Menetlus : 2011/2081(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0176/2013

Esitatud tekstid :

A7-0176/2013

Arutelud :

PV 12/06/2013 - 17
CRE 12/06/2013 - 17

Hääletused :

PV 13/06/2013 - 7.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0274

RAPORT     
PDF 333kWORD 703k
20.5.2013
PE 506.205v02-00 A7-0176/2013

Ajakirjandus- ja meediavabadus maailmas

2011/2081 (INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Marietje Schaake

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISAD
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ajakirjandus- ja meediavabaduse kohta maailmas

(2011/2081 (INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 19, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 19 ja UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklit 13, millest tunnustatakse laste õigust sõnavabadusele,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 28. märtsi 2008. aasta resolutsiooni 7/36, millega pikendatakse arvamus- ja sõnavabaduse edendamise ja kaitsmisega tegeleva ÜRO eriraportööri mandaati(1),

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri Frank La Rue raporteid arvamus- ja sõnavabaduse edendamise ja kaitsmise kohta(2), milles rõhutatakse, et rahvusvahelised inimõigustealased normid ja standardid, mis seonduvad õigusega arvamus- ja sõnavabadusele, on kohaldatavad ka internetile kui kommunikatsioonikanalile,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 5. juuli 2012. aasta resolutsiooni „Inimõiguste edendamine, kaitse ja teostamine internetis”(3), milles tunnistatakse, kui tähtis on inimõiguste kaitse ja teabe vaba liikumise internetis,

–  võttes arvesse John Ruggie’, ÜRO eriesindaja inimõiguste, rahvusvaheliste kontsernide ja muude äriettevõtetega seonduvates küsimustes 21. märtsi 2011. aasta aruannet „Ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada” elluviimine”(4),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 23. detsembri 2006. aasta resolutsiooni S/RES/1738 ajakirjanike, meediatöötajate ja nendega seotud personali vastu suunatud rünnakute kohta relvastatud konfliktides(5),

–  võttes arvesse 12. augusti 1949. aasta Genfi konventsiooni(6), eriti selle I lisaprotokolli artiklit 79 relvakonflikti piirkonnas ohtlikke missioone täitvate ajakirjanike kaitse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO tegevuskava seoses ajakirjanike julgeolekuga ja karistamatuse küsimusega, mis kiideti heaks ÜRO organite sekretariaadijuhatajate nõukogu poolt 12. aprillil 2012(7),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee 24. jaanuaril 2013. aastal vastu võetud resolutsiooni 1920 (2013) meediavabaduse olukorra kohta Euroopas,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tehtud tööd meediavabaduse valdkonnas ning eriti OSCE meediavabaduse esindaja korrapäraseid aruandeid,

–  võttes arvesse valitsusväliste organisatsioonide meediateemalisi aruandeid, näiteks Piirideta Reporterite (Reporters Without Borders) ajakirjandusvabaduse indeksid ja Freedom House’i ajakirjandusvabaduse aruanded ning Rahvusvahelise Ajakirjandusinstituudi (IPI) aruanded (Death Watch ja IPI ülemaailmne ajakirjandusvabaduse ülevaade),

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ettevõtja sotsiaalse vastutuse, ühiskonna huvide edendamise ning suuna kohta säästvale ja kaasavale taastumisele(8),

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ettevõtja sotsiaalse vastutuse, usaldusväärse, läbipaistva ja vastutustundliku ettevõtluse ning jätkusuutliku majanduskasvu kohta(9),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2011. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(10),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu korraldatava rahvusvahelise telekommunikatsiooni maailmakonverentsi (WCIT-2012) ja rahvusvaheliste telekommunikatsioonieeskirjade kohaldamisala võimaliku laiendamise kohta(11),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas(12),

–  võttes arvesse inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat strateegilist raamistikku ja tegevuskava (11855/2012), mille nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012,

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta soovitust nõukogule ELi inimõiguste eriesindaja kohta(13),

–  võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni poolt ülemaailmse ajakirjandusvabaduse päeva puhul Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust(14),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames” (COM(2011)0886),

–  võttes arvesse digitaalse tegevuskava voliniku 12. detsembri 2011. aasta teatist katkestuste vältimise strateegia („No Disconnect Strategy”) kohta(15),

–  võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta(16),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” (COM(2011)0303),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2008. aasta resolutsiooni meediapädevuse kohta digitaalses maailmas(17),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend), ning kõiki muid ELi välisrahastamisvahendeid,

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes(18),

–  võttes arvesse oma resolutsioone inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise eriti raskete juhtumite kohta, milles on väljendatud muret ajakirjandus- ja meediavabaduse ning eelkõige ajakirjanike ja blogipidajate vangistamise pärast,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11 ning eriti selle sätet, et „massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust austatakse”,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 207,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste alaseid suuniseid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste konventsiooni ning jätkuvaid läbirääkimisi ELi konventsiooniga ühinemise üle,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A7-0176/2013),

Ajakirjanduse ja meedia põhimõtted ja roll

A.  arvestades, et õigus sõnavabadusele on universaalne inimõigus, mis on demokraatia aluseks ja mis on oluline ka teiste õiguste jaoks, mida inimesed kõikjal maailmas saavutada püüavad, näiteks inimese arengu, inimväärikuse ja eneseteostuse realiseerimiseks;

B.  arvestades, et sõnavabaduse piiramisel on kaugeleulatuvad tagajärjed, see saab olla võimalik vaid väga piiratud ulatuses ning seda saab õigustada vaid seadusega ette nähtud rangetel tingimustel, kui seda seadust ennast loetakse rahvusvahelise õiguse alusel õiguspäraseks; arvestades, et sõnavabadus on põhiõigus, mis on tihedalt seotud ajakirjandus- ja meediavabaduse ning massiteabevahendite mitmekesisusega; arvestades, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ja Euroopa inimõiguste konventsioonile alla kirjutanud riigid on kohustatud tagama sõltumatu, vaba ja mitmekesise ajakirjanduse ning meedia võimalikkuse;

C.  arvestades, et meediaplatvormid on olulised selleks, et teostada õigust sõnavabadusele; arvestades, et ajakirjandus kui sõnavabaduse kollektiivne väljendus on üks meediamaastiku keskseid osalejaid ja toimib demokraatia valvurina;

D.  arvestades, et kirjutava pressi, meedia, digitaalsektori ja ajakirjanduse vabadust saab pidada avalikeks hüvedeks;

E.  arvestades, et (digitaalsed) meediaplatvormid muutuvad oma olemuselt üha enam üleilmseks ja nende kasutajaskond suureneb;

F.  arvestades, et internet ja meedia on inimõiguste kaitsjate töövahendid;

G.  arvestades, et võrgu neutraalsus on avatud interneti tähtis põhimõte, mis tagab konkurentsi ja läbipaistvuse, ning arvestades, et teabe vaba liikumine on kasulik ka ärivõimaluste seisukohast ja ergutab innovatsiooni, töökohtade loomist ning majanduskasvu;

