Menetlus : 2012/2320(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0193/2013

Esitatud tekstid :

A7-0193/2013

Arutelud :

PV 01/07/2013 - 24
CRE 01/07/2013 - 24

Hääletused :

PV 02/07/2013 - 9.4

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0291

RAPORT     
PDF 144kWORD 93k
19.6.2013
PE 508.182v03-00 A7-0193/2013

Komisjoni esimene aastaaruanne Euroopa Parlamendile liikmesriikide ekspordikrediidi agentuuride tegevuse valdkonnas

(2012/2320(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Yannick Jadot

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni esimese aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile liikmesriikide ekspordikrediidi agentuuride tegevuse valdkonnas

(2012/2320(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ,(1)

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu komisjoni 14. märtsi 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr .../..., millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1233/2011 (mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist) II lisa (C(2013)1378),

–   võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni VKEde kaubandustegevuse ja investeeringute rahastamise kohta ELis ja lihtsama juurdepääsu kohta rahvusvahelistumise toetuseks antavale krediidile,(2)

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames,(3)

–   võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta,(4)

–   võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal,(5)

–   võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes,(6)

–   võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes,(7)

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (2010/C 83/02),

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist (COM(2011)0886),

–   võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks” (COM(2010)0573),

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2012. aasta avaldust ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ja tegevuskava (11855/2012) kohta,

–   võttes arvesse parlamendi poliitikaosakonna teabedokumenti „Inimõiguste olukorra võrdlusalused ELi välispoliitika jaoks” (EXPO/B/DROI/2011/15),

–   võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mis kiideti heaks 16. juunil 2011. aastal (HR/PUB/11/04, ÜRO 2011),

–   võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt (COM(2013)0207),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0193/2013),

A. arvestades, et liikmesriikide ekspordikrediidi programmid kujutavad endast tähtsat vahendit Euroopa ettevõtete kaubandus- ja ettevõtlusvõimaluste edendamiseks;

B.  arvestades, et riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1233/2011 on sätestatud, et liikmesriikidel tuleb igal aastal komisjonile aru anda, ning arvestades, et ühtlasi nähakse seal ette volituste delegeerimine komisjonile, et võimaldada OECD korra asjaomased muudatused kiiresti ELi õigusesse üle võtta;

C. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 teostatakse ühist kaubanduspoliitikat kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega;

D. arvestades, et ELi ülemaailmsete suhete korraldamise põhimõtted ning liidu rahvusvahelise tegevuse juhtpõhimõtted on sätestatud liikmesriikidevahelise siduva Euroopa Liidu lepingu artiklites 3 ja 21;

E.  arvestades, et komisjoni ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2011. aasta detsembri teatises rõhutatakse, et „Euroopa ettevõtteid tuleks julgustada täitma hoolsuskohustust ning jälgima, et nende tegevus maailma mis tahes paigas lähtuks inimõiguste põhimõtetest”;

F.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud ELi inimõigusi ja demokraatiat käsitlevas strateegilises raamistikus ja tegevuskavas öeldakse, et EL edendab inimõigusi eranditult kõigis oma välispoliitika valdkondades;

G. arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta on ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele (välja arvatud need liikmesriigid, kes on selle järgimisest loobunud) ELi õiguse rakendamisel seaduslikult siduv, ja arvestades, et harta tulemuslikku rakendamist käsitlevas komisjoni strateegias on sõnaselgelt öeldud, et hartat kohaldatakse ELi välistegevuses;

H. arvestades, et liit ja tema liikmesriigid väljendasid heameelt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete vastuvõtmise üle, kusjuures riikide äritegevust käsitlevas 4. põhimõttes osutatakse selgelt ka ekspordikrediidi agentuuridele;

I.   arvestades, et ekspordikrediidi toetust antakse sageli suurprojektidele, millel on suure kaubandusliku, poliitilise, majandusliku või keskkonnaohu tõttu raskusi kommertslaenu saamisega, ja arvestades, et ekspordikrediidi agentuurid peaksid neid ohte hindamisel asjakohaselt arvesse võtma;

J.   arvestades, et 14. märtsil 2013. aastal esitas komisjon ettepaneku võtta vastu delegeeritud määrus, millega muudetakse määruse nr 1233/2011 II lisa;

1.  peab kiiduväärseks komisjoni jõupingutusi liikmesriikide ekspordikrediidiga seotud tegevuse iga-aastase aruandlusraamistiku kehtestamiseks kooskõlas määrusega nr 1233/2011, et suurendada ELi tasandi läbipaistvust; rõhutab, et aruandluse peamine eesmärk on jälgida, kas liikmesriikide ekspordikrediidi agentuurid täidavad ekspordikrediidile kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte ning ELi aluslepingutest tulenevaid kohustusi;

