RAPORT ELi lennundusalane välispoliitika – tulevikuprobleemide lahendamine

14.5.2013 - (2012/2299(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Marian-Jean Marinescu

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi lennundusalase välispoliitika kohta – tulevikuprobleemide lahendamine

(2012/2299(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „ELi lennundusalane välispoliitika – tulevikuprobleemide lahendamine” (COM(2012)0556),

–   võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta Lissaboni lepingu raames[1],

–   võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe (edaspidi „raamkokkulepe”) muutmise kohta[2],

–   võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi–USA lennutranspordilepingu kohta[3],

–   võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise kohta[4],

–   võttes arvesse oma 17. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamise kohta[5],

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 90, artikli 100 lõiget 2 ja artiklit 218,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0172/2013),

A. arvestades, et lennundus on kiiresti kasvav majandusharu nii liidus kui ka väljaspool liitu, eriti Aasias ja Lähis-Idas;

B.  arvestades, et lennundusel on tähtis ülesanne ühendada inimesi ja ettevõtteid nii liidus kui ka ülemaailmselt, eriti arenevate turgudega;

C. arvestades, et Euroopa lennufirmade läbi viidud ja kavandatud töökohtade vähendamine ulatub alates 2012. aastast enam kui 20 000 töökohani;

D. arvestades, et Euroopa lennundussektori sotsiaalpartnerid leppisid 29. jaanuaril 2013. aastal tsiviillennunduse üleilmse kriisi mõjusid käsitleva dialoogi raames kokku, et vajalik on koordineeritud ja ulatuslik tegutsemine rahvusvahelisel tasandil;

E.  arvestades, et komisjoni 2005. aastal koostatud teatisel oli oluline roll ELi lennundusalase välispoliitika väljatöötamisel;

F.  arvestades, et viimase seitsme aasta jooksul toimunud arengu tõttu on asjakohane korraldada uus läbivaatamine;

Üldine taust

1.  juhib tähelepanu edusammudele, mida on tehtud liidu ühtse ja avatud piirkondliku turu loomisel ning samal ajal liidu ühise lähenemisviisi väljatöötamisel lennundusalasele välispoliitikale;

2.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle, milles analüüsitakse õigeaegselt lennundusalase välispoliitika hetkeolukorda ja alates 2005. aastast tehtud edusamme, samuti probleeme, millega liidu lennundussektor peab ülimalt konkurentsitihedal ülemaailmsel lennundusturul silmitsi seisma;

3.  rõhutab lennundussektori väga tähtsat rolli liidu majanduses, eriti majanduskasvu ja töökohtade loomisel, kuna lennundusest sõltub Euroopas üle 5 miljoni töökoha ja ta annab 2,4% liidu SKPst, andes samuti panuse liidu ühendamisse muu maailmaga; toonitab vajadust säilitada liidu lennundussektor tugeva ja konkurentsivõimelisena;

4.  on arvamusel, et liidu mehhanismide ja süsteemide – ühtne Euroopa taevas (SES), ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise alased uuringud (SESAR), algatus Clean Sky, Euroopa Lennundusohutusamet (EASA), ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) – määratlemisel ja rakendamisel on tehtud olulisi edusamme, et tõhustada ohutust ning täita reisijate nõudeid; on seisukohal, et nendes valdkondades on vaja veel edusamme teha;

5.  on sellegipoolest mures viivituste pärast SESi ja SESARi rakendamisel, kuna see toob lennufirmadele ja nende klientidele kaasa tarbetud kulud; toetab komisjoni karistusmeetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole pidanud kinni 2012. aasta detsembriks seatud tähtajast ega ole teinud edusamme funktsionaalsete õhuruumiosade küsimuses;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama SESi ja SESARi rakendamist; märgib, et SESi väljaarendamisega luuakse selle täieliku rakendamise tulemusel palju otseseid ja kaudseid töövõimalusi;

7.  rõhutab, et kõnealused liidu programmid ei ole olulised ainult siseturu seisukohalt, vaid ka välispoliitikas; on veendunud, et nende programmide lõpuleviimine ja rakendamine aitab tugevdada liidu tööstuse positsiooni konkurentsipõhisel maailmaturul;

8.  rõhutab lennureisijate õigusi käsitleva määruse praeguse läbivaatamise tähtsust ning pooldab kindlaid ja läbinisti tarbijasõbralikke Euroopa õigusakte;

9.  on teadlik, et finantskriis on mõjunud maailma eri piirkondadele erinevalt; on seisukohal, et liidu lennufirmad seisavad kõnealusel põhjusel silmitsi karmi konkurentsiga ning et kahepoolsed lennunduslepingud ei ole alati kõige sobivam lahendus turupiirangute või ebaõiglaste toetuste vastu võitlemiseks;

10. on seisukohal, et hoolimata viimase seitsme aasta jooksul tehtud pingutustest ei ole terviklikku lennundusalast välispoliitikat veel saavutatud, mistõttu tuleks võimalikult kiiresti kohaldada liidu ühtsemat ning sihikindlamat lähenemisviisi, et saavutada õiglane ja avatud konkurents;