H.  arvestades, et ajakirjanikud, meedia ja sõnavabadus on ohustatud kogu maailmas ning et ajakirjanikud tegutsevad tihti inimõiguste ning ühinemis-, arvamus- ja usuvabaduse kaitsjatena, kuid satuvad sageli ka tagakiusamise ja vangistamise ohvriks;

I.  arvestades, et uued digitaalse ja võrgumeedia platvormid on toonud kaasa mitmekesisuse ja pluralismi suurenemise;

J.  arvestades, et ELi jõupingutusi ja programme ajakirjandus- ja meediavabaduse kindlustamiseks ja kaitsmiseks kogu maailmas tuleks optimeerida, lähtuvalt kodanikuühiskonna ja ajakirjanike organisatsioonide tehtud väärtuslikust tööst;

K.  arvestades, et EL säilitab ülemaailmsel tasandil usaldusväärsuse vaid siis, kui ajakirjandus- ja meediavabadust kaitstakse ja austatakse ka liidus endas;

Hiljutine areng

1.  tunnistab, et peamine vastutus ajakirjandus- ja meediavabaduse tagamise ning kaitsmise eest lasub valitsustel; tunnistab, et peamine vastutus ajakirjandus- ja meediavabaduse takistamise eest lasub valitsustel, kes kasutavad üha enam õiguslikku survet, näiteks kuritarvitades terrorismivastast võitlust ja riiklikku julgeolekut, riigireetmist või riigivastast tegevust käsitlevaid õigusakte ajakirjandus- ja meediavabaduse piiramiseks; märgib, et tuleb saavutada tasakaal riiklike julgeolekuvajaduste ja teabevabaduse vahel, et ennetada kuritarvitusi ja tagada ajakirjanduse ning meedia sõltumatus; tunnistab ühtlasi, et poliitikutele kuuluvad meediaimpeeriumid korraldavad mõnikord valeteabe kampaaniaid; rõhutab, et ajakirjanduse ja meedia võimalus toimida sõltumatult ning ilma poliitilise ja rahalise surveta on otsustavalt tähtis; tunneb muret seoses asjaoluga, et viimased iga-aastased indeksid ja analüüsid näitavad paljudes riikides nii Euroopas kui ka väljaspool ajakirjandus- ja meediavabaduse hinnete üldist langustendentsi – vt raporti lisas toodud loetelu;

2.  rõhutab, et vaba, sõltumatu ja mitmekesine võrgu- ning traditsiooniline meedia on üks demokraatia ja pluralismi aluseid; tunnistab teabeallikate tähtsust tõelise vabaduse ja meedia mitmekesisuse tagajana; juhib tähelepanu sellele, et meedia vabaduse ja sõltumatuse säilitamine ja tugevdamine maailmas vastab üldsuse huvidele; märgib, et vaba ja sõltumatu meedia ning vaba teabevahetuse roll mittedemokraatlikes riikides toimuvates demokraatlikes muutustes on äärmiselt tähtis;

3.  mõistab hukka asjaolu, et endiselt langeb maailmas palju ajakirjanikke ränga väärkohtlemise või mõrva ohvriks või saab haavata, ning et sageli jäävad need kuriteod karistamata; rõhutab seetõttu, et tähtis on võidelda karistamatuse vastu; rõhutab, et võimud ei saa ähvardamist ja vägivalda kõrvaldada ega tagada ajakirjanike julgeolekut, ilma et poliitiline võim, õigusasutused ning politseijõud astuksid otsustavaid samme nende vastu, kes ründavad ajakirjanikke ja nende tööd; juhib tähelepanu sellele, et karistamatus mõjutab lisaks ajakirjandusvabadusele ka ajakirjanike igapäevatööd, sest see loob hirmu ja enesetsensuuri õhkkonna; on veendunud, et EL peaks võtma karmima hoiaku riikide suhtes, kus niisugused kuriteod pidevalt karistamata jäävad, ning kutsub kõiki riike üles ajakirjanike julgeolekut tagama;

4.  rõhutab, et õigusaktid ja õigusnormid, ähvardamine, trahvid, omandiõiguste kontsentreerumine poliitikute või muude ristuvate huvidega inimeste kätte võivad piirata teabe hankimise või sellele juurdepääsu vabadust või ohustada sõnavabadust;

5.  rõhutab, et valitsused võivad avaldada ajakirjandusele ja meediale kaudset survet; on arvamusel, et paljudes riikides sõltub meedia tugevasti riiklikust reklaamist, mis võib muutuda survevahendiks, ning ka tegevuslube või maksutrahve võidakse kasutada kriitilise meedia tegevuse piiramiseks;

6.  peab taunitavaks asjaolu, et arvamusavalduste eest kriminaalvastutusele võtmine on tõusuteel; tuletab meelde, et kogu maailmas vangistatakse ajakirjanikke nende töö tõttu; on teadlik sellest, et au teotamist, laimamist ja jumalateotust käsitlevaid õigusakte ning õigusakte, mis käsitlevad „riigi maine rikkumist välismaal” ja „homoseksuaalset propagandat”, kasutatakse ajakirjanike vangistamiseks või tsenseerimiseks ning sõnavabaduse piiramiseks; avaldab kahetsust, et tsensuur suurendab ka enesetsensuuri; nõuab, et ajakirjanike tagakiusamine lõpetataks ja et neil lastaks teha oma tööd sõltumatult ning ilma vägivalda ja süüdistusi kartmata, samuti nõuab kõigi oma töö pärast vangistatud ajakirjanike viivitamatut vabastamist;

7.  mõistab teravalt hukka asjaolu, et paljudel ajakirjanikel puudub juurdepääs õigusabile, kuigi just ajakirjanikke leiab üha enam inimõiguste eest peetava võitluse esirinnast, nii internetis kui ka väljaspool seda;

8.  on seisukohal, et meediaomandi koondumine suurtesse konglomeraatidesse kujutab endast ohtu meediavabadusele ja pluralismile, eriti seoses paralleelselt toimuva digiteerimisega; rõhutab avatud ja võimalusi loova multimeedia-alusinfrastruktuuri ning sõltumatute reguleerivate asutuste tähtsust;

9.  tunnistab erafondide ja vabaühenduste potentsiaali kvaliteetse ajakirjanduse toetamisel ning uuenduste edendamisel;

10.  rõhutab, et kuigi ettevõtetel on uusi kohustusi globaalselt ja digitaalselt ühinenud maailmas, seisavad nad silmitsi ka uute väljakutsetega valdkondades, mida on traditsiooniliselt peetud ametiasutuste pärusmaaks; on teadlik, et valitsuste kehtestatud piirangud võrgusisule ja -teenustele on asetanud toimetusliku sõltumatuse ja tegevuse järjepidevuse surve alla;

11.  on teadlik sellest, et meediat kasutatakse liiga sageli traditsioonilise propagandavahendina ja/või meedia osaleb ise propagandas ning et eriti avalik-õigusliku meedia finantsiline ja poliitiline sõltumatus ning mitmekesisus on ülioluline; rõhutab, et vabal ja sõltumatul avalikul meedial on otsustav osa demokraatia süvendamisel, kodanikuühiskonna võimalikult suure osaluse tagamisel avalikes asjades ja aruteludes ning kodanike võimaluste suurendamisel teel demokraatiale;

