Menetlus : 2011/0138(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0139/2013

Esitatud tekstid :

A7-0139/2013

Arutelud :

PV 10/09/2013 - 10
CRE 10/09/2013 - 10

Hääletused :

PV 12/09/2013 - 13.3
CRE 12/09/2013 - 13.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0370

RAPORT     ***I
PDF 578kWORD 278k
19.4.2013
PE 475.760v02-00 A7-0139/2013

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

(COM(2011)0290 – C7‑0135/2011 – 2011/0138(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Agustín Díaz de Mera García Consuegra

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

(COM(2011)0290 – C7‑0135/2011 – 2011/0138(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2011)0290),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0135/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A7-0139/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(1)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2),

ning arvestades järgmist:

(3 a)      Liit peaks oma suhetes kolmandate riikidega tegema aktiivselt jõupingutusi, et saavutada täieliku vastastikuse viisavabaduse eesmärk, suurendades seeläbi liidu välispoliitika usaldusväärsust ja järjepidevust rahvusvahelisel tasandil.

(3 b)      Juhul kui liikmesriik on teatanud, et üks määruse (EÜ) nr 539/2011 II lisas loetletud kolmandatest riikidest on otsustanud kehtestada asjaomase liikmesriigi kodanike suhtes viisanõude, peaksid kõik liikmesriigid tegutsema ühiselt ning tagama seega ühenduse reageerimise olukorras, mis mõjutab liitu tervikuna ning mille tõttu liidu kodanikele saab osaks erinev kohtlemine.

(3 c)      Käesoleva määrusega tuleks kehtestada mehhanism nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas esitatud nimekirja kantud kolmanda riigiga kehtestatud viisavabadusrežiimi ajutiseks peatamiseks, kui tekib hädaolukord ja ühe või mitme liikmesriigi abistamiseks on tarvis kiiresti reageerida, ning võttes arvesse hädaolukorra üldist mõju Euroopa Liidule tervikuna.

(3 d)      Tunduv ja järsk suurenemine tähendab 50% künnise ületamist. Künnis võib olla ka madalam, kui komisjon peab seda kohaldatavaks konkreetsel juhul, millest surve all olev liikmesriik teatas.

(3 e)      Madal heakskiitmise määr tähendab vähem kui 3%-list varjupaigataotluste heakskiitmise määra. Künnis võib olla ka kõrgem, kui komisjon peab seda kohaldatavaks konkreetsel juhul, millest surve all olev liikmesriik teatas.

(3 f)       Tuleb vältida mis tahes kuritarvitusi ja võidelda mis tahes kuritarvitustega, mis tulenevad sellest, et teatavate kolmandate riikide kodanikele, kes kujutavad endast ohtu liikmesriikide avalikule korrale ja sisejulgeolekule, antakse viisavaba liikumise õigus lühiajaliseks riigis viibimiseks.

(3 g)      Et näha ette läbipaistev ja tõhus mehhanism viisavabaduse peatamiseks määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas esitatud nimekirja kantud kolmandate riikide kodanike suhtes vastastikkuse põhimõtte kohaselt või hädaolukorra puhul, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisa muutmiseks seoses selle kolmanda riigiga, kelle suhtes viisanõue ajutiselt taastatakse. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Erandjuhtudel, kui tekib hädaolukord ja ühe või mitme liikmesriigi abistamiseks on tarvis kiiresti reageerida, on komisjonil õigus võtta kiirmenetlust kohaldades vastu delegeeritud õigusakte määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisa muutmiseks seoses selle kolmanda riigiga, kelle suhtes viisanõue ajutiselt taastatakse.

(6)         Kuna pagulaste ja kodakondsuseta isikute suhtes kohaldatavaid viisaeeskirju, mis kehtestati nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1932/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, ei kohaldata Ühendkuningriigis või Iirimaal elavate pagulaste ja kodakondsuseta isikute suhtes, on tarvis teatavate Ühendkuningriigis või Iirimaal elavate pagulaste ja kodakondsuseta isikute suhtes kohaldatava viisanõudega seotud olukorda selgitada. Käesoleva määrusega tuleks jätta liikmesriikidele vabadus kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega otsustada, kas nad kohaldavad selle kategooria isikute suhtes viisanõuet või mitte. Liikmesriigid peaksid teatama oma otsusest komisjonile.

(8)         Käesoleva määrusega tuleks ette näha õiguslik alus viisanõude kohaldamisele või sellest vabastamisele selliste isikute puhul, kes kasutavad reisidokumente ▌, mille on välja andnud teatavad üksused, kelle suhtes kehtib rahvusvaheline õigus, kuid kes ei ole valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid.

(8 a)      Määrus (EÜ) nr 539/2001 ei piira selliste rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, mille Euroopa Ühendus on sõlminud enne nimetatud määruse jõustumist ja mille täitmiseks on vaja ühtsetest viisaeeskirjadest kõrvale kalduda, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat.

(9)         Käesolev määrus kujutab endast vastavalt Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitlevale protokollile Schengeni acquis’ edasiarendamist, nagu see on määratletud nõukogu 20. mai 1999. aasta otsuse 1999/435/EÜ (mis käsitleb Schengeni acquis’ määratlust, et kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks määrata iga acquis’d moodustava sätte või otsuse õiguslik alus)(3) A lisas.

