RAPORT Põhiõiguste olukord ning sellekohased standardid ja tavad Ungaris (vastavalt Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioonile)

24.6.2013 - (2012/2130(INI))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Rui Tavares

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

põhiõiguste olukorra ning sellekohaste standardite ja tavade kohta Ungaris (vastavalt Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioonile)

(2012/2130(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, kus on sätestatud väärtused, millel liit rajaneb,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3, 4, 6 ja 7, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 49, 56, 114, 167 ja 258, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–   võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni hiljutise poliitilise arengu kohta Ungaris[1], milles tehti Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks viia koos Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoniga läbi järelkontroll selles osas, kas ja kuidas on rakendatud nimetatud resolutsioonis esitatud soovitusi, ja koostada tulemuste kohta raport,

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Ungari meediaseaduse kohta[2] ja 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni Ungari muudetud põhiseaduse kohta[3],

–   võttes arvesse oma 15. detsembri 2010. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2009) ja institutsiooniliste aspektide kohta pärast Lissaboni lepingu jõustumist,[4]

–   võttes arvesse oma 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2010–2011),[5]

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 7 käsitlevat komisjoni teatist „Liidu aluseks olevate väärtuste austamine ja edendamine” (COM(2003)0606),

–   võttes arvesse Ungari hiljutisi poliitilisi suundumusi käsitlevaid nõukogu ja komisjoni avaldusi, mis esitati Euroopa Parlamendi täiskogu 18. jaanuari 2012. aasta istungil toimunud arutelul,

–   võttes arvesse Ungari hiljutisi poliitilisi suundumusi käsitlevaid Ungari peaministri Viktor Orbáni avaldusi, mis esitati Euroopa Parlamendi täiskogu 18. jaanuari 2012. aasta istungil toimunud arutelul,

–   võttes arvesse 9. veebruaril 2012. aastal kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis korraldatud kuulamist,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete delegatsiooni aruannet Budapesti külastamise kohta 24.–26. septembril 2012,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni kohaseid töödokumente, milles käsitletakse põhiõiguste olukorda ning Ungari norme ja tavasid [töödokumente nr 1 (kohtusüsteemi sõltumatus), nr 2 (aluspõhimõtted ja põhiõigused), nr 3 (meediaseadused), nr 4 (demokraatia ja õigusriigi põhimõtted) ning nr 5 (raportööri järeldused) arutati kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis vastavalt 10. juulil 2012, 20. septembril 2012, 22. jaanuaril 2013, 7. märtsil 2013 ja 8. aprillil 2013], ning võttes arvesse Ungari valitsuse märkusi nende kohta,

–   võttes arvesse Ungari uut põhiseadust, mis võeti Ungari parlamendis vastu 18. aprillil 2011. aastal ja mis jõustus 1. jaanuaril 2012. aastal (edaspidi „uus põhiseadus”), ning võttes arvesse uue põhiseaduse üleminekusätteid (edaspidi „üleminekusätted”), mis võeti parlamendis vastu 30. detsembril 2011. aastal ja mis jõustusid samuti 1. jaanuaril 2012. aastal,

–   võttes arvesse uue põhiseaduse esimest parandust, mille ettepaneku esitas majandusminister 17. aprillil 2012. aastal ning mis võeti seejärel Ungari parlamendis vastu 4. juunil 2012. aastal ja mille kohaselt on üleminekusätted osa uuest põhiseadusest,

–   võttes arvesse 18. septembril 2012. aastal esitatud üksikliikme eelnõul põhinevat uue põhiseaduse teist parandust, mis võeti Ungari parlamendis vastu 29. oktoobril 2012. aastal ning millega kehtestatakse üleminekusätetes valijate registreerimise nõue,

–   võttes arvesse uue põhiseaduse 7. detsembril 2012. aastal esitatud kolmandat parandust, mis võeti Ungari parlamendis vastu 21. detsembril 2012. aastal ning millega nähakse ette, et põllumajandus- ja metsamaa omandamise ja kasutamise piirangud ja tingimused ning integreeritud põllumajandustootmise korralduse eeskirjad määratakse kindlaks alusseadustes,

–   võttes arvesse 8. veebruaril 2013. aastal esitatud üksikliikme eelnõul põhinevat uue põhiseaduse neljandat parandust, mis võeti Ungari parlamendis vastu 11. märtsil 2013. aastal ning millega võetakse muude sätete hulgas uue põhiseaduse teksti üleminekusätted (mõningate eranditega, nagu valijate registreerimist nõudev säte), mis tühistati Ungari konstitutsioonikohtus 28. detsembril 2012. aastal menetluslikel põhjustel (otsus nr 45/2012), samuti selle dokumendi ülejäänud, olemuselt tõelised üleminekusätted,

–   võttes arvesse 2012. aasta CXI seadust, milles käsitletakse 2011. aasta CLXI seaduse (Ungari kohtute korralduse ja haldamise kohta) ja 2011. aasta CLXII seaduse (Ungari kohtunike õigusliku seisundi ja tasustamise kohta) muutmist,

–   võttes arvesse 2013. aasta XX seadust, milles käsitletakse teatud kohtulikes õigussuhetes kohaldatava vanuse ülempiiriga seonduvaid seadusemuudatusi,

–   võttes arvesse 2011. aasta CCVI seadust südametunnistuse- ja usuvabaduse ning Ungari kirikute, konfessioonide ja usukogukondade õigusliku seisundi kohta (nn kirikute seadus), mis võeti vastu 30. detsembril 2011. aastal ning mis jõustus 1. jaanuaril 2012. aastal,

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” (Veneetsia komisjon) arvamusi CDL(2011)016, CDL(2011)001, CDL-AD(2012)001, CDL-AD(2012)009, CDL-AD(2012)020 ja CDL-AD(2012)004, milles käsitletakse Ungari uut põhiseadust, Ungari uue põhiseaduse koostamisest tulenevat kolme õiguslikku küsimust, 2011. aasta CLXII seadust (Ungari kohtunike õigusliku seisundi ja tasustamise kohta), 2011. aasta CLXI seadust (Ungari kohtute korralduse ja haldamise kohta), 2011. aasta CLI seadust (Ungari konstitutsioonikohtu kohta), kohtusüsteemi käsitlevaid alusseadusi, mida muudeti pärast Ungari kohta koostatud arvamuse CDL-AD(2012)001 vastuvõtmist, ning südametunnistuse- ja usuvabaduse ning Ungari kirikute, konfessioonide ja usukogukondade õigusliku seisundi seadust,

–   võttes arvesse Veneetsia komisjoni ja OSCE/ODIHRi ühisarvamust CDL-AD(2012)012 (Ungari parlamendiliikmete valimist käsitleva seaduse kohta),

–   võttes arvesse Ungari valitsuse märkusi CDL(2012)072, CDL(2012)046 ja CDL(2012)045 Veneetsia komisjoni arvamuse projekti kohta seoses kohtusüsteemi käsitlevate alusseadustega, mida muudeti pärast arvamuse CDL-AD(2012)001 vastuvõtmist, Ungari parlamendiliikmete valimise seadust käsitleva ühisarvamuse projekti kohta ning Ungari konstitutsioonikohtu 2011. aasta CLI seadust puudutava arvamuse projekti kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandi algatusi, sh kohtusüsteemi käsitlevaid soovitusi, mis on esitatud tema 24. aprilli 2012. aasta kirjas Ungari asepeaministrile Tibor Navracsicsile,

–   võttes arvesse Tibor Navracsicsi 10. mai ja 7. juuni 2012. aasta kirjalikke vastuseid, milles väljendatakse Ungari ametiasutuste kavatsust Thorbjørn Jaglandi soovitustega tegeleda,

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandi 6. märtsi 2013. aasta kirja Tibor Navracsicsile, milles väljendatakse muret uue põhiseaduse neljanda parandusettepaneku üle ning nõutakse lõpphääletuse edasilükkamist, võttes samuti arvesse Tibor Navracsicsi 7. märtsi 2013. aasta vastust,

–   võttes arvesse Saksamaa, Hollandi, Taani ja Soome välisministrite 6. märtsi 2013. aasta kirja komisjoni presidendile José Manuel Barrosole, milles nõutakse sellise mehhanismi loomist, mille abil aidata tagada põhiväärtuste järgimine liikmesriikides,

–   võttes arvesse Ungari välisministri János Martonyi 8. märtsi 2013. aasta kirja kõikide ELi liikmesriikide välisministritele, milles selgitatakse uue põhiseaduse neljanda parandusettepaneku eesmärki,

–   võttes arvesse José Manuel Barroso 8. märtsi 2013. aasta kirja Viktor Orbánile, milles väljendatakse Euroopa Komisjoni muret seoses uue põhiseaduse neljanda parandusettepanekuga, ning võttes arvesse Viktor Orbáni poolt komisjoni presidendile saadetud vastust, mille koopia saadeti ka Euroopa Ülemkogu eesistujale Herman Van Rompuyle ja Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile,

–   võttes arvesse president Barroso ja peasekretär Jaglandi 11. märtsi 2013. aasta ühisavaldust, milles väljendatakse taas muret uue põhiseaduse neljanda parandusettepaneku pärast, eelkõige seoses õigusriigi põhimõttega, ning võttes arvesse peaminister Orbáni 8. märtsi 2013. aasta kirjas president Barrosole esitatud kinnitust, mille kohaselt on Ungari valitsus ja parlament täielikult pühendunud Euroopa normidele ja väärtustele,

–   võttes arvesse János Martonyi 13. märtsi 2013. aasta taotlust, milles palutakse Thorbjørn Jaglandit, et Ungari uue põhiseaduse neljanda paranduse kohta koostataks Veneetsia komisjoni arvamus,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi täiskogu 17. aprilli 2013. aasta istungil toimunud arutelul esitatud nõukogu ja komisjoni avaldusi põhiseadusliku olukorra kohta Ungaris,

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi 16. detsembri 2011. aasta kirja János Martonyile, milles väljendatakse muret südametunnistuse- ja usuvabaduse ning Ungari kirikute, konfessioonide ja usukogukondade õiguslikku seisundit käsitleva uue seaduse pärast, ning võttes arvesse János Martonyi 12. jaanuari 2012. aasta vastust,

–   võttes arvesse inimõiguste voliniku 25. veebruari 2011. aasta arvamust CommDH(2011)10 Ungari meediaseaduse kohta Euroopa Nõukogu meediavabaduse standardite kontekstis ning Ungari valitsuse teabeküsimuste eest vastutava riigiministri 30. mai 2011. aasta kommentaare selle arvamuse kohta,

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 15. veebruari 2012. aasta ja 11. detsembri 2012. aasta avaldusi, milles palutakse, et Ungari vaataks uuesti läbi õigusaktid, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel kodutuse eest karistusi määrata, ning et Ungari valitsus toetaks ka konstitutsioonikohtu otsust, mille kohaselt ei tohi kodutust käsitada kuriteona,

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 15. märtsi 2013. aasta avaldust, milles väljendatakse muret uue põhiseaduse neljanda paranduse vastuvõtmise pärast,

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni algatatud käimasolevat rikkumismenetlust (kohtuasi C-288/12), mis algatati Ungari vastu seoses endise andmekaitsevoliniku ametiaja lõpetamise õiguspärasusega ja mis on Euroopa Kohtus endiselt menetlemisel,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 6. novembri 2012. aasta otsust Ungari kohtunike pensioniea radikaalse alandamise kohta ning võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel vastu võetud 2013. aasta XX seadust (millega muudetakse 2011. aasta CLXII seadust), mille Ungari parlament kiitis heaks 11. märtsil 2013. aastal,

–   võttes arvesse Ungari konstitutsioonikohtu 16. juuli 2012. aasta otsust nr 33/2012 (Ungari kohtunike pensioniea alandamise kohta), 28. detsembri 2012. aasta otsust nr 45/2012 (uue põhiseaduse üleminekusätete kohta), 4. jaanuari 2013. aasta otsust nr 1/2013 (valimiskorda käsitleva seaduse kohta) ja 26. veebruari 2013. aasta otsust nr 6/2013 (usuvabadust ja kirikute õiguslikku seisundit käsitleva seaduse kohta),

- võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee järelevalvekomisjoni esitatavat aruannet,

- võttes arvesse Ungari uue põhiseaduse neljanda paranduse tulevast hindamist Euroopa Komisjonis,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–       võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7-0229/2013),

I – taustteave ja põhiprobleemid

Euroopa ühised väärtused

A.     arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, aga samuti ühemõttelisel põhiõiguste ja -vabaduste austamisel, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, ning nimetatud õiguste, vabaduste ja põhimõtete õigusjõu tunnustamisel, mida kinnitab esmajoones ELi eelseisev ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikele 2;

B.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ühised väärtused on kõigi ELi territooriumil elavate isikute ja eelkõige liidu kodanike peamised õigused, mida nad võivad kasutada oma kodakondsusest ning kultuurilisest või religioossest enesemääratlusest sõltumata; arvestades, et need isikud saavad nimetatud õigusi täiel määral kasutada üksnes siis, kui Euroopa Liidu põhiväärtusi ja õigusi kindlalt kaitstakse;

C.     arvestades, et poliitiline ja õiguslik tegelemine Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 esitatud väärtustega on meie demokraatliku ühiskonna vältimatult vajalik alus, ning arvestades, et seetõttu peavad kõik ELi liikmesriigid ja institutsioonid neile selgelt ja ühemõtteliselt pühenduma;

D.     arvestades, et selliste ühiste väärtuste austamine ja edendamine on nii Euroopa Liidu identiteedi oluline osa kui ka Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõigetest 1 ja 5 tulenev selgesõnaline kohustus ning seega ELi liikmesriigiks saamise ja liikmestaatuse pakutavate eelisõiguste täieliku säilitamise vältimatu tingimus;

E.     arvestades, et Kopenhaageni kriteeriumide alusel kandidaatriikidele pandud kohustused kehtivad liikmesriikidele Euroopa Liidu lepingu artikli 2 ja lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt ka pärast ELiga ühinemist, ning arvestades, et seepärast tuleks kõiki liikmesriike korrapäraselt hinnata, et kontrollida, et nad järgivad jätkuvalt ELi ühiseid väärtusi;

F.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 3 rõhutatakse, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted, ning arvestades, et sellised õigused on demokraatlike Euroopa riikide ühine pärand ja jõud;

