RAPORT Iga-aastane maksuraport ja ELi potentsiaali ärakasutamine majanduskasvu edendamiseks

    30.4.2013 - (2013/2025(INI))

    Majandus- ja rahanduskomisjon
    Raportöör: Ildikó Gáll-Pelcz

    Menetlus : 2013/2025(INI)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A7-0154/2013
    Esitatud tekstid :
    A7-0154/2013
    Vastuvõetud tekstid :

    EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    iga-aastase maksuraporti kohta ja ELi potentsiaali ärakasutamise kohta majanduskasvu edendamiseks

    (2013/2025(INI))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 26, 110–115 ja 120,

    –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (COM(2008)0727),

    –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse luba teha tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas (COM(2012)0631),

    –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta (COM(2011)0121),

    –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) (COM(2011)0169),

    –   võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni ettevõtete maksustamise alal pealkirjaga „Intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatav ühine maksustamissüsteem” (uuesti sõnastatud)[1],

    –   võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2012. aasta teatist konkreetsete viiside kohta, kuidas tugevdada võitlust maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, sealhulgas seoses kolmandate riikidega (COM(2012)0351),

    ­–   võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatist „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” (COM(2012)0722),

    ­–   võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust agressiivse maksuplaneerimise kohta (C(2012)8806),

    ­–   võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid (C(2012)8805),

    –   võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2012. aasta teatist ühtse turu tugevdamise kohta sõiduautode piiriüleste maksutõkete kõrvaldamise abil (COM(2012)0756),

    –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu maksustamisalane tegevusprogramm ajavahemikuks 2014–2020 ("Fiscalis 2020”) (COM(2012)0465),

    –   võttes arvesse komisjoni aruannet majandus- ja rahaliidu riikide rahanduse kohta (European Economy nr 4/2012),

    –   võttes arvesse oma raportit riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus – 2011 ja 2012 (A7-0425/2012),

    –   võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Liidu liikmesriikide maksureformide kohta (European Economy nr 6/2012),

    –   võttes arvesse dokumenti „OECD’s Current Tax agenda 2012”[2],

    –   võttes arvesse OECD aruannet „Addressing Base Erosion and Profit Shifting” („Võitlus maksubaasi vähenemise ja kasumite kõrvalesuunamise vastu”)[3],

    –   võttes arvesse Deutsche Banki 5. oktoobri 2012. aasta uurimust maksusüsteemide mõjust majanduskasvule Euroopas[4],

    –   võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020” (COM(2010)2020),

    –   võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 10. juuli 2012. aasta järeldusi[5],

    –   võttes arvesse komisjoni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi (COM(2012)0750),

    –   võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2013. aasta järeldusi 2013. aasta häiremehhanismi aruande kohta[6],

    –   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29. juuni, 19. oktoobri ja 14. detsembri 2012. aasta kohtumiste järeldusi,

    –   võttes arvesse 15.–16. veebruaril 2013 Moskvas toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise lõplikku avaldust[7],

    –   võttes arvesse nõukogu eesistujariigi Iirimaa tööprogrammi,

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

    –   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0154/2013),

    A. arvestades, et ELi riikide majanduskasvu ja tööhõive määraga seotud lühikese perspektiivi väljavaated on tagasihoidlikud või negatiivsed ja selle põhjuseks on paljudel juhtudel praeguste poliitikasuundade vähene keskendumine investeerimisele, konkurentsivõimele, tööhõivele ning õiglasele ja tõhusale maksustamisele; arvestades, et euroala tervikuna teeb läbi W-kujulist langust;

    B.  arvestades, et hiljutise võlakriisi puhkemisest saadik on maksutulude struktuur mitmes liikmesriigis üsna märgatavalt muutunud ja selle muudatusega seotud struktuurilisi ja tsüklilisi mõjutusi on raske eristada; arvestades, et maksupoliitika kujundamisel tuleks kooskõlas liikmesriikide asjaomaste õigusaktidega täielikult arvesse võtta subsidiaarsuse ja mitmetasandilise juhtimise põhimõtet;