11. on arvamusel, et Euroopa õigusnormide lähendamine on tähtis samm, mis aitaks Euroopal saavutada tugeva positsiooni maailmaturul ja luua suhteid kolmandate riikidega;

2005. aasta teatis ning Euroopa Parlamendi resolutsioon

12. kiidab heaks edusammud, mis on tehtud seoses 2005. aasta poliitika kolme sambaga; liidu määratletud põhimõtet tunnustatakse nüüd rohkem kui 100 kolmandas riigis; liidu õigusaktidega on viidud kooskõlla peaaegu 1000 kahepoolset lennunduslepingut, tagades niiviisi õiguskindluse; peab kahetsusväärseks, et olulised partnerid, sh Hiina, India ja Lõuna-Aafrika, ei ole veel neid põhimõtteid heaks kiitnud;

13. märgib, et liidu lennundusalase välispoliitika elluviimine on aidanud maksimeerida ühtse turu potentsiaali, kuna see hõlbustab liidu lennunduse konsolideerimist ajal, kui üleilmastumise tõttu vajatakse tugevamaid ettevõtteid, et võistelda väliskonkurentidega;

14. rõhutab, et koos naaberriikidega on töötatud välja üha suurenev ühine lennunduspiirkond; on seisukohal, et need lepingud on toonud kaasa märkimisväärse majanduskasu; väljendab heameelt suurte pingutuste üle, mida on tehtud selleks, et viia liidu õigusaktidega vastavusse erinevad õigusraamistikud sellistes valdkondades nagu ohutus, turvalisus, lennuliikluse korraldamine, keskkond, reisijate õigused, majanduslik reguleerimine ja sotsiaalsed aspektid;

15. tunneb heameelt ELi–USA üldise lennutranspordilepingu üle, selle positiivse mõju üle mõlemale majandusele ning hinnanguliselt 80 000 uue töökoha üle, mis loodi esimese viie aasta jooksul;

16. on arvamusel, et tugev liidu lennundusalane välispoliitika, mis on suunatud tähtsaimatele kasvavatele pikamaaliinide turgudele, eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, avaks liidu lennuettevõtjatele uued majanduslikud võimalused;

17. rõhutab, et veel on vaja lõpule viia läbirääkimised mõnede peamiste partneritega, nagu Brasiilia, ning et selliste riikidega sõlmitavad terviklikud lennunduslepingud võivad tuua kaasa märkimisväärse majandusliku kasu;

18. rõhutab, et mõned nõuded, mida parlament oma 2006. aasta resolutsioonis esitas, on ikka veel täitmata; rõhutab eelkõige vajadust edendada asjakohaseid rahvusvahelisi ohutuse ja turvalisuse norme, tagada liidu ja liiduväliste lennuettevõtjate võrdne kohtlemine ning leevendada negatiivset mõju keskkonnale;

19. rõhutab selliste vahendite nagu ühiskomitee süsteem tähtsust lennundusalastes küsimustes ühise lähenemisviisi loomiseks;

20. tunneb heameelt asjaolu üle, et muud 2006. aasta resolutsioonis püstitatud eesmärgid, nt Euroopa Lennundusohutusameti vastutusvaldkonna laiendamine, on saavutatud;

Turg

21. märgib, et lennuliiklus Aasia Vaikse ookeani piirkonnas on muutunud tihedamaks, mis näitab, et selle piirkonna majandus kasvab; on mures asjaolu pärast, et juhul kui midagi ette ei võeta, võivad liidu lennufirmad ja ettevõtted kaotada nii selles maailmajaos tekkinud suurepärased võimalused kui ka kasumi teenimise suutlikkuse;

22. märgib samuti, et liiduväliste lennuettevõtjate positsiooni maailmas on tugevdatud toetuste ning lennukiparki ja infrastruktuuri tehtud suurte avaliku sektori investeeringutega Lähis-Ida, Kaug-Ida ja Lõuna-Ameerika eri piirkondades;

23. rõhutab, et odavlennufirmade suurenenud osakaalu tõttu on liidu siseturg teinud läbi suured muutused; on seisukohal, et hoolimata konkurentsist saaksid kaks ärimudelit leida viisid, kuidas teineteist täiendada, seistes vastu välisturu poolt avalduvatele raskustele;

24. märgib, et mõnede Euroopa odavlennufirmade poolt pakutavaid äärmiselt madalaid piletihindu korvatakse ebaõiglaste tavadega ettevõtte töötingimustes, näiteks töötajate puudulike sotsiaal- ja tööõigusnormidega; märgib samuti, et selliste piletihindade kujundamisel paistab olevat oma osa ka minimaalsel investeerimisel ohutusstandarditesse ja põhjendamatutel piirkondlikel toetustel;

25. juhib tähelepanu sellele, et lennuettevõtjate vahel valitseb odavlennufirmade tõttu (turusegment, mis moodustab 40% liidu lennundusturust) väga tihe konkurents; rõhutab, et kui liikmesriik on ratifitseerinud ILO konventsioonid nr 87 ja 98, peavad kõik lennuettevõtjad järgima nendes sätestatud põhiõigusi, sealhulgas ühinemisvabadust ning töötajate usaldusisikute ja kollektiivlepingute tunnustamist, kusjuures järgimist tuleb kontrollida ja rikkumiste eest karistada;