G.     arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisest ja Euroopa Liidu lepingu artiklist 6 tulenevalt on hartal aluslepingutega samaväärne õigusjõud, mistõttu on väärtused ja põhimõtted reaalsed ja jõustatavad õigused;

H.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaselt antakse ELi institutsioonidele õigus kasutada kindlaksmääratud korda, mille alusel hinnata, kas mõnes liikmesriigis on ilmne oht rikkuda oluliselt artiklis 2 osutatud väärtusi, ning sekkuda asjaomaste riikide poliitikasse, et rikkumisi ennetada ja heastada; arvestades, et selle korra kohaselt kuulab nõukogu asjaomase liikmesriigi enne sellise otsuse langetamist ära;

I.      arvestades, et harta artikli 51 lõikes 1 osutatud tingimustega ei piirata Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaldamisala, ning arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaldamisala ei piirdu ELi õigusaktidega hõlmatud poliitikavaldkondadega, mistõttu võib EL reageerida ka juhul, kui ühiste väärtuste rikkumine või selge rikkumisoht seondub liikmesriigi pädevusse kuuluvate valdkondadega;

J.      arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele aitavad liikmesriigid kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist meetmetest, millega võidakse ohustada liidu eesmärkide, sh liidu ühiste väärtuste austamise ja edendamise eesmärgi saavutamist;

K.     arvestades, et liidu ühiste väärtuste austamine on tihedalt seotud ELi pühendumisega mitmekesisusele, mis väljendub liidu kohustuses austada „liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele”, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa põhiväärtused tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, mistõttu ei saa neid vastandada Euroopa Liidu lepingu artiklist 4 tulenevatele kohustustele, kuid need moodustavad sellise alusstruktuuri, mille raames on liikmesriikidel võimalik oma rahvuslikku identiteeti säilitada ja edasi arendada;

L.     arvestades, et aluslepingute raamistikus on „rahvusliku identiteedi” (ELi lepingu artikli 4 lõige 2) ja „liikmesriikide erinevate õigussüsteemide ja -traditsioonide” (ELi toimimise lepingu artikkel 67) austamine lahutamatult seotud lojaalse koostöö (ELi lepingu artikli 4 lõige 3), vastastikuse tunnustamise (ELi toimimise lepingu artiklid 81 ja 82) ja seetõttu ka vastastikuse usalduse põhimõtetega, aga ka kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamisega (ELi lepingu artikli 3 lõige 3);

M.    arvestades, et liidu ühiste põhimõtete ja väärtuste rikkumist liikmesriigi poolt ei saa põhjendada rahvuslike traditsioonidega ega ka rahvusliku identiteedi väljendusega, kui sellise rikkumisega nõrgendatakse Euroopa integratsiooni keskseid põhimõtteid, nt demokraatlikke väärtusi või õigusriigi või vastastikuse tunnustamise põhimõtteid, ning seetõttu võib Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 2 kasutada ainult siis, kui liikmesriigid austavad kõnealuse lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi;

N.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 4 sätestatud liidu eesmärki, milleks on kaitsta ja edendada oma väärtusi suhetes muu maailmaga, tugevdab veelgi konkreetne kohustus tugineda liidu tegevuses rahvusvahelisel areenil põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine (st demokraatia, õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 21 lõikes 1);

O.     arvestades, et kui liikmesriigid ei suudaks või ei tahaks täita norme, milles nad on aluslepingute allkirjastamisega kokku leppinud ning millega nad on end sidunud, ei kahjustaks see üksnes liikmesriikide ja ELi usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil, vaid ka liidu välistegevuse eesmärke;

P.     arvestades, et liikmesriikidepoolne samade põhiväärtuste järgimine on vältimatult vajalik, et tagada vastastikune usaldus ja seega ka vastastikuse tunnustamise süsteemi nõuetekohane toimimine, mis on nii siseturu kui ka vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise ja arendamise kese, ning arvestades, et seetõttu kahjustab iga katse ühiseid väärtusi mitte järgida või neid nõrgendada kogu Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise integratsiooni alustalasid;

Q.     arvestades, et ühised väärtused, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ning aluslepingute ja põhiõiguste harta preambulites ning millele osutatakse ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni preambulis ja Euroopa Nõukogu statuudi artiklis 3, eeldavad nõuetekohaselt toimival kontrolli- ja tasakaalusüsteemil põhinevat sõltumatute institutsioonide võimude lahusust; arvestades, et nende põhimõtete peamised elemendid on õiguspärasuse austamine, sealhulgas õigusaktide kehtestamise läbipaistev, aruandekohustuslik ja demokraatlik protsess, õiguskindlus, tugev esindusdemokraatia süsteem, mille aluseks on vabad valimised ja opositsiooni õiguste austamine, õigusaktide põhiseadusele vastavuse tõhus kontroll, tõhus, läbipaistev, osalusel põhinev ja aruandekohustusest lähtuv valitsemine ja haldus, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem, sõltumatu meedia ja põhiõiguste austamine;

R.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaselt tagab komisjon aluslepingute rakendamise ja teostab Euroopa Liidu Kohtu kontrolli all järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle;

Reformid Ungaris

S.     arvestades, et Ungari oli esimene endine kommunistlik riik, kes ühines Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, ning esimene ELi liikmesriik, kes ratifitseeris 17. detsembril 2007. aastal Lissaboni lepingu; arvestades, et Ungari osales 2003. ja 2004. aastal aktiivselt konvendi ning valitsustevahelise konverentsiga seotud töös, muu hulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 2 koostamisel, ning arvestades, et Ungari algatuse tulemusena lisati sellesse vähemuste hulka kuuluvate inimeste õigused;

T.     arvestades, et sajandite jooksul on eri rahvaste ja rahvusrühmade rahumeelne kooseksisteerimine Ungaris suurendanud rahva kultuurilist rikkust ja heaolu; arvestades, et Ungarile tuleks meelde tuletada, et seda traditsiooni on vaja jätkata, võttes otsustavaid meetmeid eri rühmade diskrimineerimise vältimiseks;

U.     arvestades, et Ungari on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning muude rahvusvaheliste õiguslike vahendite osaline, mistõttu on ta kohustatud järgima ja rakendama rahvusvahelisi demokraatiapõhimõtteid;

V.     arvestades, et 2010. aasta Ungari üldvalimistel võitis valitsev enamus rohkem kui kaks kolmandikku parlamendikohtadest, mistõttu tekkis tal võimalus alustada kiiresti jõulist seadusandlikku tegevust riigi kogu põhiseadusliku korra ümberkujundamiseks – nüüdseks on eelmist konstitutsiooni muudetud kaksteist korda ning uut põhiseadust neli korda ning seeläbi on oluliselt muudetud institutsioonilist ja õigusraamistikku ning nii avaliku kui ka eraelu paljusid põhiaspekte;

W.    arvestades, et igal Euroopa Liidu liikmesriigil on täielik õigus vaadata läbi oma põhiseadus, ning arvestades, et valitsuste demokraatlik vahetumine tähendabki sisuliselt uue valitsuse võimalust jõustada oma rahva tahet, väärtusi ja poliitilisi kohustusi kajastavaid õigusakte, kuid tingimusel, et seejuures ei rikuta Euroopa Liidus valitsevaid demokraatia ja õigusriigi väärtusi ja põhimõtteid; arvestades, et kõikides liikmesriikides on põhiseaduse muutmine tavalisi õigusakte puudutava korraga võrreldes keerulisem ning selleks kasutatakse erilaadseid põhiseaduslikke menetlusi, mis hõlmavad kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet, täiendavaid otsustamisprotsesse, viiteaegu ja rahvahääletusi;

X.     arvestades, et Euroopa demokraatlike traditsioonide ajaloost nähtub, et põhiseaduse reformimine nõuab suurt ettevaatust ning et selle käigus on vaja võtta nõuetekohaselt arvesse menetlusi ja tagatisi, mille eesmärk on kaitsta muu hulgas õigusriigi põhimõtet, võimude lahusust ja õigusnormide hierarhiat, sest põhiseadus on riigi kõrgeim seadus;

Y.     arvestades, et Ungari uus valitsus ja parlament on viinud äärmiselt lühikese aja jooksul läbi enneolematult laiaulatuslikud ja süstemaatilised põhiseaduslikud ja institutsioonilised reformid, mistõttu peetakse paljudes Euroopa institutsioonides ja organisatsioonides (Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, OSCE) vajalikuks teatavate reformide mõju hindamist; arvestades, et liikmesriike ei tohiks kohelda eri alustel, mistõttu tuleks jälgida ka teiste liikmesriikide olukorda, järgides põhimõtet, et liikmesriigid on aluslepingute ees võrdsed;

Z.     arvestades, et eelnimetatud demokraatlike väärtuste raamistikus on vaja, et Euroopa institutsioonid ja Ungari ametiasutused peaksid avatusel, kaasavusel, solidaarsusel ja vastastikusel austusel põhinevat dialoogi;

AA.  arvestades, et komisjon peab täitma oma kohustust teostada järelevalvet ühenduse õiguse kohaldamise üle äärmiselt oskuslikult, austades teiste sõltumatust ning toimides hoolikalt, kiirelt ja viivitamata, eeskätt juhul, kui esineb oht, et liikmesriik on liidu väärtusi tõsiselt rikkunud;

Uus põhiseadus ja selle üleminekusätted

AB.  arvestades, et Ungari uus põhiseadus võeti vastu 18. aprillil 2011. aastal üksnes valitsuskoalitsiooni liikmete häältega ning valitsuskoalitsiooni esindajate koostatud eelnõu teksti alusel, kusjuures kogu menetlus oli lühike (35 kalendripäeva alates ettepaneku (T/2627) esitamisest parlamendile), nii et põhjaliku ja sisuka arutelu pidamise võimalus opositsiooniparteide ja kodanikuühiskonnaga oli piiratud;

AC.  arvestades, et 14. märtsil 2011. aastal Ungari parlamendile esitatud põhiseaduse eelnõu töödokument oli koostatud FIDESZ–KDNP koalitsiooni valitud esindajate poolt, mitte ei põhinenud ajutises parlamendikomisjonis toimunud aruteludel, kuigi nimetatud komisjon oligi moodustatud just uue põhiseaduse koostamiseks; arvestades, et lisaks ei peetud aru opositsiooniga;

AD.  arvestades, et riiklik arutelu põhiseaduse koostamise üle seisnes kaheteistkümnes väga konkreetseid probleeme käsitlevas küsimuses, mille valitsev partei koostas nii, et nende vastused olid iseenesestmõistetavad; arvestades, et arutelu käigus ei esitatud uue põhiseaduse eelnõu teksti;

AE.   arvestades, et Ungari konstitutsioonikohus tühistas 28. detsembril 2012. aastal Ungari põhiõiguste voliniku põhiseaduslikku petitsiooni alusel otsusega nr 45/2012 üle kahe kolmandiku üleminekusätetest põhjendusega, et need ei olnud oma olemuselt üleminekulised;

AF.   arvestades, et uue põhiseaduse 11. märtsil 2013. aastal vastu võetud neljanda parandusega võeti põhiseaduse teksti enamik konstitutsioonikohtu tühistatud üleminekusätteid ning muud eelnevalt põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutatud sätted;

Alusseaduste ülemäärane kasutamine

AG.  arvestades, et Ungari uues põhiseaduses nimetatakse 26 teemavaldkonda, mida tuleb reguleerida nn alusseadustega (st õigusaktidega, mille vastuvõtmiseks on vaja kahe kolmandiku suurust häälteenamust) ning mis hõlmavad paljusid Ungari institutsioonilise süsteemi, põhiõiguste kasutamise ja olulise ühiskonnakorraldusega seotud teemasid;

AH.  arvestades, et pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist on parlament võtnud pooleteise aasta jooksul vastu 49 alusseadust[6];

AI.    arvestades, et alusseadustega reguleeritakse paljusid küsimusi, nt tavapäraselt seadusandja tavalisse otsustuspädevusse kuuluva perekonnaõiguse ning maksu- ja pensionisüsteemide konkreetseid aspekte;

Seadusandlikud kiirmenetlused, üksikliikmete eelnõud ja parlamentaarne arutelu

AJ.   arvestades, et olulised õigusaktid, sh põhiseadus, selle teine ja neljas parandus, üleminekusätted ning paljud alusseadused koostati üksikliikmete eelnõude alusel, mille kohta ei kehti 2010. aasta CXXXI seaduses (kodanikuühiskonna osalemise kohta õigusaktide ettevalmistamises) ning avaliku halduse ja justiitsministri dekreedis nr 24/2011 (mõju eel- ja järelhindamise kohta) sätestatud eeskirjad, ja seetõttu on niisuguse lihtsustatud menetluse kaudu vastuvõetud õigusaktide teemal toimunud vähene avalik arutelu;

AK.  arvestades, et kuna paljud alusseadused, sh Ungari kohtunike õiguslikku seisundit ja tasustamist ning Ungari kohtute korraldust ja haldamist, aga ka usu- ja veendumusvabadust ning riigi keskpanka käsitlevad seadused võeti vastu väga lühikese aja jooksul, olid piisava konsulteerimise võimalused opositsiooniparteide ja kodanikuühiskonnaga (sh vajaduse korral tööandjate organisatsioonide, ametiühingute ja huvirühmadega) paratamatult piiratud;

AL.   arvestades, et Ungari rahvuskogu käsitleva 2012. aasta XXXVI seadusega anti parlamendi spiikrile ulatuslik õigus piirata parlamendis parlamendiliikmete väljendusvabadust;

Kontrolli- ja tasakaalumehhanismi nõrgendamine: konstitutsioonikohus, parlament ja andmekaitseasutus

AM. arvestades, et uues põhiseaduses on sätestatud võimalus esitada konstitutsioonikohtule kaht uut liiki konstitutsioonilisi kaebusi, kuid samal ajal on järelhindamise puhul kaotatud kodanikualgatuse võimalus;

AN.  arvestades, et uue põhiseadusega piiratakse oluliselt konstitutsioonikohtu õigust teostada eelarvega seotud õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle sisulist järelkontrolli – konstitutsioonikohtu volitused piirduvad nüüd teatavate kindlaksmääratud õiguste rikkumisega ning seeläbi takistatakse põhiseadusele vastavuse kontrollimist muude põhiõiguste rikkumiste korral, nagu õigus omandile, õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja õigus mitte olla diskrimineeritud;