    C. arvestades, et kriisi tõttu, mis tõi välja teatavate ELi riikide majanduses valitsevad struktuursed puudused ja mis halvab jätkuvalt ELi majanduse kasvupotentsiaali, seisavad liikmesriigid vastamisi keerulise ülesandega – nad peavad samaaegselt hoidma tasakaalus oma eelarvet ning toetama majanduskasvu ja töökohtade loomist;

    D. arvestades, et alates 21. sajandi algusest on ELis märgatav suundumus kasvule orienteeritud maksusüsteemide väljaarendamisele;

    E   arvestades, et ELis võtavad maksusüsteemid ettevõtjasõbraliku suuna, et suurendada ettevõtjate majanduskasvu edendamise ja töökohtade loomise võimet;

    F.  arvestades, et aeglase majanduskasvu ja majanduslanguse olukorras tekitab ettemakstavate maksude hiline edastamine ettevõtetele täiendavaid likviidsusprobleeme;

    G. arvestades, et kriisi mõju tuleks vähendada strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega kooskõlas oleva maksupoliitika abil, mis peaks olema esmatähtis;

    H. arvestades, et eelarvepoliitika usaldusväärsuse taastamiseks ja liikmesriikide võlakohustuste vähendamiseks on tarvis muuta eelarvelisi kulusid, rakendada kiiresti majanduskasvu soodustavaid struktuurireforme, parandada maksukogumismeetodeid ja muuta teatavaid makse ning seada võimaluse korral esmatähtsale kohale maksud, mis kehtestatakse töö asemel pigem kapitalile, keskkonnakahjulikele tegevustele ja teatavat tüüpi tarbimisele;

    I.   arvestades, et aruka ja aktiivse poliitika väljatöötamine keskkonnamaksude valdkonnas on peamine moodus, mis võimaldab rakendada „saastaja maksab” põhimõtet, suurendada majanduskasvu ja muuta kasvuväljavaated jätkusuutlikuks;

    Üldised seisukohad

    1.  märgib, et maksupoliitika on jätkuvalt liikmesriikide pädevuses ja seetõttu tuleb arvestada liikmesriikide erinevate maksusüsteemidega; märgib, et maksustamise valdkonnas nõuab pädevuse üleviimine liikmesriigi tasandilt liidu tasandile aluslepingu muutmist, milleks omakorda on vaja kõigi liikmesriikide ühehäälset nõusolekut; märgib ühtlasi, et see ei välista maksukorralduste tulemuslikku koordineerimist Euroopa tasandil; rõhutab, et maksupoliitika kujundamisel tuleks kooskõlas liikmesriikide asjaomaste õigusaktidega täielikult arvesse võtta subsidiaarsuse ja mitmetasandilise juhtimise põhimõtet;

    2.  märgib, et maksusüsteemide optimaalne vorm sõltub mitmest tegurist ja erineb seetõttu riigiti; rõhutab, et hädavajalik on kavandada ja kohandada maksupoliitikat asjakohaselt lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis;

    3.  rõhutab maksupoliitika kooskõlastamise vallas tehtud saavutusi, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et piiriülese tegevusega seotud ELi kodanikel ja ettevõtjatel tuleb ikka veel taluda nimetamisväärseid kulusid, halduskoormust ja õiguslikke lünki, mis tuleb võimalikult ruttu kaotada, et kodanikud ja ettevõtjad saaksid ühtsest turust täit kasu;

    4.  märgib, et ühtsel turul võib eri maksusüsteemide vaheline õiglane ja aus konkurents avaldada Euroopa majandusele positiivset mõju; rõhutab teisest küljest, et kahjustaval maksukonkurentsil on väga kahjulik majanduslik mõju; rõhutab OECD aruannet „Addressing Base Erosion and Profit Shifting” silmas pidades, et äärmiselt tähtis roll on hästi toimivatel institutsioonidel, kelle töö toimub usaldusväärses ja õiglases õiguslikus ja haldusraamistikus;

