teistes liikmesriikides akumuleeritud pensioniõigustest. Raportöör tahaks juhtida tähelepanu juba olemasolevatel headele näidetele. Soovitav oleks õhutada kõiki liikmesriike andma häid ülevaateid pensionidest. Olemasolevate jälgimissüsteemide ühendamise korral võib teavitatud kodanik vajaduse korral saada kõik nõutavad materjalid sammude astumiseks, mis võivad osutuda vajalikuks.

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (*) (27.2.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava kohta
(2012/2234(INI))

Arvamuse koostaja (*): Thomas Mann

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

I sammas: Riiklikud pensionisüsteemid

1.  toetub järgnevate märkuste puhul I pensionisammast puudutavatele algatustele nr 1, 2 ja 10;

2.  rõhutab, et tõenäoline on kauakestev majandusolukord, mida iseloomustab nõrk kasv ning mis koos suureneva demograafilise survega tähendab paratamatult, et teatav pensioniaegne sissetulek nõuab töötajalt tööstaaži vältel suuremaid sissemakseid; juhib tähelepanu asjaolule, et selleks peavad liikmesriigid konsolideerima oma eelarved ja reformima oma majandust kokkuhoiutingimustel, et pakkuda I samba raames vaesust vältivat pensionisissetulekut;

3.  peab aluspõhimõtteks seda, et I samba pensionid peavad ära hoidma vaesuse, olema kõigile kättesaadavad, olenemata sellest, kas isik on olnud tööturul aktiivne või mitte, ning võtma omaks elutsüklipõhise lähenemisviisi, mis võtab arvesse kogu elu vältel tehtud tööd, sh tööstaaži katkestusi ja karjäärimuudatusi, et mitte karistada nn mittestandardse tööstaažiga inimesi ja tunnustada vabatahtlikku tööd ja muud tasustamata hooldamistööd, mis on nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult kasulik panus;

4.  on seisukohal, et piisava ja jätkusuutliku pensioni reguleerimine kuulub asjaomaste liikmesriikide ainupädevusse ja seda tuleks käsitleda ühtse turu kontekstis, mis on väga oluline pensioneid käsitlevate õigusnormide stabiilsuse ja tööjõu vaba liikumise jaoks liidus, ning et komisjon peaks keskenduma pensionide olukorrast ja pensionireformiga seotud jõupingutustest kõneleva teabe koostamisele ja levitamisele kogu ELis ning ergutama vajaduse korral liikmesriike hoolikalt analüüsima oma süsteeme ja vahetama kogemusi ja häid tavasid; rõhutab, et EL peaks suurendama pensioniskeemide võrreldavust;

5.  rõhutab, et EL peaks edendama heade tavade vahetamist, mille näiteks on aastakoefitsiendi suurendamine ametlikule pensionieale vahetult eelnevatel aastatel või oodatava eluea koefitsiendi arvestamine eesmärgiga muuta pensionisüsteemid jätkusuutlikumaks;

6.  tervitab komisjoni 2013. aasta majanduskasvu analüüsis esitatud üleskutset tõhustada liikmesriikide pensionisüsteemide reforme, viies pensioniea ja oodatava eluea paremasse kooskõlla ning võimaldades pikemat tööelu;

7.  tunnistab, et pensionifondid on olulised ELi majandusse investeerijad ning seetõttu majanduskasvu saavutamise keskne tegur;

8.  kutsub liikmesriike, kes praegu oma pensionisüsteeme tugevdavad, tunnistama rahvastiku vananemisest tulenevaid probleeme;

9.  tunneb heameelt tõdemuse üle, et II ja III samba pensioniskeeme tuleb edendada, arvestades seda, et inimesed peavad võtma vastutuse oma rahalise olukorra ja tuleviku eest;

10. tuletab meelde, et praegu on enam kui 17% Euroopa Liidu inimestest 65aastased ja vanemad ning Eurostati prognooside kohaselt ulatub see näitaja 2060. aastal 30%-ni;

11. tunnustab lubadusi, mille liikmesriigid andsid eelmisel aastal nõukogu poolt Euroopa poolaasta raames vastu võetud riigipõhistes soovitustes ning millega püütakse tagada piisavad ja jätkusuutlikud pensionisüsteemid;

12. kutsub komisjoni üles täpsustama võimalikult varakult liikmesriikide pensionisüsteemidega seotud ettepanekute õiguslikku alust;

Algatus nr 1

13. nõuab ELi sotsiaalse mõõtme tugevdamist; rõhutab subsidiaarsuse põhimõtte kehtivust algatuse nr 1 valdkondades; julgustab komisjoni hindama pensionireformidega seoses tehtud liikmesriikide edusamme 2013. aasta majanduskasvu analüüsist johtuvates riigipõhistes soovitustes; tunnustab tõdemust, et pikaajaliste demograafiliste muudatuste, turu ebastabiilsuse ja väga madalate intressimäärade tingimustes on pensionisüsteeme vaja tugevdada;

14. rõhutab, et peamine pensioniga seotud teema strateegias „Euroopa 2020” peaks käsitlema seda, kuidas võimaldada suuremal hulgal töötajatel, eeskätt kõige pingelisematel kutsealadel, töötada normikohase pensionieani, tugevdades riiklikku poliitikat töötervishoiu, töökeskkonna ja kutsealase ümberõppe valdkonnas;

Algatus nr 2

15. väljendab heameelt toetusmeetmete üle; rõhutab eelkõige, et kavandatavad toetusmeetmed võiksid hõlbustada heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, nt eesmärgiga suurendada tööturul osalemise määra, eeskätt üle 55aastaste vanuserühmas, mis on eri liikmesriikides väga erinev;

Algatus nr 10

16. väljendab heameelt kogemuste vahetamise ja heade tavade määratlemise üle seoses individuaalsete pensionitõenditega, mis võivad käsitleda I, II või III sammast;

17. märgib, et kui pensionitõendite süsteemid on täielikult välja töötatud, peaks inimestel põhimõtteliselt olema ühes kohas, nt koordineeritud veebiportaalis, juurdepääs kogu teabele kõikide individuaalsete õiguste kohta kõigi kolme samba raames;

18. tuletab meelde, et riiklikud pensionisüsteemid on ainsad, mis tuginevad põlvkondadevahelisele ja -sisesele solidaarsusele;

19. on arvamusel, et riiklikud pensionisüsteemid suudavad kõige paremini tagada pensionäride sissetuleku;

20. tunneb sügavat kahetsust asjaolu üle, et valges raamatus ei käsitleta riiklike pensionisüsteemide tugevdamise põhjapanevat probleemi;

