RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas

24.6.2013 - (COM(2013)0071 – C7‑0049/2013 – 2013/0045(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Anni Podimata

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas

(COM(2013)0071 – C7‑0049/2013 – 2013/0045(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0071),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0049/2013),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7‑0230/2013),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil tõendada põhjaliku mõjuhindamise ja kulude-tulude analüüsi alusel, et igasuguse tõhustatud koostöö raames austatakse nende liikmesriikide pädevust, õigusi ja kohustusi, kes selles koostöös ei osale;

3.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon märkas 2011. aastal, et kõigil tasanditel arutatakse finantssektori lisamaksustamist. See arutelu tuleneb soovist tagada, et finantssektor annab õiglase ja olulise panuse kriisi kulude kandmisesse ja et finantssektorit maksustatakse tulevikus teiste sektoritega võrdselt, et vähendada finantseerimisasutuste soovi tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendada õigusmeetmeid, mille eesmärk on vältida tulevasi kriise ja luua lisatulu üldeelarves või teatavate poliitiliste eesmärkide jaoks.	(1) Komisjon märkas 2011. aastal, et kõigil tasanditel arutatakse finantssektori lisamaksustamist. See arutelu tuleneb soovist tagada, et finantssektor annab õiglase ja olulise panuse kriisi kulude kandmisesse ja et finantssektorit maksustatakse tulevikus teiste sektoritega võrdselt, et vähendada finantseerimisasutuste soovi tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendada õigusmeetmeid, mille eesmärk on vältida tulevasi kriise ja vähendada spekuleerimist ning luua lisatulu üldeelarves, muu hulgas eelarve konsolideerimise toetuseks või teatavate poliitiliste eesmärkide jaoks liikumisel jätkusuutlikkuse ning kasvu, haridustaseme ja tööhõive suurendamise suunas, pöörates seejuures erilist tähelepanu noorte probleemidele. Finantstehingute maksu kehtestamine näitab seega head jaotamise ja juhtimise võimet, täiendades asjakohaselt olemasolevate õigusreformide algatusi.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldustega 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta tuleks osa finantstehingute maksust saadavast tulust suunata tõeliste omavahenditena liidu eelarvesse. Finantstehingute maksust laekuva tulu kasutamine liidu tõelise omavahendina on võimalik üksnes tõhustatud koostöö menetluse raames, kui osalevate liikmesriikide osamakseid liidu eelarvesse vähendatakse sama summa ulatuses ja välditakse seeläbi osalevate riikide ebaproportsionaalseid osamakseid võrrelduna mitteosalevate riikide osamaksetega. Kui finantstehingute osamaks liidu tasandil kehtestatakse, tuleks kogu finantstehingute osamaksust tulenev omavahendite summa või osa sellest lisada liikmesriikide osamaksetele, et luua uusi rahastamisallikaid investeeringuteks Euroopas, ilma selleks osalevate liikmesriikide liidu eelarvesse tehtavaid osamakseid vähendamata.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Enne finantstehingute maksu kehtestamist peaks komisjon tõendama, et tõhustatud koostöö ei kahjusta siseturgu ega majanduslikku, sotsiaalset või territoriaalset ühtekuuluvust. Samuti peaks komisjon tõendama, et tõhustatud koostöö ei osutu takistuseks ega põhjusta diskrimineerimist liikmesriikidevahelises kaubanduses ega moonuta nendevahelist konkurentsi. Komisjon peaks esitama uue põhjaliku analüüsi ja mõju hindamise ühise finantstehingute maksu ettepaneku tagajärgede kohta nii osalevates kui ka mitteosalevates riikides ning siseturu kohta tervikuna.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Finantstehingute maksu tõelised eesmärgid saavutatakse üksnes siis, kui see kehtestatakse ülemaailmsel tasandil. Seega on 11 liikmesriigi tõhustatud koostöö vaid esimene samm liidu ja hiljem ülemaailmsel tasandil finantstehingute maksu kehtestamise suunas. Liit toetab jätkuvalt kõiki maailma riike hõlmava finantstehingute maksu kehtestamist ja nõuab tungivalt, et see küsimus lisataks G-20 ja G-8 tippkohtumiste päevakorda.
Selgitus
Euroopa Parlament teatas oma 23. mai 2012. aasta seisukohas ja 12. detsembri 2012. aasta resolutsioonis, et finantstehingute maksu eesmärgid saavutatakse tõeliselt ainult siis, kui see kehtestatakse ülemaailmsel tasandil. Seetõttu peab liit tegutsema selle nimel, et küsimust arutatakse ja see lahendatakse G-20 tippkohtumisel.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Selleks et vältida turumoonutusi tulenevalt osalevates liikmesriikides ühepoolselt võetavatest meetmetest ja arvestades enamiku asjakohaste finantstehingute väga suurt mobiilsust ning vajadust tõhustada siseturu nõuetekohast toimimist, on osalevates liikmesriikides kehtestatava finantstehingute maksu põhielemendid vaja ühtlustada liidu tasandil. Seejuures tuleks vältida maksuarbitraaži võimalusi osalevates liikmesriikides ja investeeringute jaotumise moonutusi kõnealuste riikide finantsturgudel ning ka topeltmaksustamist või maksustamata jätmist.	(3) Mitu riiki osalevast 11 liikmesriigist on finantstehingute maksu teatavas vormis juba kehtestanud või on seda kehtestamas. Selleks et vältida turumoonutusi tulenevalt osalevates liikmesriikides ühepoolselt võetavatest meetmetest ja arvestades enamiku asjakohaste finantstehingute väga suurt mobiilsust ning vajadust tõhustada siseturu nõuetekohast toimimist, on osalevates liikmesriikides kehtestatava finantstehingute maksu põhielemendid vaja ühtlustada liidu tasandil. Seejuures tuleks vältida maksuarbitraaži võimalusi osalevates liikmesriikides ja investeeringute jaotumise moonutusi kõnealuste riikide finantsturgudel ning ka topeltmaksustamist või maksustamata jätmist.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Arvestades, et Euroopa finantsturgude reguleerimisprotsess on olnud väga edukas, näiteks määrus (EL) nr …/2013 (kapitalinõuete määrus), direktiiv 2013/36/EL ja käesolev määrus, peaksid need osalevad liikmesriigid, kes on hiljutise finantskriisi tõttu kehtestanud pangamaksud, kontrollima, kas selliseid makse on vaja ja kas need on kooskõlas liidu õigusaktide ning siseturu eeskirjade ja eesmärkidega.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Finantstehingute maksu ühtlustamine osalevate liikmesriikide vahel ei tohiks tuua kaasa riigivälist maksustamist, mis kahjustab teiste mitteosalevate ELi riikide võimalikku maksubaasi.
Selgitus
