RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 510/2011, et määrata kindlaks meetodid uute väikeste tarbesõidukite CO₂-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks

13.5.2013 - (COM(2012)0394 – C7‑0185/2012 – 2012/0191(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Holger Krahmer
Arvamuse koostaja (*):
Markus Pieper, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 510/2011, et määrata kindlaks meetodid uute väikeste tarbesõidukite CO₂-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks

(COM(2012)0394 – C7‑0185/2012 – 2012/0191(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0394),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0185/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–     võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2012. aasta arvamust[1],

–   olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7‑0168/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Määruses (EL) nr 510/2011 sätestatakse CO2-heite normid uutele väikestele tarbesõidukitele. Kuna CO2-heite ja kütusetarbimise vahel on otsene seos, on sellel määrusel oluline mõju väikeste tarbesõidukite kasutajatele, kelleks on tihtipeale väikeettevõtjad ja autopargid. Pidades silmas kütusekulude suurenemisest tulenevat koormust, on kõnealuses määruses esitatud normide eesmärk ka vähendada kulutõhusalt väikeste tarbesõidukite kütusetarbimist ja nende omanike seotud kulusid.
Selgitus
Tähtis on võtta eesmärgiks CO2-heite ja kütusetarbimise vähendamine. Kuna kütus on aina tähtsam ettevõtluskulu, mis moodustab tavaliselt kolmandiku omandi- ja tegevuskuludest, on asjakohane, et käesoleva määrusega püütakse vähendada kütusetarbimist kulutõhusal viisil.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Eesmärkide liiga sage muutmine tekitab autotööstuses ebakindlust ja mõjutab selle konkurentsivõimet maailmas.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) On asjakohane selgitada, et sihttaseme 147 g CO2/km järgimise kontrollimiseks tuleks jätkata CO2 heitkoguste mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heidetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning selle rakendusmeetmetele ja uuenduslikule tehnoloogiale.	(2) On asjakohane selgitada, et sihttaseme 147 g CO2/km järgimise kontrollimiseks tuleks jätkata CO2 heitkoguste mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heidetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning selle rakendusmeetmetele ja uuenduslikule tehnoloogiale. Komisjoni läbiviidud uuringud on siiski näidanud, et nimetatud määruse alusel CO2 heitkoguste mõõtmiseks kasutatud katsemenetlused ei ole takistanud tootjaid kasutamast järjest sagedamini paindlikke mehhanisme, mille tulemusel on CO2 heitkogused väidetavalt vähenenud, kuid seda ei saa seostada tehnoloogia paranemisega ning seda ei ole võimalik saavutada tegelikus liikluses. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 715/2007 ja uut Euroopa sõidutsüklit (New Europan Driving Cycle – NEDC) kiiresti muuta, et kindlustada tegelikes sõidutingimustes tekkiva CO2-heite õige kajastamine katsemenetlustes. Järgmise sammuna tuleks praegu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all välja töötatav ülemaailmne kergsõidukite katsemenetlus (World Light Duty Test Procedure – WLTP) võimalikult kiiresti pärast selle valmimist liidu õigusesse üle võtta.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Pidades silmas ebaproportsionaalset mõju, mida sõiduki kasulikkuse alusel kindlaksmääratud eriheite sihttaseme järgimine avaldab kõige väiksematele autotootjatele, suurt halduskoormust, mis on seotud erandite kehtestamisega, ning marginaalset kasu, mida saadakse selliste tootjate poolt müüdavate sõidukite CO2-heite vähenemisest, ei kohaldata eriheite sihttaset ja ülemäärase heite maksu tootjate suhtes, kes toodavad aastas alla 500 uue väikese tarbesõiduki.	(4) Pidades silmas ebaproportsionaalset mõju, mida sõiduki kasulikkuse alusel kindlaksmääratud eriheite sihttaseme järgimine avaldab kõige väiksematele autotootjatele, suurt halduskoormust, mis on seotud erandite kehtestamisega, ning marginaalset kasu, mida saadakse selliste tootjate poolt müüdavate sõidukite CO2-heite vähenemisest, ei kohaldata eriheite sihttaset ja ülemäärase heite maksu tootjate suhtes, kes toodavad aastas alla 1000 uue väikese tarbesõiduki.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Selleks et autotööstus saaks teha pikaajalisi investeeringuid ja viia läbi innovatsiooni, oleks soovitav esitada teavet selle kohta, kuidas käesolevat määrust tuleks seoses 2020. aastale järgneva perioodiga muuta. Selline teave peaks põhinema hinnangul selle kohta, mil määral tuleb heidet liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks vähendada ning milline on mõju sõiduautode CO2-heite kulutõhusa vähendamise tehnoloogia väljatöötamisele. Seepärast tuleks need aspektid uuesti läbi vaadata ning komisjon peaks koostama aruande ja tegema vajaduse korral ettepanekuid sihttasemete kohta 2020. aasta järgsel perioodil.	(6) Selleks et autotööstus saaks teha pikaajalisi investeeringuid ja viia läbi innovatsiooni, oleks soovitav esitada teavet selle kohta, kuidas käesolevat määrust tuleks seoses 2020. aastale järgneva perioodiga muuta. Selline teave peaks põhinema hinnangul selle kohta, mil määral tuleb heidet liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks vähendada ning milline on mõju sõiduautode CO2-heite kulutõhusa vähendamise tehnoloogia väljatöötamisele. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada 2025. aastaks uute väikeste tarbesõidukite keskmise heite soovituslik sihttase vahemikus 105–120 g CO2/km ning komisjon peaks viima lõpule ülevaate koostamise meetoditest sellise sihttaseme saavutamiseks kulutõhusal viisil.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Erisoodustused on tootjate jaoks oluline vahend, ajendades neid muutma tehnoloogiat ja andes stiimuli investeerida uuenduslikesse madala heitega tehnoloogiatesse. Need on ka tõhusaks vahendiks määruse (EL) nr 510/2011 eesmärkide saavutamisel ilma liidu maksumaksjatele lisakoormuse panemiseta. Erisoodustuste kasutamisega saab edendada mitmesuguseid alternatiivse jõuallikaga süsteeme. Seetõttu tuleks erisoodustuste süsteemi kehtivusaega pikendada ka määruses (EL) nr 510/2011 sätestatud 2018. aasta järgseks perioodiks.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Määruses on sätestatud, et komisjon viib läbi mõju hindamise katsemenetluste läbivaatamiseks, et kajastada sõiduautode CO2-heite tegelikke muutusi. See töö ei ole veel valmis, kuid seda tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis World Light Duty Test-menetluse väljatöötamise raames. Seepärast on määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas kehtestatud 2020. aasta heitenormid vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisale. Kui katsemenetlusi muudetakse, tuleks I lisas kehtestatud heitenorme muuta, et tootjaid ja sõidukiklasse käsitlevad normid oleksid ranguse poolest võrreldavad.	(10) Määruses on sätestatud, et komisjon viib läbi mõju hindamise katsemenetluste läbivaatamiseks, et kajastada sõiduautode CO2-heite tegelikke muutusi. See töö ei ole veel valmis, kuid seda tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis World Light Duty Test-menetluse (WLTP) väljatöötamise raames. Seepärast ning praeguse katsetsükli puudulikkust arvestades tuleks kiiresti välja töötada uus katsetsükkel, mis kajastab õigesti autode tegelikke heitkoguseid ning välistab liikmesriikide lahknevad tõlgendused ja kõrvalekalded. Selle tagamiseks, et käesolev määrus viiks heitkoguste eeldatud vähenemisele, tuleks katsemenetluse osas minna võimaluse korral hiljemalt 1. jaanuaril 2017 üle WLTP-le ja võtta see üle liidu õigusesse. Komisjon peaks kaaluma, kas WLTPd on selle kaasamisel liidu õigusesse vaja täiendada lisasätetega, et tagada tegelikes liiklustingimustes tekkivate heitkoguste adekvaatne kajastamine katsemenetlustes. Kui WLTP võetakse käesoleva määruse kohaldamisel kasutusele hiljemalt 2017. aastal, tuleks I lisas kehtestatud heitenorme muuta, et tootjaid ja sõidukiklasse käsitlevad normid oleksid ranguse poolest võrreldavad. Kui WLTPd 1. jaanuariks 2017. vastu ei võeta, peaks Euroopa Komisjon võimalikult kiiresti muutma määruses (EÜ) nr 715/2007 sätestatud ELi mõõtmismenetlusi, et võtta arvesse sõidukite CO2-heidet tegelikes liiklustingimustes.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) On asjakohane hinnata vajadust loobuda CO2-heite sihttasemetest ja asendada need kütusetõhususe eesmärkidega, sest CO2-heite sihttasemete puhul ei võeta arvesse nüüdisaegsetes sisepõlemismootorites tekkivaid kahjulikke heitmeid. Seetõttu peaks komisjon esitama aruande selle küsimuse kohta.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 b) Energiavarustuse ning sõidukite tootmise ja kasutusest kõrvaldamisega seotud kasvuhoonegaaside heited moodustavad olulise osa maanteetranspordi praegusest üldisest CO2-jalajäljest ning tulevikus nende tähtsus suureneb tulevikus tõenäoliselt märgatavalt. Seetõttu tuleks rakendada poliitikameetmeid tootjate suunamiseks optimaalsete lahenduste poole, võttes eriti arvesse sõidukitele mõeldud energia, näiteks elektrienergia ja alternatiivkütuste tootmisega seonduvat kasvuhoonegaaside heidet ja tagades, et selline tarneahela varasematel etappidel tekkiv heide ei kahandaks käesoleva määruse eesmärgiks oleva, sõidukite kasutamisega seotud energiatarbimise täiustamisest saadavat kasu. Seepärast peaks komisjon kaaluma käesoleva määruse tulevasel läbivaatamisel 2020. aasta järgseks perioodiks õiguslikku käsitlust, milles võetakse arvesse energiavarustuse ja sõiduki olelusringiga seotud kasvuhoonegaaside heidet.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 a) Artikli 1 lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:   „2 a. Käesoleva määrusega kehtestatakse alates 2025. aastast uute väikeste tarbesõidukite keskmise heite soovituslik sihttase vahemikus 105–120 g CO2/km, mida mõõdetakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusmeetmetega ning määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisaga.”
