RAPORT Kriisi mõju ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele

18.6.2013 - (2013/2044(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Jean Lambert

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele

(2013/2044 (INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 3 lõiget 3, ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 151, 153 ja 168,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 21, 23, 24, 25, 34 ja 35,

–   võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat, eelkõige selle artiklit 30 (õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest) ja artiklit 16 (perekonna õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset),

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–   võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–   võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–   võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust[1],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999[2],

–   võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut määruse kohta, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1081/2006 (COM(2011)0607),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus” (COM(2009)0567),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas” (COM(2010)0636),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” (COM(2011)0173),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilise rakenduskava eesmärkide täitmine” (COM(2012)0083),

–   võttes arvesse komisjoni aruannet tööhõive ja sotsiaalarengu kohta Euroopas 2012. aastal,

–   võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis[3],

–   võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta[4],

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta[5],

–   võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta[6],

–   võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni majanduslanguse ja finantskriisi sooliste aspektide kohta[7],

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta[8],

–   võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta (vahearuanne)[9],

–   võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi kohta[10],

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta[11],

–   võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis[12],

–   võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta[13],

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta[14],

–   võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis[15],

–   võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta deklaratsiooni tänavakodutuse kaotamise kohta ja 16. detsembri 2010. aasta deklaratsiooni ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2011. aasta aruandeid “Migrants in an irregular situation: access to healthcare in 10 European Union Member States”[16] („Ebaseaduslikud rändajad: juurdepääs tervishoiuteenustele Euroopa Liidu 10 liikmesriigis”) ja „Fundamental rights of migrants in an irregular situation in the European Union” („Ebaseaduslike rändajate põhiõigused Euroopa Liidus”),

–   võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee kolmandat, 2012. aastal märtsi aruannet „Majanduskriisi ja käimasoleva eelarve konsolideerimise sotsiaalne mõju”,

–   võttes arvesse organisatsiooni Doctors of the World aruannet „Tervishoiuteenuste kättesaadavus ebasoodsas olukorras olevatele elanikerühmadele Euroopa Liidus 2012. aastal”,

–   võttes arvesse Eurofoundi kolmandat Euroopa elukvaliteedi uuringut „Elukvaliteet Euroopas: kriisi mõju”[17],

–   võttes arvesse Eurofoundi aruannet leibkondade võlanõustamisteenuste kohta Euroopa Liidus[18],

–   võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Romade elutingimused: nõuetele mittevastavad eluasemed ja puudulik tervishoid”[19],

–   võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Puuetega või terviseprobleemidega noorte aktiivne kaasamine”[20],

–   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruannet „Tervisest lühidalt – Euroopa 2012”,

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) väljaannet „Sotsiaalkaitse kõigile – ebavõrdsusega võitlemine tervishoiuteenuste kättesaadavusel ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele Euroopa ja Kesk-Aasia riikides”,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A7-0221/2013),

A. arvestades, et kõik inimesed on sündinud vabana, sama inimväärikuse ja õigustega ning liikmesriikide kohustus on edendada neid õigusi ja tagada need oma põhiseaduse ja tervishoiusüsteemi kaudu; arvestades, et tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja tervisenäitajate osas esineb kõikjal ELis soolist ebavõrdsust;

B.  arvestades, et ELi põhiväärtusi peab austama ka kriisiolukorras ning juurdepääsu hooldus- ja tervishoiuteenustele ning sotsiaalabile tuleks käsitada kõikide ELi kodanike põhiõigusena; arvestades aga, et kokkuhoiupoliitika rakendamise tagajärjel on enamikus liikmesriikides tervishoiu-, hooldus- ja sotsiaalteenuseid kärbitud ning seeläbi on halvenenud teenuste üldine kättesaadavus ja kvaliteet;

C. arvestades, et kõikjal ELis peavad tervishoiusüsteemid tulema toime märkimisväärsete probleemidega, sealhulgas püsiv euroala võlakriis, mis põhjustab survet riigi rahandusele, vananev elanikkond, tervishoiuteenuste muutuv olemus ja suuremad tervishoiukulud, mis kõik osutavad selgelt tungivale reformimisvajadusele;

D. arvestades, et ELis on maailma kõige paremini arenenud sotsiaalkaitsesüsteem, mille puhul kodanikud maksavad kõrgeimaid makse sotsiaalteenuste kulude katmiseks; rõhutab, et poliitiline prioriteet peab olema Euroopa sotsiaalmudeli säilitamine ja edasiarendamine;

E.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon sedastab Tallinna hartas, et tervisel on majandusliku arengu ja heaolu seisukohast määrav tähtsus;

F.  arvestades, et mitmes liikmesriigis ebavõrdsus üha kasvab, kuna vaesed ja enim puudustkannatavad isikud muutuvad seal veelgi vaesemaks; arvestades, et 2011. aastal ohustas vaesus või tõrjutus 24,2% ELi elanikkonnast; arvestades, et peale selle on väikese sissetulekuga isikute seas halvenenud inimeste endi hinnang oma tervisliku seisundi kohta; seejuures on võrreldes 25% elanikkonnast, kellel on kõrgeim sissetulek, tervisealane lõhe aina suurem;

G. arvestades, et pikaajalise töötuse määra tõusmisel jäävad paljud kodanikud kindlustuseta ning see piirab nende juurdepääsu tervishoiuteenustele;

H. arvestades, et kõige ebasoodsamas olukorras olevaid elanikerühmasid on praegune kriis tabanud ebavõrdeliselt, sest sissetuleku kaotamise ja hooldusteenuste vähenemise tõttu kannatavad nad kahekordselt;

I.   arvestades, et nn kroonilisi vaeseid, kes on sageli pikaajalised töötud või väikesepalgalised töötajad, üksi elavad vallalised lastega inimesed, kes ei tööta või kes töötavad mõnetunnise koormusega, ning eakamaid inimesi Kesk- ja Ida-Euroopas arvatakse järjepidevalt kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikerühmade hulka;

J.   arvestades, et viimased uuringud kinnitavad, et tekkinud on uus rühm ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, kes olid varem suhteliselt heal järjel, kuid kes nüüd isiklike võlgade tõttu puudust kannatavad; kõnealune rühm, kelle jaoks puudus on uus nähtus, ei pruugi suuta majanduslikult toime tulla ning võib oma võlgadega seotud arve- ja maksekohustused täitmata jätta või ei pruugi olla enam suuteline maksma vajalike hooldusteenuste eest ning kardab, et on sunnitud oma elukohast lahkuma;

K. arvestades, kui tähtsad on riigi omandisse kuuluvad avalikud teenused, mida riik haldab teenuste kasutajate kaasamisel, elanike heaolu jaoks väga olulistes valdkondades, sealhulgas tervishoid, haridus, õigus, vee- ja elamumajandus, transport, lastehoiuteenus ja eakate hooldamine;

L.  arvestades, et tervishoiusüsteemide killustatus võib viia olukorrani, kus paljudele patsientidele ei osutata meditsiiniliselt vajalikke hooldusteenuseid ning osale pakutakse hooldusteenuseid, mis võivad olla ebavajalikud või isegi kahjulikud;

M. arvestades, et kriis on suurendanud eeskätt noorte jaoks ohtu olla kaua aega tööturult tõrjutud, ning et tulevase tööturul osalemise ja töötasu seisukohalt on noored kriisi tagajärgede ees kõige kaitsetumad;

N.   arvestades, et aina enam inimesi ELis töötab pärast seadusjärgse pensioniea saabumist ning osaliselt tuleneb see rahalistest vajadustest, sest muud pensionijärgsed leibkonna sissetulekuallikad on sattunud surve alla;

O. arvestades, et teenuste kasutamise kulu teenuste kasutajale on mõnes liikmesriigis suurenemas, mis tähendab, et paljud inimesed ei saa enam endale lubada piisaval tasemel teenuseid konkreetsete vajaduste rahuldamiseks, mille tagajärjeks on iseseisvuse kaotus, täiendav stress koduses või tööalases olukorras või võimalik kahjulik mõju nende tervisele, mis toob kaasa nende sotsiaalse tõrjutuse;