12.  kutsub üles koostama eetikakoodekseid nii ajakirjanikele kui ka meediaväljaannete juhtimises osalejatele, et tagada ajakirjanike ja meediaorganisatsioonide täielik sõltumatus; tunnistab, et väga oluline on tagada niisuguste koodeksite järgimine sõltumatute reguleerivate organite loomise teel;

Digiteerimine

13.  tunnistab tänapäeva üha digiteerituma meedia suurenevat mõju üksikisikutele, mis suurendab nende mõjuvõimu, kuna üksikisikute informeeritus ja kriitiline mõtlemine kasvab, ning mõistab, et need nähtused tekitavad võimulolijates ärevust;

14.  tunnistab, et digitaalse ja võrgumeedia platvormid on mänginud suurt rolli viimastel aastatel toimunud diktatuurivastastes ülestõusudes;

15.  rõhutab, et juurdepääs teabele nii võrgus kui väljaspool seda on vajalik mõtte- ja sõnavabaduse arenguks ning teabesisu väljendamiseks ja edastamiseks meediaplatvormide kaudu, sest need kujutavad endast olulisi võimu kontrollimise vahendeid;

16.  tunnistab, et meedia ja teabe digiteerimine on mitmekordistanud nende ulatust ja mõju, kuid samuti hägustanud õhukest piiri teabe ja arvamuse vahel; märgib kasutajate loodud infosisu ja kodanikuajakirjanduse märkimisväärset kasvu;

17.  on seisukohal, et ajakirjanduse ja meedia digiteerimine lisab ajakirjandusmaastikule uusi tasandeid, mistõttu tekivad küsimused seoses teabe kvaliteedi ja objektiivsusega, teabele juurdepääsu ja selle kaitsmisega;

18.  rõhutab, et digiteerimine võib aidata inimestel teabele juurde pääseda, ametnikke kontrollida, andmeid ja dokumente jagada ja levitada ning ebaõiglust ja korruptsiooni päevavalgele tuua;

19.  rõhutab, et IT infrastruktuuride täieliku potentsiaali ära kasutamiseks on vaja ülemaailmset koostalitlusvõimet ja asjakohast reguleerimist, ning et IKT elemendid tuleks lisada olemasolevale ja arenevale meediamaastikule koos sõltumatuse, pluralismi ja mitmekesisuse põhitingimustega;

20.  mõistab hukka kõik katsed luua mis tahes vormis „suletud internetti”, sest sellega rikutakse raskelt õigust teabele; nõuab tungivalt, et kõik ametiasutused hoiduksid sellistest katsetest;

21.  väljendab muret massjälgimise, massitsensuuri ning blokeerimis- ja filtreerimistendentside pärast, mis avaldavad kahjulikku mõju mitte ainult meediale ning ajakirjanike ja blogipidajate tegevusele, vaid takistavad ka kodanikuühiskonna tööd oluliste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete muutuste esilekutsumisel; mõistab hukka kõik blogipidajate vahistamised ja vahistamise katsed ning võtab sellist tegevust kui rünnakut sõna- ja arvamusvabaduse vastu;

22.  taunib asjaolu, et paljud tehnoloogiad ja teenused, mida kasutatakse kolmandates riikides inimõiguste rikkumiseks teabe tsenseerimise, massijälgimise, järelevalve ning kodanike ja nende tegevuse jälitamise kaudu (mobiil-)telefonivõrkudes ja internetis, on ELi päritolu; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed sellise „digitaalse relvakaubanduse” peatamiseks;

23.  rõhutab vajadust paremini mõista vahendajate rolli ja vastutust; on seisukohal, et turureguleerijad võivad aidata kaasa konkurentsi säilitamisele, kuid et tuleks ka leida uusi võimalusi erasektori osalejate kaasamiseks, et säilitada teabe avalik väärtus; tunnistab, et eneseregulatsiooniga võivad kaasneda teatavad riskid, kui puudub (demokraatlik) järelevalve;

24.  rõhutab, et digitaalsed ja (arvuti)andmepõhised platvormid või teenused, näiteks otsingumootorid, on eraomanduses ning peavad olema läbipaistvad, et säilitada teabe avalik väärtus ja vältida piiranguid teabe kättesaadavusele ning sõnavabadusele;

25.  rõhutab vajadust rikkumistest teatajate (nn vilepuhujate) kaitse ja allikakaitse järele ning rõhutab, et EL peab selles osas tegutsema ülemaailmselt;

26.  mõistab teravalt hukka kõik katsed kasutada internetti või muid võrgumeedia platvorme terrorismi edendamiseks ja hõlbustamiseks; nõuab tungivalt, et ametiasutused võtaksid selles osas kindla seisukoha;

ELi poliitika ja välistegevus

27.  on seisukohal, et kui EL soovib olla väärtuste ühendus, peab ta oluliseks pidama ülemaailmse ajakirjandus- ja meediavabaduse edendamist ja kaitsmist; rõhutab, et EL peaks näitama üles maksimaalset poliitilist tahet, et tagada ajakirjanike kaitse kõikjal maailmas;

28.  on veendunud, et EL peaks näitama eeskuju meedia sõltumatuse, pluralismi ja mitmekesisuse tagamisel ning ajakirjanike ja blogipidajate olukorra, vabaduse ja turvalisuse kaitsmisel; rõhutab, et selle saavutamiseks ei peaks EL sekkuma teabesisu küsimustesse, vaid pigem toetama võimalusi loovat keskkonda ning sõnavabadusele piirangute seadmise lõpetamist kogu maailmas;

29.  märgib murelikult, et viimastel aastatel on mõned meediakanalid ELis eneses võetud ebaeetilise ja väidetavalt ebaseadusliku käitumise tõttu jälgimise alla; on seisukohal, et EL saab näidata eeskuju vaid juhul, kui ta kõigepealt lahendab probleemid enda territooriumil;

30.  ergutab Euroopa Komisjoni jätkama ranget järelevalvet ajakirjanduse ja meedia sõltumatuse üle liikmesriikides;

31.  on seisukohal, et kuigi EL käsitleb ajakirjandus- ja meediavabadust mitmetes poliitikavaldkondades ja programmides, puudub tal üleüldine konkreetne rõhuasetus ajakirjandus- ja meediavabadusele, samuti sidus ja ühtne tulevikunägemus ning võrdlusalused;

32.  on seisukohal, et tervikliku strateegia puudumine toob kaasa killustatuse ning tähtsatest poliitilistest läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtetest loobumise ohu;

Strateegia

33.  nõuab tungivalt, et komisjon, eelkõige arengu ja koostöö peadirektoraat, ja Euroopa välisteenistus parandaksid oma koostööd ja programmitöö koordineerimist, eelkõige poliitilise ja diplomaatilise tegevuse täiendava sünergia ning toetuste ja projektide ühise teostamise, järelevalve ja hindamise kaudu; kutsub komisjoni üles parandama oma toimunud, toimuva ja kavandatava programmitöö analüüsi ja hindamist ning avalikustama saadud tulemused;