AO.  arvestades, et uue põhiseaduse neljanda parandusega jäeti puutumata konstitutsioonikohtule juba antud õigus vaadata põhiseaduse parandusi läbi menetluslikust seisukohast, ning arvestades, et seeläbi välistatakse võimalus, et kohus saaks tulevikus vaadata põhiseaduse parandusi läbi ka sisulistel alustel;

AP.   arvestades, et konstitutsioonikohus märkis oma eelnimetatud otsuses nr 45/2012, et põhiseadusliku õiguspärasuse kehtivusnõuded ei ole üksnes menetluslikud, vormilised ja avaliku õiguse alased, vaid ka sisulised – õigusriigi põhimõtet järgiva demokraatliku riigi põhiseaduslikud kriteeriumid on ühtaegu põhiseaduslikud väärtused, põhimõtted ja demokraatlikud põhivabadused, mis on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes ning milles on kokku leppinud ja mida on tunnustanud õigusriigi põhimõtet järgivate demokraatlike riikide kogukonnad, samuti ius cogens, mis eelnevaga osaliselt kattub; arvestades, et nimetatud otsuse IV punkti lõike 7 kohaselt võib konstitutsioonikohus uurida vajaduse korral isegi õigusriigi põhimõtet järgivate demokraatlike riikide sisuliste nõuete, tagatiste ja väärtuste vaba jõustamist ja põhiseadustamist;

AQ.  arvestades, et uue põhiseaduse neljandas paranduses kuulutatakse kehtetuks enne uue põhiseaduse jõustumist vastu võetud konstitutsioonikohtu otsused, kuid nii minnakse selgelt vastuollu konstitutsioonikohtu otsusega nr 22/2012, milles sätestatakse, et need põhiväärtuste, inimõiguste ja põhivabaduste ning põhiseaduslike institutsioonide kohta tehtud avaldused, mida ei ole põhiseadusega põhjalikult muudetud, jäävad kehtima; arvestades, et neljanda parandusega võeti põhiseadusesse uuesti mitmed sätted, mille konstitutsioonikohus eelnevalt põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutas;

AR.  arvestades, et eelarvenõukogule, mis on piiratud demokraatliku legitiimsusega parlamendiväline organ, on antud üldeelarve vastuvõtmisel vetoõigus ning nii piiratakse demokraatlikult valitud seadusandja tegevusulatust ja võimaldatakse vabariigi presidendil parlament laiali saata;

AS.   arvestades, et 2011. aasta juulis vastuvõetud uue teabevabadusseadusega kaotati andmekaitse- ja teabevabaduse voliniku ametikoht ning lõpetati ennetähtaegselt voliniku 6-aastane ametiaeg – tema volitused anti üle äsjaasutatud riiklikule andmekaitseasutusele; arvestades, et sellised muudatusi uurib praegu Euroopa Liidu Kohus;

AT.   arvestades, et komisjon algatas 8. juunil 2012. aastal Ungari vastu rikkumismenetluse, sest kuna Ungari vabastas andmekaitsevoliniku ametist enne tema ametiaja lõppu ja seadis sellega ohtu kogu asjaomase asutuse sõltumatuse, jättis riik täitmata direktiivist 95/46/EÜ lähtuvad kohustused;

Kohtusüsteemi sõltumatus

AU.  arvestades, et uue põhiseaduse ja selle üleminekusätete kohaselt lõpetati riigi ülemkohtu (uue nimega „Kúria”) senise esimehe 6-aastane ametiaeg ennetähtaegselt pärast kahte ametiaastat;

AV.  arvestades, et 2. juulil 2012 muudeti Ungari kohtusüsteemi käsitlevaid alusseadusi (2011. aasta CLXI seadus kohtute korralduse ja haldamise kohta ning 2011. aasta CLXII seadus kohtunike õigusliku seisundi ja tasustamise kohta), mis kujutab endast Veneetsia komisjoni soovituste osalist täitmist;

AW. arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatuse põhitagatisi, nagu puutumatus, kindel ametiaeg, juhtorganite struktuur ja koosseis, ei reguleerita põhiseadusega, vaid need sätestatakse koos muude kohtusüsteemi korraldust ja haldamist reguleerivate üksikasjalike eeskirjadega muudetud alusseadustes;

AX.  arvestades, et Ungari uues põhiseaduses ei nähta ette ei konstitutsioonikohtu sõltumatust ega ka kohtusüsteemi sõltumatut haldamist;

AY.  arvestades, et kohtusüsteemi käsitlevate alusseaduste muutmisel seoses riikliku kohtuasutuse esimehe õigusega viia kohtuasi üle vastutavast kohtust teise kohtusse, et tagada kohtuasja lahendamine mõistliku aja jooksul, ei kehtestatud üleviidavate kohtuasjade valimiseks objektiivseid normatiivseid kriteeriume;

AZ.   arvestades, et pärast uue põhiseaduse, selle üleminekusätete ja kohtunike õiguslikku seisundit ja tasustamist käsitleva 2011. aasta CLXII alusseaduse jõustumist alandati kohtunike kohustuslikku pensioniiga 70 eluaastalt 62 eluaastale;

BA.  arvestades, et 6. novembril 2012. aastal vastu võetud Euroopa Liidu Kohtu otsuses märgitakse, et Ungari kohtunike, prokuröride ja notarite pensioniea radikaalne alandamine 70 eluaastalt 62 eluaastale kujutab endast põhjendamatut vanuselist diskrimineerimist, ning arvestades, et 20. juunil 2012. aastal esitati Euroopa Inimõiguste Kohtule kahe Ungari kohtunike rühma poolt kaks eri kaebust, milles taotletakse kohtunike pensioniiga alandavate Ungari õigusaktide kuulutamist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus olevaks;

BB.   arvestades, et 11. märtsil 2013 Ungari parlamendis vastu võetud 2013. aasta XX seadusega muudetakse vanuse ülempiire, et täita osaliselt Ungari konstitutsioonikohtu 16. juuli 2012. aasta otsust ning Euroopa Liidu Kohtu 6. novembri 2012. aasta otsust;

Valimisreform

BC.  arvestades, et parlamendi valitsev enamus reformis valimissüsteemi ühepoolselt, püüdmata opositsiooniga üksmeelele jõuda;

BD.  arvestades, et hiljutise valimisreformi raames võttis Ungari parlament 26. novembril 2012 üksikliikme algatatud eelnõu alusel vastu valimiskorda käsitleva seaduse, mille eesmärk on asendada senine kõigi Ungaris elavate kodanike automaatne valijaks registreerimise süsteem vabatahtliku registreerimissüsteemiga, mis oleks üksikisiku valimisõiguse kasutamise eeltingimuseks;

BE.   arvestades, et 18. septembril 2012. aastal (samal päeval kui esitati valimiskorda käsitlev seaduseelnõu) esitati üksikliikme algatusel ka uue põhiseaduse teine parandusettepanek, mis sisaldas samuti valijate registreerimise nõuet, ning see võeti vastu 29. oktoobril 2012. aastal;

BF.   arvestades, et Veneetsia komisjon ja OSCE/ODIHR koostasid 15. ja 16. juunil 2012 Ungari parlamendiliikmete valimist käsitleva seaduse kohta ühisarvamuse;

BG.  arvestades, et vabariigi presidendi 6. detsembri 2012. aasta petitsiooni alusel leidis konstitutsioonikohus, et registreerimisnõudega piiratakse põhjendamatult Ungaris elavate kodanike hääletamisõigust ja et kõnealune nõue on seetõttu põhiseadusega vastuolus;

BH.  arvestades, et välismaal elavate kodanike valijaksregistreerimist põhjendatuks pidav konstitutsioonikohus leidis oma 4. jaanuari 2013. aasta otsuses, et Ungaris elavate isikute ilma aadressita registreerimise mittevõimaldamine on diskrimineeriv ning et sätetega, millega lubatakse valimiskampaania jooksul esitada poliitilist reklaami ainult avaliku sektori meediateenustes, ja eeskirjadega, millega keelatakse arvamushääletuste tulemuste avaldamine kuus päeva enne valimist, piiratakse ebaproportsionaalselt sõna- ja ajakirjandusvabadust;

Meediat käsitlevad õigusaktid

BI.    arvestades, et Euroopa Liit rajaneb demokraatia ja õigusriigi väärtustel ning peab seega tagama sõna- ja teabevabaduse ning neid edendama, nagu on sätestatud harta artiklis 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10, ning arvestades, et nende õiguste hulka kuulub vabadus väljendada oma arvamust ning vabadus saada ja levitada teavet ilma võimude kontrolli, sekkumise ja surveta;

BJ.    arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse kohaselt on liikmesriikidel Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 10 lähtuvalt positiivne kohustus tagada massiteabevahendite mitmekesisus, ning arvestades, et konventsiooni sätted sarnanevad harta artikli 11 sätetega, kusjuures harta on ühenduse õigustiku osa;

BK.  arvestades, et sõltumatul ja mitmekesisel ajakirjandusel põhinev autonoomne ja tugev avalik sfäär on nii kodanikuühiskonna kollektiivsete vabaduste (nt kogunemis- ja ühinemisvabadus) kui ka isikuvabaduste (nt sõnavabadus ja õigus saada teavet) edukaks toimimiseks vajalik, ning arvestades, et ajakirjanikke ei tohiks mõjutada ei omanike, juhtide ega valitsuste surve ega ka rahalised ohud;

BL.   arvestades, et Euroopa Nõukogu ja OSCE on loonud deklaratsioonide, resolutsioonide, soovituste, arvamuste ja aruannetega ajakirjandusvabaduse, meedia mitmekesisuse ja meediakanalite samade omanike kätte koondumise teemal kõnealuse valdkonna jaoks tähelepanuväärse ühiste üleeuroopaliste miinimumstandardite kogumi;

BM.  arvestades, et liikmesriikidel on kohustus edendada ja kaitsta järjepidevalt arvamus-, sõna-, teabe- ja ajakirjandusvabadust, ning arvestades, et kui neid vabadusi liikmesriigis tõsiselt ohustatakse või rikutakse, on liidul aluslepingutes ja hartas sätestatud pädevuste alusel kohustus õigeaegselt ja tõhusalt sekkuda, et kaitsta Euroopa demokraatlikku ja mitmekesistatud korda ja põhiõigusi;

BN.  arvestades, et Euroopa Parlament on väljendanud korduvalt muret ajakirjandusvabaduse, massiteabevahendite mitmekesisuse ja meediakanalite samade omanike koondumise kohta ELis ja liikmesriikides;

BO.  arvestades, et ajakirjandust käsitlevate Ungari seaduste mitmeid sätteid on kritiseerinud Euroopa Parlament, komisjon, OSCE esindaja ajakirjandusvabaduse küsimustes, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, Euroopa Nõukogu peasekretär, ÜRO eriraportöör arvamus- ja sõnavabaduse edendamise küsimuses ning paljud rahvusvahelised ja riiklikud ajakirjanike kutseorganisatsioonid, samuti toimetajad ja kirjastajad, inimõiguste ja kodanikuvabadustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid ning liikmesriigid;

BP.   arvestades, et väljendatud kriitika seostub peamiselt parlamentaarses menetluses üksikliikmete poolt algatatud õigusaktieelnõude vastuvõtmisega, meedia järelevalve väga hierarhilise struktuuriga, reguleeriva asutuse juhi volitustega, asutuse sõltumatust tagavate sätete puudumisega, asutuse ulatuslike järelevalve- ja sanktsioneerimisvolitustega, teatud sätete märkimisväärse mõjuga programmide sisule, meedia liiki arvestava konkreetse reguleerimise puudumisega, litsentside taotlemise menetluse läbipaistmatusega ning normide ebamäärasusega, mis võib kaasa tuua nende meelevaldse kohaldamise ja jõustamise;

BQ.  arvestades, et oma 10. märtsi 2011. aasta resolutsioonis Ungari meediaseaduse kohta rõhutas Euroopa Parlament, et Ungari meediaseaduse kohaldamine tuleks viivitamatult peatada ning et see tuleks komisjoni, OSCE ja Euroopa Nõukogu märkuste ja ettepanekute alusel läbi vaadata, ning arvestades, et Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles jätkama Euroopa õigusaktide, eelkõige põhiõiguste hartaga kooskõlas muudetava Ungari meediaseaduse põhjalikku järelevalvet ja hindamist;

BR.   arvestades, et Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on rõhutanud õigusaktide muutmise vajadust, et võidelda selliste meediavabaduse valdkonna rikkumistega nagu kõigi meediateenuste pakkujate esitatava teabe ja kajastuse sisu alaste ettekirjutuste tegemine, sanktsioonide kehtestamine meediale, ennetavad piirangud ajakirjandusvabadusele (näiteks registreerimisnõuded) ja erandite tegemine seoses ajakirjanike teabeallikate kaitsega, ning arvestades, et massiteabevahendite sõltumatuse ja mitmekesisuse valdkondades on volinik väljendanud vajadust tegeleda selliste probleemidega nagu mitmekesisuse põhiseaduslike tagatiste nõrgendamine, meediat reguleerivate asutuste vähene sõltumatus, avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatuse garantii puudumine ning asjaolu, et meediasektori osalistel puudub tõhus võimalus meedianõukogu otsused riiklikult edasi kaevata;

BS.    arvestades, et komisjon väljendas muret Ungari meediaseaduse vastavuse pärast audiovisuaalmeedia teenuste direktiivile ja ühenduse õigustikule üldiselt, pidades eelkõige silmas kõigile audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele kohaldatavat tasakaalustatud kajastamise kohustust, samuti seadis komisjon kahtluse alla meediaseaduse kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 põhiõigustena sätestatud sõna- ja teabevabadusega, päritoluriigi põhimõttega ja registreerimisnõuetega, ning arvestades, et 2011. aasta märtsis – pärast komisjoniga peetud läbirääkimisi – muutis Ungari valitsus kõnealust seadust, et lahendada komisjoni tõstatatud probleemid;