21. väljendab heameelt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovituse üle töötada tulevastes õigusaktides välja miinimumpensionide standardid või pensionisissetuleku kaitse mehhanismid, et pakkuda vaesuspiirist kõrgemat sissetulekut;

22. on arvamusel, et finantstehingute maks võib pakkuda uuendusliku lahenduse pensionide rahastamise probleemile pikas perspektiivis;

II sammas: Tööandjapensionid

23. toetub järgnevate märkuste puhul II pensionisammast puudutavatele algatustele nr 10, 11, 12, 14 ja 17;

24. rõhutab, et II samba pensionifondid on reaalmajanduse olulised pikaajalised investorid; kutsub komisjoni hindama finantsturu õigusaktide (nt Euroopa turu infrastruktuuri määrus, finantsinstrumentide turgude direktiiv, kapitalinõuete direktiivi IV pakett) kumulatiivset mõju II samba pensionifondidele ning nende suutlikkusele investeerida reaalmajandusse ning andma sellest aru tulevases pikaajalisi investeeringuid käsitlevas rohelises raamatus;

25. rõhutab, et II samba süsteemid peavad olema kindlad ja läbipaistvad, tagama põlvkondadevahelise solidaarsuse ning kajastama nüüdisaegseid tööalaseid seaduspärasusi; märgib, et mõnes liikmesriigis toetavad tööandjad juba praegu pensioniskeeme, rakendades kaitseskeeme, varade eraldamist, sõltumatut skeemide haldamist ja pensioniskeemide eeliskreeditori staatust aktsionäride ees ettevõtte maksejõuetuse korral;

26. on seisukohal, et Euroopa II samba süsteemide vastavuse tagamine rangetele usaldatavusnõuetele on keskse tähtsusega viis, kuidas saavutada liikmete ja hüvitisesaajate kõrgetasemeline kaitse ning pidada kinni G20 mandaadist, mille kohaselt tuleb kõikide finantsasutuste suhtes kohaldada nõuetekohast reguleerimist ja piisavat järelevalvet;

27. rõhutab, et II samba ülesehitus ja selle samba pakkujad on liikmesriikides väga erinevad; märgib, et mõnes liikmesriigis on tööga seotud pensionid hõlmatud peamiselt I sambaga; selgitab, et ELi õigusnorme kaitsemeetmete alal tuleks, kui üldse, kaaluda üksnes siis, kui see võib aidata kaasa kindluse ja pakkumise suurendamisele, piiriülese tegevuse hõlbustamisele ja töötajate vaba liikumise ergutamisele;

28. rõhutab, et tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamise eesmärk peaks olema piisava, jätkusuutliku ja kindla tööandjapensioni säilitamine kõikjal Euroopas, luues tingimused, mis soodustavad selle valdkonna tulevasi riigi- ja siseturu tasandi edusamme, pakkudes praegustele ja tulevastele pensionäridele tõhusamat kaitset ning kohandudes paindlikult olemasolevate skeemide märkimisväärse piiriülese ja valdkondadevahelise mitmekesisusega;

29. nõuab, et ELi seadusandlikes algatustes austataks valikuid, mida liikmesriigid on teinud seoses II samba pensionide pakkujatega;

Algatus nr 11

30. rõhutab, et tulevane kaitsemeetmete alane ELi seadusandlus peab tuginema usaldusväärsele mõjuanalüüsile, mis peaks sisaldama sätet, mille kohaselt sarnastele toodetele peavad kehtima samad usaldatavusnormatiivid, asjakohaste reservide nõue ja töötajate liidusisese liikuvuse arvessevõtmise nõue, ning üldeesmärk peaks olema töötajate kogunenud pensioniõiguste tagamine; rõhutab, et tulevane kaitsemeetmete alane ELi seadusandlus peab lisaks tuginema aktiivsele dialoogile tööturu osapoolte ja muude sidusrühmadega ning riikide eripärade tõelisele mõistmisele ja austamisele; rõhutab, et pensionisüsteemide juured on sügaval iga liikmesriigi kultuurilistes, sotsiaalsetes, poliitilistes ja majanduslikes oludes; rõhutab, et kõikide II samba pensioni pakkujate suhtes, olenemata nende õiguslikust vormist, tuleb kohaldada proportsionaalset ja jõulist reguleerimist, mille juures võetakse arvesse pakkujate äritegevuse eripära, eeskätt pikemas perspektiivis;

31. nõuab, et II samba pensionid, olenemata nende pakkujatest, ei tohiks sattuda ohtu ELi õigustiku tõttu, mille juures ei arvestata nende pikaajalist perspektiivi;

32. on seisukohal, et komisjoni ettepanekutes kaitsemeetmete kohta tuleb lisaks riikide süsteemide vaheliste erinevuste määratlemisele ja arvesse võtmisele kohaldada igas riiklikus süsteemis ja vastavas sambas ka põhimõtet „ühesugune risk, ühesugused eeskirjad”; rõhutab, et meetmete võtmisel peab rangelt järgima proportsionaalsuse põhimõtet, kui kaalumisel on eesmärgid ja kasu võrreldes finants-, haldus- ja tehnilise koormusega, ja leidma õige kulude ja kasu õige tasakaalu;

33. peab kvalitatiivsete kaitsemeetmete puhul asjakohaseks soovitusi äriühingu tugevdatud üldjuhtimist ja riskijuhtimist käsitlevate küsimuste ning suurema läbipaistvuse ja teabe avalikustamise kohustuse kohta, samuti kulude avalikustamise ja investeerimisstrateegiate läbipaistvuse kohta, ning neid soovitusi tuleks esitada iga läbivaatuse raames, tingimusel, et järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; märgib, et liikmesriikidevahelisi märkimisväärseid erinevusi arvestades on kvalitatiivsete kaitsemeetmete lähenemine ELi tasandil lühikese aja vältel teostatavam kui kvantitatiivsete kaitsemeetmete lähenemine;

34. ei ole käesoleval hetkel kättesaadavat teavet arvestades veendunud, et omakapitali- ja bilansi hindamise nõuete kehtestamine ELi tasandil oleks asjakohane; on järelikult vastu tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamisele, mille eesmärk on selliste nõuete kehtestamine; on siiski arvamusel, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt praegu läbiviidavat kvantitatiivset mõju-uuringut ning selle uuringu võimalikku järelanalüüsi tuleks selle poliitika taustal täiel määral arvesse võtta; rõhutab, et kui sellised nõuded edaspidi kehtestataksegi, ei oleks Solventsus II nõuete otsene kohaldamine tööandjapensioni kogumisasutustele õige vahend;