Riigiväline maksustamine – maksunduslike tagajärgede laiendamine üle maksundamist teostavate riikide riigipiiride. See on üks agressiivse maksundusalase konkurentsi vormidest, mida peetakse üldiselt lubamatuks ja kahjulikuks. Liikmesriigid ei tohi rikkuda teiste riikide maksundusalaseid õigusi.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Siseturu toimimise tõhustamine ja eelkõige moonutuste vältimine osalevates liikmesriikides eeldab, et finantstehingute maksu kohaldatakse laiapõhjaliselt kindlaksmääratud finantseerimisasutuste ja tehingute suhtes, paljude erinevate finantsinstrumentide, sh nii organiseeritud turgudel kui ka börsiväliselt kaubeldavate struktureeritud toodete suhtes ja ka kõigi tuletislepingute sõlmimise ja asjaomaste tehingute oluliste muudatuste suhtes.	(4) Siseturu toimimise tõhustamine ja eelkõige moonutuste vältimine osalevates liikmesriikides, maksupettuse, maksude maksmisest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise, riski ümberpaigutamise ohu ja õigussüsteemide erinevuste ärakasutamise võimaluste vähendamine eeldab, et finantstehingute maksu tuleks kohaldada laiapõhjaliselt kindlaksmääratud finantseerimisasutuste ja tehingute suhtes, paljude erinevate finantsinstrumentide, sh nii organiseeritud turgudel kui ka börsiväliselt kaubeldavate struktureeritud toodete suhtes ja ka kõigi tuletislepingute, sealhulgas hinnavahelepingute, välisvaluutaturgudel toimuvate konverteeritavas vääringus tehtavate tehingute (currency spots) ja spekulatiivsete tähtpäevatehingute sõlmimise ning asjaomaste tehingute oluliste muudatuste suhtes.
Selgitus
Majanduslikult on jätkuvalt küsitav valuuta hetketuru tehingutele tehtud erand välisvaluuta tehingute päevase mahu tõttu hetketurul, mis andsid 2010. aastal kokku 1,5 triljonit USA dollarit. See moodustab ühe kolmandiku 4 miljardi USA dollari suurusest välisvaluuta tehingute päevasest kogumahust. Üks põhjuseid, miks kriisi algusest saadik on tehingute maht suurenenud, on välkkauplemise osakaalu kasv.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Finantstehingute maksu reguleerimisalast tuleks välja jätta esmasturgudel toimuv kauplemine (v.a tuletislepingute sõlmimine või nende oluline muutmine) ning elanikele ja ettevõtjatele olulised tehingud, nt kindlustuslepingute sõlmimine, hüpoteeklaenud, tarbijalaenud või makseteenused, et mitte seada ohtu ettevõtjate ja valitsuste kapitali suurendamist ning vältida mõju leibkondadele.	(8) Finantstehingute maksu reguleerimisalast tuleks välja jätta esmasturgudel toimuv kauplemine (v.a tuletislepingute sõlmimine või nende oluline muutmine) ning elanikele ja ettevõtjatele olulised tehingud, nt kindlustuslepingute sõlmimine, hüpoteeklaenud, tarbijalaenud või makseteenused, et mitte seada ohtu ettevõtjate ja valitsuste kapitali suurendamist ning vältida kahjulikku mõju leibkondadele ja reaalmajandusele.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Selleks et tugevdada reguleeritud turgude ja eelkõige rangelt reguleeritava, kontrollitava ja läbipaistva börsil kauplemise positsiooni võrreldes reguleerimata, vähem kontrollitava ja vähem läbipaistva börsivälise kauplemisega, peaksid liikmesriigid kohaldama börsiväliste tehingute suhtes kõrgemat maksumäära. See võimaldab üleminekut vähe reguleeritud või reguleerimata turgudel kauplemiselt reguleeritud turgudele. Kõrgemat määra ei tohiks kohaldada finantstehingute suhtes börsiväliste tuletisinstrumentidega, kui tehingud vähendavad objektiivselt riske ja teenivad seeläbi reaalmajandust.
Selgitus
Euroopa Parlament juba teatas oma 23. mai 2012. aasta seisukohas, et võrreldes reguleerimata, kontrollimata ja vähem läbipaistva börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemisega tuleks tugevdada börsil kauplemist. Seetõttu tuleks börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes kohaldada kõrgemat maksumäära. Kõrgemat maksumäära ei tohiks kohaldada reaalmajandust teenivate börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Mittefinantseerimisasutused teevad finantsturgudel olulisi tehinguid, et vähendada äritegevusega otseselt seotud riske. Nende asutuste suhtes ei tuleks selliste tehingute sooritamise korral finantstehingute maksu kohaldada. Kui aga mittefinantseerimisasutused teevad spekulatiivseid tehinguid, mis ei ole seotud riskide vähendamisega nende äritegevuses, tuleks neid käsitleda finantsseerimisasutustena ja nende suhtes tuleks kohaldada finantstehingute maksu.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 b) Et maksustamise vältimine oleks võimalikult kulukas ja võimalikult vähetulus ning et tagada tõhusam jõustamine, tuleks residentsuse ja emiteerija põhimõtteid täiendada omandiõiguse üleandmise põhimõttega.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 c) Komisjon peaks vajaduse korral alustama läbirääkimisi kolmandate riikidega, et hõlbustada finantstehingute maksu kogumist. Ühtlasi peaks komisjon läbi vaatama koostööst keelduvate jurisdiktsioonide määratluse ning vastavalt uuendama oma maksupettuste, maksude maksmisest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastast tegevuskava.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Minimaalsed maksumäärad tuleks kehtestada piisavalt kõrged, et saavutada ühtse finantstehingute maksuga ette nähtud ühtlustamine. Samas peavad määrad olema piisavalt madalad, et minimeerida turu ümberpaigutumise ohtu.	välja jäetud
Selgitus
Selleks et hoida ära tõhustatud koostöö alla kuuluva ühise finantstehingute maksu süsteemi moonutusi, tuleks määrasid kohaldada samal tasemel.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Selleks et hoida ära maksupettust ja maksude maksmisest kõrvalehoidumist peaks osalevatel liikmesriikidel olema kohustus võtta nõuetekohaseid meetmeid.	(19) Selleks et hoida ära maksupettust, maksude maksmisest kõrvalehoidumist ja agressiivset maksuplaneerimist, nt asendamist, peaks osalevatel liikmesriikidel olema kohustus võtta nõuetekohaseid meetmeid.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Komisjon peaks moodustama ekspertide töörühma (finantstehingute maksu komitee), kuhu kuuluvad kõigi ELi liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esindajad, et hinnata käesoleva direktiivi tulemuslikku rakendamist ning hoida ära maksupettused, maksude maksmisest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine ning säilitada ühtse turu usaldusväärsus. Finantstehingute maksu komitee peaks teostama järelevalvet finantstehingute üle, et tuvastada artiklis 14 osutatud kuritarvitused, pakkuda õigeaegselt välja vastumeetmeid ja vajaduse korral kooskõlastada nende rakendamist riigi tasandil. Komitee peaks täielikult rakendama liidu maksustamise ja finantsteenuste reguleerimise valdkonna õigusakte ning rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas OECD ja Euroopa Nõukogu loodud maksundusalase koostöö instrumente. Vajaduse korral peaks osalevate liikmesriikide esindajad saama luua allrühma, et käsitleda küsimusi, mis ei mõjuta mitteosalevaid riike seoses finantstehingute maksuga.