26. rõhutab sõlmlennujaamade, sh teiseste sõlmlennujaamade, spetsialiseerunud sõlmlennujaamade ja mitmete sõlmlennujaamade tähtsust, samuti tungivat vajadust pikaajaliste avaliku ja erasektori investeeringute järele lennujaamade infrastruktuuri, et suurendada läbilaskevõimet, nt ehitades uusi lennuradasid, ning vajadust kasutada olemasolevat infrastruktuuri tõhusamalt – sh piirkondlikes lennujaamades, nt Vahemere ääres ja liidu idapiiril –, eraldades lennujaamade teenindusaegu paremini;

27. rõhutab, et liidu lennufirmade konkurentsivõimet pärsib ülemaailmselt muu hulgas võrdsete tingimuste puudumine, mille põhjuseks on näiteks erinevad siseriiklikud maksud, ülekoormatud lennujaamad, kõrged lennuliikluse korraldamise ja lennujaamatasud, konkurentidele antud riigiabi, heitkogustega seotud kulud ning madalamate sotsiaalstandardite ja teistsuguste riigiabi eeskirjade kasutamine väljaspool liitu;

28. on seisukohal, et need tegurid võivad takistada majanduskasvu ja tööhõivet;

29. kutsub komisjoni üles viima läbi uuringut liikmesriigiti täiesti erinevate lennuliiklustasude ja maksude kohta ning selle kohta, kuidas need mõjutavad lennupiletite hindu ja lennufirmade kasumit, ning viima läbi uuringu, mis käsitleb ülemaailmsete konkurentide võimalikku riigiabi saamist ja selle mõju liidu lennuettevõtjatele;

30. tunneb heameelt liidu uute eeskirjade üle, mis käsitlevad liikuvate töötajate sotsiaalkindlustust;

Edasised meetmed

31. on arvamusel, et lennundusalane välispoliitika peaks täielikult järgima vastastikkuse, sh turulepääsu, avatuse ja võrdsete konkurentsitingimustega ausa konkurentsi põhimõtet ning sellel peaks olema kaks põhieesmärki: olla kasulik tarbijatele ja ettevõtjatele ning toetada liidu lennufirmasid ja lennujaamu nende pingutustes säilitada juhtpositsiooni maailmas;

32. rõhutab seetõttu, et naaberriikide ja liidu seisukohti jagavate partneritega sõlmitavad lennutranspordilepingud peavad sisaldama ausa konkurentsi õiguslikke tingimusi;

33. nõuab, et jätkataks menetlusi, et arutada liidu tasandi terviklikke lennunduslepinguid, mis põhinevad Euroopa ühtsusel ning mille kiidab heaks nõukogu;

34. kutsub komisjoni üles edendama ja kaitsma lepingutes liidu huve ning esitama ja jagama liidu norme, väärtuseid ja parimaid tavasid;

35. nõuab liidu mõjuvõimu ja uutele turgudele pääsemise võimaluste suurendamiseks komisjonilt ja liikmesriikidelt omavahelist paremat koostööd ja koordineeritust peamiste partneritega peetavatel lennunduslepingute läbirääkimistel;

36. kutsub komisjoni üles lisama terviklepingutesse ohutust, turvalisust, reisijate õigusi, töötajate koolitust ja sertifitseerimist reguleerivad tingimused;

37. kutsub komisjoni üles viima lõpule käimasolevad läbirääkimised naabruspoliitika riikidega, nagu Ukraina, Liibanon, Tuneesia, Aserbaidžaan ja Alžeeria; juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud riikide ja nende turgude lähedust ning majanduskasvu, mida mõned neist on hiljuti kogenud, võib käsitada liidu piirkondlike ja vähemtähtsate lennujaamade kasvuvõimalusena; on seisukohal, et piirkondlike lennujaamade suure läbilaskevõime tõttu võivad need aidata vähendada Euroopa peamiste liiklussõlmede ülekoormust ja muuta need seeläbi ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimelisemaks;

38. kutsub nõukogu üles andma komisjonile üksikjuhtumite kaupa volitused pidada läbirääkimisi muude naabruspoliitika riikidega, nagu Türgi, Armeenia ja Liibüa;

39. on seisukohal, et liit peaks lähenema oma suhetele tähtsamate partneritega juhtumipõhiselt, ning kutsub komisjoni üles viima võimalikult kiiresti lõpule läbirääkimised terviklike lennunduslepingute üle põhipartneritega, sh Austraalia ja Brasiiliaga, ning kutsub nõukogu üles andma komisjonile volitused pidada läbirääkimisi lepingute üle kiiresti kasvavate majandustega riikidega, nagu Hiina, India, ASEANi riigid ja Pärsia lahe riigid;

