Menetlus : 2011/0359(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0177/2013

Esitatud tekstid :

A7-0177/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 03/04/2014 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0283

RAPORT     ***I
PDF 1841kWORD 1506k
29.8.2013
PE 494.551v04-00 A7-0177/2013

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvate erinõuete kohta

(COM(2011)0779 – C7‑0470/2011 – 2011/0359(COD))

Õiguskomisjon

Raportöör: Sajjad Karim

Arvamuse koostaja (*):

Kay Swinburne, majandus- ja rahanduskomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (*)
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvate erinõuete kohta

(COM(2011)0779 – C7‑0470/2011 – 2011/0359(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0779),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0470/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Slovakkia Parlamendi ja Rootsi Parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0177/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Liidu õigusaktides nõutakse, et krediidiasutuste, kindlustusandjate, reguleeritud turul kauplemiseks lubatud väärtpaberite emitentide, makseasutuste, eurofondide, e-raha asutuste ning alternatiivsete investeerimisfondide finantsaruandeid, mis koosnevad majandusaasta aruandest või konsolideeritud aruandest, auditeeriks üks või mitu isikut, kellel on õigus sellist auditit läbi viia vastavalt liidu õigusele, nimelt vastavalt: nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) artikli 1 lõikele 1, nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/674/EMÜ (kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) artikli 1 lõikele 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ) artikli 4 lõikele 4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 15 lõikele 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artiklile 73, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ) artikli 3 lõikele 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta ning millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010) artikli 22 lõikele 3. Lisaks nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ) artikli 4 lõike 1 punktiga 1, et investeerimisühingute raamatupidamise aastaaruandeid auditeeritaks juhul, kui 25. juuli 1978. aasta neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) või 13. juuni 1983. aasta seitsmes nõukogu direktiiv 83/349/EMÜ (mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) ei ole kohaldatavad.

välja jäetud

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Hiljutise finantskriisi ajal kandsid paljud pangad oma 2007.–2009. aasta bilansilistelt ja bilansivälistelt positsioonidelt märkimisväärseid kahjumeid. See ei tõstatanud mitte üksnes küsimusi, et kuidas audiitorid said anda oma klientidele nende perioodide kohta märkusteta auditiaruanded, vaid ka praeguse õigusraamistiku sobivuse ja asjakohasuse kohta. Komisjon avaldas 13. oktoobril 2010 auditi poliitikavaldkonna rohelise raamatu: kriisi õppetunnid, millega käivitati finantsturgude reguleerimise reformi üldises kontekstis laiaulatuslik üldsusega konsulteerimine auditi rolli ja ulatuse teemal ning selle üle, kuidas auditi funktsiooni võiks parandada, et aidata kaasa suuremale finantsstabiilsusele. Üldsusega konsulteerimise tulemusena jõuti järeldusele, et direktiivis 2006/43/EÜ sätestatud eeskirju avaliku huvi üksuste aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi läbiviimise kohta oleks võimalik tunduvalt parandada. Euroopa Parlament võttis 13. septembril 2011 selle rohelise raamatu kohta vastu omaalgatusliku raporti. Samuti võttis 16. juunil 2011 selle rohelise raamatu kohta oma raporti vastu ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

(4) Komisjon avaldas 13. oktoobril 2010. aastal rohelise raamatu „Auditi poliitikavaldkond: kriisi õppetunnid”, millega käivitati finantsturgude reguleerimise reformi üldises kontekstis laiaulatuslik üldsusega konsulteerimine auditi rolli ja ulatuse teemal ning selle üle, kuidas auditi funktsiooni võiks parandada, et aidata kaasa suuremale finantsstabiilsusele. Üldsusega konsulteerimise tulemusena jõuti järeldusele, et direktiivis 2006/43/EÜ sätestatud eeskirju avaliku huvi üksuste aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi läbiviimise kohta oleks võimalik parandada. Euroopa Parlament võttis 13. septembril 2011 selle rohelise raamatu kohta vastu omaalgatusliku raporti. Samuti võttis 16. juunil 2011 selle rohelise raamatu kohta oma raporti vastu ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Finantssektor areneb edasi ning liidu õiguse alusel luuakse uusi finantseerimisasutuste kategooriaid. Tavapärase pangandussüsteemi raamesse mittemahtuvate uute üksuste ja tegevuste tähtsus kasvab ning nende mõju finantsstabiilsusele on suurenenud. Seepärast on asjakohane, et avaliku huvi üksuse määratlus hõlmaks ka muid finantseerimisasutusi ja üksusi, nagu investeerimisühinguid, makseasutusi, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofondid), e-raha asutusi ning alternatiivseid investeerimisfonde.

(6) Finantssektor areneb edasi ning koos õigusnormide ja tehnoloogia arenguga on arenenud välja uued finantseerimisasutuste kategooriad. Varem liidu tasandil reguleerimata, traditsioonilise pangandussüsteemi raamesse mittemahtuvate uute üksuste ja tegevuste tähtsus kasvab ning nende mõju finantsstabiilsusele on suurenenud. Seepärast on asjakohane, et avaliku huvi üksuse määratlus hõlmaks ka muid finantseerimisasutusi ja üksusi, nagu investeerimisühinguid, makseasutusi ning e-raha asutusi. Liikmesriikidel peaks seega olema õigus nimetada ka teisi avaliku huvi üksusi, mis on näiteks avaliku huvi seisukohast väga tähtsad nende äritegevuse laadi, suuruse või töötajate arvu tõttu.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Kui ühistu direktiivi 2006/43/EÜ artikli 14 lõike 2 tähenduses või direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45 nimetatud sarnane üksus või direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45 nimetatud tütarettevõtja või õigusjärglane või hoiupank või sarnane üksus peab olema või võib olla siseriiklikest õigusnormidest tulenevalt mittetulundusliku audiitorühingu liige, ei järelda objektiivne, mõistlik ja teadlik osaline, et liikmesusel põhinev suhe võiks kahjustada vannutatud audiitori sõltumatust, tingimusel et kui see audiitorühing viib läbi ühe oma liikme kohustuslikku auditit, kohaldatakse II jaotise I peatükis sätestatud sõltumatuse põhimõtteid auditit teostavatele audiitoritele ja neile isikutele, kellel võib olla võimalik auditit mõjutada.

Selgitus

Kooskõlla viimine direktiivi 2006/43/EÜ põhjendusega 11.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust ohustavate riskide vältimisele aitaks kaasa nende asjakohane sisemine töökorraldus. Seega ei tohiks audiitorühingu omanikud ja aktsionärid ega ühingut juhtivad isikud sekkuda kohustusliku auditi läbiviimisse mis tahes viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust. Lisaks peaksid vannutatud audiitorid ja audiitorühingud kehtestama oma töötajate ja teiste nende organisatsioonis kohustusliku auditi läbiviimisega seotud isikute suhtes asjakohased põhimõtted ja menetlused tagamaks, et nad oma õiguspäraseid kohustusi täidaksid. Need põhimõtted ja menetlused peaksid eelkõige olema suunatud kõigi sõltumatust ohustavate riskide vältimisele ja kõrvaldamisele ning kohustusliku auditi kvaliteedi, usaldusväärsuse ja põhjalikkuse tagamisele. Kõnealused põhimõtted ja menetlused peaksid olema proportsionaalsed võrreldes vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatuse ja keerukusega.

välja jäetud

Põhjendus 8 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Audiitorid, audiitorühingud ja nende töötajad peaksid eriti hoiduma üksuse kohustusliku auditi teostamisest, kui neil on selles üksuses ärihuvi või finantsosalus, ning kauplemisest auditeeritava üksuse poolt emiteeritud, garanteeritud või muul viisil toetatavate finantsinstrumentidega, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades. Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks keelduma osalemast auditeeritava üksuse sisemises otsustetegemise protsessis. Vannutatud audiitoritel ja nende töötajatel ei tohiks olla võimalik asuda auditeeritud üksuses juhatuse või nõukogu tasandi ametikohale enne, kui asjaomasele üksusele audiitorteenuse osutamise lõppemisest on möödunud asjakohane ajavahemik.

välja jäetud

Põhjendus 9 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust võib ohustada ka ühelt auditeeritavalt üksuselt saadud tasude suurus ning tasude struktuur. Seepärast on tähtis tagada, et audititasud ei oleks mitte mingil viisil mingitest näitajatest sõltuvad, ning kui auditasud ühelt konkreetselt kliendilt on märkimisväärselt suured, kehtestataks erimenetlus auditi kvaliteedi tagamiseks. Kui sõltuvus ühest konkreetsest kliendist on liialt suur, peaks vannutatud audiitor või audiitorühing tema kohustusliku auditi läbiviimisest keelduma.

(10) Vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust võib ohustada ka ühelt auditeeritavalt üksuselt saadud tasude suurus ning tasude struktuur. Seepärast on tähtis tagada, et audititasud ei oleks mitte mingil viisil mingitest näitajatest sõltuvad, ning kui auditasud ühelt konkreetselt kliendilt on märkimisväärselt suured, kehtestataks erimenetlus auditi kvaliteedi tagamiseks.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Kui vannutatud audiitorid, audiitorühingud või nende võrgustiku liikmed osutavad auditeeritavale üksusele muid teenuseid kui kohustuslik audit, võib see kahjustada nende sõltumatust. Seepärast on asjakohane nõuda, et vannutatud audiitorid, audiitorühingud ega nende võrgustiku liikmed ei tohi osutada nende poolt auditeeritavatele üksustele kutsetegevusväliseid teenuseid. Kui audiitorühing osutab ettevõtjale kutsetegevusväliseid teenuseid, ei saa see audiitorühing teostada selle ettevõtja kohustuslikku auditit, mistõttu kohustusliku auditi läbiviimiseks vabade audiitorühingute arv väheneb, eriti auditi läbiviimiseks suurtes avaliku huvi üksustes, kus turg on kontsentreeritud. Selleks et tagada minimaalne arv audiitorühinguid, mis on suutelised osutama auditi teenuseid suurtele avaliku huvi üksustele, on seetõttu asjakohane paluda, et märkimisväärse suurusega audiitorühingud keskenduksid oma kutsetegevuses kohustusliku auditi läbiviimisele ning neil ei oleks lubatud võtta enda kanda muid teenuseid, mis ei ole seotud nende kohustusliku auditi ülesannetega, näiteks konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid.

(11) Kui vannutatud audiitorid, audiitorühingud või nende võrgustiku liikmed osutavad auditeeritavale üksusele muid teenuseid kui kohustuslik audit, võib see kahjustada nende sõltumatust. Seepärast on asjakohane nõuda, et vannutatud audiitorid, audiitorühingud ega nende võrgustiku liikmed ei tohi osutada nende poolt auditeeritavatele üksustele teatavaid kutsetegevusväliseid teenuseid. Vannutatud audiitoril või audiitorühingul peaks olema võimalus osutada kindlustunnet andvaid teenuseid, maksunõustamisteenuseid ja muid kutsetegevusväliseid teenuseid, mis ei ole keelatud kutsetegevusvälised teenused, juhul kui auditikomitee on nende teenuste osutamise eelnevalt heaks kiitnud ning vannutatud audiitor või audiitorühing on kindel, et eelnimetatud teenuste osutamine ei kujuta tema sõltumatusele ohtu, mida ei saa vähendada vastuvõetavale tasemele kaitsemeetmete kohaldamisega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Huvide konfliktide vältimiseks on tähtis, et enne nõusoleku andmist avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamiseks või jätkamiseks hindaks vannutatud audiitor või audiitorühing, kas sõltumatuse nõuded on täidetud ning eriti seda, ega sidemetest selle üksusega ei teki ohtu tema sõltumatusele. Selleks et säilitada sõltumatus, on samuti oluline, et nad säilitaksid dokumendid nii kõigi ohtude kohta nende ja nende töötajate ja teiste kohustusliku auditi protsessiga seotud isikute sõltumatusele kui ka nende ohtude leevendamiseks rakendatud kaitsemeetmete kohta. Veelgi enam, kui oht nende sõltumatusele on liiga suur – isegi pärast kaitsemeetmete rakendamist nende ohtude leevendamiseks –, peaksid nad audiitorteenuse osutamisest taganema või keelduma. Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks kinnitama auditeeritava üksuse auditikomiteele oma sõltumatust kord aastas ning arutama nimetatud komiteega kõiki ohtusid oma sõltumatusele ja nende ohtude leevendamiseks rakendatud kaitsemeetmeid.

(12) Huvide konfliktide vältimiseks on tähtis, et enne nõusoleku andmist avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamiseks või jätkamiseks hindaks vannutatud audiitor või audiitorühing, kas sõltumatuse nõuded on täidetud ning eriti seda, ega sidemetest selle üksusega ei teki ohtu tema sõltumatusele. Veelgi enam, kui oht nende sõltumatusele on liiga suur – isegi pärast kaitsemeetmete rakendamist nende ohtude leevendamiseks –, peaksid nad audiitorteenuse osutamisest taganema või keelduma. Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks kinnitama auditeeritava üksuse auditikomiteele oma sõltumatust kord aastas ning arutama nimetatud komiteega kõiki ohtusid oma sõltumatusele ja nende ohtude leevendamiseks rakendatud kaitsemeetmeid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) On tähtis, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud austaksid oma klientide õigust eraelule ja andmekaitsele. Seepärast peaksid nad järgima rangeid konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse eeskirju, mis siiski ei tohiks takistada käesoleva määruse nõuetekohast jõustamist ega koostööd kontserni audiitoriga konsolideeritud raamatupidamisaruannete auditi teostamise ajal, kui emaettevõtja asub kolmandas riigis, tingimusel et järgitakse direktiivi 95/46/EÜ nõudeid. Samas ei võimaldaks need eeskirjad vannutatud audiitoril või audiitorühingul teha koostööd kolmanda riigi asutustega väljaspool direktiivi 2006/43/EÜ XI peatükis ette nähtud koostöökanaleid. Kõnealuseid konfidentsiaalsuse eeskirju tuleks kohaldada ka kõigi vannutatud audiitorite või audiitorühingute suhtes, kes ei ole enam konkreetse auditiülesandega seotud.

välja jäetud

Põhjendus 14 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Kohustusliku auditu tulemiks on arvamus auditeeritud üksuse raamatupidamisaruannete õigsuse ja õigluse kohta. Sidusrühmad ei pruugi aga olla teadlikud auditi piirangutest (olulisus, valimi koostamise meetodid, audiitori roll pettuse tuvastamisel ning juhtide vastutus), mis võib olla põhjuseks ootuste lõhe tekkele. Selleks et seda lõhet vähendada, on tähtis sõnastada selgemalt, milline on kohustusliku auditi ulatus.

välja jäetud

Põhjendus 15 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Ehkki finantsteabe esitamine peaks olema peamiselt auditeeritava üksuse juhtkonna ülesanne, on audiitorite ülesanne aktiivselt kahelda juhtkonna tegevuses kasutaja vaatevinklist. Seetõttu on auditi kvaliteedi parandamiseks oluline, et audiitorid rakendaksid oma suhtumises auditeeritavasse üksusesse enam kutsealast skeptitsismi. Audiitorid peaksid tunnistama võimalust, et võib esineda pettusest või veast tingitud väärkajastamisi, olenemata audiitori varasemast kogemusest, et antud auditeeritava üksuse juhtkond on aus ja ausameelne. Audititöö korraldamisel ja ülesannete täitmiseks vajalike ressursside eraldamisel peaks põhikriteeriumiks olema auditi kvaliteedi tagamine. Üldsuse usalduse tagamiseks kohustuslike auditite ja finantsturgude suhtes on väga tähtis vannutatud audiitorite, audiitorühingute ja nende töötajate ausameelsus. Seepärast tuleks asjakohaselt hallata iga juhtumit, millel võivad olla tõsised tagajärjed kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele. Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks audititöö asjakohaselt dokumenteerima.

välja jäetud

Põhjendus 16 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Konsolideeritud raamatupidamisaruannete puhul on tähtis, et ülesanded oleksid kontserni eri üksusi auditeerivate vannutatud audiitorite vahel selgelt määratletud. Selleks peaks kontserni audiitor kandma auditiaruande eest täielikku vastutust.

välja jäetud

Põhjendus 17 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Auditi head kvaliteeti peaks soodustama iga kohustusliku auditi raames teostatud tööde põhjalik sisemine kvaliteedikontrolli ülevaatus. Seepärast ei tohiks vannutatud audiitor või audiitorühing väljastada oma auditiaruannet enne, kui nimetatud sisemine kvaliteedikontrolli ülevaatus on teostatud.

välja jäetud

Põhjendus 18 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Kohustusliku auditi tulemused tuleks esitada sidusrühmadele auditiaruande kujul. Selleks et suurendada sidusrühmade usaldust auditeeritud üksuse raamatupidamisaruannete suhtes, on eriti oluline, et auditi aruanne oleks korralikult ja usaldusväärselt põhjendatud ning selle sisu oleks laiendatud nii, et see hõlmaks ka lisateavet, mis käsitleb konkreetset teostatud auditit. Auditi aruanne peaks eelkõige sisaldama piisavalt teavet auditis kasutatud metoodika kohta, eriti selle kohta, kui suurt osa bilansist otseselt kontrolliti ja kui suures osas tugineti süsteemi ja vastavustestimisele, auditi läbiviimisel rakendatud olulisuse tasemete kohta, raamatupidamise aastaaruandes või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esineda võivate oluliste väärkajastamiste ohu peamiste valdkondade kohta, selle kohta, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse tuvastamiseks, ning juhul, kui on esitatud märkustega arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest on loobutud, siis sellise otsuse põhjuseid.

(19) Kohustusliku auditi tulemused tuleks esitada sidusrühmadele auditiaruande kujul. Selleks et suurendada sidusrühmade usaldust auditeeritud üksuse raamatupidamisaruannete suhtes, on eriti oluline, et auditi aruanne oleks korralikult ja usaldusväärselt põhjendatud ning selle sisu oleks laiendatud nii, et see hõlmaks ka lisateavet, mis käsitleb konkreetset teostatud auditit.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Kohustusliku auditi väärtus auditeeritud üksusele suureneks eriti sel juhul, kui tõhustataks teabevahetust ühelt poolt vannutatud audiitori või audiitorühingu ning teiselt poolt auditikomitee vahel. Lisaks regulaarsele dialoogile kohustusliku auditi läbiviimise käigus on tähtis, et vannutatud audiitor või audiitorühing esitab auditikomiteele kohustusliku auditi tulemuste kohta täiendava ja üksikasjalikuma aruande. Need täiendavad üksikasjalikud aruanded peaks olema võimalik teha kättesaadavaks avaliku huvi üksuste järelevalveasutustele, kuid mitte üldsusele.

(20) Kohustusliku auditi väärtus auditeeritud üksusele suureneks eriti sel juhul, kui tõhustataks teabevahetust ühelt poolt vannutatud audiitori või audiitorühingu ning teiselt poolt auditikomitee vahel. Lisaks regulaarsele dialoogile kohustusliku auditi läbiviimise käigus on tähtis, et vannutatud audiitor või audiitorühing esitab auditikomiteele kohustusliku auditi tulemuste kohta täiendava ja üksikasjalikuma aruande.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud juba esitavad avaliku huvi üksuste järelevalveasutustele teavet asjaolude ja otsuste kohta, mis võiksid kujutada endast auditeeritava üksuse tegevust reguleerivate eeskirjade rikkumist või kahjustada auditeeritava üksuse pidevat toimimist. Järelevalveülesannete täitmist hõlbustaks ka see, kui krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste üle järelevalvet teostavad asutused oleksid kohustatud pidama nende vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega regulaarset dialoogi.

(21) Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud juba esitavad avaliku huvi üksuste pädevatele järelevalveasutustele teavet asjaolude ja otsuste kohta, mis võiksid kujutada endast auditeeritava üksuse tegevust reguleerivate eeskirjade rikkumist või kahjustada auditeeritava üksuse pidevat toimimist. Järelevalveülesannete täitmist hõlbustaks ka see, kui krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste üle järelevalvet teostavad asutused ning nende vannutatud audiitorid ja audiitorühingud oleksid kohustatud pidama üksteisega regulaarset dialoogi.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Selleks et suurendada usaldust avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes ning nende vastutust, on tähtis suurendada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute läbipaistvusaruandlust. Seepärast tuleks nõuda vannutatud audiitoritelt ja audiitorühingutelt auditeeritud finantsteabe avalikustamist, näidates eelkõige ära nende kogukäibe avaliku huvi üksustelt saadud audititasude, muudelt üksustelt saadud audititasude ning muude teenuste eest laekunud tasude lõikes. Samuti peaksid nad avalikustama finantsteabe võrgustiku kohta, millesse nad kuuluvad. Audiitorühingu läbipaistvusaruannet tuleks täiendada avaldusega äriühingu üldjuhtimise kohta, et näidata, kas audiitorühingus on kehtestatud usaldusväärne äriühingu üldjuhtimise korraldus. Pädevatele asutustele tuleks esitada täiendav teave audititasude kohta, et lihtsustada neil nende järelevalveülesannete täitmist.

(22) Selleks et suurendada usaldust avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes ning nende vastutust, on tähtis suurendada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute läbipaistvusaruandlust. Seepärast tuleks nõuda vannutatud audiitoritelt ja audiitorühingutelt auditeeritud finantsteabe avalikustamist, näidates eelkõige ära nende kogukäibe avaliku huvi üksustelt saadud audititasude, muudelt üksustelt saadud audititasude ning muude teenuste eest laekunud tasude lõikes. Samuti peaksid nad avalikustama finantsteabe võrgustiku kohta, millesse nad kuuluvad. Pädevatele asutustele tuleks esitada täiendav teave audititasude kohta, et lihtsustada neil nende järelevalveülesannete täitmist.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Auditeeritava üksuse auditikomiteel või selles üksuses samaväärseid ülesandeid täitval organil on kvaliteetsele kohustuslikule auditile kaasaaitamises otsustav roll. Eriti tähtis on tugevdada auditikomitee sõltumatust ja tehnilist pädevust, nõudes, et enamik selle liikmetest oleksid sõltumatud ning vähemalt ühel komitee liikmel oleks auditeerimise alane pädevus ning veel ühel auditeerimise ja/või raamatupidamisarvestuse alane pädevus. Komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovituses noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta sätestatakse, kuidas auditikomitee tuleks moodustada ja kuidas see peaks toimima. Arvestades aga väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute või väikeste või keskmise suurusega avaliku huvi üksuste nõukogu suurust, oleks asjakohane, kui neis üksustes auditikomiteele või auditeeritavas üksuses samaväärseid ülesandeid täitvale organile määratud ülesandeid võiks täita haldus- või järelevalveorgan tervikuna. Avaliku huvi üksused, mis on eurofondid või alternatiivsed investeerimisfondid, peaksid samuti olema auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud. Selle vabastuse puhul võetakse arvesse, et juhul, kui need fondid toimivad ainult varade koondamise eesmärgil, ei ole auditikomitee palkamine asjakohane. Eurofondid ja alternatiivsed investeerimisfondid ning nende fondivalitsejad tegutsevad rangelt määratletud regulatiivses keskkonnas ning nende suhtes kohaldatakse konkreetseid juhtimismehhanisme, näiteks kontrolli, mida viib läbi nende depositoorium.

välja jäetud

Põhjendus 11 a (uus) viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Oluline on tugevdada ka auditikomitee rolli uue vannutatud audiitori või audiitorühingu valimisel, et auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek teeks teadlikuma otsuse. Üldkoosolekule ettepaneku esitamisel peaks juhatus seega selgitama, kas ta järgib auditikomitee soovitust ning kui ei, siis miks. Auditikomitee soovitus peaks sisaldama vähemalt kaht võimalikku valikut audiitorteenuse osutamiseks ning nõuetekohaselt põhjendatud eelistust ühe suhtes, et üldkoosolek saaks teha tegeliku otsuse. Selleks et esitada oma soovituses erapooletu ja nõuetekohane põhjendus, peaks auditikomitee kasutama auditeeritava üksuse poolt auditikomitee juhtimisel korraldatud kohustusliku valikumenetluse tulemusi. Valikumenetluse käigus peaks auditeeritav üksus paluma vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel, sealhulgas väiksematel, esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamiseks. Hankedokumendid peaksid sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest ettepanekute hindamisel lähtutakse. Arvestades aga, et selline valikumenetlus võib põhjustada väikese turukapitalisatsiooniga äriühingutele või väikestele või keskmise suurusega avaliku huvi üksustele tulenevalt nende suurusest ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on asjakohane sellised üksused sellest kohustusest vabastada.

(24) Oluline on tugevdada auditikomitee rolli uue vannutatud audiitori või audiitorühingu valimisel, et auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek teeks teadlikuma otsuse. Üldkoosolekule ettepaneku esitamisel peaks juhatus seega selgitama, kas ta järgib auditikomitee soovitust ning kui ei, siis miks. Auditikomitee soovitus peaks sisaldama vähemalt kaht võimalikku valikut audiitorteenuse osutamiseks ning eelistust ühe suhtes, et üldkoosolek saaks teha tegeliku otsuse. Selleks et esitada oma soovituses erapooletu ja nõuetekohane põhjendus, peaks auditikomitee kasutama auditeeritava üksuse poolt auditikomitee juhtimisel korraldatud kohustusliku valikumenetluse tulemusi. Valikumenetluse käigus peaks auditeeritav üksus paluma vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel, sealhulgas väiksematel, esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamiseks. Hankedokumendid peaksid sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest ettepanekute hindamisel lähtutakse. Arvestades aga, et selline valikumenetlus võib põhjustada väikese turukapitalisatsiooniga äriühingutele või väikestele või keskmise suurusega avaliku huvi üksustele tulenevalt nende suurusest ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on asjakohane sellised üksused sellest kohustusest vabastada.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Auditeeritava üksuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku õigusel vannutatud audiitorit või audiitorühingut valida ei oleks mingit väärtust, kui auditeeritav üksus sõlmib kolmanda osapoolega lepingu, mis seda valikut kitsendab. Seepärast tuleks lugeda kehtetuks auditeeritava üksuse ja kolmanda osapoole vahel sõlmitud mis tahes lepingus sisalduv klausel, mis on seotud konkreetse audiitori või audiitorühingu ametisse määramisega või millega kitsendatakse nende valikut.

(25) Auditeeritava üksuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku õigusel vannutatud audiitorit või audiitorühingut valida ei oleks mingit väärtust, kui auditeeritav üksus sõlmib kolmanda osalisega lepingu, mis seda valikut kitsendab. Seepärast tuleks lugeda kehtetuks auditeeritava üksuse ja kolmanda osalisega vahel sõlmitud mis tahes lepingus sisalduv klausel, mis on seotud konkreetsete audiitorite või audiitorühingute ametisse määramisega või millega kitsendatakse nende valikut.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Kui avaliku huvi üksused määraksid ametisse rohkema kui ühe vannutatud audiitori või audiitorühingu, tugevdaks see kutsealast skeptitsismi ning aitaks kaasa auditi kvaliteedi tõstmisele. Samuti soodustaks see meede koos väiksemate audiitorühingute kaasamisega nende ühingute suutlikkuse arendamist, aidates seega kaasa selliste vannutatud audiitorite ja audiitorühingute arvu suurendamisele, kelle hulgast avaliku huvi üksused saavad audiitoreid valida. Seepärast peaks viimast toetama ja soodustama seda, et kohustuslikku auditit määratakse läbi viima rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing.

välja jäetud

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Selleks et vältida tutvuse ohtu ning tugevdada seeläbi audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust, on tähtis kehtestada pikim lubatud periood, mille vältel üks ja sama vannutatud audiitor või audiitorühing võib teatavas auditeeritavas üksuses audiitorteenust osutada. Samuti tuleks kehtestada asjakohane järkjärgulise rotatsiooni mehhanism kohustuslikus auditis osalevate kõige kõrgema tasandi töötajate puhul, sealhulgas audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostavate võtmetähtsusega auditeerimispartnerite puhul. On oluline määrata kindlaks ka asjakohane periood, mille vältel vastav vannutatud audiitor või audiitorühing ei tohi sama üksuse kohustuslikku auditit läbi viia. Sujuva ülemineku tagamiseks peaks endine audiitor andma üleminekutoimiku oluliste teabematerjalidega üle uuele audiitorile.

(27) Selleks et vältida tutvuse ohtu ning tugevdada seeläbi audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust, tuleb tagada järkjärguline rotatsioon kohustuslikus auditis osalevate kõige kõrgema tasandi töötajate puhul, sealhulgas audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostavate võtmetähtsusega auditeerimispartnerite puhul.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a) Nii audititeenuste kui ka kutsetegevusväliste teenuste korrapärased ja avatud kohustuslikud hankemenetlused annavad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimaluse esitleda oma teenuseid ja oskusi läbipaistvas protsessis ning suurendada oma nähtavust avaliku huvi üksustele teenuste osutajatena. Hanke kasutamine ergutab auditikomiteesid tugevalt kaaluma suuremal arvul võimalikke audititeenuste ja kutsetegevusväliste teenuste osutajaid. Käesolevas määruses kehtestatud hankesätete eesmärk ei ole siiski sundida kutsetegevusväliste teenuste osutajaid ja audiitoreid roteeruma. Korduv tagasinimetamine on seega selgesõnaliselt lubatud, kui eelnimetatud artiklites sätestatud tingimused on täielikult täidetud.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Selleks et tagada siseturul investorite ja tarbijate suur usaldus, vältides huvide konflikte, tuleks vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes kohaldada asjakohast järelevalvet, mida teostaksid pädevad asutused, mis on auditeerimise kutsealast sõltumatud ning mis omavad asjakohast suutlikkust, asjatundlikkust ja ressursse. Riigi pädevatel asutustel peaksid olema vajalikud volitused järelevalveülesannete täitmiseks, sealhulgas võimalus juurdepääsuks dokumentidele ning õigus nõuda mis tahes isikult teavet ja teostada kontrolli. Nad peaksid olema spetsialiseerunud finantsturgude või finantsaruandluse kohustuste täitmise järelevalvele või kohustusliku auditi järelevalvele. Samas peaks olema võimalik, et avaliku huvi üksustele seatud kohustuste täitmise järelevalvet teostaksid nende üksuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused. Vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel ei tohiks olla mis tahes võimalikku lubamatut mõju pädevate asutuste rahastamisele.

(29) Selleks et tagada siseturul investorite ja tarbijate suur usaldus, vältides huvide konflikte, tuleks vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes kohaldada asjakohast järelevalvet, mida teostaksid pädevad asutused, mis on auditeerimise kutsealast sõltumatud ning mis omavad asjakohast suutlikkust, asjatundlikkust ja ressursse. Riigi pädevatel asutustel peaksid olema vajalikud volitused järelevalveülesannete täitmiseks, sealhulgas võimalus juurdepääsuks dokumentidele ning õigus nõuda mis tahes isikult teavet ja teostada kontrolli. Nad peaksid olema spetsialiseerunud finantsaruandluse kohustuste täitmise järelevalvele või kohustusliku auditi järelevalvele. Samas peaks olema võimalik, et avaliku huvi üksustele seatud kohustuste täitmise järelevalvet teostaksid nende üksuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused. Vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel ei tohiks olla mis tahes võimalikku lubamatut mõju pädevate asutuste rahastamisele.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Uurimised aitavad tuvastada, vältida ja parandada ebaadekvaatset avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimist. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema õigus teostada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes uurimisi.

(32) Uurimised aitavad tuvastada, vältida ja parandada ebaadekvaatset avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimist. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema õigus teostada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes uurimisi. Uurimise läbiviimisel peaks nad saama teha koostööd audiitorite kutseorganisatsioonidega.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turg aja jooksul areneb. Seepärast on vaja, et pädevad asutused jälgivad turul aset leidvaid muutusi, eelkõige seoses võimaliku väikese valikuga audiitori leidmiseks ning turu suurest kontsentratsioonist tulenevate riskidega.

(33) Avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turg aja jooksul areneb. Seepärast on vaja, et pädevad asutused jälgivad turul aset leidvaid muutusi, eelkõige seoses avaliku huvi üksustest klientidele kindlustunnet andvate teenuste, maksunõustamisteenuste ja muude kutsetegevusväliste teenuste osutamise mõjuga usaldusele audititöö kvaliteedi ja audiitorite sõltumatuse suhtes ning auditikomiteede rollile audititöö kvaliteedi jälgimisel ja audiitorite sõltumatuse tagamisel.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(36 a) Käesoleva määrusega tagatakse, et kõik ELi pädevad asutused teevad koostööd avaliku huvi üksuste finantsaruandeid auditeerivate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tegevuse küsimuses ning et seda koostööd kooskõlastab ESMA. Nii võtab ESMA üle üleeuroopalise koostöömehhanismi, mis toimib praegu otsuse 2005/909/EÜ1 alusel loodud ja Euroopa Komisjoni juhitava audiitorite järelevalveasutuste Euroopa eksperdirühma (EGAOB) egiidi all, luues alalise sisekomitee, mis koosneb käesolevas määruses ettenähtud ülesandeid täitma määratud pädevatest asutustest. Direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 32 osutatud pädevad asutused, kes moodustavad otsusega 2005/2009/EÜ loodud audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma, on eelnimetatud alalise sisekomitee täisliikmed. Seega jätkatakse audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma tähtsat tööd alalise sisekomitee raames. Avalikku järelevalvet tuleks jätkuvalt teostada riiklikul tasandil.

 

____________________

 

1 Komisjoni 14. detsembri 2005. aasta otsus 2005/909/EÜ, millega moodustatakse ekspertrühm, kes nõustab komisjoni ja hõlbustab koostööd atesteeritud audiitorite ja audiitoräriühingute jaoks loodud avalike järelevalvesüsteemide vahel (ELT L 329, 16.12.2005, lk 38).

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) See, et tunnustatakse vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sobivust avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi teostamiseks, peaks edendama audiitorite ja ühingute võimalusi osutada teenuseid teistele klientidele. Seepärast on tähtis kehtestada Euroopa tasandi kvaliteeditunnistus, mille peaks välja töötama ESMA. Tunnistuse saamiseks esitatavate taotluste läbivaatamisse tuleks kaasata riiklikud pädevad asutused.

välja jäetud

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Kapitaliturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja jätkusuutlikku auditivõimekust ning audiitorteenuste konkurentsivõimelist turgu, kus on piisaval hulgal audiitorühinguid, kes suudavad teostada avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit. ESMA peaks esitama aruande nende muutuste kohta audititurul, mis kaasnesid käesoleva määrusega. Sellise analüüsi teostamisel peaks ESMA arvesse võtma vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavate riiklikke tsiviilvastutuse eeskirjade mõju auditituru struktuurile. Sellise aruande ja muude asjakohaste tõendite alusel peaks komisjon esitama aruande mõju kohta, mis vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavatel riiklikel tsiviilvastutuse eeskirjadel on auditituru struktuurile, ning võtma meetmed, mida ta peab järelduste põhjal asjakohaseks.

(40) Kapitaliturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja jätkusuutlikku auditivõimekust ning audiitorteenuste konkurentsivõimelist turgu, kus on piisaval hulgal audiitorühinguid, kes suudavad teostada avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit. Euroopa konkurentsivõrgustik peaks esitama aruande nende muutuste kohta audititurul, mis kaasnesid käesoleva määrusega. Sellise analüüsi teostamisel peaks Euroopa konkurentsivõrgustik arvesse võtma vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavate riiklikke tsiviilvastutuse eeskirjade mõju auditituru struktuurile. Sellise aruande ja muude asjakohaste tõendite alusel peaks komisjon esitama aruande mõju kohta, mis vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavatel riiklikel tsiviilvastutuse eeskirjadel on auditituru struktuurile, ning võtma meetmed, mida ta peab järelduste põhjal asjakohaseks.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Selleks et parandada käesoleva määruse nõuete täitmist ning vastavalt komisjoni 9. detsembri 2010. aasta teatisele pealkirjaga „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris”, tuleks suurendada pädevate asutuste volitusi rakendada järelevalvemeetmeid ja sanktsioone. Tuvastatud rikkumiste eest tuleks vannutatud audiitoritele, audiitorühingutele ja avaliku huvi üksustele näha ette rahalised halduskaristused. Sanktsioonide või meetmete rakendamisel peaksid pädevad asutused järgima läbipaistvuse põhimõtet. Sanktsioonide heakskiitmisel ja avaldamisel tuleks järgida põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8) ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47).