34.  nõuab üleminekut projektide ad hoc -rahastamiselt jätkusuutlikumale lähenemisviisile, millesse oleks hõlmatud ka abiandjad ja koostööpartnerid erasektorist; tunnistab vajadust individuaalse lähenemisviisi kasutuselevõtuks programmitöös nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil;

35.  nõuab tungivalt, et EL etendaks märkimisväärsemat rolli eelkõige kandidaatriikides, samuti suhetes oma vahetute naabritega lõunas ja idas ning seoses kaubandus- ja ühinemisläbirääkimistega; kutsub ELi üles võtma vastu strateegia, mis tagaks kolmandate riikidega seoses hoolika järelevalve ja reageerimise seadusemuudatustele, mis piiravad meediavabadust ja pluralismi;

36.  rõhutab, et olemasolevaid välisrahastamisvahendeid, nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, geograafilised vahendid jt, tuleks kasutada paindlikult kodanikuühiskonna tugevdamiseks; rõhutab, et kohalik isevastutus ja suutlikkuse suurendamine on jätkusuutliku arengu ja edenemise seisukohalt olulised;

37.  rõhutab, et EL peaks harima ja koolitama nii kolmandate riikide poliitiliste otsuste tegijaid, seadusandjaid kui ka meediat, eesmärgiga tugevdada ajakirjandus- ja meediavabadust ning asjakohaseid ja tehnoloogiliselt neutraalseid tururegulatsiooni vorme, eriti arvestades, et üleminekuperioodidel piiratakse vabadusi sageli stabiilsuse ja julgeoleku nimel;

38.  rõhutab, et meedia areng ja sõnavabaduse soodustamine peaksid olema ELi riikide tasandil peetava dialoogi keskmes; rõhutab, et ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud assotsieerimis-, vabakaubandus- ja partnerluslepingutes ja abiprogrammides tuleb arvesse võtta selgeid võrdlusaluseid ja nõuetele vastavust vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 21; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus arvestaks ja rakendaks Euroopa Parlamendi raporteid ja soovitusi selliste lepingute üle peetavatel läbirääkimistel; tuletab meelde, et sidusus, järjepidevus, koordineerimine ja läbipaistvus Euroopa Parlamendi, Euroopa välisteenistuse ja komisjoni tegevuses põhi- ja inimõiguste rakendamisel ja järelevalves on hädavajalik ELi usaldusväärsuse ja mõjukuse tagamiseks tema suhetes kolmandate riikidega;

39.  kutsub komisjoni üles muutma karistamatuse vastu võitlemise üheks prioriteediks oma sõnavabaduse ja meediaprogrammides, muu hulgas pakkudes abi ajakirjanike vastu suunatud kuritegude uurimisel, luues õigusabirahastuid ja andes erialast nõu;

40.  on seisukohal, et ELi rahastamine ei peaks piirduma spetsialiseerunud rahvusvaheliste organisatsioonidega (s.o vahendajatega), vaid peaks hõlmama ka kohalikke organisatsioone;

41.  kutsub komisjoni üles läbi vaatama konfidentsiaalsusklausleid inimõiguste alase tegevuse rahastamises seoses ajakirjanduse ja meediaga, sest need annavad võimaluse ajakirjanike, meediaväljaannete või valitsusväliste organisatsioonide diskrediteerimiseks, kahjustades ka ELi inimõigustealase tegevuse usaldusväärsust, mis on oma olemuselt siiski avatud ja läbipaistev;

42.  rõhutab, et ajakirjandus- ja meediaprogrammides tuleks samuti keskenduda (riigi- ja õigus-) struktuuride parandamisele ning kohalike meediafirmade ja -ettevõtete toetamisele, et edendada nende läbipaistvust, sõltumatust, jätkusuutlikkust, professionaalsust ja avatust; rõhutab, et EL peaks püüdlema oma meediapoliitikas maksimaalse pluralismi ja mitmekesisuse poole, toetades sõltumatut meediat ja uusi alustavaid ettevõtteid;

43.  tuletab meelde, et sõnavabadus ja meedia pluralism (muu hulgas internetis) kuuluvad Euroopa põhiväärtuste hulka; rõhutab ajakirjandus- ja meediavabaduse põhjapanevat tähtsust ELi laienemispoliitikas ning digitaalse vabaduse olulisust selles kontekstis, käsitades neid vabadusi inimõigustena ja seega Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumite osana;

44.  on seisukohal, et EL peaks oma valimiste alasesse abisse kaasama ka ajakirjanduse ja meediaabi komponendid, näiteks edendades koostööd kolmandate riikide valimisi korraldavate asutuste ja ajakirjanduse vahel, et parandada valimisprotsessi ja -tulemuste läbipaistvust ja õiguspärasust;

45.  on seisukohal, et üleminekuriikides peaks EL keskenduma ajakirjandus- ja meediavabadusele lepitamise ja ülesehitamise kontekstis;

46.  kiidab ja tervitab mitme rahvusvahelise (ajakirjanike) organisatsiooni tähtsat tööd ajakirjandus- ja meediavabaduse valdkonnas; rõhutab, et neil peaks olema ELi täielik toetus, ning on seisukohal, et suhted nende organisatsioonidega on väga olulised;

47.  palub Euroopa välisteenistusel kasutada võimalikult tõhusalt ära ELi osalemist ajakirjanduse, meedia ja digitaalset vabadust käsitlevatel mitmepoolsetel foorumitel, nagu Euroopa Nõukogu, OSCE ning ÜRO raames;

48.  kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles võtma ELi välispoliitika raames võimalikult kiiresti vastu ajakirjandus- ja meediavabaduse strateegia ning lisama käesoleva raporti soovitused tulevastesse suunistesse sõnavabaduse kohta veebikeskkonnas ja väljaspool seda;

49.  palub lugeda ja käsitleda käesolevat raportit koos Euroopa Parlamendi eelmise raportiga digitaalvabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas;

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjoni asepresidendile, Euroopa välisteenistusele, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole, UNESCO-le, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1)

http://ap.ohchr.org/documents/E/HRC/resolutions/A_HRC_RES_7_36.pdf

(2)

Eelkõige 16. mai 2011. aasta (A/HRC/17/27), 10. augusti 2011. aasta (A/66/290), 4. juuni 2012. aasta (A/HRC/20/17) ja 7. septembri 2012. aasta (A/67/357) raporteid, mis on kättesaadavad aadressil

http://www.ohchr.org/EN/Issues/FreedomOpinion/Pages/Annual.aspx

(3)

http://daccess-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N08/147/10/PDF/N0848087.pdf?OpenElement

(4)

A/HRC/17/31, mis on kättesaadav aadressil: http://www.ohchr.org/Documents/Issues/Business/A-HRC-17-31_AEV.pdf

(5)

http://daccess-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N08/681/60/PDF/N0848087.pdf?OpenElement

(6)

http://www.un-documents.net/gc-p1.htm

(7)

http://www.unesco.org/new/fileadmin/MULTIMEDIA/HQ/CI/CI/pdf/official_documents/un_plan_action_safety_en.pdf.

(8)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0050.

(9)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0049.

(10)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0503.

(11)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0451.

(12)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0470.