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 2 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Artiklit 4, artikli 8 lõike 4 punkte b ja c, artiklit 9 ja artikli 10 lõike 1 punkte a ja c ei kohaldata selliste tootjate suhtes, kes toodavad koos kõigi nendega seotud ettevõtjatega aastas alla 500 uue väikese tarbesõiduki, mis on ELis eelmisel kalendriaastal registreeritud. 4. Artiklit 4, artikli 8 lõike 4 punkte b ja c, artiklit 9 ja artikli 10 lõike 1 punkte a ja c ei kohaldata selliste tootjate suhtes, kes toodavad koos kõigi nendega seotud ettevõtjatega aastas alla 1000 uue väikese tarbesõiduki, mis on ELis eelmisel kalendriaastal registreeritud.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 a (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 3 – lõige 1 – punkt h
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 a) Artikli 3 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:   „h) „CO2 eriheide” – väikese tarbesõiduki CO2 heide, mida on mõõdetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ning mis on kindlaks määratud komplektse või komplekteeritud sõiduki vastavustunnistusel CO2 heite kogusena (kombineeritult); võimaluse korral kohaldatakse käesoleva punkti kohaldamisel uut ülemaailmset kergsõidukite katsemenetlust (World Light Duty Test Procedure – WLTP) kas alates määrustes (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 692/2008 kirjeldatud mõõtmismeetodite asjakohaste muudatuste jõustumise hetkest või hiljemalt 1. jaanuarist 2017.”
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 b (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 b) Artikkel 5 asendatakse järgmisega:   „Artikkel 5   Erisoodustused   CO2 eriheite keskmise taseme arvutamisel vastab iga uus väike tarbesõiduk, mille CO2 eriheide on väiksem kui 50 g CO2/km:   – 3,5-le väikesele tarbesõidukile 2014. aastal,   – 3,5-le väikesele tarbesõidukile 2015. aastal,   – 2,5-le väikesele tarbesõidukile 2016. aastal,   – 1,5-le väikesele tarbesõidukile 2017. aastal,   – 1,3-le väikesele tarbesõidukile aastas 2018.–2023. aastal.   Erisoodustuste kehtivuse ajal võetakse uute väikeste tarbesõidukite, mille CO2 eriheide on alla 50 g CO2/km ja mida arvestatakse esimeses lõigus osutatud kordajate kasutamisel, arvuks mitte rohkem kui 1% väikeseid tarbesõidukeid ühe tootja kohta.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 c (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 5a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 c) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 5a   Kiirust piiravad seadmed   Alates 1. jaanuarist 2014 ja igal järgneval kalendriaastal varustab iga väikeste tarbesõidukite tootja oma väikesed tarbesõidukid kiirust piiravate seadmetega, mille maksimaalne kiirus on 120 km/h.”
Selgitus
Kiirust piiravad seadmed on väga kulutõhus viis kütusetarbimise vähendamiseks ning need aitaks tootjatel käesolevas määruses nimetatud heite vähendamise sihttasemeid palju madalamate kuludega saavutada.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 d (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 d) Artiklile 8 lisatakse järgmine lõige:   „4 a. Kui liikmesriik tuvastab toodangu nõuetelevastavuse kontrollimise käigus vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 lõikele 3, et toodetavate sõidukite CO2-heide erineb märgatavalt kinnitatud tüübi näitajast, edastatakse teave selle kohta koos käesoleva määruse II lisas kindlaks määratud üksikasjalike andmetega komisjonile.   Selle sõidukitüübi CO2 eriheidet, mille puhul tuvastati kõrvalekalle, korrigeeritakse vastavalt järgmisel kalendriaastal keskmise CO2 eriheite arvutamisel.”
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 e (uus) Määrus (EÜ) nr 510/2011 Artikkel 8 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 e) Artiklile 8 lisatakse järgmine lõige:   „4 b. Komisjon kontrollib parimate olemasolevate teabeallikate põhjal teatatud tegelikke CO2-heite näitajaid sõidukitüüpide ja tootjate lõikes ning kõrvutab neid oma igal aastal avaldatavas järelevalvearuandes tüübikinnituse näitajatega.”
Selgitus
Tegelikku kütusetarbimist käsitlevat teavet leiab mitmest allikast. Nende hulka kuuluvad andmed, mille on kogunud ja edastanud inimesed oma isikliku kütusetarbimise kohta, liisingusõidukite kütusetarbimisülevaated, tarbijate või sõidukiomanike ühenduste korraldatud katsed. Nendest ja muudest allikatest pärit teave on võimalik koondada, et anda ülevaade sellest, kuidas tegeliku kütusetarbimise ja tüübikinnituse kohase kütusetarbimise erinevus muutub ning kuidas oleks võimalik võrrelda eri tootjate sõidukite tõhusust.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 a) Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:   „1. Innovatiivsete tehnoloogialahenduste või innovatiivsete tehnoloogiate ühendamise (nn innovatiivsed tehnoloogiapaketid) kasutamisega saavutatud CO2-heite vähenemine vaadatakse läbi tarnija või tootja taotluse alusel. […].”
Selgitus
Innovatiivseid tehnoloogiaid ei tohiks limiteerida.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 12 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 b) Artikli 12 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:   „2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud innovatiivsete tehnoloogialahenduste või innovatiivsete tehnoloogiapakettide heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted 31. detsembriks 2013. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need üksikasjalikud sätted on kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 lõike 2 kohaselt kehtestatud sätetega ja põhinevad järgmistel innovatiivsete tehnoloogialahenduste kriteeriumidel:”
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 c (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 12 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 c) Artiklile 12 lisatakse järgmine lõige:   „4 a. Komisjon esitab 31. detsembriks 2013 ökoinnovatsiooni heakskiitmise läbivaadatud rakendussätted, et hõlbustada innovatiivsete tehnoloogialahenduste kasutamise taotlemist, ja avaldab seejärel korrektsete taotlusmenetluste käsiraamatu.”
Selgitus
Määruses (EL) nr 510/2011 sätestatakse, et ühenduse eesmärgi saavutamiseks vaadatakse läbi innovatiivsete tehnoloogialahenduste kasutamisega saavutatud CO2-heite vähenemine. Seni on siiski esitatud vaid üks niisugune taotlus. Heakskiitmismenetluste läbivaatamine taotlemise hõlbustamiseks ja käsiraamatu väljaandmine võib seda olukorda parandada.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Komisjon vaatab 31. detsembriks 2014 eriheite sihttasemed, selle saavutamise meetodid ja muud käesoleva määruse aspektid läbi, et kehtestada uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite sihttasemed 2020. aastale järgnevaks perioodiks.” Komisjon lõpetab 1. jaanuariks 2017 I lisas sätestatud eriheite sihttasemete ja artiklis 11 sätestatud erandite läbivaatamise eesmärgiga määrata kindlaks:   – viisid, kuidas saavutada 2025. aastaks kulutõhusalt soovituslikku vahemikku 105–120 g CO2/km jääv sihttase, välja arvatud juhul, kui vähesaastavate tehnoloogiate kasutuselevõtt ja levik turul õigustab madalama sihttaseme kehtestamist; ning   – nimetatud sihttaseme rakendamise aspektid, sealhulgas ülemäärase heite maks.   Sellise läbivaatamise ja sellega kaasneva mõjuhinnangu, sealhulgas autotööstusele ja sellest sõltuvatele tööstusharudele avalduva mõju hindamise alusel esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku tavamenetluse kohaselt ettepaneku muuta käesolevat määrust sellisel viisil, mis on konkurentsi seisukohast võimalikult neutraalne ning sotsiaalselt õiglane ja säästev.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b – taane -1 (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 6 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   – esimene lõik asendatakse järgmisega:   „6. Komisjon käsitleb määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 13 lõike 3 kohasel CO2-heite mõõtemenetluste mõju hindamisel ja läbivaatamisel ka väikesi tarbesõidukeid, et võimaluse korral hakata 1. jaanuariks 2017 kohaldama läbivaadatud mõõtemenetlusena WLTPd. Komisjon teeb eelkõige asjakohased ettepanekud nende menetluste kohandamiseks, et kajastada väikeste tarbesõidukite CO2-heite tegelikke muutusi ja lisada nendesse artiklis 12 määratletud heakskiidetud innovatiivsed tehnoloogialahendused ja innovatiivsed tehnoloogiapaketid, mida võiks katsetsüklis arvesse võtta. Komisjon tagab, et need menetlused vaadatakse seejärel korrapäraselt läbi.”
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b – taane -1 a (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   – lisatakse järgmine lõik 1 a:   „Selleks et tagada tegeliku heite asjakohane kajastamine ja mõõdetud CO2-väärtuste otsene võrreldavus, tagab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 14 lõikele 3, et need katsemenetluse elemendid, millel on mõõdetavatele CO2-heitkogustele märkimisväärne mõju, on rangelt määratletud, et vältida katsetsükli paindlikkuse ärakasutamist tootjate poolt.”
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b – taane -1 b (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 6 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   – lisatakse järgmine lõik 1 b:   „Et teha kindlaks, kas toodetud sõidukite CO2-heide vastab tüübikinnituse väärtustele, tagatakse aerodünaamilise ja veeretakistuse näitajate võtmine selliselt sõidukilt, mille tootmise nõuetele vastavust kontrollitakse.”
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EL) nr 510/2011 I lisa – punkt 1 – alapunkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) alates 2020: c) alates 2020: süsinikdioksiidi eriheite soovituslik tase = 147 + a × (M – M0), süsinikdioksiidi eriheite soovituslik tase = 147 + a × (M – M0), kus: kus: M = sõiduki mass kilogrammides (kg), M = sõiduki mass kilogrammides (kg), M0 = artikli 13 lõike 2 kohaselt vastuvõetud väärtus, M0 = artikli 13 lõike 5 kohaselt vastuvõetud väärtus, a = 0,096. a = 0,096.
Selgitus
Parandus – viga komisjoni ettepanekus.