(41) Selleks et parandada käesoleva määruse nõuete täitmist, peaksid liikmesriigid nägema vannutatud audiitoritele, audiitorühingutele ja avaliku huvi üksustele tuvastatud rikkumiste eest ette rahalised sanktsioonid. Seetõttu peaksid meetmed ja karistused olema piisavalt rikkumisi ärahoidvad ja proportsionaalsed ning neid tuleks jõustada järjepidevalt. Sanktsioonide heakskiitmisel ja avaldamisel tuleks järgida põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8) ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47). Liikmesriigid peavad tagama, et riiklike pädevate asutuste otsuste puhul on tagatud kohtusse pöördumise õigus.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Pädevate asutuste tähelepanu võivad juhtida uuele teabele ka vihjajad, mis aitab pädevatel asutustel tuvastada rikkumisi, sealhulgas pettust, ning kehtestada asjakohaseid sanktsioone. Samas ei pruugi vihjajad julgeda seda teha, kartes kättemaksu või nägemata selleks motivatsiooni. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et oleks kehtestatud asjakohane kord, mis julgustab vihjajaid hoiatama pädevaid asutusi võimalikest käesoleva määruse rikkumistest ning kaitseb vihjajaid kättemaksu eest. Samuti võivad liikmesriigid pakkuda vihjajatele stiimuleid uue teabe avaldamiseks, kusjuures vihjajatel peaks olema õigus sellisele stiimulile ainult juhul, kui nad avalikustavad uut teavet, millest nad ei ole juba õigusaktide kohaselt kohustatud teavitama, ning kui see teave toob kaasa sanktsioonid käesoleva määruse rikkumise eest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et nende poolt rakendatav vihjajatega seonduv kord kätkeks mehhanisme, mis pakuks vihje objektiks olevale isikule asjakohast kaitset, eelkõige seoses õigusega tema isikuandmete kaitsele, ning menetlusi, mis tagavad vihje objektiks olevale isikule õiguse kaitsele ja ärakuulamisele, enne kui tema suhtes võetakse vastu otsus, ning õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus tema suhtes vastu võetud otsuse asjus.

välja jäetud

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Võtmaks arvesse auditeerimise ja auditituru arengut, tuleks komisjonile anda volitused täpsustada tehnilised nõuded uuele vannutatud audiitorile või audiitorühingule üleantava toimiku sisu kohta ning avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute Euroopa kvaliteeditunnistuse juurutamise kohta.

välja jäetud

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Selleks et võtta arvesse finantsturgudel, auditeerimises ja auditi kutsealal aset leidnud tehnilist arengut ning täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. Delegeeritud õigusaktide kasutamine on eriti vajalik seonduvate audititeenuste ja kutsetegevusväliste teenuste loetelu kohandamiseks ning selleks, et määratleda nende tasude määrad, mida ESMA võib küsida Euroopa kvaliteeditunnistuste väljastamise eest vannutatud audiitoritele ja audiitorühingutele. On eriti tähtis, et komisjon peab oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasemel. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(44) Selleks et võtta arvesse finantsturgudel, auditeerimises ja auditi kutsealal aset leidnud tehnilist arengut ning täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 seonduvate audititeenuste ja kutsetegevusväliste teenuste loetelu kohandamisega. On eriti tähtis, et komisjon viib oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasemel. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45) Selleks et tagada õiguskindlus ning sujuv üleminek käesoleva määrusega kehtestatud korrale, on tähtis kehtestada üleminekukord seoses audiitorühingute kohustusliku rotatsiooni, audiitorühingu valimiseks valikumenetluse korraldamise kohustuse ning audiitorühingute ainult audititeenuseid osutavateks ühinguteks ümberkorraldamise nõuete jõustumisega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad teha erandeid avaliku huvi üksustele – kes ei ole välja lasknud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses – ja vannutatud audiitori(te)le või audiitorühingu(te)le ühe või mitme käesoleva määruse nõudest.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

välja jäetud

Suured avaliku huvi üksused

 

Käesoleva määruse tähenduses hõlmavad „suured avaliku huvi üksused” järgmist:

 

a) direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktis a määratletud üksuste puhul iga liikmesriigi kümme suurimat aktsiate emitenti, mõõdetuna aastalõpu noteeringu järgi arvutatud turukapitalisatsiooni alusel ning igal juhul kõik aktsiate emitendid, kelle keskmine turukapitalisatsioon aastalõpu noteeringu alusel oli kolme eelneva kalendriaasta vältel üle 1 000 000 000 euro;

 

b) direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktides b–f määratletud üksuste puhul kõik üksused, mille bilansimaht kokku ületab bilansipäeval 1 000 000 000 eurot;

 

c) direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktides g–h määratletud üksuste puhul kõik üksused, mille hallatavad varad kokku ületavad bilansipäeval 1 000 000 000 eurot.

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kõik vajaliku tagamaks, et avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimist ei mõjutaks mis tahes olemasolev või võimalik huvide konflikt ega äri- või muu suhe, mille üheks osapooleks on kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing või, lähtuvalt olukorrast, selle võrgustik, juhid, audiitorid, töötajad, mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid sellel vannutatud audiitoril või audiitorühingul on võimalik kasutada või juhtida, ega mis tahes selle vannutatud audiitori või audiitorühinguga valitseva mõju kaudu otseselt või kaudselt seotud isik.

Vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kõik mõistliku tagamaks, et kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust ei ohustaks rahanduslikud, isiklikud, ärilised, tööhõivelised või muud suhted, mis hõlmavad vannutatud audiitorit, audiitorühingut, tema võrgustikku või mis tahes füüsilist isikut, kellel on oma positsiooni tõttu võimalik otseselt või kaudselt mõjutada kohustusliku auditi tulemust.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

välja jäetud

Audiitorite ja audiitorühingute sisemine töökorraldus

 

1. Vannutatud audiitor või audiitorühing peab täitma järgmisi töökorralduslikke nõudeid:

 

a) audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused tagamaks, et selle omanikud või aktsionärid ega audiitorühingu või selle sidusettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmed ei sekkuks kohustusliku auditi läbiviimisse viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust;

 

b) vannutatud audiitoril või audiitorühingul on kehtestatud usaldusväärne haldus- ja raamatupidamiskord, sisekontrolli mehhanismid, tõhusad menetlused riskide hindamiseks ning tõhus kord infotöötlussüsteemide kontrollimiseks ja kaitsmiseks.

 

Nimetatud sisekontrolli mehhanismid töötatakse välja selleks, et tagada otsuste ja menetluste järgimine kõigil audiitorühingu või vannutatud audiitori toimimisstruktuuri tasanditel.

 

Vanutatud audiitor või audiitorühing rakendab ja säilitab otsuste tegemise menetlused ja organisatsioonilised struktuurid, millega on selgelt ja dokumenteeritult kindlaks määratud aruandlusahelad ning jaotatud ametiülesanded ja kohustused;

 

c) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused tagamaks, et tema töötajatel ja kõigil teistel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid ta saab kasutada või juhtida ning kes on otseselt seotud kohustusliku auditi toimingute läbiviimisega, oleksid neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused;

 

d) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohase poliitika ja menetlused tagamaks, et oluliste auditiülesannete allhanget ei teostataks nii, et see kahjustab vannutatud audiitori või audiitorühingu sisekontrolli kvaliteeti või pädevate asutuste võimet teostada järelevalvet selle üle, kuidas vannutatud audiitor või audiitorühing täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi;

 

e) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra artikli 11 lõikes 2 osutatud sõltumatusele tekkivate ohtude välistamiseks, tuvastamiseks, kõrvaldamiseks või juhtimiseks ja avalikustamiseks;

 

f) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohased menetlused ja standardid avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimiseks, töötajate juhendamiseks ning nende tegevuse järelevalveks ja kontrollimiseks ning artikli 15 lõikes 5 osutatud audititoimiku struktuuri korraldamiseks;

 

g) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi, et tagada avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi kvaliteet. Kvaliteedikontrolli süsteem peab hõlmama vähemalt punktis f kirjeldatud menetlusi ja standardeid. Audiitorühingu puhul vastutab sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi eest isik, kes on kvalifitseeritud vannutatud audiitorina;

 

h) vannutatud audiitor või audiitorühing kasutab asjakohaseid süsteeme, ressursse ja menetlusi, et tagada oma kohustusliku auditi toimingute teostamisel pidevus ja regulaarsus;

 

i) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab tegevuspõhimõtted, et välistada enda ja oma töötajate osalemine töö tegemise käigus kuriteos või seaduserikkumises. Samuti kehtestab vannutatud audiitor või audiitorühing asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra tegelemiseks juhtumitega, millel on või võivad olla tõsised tagajärjed tema kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele, ning selliste juhtumite dokumenteerimiseks;

 

j) vannutatud audiitoril või audiitorühingul on asjakohane tasustamispoliitika, mis pakub piisavalt stiimuleid tulemuste saavutamiseks, et tagada auditi kvaliteet. Eelkõige ei tohi töötajate töötasu ja töö hinnang sõltuda tulust, mida vannutatud audiitor või audiitorühing auditeeritavalt üksuselt teenib;

 

k) vannutatud audiitor või audiitorühing jälgib ja hindab oma käesoleva määruse kohaselt kehtestatud süsteemide ning sisekontrolli ja sisemiste kvaliteedikontrolli mehhanismide ja korra asjakohasust ja tulemuslikkust ning võtab asjakohased meetmed mis tahes puuduste kõrvaldamiseks. Eelkõige teostab vannutatud audiitor või audiitorühing kord aastas punktis g osutatud sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi hindamise. Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab andmed selle hindamise tulemuste ning mis tahes väljapakutud meetmete kohta sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi muutmiseks.

 

Esimeses lõigus osutatud tegevuspõhimõtted ja menetlused dokumenteeritakse ning neist teavitatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajaid.

 

Auditiülesannete mis tahes allhange vastavalt punktile d ei mõjuta vannutatud audiitori või audiitorühingu vastutust auditeeritava üksuse ees.

 

2. Käesoleva artikli lõike 1 nõuete täitmisel võtab vannutatud audiitor või audiitorühing arvesse oma suurust ning tegevuse keerukust.

 

Vannutatud audiitor või audiitorühing peab olema suuteline tõestama artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevale asutusele, et kõnealuste nõuete täitmine on proportsionaalne vannutatud audiitori või audiitorühingu suuruse ning tema tegevuse keerukusega.

 

Artikkel 6 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 24 a (uus).

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

välja jäetud

Sõltumatus auditeeritavast üksusest

 

1. Vannutatud audiitor või audiitorühing ja kõik audiitorühingus hääleõigust omavad isikud peavad olema auditeeritavast üksusest sõltumatud ning ei tohi olla kaasatud auditeeritava üksuse otsuste vastuvõtmisesse.

 

2. Vannutatud audiitoril, audiitorühingul, nende võtmetähtsusega auditeerimispartneritel, nende töötajatel ega mis tahes muudel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid asjaomane audiitor või ühing saab kasutada või juhtida ning kes on otseselt seotud kohustusliku auditi toimingutega, ning nendega komisjoni direktiivi 2004/72/EÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses lähedalt seotud isikutel ei ole lubatud osta ega müüa mis tahes finantsinstrumente, mis on emiteeritud, garanteeritud või muul viisil toetatud mis tahes auditeeritava üksuse poolt, kelle suhtes nad teostavad kohustusliku auditi toiminguid, ega sõlmida nimetatud finantsinstrumentidega mis tahes tehinguid, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades, sealhulgas valitsetavates fondides, nagu pensionifondid ja elukindlustus.

 

3. Lõikes 2 osutatud isikud ega ühingud ei tohi osaleda ühegi konkreetse auditeeritava üksuse kohustusliku auditi kindlaksmääramises ega seda muul viisil mõjutada, kui nad:

 

a) omavad auditeeritava üksuse finantsinstrumente, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades;

 

b) omavad auditeeritava üksusega seotud üksuse finantsinstrumente, mille omamine võib põhjustada või võib üldise arusaama kohaselt põhjustada huvide konflikti, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades;

 

c) on hiljuti olnud auditeeritava üksusega töö-, äri või muudes suhetes, mis võivad põhjustada või võivad üldise arusaama kohaselt põhjustada huvide konflikti.

 

4. Lõikes 2 osutatud isikud ega ühingud ei tohi paluda ega võtta vastu raha, kingitusi ega teeneid mitte kelleltki, kellega vannutatud audiitor või audiitorühing on lepingulistes suhetes.

 

5. Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 21 lõike 1 kohaselt jõustatud siseriiklikke kutse-eetikat käsitlevaid meetmeid, mis ei ole kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4, ei kohaldata.

 

Artikkel 7 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 22.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

välja jäetud

Endiste vannutatud audiitorite või vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajate tööle võtmine avaliku huvi üksuste poolt

 

1. Audiitorühingu nimel avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit läbiviival vannutatud audiitoril või võtmetähtsusega auditeerimispartneril ei ole lubatud enne vähemalt kahe aasta möödumist tema tagasiastumisest auditiga seotud vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt, teha järgmist:

 

a) asuda auditeeritud üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale;

 

b) saada auditeeritud üksuse auditikomitee liikmeks ning kui sellist komiteed ei ole, siis auditikomitee ülesannetega samaväärseid ülesandeid täitva organi liikmeks;

 

c) saada auditeeritud üksuse tegevjuhtkonda mittekuuluvaks haldusorgani liikmeks või järelevalveorgani liikmeks.

 

2. Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajad ning mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid asjaomane audiitor või ühing saab kasutada või juhtida – juhul kui need töötajad või muud füüsilised isikud on ise nimetatud vannutatud audiitoriks –, ei tohi asuda enne vähemalt ühe aasta möödumist sellest, kui nad olid isiklikult otseselt seotud kohustusliku auditi toimingutega, ühelegi lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ametikohale.

 

Artikkel 8 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 22 a (uus).

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Juhul kui vannutatud audiitor või audiitorühing osutab auditeeritavale üksusele auditiga seotud finantsteenuseid, nagu osutatud artikli 10 lõikes 2, ei tohi nende teenuste tasud ületada 10 % tasudest, mis auditeeritav üksus maksab kohustusliku auditi eest.

välja jäetud

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui avaliku huvi üksuselt kohustusliku auditi eest saadud tasud kahe järjestikuse aasta puhul kokku moodustavad 15 % või rohkem kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt aasta jooksul saadud tasudest kokku, teavitab kõnealune audiitor või ühing sellisest olukorrast artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevat asutust. Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus otsustab vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt esitatud objektiivsete põhjenduste alusel, kas sellise üksuse vannutatud audiitor või audiitorühing võib jätkata kohustusliku auditi teostamist täiendaval perioodil, mis ei ole mingil juhul pikem kui kaks aastat.

Juhul kui avaliku huvi üksuselt kohustusliku auditi eest saadud tasud kahe järjestikuse aasta puhul kokku moodustavad 15 % või rohkem kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt aasta jooksul saadud tasudest kokku, teavitab kõnealune audiitor või ühing sellisest olukorrast artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevat asutust. Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus võib otsustada vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt esitatud objektiivsete põhjenduste alusel, kas sellise üksuse vannutatud audiitor või audiitorühing võib jätkata kohustusliku auditi teostamist täiendaval perioodil, mis ei ole mingil juhul pikem kui kaks aastat.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Kui kohaldatakse direktiivi 2006/43/EÜ artikli 37 lõiget 2, ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 3.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Keeld osutada kutsetegevusväliseid teenuseid

Kutsetegevusvälised teenused

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing ei või osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ettevõtjatele kohustusliku auditi teenuseid ja auditiga seonduvaid finantsteenused.

1. Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing võib osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ettevõtjatele kohustusliku auditi teenuseid, kindlustunnet andvaid teenuseid, maksunõustamisteenuseid ja kutsetegevusväliseid teenuseid, mis ei ole keelatud kutsetegevusvälised teenused, juhul kui auditikomitee on nende teenuste osutamise eelnevalt kooskõlas artiklis 10 a sätestatud auditipoliitikaga heaks kiitnud ning vannutatud audiitor või audiitorühing on kindel, et eelnimetatud teenuste osutamine ei kujuta tema sõltumatusele ohtu, mida ei saa vähendada vastuvõetavale tasemele kaitsemeetmete kohaldamisega.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, võib selle võrgustiku liige osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ELis tegutsevatele ettevõtjatele kohustusliku auditi teenuseid ja auditiga seonduvaid finantsteenuseid.

Juhul kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, võib selle võrgustiku liige osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ELis tegutsevatele ettevõtjatele kohustusliku auditi teenuseid, kindlustunnet andvaid teenuseid, maksunõustamisteenuseid ja muid kutsetegevusväliseid teenuseid, mis ei ole keelatud kutsetegevusvälised teenused, juhul kui auditikomitee on nende teenuste osutamise eelnevalt kooskõlas artiklis 10 a sätestatud auditipoliitikaga heaks kiitnud ning vannutatud audiitor või audiitorühing on kindel, et eelnimetatud teenuste osutamine ei kujuta tema sõltumatusele ohtu, mida ei saa vähendada vastuvõetavale tasemele kaitsemeetmete kohaldamisega.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Auditiga seonduvate finantsteenuste” all mõistetakse käesoleva artikli tähenduses järgmist:

2. Kindlustunnet andvate teenuste, maksunõustamisteenuste ja muude kutsetegevusväliste teenuste„ all mõistetakse käesoleva artikli tähenduses eelkõige järgmist:

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) kinnituse esitamine maksunõuete järgimise kohta, kui selline kinnitus on nõutud siseriikliku õigusega;

e) kinnituse esitamine maksunõuete järgimise kohta, maksudeklaratsioonide ettevalmistamine, kaudsete maksude, palgafondimaksu, tollimaksu ja riiklike toetusmeetmete alane nõustamine ning abi maksujärelevalve ja maksuameti päringute küsimustes;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) kinnitava avalduse väljastamine elektroonilise andmetöötluse süsteemide rakendamise ja arendamise kohta;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) mis tahes muud audititööga seotud seadusjärgsed kohustused, mis on vannutatud audiitorile või audiitorühingule kehtestatud ELi õigusaktidega.

f) mis tahes muud audititööga seotud või regulatiivsed kohustused, mis on vannutatud audiitorile või audiitorühingule kehtestatud seaduse või eeskirjaga.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) aruanded või muud dokumentidega seotud teenused, sealhulgas investeerimisdokumendid või tegevused, mille teostamist nõutakse auditeeritavalt üksuselt väärtpaberialaste õigusaktide või määrustega;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f b) kinnitava avalduse tegemine auditeeritud üksuse kohta muudele osalistele seoses finants- või ettevõtetevahelise tehinguga.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Vannutatud audiitor või audiitorühing võib jätkata avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimist ainult juhul, kui ta suudab artikli 11 kohaselt põhjendada, et selline teenuste osutamine ei mõjuta tema professionaalset hinnangut ega auditi aruannet.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing ei tohi osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavatele ettevõtjatele otseselt ega kaudselt kutsetegevusväliseid teenuseid.

3. Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing ei tohi osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale või tema kontrollitavatele ettevõtjatele otseselt ega kaudselt keelatud kutsetegevusväliseid teenuseid.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, ei või ükski selle võrgustiku liige osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ELis tegutsevatele ettevõtjatele kutsetegevusväliseid teenuseid.

Kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, ei või ükski selle võrgustiku liige osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale või tema kontrollitavatele ELis tegutsevatele ettevõtjatele keelatud kutsetegevusväliseid teenuseid.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad kutsetegevusvälised teenused järgmist:

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad keelatud kutsetegevusvälised teenused järgmist:

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a – sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) teenused, millega kaasneb kõigil juhtudel huvide konflikt:

a) osalemine mingil viisil üksuse juhtimises või otsustusprotsessis;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) auditiga mitteseotud eksperditeenused, maksunõustamine, üldjuhtimise ja muud nõuandeteenused;

välja jäetud

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i i) raamatupidamine ning raamatupidamisdokumentide ja finantsaruannete koostamine;

a a) raamatupidamisteenused ning raamatupidamisdokumentide ja finantsaruannete koostamine;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b) palgaarvestuse teenused;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) finantsaruannetesse kaasatud finantseerimisteabe koostamise ja/või kontrollimisega seotud sisekontrolli ja riskijuhtimise menetluse väljatöötamine ja rakendamine ning riskide alane nõustamine;

a c) finantsaruannetesse kaasatud finantsteabe koostamise ja/või kontrollimisega seotud sisekontrolli, riskijuhtimise või rahanduslike infotehnoloogiasüsteemide väljatöötamine või rakendamine, mis:

 

i) moodustavad osa auditeeritava üksuse finantsaruandlust hõlmavast sisekontrollist, või

 

ii) annavad teavet, mis on oluline raamatupidamisdokumentide või finantsaruannete jaoks, mille suhtes rakendatakse kohustuslikku auditit;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv) hindamisteenused, arvamuse esitamine aususe kohta ning mitterahaliste maksete aruannete koostamine;

a d) hindamisteenused, sealhulgas kindlustusmatemaatilisi teenuseid või õigusalaseid tugiteenuseid puudutavad hindamised, kus hindamisel oleks eraldi või ühiselt oluline mõju raamatupidamisaruannetele;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v) kindlustusmatemaatilised ja õigusteenused, sealhulgas kohtuasjade lahendamine;

a e) õigusteenused seoses järgmisega:

 

i) üldnõustamine,

 

ii) auditeeritava kliendi nimel läbirääkimiste pidamine või

 

iii) aitamine kaasa vaidluste lahendamisele,

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi) finantsteabe tehnoloogiasüsteemide väljaarendamine ja rakendamine direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktides b–j osutatud avaliku huvi üksuste jaoks;

 

välja jäetud

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a – alapunkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vii) osalemine auditikliendi siseauditis ja siseauditi funktsiooniga seonduvate teenuste osutamine;

a f) osalemine auditikliendi siseauditis ja siseauditi funktsiooniga seonduvate teenuste osutamine;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a g) tasumisele kuuluvate ja edasilükkunud maksude arvutamine, kui asjaomasel tulemusel oleks auditeeritavale raamatupidamisaruandele oluline mõju;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a – alapunkt viii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

viii) maakleri või vahendaja, investeerimisnõustaja või investeerimispanganduse teenused.

välja jäetud

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a h) auditeeritava kliendi aktsiate reklaamimine, nendega kauplemine või nende märkimine;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt b – sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) teenused, millega võib kaasneda huvide konflikt:

välja jäetud

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) personalijuhtimise teenused, sealhulgas kõrgema juhtkonna liikmete värbamine;

a i) personalijuhtimise teenused, seoses kõrgema juhtkonna liikmetega, kellel on ametialaselt võimalik märkimisväärselt mõjutada kohustuslikule auditeerimisele kuuluvate raamatupidamisdokumentide ja raamatupidamisaruannete ettevalmistamist, kui sellised teenused hõlmavad järgmist:

 

i) sellistele ametikohtadele kandidaatide otsimine või väljaselgitamine või

 

ii) selliste ametikohtade kandidaatide soovituste kontrollimine.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) vastavuskirjade esitamine investoritele seoses ettevõtja väärtpaberite emiteerimisega;

välja jäetud

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) finantsteabe tehnoloogiasüsteemide väljaarendamine ja rakendamine direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktis a osutatud avaliku huvi üksuste jaoks;

välja jäetud

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt b – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv) hoolsuskohustuse auditi teenused müüvale või ostvale osapoolele seoses võimalike ühinemiste ja ülevõtmistega ning kinnitava avalduse tegemine auditeeritud üksuse kohta finants- või ettevõtetevahelise tehingu muudele osapooltele.

välja jäetud

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a j (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a j) maksunõustamine, kus nõustamise tõhusus sõltub konkreetsest raamatupidamiskäsitlusest või esitusest finantsaruannetes ning kui on alust kahelda raamatupidamiskäsitluse asjakohasuses ja kui nõustamise tulemus või tagajärjed kahjustaksid oluliselt neid finantsaruandeid;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina esimesest ja teisest lõigust võib vannutatud audiitor või audiitorühing osutada punkti b alapunktides iii ja iv nimetatud teenuseid, kui selleks on saadud artikli 35 lõikes 1 osutatud pädeva asutuse eelnev luba.

välja jäetud

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina esimesest ja teisest lõigust võib vannutatud audiitor või audiitorühing osutada punkti b alapunktides i ja ii nimetatud teenuseid, kui selleks on saadud käesoleva määruse artiklis 31 osutatud auditikomitee eelnev luba.

välja jäetud

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui selle võrgustiku liige, millesse avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit läbiviiv vannutatud audiitor või audiitorühing kuulub, osutab auditeeritava avaliku huvi üksuse poolt kontrollitavale kolmandas riigis asutatud ettevõtjale kutsetegevusväliseid teenused, hindab asjaomane vannutatud audiitor või audiitorühing, kas selline teenuste osutamine võrgustiku liikme poolt võib ohtu seada vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatuse.

välja jäetud

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui vannutatud audiitor või audiitorühing kuulub võrgustikku või teenuseid osutatakse ettevõtjale, kes on asutatud väljaspool liitu ning keda kontrollib auditeeritav üksus, hindab vannutatud audiitor või audiitorühing, kas asjaomase teenuse osutamine võib ohustada tema sõltumatust. Kui vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatusele avalduvat ohtu saab vähendada kaitsemeetmete kohaldamisega vastuvõetavale tasemele, kohaldab vannutatud audiitor või audiitorühing neid kaitsemeetmeid, et leevendada ohtu, mida nende teenuste osutamine avaldaks nende sõltumatusele.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui see mõjutab tema sõltumatust, rakendab vannutatud audiitor või audiitorühing kaitsemeetmeid, et leevendada ohtusid, mida selline teenuste osutamine kolmandas riigis põhjustab. Vannutatud audiitor või audiitorühing võib jätkata avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimist ainult juhul, kui ta suudab artikli 11 kohaselt põhjendada, et selline teenuste osutamine ei mõjuta tema professionaalset hinnangut ega auditi aruannet.

Vannutatud audiitor või audiitorühing võib jätkata avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimist ainult juhul, kui ta suudab artikli 11 kohaselt põhjendada, et selline teenuste osutamine ei mõjuta tema professionaalset hinnangut ega auditi aruannet.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Osalemist auditeeritava üksuse otsuste vastuvõtmises ning lõike 3 punkti a alapunktides ii ja iii osutatud teenuste osutamist käsitatakse kõigil juhtudel sõltumatust mõjutavate tegevustena.

Osalemist auditeeritava üksuse otsuste vastuvõtmises käsitatakse kõigil juhtudel sõltumatust mõjutavate tegevustena.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 3 punkti a alapunktides i ja iv–viii osutatud teenuste osutamise puhul eeldatakse, et see mõjutab sõltumatust.

välja jäetud

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor või audiitorühing võib selles küsimuses arvamuse saamiseks konsulteerida pädeva asutusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Juhul kui audiitorühing teenib suurtest avaliku huvi üksustest rohkem kui kolmandiku oma aastastest auditituludest ning kuulub võrgustikku, mille liikmete aastased audititulud Euroopa Liidus kokku ületavad 1 500 miljonit eurot, peab ta täitma järgmisi tingimusi:

välja jäetud

a) ta ei osuta ühelegi avaliku huvi üksusele otseselt ega kaudselt kutsetegevusväliseid teenuseid;

 

b) ta ei kuulu võrgustikku, mis osutab ELis muid kutsetegevusväliseid teenuseid;

 

c) ükski üksus, mis osutab lõikes 3 loetletud teenuseid, ei tohi omada audiitorühingus otseselt ega kaudselt rohkem kui 5 % kapitalist või hääleõigustest;

 

d) üksused, mis osutavad lõikes 3 loetletud teenuseid, ei tohi omada audiitorühingus otseselt ega kaudselt koos rohkem kui 10 % kapitalist või hääleõigustest;

 

e) selline audiitorühing ei tohi omada üheski üksuses, mis osutab lõikes 3 loetletud teenuseid, otseselt ega kaudselt rohkem kui 5 % kapitalist või hääleõigustest.

 

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada käesoleva artikli lõikes 2 esitatud auditiga seonduvate finantsteenuste nimekirja ning lõikes 3 esitatud kutsetegevusväliste teenuste nimekirja. Selliste volituste kasutamisel võtab komisjon arvesse auditeerimise ja auditi kutseala arengut.

välja jäetud

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Pädev asutus võib tõendite põhjal täiendada lõikes 3 sätestatud vannutatud audiitorite ja audiitorühingute jaoks keelatud kutsetegevusväliste teenuste nimekirja, kui ta on jõudnud järeldusele, et selliste teenuste osutamine kujutab endast ohtu audiitori sõltumatusele.

 

Pädevad asutused teavitavad ESMA-t kõikidest selle sätte alusel tehtud otsustest. Otsusest teavitamisega kaasneb asjakohane selgitus otsuse tegemise aluste kohta.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Kutsetegevusväliste teenuste heakskiitmine auditikomitee poolt

 

1. Auditikomitee koostab soovituse poliitika kohta, millega reguleeritakse kindlustunnet andvate teenuste, maksunõustamisteenuste ja muude kutsetegevusväliste teenuste, mis ei ole artikli 10 lõike 3 kolmanda lõigu punktis a määratletud keelatud kutsetegevusvälised teenused, osutamist vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt või juhul kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, sellise võrgustiku liikme poolt, või kui neid teisi ettevõtteid võidakse käsitada kindlustunnet andvate teenuste, maksunõustamisteenuste ja muude kutsetegevusväliste teenuste osutajatena.

 

Soovitus esitatakse haldus- või järelevalveorganile, kes esitab poliitika heakskiitmiseks osanike üldkoosolekule.

 

Juhul kui haldus- või järelevalveorgani ettepanek lahkneb auditikomitee soovitusest, tuleb ettepanekus põhjendada, miks auditikomitee soovitust ei järgita.

 

Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et soovitus esitataks haldus- või järelevalveorganile heakskiitmiseks.

 

2. Lõikes 1 osutatud poliitika hõlmab eelkõige järgmisi aspekte:

 

i) kutsetegevusväliste teenuste iseloom ja see, millises ulatuses kohaldatakse nende suhtes auditikomitee väljatöötatud avatud ja läbipaistvat hankemenetlust, ja

 

ii) volituste delegeerimine teatavate heakskiitmise tasemete jaoks.

 

3. Auditeeritav üksus avaldab lõike 1 teise lõigu kohaselt vastuvõetud poliitika ja edastab selle pädevale asutusele. Auditeeritav üksus lisab oma teatesse põhjendatud selgituse oma poliitika kohta, eelkõige seoses lõike 2 punkti i kohaselt tehtud otsustega.

 

4. Auditikomitee vaatab käesoleva artikli kohaselt vastu võetud poliitika igal aastal läbi ja võib esitada haldus- ja järelevalveorganile soovitusi vastavalt lõikele 1.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– kas ta vastab artiklis 6 sätestatud sisemise töökorralduse nõuetele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– kas ta vastab artiklites 7, 9 ja 10 sätestatud nõuetele;

– kas ta vastab artiklites 9 ja 10 sätestatud nõuetele;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust mõjutavad enesehindamise või omahuvi ohud, siis vannutatud audiitor või audiitorühing kohustuslikku auditit ei teosta.

Kui vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust mõjutavad enesehindamise ohud, siis vannutatud audiitor või audiitorühing kohustuslikku auditit ei teosta.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab andmed lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamiste kohta ning dokumenteerib auditeerimise töödokumentides kõik nii tema sõltumatust ohustavad märkimisväärsed ohud kui ka nende ohtude leevendamiseks võetud kaitsemeetmed.

välja jäetud

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kinnitama auditikomiteele kord aastas kirjalikult oma sõltumatust auditeeritavast üksusest;

a) kinnitama auditikomiteele kord aastas kirjalikult, et kohustuslikku auditit läbi viivad vannutatud audiitor, audiitorühing ning auditeerimispartnerid, kõrgem juhtkond ja juhatajad on auditeeritavast üksusest sõltumatud;

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) esitama auditikomiteele kord aastas kirjalikult auditeerimispartnerite ning kohustuslikku auditit teostava põhilise töörühma kõrgema juhi ja juhi nimed, kinnitades, et sealjuures ei esine huvide konflikte;

välja jäetud

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) taotlema auditikomiteelt luba osutada auditeeritavale üksusele artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud kutsetegevusväliseid teenuseid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) taotlema artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevalt asutuselt loa osutada auditeeritavale üksusele artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides iii ja iv osutatud kutsetegevusväliseid teenuseid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Teabe avaldamine kolmandate riikide audiitoritele ja kolmandate riikide ametiasutustele

 

1. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing teostab kohustuslikku auditit avaliku huvi üksuses, mis on osa ettevõtete kontsernist, mille emaettevõtja asub kolmandas riigis, ei tohi direktiivi 2006/43/EÜ artikli 23 lõikes 1 osutatud konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse hoidmise eeskirjad takistada vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt teostatud audititööd käsitlevate asjakohaste dokumentide üleandmist kolmandas riigis asuvale kontserni audiitorile, kui need dokumendid on vajalikud üksnes emaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete auditi ettevalmistamiseks.

 

Teabe edastamine kolmandas riigis asuvale kontserni audiitorile peab olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga ning kohaldatavate siseriiklike isikuandmete kaitse eeskirjadega.

 

2. Vannutatud audiitor või audiitorühing, kes teostab kohustuslikku auditit avaliku huvi üksuses, mis on emiteerinud väärtpabereid kolmandas riigis või moodustab osa kontsernist, mis esitab seadusjärgseid konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid kolmandas riigis, võib edastada auditi töödokumendid või muud tema valduses olevad selle üksuse auditiga seotud dokumendid asjaomase kolmanda riigi pädevatele asutustele ainult vastavalt direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 47 sätestatud tingimustele.

 

Artikkel 13 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 23.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

välja jäetud

Kohustusliku auditi ulatus

 

1. Avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamisel võtab vannutatud audiitor või audiitorühing vajalikud meetmed, et kujundada arvamus selle kohta, kas avaliku huvi üksuse raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate üksuse majandustegevusest vastavalt asjakohasele finantsaruandlusraamistikule ning vajaduse korral, kas need raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded vastavad artiklis 22 sätestatud õigusnõuetele.

 

Need meetmed peavad hõlmama vähemalt artiklites 15–20 sätestatud nõudeid.

 

Vannutatud audiitor või audiitorühing väljendab oma arvamuse vastavalt artiklitele 21–25.

 

2. Ilma et see piiraks artiklis 22 ja 23 sätestatud aruandlusnõuete kohaldamist, ei hõlma kohustuslik audit kinnitava avalduse esitamist auditeeritava üksuse elujõulisuse kohta tulevikus ega selle kohta, kui tõhusalt või tulemuslikult üksuse juhtkond või haldusorgan üksuse tegevust on juhtinud või edaspidi juhib.

 

Artikkel 14 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 25 a (uus).

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15

välja jäetud

Kutsealane skeptitsism

 

Avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamisel säilitab vannutatud audiitor või audiitorühing kogu auditi kestel kutsealase skeptitsismi, tunnistades võimalust, et võib olla olulisi väärkajastamisi seoses faktide või käitumisega, mis viitavad puudustele, sealhulgas pettusele või veale, olenemata audiitori või ühingu varasemast kogemusest, et auditeeritava üksuse juhtkond ja selle juhtimise eest vastutavad isikud on olnud ausad ja siirad.

 

Eelkõige säilitab vannutatud audiitor või audiitorühing kutsealase skeptitsismi siis, kui ta vaatab läbi juhtkonna esitatud hinnanguid õiglaste väärtuste kohta ning firmaväärtuse ja muude immateriaalsete varade ja tulevase rahavoo halvenemise kohta, mis on tegevuse jätkuvuse põhimõtte seisukohast olulised.

 

„Kutsealase skeptitsismi” all mõistetakse käesoleva artikli kohaldamisel suhtumist, mis kätkeb kahtlevat meelt ning valvsust tingimuste suhtes, mis võivad viidata võimalikele väärkajastamistele seoses vigade või pettusega, ning auditi tõendusmaterjali kriitilist hindamist.

 

Artikkel 15 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 21.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 16

välja jäetud

Töö korraldus

 

1. Kui avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostab audiitorühing, määrab audiitorühing vähemalt ühe võtmetähtsusega auditeerimispartneri. Audiitorühing varustab määratud võtmetähtsusega auditeerimispartneri(d) tema (nende) ülesannete korrektseks täitmiseks piisavate ressurssidega.

 

Ametisse määratava(te) võtmetähtsusega auditeerimispartneri(te) valimisel lähtub audiitorühing peamiselt auditi kvaliteedi tagamise, sõltumatuse ning pädevuse kriteeriumitest.

 

Määratud auditeerimispartner(id) osaleb (osalevad) aktiivselt kohustusliku auditi teostamises.

 

2. Kui avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostab vannutatud audiitor, pühendab ta sellele ülesandele piisavalt aega ning tagab oma töötajatele nende ülesannete korrektseks täitmiseks piisavad ressursid.

 

3. Vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib juhtumid, mille korral nende töötajad ei järgi käesolevat määrust. Samuti dokumenteerivad nad kõik selle tagajärjed, sealhulgas nende töötajate suhtes võetud meetmed ning sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi muutmiseks võetud meetmed. Vannutatud audiitor või audiitorühing koostab aastaaruande ülevaatega kõigist sellistest võetud meetmetest ning edastab selle oma töötajatele.

 

Juhul kui vannutatud audiitor või audiitorühing küsib nõu välistelt ekspertidelt, dokumenteerib ta esitatud taotluse ning saadud nõuanded.

 

4. Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab kliendikonto dokumendid. Nimetatud dokumendid peavad sisaldama iga auditikliendi kohta järgmisi andmeid:

 

a) nimi, aadress ja tegevuskoht;

 

b) audiitorühingu puhul võtmetähtsusega auditeerimispartner(id);

 

c) igal majandusaastal kohustusliku auditi eest võetud tasud ning muude teenuste eest võetud tasud.