(10)       Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)(4) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ(5) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(11)       Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(6) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ(7) artikliga 3.

(12)       Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(8) tähenduses, mis kuuluvad ▌otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL(9) artikliga 3.

(13)       Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)(10). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(14)       Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)(11). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt:

1.        Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a a)     lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.       Kui II lisa nimekirjas loetletud kolmas riik kehtestab, taaskehtestab või säilitab ühe või mitme liikmesriigi kodanike suhtes viisanõude, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)        (30) päeva jooksul pärast seda, kui kolmas riik kehtestab viisanõude, või juhul kui viisanõue säilitatakse, (30) päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, teatab asjaomane liikmesriik (teatavad asjaomased liikmesriigid) sellest kirjalikult Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Teade

i) sisaldab teavet meetme rakendamise kuupäeva ning asjaomaste reisidokumentide ja viisade liigi kohta;

ii) sisaldab üksikasjalikku selgitust selle kohta, milliseid esialgseid meetmeid on asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid võtnud vastava kolmanda riigiga viisavabaduse tagamiseks, ning kogu asjakohast teavet.

Komisjon avaldab teabe kõnealuse teate kohta viivitamata Euroopa Liidu Teataja C-seerias, kaasa arvatud teave viisanõude rakendamise kuupäeva ning asjaomaste reisidokumentide ja viisade liigi kohta.

Kui kolmas riik otsustab viisanõude kaotada, siis teadet ei saadeta või see võetakse tagasi;

b)        komisjon võtab vahetult pärast teate avaldamise kuupäeva ja asjaomase liikmesriigiga konsulteerides koos asjaomase kolmanda riigi asutustega meetmeid viisavaba liikumise taastamiseks või kehtestamiseks ning teavitab viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu võetud meetmetest;

c)        kui asjaomane kolmas riik ei ole (90) päeva jooksul pärast tea(de)te avaldamist ja hoolimata kõigist vastavalt punktile b eelkõige poliitika, majanduse ja kaubanduse valdkonnas võetud meetmetest viisanõuet tühistanud, võib asjaomane liikmesriik (võivad asjaomased liikmesriigid) paluda komisjonil teha ettepaneku peatada vastava kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatav viisavabadus.

Kui liikmesriik esitab sellise taotluse, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu;

d)        komisjon võtab edasisi samme kaaludes arvesse asjaomase liikmesriigi poolt võetud meetmete ja vastavalt punktile b viisavaba liikumise taastamiseks või kehtestamiseks võetud meetmete tulemusi ning tagajärgi, mida viisavabaduse peatamine põhjustaks liidu ja selle liikmesriikide suhetele kõnealuse kolmanda riigiga;

e)        kui asjaomane kolmas riik ei ole kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest viisanõuet tühistanud, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel:

           i) võtta kooskõlas artiklitega 4 a ja 4 b vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse II lisa ja peatatakse (12) kuuks asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatav viisavabadus; või

ii)        esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, kus hinnatakse olukorda ja esitatakse põhjused, miks komisjon ei tee ettepanekut viisavabadus peatada. Nimetatud aruandes tuleb võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, nagu näiteks asjaomase liikmesriigi poolt võetud meetmete ja vastavalt punktile b viisavaba liikumise taastamiseks või kehtestamiseks võetud meetmete tulemusi ning tagajärgi, mida viisavabaduse peatamine omaks liidu ja selle liikmesriikide välissuhetele kõnealuse kolmanda riigiga.

f)        ▌kui asjaomane kolmas riik ei ole 24 kuu jooksul pärast teate avaldamist viisanõuet tühistanud, võtab komisjon kooskõlas artiklitega 4 a ja 4 b vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse II lisa ja peatatakse 12 kuuks asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatav viisavabadus;

g)        kui kolmas riik ei ole punkti e alapunktis i ega punktis f nimetatud delegeeritud õigusakti jõustumisele järgneva kuue kuu jooksul viisanõuet tühistanud, võib komisjon esitada seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetava seadusandliku ettepaneku, et kanda viide asjaomasele kolmandale riigile II lisast I lisasse;

h)       punktides e, f ja g osutatud menetlused ei takista komisjoni mis tahes ajal esitamast ettepanekut, millega muudetakse käesolevat määrust, et kanda viide asjaomasele kolmandale riigile II lisast I lisasse;

i)        kui kõnealune kolmas riik tühistab viisanõude, teatab asjaomane liikmesriik (teatavad asjaomased liikmesriigid) sellest viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Komisjon avaldab teate Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Punkti e alapunkti i või punkti f kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamine lõpetatakse seitsme päeva möödumisel teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Kui kõnealune kolmas riik on kehtestanud viisanõude kahe või rohkema liikmesriigi kodanike suhtes, lõpetatakse nimetatud aktide kohaldamine alles pärast viimase teate avaldamist.”

j)         komisjon võtab kooskõlas artikliga 4 b delegeeritud õigusaktide abil vastu II lisa asjakohased kohandused, et kajastada punktis i nimetatud delegeeritud õigusaktide kohaldamise lõpetamist.

b b)     lõige 5 jäetakse välja.

2.        Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 1 a

1.        Erandina artikli 1 lõikest 2 kohaldatakse artikli 1 lõiget 1 viimase võimalusena ajutiselt hädaolukordades, mis on seotud II lisas loetletud kolmandate riikidega, kui seda otsustatakse käesoleva artikli kohaselt.