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 b) Direktiivi 2011/16/EL kohaselt on liikmesriigid kohustatud tegema haldustasandil maksustamisalast koostööd ja direktiiv 2010/24/EL kohustab neid üksteist vastastikku abistama maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Selleks et teatavates tehnilistes valdkondades saaks vastu võtta üksikasjalikumaid eeskirju registreerimis-, raamatupidamis- ja aruandluskohustuste ning muude kohustuste kohta, et tagada, et tasumisele kuuluvat finantstehingute maksu maksuhaldurile ka tegelikult makstakse ja et need eeskirjad võetakse õigeaegselt vastu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse selleks vajalikud meetmed. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse edastamise nõukogule.	(21) Selleks et teatavates tehnilistes valdkondades saaks vastu võtta üksikasjalikumaid eeskirju registreerimis-, raamatupidamis- ja aruandluskohustuste ning muude kohustuste kohta, et tagada, et tasumisele kuuluvat finantstehingute maksu maksuhaldurile ka tegelikult makstakse ja et need eeskirjad võetakse õigeaegselt vastu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse selleks vajalikud meetmed. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Selgitus
Muudatusettepanekus ennistatakse parlamendi õigused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja delegeeritud õigusakte käsitleva ühise seisukoha standardpõhjendusele.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tuletislepingute sõlmimine enne tasaarveldust või arveldust;	(c) tuletislepingute, sh hinnavahelepingute ja spekulatiivsete tähtpäevatehingute sõlmimine enne tasaarveldust või arveldust;
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) välisvaluutaturgudel toimuvate konverteeritavas vääringus tehtavad tehingud (currency spots);
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) repo- ja pöördrepotehingu ning väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehing;	(e) repo- ja pöördrepotehingu ning väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehing, sh välkkauplemises osalemise ajal tehtud korraldused, mis on tühistatud;
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) „riik kui emitent” – riik kui emitent määruse (EL) nr 236/2012 artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud tähenduses;
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) „riigi võlakohustus” – riigi võlakohustus määruse (EL) nr 236/2012 artikli 2 lõike 1 punktis f määratletud tähenduses;
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) „VKEde kasvuturg” – mitmepoolne kauplemissüsteem, mis on kooskõlas direktiivi [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikliga 35 registreeritud VKEde kasvuturuna;
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) „välkkauplemine” – finantsinstrumentidega algoritmkauplemine sellisel kiirusel, et korralduste edastamise, tühistamise või muutmise mehhanismi füüsiline latentsusaeg määrab, kui kaua aega võtab suunise kauplemiskohta edastamine või tehingu täitmine;
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 b) „välkkauplemise strateegia” – oma arvel finantsinstrumentidega kauplemise strateegia, mis hõlmab välkkauplemist ja millel on vähemalt kaks omadust järgmistest:
	i) see kasutab ühispaiknemist, otsest turulepääsu või lähikonna veebimajutusrajatisi;
	ii) see on seotud vähemalt 50%-ga päevasest portfellikäibest;
	iii) tühistatud korralduste (sh osaliste tühistuste) osakaal on suurem kui 20%;
	iv) enamik võetud positsioonidest suletakse samal päeval;
	v) rohkem kui 50% korraldustest või tehingutest tehakse kauplemiskohas, mis pakub hinnaalandusi või maksevähendeid korraldustele, mis tekitavad likviidsust ja millel on õigus sellistele maksevähenditele.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõike 1 teise lõigu punktides a, b, c ja e osutatud mis tahes tehinguga kaasneb üksainus finantstehing. Punktis d osutatud iga vahetamisega kaasneb kaks finantstehingut. Lõike 1 punkti 2 alapunktides a kuni e osutatud tehingu iga olulist muudatust käsitatakse algtehinguga sama liiki uue tehinguna. Muudatus on oluline eelkõige siis, kui see hõlmab vähemalt ühe osapoole asendamist, kui muudetakse tehingu eesmärki või ulatust, sh ajalist ulatust, või muudetakse kokkulepitud tasu või kui algtehingut oleks suurema maksuga maksustatud, kui algtehing oleks sõlmitud muudetud vormis.	2. Lõike 1 teise lõigu punktides a, b, c ja e osutatud mis tahes tehinguga kaasneb üksainus finantstehing. Punktis d osutatud iga vahetamisega kaasneb kaks finantstehingut. Lõike 1 punkti 2 alapunktides a kuni e osutatud tehingu iga olulist muudatust käsitatakse algtehinguga sama liiki uue tehinguna. Muudatus on oluline eelkõige siis, kui see hõlmab vähemalt ühe osapoole asendamist, kui muudetakse tehingu eesmärki või ulatust, sh ajalist ulatust, või muudetakse kokkulepitud tasu või kui algtehingut oleks suurema maksuga maksustatud, kui algtehing oleks sõlmitud muudetud vormis. Kui keskne vastaspool või muu kliiringukoda või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja või koostalitlevad süsteemid, nagu on määratletud direktiivis 98/26/EÜ, kliiringu või arvelduse eesmärgil tehinguid uuendavad, ei kujuta see endast käesoleva lõike tähenduses olulist muudatust.
Selgitus
Keskse vastaspoole ja kliiringukodade kliiringuülesannete selgitus.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 3 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kui kahe järjestikuse kalendriaasta finantstehingute keskmine aastane väärtus ei ületa viitekümmend protsenti direktiivi 78/660/EMÜ artikli 28 kohasest aastasest keskmisest puhaskäibest, on asjaomasel ettevõtjal, asutusel, organil või isikul õigus taotleda, et teda ei käsitataks (enam) finantseerimisasutusena.	(d) kui kahe järjestikuse kalendriaasta finantstehingute keskmine aastane väärtus ei ületa kahtekümmend protsenti direktiivi 78/660/EMÜ artikli 28 kohasest aastasest keskmisest puhaskäibest, on asjaomasel ettevõtjal, asutusel, organil või isikul õigus taotleda, et teda ei käsitataks (enam) finantseerimisasutusena.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 3 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) kõnealuses punktis osutatud finantstehingute keskmise aastase väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse finantstehinguid vastavalt komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määruse artiklile 10, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliiringukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega.* Seda kohaldatakse muude kui börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes.
	____________
	ELT L 52, 23.2.2013, lk 11.
Selgitus