(13)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0250.

(14)

  http://eeas.europa.eu/top_stories/2012/20120503_world_press_freedom_day_en.htm.

  http://europa.eu/rapid/press-release_PRES-13-181_en.htm.

(15)

  http://blogs.ec.europa.eu/neelie-kroes/ict-human-rights-guidance.

(16)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0334.

(17)

  ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 9.

(18)

  ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 107.


LISAD

Riikide ajakirjandus- ja meediavabaduse edetabel, mille on koostanud vastava kogemusega sõltumatud organisatsioonid

Piirideta Reporterid (Reporters without borders)

Ajakirjandusvabaduse indeks maailmas 2013. aastal (2013 World Press Freedom Index)(1)

Järjestus

riik

Märkus

Diferentsiaal

1

Soome

6,38

0 (1)

2

Madalmaad

6,48

+1 (3)

3

Norra

6,52

-2 (1)

4

Luksemburg

6,68

+2 (6)

5

Andorra,

6,82

-

6

Taani

7,08

+4 (10)

7

Liechtenstein

7,35

-

8

Uus-Meremaa

8,38

+5 (13)

9

Island

8,49

-3 (6)

10

Rootsi

9,23

+2 (12)

11

Eesti

9,26

-8 (3)

12

Austria

9,40

-7 (5)

13

Jamaica

9,88

+3 (16)

14

Šveits

9,94

-6 (8)

15

Iirimaa

10,06

0 (15)

16

Tšehhi

10,17

-2 (14)

17

Saksamaa

10,24

-1 (16)

18

Costa Rica

12,08

+1 (19)

19

Namiibia

12,50

+1 (20)

20

Kanada

12,69

-10 (10)

21

Belgia

12,94

-1 (20)

22

Poola

13,11

+2 (24)

23

Slovakkia

13,25

+2 (25)

24

Küpros

13,83

-8 (16)

25

Cabo Verde

14,33

-16 (9)

26

Austraalia

15,24

+4 (30)

27

Uruguai

15,92

+5 (32)

28

Portugal

16,75

+5 (33)

29

Ühendkuningriik

16,89

-1 (28)

30

Ghana

17,27

+11 (41)

31

Suriname

18,19

-9 (22)

32

Ameerika Ühendriigid

18,22

+15 (47)

33

Leedu

18,24

-3 (30)

34

OECS

19,72

-9 (25)

35

Sloveenia

20,49

+1 (36)

36

Hispaania

20,50

+3 (39)

37

Prantsusmaa

21,60

+1 (38)

38

El Salvador

22,86

-1 (37)

39

Läti

22,89

+11 (50)

40

Botswana

22,91

+2 (42)

41

Paapua Uus-Guinea

22,97

-6 (35)

42

Rumeenia

23,05

+5 (47)

43

Niger

23,08

-14 (29)

44

Trinidad ja Tobago

23,12

+6 (50)

45

Malta

23,30

+13 (58)

46

Burkina Faso

23,70

+22 (68)

47

Taiwan

23,82

-2 (45)

48

Samoa

23,84

+6 (54)

49

Haiti

24,09

+3 (52)

50

Lõuna-Korea

24,48

-6 (44)

51

Komoorid

24,52

-6 (45)

52

Lõuna-Aafrika

24,56

-10 (42)

53

Jaapan

25,17

-31 (22)

54

Argentina

25,67

-7 (47)

55

Moldova

26,01

-2 (53)

56

Ungari

26,09

-16 (40)

57

Itaalia

26,11

+4 (61)

58

Hongkong

26,16

-4 (54)

59

Senegal

26,19

+16 (75)

60

Tšiili

26,24

+20 (80)

61

Sierra Leone

26,35

+2 (63)

62

Mauritius

26,47

-8 (54)

63

Serbia

26,59

+17 (80)

64

Horvaatia

26,61

+4 (68)

65

Kesk-Aafrika Vabariik

26,61

-3 (62)

66

Tonga

26,70

-3 (63)

67

Mauritaania

26,76

0 (67)

68

Bosnia ja Hertsegoviina

26,86

-10 (58)

69

Guyana

27,08

-11 (58)

70

Tansaania

27,34

-36 (34)

71

Keenia

27,80

+13 (84)

72

Sambia

27,93

+14 (86)

73

Mosambiik

28,01

-7 (66)

74

Armeenia

28,04

+3 (77)

75

Malawi

28,18

+71 (146)

76

Kongo Vabariik

28,20

+14 (90)

77

Kuveit

28,28

+1 (78)

78

Nicaragua

28,31

-6 (72)

79

Benin

28,33

+12 (91)

80

Dominikaani Vabariik

28,34

+15 (95)

81

Lesotho

28,36

-18 (63)

82

Bhutan

28,42

-12 (70)

83

Togo

28,45

-4 (79)

84

Kreeka

28,46

-14 (70)

85

Kosovo

28,47

+1 (86)

86

Guinea

28,49

0 (86)

87

Bulgaaria

28,58

-7 (80)

88

Madagaskar

28,62

-4 (84)

89

Gabon

28,69

+12 (101)

90

Ida-Timor

28,72

-4 (86)

91

Paraguay

28,78

-11 (80)

92

Guinea-Bissau

28,94

-17 (75)

93

Seišellid

29,19

-20 (73)

94

Küprose põhjaosa

29,34

+8 (102)

95

Guatemala

29,39

+2 (97)

96

Elevandiluurannik

29,77

+63 (159)

97

Libeeria

29,89

+13 (110)

98

Mongoolia

29,93

+2 (100)

99

Mali

30,03

-74 (25)

100

Gruusia

30,09

+4 (104)

101

Liibanon

30,15

-8 (93)

102

Albaania

30,88

-6 (96)

103

Maldiivid

31,10

-30 (73)

104

Uganda

31,69

+35 (139)

105

Peruu

31,87

+10 (115)

106

Kõrgõzstan

32,20

+2 (108)

107

Fidži

32,69

+10 (117)

108

Brasiilia

32,75

-9 (99)

109

Boliivia

32,80

-1 (108)

110

Katar

32,86

+4 (114)

111

Panama

32,95

+2 (113)

112

Iisrael

32,97

-20 (92)

113

Montenegro

32,97

-6 (107)

114

Araabia Ühendemiraadid

33,49

-2 (112)

115

Nigeeria

34,11

+11 (126)

116

Makedoonia Vabariik

34,27

-22 (94)

117

Venezuela

34,44

0 (117)

118

Nepal

34,61

-12 (106)

119

Ecuador

34,69

-15 (104)

120

Kamerun

34,78

-23 (97)

121

Tšaad

34,87

-18 (103)

122

Brunei,

35,45

+3 (125)

123

Tadžikistan

35,71

-1 (122)

124

Lõuna-Sudaan

36,20

-13 (111)

125

Alžeeria

36,54

-3 (122)

126

Ukraina

36,79

-10 (116)

127

Honduras

36,92

+8 (135)

128

Afganistan

37,36

+22 (150)

129

Colombia

37,48

+14 (143)

130

Angola

37,80

+2 (132)

131

Liibüa

37,86

+23 (154)

132

Burundi

38,02

-2 (130)