2.        Liikmesriik võib komisjoni teavitada, kui tal on tegemist ühe või mitme järgmise asjaoluga, mis põhjustavad hädaolukorra, mida ta ise ei suuda lahendada:

a)        kuue kuu jooksul suureneb võrreldes eelnenud aasta sama ajavahemikuga oluliselt ja järsult ▌selliste II lisas loetletud kolmandate riikide kodanike arv, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ilma vastava õiguseta;

b)        kuue kuu jooksul suureneb võrreldes eelnenud aasta sama ajavahemikuga oluliselt ja järsult ▌II lisas loetletud kolmandate riikide kodanike esitatud selliste varjupaigataotluste arv, mille heakskiitmise määr on madal, ning see seab varjupaigasüsteemi erilise surve alla;

c)        kuue kuu jooksul suureneb võrreldes eelnenud aasta sama ajavahemikuga oluliselt ja järsult ▌selliste tagasi lükatud tagasivõtutaotluste arv, mille liikmesriik on esitanud II lisas nimetatud kolmandale riigile tema enda kodanike kohta.

Teates esitatakse selle põhjused ning see peab sisaldama asjakohaseid andmeid ja statistikat, samuti üksikasjalikku selgitust selle kohta, milliseid esialgseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud olukorra leevendamiseks. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata pärast liikmesriigilt sellise teate saamist.

3.        Komisjon vaatab ühe või mitme liikmesriigi poolt lõike 2 kohaselt esitatud teate(d) läbi, võttes arvesse järgmist:

a)        lõikes 2 kirjeldatud olukorras olevate liikmesriikide arvu;

b)        kas näitajate suurenemine on kooskõlas lõike 2 punktidega a, b või c;

c)        näitajate suurenemise üldist mõju liidu rändeolukorrale, mida kajastavad liikmesriikide esitatud andmed ▌;

d)        FRONTEXi ▌, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti või Europoli koostatud aruandeid, kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad;

e)        üldist avaliku korra ja sisejulgeolekuga seotud olukorda, konsulteerides asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikidega.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu läbivaatamise tulemustest.

3 a.     Komisjon võtab arvesse tagajärgi, mida viisavabaduse peatamine põhjustaks liidu ja selle liikmesriikide välissuhetele kõnealuse kolmanda riigiga, ning teeb nimetatud riigiga tihedat koostööd pikaajaliste alternatiivsete lahenduste leidmiseks.

3 b. Kui komisjon lõikes 3 a viidatud läbivaatamise tulemusel otsustab, et meetmed on vajalikud, võtab ta kolme kuu jooksul alates teate saamisest kooskõlas artiklitega 4 a ja 4 b vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse II lisa ja peatatakse (12) kuuks asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatav viisavabadus.

Kui asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes viisavabaduse peatamise otsuse puhul on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 4 c sätestatud menetlust.

4. Enne lõike 3 b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kehtivusaja lõppemist esitab komisjon koostöös asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruandele võib lisada ettepaneku muuta käesolevat määrust, et kanda viide asjaomasele kolmandale riigile I lisasse.

Artikkel 1 b

Komisjon esitab hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse vastastikkuse mehhanismi ja viisavabaduse peatamise mehhanismi tõhusust, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse käesolevat määrust, et muuta artiklites 1 ja 1a nimetatud mehhanisme. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad nimetatud ettepaneku üle seadusandliku tavamenetluse korras.”

4.        Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)        lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.       Liikmesriik võib ette näha erandid artikli 1 lõikes 1 sätestatud viisanõudest või artikli 1 lõikes 2 sätestatud viisanõudest vabastamisest järgmiste isikute suhtes:

a)        diplomaatilise passi, teenistus-/ametipassi või eripassi kasutajad;

a a)     lennukite ja laevade tsiviilmeeskonna liikmed oma ametikohustuste täitmisel;

a b)     laevade tsiviilmeeskonna liikmed nende maaleminekul, kui nad kasutavad meremehe isikut tõendavat dokumenti, mis on välja antud vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidele (13. mai 1958. aasta konventsioon nr 108 või 16. juuni 2003. aasta konventsioon nr 185) või Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 9. aprilli 1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonile;

a c)     katastroofide ja õnnetusjuhtumite korral läbi viidavate abi- või päästemissioonide meeskond ja liikmed;

b)        rahvusvahelistel siseveeteedel sõitvate laevade tsiviilmeeskonnad;

c)         selliste reisidokumentide ▌kasutajad, mille ▌rahvusvahelised valitsustevahelised organisatsioonid, mille liikmeks on üks või mitu liikmesriiki, või muud üksused, mida asjaomane liikmesriik tunnustab rahvusvahelise õiguse subjektina, on välja andnud nende organisatsioonide või üksuste ametnikele.”

b)        lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„d)      ilma et see piiraks 20. aprillil 1959 Strasbourgis alla kirjutatud pagulaste viisanõude kaotamise Euroopa lepingust tulenevaid kohustusi, pagulaseks tunnistatud isikud ja kodakondsuseta isikud ning muud isikud, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust ja kelle elukoht on Ühendkuningriigis või Iirimaal ning kellele Ühendkuningriik või Iirimaa on välja andnud reisidokumendi, mida asjaomane liikmesriik tunnustab.”;

5.        Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4 a

1. Artikli 1 lõike 4 punkti e alapunktis i ja punktis f ning artikli 1 a lõikes 3 b osutatud delegeeritud õigusaktidega muudetakse II lisa, lisades asjaomast kolmandat riiki käsitlevasse viitesse andmed selle riigi kodanike suhtes viisavabaduse peatamise algus- ja lõpukuupäeva kohta.