35. juhib tähelepanu asjaolule, et pensionifondide direktiiv kehtib ainult vabatahtlike pensioniskeemide suhtes ega hõlma ühtegi kohustuslikku riiklikku pensioniskeemi kuuluvat vahendit;

36. toonitab, et kindlustustoodete ja tööandjapensioni kogumisasutuste vahel on väga suured erinevused; rõhutab, et Solventsus II kohaste kvantitatiivsete nõuete otsene kohaldamine tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes ei oleks asjakohane ja võiks kahjustada nii töötajate kui ka tööandjate huve; on seega vastu Solventsus II nõuete üksühelisele kohaldamisele tööandjapensioni kogumisasutustele, olles samas valmis kaaluma lähenemisviisi, milles püüeldakse turvalisuse ja jätkusuutlikkuse poole;

37. rõhutab, et tööturu osapooled (st tööandjad ja töötajad) jagavad vastutust tööandjapensionisüsteemi sisu eest; rõhutab, et tööturu osapoolte vahelisi lepingulisi suhteid tuleb alati tunnustada, eeskätt seoses riskide ja tootluse tasakaaluga, mida tööandjapensionide skeemiga püütakse saavutada;

38. peab maksevõimemudelite, nt tervikliku bilansimudeli (holistic balance sheet models – HBS) ELi tasandil arendamist asjakohaseks ainult juhul, kui nende kohaldamine usaldusväärse mõjuanalüüsi alusel osutub praktiliselt realistlikuks ning kulude ja kasu seisukohalt tõhusaks, võttes eeskätt arvesse tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivide varieeruvust liikmesriikides ja liikmesriigiti; rõhutab, et Solventsus II variantide või tervikliku bilansimudeli arendamise eesmärk ei tohi olla Solventsus II laadsete nõuete kehtestamine;

39. märgib ära paljud erisugused pensionikavade ülesehituse vormid, mis varieeruvad määratud väljamaksetega skeemidest määratud sissemaksetega skeemide või segaskeemideni; märgib ära ka ülemineku määratud väljamaksetega skeemidelt määratud sissemaksetega skeemidele või kohustuslikult rahastatud sammaste kehtestamise mõnes liikmesriigis; rõhutab, et see kasvatab vajadust suurema läbipaistvuse järele ja vajadust pakkuda kodanikele paremat teavet lubatud hüvitiste, kulumäärade ja investeerimisstrateegiate kohta;

40. juhib tähelepanu sellele, et idee luua elukindlustustele ja tööandjapensioni kogumisasutustele II sambas samad konkurentsitingimused on asjakohane ainult teatud määral, arvestades olulisi erinevusi kindlustustoodete ja tööandjapensioni kogumisasutuste vahel ja sõltuvalt riskiprofiilist, finantsturgude integratsioonitasemest ja iga kindlustuse või pensioni pakkuja kasumit taotlevast või mittetaotlevast olemusest; tunnistab, et arvestades elukindlustuste ja tööandjapensioni kogumisasutuste konkurentsi II sambas on oluline, et sama riskiga toodetele kehtiksid samad eeskirjad, et hoida ära hüvitisesaajate eksitamist ja pakkuda neile samal tasemel usaldatavuskaitset;

Algatus nr 12

41. on arvamusel, et maksejõuetuse korral peavad kõikides liikmesriikides olema järjepidevalt tagatud direktiivi 2008/94/EÜ artikli 8 kohased õigused;

42. kutsub komisjoni üles koostama põhjaliku ülevaate riikide kindlustussüsteemidest ja -meetmetest ning kui selles hinnangus tehakse kindlaks olulised vajakajäämised, tegema tõhustatud ELi õigusaktide ettepanekuid tagamaks, et kõikjal ELis kehtestatakse täiesti usaldusväärsed mehhanismid tööandjapensioniõiguste lihtsaks, kulutõhusaks ja proportsionaalseks kaitseks;

43. rõhutab, et pensionide kaitsega seotud küsimused maksejõuetuse korral on tihedalt seotud tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamise põhiaspektidega; rõhutab, et komisjon peaks nende kahe direktiivi väljatöötamisel tagama nende kokkusobivuse ja täieliku kooskõla;

Algatus nr 14

44. väljendab heameelt tööandjapensionide valdkonna hea tava koodeksi väljatöötamise üle, mille eesmärk on anda ülevaade kindlustussüsteemide ja -meetmete headest tavadest ja soovitustest; kutsub komisjoni üles seda tööd nõuetekohaselt koordineerima asjakohaste läbivaatamiste ning algatustega;

45. rõhutab, et arvestades probleemset tõsiasja, et naistel on praegu meestest piiratumad võimalused koguda piisavalt tööandjapensioni, tuleb selles kontekstis konkreetselt käsitleda ka sooaspekti;

46. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle edendada kõigis liikmesriikides pensionijälgimissüsteeme; arvestades töötajate praegust suundumust vahetada töökohti tihedamini kui varem, rõhutab, et sellised teenused kujunevad inimeste jaoks aina olulisemaks, sest aitavad saada parema ülevaate kõigist õigustest ja teha pensionidega seotud küsimustes mõistlikke otsuseid;

47. märgib, et täielikult väljatöötatud kujul peaksid pensionijälgimissüsteemid ideaalsel juhul hõlmama nii tööandjapensione kui ka III samba skeeme ja individuaalseid andmeid I samba õiguste kohta;

Algatus nr 17

48. kiidab heaks pensionijälgimissüsteemide loomise liikmesriikides I ja II samba jaoks; väljendab heameelt arutelu üle, mis käsitleb II samba piiriüleste pensionijälgimissüsteemide loomist (ja komisjoni kavatsuse üle algatada vastavateemaline katseprojekt), et lihtsustada töötajatele liikumist ühest liikmesriigist teise, säilitades ülevaate oma pensioniõiguste üle; rõhutab, et kodanikud vajavad kvaliteetset teavet kõigi pensioniskeemide kohta (I, II ja III sammas), et nad võiksid planeerida oma pensionisääste ja kaaluda täiendavate pensionide kasutamist; julgustab komisjoni hõlbustama liikmesriikide olemasolevate heade tavade vahetamist ning edendama piiriüleste pensionijälgimissüsteemide arendamist;