    5.  märgib, et lisaks jätkusuutliku eelarvepoliitikaga kooskõla tagamisele on majandusliku tasakaalu saavutamiseks vaja rakendada majanduskasvule orienteeritud meetmeid, nagu maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemine, maksukoormuse ümbersuunamine majanduskasvu rohkem soodustavatele valdkondadele ja mõjusate maksusoodustuste pakkumine füüsilisest isikust ettevõtjatele ja VKE-le, eelkõige eesmärgiga edendada uuendustegevust ning teadus- ja arendustegevust;

    6.  rõhutab, et ettevõtjate ja kodanike huvides on luua ühtsel turul selge, prognoositav, stabiilne ja läbipaistev maksukeskkond, sest maksueeskirjade läbipaistmatus takistab piiriülest tegevust ning liidusiseseid välisinvesteeringuid ELis; leiab, et üksikisikutele ja ettevõtjatele tuleks anda igas liikmesriigis kehtivate maksustamisalaste eeskirjade, nõuete ja õigusnormide kohta rohkem ja kvaliteetsemat teavet;

    7.  soovitab liikmesriikidel olla ettevaatlik olemasolevate maksude muutmisel ja uute maksude kehtestamisel ning tagada, et seda tehakse majanduskasvu soodustavalt ning et kodanikel ja ettevõtlussektoril oleks piisavalt aega ja asjakohased vahendid, et valmistuda uute fiskaalmeetmete rakendumiseks;

    8.  tunneb muret selle üle, kuidas paljudes liikmesriikides toimuv üleminek tarbimise suuremale maksustamisele võib mõjutada sotsiaalset ebavõrdsust; kutsub liikmesriike üles suhtuma tähelepanuga sellesse võimalikku probleemi ning uurima põhjalikult maksusüsteemi kui terviku progresseeruvuse vähendamise kahjulikke mõjusid; on seisukohal, et käibemaksusüsteem peaks olema paindlik, mis tähendab seda, et teatavatele tooterühmadele peaks kehtima − ühise käibemaksusüsteemi direktiivis ettenähtud põhjendatud juhtudel, näiteks kultuuri ja põhivajaduste puhul − harilikust maksumäärast madalam määr;

    9.  on arusaamisel, et ELi eelarve muutmiseks majanduskasvu suurendavaks kasulikuks vahendiks on vaja omavahendeid, et komisjonil oleks oma ettepanekutes rohkem autonoomiat;

    Varjatud ressursside tuvastamine, mis võiksid aidata kaasa majanduskasvule maksupoliitika kaudu

    10. märgib, et majanduslik areng sõltub sellistest teguritest nagu tööjõud, kapital, tehnoloogiline progress, ressursitõhusus ja tootlikkus ning maksupoliitikas tuleks neid tegureid lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis igati arvesse võtta; toonitab seetõttu selles osas kooskõlastatud otsusetegemise tähtsust;

    11. märgib, et maksupoliitika tuleks töötada välja eesmärgiga tugevdada majandust, muu hulgas pikaajalises perspektiivis kogunõudlust soodustavate, ekspordile suunatud tegevusi hõlbustavate, töökohtade loomist stimuleerivate ja säästvat arengut toetavate maksustruktuuride loomisega;

    12. eeldab, et maksumäära tõstmisel teatavates valdkondades, nagu aktsiisid, võiks olla mõningane positiivne mõju, kuna see tooks täiendavaid vahendeid ja oleks seega kasuks kodanikele ja reaalmajandusele;