2. Artikli 1 lõike 4 punkti e alapunktis i ja punktis f ning artikli 1 a lõikes 3 b osutatud delegeeritud õigusaktidega määratakse kindlaks kuupäev, mil viisavabaduse peatamine jõustub, võttes arvesse liikmesriikide konsulaatide käsutuses olevaid ressursse. Nimetatud kuupäev on vähemalt kuus kuud ja hiljemalt üheksa kuud pärast seda, kui delegeeritud õigusaktist artikli 4 b lõike 4 kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatatakse.

3. Erandina lõikest 2 kohaldatakse artikli 1a lõike 3 b teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti alates selle jõustumise kuupäevast kooskõlas artikliga 4 c.

4. Komisjon võib pikendada artikli 1 lõike 4 punkti e alapunktis i ja punktis f ning artikli 1 a lõikes 3 b osutatud delegeeritud õigusaktide kehtivusaega kuni 12 kuu võrra. Kui komisjon on teinud kooskõlas artikli 1 lõike 4 punktidega g ja h või artikli 1 a lõikega 4 ettepaneku muuta käesolevat määrust, et kanda viide asjaomasele kolmandale riigile I lisasse, pikendab ta delegeeritud õigusakti kehtivusaega kuni 12 kuu võrra. Delegeeritud õigusakti kehtivusaja pikendamise otsus võetakse vastu kooskõlas artikliga 4 b ja sellega muudetakse II lisa kooskõlas lõikega 1.

Artikkel 4 b

1.        Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.        Artikli 1 lõike 4 punkti e alapunktis i, punktides f ja j ning artikli 1 a lõikes 3 b osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.        Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõike 4 punkti e alapunktis i ja punktis f ning artikli 1 a lõikes 3 b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.        Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.        Artikli 1 lõike 4 punkti e alapunkti i ja punkti f ning artikli 1 a lõike 3 b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole (kahe) kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 4 c

1.        Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.        Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada artikli 4 b lõikes 5 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

[Väljaandmise aeg ja koht]

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

(1)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(2)

Euroopa Parlamendi ... seisukoht

(3)

      EÜT L 176, 10.7.1999, lk 1.

(4)

      EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(5)

      EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(6)

      ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(7)

      ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(8)

ELT L 160, 18.5.2011, lk 21.

(9)

      ELT L 160, 18.5.2011, lk 19.

(10)

      EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(11)

    EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.


SELETUSKIRI

Määruses (EÜ) nr 539/2001 loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liidu välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Kõnealuse määrusega kehtestatakse tingimused, mille alusel kolmanda riigi kodanikud saavad kasutada viisavabadust lühiajaliseks viibimiseks Euroopa Liidu territooriumil.

Otsus viisavabaduse kohta tehakse seejärel, kui on hinnatud asjaomase riigi olukorda seoses ebaseadusliku sisserände, avaliku korra ja julgeoleku, Euroopa Liidu välissuhete, territoriaalse ühtsuse ja vastastikkuse põhimõttega.

Määruse nr 539/2001 muutmise ettepaneku eesmärgid on: kaitseklausli kehtestamine, mis võimaldab viisavabaduse kiiret ajutist peatamist, juhul kui tekib hädaolukord, vastastikkuse mehhanismi muutmine, ühenduse viisaeeskirjaga kooskõlas olevate määratluste kehtestamine, tingimuste kehtestamine viisavabastuse kohaldamiseks kolmanda riigi kodanike, pagulaste ja kodakondsuseta isikute, ühendusse mittekuuluva riigi teatavate kodanikekategooriate ning isikute suhtes, kes kasutavad reisilubasid või passe, mille on välja andud üksused, kelle suhtes kehtib rahvusvaheline õigus, ja lõpuks rahvusvahelistes lepingutes liikmesriikidele sätestatud kohustuste arvesse võtmine.

RAPORTÖÖRI SEISUKOHAD

Isegi kui tegemist on kõigest ülevaatega olukorrast, on tähtis, et käesolevas raportis antaks objektiivne nägemus kõigist käsitlemisel olevatest elementidest, võttes ühenduse perspektiivi kõrval arvesse ka Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide positsiooni.

On vastuoluline, et viisat peetakse liidus ebaseadusliku sisserände kasvu kontrollimisel vajalikuks vahendiks ning samal ajal on üllatav, et ühendusse mittekuuluvad riigid võivad kehtestada sama nõude samal eesmärgil.

Ühine viisapoliitika on sisserände valdkonna oluline osa, kuna viisale antakse ebaseadusliku sisserände kontrollivahendina keskne roll.

Ettepanek muuta määrust on komisjoni vastus viimasel ajal aset leidnud ühenduse viisasüsteemi rikkumistele. On selgeks saanud, et märkimisväärne arv kolmandate riikide kodanikke on kasutanud ära viisavabadust, et reisida liidu territooriumile ja taotleda põhjendamatult rahvusvahelist kaitset.