Euroopa turu infrastruktuuri määruse eeskujul ei võeta keskmise väärtuse arvutamisel arvesse finantstehinguid, mis aitavad tagada finantssektoriväliste asutuste äritegevusega otseselt seotud riskikaitset.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Finantstehingute maksu kehtestamise korral teistes liikmesriikides peale 11 osaleva liikmesriigi laiendatakse seda teistele liikmesriikidele mitmepoolselt kokku lepitud tingimustel.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kesksed vastaspooled, kui nad täidavad kesksete vastaspoolte ülesandeid;	(a) kesksed vastaspooled, kui nad täidavad kesksete vastaspoolte ülesandeid, või muud kliiringukojad või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad või koostalitlevad süsteemid, nagu on määratletud direktiivis 98/26/EÜ, kui nad täidavad kliiringuülesannet, kaasa arvatud võimalik uuendamine või arveldus;
Selgitus
Keskse vastaspoole ja kliiringukodade kliiringuülesannete selgitus.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) VKEde kasvuturud;
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c b) isik, kes on pidevalt finantsturgudel, olles valmis kauplema oma arvel, ostes ja müües finantsinstrumente oma kapitali eest (turutegija) olulise funktsiooni täitmisel seoses mittelikviidsete võlakirjade ja aktsiatega likviidsuse looja rollis vastavalt määratlusele õiguslikus lepingus turutegija ja selle organiseeritud kauplemiskoha vahel, kus finantstehing läbi viiakse, ning kui see tehing ei ole välkkauplemise strateegia osa.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks tingimused, mille alusel käsitletakse finantsinstrumenti selle direktiivi tähenduses mittelikviidsena.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 4 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a) finantsinstrumentide omanikuna käsutamise õiguse ülekandmise tehingud või samaväärne tehing, millega kaasneb finantsinstrumendiga seotud riski ülekandmine grupi üksuste vahel või detsentraliseeritud pankade võrgustiku üksuste vahel juhtudel, kui tehinguid tehakse siseriiklikus õiguses või liidu õiguses sätestatud õigusliku või usaldatavuse likviidsusnõude täitmiseks.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) ta on osalevas liikmesriigis punkti c kohaselt asutatud asutuse filiaal;
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) ta on enda või teise isiku arvel või tehingu osapoole nimel tegutsev osapool finantstehingus, mis hõlmab struktureeritud toodet või direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos osutatud finantsinstrumente, mis on emiteeritud kõnealuse liikmesriigi territooriumil, v.a kõneluse jao punktides 4 kuni 10 osutatud instrumendid, millega ei kaubelda organiseeritud platvormil.	(g) ta on enda või teise isiku arvel või tehingu osapoole nimel tegutsev osapool finantstehingus, mis hõlmab struktureeritud toodet või direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos osutatud finantsinstrumente, mis on emiteeritud kõnealuse liikmesriigi territooriumil.
Selgitus
Soovituse eesmärk on tagada, et kõigi tuletisinstrumentide suhtes kohaldatakse emiteerimise põhimõtet, sh nende suhtes, mis kuuluvad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktidesse 4–10.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse finantsinstrument liikmesriigi territooriumil emiteerituks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
	(a) tegemist on väärtpaberi või väärtpaberiga seotud tuletisinstrumendiga ja väärtpaberi emiteerija registrijärgne asukoht on kõnealuses liikmesriigis;
	(b) tegemist on muu kui punktis (a) viidatud tuletisinstrumendiga, millega on lubatud kaubelda organiseeritud platvormil, ning selle platvormi süsteemide raames toimuvat kauplemist reguleeriv õigus on antud liikmesriigi õigus;
	(c) tegemist on muu kui punktides (a) ja (b) viidatud finantsinstrumendiga, mis on kliiritud keskse vastaspoolega või muu direktiivis 98/26/EÜ määratletud kliiringu- või arveldussüsteemiga, kui keskset vastaspoolt või kõnealust süsteemi reguleeriv seadus on antud liikmesriigi seadus;
	(d) tegemist on muu kui punktides(a), (b) ja (c) osutatud finantsinstrumendiga ning kohaldatav seadus, mis on seotud lepinguga, mille kohaselt antud finantsinstrumendiga tehing sooritati, on antud liikmesriigi seadus;
	(e) tegemist on struktureeritud instrumendiga ja vähemalt 50% seda toetavate varade väärtusest on seotud finantsinstrumentidega, mille on emiteerinud osalevas liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.
Selgitus
Finantsinstrumentide, tuletisinstrumentide ja struktureeritud instrumentide emiteerimise mõiste tuleks kindlaks määrata ja eelkõige tuleks seda laiendada, et hõlmata kõik asjaomaste finantsinstrumentidega seotud emiteerimisjuhud.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 a
	Omandiõiguse üleandmine
	1. Finantstehingut, mille puhul ei ole finantstehingute maksu makstud, ei saa kohtu kaudu täitmisele pöörata ja see ei too kaasa aluseks oleva instrumendi omandiõiguse üleandmist.
	2. Kui finantstehingu puhul ei ole finantstehingute maksu makstud, ei ole täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta [Euroopa turu infrastruktuuri määrus]) keskse kliirimise nõue ega ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta [CRR IV]) kohased kapitali adekvaatsuse nõuded.
	3. Automaatsete elektrooniliste makseskeemide korral arveldusagentide osalusel või ilma selleta võivad liikmesriigi maksuhaldurid luua finantstehingute maksu automaatse elektroonilise kogumise ja omandiõiguse üleandmise tõendite väljastamise süsteemi.
Selgitus
Et vähendada maksudest kõrvalehoidumise ohtu, peaks finantstehingute maks hõlmama süsteemi, mis tagab, et kui maksu ei maksta, käsitatakse instrumendi ostu- või müügilepinguid jõustamatutena. Selle süsteemi kohaselt tunnistataks maksustamata instrument keskseks kliiringuks kõlbmatuks, mis oleks maksudest kõrvalehoidujale mitu korda kulukam kui maksu tasumine.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealused määrad ei ole madalamad kui:	Kõnealused määrad on järgmised:
(a) 0,1 % artiklis 6 nimetatud finantstehingute puhul;	(a) 0,1 % artiklis 6 nimetatud finantstehingute puhul, v.a artikli 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud kuni kolmekuulise tähtajaga tehingud;
(b) 0,01 % artiklis 7 nimetatud finantstehingute puhul.	(b) 0,01 % artiklis 7 nimetatud finantstehingute puhul;
	(b a) 0,01 % artikli 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud kuni kolmekuulise tähtajaga finantstehingute puhul;
Selgitus
Selleks et hoida ära tõhustatud koostöö alla kuuluva ühise finantstehingute maksu süsteemi moonutusi, tuleks määrasid kohaldada samal tasemel.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Olenemata lõikest 3 kohaldavad osalevad liikmesriigid artiklites 6 ja 7 viidatud börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes kõrgemat määra kui lõikes 2 nimetatud riigid. Kõrgemat määra ei kohaldata nende finantstehingute suhtes börsiväliste tuletisinstrumentidega, mis vähendavad objektiivselt riske määruse (EL) nr 149/2013 artikli 10 kohaselt.
Selgitus