2.  kinnitab, et Euroopa Parlament sai 14. detsembril 2012. aastal komisjonilt mitteametlikult esimese liikmesriikide ekspordikrediiditegevust käsitleva aastaaruande, kus antakse hinnang vastustele, mille on esitanud 20 aktiivset ekspordikrediidi programmi omavat liikmesriiki 27st, samuti edastati parlamendile lisade kujul nimetatud liikmesriikide aruanded; märgib, et pärast seda lubas komisjon need dokumendid ka ametlikult avaldada, et täita algmääruses sätestatud läbipaistvuse suurendamise eesmärki;

3.  väljendab heameelt selle üle, et komisjoni aruandes tuuakse selgelt esile, kui ulatuslikud ja olulised olid liikmesriikide 2011. aasta ekspordikrediiditoimingud – nende kogu riskipositsioon ulatus üle 250 miljardi euro, hõlmates muu hulgas 260 suure keskkonnamõjuga tehingut, ning need lõid Euroopa ettevõtetele märkimisväärseid kaubandus- ja ärivõimalusi;

4.  võtab teadmiseks, et liikmesriigid on teinud oma tegevuse aastaaruannetes komisjonile teatavaks ekspordikrediiti puudutava finants- ja praktilise teabe, nagu on nõutud määruse 1233/2011 I lisa esimeses lõigus;

5.  rõhutab liikmesriikide ekspordikrediiditoimingute mahuga seoses, kui oluline on määruse 1233/2011 põhjendus 4, kus nõutakse liidu välistegevuse selliste üldiste normide järgimist nagu demokraatia edendamine, inimõiguste austamine, arengupoliitika sidusus ja võitlus kliimamuutuse vastu; tuletab sellega seoses meelde, et määruse I lisas sõnastatud konkreetsed aruandlusnõuded on olulised selleks, et komisjon ja parlament saaksid hinnata nende normide järgimist;

6.  rõhutab, et liikmesriikide aastaaruanded ja komisjoni hinnang neile ei võimalda parlamendil veel täielikult hinnata, kas liikmesriikide ekspordikrediiditegevus on kooskõlas liidu välispoliitika eesmärkidega, mis on toodud Euroopa Liidu lepingu artiklites 3 ja 21, ning kehtivate määrustega, milles käsitletakse keskkonnaohu arvestamist ekspordikrediidi agentuuride riskipreemiate arvutamisel;

7.  peab kiiduväärseks, et komisjoni aastaaruande kohaselt ilmutavad liikmesriigid selgelt üldist valmidust kohaldada oma ekspordikrediidi programmide suhtes poliitikat, mille eesmärgid on kooskõlas artiklite 3 ja 21 üldise sõnastusega; kiidab teatavate liikmesriikide, sh Saksamaa, Itaalia, Belgia ja Hollandi püüdeid esitada veelgi sisukamaid aruandeid kooskõla kohta mõnede liidu välistegevuse eesmärkidega;

8.  tunnistab, et komisjon peab suutma hinnata, kas liikmesriikide ekspordikrediiditoimingud on kooskõlas liidu välistegevuse üldiste eesmärkidega või mitte, ning soovitab seetõttu, et nõuete täitmise näitajaks peaks olema sellise tõhusa korra olemasolu riiklikult toetatavates ekspordikrediidi agentuurides, mille eesmärk on tagada nende tegevuse kooskõla liidu välispoliitika eesmärkidega;

Ekspordikrediidi agentuuride võrdlev hindamine liidu välistegevuse eesmärkide täitmise seisukohast

9.  jagab komisjoni aastaaruandes väljendatud seisukohta, et ELi õigusaktidele vastavuse hindamiseks on raske määrata täpset võrdlusalust; kordab, et ekspordikrediiditehingute puhul kohaldatava poliitika hindamise peamiseks võrdlusaluseks on endiselt artikli 21 sätted;

10. rõhutab, et Euroopa Liit saab ainult siis olla usaldusväärne ja tugev ülemaailmne toimija, kui liikmesriigid ja liidu institutsioonid järgivad sidusat välispoliitikat;

11. soovitab, et nõukogu ekspordikrediidi töörühm ja komisjon konsulteeriksid enne järgmise aastaaruande esitamist Euroopa välisteenistusega sisuka meetodi väljatöötamise üle seoses artikli 21 sätete täitmist puudutava aruandlusega ning riiklikult toetatava ekspordikrediidi valdkonda käsitlevate OECD teatavate suuniste kohaldamise üle ELis; nõuab, et selle protsessi käigus tuleb konsulteerida ka üldsusega;