Komisjoni ettepanekus ei piirduta vaid tehniliste sätete kehtestamisega, vaid see sisaldab ka olulisi poliitilisi meetmeid. Nn kaitseklausel ja vastastikkuse mehhanism on vahendid, mille kasutuselevõtmine võib mõjutada Euroopa Liidu rahvusvaheliste suhete valdkonda.

Mõistete osas on Euroopa Parlament juba mitmel korral rõhutanud vajadust kasutada sisserände puhul mõiste „ebaseaduslik” asemel teisi mõisteid (Tõlkija märkus: ei puuduta eestikeelset versiooni), kui see toimub viisil, mis on vastuolus liikmesriikide seadustega.

Kaitseklausel: selle vahendi puhul tuleks kasutada täpsemat määratlust, kuna selle eesmärk on „peatada” viisavabadus, kui tekib vastav olukord. Parem oleks võib-olla kasutada teistsugust sõnastust, näiteks „peatamisklausel või -mehhanism” või lihtsalt praegune määratlus välja jätta.

Klausli sõnastus tekitab mitmeid küsimusi. Kõigepealt tuleb täpsustada, kas see tuleb kasutusele võtta vastavalt komisjoni esitatud rangetele kriteeriumitele või saab seda kasutusele võtta paindlikumalt, nagu pakuvad välja mõned liikmesriigid.

Tundub loogiline, et mehhanism tuleks kasutusele võtta väga konkreetsetes hädaolukordades, kui on täheldatud ebaseaduslike sisserändajate või põhjendamatute rahvusvahelise kaitse taotluste arvu „olulist” ja järsku suurenemist.

Otsust selle kohta, millal on tõus piisav ja millal viisavabadus peatatakse, ei tehta üksnes määruse nr 539/2001 muudatusettepanekus ette nähtud protsendimäärade saavutamise põhjal, vaid kui iga konkreetse juhtumi hindamisprotsessi põhjal seda soovitatakse. Selleks peab komisjon hindama asjaomase liikmesriigi teadet, esitatud andmeid ja statistikat, FRONTEXi, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti või Europoli aruandeid, kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad, ja üldist mõju liidu rändeolukorrale.

Selles valguses ei ole protsendimäärade kasutamine objektiivse elemendina hindamismenetluse käivitamiseks täiesti sobimatu. Protsendimäärasid tuleks siiski kasutada üksnes sellel eesmärgil, s.o hindamisprotsessi käivitamiseks. Üksnes pärast iga juhtumi täielikku hindamist, võib komisjon otsustada, kas hinnatud asjaolud on kokkuvõttes piisavad viisavabaduse peatamiseks. Sellised asjaolud peaksid hõlmama „olulist” tõusu ebaseadusliku sisserände või rahvusvahelise kaitse taotlustega seotud arvudes võrreldes eelneva aastaga.

Komitoloogia menetluse puhul oleks soovitatav, kui Euroopa Parlament saaks menetluses osaleda selle algusest alates, kui Euroopa Komisjon otsustab hinnata liikmesriigi esitatud taotlust, mis tuleks edastada ka Euroopa Parlamendile. See tähendab, et parlamenti tuleks teavitada samaaegselt komisjoniga, kui liikmesriik esitab taotluse peatamise kohta, mitte siis, kui teatatakse komitoloogia menetluse alustamisest.

Vastastikkuse põhimõte: see on üks ühise viisapoliitika aluspõhimõtteid, kuna kolmas riik, kes kasutab viisavabadust, peab sama meedet laiendama ka Euroopa Liidu kodanike suhtes.

Kuigi on tõsi, et see põhimõte on nimetatud valdkonna poliitika aluseks, ei tohiks seda kasutada põhjendusena sellele, et seatakse kahtluse alla sellise viisanõude õiguspärasus, mille kolmas riik on kehtestanud liikmesriigi kodanikele, kui kolmas riik leiab, et liikmesriik on muutunud ebaseadusliku sisserände allikaks.

Siinkohal tuleks käsitleda põhjuseid, miks ühenduse kodanikud taotlevad rahvusvahelist kaitset väljaspool Euroopa Liitu. Olenemata sellest, kas see peab paika või mitte, et suurem osa neist taotlustest tehakse puhtalt majanduslikel kaalutlustel, mis on seotud eriti heldete varjupaigasüsteemide loodud ootustega, on siiski oluline tunnistada vajadust tugevdada vähemuste integratsioonisüsteeme Euroopas. See valdkond kuulub liikmesriikide vastutusalasse ja selles tuleks võib-olla võtta ühismeetmeid ja rakendada ühist lähenemisviisi Euroopa Liidus.

Vastastikkuse põhimõtte puhul on selge, et hoolimata komisjoni väidetest, ei ole määrusega nr 851/2005 muudetud praegune süsteem tõhus. Olgugi et määruses nr 539/2001 algselt ette nähtud automaatset mehhanismi ei ole vaja uuesti kasutusele võtta, tuleks praegune mehhanism põhjalikult läbi vaadata, et tagada tegevuse ühtsus ja solidaarsus liikmesriikide vahel. Muud asjaolud, näiteks Euroopa Liidu kaubandussuhted, ei tohiks ühise viisapoliitika alustalasid ohtu seada.