P.  arvestades, et tervishoiusüsteemid võivad (tahtmatult) luua takistusi tervishoiuteenuste kättesaadavusele või pakkuda teistsuguse kvaliteediga tervishoiuteenuseid inimestele, keda iseloomustab enam kui üks kaitsealune tunnus, näiteks sugu, vanus või kuuluvus vähemusrühma;

Q. arvestades, et mõnda sotsiaalkindlustussüsteemi muudetakse, et kaotada teatavate elanikerühmade juurdepääs tervishoiuteenustele ja hüvitus teatava ravi ja ravimite eest, või seda vähendada[21], millega kaasnevad täiendavad ohud isiklikule ja rahvatervisele ning nende süsteemide pikaajalisele jätkusuutlikkusele;

R.  arvestades, et hinnangute kohaselt osutavad suuremat osa praegu ELis pakutavatest hooldusteenustest mitteametlikud tasustamata hooldajad; arvestades, et arvukate demograafiliste arengusuundumuste ja suureneva hoolduskoormuse tõttu on see suur ressurss ohus;

S.  arvestades, et õigus mitmesugustele kodustele, elukohajärgsetele ja muudele kogukonna tugiteenustele, kaasa arvatud elamise toetuseks vajalik kõrvalabi, on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklites 19 ja 26;

T.  arvestades, et põhjused, miks lapsed paigutatakse asendushooldussüsteemi, on keerulised ja mitmemõõtmelised, kuid sageli on need otseselt või kaudselt seotud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega;

U. arvestades, et täpse ja kättesaadava teabe puudumine võib põhjustada olukorda, kus ebasoodsas olukorras olevad elanikerühmad ei pääse ligi vajalikele hooldusteenustele, millele neil on õigus;

V. arvestades, et aruannetes juhitakse tähelepanu sellele, et mõnedel ELi kodanikel ja teistel vastava õigusliku nõudega isikutel on ikka veel probleeme seadusjärgsete hooldusteenuste kättesaadavuse õiguse kasutamisega piiriüleses olukorras;

W. arvestades, et meditsiinilise demograafia probleemid (hooldusteenuste osutamise madal tase mõnedes geograafilistes piirkondades) paljudes liikmesriikides raskendavad ebasoodsas olukorras elanikerühmade juurdepääsu tervishoiule;

X. arvestades, et järjest enam antakse teada kasvavast sotsiaalsest jagunemisest ja agressiivsusest tulenevatest verbaalsetest ja füüsilistest rünnakutest vähemuste ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste vastu; arvestades, et sellistest juhtudest tuleks anda aru üksikasjalikult;

Y. arvestades, et mõne liikmesriigi poliitika halvenemise tõttu, mis puudutab puuetega, õpiraskustega või psühhiaatriliste haigustega isikuid, kaugenetakse kaasavast õigustepõhisest lähenemisviisist, mille eesmärk on täielik kaasamine kogukonda, naastes varasema, rohkem institutsioonilise ja eraldava lähenemisviisi juurde;

Z.  rõhutab tervishoiu- ja hooldussektori suurt tööhõivepotentsiaali kõikjal ELis;

AA. arvestades, et paljud tervishoiu- ja hooldussektori töökohad on mõnes liikmesriigis ikka madalalt tasustatud ning sageli ei pakuta ametlikke lepinguid ega muid peamisi tööõigusi, samuti iseloomustab neid suure füüsilise ja emotsionaalse stressi ohu, läbipõlemisohu ja määratletud karjääri puudumise tõttu vähene ligitõmbavus; arvestades, et sektoris pakutakse vähest täiendõpet, peale selle on nimetatud valdkonna töötajad peamiselt eakad, naised ja võõrtöötajad; arvestades, et sageli pakuvad ELis hooldusteenuseid mitteametlikud tasustamata hooldajad, keda võib samuti käsitada ebasoodsas olukorras oleva rühmana aina suureneva surve tõttu pakkuda keerukamal ja tehnilisemal tasemel hooldust; arvestades, et mitmes liikmesriigis puuduvad kvaliteetsed hooldusteenused, mis sissetulekust sõltumata oleksid kõikidele kättesaadavad;

AB. arvestades, et üleminek institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnapõhistele hooldusvormidele nõuab suuremat eluasemega seotud tuge, et võimaldada ebasoodsas olukorras inimestel iseseisvalt elada;

AC. arvestades, et iseseisvat elu alustavaid, hooldusasutustest lahkuvaid noori inimesi ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus eriti;

AD. arvestades, et järjest enam tuleb eakaid inimesi pidada kaitsetuks elanikerühmaks;

AE. arvestades, et ELi vaesed kodanikud, kes on pärit teistest liikmesriikidest, ja kolmandate riikide kodanikud, kellel on mõne teise liikmesriigi sotsiaalkindlustus, võivad samuti kogeda suuri raskusi juurdepääsul tervishoiule;

AF. arvestades, et kõikidel inimestel on õigus elustandardile, mis võimaldab neile ja nende perekondadele tervise ja heaolu;

AG. arvestades, et tähtis on rõhutada kodanikuühiskonna ja selle organisatsioonide tähtsust, sest nad täidavad tõrjutud rühmadeni jõudmisel olulist rolli;

AH. arvestades, et tervisekaitse mõjutab suuresti inimeste elukvaliteeti, eluiga ja inimväärikust;

AI. arvestades, et Euroopas sünnib igal aastal ligikaudu 10% lastest enneaegselt (loote vanus alla 37 nädala), ning arvestades, et enneaegselt sündinud laste emadel puudub sageli juurdepääs vajalikul tasemel tervishoiuteenustele – asjaolu, mis annab veelgi rohkem tunda töö- ja eralelu tasakaalu puhul;

AJ. arvestades, et vaesuse, ebapiisava hariduse ja nõrgema sotsiaalse lõimimise tagajärjeks on vilets tervislik seisund; arvestades, et ebasoodsas olukorras elanikerühmade jaoks on peamisteks takistusteks tervishoiule juurdepääsul puudulikud teadmised ja arusaamine tervishoiusüsteemist, haldusprobleemid, puudulikud teadmised haiguste ennetamisest ning teenustele füüsilise juurdepääsu puudumine;

1.  kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt teavet rakendatavate kokkuhoiumeetmete kohta ning kokkuhoiumeetmete sotsiaalse mõju hindamise läbiviimist ning lisama selliste meetmete keskpika ja pika perioodi sotsiaalsete ja majanduslike mõjudega toimetulemiseks riigipõhiseid soovitusi; palub komisjonil koostada ja esitada parlamendile korrapäraselt nimetatud hindamiste koondaruandeid; palub, et Euroopa poolaasta raames ei keskendutaks üksnes sotsiaalkindlustussüsteemide rahanduslikule jätkusuutlikkusele, vaid arvestataks ka võimalikku mõju nende kättesaadavusele ja kvaliteedile;

2.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama ja edendama investeeringuid sellistesse sotsiaalteenustesse nagu tervishoiu-, hooldusteenuste ja sotsiaalsektorid, mis on demograafilisi muutusi ja kriisi sotsiaalseid tagajärgi arvestades vajalikud ning millel on suur töökohtade loomise potentsiaal;

3.    on veendunud, et vajalikud reformid peaksid olema suunatud tervishoiu kvaliteedile ja tõhususele, parandama õigel ajal õiges vormis pakutava õige hoolduse kättesaadavust, hoidma inimesed terved ja tagama, et tavapäraseid välditavaid haiguste tüsistusi ennetatakse võimalikult suurel määral;

4.  tuletab meelde, et liikmesriigid leppisid kokku, et võetakse vastu lähenemisviis, mille käigus minnakse tõrjutuse ja halva tervisliku seisundiga tegelemiseks ettenähtud „ravivatest” meetmetest üle „ennetusmeetmetele”, näiteks strateegia elukvaliteedi parandamiseks ja krooniliste haiguste, nõrga tervise ja puudega seotud koorma vähendamiseks[22]; rõhutab sellega seoses tegevusetuse pikaajalist kulukust;