40. on seisukohal, et võimalik tulevane kaubandus- ja investeerimisleping liidu ja USA vahel avaldaks kindlasti mõju ka lennundussektorile; avaldab seetõttu arvamust, et komisjon peaks andma piisavalt teavet, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik tulevasi läbirääkimisi tähelepanelikult jälgida;

41. rõhutab vajadust täita täielikult peamiste partneritega, eriti USA ja Kanadaga sõlmitud õhutranspordilepingutes sätestatud eesmärgid, sh piirangute kaotamine lennuettevõtete välisomandilt või -kontrollilt; kutsub üles võtma meetmeid, et kaotada ebavõrdsus liidu lennuettevõtjate, kes ei saa teha kabotaažvedusid USA turul, ning USA lennuettevõtjate vahel, kes saavad kõnealused vedusid Euroopas teha; juhib tähelepanu sellele, et rahvusvahelised ristinvesteeringud aitavad suurendada lennundussektori majanduslikku elujõulisust, ja nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks rahvusvahelist õigusraamistikku selliste investeeringute laiendamiseks ja toetamiseks, ning edendaks aktiivset poliitikat, mille eesmärk on kehtestada rahvusvaheliste investeeringute jaoks normid ja parimad tavad;

42. on arvamusel, et kahepoolsed lepingud võivad anda suure panuse lennundusalase välispoliitika arengusse, kuid rõhutab, et samal ajal on oluline ka liidu ühtne lähenemisviis;

43. rõhutab ausa ja avatud konkurentsi olulisust kõikides lennuteenustega seotud tegevustes; nõuab, et kahepoolsetesse lennunduslepingutesse lisataks ausat konkurentsi käsitlevad standardklauslid;

44. kutsub komisjoni üles määrama eelkõige regulatiivse koostöö, töö- ja keskkonnastandardite ning reisijate õiguste kohta kindlaks minimaalsed liidu õiguslikud nõuded, mis lisatakse kahepoolsetesse lepingutesse ning mille selge eesmärk oleks luua liidu lennuettevõtjatele võimalusi ja eemaldada tõkked, ning palub liikmesriikidel neid nõudeid kohaldada;

45. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut määruse 2004/868/EÜ (mis käsitleb kaitset kolmandate riikide poolse subsideerimise ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju)[6] viivitamatu läbivaatamise või asendamise kohta;

46. toetab komisjoni ettepanekut kaitsta suhetes ja kokkulepetes kolmandate riikidega vaba ning õiglast konkurentsi ja töötada välja tulemuslikumad uued kaubanduse kaitsevahendid, mis on tõhusamad võitluses turumoonutusi põhjustada võivate ebaausate tavadega, nagu diskrimineerimine, õigusraamistiku ebajärjekindel kohaldamine ning äriühingute finantsaruandluse läbipaistvuse puudumine;

47. kutsub komisjoni üles alustama Pärsia lahe riikidega dialoogi, et suurendada läbipaistvust ja tagada aus konkurents;

48. märgib, et Venemaa Föderatsioon ei täida lepingut, milles käsitletakse Siberi õhuruumi läbivate lendude eest nõutavate tasude järk-järgulist kaotamist ning mis sõlmiti 2011. aastal Venemaa WTOga liitumise raames; on seisukohal, et kuna liidu lennundusettevõtjad peavad taluma kõnealuste ebaseaduslike transiiditasude näol pikaajalist diskrimineerimist, peaks liit võtma samaväärseid meetmeid ning keelama või piirama Venemaa Föderatsiooni lennundusettevõtjate jaoks liidu õhuruumi kasutamist või üldisemalt kehtestama selle kasutamisega seoses mis tahes meetmed, et motiveerida Venemaad kaotama kõnealused tasud, mis on ka ebaseaduslikud, kuna nendega rikutakse rahvusvahelisi lepinguid (Chicago konventsioon); kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles uurima võimalikke meetmeid vastastikkuse tagamiseks Venemaa Föderatsiooni ja liidu õhuruumi kasutamise küsimuses;

49. rõhutab, et nõudlik liidu poliitika lennureisijate õiguste kaitsmisel võib anda liidu lennuettevõtjatele ülemaailmses konkurentsis kvaliteedieelise; kutsub komisjoni üles astuma uusi samme, et edendada lennureisijate õiguste valdkonnas jätkuvalt kõrgeid liidu standardeid ning jälgima nende ülevõtmist ja kohaldamist;

50. kutsub komisjoni üles koostama võimalikult kiiresti SESi rakendamise uue õigusraamistiku, mis põhineb ülalt-alla-lähenemisviisil, sh Euroopa aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahelisel paremal koostöömehhanismil, ning tagama vajalikud tingimused SESARi kasutuselevõtu alustamiseks;

51. palub nõukogul võtta lõpuks seisukoht Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni suhtes ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv lennundusjulgestustasude kohta[7], mis kiideti Euroopa Parlamendis suure, 96% häälteenamusega heaks, kuid on endiselt nõukogu poolt blokeeritud;