 

5. Vannutatud audiitor või audiitorühing koostab iga teostatud kohustusliku auditi kohta auditi toimiku. Auditi toimik peab sisaldama paberil või elektroonilisel kujul vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:

 

a) vannutatud audiitori või audiitorühingu ja auditeeritava üksuse vaheline leping ning selle mis tahes muudatused;

 

b) kirjavahetus auditeeritava üksusega seoses kohustusliku auditiga;

 

c) auditi kava, milles on kindlaks määratud kohustusliku auditi tõenäoline ulatus ja meetodid;

 

d) teostatud auditeerimistoimingute olemuse ja ulatuse kirjeldus;

 

e) auditi kavas kindlaks määratud auditimenetluse etappide alguse ja lõpu kuupäevad;

 

f) teostatud auditimenetluste peamised tähelepanekud;

 

g) punktis f osutatud tähelepanekute alusel tehtud järeldused;

 

h) vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri arvamus, nagu on tõendatud artiklites 22 ja 23 osutatud aruannete kavandites;

 

i) artikli 11 lõike 3, artikli 16 lõike 3, artiklite 17 ja 18 ning artikli 19 lõike 6 kohaselt dokumenteeritud andmed;

 

j) muud asjakohased andmed ja dokumendid, mis on olulised toetamaks artiklites 22 ja 23 osutatud aruandeid ning jälgimaks vastavust käesolevale määrusele ja muudele kohaldatavatele õigusnõuetele.

 

Auditi toimik suletakse hiljemalt kaks kuud pärast artiklis 22 osutatud auditiaruande allkirjastamise kuupäeva.

 

6. Vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib kõik kaebused kohustuslike auditite läbiviimise kohta.

 

Artikkel 16 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 25 b (uus).

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17

välja jäetud

Turu usaldusväärsus

 

1. Kui leiab aset juhtum, millel on või võivad olla vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt teostatavate kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele tõsised tagajärjed, siis vannutatud audiitor või audiitorühing teeb järgmist:

 

a) dokumenteerib selle juhtumi ja säilitab need dokumendid;

 

b) võtab asjakohaseid meetmeid eesmärgiga hallata selle juhtumi tagajärgi ning vältida selle kordumist;

 

c) teavitab juhtumist artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevat asutust.

 

Esimese lõigu punktis a osutatud dokumendid peavad sisaldama juhtumiga seotud fakte ja asjaolusid, teavet sellega seotud isiku või isikute kohta ning nimetatud lõigu punkti b kohaselt võetud meetmete üksikasju.

 

2. Ilma et see piiraks direktiivi 2005/60/EÜ kohaldamist, kui avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing kahtlustab või tal on põhjendatud alus kahtlustada teatud faktidele või kellegi käitumisele tuginedes eeskirjade rikkumist, sealhulgas seda, et seoses auditeeritava üksuse finantsaruannetega on toimepanemisel või on toime pandud või üritatud toime panna pettust, teavitab ta sellest auditeeritavat üksust ning palub tal küsimust uurida ja võtta asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada eeskirjade rikkumine ning vältida eeskirjade rikkumise kordumist tulevikus.

 

Juhul kui auditeeritav üksus ei uuri seda küsimust või ei võta mingeid meetmeid või kui vannutatud audiitor või audiitorühing arvab, et auditeeritava üksuse poolt võetud meetmed ei ole eeskirjade rikkumise kõrvaldamiseks piisavad, teavitab vannutatud audiitor või audiitorühing sellest eeskirjade rikkumisest avaliku huvi üksuste järelevalve eest vastutavaid pädevaid asutusi.

 

Kui vannutatud audiitor või audiitorühing avalikustab pädevatele asutustele heauskselt mis tahes esimeses lõigus osutatud asjaolu, ei käsitata seda mis tahes lepingust või õigusnormidest tuleneva teabe avaldamise piirangu rikkumisena ning sellega ei kaasne nimetatud isikutele mingit vastutust.

 

Artikkel 17 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 25 c (uus).

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 18

välja jäetud

Konsolideeritud raamatupidamisaruannete audit

 

Ettevõtete kontserni, mille emaettevõtjaks on avaliku huvi üksus, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi korral on kontserni audiitor:

 

a) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete puhul täielikult vastutav artiklis 22 osutatud auditiaruande eest ning artiklis 23 osutatud täiendava aruande eest auditikomiteele;

 

b) kohustatud dokumenteerima, missugune osa kontserni auditiks vajalikust audititööst on tehtud kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e ja audiitorühingu(te) poolt;

 

c) kohustatud üle vaatama kontserni auditi jaoks kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) poolt teostatud audititöö ning säilitama selle ülevaatamise kohta dokumendid. Kontserni audiitori poolt säilitatavad dokumendid peavad võimaldama asjaomasel pädeval asutusel kontserni audiitori töö korrakohaselt üle vaadata.

 

Esimese lõigu punkti c täitmiseks peab kontserni audiitor saama kolmanda riigi audiitori(te)lt, vannutatud audiitori(te)lt, kolmanda riigi auditeeriva(te)lt üksus(t)elt või audiitorühingu(te)lt nõusoleku asjakohaste dokumentide üleandmiseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi läbiviimise ajal, mis on tingimuseks, et kontserni audiitor võib selle (nende) kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) tööd usaldada.

 

2. Juhul kui kontserni audiitor ei suuda lõike 1 esimese lõigu punkti c täita, võtab ta asjakohaseid meetmeid ning teavitab sellest vastavalt artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevat asutust.

 

Sellisteks meetmeteks võib olla täiendava kohustusliku auditi töö teostamine avaliku huvi üksuse vastava tütarettevõtja kohta, tehes seda otseselt ise või tellides sellise teenuse.

 

3. Kui kontserni audiitori suhtes kohaldatakse kvaliteeditagamise ülevaatust või uurimist seoses sellise ettevõtete kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohta teostatud kohustusliku auditiga, mille emaettevõtjaks on avaliku huvi üksus, teeb kontserni audiitor pädevale asutusele viimase taotluse korral kättesaadavaks kontserni audiitori poolt säilitatavad dokumendid audititöö kohta, mis on teostatud kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) poolt kontserni auditi eesmärgil, sealhulgas kontserni auditi seisukohast olulised töödokumendid.

 

Vastavalt käesoleva määruse IV jaotise III peatükile palub pädev asutus täiendavaid dokumente audititöö kohta, mis on teostatud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) poolt kontserni auditeerimiseks asjaomastele pädevatele asutustele.

 

Kui üht osa ettevõtete kontsernist auditeerib/auditeerivad kolmanda riigi audiitor(id) või auditeeriv(ad) üksus(ed), küsib pädev asutus täiendavaid dokumente audititöö kohta, mis on teostatud kolmanda riigi audiitori(te) või kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e poolt asjaomastele kolmanda riigi pädevatele asutustele vastavalt direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 47 sätestatud töökorraldusele.

 

Erandina kolmandast lõikest, kui üht osa ettevõtete kontsernist auditeerib/auditeerivad audiitor(id) või auditeeriv(ad) üksus(ed) kolmandast riigist, kus puudub direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 47 osutatud töökorraldus, tagab kontserni audiitor vastava taotluse korral ka täiendavate dokumentide nõuetekohase esitamise audititöö kohta, mis on teostatud kolmanda riigi audiitori(te) või auditeeriva(te) üksus(t)e poolt, sealhulgas kontserni auditi seisukohast oluliste töödokumentide esitamise. Et tagada nimetatud dokumentide esitamine, jätab kontserni audiitor endale kõnealustest dokumentidest koopia või alternatiivina lepib kolmanda riigi audiitori(te) või auditeeriva(te) üksus(t)ega kokku, et talle võimaldatakse taotluse korral neile dokumentidele nõuetekohane ja piiramatu juurdepääs, või rakendab muid asjakohaseid meetmeid. Kui auditi töödokumente ei ole võimalik õiguslikel või muudel põhjustel kolmandast riigist kontserni audiitorile edastada, peab kontserni audiitor säilitama oma dokumentide hulgas ka tõendusmaterjali selle kohta, et ta on teostanud asjakohased menetlused auditi dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendid nende takistuste kohta.

 

Artikkel 18 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 27.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 19

välja jäetud

Sisemine kvaliteedikontrolli ülevaatus

 

1. Enne artiklites 22 ja 23 osutatud aruannete väljastamist teostatakse sisemine kvaliteedikontrolli ülevaatus, et hinnata, kas vannutatud audiitor või võtmetähtsusega auditeerimispartner võis põhjendatult jõuda sellisele arvamusele ja järeldustele, mis on kirjas nende aruannete kavandis.

 

2. Sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatuse teostab kvaliteedikontrolli sisemine ülevaataja. Nimetatud ülevaatajaks on vannutatud audiitor, kes ei ole seotud sisemise kvaliteedikontrolli objektiks oleva kohustusliku auditi läbiviimisega.

 

3. Sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatusel dokumenteerib ülevaataja vähemalt järgneva:

 

a) vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri poolt suuliselt või kirjalikult esitatud teave toetamaks teostatud auditiprotseduuride käigus tehtud peamisi tähelepanekuid ning nende tähelepanekute põhjal tehtud järeldusi, sõltumata sellest, kas need on esitatud kvaliteedikontrolli sisemise ülevaataja taotlusel või mitte;

 

b) auditeeritud raamatupidamisaruanded;

 

c) teostatud auditiprotseduuride peamised tähelepanekud ja nende tähelepanekute alusel tehtud järeldused;

 

d) vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri arvamused, mis on väljendatud artiklites 22 ja 23 osutatud aruannete kavandis.

 

4. Sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatuse käigus hinnatakse vähemalt järgmisi aspekte:

 

a) vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatus auditeeritavast üksusest;

 

b) vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri poolt kohustusliku auditi läbiviimise käigus kindlaks tehtud märkimisväärsed riskid ning tema poolt nende riskide asjakohaseks juhtimiseks võetud meetmed;

 

c) vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri põhjendused, eelkõige seoses olulisuse ja punktis b osutatud märkimisväärsete riskidega;

 

d) mis tahes pöördumised väliste ekspertide poole nõuannete saamiseks ning saadud nõuannete rakendamine;

 

e) auditi teostamise käigus raamatupidamisaruannetes kindlaks tehtud parandatud ja parandamata väärkajastamiste olemus ja ulatus;

 

f) auditeeritava üksuse auditikomitee ja juhtkonna ja/või järelevalveorganitega arutatud teemad;

 

g) pädevate asutuste ning vajaduse korral muude kolmandate isikutega arutatud teemad;

 

h) kas toimikust valitud dokumendid ja teave kajastavad rahuldavalt auditi läbiviimises osalenud töötajate seisukohti ning kas need dokumendid ja teave toetavad vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri arvamust, mis on väljendatud artiklites 22 ja 23 osutatud aruannete kavandis.

 

5. Kvaliteedikontrolli sisemine ülevaataja arutab sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatuse tulemusi vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneriga. Vannutatud audiitor või audiitorühing määrab kindlaks menetluse, mida järgida juhul, kui ülevaataja ja vannutatud audiitor või võtmetähtsusega auditeerimispartner ei ole seoses ülevaatuse tulemustega ühel meelel.

 

6. Vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatuse tulemused koos nende tulemuste aluseks olevate kaalutlustega.

 

Artikkel 19 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 25 d (uus).

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 20

välja jäetud

Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kasutamine

 

Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) järgib (järgivad) avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimisel direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26 osutatud rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, tingimusel et need standardid on kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.

 

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi tulemused auditi aruandes.

1. Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi tulemused auditi aruandes, mis on koostatud kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Auditi aruanne on kirjalik. See sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

2. Auditi aruanne on kirjalik ja elektroonilisel kujul. See sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande nimetus, kuupäev ja periood, mida need hõlmavad;

b) teha kindlaks individuaalse üksuse või konsolideeritud kontserni iga raamatupidamisaruande pealkiri, mis sisaldub raamatupidamise aastaaruandes või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, ning kuupäev või periood, mida iga raamatupidamise aruanne hõlmab;

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) kui on üle vaadatud täiendavaid aruandeid, selgitus selle ülevaatuse ulatuse kohta;

välja jäetud

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) arvamus järgmise kohta:

 

i) kas tegevusaruanne vastab sama aruandeaasta kohta koostatud finantsaruandele;

 

ii) kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas kohaldatavate õigusnõuetega;

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

 

 

c b) teave selle kohta, kas vannutatud audiitor või audiitorühing on auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamist ettevõtjast ja tema tegevuskeskkonnast arvestades teinud tegevusaruandes kindlaks olulised väärkajastamised ja näidanud ära selliste väärkajastamiste laadi.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) missugune auditeeritava üksuse organ määras vannutatud audiitori(d) või audiitorühingu(d);

d) kes või missugune organ määras vannutatud audiitori(d) või audiitorühingu(d), kui seda ei ole veel sama majandusaasta tegevusaruandes või majandusaasta aruandes avaldatud;

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) määramise kuupäev ning audiitorteenuse katkematu osutamise kogu periood, sealhulgas eelnevad lepingute pikendamised ja uuesti ametisse määramised;

e) kui seda ei ole tegevusaruandes või sama majandusaasta aruannetes juba avaldatud, vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) määramise kuupäev ning audiitorteenuse katkematu osutamise kogu periood, sealhulgas vannutatud audiitori(te) ja audiitorühingu(te) eelnevad lepingute pikendamised ja uuesti ametisse määramised;

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) teave selle kohta, et kohustuslik audit teostati kooskõlas artiklis 20 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega;

f) teave selle kohta, et kohustuslik audit teostati kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega;

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) esitada auditiarvamuse toetuseks vastavalt punktile t järgmised dokumendid:

 

i) oluliste väärkajastamiste kõige tähtsamaks hinnatud riskide, sealhulgas pettusest tulenevate väärkajastamiste kõige tähtsamaks hinnatud riskide kirjeldus;

 

ii) kokkuvõte audiitori vastusest nendele riskidele ja ning

 

iii) sellel audititööl põhinevad võtmetähtsusega tähelepanekud.

 

Kui see seondub auditiaruandes iga olulise auditiriski kohta esitatud eelmainitud teabega, tuleb esitada selge viide asjakohastele avaldustele raamatupidamisaruannetes.

 

Ülalosutatud teave seoses olulise väärkajastamise kõige tähtsamate hinnatud riskidega, mis avaldatakse auditiaruandes, valitakse üksuse auditikomiteega arutatud teemade seast kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandardite nõuetega, nagu on osutatud direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) kasutatud metoodika kirjeldus, sealhulgas kui suur osa bilansist otseselt üle kontrolliti ning kui palju tugineti süsteemi ja vastavustestimisele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) selgitus mis tahes erinevuste kohta substantiivse ja vastavustestimise kaalus võrreldes eelmise aastaga, isegi kui eelmise aasta kohustusliku auditi viis(id) läbi teine (teised) vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud);

välja jäetud

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j) kohustusliku auditi teostamisel rakendatud olulisuse astme üksikasjad;

välja jäetud

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k) raamatupidamise aastaaruandes või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esineda võivate oluliste väärkajastamiste riski peamised valdkonnad, sealhulgas kriitilise tähtsusega raamatupidamislikud hinnangud või mõõtmisest tuleneva ebakindluse valdkonnad;

välja jäetud

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

l) arvamus auditeeritud üksuse olukorra kohta või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi korral emaettevõtja ja kontserni olukorra kohta, eelkõige hinnang üksuse või emaettevõtja ja kontserni suutlikkuse kohta täita lähitulevikus oma kohustusi ning seega jätkata tegevust jätkava üksusena;

l) esitama:

 

i) kokkuvõtte tegevust jätkava üksuse eelduse juhatuse poolt kasutamise asjakohasuse kohta raamatupidamisaruannete koostamisel, mis on kooskõlas kohalduva finantsaruandluse raamistikuga; ning

 

ii) avalduse selle kohta, kas audiitor on auditi põhjal tuvastanud olulise ebakindluse seoses juhtude või tingimustega, mis võivad üksuse jätkamise tegevust jätkava üksusena oluliselt kahtluse alla seada,

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

m) hinnang üksuse või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete korral emaettevõtja sisekontrolli süsteemi kohta, sealhulgas kohustusliku auditi käigus tuvastatud märkimisväärsed puudused sisekontrollis ning raamatupidamise ja arvestuse süsteemis;

välja jäetud

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

n) selgitus, mil määral oli kohustuslik audit mõeldud eeskirjade rikkumiste, sealhulgas pettuse tuvastamiseks;

välja jäetud

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

o) andmed ja selgitused raamatupidamiseeskirjade või õigusaktide või põhikirja mis tahes nõuete rikkumiste kohta ning raamatupidamisarvestuse põhimõtteid käsitlevad otsused ja muud üksuse juhtimise seisukohast märkimisväärsed küsimused;

välja jäetud

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt o a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

o a) tuvastada raamatupidamis- või õigusnõuete rikkumine, mis võib märkimisväärselt mõjutada üksuse juhtimist või toimimise jätkumist;

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt q

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

q) kinnitus selle kohta, et artikli 10 lõikes 3 osutatud kutsetegevusväliseid teenuseid ei osutatud ning vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) oli(d) auditi läbiviimisel täielikult sõltumatud. Juhul kui kohustusliku auditi teostas audiitorühing, peavad auditi aruandes olema märgitud kõik auditi töörühma liikmed ning deklareeritud, et kõik liikmed olid täielikult sõltumatud ja neil ei olnud auditeeritava üksusega seoses mingeid otseseid ega kaudseid huvisid;

q) kinnitus selle kohta, et artikli 10 lõikes 3 osutatud kutsetegevusväliseid keelatud teenuseid ei osutatud ning vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) oli(d) auditi läbiviimisel täielikult sõltumatud. viide artikli 10 lõikes 2 osutatud kindlustunnet andvate teenustele, maksunõustamisteenustele ja muudele kutsetegevusväliste teenustele, mida osutatakse avaliku huvi üksusele auditikomitee heakskiidul. Juhul kui kohustusliku auditi teostas audiitorühing, peab auditi aruandes olema deklareeritud, et töörühma kõik liikmed olid auditeeritavast üksusest sõltumatud;

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt r

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

r) artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud kutsetegevusvälised teenused, mida auditikomitee lubas vannutatud audiitoril või audiitorühingul osutada auditeeritavale üksusele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt s

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

s) artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides iii ja iv osutatud kutsetegevusvälised teenused, mida artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus lubas vannutatud audiitoril või audiitorühingul osutada auditeeritavale üksusele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt t

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

t) arvamus, milles on selgelt väljendatud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) arvamus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aruanded annavad õige ja õiglase ülevaate üksuse majandustegevusest ning on koostatud vastavalt asjakohasele finantsaruandluse raamistikule ning vajaduse korral, kas raamatupidamise aastaaruanne või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne vastab põhikirja nõuetele; auditiarvamus on märkusteta arvamus, märkustega arvamus, vastupidine arvamus või – kui vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) ei ole suutelised auditi kohta arvamust avaldama – arvamuse avaldamisest loobumine. Märkustega või vastupidise arvamuse või arvamuse avaldamisest loobumise korral tuleb aruandes selgitada sellise otsuse põhjusi;

t) arvamus, milles on selgelt väljendatud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) arvamus selle kohta, kas üksiku üksuse või konsolideeritud kontserni raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aruanded annavad õige ja õiglase ülevaate nende finantsseisundist ja majandustulemustest ja rahavoogudest ning vastavusest põhikirja nõuetele. auditiarvamus on märkusteta arvamus, märkustega arvamus, vastupidine arvamus või – kui vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) ei ole suutelised auditi kohta arvamust avaldama – arvamuse avaldamisest loobumine. Märkustega või vastupidise arvamuse või arvamuse avaldamisest loobumise korral tuleb aruandes selgitada sellise otsuse põhjusi;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt u

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

u) viited mis tahes küsimustele, millele vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) soovib (soovivad) erilist tähelepanu juhtida, lisamata auditi arvamusele märkusi;

u) viited mis tahes muudele küsimustele, millele vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) soovib (soovivad) samuti erilist tähelepanu juhtida, muutmata auditi arvamust;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v) arvamus selle kohta, kas majandusaasta aruanne ja sama eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses;

välja jäetud

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt w

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

w) vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tegevuskoht.

välja jäetud

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamiseks on määratud rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, lepivad nad kohustusliku auditi tulemuste suhtes kokku ning esitavad ühise aruande ja arvamuse. Erimeelsuste korral esitab iga vannutatud audiitor või audiitorühing oma arvamuse eraldi. Juhul kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing lisab oma arvamusele märkuse, esitab vastupidise arvamuse või loobub arvamuse esitamisest, käsitatakse üldist arvamust märkustega arvamusena, vastupidise arvamusena või arvamuse avaldamisest loobumisena. Iga vannutatud audiitor või audiitorühing esitab eraldi lõigus omapoolsed erimeelsuse põhjused.

3. Kui avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamiseks on määratud rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, lepivad kõnealused vannutatud audiitorid või audiitorühingud kohustusliku auditi tulemuste suhtes kokku ning esitavad ühise aruande ja arvamuse.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Auditi aruanne võib olla kuni neli lehekülge või 10 000 tähemärki (ilma tühikuteta) pikk. See ei tohi sisaldada ristviiteid artiklis 23 osutatud täiendavale aruandele auditikomiteele.

4. Auditi aruanne ei tohi sisaldada ristviiteid artiklis 23 osutatud täiendavale aruandele auditikomiteele.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Auditi aruanne peab olema vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud. Kui kohustusliku auditi teostab audiitorühing, allkirjastavad auditi aruande vähemalt need vannutatud audiitorid, kes kohustusliku auditi audiitorühingu nimel läbi viisid.

5. Auditi aruanne peab olema vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud. Kui kohustusliku auditi teostab audiitorühing, allkirjastavad auditi aruande need vannutatud audiitorid, kes kohustusliku auditi audiitorühingu nimel läbi viisid.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku huvi üksuste auditi aruannete suhtes ei kohaldata direktiivi [XXX] (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta) artiklit 35.

välja jäetud

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Auditikomitee või samaväärseid funktsioone täitev organ võib edastada täiendava aruande auditeeritava üksuse juhtkonnale või haldus- või järelevalveorganile.

Auditikomitee või samaväärseid funktsioone täitev organ edastab täiendava aruande auditeeritava üksuse juhtkonnale või haldus- või järelevalveorganile.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Täiendav aruanne avalikustatakse auditeeritava üksuse üldkoosolekul, kui auditeeritava üksuse juhtkond või haldusorgan nii otsustab.

välja jäetud

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) sõltumatuse kinnitus, nagu sätestatud artikli 22 lõike 2 punktis q;

a) sõltumatuse kinnitus;

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) auditeeritava üksuse auditikomiteega või auditikomiteega samaväärseid funktsioone täitva organiga peetud kohtumiste kuupäevad;

b) auditeeritava üksuse suhtluse iseloomu ja ulatuse kirjeldus auditikomitee, juhatusorgani ja haldus- või järelevalveorganiga, sealhulgas suhtluse sagedus;

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) kui toimus kohtumisi auditeeritava üksuse juhtkonna, haldus- või järelevalveorganiga, siis nende kuupäevad;

välja jäetud

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) audiitori määramise menetluse kirjeldus;

välja jäetud

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) vannutatud audiitori(te) ja/või audiitorühingu(te) vahelise ülesannete jaotuse kirjeldus;

e) auditi ulatuse ja ajastuse kirjeldus ning, kus asjakohane, järgneva kirjeldus:

 

– vannutatud audiitori(te) ja vajaduse korral audiitorühingu(te) vahelise ülesannete jaotuse kirjeldus ning

 

– konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohustusliku auditi korral andmed, missugune osa audititööst on tehtud kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) poolt;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) kohustusliku auditi märkimisväärsed leiud, sealhulgas:

 

i) aruanne kohustusliku auditi jooksul tuvastatud sündmuste või tingimuste kohta, mis võivad kahtluse alla seada auditeeritava üksuse tegevuse jätkamise võime, ning selle kohta, kas need sündmused ja tingimused võivad põhjustada olulist ebakindlust;

 

ii) kokkuvõtlik teave kõigi garantiide, vastavuskirjade, avaliku sekkumise meetmete ja muude toetusmeetmete kohta, millele tegevust jätkava üksusena jätkamise suutlikkuse hinnangu andmisel toetuti;

 

iii) raamatupidamisdokumentides, majandusaasta või konsolideeritud raamatupidamise aruannetes ja muudes kohustusliku auditi käigus auditeeritavates aruannetes – kui neid kasutati ja need mõjutasid raamatupidamise aruandeid – tuvastatud mis tahes oluliste vigade või puuduste üksikasjad;

 

iv) seaduste ja määrustega mittevastavust puudutavad küsimused, mis tuvastatakse kohustusliku auditi jooksul, kui neid peetakse asjakohasteks, et võimaldada auditikomiteel oma ülesannete täitmist;

 

v) olulised tuvastatud sisekontrolli puudujäägid. Iga sellise olulise puudujäägi kohta märgitakse lisaaruandes, kas juhatus on asjaomase puudujäägi kõrvaldanud. See hõlmab lisaks teavet mis tahes täiendavate auditeerimismenetluste kohta, mida teostatakse, et hüvitada üksuse sisekontrolli puudujääk kindlas asjaomases valdkonnas;

 

vi) vannutatud audiitori või audiitorühingu seisukohad üksuse raamatupidamistavade oluliste kvalitatiivsete aspektide kohta, mis hõlmavad raamatupidamispoliitikat, raamatupidamishinnanguid, hindamisi ja raamatupidamisaruannete avalikustamist;

 

vii) mis tahes olulised hinnangud, mis on seotud konsolideerimise põhimõtete kohaldamisega konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohustusliku auditi puhul;

 

viii) aruanne auditi jooksul tuvastatud mis tahes suurte raskuste kohta;

 

ix) aruanne sellise auditist tuleneva mis tahes tähtsa küsimuse kohta, mida arutati juhatusega või mis oli vastava kirjavahetuse teema;

 

x) aruanne kohustuslikust auditist tuleneva mis tahes probleemi kohta, mis on audiitori ametliku hinnangu kohaselt finantsaruandlusprotsessi puuduse seisukohast oluline;

 

xi) andmed selle kohta, kas auditeeritav üksus esitas kõik palutud selgitused ja dokumendid.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) andmed olulise ebakindluse kohta, mis võib anda alust kahtlusteks, kas üksus suudab jätkata tegevust jätkava üksusena, ning vastavad selgitused;

välja jäetud

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) üksikasjalik järeldus, kas üksuse raamatupidamine, arvestus, kõik auditeeritud dokumendid, raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded ja võimalikud täiendavad aruanded annavad tunnistust asjakohasusest;

välja jäetud

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) andmed kõigi mittevastavuse juhtumite kohta, sealhulgas ebaoluliste mittevastavuse juhtumite kohta, kui seda peetakse tähtsaks auditikomitee jaoks, et ta saaks täita oma ülesandeid, ning vastavad selgitused;

välja jäetud

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) hinnang raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete eri kirjete hindamise meetodite kohta, sealhulgas nende muutmise mis tahes mõjude kohta;

välja jäetud

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j) üksikasjalikud andmed kõigi garantiide, vastavuskirjade, avaliku sekkumise meetmete ja muude toetusmeetmete kohta, millele tegevust jätkava üksusena jätkamise suutlikkuse hinnangu andmisel toetuti;

välja jäetud

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k) kui teostati inventuur või muu füüsiline kontroll, siis kinnitus inventuuri või füüsilise kontrolli juures osalemise kohta;

välja jäetud

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

l) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi korral konsolideerimise põhimõtted ja nende põhimõtete selgitused;

välja jäetud

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

m) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi korral andmed, missugune osa audititööst on tehtud kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e ja audiitorühingu(te) poolt;

välja jäetud

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

n) andmed selle kohta, kas auditeeritav üksus esitas kõik palutud selgitused ja dokumendid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Auditikomiteele esitatav täiendav aruanne allkirjastatakse ja kuupäevastatakse vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) poolt. Kui kohustusliku auditi teostab audiitorühing, allkirjastavad auditikomiteele esitatava täiendava aruande vähemalt need vannutatud audiitorid, kes kohustusliku auditi audiitorühingu nimel läbi viisid.

4. Auditikomiteele esitatav täiendav aruanne allkirjastatakse ja kuupäevastatakse vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) poolt. Kui kohustusliku auditi teostab audiitorühing, allkirjastavad auditikomiteele esitatava täiendava aruande need vannutatud audiitorid, kes kohustusliku auditi audiitorühingu nimel läbi viisid.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Vastava taotluse korral teeb (teevad) vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) täiendava aruande viivitamatult kättesaadavaks pädevatele asutustele.

välja jäetud

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) teavitab (teavitavad) auditikomiteed kohustusliku auditi käigus tuvastatud olulistest asjaoludest, eelkõige olulistest puudustest finantsaruandluse protsessi sisekontrollis. Mis tahes osapoole taotluse korral arutab (arutavad) vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) neid asjaolusid auditikomiteega.

Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) teavitab (teavitavad) auditikomiteed kohustusliku auditi käigus tuvastatud olulistest asjaoludest, eelkõige märkimisväärsetest puudujääkidest finantsaruandluse protsessi sisekontrollis. Mis tahes osalise taotluse korral arutab (arutavad) vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) neid asjaolusid auditikomiteega.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui auditeeritav üksus on auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud, otsustab auditeeritav üksus, milline üksuse kogu või organ sõlmib kokkuleppe vannutatud audiitori või audiitorühinguga käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks.

Kui auditeeritav üksus on auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud, otsustab auditeeritav üksus, milline üksuse kogu või organ sõlmib kokkuleppe vannutatud audiitori või audiitorühinguga käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1 - sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2004/39/EÜ artikli 55, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ artikli 53, direktiivi 2007/64/EÜ artikli 15 lõike 4, direktiivi 2009/65/EÜ artikli 106, direktiivi 2009/110/EÜ artikli 3 esimese lõike ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 72 kohaldamist, on avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing kohustatud teavitama avaliku huvi üksuste järelevalveasutusi viivitamatult mis tahes talle kohustusliku auditi läbiviimise käigus teatavaks saanud asjaolust või otsusest seoses selle avaliku huvi üksusega, mis võib viidata või olla põhjuseks millelegi alljärgnevast:

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2004/39/EÜ artikli 55, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ artikli 53, direktiivi 2007/64/EÜ artikli 15 lõike 4, direktiivi 2009/65/EÜ artikli 106, direktiivi 2009/110/EÜ artikli 3 esimese lõike ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 72 kohaldamist, on vannutatud audiitor või audiitorühing, kes teostab direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 punktis 13 määratletud avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav kohustatud teavitama avaliku huvi üksuste järelevalveasutusi viivitamatult mis tahes talle kohustusliku auditi tavapärase läbiviimise käigus teatavaks saanud teabest seoses selle avaliku huvi üksusega, mis põhjustab või võib olla põhjuseks millelegi alljärgnevast:

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) avaliku huvi üksuse pideva toimimise halvenemine;

b) arvestatav oht avaliku huvi üksuse pidevale toimimisele või seda puudutav oluline kahtlustus;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) finantsaruannete kinnitamisest keeldumine või kahtluste väljendamine seoses nendega.

c) finantsaruannete auditiarvamuse avaldamisest keeldumine või märkustega või vastupidise eitava arvamuse avaldamine.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor või audiitorühing on kohustatud teatama ka kõigist asjaoludest ja otsustest, mis on saanud talle teatavaks, kui ta viis läbi kohustuslikku auditit ettevõtja kohta, kellel on tihedad sidemed avaliku huvi üksusega, mille kohustuslikku auditit ta samuti teostab.

Vannutatud audiitor või audiitorühing on kohustatud teatama ka kõigist esimese lõigu punktidele a, b või c vastavatest asjaoludest ja otsustest, mis said talle teatavaks, kui ta viis läbi kohustuslikku auditit ettevõtja kohta, keda kontrollib avaliku huvi üksus, mille kohustuslikku auditit ta samuti teostab.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Krediidiasutuste ja kindlustusandjate üle järelevalvet teostavad pädevad asutused peavad nende krediidiasutuste ja kindlustusandjate kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega regulaarset dialoogi.

Avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavad pädevad asutused peavad nende krediidiasutuste ja kindlustusandjate kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega regulaarset dialoogi. Pädev asutus ja vannutatud audiitor või audiitorühing teavitavad teineteist ja auditeeritavat üksust lõikes 1 nimetatud asjakohastest asjaoludest või otsustest.

 

Vähemalt kord aastas korraldab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kohtumise finantsstabiilsuse nõukogu poolt süsteemselt tähtsaks peetava finantsasutuse kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega või võrgustikega, et nad teavitaksid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sektori arengust või mis tahes olulisest arengust nendes süsteemselt tähtsates finantsasutustes.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing avalikustab pädevatele asutustele heauskselt mõne lõikes 1 osutatud asjaolu või otsuse või mis tahes asjaolu lõikes 2 ette nähtud dialoogi raames, ei käsitata seda lepingust või õigusnormidest tuleneva teabe avaldamise piirangu rikkumisena ning sellega ei kaasne sellistele isikutele mingit vastutust.

3. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing avalikustab pädevatele asutustele või finantsstabiilsuse eest vastutavatele organitele heauskselt mõne lõikes 1 osutatud asjaolu, teavet või arvamuse või otsuse või mis tahes asjaolu, teavet või arvamuse, mis on lõikes 2 sätestatud dialoogi raames esile kerkinud, ei käsitata seda lepingust või õigusnormidest tuleneva teabe avaldamise piirangu rikkumisena ning sellega ei kaasne sellistele isikutele mingit vastutust.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavad vannutatud audiitorid avaldavad oma majandusaasta kasumiaruande.

Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavad vannutatud audiitorid avaldavad oma majandusaasta kasumiaruande hiljemalt neli kuud pärast finantsaasta lõppu.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Majandusaasta aruandes ja majandusaasta kasumiaruandes kajastatakse kogukäive, mis on jaotatud avaliku huvi üksuste ning avaliku huvi üksusest emaettevõtjaga ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi tasudeks, muude üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi tasudeks ning artikli 10 lõikes 2 määratletud auditiga seonduvate finantsteenuste eest saadud tasudeks.

2. Majandusaasta aruandes ja majandusaasta kasumiaruandes kajastatakse kogukäive, mis on jaotatud avaliku huvi üksuste ning avaliku huvi üksusest emaettevõtjaga ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi tasudeks, muude üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi tasudeks ning artikli 10 lõikes 2 määratletud kindlustunnet andvate teenuste, maksunõustamisteenuste ja muudele kutsetegevusväliste teenuste eest saadud tasudeks.

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Majandusaasta aruanne ja majandusaasta kasumiaruanne auditeeritakse vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Majandusaasta aruanne ja majandusaasta kasumiaruanne allutatakse kohustuslikule auditile.

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3 – lõik 1 - sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing kuulub võrgustikku, esitab vannutatud audiitor või audiitorühing majandusaasta aruandes või majandusaasta kasumiaruande lisana järgmise lisateabe:

3. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing kuulub võrgustikku, esitab vannutatud audiitor või audiitorühing majandusaasta aruandes või majandusaasta kasumiaruande lisana või artiklis 27 nõutud läbipaistvusaruandes järgmise lisateabe:

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) võrgustiku auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ning juhul, kui on olemas juriidiline isik, kes omab võrgustiku üle valitsevat mõju, selle juriidilise isiku auditeeritud raamatupidamisaruanne, mis on koostatud vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõikele 3.

d) kui on olemas juriidiline isik, kes omab võrgustiku üle valitsevat mõju, selle juriidilise isiku auditeeritud raamatupidamisaruanne, mis on koostatud vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõikele 3.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Majandusaasta raamatupidamisaruanne ja majandusaasta kasumiaruanne avaldatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil ning need peavad olema sellel veebisaidil kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul.

Majandusaasta raamatupidamisaruanne ja majandusaasta kasumiaruanne avaldatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil ning need peavad olema sellel veebisaidil kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul alates veebisaidil avaldamise päevast.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing avalikustab oma iga-aastase läbipaistvusaruande hiljemalt kolme kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu. Iga-aastane läbipaistvusaruanne avaldatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil ning see peab olema sellel veebisaidil kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul.

1. Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing avalikustab oma iga-aastase läbipaistvusaruande hiljemalt nelja kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu. Iga-aastane läbipaistvusaruanne avaldatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil ning see peab olema sellel veebisaidil kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul alates veebisaidil avaldamise päevast.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud teavitavad sellest ESMAt ja pädevaid asutusi, kui iga-aastane läbipaistvusaruanne on vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil vastavalt kas avaldatud või kui seda on ajakohastatud.

välja jäetud

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) audiitorühingu juhtimisstruktuuri kirjeldus;

c) audiitorühingu juhtimisstruktuuri, sealhulgas haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite ja nende komisjonide koosseisu ja toimimise kirjeldus;

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) nende avaliku huvi üksuste loetelu, mille kohta vannutatud audiitor või audiitorühing on eelnenud majandusaasta jooksul teostanud kohustusliku auditi, ning nende üksuste loetelu, kellelt vannutatud audiitor või audiitorühing teenib üle 5 % oma aastatulust;

f) nende avaliku huvi üksuste nimestik, milles audiitor või audiitorühing on viimase majandusaasta jooksul teinud kohustusliku auditi;

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k) vajaduse korral ühingujuhtimise aruanne.

k) viide vähemalt ühele järgnevast:

 

i) äriühingu üldjuhtimise eeskiri, mida audiitorühingu suhtes kohaldatakse;

 

ii) äriühingu üldjuhtimise eeskiri, mida audiitorühing on vabatahtlikult otsustanud järgida;

 

iii) kogu asjakohane teave äriühingu üldjuhtimise tava kohta, mida rakendatakse lisaks siseriikliku õiguse nõuetele.