BT.   arvestades, et OSCE on väljendanud tõsist muret seoses Ungari õigusaktide sisulise ja territoriaalse reguleerimisala, meediaasutuse ja meedianõukogu poliitiliselt ühtse koosseisu, ebaproportsionaalsete sanktsioonide ja võimaluse puudumisega sanktsioonide automaatseks peatamiseks nendel juhtudel, kui meediaasutuste kehtestatud sanktsioon kaevatakse kohtus edasi, samuti ajakirjanike allikate konfidentsiaalsuse põhimõtte rikkumise ja pereväärtuste kaitsega;

BU.  arvestades, et OSCE soovitas[7] muu hulgas jätta seadustest välja tasakaalustatud meediakajastuse ja muude sisule tehtavate ettekirjutuste alased nõuded, tagada toimetuste sõltumatus ning eri meedialiikide (trükimeedia, ringhäälingu ja internetimeedia) reguleerimine eri eeskirjadega, kaotada ülemääraseks peetud registreerimisnõuded, tagada reguleeriva asutuse sõltumatus ja pädevus, kindlustada meediasektorit reguleerivate asutuste määramisel objektiivsus ja pluralism, hoiduda trükimeedia andmisest reguleeriva asutuse võimu alla ja soodustada tulemuslikult enesereguleerimist;

BV.  arvestades, et kuigi Ungari muutis 2011. aastal pärast Euroopa Komisjoniga peetud läbirääkimisi ning 2012. aasta mais pärast konstitutsioonikohtu 2011. aasta detsembri otsust oma seadusi, tühistades mitmed põhiseadusega vastuolus olevad sätted trükiajakirjanduse sisu reguleerimise, ajakirjanike teabeallikate kaitse, andmete esitamise kohustuse ning meedia- ja telekommunikatsioonivoliniku institutsiooni kohta, peab OSCE esindaja ajakirjandusvabaduse küsimuses siiski taunimisväärseks asjaolu, et mitu muudatusettepanekut esitati ja võeti vastu lühikese aja jooksul ja sidusrühmadega konsulteerimata ning et parandamata jäeti õigusaktide olulised osad, eelkõige seoses meediaasutuse ja meedianõukogu juhtide ja liikmete määramisega, nende volitustega ringhäälingu sisu suhtes, aga ka kõrgete trahvide kehtestamisega ning avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide toimetusliku ja finantsalase sõltumatuse puuduliku tagamisega;

BW. arvestades, et ÜRO eriraportöör arvamus- ja sõnavabaduse edendamise küsimuses tunnustas küll 2011. aasta märtsis vastu võetud meediaseaduse muudatusettepanekuid, kuid tõstis esile vajadust lahendada ka muud mureküsimused, mis on seotud järgmisega: meediasisu reguleerimine, meediaasutuse sõltumatuse ja erapooletuse ebapiisav tagamine, liigsed trahvid ja muud halduskaristused, meediaseaduste kohaldatavus kõigi meedialiikide suhtes (sh trükiajakirjandus ja internet), registreerimisnõuded ja ajakirjanike teabeallikate ebapiisav kaitse;

BX.  arvestades, et Euroopa Nõukogu ekspertide analüüsis (milles hinnati meediaseaduse 2012. aastal esitatud muudatusettepanekute vastavust Euroopa Nõukogu dokumentidele, millega kehtestatakse meediavaldkonna ja sõnavabaduse normid)[8] soovitatakse põhjalikult läbi vaadata, konkretiseerida või mõnel juhul kaotada konkreetsed sätted, milles käsitletakse registreerimist ja läbipaistvust, sisu reguleerimist, uudiste vahendamise kohustust, teabeallikate kaitset, avalik-õiguslikku meediat ja reguleerivaid asutusi;

BY.  arvestades, et pärast ELi ja Euroopa Nõukogu peasekretäriga kirjavahetuse ja eksperdikohtumiste vormis peetud arutelu esitati 2013. aasta veebruaris täiendavad muudatusettepanekud, mille eesmärk on suurendada ja kindlustada meediat reguleerivate asutuste sõltumatust, eelkõige seoses riikliku meedia- ja teabeedastusameti ning meedianõukogu presidentide määramise ja valimise tingimustega ning eeskirjadega, mis seonduvad ametisse nimetamise menetluse, ametisse nimetaja ja korduva ametisse nimetamisega;

BZ.   arvestades, et Ungari ametiasutused on andnud teada oma kavatsusest vaadata läbi valimiskampaaniate ajal kasutatava poliitilise reklaami piiranguid käsitlevad eeskirjad; arvestades, et Ungari valitsus peab praegu poliitilise reklaami küsimuses Euroopa Komisjoniga konsultatsioone; arvestades, et neljandas paranduses kehtestatakse ka ulatuslik ja potentsiaalselt ebamäärane keeld pidada kõnesid, milles kahjustatakse inimrühmade (sh Ungari rahva) väärikust, kuid seda võidakse kasutada sõnavabaduse meelevaldseks piiramiseks ja sellel võib olla pärssiv mõju ajakirjanikele, aga ka kunstnikele ja teistele;

CA.  arvestades et riiklik meedia- ja teabeedastusamet ning meedianõukogu ei ole hinnanud õigusaktide mõju ajakirjanduse kvaliteedile, toimetuste vabadusele ega ajakirjanike töötingimuste kvaliteedile;

Vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine

CB.  arvestades, et vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste seas selgesõnaliselt, ja arvestades, et liit on võtnud endale kohustuse edendada kõnealuseid väärtusi ning võidelda sotsiaalse tõrjutuse, rassismi, antisemitismi ja diskrimineerimise vastu;

CC.  arvestades, et õigus mitte olla diskrimineeritud on põhiõigus, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21;

CD.  arvestades, et liikmesriikide kohustus tagada kõikide isikute põhiõigused isiku etnilisest päritolust või usulisest kuuluvusest olenemata hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid ja õiguskaitseasutusi ning tähendab sallivuse aktiivset edendamist ja selliste nähtuste kindlat hukkamõistu nagu rassiline vägivald, antisemiitlikud avaldused ja romade vastu suunatud vihkamist õhutavad avaldused, eriti kui neid nähtusi esineb ametlikul või avaliku sektori tasandil, sealhulgas Ungari parlamendis;

CE.   arvestades, et õiguskaitseasutuste tegevusetus rassistlikel ajenditel toime pandud kuritegude[9] puhul on toonud kaasa usaldamatuse politseijõudude vastu;

CF.   arvestades, et äramärkimist väärib Ungari parlamendi tegevus selliste kriminaal- ja tsiviilvaldkonna õigusaktide kehtestamisel, mille eesmärk on tõkestada rassistlikku kihutustööd ja viha õhutavaid avaldusi;

CG.  arvestades, et kuigi sallimatus roma ja juudi kogukondade liikmete vastu ei ole üksnes Ungaris esinev probleem ja et ka teistes liikmesriikides esineb sama nähtust, tekitavad hiljutised sündmused muret seoses romade vastu suunatud või antisemiitlikku meelsust õhutavate vihkamisele ässitavate avalduste sagenemisega Ungaris;

CH.  arvestades, et tagasiulatuvate seaduste kehtestamise tõttu maksustamise ja pensionisüsteemi valdkonnas kasvas märkimisväärselt sotsiaalne kaitsetus ja vaesus, mis tekitab elanike seas suurt ebakindlust ning millega rikutakse ka eraomandiga seonduvaid õigusi ja kahjustatakse põhilisi kodanikuvabadusi;

Usu- ja veendumusvabadus ning kirikute tunnustamine

CI.    arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 9 ja harta artiklis 10 sätestatud mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on üks demokraatliku ühiskonna aluseid, ja arvestades, et riik peaks selles valdkonnas võtma eri usutunnistuste, uskumuste ja veendumuste järgimise õiguse neutraalse ja erapooletu tagaja rolli;

CJ.   arvestades, et kirikute seadusega kehtestati Ungaris usuühenduste ja kirikute tegevuse reguleerimise uus õiguskord, millega nähakse kirikute tunnustamisele ette rida nõudeid, kusjuures selline tunnustamine on võimalik ainult parlamendi eelneva ja kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega antud heakskiidu alusel;

CK.  arvestades, et Veneetsia komisjon[10] tunnistas usuvabaduse piiramiseks kirikute seaduses sätestatud kohustuse, mille kohaselt on kiriku rajamiseks vaja parlamendi tunnustust;

CL.   arvestades, et kirikute seaduse tagasiulatuvate sätete jõustumise tulemusena kaotas üle 300 registreeritud kiriku oma õigusliku seisundi;

CM. arvestades, et konstitutsioonikohus uuris mitme usukogukonna ja Ungari põhiõiguste voliniku taotluse alusel kirikute seaduse sätete põhiseadusele vastavust ja tunnistas mõned nendest oma 26. veebruari 2013. aasta otsuses nr 6/2013 põhiseadusega vastuolus olevaks, tühistades need tagasiulatuvalt;

CN.  arvestades, et konstitutsioonikohtu otsuses ei seata küll kahtluse alla parlamendi õigust kehtestada kirikute tunnustamisele olulisi tingimusi, kuid jäädakse siiski seisukohale, et kiriku tunnustamine parlamendihääletuse kaudu võib päädida poliitiliselt erapoolikute otsustega; arvestades, et konstitutsioonikohtu väitel ei sisalda seadus kohustust kiriku tunnustamisest keeldumist üksikasjalikult põhjendada, samuti ei kehtestata selles tähtaegu parlamendi tegevusele ega nähta ette tõhusa õiguskaitsevahendi kasutamise võimalust juhuks, kui tunnustamisest keeldutakse või otsust ei langetata;

CO.  arvestades, et kaks nädalat pärast konstitutsioonikohtu otsust võeti vastu põhiseaduse neljas parandus, millega muudeti uue põhiseaduse VII artiklit ja anti parlamendile põhiseaduse tasandil õigus võtta vastu alusseadusi, millega tunnustada teatavaid usutegevusega seonduvaid organisatsioone kirikuna, see tähendab aga konstitutsioonikohtu otsuse tühistamist;

II – HINNANG

Ungari uus põhiseadus ja selle rakendamine

1.  tuletab meelde, et seaduslikkuse austamine (sh seaduste kehtestamise ja muu hulgas põhiseaduse vastuvõtmise läbipaistva, aruandlusel põhineva ja demokraatliku protsessi austamine ning vabadel valimistel ja opositsiooni õiguste järgimisel põhineva tugeva esindusdemokraatia süsteemi kasutamine) on demokraatia ja õigusriigi põhielement ning et need põhimõtted on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, kus on öeldud, et „liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine” ja et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus, nagu on sätestatud nii Euroopa Liidu lepingu kui ka harta preambulites; peab kahetsusväärseks, et ELi institutsioonid ei ole suutnud Euroopa põhiväärtuste kaitse seisukohast alati omaenda nõuetele vastata; rõhutab seetõttu nende erilist vastutust Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud Euroopa põhiõiguste kaitsmisel nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil;

2.  kordab kindlalt, et kuigi uue põhiseaduse koostamine ja vastuvõtmine kuulub liikmesriikide pädevusse, on liikmesriikidel ja ELil kohustus tagada, et põhiseaduslikud protsessid ja konstitutsiooni sisu oleksid kooskõlas Euroopa Liitu astumisel ühinemislepinguga võetud kohustustega (st liidu, harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ühiste väärtustega);

3.  peab kahetsusväärseks, et Ungari uue põhiseaduse koostamise ja vastuvõtmise protsess ei olnud piisavalt läbipaistev, avatud ega ka kaasav, kusjuures lõpuks puudus ka konsensuslik alus, mida võiks kaasaegses demokraatlikus seadusloomeprotsessis oodata, nii nõrgendati aga põhiseaduse enda õiguspärasust;

4.  võtab teadmiseks konstitutsioonikohtu eelnimetatud 28. detsembri 2012. aasta otsuse, milles märgitakse, et Ungari parlament ületas oma seadusandlikku võimu, nähes uue põhiseaduse üleminekusätetes ette arvukalt alalisi ja üldisi eeskirju ning sätestades muu hulgas, et pärast osalist tühistamist on olukorra lahendamine seadusandja ülesanne ja kohustus ning et parlament saavutab ilmse ja selge õigusliku olukorra, kusjuures lisati ka tingimus, et see ei tohi tähendada tühistatud sätete automaatset ja valimatut põhiseadusesse võtmist, sest parlament peab tühistatud alaliste sätete reguleerimisesemed läbi vaatama ja otsustama, millised neist vajavad uut reguleerimist (ning millisel õigusliku aluse tasandil); võtab teadmiseks, et kõnealuses otsuses märgitakse ka seda, et Ungari parlament peab eristama põhiseadusesse võtmist vajavaid sätteid, mis tuleb läbi vaadata, ning sätteid, mida tuleb reguleerida parlamendi otsusega;

5.  kritiseerib tugevalt uue põhiseaduse neljanda paranduse sätteid, millega kõigutatakse põhiseaduse ülimuslikkust, kuna sellesse on uuesti sisse võetud mitu sätet, mis tunnistati eelnevalt konstitutsioonikohtus põhiseadusevastaseks, st menetluslikel või sisulistel põhjustel põhiseadusega kokkusobimatuks;

6.  tuletab meelde, et konstitutsioonikohus esitas oma eelnimetatud 28. detsembri 2012. aasta otsuses põhiseaduslikkuse standardite kohta selge seisukoha, märkides, et õigusriigi põhimõtet järgivates demokraatlikes riikides sätestatakse põhiseaduses muutumatud sisulised ja menetluslikud normid ja nõuded, kusjuures sisulised ja menetluslikud põhiseaduslikud nõuded ei tohi olla uues põhiseaduses madalamad kui vanas, samuti märgitakse kõnealuses otsuses, et õigusriigi põhimõtet järgiva põhiseadusliku riigi nõudeid jõustatakse praegu pidevalt ja need kujutavad endast ka tuleviku tegevuskava, sest õigusriigi põhimõtet järgiv põhiseaduslik riik on püsivate väärtuste, põhimõtete ja tagatiste süsteem; on seisukohal, et see selgepiiriline ja väärikas avaldus kehtib Euroopa Liidu ja kõikide tema liikmesriikide kohta;

7.  tuletab meelde, et liidu ühised väärtused – demokraatia ja õigusriik – nõuavad tugevat, vabadel valimistel ja opositsiooni õiguste austamisel põhinevat esindusdemokraatia süsteemi ning et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1. protokolli artikli 3 kohaselt tuleb valimistel tagada „rahva vaba tahteavaldus seadusandja valimisel”;