133

Zimbabwe

38,12

-16 (117)

134

Jordaania

38,47

-6 (128)

135

Tai

38,60

+2 (137)

136

Maroko

39,04

+2 (138)

137

Etioopia

39,57

-10 (127)

138

Tuneesia

39,93

-4 (134)

139

Indoneesia

41,05

+7 (146)

140

India

41,22

-9 (131)

141

Omaan

41,51

-24 (117)

142

Kongo DV

41,66

+3 (145)

143

Kambodža

41,81

-26 (117)

144

Bangladesh

42,01

-15 (129)

145

Malaisia

42,73

-23 (122)

146

Palestiina

43,09

+7 (153)

147

Filipiinid

43,11

-7 (140)

148

Venemaa

43,42

-6 (142)

149

Singapur

43,43

-14 (135)

150

Iraak

44,67

+2 (152)

151

Birma

44,71

+18 (169)

152

Gambia

45,09

-11 (141)

153

Mehhiko

45,30

-4 (149)

154

Türgi

46,56

-6 (148)

155

Svaasimaa

46,76

-11 (144)

156

Aserbaidžaan

47,73

+6 (162)

157

Valgevene

48,35

+11 (168)

158

Egiptus

48,66

+8 (166)

159

Pakistan

51,31

-8 (151)

160

Kasahstan

55,08

-6 (154)

161

Rwanda

55,46

-5 (156)

162

Sri Lanka

56,59

+1 (163)

163

Saudi Araabia

56,88

-5 (158)

164

Usbekistan

60,39

-7 (157)

165

Bahrein

62,75

+8 (173)

166

Ekvatoriaal-Guinea

67,20

-5 (161)

167

Djibouti

67,40

-8 (159)

168

Laos

67,99

-3 (165)

169

Jeemen

69,22

+2 (171)

170

Sudaan

70,06

0 (170)

171

Kuuba

71,64

-4 (167)

172

Vietnam

71,78

0 (172)

173

Hiina

73,07

+1 (174)

174

Iraan

73,40

+1 (175)

175

Somaalia

73,59

-11 (164)

176

Süüria

78,53

0 (176)

177

Türkmenistan

79,14

0 (177)

178

Põhja-Korea

83,90

0 (178)

179

Eritrea

84,83

0 (179)

Ajakirjanike kaitse komitee

Karistamatuse indeks 2012. aastal, statistiline tabel (2012 Impunity Index, Statistical Table)(2)

Ajakirjanike mõrvade lahendamata juhtumid 1 miljoni elaniku kohta ajavahemikul 2002–2011. Tabelisse on kantud ainult need riigid, kus esines viis või rohkem lahendamata juhtumit. Juhtum loetakse lahendamata juhtumiks, kui ei ole saavutatud süüdimõistmist.

 

 

Järjestus

 

 

Riik

 

Lahendamata juhtumid

Rahvaarv

(miljonites)

 

 

Arvutus

 

 

Hinnang

 

1

 

Iraak

 

93

 

32

 

93/32

 

2.906

 

2

 

Somaalia

 

11

 

9.3

 

11/9.3

 

1.183

 

3

 

Filipiinid

 

55

 

93.3

 

55/93.3

 

0.589

 

4

 

Sri Lanka

 

9

 

20.9

 

9/20.9

 

0.431

 

5

 

Colombia

 

8

 

46.3

 

8/46.3

 

0.173

 

6

 

Nepal

 

5

 

30

 

5/30

 

0.167

 

7

 

Afganistan

 

5

 

34.4

 

5/34.4

 

0.145

 

8

 

Mehhiko

 

15

 

113.4

 

15/113.4

 

0.132

 

9

 

Venemaa

 

16

 

141.8

 

16/141.8

 

0.113

 

10

 

Pakistan

 

19

 

173.6

 

19/173.6

 

0.109

 

11

 

Brasiilia

 

5

 

194.9

 

5/194.9

 

0.026

 

12

 

India

 

6

 

1,170.9

 

6/1170.9

 

0.005

Andmed elanikkonna kohta: World Development Indicators (maailma arengunäitajad), Maailmapank, 2010.

FREEDOM HOUSE

VABADUS MAAILMAS 2013. AASTAL: DEMOKRAATIA LÄBIMURDED KAALUKAUSIL(3)

Sõltumatud riigid

Riik

Vabaduse aste

PR

CL

Suundumus

Afganistan

Mittevaba

6

6

 

Albaania *

Osaliselt vaba

3

3

 

Alžeeria

Mittevaba

6

5

 

Andorra,

Vaba

1

1

 

Angola

Mittevaba

6

5

 

Antigua ja Barbuda*

Vaba

2 ▲

2

 

Argentina

Vaba

2

2

 

Armeenia

Osaliselt vaba

5 ▲

4

 

Austraalia*

Vaba

1

1

 

Austria*

Vaba

1

1

 

Aserbaidžaan

Mittevaba

6

5

 

Bahama

Vaba

1

1

 

Bahrein

Mittevaba

6

6

 

Bangladesh

Osaliselt vaba

3

4

 

Barbados

Vaba

1

1

 

Valgevene

Mittevaba

7

6

 

Belgia*

Vaba

1

1

 

Belize,

Vaba

1

2

 

Benin

Vaba

2

2

 

Bhutan

Osaliselt vaba

4

5

Boliivia*

Osaliselt vaba

3

3

 

Bosnia ja Hertsegoviina (*)

Osaliselt vaba

3 ▲

3

 

Botswana

Vaba

3

2

 

Brasiilia*

Vaba

2

2

 

Brunei,

Mittevaba

6

5

 

Bulgaaria*

Vaba

2

2

 

Burkina Faso

Osaliselt vaba

5

3

 

Birma

Mittevaba

6 ▲

5 ▲

 

Burundi

Osaliselt vaba

5

5

 

Kambodža

Mittevaba

6

5

 

Kamerun

Mittevaba

6

6

 

Kanada*

Vaba

1

1

 

Roheneemesaared

Vaba

1

1

 

Kesk-Aafrika Vabariik

Osaliselt vaba

5

5

Tšaad

Mittevaba

7

6

 

Tšiili

Vaba

1

1

 

Hiina

Mittevaba

7

6

 

Colombia*

Osaliselt vaba

3

4

 

Komoorid

Osaliselt vaba

3

4

 

Kongo (Brazzaville)

Mittevaba

6

5

 

Kongo-Kinshasa

Mittevaba

6

6

 

Costa Rica

Vaba

1

1

 

Côte d’Ivoire

Osaliselt vaba ▲

5 ▲

5 ▲

 

Horvaatia

Vaba

1

2

 

Kuuba

Mittevaba

7

6

 

Küpros*

Vaba

1

1

 

Tšehhi Vabariik*

Vaba

1

1

 

Taani*

Vaba

1

1

 

Djibouti

Mittevaba

6

5

 

Dominica,

Vaba

1

1

 

Dominikaani Vabariik

Vaba

2

2

 

Ida-Timor

Osaliselt vaba

3

4

 

Ecuador

Osaliselt vaba

3

3

Egiptus

Osaliselt vaba ▲

5 ▲

5

 