• [1]  ELT C 44, 15.2.2013, lk 109.

SELETUSKIRI

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2011. aastal vastu määruse (EL) nr 510/2011, mille eesmärk on vähendada uute väikeste tarbesõidukite CO₂-heidet. Määruse artikli 13 lõikes 1 nõutakse, et komisjon kinnitaks keskmise pikaajalise sihttaseme 147 g CO₂/km 2020. aasta järgse saavutatavuse ja kehtestaks viisid, kuidas seda saavutada. Ettepaneku COM(2012) 394 vastuvõtmisega 11. juulil 2012 on komisjon kaasseadusandjate nõude täitnud ja kinnitanud, et määruse (EL) artikli 1 lõikes 2 sätestatud sihttase 147 g on saavutatav.

Aasta 2020 sihttase

Raportöör on arvamusel, et sihttaset 147 g CO₂/km, mida 2020. aastast alates kohaldatakse, ei tohiks muuta. See on kaugeleulatuv eesmärk, mis lepiti kokku alles 2011. aastal, vähem kui kaks aastat enne seda, kui võeti vastu saavutatavust kinnitav komisjoni ettepanek. Seepärast toetab raportöör täielikult komisjoni ettepanekut, milles 2020. aasta sihttase tunnistatakse tehniliselt saavutatavaks. Raportöör on kehtiva sihttaseme 147g CO₂/km ükskõik millisele muutmisele vastu järgmistel põhjustel:

· alates sihttaseme 147 g kokkuleppimisest ei ole keskkonnaga seotud ega majanduslikus olukorras toimunud mingeid muutusi, mis annaksid põhjust praeguses etapis seda taset muuta;

· määruse (EL) 510/2011 artikli 13 lõikes 1 antakse komisjonile volitused nimetatud pikaajalise sihttaseme saavutatavuse kinnitamiseks. On selge, et selle sätte eesmärk ei olnud see, et komisjon esitaks veelgi rangema sihttaseme ettepaneku. Seetõttu on pikaajalise sihttaseme säilitamine kujul, nagu see on toodud kehtivas määruses, kooskõlas artikli 13 lõike 1 sõnastuse ja mõttega;

· ka tootjatel on vaja planeerimiseks kindlustunnet. CO₂-heite 2020. aasta sihttase lepiti kokku alles kaks aastat tagasi; igasugused muudatused praeguses etapis ainult kahjustaksid tootjate õiguspärast kindluse ootust;

· CO₂-heite sihttasemete määramisel tuleb alati arvesse võtta kergete tarbesõidukite pikka väljatöötamistsüklit. Tootjate poolt 2020. aastal turule viidavate sõidukite kavandamine on juba praegu lõppjärgus. Sihttaseme muutmine praeguses etapis mõjuks kahjulikult tootjate tootmistsüklile;

· sihttaseme muutmine kahjustaks ka üldist usaldust pikaajaliste sihttasemete suhtes, sest pikaajalise sihttaseme olemuse määrab juba ära määratlus, mille järgi sihttase kehtib pikaajaliselt (st 2011–2020);

· kuigi uuringutes väidetakse, et 2020. aasta sihttase peaks olema ambitsioonikam, on ka selliseid uuringuid, millest järeldub, et sihttase 147 g on liiga range. Seega puudub hästi põhjendatud alus asjaomast sihttaset ükskõik kummas suunas muuta;

· andmete vähesus: seni on olnud liiga vähe andmeid eelkõige nn komplekteeritud sõidukite kohta. Piisavaid seireandmeid ei saada enne 2014. aastat. Uusi sihttasemeid ei saa arutada enne, kui on olemas piisavad ja usaldusväärsed andmed;

· veel üks tegur, mida tuleb arvesse võtta, on finantskriisist tingitud praegune majanduslik olukord. Seetõttu ei tohiks Euroopa tootjatele panna rangemate sihttasemete seadmisega veelgi suuremat majanduskoormust;

· rangemad sihttasemed võivad suurendada tootjate investeerimiskulusid (nt uurimis- ja arendustegevus). N1-kategooria sõidukeid kasutavad tavaliselt oskustöölised, kiir- ja ekspresskullerteenistused ning paljud jaeettevõtjad, nagu lilleseadjad, restauraatorid jne, kellest enamik on VKE. Õigusakti läbivaatamine ei peaks kaasa tooma VKEle veelgi suurema koormuse panemist;

· raportöör austab kokkulepet pikaajalise sihttaseme kohta, milleni Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 2011. aastal pärast pikki ja raskeid läbirääkimisi.