8.  on seisukohal, et kuigi sellised seadused, mille vastuvõtmiseks on vaja kahe kolmandiku suurust häälteenamust, on levinud ka muudes liikmesriikides ning et kuigi Ungari põhiseadusliku õiguskorra kohaselt kasutatakse neid juba alates 1989. aastast, tähendab selliste seaduste ülemäärane kasutamine äärmiselt konkreetsete ja üksikasjalike eeskirjade kehtestamise eesmärgil demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kõigutamist, sest nende seaduste abil on praegune valitsus, kellel on parlamendis kvalifitseeritud häälteenamus, saanud langetada poliitilisi otsuseid, mille tagajärjel on tulevastel ja parlamendis ainult lihthäälteenamust omavatel valitsustel sotsiaalsetele muutustele raskem reageerida; on seisukohal, et seeläbi võidakse potentsiaalselt kahandada uute valimiste tähtsust; on arvamusel, et nende seaduste selline kasutamine tuleks läbi vaadata, et tagada tulevastele valitsustele ja parlamendienamustele võimalus tegeleda seadusloomega tähenduslikult ja kõikehõlmaval viisil;

9.  on seisukohal, et üksikliikmete esitatud eelnõude kasutamine põhiseaduse rakendamiseks (alusseaduste kaudu) ei kujuta endast läbipaistvat, aruandlusel põhinevat ega demokraatlikku õigusloomet, kuna sellega ei tagata tähenduslikku ühiskondlikku arutelu ja konsulteerimist ning see võib olla vastuolus põhiseaduse endaga (uue põhiseaduse kohaselt on selle rakendamiseks vajalike eelnõude parlamendile esitamise kohustus valitsusel, mitte üksikliikmetel);

10. võtab teadmiseks Veneetsia komisjoni arvamuse CDL-AD(2011)016, milles tuntakse heameelt asjaolu üle, et uue põhiseadusega kehtestatakse konstitutsiooniline kord, mis rajaneb sellistel alustel nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste kaitsmine. võtab lisaks teadmiseks Veneetsia komisjoni arvamuse CDL-AD(2012)001, mille kohaselt selgitab väga lühikese aja jooksul vastu võetud õigusaktide suur arv seda, miks mõned uued sätted ei vasta Euroopa normidele; võtab ühtlasi teadmiseks Veneetsia komisjoni arvamuse CDL-AD(2013)012 (Ungari uue põhiseaduse neljanda paranduse kohta), milles märgitakse, et uue põhiseaduse neljanda parandusega nõrgendatakse Ungari konstitutsioonilist korda või põlistatakse selle puudusi;

11. väljendab heameelt asjaolu üle, et Ungari uues põhiseaduses korratakse ja kinnitatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid ning et põhiseaduse artikliga H tunnustab Ungari ELis neljanda riigina viipekeelt täieõigusliku keelena, kaitstes nii Ungari viipekeele rolli Ungari kultuuri osana;

12. tunneb heameelt asjaolu üle, et Ungari uue põhiseaduse XV artiklis keelatakse konkreetselt diskrimineerimine rassi, nahavärvi, soo, puuete, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude vaadete, rahvusliku või sotsiaalse tausta, varalise seisundi, sünnipära või muude asjaolude alusel ning nähakse ette, et Ungari võtab vastu erimeetmed laste, naiste, eakate ja puuetega inimeste kaitseks vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 20–26;

Demokraatlik kontrolli- ja tasakaalusüsteem

13. tuletab meelde, et demokraatia ja õigusriik eeldavad sõltumatute institutsioonide võimude lahusust, mille aluseks on nõuetekohaselt toimiv kontrolli- ja tasakaalusüsteem ning õigusaktide põhiseadusele vastavuse tõhus kontroll;

14. tuletab meelde, et konstitutsioonilise häälteenamusega suurendati konstitutsioonikohtu kohtunike arvu 15ni (varasema 11 asemel) ja tühistati opositsiooniga kokkuleppele jõudmise kohustus konstitutsioonikohtunike valimisel; väljendab muret seoses asjaoluga, et nende meetmete tõttu on konstitutsioonikohtu praegusest 15 kohtunikust kaheksa valitud üksnes kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega (ühe erandiga) ning et nende seas on kaks uut liiget, kes nimetati ametisse otse parlamendiliikme kohalt;

15. peab kiiduväärseks, et kehtestatud on võimalus esitada konstitutsioonikohtule kaht uut liiki konstitutsioonilisi kaebusi, ning mõistab, et õigusriigi põhimõtet järgiv demokraatlik süsteem ei vaja nõuetekohaseks toimimiseks ilmtingimata konstitutsioonikohtu olemasolu; tuletab siiski meelde Veneetsia komisjoni arvamust CDL-AD(2011)016, milles märgitakse, et riikides, kes on otsustanud konstitutsioonikohtu kasuks, peaks nimetatud kohtul olema õigus hinnata kõikide seaduste vastavust põhiseadusega tagatud inimõigustele; on seetõttu seisukohal, et põhiseadusliku pädevuse piiramisega riigieelarvet ja makse käsitlevate seaduste küsimuses nõrgendatakse institutsioonilisi ja menetluslikke tagatisi, mille eesmärk on mitme põhiseadusega tagatud õiguse kaitsmine ning parlamendi ja valitsuse pädevuse kontrollimine eelarvevaldkonnas;

16. tuletab meelde, et konstitutsioonikohus märkis oma otsuses nr 45/2012, et põhiseadusliku õiguspärasuse kehtivusnõuded ei ole üksnes menetluslikud, vormilised ja avaliku õiguse alased, vaid ka sisulised – konstitutsioonikohus võib vajaduse korral uurida isegi õigusriigi põhimõtet järgivate demokraatlike riikide sisuliste nõuete, tagatiste ja väärtuste vaba jõustamist ja põhiseadustamist;

17. on seisukohal, et kuna põhiseaduse süstemaatiliseks muutmiseks eksisteerib poliitiline tahe, ei saa konstitutsioonikohus enam täita oma ülesandeid põhiseaduse kõrgeima kaitsjana, eriti pärast seda, kui neljanda parandusega keelati kohtul selgesõnaliselt selliste põhiseaduse muudatusettepanekute läbivaatamine, mis on vastuolus muude põhiseaduslike nõuete ja põhimõtetega;

18. rõhutab, kui oluline on võimude lahususe põhimõte ning nõuetekohaselt toimiv kontrolli- ja tasakaalusüsteem, pidades silmas demokraatlikult valitud parlamendi õigust võtta vastu põhiõigustega kooskõlas olevaid õigusakte, austades seejuures poliitiliste vähemusrühmade õigusi ning järgides demokraatlikult asjakohast ja läbipaistvat korda, ning pidades silmas nii tavaliste kui ka konstitutsioonikohtute kohustust tagada seaduste vastavus põhiseadusele; väljendab sellega seoses muret põhiseaduslike küsimustega seotud õiguste ülemäärase kandumise pärast konstitutsioonikohtult parlamendi kätte – nii õõnestatakse tõsiselt võimude lahususe põhimõtet ning kontrolli- ja tasakaalusüsteemi korralikku toimimist, kuid need on õigusriigi kesksed elemendid; peab sellega seoses kiiduväärseks Ungari ja Rumeenia konstitutsioonikohtute esimeeste Péter Paczolay ja Augustin Zegreani Egeris tehtud 16. mai 2013. aasta ühisavaldust, milles rõhutatakse, et konstitutsioonikohtutel on eriliselt suur osatähtsus riikides, mille valitsemine toimub kahe kolmandiku häälteenamuse alusel;

19. peab samuti äärmiselt murettekitavaks neljanda paranduse neid sätteid, millega tunnistatakse kehtetuks 20 aastat konstitutsioonikohtu praktikat, sh terve aluspõhimõtete ja põhiseaduslike nõuete süsteem, kaasa arvatud igasugune potentsiaalne ELi õiguse ja Euroopa inimõiguste alase õiguse kohaldamist mõjutav kohtupraktika; märgib, et kohus on oma varasemaid otsuseid tõlgendamisel allikmaterjalina juba kasutanud; väljendab sellegipoolest muret seoses asjaoluga, et teistes kohtutes ei pruugi olla võimalik lähtuda otsuste tegemisel konstitutsioonikohtu varasemast kohtupraktikast;

20. väljendab samuti muret selle pärast, kuidas vastab ELi õigusele neljanda paranduse see säte, millega võimaldatakse Ungari valitsusel kehtestada eraldi maks Euroopa Liidu Kohtu otsuste rakendamiseks, kui nende otsustega kaasnevad maksekohustused ning kui riigieelarves puuduvad nende jaoks piisavad vahendid ja valitsemissektori võlg ületab poole sisemajanduse koguproduktist; võtab teadmiseks, et Ungari valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahel toimub selles küsimuses praegu arutelu;

21. kritiseerib tähtsate seaduste kiirendatud kehtestamist, sest nii kõigutatakse opositsiooniparteide õigust õigusloomeprotsessis tõhusalt osaleda ning piiratakse nende kontrolli enamuse ja valitsuse tegevuse üle, mõjutades seeläbi lõpuks negatiivselt kontrolli- ja tasakaalusüsteemi;

22. tuletab meelde, et andmekaitseasutuste sõltumatus on tagatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 8;

23. rõhutab, et ELi õiguse alusel on kaitse ametiaja ennetähtaegse lõpetamise eest riiklike andmekaitseasutuste sõltumatuse tagamise kohustuse oluline element;

24. juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon on algatanud Ungari vastu rikkumismenetluse endise andmekaitsevoliniku ametiaja lõpetamise õiguspärasuse küsimuses, pidades silmas, et selline organ peab olema piisavalt sõltumatu, ning juhib tähelepanu asjaolule, et see kohtuasi on praegu Euroopa Kohtus menetlemisel;

25. taunib asjaolu, et eelnimetatud institutsioonilised muudatused tõid kaasa õigusriigi ja võimude lahususe demokraatliku põhimõtte alusel vajaliku kontrolli- ja tasakaalusüsteemi selge nõrgenemise;

Kohtusüsteemi sõltumatus

26. tuletab meelde, et kohtusüsteemi sõltumatust nõutakse põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6, lisaks on see Euroopa Liidu lepingu artiklist 2 tuleneva võimude lahususe demokraatliku põhimõtte oluline tingimus;

27. tuletab meelde, et konstitutsioonikohus kirjeldas oma eelnimetatud otsuses nr 33/2012 kohtute ja kohtunike sõltumatust Ungari verstapostiks oleva konstitutsiooni saavutusena, märkides, et kohtute sõltumatuse põhimõte koos kõikide selle elementidega on kahtlemata suur saavutus ja seetõttu sätestab konstitutsioonikohus, et kohtusüsteemi sõltumatus ja sellest tulenev puutumatuse põhimõte ei ole üksnes uue põhiseaduse normatiivne eeskiri, vaid ka ajaloolise konstitutsiooni saavutus ning seega igaühe jaoks kohustuslik tõlgendav põhimõte, mille aluseks on põhiseaduse sätted ja mida tuleb kohaldada ka põhiseaduse muu võimaliku sisu uurimise käigus[11];

28. rõhutab, et kohtusüsteemi sõltumatuse tõhus tagamine on Euroopa demokraatia alus ning eri liikmesriikide kohtuasutuste vastastikuse usalduse tugevdamise ja seega ka ühisel õigusel rajaneval alal tehtava sujuva piiriülese koostöö eeltingimus, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 81 (tsiviilasjad) ja artiklis 82 (kriminaalasjad) sätestatud vastastikuse tunnustamise põhimõttel;

29. peab kahetsusväärseks asjaolu, et arvukad vastuvõetud meetmed ja ka mõned pooleliolevad reformid ei anna kohtusüsteemi sõltumatuse ja Ungari konstitutsioonikohtu sõltumatuse põhiseaduslike tagatiste osas piisavat kindlust;

30. on seisukohal, et ülemkohtu esimehe ennetähtaegse ametist vabastamisega rikutakse ametikoha püsivuse garantiid, mis on kohtusüsteemi sõltumatuse keskne element;

31. kiidab heaks konstitutsioonikohtu eelnimetatud otsuse nr 33/2012, milles tunnistati põhiseadusevastaseks kohtunike kohustuslik ametist tagandamine 62-aastaselt, ning Euroopa Liidu Kohtu 6. novembri 2012. aasta eelnimetatud otsuse, milles märgiti, et kohtunike pensioniea järsk alandamine Ungaris kujutab endast põhjendamatut vanuselist diskrimineerimist ja seetõttu nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ rikkumist;

32. kiidab heaks 2011. aasta CLXI seaduse (Ungari kohtute korralduse ja haldamise kohta) ning 2011. aasta CLXII seaduse (kohtunike õigusliku seisundi ja tasustamise kohta) muudatused, mis võeti Ungari parlamendis vastu 2. juulil 2012. aastal ja milles tegeletakse paljude Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioonis ja Veneetsia komisjoni arvamuses väljendatud probleemidega;

33. peab siiski kahetsusväärseks, et rakendatud ei ole kõiki Veneetsia komisjoni soovitusi, eelkõige seoses vajadusega piirata riikliku kohtuasutuse esimehe otsustusõigust juhtumite ümbersuunamisel, mis võib mõjutada õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja kohtupidamisele; võtab teadmiseks Ungari valitsuse avalduse, et juhtumite ümbersuunamise süsteem kavatsetakse läbi vaadata; on veendunud, et Veneetsia komisjoni sellekohaseid soovitusi tuleks rakendada;

34. kiidab heaks 2013. aasta XX seaduse (teatud kohtulikes õigussuhetes kohaldatava vanuse ülempiiri küsimusi käsitlevate seadusemuudatuste kohta), milles nähakse ette, et pärast 10-aastase üleminekuperioodi lõppu jääb kohtunike pensionieaks 65 eluaastat ja milles korraldatakse ühtlasi seadusevastaselt ametist vabastatud kohtunike tööle ennistamine;

35. peab siiski kahetsusväärseks, et kohtute eesistujate puhul nähakse 2013. aasta XX seaduses ette nende endistele ametikohtadele ennistamine ainult juhul, kui asjaomased kohtulikud ametikohad on endiselt vabad, kuid seetõttu tagatakse vaid vähestele seadusevastaselt ametist vabastatud kohtunikele nende ennistamine täpselt samale ametikohale, millega kaasneks samad kohustused ja vastutus, mis neil oli enne nende ametist vabastamist;