    13. rõhutab, et teadus- ja arendustegevuseks maksusoodustuste andmine on tõenäoliselt pikas perspektiivis kasulik, sest võib teadmistepõhises majanduses viia majanduskasvuni ja töökohtade loomiseni, eriti kui sellest saab tasakaalustatud üldise maksustamisstrateegia osa; on seisukohal, et seda tuleks nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil arvesse võtta;

    14 tunnistab, et liikmesriigid võivad saada lisasissetulekut pigem olemasolevate maksubaaside laiendamisest kui maksumäärade tõstmisest või uute maksude kehtestamisest;

    15. tuletab meelde, et maksude alandamine peaks põhinema tugeval ja vastutustundlikult kavandatud fiskaalpoliitikal, ohustamata millegagi riigi rahanduse jätkusuutlikkust, ja millega kaasnevad konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks mõeldud meetmed;

    16. on seisukohal, et põhjaliku analüüsi alusel tuleb luua tervet ELi hõlmav maksuteabesüsteem, mis eri riikide maksustruktuuride ühtlustamise asemel hõlbustaks nendevahelist pidevat ja läbipaistvat kooskõlastamist, pidades arvet igas struktuuris toimuvate maksude alandamise ja tõstmise üle;

    17. märgib, et sellise süsteemi toimimiseks oleks hea alus Euroopa poolaasta raamistik, sest koos muude konkreetsete makromajanduslike meetmetega suudaks see pidada arvet liikmesriikides kasutatavate eri maksupoliitikate üle, võttes täiel määral arvesse asjaomaste liikmeriikide üldist majandusprognoosi, põhimõtteid ja tulevikuväljavaateid ning ühiseid Euroopa eesmärke; ärgitab seda arvestades komisjoni ja liikmesriike integreerima maksulõhe vähendamise strateegia Euroopa poolaastasse;

    18. võtab teadmiseks laiendatud koostöö finantstehingute maksu alal, mida hakatakse kohaldama 11 liikmesriigis, mis annavad kokku kaks kolmandikku ELi SKPst;

    19. rõhutab, et riikides, kus tööjõukulud on tootlikkusega võrreldes suured ja kus seetõttu on uute töökohtade loomine takistatud, võiks uurida võimalikke maksustamismeetmeid nende kulude vähendamiseks ja/või tootlikkuse suurendamiseks, tehes samas kindlameelseid pingutusi tootlikkuse tõstmise nimel; rõhutab, et maksureformid peavad edendama tööturul osalemist, et suurendada tööjõupakkumist ja edendada kaasatust; rõhutab sellega seoses, et töötajate õiguste ja tööturu osapoolte rollidega tuleks alati täielikult arvestada;

    20. tervitab komisjoni algatust töötada välja ettevõtete tulumaksu arvestamise ühtsed suunised; kutsub liikmesriike üles leppima kokku ettevõtte tulumaksu ühtses konsolideeritud maksustamisbaasis ja hakkama seda kohaldama; rõhutab, parlamendi seisukoht peaks seejuures olema peamine lähtepunkt;

    21. toonitab, et maksudega seotud takistuste vähendamine ja kõrvaldamine piiriülese tegevuse korral ühisturul pakub väga olulist kasvupotentsiaali; toonitab, et käibemaksudirektiivi läbivaatamine, ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasiga tehtav töö ja haldusalase koostöö arendamine maksustamise valdkonnas on väga olulised tegurid selle potentsiaali täielikuks rakendamiseks;

    22. kutsub komisjoni üles rakendama viivitamata meetmeid seoses läbipaistvuse ja reguleerimise parandamisega äriühingute registrite ning usaldusfondide ja sihtasutuste registrite puhul;

    23. palub, et liikmesriigid toetaksid koostöös riikide maksuhalduritega täiel määral komisjoni algatusi, mille eesmärk on kõrvaldada piiriülese tegevuse teelt fiskaaltõkked, et parandada edasist kooskõlastamist ja koostööd selles valdkonnas; innustab liikmesriike programmide Fiscalis ja Toll võimalusi täielikult ära kasutama; kutsub komisjoni üles selgitama välja valdkonnad, kus saaks parandada ELi õigusnorme ja liikmesriikide halduskoostööd maksupettuste ja argessiivse maksuplaneerimise vähendamiseks;