El Salvador

Vaba

2

3

 

Ekvatoriaal-Guinea

Mittevaba

7

7

 

Eritrea

Mittevaba

7

7

 

Eesti*

Vaba

1

1

 

Etioopia

Mittevaba

6

6

 

Fidži

Osaliselt vaba

6

4

 

Soome*

Vaba

1

1

 

Prantsusmaa*

Vaba

1

1

 

Gabon

Mittevaba

6

5

 

Gambia

Mittevaba

6

6 ▼

 

Gruusia

Osaliselt vaba

3 ▲

3

 

Saksamaa*

Vaba

1

1

 

Ghana

Vaba

1

2

 

Kreeka*

Vaba

2

2

Grenada,

Vaba

1

2

 

Guatemala

Osaliselt vaba

3

4

 

Guinea

Osaliselt vaba

5

5

Guinea-Bissau

Mittevaba ▼

6 ▼

5 ▼

 

Guyana

Vaba

2

3

 

Haiti

Osaliselt vaba

4

5

 

Honduras

Osaliselt vaba

4

4

 

Ungari*

Vaba

1

2

 

Island*

Vaba

1

1

 

India*

Vaba

2

3

 

Indoneesia*

Vaba

2

3

 

Iraan

Mittevaba

6

6

 

Iraak

Mittevaba

6 ▼

6

 

Iirimaa*

Vaba

1

1

 

Iisrael

Vaba

1

2

 

Itaalia*

Vaba

2 ▼

1

 

Jamaica

Vaba

2

3

 

Jaapan*

Vaba

1

2

 

Jordaania

Mittevaba

6

5

Kasahstan

Mittevaba

6

5

Keenia

Osaliselt vaba

4

4 ▼

 

Kiribati

Vaba

1

1

 

Kosovo

Osaliselt vaba

5

4

 

Kuveit

Osaliselt vaba

5 ▼

5

 

Kõrgõzstan

Osaliselt vaba

5

5

 

Laos

Mittevaba

7

6

 

Läti*

Vaba

2

2

 

Liibanon

Osaliselt vaba

5

4

Lesotho

Vaba ▲

2 ▲

3

 

Libeeria*

Osaliselt vaba

3

4

 

Liibüa

Osaliselt vaba ▲

4 ▲

5 ▲

 

Liechtenstein

Vaba

1

1

 

Leedu*

Vaba

1

1

 

Luxembourg*

Vaba

1

1

 

Makedoonia

Osaliselt vaba

3

3

 

Madagaskar

Osaliselt vaba

6

4

Malawi

Osaliselt vaba

3

4

Malaisia

Osaliselt vaba

4

4

 

Maldiivid

Osaliselt vaba

5 ▼

4

 

Mali

Mittevaba ▼

7 ▼

5 ▼

 

Malta*

Vaba

1

1

 

Marshalli Saared

Vaba

1

1

 

Mauritaania

Mittevaba

6

5

 

Mauritius

Vaba

1

2

 

Mehhiko*

Osaliselt vaba

3

3

 

Mikroneesia

Vaba

1

1

 

Moldova

Osaliselt vaba

3

3

 

Monaco

Vaba

2

1

 

Mongoolia

Vaba

1 ▲

2

 

Montenegro

Vaba

3

2

 

Maroko

Osaliselt vaba

5

4

 

Mosambiik

Osaliselt vaba

4

3

 

Namiibia

Vaba

2

2

 

Nauru,

Vaba

1

1

 

Nepal

Osaliselt vaba

4

4

 

Madalmaad*

Vaba

1

1

 

Uus-Meremaa*

Vaba

1

1

 

Nicaragua

Osaliselt vaba

5

4

 

Niger

Osaliselt vaba

3

4

 

Nigeeria

Osaliselt vaba

4

4

Põhja-Korea

Mittevaba

7

7

 

Norra*

Vaba

1

1

 

Omaan

Mittevaba

6

5

Pakistan

Osaliselt vaba

4

5

 

Belau*

Vaba

1

1

 

Panama*

Vaba

1

2

 

Paapua Uus-Guinea*

Osaliselt vaba

4

3

 

Paraguay vahel;

Osaliselt vaba

3

3

Peruu*

Vaba

2

3

 

Filipiinid*

Osaliselt vaba

3

3

 

Poola*

Vaba

1

1

 

Portugal*

Vaba

1

1

 

Katar

Mittevaba

6

5

 

Rumeenia*

Vaba

2

2

 

Venemaa

Mittevaba

6

5

Rwanda

Mittevaba

6

6 ▼

 

Saint Kitts ja Nevis*

Vaba

1

1

 

Saint Lucia

Vaba

1

1

 

Saint Vincent ja Grenadiinid

Vaba

1

1

 

Samoa

Vaba

2

2

 

San Marino,

Vaba

1

1

 

São Tomé ja Príncipe

Vaba

2

2

 

Saudi Araabia

Mittevaba

7

7

 

Senegal

Vaba ▲

2 ▲

3

 

Serbia

Vaba

2

2

 

Seišellid*

Osaliselt vaba

3

3

 

Sierra Leone

Vaba ▲

2 ▲

3

 

Singapur

Osaliselt vaba

4

4

 

Slovakkia*

Vaba

1

1

 

Sloveenia*

Vaba

1

1

 

Saalomoni Saared

Osaliselt vaba

4

3

 

Somaalia

Mittevaba

7

7

 

Lõuna-Aafrika

Vaba

2

2

 

Lõuna-Korea

Vaba

1

2

 

Lõuna-Sudaan

Mittevaba

6

5

 

Hispaania*

Vaba

1

1

 

Sri Lanka

Osaliselt vaba

5

4

Sudaan

Mittevaba

7

7

 

Suriname*

Vaba

2

2

Svaasimaa

Mittevaba

7

5

 

Rootsi*

Vaba

1

1

 

Šveits*

Vaba

1

1

 

Süüria

Mittevaba

7

7

Taiwan

Vaba

1

2

 

Tadžikistan

Mittevaba

6

6 ▼

 

Tansaania

Osaliselt vaba

3

3

 

Tai*

Osaliselt vaba

4

4

 

Togo

Osaliselt vaba

5

4

 

Tonga

Vaba ▲

3

2 ▲

 

Trinidad ja Tobago

Vaba

2

2

 

Tuneesia

Osaliselt vaba

3

4

 

Türgi

Osaliselt vaba

3

4 ▼

 

Türkmenistan

Mittevaba

7

7

 

Tuvalu

Vaba

1

1

 

Uganda

Osaliselt vaba

5

4

Ukraina

Osaliselt vaba

4

3

Araabia Ühendemiraadid

Mittevaba

6

6

Ühendkuningriik

Vaba

1

1

 

Ameerika Ühendriigid*

Vaba

1

1

 

Uruguai

Vaba

1

1

 

Usbekistan

Mittevaba

7

7

 

Vanuatu*

Vaba

2

2

 

Venezuela

Osaliselt vaba

5

5

 

Vietnam

Mittevaba

7

5

 

Jeemen

Mittevaba

6

6

 

Sambia

Osaliselt vaba

3

4

 

Zimbabwe

Mittevaba

6

6

 

* demokraatlike valimistega riik.