12. peab väga tähtsaks, et liikmesriike kutsutaks üles jälgima riiklikult toetatavat ekspordikrediiti saavate projektide kontrollimisel hoolsuskohustuse täitmist, tulemuslikkust ja tõhusust ning andma selle kohta aru, pidades silmas nende projektide võimalikku mõju inimõigustele;

13. on teadlik asjaolust, et ekspordikrediidi agentuurid toetuvad projektipartnerite esitatud teabele; on veendunud, et kui ekspordikrediidi agentuuridelt nõutakse projektirahastamise eeldusena hoolsuskohustuse struktureeritud käsitust, sooviksid projektipartnerid sellega tegeleda ise, et vältida ekspordikrediidi agentuuridele täiendava halduskulu põhjustamist;

14. on seisukohal, et aruandluse parandamine ekspordikrediidi agentuuride inimõigustest kinnipidamise vallas toob peagi kaasa parema aruandluse ka muude artiklis 21 osutatud Euroopa välistegevuse eesmärkide vallas, nagu vaesuse kaotamine ja keskkonnaohtude arvessevõtmine;

Aruandlus keskkonnaohu arvessevõtmise kohta ekspordikrediidi agentuuride riskipreemiate arvutamisel

15. kutsub liikmesriikide ekspordikrediidi agentuure üles andma keskkonnaohtude hindamise kohta jätkuvalt aru; peab võrdsete tingimuste tagamiseks hädavajalikuks, et selliseid aruandeid esitaksid kõik OECD liikmesriikide ja OECDsse mittekuuluvate riikide ekspordikrediidi agentuurid;

Aruandlus tingimuslike kohustuste kohta

16. märgib, et praegu annavad liikmesriikide ekspordikrediidi agentuurid tingimuslike kohustuste tekkimise võimalusest aru eri viisidel; palub komisjonil koostada ühine määratlus, milles arvestataks ka parlamendi soovi saada bilansiväliste kohustuste kohta teavet;

Komisjoni suunised ja hinnang

17. palub komisjonil koostada liikmesriikide jaoks enne järgmist aruandlusperioodi suunised, muu hulgas seoses sellega, kuidas anda aru hoolsuskohustuse rakendamise korra olemasolu ja tulemuslikkuse kohta nende inimõiguspoliitika kontekstis ja kuidas anda aru keskkonnaohtude arvessevõtmise kohta;

18. eeldab, et komisjoni järgmises aastaaruandes antakse teada, kas komisjon on suutnud hinnata liikmesriikide kinnipidamist liidu eesmärkidest ja kohustustest, ning eeldab, et kui mitte, siis esitatakse ka soovitused sellealase aruandluse parandamiseks;

Komisjoni aruanne suhete loomise kohta OECDsse mittekuuluvate riikidega

19. kiidab heaks komisjoni ja Ameerika Ühendriikide 2012. aasta ühised jõupingutused Hiina, Brasiilia, Venemaa ja muude kiiresti areneva majandusega riikide kaasamiseks juhtivate ekspordirahastajate rahvusvahelise töörühma loomisse;

20. soovitab uurida töörühma moodustamisel valdkonnapõhise lähenemisviisi otstarbekust, et luua teises etapis alus horisontaalsete sätete vastuvõtmiseks, millega tagatakse, et kõikides OECD liikmesriikides ja OECDsse mittekuuluvates riikides võetakse kasutusele ühised tulemuslikud ja kõrged standardid ja ekspordikrediidi agentuure käsitlevad uued rahvusvahelised eeskirjad, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused;

o

o        o

21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning OECD sekretariaadile.

(1)

ELT L 236, 8.12.2011, lk 45.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0469.

(3)

ELT C 56E, 26.2.2013, lk 87.

(4)

ELT C 296E, 2.10.2012, lk 34.

(5)

ELT C 99E, 3.4.2012, lk 94.

(6)

ELT C 99E, 3.4.2012, lk 31.

(7)

ELT C 99E, 3.4.2012, lk 101.