Erisoodustused

Erisoodustused on vähesaastavate sõidukite lisasoodustused. Kehtiva määruse (EL) nr 510/2011 kohaselt saavad tootja sõidukid lisasoodustuse iga vähesaastava sõiduki pealt, mille heide on alla 50 g CO₂/km. Määruse (EL) nr 510/2011 kohaselt lõpeb erisoodustuste süsteem 2018. aastal. Kuigi erisoodustused sisalduvad komisjoni uues ettepanekus sõiduautode CO₂-heite kohta, ei sisaldu need käesolevas väikeste tarbesõidukite CO₂-heidet käsitlevas ettepanekus. Raportöör on siiski arvamusel, et erisoodustused on oluline vahend, et stimuleerida vähesaastavate sõidukite turuletoomist ja ergutada tootjaid väikese CO₂-heitega tehnoloogiaid arendama. Kuna veel ei ole teada, milline vähesaastav tehnoloogia saab tulevikus juhtivaks, tuleks erisoodustuste süsteem säilitada. Selleks ei ole vaja täiendavaid rahalisi vahendeid ja seega ei koorma see maksumaksjaid.

Ökoinnovatsioon

Raportöör väljendab heameelt komisjoni soovi üle jätta ettepanekusse alles ökoinnovatsioon. Innovatsiooni tuleks toetada ja ettepanekus on selleks nähtud ette selged stiimulid. Loamenetlust tuleks lihtsustada ja tõhusaid tehnoloogiaid tuleks alati toetada.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (*) (20.3.2013)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 510/2011, et määrata kindlaks meetodid uute väikeste tarbesõidukite CO₂-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks
(COM(2012)0394 – C7‑0185/2012 – 2012/0191(COD))

Arvamuse koostaja: Markus Pieper

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2011. aastal vastu õigusakti (määrus (EL) nr 510/2011), millega kehtestatakse alates 2020. aastast heite sihttasemeks 147 g CO₂/km selliste uute väikeste tarbesõidukite (N1-kategooria) puhul, mis registreeritakse ELis esimest korda ja mida ei ole varem, välja arvatud piiratud ajavahemikuks, registreeritud väljaspool liitu.

Määruses sätestati veel:

üleminekuperiood eriheite sihttasemega 175 g CO₂/km aastateks 2014–2017: 2014. aastal peab 70 % valmistajatehastest seda järgima, 2015. aastal tõuseb see osakaal 75 %ni, 2016. aastal 80 %ni ja 2017. aastast peab see olema 100 %;

erisoodustused igale uuele väikesele tarbesõidukile, mille CO₂ heide on alla 50 g CO₂/km;

karistused („ülemäärase heite maks”) tootjale, kes ei suuda CO₂ sihttaset saavutada;

erandid väiketootjatele, kes toodavad vähem kui 22 000 liidus registreeritud uut väikest tarbesõidukit aastas;

ökoinnovatsiooni panus tootjale, kes rakendab CO₂ sihttaseme vähendamiseks innovaatilisi tehnoloogialahendusi.

Süsinikdioksiidi eriheite soovituslike tasemete määramisel iga uue väikese tarbesõiduki jaoks arvestatakse sõiduki massi ja seda mõõdetakse grammides kilomeetri kohta.

Kehtivates õigusaktides olevad kohustuslikud 2020. aasta sihttasemed vajavad rakendamist. Mõju hindamise tarbeks tehtud tehnilise analüüsi kohaselt on sihttaseme 147 g CO₂/km saavutamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamine aastaks 2020 võimalik.

Komisjoni õigusakti ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) nr 510/2011, kehtestab sihttasemete saavutamise meetodid. Ettepanekus toodud meetmed võib võtta kokku järgmiselt:

· kinnitatakse kaubikutele 2020. aastaks kehtestatud CO₂ sihttaseme saavutatavust;

· sihttase määratakse jätkuvalt sõiduki massi ja suhtelise piirnormi kõvera alusel;

· jätkuvalt kohaldatakse ökoinnovatsiooni ja ülemäärase heite maksu;

· kõige väiksemad tootjad, kes toodavad aastas alla 500 kaubiku, vabastatakse sihttaseme järgimise kohustusest;

· määrus vaadatakse läbi 2014. aasta lõpuks, et kehtestada 2020. aastale järgnevaks perioodiks uued CO₂ vähendatud sihttasemed.

Arvamuse koostaja peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut, milles kinnitatakse 2020. aasta sihttasemete saavutatavust, ja soovitab mitte esitada muudatusettepanekuid sihttaseme 147 g CO₂/km kohta, mis kujutab endast siiski sektori ümberstruktureerimise ajal nõudlikku võrdlusalust.

Arvamuse koostaja soovib seega pidada kinni vähem kui kahe aasta eest saavutatud kompromissist ja soovib meelde tuletada, et võrrelduna 2007. aasta keskmisega, milleks oli 203 g CO₂/km, tähendab sihttase 147 g CO₂/km 28 %-list vähendamist ja tootjatepoolseid suuremaid investeeringuid uude tehnoloogiasse.

Kuid need investeeringud mõjutavad sõidukite hinda (kuni 10 % kallim) ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd), kelle jaoks väikesed tarbesõidukid on olulised töövahendid. Praeguses majanduslikus olukorras kaaluvad VKEd väga hoolikalt, kas vana sõiduki asendamine ja uude investeerimine end ära tasub.

Raportöör on arvamusel, et üldised väljavaated 2020. aastale järgnevaks perioodiks on kasulikud, kuid leiab, et selliste sihttasemete kehtestamine määruse 2014. aastal toimuva läbivaatamise raames tuleks lükata edasi vähemalt 2018. aastani. Põhjuseks on see, et uut katsemenetlust ei ole veel välja töötatud ning arvatavasti ei töötata seda välja enne, kui on olemas uus WLTP katsetsükkel ja vastavad katsemenetlused. Sellegipoolest peaks jääma piisavalt aega selleks, et tagada tööstusharule planeerimiskindlus.

