RAPORT ELi pangandussektori struktuuri reformimine

    24.6.2013 - (2013/2021(INI))

    Majandus- ja rahanduskomisjon
    Raportöör: Arlene McCarthy


    Menetlus : 2013/2021(INI)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A7-0231/2013
    Esitatud tekstid :
    A7-0231/2013
    Vastuvõetud tekstid :

    EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    ELi pangandussektori struktuuri reformimise kohta

    (2013/2021(INI))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 120,

    –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/76/EL, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega,

    –   võttes arvesse ELi pangandussektori struktuuri reformimist käsitleva kõrgetasemelise töörühma 2. oktoobri 2012. aasta aruannet[1],

    –   võttes arvesse G20 2009. aastal Londonis, 2011. aastal Cannes’is ja 2013. aastal Moskvas toimunud kohtumiste järeldusi,

    –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/111/EÜ, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2007/64/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskikontsentratsiooni, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega, ning 20. juuli 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet (COM(2011)0453), ja 20. juuli 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (COM(2011)0452),

    –   võttes arvesse 6. juuni 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse nõukogu direktiive 77/91/EMÜ ja 82/891/EÜ, direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ ja 2011/35/EÜ ning määrust (EL) nr 1093/2010 (COM(2012)0280),

    –   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13. ja 14. detsembri 2012. aasta järeldusi,

    –   võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 2011. aasta oktoobri soovitust finantseerimisasutuste tulemuslike kriisilahenduskordade peamiste nõuete kohta („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for financial institutions”) ja 2010. aasta novembri soovitust süsteemse olulisusega finantseerimisasutuste järelevalve mahukuse ja mõjususe kohta („Intensity and Effectiveness of SIFI Supervision”),

    –   võttes arvesse Baseli pangajärelevalve komitee 2011. aasta novembri konsultatsioonidokumenti ülemaailmselt süsteemse olulisusega pankade ja meetodite hindamise ning kahjumi katmise võimet käsitleva täiendava nõude kohta („Global systemically important Banks: assessment methodology and the additional loss absorbency requirement”),

    –   võttes arvesse liikmesriikide ja rahvusvahelisi algatusi struktuurireformi tegemiseks pangandussektoris, kaasa arvatud sellised algatused nagu Prantsuse Loi de séparation et de régulation des activités bancaires, Saksamaa Trennbankengesetz, sõltumatu komisjoni aruanne panganduse ja Vickersi reformide kohta Ühendkuningriigis ning Volckeri eeskirjad Ameerika Ühendriikides,

    –   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2012. aasta aruannet pankade võlgade kaudsete tagatiste kohta „Implicit Guarantees for Bank Debt: Where Do We Stand?”[2] ning OECD 2009. aasta aruannet „Elevant toas: vajadus sekkuda pankade tegevusse”[3],,,

    –   võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni varipanganduse kohta[4],

    –   võttes arvesse eurorühma 25. märtsi 2013. aasta avaldust Küprose kriisi kohta[5],

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

    –   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0231/2013),

    A. arvestades, et alates kriisi algusest on ajavahemikul aastast 2008 kuni 2011. aasta lõpuni antud finantssektorile (sh Northern Rocki rekapitaliseerimiseks) rohkem kui 1,6 triljonit eurot (12,8% ELi SKPst), millest umbes 1080 miljardit eurot on läinud tagatisteks, 320 miljardit eurot rekapitaliseerimismeetmeteks, 120 miljardit eurot probleemsete varade meetmeteks ja 90 miljardit eurot likviidsusmeetmeteks[6]; arvestades, et komisjon nõudis abi saavate pankade märkimisväärset ümberkorraldamist, sh teatavate tegevuste piiramist, et tagada nende elujõulisus tulevikus ilma edasise riikliku toetuseta ja tasakaalustada toetusest põhjustatud konkurentsimoonutusi;

    B.  arvestades, et need riikide rahastatud väljaaitamised on suurendanud tohutult liikmesriikide avaliku sektori võlga;

    C. arvestades, et viis aastat pärast ülemaailmse majandus- ja finantskriisi puhkemist 2008. aastal on ELi majandus jätkuvalt seisakus, liikmesriigid toetavad panku ning annavad neile kaudseid tagatisi, põhjuseks osaliselt ka majandus- ja finantsraamistiku ebapiisav rakendamine;

    D. arvestades, et OECD 2012. aasta aruandes toodud hinnangu põhjal on kaudsete riigitagatiste väärtus kulude säästuna ELi pankadele 2012. aastal umbes 100 miljardit USA dollarit, kusjuures selle ulatus on eri pankade ja liikmesriikide puhul erinev ning kõige suuremat kasu saavad suurimad pangad –eriti kui need arvatakse olevat nõrgad – ja liikmesriikides asuvad kõrgeima riigireitinguga pangad; arvestades, et selliseid tagatisi on antud ka pankadele, mida finantsstabiilsuse nõukogu metoodika järgi ei liigitata süsteemse olulisusega krediidiasutuseks;