Sellega seoses on oluline saavutada eesmärgid, mis seati 2011. aasta märtsis vastu võetud kirjalikus deklaratsioonis 2011/2053, millega Euroopa Parlament kutsus komisjoni ja nõukogu üles avaldama survet kolmandatele riikidele, kes rikuvad vastastikkuse põhimõtet, rõhutades vajadust taaskehtestada viisanõue, kui asjaomaselt riigilt ei saada positiivset vastust. Selleks kutsus parlament Euroopa Komisjoni üles kehtestama „kahepoolsete viisakokkulepete asemel uut korda, mis tagab kõikidele liikmesriikidele täieliku vastastikuse viisavabaduse ning ühtlasi ka selle, et kui ELi mittekuuluv riik vastastikkuse põhimõtet rikub, taaskehtestavad kõik liikmesriigid kohe viisanõude selle riigi kodanike suhtes”.

Kanada taaskehtestas 14. juulil 2009 viisanõude Tšehhi Vabariigi kodanike suhtes. Sellest sündmusest on möödunud kaks ja pool aastat, kuid Euroopa Komisjoni võimalikust survest hoolimata ei ole see Põhja-Ameerika riik oma otsust tühistanud.

Asjaolu, et kõnealusele juhtumile on võimatu soodsat lahendust leida, kujutab endast äärmiselt kahjulikku pretsedenti Euroopa Liidu ühise viisapoliitika jaoks ja näitab kehtiva mehhanismi nõrkust. Seetõttu oleks vaja mehhanismi, et Euroopa Liit saaks kiiremini, kui mitte automaatselt reageerida, kui ei peeta kinni vastastikkuse põhimõttest.

Piisaks sellest, kui taaskehtestada viisanõue ajutiselt ja mõistlikuks, kuid siiski piisavalt pikaks ajavahemikuks, et kolmas riik saaks oma otsuse uuesti läbi mõelda ja Euroopa Liit pakkuda tagatisi ebaseadusliku sisserände suhtes. Kõnealuse perioodi lõppedes võib komisjon teha ettepaneku kanda asjaomane riik määruse nr 539/2001 I lisasse.

Kolmandate riikide teenuseosutajate olukord: viide ühe konkreetse riigi kodanikele, nagu see on Türgi puhul, tundub loogiline, kui võtta arvesse, et see on praegu ainus selline juhtum. Ei oleks siiski otstarbekas teha otsuseid üksnes selle olukorra põhjal, eelkõige kui Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika võib eeldada määrusesse uute muudatuste tegemist, kui tulevikus sarnaseid olukordi hinnata tuleks. Seetõttu tuleks ettepanekut muuta nii, et sinna lisatakse viide selle kohta, et võetakse arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat, tegemata ainsatki viidet ühendusse mittekuuluva riigi kodanikele.

Muud küsimused: uuenduses käsitletavad muud küsimused on enamjaolt tehnilist laadi ega tekita sellest seisukohast probleeme.

Uued määratlused: need ühtlustatakse ühise viisaeeskirja määratlustega ja võetakse arvesse Euroopa Kohtu tõlgendust lühiajalise viibimise kohta.

Ühendkuningriigis või Iirimaal elavad pagulased ja kodakondsuseta isikud: kuna nende liikmesriikidega viisasid vastastikku ei tunnustata ning nende välja antud muid sarnaseid dokumente ja elamislube ei ole viidud üksteisega vastavusse, jäetakse liikmesriikidele voli otsustada, kas nad vabastavad kõnealuse kategooria isikud viisanõudest või mitte.

Kolmandate riikide teatud kodanikekategooriate ühtlustamine: määruses nähakse liikmesriikidele ette võimalus tühistada viisanõue ühendusse mittekuuluvate riikide teatud kodanikekategooriate suhtes, näiteks lennukite ja laevade tsiviilmeeskonnad, isikud, kes kasutavad diplomaatilisi-, eri- või muid ametipasse, mille on välja andnud rahvusvahelised valitsustevahelised organisatsioonid või muud üksused, kelle suhtes kehtib rahvusvaheline õigus.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (24.11.2011)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

(KOM(2011)0290 – C7-0135/2011 – 2011/0138(COD))

Arvamuse koostaja: Andrey Kovatchev

LÜHISELGITUS

Väliskomisjon tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta määrust (EÜ) nr 539/2001.

Nagu komisjoni ettepanekus täpselt ja üksikasjalikult kirjeldatud, on Euroopa Liidu toimimise lepingu (TFEU) sätete kohase täieliku kooskõla saavutamiseks vaja ajakohastada vastastikkuse mehhanismi.

Väliskomisjon nõustub, et kehtiv vastastikkuse mehhanism on osutunud tulemuslikuks ja sellesse pole vaja teha rohkem muudatusi kui ainult kodifitseerimiseks vajalikud muudatused. Samuti arvab väliskomisjon, et enne kui komisjon tutvustab oma ettepanekut viisanõude ajutise taaskehtestamise kohta kõnealuse kolmanda riigi suhtes, peavad toimuma vastavad arutelud nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Seoses ettepanekuga võtta kasutusele kaitseklausel tunnistab väliskomisjon, et pelk selle klausli – millega nähakse ette tulevane üldraamistik – olemasolu võib aidata teatud liikmesriikidel vabaneda vastumeelsusest sillutada teed edasistele viisanõude kaotamise protsessidele ning suurendada ELi poliitika ja otsustusmehhanismide läbipaistvust oma partnerite suhtes.