    24. kutsub liikmesriike üles olema aeglase majanduskasvu või majanduslanguse tingimustes väga ettevaatlik ja vältima ettemakstavate maksude hilist edastamist, sest see võib tekitada eelkõige VKE-le täiendavaid likviidsusprobleeme;

    Maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemine ning topeltmaksustamise, topeltmaksuvabastuse ja ELi ettevõtteid diskrimineerivate meetmete keelustamine

    25. kutsub liikmesriike üles suurendama märgatavalt oma maksualast järelevalvet ja kontrolli ning maksukogumise suutlikkust, mis annaks täiendavaid vahendeid majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks vastavalt strateegiale „Euroopa 2020”; rõhutab, et head tavad, millest liikmesriigid maksuhalduse tõhustamisel lähtuvad, tuleks läbipaistvalt − soovitatavalt tervet ELi hõlmava maksuteabesüsteemi raames Euroopa hea tava juhendisse − koondada ja neid tuleks igati arvesse võtta; tunneb muret mitmes liikmesriigis valitseva suundumuse üle vähendada maksuhaldurite ja sarnaste organite töötajate arvu ning muid ressursse; toonitab, et see võib vähendada nende suutlikkust osutada ettevõtjatele ja üksikisikutele õiglast ja mõjusat teenust ning võidelda maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; nõuab seda arvestades tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid maksuametitele ja maksuauditit teostavatele asutustele piisavad finants- ja inimressursid;

    26. kutsub liikmesriike üles parandama haldusalast koostööd otsese maksustamise valdkonnas;

    27. kordab üleskutset komisjonile anda maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile rohkem eelarvevahendeid, et aidata sel töötada välja ELi poliitikasuunad ja ettepanekud seoses topeltmaksuvabastuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettustega;

    28. väljendab heameelt komisjoni teatise „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” üle ning soovituste üle meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid, ja soovituse üle agressiivse maksuplaneerimise kohta;

    29. kutsub liikmesriike üles tegema komisjoni teatise ja soovitustega kooskõlas aktiivselt tööd, võttes kooskõlastatud ja kindlameelseid ELi meetmeid maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside vastu ning tagades seega fiskaalmeetmete õiglasema jaotumise ning maksutulude suurenemise; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid muude sellega seoses võetavate meetmete hulgas kiiresti komisjoni ettepanekud, millega on kavas kehtestada üldine kuritarvituste vastane eeskiri, et töötada vastu agressiivse maksuplaneerimise tavadele ning lisada liikmesriikide topeltmaksustamise konventsioonidele klausel topeltmaksuvabastuse ärahoidmiseks;

    30. märgib, et igal aastal läheb ELis maksupettuse ja maksustamise vältimise tõttu riigitulude jaoks kaduma hinnanguliselt 1 triljon eurot; palub liikmesriikidel võtta meetmeid, millega kaotada 2020. aastaks vähemalt pool maksulõhest;

    31. toonitab, et maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamine tugevdaks majanduse kasvupotentsiaali, tervendades riigi rahandust − mis suurendaks investeeringute soodustamiseks kasutatavat avaliku sektori raha ja edendaks Euroopa sotsiaalset turumajandust − ja sundides ettevõtjaid konkureerima ausatel ning võrdsetel tingimustel;

    32. nõuab tungivalt, et liikmesriigid peaksid tõsiseid läbirääkimisi ja menetleksid lõpuni kõik arutlusel olevad seadusandlikud ettepanekud, mis puudutavad maksupettust, maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist, agressiivset maksuplaneerimist ja maksuparadiise; kutsub liikmesriike muu hulgas üles viima lõpule hoiuste intresside maksustamise direktiivi läbivaatamine ja kohaldamisala laiendamine ning võtma Euroopa Parlamendi raportit järgides viivitamatult vastu komisjoni ettepaneku käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohta ning rakendama seda;