Selleks et suurendada reguleeritud kauplemiskohtade kasutamist börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute asemel, tuleks börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes kohaldada kõrgemat maksumäära. See täiendaks liidu püüdlusi suunata kaubandusvood ümber reguleeritud, kontrollitud ja läbipaistvamatele turgudele ja seda on kinnitanud Euroopa Parlament oma (23. mai 2012. aasta) seisukohas. Reaalmajanduse tehingute riskide maandamiseks kasutatavad börsivälised tuletisinstrumendid aitavad vähendada riske ja seepärast ei tohiks nende suhtes kohaldada kõrgemat määra.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib kooskõlas artikliga 16 võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks meetmed, mis osalevad liikmesriigid võtavad lõike 1 kohaselt.	2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks meetmed, mis osalevad liikmesriigid võtavad lõike 1 kohaselt.
Selgitus
erimis-, raamatupidamis- ja aruandluskohustuste ühtlustamine on soovitav, et tagada finantstehingute maksu tegelik tasumine maksuhaldurile.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Osalevad liikmesriigid tagavad, et tasumisele kuuluv finantstehingute maks tasutakse osalevate liikmesriikide kindlaksmääratud arvetele järgmisel ajahetkel:	5. Osalevad liikmesriigid tagavad, et tasumisele kuuluv finantstehingute maks tasutakse osalevate liikmesriikide kindlaksmääratud arvetele järgmisel ajahetkel:
(a) elektrooniliste tehingute puhul ajal, mil maks muutub sissenõutavaks;	(a) elektrooniliste tehingute puhul ajal, mil maks muutub sissenõutavaks;
(b) kõigi muude tehingute puhul kolme tööpäeva jooksul alates hetkest, mil maks muutub sissenõutavaks.	(b) kõigi muude tehingute puhul kolme tööpäeva jooksul alates hetkest, mil maks muutub sissenõutavaks.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega nähakse ette tasumisele kuuluva finantstehingute maksu kogumise ühtlustatud meetodid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	Komisjon võtab vastu rakendusakte, millega nähakse ette tasumisele kuuluva finantstehingute maksu kogumise ning maksupettuse, maksude maksmisest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise ärahoidmise ühtlustatud meetodid. Liikmesriigid võivad võtta täiendavaid meetmeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Selgitus
Finantstehingute maksu kogumiseks peaksid olema ühtsed meetodid, et tagada maksu kindel kogumine.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Maksuhalduritele finantstehingute maksu kehtestamisega tekkivat halduskoormust hoitakse võimalikult madalana. Selles suhtes peab Euroopa Komisjon julgustama riiklike maksuhaldurite vahelist koostööd.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 b. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile ja Eurostatile tehingute mahud, mille alusel maksutulu asutuse liigi järgi kogutakse. See teave avalikustatakse.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Osalevad liikmesriigid võtavad meetmed maksupettuse ja maksude maksmisest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks.	Osalevad liikmesriigid võtavad meetmed maksupettuse, maksude maksmisest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise ärahoidmiseks.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1. Komisjon moodustab ekspertide töörühma (finantstehingute maksu komitee), kuhu kuuluvad kõigi ELi liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esindajad, et abistada osalevaid liikmesriike käesoleva direktiivi tulemuslikul rakendamisel, hoida ära maksupettused, maksude maksmisest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine ning säilitada siseturu usaldusväärsus.
	2. Finantstehingute maksu komitee hindab käesoleva direktiivi tulemuslikku rakendamist, analüüsib mõju siseturule ja teeb kindlaks maksustamise vältimise skeemid, kaasa arvatud artiklis 14 osutatud kuritarvitused, et vajaduse korral esitada ettepanekuid vastumeetmete võtmiseks, rakendades täielikult liidu maksustamise ja finantsteenuste reguleerimise valdkonna õigusakte ning rahvusvaheliste organisatsioonide loodud maksundusalase koostöö instrumente.
	3. Finantstehingute maksu tõhusa rakendamisega seotud asjaolude hindamiseks võivad osalevad liikmesriigid moodustada finantstehingute maksu komitee allkomitee, kuhu kuuluvad osalevate riikide esindajad. Allkomitee ülesanne oleks käsitleda üksnes küsimusi, mis ei mõjuta mitteosalevaid riike seoses finantstehingute maksu tõhusa rakendamisega.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse kindlaksmääramata ajaks alates artiklis 19 osutatud kuupäevast.	2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse kindlaksmääramata ajaks alates artiklis 21 osutatud kuupäevast.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõukogu võib artikli 11 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 11 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta ühegi juba jõustunud delegeeritud õigusakti kehtivust.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks.	4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle korraga Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.	5. Artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Selgitus
Muudatusettepanekus ennistatakse parlamendi õigused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja delegeeritud õigusakte käsitleva ühise seisukoha standardpõhjendusele „artikkel a”. Ühtlasi parandatakse viidet lõikes 2 esitatud jõustumise kuupäevale.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku.	Iga kolme aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealuses aruandes käsitleb komisjon vähemalt finantstehingute maksu mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ning finantsturgudele ja reaalmajandusele ning selles võetakse arvesse edusamme, mida on tehtud finantssektori maksustamisel rahvusvahelisel tasandil.	Kõnealuses aruandes käsitleb komisjon vähemalt finantstehingute maksu mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ning finantsturgudele ja reaalmajandusele ning selles võetakse arvesse edusamme, mida on tehtud finantssektori maksustamisel rahvusvahelisel tasandil. Analüüsitulemuste põhjal tehakse vajalikud kohandused.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Peale selle hindab komisjon teatavate sätete mõju, nagu finantstehingute maksu asjakohane reguleerimisala ja maksumäär pensionifonde silmas pidades, võttes seejuures arvesse erinevaid riskiprofiile ja ärimudeleid.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikli 2 lõike 1 punktis 3 a osutatud instrumentide puhul on 1. jaanuarini 2017 artikli 9 lõike 2 punktis a osutatud määr 0,05%.
	Artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis f osutatud instrumentide puhul on 1. jaanuarini 2017 artikli 9 lõike 2 punktis a osutatud määr 0,05% ja artikli 9 lõike 2 punktis b osutatud määr 0,005%.