Erisoodustuste osas on raportöör eriarvamusel komisjoni ettepanekuga mitte pikendada nendega seotud sätteid 2017. aasta järgselt. Raportöör peab neid tähtsaks stiimuliks, eelkõige inseneride puhul, kes töötavad välja ja võtavad kasutusele uusi tõhusaid tehnoloogiaid, mis ei peaks piirduma üksnes elektrisõidukitega. Sama peaks kehtima ökoinnovatsioonisüsteemide põhimõtte puhul: need tuleks ettepanekus säilitada ja need peaksid toetama tulemuslikumalt innovaatilisi ja tõhusaid tehnoloogiaid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Eesmärkide liiga sage muutmine tekitab autotööstuses ebamäärasust ja mõjutab selle konkurentsivõimet maailmas.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) On asjakohane selgitada, et sihttaseme 147 g CO2/km järgimise kontrollimiseks tuleks jätkata CO2 heitkoguste mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heidetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning selle rakendusmeetmetele ja uuenduslikule tehnoloogiale.	(2) On asjakohane selgitada, et sihttaseme 147 g CO2/km järgimise kontrollimiseks tuleks jätkata CO2 heitkoguste mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heidetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning selle rakendusmeetmetele ja uuenduslikule tehnoloogiale. Komisjoni läbi viidud uuringud on siiski näidanud, et nimetatud määruse kohaselt CO2-heite mõõtmiseks kasutatud katsemenetlused ei ole tootjaid takistanud paindlikkust üha rohkem ära kasutamast, mis on kaasa toonud CO2-heite väidetava vähenemise, mida ei saa aga seostada tehnoloogiliste arendustega ja mis ei ole reaalsetes sõidutingimustes saavutatav. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 715/2007 kiiresti läbi vaadata, et tagada, et katsemenetlused kajastaksid sõiduautode CO2-heite tegelikke muutusi.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mõju hindamise tarbeks tehtud tehnilise analüüsi kohaselt on sihttaseme 147 g CO2/km saavutamiseks vajalik tehnoloogia olemas ning heitkoguseid on võimalik vajalikul määral vähendada väiksemate kuludega, kui prognoositi eelmises analüüsis, mis viidi läbi enne määruse (EL) nr 510/2011 vastuvõtmist. Lisaks on uute väikeste tarbesõidukite praeguse keskmise CO2 eriheite taseme ja sihttaseme vahe vähenenud. Seepärast kinnitatakse, et 2020. aastaks on võimalik saavutada sihttase 147 g CO2/km.	Mõju hindamise tarbeks tehtud tehnilise analüüsi kohaselt on sihttaseme 147 g CO2/km saavutamiseks vajalik tehnoloogia olemas ning heitkoguseid on võimalik vajalikul määral vähendada. Seepärast kinnitatakse, et 2020. aastaks on võimalik saavutada sihttase 147 g CO2/km. Võttes arvesse majanduskriisi ja autotööstussektori ümberstruktureerimist on sellegipoolest oluline, et sihttase saavutataks ilma tööstussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet koormamata.
Selgitus
Sihttaseme 147 g/km saavutamine on siiski nõudlik eesmärk.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et autotööstus saaks teha pikaajalisi investeeringuid ja viia läbi innovatsiooni, oleks soovitav esitada teavet selle kohta, kuidas käesolevat määrust tuleks seoses 2020. aastale järgneva perioodiga muuta. Selline teave peaks põhinema hinnangul selle kohta, mil määral tuleb heidet liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks vähendada ning milline on mõju sõiduautode CO2-heite kulutõhusa vähendamise tehnoloogia väljatöötamisele. Seepärast tuleks need aspektid uuesti läbi vaadata ning komisjon peaks koostama aruande ja tegema vajaduse korral ettepanekuid sihttasemete kohta 2020. aasta järgsel perioodil.	Selleks et autotööstus saaks teha pikaajalisi investeeringuid ja viia läbi innovatsiooni, oleks soovitav esitada teavet selle kohta, kuidas käesolevat määrust tuleks seoses 2020. aastale järgneva perioodiga muuta. Selline teave peaks põhinema hinnangul selle kohta, mil määral tuleb heidet liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks vähendada ning milline on mõju sõiduautode CO2-heite kulutõhusa vähendamise tehnoloogia väljatöötamisele. Seepärast tuleks need aspektid uuesti läbi vaadata ning komisjon peaks tegema ettepaneku sihttasemete kohta 2020. aasta järgsel perioodil enne käesoleva määruse kehtivuse lõppu. Planeerimiskindluse tagamiseks ei tehta kõnealust ettepanekut enne 2018. aastat, sest selliste sihttasemete rakendamine põhineb uuel katsetsüklil ja asjakohastel katsemenetlustel, mida kohaldatakse CO2 eriheite mõõtmiseks ja sihttaseme seireks alles pärast 2020. aastat.
Selgitus
Pärast 2020. aastat kehtiv eesmärk tuleks määrata alles pärast käesoleva määruse rakendamisel tehtud konkreetsete edusammude hindamist.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Määruses on sätestatud, et komisjon viib läbi mõju hindamise katsemenetluste läbivaatamiseks, et kajastada sõiduautode CO2-heite tegelikke muutusi. See töö ei ole veel valmis, kuid seda tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis World Light Duty Test-menetluse väljatöötamise raames. Seepärast on määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas kehtestatud 2020. aasta heitenormid vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisale. Kui katsemenetlusi muudetakse, tuleks I lisas kehtestatud heitenorme muuta, et tootjaid ja sõidukiklasse käsitlevad normid oleksid ranguse poolest võrreldavad.	(10) Määruses on sätestatud, et komisjon viib läbi mõju hindamise katsemenetluste läbivaatamiseks, et kajastada sõiduautode CO2-heite tegelikke muutusi. See töö ei ole veel valmis, kuid seda tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis World Light Duty Test-menetluse väljatöötamise raames. Seepärast ja arvestades, et olemasolev katsetsükkel ei kajasta piisavalt maanteel sõitvate sõiduautode ja kaubikute tegelikke heiteid, on väga oluline töötada kiiresti välja täiustatud katsetsükkel. Kui praeguseid katsemenetlusi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas, milles on kehtestatud 2020. aasta heitenormid vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisale, muudetakse, tuleks I lisas kehtestatud heitenorme muuta, et tootjaid ja sõidukiklasse käsitlevad normid oleksid ranguse poolest võrreldavad.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) On asjakohane hinnata vajadust loobuda CO2 heitkogustega seotud eesmärkidest, asendades need kütusekulu tõhususega seotud eesmärkidega, sest CO2 heitkogustega seotud eesmärkide puhul ei võeta arvesse nüüdisaegsetes sisepõlemismootorites tekkivaid kahjulikke heitmeid. Seetõttu palutakse komisjonil esitada selle küsimuse kohta aruanne.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 a (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 a) Artikkel 5 asendatakse järgmisega:   „CO2 eriheite keskmise taseme arvutamisel vastab iga uus väike tarbesõiduk, mille CO2 eriheide on väiksem kui 50g CO2/km:   – 3,5-le väikesele tarbesõidukile 2014. aastal,   – 3,5-le väikesele tarbesõidukile 2015. aastal,   – 2,5-le väikesele tarbesõidukile 2016. aastal,   – 1,5-le väikesele tarbesõidukile 2017. aastal,   – 1-le väikesele tarbesõidukile 2018. aastal.   Erisoodustuste kehtivuse ajal võetakse uute väikeste tarbesõidukite, mille CO2 eriheide on alla 50 g CO2/km ja mida arvestatakse esimeses lõigus sätestatud kordajate kasutamisel, arvuks mitte rohkem kui 1 % väikeseid tarbesõidukeid ühe tootja kohta.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 a) Artikli 12 lõikest 1 jäetakse välja viimane lause.
Selgitus
Innovatiivseid tehnoloogiaid ei tohiks piirata.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 12 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 b) Artiklile 12 lisatakse järgmine lõige:   „4 a. Komisjon esitab 31. detsembriks 2013 läbivaadatud rakendusaktid ökoinnovatsiooni heakskiitmise menetluse kohta, hõlbustamaks innovatiivsete tehnoloogialahenduste kasutamise taotlemist, ja avaldab seejärel korrektsete taotlusmenetluste käsiraamatu.”
Selgitus
Määruses (EL) nr 510/2011 on sätestatud, et ühenduse sihi saavutamiseks võetakse arvesse CO2-säästu, mis saadakse innovatiivsete tehnoloogialahenduste kasutamisest. Seni on siiski esitatud vaid üks niisugune taotlus. Heakskiitmismenetluste läbivaatamine taotlemise hõlbustamiseks ja käsiraamatu väljaandmine võib seda olukorda parandada.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Komisjon vaatab 31. detsembriks 2014 eriheite sihttasemed, selle saavutamise meetodid ja muud käesoleva määruse aspektid läbi, et kehtestada uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite sihttasemed 2020. aastale järgnevaks perioodiks.” „Komisjon esitab 31. jaanuariks 2016 ettepaneku, mis käsitleb uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite sihttaset 2025. aastaks. Uus sihttase on kooskõlas eelkõige transpordisektoris 2050. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise pikaajaliste eesmärkidega ning võtab arvesse mõju autotööstuse konkurentsivõimele. Ettepanek põhineb uuel ülemaailmsel katsetsüklil (WLDTP), et asendada määruses (EÜ) nr 715/2007 sätestatud katsemenetlused. Kui 31. juuliks 2015 ei ole rahvusvahelisel tasandil selle standardi üle kokkulepet leitud, võetakse ettepaneku aluseks kehtiv uus Euroopa sõidutsükkel (New European Driving Cycle, NEDC). Uue CO2-heite piirnormi ettepanek sisaldab ka:   – uute väikeste sõidukite CO2-heite olelusringipõhist hindamist. Tulemusi võetakse arvesse piirnormi hindamisel;   – tegelike sõidutingimuste heite (Real World Driving Emissions, RDE) andmeid.”
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a a (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (a a) Lisatakse järgmine lõige:   „4 a. Komisjon analüüsib võimalust asendada väljalasketorul põhinev käsitus, mille raames võetakse arvesse vaid kütuse tootmise ja kasutamisega seotud heidet, olelusringist lähtuva käsitusega, mis hõlmab sõiduki olelusringi kõigi etappide heiteid alates materjali tootmisest kuni kasutamisjärgse kõrvaldamise või ringlussevõtuni.”
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 – punkt b – taane 2 Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 6 – lõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Selleks et võtta arvesse CO2 eriheite mõõtmist reguleeriva katsemenetluse muudatusi, kohandab komisjon I lisas esitatud valemeid artikli 15 kohaste delegeeritud õigusaktidega ning artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimustel, tagades samas, et vanas ja uues katsemenetluses on erineva kasulikkusega sõidukitele ja eri tootjatele kehtestatud heite vähendamise nõuded oma ranguselt võrreldavad.” „Reguleeriv katsemenetlus ja katsetsükkel jäävad sihttaseme aluseks vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 I lisa punkti 1 alapunktile c, määrusele (EÜ) nr 715/2007 ja määruse (EÜ) nr 692/2008 III ja XII lisale. Uus katsemenetlus ja katsetsükkel töötatakse täielikult välja ja rakendatakse hiljemalt 31. detsembriks 2018. Selleks ajaks on saadaval piisavalt seireandmeid. Komisjon kaalub seejärel 2020. aastale järgnevaks perioodiks uute sihttasemete määramise võimalikkust.”
Selgitus
Tööstusharule planeerimiskindluse tagamiseks jääb kasutusele reguleeriv katsemenetlus, kuni uus menetlus on täielikult välja töötatud ja seda on rakendatud ning kuni on kogutud piisavalt andmeid. Alles siis tuleks kohaldada uut katsemenetlust.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EL) nr 510/2011 I Lisa – punkt 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „(c) alates 2020: „(c) alates 2020: süsinikdioksiidi eriheite soovituslik tase = 147 + a × (M – M0), süsinikdioksiidi eriheite soovituslik tase = 147 + a × (M – M0), kus: kus: M = sõiduki mass kilogrammides (kg), M = sõiduki mass kilogrammides (kg), M0 = artikli 13 lõike 2 kohaselt vastuvõetud väärtus, M0 = artikli 13 lõike 5 kohaselt vastuvõetud väärtus, a = 0,096.” a = 0,096.”
Selgitus
Komisjoni trükiviga.