 

Kui on lisatud punktides i ja ii osutatud teave, peab audiitorühing ühtlasi märkima, kus asjaomased tekstid on avalikult kättesaadavad. Juhul kui on lisatud punktis iii osutatud teave, peab audiitorühing tegema oma äriühingu üldjuhtimise tava avalikult kättesaadavaks.

 

Vannutatud audiitor või audiitorühing lisab vajaduse korral selgituse selle kohta, milliseid punkti a alapunktides i või ii osutatud äriühingu üldjuhtimise eeskirja sätteid ta kooskõlas siseriikliku õigusega ei kohalda. Kui audiitorühing on otsustanud mõnda punkti a alapunktis i või ii osutatud äriühingu üldjuhtimise eeskirjade sätet mitte kohaldada, peab ta selgitama oma otsuse põhjusi;

 

Kui audiitorühingu suhtes ei kohaldata ühtegi äriühingu üldjuhtimise eeskirja ning ta ei rakenda mõnda neist ka vabatahtlikult, peab ta seda märkima;

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Ühingujuhtimise aruanne

 

1. Juhul kui audiitorühing teenib rohkem kui ühe kolmandiku oma aasta auditituludest suurtelt avaliku huvi üksustelt, peab ta avalikustama oma ühingujuhtimise aruande. Kõnealune aruanne tuleb lisada läbipaistvusaruandesse eraldi jaotisena.

 

2. Ühingujuhtimise aruanne sisaldab vähemalt järgmist teavet:

 

a) viide vähemalt ühele järgnevast:

 

i) äriühingu üldjuhtimise eeskiri, mida audiitorühingu suhtes kohaldatakse;

 

ii) äriühingu üldjuhtimise eeskiri, mida audiitorühing on vabatahtlikult otsustanud järgida;

 

iii) kogu asjakohane teave äriühingu üldjuhtimise tava kohta, mida rakendatakse lisaks siseriikliku õiguse nõuetele.

 

Kui on lisatud punktides i ja ii osutatud teave, peab audiitorühing ühtlasi märkima, kus asjaomased tekstid on avalikult kättesaadavad. Juhul kui on lisatud punktis iii osutatud teave, peab audiitorühing tegema oma äriühingu üldjuhtimise tava avalikult kättesaadavaks.

Kui audiitorühingu suhtes ei kohaldata ühtegi äriühingu üldjuhtimise eeskirja ning ta ei rakenda mõnda neist ka vabatahtlikult, peab ta seda märkima;

 

b) kui audiitorühing ei täida vastavalt siseriiklikule õigusele punkti a alapunktis i või ii osutatud äriühingu üldjuhtimise eeskirju, audiitorühingu selgitus selle kohta, missuguseid äriühingu üldjuhtimise eeskirjade osi ta ei järgi, ja põhjused, miks ta neid ei järgi. Kui audiitorühing on otsustanud mõnda punkti a alapunktis i või ii osutatud äriühingu üldjuhtimise eeskirjade sätet mitte kohaldada, peab ta selgitama oma otsuse põhjusi;

 

c) ettevõtja finantsaruandlusprotsessiga seonduvate sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide peamiste tunnusjoonte kirjeldus;

 

d) järgmine teave:

 

i) märkimisväärsed otsesed ja kaudsed hääleõiguslikud osalused audiitorühingus, mis moodustavad vähemalt 5 % audiitorühingu kogu hääleõigustest, sealhulgas kaudsed hääleõiguslikud osalused püramiidstruktuuride kaudu ja hääleõiguslikud ristosalused;

 

ii) mis tahes erilisi kontrolliõigusi omavad isikud ning nende õiguste kirjeldused, kas need õigused tulenevad teatavate väärtpaberite omamisest, lepingust või millestki muust;

 

iii) hääleõiguste mis tahes kitsendused, sealhulgas teatava protsendi või arvu häälte omanikele seatud hääleõiguste piirangud, hääleõiguste kasutamise tähtpäevad;

 

iv) juhatuse liikmete ametissemääramist ja vahetamist ning põhikirja muutmist reguleerivad eeskirjad;

 

v) juhatuse liikmete volitused;

 

e) kui see teave ei ole juba täielikult sätestatud siseriiklikes õigusnormides, aktsionäride, osanike või hääleõiguste omanike koosoleku läbiviimise kord ja koosoleku peamised volitused ning aktsionäride, osanike või hääleõiguste omanike õiguste kirjeldus ja kuidas neid saab rakendada;

 

f) haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite ning nende komisjonide koosseis ja töökorraldus.

 

Selgitus

Aruanne ei sisalda asjakohast lisateavet, eriti seoses artiklis 27 sätestatud läbipaistvusaruandega. Käesoleva artikli võib seega välja jätta.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kord aastas oma pädevale asutusele auditeeritud avaliku huvi üksuste loetelu nendelt teenitud tulude lõikes.

Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kord aastas oma pädevale asutusele kõigi avaliku huvi üksuste loetelu, keda see vannutatud audiitor või audiitorühing auditeeris, koos igale avaliku huvi üksusele osutatud teenuste ja nende avaliku huvi üksuste makstud tasu üksikasjadega.

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor või audiitorühing peab säilitama artikli 6 lõikes 1, artikli 9 lõikes 3, artikli 11 lõigetes 3 ja 4, artikli 16 lõigetes 2–6, artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 18 lõigetes 1 ja 3, artikli 19 lõigetes 3–6, artiklites 22, 23 ja 24, artikli 25 lõigetes 1 ja 2, artiklis 29, artikli 32 lõigetes 2, 3, 5 ja 6, artikli 33 lõikes 6 ning artikli 43 lõikes 4 osutatud dokumendid ja teabe viie aasta vältel pärast vastavate dokumentide või teabe koostamist.

Vannutatud audiitor või audiitorühing peab säilitama artiklites 22, 23 ja 24, artikli 25 lõigetes 1 ja 2, artiklis 29, artikli 32 lõigetes 2, 3, 5 ja 6, artikli 33 lõikes 6 ning artikli 43 lõikes 4 osutatud dokumendid ja teabe viie aasta vältel pärast vastavate dokumentide või teabe koostamist.

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 31

välja jäetud

Auditikomitee

 

1. Igal avaliku huvi üksusel peab olema auditikomitee. Auditikomitee moodustatakse auditeeritava üksuse tegevjuhtkonda mittekuuluvatest haldusorgani liikmetest ja/või auditeeritava üksuse järelevalveorgani liikmetest ja/või liikmetest, kes on ametisse määratud auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosoleku poolt või üksuse puhul, millel ei ole aktsionäre või osanikke, samaväärse organi poolt.

 

Vähemalt üks auditikomitee liige peab olema pädev auditeerimises ning veel üks liige raamatupidamisarvestuses ja/või auditeerimises. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust vastavas valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb.

 

Enamik auditikomitee liikmetest peavad olema sõltumatud. Auditikomitee esimehe määravad komitee liikmed ning ta peab olema sõltumatu.

 

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib avaliku huvi üksustes, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ(2) artikli 2 lõike 1 punktides f ja t sätestatud kriteeriumidele, täita auditikomitee ülesandeid haldus- või järelevalveorgan tervikuna, tingimusel et kui sellise organi esimees kuulub tegevjuhtkonda, ei ole ta auditikomitee esimees.

 

 

3. Erandina lõikest 1 võivad järgmised avaliku huvi üksused otsustada auditikomiteed mitte moodustada:

 

a) avaliku huvi üksused, mis on tütarettevõtjad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 tähenduses, kui üksus vastab kontserni tasandil kõnealuse artikli lõigete 1–4 nõuetele;

 

b) avaliku huvi üksused, mis on vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid), nagu on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2, või alternatiivsed investeerimisfondid, nagu on määratletud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a;

 

c) avaliku huvi üksused, mille ainsaks äritegevuseks on tegutseda komisjoni määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 2 lõikes 5 määratletud varaga tagatud väärtpaberite emitendina;

 

d) krediidiasutused direktiivi 2006/48/EÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses, mille aktsiad ei ole lubatud kauplemisele ühegi liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ning mis on jätkuvalt või korduvalt emiteerinud ainult võlaväärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul, tingimusel et kõigi nende võlaväärtpaberite nominaalväärtus kokku jääb alla 100 000 000 euro ning et ta ei ole avaldanud emissiooniprospekti vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ.

 

Punktides b ja c osutatud avaliku huvi üksused peavad selgitama avalikkusele põhjusi, miks nad ei pea asjakohaseks moodustada auditikomiteed ega usaldada auditikomitee ülesannete täitmist haldus- või järelevalveorganile.

 

4. Erandina lõikest 1 võib avaliku huvi üksus, millel on auditikomiteega samaväärseid ülesandeid täitev organ, mis on loodud ja tegutseb selle liikmesriigi kehtivate õigusnormide kohaselt, kus auditeeritav üksus on registreeritud, otsustada auditikomiteed mitte moodustada. Sellisel juhul avalikustab üksus, milline organ neid ülesandeid täidab ja kuidas see organ on moodustatud.

 

5. Ilma et see piiraks haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmete või muude auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosoleku määratud liikmete vastutust, peab auditikomitee muu hulgas:

 

a) jälgima finantsaruandluse protsessi ning esitama soovitusi või ettepanekuid, et tagada selle usaldusväärsus;

 

b) jälgima ettevõtja sisekontrolli tulemuslikkust, vajaduse korral siseauditi ja riskijuhtimise süsteemide tulemuslikkust;

 

c) jälgima raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit ning teostama järelevalvet auditi aruannete kavandite täielikkuse ja usaldusväärsuse üle kooskõlas artiklitega 22 ja 23;

 

d) kontrollima ja jälgima vannutatud audiitorite või audiitorühingute sõltumatust vastavalt artiklitele 5–11 ning eelkõige lisateenuste osutamist auditeeritavale üksusele vastavalt artiklile 10;

 

e) vastutama vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) valiku menetluse eest ning soovitama vannutatud audiitorit (audiitoreid) või audiitorühingut (-ühinguid), keda vastavalt artiklile 32 ametisse nimetada;

 

f) andma loa, iga üksikjuhtumi puhul eraldi, vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt auditeeritavale üksusele artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud teenuste osutamiseks.

 

 

 

Artikkel 31 viiakse üle direktiivi 2006/43/EÜ artiklisse 38 a (uus).

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 37 kohaldamisel kohaldatakse vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse nimetamisel avaliku huvi üksuste poolt käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud tingimusi.

1. Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 37 lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse nimetamisel avaliku huvi üksuste poolt käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud tingimusi, kuid need võivad olla allutatud lõikele 9.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 37 lõike 2 kohaldamisel teavitab avaliku huvi üksus pädevat asutust kõnealuses artiklis osutatud alternatiivsete süsteemide või meetodite kasutamisest.

Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 37 lõike 2 kohaldamisel teavitab avaliku huvi üksus pädevat asutust kõnealuses artiklis osutatud alternatiivsete süsteemide või meetodite kasutamisest. Sel juhul ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 2–6.

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Auditikomitee esitab auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorganile vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse nimetamiseks soovituse. Auditikomitee soovitus peab olema põhjendatud.

Auditikomitee esitab auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorganile vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse nimetamiseks soovituse.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui soovitus on seotud audiitorteenuse osutamise pikendamisega vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule, võtab auditikomitee oma soovituse koostamisel arvesse kõiki soovitatava vannutatud audiitori või audiitorühingu kohta artikli 40 lõikes 6 osutatud ning pädeva asutuse poolt kooskõlas artikli 44 punktiga d avaldatud tähelepanekuid ja järeldusi.

välja jäetud

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Auditikomitee märgib oma soovituses, et tema soovitus ei ole mõjutatud kolmanda isiku poolt ning see ei ole seotud ühegi lepinguklausliga, mida käsitletakse lõikes 7.

Auditikomitee märgib, et tema soovitus ei ole mõjutatud kolmanda isiku poolt ning see ei ole seotud ühegi lepinguklausliga, mida käsitletakse lõikes 7.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1 - sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui soovitus ei ole seotud audiitorteenuse osutamise pikendamisega vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule, peab auditikomitee käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovitus olema koostatud järgides auditeeritava üksuse korraldatud riigihankemenetlust, pidades kinni järgmistest kriteeriumidest:

3. Kui soovitus ei ole seotud audiitorteenuse osutamise pikendamisega vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule, peab auditikomitee lõikes 2 osutatud soovitus olema koostatud järgides auditeeritava üksuse korraldatud riigihankemenetlust, pidades kinni järgmistest kriteeriumidest:

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) auditeeritav üksus võib kutsuda mis tahes vannutatud audiitoreid või audiitorühinguid esitama oma ettepanekuid kohustusliku auditi teenuse osutamiseks, tingimusel et järgitakse artikli 33 lõike 2 nõuet ning vähemalt üks kutse saanud audiitor või ühing ei ole audiitor või ühing, kes teenis eelneval kalendriaastal asjaomases liikmesriigis üle 15 % oma audititasudest avaliku huvi üksustelt;

a) auditeeritav üksus võib kutsuda mis tahes vannutatud audiitoreid või audiitorühinguid esitama oma ettepanekuid kohustusliku auditi teenuse osutamiseks, tingimusel et järgitakse artikli 33 lõike 2 nõuet ning et hankemenetluse korraldus ei takista valikumenetluses osalemast ettevõtteid, kes teenisid eelneval kalendriaastal asjaomases liikmesriigis alla 15 % oma audititasudest avaliku huvi üksustelt;

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) auditeeritav üksus võib vannutatud audiitori(te)le või audiitorühingu(te)le kutse saatmise meetodi ise vabalt valida ning ta ei ole kohustatud avaldama hanketeadet Euroopa Liidu Teatajas ja/või siseriiklikes riigi teatajates ega ajalehtedes;

välja jäetud

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) auditeeritav üksus koostab kutsutud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) jaoks hankedokumendid. Need hankedokumendid peavad võimaldama neil mõista, millega auditeeritav üksus tegeleb ning mis liiki kohustuslik audit on vaja läbi viia. Hankedokumendid peavad sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest auditeeritav üksus vannutatud audiitorite või audiitorühingute esitatud ettepanekute hindamisel lähtub;

c) auditeeritav üksus koostab kutsutud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tähelepanu saamise jaoks hankedokumendid, mille auditikomitee läbi vaatab. Need hankedokumendid peavad võimaldama neil mõista, millega auditeeritav üksus tegeleb ning mis liiki kohustuslik audit on vaja läbi viia. Hankedokumendid peavad sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest auditeeritav üksus vannutatud audiitorite või audiitorühingute esitatud ettepanekute hindamisel lähtub;

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) auditeeritav üksus hindab vannutatud audiitorite või audiitorühingute esitatud ettepanekuid vastavalt hankedokumentides eelnevalt määratletud valikukriteeriumidele. Auditeeritav üksus koostab valikumenetluse tulemuste kohta aruande, mille kinnitab auditikomitee. Auditeeritav üksus ja auditikomitee võtavad arvesse kõiki artikli 40 lõikes 6 osutatud kontrolliaruandeid, mis on koostatud taotlejatest vannutatud audiitorite või audiitorühingute kohta ja avaldatud pädeva asutuse poolt vastavalt artikli 44 punktile d;

f) auditeeritav üksus hindab kõiki pakkumusi vastavalt hankedokumentides eelnevalt määratletud valikukriteeriumidele Auditeeritav üksus koostab valikumenetluse tulemuste kohta aruande, mille kinnitab auditikomitee. Auditeeritav üksus ja auditikomitee võtavad arvesse kõiki artikli 40 lõikes 7 osutatud kontrolliaruandeid, mis on koostatud taotlejatest vannutatud audiitorite või audiitorühingute kohta ja avaldatud pädeva asutuse poolt vastavalt artikli 44 punktile d;

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) auditeeritav üksus peab olema suuteline artiklis 35 osutatud pädevale asutusele tõestama, et valikumenetlus viidi läbi õiglaselt.

g) auditeeritav üksus peab olema suuteline artiklis 35 osutatud pädevale asutusele taotluse korral tõestama, et valikumenetlus viidi läbi õiglaselt.

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Auditikomitee vastutab esimeses lõigus osutatud valikumenetluse eest.

Auditikomitee teostab haldus- või järelevalveorgani nimel esimeses lõigus osutatud valikumenetlust.

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel avalikustab artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus asjaomaste vannutatud audiitorite ja audiitorühingute nimekirja, mida ajakohastatakse kord aastas. Pädev astus kasutab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolt kooskõlas artikliga 28 esitatud teavet asjakohaste arvutuste tegemiseks.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel avalikustab artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus asjaomaste vannutatud audiitorite ja audiitorühingute nimekirja, mida ajakohastatakse kord aastas. Pädev astus kasutab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolt kooskõlas artikliga 29 esitatud teavet asjakohaste arvutuste tegemiseks.

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Avaliku huvi üksused, mis vastavad direktiivi 2003/71/EÜ artikli 2 lõike 1 punktides f ja t sätestatud kriteeriumidele, ei ole kohustatud lõikes 4 osutatud valikumenetlust kohaldama.

4. Avaliku huvi üksused, mis vastavad direktiivi 2003/71/EÜ artikli 2 lõike 1 punktides f ja t sätestatud kriteeriumidele, ei ole kohustatud lõikes 3 osutatud valikumenetlust kohaldama.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui haldus- või järelevalveorgani ettepanek lahkneb auditikomitee soovitusest, tuleb ettepanekus põhjendada, miks auditikomitee soovitust ei järgita.

Juhul kui haldus- või järelevalveorgani ettepanek lahkneb auditikomitee soovitusest, tuleb ettepanekus põhjendada, miks auditikomitee soovitust ei järgita. Samas peavad haldus- või järelevalveorgani soovitatud audiitor või audiitorid olema läbinud lõikes 3 kirjeldatud valikumenetluse.

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Krediidiasutuse või kindlustusandja puhul esitab haldus- või järelevalveorgan oma ettepaneku kavandi artikli 35 lõikes 2 osutatud pädevale asutusele. Artikli 35 lõikes 2 osutatud pädeval asutusel on õigus soovituses esitatud valik vetostada. Sellist vastuseisu tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

6. Krediidiasutuse või kindlustusandja puhul esitab haldus- või järelevalveorgan oma ettepaneku kavandi artikli 35 lõikes 2 osutatud pädevale asutusele, kes esitab need ESMA-le. ESMA konsulteerib selliste ettepanekute teemal EBA ja EIOPAga. Artikli 35 lõikes 2 osutatud pädeval asutusel on õigus soovituses esitatud valik vetostada. Sellist vastuseisu tuleb nõuetekohaselt põhjendada ja sellest ESMAt teavitada.

Juhul kui pädev asutus ei esita oma vastust ettenähtud aja jooksul pärast auditikomitee soovituse esitamist, käsitatakse seda soovitusega vaikimisi nõusolekuna.

Juhul kui pädev asutus või ESMA ei esita oma vastust ettenähtud aja jooksul pärast auditikomitee soovituse esitamist, käsitatakse seda soovitusega vaikimisi nõusolekuna.

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku huvi üksus teavitab artiklis 35 osutatud pädevaid asutusi igast kolmanda isiku katsest kehtestada sellist lepinguklauslit või muul viisil mõjutada vannutatud audiitori või audiitorühingu valimist käsitlevat aktsionäride või osanike üldkoosoleku otsust.

Avaliku huvi üksus teavitab artiklis 35 osutatud pädevaid asutusi otse ja viivitamata igast kolmanda isiku katsest kehtestada sellist lepinguklauslit või muul viisil mõjutada vannutatud audiitori või audiitorühingu valimist käsitlevat aktsionäride või osanike üldkoosoleku otsust.

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Selleks et lihtsustada auditeeritaval üksusel tema vannutatud audiitori või audiitorühingu ametisse nimetamise valikumenetluse korraldamise kohustuse täitmist, annavad EBA, EIOPA ja ESMA kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 16 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja avaliku huvi üksustele suunatud suunised, milles käsitletakse lõikes 3 osutatud valikumenetlust reguleerivaid kriteeriume.

välja jäetud

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Avaliku huvi üksus määrab vannutatud audiitori või audiitorühingu ametisse esimeseks audiitorteenuse osutamise perioodiks, mille kestus ei ole lühem kui kaks aastat.

1. Avaliku huvi üksus määrab vannutatud audiitori või audiitorühingu ametisse esimeseks audiitorteenuse osutamise perioodiks, mille kestus on vähemalt üks aasta.

Avaliku huvi üksus võib seda audiitorteenuse osutamist pikendada ainult üks kord.

Avaliku huvi üksus võib seda audiitorteenuse osutamist pikendada.

Audiitorteenuse osutamise kahe perioodi kestus kokku ei tohi ületada 6 aastat.

Liikmesriigid tagavad, et audiitorteenuse osutamise perioodide kestus kokku ei ületa 14 aastat.

Kui kuus aastat kestva teenuse osutamise ajaks on määratud ametisse kaks vannutatut audiitorit või audiitorühingut, ei tohi kummagi vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt teenuse osutamise kestus ületada üheksa aastat.

Kui kohaldatakse direktiivi 2006/43/EÜ artikli 37 lõiget 2, ei kohaldata käesolevat artiklit.

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib avaliku huvi üksus erandkorras taotleda artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevalt asutuselt pikendust, mille alusel määrata sama vannutatud audiitor või audiitorühing uuesti ametisse audiitorteenuse osutamise täiendavaks perioodiks. Kui ametisse määratakse kaks vannutatud audiitorit või audiitorühingut, siis kolmas audiitorteenuse osutamise periood ei tohi olla pikem kui kolm aastat. Kui ametisse määratakse üks vannutatud audiitor või audiitorühing, siis kõnealune kolmas audiitorteenuse osutamise periood ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

välja jäetud

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid lubada lõike 1 kolmandas lõigus osutatud maksimumkestuse uuesti algamist, kui täidetud on üks või mitu järgmistest nõuetest:

 

a) on läbi viidud artikli 32 lõigete 2–6 kohane kohustusliku auditi läbiviimise avalik hankemenetlus;

 

b) auditikomitee viib läbi põhjaliku audiitorteenuse osutamise hindamise. Laiaulatuslik hindamine viiakse läbi läbipaistvalt ja süstemaatiliselt ning selle puhul kaalutakse audiitori või audiitorühingu kohustusliku auditi läbiviimiseks vajalikku ametialast pädevust ning kooskõla asjakohaste eetikanormide ja direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega;

 

c) artikli 32 lõike 9 kohaselt on ametisse määratud või uuesti ametisse määratud kaks vannutatud audiitorit või audiitorühingut.

 

Lõike 1 kolmandas lõigus osutatud maksimumkestust saab uuesti alustada ainult juhul, kui haldus- või järelevalveorgan, kes tegutseb kooskõlas siseriikliku õigusega, esitab auditikomitee soovitusel osanike üldkoosolekul ettepaneku kestust uuendada ning üldkoosolek kiidab selle ettepaneku heaks.

 

Enne ettepaneku esitamist osanike üldkoosolekule edastab auditeeritav üksus soovituse artikli 35 lõikes 2 osutatud pädevale asutusele ja selgitab pädeva asutuse taotluse korral oma põhjendused.

 

Kui kohaldatakse vähemalt ühte erandit, ei ületa audiitorteenuse osutamise periood 25 aastat.

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kohustusliku auditi eest vastutav(ad) võtmetähtsusega auditeerimispartner(id) lõpetab (lõpetavad) osalemise avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimises, kui ametissemääramisest on möödunud seitse aastat. Ta võib või nad võivad osaleda sama avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimises uuesti, kui on möödunud lisaks vähemalt kolm aastat.

4. Kohustusliku auditi eest vastutav(ad) võtmetähtsusega auditeerimispartner(id) lõpetab (lõpetavad) osalemise avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimises, kui ametissemääramisest on möödunud maksimaalselt seitse aastat. Ta võib või nad võivad osaleda sama avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimises uuesti, kui on möödunud lisaks vähemalt kolm aastat kuupäevast, kui tema või nemad astusid audiitorteenust osutava vannutatud audiitori või võtmetähtsusega partneri ametikohalt tagasi.

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab kohustuslikku auditit teostavate kõige kõrgema tasandi töötajate suhtes asjakohase järkjärgulise rotatsiooni mehhanismi, sealhulgas vähemalt isikute suhtes, kes on registreeritud vannutatud audiitoritena. Järkjärgulist rotatsiooni mehhanismi kohaldatakse etappidena ning pigem üksikisikute kui tervete töörühmade suhtes. See peab olema proportsionaalne vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatuse ja mastaapsusega.

Vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab kohustuslikku auditit teostavate kõige kõrgema tasandi töötajate suhtes asjakohase järkjärgulise rotatsiooni mehhanismi, sealhulgas vähemalt isikute suhtes, kes on registreeritud vannutatud audiitoritena. Järkjärgulist rotatsiooni mehhanismi kohaldatakse etappidena ning pigem üksikisikute kui kogu teenust osutava töörühma suhtes. See peab olema proportsionaalne vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatuse ja mastaapsusega.

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse tehnilised nõuded lõikes 6 osutatud üleandmistoimiku sisu kohta.

6. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse tehnilised nõuded lõike 5 esimeses lõigus osutatud üleandmistoimiku sisu kohta.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu lõikes 6 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 10.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 10.

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Artikli 32 lõige 8 kehtib mutatis mutandis.

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Mõjuvatel põhjustel on auditikomiteel, ühel või mitmel aktsionäril, artikli 35 lõikes 1 või artikli 35 lõikes 2 osutatud pädevatel asutustel võimalus pöörduda vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tagasikutsumise asjus hagiga riikliku kohtu poole.

2. Mõjuvatel põhjustel on auditikomiteel, ühel või mitmel aktsionäril, kes esindavad vähemalt 5 protsenti aktsiakapitalist, artikli 35 lõikes 1 või artikli 35 lõikes 2 osutatud pädevatel asutustel võimalus pöörduda vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tagasikutsumise asjus hagiga riikliku kohtu poole.

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest ning käesoleva määruse nõuete kohaldamise tagamise eest.

Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kes vastutavad käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest ning käesoleva määruse nõuete kohaldamise tagamise eest.

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevaks asutuseks on üks järgmistest:

Pädeva(te)ks asutus(t)eks on üks järgmistest:

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) direktiivi 2004/109/EÜ artikli 24 lõike 4 punkt h;

välja jäetud

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teavitavad üksteist, kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 asjakohaste nõuetega vastavalt EBAt, EIPAt ja ESMAt ning komisjoni pädevate asutuste määramisest käesoleva määruse kohaldamiseks.

Liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni pädevate asutuste määramisest käesoleva määruse kohaldamiseks.

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESMA kogub kõnesoleva teabe kokku ning avalikustab selle.

välja jäetud

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Isik ei tohi osaleda kõnealuste asutuste juhtimises, kui ta on viimase kolme aasta jooksul:

Füüsiline isik ei tohi osaleda artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste juhtimises, kui ta on viimase kahe aasta jooksul:

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) olnud audiitorühingu töötaja või muul viisil sellega seotud.

d) olnud audiitorühingu töötaja.

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuste pädevate asutuste rahastamine peab olema kaitstud ja vaba vannutatud audiitorite ja audiitorühingute mis tahes võimalikust lubamatust mõjust.

Kõnealuste pädevate asutuste rahastamine peab olema kaitstud ja vaba vannutatud audiitorite ja audiitorühingute lubamatust mõjust.

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erandina käesolevast artiklis sätestatud nõuetest võivad liikmesriigid lubada väiksel osal audiitoritest olla kaasatud avaliku järelevalvesüsteemi haldamisse.

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 14 tähenduses ühistu või direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45 osutatud sarnane üksus peab olema või võib olla siseriikliku õiguse alusel mittetulundusliku audiitorühingu liige, võib artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus otsustada, et teatavaid käesoleva määruse kohaseid sätteid ei kohaldata sellise üksuse kohustusliku auditi suhtes tingimusel, et kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor ja isikud, kellel võib olla võimalus mõjutada kohustuslikku auditit, järgivad käesoleva määruse I peatükis sätestatud sõltumatuse põhimõtteid. Tehes otsuseid selliste erandjuhtude kohta, mille korral käesoleva määruse teatavaid sätteid ei kohaldata, konsulteerib artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus vajaduse korral ühistu või sarnase üksuse järelevalveasutusega.

 

5. Kui direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 14 tähenduses ühistu või direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45 osutatud hoiupank või sarnane üksus või sellise hoiupanga, ühistu või sarnase üksuse tütarettevõtja või õigusjärglane peab olema või võib olla siseriikliku õiguse alusel mittetulundusliku audiitorühingu liige, võib asjaomane liikmesriik otsustada, et teatavaid käesoleva määruse kohaseid sätteid ei kohaldata sellise üksuse kohustusliku auditi suhtes tingimusel, et kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor ja isikud, kellel võib olla võimalus mõjutada kohustuslikku auditit, järgivad käesoleva määruse I peatükis sätestatud sõltumatuse põhimõtteid.

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Pädev asutus vastutab kvaliteeditagamise süsteemi eest ning korraldab selle selliselt, et see oleks sõltumatu ülevaadatavatest vannutatud audiitoritest ja audiitorühingutest.

3. Pädeval asutusel peab olema lõplik vastutus kvaliteeditagamise süsteemi eest ning ta korraldab selle selliselt, et ülevaadatavad vannutatud audiitorid ja audiitorühingud ei mõjutaks seda mitteasjakohasel viisil.

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui pädevas asutuses ei ole piisavalt kontrollijaid, võib ta konkreetsete kontrollide läbiviimiseks sõlmida lepinguid ekspertidega. Samuti võivad pädevad asutused kasutada ekspertide abi, kui see on vajalik kontrolli nõuetekohaseks teostamiseks. Sellisel juhul peavad nii pädevad asutused kui ka eksperdid täitma käesoleva lõike nõudeid. Eksperdid peavad olema sõltumatud kutseühingutest ja -organitest.

Kui pädevas asutuses ei ole piisavalt kontrollijaid, võib ta konkreetsete kontrollide läbiviimiseks sõlmida lepinguid ekspertidega. Samuti võivad pädevad asutused kasutada ekspertide abi, kui see on vajalik kontrolli nõuetekohaseks teostamiseks. Sellisel juhul peavad nii pädevad asutused kui ka eksperdid täitma käesoleva lõike nõudeid.

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Turu jälgimine

Turu kvaliteedi ja konkurentsivõime järelevalve

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevad asutused jälgivad korrapäraselt avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turul toimuvat arengut.

Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevad asutused ja Euroopa konkurentsivõrgustik jälgivad korrapäraselt avaliku huvi üksustele kvaliteetsete kohustusliku auditi teenuste osutamisel toimuvat arengut.

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelkõige hindavad pädevad asutused järgmist:

Eelkõige hindavad esimeses lõigus osutatud pädevad asutused järgmist:

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) suurest kontsentratsioonist tulenevaid riske, sealhulgas märkimisväärset turuosa omavate audiitorühingute tegevuse lõpetamist, kohustusliku auditi teenuste pakkumise katkemist nii konkreetsete sektorite siseselt kui ka sektoriteüleselt, riski edasist kuhjumist turul ning selle mõju finantssektori üldisele stabiilsusele;

a) vannutatud audiitori või audiitorühingu kvaliteedipuuduste suurest kontsentratsioonist, sealhulgas süstemaatilistest puudustest audiitorühingu võrgustikus tulenevaid riske, mis võivad põhjustada audiitorühingute tegevuse lõpetamist, kohustusliku auditi teenuste pakkumise katkemist nii konkreetsete sektorite siseselt kui ka sektoriteüleselt, auditi puuduste riski edasist kuhjumist ning selle mõju finantssektori üldisele stabiilsusele;

Selgitus

Pädevate asutuste esmane ülesanne on tagada auditi kvaliteet. Seetõttu on oluline keskendada pädevate asutuste aruandluskohustuse asemel auditi kõrge kvaliteedi tagamisele.

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) turukontsentratsiooni taset, sealhulgas konkreetsetes sektorites;

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b) auditikomiteede tegevuse tulemuslikkust audititöö kvaliteedi jälgimisel ja audiitorite sõltumatuse kaitsmisel;

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) vajadust võtta meetmeid nende riskide leevendamiseks.

b) vajadust võtta selliseid meetmeid nende riskide leevendamiseks, mis võivad olla õiguslikult siduvad.

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga pädev asutus koostab X. Xks 20XX [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ning pärast seda vähemalt kord kahe aasta jooksul selle kohta aruande ning esitab selle ESMA-le, EBA-le ja EIOPA-le.

Iga pädev asutus koostab X. Xks 20XX [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ning pärast seda vähemalt kord nelja aasta jooksul selle kohta aruande ning esitab selle ESMA-le ja komisjonile.

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESMA, EBA ja EIOPA koostavad nende aruannete põhjal ühisaruande olukorra kohta ELi tasandil. See aruanne esitatakse komisjonile, Euroopa Keskpangale ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

Pärast konsulteerimist ESMAga koostab komisjon nende aruannete põhjal ühisaruande olukorra kohta ELi tasandil. See aruanne esitatakse liikmesriikidele ja nende parlamentidele, Euroopa Parlamendile, Euroopa Keskpangale ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, nõuavad artikli 35 lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused iga liikmesriigi vähemalt kuuelt avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi valdkonna suurimalt audiitorühingult situatsiooniplaani koostamist, milles käsitletaks võimalikke sündmusi, mis võivad ohustada asjaomase ühingu tegevuse jätkuvust.

1. Ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, nõuavad artikli 35 lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused iga liikmesriigi vähemalt kuuelt avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi valdkonna audiitorühingult situatsiooniplaani koostamist, milles käsitletaks võimalikke sündmusi, mis võivad ohustada asjaomase ühingu tegevuse jätkuvust.

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädev asutus avalikustab esimeses lõigus sätestatud ühingute nimekirja ning ajakohastab seda kord aastas. Selleks et välja arvutada, millised need kuus suurimat audiitorühingut on, kasutab pädev astus vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolt kooskõlas artikliga 28 esitatud teavet.

Pädev asutus avalikustab esimeses lõigus sätestatud ühingute nimekirja ning ajakohastab seda kord aastas. Selleks et välja arvutada, millised need kuus suurimat audiitorühingut on, kasutab pädev astus vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolt kooskõlas artikliga 29 esitatud teavet.

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevad asutused ei kiida situatsiooniplaane ametlikult heaks ega kinnita neid. Siiski võivad nad esitada situatsiooniplaani või situatsiooniplaani kavandi kohta arvamuse, kui audiitorühing neilt eelnevalt nõu küsib.

Pädevad asutused teavitavad ESMAt situatsiooniplaanide üldisest seisust.

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) artikli 40 lõikes 6 osutatud kontrollide käigus tuvastatud asjaolud ning vastavad järeldused.

d) artikli 40 lõikes 7 osutatud aruanne.

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks moodustab ESMA kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 41 alalise asutusesisese komitee. Kõnealune asutusesisene komitee moodustatakse nii, et sinna kuuluvad vähemalt käesoleva määruse artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste esindajad. Kui arutluse all on vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamise ja registreerimise või suhetega kolmandate riikidega seonduvad küsimused, mis on olulised avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi seisukohast, kutsutakse kõnealuse asutusesisese komitee koosolekule ka direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 32 osutatud pädevate asutuste esindajad.

Selleks moodustab ESMA kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 41 alalise asutusesisese komitee. Kõnealune asutusesisene komitee moodustatakse nii, et sinna kuuluvad vähemalt käesoleva määruse artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ja direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 32 osutatud pädevate asutuste esindajad, kes siiani moodustasid otsusega 2005/909/EÜ loodud audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma (EGAOB).

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ESMA teeb koostööd kohustuslike auditite läbiviimisega seotud rahvusvaheliste standardite ja tavade arendamises osalevate rahvusvaheliste organitega.

Muudatusettepanek    229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. ESMA annab pädevatele asutustele nõu käesolevas määruses sätestatud juhtudel. Enne käesoleva määruse kohase mis tahes lõpliku otsuse tegemist kaaluvad pädevad asutused kõnealuseid nõuandeid.

2. ESMA annab pädevatele asutustele nõu käesolevas määruses sätestatud juhtudel. Enne käesoleva määruse kohase mis tahes lõpliku otsuse tegemist kaaluvad pädevad asutused kõnealuseid nõuandeid (alaline auditikomitee). Asutusesisene komitee võib luua pädevate asutuste erikolleegiume, et lihtsustada kvaliteedi tagamist, uurimisi ning kontrolli, erandolukorra plaanimise ja halduskaristuste alast koostööd.