49. juhib tähelepanu asjaolule, et OECD andmetel on liikmesriikidevaheline liikuvus väike ja vaid 3% ELi tööealisest elanikkonnast elab mõnes muus ELi liikmesriigis[1]; on arvamusel, et pensioniõiguste ülekandmisega seotud õiguskindluse puudumine on üks tööjõu liikuvuse takistajaid Euroopas;

50. märgib, et piiriülene liikuvus ei ole üksnes ELi kodanike põhiõigus, vaid ka ülioluline tegur, mille abil panna siseturg ja Euroopa majandus võimalikult tõhusalt toimima; rõhutab, et ELi tegevuse peamine eesmärk pensionide valdkonnas peaks olema selliste liikuvust takistavate tegurite kõrvaldamine;

51. rõhutab vajadust baasi laiendada, avades selleks pensioniskeemid;

52. väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle edendada tõhusaid piiriüleseid pensionijälgimissüsteeme; rõhutab, et piiriüleste pensionijälgimissüsteemide arendamist, mis muudaks elu jooksul eri liikmesriikides töötavate kodanike jaoks oluliselt lihtsamaks oma kogunenud pensioniõiguste jälgimise ja nõudmise, tuleks edendada eelisjärjekorras; rõhutab, et piiriülesed pensionijälgimissüsteemid peaksid toimima erakordselt tõhusalt ja kulutasuvalt ning nende juriidiline ja halduskoormus peaks olema väike;

III sammas: Erapensioni kogumine

53. toetub järgnevate märkuste puhul III pensionisammast puudutavatele algatustele nr 9, 10, 13, 18, 19 ja 20;

54. on arusaamisel, et III samba määratlus, ulatus ja koostis erineb liikmesriigiti;

55. rõhutab, et solidaarsusel ja kõigile tagatava piisava kaitse põhimõtetel püsiva I samba piisavate rahaliste vahenditega varustamise tagamine peaks olema liikmesriikide esmane prioriteet; rõhutab, et III sambal võib olla demograafilise surve vähenemisel täiendav roll; on vastu kõigile meetmetele, mis võetakse I samba kahjuks II või III samba huvides;

56. väljendab kahetsust selle üle, et III samba süsteemid on väga sageli kulukamad, riskantsemad ja läbipaistmatumad kui I samba süsteemid; nõuab III samba muutmist stabiilsemaks, usaldusväärsemaks ja jätkusuutlikumaks;

57.  juhib tähelepanu asjaolule, et III samba pensionid on teatavates liikmesriikides kättesaadavad ainult neile, kellel on sissemaksete tasumiseks piisavalt suur sissetulek; nõuab seetõttu, et parandataks madala või keskmise sissetulekuga isikute vastuvõttu III pensionisambasse ja nende juurdepääsu sellele sambale;

58. rõhutab, et komisjon ei selgitanud oma rohelises paberis, milline saab olema kavandatavate III samba õigusnormide õiguslik alus, ja peab seda oluliseks vajakajäämiseks;

Algatus nr 9

59. juhib algatuse nr 9 puhul tähelepanu vajadusele järgida rangelt subsidiaarsuse põhimõtet;

60. on seisukohal, et teatud juhtudel võib erapensioni kogumine olla piisava pensioni moodustumiseks vajalik; julgustab komisjoni tegema heade tavade alusel liikmesriikidega koostööd ning hindama ja optimeerima erapensioni kogumise stiimuleid, eeskätt isikute puhul, kes ei koguks muidu piisavat pensioni;

61. peab asjakohaseks viia läbi heade tavade ja stiimulite optimeerimist käsitlevate ettepanekute hindamine;

62. rõhutab, et riikliku poliitika oluline prioriteet ei tohiks olla III samba skeemide toetamine, vaid sellega tuleks tagada, et kõik inimesed on hästi toimiva ja jätkusuutliku I samba raames piisavalt kaitstud;

63. kutsub komisjoni üles uurima, kui haavatavad on kriisi suhtes III samba süsteemid ja esitama ettepanekuid riskide vähendamiseks;

64. teeb ettepaneku hinnata riigi tasandil seadusega sätestatud kulupiiranguid lepingu sõlmimisel ja haldamisel või pakkuja või lepingutüübi vahetamisel ning esitama sellekohaseid soovitusi;

65. on seisukohal, et tegevusjuhend III samba kvaliteedi, tarbijatele ette nähtud teabe pakkumise ja tarbijakaitse kohta võiks suurendada III samba pensionikavade ligitõmbavust; julgustab komisjoni hõlbustama liikmesriikide olemasolevate heade tavade vahetamist;

Algatus nr 13

66. toetab III samba vabatahtlike ELi tasandi tegevusjuhendite ning võimaluse korral ka tootesertifikaatide skeemide väljatöötamist ja kehtestamist kvaliteedi, tarbijainfo ja -kaitse osas; juhul kui vabatahtlikke tegevusjuhendeid ei saada edu, soovitab liikmesriikidel hakata nimetatud valdkondi reguleerima;

67. kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas kasutada paremini ära finantsvaldkonna ELi õigusakte, kui püütakse tagada, et tarbijatele antaks pensionide ja pensioniga seotud toodete kohta täpseid ja erapooletuid finantsnõuandeid;

Algatus nr 18

68. kutsub komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike üles leppima kokku eelkõige küsimuses, kuidas vältida piiriüleste pensionide valdkonnas topeltmaksustamist ning kahekordset maksustamata jätmist;

69. on seisukohal, et diskrimineerivad maksud on oluline piiriülest liikuvust takistav tegur ning soovib selliste maksude viivitamatut kaotamist, märkides samas ELi piiratud pädevust liikmesriikide maksupoliitika valdkonnas;

Algatus nr 19

70. peab asjakohaseks uurida lepinguõiguslikke takistusi;

71. kutsub komisjoni üles kaasama nõuetekohaselt sotsiaalpartnereid olemasolevate struktuuride kaudu;

Algatus nr 20

72. rõhutab, et I samba süsteemidega, mis ei ole jätkusuutlikud, kaasnevad riikide eelarvetele suured riskid;

73. rõhutab, kui oluline on kasutada ühtset metoodikat, et arvestada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ning pensionidega seotud kohustuste osakaalu riigi rahanduses;

74. kutsub liikmesriike, muu hulgas 2012. aasta pensionide piisavuse aruande alusel, tegema pingelisemat tööd eakate vaesuse ärahoidmise vallas; juhib tähelepanu sellele, et kui praegu ei võeta julgeid meetmeid pensionisüsteemide tugevdamiseks selles suhtes, jääb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud Euroopa 2020. aasta eesmärk tõenäoliselt saavutamata;