SELETUSKIRI

Ülemaailmne finantskriis, mis puhkes 2008. aastal, tõi esile finantsteenuste vallas pikka aega jätkunud liberaliseerimise puudused. Kriis levis kiiresti reaalmajandusse ja kahjustas tõsiselt majanduskasvu, tööhõivet ning riikide rahandust. Maksumaksjatel tuli hättasattunud finantsasutusi välja aidata, et kaitsta süsteemi üldist stabiilsust.

Samal ajal jõuti üksmeelselt seisukohale, et käibemaksust vabastatud finantssektor on teiste majandussektoritega võrreldes alamaksustatud ja peaks kriisi kulude katmises õiglasemalt osalema. Sellega seoses kutsus Euroopa Parlament 2010. aastal finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi teemalises Berèsi vaheraportis esimest korda üles finantstehingute maksu kehtestamisele. Finantstehingute maks on sotsiaalselt õiglane ja progressiivne maks ning eelistatud vahend koormuse ülekandmiseks maksumaksjalt finantssektorile, kuna sel on mitu toimet:

– see võib anda eelarve intensiivse konsolideerimise ajal märkimisväärselt uut tulu[1], vähendades tööjõu ja tootva tööstuse koormust;

– sellest võib saada negatiivne stiimul äärmiselt võimendavatele ja kahjulikele spekulatiivsetele tehingutele ning seega koos asjakohase reguleerimise ja järelevalvekorraga aidata kaasa turgude stabiliseerimisele ja sektori ümberorienteerimisele tootlikele pikaajalistele investeeringutele;

– see on esimene samm kaudse maksustamise killustatuse vähendamiseks siseturul. Mitmed liikmesriigid on juba kehtestanud finantstehingute maksu eri vorme, mis võib liidus konkurentsimoonutusi põhjustada.

Seetõttu öeldakse Euroopa parlamendi 2011. aasta märtsi resolutsioonis uuendusliku rahastamise kohta maailma ja Euroopa tasandil (P7_TA-PROV (2011)0080), et „EL peaks edendama finantstehingumaksu kehtestamist ülemaailmsel tasandil; kui see ei õnnestu, peaks EL esimese sammuna võtma finantstehingumaksu kasutusele Euroopa tasandil”.

Septembris 2011 reageeris Euroopa Komisjon sellele seadusandliku ettepanekuga finantstehingute maksu kehtestamiseks. Pärast liikmesriikide kuudepikkusi läbirääkimisi sai selgeks, et maksunduse valdkonnas kehtiv ühehäälsuse nõue ei võimalda ettepanekut lähitulevikus vastu võtta. Euroopa Parlament oli oma raportis komisjoni esialgse ettepaneku kohta märku andnud, et on valmis toetama finantstehingute maksu kehtestamist rühma liikmesriikide poolt tõhustatud koostöö raames. Oktoobris 2012 otsustasid 11 liikmesriiki kehtestada finantstehingute maksu, kasutades esmakordselt maksunduse valdkonnas tõhustatud koostöö menetlust. Detsembris 2012 kiitis Euroopa parlament 11 liikmesriigi taotluse ametlikult heaks ja jaanuaris 2013 nõustus sellega ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu. Veebruaris 2013 võttis Euroopa Komisjon vastu muudetud ettepaneku finantstehingute maksu kehtestamise kohta 11 liikmesriigis.

Komisjoni muudetud ettepanek

Tõhustatud koostöö alustamise kavatsust selgitavates kirjades soovisid osalevad liikmesriigid, et komisjoni muudetud ettepanek põhineks esialgsel ettepanekul ning et välditaks maksustamisest hoidumist, moonutusi ja tegevuse üleviimist teise jurisdiktsiooni alla.

Euroopa Parlament jagab täielikult neid eesmärke. Esialgses raportis finantstehingute maksu kehtestamise kohta ELi 27 liikmesriigis avaldas EP toetust järgnevale:

•   ulatusliku kohaldamisalaga finantstehingute maks peaks hõlmama kõiki finantsturu osalisi, finantstooteid ja -turge, et vältida seaduselünki ja finantsinstrumentide asendamist;

•   maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamine sel teel, et tulus ja vähese riskiga tegevus muudetakse vähetulusaks ja kõrge riskiga tegevuseks.