52. on arvamusel, et Rahvusvahelisel Tsiviillennunduse Organisatsioonil (ICAO) on oluline roll reguleeriva raamistiku väljatöötamisel ülemaailmses lennundussektoris, näiteks omandiõiguse ja lennufirmade kontrolli liberaliseerimisel ning lennuliikluse korraldamise ülemaailmse koostalitlusvõime tagamisel; ergutab ICAOd töötama jätkuvalt välja ülemaailmseid ja turupõhiseid meetmeid, et vähendada lennujaamade müra ning piirata asjaomaseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid; peab oluliseks, et ICAO jõuaks võimalikult kiiresti kokkuleppele ülemaailmse lähenemisviisi suhtes;

53. nõuab, et komisjonile antaks läbirääkimisvolitused, et muuta selgemaks ja tugevamaks liidu esindatus ICAOs;

54. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0251.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0366.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0239.
• [4]  ELT C 74E, 20.3.2008, lk 506.
• [5]  ELT C 287E, 24.11.2006, lk 18.
• [6]  ELT L 162, 30.4.2004, lk 1–7.
• [7]  COM(2009)0217 – C7-0038/2009 – 2009/0063(COD)

SELETUSKIRI

Lennundus on praegu Euroopa jaoks väga oluline valdkond. Lennunduse osakaal Euroopa SKP-st moodustab 365 miljardit eurot ning selles valdkonnas on 5,1 miljardit töökohta. Sellegipoolest on veel saavutamata eesmärgid, mis püstitati seitse aastat tagasi komisjoni teatises „Ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamine”.

Nüüd on tõepoolest käes aeg, mil tuleb Euroopa lennunduses teha kiireid edusamme. Uusi majanduslikke raskusi põhjustavad sellised piirkonnad, kus kehtivad palju leebemad õigusaktid, mis võimaldavad ettevõtetel ehitada uusi, tohutult suuri lennujaamasid, mida Euroopa sõlmlennujaamade asemel kasutab nüüd palju reisijaid. Euroopa Liidul on kiiresti vaja suurendada lennujaamade läbilaskevõimet, et hoida ära konkurentsivõime kaotamine nendes piirkondades, kus toimub kiire eksponentsiaalne kasv (muret tekitavad eelkõige Aasia Vaikse ookeani piirkond, Lähis-Ida ja Lõuna-Ameerika).

Lennujaamainfrastruktuuri investeerimisse tuleb suhtuda tõsiselt isegi siis, kui nõudlus ei ületa veel pakkumist. Samal ajal tuleb olemasolevat läbilaskevõimet kasutada maksimaalse tõhususega (sealhulgas väljumis- ja saabumisaegade parema korraldamisega ning selliste lennujaamade kasutamisega, mis ei ole sõlmlennujaamad, et vähendada ülekoormust).

Vastastikuse täiendavuse põhimõtet järgides võiks ELi siseturul odavlennufirmade üha kasvavasse arvu suhtuda kui uude tugevdamise mudelisse ning mitte näha neid ohtlike konkurentidena. Traditsioonilised ja odavlennufirmad võiksid leida viisi, kuidas ELi turgu ühtlustada ning niiviisi üksteist täiendada, et seista stabiilsemalt vastu välisturu poolt avalduvatele raskustele.

Strateegilisest seisukohast peab EL säilitama konkurentsivõimelise lennundustööstuse. Tänapäeval on kõige olulisemad lennundusturud väljaspool Euroopat, mistõttu tuleb nendel turgudel arendada ka ELi tööstusi.

2005. aastast alates on peamiste partnerriikidega peetud läbirääkimisi suure hulga lepingute üle. Sellegipoolest tuleb partnerriikidega (sealhulgas Austraalia ja Uus-Meremaa) saavutada veel muid otsustavaid kokkuleppeid.

Edasise arengu toetamiseks tuleb raportööri arvates arendada edasi ja rakendada selliseid ELi mehhanisme nagu SES, SESAR, EASA ja GNSS. Need vahendid loodi siseturu toetamiseks, kuid need aitavad ELi ka lennundusalases välispoliitikas. Nende mehhanismide kasutusele võtmine tugevdab Euroopa tööstuse positsiooni, mistõttu on tal kergem seista vastu uutele konkurentsialastele raskustele.

Selleks et need mehhanismid käivitada, tuleb luua mõned kohustuslikud menetlused. Näiteks on funktsionaalsed õhuruumiosad ühtse Euroopa taeva rakendamiseks hädavajalikud ning need tuleb kasutusele võtta võimalikult kiiresti.

Kuigi liberaliseerimine on vajalik, peab EL Euroopa huve ja standardeid jätkuvalt kaitsma. Erilist tähelepanu tuleks pöörata töö- ning keskkonnastandarditele, reisijate õigustele ning Euroopa eeskirjade järgimisele.

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga – kuhu kuuluvad ELi liikmesriigid ning kuhu komisjon on kutsutud vaatlejaks – oleks vaja teha suuremat koostööd. See võimaldaks Euroopal rääkida ühel, mitte 27 häälel ning suurendada sõnaõigust ICAO aruteludes. Komisjonil ja liikmesriikidel on ühine vastutus teha tihedamat koostööd, et saavutada kooskõlastatud esindatus.