Seotud territooriumid

 

Territoorium

 

 

Vabaduse aste

 

 

PR

 

 

CL

 

 

Suundumus

 

Hongkong

Osaliselt vaba

5

2

 

Puerto Rico

Vaba««

1

2

 

Vaidlusalused territooriumid

 

Territoorium

 

 

Vabaduse aste

 

 

PR

 

 

CL

 

 

Suundumus

 

Abhaasia

Osaliselt vaba

4 ▲

5

 

Gaza sektor

Mittevaba

6

6

 

India Kashmir

Osaliselt vaba

4

4

Mägi-Karabahh

Osaliselt vaba ▲

5 ▲

5

 

Küprose põhjaosa

Vaba««

2

2

 

Pakistani Kashmir

Mittevaba

6

5

 

Somaalimaa

Osaliselt vaba

4

5

 

Lõuna-Osseetia

Mittevaba

7

6

 

Tiibet

Mittevaba

7

7

 

Transnistria

Mittevaba

6

6

 

Jordani Läänekallas

Mittevaba

6

5

 

Lääne-Sahara

Mittevaba

7

7

 

PR tähistab poliitilisi õigusi ja CL kodanikuvabadusi; 1 tähistab kõige vabamat ja 7 kõige vähem vaba riiki.

▲ ▼ näitavad hinde või seisundi paranemist või halvenemist võrreldes viimase uuringuga.

  näitavad positiivset või negatiivset suundumust, mis on toimunud, kuid mis ei ole olnud piisav selleks, et poliitiliste õiguste või kodanikuvabaduste hinne muutuks.

* tähistab demokraatlike valimistega riiki.

MÄRKUS: Hinnangud peegeldavad sündmusi maailmas ajavahemikul 1. jaanuar 2012 – 31. detsember 2012.

Freedom House

Freedom on the Net (internetivabadus)(4)

Freedom on the Net (internetivabadus) on Freedom House’i uusim indeks, millega hinnatakse interneti ja digitaalmeedia vabadust maailmas. Mõne kasutusaastaga on Freedom on the Net indeks saanud poliitikakujundajate, ajakirjanike ja aktivistide jaoks üheks olulisemaks näitajaks inimõiguste hiljuti esile kerkinud ja üha olulisemaks muutuva mõõtme kohta.

2012. aasta väljaanne

Freedom House avaldas oma värskeima Freedom on the Net aruande 24. septembril 2012. aastal. Uus väljaanne sisaldab üksikasjalikke aruandeid riikide kohta ning unikaalset numbrilist indeksi kuue geograafilise piirkonna 47 riigi kohta. Lisaks esitatakse analüütilises kokkuvõttes ja illustratsioonidel digitaalmeedia vabadusega seotud peamised tulemused ja seda ähvardavad ohud kogu maailmas.

 

Uuringust

Viimase aastakümne jooksul on internet kiiresti muutunud üha olulisemaks teabe levitamise ja olemasoleva meediakontrolli vastu väljaastumise vahendiks. Nagu 2011. aastal Lähis-Idas toimunud sündmused näitasid, on internet ühtlasi muutunud äärmiselt oluliseks vahendiks, mille abil kodanikud saavad koonduda ning nõuda poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku reformi. Uute tehnoloogiate võimu kartes on autoritaarsed riigid kavandanud rohkem või vähem varjatud viise, kuidas interneti avatust või avatud internetisisu filtreerida, jälgida, tõkestada või sellega manipuleerida.

Isegi mitmed demokraatlikud riigid on kaalunud või rakendanud mitmesuguseid piiranguid vastuseks uue meediaga seoses esile kerkinud võimalikele õiguslikele, majanduslikele ja julgeolekualastele probleemidele.

Nende uute ohtude väljaselgitamiseks ja internetivabaduse võimaluste kindlakstegemiseks on Freedom House töötanud välja esimese tervikliku, võrdleva ja numbritel põhineva näitajate kogumi internetivabaduse jälgimiseks ja analüüsimiseks. Juhtivate ekspertide nõustamisel on Freedom House kujundanud unikaalse, süstemaatilise ja uuendusliku viisi internetivabaduse hindamiseks kõikide riigitüüpide ulatuses. Seda metoodikat katsetati esmalt 15 riigiga Freedom House’i esimeses Freedom on the Net katseversioonis, mis avaldati 2009. aastal. Sellele järgnes teine väljaanne 2011. aastal ja kolmas 2012. aasta septembris.

Iga riigi hinnang sisaldab üksikasjalikku tekstivormis aruannet ja numbrilisi näitajaid, mis põhinevad Freedom House’i unikaalsel metoodikal.

Metoodikas kasutatakse interneti- ja IKT-vabaduse hindamiseks kolmesambalist käsitust.

§Juurdepääsutakistused – sh infrastruktuuriga seotud ja majanduslikud takistused, internetiteenuse osutajate õigusest tulenev ja omandisuhetega seotud kontroll ning reguleerivate asutuste sõltumatus;

§Sisupiirangud – sh õigusnormid internetisisu, veebisaitide filtreerimise ja blokeerimise, enesetsensuuri, veebi uudistesaitide elujõulisus / mitmekesisus ning IKT-vahendite kasutamine kodanikuühiskonna koondamiseks;

§Kasutajate õiguste rikkumine – sh järelevalve, eraelu puutumatuse rikkumine ning veebis tegutsemise sellised tagajärjed nagu vangistus, ebaseaduslik tagakiusamine või küberrünnakud.

(1)

  Kättesaadav aadressil: http://en.rsf.org/press-freedom-index-2013,1054.html.

(2)

  Kättesaadav aadressil: http://www.cpj.org/reports/2012/04/impunity-index-2012.php.

(3)

  Kättesaadav aadressil: http://www.freedomhouse.org/report/freedom-world/freedom-world-2013.

(4)

  Kättesaadav aadressil: http://www.freedomhouse.org/report-types/freedom-net.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.5.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pino Arlacchi, Bastiaan Belder, Elmar Brok, Jerzy Buzek, Susy De Martini, Mark Demesmaeker, Marietta Giannakou, Andrzej Grzyb, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Liisa Jaakonsaari, Jelko Kacin, Nicole Kiil-Nielsen, Evgeni Kirilov, Eduard Kukan, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Willy Meyer, Francisco José Millán Mon, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Kristiina Ojuland, Ria Oomen-Ruijten, Pier Antonio Panzeri, Alojz Peterle, Mirosław Piotrowski, Hans-Gert Pöttering, Cristian Dan Preda, Fiorello Provera, Libor Rouček, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Marek Siwiec, Sophocles Sophocleous, Charles Tannock, Eleni Theocharous, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Charalampos Angourakis, Elena Băsescu, Emine Bozkurt, Knut Fleckenstein, Elisabeth Jeggle, Emilio Menéndez del Valle, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Indrek Tarand, Traian Ungureanu, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

José Manuel Fernandes, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Juan Andrés Naranjo Escobar, Pablo Zalba Bidegain

Õigusteave - Privaatsuspoliitika