Komisjoni muudetud ettepanekus on need eesmärgid enamjaolt täidetud. Euroopa Parlament tunneb heameelt selle üle, et muudetud ettepanekusse on kaasatud üks parlamendi olulisemaid ettepanekuid – emiteerija põhimõtte kasutuselevõtmine, et kehtestada maks igale tehingule finantsinstrumendiga, mille on emiteerinud osaleva liikmesriigi territooriumil asuv üksus.

Et tegutseda kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga ja finantstehingute maksu kehtestamise üldiste eesmärkidega, toetatakse raporti projektis komisjoni ettepanekut, püüdes täita mõningaid lünki ja tugevdada maksudest kõrvalehoidumise ning maksustamise vältimise ennetamise mehhanisme järgmisel viisil:

– emiteerija põhimõttes leiduva lünga kõrvaldamine

Emiteerija põhimõtte kasutuselevõtmine komisjoni poolt on küll tervitatav, kuid börsiväliste tuletisinstrumentide väljajätmine tekitab lünga, mis võib maksu edu vähendada. See on vastuolus põhimõttega, et hõlmata tuleks kõik finantsturu osalised, finantstooted ja finantsturud, ning loob stiimuli minna läbipaistvatel turgudel kauplemiselt üle börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemisele, pärssides seega hiljutisi regulatiivseid algatusi tuletisinstrumentide turu parandamiseks. Võrdsete võimaluste tagamiseks peaks finantstehingute maksu kohaldamisala olema lai ja emiteerija põhimõte peaks hõlmama ka börsiväliseid tuletisinstrumente.

– omandiõiguse põhimõtte taaskehtestamine

Komisjon ei võtnud kasutusele Euroopa Parlamendi ettepanekut omandiõiguse põhimõtte kohta, mille eeskujuks on Ühendkuningriigi edukas „Stamp Duty”. Omandiõiguse põhimõtte kohaselt ei saa finantstehingut, mille puhul ei ole finantstehingute maksu makstud, seaduslikult täitmisele pöörata ja see ei too kaasa aluseks oleva instrumendi omandiõiguse üleandmist.

Komisjon väidab, et omandiõiguse põhimõtet ei ole võimalik direktiivi kaasata, sest kõigis liikmesriikides ei ole selle jõustamiseks vajalikku halduskorraldust. Samas on tegemist finantstehingute maksu seisukohalt otsustava komponendiga ja liikmesriigid on kohustatud selleks vajalikku halduskorda kehtestama. Kõne all ei ole riiklik maks, vaid esimene piirkondlik finantstehingute maks, ja liikmesriigid, kes on võtnud poliitilise kohustuse seda rakendada, peaksid tegema kõik, et see toimiks. Omandiõiguse põhimõttel on keskne tähtsus maksustamisest hoidumise muutmisel nii kulukaks, et seda ei püütaks enam kasutada.

– residentsuse põhimõtte tugevdamine

Residentsuse põhimõtet tuleks samuti tugevdada, näidates selgelt, et finantstehingute maksu jurisdiktsioonis registreeritud ELi finantsasutuste filiaalid kuuluvad finantstehingute maksu kohaldamisalasse. See on oluline, et oleks selge, et väljaspool finantstehingute maksu jurisdiktsiooni asuvaid filiaale ei saaks kasutada maksustamise vältimiseks.

– finantstehingute maksu komitee

Asjaolu, et finantstehingute maksu ei kohaldata kõigis 27 liikmesriigis, vaid ainult 11 liikmesriigis, tähendab, et võimalikule maksustamise vältimisele ja maksudest kõrvalehoidumisele tuleb pöörata erilist tähelepanu. See on tähtis, et tagada maksukogumise mehhanismide võimalikult suur ühtsus ja tõhusus, kuna puudused ühes liikmesriigis vähendaksid maksu edukust ja võiksid isegi põhjustada finantstehingute maksu piirkonnas arbitraaži.

Raportööri arvates oleks see saavutatav kohustuslike delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide abil (mitte komisjoni kaalutlusõiguse alusel), samuti moodustades ekspertide töörühma (finantstehingute maksu komitee), kuhu kuuluksid osalevate liikmesriikide, komisjoni, ESMA ja Euroopa Keskpanga esindajad. Komitee ülesanne oleks jälgida direktiivi tulemuslikku rakendamist osalevates liikmesriikides, teha kindlaks maksustamise vältimise skeemid ja pakkuda vastumeetmeid. Samuti uuriks komitee, kuidas kõige paremini rakendada finantsteenuste valdkonnas kehtivaid ELi õigusakte (EMIR, MIFID ja MIFIR) ning maksustamise valdkonna koostööd, et hõlbustada maksu kogumist.

Vahendite haldamine

Komisjoni ettepanekus ei ole otseseid viiteid tulude haldamisele. Kuid ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste käigus on komisjon soovitanud, et osa finantstehingute maksu tulust kasutataks liidu omavahenditena. Nüüd on avanenud võimalus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames liidu omavahendite valdkonnas uuendusi teha, et vähendada survet liikmesriikide eelarvetele ajal, mil sellist vähendamist kõige rohkem vajatakse. ELi juhtide hiljutistel läbirääkimistel enne Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta kohtumist anti selgesti märku, et tõelise omavahendite süsteemi loomine on hädavajalik, et tagada ELi põhieesmärkide tulemuslik kajastamine ELi eelarves.

Finantstehingute maksust saadava tulu kasutamine omavahenditena on võimalik isegi tõhustatud koostöö raames. Liikmesriikide panust, mis põhineb kogurahvatulul, vähendataks iga riigi vastava finantstehingute maksust saadud tulu võrra. See vabastaks märkimisväärsed summad liikmesriikide eelarves ja hõlbustaks seega eelarve konsolideerimist või võimaldaks muude prioriteetide rahastamist.

• [1]  Komisjoni sõnul võidakse finantstehingute maksu koguda kuni 57 miljardit eurot, kui seda rakendatakse 27 liikmesriigis, ning 31 miljardit eurot 11 liikmesriigi tõhustatud koostöö korral.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (16.5.2013)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas
(COM(2013)0071 – C7‑0049/2013 – 2013/0045(CNS))

Arvamuse koostaja: Anne E. Jensen

LÜHISELGITUS

2011. aasta juunis esitas komisjon ettepanekute paketi liidu omavahendite süsteemi reformimiseks. Üks selle aluspõhimõtteid oli kehtestada finantstehingute maks, et ühtlustada finantstehingute maksustamist reguleerivaid seadusi ELi liikmesriikides. Komisjoni ettepanek oli suunata 2/3 selle maksuga kogutavatest vahenditest omavahenditena ELi eelarvesse.