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (21.3.2013)

transpordi- ja turismikomisjonile

ELi lennundusalase välispoliitika kohta – tulevikuprobleemide lahendamine
(2012/2299(INI))

Arvamuse koostaja: Robert Sturdy

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle, milles analüüsitakse ajakohaselt lennundusalase välispoliitika hetkeolukorda ja alates 2005. aastast tehtud edusamme, samuti probleeme, millega ELi lennundussektor peab ülimalt konkurentsitihedal ülemaailmsel lennundusturul silmitsi seisma;

2.  rõhutab lennundussektori elutähtsat rolli majanduses, eriti majanduskasvu ja töökohtade loomisel, kuna lennundusest sõltub Euroopas üle 5 miljoni töökoha ja ta annab 2,4% ELi SKPst, andes samuti panuse ELi ühendamisse muu maailmaga; toonitab vajadust säilitada ELi lennundussektor tugeva ja konkurentsivõimelisena;

3.  toetab komisjoni ettepanekut kaitsta suhetes ja kokkulepetes kolmandate riikidega vaba ning õiglast konkurentsi ja töötada välja tulemuslikumad uued kaubanduse kaitsevahendid, mis on tõhusamad võitluses turumoonutusi põhjustada võivate ebaausate tavadega, nagu diskrimineerimine, õigusraamistiku ebajärjekindel kohaldamine ning äriühingute finantsaruandluse läbipaistvuse puudumine;

4.  kutsub liikmesriike, komisjoni ja lennuettevõtjaid üles suurendama kogu ELis, näiteks Vahemere piirkonnas ja idapiiril piirkondlike lennujaamade osatähtsust ning looma selleks lennujaamataristuid, et soodustada kauba- ja reisijatevoogusid ning seeläbi tugevdada majandus- ja kaubandussuhteid kolmandate riikidega ja suurendada tööhõivevõimalusi;

5.  tunneb heameelt komisjoni algatuse üle viia liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kehtivatesse õhuteenuste lepingutesse sisse „õiglase konkurentsi” klausel, ning nõuab tungivalt, et seda liiki klauslid lisataks kõikidesse ELi ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide või peamiste partnerite vahel sõlmitud lennunduslepingutesse;

6.  kutsub ELi üles võtma Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioonis juhtrolli, et saavutada rahvusvaheline kokkulepe rahvusvahelise lennunduse kasvuhoonegaaside heitkogustega tegeleva ülemaailmse saastekvootidega kauplemise süsteemi kohta, mis hõlmaks lisaks USAle ka Indiat, Hiinat ja teisi tärkava turumajandusega riike; nõuab samuti tungivalt, et EL tugevdaks õhutranspordi ohutuse ja jätkusuutlikkuse eesmärgil oma rahvusvahelist tsiviillennunduse õigusraamistikku;

7.  taunib asjaolu, et Venemaa Föderatsioon ei ole oma rahvusvahelisi kohustusi austanud ega täitnud, ning nõuab, et lõppeks ebaõiglaste tasude kohaldamine üle Venemaa territooriumi lendavatele Euroopa lennufirmadele;

8.  nõuab ELi mõjuvõimu ja uutele turgudele pääsemise võimaluste suurendamiseks komisjonilt ja liikmesriikidelt omavahelist paremat koostööd ja koordineeritust peamiste partneritega peetavatel lennunduslepingute läbirääkimistel;

9.  rõhutab vajadust täita täielikult peamiste partneritega, eriti USA ja Kanadaga sõlmitud õhutranspordilepingutes sätestatud eesmärgid, sealhulgas piirangute kaotamine lennuettevõtete välisomandilt või -kontrollilt; kutsub üles võtma meetmeid, et kaotada ebavõrdsus ELi lennuettevõtjate, kes ei saa teha kabotaažvedusid USA turul, ning USA lennuettevõtjate vahel, kes saavad kõnealused vedusid Euroopas teha; juhib tähelepanu sellele, et rahvusvahelised ristinvesteeringud aitavad suurendada lennundussektori majanduslikku elujõulisust, ja nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks rahvusvahelist õigusraamistikku selliste investeeringute laiendamiseks ja toetamiseks, ning edendaks aktiivset poliitikat, mille eesmärk on kehtestada rahvusvaheliste investeeringute jaoks normid ja parimad tavad;

10. toetab komisjoni ettepanekut viia lõpule käimasolevad läbirääkimised partnerriikidega, eelkõige Brasiilia, Austraalia ja Uus-Meremaaga, lõpetada ELi tasandi lennunduslepingute läbirääkimised kõigi naaberriikidega 2015. aastaks ja avada ELi tasandi läbirääkimised mõnede peamiste partneritega, eelkõige Venemaa, Hiina, Jaapani teatud Pärsia lahe riikide, Türgi, ASEANi ja Indiaga; toetab ka tihedamat ELi-sisest koostööd Euroopa lennufirmade ja sõlmlennujaamade tugevdamisel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	21.3.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, Nora Berra, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, María Auxiliadora Correa Zamora, Marielle de Sarnez, Yannick Jadot, Metin Kazak, Franziska Keller, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Franck Proust, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Henri Weber, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Paweł Zalewski, Dan Dumitru Zamfirescu
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Josefa Andrés Barea, Silvana Koch-Mehrin, Elisabeth Köstinger, Katarína Neveďalová
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Petri Sarvamaa, Patrice Tirolien