75. rõhutab, et peamine võimalus jätkusuutlike ja piisavate pensionisüsteemide loomiseks on keskendumine naiste ja meeste ebavõrdsuse väljajuurimisele; rõhutab, et sellega seoses tuleb kõigis liikmesriikides võtta tõhustatud meetmed, nt kui küsimuse all on võrdse töötasu edendamine, soopõhise diskrimineerimise vastu võitlemine, pensioniosakute andmine laste ja eakate eest hoolitsemise eest, sunnitud osakoormusega töö esinemise vähendamine ning töö- ja pensionitingimuste parandamine ebakindlate töökohtade puhul.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.2.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Burkhard Balz, Elena Băsescu, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Syed Kamall, Othmar Karas, Wolf Klinz, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Sławomir Nitras, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pervenche Berès, Sari Essayah, Sophia in ‘t Veld, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Nils Torvalds, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Alejandro Cercas

• [1]  OECD (2012), „Mobility and migration in Europe” („Liikuvus ja ränne Euroopas”), lk 63. avaldatud väljaandes: OECD Economic Surveys: European Union 2012, OECD Publishing.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (2.10.2012)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava kohta
(2012/2234(INI))

Arvamuse koostaja: Sergio Gaetano Cofferati

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et finants- ja majanduskriis on süvendanud seniseid raskusi paljude sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkuse tagamisel koos muu hulgas selliste Euroopas toimuvate muutustega nagu rahvastiku vananemine, muutuvad perestruktuurid ja ebatüüpilise tööpuuduse kasv, ning on seisukohal, et piisavad ja kindlad pensionihüvitised on sotsiaalse ühtekuuluvuse alustalad, mida saab tagada muu hulgas miinimumpensioni kindlaksmääramisega; juhib tähelepanu sellele, et pensionireforme ei saa lahutada muude sotsiaalkaitsesüsteemide reformimisest;

2.  märgib, et pensionisüsteemide põhieesmärk on tagada pensionist piisav sissetulek ning võimaldada eakatele inimväärne ja rahaliselt sõltumatu elu;

3.  märgib, et oodatava eluea pikenemine on positiivne, kuna see on Euroopa tervishoiusüsteemide paranemise ja elukvaliteedi tõusu vahetu tagajärg; toonitab, et pensionärid on ühiskonnas aktiivsed ja annavad sinna oma panuse;

4.  peab murettegevaks vaesuspiirist allpool elavate eakate, eelkõige naiste arvu suurenemist ning on seisukohal, et pensionisüsteemid peaksid kõigile tagama piisava ja inimväärse elatustaseme;

5.  rõhutab, et VKEd on ELi üks peamisi tööandjaid ja majanduskasvu allikaid, kes võivad anda olulise panuse liikmesriikide pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse tagamisse;

6.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid hindama, kuidas kohandada pensioniiga oodatava elueaga vabatahtlike või paindlike töövormide kasutamise ning tööea pikendamise stimuleerimisega, näiteks võimaldama tööd jätkates saada osalist pensioni; toonitab, et tööea pikendamiseks Euroopa Liidus vajatakse töötajate, tööandjate ja avaliku sektori ühist vastutust ning et vastavad reformid peavad olema sotsiaalselt õiglased, et tuleb hoolikalt hinnata nende mõju kaitsetumatele elanikerühmadele ning need tuleb läbi viia solidaarsusmehhanisme tugevdaval viisil;

7.  soovitab liikmesriikidel kaaluda tugevaid sotsiaalmajanduslikke argumente sellisest poliitikast loobumise kasuks, mis ei lase vanematel töötajatel kauem aktiivselt tööturule jääda;

8.  nõustub komisjoniga, et eelpensioni kaotamise korral tuleb tagada asjaomastele isikutele võimalus edasi töötada või selle võimatuse korral saada tagatud miinimumsissetulekut nii, et lisaks saaksid nad õigusnormide põhjal jätkuvalt sotsiaalmakse maksta;

9.  on seisukohal, et igasugusel võimalikul tööea pikendamisel või pensioniea tõstmisel tuleb arvestada rasket tööd teinud või väga varakult tööle hakanud inimeste eriolukorda;

10. on seisukohal, et naiste ja meeste pensioniea ühtlustamisega peavad kaasnema tõhusad meetmed võrdse töötasu saamise ning töö- ja pereelu ühitamise soodustamiseks ning tuleb piisavalt väärtustada naiste hooldusülesandeid ja mitteametlike hooldajate staatust; palub komisjonil koostada ülevaade pensioniskeemidest, mille juures võetakse kõige paremini arvesse pensionide sootundlikkuse küsimust ja käsitletakse naiste pensionide puudujääke;

11. on seisukohal, et ebatüüpiliste töölepingute ning sellest tulenevalt ebakindlate ja ebasoodsate töösuhete levimise tõttu võivad asjaomastel töötajatel jääda sotsiaalkindlustusmaksed vahepeal tasumata, mis omakorda võib oluliselt mõjutada ja ohustada nende pensioniõigusi;

12. arvab, et tuleb võtta otsustavamaid meetmeid sotsiaalkindlustusmaksetest kõrvalehoidmise takistamiseks ja selle eest karistamiseks, kuna see võib ohustada pensionisüsteemide piisavust ja jätkusuutlikkust ning kõlvatut konkurentsi õhutades põhjustada diskrimineerimist töötajate ja ettevõtete vahel;

13. rõhutab vajadust kaitsta pensionikogujaid pensionifondide pankrotistumise korral;

14. on seisukohal, et demograafiliste muutuste ja avaliku sektori kasvavate eelarvepiirangute tõttu tuleks pensionisüsteemide piisavuse, kättesaadavuse, ülekantavuse ja turvalisuse tagamiseks kõigepealt tugevdada esimest, avalikku pensionisammast, täiustada ja laiendada täiendavaid tööandjapensioniskeeme ning lisaks õhutada töötajaid kasutama vabatahtlikke pensioniskeeme;

15. on seisukohal, et on vaja tugevaid stiimuleid, mis suunaksid pensionifonde pikaajaliselt investeerima säästvatesse, vähese süsinikuheitega ja sotsiaalselt kaasavatesse tegevustesse ning vältima lühiajalisi ja ülemäära riskantseid investeeringuid;

16. rõhutab selle tähtsust, et liikmesriikide riiklikud pensionisüsteemid oleksid Euroopa Liidu finantsstabiilsuse huvides pikaajaliselt vastupidavad, ning et eurotsooni kuuluvad liikmesriigid tuleks omavahel siduda nii, et nende pensionikohustused oleksid piiriülesed;