5.  on arvamusel, et jätta ebasoodsas olukorras olevad isikud ilma juurdepääsust tervishoiu- ja hooldusteenustele on väär majandamine, kuna sellel võib olla pikaajaline negatiivne mõju nii tervishoiuteenuste kuludele kui ka üksikisiku ja rahvatervisele;

6.  on arvamusel, et paljusid hetkel rakendatud lühiajaliste kulude vähendamise meetmeid, nagu ettemaksete kehtestamine juurdepääsu eest tervishoiuteenustele, suuremad enda tasutavad kulud või ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks ebaseaduslike rändajate ilmajätmine hooldusteenustest, ei ole täielikult hinnatud nende laiemate sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede või võimalike diskrimineerivate mõjude või pikaajalise mõju seisukohast, mis hõlmab ohtu rahvatervisele ja võimalikke tagajärgi eeldatavale elueale; rõhutab asjaolu, et sellistel meetmetel on ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ebaproportsionaalne negatiivne mõju;

7.  peab kahetsusväärseks, et teatud terviseseisundite sotsiaalne häbimärgistamine takistab üksikisikuid vajalikku ravi otsimast, mille tõttu võivad näiteks ka nakkushaigused ravimata jääda, mis ohustab omakorda rahvatervist;

8.  peab kahetsusväärseks ebaproportsionaalset mõju, mida riikide immigratsiooniõiguse täitmisega seotud kinnipidamistavad ja teavitamiskohustused avaldavad dokumentideta rändajate võimalusele saada meditsiiniabi[23];

9.   tunnistab, et mitmed ebasoodsa olukorra vormid, hooldeasutuste kogemus, juurdepääsu puudumine kvaliteetsele kogukonnapõhisele hooldusele ja sellega kaasnev kodutus on omavahel tihedalt seotud; tuletab meelde, et tervishoiu- ja hooldusteenustel võib olla tähtis osa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, sealhulgas äärmuslike vormide nagu kodutuse probleemi ennetamisel ja lahendamisel; rõhutab, et sellised elanikerühmad, keda iseloomustab mitu ebakindlat olukorda väljendavat tegurit, näiteks romad, ilma kehtiva elamisloata või kodutud inimesed, on veelgi suuremas ohus jääda kõrvale riskiennetuskampaaniatest, sõeluuringutest ja ravist;

10. juhib tähelepanu pikaajalisele ebasoodsale mõjule, mis tuleneb ennetavate meditsiiniteenuste kriisiaegsetest kärbetest; on arvamusel, et kui ennetavaid meetmeid peab piirama, tuleb need tõsta vähemalt varasemale tasemele, et säiliks jätkusuutlikkus ja infrastruktuur; rõhutab, et majandus- ja rahanduskriis ning mõnedele liikmesriikidele pealesunnitud nn kokkuhoiumeetmed ei tohiks peatada investeerimist riiklikesse tervishoiuteenustesse, vaid vastupidi, arvestades viimaste tähtsust ja vajalikkust, tuleb nimetatud meetmed suunata pigem vastavate teenuste suuremale konsolideerimisele, et need vastaksid ühiskonna, eriti kõige ebakindlamas olukorras olevate elanikerühmade vajadustele;

11. on arvamusel, et kokkuhoiumeetmed ei tohiks mingil juhul jätta kodanikke ilma juurdepääsust põhilistele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, sotsiaalteenuste pakkumise uuendustest ja kvaliteedist ega muuta poliitika positiivset arengusuunda;

12. palub liikmesriikidel edendada värbamist sotsiaalhooldussektoris ning püüda suurendada sektori ligitõmbavust elujõulise karjäärivõimalusena noorte jaoks;

13. rõhutab, et kasvamas on nende ELi kodanike arv, kes elavad muus ELi riigis ning kellel näiteks töötuse või elamisloa kaotamise tõttu puudub tervisekindlustus; toonitab asjaolu, et muus ELi riigis tervisekindlustust omavatel ELi kodanikel on sageli raske hooldusteenustele juurde pääseda, sest nad peavad eelnevalt maksma;

14. tunneb muret selle pärast, et puuetega inimesi kogu ELis mõjutavad ebaproportsionaalselt avaliku sektori kulutuste kärped, mille tagajärjel nad kaotavad ühiskonnas iseseisvat elu elada võimaldavad tugiteenused;

15. on seisukohal, et see tõstab pikaajaliselt hoolekandeasutuses elavate inimeste arvu ja süvendab ELis elavate puuetega isikute sotsiaalset tõrjutust, mis on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010−2020 kohaselt ELi kohustuste otsene rikkumine;

16. rõhutab, et puuetega inimestele osutatavaid hooldusteenuseid tuleks pakkuda kättesaadaval viisil nii infrastruktuuri kui ka teabevahetuse seisukohast, mis on eriti oluline vaimse alaarenguga inimeste (õpiraskused) puhul; toonitab, et hooldajatele ja üldarstidele tuleb pakkuda täiendõpet, et osutada hooldusteenuseid kättesaadaval viisil;

17. on seisukohal, et noorte või teiste ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade mis tahes hooldus- ja tugiteenuste kärped kahjustavad kehtivat ELi aktiivse kaasamise poliitikat; rõhutab, et kõrge noorte töötuse määr lisab kõikidele sotsiaalteenustele survet ning siinkohal võiksid abiks olla sihipärased meetmed;

18. täheldab, et kriisi tagajärjel suurenenud töötuse ja pikaajalise töötuse tõttu on paljud meie kaaskodanikud – pikaajalised töötud ja nende hoole all olevad ülalpeetavad – jäänud ilma juurdepääsust riiklikule tervishoiusüsteemile, sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule; kutsub liikmesriike ja eriti neid liikmesriike, kus töötuse määr on kõrgem, üles tegelema tõhusalt ja viivitamatult selle suure probleemiga ning rakendama vajalikke meetmeid;

19. tervitab komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist”; tunnistab väikelastesse investeerimise tähtsust ja kulutõhusust seoses nende võimete täieliku väljaarendamisega; tunnistab, et investeerimine sotsiaalteenuste kvaliteeti on hädavajalik asjakohaste ja tõhusate lastekaitseteenuste väljatöötamiseks ja terviklike ennetusstrateegiate loomiseks; tuletab meelde, kui oluline on võtta omaks elukäigu perspektiiv ning edendada tervishoidu, ennetamist ja varast diagnoosi; rõhutab, et hiljutine leetrite pandeemia on näidanud, kui tähtis on rahvatervise jaoks laste tasuta vaktsineerimine;

20. tunnistab hooldusega tegelevate lähikondlaste ja vabatahtlike (mitteametlik hooldamine) tohutut sotsiaalset ja majanduslikku panust, ja nende suurenevat vastutust, mis tuleneb teenuste osutamise vähenemisest või nendega seotud kulude suurenemisest; on arvamusel, et kokkuhoiumeetmed ei tohi põhjustada mitteametlike hooldajate veelgi suuremat ülekoormamist; rõhutab hooldustöötajate erialase pädevuse tunnustamise ja hea töökvaliteedi tagamise tähtsust; nõuab hooldavate lähikondlaste asjakohast abistamist ja toetamist hooldamise ja töötamise ühitamisel ning on arvamusel, et pensioniõiguste arvestamisel tuleb võtta arvesse hooldamisele kulunud aega; rõhutab, et enamikku hooldusteenuseid osutatakse ELis mitteametliku hooldamise teel, s.t seda teevad pereliikmed ja vabatahtlikud, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles tõhustama selle panuse tunnustamist ja hüvitamist;

21. tunnistab, et aina rohkem naisi tegeleb tasustatud tööga (teenides siiski 18% vähem kui mehed) ning samal ajal on nad endiselt suhteliselt sageli hooldajad (78% kõigist hooldajatest on naised), mistõttu on raske saavutada rahuldavat tasakaalu töö ja eraelu vahel; arvab, et üldiselt on töö ja hoolduse ühitamisel olulised paindlikud töövõimalused; tunneb muret ebasoodsa mõju pärast, mida teenuste pakkumise vähenemine või nende kallinemine avaldab naiste tööhõivele, töö ja eraelu tasakaalule, soolisele võrdõiguslikkusele ja tervena vananemisele;