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (3.5.2013)

transpordi- ja turismikomisjonile

ELi lennundusalase välispoliitika kohta – tulevikuprobleemide lahendamine
(2012/2299(INI))

Arvamuse koostaja: Georges Bach

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa lennufirmade läbi viidud ja kavandatud töökohtade vähendamine ulatub alates 2012. aastast enam kui 20 000 töökohani;

B.  arvestades, et Euroopa lennundussektori sotsiaalpartnerid leppisid 29. jaanuaril 2013 tsiviillennunduse üleilmse kriisi mõjusid käsitleva dialoogi raames kokku, et vajalik on koordineeritud ja ulatuslik tegutsemine rahvusvahelisel tasandil;

1.  rõhutab, et Euroopa lennundus pakub praegu tööd 5,1 miljonile inimesele ja annab olulise panuse majanduskasvu ning regionaalsesse ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse;

2.  märgib, et lennutransport on majanduse ja tööhõive võimas mõjutaja, mis teenindas 2012. aastal 790 miljonit Euroopa lennuettevõtjate reisijat ning mis annab aastas 365 miljardit eurot Euroopa SKPst;

3.  tunneb heameelt saavutatud edusammude üle ELi ühise lähenemisviisi kehtestamisel ELi lennundusalases välispoliitikas; on seisukohal, et seda ühist lähenemisviisi peab tulevikus tugevdama, selleks et osaleda rahvusvahelises konkurentsis;

4.  rõhutab selliste vahendite nagu ühiskomitee süsteem tähtsust lennundusalastes küsimustes ühise lähenemisviisi loomiseks;

5.  tunneb heameelt edusammude üle suurema ühise Euroopa lennunduspiirkonna loomise üle oluliste lennunduslepingute kaudu naaberriikidega ja et need on toonud kaasa naaberriikide õigusraamistiku ühtlustamise ELi õigusnormidega niisugustes põhivaldkondades nagu lennuohutus, julgestus, lennuliikluse korraldamine, keskkonnaküsimused, reisijate õigused, majanduslik reguleerimine ja sotsiaalsed aspektid;

6.  tunneb heameelt ELi üldise lennutranspordilepingu üle Ameerika Ühendriikidega ja selle positiivsete mõjude üle mõlemale majandusele ning hinnanguliselt 80 000 uue töökoha üle, mis loodaks esimese viie aasta jooksul; kutsub komisjoni üles sõlmima võimalikult kiiresti üldised lennutranspordilepingud uute oluliste partneritega, nagu Brasiilia, Austraalia ja Uus-Meremaa;

7.  märgib, et tänu ühenduse lennundusalase välispoliitika elluviimisele on saavutatud suurt edu riiklike lennunduslepingute kooskõlastamises ELi õigusega ning et lennundusalane välispoliitika on aidanud maksimeerida ühtse turu potentsiaali, kuna hõlbustab ELi lennunduse konsolideerimist ajal, kui üleilmastumise tõttu vajatakse tugevamaid ettevõtjaid, et võistelda väliskonkurentidega;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ühtse Euroopa taeva (SES) ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) rakendamist; märgib, et nn ühtse Euroopa taeva väljaarendamisega luuakse selle täieliku rakendamise tulemusel palju otseseid ja kaudseid töövõimalusi;

9.  juhib tähelepanu sellele, et kui kõigi riikide vahel valitseks õiglane ja avatud konkurents, oleks Euroopa lennundusel märkimisväärne kasvupotentsiaal ja ära saaks kasutada kogu potentsiaali, mida lennuliiklus Euroopa majandusele annab;

10. rõhutab seetõttu, et naaberriikide ja ELi seisukohti jagavate partneritega sõlmitavad lennutranspordilepingud peavad sisaldama ausa konkurentsi õiguslikke tingimusi;

11. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa sõlmlennujaamu tuleb tugevdada vastavate lennutranspordilepingute kaudu ja investeeringutega, mis aitavad luua paremaid infrastruktuuri ühendusi sõlmlennujaamade, nende läheduses asuvate piirkondlike lennujaamade ja ümbritsevate piirkondade vahel, nii et tekiks majanduskasvu ja majanduse tõhusust mitmekordistavad tegurid, mis meelitaksid ligi uusi otseseid välisinvesteeringuid, looksid täiendavaid töökohti ja kindlustaksid Euroopa lennuettevõtjate, lennujaamade ja kolmandate osapoolte töökohti;

12. näeb potentsiaalsete majanduskasvu ja tööhõive takistajatena nii lennundussektorile kehtestatud erinevaid riiklikke makse, ühenduse lennujaamade ja lennuruumi ülekoormatust, erineva suurusega aeronavigatsiooniteenuse tasusid ja lennujaamamakse kui ka madalamate sotsiaalstandardite ja riigiabi erinevate eeskirjade kasutamist väljaspool ELi;