Väliskomisjon küll mõistab vajadust uues artiklis 1 a soovitatud suhteliste näitajate järele, aga arvab, et kaitseklausli rakendumiseks peavad tegelikud arvud oluliselt suurenema. Ta tunneb heameelt komisjoni pühendumuse üle automaatse kohaldamise vältimisel ja kolmanda riigiga viisavabaduse peatamise asjakohasuse hindamisel, võttes arvesse mõjutatud liikmesriikide arvu ja kõnealuse „hädaolukorra” üldist mõju ELi rändeolukorrale.

Veelgi enam, ta nõuab, et Euroopa Komisjon võtaks „hädaolukorra” mis tahes hinnangus arvesse ELi laiemat välispoliitilist tausta ja eeskätt viisavabaduse peatamise mõju ELi poliitikavaldkondadele ning ELi mainele asjaomase kolmanda riigi ning selle naaberpiirkondade silmis. Viisavaba režiimi loomine on alati üks osa laiematest ELi ja kolmanda riigi või piirkonna vahelistest suhetest. Seega ei saa viisanõude taaskehtestamist sellest laiemast protsessist eraldi vaadelda ning eelkõige ei tohi see ohustada ELi välispoliitika järjepidevust.

Seetõttu teeb väliskomisjon ettepaneku, et liikmesriigi teate läbivaatamisel peaks komisjon võtma arvesse mitte üksnes liikmesriikide esitatud andmeid ja FRONTEXi ja/või Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostatud raporteid, vaid lähtuma ka Euroopa välisteenistuse (EEAS) koostatud hinnangust. Komisjoni asjaomased teenistused, aga ka FRONTEX ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, peaksid EEASi kaasama seega protsessi võimalikult varases etapis.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmise muudatusettepaneku:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Käesoleva määrusega nähakse ette kaitseklausel, mis võimaldab positiivsesse nimekirja kantud kolmanda riigiga kehtestatud viisavabadusrežiimi kiiret ajutist peatamist, juhul kui tekib hädaolukord ja ühe või mitme liikmesriigi abistamiseks on tarvis kiiresti reageerida, ning võttes arvesse hädaolukorra üldist mõju Euroopa Liidule tervikuna.

(1) Käesoleva määrusega nähakse ette kaitseklausel, mis võimaldab positiivsesse nimekirja kantud kolmanda riigiga kehtestatud viisavabadusrežiimi kiiret ajutist peatamist, juhul kui tekib hädaolukord ja ühe või mitme liikmesriigi abistamiseks on tarvis kiiresti reageerida, ning võttes arvesse hädaolukorra üldist mõju Euroopa Liidule tervikuna ja viisavabadusrežiimi peatamise mõju ELi ja kolmandate riikide vahelise suhtluse poliitikale.

Selgitus

Tuleb rõhutada vajadust pöörata tähelepanu ka mõjule, mida viisanõude taaskehtestamine avaldab ELi välispoliitikale ja suhetele kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 539/2001

Artikkel 1 a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva artikli lõikeid 2–5 kohaldatakse juhul, kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib hädaolukord, mis on seotud järgmiste asjaoludega:

1. Käesoleva artikli lõikeid 2–5 kohaldatakse juhul, kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib hädaolukord, mis on seotud järgmiste asjaoludega:

(a) kuue kuu jooksul suureneb võrreldes eelmise kuuekuulise ajavahemikuga järsult ja vähemalt 50 % selliste II lisas loetletud kolmandate riikide kodanike arv, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult;

(a) kuue kuu jooksul suureneb võrreldes sama ajavahemikuga eelmisel aastal järsult ja märkimisväärselt selliste II lisas loetletud kolmandate riikide kodanike arv, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, ning see mõjutab oluliselt üldist rändealast olukorda asjaomases liikmesriigis;

(b) kuue kuu jooksul suureneb võrreldes eelmise kuuekuulise ajavahemikuga järsult ja vähemalt 50 % selliste II lisas loetletud kolmandate riikide kodanike esitatud varjupaigataotluste arv, kelle varjupaigataotluste heakskiitmise määr oli eelmisel kuuekuulisel ajavahemikul alla 3 %;

(b) kuue kuu jooksul suureneb võrreldes sama ajavahemikuga eelmisel aastal järsult ja märkimisväärselt selliste II lisas loetletud kolmandate riikide kodanike esitatud varjupaigataotluste arv, kelle varjupaigataotluste heakskiitmise määr oli eelmisel kuuekuulisel ajavahemikul alla 3%, ning see mõjutab oluliselt üldist rändealast olukorda asjaomases liikmesriigis;

(c) kuue kuu jooksul suureneb võrreldes eelmise kuuekuulise ajavahemikuga järsult ja vähemalt 50 % selliste tagasi lükatud tagasivõtutaotluste arv, mille liikmesriik on esitanud II lisas loetletud kolmandale riigile tema enda kodanike kohta.