    E.  arvestades, et Euroopa nõrk õigusraamistik koos ülemäärase riskide võtmise, liigse finantsvõimenduse, ebapiisavate omakapitali- ja likviidsusnõuete, pangandussüsteemi kui terviku liigse keerukuse, väikeste riikide üleliia suurte pangandussektorite, kontrolli ja järelevalve puudumise, tuletisinstrumentidega kauplemise ülemäärase laiendamise, ebaõigete reitinguhinnangute, ülemääraste soodustuste süsteemide ja ebapiisava riskijuhtimisega on olnud põhjuseks finantskriisile, mida on suures osas õhutanud pigem ülemäärased kinnisvaral põhinevad väärtpaberid kui kapitalituru tegevus, ning ebapiisav järelevalve;

    F.  arvestades, et konservatiivsuse kaotamine raamatupidamisstandarditest pärast rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite vastuvõtmist oli ja on jätkuvalt keskse tähtsusega, kuna võimaldab pankadel esitada raamatupidamisdokumente, mis laenukahjumit käsitlevate rahvusvaheliste raamatupidamisstandardi IAS 39 seisukohast ei olnud siis ega ole ka praegu õige ja õiglane;

    G. arvestades, et Euroopas suurendasid oma riski ka kommertspangad, kes andsid kinnisvarasektorile laenu lühinägeliku ja puuduliku riskijuhtimise alusel;

    H. arvestades, et kõrgetasemelise töörühma analüüsis on rõhutatud, et finantskriisi ajal ei toiminud väga hästi ega väga halvasti ükski ärimudel;

    I.   arvestades, et finantssektori kasum sageli erastati, samas kui riskid ja kahjum aga riigistati; arvestades, et sotsiaalses turumajanduses peavad risk ja vastutus käima käsikäes;

    J.   arvestades, et ELi pangandussüsteemi praegune kriisijärgne nõrkus näitab, et majanduse laiemate vajaduste täitmiseks on vaja tugevdada Euroopa finantsjärelevalve ja kriisijuhtimise ülesehitust, sh teatavate pankade struktuurireforme;

    K. arvestades, et pangad ei peaks olema avalikest huvidest sõltumatud;

    L.  arvestades, et USA 1933. aasta Glass-Steagalli akt pankade eristamise kohta aitas leida väljapääsu suurimast ülemaailmsest finantskriisist enne praegust kriisi, ning arvestades, et alates selle akti kehtetuks kuulutamisest 1999. aastal on märkimisväärselt suurenenud spekulatiivsed pankade investeeringud ja finantskrahhid;

    M. arvestades, et EL on võtnud uue panganduskriisi vältimiseks, maksumaksjate ja jaeklientide kaitse tugevdamiseks ning tugevate ja kestlike maksesüsteemide loomiseks mitmeid olulisi meetmeid;

    N. arvestades, et komisjoni avaldatud tarbijaturgude tulemustabeli kaheksandas väljaandes (2012. aasta detsembris) osutatakse selgelt asjaolule, et tarbijate usaldus ELi pangandusteenuste vastu on kõigi aegade madalaimal tasemel;

    O. arvestades, et hiljutine Küprose väljaaitamise pakett hõlmas algselt maksu kõigi pangahoiuste pealt ning vähendas seetõttu usaldust selle riigi hoiuste tagamise skeemi vastu;

    P.  arvestades, et Rahvusvaheliste Arvelduste Panga uuringus märgitakse, et kui erasektori laenude summa finantssektori suuruse mõõdupuuna ületab riigi SKP suuruse ja suhteline tööpuudus selles sektoris suureneb kiiresti, võib liigsuurel finantssektoril olla negatiivne mõju tootlikkuse suurenemisele, kuna inim- ja finantsressursid tõmmatakse muudest majandustegevuse valdkondadest ära[7];

    Q. arvestades, et eurorühm on Küprose kriisiga seoses kinnitanud põhimõtet, et pangandussektori suurus võrrelduna liikmesriigi SKPga peaks olema piiratud, et oleks võimalik tegelda pangandussektori tasakaalustamatusega ja edendada finantsstabiilsust, millest järeldub, et märkimisväärsete ELi tasandi kriisilahendamise vahendite puudumisel on pankade suuruse, keerukuse ja omavahelise seotuse piiramine süsteemsele stabiilsusele kasulik;

    R.  arvestades, et finantseerimisasutuste jäik eristamine investeerimis- ja jaeharuks ei lahenda süsteemse olulisusega krediidiasutustega seotud probleemi ega ühelt poolt maksevõime taastamise ja kriisilahendamise fondi suuruse ja teiselt poolt krediidi, maksete ja hoiuste mõttes süsteemselt oluliste asutuste tasakaalu vahelist seost;

    S.  arvestades, et üleminekuprotsess kestlikumale, vähem süsteemsemale ja elujõulisemale pangandussektorile tundub olevat liikmesriigiti erinev;

    T.  arvestades, et kõrgetasemeline töörühm on teinud järelduse, et finantskriis osutas sellele, et Euroopa pangandussektoris ei toiminud mitte ükski konkreetne ärimudel eriti hästi ega eriti halvasti; arvestades, et kõrgetasemelise töörühma analüüsis toodi välja ülemäärast riski võtmist ning sagedast eriti keeruliste instrumentidega kauplemist või kinnisvaraga seotud laenuandmist, millega ei kaasnenud piisav kapitali kaitse, ning ülemäärast lootmist lühiajalisele rahastamisele ja tugevaid seoseid finantseerimisasutuste vahel, mis põhjustas enne finantskriisi süsteemse riski kõrge taseme;

    U. arvestades, et kõrgetasemeline töörühm rõhutab, et lihtsad nimetused, nagu „jaepank” või „investeerimispank” ei kirjelda piisavalt panga ärimudelit ning tema tulemuslikkust ja kalduvust võtta riske; arvestades, et ärimudelid on oma põhiomaduste (nt suurus, tegevused, tulumudel, kapital ja rahastamisstruktuur, omanikud, äriühingu struktuur ja geograafiline ulatus) mõttes erinevad ja on aja jooksul märgatavalt arenenud;

    V. arvestades, et on saanud selgeks, et riskid võivad tuleneda nii pankade jaepanganduse kui ka investeerimisharust;

    W. arvestades, et komisjoni ettepanekuga tuleks tagada niisugune põhimõtetest lähtuv lähenemisviis Euroopa pangandussektori struktuurireformide suhtes, mis oleks kooskõlas juba kehtivate ja tulevaste liidu finantsteenustealaste õigusaktidega ning täiendaks neid; arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalvel (EBA) peaks olema seejuures keskse tähtsusega roll, töötades välja asjaomaseid tehnilisi standardeid, et tagada pädevate asutuste, sh Euroopa keskpanga (EKP) poolne järjekindel kohaldamine ja jõustamine kogu liidus;

    X. arvestades, et liikmesriikides on pangandussektoris detsentraliseeritud kohalikud ja piirkondlikud asutused osutunud reaalmajanduse rahastamise seisukohast kasulikeks ja stabiilseteks;

    Y. arvestades, et on vajalik, et pankadele oleksid omased suurem ja kvaliteetsem kapital, suuremad likviidsuspuhvrid ning pikemaajalisem rahastamine;

    Z.  arvestades, et kuna panga eri tegevusvaldkondade üksteisest eristamine panga maksejõuetuks muutumise järel ei oleks ei teostatav ega soovitav, on vaja mõjusat pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse korda, et anda ametiasutuste käsutusse usutavad tööriistad, sealhulgas nn sillapank, et nad saaksid sekkuda raskustes oleva või ebausaldusväärse panga tegevusse piisavalt varakult ja kiiresti, mis võimaldaks panga olulistel finants- ja majandusfunktsioonidel jätkuda, minimeerides sellega mõju finantsstabiilsusele ja tagades selle, et kõnealusesse finantseerimisasutusse investeerimise riski võtnud aktsionärid ja võlausaldajad, mitte maksumaksjad või hoiustajad, kannaksid asjakohast kahju; arvestades, et niisugused maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kavad ei ole vajalikud muud tüüpi eraõiguslike äriühingute puhul, viidates asjaolule, et tegemist finantsteenuste turule eriomase probleemiga; arvestades, et turu nõuetekohase toimimise korral võiksid finantseerimisasutused muutuda maksejõuetuks, ilma et oleks tingimata vaja kasutada maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kava, mis näitab, et probleemi olemus seisneb finantseerimisasutuste struktuurides ja nendevahelistes ühendustes;

    AA.     arvestades, et järelevalve- ja kriisilahendusasutustele tuleb anda vajalikud volitused, mis võimaldaksid neil tulemuslikult kõrvaldada krediidiasutuste kriisi lahendamise võimet takistavaid asjaolusid, ning arvestades, et panku tuleb sundida tõendama oma kriisi lahendamise võimet; arvestades, et kohustusliku maksevõime taastamise ja kriisilahenduse korra kehtestamine võimaldab mõjutada pangandusstruktuuri, vähendada asutuste keerukust ning piirata või keelustada ettevõtlussektoreid ja tooteid;

    AB.     arvestades, et paljudele pankadele omasele kaudsele tagatisele lõpu tegemist silmas pidades on komisjoni esildatud maksevõime taastamise ja kriisilahenduse korra üks kõige tähtsam tööriist ametiasutuste õigus sekkuda varakult, ammu enne pankade maksejõuetuks muutumist, eesmärgiga nõuda pankadelt oma äristrateegia, suuruse või riskiprofiili muutmist, nii et nende puhul oleks kriisilahendamine võimalik ilma erakorralise riikliku finantstoetuse kasutamiseta;

    AC.     arvestades, et pankadel ei tohi enam kunagi lasta kasvada nii suureks, et nende maksejõuetuks muutumisega kaasneksid süsteemsed riskid kogu majanduse jaoks, mis nõuab nende päästmist valitsuse ja maksumaksjate poolt, ning arvestades, et seega tuleb teha lõpp pankrotistumiseks liiga suurte asutuste probleemile;

    AD.     arvestades, et pangad ei tohi enam (ka mitte üksikus liikmesriigis) kasvada nii suureks, et nad kujutavad endast rahvusriigis süsteemset riski, ja et kahjude kulud peavad kandma maksumaksjad;

    AE.     arvestades, et EL pangandussektor on jätkuvat väga kontsentreeritud: 14 Euroopa pangakontserni on ülemaailmselt süsteemse olulisusega finantseerimisasutused ja 15 Euroopa panga kontrolli all on 43% turust (varade mahu põhjal mõõdetuna) ning nad esindavad 150% ELi 27 liikmesriigi SKPst, kusjuures üksikutes liikmesriikides on see suhtarv veelgi suurem; arvestades, et pankade suuruse suhe SKPsse on pärast 2000. aastat kolmekordistunud; arvestades, et pankade suuruse suhe SKPsse on Luksemburgis, Iirimaal, Küprosel, Maltal ja Suurbritannias mitmekordistunud; arvestades, et Euroopa pangandussektor on nii suuruse kui ka kasutatava ärimudeli poolest väga mitmekesine;

    AF.     arvestades, et puuduvad varasemad tõendid selle kohta, et eri tegevusvaldkondade üksteisest eristamise mudel võib aidata vältida tulevikus finantskriisi või vähendada selle ohtu;

    AG.     arvestades, et praegu tagab ja kaudselt subsideerib riik likviidsustoetuse, hoiuste tagamise skeemide ja riigistamisprogrammide kaudu kogu finantssüsteemi; arvestades, et riigile on kohane pakkuda tagatisi üksnes olulistele teenustele, mis tagavad reaalmajanduse tõrgeteta toimimise, nt maksesüsteemid ja arvelduskrediidid; arvestades, et struktuurireformi eesmärk on tagada, et riik pakuks tagatisi üksnes põhiteenustele ja et mittepõhiliste teenuste hinna määraks turg;

    AH.     arvestades, et kapitaliturud peavad olema suutelised rahuldama Euroopa finantsvajadusi ajal, mil pangalaenude andmine on väga piiratud; arvestades, et Euroopas tuleb suurendada alternatiivsete rahastamisallikate kättesaadavust, eelkõige kapitalituru alternatiivide väljatöötamise abil, et vähendada sõltuvust pankadepoolsest rahastamisest, nagu on esitatud komisjoni rohelises raamatus Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta;

    AI. arvestades, et reaalmajanduse rahastamine pankade poolt on enamikus liikmesriikides märkimisväärselt suurem kui Ühendkuningriigis või Ameerika Ühendriikides;

    AJ. arvestades, et suurem konkurents on Euroopa panganduses väga soovitav; arvestades, et kokkuvõttes võivad panku käsitlevad seadusandlikud ja regulatiivsed nõuded (kuigi need on erinevatel põhjustel õigustatud) luua turule sisenemise tõkkeid ja seetõttu hõlbustada praeguste pangakontsernide turgu valitsevate seisundite säilimist;

    AK.    arvestades, et ELi pangandussektor seisab silmitsi suurte struktuurimuutustega, mis tulenevad turuolukorra muutustest ja ulatuslikest õigusreformidest, näiteks Basel III eeskirjade rakendamine;

    AL.     arvestades, et sõltumatu komisjoni aruandes panganduse ja Vickersi reformide kohta Ühendkuningriigis on korduvalt mainitud, et selle soovituste puhul on tegemist poliitilise lähenemisviisiga, mis on suunatud Ühendkuningriigi pankadele;

    1.  väljendab heameelt kõrgetasemelise töörühma tehtud pangandusreformi analüüsi ja antud soovituste üle ning leiab, et need annavad kasuliku panuse reformide algatamisse;

    2.  tunneb heameelt 16. mail 2013. aastal peetud komisjoni konsultatsioonide üle ELi pangandussektori struktuurireformide valdkonnas;

    3.  on seisukohal, et riiklikud algatused struktuurireformideks nõuavad ELi raamistikku, mis kaitseks ELi ühtset turgu ja väldiks selle killustumist, austades samas liikmesriikide pangandusmudelite eripalgelisust;

    4.  on seisukohal, et käimasolevad ELi pangandussektori reformid (sh kapitalinõuete direktiivid ja määrus, pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, ühtne järelevalvemehhanism, hoiuste tagamise skeemid, finantsinstrumentide turgude direktiiv ja määrus ning varipanganduse algatused) on väga tähtsad; tervitab komisjoni kavatsust esitada ELi pangandussektori struktuurireformi direktiiv, et lahendada probleemid, mis tulenevad sellest, et pangad on „pankrotti minemiseks liiga suured”, ja rõhutab, et uus direktiiv peab olema eelnimetatud reformide suhtes täiendava iseloomuga;

    5.  nõuab, et komisjoni mõjuhinnangule lisataks hinnangud kõrgetasemelise töörühma, Volckeri, Vickersi, Prantsuse ja Saksa struktuurireformi käsitlevatele ettepanekutele, et selles oleks loetletud ELis asuva panga maksejõuetuks muutumisest põhjustatud kulud praeguses kriisis nii riigi rahandusele kui ka finantsstabiilsusele ning potentsiaalsed kulud ELi pangandussektorile ja võimalikud positiivsed ja negatiivsed tagajärjed reaalmajandusele, ja et selles oleks esitatud teave ELi praeguse universaalpanganduse mudeli laadi, sealhulgas asjassepuutuvate ELis tegutsevate universaalpankade jaepangandus- ja investeerimistegevuse mahu ja bilansi ning liikmesriikide poolt pankadele antavate võimalike kaudsete tagatiste kohta; nõuab, et komisjon peaks võimaluse korral oma hinnangut täiendama kvantitatiivse analüüsiga, võttes arvesse riikide pangasüsteemide mitmekesisust;

    6.  tuletab komisjonile meelde EBA ja EKP hoiatust, et finantsalane uuendustegevus võib kahjustada struktuurireformide eesmärke, ja nõuab struktuurireformide perioodilist läbivaatamist[8];

    7.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku varipankade reguleerimise kohta, milles oleks arvesse võetud käimasoleva panganduse struktuurireformi põhimõtteid;

    8.  on seisukohal, et kogu pangandusreformi põhimõte peaks olema turvalise, stabiilse, tulemusliku ja tõhusa pangandussüsteemi tagamine, mis tegutseks konkurentsile rajatud turumajanduses ja teeniks reaalmajanduse ning klientide ja tarbijate vajadusi kogu majandustsükli ulatuses; on seisukohal, et struktuurireform peab ergutama majanduskasvu, toetades majandusele, eriti VKEdele ja idufirmade laenude andmist, suurendama vastupidavust võimalike finantskriiside suhtes, taastama usalduse pankade vastu, kaotama riigi rahandusele tulenevad riskid ja tagama panganduskultuuri muutumise;

    A. Struktuurireformi põhimõtted

    9.  on seisukohal, et struktuurireform peab rajanema järgmistele põhimõtetele:

    •    tuleb vähendada ülemääraseid riske, tagada konkurents, vähendada keerukust ja piirata vastastikust seotust, nähes ette põhitegevuste, sh krediidi, maksete, hoiuste ja muude klientidega seotud tegevuste, ning mittepõhiliste riskantsete tegevuste lahusus;

    •    tuleb parandada üldjuhtimist ja luua pankadele stiimuleid läbipaistvate organisatsiooniliste struktuuride loomiseks, suurendada aruandekohustust ning tugevdada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku tasustamissüsteemi;

    •    tuleb võimaldada tulemuslikku pankade maksevõime taastamist ja kriisilahendust, tagades et kui mõne panga olukord muutub jätkusuutmatuks, siis neil lastakse nõuetekohaselt pankrotti minna ja/või nad päästetakse, ilma et oleks vaja anda päästeabi maksumaksja rahaga;

    •    tuleb tagada põhiliste krediidi-, hoiuse- ja makseteenuste toimimine viisil, mida ei mõjutaks kriisilahendusest või maksevõimetusest tulenevad toimimisprobleemid, finantskahjumid, vahendite nappus või maine kahjustumine;

    •    tuleb järgida konkurentsile rajatud turumajanduse reegleid, nii et riskiga seotud kauplemis- ja investeerimistegevus ei saaks kasu kaudsetest tagatistest või subsiidiumidest, tagatud hoiustest või maksumaksjate antud päästeabist, ning et kauplemis- ja investeerimistegevus, aga mitte hoiustamis- ja laenamistegevus, kannaksid ise selliste tegevustega seotud riske ja kulusid;

    •    kõigi pangandustegevuste jaoks peab jätkuma piisavalt kapitali, finantsvõimendust ja likviidsust;

    •    üksteisest lahutatud üksustel peavad olema erinevad rahastamisallikad ning nende tegevuste vahel ei tohi olla põhjendamatut või mittevajalikku kapitali ja likviidsuse ümberpaigutamist; piisavate kapitali-, finantsvõimenduse ja likviidsuseeskirjade kehtestamine peab olema kohandatud nende üksuste majandusmudelitele, hõlmates sealhulgas eraldi bilansse, ning nägema ette piirangud mittepõhilistest kauplemis- ja investeerimistegevustest põhjustatud riskidele põhilisele laenu- ja hoiusetegevusele nii seespool kui ka väljaspool pangandusgruppi;

    10. nõuab kindlalt, et komisjon võtaks arvesse EKP ettepanekut kehtestada selged ja jõustatavad eristamiskriteeriumid; rõhutab, et eristamine peab kaitsma ELi ühtset turgu ja vältima selle killustumist, austades samas liikmesriikide pangandusmudelite eripalgelisust[9];

    11. toonitab, et hinnata tuleb süsteemset riski, mis lähtub nii üksteisest lahutatud üksustest kui ka kontsernist tervikuna, võttes täielikult arvesse bilansiväliseid riskipositsioone;

    12. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi täieliku rakendamise; nõuab tungivalt, et komisjon, EBA ja liikmesriigid kindlustaksid, et pankadel oleks selge ja usaldusväärne kriisiohjamisraamistik, mis hõlmaks piisavalt kapitali krediidi, maksete ja hoiustega seotud tegevuseks, likviidseid varasid ja kohustustest vabastatavaid instrumente, mis võimaldaksid neil säilitada panga maksejõuetuse korral hoiustajate juurdepääsu rahalistele vahenditele, kaitsta põhiteenuseid – eelkõige krediidi, maksete ja hoiustega seotud tegevusi – korrapäratu maksejõuetuse ohu eest, sooritada väljamaksed hoiustajatele õigeaegselt ning vältida kahjulikke mõjusid finantsstabiilsusele;

    13. nõuab tungivalt, et komisjon, EBA ja pädevad asutused tagaksid kapitalinõuete ning pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse õiguslikus raamistikus, et kapitali-, finantsvõimenduse, kohustustest vabastatavate instrumentide, piisavate kapitalipuhvrite ja likviidsusnõuete osas tehtaks üksteisest lahutatud üksuste vahel piisavalt vahet, pannes rõhku rangematele kapitalinõuetele suurimat riski sisaldavate tegevuste puhul;

    B. Äriühingu üldjuhtimine

    14. kutsub komisjoni üles kaaluma oma põhjalikus mõjuhinnangus pankade võimalikule eristamisele ja selle alternatiividele kõrgetasemelise töörühma aruandes esitatud soovitusi üldjuhtimise valdkonnas, mis puudutavad muu hulgas a) üldjuhtimise ja kontrollimehhanisme, b) riskijuhtimist, c) stimuleerimisplaane, d) riskide avalikustamist ning e) sanktsioone;

    15. kutsub komisjoni üles rakendama Euroopa Parlamendi 11. mai 2011. aasta resolutsioonis äriühingu üldjuhtimise kohta finantsasutustes[10] sisalduvaid ettepanekuid ja soovitusi;

    16. on seisukohal, et hiljuti vastuvõetud direktiiv krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta sisaldab pankade juhtimist, sh pankade tegevjuhtkonda kuuluvaid ja sinna mittekuuluvaid juhatuse liikmeid puudutavate nõuete asjakohast raamistikku;

    17. kutsub komisjoni üles lisama sellised sätted, millega kehtestatakse kohustus, et kõik panga üksuse tegevjuhtkonda kuuluvad juhatuse liikmed vastutaksid tegevjuhtkonda kuuluvate juhatuse liikmetena ainult panga selle üksuse eest;

    18. nõuab tungivalt, et komisjon lisaks sätted, mis suurendavad juhatuse liikmete isiklikku vastutust ja aruandekohustust; soovitab sellega seoses komisjonil uurida, kuidas innustada tagasipöördumist ettevõtte juhtimises kasutatava partnerlusmudeli juurde, eelkõige investeerimispanganduses;

    19. nõuab tungivalt, et komisjon ja EBA tagaksid kapitalinõuete õigusliku raamistiku täieliku ja kõikehõlmava rakendamise, pidades eriti silmas hüvitiste ja tasustamisega seotud sätteid; palub EBA-l ja komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruanne selle kohta, kuidas liikmesriigid on asjakohaseid sätteid rakendanud ja jõustanud; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks pankade hüvitiste ja tasustamiskultuuri reformimist, seades esikohale muutuvtasude pikaajalised stiimulid, millel on pikem edasilükkamisaeg, mis võib ulatuda pensionile minekuni, ning edendaks tasustamispoliitika läbipaistvust, sealhulgas (kuid mitte üksnes) selgitusi ja hinnanguid tasude sisemiste erinevuste, oluliste muudatuste ja sektorivaheliste erinevuste võrdluse kohta;

    20. nõuab tungivalt, et komisjon, EBA ja pädevad asutused tagaksid selle, et tasustamissüsteemide puhul seataks vastavalt kapitalinõuete direktiivile esikohale selliste instrumentide kasutamine nagu võlakirjad, mida saab kohustustest vabastada, ja aktsiad, mitte rahalised maksed, vahendustasud või väärtuspõhised vahendid;

    21. nõuab tungivalt, et komisjon, EBA ja pädevad asutused tagaksid selle, et panga kõigi tasandite hüvitiste ja tasustamissüsteemid kajastaksid vastavalt kapitalinõuete õiguslikule raamistikule panga üldisi tulemusi ja oleksid keskendatud kvaliteetsele klienditeenindusele ja pikaajalisele finantsstabiilsusele, mitte lühiajalisele kasumile;

    22. nõuab tungivalt, et komisjon näeks ette mõjusa, hoiatava ja proportsionaalse sanktsioonide kohaldamise korra juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning sanktsioonide suuruse ning eeskirjade rikkujaid puudutava teabe avalikustamise;

    23. nõuab tungivalt, et komisjon näeks ette selle, et pädevad asutused, ja vajadusel ühtne järelevalvemehhanism, järgiksid struktuurireformi põhimõtteid;

    24. palub komisjonil teha ettepanek pädevatele järelevalveasutustele, sh ühtsele järelevalvemehhanismile piisavate ressursside ja volituste andmiseks;

    25. nõuab komisjonilt tungivalt uuringu teostamist, millega tagada, et finantseerimisasutuste kasutatavad raamatupidamisstandardid annaksid tõese ja erapooletu ülevaate pankade finantsseisundist; juhib tähelepanu sellele, et raamatupidamisaruanded on peamine allikas, mille põhjal investor saab otsustada, kas äriühing jätkab tegevust või mitte; märgib, et aruannete koostajate kasutatud finantsnormidest sõltumata tohivad audiitorid kinnitada üksnes tõesed ja erapooletud raamatupidamisaruanded; on seisukohal, et kui audiitorid ei ole ettevõtte tegevuse jätkumises kindlad, ei või nad tema aruandeid kinnitada isegi juhul, kui need on koostatud raamatupidamisstandardeid järgides; juhib tähelepanu asjaolule, et samas peaksid need parandama kõnealuse ettevõtte juhtimist; väidab, et rahvusvahelised finantsaruandluse normid ei taga alati raamatupidamisaruannete tõesust ja erapooletust, mida tõendavad arvukad näited audiitorite kinnitatud raamatupidamisaruannetega pankade krahhidest;

    C. Ausa ja jätkusuutliku konkurentsi edendamine

    26. toonitab, et mõjus, aus ja jätkusuutlik konkurents on vajalik selleks, et tagada hästitoimiv ja tõhus pangandussektor, mis hõlbustab reaalmajanduse rahastamist pangateenuste üldkättesaadavust tagades ja nende kulusid vähendades; rõhutab seoses sellega, et muude sätete hulgas tuleks ka järelevalve eeskirjades võtta arvesse asjaomaste institutsioonide riskiprofiili, piirkondlikku tegevusulatust ja ärimudelit;

    27. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid koostööd ELi pangandussektori mitmekesisemaks muutmise edendamise nimel, toetades ja soodustades rohkem tarbijatele suunatud pangandust, näiteks ühistupankade ja elamuhoiupankade, vastastikuste laenude, ühisrahastamisprojektide ning hoiupankade mudelite kaudu, jälgides, et läbipaistvalt avalikustataks tarbijaid mõjutavad erinevad riskitasemed;

    28. märgib, et Euroopa pangandussüsteemi stabiilsuse ja konkurentsivõime tõstmiseks on väga tähtis tulemuslikult käsitleda süsteemselt oluliste (s.t nii suurte, et nad ei tohi kokku kukkuda) finantseerimisasutuste küsimust, kelle raskused andsid tulemuseks finantskriisi negatiivsete mõjude eskaleerumise, ning selleks ratsionaliseerida pangakontsernide tegevushaaret ja vähendada nende vastastikust sõltuvust;

    29. nõuab tungivalt, et komisjon leiaks seadusandlikes algatustes võimalusi õhutada ja edendada nn suhtelaene või teadmistepõhiseid laene, mille eesmärk peaks olema vältida nn linnuke-kirja lähenemist ning selle asemel keskenduda ärilaenude andjate ja vahendajate kutse- ja eetika alase koolituse edendamisele;

    30. nõuab tungivalt, et liikmesriigid, komisjon ja pädevad asutused seaksid endale selgeks eesmärgiks mõjusa konkurentsi tagamise ja edendamise ning suurema mitmekesisuse ja kliendikesksuse ergutamise Euroopa pangandussektoris;

    31. palub komisjonil esitada meetmed hästi kättesaadavate veebisaitide edendamiseks, mis võimaldavad tarbijatel võrrelda pankade hindu ja finantsvõimsust ja edendavad distsipliini tänu teadlike tarbijate pangavahetamisele, ning tarbijate valikuvõimaluste suurendamiseks pangandussektoris, vähendades turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkkeid ning kohaldades proportsionaalseid eeskirju uute turule sisenejate suhtes;

    32. kutsub komisjoni üles viima ellu käesolevas raportis välja toodud vajalikud struktuurireformid, millega säilitatakse siseturu terviklikkus ja samas järgitakse riikide pangasüsteemide mitmekesisust ning tagatakse Euroopa Pangandusjärelevalve mõjuvõimas roll eeskirjade nõuetekohase kohaldamise tagamisel kogu liidus;

    °

    °         °

    33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

    SELETUSKIRI

    Komisjon asutas 2012. aasta veebruaris kõrgetasemelise töörühma, kellele tehti ülesandeks käsitleda seda, kas ELi pangandussektori struktuuri täiendav reformimine aitaks vähendada panga maksejõuetuse tõenäolisust ning selle mõju ning tagada elujõuliste majandusülesannete täitmine maksejõuetuse korral, et paremini kaitsta jaepanganduskliente.

    Kõrgetasemelise töörühma aruandes märgitakse, et finantskriisi põhjused peituvad liigses riskide võtmises, liigses finantsvõimenduses, ebapiisavates kapitali- ja likviidsusnõuetes ja pangandussüsteemi kui terviku liigses keerukuses. Kuigi õigusreformi käigus tegeldakse nende küsimustega, jõudis rühm järeldusele, et struktuurireforme tuleb süvendada ning eelkõige tuleb pangakontserni siseselt eraldada teatav riskantne finantstegevus hoiuseid võtvatest pankadest. Sellise eristamise eesmärk on suurendada sotsiaalselt kõige olulisemate pangakontserni osade turvalisust ning vähendada nende seotust suure riskiga tegevusega ning piirata pankadele päästeabi andmist maksumaksja rahaga.

    Töörühma hinnangul on selline eristamine kõige tulemuslikum vahend, selleks et teha pangastruktuurid lihtsamaks, suurendada nende läbipaistvust ning hõlbustada pankade maksevõime taastamist, kriisilahendust ja järelevalvet.

    Pangandussektor peab olema võimalike kriiside suhtes vastupidavam ning kõrvaldada tuleb pangandustegevusest riigi rahandusele tulenevad ohud ja kulud, ka on väga oluline, et ELi pangandusstruktuuri reformimise tulemusel sünniks turvaline, stabiilne ja tõhus pangandussüsteem, mis teeniks reaalmajanduse, klientide ja tarbijate vajadusi ning toetaks laenuandmist majandusele, eelkõige VKEdele ja idufirmadele.

    Käesolevas algatusraportis tuuakse välja mitu keskset põhimõtet, nimelt keerukuse vähendamine, konkurentsi edendamine, riskantse tegevuse ja kommertstegevuse omavahelise seotuse piiramine, äriühingute üldjuhtimise parandamine, vastutustundliku tasustamissüsteemi loomine, pankade maksevõime tulemusliku taastamise ja kriisilahenduse võimaldamine, pangakapitali tugevdamine ja laenuandmine reaalmajandusele, mis on panganduskultuuri muutmise saavutamiseks väga oluline.

    Arvestades seda, et 2012. aasta detsembris komisjoni poolt avaldatud tarbijaturgude tulemustabeli kaheksandas väljaandes osutatakse asjaolule, et tarbijate usaldus ELi pangandussektori vastu on kõigi aegade madalaimal tasemel, on kõrgetasemelise töörühma aruanne usaldusväärne ning teretulnud alus struktuurireformi teostamiseks.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    18.6.2013

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    36

    3

    4

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Syed Kamall, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Sławomir Nitras, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Herbert Dorfmann, Sari Essayah, Vicky Ford, Robert Goebbels, Krišjānis Kariņš, Mojca Kleva Kekuš, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Marisa Matias, Claudio Morganti, Nils Torvalds