17. on seisukohal, et majanduskasvu jaoks on väga tähtis tööjõu liikuvus ühtsel turul; tuletab meelde, kui tähtis on pensioniõiguste ülekantavus ELi liikmesriikide vahel, mille puudumine on endiselt oluline takistus, mis hoiab kodanikke kasutamast oma vaba liikumise õigust; peab vajalikuks anda paremat teavet pensioniõiguste ülekandmise võimalustest ning luua tingimused kõigi, sealhulgas täiendavatest pensionisüsteemidest tulenevate pensioniõiguste ülekantavuse saavutamiseks ja kaitsmiseks; selleks peab vajalikuks uurida kõiki võimalikke vahendeid, eelkõige taasalustada tööd pensioniõiguste täielikku ülekantavust tagava direktiivi koostamiseks; lisaks rõhutab vajadust tagada ka tööandjapensionifondi tehtud maksete ülekantavus juhul, kui mingil ajavahemikul tehtud kogumaksed, vastavalt selliste tööandjapensionifondide lepingutingimustele, ei ole pensioniõiguse tekkimiseks piisavad;

18. peab seepärast soovitavaks, et komisjon võimalikult kiiresti uuriks pensioniõiguste ülekandmisega seotud rahanduslike ja aktuaarsete raskuste lahendamise võimalusi ning seda, kuidas luua süsteem, mis võimaldab saada vahetult teavet ELi liikmesriikides akumuleerunud pensioniõiguste kohta;

19. peab vajalikuks vaadata läbi direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (tööandjapensionide kogumisasutuste direktiiv), et tagada selle direktiivi nõuete tulemuslik jõustamine liikmesriikides; on seisukohal, et läbivaatamisega peaks püüdma edendada kogumispensionifondide piiriülest tegevust ühtsel turul, tagada piisav finantskontroll, suurendada turvalisust, läbipaistvust ja pensionisaajate teavitamist ning ajakohastada kapitali- ja maksevõimenõuded; lisaks arvab, et läbivaatamisel tuleks arvesse võtta pensioni- ja kindlustusfondide vahelisi suuri erinevusi, ettevõtete võimalikke kohustusi ja olemasolevaid kaitsemehhanisme; on seisukohal, et iga tööandjapensione puudutava ettepaneku kohta tuleb koostada täielik mõjuhinnang, seejuures eelkõige arvuliselt hinnata võimalikke lisakulusid, mis võivad kahjustada pensionimaksete piisavust;

20. on seisukohal, et individuaalne pensionikindlustus ei ole veel küllalt läbipaistev; peab väga tähtsaks tagada, et töötajatele oleks kättesaadav täielik ja usaldusväärne teave nende pensioniõiguste kohta, eriti mis puudutab tulevasi pensionimakseid, seonduvaid riske ja kõiki tegelikke kulusid, eriti seoses piiriülese tegevuse ja liikuvusega (k.a teine ja kolmas sammas); palub komisjonil küsimust täiendavalt uurida ja vajaduse korral koostada selles valdkonnas senisest rangemad eeskirjad;

21. on seisukohal, et individuaalsed täiendavad pensionid, mis aitavad tagada pensioni piisava suuruse, peavad andma kindlat ja tagatud tulu, mille kohta pensionisaajaid tuleb selgelt ja piisavalt teavitada, ning et seda eesmärki silmas pidades peavad fondid täitma rangeid maksevõime- ja kapitalinõudeid ning koosnema peamiselt pikaajalistest ja madala riskitasemega investeeringutest;

22. on seisukohal, et usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve tuleb Euroopa Liidus ühtlustada, et ei tekiks võistlust normatiivide lõdvendamises, mille puhul liikmesriigid püüavad üksteise võidu pakkuda võimalikult madalaid maksevõime nõudeid;

23. kutsub liikmesriike üles omaks võtma nn parimate tavade lähenemisviisi pensionidele Euroopa Liidus.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	10.7.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 1 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia de Campos, Cornelis de Jong, Jürgen Creutzmann, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Sirpa Pietikäinen, Phil Prendergast, Mitro Repo, Robert Rochefort, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Emilie Turunen, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Raffaele Baldassarre, María Irigoyen Pérez, Emma McClarkin, Sabine Verheyen, Anja Weisgerber

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (20.2.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava kohta
(2012/2234(INI))

Arvamuse koostaja: Regina Bastos

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et hinnata tuleb vananeva rahvastiku mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele; arvestades, et tulevased põlvkonnad peaksid saama kasu vajadustele vastavatest pensionisüsteemidest;

B.  arvestades, et pensionifondid on olulised ELi majanduskasvu investeerijad ning panustavad tugevalt strateegia „Euroopa 2020” strateegilise eesmärgi saavutamisse, milleks on 20–64aastaste meeste ja naiste 75%-line tööhõivemäär, ning sotsiaalselt kaasavate ühiskondade loomisesse;

C. arvestades, et käimasolevas Euroopa arutelus käsitletakse pensionifonde liiga sageli pelga koormana riigi rahandusele, selle asemel et pidada neid hädavajalikuks vahendiks, mille abil võidelda eakate inimeste vaesusega ning võimaldada tulude ümberjaotamist inimese eluea jooksul ning ühiskonna lõikes;

D. arvestades, et pensionid on eakate eurooplaste peamiseks sissetulekuallikaks ning et pensioni eesmärk on tagada eakatele inimväärne elatustase ja võimaldada neil olla rahaliselt sõltumatu; ning arvestades, et samas elab liidus ligi 22% üle 75aastastest naistest allpool vaesuspiiri, olles seega sotsiaalse tõrjutuse ohus, ning et naised moodustavad suurema osa üle 75aastastest inimestest;

E.  arvestades, et naised katkestavad meestest sagedamini oma karjääri, et hoolitseda laste ja eakate, ülalpeetavate või haigete inimeste eest perekonnas, mille tulemuseks võib olla see, et nad valivad meestest sagedamini osalise tööajaga või halvemini tasustatud töökoha, ning arvestades, et see tööst eemaloldud aeg pensioniarvestusel ei loe või loeb osaliselt ning et sellest tulenevalt on naiste pension meeste omast sageli väiksem ja naisi ähvardab vaesus rohkem;

F.  arvestades, et naised on paindliku ja osalise tööajaga tööturul ebaproportsionaalselt suurel määral esindatud;

G. arvestades, et naised moodustavad enamiku töötajatest mitteametlikel töökohtadel, milleks on peamiselt majapidamistööde tegemine või ülalpeetavate isikute hooldamine;