    33. väljendab ettevõtete maksustamise valdkonnas heameelt tihendatud rahvusvahelise tegevuse üle, mille eesmärk on käsitleda maksubaasi vähendamise ja kasumi ülekandmise probleemi; leiab, et OECD selleteemaline aruanne on selles valdkonnas väga oluline, ja ootab jätkutegevusena tegevusplaani esitamist eeloleval suvel; ootab, et G20 rahandusministrid, kes selle aruande äsjasel Moskvas toimunud kohtumisel heaks kiitsid, võtaksid selle tegevusplaani alusel julgeid ja kollektiivseid meetmeid;

    34. toonitab kooskõlas komisjoni usaldusväärsete tähelepanekutega, et keskkonnamaksud on ühed suhteliselt kõige enam majanduskasvu toetavad maksud; toonitab, et keskkonnamakse tuleks lisaks tulude loomisele järjepidevalt ja dünaamiliselt kasutada majandusarengu jätkusuutlikul kursil hoidmiseks; palub komisjonil esitada põhjaliku hinnangu nende mõjude arvessevõtmisel esinevate lünkade kohta ning esitama seejärel asjakohased seadusandlikud ettepanekud;

    °

    °         °

    35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

    SELETUSKIRI

    Hiljutine võlakriis on tõstatanud Euroopa Liidus mitmeid uusi probleeme, mille lahendamiseks tuleb asjakohaselt kohandada maksupoliitikat lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Mõned liikmesriigid on need kohandused juba sisse viinud, sellal kui teistel seisab see alles ees. Tuleb tingimata rõhutada, et maksupoliitika on jätkuvalt liikmesriikide pädevuses ning sel põhjusel on vaja arvestada liikmesriikide eri maksusüsteemidega; samas tuleks võimalikult kiiresti kaotada siseturu tõkked ja õiguslikest lünkadest tulenevad ebakindlus ja arusaamatused.

    Raportis tehakse ettepanek luua eespool nimetatud probleemide lahendamiseks arukas ja kooskõlastatud maksukorraldussüsteem („tax-snake”), mis kõigi liikmesriikide maksusüsteemide ühtlustamise asemel neid üksnes kooskõlastaks, võttes arvesse riiklikes süsteemides tehtavaid maksukärpeid ja maksumäärade tõstmist.

    Raportis rõhutatakse, et eelarvepoliitika usaldusväärsuse taastamiseks ja riikide võlakohustuste vähendamiseks on möödapääsmatu tagada eelarvedistsipliin ja viia läbi struktuurireformid, eelistades samas majanduskasvule suunatud fiskaalmeetmeid ja selliste maksude edendamist, millega maksustatakse rohkem tarbimist kui tööd, sest neil on rohkem eelduseid stimuleerida majanduskasvu ja töökohtade loomist pikemas perspektiivis.

    Kuna Euroopa Liidus tekitavad jätkuvalt nimetamisväärseid probleeme ja põhjustavad suurt eelarvekahju topeltmaksustamine ja maksudest kõrvalehoidumine, juhitakse viimastes lõikudes tähelepanu (vastavalt komisjoni möödunud aasta lõpus avaldatud tegevuskavale) vajadusele leida neile probleemidele viivitamata lahendus.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    24.4.2013

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    37

    1

    1

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Wolf Klinz, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Sławomir Nitras, Ivari Padar, Anni Podimata, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Fabrizio Bertot, Herbert Dorfmann, Sari Essayah, Krišjānis Kariņš, Olle Ludvigsson, Petru Constantin Luhan, Sirpa Pietikäinen, Nils Torvalds

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    María Auxiliadora Correa Zamora, Iratxe García Pérez, Hubert Pirker