22. tuletab meelde, et ELis on hooldusteenuste sektor määratletud kui valdkond, kus toimub võimalik tööhõive kasv ning Euroopa Parlament on teinud kindlaks vajaduse parema töötasu ja väljaõppe järele, et muuta see valdkond ligitõmbavaks karjäärivalikuks ja parandada teenuste kvaliteeti; juhib tähelepanu teravale tööjõupuudusele tervishoiu- ja hoolekandeteenuste valdkonnas ning kutsub liikmesriike üles edendama noorte seas hooldusvaldkonna väljaõpet ja samuti koolitusmeetmeid, mis aitavad hooldajatel ja hooldusteenuste pakkujatel paremini mõista hooldatavate vajadusi;

23. rõhutab mobiilsete teenuste kasvavat tähtsust inimestele teenuste pakkumisel, nii linnas kui ka maapiirkondades;

24. rõhutab, kui väärtusliku panuse annab eakate abi ja hooldust vajavate inimeste hoolduse puhul vabatahtlik teenistus, mis on vajaduse korral samuti abiks üksikute perekonnata inimeste puhul;

25. väljendab heameelt asjaolu üle, et ühiskonna vananemisest tulenevate probleemide lahendamiseks valiti välja täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus; see hõlmab eesmärki suurendada ELi kodanike tervena elatud eluaastate arvu 2020. aastaks kahe aasta võrra; samuti on eesmärgiks seatud, et Euroopa peaks järgnevate meetmete kaudu saama kolmekordset kasu:

i) eakate tervise ja elukvaliteedi parandamine;

ii) hooldussüsteemide jätkusuutlikkuse ja tõhususe tugevdamine ning

iii) kasvupotentsiaali ja turulepääsu võimaluste loomine ettevõtetele;

26. tunnistab kolmanda sektori ja vabatahtlike organisatsioonide tehtud tööd, kuid on seisukohal, et see ei tohiks asendada riigi vastutust kvaliteetse, tõhusa, usaldusväärse ja taskukohase hooldusteenuse pakkumise eest, mis on kõikidele kättesaadav avaliku sektori vahenditest rahastatava avaliku hüvena;

27. juhib tähelepanu pikaajalise hoolduse Euroopa kvaliteediraamistikule, milles nähakse ette eakate, hooldust vajavate inimeste väärikuse ja heaolu põhimõtted ja suunised ning mis avaldati komisjoni WeDO projekti raames[24];

28. kutsub liikmesriike üles tugevdama tervisealast haritust ja teavitama seejuures eelkõige ebasoodsas olukorras elanikerühmi, kellel on sageli keeruline vastavate teenuste juurde pääseda; samuti on oluline hooldusteenuse saajate ja hooldajate kaasamine neid puudutavatesse otsustusprotsessidesse;

Soovitused

29. kutsub komisjoni üles koguma hooldusteenuste kättesaadavusega seotud võrreldavaid ja jooksvaid andmeid fundamentaalanalüüsi vormis;

30. palub, et komisjon ja liikmesriigid jälgiksid ja tegeleksid koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega riiklike reformikavade poliitikasuundadega, mis on vastuolus 2020. aasta vaesuse vähendamise eesmärgiga; kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikerühmadele, kaotama kättesaadavuse tõkked, täiustama ja tugevdama alustavaid ja ennetavaid meetmeid varakult, et pöörduda tagasi õigustepõhisele lähenemisviisile ja hoida ära tegevusetusest tulenevad pikaajalised kahjud ja kulud;

31. kutsub komisjoni, sotsiaalpartnereid ja liikmesriike üles tegutsema, võttes aluseks aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012 SWOT-analüüsi järeldused;

32. tuletab meelde, et kokkuhoiupoliitika meetmed, mida iseloomustavad sotsiaalteenuste ja sotsiaalkindlustuse kärped, ja nende deflatsiooni tekitav mõju majandusele on vastuolus 2020. aasta vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisega ning ELi muude eesmärkidega sotsiaalse kaasatuse, võrdõiguslikkuse, vaesuse kaotamise ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas;

33. nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid koostööd, püüdes rakendada maksimaalset hulka programme tervishoiustandardite parandamiseks kõige ebasoodsamas olukorras elanikerühmade, eelkõige laste ja noorte seas, võttes arvesse liikuvust, kuivõrd seda käsitletakse ELis põhiõigusena;

34. kutsub komisjoni üles uurima pingeid, mis võivad tekkida määruse 883/2004[25] kohase sotsiaalkindlustusõiguse ja direktiivi 2004/38/EÜ[26] toimimise vahel, et soovitada seejärel muudatusi, mis võivad olla vajalikud puuduste kõrvaldamiseks;

35. nõuab tungivalt, et komisjon ja kõik liikmesriigid määraksid kindlaks prioriteedid, et vähendada vahetegemist meeste ja naiste vahel ning tagada naistele tõhus juurdepääs tervishoiuteenustele ja pereplaneerimisele, ning et pöörataks erilist tähelepanu muudele kaitsetutele ja ebasoodsamas olukorras elanikerühmadele, kes vajavad sotsiaalset tervisekaitset;

36. kutsub komisjoni üles kaasama sotsiaalseid tagatisi (hooldusteenuste kaitse ja sotsiaalteenused ning sotsiaalkaitsesüsteemid) finantsabi saavate riikide lepingutesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama uute tehnoloogiate, näiteks telemeditsiini kasutamist, et lihtsustada tervishoiu kättesaadavust;

37. kutsub komisjoni üles edendama võrdset juurdepääsu väikelaste haridusele ja hooldusteenustele ning pakkuma nende teenuste jaoks piisavat rahalist toetust;

38. nõuab tungivalt, et liikmesriigid pakuksid puuetega lastele kogukonnapõhiseid teenuseid;

39. kutsub liikmesriike üles tuvastama ja kõrvaldama takistused ja tõkked, mis piiravad puuetega inimeste juurdepääsu ühistranspordile, teenustele ja teabele;

40. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama prioriteete, et täita lüngad ja pakkuda ebasoodsas olukorras olevatele elanikerühmadele, sealhulgas vaestele naistele, rändajatele ja romadele sotsiaalses tervisekaitsesüsteemi vallas tõhusat juurdepääsu tervishoiuteenustele, tagades tervishoiuteenuste taskukohasuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi ning tõhusa ja tulemusliku korralduse ja piisava rahastamise kõikides geograafilistes piirkondades;

41. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid tervise edendamise ja haiguste ennetamise poliitika, tagades tasuta, ühetaolise ja kvaliteetse arstiabi kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikerühmadele, pöörates erilist tähelepanu esmatasandi meditsiiniteenuste, ennetava meditsiini teenuste ning diagnostika, ravi ja rehabilitatsiooni kättesaadavuse tagamisele; nõuab, et eraldataks vajalikud vahendid naiste peamiste tervishoiuprobleemidega tegelemiseks ning tagataks seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu õigus, vägivalla ohvriks langenud naiste tervishoiuteenused ja laste tervishoiuteenused;

42. kutsub liikmesriike üles koostöös komisjoniga uurima põhjalikumalt vaimse ja füüsilise tervise ning töötuse ja töökohtade ebakindluse vahelisi seoseid, mille tähtsuse on kriis teravalt esile toonud, ning tagama kahjulike tagajärgede ennetamiseks ja nendega toimetulekuks õige tegevuskava;

43. soovitab tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid ennetavaid ja esmatasandi meditsiiniteenuseid, keskendudes naiste tervise ja ravi kättesaadavuse parandamisele, eriti linnadest kaugel elavate naiste jaoks, samuti meetmetele, mis on seotud kõige ebasoodsamas olukorras elanikerühmadega (nagu lapsed ja noored, eakad, puudega isikud, töötud ja kodutud) ning millega tagatakse kõigile korrapärase arstliku kontrolli õigus;

44. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid käsitleksid emadust ja vastsündinute – eriti enneaegselt sündinute – eest hoolitsemist tervishoiu prioriteedina ning lisaksid selle Euroopa ja riiklikesse tervishoiustrateegiatesse;

45. palub komisjonil ja liikmesriikidel korraldada vajalikud õppe- ja jätkukoolituskursused kõigile tervishoiutöötajatele, kes töötavad eostumiseelse, raseduse ja sünnituse aegse ning vastsündinute hoolduse üksustes, et vältida enneaegseid sünnitusi ning vähendada enneaegselt sündinute puhul krooniliste haiguste esinemist;

46. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid naistele asjakohase abi raseduse ja imetamise ajal ja pärast seda, pakkudes vajaduse korral tasuta hooldus- ja nõuandeteenuseid ning piisavat toitu, eriti hiljutise majanduskriisi tõttu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele naistele;

47. nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja kohandatud struktuurid meditsiiniliste ja sotsiaalsete konsultatsioonide pakkumiseks, mis võimaldavad senisest rohkem arvestada kõige vaesemate inimeste elutingimustega;

48. kutsub liikmesriike üles pakkuma kättesaadavat ja selget teavet rändajate õiguste kohta kõikides asjakohastes keeltes, sealhulgas roma keeles;

49. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid meetmeid vihakuritegude vastu ja edendaksid diskrimineerimisvastast poliitikat, vajadusel tugevdades riiklikke diskrimineerimisvastaseid asutusi ja edendades koolitusi riigiasutustes;

50. nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 19 ja võtaksid vastu direktiivi, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest,[27] ning kehtestada sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu ja hariduse valdkondades võrdse kohtlemise põhimõte ning üldsusele kaubanduslikult kättesaadavate toodete ja teenuste – sealhulgas eluasemete – kättesaadavus ja pakkumine;

51. kutsub liikmesriike üles koostama mõjuhinnanguid, mille abil tagada, et võetud meetmed, mis võivad mõjutada kõige ebasoodsamas olukorras elanikerühmi, on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetega ning järgivad direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust[28];

52. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ennetaksid kodutuks jäämist, pakuksid kodututele vajalikke hooldusteenuseid ega kriminaliseeriks oma riigisisestes õigusaktides kodutust;

53. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et kõigi selliste poliitikavaldkondade või rahastamisprogrammide eesmärk, mis on suunatud sotsiaalsete uuenduste ja/või hooldusega seotud teenuste toetamisele, oleks keskendumine niisugustele teenustele, mis rahuldavad kõige paremini sotsiaalseid vajadusi ja parandavad inimeste elukvaliteeti, ning et neid töötataks välja tihedas koostöös ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade kaitse- ja esindusorganisatsioonidega, kellega korraldataks ka konsultatsioone;

54. juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi resolutsioonile sotsiaalettevõtluse algatuse kohta ja rõhutab sotsiaalmajanduse tähtsust, mis võib sotsiaalettevõtete kaudu tõhusalt tugevdada kiiresti kasvavat tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonda;

55. nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu teeksid koos parlamendiga tööd, et kindlustada ebasoodsas olukorras olevatele elanikerühmadele suunatud programmide rahastamine; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik tema käsutuses olevad meetmed, et tagada Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks ja muude selliste vahendite, mis on ette nähtud nende inimeste vajaduste rahuldamiseks, kes on ebasoodsas olukorras või tõrjumise ohus, täielik kasutuselevõtmine ja maksimaalsed väljamaksed, ning toetada liikmesriikide pingutusi strateegia „Euroopa 2020” vaesuse kaotamise eesmärkide saavutamisel ning innovatsiooni ja kvaliteedi edendamiseks tervishoiu- ja hooldussektorites; toonitab, kui olulised on eelnevaga seoses niisugused rahastamisvahendid nagu ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm ning Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fond;

56. kutsub komisjoni üles töötama välja objektiivsed ja subjektiivsed näitajad, sealhulgas sotsiaalsed näitajad, et mõõta ja avaldada korrapäraselt heaolu materiaalseid ja mittemateriaalseid tegureid, täiendamaks Euroopa ja riikide SKP ja töötuse näitajaid ning seega mõõtmaks ühiskonna edenemist ja mitte üksnes majanduslikku arengut;

57. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sõnaselgelt tunnustama mitteametlike hooldajate hindamatut panust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid ja säilitaksid sihipäraseid toetusmeetmeid hooldajatele ja vabatahtlikule sektorile, et tagada isiklikumad, kvaliteetsemad ja kulutõhusamad meetmed, nt meetmed, mis võimaldavad ühitada töö- ja pereelu, hõlbustavad mitteametlike ja ametlike hooldusteenuse pakkujate paremat koostööd ja kooskõlastamist ning tagavad hooldajatele asjakohase sotsiaalkindlustuspoliitika ja koolituse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja sidusa raamistiku kõikide hoolduspuhkuse vormide jaoks; palub komisjonil teha ettepaneku hoolduspuhkuse direktiivi kohta kooskõlas aluslepingutes sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega;

58. kutsub liikmesriike üles pakkuma asjakohastes keeltes ja vormides täpset ja kergestimõistetavat teavet õiguse kohta hooldusteenustele ning tegema selle teabe laialdaselt kättesaadavaks;

59. kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles töötama välja hooldusvaldkonna ametiprofiilide selged mõisted, mis võimaldavad õigusi ja kohustusi täpsemalt piiritleda;

60. kutsub liikmesriike üles kaasama kõikvõimalikke sidusrühmi (kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil) ning sotsiaalpartnereid ennetuse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste alastesse algatustesse;

61. nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid hooldus- ja tugiteenuste sektoris vajalikke koolitusprogramme ning pakuksid asjakohaseid õpinguid läbivatele inimestele stipendiume;

62. nõuab tungivalt, et komisjon edendaks kampaaniat eesmärgiga värvata noori ja parandada hooldusteenuste sektori kui tööandja mainet;

63. nõuab, et austataks hooldusteenuste sektoris töötavate isikute tööalaseid õigusi, sealhulgas õigust inimväärsele sissetulekule ja inimväärsetele tingimustele ning õigust liituda kollektiivläbirääkimiste õigusi omavate ametiühingutega ja neid ühinguid moodustada;

64. nõuab tungivalt, et liikmesriigid pakuksid riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametisasutustele toetust hooldusteenuste jätkusuutlike rahastamisskeemide loomisel ning tööjõu koolitus- ja ümberõppekavade väljatöötamisel Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil;

65. nõuab tungivalt, et sotsiaalpartnerid arendaksid ametlikku sotsiaaldialoogi seoses hoolekandesektoriga;

66. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

• [1]  EÜT C 180 E, 19.7.2000, lk 22.
• [2]  ELT C 210 E, 31.7.2006, lk 12.
• [3]  ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 11.
• [4]  ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23.
• [5]  ELT C 76 E, 25.3.2013, lk 16.
• [6]  ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 57.
• [7]  ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 79.
• [8]  ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29.
• [9]  ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 19.
• [10]  ELT C 33E, 5.2.2013, lk 188.
• [11]  ELT C199 E, 7.7.2012, lk 112.
• [12]  ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 25.
• [13]  ELT C51 E, 22.2.2013, lk 101.
• [14]  ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.
• [15]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0053.
• [16]  FRA: ‘Migrants in an irregular situation: access to healthcare in 10 European Union Member States’, October 2011 - http://fra.europa.eu/en/publication/2012/migrants-irregular-situation-access-healthcare-10-european-union-member-states
• [17]  Eurofound (2012), kolmas Euroopa elukvaliteedi uuring – Quality of life in Europe: Impacts of the crisis, Publications Office of the European Union, Luxembourg - http://www.eurofound.europa.eu/publications/htmlfiles/ef1264.htm
• [18]  Eurofound (2012), Household debt advisory services in the European Union, Publications Office of the European Union, Luxembourg - http://www.eurofound.europa.eu/publications/htmlfiles/ef1189.htm
• [19]  Eurofound (2012), Living conditions of the Roma: Substandard housing and health, Publications Office of the European Union, Luxembourg - http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2012/02/en/1/EF1202EN.pdf
• [20]  Eurofound (2012), Active inclusion of young people with disabilities or health problems, Publications Office of the European Union, Luxembourg -http://www.eurofound.europa.eu/areas/socialcohesion/illnessdisabilityyoung.htm
• [21]  Vt näiteks 28. detsembril 2012. aastal jõustunud 20. aprilli 2012. aasta Hispaania kuningliku dekreedi nr 16/2012 artiklit 5. Kättesaadav aadressil: http://noticias.juridicas.com/base_datos/Admin/rdl16-2012.html#a5.
• [22]  Nõukogu järeldused tervena ja väärika vananemise kohta, 2980. tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise-ja tarbijakaitse nõukogu kohtumine novembris 2009.
• [23]  Põhiõiguste Ameti suunistes „Apprehension of migrants in an irregular situation – fundamental rights considerations” („Ebaseaduslike rändajate kinnipidamine – põhiõigustega seotud kaalutlused”) esitatakse liikmesriikidele peamised põhimõtted tabamis- ja teavitamistavade kohta, kui juhtum esineb meditsiiniasutustes ja nende lähedal: http://fra.europa.eu/sites/default/files/document-on-apprehensions_1.pdf
• [24]  WeDo on projekt, mida toetas Euroopa Komisjon (2010–2012) ja juhtis 12 liikmesriigis asuvast 18 partnerorganisatsioonist koosnev juhtrühm. Kõigi partnerorganisatsioonide ühine huvi oli ja on eakate, hooldust vajavate inimeste elukvaliteedi parandamine.
• [25]  ELT C 166 E, 30.4.2004, lk 1.
• [26]  ELT C 158 E, 30.4.2004, lk 77.
• [27]  COM(2008)0426.
• [28]  EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

SELETUSKIRI

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon (EMPL) on olnud mõnda aega mures nn kokkuhoiumeetmete mõju pärast ühiskonnale üldiselt ja eriti ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele. Seda on väljendatud mitmete tegevustega, näiteks: iga-aastased majanduskasvu analüüsi aruanded[1], kus oleme väljendanud seisukohta, et sotsiaalne mõõde peab olema ELi kriisidele reageerimise lahutamatu osa; aruanne noorte ja kriisi kohta[2]; meie arvamus naiste ja kriisi kohta[3] ja peagi ilmuv aruanne kodutuse teemal[4]. Meil on ka arvukalt aruandeid, mis käsitlevad strateegiat „Euroopa 2020”, eriti seoses kaasava majanduskasvu ja vaesusevastase platvormiga, kus oleme selgelt väljendanud oma seisukohta, et meie eesmärk peaks olema vaesuse vältimine, kuna see alandab inimväärikust ning samuti seetõttu, et ennetamisele keskendumine osutub pikaajaliselt tavaliselt enam kulutõhusamaks. Komisjon on põhjendanud Euroopa Sotsiaalfondi rahalistest vahenditest 20% eraldamist võitluseks vaesusega ja hetkel töötab välja oma seisukohta kavandatava materiaalset puudust kannatavate isikute fondi[5] kohta, mille teatud teemade kohta on komitee juba põhjaliku aruande esitanud, raportöör on püüdnud seda tööd mitte dubleerida.

Käesolevas algatusraportis on raportööri eesmärk kindlaks määrata mitmed küsimused, mis tekivad seoses teadaolevate ebasoodsas olukorras olevate rühmadega, nendega, mille vajadused muutuvad selgemaks, ning uute ja võimalike ebasoodsasse olukorda sattuvate rühmadega, mis tekivad praeguste muutuvate tingimuste tulemusel, näiteks isikliku võla tõttu. Komisjon on väga tänulik mitmetele organisatsioonidele, kes on andnud meile ajakohast teavet. Vajadus täpsete, võrreldavate ja võimalikult värskete andmete järgi on selgelt määratletud prioriteet.

On selge, et eakatega, füüsilise ja vaimse puudega isikutega, laste ja noortega ning teiste erivajadustega isikute toetamisega tegeleva hooldussektori koormus kasvab kulude vähendamise ja nõudluse suurenemise tõttu. Sarnased probleemid on tervishoiuteenuste osutamisel. Teenuste osutamisele ja sotsiaaltoetustele tehtavad kärped mõjutavad nii neid, kes hooldust vajavad kui ka neid, kes seda osutavad. Avaliku sektori eelarvet vähendatakse. Kolmanda sektori teenustepakkujad teatavad avaliku sektori lepingutest, toetuste rahastamisest ja avalike annetustega saadavate sissetulekute vähenemisest, paljud kardavad oma tuleviku pärast: isegi vabatahtlik töö nõuab infrastruktuuri. Me näeme, et lühiajalised kärped põhjustavad pikaajalisi probleeme.

Järjest enam tõendusmaterjali on selle kohta, et osades ELi piirkondades kasvab jätkuvalt sotsiaalne ebavõrdsus ebasoodsas olukorras olevate rühmade halveneva olukorra tõttu ning paljud vaesed muutuvad veel vaesemaks.[6] Sellel on oluline mõju strateegia „Euroopa 2020” vaesuse vähendamise eesmärkidele ja kaasava majanduskasvu mõõdetele. Mõned sotsiaalkindlustussüsteemid, eriti need, millel on teatud perekonnapõhine struktuur või kus teatud töökorralduste õiguspärasus võib olla tingimuslik, ei suuda samuti toime tulla suureneva kriisi survega, vähemalt mitte seoses laste vaesusega.[7]

Sotsiaalse vastutuse üks selge mureküsimus käesoleva kriisi ajal on tervishoiuteenuste kättesaadavus. Kuigi rahvatervis kuulub teise komisjoni pädevusalasse, on tõkked mitmes liikmesriigis seotud sotsiaalkindlustuseeskirjadega. Näiteks kui tervisekindlustus lõpeb pärast teatud töötuseperioodi või kui süsteem keelab teatud rühmadele (nt dokumentideta immigrandid) esmase või üldarstiabi või täistööajal põhinevad teenused, mis seavad osalise tööajaga või juhutöötajad halvemasse olukorda. Halvas olukorras on naised üldiselt[8], eriti vähemusrahvuste naised, nagu romad ja immigrantidest töölised. Mitmed liikmesriigid muudavad või reformivad sotsiaalkindlustussüsteeme: selliseid muutusi tuleks hinnata, tagamaks inimeste kindlustuskaitse. Kodutute ja ajutise eluasemega inimeste arv kasvab mitmes liikmesriigis, mille tõttu puudub paljudel raviteenuste järjepidevus: mõned lapsed ei saa põhivaktsineerimist ja on ilmne, et teatud nakkushaigused taasavalduvad nende seas, kes on puudulikult majutatud ning kel puudub juurdepääs teenustele. Vaatamata määruse 883/2004[9] sätetele tundub, et mõned ELi kodanikud ei pääse ravile teises liikmesriigis direktiivi 2004/38/EÜ[10] rakendamismeetodite tõttu: seda tuleb uurida ja puudused kõrvaldada.

Kaasfinantseerimise ja määratud ettekirjutuste tõusev kulu võrreldes abivajajate sissetulekutega takistab inimesi aegsasti abi otsimast ning nad vajavad seetõttu hiljem kallimat ja vältimatut hooldust. See võib samuti põhjustada võimetust jätkata raviprogrammi, mis võib kaasa tuua töölt puudumise või traagilisematel juhtudel ka negatiivse meditsiinilise lõpptulemuse. Teadete kohaselt võivad tõketeks olla ka häbi abi paluda või häbimärgistamine teatud seisundite puhul nagu HIV/AIDS, sugulisel teel levivad haigused ja mõnes ühiskonnas isegi vähk. Mõnes liikmesriigis hinnad tõusevad. Mõned riigid on seadnud eesmärgi vähendada ravimite maksumust, suurendades koostööd hankijatega. Mitmes riigis on tervishoiuteenuste osutajate hulk märkimisväärselt vähenenud, mis on mõjutanud teenuste osutamist, sealhulgas maapiirkondades, kus see juba oli puudulik. Mõnes riigis on kärbitud töötajate palkasid, mis on põhjustanud töötajate lahkumist teisele tööle või teise riiki: mõlemad mõjutavad tervishoiuteenuste osutamise pikaajalist jätkusuutlikkust.