36. kiidab heaks komisjoni ettepaneku kehtestada asepresident Redingi ettepaneku alusel kõigis 27 liikmesriigis alaline õiguskaitse tulemustabel, mis näitaks, et kohtusüsteemi sõltumatuse tagamine on ELi tähelepanu keskpunktis; rõhutab asjaolu, et need küsimused võivad tekitada mõnes liikmesriigis tõsist muret; nõuab uuesti õiguskaitse tulemustabeli laiendamist, nii et see hõlmaks ka kriminaalõigust, põhiõigusi, õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid;

37. tunnustab Ungari kohturingkondade professionaalsust ja pühendumist ning nende keskendumist õigusriigile; tuletab meelde, et Ungari demokraatliku protsessi algusest saadik on konstitutsioonikohus leidnud nii Euroopas kui ka maailmas tunnustust silmapaistva konstitutsioonilise organina;

Valimisreform

38. tuletab meelde, et valimisringkondade ümberkujundamise, Ungari parlamendiliikmete valimise seaduse ja valimiskorraseaduse vastuvõtmisega muudeti märkimisväärselt järgmiste, 2014. aastal toimuvate valimiste õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku; peab seetõttu kahetsusväärseks, et need seadused võeti vastu valitsevate erakondade poolt ühepoolselt ning opositsiooniga laiemalt konsulteerimata;

39. väljendab muret seoses asjaoluga, et praeguses poliitilises keskkonnas ei tagata riikliku valimiskomisjoni liikmete nimetamise korda käsitlevate sätetega piisavalt tasakaalustatud esindatust ega komisjoni sõltumatust;

40. väljendab heameelt asjaolu üle, et Ungari ametivõimud palusid 20. jaanuaril 2012. aastal Veneetsia komisjoni arvamust Ungari parlamendi liikmete valimise seaduse kohta; on siiski arvamusel, et täielikult muutunud valimismaastiku hindamiseks on vaja põhjalikku analüüsi;

41. kiidab heaks 2013. aasta XXXVI seaduse (Ungari valimiskorra kohta) ja eelkõige selle artikli 42, milles sätestatakse, et taotluse korral tagatakse puuetega inimestele reljeefses punktkirjas koostatud juhendid, oluline teave lihtsalt loetaval kujul, reljeefses punktkirjas hääletussedelite näidised valimisjaoskondades ning täielik juurdepääs valimisjaoskondadele, pidades muu hulgas eriliselt silmas ratastoolikasutajate vajadusi; võtab teadmiseks, et lisaks võivad puuetega inimesed eespool nimetatud seaduse artikli 50 alusel taotleda enda ümberregistreerimist teise, paremini ligipääsetavasse valimisjaoskonda samas valimisringkonnas, pidades silmas kohustust luua igas valimisringkonnas vähemalt üks täielikult juurdepääsetav valimisjaoskond (artikkel 81);

Massiteabevahendite mitmekesisus

42. tunnustab Ungari ametiasutuste jõupingutusi, mille tagajärjel on tehtud seadusemuudatusi, et tegeleda tuvastatud puudustega, parandada meediat käsitlevaid õigusakte ja viia need kooskõlla ELi ja Euroopa Nõukogu normidega;

43. kiidab heaks jätkuva konstruktiivse arutelu rahvusvaheliste osalejatega ja rõhutab, et Euroopa Nõukogu ja Ungari valitsuse vaheline koostöö on andnud käegakatsutavaid tulemusi, mis kajastuvad 2013. aasta XXXIII seaduses, milles tegeletakse meediat käsitlevate õigusaktide õiguslikes hinnangutes eelnevalt esile tõstetud probleemidega, eelkõige seoses meediaasutuse ja meedianõukogu esimeeste ametisse nimetamise ja valimise korraga; tuletab siiski meelde, et meediaasutuse sõltumatuse küsimus on endiselt problemaatiline;

44. väljendab muret põhiseaduse neljanda paranduse selle sätte mõju pärast, millega keelatakse kommertsmeedias poliitiline reklaam, sest kuigi kõnealuse sätte väidetav eesmärk on vähendada poliitiliste kampaaniate kulusid ja luua parteidele võrdsed võimalused, satub seeläbi ohtu tasakaalustatud teabe esitamine; võtab teadmiseks, et Ungari valitsus peab praegu Euroopa Komisjoniga konsultatsioone poliitilise reklaami eeskirjade küsimuses; võtab teadmiseks, et piirangud on kehtestatud ka muudes Euroopa riikides; võtab teadmiseks Veneetsia komisjoni arvamuse CDL-AD(2013) 012 (Ungari uue põhiseaduse neljanda paranduse kohta), milles märgitakse, et poliitilise reklaami piiramist tuleb käsitleda konkreetse liikmesriigi õigusraamistiku taustal ning et igasuguse poliitilise reklaami keelustamisega kommertsmeedias, mis on Ungaris jälgitavam kui avalik-õiguslik meedia, jäetakse opositsioon ilma olulisest võimalusest oma vaateid tulemuslikult tutvustada ning tasakaalustada seega meediakajastuses valitsuse domineerivat positsiooni;

45. kordab oma üleskutset, et Ungari ametiasutused võtaksid meetmeid, eesmärgiga viia läbi või tellida korrapäraseid ennetavad hinnangud õigusaktide mõju kohta meediakeskkonnale (ajakirjanduse kvaliteedi langus, enesetsensuur, toimetamisvabaduse piiramine ning ajakirjanike töötingimuste kvaliteedi ja töökohakindluse vähenemine);

46. taunib asjaolu, et riigile kuuluva Ungari uudisteagentuuri (MTI) loomine avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ühtse uudiste edastajana ajal, kui kõikidelt suurtelt erasektori ringhäälinguorganisatsioonidelt eeldatakse enda uudisteteenistuse omamist, tähendab tegelikult monopoli loomist turul, kuna suurem osa MTI uudistest on vabalt kättesaadavad; tuletab meelde Euroopa Nõukogu soovitust kaotada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide kohustus kasutada riiklikku uudisteagentuuri, kuna see kujutab endast uudiste edastamise mitmekesisuse põhjendamatut ja ebaõiglast piiramist;

47. märgib, et riiklik konkurentsiasutus peab teostama meediakeskkonna ja -turgude korrapärast hindamist, tõstes esile võimalikud ohud mitmekesisusele;

48. rõhutab, et meetmeid, millega reguleeritakse meediaväljaannete turulepääsu (ringhäälingu litsentsimise ja lubade andmise menetluste kaudu), ning eeskirju, milles käsitletakse riigikaitset, rahvuslikku või sõjalist julgeolekut, avalikku korda ja ühiskondlikku moraali, ei tohi ära kasutada selleks, et kehtestada meedia üle parteipoliitilist kontrolli ja tsensuuri, ning rõhutab asjaolu, et selles küsimuses tuleb tagada asjakohane tasakaal;

49. on mures, et avalik-õiguslikku ringhäälingut kontrollitakse äärmiselt tsentraliseeritud institutsioonilise süsteemiga, kus tegelikke tegevusotsuseid langetatakse avalikkuse kontrollita; rõhutab, et meediaturgu moonutavad erapoolikud ja läbipaistmatud hanketavad ning avalik-õigusliku ringhäälingu edastatud erapoolik teave, mis jõuab laia publikuni; toonitab asjaolu, et vastavalt Lissaboni lepingu protokollile nr 29 (liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta) on liikmesriikide avalik-õiguslik ringhääling otseselt seotud iga ühiskonna demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega ning vajadusega säilitada meedia pluralism;

50. tuletab meelde, et sisu peab olema selgelt reguleeritud, et võimaldada kodanikel ja meediaettevõtetel ette näha, millistel juhtudel on tegemist seaduserikkumisega, ning määrata kindlaks võimalike rikkumiste õiguslikud tagajärjed; märgib murega, et hoolimata sisu üksikasjalikust reguleerimisest jättis Ungari meediaasutus hiljutised romade vastu suunatud avalikud seisukohavõtud karistamata; nõuab õigusaktide tasakaalustatud kohaldamist;

Vähemuste hulka kuuluvate isikute õigused

51. märgib, et Ungari parlament on kehtestanud kriminaal- ja tsiviilvaldkonnas õigusaktid rassistliku kihutustöö ja viha õhutavate avalduste tõkestamiseks; on seisukohal, et kogu Euroopas sallimatusest ja diskrimineerimisest vaba ühiskonna loomise eesmärgi saavutamiseks tuleks alustada seadusandlike meetmetega, sest konkreetsed meetmed saab rajada ainult tugevatele õigusaktidele; juhib sellegipoolest tähelepanu asjaolule, et õigusakte tuleb aktiivselt rakendada;

52. toonitab asjaolu, et kõikide liikmesriikide ametiasutustel on positiivne kohustus ära hoida vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste rikkumisi ja et kõnealuste rikkumistega kokku puutudes ei saa nad jääda erapooletuks, vaid peaksid võtma vajalikke õiguslikke, hariduslikke ja poliitilisi meetmeid; tunneb heameelt karistusseadustiku muutmise üle 2011. aastal, et ära hoida äärmusrühmituste roma kogukonna hirmutamise kampaaniaid – muudatuste alusel on võimalik määrata kuni kolmeaastane vanglakaristus rahvusliku, etnilise, rassilise või usukogukonna liikmes hirmu tekitava nn provotseeriva ebasotsiaalse käitumise eest; tunnistab Ungari valitsuse olulist rolli romade kaasamise riiklike strateegiate Euroopa raamistiku loomisel Ungari eesistumisperioodil 2011. aastal;

53. märgib murelikult, et õiguskorras on tehtud korduvalt muudatusi, millega piiratakse homo-, bi- ja transseksuaalide õigusi, näiteks püüdes jätta samast soost paarid ja nende lapsed, kuid ka muud perekonna erivormid uue põhiseaduses kasutatavast perekonna määratlusest välja; rõhutab, et see on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu hiljutise kohtupraktikaga ja nii õhutatakse homo-, bi- ja transseksuaalide vastast sallimatust;

54. peab kiiduväärseks asjaolu, et neljanda parandusega võeti Ungari põhiseadusesse sätted, mille kohaselt püüab Ungari võimaldada igale isikule inimväärse eluaseme ja juurdepääsu avalikele teenustele, ning milles lubatakse ka seda, et riik ja kohalikud omavalitsused aitavad luua inimväärse eluaseme jaoks vajalikke tingimusi, püüdes leida elukoha kõikidele kodututele isikutele; väljendab siiski muret seoses tõsiasjaga, et avaliku korra ja julgeoleku, rahvatervise ning kultuuriliste väärtuste kaitseks võib parlamendi või kohaliku omavalitsuse otsusega tunnistada ebaseaduslikuks avaliku ruumi kasutamise alalise elukohana, pidades silmas sellise avaliku ruumi konkreetset osa, see aga võib tuua kaasa kodutuse käsitlemise kriminaalõigustiku alusel; tuletab meelde, et Ungari konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt on pisikuritegude seaduse samaväärsed sätted vastuolus inimväärikusega ja seega ka põhiseadusega;

Usu- ja veendumusvabadus ning kirikute tunnustamine

55. märgib murega, et neljanda parandusega põhiseadusesse sisse viidud muudatused annavad parlamendile õiguse tunnustada teatavaid usutegevusega seotud organisatsioone kirikutena, kasutades selleks alusseadusi, kusjuures parlamendil ei ole põhiseaduse alusel kohustust sellisest tunnustamisest keeldumist põhjendada – nii võidakse aga kahjustada riigi kohustust jääda usu- ja veendumusküsimustes neutraalseks ja erapooletuks;

Järeldus

56. kinnitab, et peab äärmiselt oluliseks kõikide liikmesriikide võrdsuse põhimõtte austamist; keeldub liikmesriikide kohtlemisest eri alustel; rõhutab, et samaväärseid olukordi või õigusraamistikke ja sätteid tuleks hinnata ühtmoodi; on arvamusel, et ainult seaduste muutmist ja vastuvõtmist ei saa pidada aluslepingutes sätestatud väärtustega vastuolus olevaks; palub, et komisjon määraks kindlaks ELi õigusele mittevastavuse juhtumid ning et Euroopa Kohus mõistaks kõikide selliste juhtumite üle kohut;

57. järeldab eelnimetatud põhjustel, et põhiseadusliku ja õigusliku raamistiku väga lühikese aja sees korduvalt muutmise süsteemne ja üldine tendents ning selliste muudatuste sisu ei sobi kokku väärtustega, millele osutatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 6, samuti kaldub see kõrvale Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 nimetatud põhimõtetest; on seisukohal, et kui seda suundumust õigeaegselt ja asjakohaselt ei korrigeerita, tekib selge oht, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 nimetatud põhimõtteid tõsiselt rikutakse;

III – soovitused

Preambul

58. kinnitab, et praegune resolutsioon ei puuduta ainult Ungarit, vaid kogu Euroopa Liitu lahutamatu tervikuna, samuti selle demokraatlikku ülesehitust ja arengut pärast 20. sajandi totalitaarsete režiimide langust; märgib, et käesolev resolutsioon puudutab ka Euroopa peret, selle ühiseid väärtusi ja norme, kaasatust ja võimet osaleda dialoogis, vajadust rakendada aluslepinguid, millega kõik liikmesriigid on vabatahtlikult ühinenud, vastastikust abi ja usaldust, mida liidul, selle kodanikel ja liikmesriikidel peab olema, kui tahetakse, et need lepingud ei jääks vaid sõnadeks, vaid õiguslikuks aluseks tõelisele, õiglasele ja avatud Euroopale, kus austatakse põhiõigusi;

59. jagab ettekujutust liidust, mis ei oleks ainult demokraatlike riikide liit, vaid ka demokraatia liit, mis põhineb pluralistlikel ühiskondadel, kus on esikohal inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine;

60. kinnitab, et kuigi majandusliku ja sotsiaalse kriisi aegadel võidakse järele anda kiusatusele ignoreerida konstitutsioonilisi põhimõtteid, on konstitutsiooniliste institutsioonide usaldusväärsusel ja töökindlusel majandus-, rahandus- ja sotsiaalpoliitika ning sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel keskne roll;

