RAPORT Aadria ja Joonia mere kalandusstrateegia

24.6.2013 - (2012/2261(INI))

Kalanduskomisjon
Raportöör: Guido Milana

Menetlus : 2012/2261(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0234/2013
Esitatud tekstid :
A7-0234/2013
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Aadria ja Joonia mere kalandusstrateegia kohta

(2012/2261(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Aadria ja Joonia mere merestrateegia” (COM(2012)0713),

–   võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94[1], ning hilisemaid muudatusi (Vahemere määrus),

–   võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ühise kalanduspoliitika kohta[2],

–   võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta[3],

–   võttes arvesse direktiivi 2008/56/EÜ ja liikmesriikide kohustust võtta vajalikud meetmed, et saavutada või säilitada merekeskkonnas hea keskkonnaseisund hiljemalt aastaks 2020,

–   võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni ELi makropiirkondlike strateegiate arengu, selle praeguste tavade ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas Vahemere piirkonnas[4],

–   võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kalapüüki käsitlevate sätete kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas[5],

–   võttes arvesse oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni „Integreeritud merenduspoliitika – edusammude hindamine ja uued ülesanded” kohta[6],

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut direktiivi kohta, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise raamistik (COM(2013)0133),

–   võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale uue hoo andmise kohta[7],

–   võttes arvesse elupaikade direktiivi[8],

–   võttes arvesse integreeritud merenduspoliitika eest vastutavate Euroopa ministrite ja komisjoni 7. oktoobri 2012. aasta deklaratsiooni kasvu ja töökohtade loomise merenduskava kohta (Limassoli deklaratsioon),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas” (COM(2012)0494),

–   võttes arvesse 23.–24. juunil 2011. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu resolutsioone,

–   võttes arvesse Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni ja selle protokolle[9],

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 12. oktoobri 2011. aasta omaalgatuslikku arvamust Aadria mere ja Joonia mere makropiirkonna arendamise toetuseks[10],

–   võttes arvesse Joonia piirkonna nõukogu 12. kohtumisel 5. mail 2010. aastal vastu võetud Ancona deklaratsiooni,

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni,

–   võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendit, mis võeti vastu 1995. aasta oktoobris,

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 199. soovitust kalandussektori töö kohta,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0234/2013),

A. arvestades, et Aadria mere ja Joonia mere[11] ääres asub seitse riiki, kellest kolm on ELi liikmesriigid (Itaalia, Kreeka ja Sloveenia), üks riik saab varsti liidu liikmesriigiks (Horvaatia), üks on kandidaatriik (Montenegro) ja kaks on potentsiaalsed kandidaatriigid (Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina);

B.  arvestades, et piiriülene koostöö on oluline selleks, et ühiselt korraldada püügitegevust ja tagada kalavarude säästev kasutamine;

C. arvestades, et ehkki mõned Aadria mere äärsed riigid on kehtestanud eripiirkonnad, moodustavad suurema osa Aadria merest ja Joonia merest endiselt rahvusvahelised veed;

D. arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas oma hiljutises ELi makropiirkondlike strateegiate arengut käsitlevas resolutsioonis asjaolu, et Aadria ja Joonia mere makropiirkondlik strateegia võib olla oluline tegur jõupingutustes, mida tehakse Lääne-Balkani riikide lepitamiseks, ja aidata kaasa sealsete riikide liiduga ühinemisele, mis võimaldab kogu Vahemere piirkonnas ühise poliitika rakendamist;

E.  arvestades, et Ancona deklaratsioonile allakirjutanud riigid palusid komisjonil koostada Aadria ja Joonia piirkonna makropiirkondliku strateegia ja võtta eeskujuks makropiirkondlikud strateegiad, mille komisjon on koostanud Läänemere (2009), Doonau (2010) ja Atlandi ookeani (2011) piirkonna jaoks[12];

F.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu 23.–24. juuni 2011. aasta kohtumisel vastu võetud resolutsioonis kutsuti liikmesriike „jätkama koostöös komisjoniga tööd võimalike tulevaste makropiirkondlike strateegiatega, eelkõige seoses Aadria ja Joonia mere piirkonnaga”;

G. arvestades, et Regioonide Komitee kutsus oma hiljutises arvamuses Euroopa Parlamenti üles toetama sellise Aadria ja Joonia mere makropiirkondliku strateegia koostamist, milles võetakse arvesse piirkonna ees seisvate suurte probleemide lahendamist eeskätt kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas;