Komisjonil paluti välja töötada probleemid seoses lühiajaliste või ajutiste lepingutega töötajatega, kes peale ebaregulaarsest sissetulekust põhjustatud probleemide kaotavad tõenäoliselt tööga kaasneva tervisekindlustuse.

Samuti peab meelest pidama, et keeruline sotsiaalkindlustuse ja hoolekande saamise kord mõnes liikmesriigis võib takistada mõnel inimesel taotleda õiguspäraseid hüvitisi või neid vastu võtta ja see mõjutab nende toimetulekut. Mõne jaoks on see samuti probleemiks piiriülestes olukordades. Töötajate vähendamine, puudulik väljaõpe või suur personali voolavus seab ohtu ka teabe kvaliteedi või täpsuse, põhjustades inimeste suuremat haavatavust.

Madal, ebakindel või kasutada jääva tuluosa puudumine koos suurenevate kommunaalkuludega võib mõnes liikmesriigis tähendada inimeste ilmajäämist elutähtsatest teenustest, kütte või jahutamise kättesaadavuse puudumine mõjub tervisele, eriti äärmuslikes ilmastikutingimustes. Kodustes tingimustes hooldamine on sellises olukorras praktiliselt võimatu. Juurdepääs põhilistele kommunaalteenustele peab olema tagatud.

On täheldatud, et kindlustatuse ja/või teenuste vähendamine avaldab otsest negatiivset mõju puuetega inimestele ja nende elukvaliteedile. Komisjonile teatati, et halvimal juhul taandub hooldus pesemisele ja toitmisele ning enam ei edendata iseseisvat elu ja puude sotsiaalset mudelit kooskõlas ELi kohustustega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt. Mõne liikmesriigi suund ei ole enam hooldekodudest loobumine ning paljud hooldusteenuste innovatiivsed, heakskiidetud lähenemisviisid on kõrvale jäetud, isegi kui need on kulutõhusamad. Samuti on rohkem vihakõnesid, kiusamist ja rünnakuid puuetega inimeste vastu, vaimse tervise probleemidega ja teiste ebasoodsas olukorras olevate rühmade vastu, nagu näiteks immigrandid (mitteametlikud) ja romad: inimesed, kelle hooldamist peetakse liiga kulukaks. Sellis suhtumist pooldavad teatud poliitilised liikumised ja meedia ning mõned poliitretoorikud. Diskrimineerivat käitumist ei saa jätta tähelepanuta, nii rünnatavate isikute kui ka nendega töötavate inimeste turvalisuse ja väärikuse tõttu.

Erivajadustega eakate inimeste hooldamine on samuti paljudes riikides surve all. Kõikides liikmesriikides ei ole pikaajalise hooldustoetuse kindlustust, ja isegi kui on, siis võib sellega ikkagi kaasneda täiendavate teenuste kulu. Hooldamine on sageli mitteametlik, seda osutavad töölkäivad või muude hoolduskohustustega pereliikmed, ning neid abistavad teenused on surve all. Nad osutavad võrdlemisi nõudlikku meditsiinilist abi vähese või olematu väljaõppe või toetusega. Tugiteenuste kulud (näiteks koduabilised) võivad tõusta või abistamisest loobutakse. Lapsehooldajad võivad toetada ka puudega või sõltuvuskäitumisega täiskasvanuid ning kasvatada tõhusalt oma lapsi. Selline mitteametlik hooldamine aitab liikmesriikide valitsustel säästa tõhusalt tohutu summa raha ja seda tegevate isikute toetamise õõnestamine oleks väär majandamine. Küsimus on ka mitteametliku hooldamise pikemaajalises jätkusuutlikkuses, võttes arvesse leibkondade muutuvat koosseisu.

Mis puutub kutselisse hooldusesse, siis see sektor on tuntud madala palga, halbade töötingimuste ja sageda personali voolavuse poolest, ning üllatav ei ole ka töötajate puudus. Mõnes liikmesriigis osutavad hooldust eraisikud kodudes, väheste või puuduvate tõhusate eeskirjadega: sellega seoses on parlament tunnistanud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni koduabiliste konventsiooni tähtsust. Töösuhted on sageli nõrgad, seega sotsiaalpartnerite sektori lähenemisviis võib aidata parandada standardeid.

Seoses lapse arenguga me teame, kui oluline on väikelapseea kogemuste kvaliteet. On tõendatud, et sotsiaalsed tegurid on eriti olulise tähtsusega esimestel eluaastatel, omades suurt mõju lapse tervisele, hariduslikule arengule ja eluvõimalustele tulevikus. Esiletõstmist väärib, et kõige suuremat kasu on toonud inimkapitali investeerimine väikelapseeas[11], samal ajal kui riiklikud kulutused sellele vanuserühmale on tavaliselt kõige madalamad[12]. Arvestuslikult elab ELis peaaegu miljon last asendushoolduses: ebasoodsad tingimused, millega nad kokku puutuvad, on üldtuntud, nagu ka kvaliteetse sotsiaalteenuse sekkumise vajadus, ennetamaks nende hooldusesse sattumist või tagamaks ühiskonnal põhinev, toetatud kogemus seal olles ning samuti üleminekul iseseisvumisele.

Meie komisjonile on rõhutatud võimalikke tõsiseid tagajärgi ühiskonnale seoses kasvava ebakindlusega ja võimetusega osutada tõhusat hooldusteenust. „Troika” kaasamine riigi eelarvesse tähendab, et ELil on oluline osa valdkondades, mis on eelkõige liikmesriikide pädevuses, seega on ELil oluline osa ka lahenduste edendamisel. Kõige lõpuks, sotsiaalkindlustusteenuste ja hoolekandeteenuste muutuste ulatusliku sotsiaalse mõju hindamine on hädavajalik, et hoida ära halva olukorra veel hullemaks muutumine pikaajaliste probleemide loomisega ja muude poliitikaeesmärkide õõnestamisega: see on ELi ülesanne „troika” ja riikliku reformikava hindamisel.

• [1]  Cornelissen’i aruanne 2012. aastal ja Lope Fontagné aruanne 2013. aastal iga-aastase majanduskasvu analüüsi kohta (2011/2320(INI) (2012/2257(INI).
• [2]  Turuneni aruanne noorte tööturule juurdepääsu soodustamise kohta (2009/2221(INI))
• [3]  Zimmeri aruanne majanduskriisi soolise mõju kohta (2012/2301(INI))
• [4]  Delli aruanne sotsiaalelamute kohta.
• [5]  Määruse ettepanek, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks.
• [6]  Tööhõive ja sotsiaalarengud Euroopas 2012. aastal ja Euroopa kolmas elukvaliteedi uuring, Eurofound 2012.
• [7]  Sotsiaalkaitsekomitee nõuandev aruanne Euroopa Komisjonile laste vaesuse ennetamise ja selle vastu võitlemise ning laste heaolu edendamise kohta, 27. juuni 2012.
• [8]  Kaheksas ettekanne: sotsiaalkindlustus kõigile, Scheil-Adlung ja Kuhl, ILO 2011.
• [9]  Määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta.
• [10]  Direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil.
• [11]  Näide investeerimisest ebasoodsas olukorras olevate väikelastesse, James J. Heckman Chicago Ülikool ja Dublini Kõrgkool
  Euroopa majandushariduse ekspertide võrgustik, jaanuar 2012
• [12]  „Väikelaste arengu programmi kasud: majandusanalüüs”, Van der Gaag, J ja Tan, J.P.