Üleskutse kõikidele liikmesriikidele

61. kutsub liikmesriike üles täitma viivitamatult oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi austada, tagada, kaitsta ja edendada liidu ühiseid väärtusi, mis on vältimatu eeltingimus demokraatia ja seega ka liidu kodakondsuse sisuliseks austamiseks ning vastastikuse usalduse kultuuri ülesehitamiseks, mis võimaldab tõhusat piiriülest koostööd ja tõelist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala;

62. on seisukohal, et kõikide liikmesriikide ning liidu institutsioonide moraalne ja õiguslik kohustus on kaitsta Euroopa väärtusi, mis on sätestatud aluslepingutes, põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, millele on alla kirjutanud kõik liikmesriigid ja millega EL varsti liitub;

63. kutsub riikide parlamente üles tegema põhiväärtustele vastavuse jälgimiseks suuremaid jõupingutusi ja mõistma hukka kõik võimalikud kõrvalekalded kõnealustest väärtustest ELi piires, eesmärgiga säilitada liidu usaldusväärsus kolmandate riikide ees, sest see põhineb tõsidusel, millega liit ja tema liikmesriigid suhtuvad põhialusteks valitud väärtustesse;

64. ootab kõikidelt liikmesriikidelt vajalike meetmete võtmist, eelkõige Euroopa Liidu Nõukogus, et aidata lojaalselt kaasa liidu väärtuste edendamisele ja teha nende järgimise järelevalvel koostööd parlamendi ja komisjoniga, eelkõige lõikes 85 osutatud artikli 2 kolmepoolse kohtumise raamistikus;

Üleskutse Euroopa Ülemkogule

65. tuletab Euroopa Ülemkogule meelde tema kohustusi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames;

66. märgib pettumusega, et Euroopa Ülemkogu on ainus jätkuvalt vaikiv ELi poliitiline institutsioon, kuigi komisjon, parlament, Euroopa Nõukogu, OSCE ja isegi USA valitsus on väljendanud muret olukorra pärast Ungaris;

67. on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu ei saa jääda tegevusetuks, kui üks liikmesriikidest rikub põhiõigusi või rakendab muudatusi, mis võivad ebasoodsalt mõjutada õigusriigi põhimõtte järgimist selles riigis ja seetõttu ka kogu Euroopa Liidus laiemalt, ning eelkõige juhul, kui seeläbi võib sattuda ohtu vastastikune usaldus õigussüsteemi ja õigusalasesse koostöösse, sest see kahjustaks kogu liitu;

68. kutsub Euroopa Ülemkogu eesistujat üles teavitama parlamenti oma hinnangust olukorrale;

Soovitused komisjonile

69.      kutsub komisjoni, kes on aluslepingute täitmise järelevalvaja ja liidu õiguse nõuetekohase kohaldamise tagamise eest vastutav organ, üles tegema Euroopa Liidu Kohtu järelevalve all järgmist:

–   andma parlamendile oma hinnangu uue põhiseaduse neljanda paranduse ja selle mõju kohta ELi piires tehtavale koostööle;

–   tagama kindlameelselt Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ühiste põhiväärtuste ja õiguste järgimise, kuna nende rikkumised kõigutavad liidu enda aluseid ja liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust;

–   alustama objektiivset uurimist ja rikkumismenetlust kohe, kui tal on põhjust arvata, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust või rikub eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi;

–   vältima liikmesriikide kohtlemist eri alustel ning hoolitsema selle eest, et kõiki sarnases olukorras liikmesriike koheldakse samaväärselt, austades täielikult põhimõtet, et liikmesriigid on aluslepingute ees võrdsed;

–   keskenduma mitte üksnes ELi õiguse konkreetsete rikkumiste heastamisele eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel, vaid reageerima nõuetekohaselt liikmesriigi konstitutsioonilise ja õigussüsteemi ning -tava süstemaatilisele muutmisele, kus mitmed ja korduvad rikkumised toovad kahjuks kaasa õiguskindlusetuse, mis ei vasta enam Euroopa Liidu lepingu artikli 2 nõuetele;

–   võtma omaks laiaulatuslikuma lähenemisviisi, et tegeleda põhiväärtuste tõsise rikkumise võimaliku ohuga asjaomases liikmesriigis juba varases etapis ja alustada viivitamata struktureeritud poliitilist dialoogi asjaomase liikmesriigi ja teiste ELi institutsioonidega; seda struktureeritud poliitilist dialoogi tuleks koordineerida komisjoni kõrgeimal poliitilisel tasandil ja sellel peaks olema selge mõju asjaomase liikmesriigi ja komisjoni läbirääkimiste spektrile tervikuna erinevates ELi valdkondades;

–   looma kohe, kui Euroopa Liidu lepingu artikli 2 rikkumise oht on kindlaks tehtud, nn Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kriisitegevuskava, st liidu väärtuste seiremehhanismi, mis eeldab komisjoni äärmist prioriseerimist ja kiiret reageerimist, mida koordineeritakse kõige kõrgemal poliitilisel tasandil ja võetakse täielikult arvesse ELi eri poliitikavaldkondades, kuni Euroopa Liidu lepingu artikli 2 sätteid jälle täielikult täidetakse ning artikli rikkumise oht on möödas (sellisele mehhanismile osutatakse ka komisjoni presidendile saadetud nelja liikmesriigi välisministrite kirjas, milles tõstatatakse vajadus töötada põhiväärtuste kaitseks välja uus ja tulemuslikum meetod, et rõhutada rohkem õigusriigi põhimõtte järgimise kultuuri, mida on puudutatud ka nõukogu 6. ja 7. juuni 2013. aasta järeldustes, milles käsitletakse põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtet ning komisjoni 2012. aasta aruannet Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta);

–   pidama asjaomase liikmesriigi teenistustega tehnilisel tasandil kohtumisi, kuid mitte lõpetama läbirääkimisi muudes poliitikavaldkondades kui Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 seotud teemad, kuni on tagatud täielik vastavus Euroopa Liidu lepingu artiklile 2;

–   kohaldama horisontaalset lähenemisviisi, millesse oleks kaasatud kõik komisjoni asjaomased talitused, et tagada õigusriigi põhimõtte austamine kõikides valdkondades, kaasa arvatud majandus- ja sotsiaalsektor;

–   rakendama ning vajaduse korral ajakohastama oma 2003. aasta teatist, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artiklit 7 (COM(2003)606), ning koostama üksikasjaliku ettepaneku kiire ja sõltumatu järelevalvemehhanismi ja varajase hoiatuse süsteemi loomiseks;

–   jälgima korrapäraselt Euroopa õigusel rajaneva ala korralikku toimimist ja võtma meetmeid, kui kohtusüsteemi sõltumatus satub mis tahes liikmesriigis ohtu, tehes seda eesmärgiga vältida riikide kohtuasutuste vastastikuse usalduse nõrgenemist, mis tekitaks vältimatult tõkkeid vastastikust tunnustamist ja piiriülest koostööd käsitlevate ELi vahendite nõuetekohasel kohaldamisel;

–   kindlustama, et liikmesriigid tagavad põhiõiguste harta nõuetekohase rakendamise nii seoses massiteabevahendite mitmekesisusega kui ka võrdse juurdepääsuga teabele;

–   jälgima läbipaistvat ja õiglast meedia rahastamist, riiklikku reklaami ja sponsorvahendite paigutamist tagavate eeskirjade tõhusat rakendamist, et need ei häiriks kindlasti teabe- ja sõnavabadust, mitmekesisust või meedia valitud toimetuslikku suunda;

–   võtma asjakohaseid, õigeaegseid, proportsionaalseid ja järjestikusi meetmeid, kui tekivad kahtlused sõna- ja teabevabaduse, meediavabaduse ja mitmekesisuse suhtes ELis ja liikmesriikides, analüüsides eelnevalt üksikasjalikult ja hoolikalt olukorda ja lahendamist vajavaid probleeme ja parimaid viise nendega tegelemiseks;

–   tegelema nende küsimustega audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamise raames, et parandada koostööd liikmesriikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahel, esitades võimalikult peatselt kõnealuse direktiivi ning eelkõige selle artiklite 29 ja 30 läbivaadatud ning muudetud versiooni;

–   jätkama Ungari valitsusega peetavat dialoogi selle üle, kas põhiseaduse neljanda paranduse uus säte, millega võimaldatakse Ungari valitsusel kehtestada eraldi maks Euroopa Liidu Kohtu otsuste rakendamiseks, kui nende otsustega kaasnevad maksekohustused ning kui riigieelarves puuduvad piisavad vahendid ja valitsemissektori võlg ületab poole sisemajanduse koguproduktist, on vastavuses ELi õigusega, ja soovitama piisavaid meetmeid, millega hoida ära Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte võimalik rikkumine;

70.      tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa Liidu eelseisva ühinemisega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kinnitatakse veel kord Euroopa Liidu õiguse uut struktuuri, st struktuuri, milles keskendutakse senisest rohkem inimõigustele ja antakse seega komisjonile kui aluslepingute järgimise valvurile selles valdkonnas suurem vastutus;

Soovitused Ungari ametiasutustele

71.      nõuab tungivalt, et Ungari ametiasutused rakendaksid võimalikult kiiresti kõiki meetmeid, mida peab vajalikuks Euroopa Komisjon kui aluslepingute täitmise tagaja, et järgida täielikult ELi õigust ja Ungari konstitutsioonikohtu otsuseid, ning nõuab tungivalt, et Ungari ametiasutused rakendaksid võimalikult kiiresti õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kaitsmiseks esitatud järgmisi soovitusi, mis on kooskõlas Veneetsia komisjoni, Euroopa Nõukogu ja muude rahvusvaheliste organite soovitustega ning mille eesmärk on õigusriigi põhimõtte täielik järgimine ja selle peamiste tingimuste täitmine seoses põhiseadusliku korra, kontrolli- ja tasakaalusüsteemi ning kohtusüsteemi sõltumatusega, aga ka põhiõiguste (sh sõna-, meedia-, usu- ja veendumusvabadus, vähemuste kaitse, meetmed diskrimineerimise vastu võitlemiseks ning õigus omandile) kindlate tagatistega:

Põhiseadus:

–   taastada täielikult põhiseaduse ülimuslikkus, kõrvaldades sellest sätted, mis konstitutsioonikohus tunnistas põhiseadusevastaseks;

–   vähendada alusseaduste pidevat kasutamist, et jätta sellised valdkonnad nagu pere-, sotsiaal-, maksu- ja eelarvepoliitika tavaseadusandluse ja enamusotsuste kohaldamisalasse;

–   rakendada Veneetsia komisjoni soovitusi ning vaadata eelkõige läbi nende poliitikavaldkondade valim, mille otsuste langetamiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, et tagada ka tulevaste valimiste tähenduslikkus;

–   tagada tegus parlamentaarne süsteem, milles austatakse ka opositsioonijõude ning jäetakse mõistlikult aega tõeliseks enamuse ja opositsiooni vaheliseks aruteluks ja laiema üldsuse osalemiseks seadusandlikus menetluses;

–   tagada kõigi parlamendiparteide võimalikult ulatuslik osalemine põhiseaduslikus protsessis, kuigi vastav erienamus kuulub ainult valitsuskoalitsioonile;

Kontrolli- ja tasakaalusüsteem:

–   taastada täielikult konstitutsioonikohtu eesõigused põhiseaduse kaitse kõrgeima organina ning seega ka põhiseaduse ülimuslikkus, kõrvaldades sellest sätted, millega piiratakse konstitutsioonikohtu õigust vaadata läbi põhiseaduse mis tahes paranduste põhiseaduslikkus ning konstitutsioonikohtu kahe kümnendi pikkuse kohtupraktika tühistamine; taastada konstitutsioonikohtu õigus vaadata läbi kõiki õigusakte ilma igasuguse erandita, et tasakaalustada parlamendi ja täitevvõimu tegevust ning tagada täielik kohtulik läbivaatamine; sellist kohtulikku ja põhiseaduslikku läbivaatamist võib eri liikmesriikides rakendada erinevalt, sõltuvalt iga riigi põhiseaduslike traditsioonide eripärast, ent kui konstitutsioonikohus on olemas (nagu Ungaris, mille konstitutsioonikohus on kommunistlike režiimide languse järel endale Euroopa kõrgeimate kohtuinstantside seas kiiresti nime teinud), ei tohiks selle suhtes võtta meetmeid, mille eesmärk on selle pädevuse vähendamine ja seeläbi ka õigusriigi põhimõtte kõigutamine;

–   taastada võimalus toetuda kohtusüsteemis uue põhiseaduse jõustumisele eelnenud kohtupraktikale, eelkõige põhiõiguste valdkonnas;[12]

–   taotleda konstitutsioonikohtu liikmete valimisel konsensust ja opositsiooni sisulist osalemist ning tagada, et kohtu liikmed oleksid poliitilisest mõjust vabad;

–   taastada eelarvevaldkonnas parlamendi eelisõigused ja tagada sel viisil eelarvealaste otsuste täielik demokraatlik õiguspärasus, lõpetades parlamendi volituste piiramise parlamendivälise eelarvenõukogu poolt;

–   täpsustada, kuidas kavatsevad Ungari ametiasutused heastada kõrgemate ametnike ennetähtaegse ametist vabastamise, eesmärgiga tagada andmekaitseasutuse institutsiooniline sõltumatus;

Kohtusüsteemi sõltumatus:

–   tagada täielikult kohtute sõltumatus, kindlustades kohtunike puutumatuse ja tagatud ametiaja põhimõtete, kohtute juhtorganite struktuuri ja koosseisu käsitlevate eeskirjade ning konstitutsioonikohtu sõltumatuse tagatiste sätestamise põhiseaduses;

–   rakendada kohe ja nõuetekohaselt nii Euroopa Liidu Kohtu eelnimetatud 6. novembri 2012. aasta otsust kui ka Ungari konstitutsioonikohtu otsust, võimaldades ennistada ametist vabastatud kohtunikud, kes seda soovivad, endistele ametikohtadele (kaasa arvatud need kohtute eesistujad, kelle endised ametikohad ei ole enam vabad);

–   kehtestada kohtuasjade ümbersuunamise objektiivsed valikukriteeriumid või anda selliste kriteeriumide koostamise volitused riiklikule kohtunõukogule, eesmärgiga tagada, et asjaomastes eeskirjades austataks õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja kohtupidamisele;