H. arvestades, et naised töötavad sageli kõige madalama kvalifikatsiooni, töötasu ja mainega töökohtadel, mistõttu on naiste tööalane ebakindlus suurem ning neile makstakse vähem kui meestele;

I.   arvestades, et naistel on suuremaid raskusi pere- ja tööelu ühitamisel, sest pereeluga seotud ülesanded ei jagune mitte alati võrdselt ning laste ja teiste ülalpeetavate pereliikmete eest hoolitsemine on sageli naiste ülesandeks;

J.   arvestades, et meeste ja naiste ebavõrdsus tööhõive, töötasu, sissemaksete, karjääri katkestamise, deklareerimata töö, ebakindla töö ja perekondlike kohustustega seotud osalise tööaja valdkonnas võib oluliselt mõjutada naistele makstava pensioni suurust;

K. arvestades, et Euroopa majandus- ja finantskriisi negatiivne mõju palkadele ja tööhõivele suurendab tulevikus vaesusohtu eakate hulgas;

L.  arvestades, et Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni taotletud uuring „Women living alone – an update” („Üksi elavad naised – uusimad andmed”) toob välja mõnede olemasolevate pensionisüsteemide kaudsed riskid süvendada soolist võrdõigusetust, eelkõige üksi elavate naiste puhul;

M. arvestades, et OECD sotsiaal-, tööhõive ja rändevaldkonna töödokument nr 116 „Cooking, Caring and Volunteering: Unpaid Work Around the World”(„Toiduvalmistamine, hooldamine ja vabatahtlik tegevus: tasustamata töö kogu maailmas”) (Veerle Miranda) juhib tähelepanu tasustamata tööle, mida veel ei tunnustata riiklikes pensioniskeemides;

N. arvestades, et ELis on 55−64aastaste tööhõivemäär ainult 47,4% ja naiste puhul kõigest 40,2%; arvestades, et mõnedes Euroopa riikides on ainult 2% kõigist töökohtadest täidetud 55aastaste või vanemate inimeste poolt; arvestades, et sellised madalad tööhõivemäärad põhjustavad põlvkonnasisest lõhet meeste ja naiste vahel ja samuti põlvkondadevahelist lõhet, mille tulemuseks on rahaliste vahendite oluline erinemine põlvkonniti;

O. arvestades, et pensionireformide tulevase mõju hindamisel võetakse tavaliselt aluseks täistööajaga, täielikke karjäärivõimalusi kasutavad ning keskmise sissetulekuga mehed; arvestades, et kindlustusmatemaatilised soopõhised tabelid avaldavad negatiivset mõju naiste pensioniarvestusele ning pakuvad naistele madalamat asendusmäära;

P.  arvestades, et naised töötavad sageli halvemini tasustatud töökohtadel ja neil on tööturul väiksem paindlikkus, eelkõige pärast 50. eluaastat, mis muudab raha säästmise pensioniskeemide jaoks raskemaks;

1.  rõhutab, et mitmes liikmesriigis tuleb pensionisüsteeme reformida, et tulla toime rahvastiku olukorra arengu ja tööturu muutumisega; rõhutab, et reformid peavad olema sotsiaalselt õiglased ja tugevdama solidaarsusmehhanisme ja soolist võrdõiguslikkust; rõhutab, et reformides peaksid osalema tööturu osapooled ja asjaomased sidusrühmad ning neist tuleks kodanikele nõuetekohaselt teada anda;

2.  märgib, et liikmesriigid peaksid toetama uurimistöid, mis käsitlevad erinevate pensionide indekseerimisvalemite mõju vaesuseohule vanemas eas, võttes samas arvesse soolist mõõdet; kutsub liikmesriike üles võtma eelkõige arvesse inimeste muutuvaid vajadusi vanemas eas, nt pikaajalist hooldust, et tagada, et eakad, eelkõige naised, saaksid piisavat pensioni ja neil oleksid elamisväärsed elutingimused;

3.  rõhutab, et pensionipoliitika on sotsiaalpoliitika peamine element ning et pensionid on nii põlvkondadevahelise otsese finantssolidaarsuse vahend kui ka investeering tulevikku;

4.  rõhutab, et liikmesriigid vastutavad pensionisüsteemide väljatöötamise eest, ning rõhutab üldise ja Euroopa tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi eeliseid;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet rakendataks pensionikindlustusskeemides järjepidevalt ning et eelkõige tööandjapensioni skeemid ei diskrimineeriks naisi, s.t nad ei võimenda olemasolevaid toimimismustreid, mis juba asetavad naised ebasoodsasse olukorda seoses hüvitiste ja osamaksetega;

6.  kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles viima läbi kõikide sotsiaalkindlustusreformide põhjalikud mõjuhinnangud, eriti seoses pensionisüsteemidega, mis võivad avaldada negatiivset mõju naiste tööhõivele ja pensioniõigustele, nt kärped päevakodudes ja eakate hoolekandeasutustes, pensionipoliitikas jne;

7.  kordab, et liikmesriikidel on vaja võtta meetmeid selleks, et kaotada meeste ja naiste palga ja sissetuleku vaheline lõhe samaväärse töö korral, erinevused seoses juurdepääsuga juhtivatele ametikohtadele ning sooline võrdõigusetus tööturul, mis kajastub ka pensionites, põhjustades olulisi erinevusi naistele ja meestele makstavate pensionide vahel, kuna viimased on palju suuremad; nõuab, et komisjon vaataks läbi olemasolevad õigusaktid; märgib, et vaatamata viimaste aastate lugematutele kampaaniatele, eesmärkidele ja meetmetele on sooline palgalõhe muutumatult suureks jäänud;

8.  rõhutab, et viivitamatult tuleb võtta meetmeid erasektoris valitseva soolise palgalõhe kaotamiseks, mis on enamikus riikides eriti suur;

9.  kutsub liikmesriike üles edendama paindlikkust pensionieas, võttes arvesse soolist mõõdet ja tagades miinimumpensioni;

10. märgib, et kui liikmesriikide pensionisüsteemid ei võta arvesse üksi elavate naiste vajaduste eripärasid või soolist aspekti üldiselt, on need üldjuhul naised, keda kaudselt diskrimineeritakse ning kes on suuremas vaesuseohus;

11. märgib, et kuigi paindlik tööaeg ja osalise tööajaga töökohad hõlbustavad era- ja tööelu ühitamist, eriti naiste jaoks, kaasneb nendega väiksem palk ja seega tulevikus ka väiksem pension; rõhutab, et suurem osa madalatest palkadest ja õigupoolest kõik väga väikesed palgad on osalise tööajaga töökohtadel ning et umbes 80% vaestest palgatöötajatest on naised;

12. rõhutab vajadust vähendada soolist palgalõhet, mis tekitab olukorra, kus meestega võrdväärsete oskuste ja tööülesannetega naistöötajate sissetulek on väiksem, mistõttu suur osa naisi satub pensionile jäädes või lesepõlves vaesusse;

13. tunnistab, et meeste ja naiste pensioniiga on vaja kohandada, et võtta arvesse oodatava eluea pikenemist, samas tuleb parandada juurdepääsu elukestvale õppele ning töö-, pere- ja eraelu ühitamist ja edendada aktiivsena vananemist;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma omaks kogu eluiga hõlmavat pensionikäsitust, mis võtab arvesse inimese tööelu täies ulatuses, kuhu kuuluvad katkestused ja muudatused karjääris, et peegeldada tasustamata hooldustöö ja tänapäevaste töötamisviiside sotsiaalset ja majanduslikku kasu;

15. rõhutab, kui tähtis on võrdsustada meeste ja naiste ametlik pensioniiga ning parandada eakate naiste ja meeste tööalast konkurentsivõimet tööturul püsimiseks, kuna seeläbi on võimalik tunduvalt suurendada eakate töötajate osalemist tööjõus;

16. rõhutab, et naiste tavapäraselt pikk osalise tööajaga töötamise aeg, madalamad palgad ja keskmiselt töötatud tundide väiksem arv avaldavad tõsist mõju nende sissetulekule, sotsiaalkindlustushüvitistele ja pikemas plaanis ka nende pensionile;

17. rõhutab, et naiste kõrgem oodatav eluiga ei tohiks pensionide arvutamisel olla diskrimineeriv tegur;

18. suhtub pooldavalt komisjoni algatusse, mille eesmärk on soodustada täiendava kogumispensioni arendamist, mis suurendaks pensionäride sissetulekut;

19. rõhutab, et esimene sammas peaks jätkuvalt olema peamine vanaduspensionide allikas ning et komisjon peaks võtma meetmeid, et muuta teine ja kolmas sammas naistele kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks, kuna neil on praegu meestest vähem võimalusi koguda täiendavaid pensionisääste;

20. palub tungivalt liikmesriikidel täita ja nõuda, et täidetaks rasedus- ja lapsehooldusõigusi käsitlevaid õigusakte, et naiste emakssaamine nende tööelu jooksul ei kahjustaks nende pensioniõigusi;

21. rõhutab vajadust julgustada liikmesriike oma kodanikke paremini teavitama, et neil oleks võimalik oma pensionide planeerimisel teha teadlikke otsuseid;

22. julgustab liikmesriike käsitlema perioode, mil naised või mehed peavad hoolitsema laste või teiste ülalpeetavate pereliikmete eest või majapidamistööde eest, kehtivate kindlustusaastatena, mis lähevad arvesse pensioniõiguste saamisel ja pensioniarvestusel;

23. on seisukohal, et pensioniõiguste individualiseerimine on vajalik soolise võrdõiguslikkuse vaatepunktist, ning et tagada tuleks ka paljude nende eakate naiste kindlustunne, kes praegu sõltuvad lesepensionist ja teistest tuletatud õigustest;

24. rõhutab, et sotsiaalpoliitika ja -teenused lastehoiu pakkumiseks ning eakate ja teiste ülalpeetavate isikute hooldamiseks on põhielemendid selleks, et tagada naistele samad võimalused nagu meestele teha tasulist tööd, mis on pere- ja eraeluga ühilduv ja mis võimaldaks neil välja teenida piisavad pensioniõigused, et saada vanaduses inimväärset pensionit;

25. rõhutab vajadust julgustada liikmesriike tunnustama sotsiaalsüsteemides ja pensionile mineku hetkel enamasti naiste kaasatust ülalpeetavate hooldamises ja nende saatmises;

26. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles esitama uusi lahendusi, mille eesmärk on suurendada seadusliku mitteametliku töö eest makstavat tasu ja võtta seda arvesse pensioniõiguste kindlaksmääramisel;

27. tunneb heameelt selle üle, et valges raamatus kutsuti üles võtma ülalpeetavate isikute olemasolul kasutusele nn hoolduskrediiti, teiste sõnadega võtma meetmeid, et tagada ülalpeetavate isikute eest hoolitsemisele kulunud ajavahemike arvessevõtmist pensioniarvestusel nii naiste kui meeste puhul, nii nagu see on juba mõningates liikmesriikides ette nähtud;

28. palub, et naiste osalemist laste, puuetega inimeste või ülalpeetavate isikute ühenduste töö korraldamises ja nende kaasatust võetaks arvesse eelneva kogemuse tunnustamisel, mis võimaldaks neil vältida tööstaažipause, mis vähendaksid nende tulevast pensionit;

29. palub liikmesriikidel vajaduse korral uuesti läbi vaadata sotsiaalhoolekandesüsteemid, et vältida olulist ebavõrdsust naiste ja meeste pensionitaseme vahel, ning kaaluda parandusmeetmete võtmist, arvestades lühiajalisest töökohast tulenevate pensionimaksete lünkadega;

30. tuletab veel kord meelde, kui tähtis on võidelda sooliste stereotüüpide vastu, milles traditsiooniliselt omistatakse naiste tööle teisejärguline roll ja nähakse seepärast naiste töö eest ette väiksem palk;

31. soovib liikmesriikidelt kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga laste ja ülalpeetavate hooldusteenuste pakkumist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	19.2.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Tadeusz Cymański, Iratxe García Pérez, Zita Gurmai, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Silvana Koch-Mehrin, Constance Le Grip, Astrid Lulling, Ulrike Lunacek, Elisabeth Morin-Chartier, Krisztina Morvai, Siiri Oviir, Joanna Senyszyn, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Anna Záborská, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Izaskun Bilbao Barandica, Minodora Cliveti, Silvia Costa, Anne Delvaux, Mariya Gabriel, Nicole Kiil-Nielsen, Doris Pack, Licia Ronzulli, Angelika Werthmann

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	21.3.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 4 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Emer Costello, Andrea Cozzolino, Frédéric Daerden, Karima Delli, Richard Falbr, Thomas Händel, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Georges Bach, Jürgen Creutzmann, Philippe De Backer, Sergio Gutiérrez Prieto, Anthea McIntyre, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Sógor
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Wim van de Camp