Euroopa Parlament andis 23. mail 2012 toetava arvamuse komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse finantstehingute maks. Nõukogu 22. juuni ja 10. juuli 2012. aasta istungitel veenduti aga, et püsivad olulised eriarvamused küsimuses, kas ELi tasandil on vaja kehtestada ühine finantstehingute maksu süsteem, ning et ühtlustatud finantstehingute maksu põhimõte ei saa lähitulevikus nõukogus ühehäälset toetust.

11 liikmesriiki otsustasid ühtlustatud finantstehingute maksu kehtestamisega edasi minna ning komisjon käivitas tõhustatud koostöö menetluse sellise maksu rakendamiseks üksnes nendes liikmesriikides. Käesolevas direktiivi ettepanekus käsitletakse tõhustatud koostöö rakendamist finantstehingute maksu valdkonnas ning see on kooskõlas nõukogu 22. jaanuari 2013 loaga, mis saadi pärast Euroopa Parlamendi 12. detsembril 2012 antud nõusolekut. Sisult on see väga sarnane komisjoni esialgse ettepanekuga finantstehingute maksu kehtestamiseks, kusjuures mõningate tehtud muudatustega võetakse arvesse asjaolu, et osalevate liikmesriikide arv on esialgsest väiksem.

Omavahenditega seotud küsimused

Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud seisukohta, et praeguse omavahendite süsteemi reformimine on asjakohane. Erinevalt aluslepingu mõttest ja sätetest[1] tuleb praegu umbes 85% liidu tuludest mitte tegelikest omavahenditest, vaid liikmesriikide osamaksetest. See on seadnud nn õiglase tulu loogika kõigi ELi eelarvealaste otsustusprotsesside keskmesse ning põhjustanud terve rea tagasimakseid ja põhjendamatuid erandeid.

Oma värskeimas, 2013. aasta märtsist pärinevas resolutsioonis tuletab parlament järjekordselt meelde, kui tähtis on pöörduda tagasi aluslepingu teksti juurde, ning nõuab sellise süsteemi kohaldamist, mida rahastataks vähemalt 60% ulatuses omavahenditest. Lisaks nõuab parlament läbirääkimisi omavahendite reformi siduva tegevuskava koostamiseks, milles määratletakse protsessi järgmised etapid. Tõeliste omavahendite kasutuselevõtmine tagab ELile piisavad vahendid oma kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, ilma et peaks tingimata suurendama ELi eelarvet.

Ehkki praegusel etapil ei kohaldata finantstehingute maksu kõigis liikmesriikides, võiks osalevates liikmesriikides sellest saadav tulu (arvestuslikult umbes 31 miljardit eurot aastas) minna osaliselt või täielikult liidu eelarvesse – see vähendaks eraldisi nende liikmesriikide kogurahvatulust ja aitaks täita liidu eelarve omavahenditest rahastamise eesmärki. Komisjoni finantstehingute maksu ettepanek vastab enamikule parlamendi resolutsioonis finantstehingute maksu ühise süsteemi kohta[2] nimetatud tõeliste omavahendite kriteeriumidele, milleks on piisavus, stabiilsus, nähtavus ja lihtsus, madalad tegevuskulud, vahendite tõhus eraldamine, vertikaalne ja horisontaalne võrdsus ning õiglased osamaksed.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Selleks et tagada liidule oma sõltumatud rahastamisallikad ELi eelarve paremaks kooskõlla viimiseks liidu poliitiliste eesmärkidega, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 311, tuleks finantstehingute maksust laekuvad summad tõelise omavahendina suunata täies mahus või vähemalt osaliselt liidu eelarvesse.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 b) Käesolevas direktiivis ei käsitleta finantstehingute maksust laekuva tulu haldamist. Võttes siiski arvesse komisoni 2011. aasta seadusandlikke ettepanekuid ELi omavahendite süsteemi reformimise kohta ning Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 7.–8. veebruaril kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta mitmeaastase finantsraamistiku kohta1, tuleks vähemalt osa finantstehingute maksust laekuvast tulust suunata tõelise omavahendina ELi eelarvesse. Finantstehingute maksust laekuva tulu kasutamine täies mahus või osaliselt liidu tõelise omavahendina vähendaks samavõrra osalevate liikmesriikide kogurahvatulu põhiseid osamakse liidu eelarvesse (sõltumata nendest riikidest ELi eelarvesse suunatavast finantstehingute maksu osast), vähendades nii koormust riikide eelarvetele.
	____________
	1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2013)0078.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Osalevad liikmesriigid tagavad, et ELi omavahenditena kasutatav osa finantstehingute maksust kantakse ELi eelarvesse nõukogu määruse (EL) nr […/…] (meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks finantstehingute maksul põhinevad omavahendid)1 kohaselt.
	_____________
	1 COM(2011)0738.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku.	Iga viie aasta tagant ja esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku.

MENETLUS

Pealkiri	Tõhustatud koostöö rakendamine finantstehingute maksu valdkonnas
Viited	COM(2013)0071 – C7-0049/2013 – 2013/0045(CNS)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 12.3.2013
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 12.3.2013
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Anne E. Jensen 28.2.2013
Vastuvõtmise kuupäev	7.5.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Richard Ashworth, Zuzana Brzobohatá, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Vojtěch Mynář, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Alda Sousa, László Surján, Derek Vaughan, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Herczog, Georgios Stavrakakis

• [1]  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 esimene lõik: „Eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid.”
• [2]  P7_TA-(2012)0217

MENETLUS

Pealkiri	Tõhustatud koostöö rakendamine finantstehingute maksu valdkonnas
Viited	COM(2013)0071 – C7-0049/2013 – 2013/0045(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	28.2.2013
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 12.3.2013
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 12.3.2013	EMPL 12.3.2013	JURI 12.3.2013
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	EMPL 13.3.2013	JURI 20.2.2013
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Anni Podimata 14.1.2013
Arutamine parlamendikomisjonis	11.4.2013	27.5.2013
Vastuvõtmise kuupäev	18.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 12 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Syed Kamall, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Sławomir Nitras, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Herbert Dorfmann, Sari Essayah, Vicky Ford, Robert Goebbels, Krišjānis Kariņš, Mojca Kleva Kekuš, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Marisa Matias, Claudio Morganti, Nils Torvalds
Esitamise kuupäev	24.6.2013