–   rakendada ülejäänud soovitusi, mis on esitatud Veneetsia komisjoni arvamuses CDL-AD(2012)020 kohtusüsteemi käsitlevate alusseaduste kohta, mida muudeti pärast arvamuse CDL-AD(2012)001 vastuvõtmist;

Valimisreform

–   paluda Veneetsia komisjonil ja OSCE/ ODIHRil teostada põhjalikult muudetud seadusliku ja institutsioonilise valimisraamistiku kohta ühine analüüs ning paluda ODIHRil korraldada vajaduste hindamise missioon ning pika- ja lühiajaline valimisvaatlus;

–   tagada tasakaalustatud esindatus riiklikus valimiskomisjonis;

Meedia ja mitmekesisus:

–   täita kohustus jätkata meediavabaduse pikaajalisema perspektiiviga seotud koostöötegevuse arutamist ekspertide tasandil, tuginedes Euroopa Nõukogu 2012. aasta õigusekspertiisi tähtsaimatele ülejäänud soovitustele;

–   tagada kõikide asjaomaste sidusrühmade, kaasa arvatud meediatöötajate, opositsiooniparteide ja kodanikuühiskonna õigeaegne ja aktiivne kaasamine demokraatliku ühiskonna toimimise sellist põhiaspekti reguleeriva õigusakti edasisse läbivaatamisse ja selle rakendamisse;

–   täita Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenevat positiivset kohustust kaitsta vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 10 sõnavabadust, sest see on demokraatia toimimise üks eeltingimus;

–   austada, tagada, kaitsta ja edendada sõna- ja teabevabaduse põhiõigust ning meediavabadust ja massiteabevahendite mitmekesisust, hoiduda meediavabadust ning ajakirjanike ja toimetajate sõltumatust ohustavate mehhanismide väljatöötamisest või toetamisest;

–   tagada, et kooskõlas sõltumatuse, terviklikkuse, kogemuse ja professionaalsuse, kogu poliitilise ja sotsiaalse spektri esindatuse, õiguskindluse ja järjepidevuse põhimõtetega kehtestatakse objektiivsed, õiguslikult siduvad menetlused ja mehhanismid avalik-õigusliku meedia, haldusnõukogude, meedianõukogude ja reguleerivate asutuste juhtide valimiseks ja ametisse nimetamiseks;

–   anda õiguslikud tagatised allikate konfidentsiaalsuse täieliku kaitse põhimõtte kohta ja järgida rangelt Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomast kohtupraktikat;

–   tagada, et poliitilist teavet käsitlevate eeskirjadega tagatakse kogu audiovisuaalmeedia sektoris õiglane juurdepääsu eri poliitilistele konkurentidele, arvamustele ja seisukohtadele, eelkõige valimiste ja referendumite korral, et võimaldada kodanikel kujundada oma arvamusi ilma ühe domineeriva arvamusliidriks oleva võimu kohatu mõjutamiseta;

Põhiõiguste, sh vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine

–   võtta positiivseid ja tulemuslikke meetmeid ja jätkata neid, et tagada kõikide isikute, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute ja kodutute põhiõiguste austamine, ning tagada, et neid rakendavad kõik riiklikud ametiasutused; võtta perekonna määratlust läbi vaadates arvesse, et Euroopa seadusandluses on võetud suund perekonna mõiste määratluse laiendamiseks ning et perekonna piirav määratlus mõjutab negatiivselt nende isikute põhiõigusi, keda uus ja piiravam määratlus ei hõlma;

–   muuta oma hoiakut, võttes viimaks omaks vastutuse kodutute ja seega haavatavate inimeste eest, nagu on ette nähtud rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes, millele Ungari on alla kirjutanud (näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta), ning seega pigem edendada põhiõigusi kui rikkuda neid uude põhiseadusesse lisatavate sätetega, mille alusel käsitletakse kodutuid kurjategijatena;

–   kutsub Ungari valitsust üles tegema kõik endast oleneva, et tugevdada sotsiaalse dialoogi ja tervikliku konsulteerimise mehhanismi ning tagada sellega seonduvad õigused;

–   kutsub Ungari valitsust üles suurendama oma jõupingutusi romade integreerimisel ning kehtestama sihipärased meetmed nende kaitseks; romade vastu suunatud rassistlikke ähvardusi tuleb ühemõtteliselt ja resoluutselt tõrjuda;

Usu- ja veendumusvabadus ning kirikute tunnustamine

–   kehtestada usuorganisatsioonide kirikutena tunnustamiseks selged, neutraalsed ja erapooletud nõuded ning institutsioonilised menetlused, millega austatakse riigi kohustust jääda eri uskude ja veendumuste suhtes neutraalseks ja erapooletuks, ning luua konstitutsioonikohtu eelnimetatud otsuses nr 6/2013 sätestatud põhiseaduslike nõuete kohaselt tõhusad õiguskaitsevõimalused juhuks, kui tunnustamisest keeldutakse või otsust ei langetata;

Soovitused ELi institutsioonidele uue mehhanismi loomiseks Euroopa Liidu lepingu artikli 2 tõhusa jõustamise eesmärgil

72. kordab kiireloomulist vajadust tegeleda nn Kopenhaageni dilemmaga, mis tähendab, et EL on kandidaatriikidega ühiste väärtuste ja normide järgimise osas väga range, aga pärast nende riikide ühinemist ELiga puuduvad tal tõhusad jälgimisvahendid ja sanktsioonid;

73. nõuab kindlalt, et liikmesriikides hinnataks korrapäraselt liidu põhiväärtuste ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtte nõuete jätkuvat täitmist, vältides seejuures topeltstandardeid ning pidades meeles, et selline hindamine peab põhinema ühiselt kokku lepitud arusaamal Euroopa põhiseaduslikest ja õiguslikest normidest; nõuab lisaks kindlalt, et sarnaseid olukordi eri liikmesriikides jälgitaks sarnasel viisil, vastasel juhul ei järgita põhimõtet, mille kohaselt on liikmesriikidel aluslepingute ees võrdsed;

74. nõuab liidu institutsioonide ja teiste rahvusvaheliste organite tihedamat koostööd, eelkõige Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoniga, ning nende teadmiste kasutamist demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte ülalhoidmiseks;

75. tunnustab ja tervitab tehtud algatusi, teostatud analüüsi ning Euroopa Nõukogu, eelkõige tema peasekretäri, parlamentaarse assamblee, inimõiguste voliniku ja Veneetsia komisjoni tehtud soovitusi;

76. kutsub kõiki ELi institutsioone üles ühiselt järele mõtlema ja arutlema – nagu nõudsid ka Saksamaa, Hollandi, Taani ja Soome välisministrid oma eelnimetatud kirjas komisjoni presidendile –, kuidas anda liidule vahendid, mis on vajalikud, et täita oma aluslepingust tulenevaid kohustusi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste vallas, vältides igasugust ohtu, et liikmesriike koheldakse eri alustel;

77. on seisukohal, et aluslepingute tulevane läbivaatamine peaks viima parema vahetegemiseni esialgse etapi vahel, mille eesmärk on Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste tõsise rikkumise ohu hindamine, ja tõhusama menetluse vahel järgmises etapis, kus on vaja võtta meetmeid kõnealuste väärtuste tegeliku tõsise ja püsiva rikkumisega tegelemiseks;

78. kordab Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 kehtestatud praegust institutsioonilist mehhanismi silmas pidades oma 12. detsembri 2012. aasta resolutsioonis (põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2010−2011)) esitatud üleskutset luua uus mehhanism, et tagada Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ühiste väärtuste järgimine kõikides liikmesriikides ja Kopenhaageni kriteeriumide järjepidevus; selleks mehhanismiks võiks olla Kopenhaageni komisjon või kõrgetasemeline töörühm, nn tarkade rühm või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 70 kohane hindamine, ning see võiks lähtuda Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mandaadi reformimisest ja tugevdamisest ning komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahelisest võetavate meetmete üle peetava arutelu tugevamast raamistikust;

79. kordab, et taolise mehhanismi loomise käigus võiks ümber mõtestada ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mandaadi, mida tuleks tugevdada, et hõlmata ka liikmesriikide korrapärane järelevalve Euroopa Liidu lepingu artikli 2 järgimise osas; soovitab, et selline Kopenhaageni kõrgetasemeline töörühm või muu mehhanism peaks lähtuma olemasolevatest mehhanismidest ja struktuuridest ning tegema nendega koostööd; tuletab meelde Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti rolli – nimetatud asutus võiks koondada Euroopa Nõukogu mitmete olemasolevate järelevalveorganite äärmiselt väärtusliku töö ning ameti enda andmed ja analüüsid, et teostada liikmesriikide sõltumatuid, võrdlevaid ja korrapäraseid hindamisi Euroopa Liidu lepingu artikli 2 järgimise osas;

80. soovitab, et see mehhanism:

–   oleks poliitilisest mõjust sõltumatu (nagu peaks olema kõik liikmesriikide järelevalvega seotud Euroopa Liidu mehhanismid), kiire ja tulemuslik;

–   toimiks põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitsmise küsimuses täielikus koostöös muude rahvusvaheliste organitega;

–   jälgiks korrapäraselt põhiõiguste austamist, demokraatia olukorda ja õigusriigi põhimõtte järgimist kõikides liikmesriikides, austades seejuures täielikult riikide põhiseaduslikke traditsioone;

–   teostaks sellist järelevalvet kõikides liikmesriikides ühetaoliselt, et vältida liikmesriikide eri alustel kohtlemise ohtu;

–   hoiataks ELi varajases etapis Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste järgimise halvenemise ohust;

–   esitaks ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele soovitused selle kohta, kuidas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste järgimise halvenemisele reageerida ja seda heastada;

81. teeb oma komisjonile, mis vastutab kodanike õiguste, inimõiguste ja põhiõiguste kaitse eest liidu territooriumil ning ühiste põhimõtete tõsise rikkumise selge ohu kindlakstegemise eest liikmesriigis, ülesandeks esitada esimeeste konverentsile ja täiskogule raporti vormis üksikasjalik ettepanek;

82. teeb oma komisjonile, mis vastutab kodanike õiguste, inimõiguste ja põhiõiguste kaitse eest liidu territooriumil ning ühiste põhimõtete tõsise rikkumise selge ohu kindlakstegemise eest liikmesriigis, ja samuti oma komisjonile, mis vastutab liikmesriikide ühiste põhimõtete olulise ja jätkuva rikkumise kindlakstegemise eest liikmesriigis, ülesandeks jälgida olukorra arengut Ungaris;

83. kavatseb kutsuda selles küsimuses enne 2013. aasta lõppu kokku konverentsi, kuhu tuleksid kokku liikmesriikide, Euroopa institutsioonide, Euroopa Nõukogu, riikide konstitutsiooni- ja ülemkohtute, Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu esindajad;

IV – järelmeetmed

84. kutsub Ungari ametiasutusi üles teavitama parlamenti ja komisjoni, nii nõukogu kui ka Euroopa Ülemkogu eesistujaid ning Euroopa Nõukogu punktis 71 nõutud meetmete rakendamisest;

85. palub, et komisjon ja nõukogu määraksid kumbki ühe esindaja, kes viiks koos parlamendi raportööri ja variraportööridega (artikli 2 kolmepoolne kohtumine) läbi Ungari ametiasutuste poolt punktis 71 esitatud soovituste rakendamise kohta saadetud teabe hindamise ning võimalike tulevaste muudatuste järelhindamised, et tagada Euroopa Liidu lepingu artikli 2 järgimine;

86. palub esimeeste konverentsil hinnata aluslepingus (sh Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikes 1) ette nähtud mehhanismide kasutuselevõtu asjakohasust, kui Ungari ametiasutuste vastustest nähtub, et Euroopa Liidu lepingu artikli 2 nõudeid ei täideta;

87. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Ungari parlamendile, presidendile ja valitsusele, konstitutsioonikohtu ja Kúria esimeestele, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Nõukogule ja OSCEle.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2012)0053.
• [2]  ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 154.
• [3]  ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 17.
• [4]  ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 49.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0500.
• [6]  Need hõlmavad seadusi, mille kõikide sätete vastuvõtmiseks on vaja kahe kolmandiku suurust häälteenamust, seadusi, mille konkreetsed sätted võetakse vastu lihthäälteenamusega, ning õigusakte, mille konkreetsete sätete vastuvõtmiseks on vaja kahe kolmandiku kohalolevate parlamendiliikmete häälteenamust.
• [7]  28. veebruaril 2011. aastal Ungari valitsusele saadetud õiguslik analüüs (vt http://www.osce.org/fom/75990).
  Vt 2010. aasta septembri analüüsi ja hinnangut aadressil http://www.osce.org/fom/71218.
• [8]  Euroopa Nõukogu ekspertide analüüs Ungari meediaseaduste kohta (2010. aasta CIV seadus ajakirjandusvabaduse ja meediasisu peamiste eeskirjade kohta ning 2010. aasta CLXXXV seadus meediateenuste ja massimeedia kohta), 11. mai 2012.
• [9]  ÜRO eriraportööri aruanne rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse kaasaegsete vormide kohta (A/HRC/20/33/Add. 1).
• [10]  Veneetsia komisjoni 19. märtsi 2012. aasta arvamus 664/2012 (2011. aasta seaduse CCVI kohta, milles käsitletakse südametunnistuse- ja usuvabadust ning Ungari kirikute, konfessioonide ja usukogukondade õiguslikku seisundit (CDL-AD(2012)004)).
• [11]  Otsuse punkt 80.
• [12]  Vt töödokumenti nr 5.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 19 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Philipp Albrecht, Roberta Angelilli, Edit Bauer, Rita Borsellino, Emine Bozkurt, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Salvatore Caronna, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ioan Enciu, Frank Engel, Tanja Fajon, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu Houillon, Anthea McIntyre, Roberta Metsola, Louis Michel, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Rui Tavares, Nils Torvalds, Kyriacos Triantaphyllides, Wim van de Camp, Axel Voss, Renate Weber, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Anna Maria Corazza Bildt, Dimitrios Droutsas, Franziska Keller, Krisztina Morvai, Jan Mulder, Hubert Pirker, Jens Rohde, Raül Romeva i Rueda, Marie-Christine Vergiat
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Lajos Bokros, Ildikó Gáll-Pelcz, Csaba Sándor Tabajdi