13. kutsub liikmesriike üles kontrollima, kas nende lennuettevõtjate kulusid mõjutavad maksud, lõivud ja tasud ei ole üleilmset konkurentsi arvestades kahjustavad;

14. kutsub komisjoni üles järgima konkurentsivõime tõstmise ja avatuma lennundusturu nimel jõupingutuste tegemisel õiguslikke tingimusi, ohutus-, töö- ja sotsiaalstandardeid, töökohtade ja töötingimuste kaitset, lennuohutust, sealhulgas eeskirju seoses töö- ja lennuaegadega üleväsimuse vältimiseks, keskkonnanõudeid ja kvaliteedinõuete parandamist, et konkurents ei tooks kaasa võidujooksu madalamate standardite pärast;

15. rõhutab, et lennundussektori liberaliseerimisprojektid, näiteks lennuväljateenuste ja lennuaegade valdkonnas, ei tohi kahjustada töötajaid ega üldsust; rõhutab, et liberaliseerimisprojektidega peab kaasnema sotsiaalse mõju hindamine;

16. juhib tähelepanu sellele, et lennuettevõtjate hulgas valitseb odavlennufirmade tõttu tugev konkurents – turusegment, mis moodustab 40% ELi lennuliikluse pakkujatest; rõhutab, et kui liikmesriik on ratifitseerinud ILO konventsioonid nr 87 ja 98, peavad kõik lennuettevõtjad järgima nendes sätestatud põhiõigusi, sealhulgas ühinemisvabadust ning töötajate usaldusisikute ja kollektiivlepingute tunnustamist, kusjuures järgimist tuleb kontrollida ja rikkumiste eest karistada;

17. rõhutab, et komisjoni algatatud reformi lennuettevõtjate omandi ja kontrolli suhtes tohib, kui üldse, rakendada ainult selgete eeskirjade ja sotsiaalse mõju hindamise alusel ning pärast sotsiaalparteritega konsulteerimist ja nende ulatuslikku kaasamist; juhib tähelepanu sellele, et sellise reformi aluseks peab olema eesmärk luua ELi ja kolmandate riikide vahel samad konkurentsitingimused;

18. kutsub komisjoni üles pöörama lennundussuhete laiendamiseks peetavatel läbirääkimistel tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament ja kõik asjaosalised sidusrühmad, kaasa arvatud sotsiaalpartnerid, oleksid kaasatud, et saavutada meetmete kavandamisel parimad tulemused, eelkõige seoses sektori tööhõive potentsiaali ja majanduskasvuga; seejuures tuleb läbi viia sotsiaalse mõju hindamised ja neid arvesse võtta;

19. juhib tähelepanu sellele, et kolmandate riikide lennuettevõtjad peavad järgima ILO konventsioonides kehtestatud põhiõigusi, nagu ühinemisvabadus, töötajate esinduste kokkukutsumine ja kollektiivlepingute tunnustamine, eelkõige konventsiooni nr 87 artiklit 5; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama siduvad sotsiaalklauslid ja ILO standardid rahvusvahelistesse lennunduslepingutesse ja karistama nende rikkumise eest;

20. märgib, et odavlennufirmade kasvav turuosa mõjutab tugevalt konkurentsi Euroopas, muudab lühikeste ja keskmise pikkusega liinide turgu ning mõjub negatiivselt töötajate sotsiaalsele kaitsele;

21. on seisukohal, et kuigi odavlennufirmad pakuvad võrgustikku kuuluvatele lennuettevõtjatele tugevat konkurentsi, võiksid nad teineteist siiski täiendada, arvestades pikamaaliinidega seotud uusi ülesandeid turgudel väljaspool Euroopat;

22. on arvamusel, et tugev ELi lennundusalane välispoliitika, mis on suunatud tähtsaimatele kasvavatele pikamaaliinide turgudele, eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, avaks ELi lennuettevõtjatele uued majanduslikud võimalused;

23. kutsub komisjoni üles hinnakujundust käsitleva määruse 868/2004 läbivaatamisel osutama erilist tähelepanu sotsiaalkindlustusskeemi tasemele ja töötajate töönormidele;

24. peab liikuvate töötajate sotsiaalkindlustuse valdkonda käsitlevat otsust sobivaks viisiks takistada mõnede ettevõtjate püüdlust kasutada töötajate kahjuks ära eri riikide erinevaid sotsiaalkindlustussüsteeme;

25. ootab komisjonilt, et see jälgiks, et lennuettevõtjad nendest eeskirjadest kinni peaksid ja võtaks vastasel juhul asjakohased meetmed.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	23.4.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	35 5 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Emer Costello, Frédéric Daerden, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Georges Bach, Edite Estrela, Jelko Kacin, Svetoslav Hristov Malinov, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Csaba Sógor, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Anna Hedh, Anna Záborská

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	7.5.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdi Cristiano Allam, Georges Bach, Erik Bánki, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Peter van Dalen, Patricia van der Kammen, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Phil Bennion, Spyros Danellis, Alfreds Rubiks, Janusz Władysław Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Pilar Ayuso