Muudatusettepanek    230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Et ESMA suudaks täita talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid, peavad tal olema nõutava võimekuse ja asjatundlikkusega sobivad töötajad ning vajalikud vahendid.

Muudatusettepanek    231

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ühised standardid artiklis 22 osutatud aruande sisu ja esituse kohta;

a) ühised standardid artiklis 22 osutatud aruande sisu ja esituse kohta direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandardite alusel;

Muudatusettepanek    232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) ühised standardid artiklis 23 osutatud aruande sisu ja esituse kohta;

b) ühised standardid artiklis 23 osutatud aruande sisu ja esituse kohta, mille puhul järgitakse riiklikel nõuetel põhinevaid aruandmiskohustusi;

Muudatusettepanek    233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) ühised standardid artiklis 24 osutatud auditikomitee järelevalvetegevuse kohta;

välja jäetud

Muudatusettepanek    234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) ühised standardid ja parimad tavad artiklis 27 osutatud aruande, sealhulgas artiklis 28 osutatud aruande, sisu ja esituse kohta;

d) ühised standardid ja parimad tavad artiklis 27 osutatud aruande sisu ja esituse kohta;

Muudatusettepanek    235

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) ühised standardid ja parimad tavad artiklis 33 osutatud järkjärgulise rotatsiooni mehhanismi puhul;

välja jäetud

Muudatusettepanek    236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) ühised standardid ja parimad tavad audiitorite tagasikutsumise ja eelkõige selleks mõjuvate põhjuste olemasolu kohta, nagu on osutatud artiklis 34;

f) ühised standardid ja parimad tavad audiitorite tagasikutsumise nõuetekohaste põhjuste olemasolu kohta, nagu on osutatud artiklis 34;

Muudatusettepanek    237

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel rakendamisele kuuluvad täitemeetmed ja -tegevused;

g) auditi valdkonnas kehtivad ühised standardid ja parimad tavad, mis hõlbustavad kehtivate raamatupidamisstandardite, eelkõige väärtuse langust käsitlevate eeskirjade järjepideva täitmise tagamist;

Muudatusettepanek    238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt h – sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) artiklis 40 sätestatud kvaliteeditagamise ülevaatuste läbiviimise ühised standardid ja parimad tavad, võttes arvesse eelkõige:

h) artiklis 40 sätestatud kvaliteeditagamise ülevaatuste läbiviimise ühised standardid ja parimad tavad direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandardite raames, võttes arvesse eelkõige:

Muudatusettepanek    239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aruandes, mis tuleb koostada X. Xks 20XX [kaks aastat pärast määruse jõustumist], hindab ESMA auditiuru struktuuri.

Aruandes, mis tuleb koostada X. Xks 20XX [kaks aastat pärast määruse jõustumist], hindab ESMA, kes võtab arvesse Euroopa konkurentsivõrgustiku nõuandeid, auditituru struktuuri.

Muudatusettepanek    240

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 4 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESMA poolt X. Xks 20XX [neli aastat pärast määruse jõustumist] koostatavas aruandes analüüsitakse, kas artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks piisavad volitused ja asjakohased ressursid.

ESMA poolt X. Xks 20XX [neli aastat pärast määruse jõustumist] koostatavas aruandes analüüsib ESMA, kas artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks piisavad volitused ja asjakohased ressursid.

Muudatusettepanek    241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 4 – lõik 6 – sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESMA poolt X. Xks 20XX [kuus aastat pärast üleminekuperioodi lõppu] koostavas aruandes käsitletakse järgmisi küsimusi:

ESMA poolt X. Xks 20XX [kuus aastat pärast üleminekuperioodi lõppu] koostavas aruandes käsitleb ESMA järgmisi küsimusi:

Muudatusettepanek    242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Komisjon esitab pärast määruse jõustumisele järgneva kolmeaastase üleminekuperioodi lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ESMA tegevuse tulemuslikkuse kohta auditi ja sisemise auditikomitee valdkonnas. Samuti käsitletakse aruandes ESMA rolli tugevdamist tulevikus. Komisjon annab hinnangu, kas ESMA-l on piisavalt vahendeid, et täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid, ja teeb vajaduse korral ettepaneku eelarve muutmise kohta.

Muudatusettepanek    243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 50

välja jäetud

Euroopa kvaliteeditunnistus

 

1. ESMA juurutab avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate audiitorite ja audiitorühingute jaoks Euroopa kvaliteeditunnistuse.

 

Euroopa kvaliteeditunnistus peab vastama järgmistele tingimustele:

 

a) Euroopa kvaliteeditunnistuse väljastab ESMA ning see kehtib kogu ELis;

 

b) Euroopa kvaliteeditunnistust võivad taotleda asjaomastele nõuetele vastavad ELi audiitorid ja audiitorühingud;

 

c) ESMA avaldab nõuded, mis on vaja Euroopa kvaliteeditunnistuse saamiseks täita. Need nõuded põhinevad auditi kvaliteedil ning direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 30 ja käesoleva määruse artiklis 40 osutatud kvaliteeditagamise süsteemidega seonduvate kogemustega;

 

d) ESMA võtab taotlevatelt vannutatud audiitoritelt ja audiitorühingutelt Euroopa kvaliteeditunnistuse eest tasu vastavalt käesoleva artikli lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktile. Need tasud peavad katma täielikult ESMA vajalikud kulud seoses tunnistuse väljastamisega ning hüvitama kõik kulud, mis pädevatel asutustel võivad tekkida käesoleva artikli kohase töö teostamisel;

 

e) ESMA teeb teatavaks tunnistuse väljastamise või taotluse tagasilükkamise põhjused;

 

f) vannutatud audiitor või audiitorühing peab tunnistuse esmase väljastamise tingimusi järgima kogu aeg;

 

g) ESMA-l on õigus mis tahes vannutatud audiitorile või audiitorühingule tunnistuse väljastamine uuesti läbi vaadata, tehes seda pädeva asutuse palvel või omal algatusel. Arvesse võetakse kvaliteeditagamise ülevaatuste tulemusi;

 

h) kui vannutatud audiitor või audiitorühing ei täida enam Euroopa kvaliteeditunnistuse saamise tingimusi, on ESMA-l õigus see tühistada;

 

i) ESMA peab tunnistuse saanud vannutatud audiitorite ja audiitorühingute kohta registrit;

 

j) Euroopa kvaliteeditunnistus on vabatahtlik ning selle omamine ei ole tingimus, mis peab olema täidetud, et vannutatud audiitor või audiitorühing saaks teostada avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit, saada tunnustatud teises liikmesriigis kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artikliga 14 või saada tunnustatud teises liikmesriigis kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 3a.

 

2. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, täpsustades menetluse avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavatele audiitoritele ja audiitorühingutele väljastatava Euroopa kvaliteeditunnistuse saamiseks. Need tehnilised standardid peavad olema kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

 

a) taotlus esitatakse ESMA-le keeles, mis on heaks kiidetud liikmesriigis, kus asjaomane vannutatud audiitor või audiitorühing on tunnustatud, või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

 

Juhul kui Euroopa kvaliteeditunnistust taotleb audiitorühingute kontsern, võivad kontserni liikmed anda ühele oma liikmetest volituse esitada kontserni nimel kõik taotlused;

 

b) ESMA edastab taotluse koopia nende liikmesriikide pädevatele asutustele, keda taotlus käsitleb;

 

c) taotluse seisukohast asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vaatavad tunnistuse taotluse koos läbi artiklis 53 osutatud pädevate asutuste kolleegiumis. Läbivaatamine hõlmab seda, kas taotlus on täielik ning kas see vastab tunnistuse väljastamise tingimustele. Läbivaatamisel kasutatakse vastava taotleja kohta teostatud kvaliteeditagamise ülevaatuste raames saadud teavet;

 

d) taotluse seisukohast asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused nõustavad ESMAt küsimuses, kas taotlejal on õigus tunnistus saada või mitte;

 

e) ESMA langetab taotluse suhtes otsuse;

 

f) ESMA kehtestab täpsed menetluse etapid ja tähtajad.

 

Punkti ii kohaldamisel on nendeks liikmesriikideks vähemalt:

 

– kui taotleja on vannutatud audiitor, siis liikmesriik (liikmesriigid), kus vannutatud audiitor on direktiivi 2006/43/EÜ artikli 3 kohaselt tunnustatud, ning kui vannutatud audiitor on tunnustatud nimetatud direktiivi artikli 14 kohaselt, siis liikmesriik (liikmesriigid), kus ta on selle kohaselt tunnustatud, ja/või liikmesriik (liikmesriigid), kus vannutatud audiitoril on direktiivi 2006/43/EÜ artikli 14 kohane kohanemisaeg;

 

– kui taotleja on audiitorühing, siis liikmesriik (liikmesriigid), kus audiitorühing on direktiivi 2006/43/EÜ artikli 3 kohaselt tunnustatud, ning kui audiitorühing on tunnustatud kõnealuse direktiivi artikli 3a kohaselt, siis liikmesriik (liikmesriigid), kus ta on selle kohaselt tunnustatud, ja/või liikmesriik (liikmesriigid), kus audiitorühingul on kontrollitavaid ühinguid, tütarettevõtjaid või emaettevõtja.

 

3. ESMA esitab komisjonile lõikes 2 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

 

Komisjonile antakse volitused võtta vastu lõikes 2 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 10.

 

4. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid vastavalt artiklile 68, et määrata kindlaks lõike 1 punktis d osutatud tasud.

 

Delegeeritud õigusaktides määratakse eelkõige kindlaks tasude liigid ja teenused, mille eest tasu küsitakse, tasude summad, nende maksmise viisi ning viisi, kuidas ESMA hüvitab pädevatele asutustele nende poolt käesoleva artikli kohase töö käigus tekkinud kulud.

 

Vannutatud audiitorilt või audiitorühingult võetav tasu peab katma kõik halduskulud.

 

Muudatusettepanek    244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellist taotlust esitav pädev asutus teavitab esimeses ja teises lõigus osutatud mis tahes taotlusest ESMAt.

Sellist taotlust esitav pädev asutus teavitab esimeses ja teises lõigus osutatud mis tahes taotlusest komisjoni.

Muudatusettepanek    245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

 

1. Liikmesriigid kehtestavad halduskaristuste ja -meetmete eeskirjad, mida kohaldatakse lisas määratletud käesoleva määruse sätete rikkumiste korral nende rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes, ning võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et neid rakendataks. Kehtestatud sanktsioonid ja meetmed peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid tagavad kooskõlas riikliku õigusega, et käesoleva määruse ja direktiivi 2006/43/EÜ sätete rikkumise eest vastutavate isikute suhtes võib kohaldada vähemalt asjakohaseid halduskaristusi ja/või -meetmeid. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] teavitavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjoni ja ESMAt. Samuti teavitavad nad komisjoni ja ESMAt viivitamatult nende eeskirjade mis tahes järgnevast muudatusest.

 

3. Käesolev artikkel ja artiklid 62–66 ei piira riiklike kriminaalõiguse sätete kohaldamist.

 

Muudatusettepanek    246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 62

välja jäetud

Sanktsioonide kehtestamise volitused

 

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumiste eest, mis on määratletud lisas.

 

2. Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi kooskõlas artikliga 38, on pädeval asutusel lõikes 1 osutatud rikkumise korral õigus rakendada kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt järgmisi haldusmeetmeid ja -karistusi:

 

a) korraldus, millega nõutakse rikkumise eest vastutavalt isikult vastava käitumise lõpetamist ning sellise käitumise mittekordumist;

 

b) avalik avaldus, milles on märgitud vastutav isik ja rikkumise olemus ning mis avaldatakse pädevate asutuste veebisaidil;

 

c) vannutatud audiitori, audiitorühingu või võtmetähtsusega auditeerimispartneri suhtes kohaldatav ajutine avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimise keeld ja/või ajutine keeld allkirjastada auditi aruandeid artikli 22 tähenduses, mis kehtib kogu ELi ulatuses seni, kuni rikkumine on lõpetatud;

 

d) teatamine, et auditi aruanne ei vasta artikli 22 nõuetele, kuni rikkumine on lõpetatud;

 

e) audiitorühingu liikme või avaliku huvi üksuse haldus- või juhtimisorgani liikme suhtes kohaldatav ajutine keeld, mis ei luba tal ajutiselt täita oma ülesandeid audiitorühingutes või avaliku huvi üksustes;

 

f) rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest rikkumisest, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise rikkumise tulemusel, kui kõnealune kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata;

 

g) füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus suuruses kuni 5 000 000 eurot või liikmesriikides, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga;

 

h) juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % tema aastasest kogukäibest eelneval majandusaastal; juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, nagu on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2, on asjaomane aasta kogukäive selline aasta kogukäive, mis tuleneb põhiemaettevõtja konsolideeritud aastaaruandest eelmisel majandusaastal.

 

3. Liikmesriigid võivad anda pädevatele asutustele ka muid sanktsioonide kehtestamise volitusi lisaks lõikes 2 osutatule ning sätestada suuremaid rahalisi halduskaristusi kui kõnealuse lõikega kehtestatud.

 

Muudatusettepanek    247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 63

välja jäetud

Sanktsioonide tulemuslik kohaldamine

 

1. Halduskaristuse või -meetme liigi üle otsustamisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas:

 

a) rikkumise tõsidus ja kestus;

 

b) vastutava isiku vastutuse määr;

 

c) vastutava isiku majanduslik tugevus, mida näitab vastutava ettevõtja puhul tema kogukäive ning vastutava füüsilise isiku puhul tema aastatulu;

 

d) vastutatava isiku poolt saadud kasu või ärahoitud kahju suurus, kui see on võimalik kindlaks määrata;

 

e) vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada selle isiku saadud kasu või ärahoitud kahju tagastamine;

 

f) vastutava isiku eelnevad rikkumised.

 

Pädevad asutused võivad võtta arvesse ka muid tegureid, kui sellised tegurid on määratletud siseriikliku õigusega.

 

2. EBA, EIOPA ja ESMA avaldavad ühiselt kooskõlas määruse nr (EL) 1093/2010, määruse nr (EL) 1094/2010 ja määruse nr (EL) 1095/2010 artikliga 16 pädevatele asutustele adresseeritud suunised konkreetsetel juhtudel riikliku õigusraamistiku raames kohaldatavate haldusmeetmete ja -karistuste liikide ning rahaliste halduskaristuste suuruse kohta.

 

Muudatusettepanek    248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

 

Kõik käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatud haldusmeetmed ja -karistused avaldatakse ilma põhjendamatute viivitusteta, sealhulgas vähemalt andmed rikkumise liigi ja olemuse kohta ning selle eest vastutavate isikute nimed, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. Juhul kui avaldamine põhjustaks asjaomastele osapooltele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused kohaldatud meetmed ja sanktsioonid, nimetamata nimesid, kelle suhtes neid kohaldati.

Liikmesriigid tagavad, et iga haldusmeede ja -karistus, mis käesoleva määruse ja direktiivi 2006/43/EÜ rikkumise eest määratakse, avaldatakse põhjendamatu viivituseta, välja arvatud juhul kui selline avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. Juhul kui avaldamine põhjustaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused kohaldatud meetmed ja sanktsioonid, nimetamata nimesid, kelle suhtes neid kohaldati.

Pädevad asutused teavitavad kõigist käesoleva määruse rikkumise eest kehtestatud sanktsioonidest ja meetmetest ESMAt, tehes seda ilma põhjendamatute viivitusteta.

 

Sanktsioonide avaldamisel austatakse põhiõigusi, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele.

Sanktsioonide avaldamisel austatakse põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele.

Muudatusettepanek    249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 66

välja jäetud

Rikkumistest teatamine

 

1. Liikmesriigid kehtestavad tulemuslikud mehhanismid julgustamaks pädevate asutuste teavitamist käesoleva määruse rikkumistest.

 

2. Lõikes 1 osutatud mehhanismid peavad hõlmama vähemalt järgmist:

 

a) rikkumisteadete vastuvõtmise ja nende järelkontrolli erimenetlused;

 

b) võimalikust või tegelikust rikkumisest teatanud isikute asjakohane kaitse;

 

c) isikuandmete kaitse, mis kehtib nii võimalikust või tegelikust rikkumisest teatanud isikute kui ka süüdistatavate isikute suhtes ning mis on kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega;

 

d) asjakohased menetlused, mis tagavad süüdistatava isiku õiguse kaitsele ja ärakuulamisele enne, kui tema suhtes võetakse vastu otsus, ning tema õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus tema suhtes vastu võetud otsuse või rakendatud meetme puhul.

 

3. Audiitorühingud ja avaliku huvi üksused kehtestavad asjakohased menetlused, mille kohaselt nende töötajad saavad teatada võimalikest või tegelikest käesoleva määruse rikkumistest asutusesiseselt selleks määratud kanali kaudu.

 

Muudatusettepanek    250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 67

välja jäetud

Teabevahetus ESMAga

 

1. Pädevad asutused ja õigusasutused esitavad ESMA-le kord aastas koondteabe kõigi haldusmeetmete, sanktsioonide ja trahvide kohta, mida on rakendatud vastavalt artiklitele 61, 62, 63, 64, 65 või 66. ESMA avaldab selle teabe aastaaruandes.

 

2. Kui pädev asutus on üldsusele avalikustanud rakendatud haldusmeetmed, sanktsioonid ja trahvid, teavitab ta sellest asjaolust samaaegselt ka ESMAt.

 

Muudatusettepanek    251

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 70

välja jäetud

Üleminekusäte

 

1. Erandina artiklitest 32 ja 33 kohaldatakse [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kehtivate avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise lepingute suhtes järgmisi nõudeid:

 

a) kõik auditilepingud, mis on sõlmitud enne XX.XX.XXXX [komisjoni ettepaneku vastuvõtmise kuupäev] ja mis on [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] endiselt jõus, on kehtivad kõige kauem kuni nelja eelarveaasta vältel pärast [käesoleva määruse jõustumise kuupäev];

 

b) kõik auditilepingud, mis on sõlmitud pärast XX.XX.XXXX [komisjoni ettepaneku vastuvõtmise kuupäev], kuid enne XX.XX.XXXX [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja mis on endiselt jõus, on kehtivad kõige kauem kuni viie eelarveaasta vältel pärast XX.XX.XXXX [käesoleva määruse jõustumise kuupäev];

 

c) juhul kui käesoleva lõike punktis a või b osutatud auditileping lõpeb või lõpetatakse, võib avaliku huvi üksus pikendada seda lepingut sama vannutatud audiitori või audiitorühinguga üks kord, ilma et kohaldataks artikli 31 lõike 3 sätteid. Kõnealuse pikendatud lepingu suhtes kohaldatakse järgmist võimalikku pikimat tähtaega:

 

i) 1 aasta: kui audiitor on osutanud auditeeritavale üksusele teenuseid järjest üle 100 aasta;

 

ii) 2 aastat: kui audiitor on osutanud auditeeritavale üksusele teenuseid järjest 51–100 aastat;

 

iv) 3 aastat: kui audiitor on osutanud auditeeritavale üksusele teenuseid järjest 21–50 aastat;

 

v) 4 aastat: kui audiitor on osutanud auditeeritavale üksusele teenuseid järjest 11–20 aastat;

 

vi) 5 aastat: kui audiitor on osutanud auditeeritavale üksusele teenuseid järjest vähem kui 10 aastat.

 

Erandina punktis c sätestatud kriteeriumidest võib auditileping jääda kehtima kuni pärast [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] lõppeva esimese eelarveaasta lõpuni.

 

Erandina punktidest a–c, kui siseriiklike eeskirjadega on kehtestatud vannutatud audiitori või audiitorühingu ja auditeeritava üksuse vahelise lepingulise suhte võimalik pikim tähtaeg, mis ei ületa üheksat aastat, ning nõue, et pärast selle pikima tähtaja lõppu peab auditeeritav üksus valima teise vannutatud audiitori või audiitorühingu, võib auditileping jääda kehtima kuni selle pikima kestvustähtaja lõpuni.

 

2. Artiklit 33 kohaldatakse kõigi auditilepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast […] [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kuid enne […] [[kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

 

Artikli 32 lõiget 3 kohaldatakse sellise lepingu suhtes ainult pärast selle lepingu esimese pikendamise kehtivuse lõppemist või lõpetamist.

 

Muudatusettepanek    252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samas kohaldatakse artikli 32 lõiget 7 siiski alates […] [määruse jõustumise kuupäev] ning artikli 10 lõiget 5 alates […] [kolm aastat pärast määruse jõustumist].

Artikli 32 lõiget 7 kohaldatakse siiski alates […] [määruse jõustumise kuupäev].

Muudatusettepanek    253

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

LISA

välja jäetud

I. Eeskirjade rikkumine vannutatud audiitorite, audiitorühingute või võtmetähtsusega auditeerimispartnerite poolt

 

A. Huvide konfliktide, organisatsiooniliste või tegevusnõuetega seotud rikkumised

 

1. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 6 lõiget 1, jättes kehtestamata asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, millega tagatakse lõike 1 punktides a–k sätestatud töökorralduslike miinimumnõuete järgmine.

 

2. Audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või võtmetähtsusega auditeerimispartner rikub artikli 8 lõike 1 punkti a, kui ta asub auditeeritavas üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale enne vähemalt kahe aasta möödumist sellest, kui ta astus tagasi auditit teostava vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt.

 

3. Audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või võtmetähtsusega auditeerimispartner rikub artikli 8 lõike 1 punkti b, kui ta hakkab auditeeritavas üksuse auditikomitee või samaväärse organi liikmeks enne vähemalt kahe aasta möödumist sellest, kui ta astus tagasi auditit teostava vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt.

 

4. Audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või võtmetähtsusega auditeerimispartner rikub artikli 8 lõike 1 punkti c, kui ta hakkab auditeeritava üksuse järelevalveorgani liikmeks või tegevjuhtkonda mittekuuluvaks haldusorgani liikmeks enne vähemalt kahe aasta möödumist sellest, kui ta astus tagasi auditit teostava vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt.

 

5. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 9 lõiget 2, kui ta ei taga, et auditeeritavale üksusele osutatavate auditiga seonduvate finantsteenuste eest saadavad tasud ei ületa 10 % auditeeritava üksuse poolt kohustusliku auditi eest makstud tasudest.

 

6. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 10, kui ta osutab auditeeritavale üksusele muid teenuseid kui kohustusliku auditi teenused või auditiga seonduvad finantsteenused.

 

B. Kohustusliku auditi teostamisega seotud rikkumised

 

7. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 16 lõiget 3, kui ta ei säilita dokumente juhtumite kohta, kui tema töötajad on rikkunud käesolevas määruses sisalduvaid sätteid, või ei koosta aastaaruannet nende sätete täitmise tagamiseks võetud meetmete kohta.

 

8. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 16 lõiget 4, kui ta ei säilita kliendikonto dokumente, mis sisaldavad sama lõike punktides a, b ja c osutatud andmeid.

 

9. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 16 lõiget 5, kui ta ei koosta iga teostatud kohustusliku auditi kohta audititoimikut, mis sisaldab sama lõike punktides a–j osutatud andmeid.

 

10. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 17 lõike 1 punkti c, kui ta ei teavita artiklis 36 osutatud pädevat asutust juhtumist, millel on või võivad olla tõsised tagajärjed tema põhikirjajärgse tegevuse ausameelsusele.

 

11. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 17 lõiget 2, kui ta ei teavita avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavat pädevat asutust auditeeritava üksuse raamatupidamisaruannetega seonduvast toime pandud või üritatud pettusest.

 

C. Auditiaruandlusega seotud rikkumised

 

12. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 19, kui ta ei taga, et sisemine kvaliteedikontrolli ülevaatus viiakse läbi kõnealuse artikli lõigetes 2–6 sätestatud nõuete kohaselt.

 

13. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 22, kui ta ei esita auditiarvamust, mis on koostatud kõnealuse artikli lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 sätestatud nõuete kohaselt.

 

14. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 23, kui ta ei esita auditeeritava üksuse auditikomiteele täiendavat aruannet, mis on koostatud kõnealuse artikli lõigetes 2–5 sätestatud nõuete kohaselt.

 

15. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 25, kui ta ei teavita kohe avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavaid pädevaid asutusi auditeeritava avaliku huvi üksusega seonduvast asjaolust või otsusest, millest ta on saanud teadlikuks selle üksuse kohustusliku auditi läbiviimise käigus ning mis võib olla seotud mõnega artikli 25 esimese lõike punktides a–c mainitud rikkumistest.

 

D. Avalikustamissätetega seotud rikkumised

 

16. Audiitorühing rikub artikli 26 lõike 1 esimest lõiku seoses artikli 26 lõikega 4, kui ta ei avalikusta oma veebisaidil oma majandusaasta aruannet direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 2 tähenduses hiljemalt neli kuud pärast iga majandusaasta lõppu või ei tee seda kättesaadavaks vähemalt viieks aastaks.

 

17. Vannutatud audiitor rikub artikli 28 lõike 2 teist lõiku seoses artikli 27 lõikega 1, kui ta ei avalikusta oma veebisaidil oma majandusaasta kasumiaruannet või ei tee seda kättesaadavaks vähemalt viieks aastaks.

 

18. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 26 lõiget 2, kui ta ei kajasta oma majandusaasta kasumiaruandes või majandusaasta aruandes tasusid, mis on saadud avaliku huvi üksuste ja avaliku huvi üksusest emaettevõtjaga kontserni kuuluvate üksuste majandusaasta aruannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete kohustusliku auditi eest, mis on esitatud eraldi tasudest, mis on saadud muude üksuste majandusaasta aruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohustusliku auditi eest ning artiklis 10 määratletud auditiga seonduvate finantsteenuste eest.

 

19. Võrgustikku kuuluv vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 26 lõiget 3, kui ta ei esita kasumiaruande või majandusaasta raamatupidamisaruande lisana artikli 26 lõike 3 punktides a–d osutatud teavet, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse erandit kõnealuse lõike teisest lõigust.

 

20. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 27, kui ta ei avalda või ei avalda õigeaegselt läbipaistvusaruannet, mis sisaldab kõnealuse artikli lõikes 2 sätestatud teavet ning vajaduse korral artiklis 28 sätestatud teavet.

 

21. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 29, kui ta ei esita kord aastas artikli 35 lõikes 1 osutatud tema pädevale asutusele auditeeritud avaliku huvi üksuste loetelu nendelt saadud tulude lõikes.

 

22. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 30 lõiget 1, kui ta ei säilita artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumente ja teavet.

 

E. Rikkumised, mis on seotud vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse määramisega avaliku huvi üksuste poolt

 

23. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 33 lõiget 2, kui ta teostab pärast artikli 33 lõikes 1 osutatud kahte järjestikust audiitorteenuse osutamist sama avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit enne, kui on möödunud vähemalt neljaaastane vaheperiood.

 

24. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 33 lõiget 6, kui ta ei esita audiitorteenuse osutamise lõppedes uuele vannutatud audiitorile või audiitorühingule täielikku üleandmistoimikut.

 

F. Kvaliteeditagamisega seotud rikkumised

 

25. Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 40 lõiget 6, kui ta ei järgi pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul kontrolli järgselt esitatud soovitusi.

 

II. Avaliku huvi üksuste rikkumised

 

A. Vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse määramisega seotud rikkumised

 

1. Ilma et see piiraks artikli 31 lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist, rikub avaliku huvi üksus artikli 31 lõiget 1, kui ta ei moodusta auditikomiteed ja/või ei nimeta auditikomitee liikmeks nõutavat arvu sõltumatuid liikmeid ja/või ei nimeta auditikomitee liikmeks nõutavat arvu liikmeid, kellel on erialane pädevus raamatupidamisarvestuse ja/või auditeerimise alal.

 

2. Avaliku huvi üksus rikub artikli 32 lõiget 1, kui ta ei määra vannutatud audiitorit (audiitoreid) või audiitorühingut (-ühinguid) ametisse vastavalt artikli 32 lõigetes 2–6 sätestatud tingimustele.

 

3. Avaliku huvi üksus rikub artiklit 33, kui ta palkab sama vannutatud audiitori või audiitorühingu kauemaks kui artiklis 33 osutatud periood.

 

4. Avaliku huvi üksus rikub artiklit 34, kui ta kutsub vannutatud audiitori või audiitorühingu tagasi ilma mõjuvate põhjusteta.

 

(1)

ELT C 191, 29.6.2012, lk 61.

(2)

  ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (*) (14.3.2013)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvate erinõuete kohta

(COM(2011)0779 – C7‑0470/2011 – 2011/0359(COD))

Arvamuse koostaja (*): Kay Swinburne

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvate erinõuete kohta

avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvate erinõuete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

 

Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu teksti ulatuses.

Selgitus

ELi määrus ei ole sobiv õigusakti vorm, eriti arvestades komisjoni ettepaneku äärmist üksikasjalikkust ja sekkuvat laadi. Sellega võetakse kõigile sobiv lähenemisviis, milles ei arvestata ELi eri äriühingu üldjuhtimise süsteemide olemusega. See vähendaks mõnes liikmesriigis äriühingu üldjuhtimise standardeid.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Finantssektor areneb edasi ning liidu õiguse alusel luuakse uusi finantseerimisasutuste kategooriaid. Tavapärase pangandussüsteemi raamesse mittemahtuvate uute üksuste ja tegevuste tähtsus kasvab ning nende mõju finantsstabiilsusele on suurenenud. Seepärast on asjakohane, et avaliku huvi üksuse määratlus hõlmaks ka muid finantseerimisasutusi ja üksusi, nagu investeerimisühinguid, makseasutusi, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofondid), e-raha asutusi ning alternatiivseid investeerimisfonde.

(6) Finantssektor areneb edasi ning koos regulatiivse ja tehnoloogia arenguga on arenenud välja uued finantseerimisasutuste kategooriad. Varem liidu tasandil reguleerimata, traditsioonilise pangandussüsteemi raamesse mittemahtuvate uute üksuste ja tegevuste tähtsus kasvab ning nende mõju finantsstabiilsusele on suurenenud. Seepärast on asjakohane, et avaliku huvi üksuse määratlus hõlmaks ka muid finantseerimisasutusi ja üksusi, nagu investeerimisühinguid, makseasutusi ning e-raha asutusi. Liikmesriikidel peaks seega olema õigus nimetada ka teisi avaliku huvi üksusi, mis on näiteks avaliku huvi seisukohast väga tähtsad nende äritegevuse laadi, suuruse või töötajate arvu tõttu.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Erilist muret valmistab audiitorite osalemine finantseerimisasutuse bilansiväliste sihtotstarbeliste ühingute struktureerimises. Need ühingud võivad raskendada investoritel ja reguleerivatel asutustel juhtkonna vastutusele võtmist. Kui sihtotstarbelisi ühinguid kasutavad finantseerimisasutused, võidakse neid lisaks kuritarvitada, et varjata finantssüsteemis esinevaid riske ja seega vähendada järelevalveasutuste ning aktsionäride või osanike võimalust finantsstabiilsusele avalduvaid ohtusid ära tunda ning neile õigeaegselt ja tulemuslikult reageerida. Seetõttu on asjakohane tuua selgelt välja, et äriühingu audiitori igasugune osalemine sihtotstarbeliste ühingute struktureerimises kujutab endast enesehindamist ja et tõenäoliselt on tegu ebakohase raamatupidamiskäsitlusega. Seetõttu peaks selline tegevus olema keelatud.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete audit on ette nähtud avaliku huvi üksustes osalust või ärihuvi omavate investorite, laenuandjate ja ärisuhete vastaspoolte õiguspäraseks kaitseks. Seepärast peaksid vannutatud audiitorid ja audiitorühingud olema selliste üksuste kohustusliku auditi läbiviimisel täielikult sõltumatud ning huvide konflikte tuleks vältida. Audiitorite ja audiitorühingute sõltumatuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta võrgustikku, milles audiitorid ja ühingud tegutsevad.

(7) Raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete audit on ette nähtud avaliku huvi üksustes osalust või ärihuvi omavate investorite, laenuandjate ja ärisuhete vastaspoolte õiguspäraseks kaitseks. Seepärast peaksid vannutatud audiitorid ja audiitorühingud olema selliste üksuste kohustusliku auditi läbiviimisel täielikult sõltumatud ning huvide konflikte tuleks vältida. Neil peaks olema õigus teavitada auditeeritavat üksust auditi käigus selguvatest asjaoludest, kuid peaksid hoiduma osalemisest auditeeritava üksuse siseses otsustusprotsessis. Kui nad satuvad olukorda, kus ohtude mõju nende sõltumatusele on isegi pärast ohtude leevendamiseks võetavate kaitsemeetmete kohaldamist liiga suur, peaksid nad audiitorteenuse osutamisest taganema või keelduma. Audiitorite ja audiitorühingute sõltumatuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta võrgustikku, milles audiitorid ja ühingud tegutsevad.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust ohustavate riskide vältimisele aitaks kaasa nende asjakohane sisemine töökorraldus. Seega ei tohiks audiitorühingu omanikud ja aktsionärid ega ühingut juhtivad isikud sekkuda kohustusliku auditi läbiviimisse mis tahes viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust. Lisaks peaksid vannutatud audiitorid ja audiitorühingud kehtestama oma töötajate ja teiste nende organisatsioonis kohustusliku auditi läbiviimisega seotud isikute suhtes asjakohased põhimõtted ja menetlused tagamaks, et nad oma õiguspäraseid kohustusi täidaksid. Need põhimõtted ja menetlused peaksid eelkõige olema suunatud kõigi sõltumatust ohustavate riskide vältimisele ja kõrvaldamisele ning kohustusliku auditi kvaliteedi, usaldusväärsuse ja põhjalikkuse tagamisele. Kõnealused põhimõtted ja menetlused peaksid olema proportsionaalsed võrreldes vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatuse ja keerukusega.

(8) Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust ohustavate riskide vältimisele aitaks kaasa nende asjakohane sisemine töökorraldus. Seega ei tohiks audiitorühingu omanikud ja aktsionärid ega ühingut juhtivad isikud sekkuda kohustusliku auditi läbiviimisse mis tahes viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust. Lisaks peaksid vannutatud audiitorid ja audiitorühingud kehtestama oma töötajate ja teiste nende organisatsioonis kohustusliku auditi läbiviimisega seotud isikute suhtes asjakohased põhimõtted ja menetlused tagamaks, et nad oma õiguspäraseid kohustusi täidaksid. Need põhimõtted ja menetlused peaksid eelkõige olema suunatud kõigi sõltumatust ohustavate riskide vältimisele ja kõrvaldamisele ning kohustusliku auditi kvaliteedi, usaldusväärsuse ja põhjalikkuse tagamisele. Kõnealused põhimõtted ja menetlused peaksid olema proportsionaalsed võrreldes vannutatud audiitori või audiitorühingu ja auditeeritavate üksuste tegevuse ulatuse ja keerukusega.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanne on jälgida süsteemse riski tekkimist liidus. Arvestades teavet, millele süsteemselt oluliste finantseerimisasutuste audiitorühingutel on juurdepääs, võiks nende kogemused Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu selle töös aidata. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega hõlbustada nende vahel iga-aastase sektoripõhise, anonümiseeritud alusel dialoogifoorumi korraldamist.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Auditeeritava üksuse auditikomiteel või selles üksuses samaväärseid ülesandeid täitval organil on kvaliteetsele kohustuslikule auditile kaasaaitamises otsustav roll. Eriti tähtis on tugevdada auditikomitee sõltumatust ja tehnilist pädevust, nõudes, et enamik selle liikmetest oleksid sõltumatud ning vähemalt ühel komitee liikmel oleks auditeerimise alane pädevus ning veel ühel auditeerimise ja/või raamatupidamisarvestuse alane pädevus. Komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovituses noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta26 sätestatakse, kuidas auditikomitee tuleks moodustada ja kuidas see peaks toimima. Arvestades aga väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute või väikeste või keskmise suurusega avaliku huvi üksuste nõukogu suurust, oleks asjakohane, kui neis üksustes auditikomiteele või auditeeritavas üksuses samaväärseid ülesandeid täitvale organile määratud ülesandeid võiks täita haldus- või järelevalveorgan tervikuna. Avaliku huvi üksused, mis on eurofondid või alternatiivsed investeerimisfondid, peaksid samuti olema auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud. Selle vabastuse puhul võetakse arvesse, et juhul, kui need fondid toimivad ainult varade koondamise eesmärgil, ei ole auditikomitee palkamine asjakohane. Eurofondid ja alternatiivsed investeerimisfondid ning nende fondivalitsejad tegutsevad rangelt määratletud regulatiivses keskkonnas ning nende suhtes kohaldatakse konkreetseid juhtimismehhanisme, näiteks kontrolli, mida viib läbi nende depositoorium.