SELETUSKIRI

Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid 2011. aastal kokku OECD 2005. aasta ekspordikrediiditoiminguid käsitleva korra ülevõtmises ELi õigusesse. Seejuures lepiti kokku, et vastutasuks liikmesriikide ekspordikrediiditoimingute läbipaistvuse suurendamise eest ELi tasandil volitatakse komisjoni vastu võtma delegeeritud määrust OECD korra tulevaste muudatuste ülevõtmiseks. Tulemuseks on määrus 1233/2011, mille I lisas on esitatud nõuded liikmesriikide poolt komisjonile esitatavate aastaaruannete kohta. Liikmesriigid peavad aru andma järgnevast:

– varad ja kohustused, makstud nõuded ja sissenõuded, uued kohustused, riskid ja riskipreemiad, samuti riiklikult toetatavate ekspordikrediiditoimingute tulemusel tekkida võivad tingimuslikud kohustused;

– kuidas võetakse riiklikult toetatavate ekspordikrediiditoimingute puhul arvesse keskkonnaohte, mis võivad kaasa tuua muid olulisi riske;

– hinnang selle kohta, kuidas ekspordikrediidi agentuurid täidavad ELi eesmärke ja kohustusi.

Liikmesriikide aruandluskohustuse viimane punkt on võetud põhjenduses 4 ka määruse põhiteksti, millega sellele antakse eriline rõhk ja kaal:

(3) Liikmesriigid peaksid järgima liidu välistegevust reguleerivaid üldnorme, nagu demokraatia edendamine, inimõiguste austamine, arengupoliitika sidusus ja võitlus kliimamuutuse vastu, kui nad kehtestavad, arendavad edasi ja rakendavad oma riiklikke ekspordikrediidisüsteeme ja teostavad järelevalvet riiklikult toetatavate ekspordikrediiditoimingute üle.

Liidu välistegevuse üldsätted on toodud Euroopa Liidu lepingu artiklites 3 ja 21.

Lisaks kehtestatakse I lisas komisjonile kohustus anda parlamendile igal aastal aru riiklikult toetatava ekspordikrediidi valdkonna ülemaailmsete standardite kehtestamise üle toimuvate läbirääkimiste kohta.

Esimene aruandlusperiood hõlmab määruse 1233/2011 kohaselt 2011. aastat.

Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjonile edastati 14. detsembril 2012. aastal mitteametlikult liikmesriikide 2011. aasta ekspordikrediiditegevust käsitleva komisjoni aastaaruande projekt. Selles hinnatakse 27 liikmesriigi seast nende 20 liikmesriigi aruandeid, kellel on aktiivne ekspordikrediidi programm. Kõigi 20 liikmesriigi aruanded edastati samal ajal.

INTA komisjonile ja nõukogu kaubanduspoliitika komiteele edastati 4. märtsil 2013. aastal ühesugune, ilma muudatusteta dokumentide kogum. See kuulus nn piiratud kasutusega dokumentide kategooriasse, mille all mõeldakse dokumente, mis sisaldavad tundlikku teavet ja on määratud ainult isikutele, kellel on ametikohustuste tõttu vaja asjaomast teavet saada. Dokumendid on mõeldud komisjoni liikmetele ainult komisjonisiseseks kasutamiseks.

21. märtsil 2013. aastal edastati parlamendile kooskõlas määrusega 1233/2011 komisjoni aruanne 2011.–2012. aasta läbirääkimiste kohta ekspordikrediidi valdkonnas. Ka see dokument edastati piiratud kasutusega dokumendina.

Samal ajal alustati käesoleva raporti koostamist, kusjuures esimesteks sellealasteks sammudeks olid INTA komisjoni koordinaatorite 2012. aasta detsembri otsus ning INTA komisjoni esimene ja teine arvamuste vahetus, mis toimusid vastavalt 21. veebruaril ja 21. märtsil 2013, et parlament võiks anda õigeaegse panuse liikmesriikide teise aastaaruande koostamisse. Arvamuste vahetustega seotud dokumente ei olnud võimalik INTA veebilehel avalikkusele kättesaadavaks teha. Veel käesoleva seletuskirja koostamise ajal ei olnud põhidokumendid, millele raport toetub, avalikkusele kättesaadavad.

Raportöör tunneb selle pärast tõsiselt muret ja avaldab vastuseisu komisjoni salastamistaktikale, mis on täielikus vastuolus määruse 1233/2011 peamise eesmärgiga suurendada ELi tasandil liikmesriikide ekspordikrediiditegevuse läbipaistvust. Raportööri nõudmised on esitatud raporti esimestes lõikudes.

Parlamendile edastati 27. märtsil 2013. aastal esimene komisjoni delegeeritud määrus, st 14. märtsi 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr .../..., millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1233/2011 (mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist) II lisa. Delegeeritud määruse eesmärk on uuendada algmäärust 1233/2011 vastavalt OECD uuele korrale, mis puudutab OECD korra riskipreemiate süsteemi muutmist, 2011. aasta sektorilepet tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi kohta ning sektorilepet taastuvenergia, kliimamuutuse leevendamise ja veeprojektide ekspordikrediidi kohta.