(c) kuue kuu jooksul suureneb võrreldes sama ajavahemikuga eelmisel aastal järsult ja märkimisväärselt selliste tagasi lükatud tagasivõtutaotluste arv, mille liikmesriik on esitanud II lisas loetletud kolmandale riigile tema enda kodanike kohta, ning see mõjutab oluliselt üldist rändealast olukorda asjaomases liikmesriigis.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 539/2001

Artikkel 1 a – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon hindab teadet, võttes arvesse mis tahes lõikes 1 kirjeldatud hädaolukorras olevate liikmesriikide arvu ja näitajate suurenemise üldist mõju liidu rändeolukorrale, mida kajastavad liikmesriikide esitatud andmed ja FRONTEXi ja/või Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostatud aruanded, ning kolme kuu jooksul pärast kõnealuste andmete saamist võib komisjon vastu võtta rakendusotsuse, millega peatatakse kuueks kuuks asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatav viisavabadus. Rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 4a lõikes 2 osutatud menetlusega. Rakendusotsuses määratakse kindlaks viisavabaduse peatamise jõustumise kuupäev.

3. Komisjon hindab teadet, võttes arvesse mis tahes lõikes 1 kirjeldatud hädaolukorras olevate liikmesriikide arvu ja näitajate suurenemise üldist mõju liidu rändeolukorrale, mida kajastavad liikmesriikide esitatud andmed ja FRONTEXi ja/või Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostatud aruanded. Samuti võtab komisjon Euroopa välisteenistuse raportile tuginedes arvesse viisanõude võimaliku taaskehtestamise mõju ELi poliitikale ning ELi mainele asjaomase kolmanda riigi ning selle naaberpiirkondade silmis. Kolme kuu jooksul pärast teate saamist võib komisjon vastu võtta rakendusotsuse, millega peatatakse kuueks kuuks asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatav viisavabadus. Rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 4a lõikes 2 osutatud menetlusega. Rakendusotsuses määratakse kindlaks viisavabaduse peatamise jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 539/2001

Artikkel 1 a – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon hindab teadet, võttes arvesse mis tahes lõikes 1 kirjeldatud hädaolukorras olevate liikmesriikide arvu ja näitajate suurenemise üldist mõju liidu rändeolukorrale, mida kajastavad liikmesriikide esitatud andmed ja FRONTEXi ja/või Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostatud aruanded, ning kolme kuu jooksul pärast kõnealuste andmete saamist võib komisjon vastu võtta rakendusotsuse, millega peatatakse kuueks kuuks asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatav viisavabadus. Rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 4a lõikes 2 osutatud menetlusega. Rakendusotsuses määratakse kindlaks viisavabaduse peatamise jõustumise kuupäev.

3. Komisjon teavitab asjaomaselt liikmesriigilt saadud teatest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning hindab teadet, võttes arvesse mis tahes lõikes 1 kirjeldatud hädaolukorras olevate liikmesriikide arvu ja näitajate suurenemise üldist mõju liidu rändeolukorrale, mida kajastavad liikmesriikide esitatud andmed ja FRONTEXi ja/või Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostatud aruanded, ning kolme kuu jooksul pärast kõnealuste andmete saamist saadab komisjon hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kes esitavad oma arvamuse kindlaksmääratud ajal, pärast mida võib komisjon vastu võtta rakendusotsuse, millega peatatakse kuueks kuuks asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatav viisavabadus. Rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 4a lõikes 2 osutatud menetlusega. Rakendusotsuses määratakse kindlaks viisavabaduse peatamise jõustumise kuupäev.

MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) muutmine

Viited

KOM(2011)0290 – C7-0135/2011 – 2011/0138(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

9.6.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

9.6.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Andrey Kovatchev

21.6.2011

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Frieda Brepoels, Elmar Brok, Marietta Giannakou, Andrzej Grzyb, Takis Hadjigeorgiou, Anna Ibrisagic, Othmar Karas, Ioannis Kasoulides, Evgeni Kirilov, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Barry Madlener, Francisco José Millán Mon, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Marek Siwiec, Charles Tannock, Inese Vaidere, Kristian Vigenin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Elena Băsescu, Tanja Fajon, Diogo Feio, Monica Luisa Macovei, Emilio Menéndez del Valle, György Schöpflin, Traian Ungureanu, Ivo Vajgl, Renate Weber, Janusz Władysław Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Luís Paulo Alves, Sylvie Guillaume, Vladimir Urutchev


MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) muutmine

Viited

COM(2011)0290 – C7-0135/2011 – 2011/0138(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.5.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

9.6.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

9.6.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Agustín Díaz de Mera García Consuegra

12.7.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

31.8.2011

29.11.2011

8.4.2013

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.4.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

7

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Philip Claeys, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ioan Enciu, Frank Engel, Cornelia Ernst, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Monica Luisa Macovei, Véronique Mathieu Houillon, Anthea McIntyre, Nuno Melo, Claude Moraes, Georgios Papanikolaou, Jacek Protasiewicz, Carmen Romero López, Birgit Sippel, Rui Tavares, Nils Torvalds, Wim van de Camp, Josef Weidenholzer, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jan Mulder, Salvador Sedó i Alabart, Marie-Christine Vergiat

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Preslav Borissov, Verónica Lope Fontagné, Gabriel Mato Adrover, Vittorio Prodi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

Esitamise kuupäev

23.4.2013

Õigusteave - Privaatsuspoliitika