MENETLUS

Pealkiri	Meetodid uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks
Viited	COM(2012)0394 – C7-0185/2012 – 2012/0191(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 11.9.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 11.9.2012
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev	17.1.2013
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Markus Pieper 25.10.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	23.1.2013	20.2.2013
Vastuvõtmise kuupäev	19.3.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 12 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Adam Gierek, Robert Goebbels, Fiona Hall, Jacky Hénin, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Ioannis A. Tsoukalas, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	António Fernando Correia de Campos, Ioan Enciu, Françoise Grossetête, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Seán Kelly, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Werner Langen, Vladko Todorov Panayotov, Markus Pieper, Vladimír Remek
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Oldřich Vlasák

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (28.3.2013)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 510/2011, et määrata kindlaks meetodid uute väikeste tarbesõidukite CO₂-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks
(COM(2012)0394 – C7-0185/2012 – 2012/0191(COD))

Arvamuse koostaja: Eider Gardiazábal Rubial

LÜHISELGITUS

Sõiduautod ja kaubikud tekitavad üheskoos enam kui poole Euroopa transpordisektori kasvuhoonegaaside koguheitest. Samal ajal kui teiste sektorite kasvuhoonegaaside heide üldjuhul väheneb, on transpordisektorist pärit heitkogused alates 1990. aastast 23 % võrra suurenenud.

Kaubikutele 2020. aastaks kehtestatud sihttaseme 147 g CO2/km saavutamiseks tuleb võrreldes 2017. aasta 175-grammise sihttasemega vähendada aastast kütusetarbimist 17 %. See peaks ergutama autotööstuses teadus- ja uuendustegevust, edendama keskkonnahoidlikku majanduskasvu ja töökohti ning parandama ELi tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet, vähendades samas ELi sõltuvust naftaimpordist.

Mõju hindamise tarbeks tehtud tehnilise analüüsi kohaselt on sihttaseme 147 g CO2/km saavutamiseks vajalik tehnoloogia olemas ning heitkoguseid on võimalik vajalikul määral vähendada väiksemate kuludega, kui prognoositi eelmises analüüsis, mis viidi läbi enne määruse (EL) nr 510/2011 vastuvõtmist. Lisaks on uute väikeste tarbesõidukite praeguse keskmise CO2 eriheite taseme ja sihttaseme vahe vähenenud.

Võttes arvesse käesoleva seadusandliku ettepaneku eesmärkidele osaks saanud laialdast toetust, teeb käesoleva arvamuse raportöör mõned muudatusettepanekud üldise sihiga tugevdada selle eesmärke.

i) 2020. aasta järgne eesmärk

Komisjoni ettepaneku nõrk külg on nägemuse puudumine 2020. aasta järgseks perioodiks. Ehkki ei pruugi olla võimalik ennustada, kuhu tehnoloogilise arenguga 2025. aastaks välja jõutakse, oleks 2025. aastaks sihttaseme kehtestamine kasulik selleks, et a) tagada autotööstusele planeerimis- ja investeerimiskindlus; (b) ergutada väga väikese CO₂-heitega sõidukite turgu; (c) säilitada ELi üleilmne juhtpositsioon vähemsaastavate ja kütusesäästlikumate sõidukite tootmisel ning d) edastada selge poliitiline sõnum vajaduse kohta jätkata heitkoguste vähendamist. Euroopa Parlamendil on võimalus 2020. aasta järgset perioodi käsitlevat arutelu juhtida.

Käesoleva arvamuse raportöör teeb ettepaneku kehtestada 2025. aastaks sihttase vahemikus 100 g CO2/km kuni 115 g CO2/km. Täpse sihttaseme peaks välja pakkuma komisjon oma 2014. aasta lõpuks esitatavas seadusandlikus ettepanekus, võttes arvesse oodatavat vähesaastava tehnoloogia levikut turul. Tuleb märkida, et USAs on 2025. aasta sihttase juba kehtestatud.

ii) Tüübikinnituse heitkoguste ja tegelike õhku paisatavate heitkoguste erinevus (katsetsükkel)

Tõsiselt murettekitav nähtus on suurenev lõhe kaubikute tüübikinnituse heitkoguste ja tegelike õhku paisatavate heitkoguste vahel. Asjakohase kirjanduse ning tüübikinnitus- ja katsetusasutustelt saadud teabe põhjal on selge, et uute sõidukite CO2/km heite vähendamiseks kasutatakse üha enam paindlikke võimalusi. Kaubikute puhul on hinnatud, et paindlike võimaluste kasutamisega on vähendatud viimasel kümnendil registreeritud tüübikinnituse CO2-heidet umbes 7 % (ribalaius 3,5–10,5 %), mis moodustab kogusest, mille võrra heide ajavahemikus 2002–2010 hinnangute kohaselt vähenes, vähemalt kolmandiku (35,5 g/km suurusest heite vähenemisest 12,5 g/km)[1].

Paindlike võimaluste üha suurema kasutamise võimalik mõju ei ole tähtis üksnes reguleerimise seisukohast. Tüübikinnituskatsete käigus ilmnev heite vähenemine, mis ei ole tingitud sõidukite tehnoloogilisest täiustamisest, ei too kaasa kütusetarbimise vähenemist tegelikes sõidutingimustes. See viib tarbijate eksitamiseni, kuna lõpptarbijatele lubatud kütusekulu vähenemist ei toimu. Tarbijate pettumine tegelikes sõidutingimustes avalduvates kütusekulu näitajates võib vähendada lõppkokkuvõttes nende toetust Euroopa CO2-vähendamise poliitikale. See, kui tootjad kasutavad paindlikke võimalusi ära erineval määral, võib põhjustada ka ebaõiglast konkurentsi.

Käesoleva arvamuse raportöör rõhutab vajadust muuta määrust (EÜ) nr 715/2007[2] tagamaks, et katsemenetlused kajastaksid asjakohaselt maanteel tegelikes sõidutingimustes tekkivat heidet. Selle küsimuse käsitlemiseks on esitatud hulk muudatusettepanekuid.