Raportööril ei ole vastuväiteid nimetatud muudatuste sisu kohta, kuid tal on raske mõista, kuidas on võimalik vastu võtta delegeeritud õigusakt, samas kui algmääruse 1233/2011 tasakaalustavad läbipaistvusnõuded jäävad täitmata.

Seda tasakaalustamatust suurendab veelgi liikmesriikide 2011. aasta ekspordikrediiditegevust käsitlevate aruannete ja komisjoni poolt neile aruannetele antud hinnangu ebapiisav kvaliteet.

Ühest küljest tõstetakse komisjoni aruandes selgelt esile ekspordikrediidi agentuuride tegevusulatust ja tähtsust. Aruannete kohaselt oli liikmesriikide ekspordikrediidi agentuuride krediidipositsiooni suurus 2011. aastal üle 250 miljardi euro, mis hõlmas muu hulgas 260 suure keskkonnamõjuga tehingut. Raportöör rõhutas juba määruse 1233/2011 seadusandliku menetluse ajal, et peab väga oluliseks, et liikmesriikide käsutuses on vahend, mis aitab suurendada Euroopa ettevõtete kaubandus- ja ärivõimalusi.

Esitatud summa on peaaegu kaks korda suurem kui ELi aastaeelarve. Võrdluseks: liidu eelarve jääb rubriigi „EL kui ülemaailmne partner” raames alla 10 miljardi euro. Seega toetavad ekspordikrediidi agentuurid projekte vähemalt 25 korda suuremas mahus kui seda tehakse liidu aastaeelarves välistegevuseks ette nähtud assigneeringutest.

Ekspordikrediidi agentuuride tegevuse ulatus näitab veelgi selgemini, kui tähtis on määruse 1233/2011 põhjendus 4, kus öeldakse, et seda vahendit kasutades tuleks tagada eelkõige liidu välistegevuse selliste üldnormide täitmine nagu demokraatia edendamine, inimõiguste austamine ja arengupoliitika sidususega arvestamine ning võitlus kliimamuutuse vastu. Seega on niisama olulised ka määruse I lisas sõnastatud aruandlusnõuded, mis võimaldavad parlamendil hinnata nendest normidest kinnipidamist.

Teisest küljest ei võimalda liikmesriikide aastaaruanded ja komisjoni hinnang neile aruannetele parlamendil omapoolset hinnangut anda. See kehtib eelkõige aruandluse kohta I lisa mittefinantsküsimuste suhtes (näiteks keskkonnaohtude käsitlemine ekspordikrediidi agentuuride riskipreemiate arvutamisel ja kinnipidamine liidu välispoliitika eesmärkidest).

Selline nurjumine on mõneti ootuspärane. Mõned liikmesriigid, näiteks Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Taani, teevad nimetatud keerulisemate teemade kohta aru andmiseks kiiduväärseid pingutusi. Samas tuleb möönda, et ELil puudub veel kindlakskujunenud metoodika mittefinantsteemasid käsitleva aruandluse kohta, ja nii liikmesriigid kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, näiteks Euroopa Investeerimispank, peavad alles näitama, et suudavad Lissaboni lepingu nõuete kohaselt liidu välispoliitika eesmärkidest kinni pidada.

Et aidata aruandlust parandada, esitatakse raporti ülejäänud osas liikmesriikidele ja komisjonile soovitusi, kuidas koostada järgmine aastaaruanne nii, et see vastaks paremini meie ootustele ekspordikrediidi agentuuride tegevuse jälgimise suhtes. See puudutab eriti aruandlust liikmesriikide ekspordikrediiditoimingute vastavuse kohta liidu välispoliitika eesmärkidele, mis on esitatud Lissaboni lepingu artiklites 3 ja 21.

Mõned soovitused käsitlevad aruandlust keskkonnaohu riskipreemia arvutamise ja ekspordikrediidi asutuste tingimuslike kohustuste kohta, aga ka komisjoni kontaktiloomistegevust OECDsse mittekuuluvate riikidega.

Raport lõpeb üleskutsega, et komisjon annaks liikmesriikidele juhiseid, et suuta järgmiste aastaaruannete põhjal anda parlamendile hinnang selle kohta, kas liikmesriikide ekspordikrediiditegevus vastab ELi välispoliitika eesmärkidele või mitte.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.5.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Maria Badia i Cutchet, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, María Auxiliadora Correa Zamora, Andrea Cozzolino, George Sabin Cutaş, Metin Kazak, Franziska Keller, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Henri Weber, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Catherine Bearder, Albert Deß, Elisabeth Köstinger, Mario Pirillo, Marietje Schaake, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Marie-Christine Vergiat

Õigusteave - Privaatsuspoliitika