(23) Auditeeritava üksuse auditikomiteel või selles üksuses samaväärseid ülesandeid täitval organil on kvaliteetsele kohustuslikule auditile kaasaaitamises otsustav roll. Eriti tähtis on tugevdada auditikomitee sõltumatust ja tehnilist pädevust, nõudes, et enamik selle liikmetest oleksid sõltumatud ning vähemalt ühel komitee liikmel oleks auditeerimise alane pädevus ning veel ühel auditeerimise ja/või raamatupidamisarvestuse alane pädevus. Auditikomitee liikmed peaksid osalema oskuste arendamise programmides, et tagada tööks vajalik tehniliste teadmiste asjakohane tase. Komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovituses noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta sätestatakse, kuidas auditikomitee tuleks moodustada ja kuidas see peaks toimima. Arvestades aga väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute või väikeste või keskmise suurusega avaliku huvi üksuste nõukogu suurust, oleks asjakohane, kui neis üksustes auditikomiteele või auditeeritavas üksuses samaväärseid ülesandeid täitvale organile määratud ülesandeid võiks täita haldus- või järelevalveorgan tervikuna.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Oluline on tugevdada ka auditikomitee rolli uue vannutatud audiitori või audiitorühingu valimisel, et auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek teeks teadlikuma otsuse. Üldkoosolekule ettepaneku esitamisel peaks juhatus seega selgitama, kas ta järgib auditikomitee soovitust ning kui ei, siis miks. Auditikomitee soovitus peaks sisaldama vähemalt kaht võimalikku valikut audiitorteenuse osutamiseks ning nõuetekohaselt põhjendatud eelistust ühe suhtes, et üldkoosolek saaks teha tegeliku otsuse. Selleks et esitada oma soovituses erapooletu ja nõuetekohane põhjendus, peaks auditikomitee kasutama auditeeritava üksuse poolt auditikomitee juhtimisel korraldatud kohustusliku valikumenetluse tulemusi. Valikumenetluse käigus peaks auditeeritav üksus paluma vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel, sealhulgas väiksematel, esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamiseks. Hankedokumendid peaksid sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest ettepanekute hindamisel lähtutakse. Arvestades aga, et selline valikumenetlus võib põhjustada väikese turukapitalisatsiooniga äriühingutele või väikestele või keskmise suurusega avaliku huvi üksustele tulenevalt nende suurusest ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on asjakohane sellised üksused sellest kohustusest vabastada.

(24) Oluline on tugevdada ka auditikomitee rolli uue vannutatud audiitori või audiitorühingu valimisel, et auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek teeks teadlikuma otsuse. Üldkoosolekule ettepaneku esitamisel peaks juhatus seega selgitama, kas ta järgib auditikomitee soovitust ning kui ei, siis miks. Auditikomitee soovitus peaks sisaldama vähemalt kaht võimalikku valikut audiitorteenuse osutamiseks ning nõuetekohaselt põhjendatud eelistust ühe suhtes, et üldkoosolek saaks teha tegeliku otsuse. Selleks et esitada oma soovituses erapooletu ja nõuetekohane põhjendus, peaks auditikomitee kasutama auditeeritava üksuse poolt auditikomitee juhtimisel korraldatud kohustusliku valikumenetluse tulemusi. Valikumenetluse käigus peaks auditeeritav üksus paluma vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel, sealhulgas neil, kes ei ole valitsevas seisundis, esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamiseks. Hankedokumendid peaksid sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest ettepanekute hindamisel lähtutakse. Arvestades aga, et selline valikumenetlus võib põhjustada väikese turukapitalisatsiooniga äriühingutele või väikestele või keskmise suurusega avaliku huvi üksustele tulenevalt nende suurusest ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on asjakohane sellised üksused sellest kohustusest vabastada.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Oluline on tugevdada ka auditikomitee rolli uue vannutatud audiitori või audiitorühingu valimisel, et auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek teeks teadlikuma otsuse. Üldkoosolekule ettepaneku esitamisel peaks juhatus seega selgitama, kas ta järgib auditikomitee soovitust ning kui ei, siis miks. Auditikomitee soovitus peaks sisaldama vähemalt kaht võimalikku valikut audiitorteenuse osutamiseks ning nõuetekohaselt põhjendatud eelistust ühe suhtes, et üldkoosolek saaks teha tegeliku otsuse. Selleks et esitada oma soovituses erapooletu ja nõuetekohane põhjendus, peaks auditikomitee kasutama auditeeritava üksuse poolt auditikomitee juhtimisel korraldatud kohustusliku valikumenetluse tulemusi. Valikumenetluse käigus peaks auditeeritav üksus paluma vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel, sealhulgas väiksematel, esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamiseks. Hankedokumendid peaksid sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest ettepanekute hindamisel lähtutakse. Arvestades aga, et selline valikumenetlus võib põhjustada väikese turukapitalisatsiooniga äriühingutele või väikestele või keskmise suurusega avaliku huvi üksustele tulenevalt nende suurusest ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on asjakohane sellised üksused sellest kohustusest vabastada.

(24) Oluline on tugevdada ka auditikomitee rolli uue vannutatud audiitori või audiitorühingu valimisel, et auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek teeks teadlikuma otsuse. Üldkoosolekule ettepaneku esitamisel peaks juhatus seega selgitama, kas ta järgib auditikomitee soovitust ning kui ei, siis miks. Samuti peaks juhatus põhjendama, kui ta teeb ettepaneku audiitorteenuse osutamise pikendamise kohta pärast hankemenetlust. Auditikomitee soovitus peaks sisaldama vähemalt kaht võimalikku valikut audiitorteenuse osutamiseks, mõlema ettepaneku põhjalikku hinnangut ning nõuetekohaselt põhjendatud eelistust ühe suhtes, et üldkoosolek saaks teha tegeliku otsuse. Selleks et esitada oma soovituses erapooletu ja nõuetekohane põhjendus, peaks auditikomitee kasutama auditeeritava üksuse poolt auditikomitee juhtimisel korraldatud kohustusliku valikumenetluse tulemusi. Valikumenetluse käigus peaks auditeeritav üksus paluma vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel, sealhulgas väiksematel, esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamiseks. Hankedokumendid peaksid sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest ettepanekute hindamisel lähtutakse. Arvestades aga, et selline valikumenetlus võib põhjustada väikese turukapitalisatsiooniga äriühingutele või väikestele või keskmise suurusega avaliku huvi üksustele tulenevalt nende suurusest ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on asjakohane sellised üksused sellest kohustusest vabastada.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a) Hankemenetluse korraldamisel peaksid auditikomiteed kaaluma, kas kasuks võiks tulla jagatud audit. Jagatud audit, mille korral äriühingu tütarettevõtjaid auditeerib üks audiitorühing ning vastutus kontserni auditi eest ja lõplik vastutus lasub kontserni audiitoril, võiks olla kasulikuks viisiks osalevate audiitorühingute arvu suurendamisel ja suurema konkurentsi abil kulude vähendamisel.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a) Kui soovitus on seotud audiitorteenuse osutamise pikendamisega, võtab auditikomitee oma soovituse aluseks perioodiliselt vannutatud audiitori või audiitorühingu auditeerimise kvaliteedi laiaulatusliku hinnangu. Laiaulatuslik hinnang sisaldab vannutatud audiitori või audiitorühingu kutsealaste pädevuste (s.o teadmised kõnealuses valdkonnas, infrastruktuur, tehniline oskusteave, IT-alane pädevus) hinnangut, mis võib erineda olenevalt auditeeritava üksuse suurusest ja keerukusest. Auditikomitee võtab samuti arvesse asjakohaste eeskirjade ja määruste ning kutsestandardite järgimist. Pädev asutus avaldab suunised kutsealaste pädevuste kriteeriumide kohta, et lihtsustada valikumenetlust.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Kui avaliku huvi üksused määraksid ametisse rohkema kui ühe vannutatud audiitori või audiitorühingu, tugevdaks see kutsealast skeptitsismi ning aitaks kaasa auditi kvaliteedi tõstmisele. Samuti soodustaks see meede koos väiksemate audiitorühingute kaasamisega nende ühingute suutlikkuse arendamist, aidates seega kaasa selliste vannutatud audiitorite ja audiitorühingute arvu suurendamisele, kelle hulgast avaliku huvi üksused saavad audiitoreid valida. Seepärast peaks viimast toetama ja soodustama seda, et kohustuslikku auditit määratakse läbi viima rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing.

välja jäetud

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Selleks et vältida tutvuse ohtu ning tugevdada seeläbi audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust, on tähtis kehtestada pikim lubatud periood, mille vältel üks ja sama vannutatud audiitor või audiitorühing võib teatavas auditeeritavas üksuses audiitorteenust osutada. Samuti tuleks kehtestada asjakohane järkjärgulise rotatsiooni mehhanism kohustuslikus auditis osalevate kõige kõrgema tasandi töötajate puhul, sealhulgas audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostavate võtmetähtsusega auditeerimispartnerite puhul. On oluline määrata kindlaks ka asjakohane periood, mille vältel vastav vannutatud audiitor või audiitorühing ei tohi sama üksuse kohustuslikku auditit läbi viia. Sujuva ülemineku tagamiseks peaks endine audiitor andma üleminekutoimiku oluliste teabematerjalidega üle uuele audiitorile.

välja jäetud

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a) Nii audititeenuste kui ka kutsetegevusväliste teenuste korrapärased ja avatud kohustuslikud hankemenetlused annavad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimaluse esitleda oma teenuseid ja oskusi läbipaistvas protsessis ning suurendada oma nähtavust avaliku huvi üksustele teenuste osutajatena. Hanke kasutamine ergutab auditikomiteesid tugevalt kaaluma suuremal arvul võimalikke audititeenuste ja kutsetegevusväliste teenuste osutajaid. Artiklite 10 a ja 33 hankesätete eesmärk ei ole siiski sundida kutsetegevusväliste teenuste osutajaid ja audiitoreid roteeruma. Korduv tagasinimetamine on seega selgesõnaliselt lubatud, kui ülalmainitud artiklites sätestatud tingimused on täielikult täidetud.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 b) Samuti tuleks viia läbi auditiga seonduvate finantsteenuste ja kutsetegevusväliste teenuste korrapärased ja avatud hankemenetlused, sest need annavad väikestele ja keskmise suurusega vannutatud audiitoritele, audiitorühingutele ja seonduvate kutsetegevusväliste teenuste osutajatele võimaluse esitleda oma teenuseid ja oskusi läbipaistvas protsessis ning olla rohkem nähtavad kui avaliku huvi üksustele teenuste osutajad. Ametisolev audiitor ei pea tingimata osutama auditiga seonduvaid finantsteenuseid ja kutsetegevusväliseid teenuseid ning seega ergutab hankeprotsess suurel määral auditikomiteesid vaagima suuremat hulka võimalikke audititeenuste ja kutsetegevusväliste teenuste pakkujaid. Nii auditiga seonduvate finantsteenuste kui ka kutsetegevusväliste teenuste jaoks kohustusliku hankemenetluse läbiviimise eesmärk ei ole mitte üksnes hinnata ametisoleva teenuste osutaja tegevust, vaid ka auditeeritava üksuse nõudeid.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Selleks et tagada siseturul investorite ja tarbijate suur usaldus, vältides huvide konflikte, tuleks vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes kohaldada asjakohast järelevalvet, mida teostaksid pädevad asutused, mis on auditeerimise kutsealast sõltumatud ning mis omavad asjakohast suutlikkust, asjatundlikkust ja ressursse. Riigi pädevatel asutustel peaksid olema vajalikud volitused järelevalveülesannete täitmiseks, sealhulgas võimalus juurdepääsuks dokumentidele ning õigus nõuda mis tahes isikult teavet ja teostada kontrolli. Nad peaksid olema spetsialiseerunud finantsturgude või finantsaruandluse kohustuste täitmise järelevalvele või kohustusliku auditi järelevalvele. Samas peaks olema võimalik, et avaliku huvi üksustele seatud kohustuste täitmise järelevalvet teostaksid nende üksuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused. Vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel ei tohiks olla mis tahes võimalikku lubamatut mõju pädevate asutuste rahastamisele.

(29) Selleks et tagada siseturul investorite ja tarbijate suur usaldus, vältides huvide konflikte, tuleks vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes kohaldada asjakohast järelevalvet, mida teostaksid pädevad asutused, mis on auditeerimise kutsealast sõltumatud ning mis omavad asjakohast suutlikkust, asjatundlikkust ja ressursse. Riigi pädevatel asutustel peaksid olema vajalikud volitused järelevalveülesannete täitmiseks, sealhulgas võimalus juurdepääsuks dokumentidele ning õigus nõuda mis tahes isikult teavet ja teostada kontrolli. Nad peaksid olema spetsialiseerunud finantsaruandluse kohustuste täitmise järelevalvele või kohustusliku auditi järelevalvele. Samas peaks olema võimalik, et avaliku huvi üksustele seatud kohustuste täitmise järelevalvet teostaksid nende üksuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused. Vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel ei tohiks olla mis tahes võimalikku lubamatut mõju pädevate asutuste rahastamisele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turg aja jooksul areneb. Seepärast on vaja, et pädevad asutused jälgivad turul aset leidvaid muutusi, eelkõige seoses võimaliku väikese valikuga audiitori leidmiseks ning turu suurest kontsentratsioonist tulenevate riskidega.

(33) Avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turg aja jooksul areneb. Seepärast on vaja, et liidu konkurentsiasutused, liikmesriigid ning ESMA jälgivad turul aset leidvaid muutusi, eelkõige seoses võimaliku väikese valikuga audiitori leidmiseks ning turu suurest kontsentratsioonist tulenevate riskidega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(36 a) Direktiiviga tagatakse, et kõik ELi pädevad asutused teevad koostööd avaliku huvi üksuste finantsaruandeid auditeerivate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tegevuse küsimuses ning et seda koostööd kooskõlastab ESMA. Nii võtaks ESMA üle ELi koostöömehhanismi, mis toimib praegu Euroopa Komisjoni loodud ja juhitava audiitorite järelevalveasutuste Euroopa eksperdirühma (EGAOB) egiidi all, luues alalise sisekomitee, mis koosneb määruse eelnõus ettenähtud ülesandeid täitma määratud pädevatest asutustest. Direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 32 osutatud pädevad asutused, kes moodustavad otsusega 2005/2009/EÜ loodud audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma, on eelnimetatud alalise sisekomitee täisliikmed. Seega jätkatakse audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma tööd alalise sisekomitee raames. Audiitorite avalikku järelevalvet tuleks teostada jätkuvalt riiklikul tasandil.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) See, et tunnustatakse vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sobivust avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi teostamiseks, peaks edendama audiitorite ja ühingute võimalusi osutada teenuseid teistele klientidele. Seepärast on tähtis kehtestada Euroopa tasandi kvaliteeditunnistus, mille peaks välja töötama ESMA. Tunnistuse saamiseks esitatavate taotluste läbivaatamisse tuleks kaasata riiklikud pädevad asutused.

välja jäetud

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Kapitaliturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja jätkusuutlikku auditivõimekust ning audiitorteenuste konkurentsivõimelist turgu, kus on piisaval hulgal audiitorühinguid, kes suudavad teostada avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit. ESMA peaks esitama aruande nende muutuste kohta audititurul, mis kaasnesid käesoleva määrusega. Sellise analüüsi teostamisel peaks ESMA arvesse võtma vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavate riiklikke tsiviilvastutuse eeskirjade mõju auditituru struktuurile. Sellise aruande ja muude asjakohaste tõendite alusel peaks komisjon esitama aruande mõju kohta, mis vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavatel riiklikel tsiviilvastutuse eeskirjadel on auditituru struktuurile, ning võtma meetmed, mida ta peab järelduste põhjal asjakohaseks.

(40) Kapitaliturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja jätkusuutlikku auditivõimekust ning audiitorteenuste konkurentsivõimelist turgu, kus on piisaval hulgal audiitorühinguid, kes suudavad teostada avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit. Euroopa konkurentsivõrgustik peaks esitama aruande nende muutuste kohta audititurul, mis kaasnesid käesoleva määrusega. Sellise analüüsi teostamisel peaks Euroopa konkurentsivõrgustik arvesse võtma vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavate riiklikke tsiviilvastutuse eeskirjade mõju auditituru struktuurile. Sellise aruande ja muude asjakohaste tõendite alusel peaks komisjon esitama aruande mõju kohta, mis vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavatel riiklikel tsiviilvastutuse eeskirjadel on auditituru struktuurile, ning võtma meetmed, mida ta peab järelduste põhjal asjakohaseks.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Võtmaks arvesse auditeerimise ja auditituru arengut, tuleks komisjonile anda volitused täpsustada tehnilised nõuded uuele vannutatud audiitorile või audiitorühingule üleantava toimiku sisu kohta ning avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute Euroopa kvaliteeditunnistuse juurutamise kohta.

välja jäetud

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Selleks et võtta arvesse finantsturgudel, auditeerimises ja auditi kutsealal aset leidnud tehnilist arengut ning täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. Delegeeritud õigusaktide kasutamine on eriti vajalik seonduvate audititeenuste ja kutsetegevusväliste teenuste loetelu kohandamiseks ning selleks, et määratleda nende tasude määrad, mida ESMA võib küsida Euroopa kvaliteeditunnistuste väljastamise eest vannutatud audiitoritele ja audiitorühingutele. On eriti tähtis, et komisjon peab oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasemel. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(44) Selleks et võtta arvesse finantsturgudel, auditeerimises ja auditi kutsealal aset leidnud tehnilist arengut ning täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. Delegeeritud õigusaktide kasutamine on eriti vajalik seonduvate audititeenuste ja keelatud kutsetegevusväliste teenuste loetelu kohandamiseks ning selleks, et määratleda nende tasude määrad, mida ESMA võib küsida Euroopa kvaliteeditunnistuste väljastamise eest vannutatud audiitoritele ja audiitorühingutele. On eriti tähtis, et komisjon peab oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasemel ja ESMAga. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise ESMA-le, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45) Selleks et tagada õiguskindlus ning sujuv üleminek käesoleva määrusega kehtestatud korrale, on tähtis kehtestada üleminekukord seoses audiitorühingute kohustusliku rotatsiooni, audiitorühingu valimiseks valikumenetluse korraldamise kohustuse ning audiitorühingute ainult audititeenuseid osutavateks ühinguteks ümberkorraldamise nõuete jõustumisega.

(45) Selleks et tagada õiguskindlus ning sujuv üleminek käesoleva määrusega kehtestatud korrale, on tähtis kehtestada üleminekukord seoses käesoleva määruse teatavate nõuete jõustumisega.

Selgitus

Põhjendust tuleb muuta, et kajastada audiitorühingute kohustusliku rotatsiooni, kohustusliku hankemenetluse ja ainult audititeenuseid osutavate audiitorühingute nõuete kaotamist, kuid et jätta sellegipoolest alles üleminekumeetmete põhimõte, mida võib vaja minna teatud sätete puhul, et anda avaliku huvi üksustele ja audiitorühingutele kohandumiseks aega.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid, mis on määratletud direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 2, välja arvatud mõisted „auditi aruanne” ja pädevad asutus”.

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid, mis on määratletud direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 2, välja arvatud mõisted „auditi aruanne”, „pädev asutus” ja avaliku huvi üksused”.

 

Käesoleva määruse tähenduses hõlmavad „avaliku huvi üksused” järgmist:

 

a) liikmesriigi õigusaktidega reguleeritud üksused, mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda iga liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (******) artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EÜ (*****) artikli 4 lõike 1 punktis k määratletud ELi alternatiivsed investeerimisfondid;

 

b) krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ* artikli 4 punkti 1 tähenduses; välja arvatud krediidiasutused, kes ei ole välja lasknud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, välja arvatud juhul, kui kõnealuse krediidiasutuse varade koguväärtus ületab 30 miljardit eurot;

 

c) kindlustusandjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ** artikli 13 tähenduses;

 

d) liikmesriigi õigusega reguleeritud üksused, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ*** artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutused, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 15 lõiget 2;

 

e) liikmesriigi õigusega reguleeritud üksused, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ**** artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutused, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse direktiivi 2007/64/EÜ artikli 15 lõiget 2;

 

f) investeerimisühingud, nagu on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1;

 

g) liikmesriigi õigusega reguleeritud üksused, kes on väärtpaberite keskdepositooriumid;

 

h) kesksed vastaspooled, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse X/XXXX***** artikli 2 lõikes 1 [vt määruse ettepanekut börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (COM(2010) 484)];

 

_________________

 

* ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

 

** ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

 

*** ELT L 187, 18.7.2009, lk 5.

 

**** ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

 

*****

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

välja jäetud

Suured avaliku huvi üksused

 

Käesoleva määruse tähenduses hõlmavad „suured avaliku huvi üksused” järgmist:

 

a) direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktis a määratletud üksuste puhul iga liikmesriigi kümme suurimat aktsiate emitenti, mõõdetuna aastalõpu noteeringu järgi arvutatud turukapitalisatsiooni alusel ning igal juhul kõik aktsiate emitendid, kelle keskmine turukapitalisatsioon aastalõpu noteeringu alusel oli kolme eelneva kalendriaasta vältel üle 1 000 000 000 euro;

 

b) direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktides b–f määratletud üksuste puhul kõik üksused, mille bilansimaht kokku ületab bilansipäeval 1 000 000 000 eurot;

 

c) direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktides g–h määratletud üksuste puhul kõik üksused, mille hallatavad varad kokku ületavad bilansipäeval 1 000 000 000 eurot.

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kõik vajaliku tagamaks, et avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimist ei mõjutaks mis tahes olemasolev või võimalik huvide konflikt ega äri- või muu suhe, mille üheks osapooleks on kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing või, lähtuvalt olukorrast, selle võrgustik, juhid, audiitorid, töötajad, mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid sellel vannutatud audiitoril või audiitorühingul on võimalik kasutada või juhtida, ega mis tahes selle vannutatud audiitori või audiitorühinguga valitseva mõju kaudu otseselt või kaudselt seotud isik.

Vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kõik vajaliku tagamaks, et kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust ei ohustaks rahanduslikud, isiklikud, äri või tööhõivega seotud või muud suhted, mis hõlmavad vannutatud audiitorit, audiitorühingut, tema tütarettevõtjaid ja võrgustikku ja mis tahes füüsilist isikut, kellel on võimalik mõjutada kohustusliku auditi tulemust.

Selgitus

Esitatud sõnastus kajastab paremini vannutatud audiitori või audiitorühingu ja auditeeritava üksuse vahelist suhet ja annab terviklikumalt edasi sõltumatust ohustavaid riske. Pealegi vastab see paremini kehtivatele rahvusvahelistele eetikastandarditele ja tagaks rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Juhul kui avaliku huvi üksuselt kohustusliku auditi eest saadud tasud moodustavad kokku üle 20 % või kahe järjestikuse aasta eest üle 15 % kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt aasta jooksul saadud tasudest kokku, avalikustab see audiitor või ühing auditikomiteele asjaolu, et need tasud kokku moodustavad vastavalt üle 20 % või üle 15 % ühingu poolt saadud tasudest kokku, ning seepeale käivitatakse artikli 11 lõike 4 punktis d osutatud arutelu. Auditikomitee kaalub, kas mõni teine vannutatud audiitor või audiitorühing peab enne auditi aruande väljastamist teostama audiitorteenuse osutamise suhtes kvaliteedikontrolli.

välja jäetud

Juhul kui avaliku huvi üksuselt kohustusliku auditi eest saadud tasud kahe järjestikuse aasta puhul kokku moodustavad 15 % või rohkem kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt aasta jooksul saadud tasudest kokku, teavitab kõnealune audiitor või ühing sellisest olukorrast artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevat asutust. Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus otsustab vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt esitatud objektiivsete põhjenduste alusel, kas sellise üksuse vannutatud audiitor või audiitorühing võib jätkata kohustusliku auditi teostamist täiendaval perioodil, mis ei ole mingil juhul pikem kui kaks aastat.

 

Kui auditeeritav üksus on auditikomitee omamise kohustusest vabastatud, otsustab auditeeritav üksus, milline üksuse organ või asutus sõlmib kokkuleppe vannutatud audiitori või audiitorühinguga käesolevas lõikes sätestatud kohustuste täitmiseks.

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing võib osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ettevõtjatele kohustusliku auditi teenuseid ja auditiga seonduvaid finantsteenused.

Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing võib osutada auditeeritavale üksusele või tema kontrollitavatele ettevõtjatele kutsetegevusväliseid teenuseid ainult pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt hinnanud sõltumatust ähvardavaid ohte ja selle potentsiaalseid kaitsemeetmeid vastavalt artiklile 11 ning kui ta on saanud auditikomiteelt nõusoleku.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, võib selle võrgustiku liige osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ELis tegutsevatele ettevõtjatele kohustusliku auditi teenuseid ja auditiga seonduvaid finantsteenuseid.

Juhul kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, võib selle võrgustiku liige osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ELis tegutsevatele ettevõtjatele kutsetegevusväliseid teenuseid ainult pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt hinnanud sõltumatust ähvardavaid ohte ja selle potentsiaalseid kaitsemeetmeid vastavalt artiklile 11 ning kui ta on saanud auditikomiteelt nõusoleku.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. „Auditiga seonduvate finantsteenuste” all mõistetakse käesoleva artikli tähenduses järgmist:

välja jäetud

a) raamatupidamise vahearuannete audit või ülevaatus;

 

b) kinnitava avalduse väljastamine ühingujuhtimise aruannete kohta;

 

c) kinnitava avalduse väljastamine ettevõtja sotsiaalse vastutuse küsimuste kohta;

 

d) kinnitava avalduse või tunnistuse väljastamine finantseerimisasutusi reguleerivatele asutustele aruandekohustuse täitmise kohta, mis väljub kohustusliku auditi raamest ning on mõeldud aitamaks reguleerivatel asutustel täita oma ülesandeid, näiteks kapitalinõuete või teatavate maksevõime suhtarvude kohta, mis määravad, kui tõenäoliselt ettevõtja on jätkuvalt suuteline täitma oma võlakohustusi;

 

e) kinnituse esitamine maksunõuete järgimise kohta, kui selline kinnitus on nõutud siseriikliku õigusega;

 

f) mis tahes muud audititööga seotud seadusjärgsed kohustused, mis on vannutatud audiitorile või audiitorühingule kehtestatud ELi õigusaktidega.

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad kutsetegevusvälised teenused järgmist:

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad keelatud kutsetegevusvälised teenused kõiki teenuseid, mida pakutakse auditi objektiks olevate raamatupidamise aastaaruandega hõlmatud ajavahemikul ning perioodil, mille jooksul auditeerimiskohustust täidetakse ning teenuse osutamine põhjustab olulist huvide konflikti, sealhulgas:

a) teenused, millega kaasneb kõigil juhtudel huvide konflikt:

a) raamatupidamisteenused, kehtivate ja edasilükkunud maksude arvutamise ettevalmistamine ning kohustusliku auditeerimise objektiks olevate raamatupidamisdokumentide ja finantsaruannete ettevalmistamine;

i) auditiga mitteseotud eksperditeenused, maksunõustamine, üldjuhtimise ja muud nõuandeteenused;

b) selliste sisekontrolli, riskijuhtimise või finantsteabe tehnoloogiasüsteemide väljatöötamine või rakendamine, mis

ii) raamatupidamine ning raamatupidamisdokumentide ja finantsaruannete koostamine;

i) moodustavad olulise osa auditeeritava üksuse finantsaruandlust hõlmavast sisekontrollist, või

iii) finantsaruannetesse kaasatud finantseerimisteabe koostamise ja/või kontrollimisega seotud sisekontrolli ja riskijuhtimise menetluse väljatöötamine ja rakendamine ning riskide alane nõustamine;

ii) sellise teabe kogumine, mis on oluline raamatupidamisdokumentide või finantsaruannete jaoks, mille suhtes rakendatakse kohustuslikku auditit;

iv) hindamisteenused, arvamuse esitamine aususe kohta ning mitterahaliste maksete aruannete koostamine;

c) hindamisteenuste pakkumine, mis hõlmab kindlustusmatemaatilisi teenuseid või õigusalaseid tugiteenuseid puudutavaid hindamisi, kus hindamisel oleks eraldi või ühiselt oluline mõju kohustusliku auditeerimise objektiks olevatele finantsaruannetele;

v) kindlustusmatemaatilised ja õigusteenused, sealhulgas kohtuasjade lahendamine;

d) õigusteenused seoses

vi) finantsteabe tehnoloogiasüsteemide väljaarendamine ja rakendamine direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktides b–j osutatud avaliku huvi üksuste jaoks;

i) üldnõustamise,

vii) osalemine auditikliendi siseauditis ja siseauditi funktsiooniga seonduvate teenuste osutamine;

ii) auditeeritava kliendi nimel läbirääkimiste pidamise või

viii) maakleri või vahendaja, investeerimisnõustaja või investeerimispanganduse teenused;

iii) aitamine kaasa vaidluste lahendamisele, kui asjaomastel summadel oleks oluline mõju kohustusliku auditeerimise objektiks olevatele finantsaruannetele;

b) teenused, millega võib kaasneda huvide konflikt:

e) palgaarvestuse teenused;

i) personalijuhtimise teenused, sealhulgas kõrgema juhtkonna liikmete värbamine;

f) auditeeritava üksuse aktsiate reklaamimine, nendega kauplemine või nende märkimine;

ii) vastavuskirjade esitamine investoritele seoses ettevõtja väärtpaberite emiteerimisega;

g) personalijuhtimise teenused seoses kõrgema juhtkonnaga, kellel on ametialaselt võimalik oluliselt mõjutada kohustuslikule auditeerimisele kuuluvate raamatupidamisdokumentide ja finantsaruannete ettevalmistamist, kui sellised teenused hõlmavad järgmist:

iii) finantsteabe tehnoloogiasüsteemide väljaarendamine ja rakendamine direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktis a osutatud avaliku huvi üksuste jaoks;

i) sellistele ametikohtadele kandidaatide otsimine või väljaselgitamine või

iv) hoolsuskohustuse auditi teenused müüvale või ostvale osapoolele seoses võimalike ühinemiste ja ülevõtmistega ning kinnitava avalduse tegemine auditeeritud üksuse kohta finants- või ettevõtetevahelise tehingu muudele osapooltele.

ii) sellistele ametikohtadele kandideerijate soovituste kontrollimine.

 

h) struktureerimistehingutega seonduvad õigus- ja maksunõustamisteenused, mille on kehtestanud vannutatud audiitor või audiitorühing või selle võrgustiku liige ning mis lähevad kaugemale alternatiivide tutvustamisest ja/või analüüsist ning mis mõjutaksid otseselt kohustusliku auditi objektiks olevat finantsaruannet.

Erandina esimesest ja teisest lõigust võib vannutatud audiitor või audiitorühing osutada punkti b alapunktides iii ja iv nimetatud teenuseid, kui selleks on saadud artikli 35 lõikes 1 osutatud pädeva asutuse eelnev luba.

 

Erandina esimesest ja teisest lõigust võib vannutatud audiitor või audiitorühing osutada punkti b alapunktides i ja ii nimetatud teenuseid, kui selleks on saadud käesoleva määruse artiklis 31 osutatud auditikomitee eelnev luba.

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui selle võrgustiku liige, millesse avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit läbiviiv vannutatud audiitor või audiitorühing kuulub, osutab auditeeritava avaliku huvi üksuse poolt kontrollitavale kolmandas riigis asutatud ettevõtjale kutsetegevusväliseid teenused, hindab asjaomane vannutatud audiitor või audiitorühing, kas selline teenuste osutamine võrgustiku liikme poolt võib ohtu seada vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatuse.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Osalemist auditeeritava üksuse otsuste vastuvõtmises ning lõike 3 punkti a alapunktides ii ja iii osutatud teenuste osutamist käsitatakse kõigil juhtudel sõltumatust mõjutavate tegevustena.

välja jäetud

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 3 punkti a alapunktides i ja iv–viii osutatud teenuste osutamise puhul eeldatakse, et see mõjutab sõltumatust.

välja jäetud

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Juhul kui audiitorühing teenib suurtest avaliku huvi üksustest rohkem kui kolmandiku oma aastastest auditituludest ning kuulub võrgustikku, mille liikmete aastased audititulud Euroopa Liidus kokku ületavad 1 500 miljonit eurot, peab ta täitma järgmisi tingimusi:

välja jäetud

a) ta ei osuta ühelegi avaliku huvi üksusele otseselt ega kaudselt kutsetegevusväliseid teenuseid;

 

b) ta ei kuulu võrgustikku, mis osutab ELis muid kutsetegevusväliseid teenuseid;

 

c) ükski üksus, mis osutab lõikes 3 loetletud teenuseid, ei tohi omada audiitorühingus otseselt ega kaudselt rohkem kui 5 % kapitalist või hääleõigustest;

 

d) üksused, mis osutavad lõikes 3 loetletud teenuseid, ei tohi omada audiitorühingus otseselt ega kaudselt koos rohkem kui 10 % kapitalist või hääleõigustest;

 

e) selline audiitorühing ei tohi omada üheski üksuses, mis osutab lõikes 3 loetletud teenuseid, otseselt ega kaudselt rohkem kui 5 % kapitalist või hääleõigustest.

 

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada käesoleva artikli lõikes 2 esitatud auditiga seonduvate finantsteenuste nimekirja ning lõikes 3 esitatud kutsetegevusväliste teenuste nimekirja. Selliste volituste kasutamisel võtab komisjon arvesse auditeerimise ja auditi kutseala arengut.

välja jäetud

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Liikmesriigid võivad erandina täiendada ülaltoodud lõike 2 kohaselt keelatud teenuste nimekirja vannutatud audiitorite või audiitorühingute puhul, millele kõnealune riik on päritoluliikmesriigiks. Pädevad asutused teavitavad ESMAt kõigist teistest teenustest või tegevustest, mida nad peavad huvide konflikti põhjustajaks.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Kutsetegevusväliste teenuste heakskiitmine auditikomitee poolt

 

1. Auditikomitee töötab välja kutsetegevusväliste teenuste poliitika, mis reguleerib seda, kas vannutatud audiitor või audiitorühing või juhul, kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, siis kas sellise võrgustiku liige võib osutada auditeeritud üksusele või selle kontrollitavale ettevõttele kutsetegevusväliseid teenuseid, mis ei ole keelatud kutsetegevusvälised teenused (artikli 10 lõige 2). Kõnealune poliitika peab hõlmama järgmisi aspekte:

 

i) kutsetegevusväliste teenuste iseloom ja see, kas nad on üldiselt lubatud või vajavad konkreetset tegevuspõhist heakskiitu;

 

ii) selliste teenustega seotud lõivude tasemed ja see, kuidas need lõivud on seotud auditeerimise lõivudega, esitatuna kutsetegevusväliste teenuste liikide kaupa ja liidetuna;

 

iii) volituste delegeerimine teatavate heakskiitmise tasemete jaoks.

 

Üksikud otsused kutsetegevusväliste teenuste osutamise heakskiitmiseks põhinevad kutsetegevusväliste teenuste poliitikal ja selle puhul võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:

 

i) vannutatud audiitori või audiitorühingu teadmised ja kogemused selliste teenuste valdkonnas ning see, kas on võimalik kasutada alternatiivseid teenuseosutajaid, ning

 

ii) kas on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed audiitorite sõltumatust ähvardavate ohtude kõrvaldamiseks mõistliku tasemeni, mis võib tuleneda sellest, et vannutatud audiitor või audiitorühing pakub kutsetegevusväliseid teenuseid.

 

2. Lõikes 1 osutatud kutsetegevusväliste teenuste poliitikat kujundades peab auditikomitee tegema järgmist:

 

a) taotlema suurimat võimalikku läbipaistvust; ning

 

 

b) taotlema kutsetegevusväliste teenuste poliitika heakskiitmist aktsionäride üldkoosolekul.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) taotlema auditikomiteelt luba osutada auditeeritavale üksusele artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud kutsetegevusväliseid teenuseid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) taotlema artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevalt asutuselt loa osutada auditeeritavale üksusele artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides iii ja iv osutatud kutsetegevusväliseid teenuseid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) auditi kava, milles on kindlaks määratud kohustusliku auditi tõenäoline ulatus ja meetodid;

c) auditi kava, milles on kindlaks määratud kohustusliku auditi tõenäoline ulatus ja meetodid, ning kui ametisse on määratud rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, siis ülesannete jaotust ametisse määratud vannutatud audiitorite või audiitorühingute vahel ja kooskõlas artikli 33 lõikega 1 kehtestatud rotatsioonikava;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) järgib (järgivad) avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimisel direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26 osutatud rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, tingimusel et need standardid on kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.

Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) järgib (järgivad) avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimisel direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26 osutatud rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid.

Selgitus

Audiitorid peaksid järgima IAASBi poolt välja antud rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid. Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja käesoleva määruse vahel ei tohiks olla erinevusi.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt r

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

r) artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud kutsetegevusvälised teenused, mida auditikomitee lubas vannutatud audiitoril või audiitorühingul osutada auditeeritavale üksusele;

r) artiklis 10 osutatud kutsetegevusvälised teenused, mida auditikomitee lubas vannutatud audiitoril või audiitorühingul osutada auditeeritavale üksusele;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt r

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

r) artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud kutsetegevusvälised teenused, mida auditikomitee lubas vannutatud audiitoril või audiitorühingul osutada auditeeritavale üksusele;

r) artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud kutsetegevusvälised teenused, mida auditikomitee lubas vannutatud audiitoril, audiitorühingul või kutsetegevusvälise teenuse pakkujal osutada auditeeritavale üksusele;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt s

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

s) artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides iii ja iv osutatud kutsetegevusvälised teenused, mida artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus lubas vannutatud audiitoril või audiitorühingul osutada auditeeritavale üksusele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt t

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

t) arvamus, milles on selgelt väljendatud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) arvamus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aruanded annavad õige ja õiglase ülevaate üksuse majandustegevusest ning on koostatud vastavalt asjakohasele finantsaruandluse raamistikule ning vajaduse korral, kas raamatupidamise aastaaruanne või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne vastab põhikirja nõuetele; auditiarvamus on märkusteta arvamus, märkustega arvamus, vastupidine arvamus või – kui vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) ei ole suutelised auditi kohta arvamust avaldama – arvamuse avaldamisest loobumine. Märkustega või vastupidise arvamuse või arvamuse avaldamisest loobumise korral tuleb aruandes selgitada sellise otsuse põhjusi;

t) arvamus, milles on selgelt väljendatud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) arvamus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aruanded annavad õige ja õiglase ülevaate üksuse majandustegevusest ning on koostatud vastavalt asjakohasele finantsaruandluse raamistikule ning vajaduse korral, kas raamatupidamise aastaaruanne või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne vastab põhikirja nõuetele; rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaselt on auditiarvamus märkusteta arvamus, märkustega arvamus või vastupidine arvamus. Märkustega või vastupidise arvamuse korral tuleb aruandes selgitada sellise otsuse põhjusi. Krediidiasutuste ja kindlustusandjate puhul ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 ning määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 16 tuleks vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) arvamuses esitada vajadusel auditeeritud üksuse väljavaated tegevust jätkava üksusena ja teavitada pädevat asutust;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt u

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

u) viited mis tahes küsimustele, millele vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) soovib (soovivad) erilist tähelepanu juhtida, lisamata auditi arvamusele märkusi;

u) kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega viited mis tahes küsimustele, millele vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) soovib (soovivad) erilist tähelepanu juhtida, lisamata auditi arvamusele märkusi;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v) arvamus selle kohta, kas majandusaasta aruanne ja sama eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses;

v) kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega arvamus selle kohta, kas majandusaasta aruanne ja sama eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamiseks on määratud rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, lepivad nad kohustusliku auditi tulemuste suhtes kokku ning esitavad ühise aruande ja arvamuse. Erimeelsuste korral esitab iga vannutatud audiitor või audiitorühing oma arvamuse eraldi. Juhul kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing lisab oma arvamusele märkuse, esitab vastupidise arvamuse või loobub arvamuse esitamisest, käsitatakse üldist arvamust märkustega arvamusena, vastupidise arvamusena või arvamuse avaldamisest loobumisena. Iga vannutatud audiitor või audiitorühing esitab eraldi lõigus omapoolsed erimeelsuse põhjused.

3. Kui avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamiseks on määratud rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, lepivad nad kohustusliku auditi tulemuste suhtes kokku ning esitavad ühise aruande ja arvamuse. Erimeelsuste korral esitab iga vannutatud audiitor või audiitorühing oma arvamuse eraldi. Juhul kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing lisab oma arvamusele märkuse, esitab vastupidise arvamuse või loobub arvamuse esitamisest, käsitatakse üldist arvamust märkustega arvamusena, vastupidise arvamusena või arvamuse avaldamisest loobumisena, kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Iga vannutatud audiitor või audiitorühing esitab eraldi lõigus omapoolsed erimeelsuse põhjused.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Auditi aruanne võib olla kuni neli lehekülge või 10 000 tähemärki (ilma tühikuteta) pikk. See ei tohi sisaldada ristviiteid artiklis 23 osutatud täiendavale aruandele auditikomiteele.

4. Auditi aruanne ei tohi sisaldada ristviiteid artiklis 23 osutatud täiendavale aruandele auditikomiteele ning on kirjutatud selges ja üheselt mõistetavas keeles.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku huvi üksuse auditikomitee jälgib kohustuslikku auditit teostava(te) vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tööd.

Avaliku huvi üksuse auditikomitee jälgib kohustuslikku auditit teostava(te) vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tööd ning, kui ametisse on määratud rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, ülesannete jaotust nende vahel ja nende rotatsiooni.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) teavitab (teavitavad) auditikomiteed kohustusliku auditi käigus tuvastatud olulistest asjaoludest, eelkõige olulistest puudustest finantsaruandluse protsessi sisekontrollis. Mis tahes osapoole taotluse korral arutab (arutavad) vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) neid asjaolusid auditikomiteega.

Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) teavitab (teavitavad) auditikomiteed kohustusliku auditi käigus tuvastatud olulistest asjaoludest, eelkõige olulistest puudustest finantsaruandluse protsessi sisekontrollis. Mis tahes osalise taotluse korral arutab (arutavad) vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) neid asjaolusid auditikomiteega ning, kui ametisse on määratud rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, ülesannete jaotust nende vahel.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui auditeeritav üksus on auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud, otsustab auditeeritav üksus, milline üksuse kogu või organ sõlmib kokkuleppe vannutatud audiitori või audiitorühinguga käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor või audiitorühing on kohustatud teatama ka kõigist asjaoludest ja otsustest, mis on saanud talle teatavaks, kui ta viis läbi kohustuslikku auditit ettevõtja kohta, kellel on tihedad sidemed avaliku huvi üksusega, mille kohustuslikku auditit ta samuti teostab.

Vannutatud audiitor või audiitorühing on kohustatud teatama ka kõigist asjakohastest asjaoludest ja otsustest, mis on saanud talle teatavaks, kui ta viis läbi kohustuslikku auditit ettevõtja kohta, kellel on tihedad sidemed avaliku huvi üksusega, mille kohustuslikku auditit ta samuti teostab.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Krediidiasutuste ja kindlustusandjate üle järelevalvet teostavad pädevad asutused peavad nende krediidiasutuste ja kindlustusandjate kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega regulaarset dialoogi.

Artikli 3 punktides b, c ja f osutatud avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavad pädevad asutused peavad nende krediidiasutuste ja kindlustusandjate kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega regulaarset dialoogi. Pädev asutus ja vannutatud audiitor või audiitorühing teavitavad teineteist ja auditeeritavat üksust lõikes 1 nimetatud asjakohastest asjaoludest või otsustest.

 

Vähemalt kord aastas korraldab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kohtumise finantsstabiilsuse nõukogu poolt süsteemselt tähtsaks peetava finantsasutuse kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega või võrgustikega, et nad teavitaksid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sektori arengust või mis tahes olulisest arengust nendes süsteemselt tähtsates finantsasutustes.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing avalikustab pädevatele asutustele heauskselt mõne lõikes 1 osutatud asjaolu või otsuse või mis tahes asjaolu lõikes 2 ette nähtud dialoogi raames, ei käsitata seda lepingust või õigusnormidest tuleneva teabe avaldamise piirangu rikkumisena ning sellega ei kaasne sellistele isikutele mingit vastutust.

3. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing avalikustab midagi pädevatele asutustele heauskselt, ei käsitata seda lepingust või õigusnormidest tuleneva teabe avaldamise piirangu rikkumisena ning sellega ei kaasne sellistele isikutele mingit vastutust.

Selgitus

Aktiivne kahepoolne dialoog pädevate asutuste ning vannutatud audiitorite ja audiitorühingute vahel aitab parandada finantsasutuste kohustuslike auditite kvaliteeti. ESMAt ja Euroopa Komisjoni tuleks teavitada kõigist selles konkreetses valdkonnas avaldatavatest suunistest. Pädevatele asutustele millegi heauskset avalikustamist tuleks pidada üldiselt eelistatavaks.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Majandusaasta aruandes ja majandusaasta kasumiaruandes kajastatakse kogukäive, mis on jaotatud avaliku huvi üksuste ning avaliku huvi üksusest emaettevõtjaga ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi tasudeks, muude üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi tasudeks ning artikli 10 lõikes 2 määratletud auditiga seonduvate finantsteenuste eest saadud tasudeks.

Majandusaasta aruandes ja majandusaasta kasumiaruandes kajastatakse kogukäive, mis on jaotatud avaliku huvi üksuste ning avaliku huvi üksusest emaettevõtjaga ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi tasudeks, muude üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi tasudeks ning artiklis 10 määratletud auditiga seonduvate ja muude kindlustunnet andvate audititeenuste eest saadud tasudeks.

Selgitus

Artikli 10 lõike 2 väljajätmisest tingitud muudatus.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud teavitavad sellest ESMAt ja pädevaid asutusi, kui iga-aastane läbipaistvusaruanne on vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil vastavalt kas avaldatud või kui seda on ajakohastatud.

Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud teavitavad sellest pädevaid asutusi, kui iga-aastane läbipaistvusaruanne on vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil vastavalt kas avaldatud või kui seda on ajakohastatud.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) nende avaliku huvi üksuste loetelu, mille kohta vannutatud audiitor või audiitorühing on eelnenud majandusaasta jooksul teostanud kohustusliku auditi, ning nende üksuste loetelu, kellelt vannutatud audiitor või audiitorühing teenib üle 5 % oma aastatulust;

f) nende avaliku huvi üksuste loetelu, mille kohta vannutatud audiitor või audiitorühing on eelnenud majandusaasta jooksul teostanud kohustusliku auditi, ning nende üksuste loetelu, kellelt vannutatud audiitor või audiitorühing teenib üle 5 % oma aastatulust, mis teenitakse kohustusliku auditi ja kutsetegevusväliste teenuste tasudelt;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kord aastas oma pädevale asutusele auditeeritud avaliku huvi üksuste loetelu nendelt teenitud tulude lõikes.

Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kord aastas oma pädevale asutusele auditeeritud avaliku huvi üksuste loetelu nendelt teenitud tulude lõikes. Loetelu sisaldab audititeenustelt ja kutsetegevusvälistelt teenustelt teenitud tulusid.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vähemalt üks auditikomitee liige peab olema pädev auditeerimises ning veel üks liige raamatupidamisarvestuses ja/või auditeerimises. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust vastavas valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb.

Vähemalt üks auditikomitee liige peab olema pädev auditeerimises. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust vastavas valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb.

Selgitus

Sõnad „ning veel üks liige raamatupidamisarvestuses ja/või auditeerimises” tuleks välja jätta. Lõike ülejäänud pädevuse alased nõuded komiteele on piisavad. Lisanõuded üksikutele liikmetele muudavad juhatustesse värbamise probleemid ainult veelgi keerulisemaks, eriti väikeste turgude ja/või väikeste juhatustega ettevõtjate jaoks.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Enamik auditikomitee liikmetest peavad olema sõltumatud. Auditikomitee esimehe määravad komitee liikmed ning ta peab olema sõltumatu.

Enamik auditikomitee liikmetest peavad olema sõltumatud. Auditikomitee eesistuja valib igal aastal auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosolek ning ta peab olema sõltumatu. Eesistuja annab aru otse aktsionäridele või osanikele.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Auditikomitee liikmed osalevad oskusi arendavates programmides, et tagada nende ülesannete täitmiseks piisav tehniliste teadmiste tase.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) avaliku huvi üksused, mis on vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid), nagu on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2, või alternatiivsed investeerimisfondid, nagu on määratletud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a;

välja jäetud

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktides b ja c osutatud avaliku huvi üksused peavad selgitama avalikkusele põhjusi, miks nad ei pea asjakohaseks moodustada auditikomiteed ega usaldada auditikomitee ülesannete täitmist haldus- või järelevalveorganile.

Punktis b osutatud avaliku huvi üksused selgitavad riikide pädevatele asutustele põhjusi, miks nad ei pea asjakohaseks moodustada auditikomiteed ega usaldada auditikomitee ülesannete täitmist haldus- või järelevalveorganile.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 5 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) jälgima vannutatud audiitorite või audiitorühingute kvaliteeti, hõlmates pädeva asutuse tähelepanekuid ja järeldusi vastavalt artikli 40 lõikele 6;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 5 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) vastutama vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) valiku menetluse eest ning soovitama vannutatud audiitorit (audiitoreid) või audiitorühingut (-ühinguid), keda vastavalt artiklile 32 ametisse nimetada;

e) vastutama vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) valiku menetluse eest ning soovitama vannutatud audiitorit (audiitoreid) või audiitorühingut (-ühinguid), keda vastavalt artiklile 32 auditeeritava ettevõtja iga-aastasel üldkoosolekul ametisse nimetada;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 5 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) andma loa, iga üksikjuhtumi puhul eraldi, vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt auditeeritavale üksusele artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud teenuste osutamiseks.

f) kiitma heaks vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt kõigi nende kutsetegevusväliste teenuste osutamise, mis ei ole artikli 10 lõikes 3 nimetatud keelatud teenused ega artikli 10 lõikes 2 osutatud auditiga seonduvad ja muud kindlustunnet andvad teenused, auditeeritavale üksusele ja tema Euroopa Liidus tegutsevatele kontrollitavatele ettevõtjatele.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui soovitus ei ole seotud audiitorteenuse osutamise pikendamisega vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule, peab soovitus sisaldama vähemalt kaht valikut audiitorteenuse osutamise kohta ning auditikomitee peab väljendama neist ühe suhtes nõuetekohaselt põhjendatud eelistust.

Kui on tegemist vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) esialgse ametissenimetamisega või audiitorteenuse osutamise pikendamisega vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule, mis toimub pärast kombineeritud teenuse osutamise seitsmeaastase ajavahemiku lõppemist, peab soovitus sisaldama vähemalt kaht valikut audiitorteenuse osutamise kohta ning auditikomitee peab väljendama neist ühe suhtes nõuetekohaselt põhjendatud eelistust.

 

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui soovitus on seotud audiitorteenuse osutamise pikendamisega vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule, võtab auditikomitee oma soovituse koostamisel arvesse kõiki soovitatava vannutatud audiitori või audiitorühingu kohta artikli 40 lõikes 6 osutatud ning pädeva asutuse poolt kooskõlas artikli 44 punktiga d avaldatud tähelepanekuid ja järeldusi.

Auditikomitee võtab oma soovituse koostamisel aluseks auditi kvaliteedi põhjaliku hindamise.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Auditikomitee märgib oma soovituses, et tema soovitus ei ole mõjutatud kolmanda isiku poolt ning see ei ole seotud ühegi lepinguklausliga, mida käsitletakse lõikes 7.

Laiaulatuslik hinnang viiakse läbi läbipaistvalt ja süstemaatiliselt ning see hõlmab kaalutlusi audiitori või audiitorühingu ametialase pädevuse kohta, mis on vajalik kohustusliku auditi läbiviimiseks kooskõlas asjakohaste eetikanormide ja artiklis 20 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Laiaulatuslikus hinnangus võetakse arvesse kõiki soovitatava vannutatud audiitori või audiitorühingu kohta artikli 40 lõikes 6 osutatud ning pädeva asutuse poolt kooskõlas artikli 44 punktiga d avaldatud tähelepanekuid ja järeldusi.

 

Auditikomitee märgib oma soovituses, et tema soovitus ei ole mõjutatud kolmanda isiku poolt ning see ei ole seotud ühegi lepinguklausliga, mida käsitletakse lõikes 7.

Selgitus

See määrab kindlaks auditi kvaliteedi hinnangu sisu.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui soovitus ei ole seotud audiitorteenuse osutamise pikendamisega vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule, peab auditikomitee käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovitus olema koostatud järgides auditeeritava üksuse korraldatud valikumenetlust, pidades kinni järgmistest kriteeriumidest:

Auditikomitee käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovitus peab olema koostatud järgides auditeeritava üksuse korraldatud valikumenetlust, pidades kinni järgmistest kriteeriumidest:

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) auditeeritav üksus võib kutsuda mis tahes vannutatud audiitoreid või audiitorühinguid esitama oma ettepanekuid kohustusliku auditi teenuse osutamiseks, tingimusel et järgitakse artikli 33 lõike 2 nõuet ning vähemalt üks kutse saanud audiitor või ühing ei ole audiitor või ühing, kes teenis eelneval kalendriaastal asjaomases liikmesriigis üle 15 % oma audititasudest suurtelt avaliku huvi üksustelt;

a) auditeeritav üksus võib kutsuda mis tahes vannutatud audiitoreid või audiitorühinguid esitama oma ettepanekuid kohustusliku auditi teenuse osutamiseks, tingimusel et järgitakse artikli 33 lõiget 2 ning tagatakse väikeste ja keskmise suurusega teenusepakkujatega arvestamine;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) auditeeritav üksus võib vannutatud audiitori(te)le või audiitorühingu(te)le kutse saatmise meetodi ise vabalt valida ning ta ei ole kohustatud avaldama hanketeadet Euroopa Liidu Teatajas ja/või siseriiklikes riigi teatajates ega ajalehtedes;

välja jäetud

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel avalikustab artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus asjaomaste vannutatud audiitorite ja audiitorühingute nimekirja, mida ajakohastatakse kord aastas. Pädev astus kasutab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolt kooskõlas artikliga 28 esitatud teavet asjakohaste arvutuste tegemiseks.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel avalikustab artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus asjaomaste vannutatud audiitorite ja audiitorühingute nimekirja, mida ajakohastatakse kord aastas.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Krediidiasutuse või kindlustusandja puhul esitab haldus- või järelevalveorgan oma ettepaneku kavandi artikli 35 lõikes 2 osutatud pädevale asutusele. Artikli 35 lõikes 2 osutatud pädeval asutusel on õigus soovituses esitatud valik vetostada. Sellist vastuseisu tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

6. Krediidiasutuse või kindlustusandja puhul esitab haldus- või järelevalveorgan oma ettepaneku kavandi artikli 35 lõikes 2 osutatud pädevale asutusele, kes esitab need ESMA-le. ESMA konsulteerib selliste ettepanekute teemal EBA ja EIOPAga. Artikli 35 lõikes 2 osutatud pädeval asutusel on õigus soovituses esitatud valik vetostada. Sellist vastuseisu tuleb nõuetekohaselt põhjendada ja sellest ESMAt teavitada.

Juhul kui pädev asutus ei esita oma vastust ettenähtud aja jooksul pärast auditikomitee soovituse esitamist, käsitatakse seda soovitusega vaikimisi nõusolekuna.

Juhul kui pädev asutus või ESMA ei esita oma vastust ettenähtud aja jooksul pärast auditikomitee soovituse esitamist, käsitatakse seda soovitusega vaikimisi nõusolekuna.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku huvi üksus teavitab artiklis 35 osutatud pädevaid asutusi igast kolmanda isiku katsest kehtestada sellist lepinguklauslit või muul viisil mõjutada vannutatud audiitori või audiitorühingu valimist käsitlevat aktsionäride või osanike üldkoosoleku otsust.

Avaliku huvi üksus teavitab otse ja viivitamatult artiklis 35 osutatud pädevaid asutusi igast kolmanda isiku katsest kehtestada sellist lepinguklauslit või muul viisil mõjutada vannutatud audiitori või audiitorühingu valimist käsitlevat aktsionäride või osanike üldkoosoleku otsust.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Selleks et lihtsustada auditeeritaval üksusel tema vannutatud audiitori või audiitorühingu ametisse nimetamise valikumenetluse korraldamise kohustuse täitmist, annavad EBA, EIOPA ja ESMA kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 16 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja avaliku huvi üksustele suunatud suunised, milles käsitletakse lõikes 3 osutatud valikumenetlust reguleerivaid kriteeriume.

välja jäetud

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku huvi üksus määrab vannutatud audiitori või audiitorühingu ametisse esimeseks audiitorteenuse osutamise perioodiks, mille kestus ei ole lühem kui kaks aastat.

Avaliku huvi üksus määrab ühe või mitu vannutatud audiitorit või ühe või mitu audiitorühingut ametisse esimeseks audiitorteenuse osutamise perioodiks, mille kestus ei ole pikem kui seitse aastat.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku huvi üksus võib seda audiitorteenuse osutamist pikendada ainult üks kord.

Avaliku huvi üksus võib seda audiitorteenuse osutamist pikendada juhul, kui auditikomitee seda soovitab. Aktsionärid või osanikud peavad vannutatud audiitori(te) teenuseosutamise lepingu iga-aastasel üldkoosolekul ametlikult heaks kiitma.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Audiitorteenuse osutamise kahe perioodi kestus kokku ei tohi ületada kuut aastat.

välja jäetud

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kuus aastat kestva teenuse osutamise ajaks on määratud ametisse kaks vannutatut audiitorit või audiitorühingut, ei tohi kummagi vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt teenuse osutamise kestus ületada üheksa aastat.

välja jäetud

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pärast lõikes 1 osutatud audiitorteenuse osutamise maksimaalse kestuse saavutamist, ei ole asjaomasel vannutatud audiitoril või audiitorühingul või tema võrgustiku mis tahes ELis asuval liikmel lubatud teostada asjaomase avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit enne, kui on möödunud vähemalt neljaaastane vaheperiood.

välja jäetud

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib avaliku huvi üksus erandkorras taotleda artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevalt asutuselt pikendust, mille alusel määrata sama vannutatud audiitor või audiitorühing uuesti ametisse audiitorteenuse osutamise täiendavaks perioodiks. Kui ametisse määratakse kaks vannutatud audiitorit või audiitorühingut, siis kolmas audiitorteenuse osutamise periood ei tohi olla pikem kui kolm aastat. Kui ametisse määratakse üks vannutatud audiitor või audiitorühing, siis kõnealune kolmas audiitorteenuse osutamise periood ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

välja jäetud

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kohustusliku auditi eest vastutav(ad) võtmetähtsusega auditeerimispartner(id) lõpetab (lõpetavad) osalemise avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimises, kui ametissemääramisest on möödunud seitse aastat. Ta võib või nad võivad osaleda sama avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimises uuesti, kui on möödunud lisaks vähemalt kolm aastat.

välja jäetud

Vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab kohustuslikku auditit teostavate kõige kõrgema tasandi töötajate suhtes asjakohase järkjärgulise rotatsiooni mehhanismi, sealhulgas vähemalt isikute suhtes, kes on registreeritud vannutatud audiitoritena. Järkjärgulist rotatsiooni mehhanismi kohaldatakse etappidena ning pigem üksikisikute kui tervete töörühmade suhtes. See peab olema proportsionaalne vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatuse ja mastaapsusega.

 

Vannutatud audiitor või audiitorühing peab olema suuteline tõestama pädevale asutusele, et seda mehhanismi kohaldatakse tulemuslikult ning see on kohandatud vastavalt vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatusele ja mastaapsusele.

 

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse tehnilised nõuded lõikes 6 osutatud üleandmistoimiku sisu kohta.

ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse tehnilised nõuded lõike 2 esimeses lõigus osutatud üleandmistoimiku sisu kohta.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu lõikes 6 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 10.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu lõike 2 esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 10.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) direktiivi 2004/109/EÜ artikli 24 lõike 4 punkt h;

välja jäetud

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESMA kogub kõnesoleva teabe kokku ning avalikustab selle.

Komisjon kogub kõnesoleva teabe kokku ning avalikustab selle.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Turu jälgimine

Turu kvaliteedi ja konkurentsivõime järelevalve

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevad asutused jälgivad korrapäraselt avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turul toimuvat arengut.

Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevad asutused ja Euroopa konkurentsivõrgustik jälgivad korrapäraselt avaliku huvi üksustele kvaliteetsete kohustusliku auditi teenuste osutamisel toimuvat arengut.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelkõige hindavad pädevad asutused järgmist:

Eelkõige hindavad esimeses lõigus osutatud pädevad asutused järgmist:

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) suurest kontsentratsioonist tulenevaid riske, sealhulgas märkimisväärset turuosa omavate audiitorühingute tegevuse lõpetamist, kohustusliku auditi teenuste pakkumise katkemist nii konkreetsete sektorite siseselt kui ka sektoriteüleselt, riski edasist kuhjumist turul ning selle mõju finantssektori üldisele stabiilsusele;

a) vannutatud audiitori või audiitorühingu kvaliteedipuuduste suurest kontsentratsioonist, sealhulgas süstemaatilistest puudustest audiitorühingu võrgustikus tulenevaid riske, mis võivad põhjustada audiitorühingute tegevuse lõpetamist, kohustusliku auditi teenuste pakkumise katkemist nii konkreetsete sektorite siseselt kui ka sektoriteüleselt, auditi puuduste riski edasist kuhjumist ning selle mõju finantssektori üldisele stabiilsusele;

Selgitus

Pädevate asutuste esmane ülesanne on kanda hoolt auditi kvaliteedi eest. Seetõttu on oluline keskendada pädevate asutuste aruandluskohustus ümber auditi kõrge kvaliteedi tagamisele.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) turukontsentratsiooni taset, sealhulgas konkreetsetes sektorites;

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b) auditikomiteede tegevuse tulemuslikkust audititöö kvaliteedi jälgimisel ja audiitorite sõltumatuse kaitsmisel;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) vajadust võtta meetmeid nende riskide leevendamiseks.

b) vajadust võtta selliseid meetmeid nende riskide leevendamiseks, mis võivad olla õiguslikult siduvad.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga pädev asutus koostab X. Xks 20XX [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ning pärast seda vähemalt kord kahe aasta jooksul selle kohta aruande ning esitab selle ESMA-le, EBA-le ja EIOPA-le.

Iga pädev asutus koostab X. Xks 20XX [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ning pärast seda vähemalt kord nelja aasta jooksul selle kohta aruande ning esitab selle ESMA-le ja komisjonile.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESMA, EBA ja EIOPA koostavad nende aruannete põhjal ühisaruande olukorra kohta ELi tasandil. See aruanne esitatakse komisjonile, Euroopa Keskpangale ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

Pärast konsulteerimist ESMAga koostab komisjon nende aruannete põhjal ühisaruande olukorra kohta ELi tasandil. See aruanne esitatakse liikmesriikidele ja nende parlamentidele, Euroopa Parlamendile, Euroopa Keskpangale ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 4 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Pädevad asutused annavad ESMA-le nõu situatsiooniplaanide üldise seisundi osas.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks moodustab ESMA kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 41 alalise asutusesisese komitee. Kõnealune asutusesisene komitee moodustatakse nii, et sinna kuuluvad vähemalt käesoleva määruse artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste esindajad. Kui arutluse all on vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamise ja registreerimise või suhetega kolmandate riikidega seonduvad küsimused, mis on olulised avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi seisukohast, kutsutakse kõnealuse asutusesisese komitee koosolekule ka direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 32 osutatud pädevate asutuste esindajad.

Selleks moodustab ESMA kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 41 alalise asutusesisese komitee. Kõnealune asutusesisene komitee moodustatakse nii, et sinna kuuluvad vähemalt käesoleva määruse artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ja direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 32 osutatud pädevate asutuste esindajad, kes siiani moodustasid otsusega 2005/909/EÜ loodud audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma (EGAOB).

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ESMA teeb koostööd kohustuslike auditite läbiviimisega seotud rahvusvaheliste standardite ja tavade arendamises osalevate rahvusvaheliste organitega.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. ESMA annab pädevatele asutustele nõu käesolevas määruses sätestatud juhtudel. Enne käesoleva määruse kohase mis tahes lõpliku otsuse tegemist kaaluvad pädevad asutused kõnealuseid nõuandeid.

2. ESMA annab pädevatele asutustele nõu käesolevas määruses sätestatud juhtudel. Enne käesoleva määruse kohase mis tahes lõpliku otsuse tegemist kaaluvad pädevad asutused kõnealuseid nõuandeid (alaline auditikomitee). Asutusesisene komitee võib luua pädevate asutuste erikolleegiume, et lihtsustada kvaliteedi tagamist, uurimisi, artiklis 50 osutatud Euroopa kvaliteeditunnistuste väljastamist ning kontrolli, situatsioonplaneerimise ja halduskaristuste alast koostööd.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. ESMA-l peavad olema sobivad töötajad, kellel on nõutav võimekus ja asjatundlikkus, ning vajalikud vahendid, et olla suuteline käesolevas määruses sätestatud ülesandeid täitma.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ühised standardid artiklis 22 osutatud aruande sisu ja esituse kohta;

a) ühised standardid artiklis 22 osutatud aruande sisu ja esituse kohta artiklis 20 viidatud rahvusvaheliste auditeerimisstandardite alusel;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) ühised standardid artiklis 23 osutatud aruande sisu ja esituse kohta;

b) ühised standardid artiklis 23 osutatud aruande sisu ja esituse kohta, mille puhul järgitakse riiklikel nõuetel põhinevaid aruandmiskohustusi;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) ühised standardid artiklis 24 osutatud auditikomitee järelevalvetegevuse kohta;

c) ühised standardid artiklis 24 osutatud auditikomitee järelevalvetegevuse sõltumatuse kohta, mida põhjustavad auditikomitee liikmete ja auditeeritava üksuse juhtkonna vaheliste finants-, äri-, töö- või muud liiki otsestest või kaudsetest suhetest tingitud riskid;

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) ühised standardid ja parimad tavad artiklis 33 osutatud järkjärgulise rotatsiooni mehhanismi puhul;

välja jäetud

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) ühised standardid ja parimad tavad audiitorite tagasikutsumise ja eelkõige selleks mõjuvate põhjuste olemasolu kohta, nagu on osutatud artiklis 34;

f) ühised standardid ja parimad tavad audiitorite tagasikutsumise nõuetekohaste kriteeriumite olemasolu kohta, nagu on osutatud artiklis 34;

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel rakendamisele kuuluvad täitemeetmed ja -tegevused;

g) auditi valdkonnas kehtivad ühised standardid ja parimad tavad, mis hõlbustavad kehtivate raamatupidamisstandardite, eelkõige väärtuse langust käsitlevate eeskirjade järjepideva täitmise tagamist;

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) artiklis 40 sätestatud kvaliteeditagamise ülevaatuste läbiviimise ühised standardid ja parimad tavad, võttes arvesse eelkõige:

h) artiklis 40 sätestatud kvaliteeditagamise ülevaatuste läbiviimise ühised standardid ja parimad tavad artiklis 20 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandardite raames, võttes arvesse eelkõige:

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aruandes, mis tuleb koostada X. Xks 20XX [kaks aastat pärast määruse jõustumist], hindab ESMA auditiuru struktuuri.

Aruandes, mis tuleb koostada X. Xks 20XX [kaks aastat pärast määruse jõustumist], hindab ESMA, kes võtab arvesse Euroopa konkurentsivõrgustiku nõuandeid, auditituru struktuuri.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 4 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESMA poolt X. Xks 20XX [neli aastat pärast määruse jõustumist] koostatavas aruandes analüüsitakse, kas artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks piisavad volitused ja asjakohased ressursid.

ESMA poolt X. Xks 20XX [neli aastat pärast määruse jõustumist] koostatavas aruandes analüüsib ESMA, kas artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks piisavad volitused ja asjakohased ressursid.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 4 – lõik 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESMA poolt X. Xks 20XX [kuus aastat pärast üleminekuperioodi lõppu] koostavas aruandes käsitletakse järgmisi küsimusi:

ESMA poolt X. Xks 20XX [kuus aastat pärast üleminekuperioodi lõppu] koostavas aruandes käsitleb ESMA järgmisi küsimusi:

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Komisjon esitab pärast kolmeaastase üleminekuperioodi lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ESMA tegevuse tulemuslikkuse kohta auditi ja sisemise auditikomitee valdkonnas ning võimaliku ESMA rolli suurendamise kohta tulevikus. Komisjon annab hinnangu, kas ESMA-l on piisavalt vahendeid, et täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid, ja teeb vajadusel ettepaneku eelarve muutmise kohta.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellist taotlust esitav pädev asutus teavitab esimeses ja teises lõigus osutatud mis tahes taotlusest ESMAt.

Sellist taotlust esitav pädev asutus teavitab esimeses ja teises lõigus osutatud mis tahes taotlusest komisjoni.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15 tööpäeva jooksul pärast teatava võrgustiku jaoks pädevate asutuste kolleegiumi moodustamist valivad selle liikmed korraldaja. Kui kokkuleppele ei jõuta, määrab korraldaja ESMA.

15 tööpäeva jooksul pärast teatava võrgustiku jaoks pädevate asutuste kolleegiumi moodustamist valivad selle liikmed korraldaja.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Enne X.X.20XX [kaks aastat pärast direktiivi jõustumist] viib komisjon läbi vannutatud audiitorite või audiitorühingute poolt kohustuslike auditite läbiviimise eest või audiitorühingute poolt avaliku huvi üksuste kohustuslike auditite läbiviimise eest võetavate tasude asjakohasuse ja nende poolt auditiuru struktuurile avaldatava mõju hindamise ning esitab aruande. Nimetatud aruande alusel võtab komisjon, kui ta peab seda asjakohaseks, meetmeid võimalike tuvastatud probleemide lahendamiseks.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 69 a

 

Aruanne ESMA kohta

 

Komisjon koostab X. Xks [viis aastat pärast üleminekuperioodi lõppu] aruande ESMA praeguse ja tulevase rolli kohta. Komisjon hindab, kas ESMA-l on piisavalt ressursse käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

välja jäetud

Selgitus

ELi määrus ei ole sobiv õigusakti vorm, eriti arvestades komisjoni ettepaneku äärmist üksikasjalikkust ja sekkuvat laadi. Sellega võetakse kõigile sobiv lähenemisviis, milles ei arvestata ELi eri äriühingu üldjuhtimise süsteemide olemusega. See vähendaks mõnes liikmesriigis äriühingu üldjuhtimise standardeid.

SELETUSKIRI

Seda arvamust koostades on võetud nõuetekohaselt arvesse küsimusi, mis on seotud audiitorteenuste kvaliteedi parandamise, audititurul valitseva konkurentsi tihendamise ja auditeerimisstandardite ühtlustamisega ELis. Samas tuleks tähelepanu pöörata ka määrusest audiitorteenuste kasutajatele (seega äriühingutele ja investoritele) tulenevale kulule, kusjuures rakendamisest tulenevate kulude ja tulude tasakaalu peetakse väga tähtsaks, kuna ettevõtjad võitlevad praeguses raskes majanduslikus olukorras püsimajäämise eest.

Kuigi komisjon juhib tähelepanu mitmele mõistlikule konkurentsiga seotud küsimusele, paneks mõne ettepaneku rakendamine siiski äriühingutele ebamõistliku koormuse ja tooks kaasa lisakulud, kusjuures sellest tõusev tulu ei ole kindel. Iga reformi puhul tuleks esmajärjekorras arvestada auditi kvaliteeti, sest aktsionärid ja investorid peavad saama usaldada auditiaruannet, selleks et jätkata äriühingutesse investeerimist.

Hankemenetlus ja jagatud audit

Auditi kutseala reformiti viimati kaheksanda äriühinguõiguse direktiivi raames ja selles nõuti partnerite kohustuslikku väljavahetamist vähemalt seitsme aasta järel. Selle reformi mõju auditi sõltumatusele ja kvaliteedile ELis ei ole paraku veel näha, kuna mõju hindamiseks ei ole veel piisavalt aega mööda läinud. Seetõttu tundub komisjoni ettepanek, mille kohaselt tuleks seda punkti oluliselt tugevdada, nii et kogu audiitorühingu väljavahetamine oleks kohustuslik iga seitsme aasta järel, ennatlik ja võib osutuda mittevajalikuks.

Kohustuslik iga seitsme aasta järel toimuv hankemenetlus annaks auditikomiteele võimaluse kontrollida põhjalikumalt praeguse audiitori osutatavaid audiitorteenuseid ja välistaks turul spekulatsioonid selle kohta, millal hange välja kuulutatakse. Planeeritud audiitorteenuste hankemenetlus ei tekitaks turul negatiivset reaktsiooni. Kuigi täiemahuline hankemenetlus võib suurendada äriühingute kulusid, peaks see aitama tihendada konkurentsi auditeerimise valdkonnas ja andma rohkematele audiitorühingutele prognoositava ajakava hankemenetluseks valmistumiseks ning kindluse selle kohta, et nende kandidatuuri kaalutakse.

Praegu teevad mõned äriühingud otsuse jagatud auditi kasuks, kus mõnd tütarettevõtjat auditeerib kontserni auditi tegijast erinev audiitorühing. Sellega välditakse jagatud vastutuse probleemi ja auditeeritavale üksusele tulenevaid lisakulusid, kuna kontserni audiitoril on vastutus kogu auditi eest ja ta kontrollib tütarettevõtja auditi tingimusi ning seejärel hindab selle tulemusi. Arvamuse koostaja on otsustanud mitte teha seda teenust kohustuslikuks, kuna see ei sobiks kõigile äriühingutele, kuid auditikomiteed peaksid siiski võtma seda nõuetekohaselt arvesse, eelkõige seoses kavandatava korrapärase hankemenetlusega.

Kutsetegevusvälised teenused

Kutsetegevusvälistest teenustest saadav tulu on muutunud audiitorühingute jaoks niisama tähtsaks kui kohustusliku auditi tegemine ja kuigi mõnel juhul on tõhusam lasta vannutatud audiitoril osutada mõnd auditivälist teenust, ei ole see mingil juhul alati nii. Seetõttu tahaks arvamuse koostaja julgustada auditikomiteesid olema aktiivsem kutsetegevusväliste teenuste osutajaid puudutavates otsustes.