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (29.5.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele
(2013/2044(INI))

Arvamuse koostaja: Inês Cristina Zuber

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et kõik inimesed on sündinud vabana, sama inimväärikuse ja õigustega ning liikmesriikide kohustus on edendada neid õigusi ja tagada need oma põhiseaduse ja tervishoiusüsteemi kaudu; arvestades, et tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja tervisenäitajate osas esineb kõikjal ELis soolist ebavõrdsust;

B.  arvestades, et teatavad rühmad, nt puuetega naised, peavad kulutama tervishoiule rohkem raha kui ülejäänud elanikkond;

C. arvestades, et kõikidel inimestel on õigus elustandardile, mis võimaldab neile ja nende perekondadele tervise ja heaolu;

D. arvestades, et inimestel, olenemata nende soost, etnilisest taustast, usulistest ja kultuurilistest tõekspidamistest ning puuetest, on õigus tervisekaitsele nende majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest ja nende kodakondsusest sõltumata; arvestades, et seda õigust peaks saama kasutada nii ennetava meditsiini kui ka raviteenuste ja rehabilitatsiooni puhul ning esmane vastutus selle eest peaks olema eeskätt liikmesriikidel ja nende tervishoiusüsteemidel;

E.  arvestades, et tähtis on rõhutada kodanikuühiskonna ja selle organisatsioonide tähtsust, sest nad täidavad tõrjutud rühmadeni jõudmisel olulist rolli;

F.  arvestades, et praegune majanduskriis ning võitlus eelarvepuudujäägi vastu on toonud mõnes liikmesriigis kaasa tervishoiueelarve vähendamise; arvestades, et selle tulemusel on ohus tervishoiuteenuste kättesaadavus kõige ebasoodsamas olukorras elanikerühmadele, nagu lapsed, eakad, puudega isikud, sisserändajad ja rahvusvähemused;

G. arvestades, et naised kalduvad mitmesugustel põhjustel (rasedus, perekondlikud kohustused või ülalpeetavate eest hoolitsemine) enam tööturult kõrvale jääma ning see mõjutab nende tervisekindlustust ja juurdepääsu tervishoiuteenustele;

H. arvestades, et 2011. aastal loeti 24,2% ELi elanikest (119,6 miljonit inimest) vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavaks, kusjuures 25 miljonit neist on lapsed; arvestades, et naised kohtavad tööturule sisenemisel enam tõkkeid, mistõttu on neil keerulisem elada korrapärast ja iseseisvat elu;

I.   arvestades, et tervisekaitse mõjutab suuresti inimeste elukvaliteeti, eluiga ja inimväärikust;

J.   arvestades, et Euroopas sünnib igal aastal ligikaudu 10% lastest enneaegselt (loote vanus alla 37 nädala), ning arvestades, et enneaegselt sündinud laste emadel puudub sageli juurdepääs vajalikul tasemel tervishoiuteenustele – asjaolu, mis annab veelgi rohkem tunda töö- ja eralelu tasakaalu puhul;

K. arvestades, et vaesuse, ebapiisava hariduse ja nõrgema sotsiaalse lõimimise tagajärjeks on vilets tervislik seisund; arvestades, et ebasoodsas olukorras elanikerühmade jaoks on peamisteks takistusteks tervishoiule juurdepääsul puudulikud teadmised ja arusaamine tervishoiusüsteemist, haldusprobleemid, puudulikud teadmised haiguste ennetamise kohta ning teenustele füüsilise juurdepääsu puudumine;

L.  arvestades, et elanikkonna vananemine on Euroopa üks peamisi probleeme;

1.  on kindlalt seisukohal, et tervishoiueelarve kohandamine ei tohiks mõjutada ebasoodsas olukorras elanikerühmi ning sellised rühmad peaksid olema pigem prioriteet; soovitab seepärast läbi viia põhjaliku reformi tervishoiu- ja hooldusteenuste sektori toetuseks, reformi peaksid täiendama suuremad ja tõhusamad riiklikud investeeringud nendesse teenustesse, et need vastaksid kodanike vajadustele ning et eeskätt vähendataks soolist ebavõrdsust tervishoius ja tagataks kõige ebasoodsamas olukorras elanikerühmadele tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus;

2.  palub liikmesriikidel mitte suurendada naiste hoolduskoormat, sundides neid pöörduma tagasi oma traditsioonilise rolli juurde perekonnas;

3.  soovitab tungivalt võtta erakorralisi meetmeid, et võidelda majandus- ja finantskriisi kontekstis tööpuuduse vastu ning tagada piisav rahastamine sobivate ja piisavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumiseks, et täita vananeva elanikkonna vajadused;

4.  nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid tervise edendamise ja haiguste ennetamise poliitika, tagades tasuta, ühetaolise ja kvaliteetse arstiabi kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele, pöörates erilist tähelepanu esmatasandi meditsiiniteenuste, ennetava meditsiini teenuste ning diagnostika, ravi ja rehabilitatsiooni kättesaadavuse tagamisele; nõuab, et eraldataks vajalikud vahendid naiste peamiste tervishoiuprobleemidega tegelemiseks ning tagataks seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu õigus, vägivalla ohvriks langenud naiste tervishoiuteenused ja laste tervishoiuteenused;

5.  soovitab tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid ennetamist ja esmatasandi meditsiiniteenuseid, keskendudes naiste tervisele ja ravi kättesaadavusele, eriti linnadest kaugel elavate naiste jaoks, samuti meetmetele, mis on seotud kõige ebasoodsamas olukorras elanikerühmadega (nagu lapsed ja noored, eakad, puudega isikud, töötud ja kodutud) ning millega tagatakse kõigile korrapärase arstliku kontrolli õigus;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid käsitleksid emadust ja vastsündinute – eriti enneaegselt sündinute – eest hoolitsemist tervishoiu prioriteedina ning lisaksid selle Euroopa ja riiklikesse tervishoiustrateegiatesse;

7.  palub komisjonil ja liikmesriikidel korraldada vajalikud õppe- ja jätkukoolituskursused kõigile tervishoiutöötajatele, kes töötavad eostumiseelse, raseduse ja sünnituse aegse ning vastsündinute hoolduse üksustes, et vältida enneaegseid sünnitusi ning vähendada enneaegselt sündinute puhul krooniliste haiguste esinemist;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks naistele asjakohase abi raseduse ja imetamise ajal ja pärast seda, pakkudes vajaduse korral tasuta hooldus- ja nõuandeteenuseid ning piisavat toitu, eriti hiljutise majanduskriisi tõttu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele naistele;

9.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid koostööd, püüdes rakendada maksimaalset hulka programme tervishoiustandardite parandamiseks kõige ebasoodsamas olukorras elanikerühmade, eelkõige laste ja noorte seas, võttes arvesse liikuvust, kuivõrd seda käsitletakse ELis põhiõigusena;

10. nõuab tungivalt, et komisjon ja kõik liikmesriigid määraksid kindlaks prioriteedid, et vähendada vahetegemist meeste ja naiste vahel ning tagada naistele tõhus juurdepääs tervishoiuteenustele ja pereplaneerimisele, ning et pöörataks erilist tähelepanu haavatavatele ja ebasoodsamas olukorras elanikerühmadele, kes vajavad sotsiaalset tervisekaitset;

11. palub komisjonil avaldada aruande majandus- ja finantskriisi mõju kohta kõige ebasoodsamas olukorras elanikerühmadele, eriti seoses juurdepääsuga ennetavale tervishoiule ja arstiabile.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	29.5.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Edite Estrela, Iratxe García Pérez, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Constance Le Grip, Astrid Lulling, Barbara Matera, Elisabeth Morin-Chartier, Krisztina Morvai, Norica Nicolai, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Joanna Senyszyn, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Marc Tarabella, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Roberta Angelilli, Rosa Estaràs Ferragut, Nicole Kiil-Nielsen, Katarína Neveďalová, Chrysoula Paliadeli, Antigoni Papadopoulou, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Martina Anderson

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Sari Essayah, Richard Falbr, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Csaba Őry, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Nicole Sinclaire, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Malika Benarab-Attou, Iliana Malinova Iotova, Svetoslav Hristov Malinov, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou