RAPORT Tõhusam ja kulutasuvam suuline tõlge Euroopa Parlamendis

24.6.2013 - (2011/2287(INI))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Esther de Lange

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 132 KB)
• 001-001 (DOC - 141 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tõhusama ja kulutasuvama suulise tõlke kohta Euroopa Parlamendis

(2011/2287(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 286,

–   võttes arvesse oma 5. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 5/2005 kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulusid[1],

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 5/2005 parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulude kohta koos institutsioonide vastustega[2];

–   võttes arvesse juhatuse liikmetele edastatud teadet, mis käsitleb ressursitõhusat täielikku mitmekeelsust suulises tõlkes ja Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve kohta tehtud otsuse rakendamist („Resource-efficient full multilingualism in interpretation – implementation of the decision on the European Parliament’s budget 2012”),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi peasekretäri 9. aprilli 2013. aasta aruannet „Keerukama tuleviku suunas – Euroopa Parlament aastal 2025 – Vastused”[3],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni aruannet (A7-0233/2013),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja liidu kui terviku üheks keskseks elemendiks on mitmekeelsus ning arvestades, et selles tagatakse kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamine ning eri päritolu ja taustaga ELi kodanike võrdne kohtlemine;

B.  arvestades, et mitmekeelsuse põhimõte Euroopa Parlamendis on parlamendi poliitilise ja suhtlusalase ning kaasseadusandjaks olemisega seonduva tegevuse alus;

C. arvestades, et mitmekeelsuse põhimõttega Euroopa Parlamendis tagatakse, et Euroopa kodanike õigust kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ei piirata põhjendamatult;

D. arvestades, et mitmekeelsus tagab kodanike õiguse suhelda parlamendiga mis tahes ELi ametlikus keeles, andes neile sellega võimaluse rakendada oma demokraatliku kontrolli õigust;

E.  arvestades, et parlamendi tõlketeenistused, tagades liidu ainulaadses 23 ametlikul keelel põhinevas mitmekeelses struktuuris läbipaistvuse, hõlbustavad suhtlemist ja kindlustavad, et parlament jääb avatuks kõigile Euroopa kodanikele;

F.  arvestades, et parlamendi kodukorras on sätestatud, et igal parlamendiliikmel on õigus parlamendis sõna võtta soovikohases ametlikus keeles ja sõnavõtt tõlgitakse sünkroonselt teistesse ametlikesse keeltesse, millega tagatakse demokraatlik õigus olla valitud Euroopa Parlamenti keeleoskusest sõltumata;

G. arvestades, et mitme järjestikuse laienemise tulemusena on mitmekeelsusega seotud ülesanded saanud oma ulatuse, keerukuse ja poliitilise asjakohasuse seisukohast täiesti uue mõõtme, ning arvestades, et ulatuslik mitmekeelsus tähendab parlamendi ja seega ka liidu kodanike jaoks loomulikult suuri ja kasvavaid kulusid;

H. arvestades, et parlamendi 2012. aasta eelarves oli vaja saavutada märkimisväärne kokkuhoid, sealhulgas suulise tõlke teenuste kulude vähendamine 10 miljoni euro võrra aastas, et eelarve kasv võrreldes eelnenud aastaga ei ületaks 1,9 %;

Suulise tõlke raamistik Euroopa Parlamendis

1.  tõdeb, et Euroopa Liit on ainus organisatsioon maailmas, mille ametlik mitmekeelsuse poliitika põhineb 23, varsti aga juba 24 ametlikul keelel ning kus tuleb katta 506, peagi aga 552 keelekombinatsiooni; väljendab sellega seoses heameelt parlamendi suulise tõlke teenuste väga kõrge kvaliteedi üle, kuid on veendunud, et tuleks leida viise, kuidas vähendada mitmekeelsuse keerukast struktuurist tingitud koormust ja sellega seotud märkimisväärseid ja suurenevaid kulusid;

2.  märgib, et Strasbourgi ja Brüsseli täiskogu istungitel alates 2009. aasta septembrist kuni 2013. aasta veebruarini kõneldi kõikidest keeltest inglise keelt 26 979 minutit (29,1 %), saksa keelt 12 556 minutit (13,6 %), prantsuse keelt 8841 minutit (9,5 %), eesti keelt 109 minutit (0,1 %) ja malta keelt 196 minutit (0,2 %);

3.  märgib, et mõned rahvusvahelised organisatsioonid, nt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, tegutsevad ainult valitsustevahelisel tasandil ja neil puuduvad seadusandlikud ülesanded; märgib sellega seoses, et ÜROs, millel on 192 liiget, kasutatakse kuue ametliku keelega tõlkerežiimi, ning NATOs (28 liiget) kasutatakse peamiselt inglise keelt, kuigi seal on kaks ametlikku keelt;

4.  rõhutab siiski, et parlament on otseselt valitav poliitiline organ, mille liikmed valitakse sõltumata nende keeleoskusest; kinnitab seetõttu, et iga parlamendiliikme õigus võtta sõna soovikohases ametlikus keeles on parlamendi töökorra üks oluline põhimõte;

5.  märgib, et ametlike keelte kasutamise praktiline kord Euroopa Parlamendis on esitatud 2008. aastal ajakohastatud mitmekeelsuse eeskirjas; märgib, et selles eeskirjas kehtestatud nn tasakaalustatud mitmekeelsuse põhimõte tagab parlamendiliikmete vahelise ja kodanike vahelise võrdsuse; märgib, et täieliku mitmekeelsuse rakendamine põhimõttel „suuline tõlge nõudmisel” tähendab pikaajalises perspektiivis seda, et tõlketeenuste kasutajad tehakse täielikult teadlikuks nende teenuste pakkumise kuludest ja seeläbi ka oma vastutusest neid teenuseid parimal viisil kasutada;

6.  on veendunud, et usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet tuleb kohaldada ka suulisele tõlkele ning Euroopa maksumaksjatele parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamiseks tuleks pidevalt kriitiliselt analüüsida, kus ja kuidas saaks parandada tõhusust ning kulutusi kontrolli all hoida või piirata;

Suulise tõlke ressursside tõhus kasutamine

7.  võtab teadmiseks parlamendi juhatuse poolt 2011. aastal vastu võetud otsuse ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse kohta suulises tõlkes, mis suurendab suulise tõlke teenuste tõhusust ja vähendab nende struktuurseid kulusid järgmiselt: i) parlamendi delegatsioonide sõitudest tulenevate vajaduste vastavusse viimine olemasolevate rahaliste ja inimressurssidega, ii) suulise tõlke esmatähtsaks pidamine kolmepoolsetel kohtumistel komisjonide koosolekute nädalatel, iii) komisjonide koosolekute ühtlasem jaotamine nädala lõikes, iv) õhtuti toimuvate koosolekute kestuse rangem piiramine;

8.  väljendab heameelt asjaolu üle, et suulise tõlke teenustele ette nähtud eelarveressursid on hakanud selle tulemusel vähenema; märgib, et 2010. aastal täideti eelarvet 54 990 000, 2011. aastal 56 964 283 ning et 2012. aasta eelarve täitmine on praegu 47 000 000 eurot, kuid lõplik 2012. aasta eelarve täitmise määr selgub alles 31. detsembriks ja see võib olla suurem;

9.  märgib, et 2013. aastal on suulise tõlke peadirektoraadi esialgne eelarve 58 000 000 eurot, millest 53 000 000 eurot on seotud otseselt suulise tõlke teenustega; palub end üksikasjalikult ja korrapäraselt teavitada ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse algatuse konkreetsetest tulemustest seoses 2013. aasta eelarvega, eelkõige kulude eeldatavast vähendamisest või suurendamisest;

10. märgib lisaks, et kuigi parlamendi suulise tõlked teenused maksid kolmeaastase perioodi jooksul kuni 2012. aasta lõpuni 157 954 283 eurot, saavutati 2012. aastal võrreldes 2010. aastaga kulude vähenemine 17 %; märgib, et suulise tõlke teenustes saavutatud arukas kokkuhoid ei seadnud mitmekeelsuse põhimõtet ohtu, ning nõuab, et parlamendiliikmetele tagataks võrdne juurdepääs tõlketeenustele ning asjaomastele teenistustele säilitataks nõuetekohased töötingimused;

11. tunneb heameelt asjaolu üle, et võrreldes 2013. aasta eelarve suurusega (58 000 000 eurot) on parlamendi 2014. aasta tulude ja kulude eelarvestuses kavas vähendada suulise tõlke kulusid 23 %; nõuab üksikasjalikku teavet, mis tõendaks, et kavandatavad kärped on teostatavad ja suulise tõlke väga hea kvaliteet säilitatakse;

12. rõhutab, et ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse rakendamine on andnud tänu komisjonide koosolekute ühtlasemale jaotusele nädala jooksul märkimisväärset säästu, ilma et komisjonide koosolekute üldist arvu oleks tulnud vähendada; märgib, et selle tulemusena on tõlgipäevade koguarv vähenenud 105 258 päevalt (107 047 386 eurot) 2011. aastal 97 793 päevale (100 237 825 eurot) 2012. aastal, millega säästeti 6 809 561 eurot;

13. märgib murelikult, et mitmekeelsuse eeskirja kohta koostatud aruannete kohaselt esines komisjonide, delegatsioonide ja fraktsioonide esitatud suulise tõlke teenuste taotluste hilinenud tühistamisi ikka veel palju ja nende arv kasvas (vt allpool toodud tabeleid):

Parlamendikomisjonid	2009	2010	2011	2012
Taotlused	984	1712	2213	2448
Hilinenud tühistamised	76	172	238	359
%	7.72 %	10.05 %	10.80 %	14.70 %

Delegatsioonid	2009	2010	2011	2012
Taotlused	624	813	836	832
Hilinenud tühistamised	116	93	102	171
%	18.59 %	11.44 %	12.20 %	20.60 %

Fraktsioonid	2009	2010	2011	2012
Taotlused	1922	2310	2297	2146
Hilinenud tühistamised	285	378	266	292
%	14.83 %	16.36 %	11.60 %	13.60 %

14. märgib murelikult, et hilinenud tühistamiste tõttu tekkinud kulud moodustavad olulise osa suulise tõlke kogukuludest; märgib sellega seoses, et 2011. aastal kulutati 4 350 000 eurot (7,6 % suulise tõlke eelarvest) ja 2012. aastal 5 480 000 eurot (11,9 % suulise tõlke eelarvest) kättesaadavaks tehtud suulise tõlke teenustele, mis jäeti pärast tähtaega tehtud taotluste või tühistamiste tõttu kasutamata; palub, et juhatus esitaks eelarvekontrollikomisjonile üksikasjaliku analüüsi hilinenud tühistamiste kasvava suundumuse kohta ja kehtestaks mehhanismi, mis suurendaks teadlikkust hilinenud tühistamise tõttu raisatud ressursside kohta ning vähendaks märkimisväärselt selliste tühistamiste arvu ja osakaalu;

15. kordab, et töö kõrge kvaliteedi säilitamise kõrval tõlkeressursse tõhusamalt kasutada ja kontrollida sellega seotud kulusid, jälgida iga keeleüksuse üldist töökoormust ning tagada suulise tõlkega koosolekute taotluste ja delegatsioonide visiitide hilisest tühistamisest ning mitmekeelsuse eeskirjas kehtestatud tõlketähtaegade mittejärgimisest tulenevate kulude vähendamine; nõuab, et komisjone, delegatsioone ja fraktsioone teavitataks eeskirjas sätestatud reeglitest;

16. kutsub juhatust üles töötama välja sanktsioone hõlmava eeskirja, võitlemaks selle vastu, et suulise tõlke teenuse kasutamisest loobumisest teatatakse viimasel hetkel;

17. palub, et administratsioon võtaks suulise tõlke korraldamisel komisjonide, delegatsioonide ja fraktsioonide jaoks nende kolmes töökohas ja väljaspool täielikult ja tõhusalt arvesse parlamendiliikmete keeleoskuse ajakohastatud andmeid; nõuab, et andmeid kõikide parlamendiliikmete keeleoskuse kohta ajakohastataks igal aastal; märgib, et ajakohastatud andmete koopia tuleks edastada ka komisjonide sekretariaatidele, delegatsioonidele, fraktsioonidele ja töörühmadele;

18. nõuab, võttes nõuetekohaselt arvesse parlamendi juhatuse poolt 2011. aasta detsembris vastu võetud otsust ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse kohta, et delegatsiooni visiitidel tuleks suulise tõlke teenuseid ühes ametlikus keeles osutada üksnes siis, kui visiidil osalev Euroopa Parlamendi liige on seda selgesõnaliselt kirjalikult taotlenud;. rõhutab, et delegatsiooni visiidil osalevate tõlkide arv ei tohiks ületada reisist osavõtvate Euroopa Parlamendi liikmete arvu;

19. tuletab meelde peasekretäri ettepanekut võtta meetmeid suulise tõlke teenuste kasutajate (sh komisjonid, delegatsioonid ja fraktsioonid) teadlikkuse suurendamiseks ning soovitab, et tulevased ettepanekud võiksid sisaldada kasutajatele virtuaalarvete esitamist;

20. palub administratsioonil jätkata korda, et iga koosoleku lõpus koostab tõlkide meeskonna juht kooskõlastatult koosoleku korraldanud sekretariaadiga loetelu tellitud, kuid kasutamata jäetud tõlkevõimsuse kohta; märgib, et loetelu koopia tuleks edastada asjaomase koosoleku sekretariaadile; on seisukohal, et loetelus tuleks arvesse võtta ka veebiülekande ja tellitava videoülekande kasutajaid;

21. palub juhatusel edastada eelarvekontrollikomisjonile tõlketeenuste kasutamise kohta aruande, mille ta saab iga kuue kuu tagant suulise ja kirjaliku tõlke teenistustelt; märgib, et see aruanne peaks sisaldama analüüsi pakutud tõlkevõimsuse kohta võrreldes kasutajate esitatud taotlustega ja nende teenuste osutamisega seotud kulude kohta;

22. võtab teadmiseks isikliku tõlgi uue teenuse, mida pakutakse parlamendiliikmetele alates 2010. aastal alanud katseprojektist; märgib, et selle uue teenuse kulud olid 2011. aastal 157 000 eurot ja 2012. aastal 115 000 eurot; on veendunud, et see teenus tuleks edasise täiustamise võimaluste leidmiseks läbi vaadata;

Suulise tõlke tulevik Euroopa Parlamendis

23. väljendab heameelt suulise tõlke teenistuses viimastel aastatel saavutatud tõhususe suurendamise ja kulude vähendamise ning töö suurepärase kvaliteedi säilitamise üle; rõhutab, et suulise ja kirjaliku tõlke kulud moodustavad jätkuvalt märkimisväärse osa parlamendi eelarvest, ja on seetõttu veendunud, et mitmekeelsuse tagamine mõistlike kuludega nõuab parlamendi pidevat tähelepanu;

24. on veendunud, et eelarvekontrollikomisjoni tuleks korrapäraselt teavitada muutustest suulise tõlke kuludes; nõuab, et suulise tõlke teenistuse koostatav ja peasekretärile saadetav iga-aastane aruanne mitmekeelsuse eeskirja kohta tehtaks komisjoni liikmetele kättesaadavaks;

25. asub seisukohale, et olukordi, kus teatavatesse keeltesse pakutakse suulist tõlget, kuid see jäetakse kasutamata, tuleks nii palju kui võimalik vältida; toonitab, et vaja on meetmeid tarbetu suulise tõlkega seotud kulude vähendamiseks koosolekutel, ja nõuab seetõttu, et töötataks välja ning rakendaks kiiresti süsteem, millega hoitakse ära olukord, kus suuline tõlge on kättesaadav keeltesse, mida asjaomasel koosolekul tegelikult ei räägita või mida otseülekande jälgijad ei ole taotlenud;

26. ootab, et peasekretär esitaks aasta lõpuks üksikasjaliku analüüsi kõikidel (töö)rühmade, komisjonide ja delegatsioonide koosolekutel tagatud suulise tõlke keelte ja nendel koosolekutel tegelikult kõneldud keelte kohta, samuti ülevaate selle kohta, milliseid erandeid delegatsioonide visiitidele juhatuse poolt 12. märtsil 2012. aastal vastu võetud üldistest suulise tõlke eeskirjadest[4] taotleti ja lubati;

27. palub, et juhatus võtaks aasta lõpuks mitmekeelsuse kohta vastu uue otsuse, milles käsitletakse eelkõige võimalikku „suulist tõlget nõudmisel” ja selle tulemusel eeldatavasti saavutatavat kokkuhoidu;

28. väljendab kahetsust asjaolu pärast, et kontrollikoda ei ole 2005. aastast saadik esitanud oma aruandele Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulude kohta järelmeetmeid;

29. palub seetõttu, et kontrollikoda esitaks parlamendile mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 2014. aasta märtsiks parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulude kohta eriaruande, milles hinnatakse selle valdkonna finantsjuhtimise usaldusväärsust ja ajakohastatakse eriaruandes nr 5/2005 esitatud tähelepanekuid; märgib ühtlasi, et sellist aruannet tuleks koostada korrapäraste ajavahemike järel ja kasutada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses; kordab, et aruanne peaks andma teavet selle kohta, kas asjaomastel institutsioonidel on piisavad vahendid ja menetlused tagamaks, et:

–   pakutavad teenused ei ületa tegelikke vajadusi,

–   kõiki vajalikke teenuseid on võimalik pakkuda,

–   teenuseid pakutakse võimalikult madala hinnaga,

–   pakutud teenused on kõrge kvaliteediga;

30. märgib ka, et nimetatud järelmeetmete aruandes tuleks hoolikalt võrrelda parlamendi ning nõukogu ja komisjoni suulise tõlke teenuste kulutasuvust ning kolme institutsiooni suulise tõlke teenuste tegelikke kulusid auditeeritud perioodil dokumenteeritud kuludega;

31. nõuab lisaks, et parlament tegeleks kiiremas korras hilinenud tühistamiste suure arvu probleemiga, ja palub juhatusel esitada üksikasjalik tegevuskava nende vähendamiseks;

32. kordab, et tulemuslikkust ja kokkuhoidu võimaldavate parimate tavade vahetamiseks on kindlasti vaja institutsioonidevahelist koostööd; leiab, et institutsioonidevahelist koostööd tuleks suulise tõlke valdkonnas parandada; nõuab põhjalikku läbivaatamist, mille käigus tuleks pöörata esmatähelepanu olemasolevate ressursside tulemuslikumale jaotamisele kõigi institutsioonide vahel ja konkreetsetele meetmetele sisseostetavate suulise tõlke teenuste valdkonnas;

33. rõhutab tarkvararakenduste kui juhtimisvahendite tähtsust ja nõuab, et järgmise aasta eelarves eraldataks sellel eesmärgil rohkem vahendeid; märgib, et parlamendi haldusteenistustele asjakohase juhtimisteabe andmisega saaks tagada suurema tõhususe; peab kahetsusväärseks, et teatavates peadirektoraatides on tarkvararakenduste osas ikka veel mahajäämus, kuigi infotehnoloogia valdkonnas on tehtud alates 2010. aastast märkimisväärseid edusamme;

34. palub parlamendi asjaomastel teenistustel hinnata, kas suulise tõlke valdkonnas saavutatud märgatav tõhususe suurendamine võiks olla eeskujuks sarnasteks täiendusteks ka teistes peadirektoraatides;

*

*        *

35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 67.
• [2]  ELT C 291, 23.11.2005, lk 1.
• [3]  Preparing for Complexity: European Parliament in 2025 – The Answers, Secretary-General of the European Parliament, 9 April 2013.
• [4]  Eelkõige otsustati seda, et kuigi delegatsioonidel on väljaspool parlamendi töökohta toimuva tegevuse jaoks ettenähtud nädalatel (rohelised nädalad) õigus täielikule suulisele tõlkele kuni viie keele vahel, nagu on sätestatud mitmekeelsuse eeskirjas, võimaldatakse delegatsioonidele, kes on taotlenud sõiduks erandi komisjonide tööks ettenähtud nädalatel, suulist tõlget piiratud mahus, mis piirdub tõlkega vaid ühte keelde.

SELETUSKIRI

Euroopa Kontrollikoda esitas 2005. aastal eelarvekontrollikomisjonile eriaruande nr 5/2005 parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulude kohta. Parlamendi puhul oli eriaruande eesmärk uurida võimalusi olukorra parandamiseks, milleks keskenduti korralduslikele küsimustele ning parlamendiliikmete õigusele võtta sõna ja kuulata sõnavõtte soovikohases ametlikus keeles. Aruandes toodi välja suulise tõlke teenuste ebatõhus kasutamine ning vajadus suurendada teadlikkust suulise tõlke kuludest ja ressursside raiskamisest.

Euroopa Liit (EL) on maailmas ainus organisatsioon, mille ametlik mitmekeelsuse poliitika põhineb 23[1], varsti aga juba 24 ametlikul keelel. Aastal 2011 toimus 5263 koosolekut ja töötati umbes 100 000 tõlgipäeva, millest 47,74 % katsid välistõlgid ja 52,26 % koosseisulised tõlgid.

Euroopa Parlamendis kohaldatakse ametlike keelte kasutamise suhtes 2008. aastal ajakohastatud mitmekeelsuse eeskirja. Oma 14. mai 2003. aasta resolutsioonis väljendas parlament 2004. aasta eelarvestuse kohta kavatsust arendada edasi nn tasakaalustatud mitmekeelsuse kontseptsiooni ning palus juhatusel teha konkreetsed ettepanekud vahendite tõhusama kasutamise ja samal ajal keeltevahelise võrdsuse säilitamise kohta. Oma 1. juuni 2006. aasta resolutsioonis 2007. aasta eelarvestuse kohta märkis parlament, et mitmekeelsus on parlamendi ja parlamendiliikmete jaoks vältimatu eeltingimus, kuid tunnistas ka suuri kulusid, mida toob endaga kaasa kirjaliku ja suulise tõlke hiiglasliku teenistuse ülalpidamine. Oma 5. septembri 2006. aasta ja 10. juuli 2007. aasta resolutsioonides oli parlament seisukohal, et mitmekeelsus võimaldab kodanikel teostada oma demokraatliku kontrolli õigust ja tõlketeenused aitavad ELi institutsioonidel jääda avatuks ja läbipaistvaks, ning väljendas rahulolu tõlketeenuste kõrge kvaliteediga.

Aastal 2011 kiitis parlamendi juhatus heaks Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarvestuse projekti üldsumma vähendamise meetmed, mis seisnevad ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse rakendamises ning suurendavad suulise tõlke teenuste tõhusust ja vähendavad nende kulusid 10 miljoni euro võrra.

Parlamendi suulise tõlke teenused on väga kõrge kvaliteediga. Juhatuse võetud ressursitõhusa täieliku mitmekeelsuse meetmetest hoolimata on aga kulud siiski märkimisväärsed ja ressursse ei kasutata alati tõhusalt. Aastal 2010 läks hilinenud tühistamiste tõttu kaduma 6,05 miljonit eurot, 2011. aastal oli see summa 4,4 miljonit ja 2012. aastal 5,48 miljonit eurot. Viimase kolme aasta jooksul raisati hilinenud tühistamiste tõttu 15,93 miljonit eurot.

Üks käesoleva raporti peamisi eesmärke on tõsta teadlikkust tõhususe suurendamise vajadusest mitmekeelsuses, ilma et see kahjustataks üldist kvaliteeti ja seaks kahtluse alla parlamendiliikmete õiguse kasutada parlamendis soovikohast ametlikku keelt. Vastavalt mitmekeelsuse eeskirjas sätestatule juhitakse parlamendi tõlkevõimsust tasakaalustatud täieliku mitmekeelsuse põhimõtte alusel. Mitmekeelsuse tagamiseks vajalikke ressursse juhitakse kasutajate reaalsetest vajadustest lähtudes, kasutajate vastutust puudutava teadlikkuse tõstmise meetmetega ja tõlkevõimsuse kasutamise taotluste parema planeerimisega.

Raportis on kolm osa, mis käsitlevad järgmist:

–     Euroopa Parlamendis kohaldatav üldine suulise tõlke raamistik,

–     hiljutine tõhususe suurendamine osaliselt Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve kohta saavutatud kokkuleppe kaudu, mis nägi ette suulise tõlke eelarve vähendamist 10 miljoni euro võrra, ning

–     edasised sammud, eelkõige teenuse „suuline tõlge nõudmisel” konkreetse rakendamise, hilinenud tühistamiste vähendamise ja kontrollikoja suulise tõlke kulusid käsitlenud 2005. aasta aruande ajakohastamise kaudu.

Raportis nõutakse ka, et parlament teavitaks eelarvekontrollikomisjoni paremini muutustest suulise tõlke valdkonna kuludes, suulise tõlke teenuseid mõjutavatest otsustest ning saavutatud tõhususest ja kulude vähendamisest, näiteks mitmekeelsuse eeskirja käsitleva iga-aastase aruande avaldamisega kõigile parlamendiliikmetele.

• [1]  Lisaks 23 keelele on Hispaanias ametliku keele staatus ka katalaani, baski ja galeegi keelel ning seetõttu tõlgitakse Hispaania valitsuse kulul teatavad ELi tekstid kirjalikult nendesse keeltesse ja nendest keeltest.

I LISA

Täiskogu istungitel alates 2009. aasta septembrist kuni 2013. aasta veebruarini kõneldud keeled

Keel	Minutid	%
inglise	26979	29,1%
saksa	12556	13,6%
prantsuse	8841	9,5%
itaalia	7908	8,5%
poola	7115	7,7%
hispaania	5357	5,8%
kreeka	4528	4,9%
rumeenia	2831	3,1%
ungari	2596	2,8%
hollandi	2570	2,8%
portugali	2495	2,7%
tšehhi	1651	1,8%
slovaki	1573	1,7%
rootsi	1338	1,4%
soome	1108	1,2%
taani	805	0,9%
bulgaaria	612	0,7%
leedu	476	0,5%
sloveeni	450	0,5%
gaeli	265	0,3%
läti	239	0,3%
malta	195	0,2%
eesti	109	0,1%
KOKKU	92.597	100,0%

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	18.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Zuzana Brzobohatá, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Ingeborg Gräßle, Jan Mulder, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Michael Theurer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Cornelis de Jong, Esther de Lange, Karin Kadenbach, Ivailo Kalfin, Markus Pieper
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Vasilica Viorica Dăncilă, Verónica Lope Fontagné, Janusz Władysław Zemke