Esiteks tuleks auditikomiteega konsulteerida kõigi kutsetegevusväliste teenuste osutamise osas, et komitee saaks nõuetekohaselt kaaluda seda, kes on parim teenuse osutaja ja kas vannutatud audiitori valimine selle teenuse osutajaks mõjutaks tema sõltumatust.

Teiseks tuleks kõigi suure rahalise väärtusega kutsetegevusväliste teenuste puhul korraldada hankemenetlus. Rahalise väärtuse künnise peaks pakkuma välja äriühingu auditikomitee ja see tuleks avaldada igal aastal. Kuigi väikesed audiitorühingud ei pruugi suuta auditeerida suuri globaalseid üksusi, suudavad nad arendada välja erioskused konkreetsetes kutsetegevusväliste teenuste valdkondades, kui neil on mõistlik eeldada, et nad võivad saada neid teenuseid osutada. See koos jagatud auditi võimaldamisega võiks anda auditikomiteedele rohkem kogemusi väikeste audiitorühingute kasutamisel ja tihendada aja jooksul konkurentsi ELi audititurul.

Euroopa tasandi järelevalve – EGAOB

Kuigi komisjon soovitab määrata ESMA ELi tasandil sobivaks organiks koordineerima riiklike asutuste tegevust ning koostama regulatiivseid tehnilisi standardeid ja suuniseid auditeerimise kohta, tunneb arvamuse koostaja muret selle üle, et ELi väärtpaberijärelevalveasutustest ainult viiel on vastutus audiitorühingute ja audiitorteenuste järelevalve eest ja seega ei ole neil kollektiivselt vajalikke kogemusi selles valdkonnas. Ka on ESMA-le G20 kohustustest tulenevalt antud oma vastutusvaldkonnas mitmeid ülesandeid, mis peavad olema prioriteet, mistõttu arvamuse koostaja leiab, et audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühm (EGAOB) sobib paremini neid ülesandeid täitma. Rühma praegusest õiguslikust vormist tulenevalt tuleb seda tingimata teha Euroopa Komisjoni nõustamise kaudu; tuleks aga siiski kaaluda, kas rühmast peaks saama täieõiguslik 3. taseme komitee, et nõuetekohaselt koordineerida audiitorteenuste järelevalvet ühtsel turul ning aktiivselt ja otseselt kujundada tulevasi delegeeritud õigusakte ja suuniseid.

Avaliku huvi üksuse määratlus

Parlamendis toimunud arutelude käigus on avaldatud muret ettepanekute üle eristada finantsüksuste ja mittefinantsüksuste auditeerimine. Nii tähtsa põhikirjast tuleneva toimingu osas kõigi ELi äriühingute vahel valitseva selguse huvides peaksid kõik auditid olema pigem samad, olenemata konkreetsest valdkonnast, ja seetõttu pidas arvamuse koostaja vajalikuks suurte avaliku huvi üksustega seotud sätete kaotamist.

Eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide kaasamine avaliku huvi üksuste määratlusse valmistab arvamuse koostajale suurt muret, sest määruse paljud sätted ja mõiste tulevane kasutamine ei oleks proportsionaalne sellega hõlmatud fondide arvukust arvestades. Kuigi arvamuse koostaja leiab, et palju tähelepanu äratanud pettusjuhtumeid arvestades tuleb fonde ja fondijuhtide tegevust põhjalikult auditeerida, usub ta siiski, et seda on kõige parem teha alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlevas direktiivis sisalduva depoopanga funktsiooni ja eurofondide tulevase läbivaatamise raames.

Dialoog riikide reguleerivate asutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

Süsteemselt oluliste finantseerimisasutuste audiitoritel on nende äriühingute kohta privilegeeritud teavet ja paljudel juhtudel valdkondlik ülevaade, mis on finantsjärelevalveorganite jaoks oluline. Kuigi audiitoritel on paljudes liikmesriikides alati olnud kohustus teatada murettekitavatest asjaoludest riiklikele reguleerivatele asutustele, paljudes riikides seda siiski tehtud ei ole. Seetõttu tuleks luua foorum, et turul toimuvaid arenguid oleks võimalik korrapäraselt arutada. Kuigi on tõsi, et audiitorid ei ole järelevalve teostajad, võivad nad siiski olla pädevatele asutustele nende tegevuses kasulikud partnerid.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loodi jälgima süsteemse riski tekkimist kogu ELis, seetõttu oleks ELi suurimate üksuste audiitoritel kasulik pidada anonüümsuse alusel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga korrapärast dialoogi valdkondlike arengute kohta süsteemselt olulistes finantseerimisasutustes. Tegemist peaks olema kahepoolse dialoogiga, mis peaks aitama mõlemaid pooli nende ülesannete täitmisel.

Audiitori aruanne ja auditeerimine on äärmiselt tähtsad investorite usalduse seisukohalt ja laiema üldsuse jaoks. Arvamuse koostaja teeb seetõttu ettepaneku avaldada üksikasjalikumalt auditikomitee otsused ja sellest tulenev ettevõtte poliitika, mis on seotud auditi ja auditiväliste teenuste osutajatega. Ta soovitab ka ametlikku hankemenetlust teenuste osas ja tõhustatud dialoogi, milles osalevad finantssüsteemi reguleerivad asutused ja järelevalveasutused ning audiitorid, kes auditeerivad ELi finantssüsteemi seisukohalt süsteemset riski kujutavaid finantseerimisasutusi. Selliselt või proportsionaalselt parandada auditi kvaliteeti kogu ELis.

MENETLUS

Pealkiri

Avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvad erinõuded

Viited

COM(2011)0779 – C7-0470/2011 – 2011/0359(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

15.12.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

15.12.2011

Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev

20.4.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Kay Swinburne

25.10.2011

Arutamine parlamendikomisjonis

15.10.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.3.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

17

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Elena Băsescu, Slavi Binev, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Othmar Karas, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Hans-Peter Martin, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Pierre Audy, Pervenche Berès, Lajos Bokros, Philippe De Backer, Saïd El Khadraoui, Sari Essayah, Roberto Gualtieri, Sophia in ‘t Veld, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Emilie Turunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Klaus-Heiner Lehne, Sabine Verheyen, Tatjana Ždanoka


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (3.12.2012)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvate erinõuete kohta

(COM(2011)0779 – C7‑0470/2011 – 2011/0359(COD))

Arvamuse koostaja: Jürgen Creutzmann

LÜHISELGITUS

2008. aasta finantskriis on seadnud kahtluse alla Euroopa kohustusliku auditisüsteemi, eelkõige seoses avaliku huvi üksustega. Kuigi puudujäägid pangandussektoris olid väidetavalt tingitud nõuetekohase järelevalve ja piisavate regulatiivsete kaitsemeetmete puudumisest, on nõutud kohustusliku auditisüsteemi parandamist, et tugevdada ettevõtjate avaldatavates finantsaruannetes investorite kaitset. On vaieldav, kas asjatundlikumad auditeerimiseeskirjad oleksid kriisi ära hoidnud või seda leevendanud. Siiski pakub kindlam auditiprotsess lisandväärtust ja dünaamilisemat audititurgu. Selles osas väljendab arvamuse koostaja komisjoni ettepaneku üle heameelt.

Arvamuse projektis keskendutakse auditi kvaliteedi, audiitorite sõltumatuse ja investorite kaitse suurendamisele. Eriti tuleb rõhutada audiitori ja auditeeritava üksuse ning investoreid esindava tugevdatud auditikomitee suhteid. Arvamuse koostaja ei soovi alustada arutelu teemal, kas määruse sätted tuleks pigem kehtivasse direktiivi lisada, aga toonitab seoseid äriühingu üldjuhtimisega, mis õigustaks paindlikumat lähenemisviisi, mis jätaks liikmesriikidele rohkem ruumi, et kohandada sätteid oma riiklikku raamistikku.

Analüüsist nähtub, et audititurg on nii kontsentreeritud, et mõne liikmesriigi valikuvõimalused on oluliselt vähenenud, sest turgu valitseb üks või kaks suurt audiitorühingut. Arvamuse koostaja on skeptiline, et komisjoni ettepanek suudab tegelikkuses praegust turuolukorda muuta ja lõhkuda olemasolevaid oligopole. Selle eesmärgi suudaks saavutada üksnes ulatusliku turusekkumisega, aga sääraste meetmete proportsionaalsus on kaheldav. Pealegi võivad mõned kavandatud meetmed tuua kaasa hoopis turu suurema kontsentreerumise ja seetõttu tuleks need hoolikalt läbi vaadata.

Arvamuse koostaja pooldab meetmeid, millega suurendatakse auditite kvaliteeti ja audiitorite sõltumatust. Samas aga tuleb toonitada, et kõik sellised meetmed peavad olema proportsionaalsed seatud eesmärgiga. Seepärast teeb arvamuse koostaja ettepaneku vaadata üle kõige ulatuslikumad ettepanekus esitatud turusekkumised, s.o auditiga seonduvate finantsteenuste piirangud ja kohustusliku välise rotatsiooni kontseptsioon, või neid vähemalt kohandada. Kuigi neist võib kasu olla, näiteks võivad nad suurendada audiitorite sõltumatust, siis nii nagu nad on ettepanekus esitatud, kaasneksid nendega järgmised ohud: turu suurem kontsentreerumine, väiksem valik audiitorühinguid ja madalama kvaliteediga auditid esimesel rotatsioonile järgneval aastal. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku pikendada audiitorite määramise maksimaalset kestust.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku tugevdada märgatavalt auditikomitee positsiooni. Esiteks tuleks audiitori valimise riigihankemenetlus läbi viia iga seitsme aasta järel, sest see võimaldaks kõigil huvitatud audiitoritel või audiitorühingutel oma teenust pakkuda, muudaks nii valikuprotsessi läbipaistvamaks ning annaks auditikomiteele laiema valikuvõimaluse ja võimaluse valida kõige parema kvalifikatsiooniga audiitorühing. Kogu audiitori valimise protsessi kestel on auditikomitee auditeeritava üksuse esindaja ja läbirääkimiste juht. Samuti tuleks tugevdada investorite staatust, näiteks nõuda iga auditiga seotud teenuse puhul auditikomitee eelnevat luba, sest see vähendab audiitorite sõltumatusele avaldatavat ohtu.

Arvamuse koostaja tervitab kahtlemata ettepanekut esitada auditikomiteele ja järelevalveorganile täiendav aruanne, sest see suurendab esitatavat teavet ja on parim vahend, millega käsitleda kriitilisi küsimusi, nagu tegevuse jätkuvuse põhimõte, puudujäägid sisekontrollisüsteemides ja nõuete eiramise juhtumid. Aruandes tuleb üksikasjalikult käsitleda juhtkonna finantsaruande kvaliteeti. Seepärast teeb arvamuse koostaja ettepaneku viia avaliku auditiaruande mitu aspekti üle täiendavasse aruandesse, sest investorid on kõige paremini kaitstud, kui neid esindavatele organitele antakse rohkem teavet ja neil on vajalikud teadmised käeulatuses võrreldes sellega, kui teave tehtaks kättesaadavaks avalikkusele, kellega puuduvad üksusel suhted.

Põhimõtteliselt võib kaaluda auditeeritavale üksusele pakutavate muude kui üksnes kohustusliku auditiga seotud teenuste piiramist, sest kui lisatasud on audititasudega võrreldes ebaproportsionaalsed, võivad kõnealused teenused kujutada ohtu audiitorite sõltumatusele. Mõned mainitud teenused on aga audititööga tihedalt seotud ja neid suudavad kõige tõhusamalt pakkuda audiitorid ja vahel ainult nemad. Seetõttu oleks ebaproportsionaalne kehtestada audititasudega seoses meelevaldset piirangut, mida ei saa kohandada konkreetsele olukorrale või üksuse komplekssusele. Arvamuse koostaja teeb hoopis ettepaneku keelata kutsetegevusvälised teenused ning nõuda auditiga seonduvate ja muude sõnaselgelt nimetatud kindlustunnet andvate teenuste osutamiseks auditikomitee eelnevat luba. Samuti nõutakse, et audiitor ise väldiks ohte oma sõltumatusele ja kaitseks seda nõuetekohaselt. Selleks et lubada tulevikus uusi teenuseid, ei tohiks keelatud ega lubatud teenuste nimekiri olla lõplik.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust ohustavate riskide vältimisele aitaks kaasa nende asjakohane sisemine töökorraldus. Seega ei tohiks audiitorühingu omanikud ja aktsionärid ega ühingut juhtivad isikud sekkuda kohustusliku auditi läbiviimisse mis tahes viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust. Lisaks peaksid vannutatud audiitorid ja audiitorühingud kehtestama oma töötajate ja teiste nende organisatsioonis kohustusliku auditi läbiviimisega seotud isikute suhtes asjakohased põhimõtted ja menetlused tagamaks, et nad oma õiguspäraseid kohustusi täidaksid. Need põhimõtted ja menetlused peaksid eelkõige olema suunatud kõigi sõltumatust ohustavate riskide vältimisele ja kõrvaldamisele ning kohustusliku auditi kvaliteedi, usaldusväärsuse ja põhjalikkuse tagamisele. Kõnealused põhimõtted ja menetlused peaksid olema proportsionaalsed võrreldes vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatuse ja keerukusega.

(8) Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust ohustavate riskide vältimisele aitaks kaasa nende asjakohane sisemine töökorraldus. Seega ei tohiks audiitorühingu omanikud ja aktsionärid ega ühingut juhtivad isikud sekkuda kohustusliku auditi läbiviimisse mis tahes viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust. Lisaks peaksid vannutatud audiitorid ja audiitorühingud kehtestama oma töötajate ja teiste nende organisatsioonis kohustusliku auditi läbiviimisega seotud isikute suhtes asjakohased põhimõtted ja menetlused tagamaks, et nad oma õiguspäraseid kohustusi täidaksid. Need põhimõtted ja menetlused peaksid eelkõige olema suunatud kõigi sõltumatust ohustavate riskide vältimisele ja kõrvaldamisele ning kohustusliku auditi kvaliteedi, usaldusväärsuse ja põhjalikkuse tagamisele. Kõnealused põhimõtted ja menetlused peaksid olema proportsionaalsed võrreldes vannutatud audiitori või audiitorühingu ja auditeeritavate üksuste tegevuse ulatuse ja keerukusega.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Kui vannutatud audiitorid, audiitorühingud või nende võrgustiku liikmed osutavad auditeeritavale üksusele muid teenuseid kui kohustuslik audit, võib see kahjustada nende sõltumatust. Seepärast on asjakohane nõuda, et vannutatud audiitorid, audiitorühingud ega nende võrgustiku liikmed ei tohi osutada nende poolt auditeeritavatele üksustele kutsetegevusväliseid teenuseid. Kui audiitorühing osutab ettevõtjale kutsetegevusväliseid teenuseid, ei saa see audiitorühing teostada selle ettevõtja kohustuslikku auditit, mistõttu kohustusliku auditi läbiviimiseks vabade audiitorühingute arv väheneb, eriti auditi läbiviimiseks suurtes avaliku huvi üksustes, kus turg on kontsentreeritud. Selleks et tagada minimaalne arv audiitorühinguid, mis on suutelised osutama auditi teenuseid suurtele avaliku huvi üksustele, on seetõttu asjakohane paluda, et märkimisväärse suurusega audiitorühingud keskenduksid oma kutsetegevuses kohustusliku auditi läbiviimisele ning neil ei oleks lubatud võtta enda kanda muid teenuseid, mis ei ole seotud nende kohustusliku auditi ülesannetega, näiteks konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid.

(11) Kui vannutatud audiitorid, audiitorühingud või nende võrgustiku liikmed osutavad auditeeritavale üksusele muid teenuseid kui kohustuslik audit, võib see kahjustada nende sõltumatust. Seepärast on asjakohane nõuda, et vannutatud audiitorid, audiitorühingud ega nende võrgustiku liikmed ei tohi osutada nende poolt auditeeritavatele üksustele kutsetegevusväliseid teenuseid. Kui audiitorühing osutab ettevõtjale kutsetegevusväliseid teenuseid, ei saa see audiitorühing teostada selle ettevõtja kohustuslikku auditit, mistõttu kohustusliku auditi läbiviimiseks vabade audiitorühingute arv väheneb, eriti auditi läbiviimiseks suurtes avaliku huvi üksustes, kus turg on kontsentreeritud. Selleks et tagada minimaalne arv audiitorühinguid, mis on suutelised osutama auditi teenuseid suurtele avaliku huvi üksustele, on seetõttu asjakohane paluda, et märkimisväärse suurusega audiitorühingud kas keskenduksid oma kutsetegevuses kohustusliku auditi läbiviimisele ning neil ei oleks lubatud võtta enda kanda muid teenuseid, mis ei ole seotud nende kohustusliku auditi ülesannetega, näiteks konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid, või, kui nad soovivad oma äritegevust laiendada, sõlmiksid teiste audiitorfirmadega partnerlusi ühisaudititeks.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Kohustusliku auditu tulemiks on arvamus auditeeritud üksuse raamatupidamisaruannete õigsuse ja õigluse kohta. Sidusrühmad ei pruugi aga olla teadlikud auditi piirangutest (olulisus, valimi koostamise meetodid, audiitori roll pettuse tuvastamisel ning juhtide vastutus), mis võib olla põhjuseks ootuste lõhe tekkele. Selleks et seda lõhet vähendada, on tähtis sõnastada selgemalt, milline on kohustusliku auditi ulatus.

(15) Kohustusliku auditu tulemiks on arvamus auditeeritud üksuse raamatupidamisaruannete õigsuse ja õigluse kohta. Sidusrühmad ei pruugi aga olla teadlikud auditi piirangutest (olulisus, valimi koostamise meetodid, audiitori roll pettuse tuvastamisel ning juhtide vastutus), mis võib olla põhjuseks ootuste lõhe tekkele. Selleks et seda lõhet vähendada, on tähtis sõnastada selgemalt, milline on kohustusliku auditi ulatus, juhtimata sidusrühmade tähelepanu kõrvale auditi arvamuse tegelikust sisust.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Ehkki finantsteabe esitamine peaks olema peamiselt auditeeritava üksuse juhtkonna ülesanne, on audiitorite ülesanne aktiivselt kahelda juhtkonna tegevuses kasutaja vaatevinklist. Seetõttu on auditi kvaliteedi parandamiseks oluline, et audiitorid rakendaksid oma suhtumises auditeeritavasse üksusesse enam kutsealast skeptitsismi. Audiitorid peaksid tunnistama võimalust, et võib esineda pettusest või veast tingitud väärkajastamisi, olenemata audiitori varasemast kogemusest, et antud auditeeritava üksuse juhtkond on aus ja ausameelne. Audititöö korraldamisel ja ülesannete täitmiseks vajalike ressursside eraldamisel peaks põhikriteeriumiks olema auditi kvaliteedi tagamine. Üldsuse usalduse tagamiseks kohustuslike auditite ja finantsturgude suhtes on väga tähtis vannutatud audiitorite, audiitorühingute ja nende töötajate ausameelsus. Seepärast tuleks asjakohaselt hallata iga juhtumit, millel võivad olla tõsised tagajärjed kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele. Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks audititöö asjakohaselt dokumenteerima.

(16) Ehkki finantsteabe esitamine on peamiselt auditeeritava üksuse juhtkonna ülesanne, on audiitorite ülesanne aktiivselt kahelda juhtkonna tegevuses kasutaja vaatevinklist. Seetõttu on auditi kvaliteedi parandamiseks oluline, et audiitorid rakendaksid oma suhtumises auditeeritavasse üksusesse enam kutsealast skeptitsismi. Audiitorid peaksid tunnistama võimalust, et võib esineda pettusest või veast tingitud väärkajastamisi, olenemata audiitori varasemast kogemusest, et antud auditeeritava üksuse juhtkond on aus ja ausameelne. Audititöö korraldamisel ja ülesannete täitmiseks vajalike ressursside eraldamisel peaks põhikriteeriumiks olema auditi kvaliteedi tagamine. Üldsuse usalduse tagamiseks kohustuslike auditite ja finantsturgude suhtes on väga tähtis vannutatud audiitorite, audiitorühingute ja nende töötajate ausameelsus. Seepärast tuleks asjakohaselt hallata iga juhtumit, millel võivad olla tõsised tagajärjed kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele. Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks audititöö asjakohaselt dokumenteerima.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Kohustusliku auditi tulemused tuleks esitada sidusrühmadele auditiaruande kujul. Selleks et suurendada sidusrühmade usaldust auditeeritud üksuse raamatupidamisaruannete suhtes, on eriti oluline, et auditi aruanne oleks korralikult ja usaldusväärselt põhjendatud ning selle sisu oleks laiendatud nii, et see hõlmaks ka lisateavet, mis käsitleb konkreetset teostatud auditit. Auditi aruanne peaks eelkõige sisaldama piisavalt teavet auditis kasutatud metoodika kohta, eriti selle kohta, kui suurt osa bilansist otseselt kontrolliti ja kui suures osas tugineti süsteemi ja vastavustestimisele, auditi läbiviimisel rakendatud olulisuse tasemete kohta, raamatupidamise aastaaruandes või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esineda võivate oluliste väärkajastamiste ohu peamiste valdkondade kohta, selle kohta, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse tuvastamiseks, ning juhul, kui on esitatud märkustega arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest on loobutud, siis sellise otsuse põhjuseid.

(19) Kohustusliku auditi tulemused tuleks esitada sidusrühmadele auditiaruande kujul. Selleks et suurendada sidusrühmade usaldust auditeeritud üksuse raamatupidamisaruannete suhtes, on eriti oluline, et auditi aruanne oleks korralikult ja usaldusväärselt põhjendatud ning selle sisu oleks laiendatud nii, et see hõlmaks ka auditeeritava kohta käivat lisateavet, mis käsitleb konkreetset teostatud auditit. Auditi aruanne peaks eelkõige sisaldama teavet auditis kasutatud metoodika kohta, kasutajatele arusaadavaks tegemiseks kesksete teemade kohta finantsaruannetes, selle kohta, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse tuvastamiseks, ning juhul, kui on esitatud märkustega arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest on loobutud, siis sellise otsuse põhjuseid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Kohustusliku auditi väärtus auditeeritud üksusele suureneks eriti sel juhul, kui tõhustataks teabevahetust ühelt poolt vannutatud audiitori või audiitorühingu ning teiselt poolt auditikomitee vahel. Lisaks regulaarsele dialoogile kohustusliku auditi läbiviimise käigus on tähtis, et vannutatud audiitor või audiitorühing esitab auditikomiteele kohustusliku auditi tulemuste kohta täiendava ja üksikasjalikuma aruande. Need täiendavad üksikasjalikud aruanded peaks olema võimalik teha kättesaadavaks avaliku huvi üksuste järelevalveasutustele, kuid mitte üldsusele.

(20) Kohustusliku auditi väärtus auditeeritud üksusele suureneks eriti sel juhul, kui tõhustataks teabevahetust ühelt poolt vannutatud audiitori või audiitorühingu ning teiselt poolt auditikomitee vahel. See suurendaks läbipaistvust ja tugevdaks aruandekohustust ning kutse-eetikat. Lisaks regulaarsele dialoogile kohustusliku auditi läbiviimise käigus on tähtis, et vannutatud audiitor või audiitorühing esitab auditikomiteele kohustusliku auditi tulemuste kohta täiendava ja üksikasjalikuma aruande. Need täiendavad üksikasjalikud aruanded peaks olema võimalik teha kättesaadavaks avaliku huvi üksuste järelevalveasutustele ja võimaluse korral ning niivõrd, kui need ei puuduta auditeeritava üksuse ärisaladusi, ka üldsusele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Auditeeritava üksuse auditikomiteel või selles üksuses samaväärseid ülesandeid täitval organil on kvaliteetsele kohustuslikule auditile kaasaaitamises otsustav roll. Eriti tähtis on tugevdada auditikomitee sõltumatust ja tehnilist pädevust, nõudes, et enamik selle liikmetest oleksid sõltumatud ning vähemalt ühel komitee liikmel oleks auditeerimise alane pädevus ning veel ühel auditeerimise ja/või raamatupidamisarvestuse alane pädevus. Komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovituses noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta sätestatakse, kuidas auditikomitee tuleks moodustada ja kuidas see peaks toimima. Arvestades aga väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute või väikeste või keskmise suurusega avaliku huvi üksuste nõukogu suurust, oleks asjakohane, kui neis üksustes auditikomiteele või auditeeritavas üksuses samaväärseid ülesandeid täitvale organile määratud ülesandeid võiks täita haldus- või järelevalveorgan tervikuna. Avaliku huvi üksused, mis on eurofondid või alternatiivsed investeerimisfondid, peaksid samuti olema auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud. Selle vabastuse puhul võetakse arvesse, et juhul, kui need fondid toimivad ainult varade koondamise eesmärgil, ei ole auditikomitee palkamine asjakohane. Eurofondid ja alternatiivsed investeerimisfondid ning nende fondivalitsejad tegutsevad rangelt määratletud regulatiivses keskkonnas ning nende suhtes kohaldatakse konkreetseid juhtimismehhanisme, näiteks kontrolli, mida viib läbi nende depositoorium.

(23) Auditeeritava üksuse auditikomiteel või selles üksuses samaväärseid ülesandeid täitval organil on kvaliteetsele kohustuslikule auditile kaasaaitamises otsustav roll. Eriti tähtis on tugevdada auditikomitee sõltumatust ja tehnilist pädevust, nõudes, et enamik selle liikmetest oleksid sõltumatud ning vähemalt ühel komitee liikmel oleks auditeerimise alane pädevus ning veel ühel auditeerimise ja/või raamatupidamisarvestuse alane pädevus. Auditikomitee liikmed peaksid osalema oskuste arendamise programmides, et tagada tööks vajalik tehniliste teadmiste asjakohane tase. Komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovituses noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta sätestatakse, kuidas auditikomitee tuleks moodustada ja kuidas see peaks toimima. Arvestades aga väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute või väikeste või keskmise suurusega avaliku huvi üksuste nõukogu suurust, oleks asjakohane, kui neis üksustes auditikomiteele või auditeeritavas üksuses samaväärseid ülesandeid täitvale organile määratud ülesandeid võiks täita haldus- või järelevalveorgan tervikuna. Avaliku huvi üksused, mis on eurofondid või alternatiivsed investeerimisfondid, peaksid samuti olema auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud. Selle vabastuse puhul võetakse arvesse, et juhul, kui need fondid toimivad ainult varade koondamise eesmärgil, ei ole auditikomitee palkamine asjakohane. Eurofondid ja alternatiivsed investeerimisfondid ning nende fondivalitsejad tegutsevad rangelt määratletud regulatiivses keskkonnas ning nende suhtes kohaldatakse konkreetseid juhtimismehhanisme, näiteks kontrolli, mida viib läbi nende depositoorium.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Oluline on tugevdada ka auditikomitee rolli uue vannutatud audiitori või audiitorühingu valimisel, et auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek teeks teadlikuma otsuse. Üldkoosolekule ettepaneku esitamisel peaks juhatus seega selgitama, kas ta järgib auditikomitee soovitust ning kui ei, siis miks. Auditikomitee soovitus peaks sisaldama vähemalt kaht võimalikku valikut audiitorteenuse osutamiseks ning nõuetekohaselt põhjendatud eelistust ühe suhtes, et üldkoosolek saaks teha tegeliku otsuse. Selleks et esitada oma soovituses erapooletu ja nõuetekohane põhjendus, peaks auditikomitee kasutama auditeeritava üksuse poolt auditikomitee juhtimisel korraldatud kohustusliku valikumenetluse tulemusi. Valikumenetluse käigus peaks auditeeritav üksus paluma vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel, sealhulgas väiksematel, esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamiseks. Hankedokumendid peaksid sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest ettepanekute hindamisel lähtutakse. Arvestades aga, et selline valikumenetlus võib põhjustada väikese turukapitalisatsiooniga äriühingutele või väikestele või keskmise suurusega avaliku huvi üksustele tulenevalt nende suurusest ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on asjakohane sellised üksused sellest kohustusest vabastada.

(24) Oluline on tugevdada ka auditikomitee rolli uue vannutatud audiitori või audiitorühingu valimisel, et auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek teeks teadlikuma otsuse. See suurendaks valikumenetluse läbipaistvust ja tugevdaks aruandekohustust aktsiaomanike ees. Üldkoosolekule ettepaneku esitamisel peaks juhatus seega selgitama, kas ta järgib auditikomitee soovitust ning kui ei, siis miks. Samuti peaks ta esitama põhjendused, kui ta pärast hankemenetlust teeb ettepaneku audiitorteenuse osutamist pikendada. Auditikomitee soovitus peaks sisaldama vähemalt kaht võimalikku valikut audiitorteenuse osutamiseks, mõlema ettepaneku põhjalikku hinnangut ning nõuetekohaselt põhjendatud eelistust ühe suhtes, et üldkoosolek saaks teha tegeliku otsuse. Selleks et esitada oma soovituses erapooletu ja nõuetekohane põhjendus, peaks auditikomitee kasutama auditeeritava üksuse poolt auditikomitee juhtimisel korraldatud kohustusliku hankemenetluse tulemusi. Hankemenetluse käigus peaks auditeeritav üksus avaldama kutse, et audiitorid või audiitorühingud esitaksid oma ettepanekud audiitorteenuse osutamiseks. Hankedokumendid peaksid sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest ettepanekute hindamisel lähtutakse. Arvestades aga, et selline hankemenetlus võib põhjustada väikese turukapitalisatsiooniga äriühingutele või väikestele või keskmise suurusega avaliku huvi üksustele tulenevalt nende suurusest ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on asjakohane sellised üksused sellest kohustusest vabastada.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Selleks et vältida tutvuse ohtu ning tugevdada seeläbi audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust, on tähtis kehtestada pikim lubatud periood, mille vältel üks ja sama vannutatud audiitor või audiitorühing võib teatavas auditeeritavas üksuses audiitorteenust osutada. Samuti tuleks kehtestada asjakohane järkjärgulise rotatsiooni mehhanism kohustuslikus auditis osalevate kõige kõrgema tasandi töötajate puhul, sealhulgas audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostavate võtmetähtsusega auditeerimispartnerite puhul. On oluline määrata kindlaks ka asjakohane periood, mille vältel vastav vannutatud audiitor või audiitorühing ei tohi sama üksuse kohustuslikku auditit läbi viia. Sujuva ülemineku tagamiseks peaks endine audiitor andma üleminekutoimiku oluliste teabematerjalidega üle uuele audiitorile.

(27) Selleks et vältida tutvuse ohtu ning tugevdada seeläbi audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust, on tähtis kehtestada pikim lubatud periood, mille vältel üks ja sama vannutatud audiitor või audiitorühing võib teatavas auditeeritavas üksuses audiitorteenust osutada. Samuti tuleks korrapäraselt ja nõuetekohaselt dokumenteerida auditi kvaliteedi põhjalikku, läbipaistvat ja sõltumatut hindamist. Üldkoosolek peaks võtma kõnealuse põhjaliku hindamise aluseks audiitori valimisel, mis toimub hankemenetluse vormis vähemalt iga seitsme aasta järel. Lisaks tuleks kehtestada asjakohane järkjärgulise rotatsiooni mehhanism kohustuslikus auditis osalevate kõige kõrgema tasandi töötajate puhul, sealhulgas audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostavate võtmetähtsusega auditeerimispartnerite puhul.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turg aja jooksul areneb. Seepärast on vaja, et pädevad asutused jälgivad turul aset leidvaid muutusi, eelkõige seoses võimaliku väikese valikuga audiitori leidmiseks ning turu suurest kontsentratsioonist tulenevate riskidega.

(33) Avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turg aja jooksul areneb. Seepärast on vaja, et liikmesriigid jälgivad turul aset leidvaid muutusi, eelkõige seoses võimaliku väikese valikuga audiitori leidmiseks ning turu suurest kontsentratsioonist tulenevate riskidega.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Võtmaks arvesse auditeerimise ja auditituru arengut, tuleks komisjonile anda volitused täpsustada tehnilised nõuded uuele vannutatud audiitorile või audiitorühingule üleantava toimiku sisu kohta ning avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute Euroopa kvaliteeditunnistuse juurutamise kohta.

(43) Võtmaks arvesse auditeerimise ja auditituru arengut, tuleks komisjonile anda volitused täpsustada tehnilised nõuded avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute Euroopa kvaliteeditunnistuse juurutamise kohta.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kõik vajaliku tagamaks, et avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimist ei mõjutaks mis tahes olemasolev või võimalik huvide konflikt ega äri- või muu suhe, mille üheks osapooleks on kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing või, lähtuvalt olukorrast, selle võrgustik, juhid, audiitorid, töötajad, mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid sellel vannutatud audiitoril või audiitorühingul on võimalik kasutada või juhtida, ega mis tahes selle vannutatud audiitori või audiitorühinguga valitseva mõju kaudu otseselt või kaudselt seotud isik.

Vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kõik vajaliku tagamaks, et kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust ei ohustaks rahanduslikud, isiklikud, äri või tööhõivega seotud või muud suhted, mis hõlmavad vannutatud audiitorit, audiitorühingut, tema tütarettevõtjaid ja võrgustikku ja mis tahes füüsilist isikut, kellel on võimalik mõjutada kohustusliku auditi tulemust.

Selgitus

Esitatud sõnastus kajastab paremini vannutatud audiitori või audiitorühingu ja auditeeritava üksuse vahelist suhet ja annab terviklikumalt edasi sõltumatust ohustavaid riske. Pealegi vastab see paremini kehtivatele rahvusvahelistele eetikastandarditele ja tagaks rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra artikli 11 lõikes 2 osutatud sõltumatusele tekkivate ohtude välistamiseks, tuvastamiseks, kõrvaldamiseks või juhtimiseks ja avalikustamiseks;

e) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra artikli 11 lõikes 2 osutatud sõltumatusele tekkivate ohtude välistamiseks, tuvastamiseks, kõrvaldamiseks või juhtimiseks ja avalikustamiseks auditeeritava üksuse auditikomiteele;

Selgitus

Vajab täpsustamist, et neil juhtudel tuleks teavitada auditeeritava üksuse auditikomiteed.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 2 osutatud isikud ega ühingud ei tohi paluda ega võtta vastu raha, kingitusi ega teeneid mitte kelleltki, kellega vannutatud audiitor või audiitorühing on lepingulistes suhetes.

4. Lõikes 2 osutatud isikud ega ühingud ei tohi paluda ega võtta vastu kingitusi ega teeneid auditeeritavalt üksuselt, v.a juhul, kui mõistlik ja teavitatud kolmas osapool peaks nende väärtust vähetähtsaks.

Selgitus

Kingituste ja teenete määratlus hõlmab ilmselgelt ka raha, mistõttu see element on ülearune. Teiseks, ettepaneku eesmärk on suurendada audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust auditeeritavast üksusest, mispärast on ülaltoodud eeskirja laiendamine suhetele kolmanda osapoolega ebaproportsionaalne ja ei tekita lisandväärtust. Ettepanekust tuleks välja jätta vähetähtsad teened ja kingitused, mis mõistlikult võttes ei mõjuta auditi tulemusi.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing võib osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ettevõtjatele kohustusliku auditi teenuseid ja auditiga seonduvaid finantsteenused.

1. Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing võib osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ettevõtjatele lisaks kohustusliku auditi teenustele teisi teenuseid, milleks on vaja auditikomitee eelnevat luba, kui teenused ei kujuta endast sõltumatusele ohtu, mida ei saa kaitsemeetmete kohaldamisega vähendada vastuvõetava tasemeni.

Juhul kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, võib selle võrgustiku liige osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ELis tegutsevatele ettevõtjatele kohustusliku auditi teenuseid ja auditiga seonduvaid finantsteenuseid.

Juhul kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, võib selle võrgustiku liige osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ELis tegutsevatele ettevõtjatele lisaks kohustusliku auditi teenustele muid teenuseid, milleks on vaja auditikomitee eelnevat luba, kui teenused ei kujuta endast sõltumatusele ohtu, mida ei saa vähendada vastuvõetavale tasemele kaitsemeetmete kohaldamisega.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. „Auditiga seonduvate finantsteenuste” all mõistetakse käesoleva artikli tähenduses järgmist:

2. „Auditiga seonduvate ja muude kindlustunnet andvate teenuste” all mõistetakse käesoleva artikli tähenduses eelkõige järgmist:

Selgitus

Muudetud nimekiri ei ole lõplik, vaid ainult soovituslik. Seega võidakse lubada ka muid teenuseid, kui on täidetud lõike 1 tingimused.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) kinnituse esitamine maksunõuete järgimise kohta, kui selline kinnitus on nõutud siseriikliku õigusega;

e) kinnituse esitamine maksunõuete järgimise kohta, maksudeklaratsioonide ettevalmistamine, kaudsete maksude, palgafondimaksu, transpordikulude, tollimaksu ja riikliku toetuse meetmete alane nõustamine, abi maksujärelevalve ja maksuameti päringute küsimustes;

Selgitus

Audiitorid sobivad kõige paremini kinnitama maksunõuete järgimist. Eriti väikeste avaliku huvi üksuste jaoks on tegemist tähtsa teenusega, mis peaks olema alati lubatud, sõltumata sellest, kas seaduses kinnitust nõutakse või mitte.