MUUDATUSEttepanekud

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) On asjakohane selgitada, et sihttaseme 147 g CO2/km järgimise kontrollimiseks tuleks jätkata CO2 heitkoguste mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heidetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning selle rakendusmeetmetele ja uuenduslikule tehnoloogiale.	(2) On asjakohane selgitada, et sihttaseme 147 g CO2/km järgimise kontrollimiseks tuleks jätkata CO2 heitkoguste mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heidetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning selle rakendusmeetmetele ja uuenduslikule tehnoloogiale. Komisjoni läbi viidud uuringud on siiski näidanud, et määruse kohaselt CO2-heite mõõtmiseks kasutatud katsemenetlused ei ole tootjaid takistanud paindlikkust üha rohkem ära kasutamast, mis on kaasa toonud CO2-heite väidetava vähenemise, mida ei saa aga seostada tehnoloogiliste arendustega ja mis ei ole reaalsetes sõidutingimustes saavutatav. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 715/2007 kiiremas korras ja hiljemalt 2014. aasta lõpuks läbi vaadata, tagamaks et katsemenetlused kajastavad adekvaatselt tegelikus maanteeliikluses tekkivaid CO2 heitkoguseid.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Tunnistades, et enamik Euroopa Liidu tööstusharusid on teinud suuri pingutusi CO2-heite vähendamiseks ja tõhususe suurendamiseks, peavad ka väikeste tarbesõidukite tootjad muutuma tõhusamaks, et saavutada Euroopa nõudlikke kliimaalaseid eesmärke.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b) Kaugeleulatuvamad CO2 vähendamise sihttasemed on saavutatavad, kuid tootjad vajavad õigusalaseid juhiseid, et investeerida keskkonnahoidlikesse ja kütusesäästlikesse tehnoloogiatesse, ilma et sellega kaasneks konkurentsivõime vähenemine.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Pidades silmas ebaproportsionaalset mõju, mida sõiduki kasulikkuse alusel kindlaksmääratud eriheite sihttaseme järgimine avaldab kõige väiksematele autotootjatele, suurt halduskoormust, mis on seotud erandite kehtestamisega, ning marginaalset kasu, mida saadakse selliste tootjate poolt müüdavate sõidukite CO2-heite vähenemisest, ei kohaldata eriheite sihttaset ja ülemäärase heite maksu tootjate suhtes, kes toodavad aastas alla 500 uue väikese tarbesõiduki.	(4) Pidades silmas ebaproportsionaalset mõju, mida sõiduki kasulikkuse alusel kindlaksmääratud eriheite sihttaseme järgimine avaldab kõige väiksematele autotootjatele, suurt halduskoormust, mis on seotud erandite kehtestamisega, ning marginaalset kasu, mida saadakse selliste tootjate poolt müüdavate sõidukite CO2-heite vähenemisest, ei kohaldata eriheite sihttaset ja ülemäärase heite maksu tootjate suhtes, kes toodavad aastas alla 1000 uue väikese tarbesõiduki.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Suurenevad kütusekulud on ELi ettevõtjate jaoks muutumas suureks probleemiks, arvestades, et EL impordib enamiku transpordisektoris kasutatavast naftast. Kütusetarbimise vähendamine aitaks naftasõltuvuse vähendamise kaudu nii ettevõtjaid kui ka ELi.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Selleks et kiirendada ülimadala CO2-heitega sõidukite levikut turul, tuleb kogu liidus töötada välja asjakohane infrastruktuur alternatiivkütuste ja sõidukitele mõeldud elektri tarnimiseks, sealhulgas tihe laadimispunktide võrgustik, mis katab kõik sellised asjakohased paigad nagu elurajoonid, töökohad, ostupiirkonnad ja põhimaanteed.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Komisjon on hinnanud sõiduki katteala andmete kättesaadavust ja nende kasutamist kasulikkuse parameetrina I lisa valemites. Sellised andmed on kättesaadavad ning nende võimalikku kasutamist on mõjuhinnangus käsitletud; selle põhjal on jõutud järeldusele, et 2020. aasta sihttaseme arvutamise valemis tuleks kasulikkuse parameetrina kasutada massi.	(9) Komisjon peab hindama muude kasulikkuse parameetrite kui massi andmete kättesaadavust ja edasi uurima nende kasutamist kasulikkuse parameetrina I lisa valemites.
Selgitus
Muude kasulikkuse parameetrite kui massi kasutamine aitaks takistada üha raskemate sõidukite laienevat kasutust ning edendaks kergekaaluliste sõidukite tootmist, milleks praegu puudub stiimul.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Määruses on sätestatud, et komisjon viib läbi mõju hindamise katsemenetluste läbivaatamiseks, et kajastada sõiduautode CO2-heite tegelikke muutusi. See töö ei ole veel valmis, kuid seda tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis World Light Duty Test-menetluse väljatöötamise raames. Seepärast on määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas kehtestatud 2020. aasta heitenormid vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisale. Kui katsemenetlusi muudetakse, tuleks I lisas kehtestatud heitenorme muuta, et tootjaid ja sõidukiklasse käsitlevad normid oleksid ranguse poolest võrreldavad.	(10) Määruses on sätestatud, et komisjon viib läbi mõju hindamise katsemenetluste läbivaatamiseks, et kajastada sõiduautode CO2-heite tegelikke muutusi. Seda tööd tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis World Light Duty Test-menetluse (WLTP) väljatöötamise raames. Menetlus tuleks pärast väljatöötamist võimalikult kiiresti lõimida liidu õigusaktidesse. Komisjon peaks kaaluma vajadust täiendada WLTP-d selle liidu õigusesse lõimimisel lisasätetega kandmaks hoolt selle eest, et katsemenetlused kajastaksid asjakohaselt heiteid, mis tekivad maanteedel tegelikes sõidutingimustes. Seepärast on määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas kehtestatud 2020. aasta heitenormid vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisale. Kui katsemenetlusi muudetakse, tuleks I lisas kehtestatud heitenorme muuta, et tootjaid ja sõidukiklasse käsitlevad normid oleksid ranguse poolest võrreldavad.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Energiavarustuse ning sõidukite tootmise ja kõrvaldamisega seotud kasvuhoonegaaside heide moodustab märkimisväärse osa praegusest üldisest maanteetranspordi CO2-jalajäljest, mille tähtsus tulevikus kasvab tõenäoliselt märkimisväärselt. Seepärast tuleks võtta poliitikameetmeid, et suunata tootjaid kasutama optimaalseid lahendusi, võttes eelkõige arvesse sõidukitele ettenähtud energia tootmisega seotud kasvuhoonegaaside heidet ja kandes hoolt selle eest, et see heide ei vähendaks kasu, mis on seotud käesolevas määruses käsitletud sõidukite täiustatud energiakasutusega. Seepärast peaks komisjon kaaluma käesoleva määruse tulevasel läbivaatamisel 2020. aasta järgseks perioodiks õiguslikku käsitlust, milles võetakse arvesse energiavarustuse ja sõiduki olelusringiga seotud kasvuhoonegaaside heidet.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 510/2011 Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 a) Artiklile 1 lisatakse lõige 2 a järgmises sõnastuses:   „(2 a) Käesolevas määruses sätestatakse alates 2025. aastast kehtiv väikeste tarbesõidukite keskmise heite sihttaseme vahemik 100 g CO2/km kuni 115 g CO2/km, nagu on ette nähtud artikli 13 lõikes 1.”
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 2 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Artiklit 4, artikli 8 lõike 4 punkte b ja c, artiklit 9 ja artikli 10 lõike 1 punkte a ja c ei kohaldata selliste tootjate suhtes, kes toodavad koos kõigi nendega seotud ettevõtjatega aastas alla 500 uue väikese tarbesõiduki, mis on ELis eelmisel kalendriaastal registreeritud. Artiklit 4, artikli 8 lõike 4 punkte b ja c, artiklit 9 ja artikli 10 lõike 1 punkte a ja c ei kohaldata selliste tootjate suhtes, kes toodavad koos kõigi nendega seotud ettevõtjatega aastas alla 1000 uue väikese tarbesõiduki, mis on ELis eelmisel kalendriaastal registreeritud.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 a (uus) Määrus (EL) nr 510/2011 Artikkel 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 a) Artikkel 5 asendatakse järgmisega:   Artikkel 5   Erisoodustused   CO2 eriheite keskmise taseme arvutamisel vastab iga uus väike tarbesõiduk, mille CO2 eriheide on väiksem kui 50g CO2/km:   – 3,5-le väikesele tarbesõidukile 2014. aastal,   – 3,5-le väikesele tarbesõidukile 2015. aastal,   – 2,5-le väikesele tarbesõidukile 2016. aastal,   – 1,5-le väikesele tarbesõidukile 2017. aastal,   – 1-le väikesele tarbesõidukile 2018. aastal.
Selgitus
Sõidukite ülalpidamiskulude vähendamiseks ja käesolevas ettepanekus kehtestatud keskkonnaalaste eesmärkide täitmiseks peaks erisoodustus olema tõhus stiimul igat liiki keskkonnasõbralikke sõidukite (elektri-, hübriidautod jne) arendamiseks. Kavandatud sihttaseme eemaldamine julgustab autotootjaid tooma turule maksimaalsel arvul keskkonnasõbralikke sõidukeid ja lahendama seega ettevõtjate jaoks kütusehindadega seotud probleemi.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 b (uus) Määrus (EÜ) nr 510/2011 Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 b) Artiklile 8 lisatakse lõige 4 a järgmises sõnastuses:   „(4 a) Kui liikmesriik tuvastab toodangu nõuetelevastavuse kontrollimise käigus vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 lõikele 3, et toodetavate sõidukite CO2-heide erineb märgatavalt kinnitatud tüübi näitajast, edastatakse teave selle kohta koos käesoleva määruse II lisas kindlaks määratud üksikasjalike andmetega komisjonile.   Selle sõidukitüübi CO2 eriheidet, mille puhul tuvastati kõrvalekalle, vastavalt korrigeeritakse järgmisel kalendriaastal keskmise CO2 eriheite arvutamisel.”
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 c (uus) Määrus (EÜ) nr 510/2011 Artikkel 8 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 c) Artiklile 8 lisatakse lõige 4 b järgmises sõnastuses:   „(4 b) Komisjon kontrollib parimate olemasolevate teabeallikate põhjal sõidukitüüpide ja tootjate lõikes teatatud tegelikke CO2-heite näitajaid ja avaldab oma iga-aastases järelevalvearuandes, kuidas need on vastavuses tüübikinnituse näitajatega.”
Selgitus
Tegelikku kütusetarbimist käsitlevat teavet leiab mitmest allikast. Nende allikate hulka kuuluvad andmed, mille on kogunud ja edastanud inimesed oma isikliku kütusetarbimise kohta, liisingusõidukite kütusetarbimisülevaated ning tarbija- või järelevalveorganisatsioonide korraldatud katsed. Nendest ja ka teistest allikatest pärit teave on võimalik koondada, et anda ülevaade sellest, kuidas tegeliku kütusetarbimise ja tüübikinnituse kohase kütusetarbimise erinevus muutub ning kuidas oleks võimalik võrrelda eri tootjate sõidukite tõhusust.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a Määrus (EÜ) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon vaatab 31. detsembriks 2014 eriheite sihttasemed, selle saavutamise meetodid ja muud käesoleva määruse aspektid läbi, et kehtestada uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite sihttasemed 2020. aastale järgnevaks perioodiks. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2015 uue World Light Duty Test-menetluse (WLTP) alusel läbi eriheite sihttasemed, selle saavutamise meetodid ja muud käesoleva määruse aspektid, et kehtestada uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite sihttasemed 2020. aastale järgnevaks perioodiks eesmärgiga saavutada 2025. aastaks sihttase, mis jääb vahemikku 100 g CO2/km kuni 115 g CO2/km, välja arvatud juhul, kui vähesaastava tehnoloogia kasutuselevõtt ja levik turul annab põhjuse kehtestada madalam sihttase.   Selle läbivaatamise, sealhulgas autotööstusele ja sellest sõltuvatele tööstustele avalduva mõju hindamise alusel esitab komisjon vajaduse korral ettepaneku muuta käesolevat määrust sellisel viisil, mis on konkurentsi seisukohast võimalikult kulutasuv ja neutraalne ning tagab liidu kliimamuutusevastase võitluse pikaajaliste eesmärkide saavutamise.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b a (uus) Määrus (EÜ) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artikli 13 lõikele 6 lisatakse esimene a lõik järgmises sõnastuses:   „Selleks et tagada tegeliku heite asjakohane kajastamine ja mõõdetud CO2 näitajate otsene võrreldavus, seisab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 14 lõikele 3 hea selle eest, et need katsemenetluse elemendid, millel on mõõdetavatele CO2-heitkogustele märkimisväärne mõju, on rangelt määratletud, ennetamaks seda, et tootjad kasutavad ära katsetsükli paindlikke võimalusi.”
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b b (uus) Määrus (EÜ) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 6 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artikli 13 lõikele 3 lisatakse esimene b lõik järgmises sõnastuses:   „Et teha kindlaks, kas toodetud sõidukite CO2-heide on kooskõlas kinnitatud tüübi väärtustega, tagatakse aerodünaamilise ja veeretakistusjõu väärtuste võtmine sõidukilt, mille tootmise nõuetele vastavust kontrollitakse.”
Selgitus
On väga oluline, et sõiduki puhul, mille vastavust nõuetele kontrollitakse, tehakse vabakäiguga sõidu katse, et teha kindlaks selle aerodünaamiline ja veeretakistusjõud ning saada näitajad dünamomeetri katse jaoks, mis moodustab osa toote vastavuse katsest. See asendaks praeguse olukorra, kus dünamomeetri seadistuse jaoks kasutatakse algse katsetatud sõiduki näitajaid. Seda seepärast, et katseandmed näitavad, et algse vabakäiguga sõidu katsel saadud näitajaid ei ole toodetava sõidukiga sageli võimalik korrata.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b c (uus) Määrus (EÜ) nr 510/2011 Artikkel 13 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artiklile 13 lisatakse lõige 6 a järgmises sõnastuses:   „(6 a) Komisjon vaatab läbi, millist kasu annaks selle kindlustamine, et CO2 väärtused tüübikinnitusel sisaldaksid heidet, mis tekib põhienergia kasutamisest sõiduki seadmete kasutamisel, ning teeb vajaduse korral ettepanekud selle jõustamiseks pärast 2020. aastat.”
Selgitus
Energiat tarbivad seadmed ei ole praegu katsemenetluse ajal aktiveeritud, näiteks kliimaseade ja tuled on välja lülitatud.

MENETLUS

Pealkiri	Meetodid uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks
Viited	COM(2012)0394 – C7-0185/2012 – 2012/0191(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 11.9.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 11.9.2012
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Eider Gardiazábal Rubial 21.9.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	19.2.2013	25.3.2013
Vastuvõtmise kuupäev	26.3.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 5 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdi Cristiano Allam, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Dieter-Lebrecht Koch, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Patricia van der Kammen, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Spyros Danellis, Markus Ferber, Karl-Heinz Florenz, Eider Gardiazábal Rubial, Ádám Kósa, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Geoffrey Van Orden, Sabine Wils

• [1]  Vt komisjoni korraldatud uuringuid: http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/vehicles/cars/docs/report_2012_en.pdf
  http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/vehicles/cars/docs/note_2012_en.pdf
• [2]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust.

MENETLUS

Pealkiri	Meetodid uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks
Viited	COM(2012)0394 – C7-0185/2012 – 2012/0191(COD)
EP-le esitamise kuupäev	11.7.2012
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 11.9.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 11.9.2012	IMCO 11.9.2012	TRAN 11.9.2012
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	IMCO 18.9.2012
Kaasatud komisjon(id)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 17.1.2013
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Holger Krahmer 8.10.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	18.2.2013	24.4.2013
Vastuvõtmise kuupäev	7.5.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	53 4 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Sandrine Bélier, Sergio Berlato, Lajos Bokros, Franco Bonanini, Martin Callanan, Nessa Childers, Yves Cochet, Tadeusz Cymański, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Andrés Perelló Rodríguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Carl Schlyter, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Salvatore Tatarella, Thomas Ulmer, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Julie Girling, Rebecca Harms, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle, Britta Reimers, Michèle Rivasi, Rebecca Taylor, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Andrea Zanoni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed(kodukorra art 187 lg 2)	Jens Nilsson
Esitamise kuupäev	13.5.2013