H. arvestades, et kalandus on traditsiooniliselt olnud suurema osa Aadria ja Joonia mere ääres asuvate piirkondade jaoks oluline sektor ning püügitegevust selles piirkonnas korraldavad praegu Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) ja rahvusvaheline Atlandi tuunikala kaitse komisjon (ICCAT);

I.   arvestades, et geofüüsikaliselt on Aadria meri eriti põhjaosas valdavalt madal ja liivane ning vesi muutub sügavaks alles paljude miilide kaugusel rannikust, ja et Joonia mere basseini omadused on ülejäänud, palju sügavama Vahemerega sarnased, eeskätt GFCMi geograafilistes allpiirkondades 18 ja 19, kus sügavus ulatub kuni 2000 meetrini;

J.   arvestades, et Aadria ja Joonia meres püütakse eri liiki kalu ja selle juures kasutatakse mitmesuguseid vahendeid ja püügiliike, nagu väikesemahuline käsitöönduslik püük, põhjatraalnoot, pelaagiline traal ja harrastuskalapüük;

K. arvestades, et Aadria meres on palju endeemilisi kalaliike; arvestades siiski, et püügikoormuse suurenemine ja/või saaste on tekitanud tõsist kahju kalaliikidele ja kogu kalandussektorile tervikuna, eriti Itaalia rannikualal Aadria mere põhjaosas;

L.  arvestades lisaks, et viimastel aastatel on vesiviljelus Aadria ja Joonia mere piirkonnas märkimisväärselt kasvanud, kuigi seal on suured keskkonna- ja ruumialased piirangud ning kuigi kõik piirkonnad ei sobi avamerel asuvateks kasvandusrajatisteks, ja kui ka sobivad, ei ühti sellised rajatised alati muu tegevusega;

M. arvestades, et juba on käivitatud mõned piirkondlikud koostööalgatused teaduskoostöö edendamiseks (näiteks Adriamed[13]), et toetada vastutustundlikku kalapüüki Aadria meres,

N. arvestades, et paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole riiklikke või piirkondlikke arenduskavasid, millega reguleeritakse kasvanduste asutamist ranniku- ja merealadele ning määratakse selgelt kindlaks vesiviljelusel põhinevate kasvanduste asutamiseks lubatud alad, millega hoitakse ära võimalikud huvide konfliktid muude majandussektoritega, näiteks turismi-, põllumajandus- või rannalähedase püügi sektoriga;

O. arvestades Aadria mere kaitsealade võrgustiku (AdriaPAN) tegevust, mille abil püütakse ühiselt suurendada nende alade majandamise ja seonduvate projektide tõhusust;

P.  arvestades, et integreeritud lähenemisviisi väljatöötamisega Aadria ja Joonia mere merenduspoliitikas peab kaasnema dialoog ja partnerlus kõikide rannikuriikidega, kuna merega seotud tegevused on loomult piiriülesed ja mereressursid jagatud;

Üldised kaalutlused

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Parlamendist saanud täieõiguslik kaasseadusandja kalanduse ja vesiviljeluse sektoris, ning seepärast kavatseb parlament täita täiel määral oma rolli ELi, piirkondliku ja piirkonnaülese kalanduspoliitika kujundamisel;

2.  on seisukohal, et Aadria ja Joonia mere strateegias tuleb viidata konkreetselt kalavarude ja vesiviljelussektori, sh tööhõive jätkusuutlikule arengule ja kasvule;

3.  on seisukohal, et Aadria ja Joonia mere strateegia peaks püüdma tagada keskkonna säilitamist ja kaitset;

4.  tunneb heameelt komisjoni 3. detsembri 2012. aasta teatise üle, mis on hea alus sellise õigusraamistiku vastuvõtmisele, millega tihendada Aadria ja Joonia mere ääres asuvate riikide ja piirkondade koostööd eesmärgiga edendada vastutustundlikku ja majanduslikult jätkusuutlikku kalandust rannikualade elanike huvides;

5.  on sellega seoses seisukohal, et integreeritud merenduspoliitikal peaks olema tähtis roll Aadria ja Joonia mere pikaajalise strateegilise poliitika arendamisel eesmärgiga edendada merenduse ja meremajandusega seotud majanduskasvu ja säilitada mereökosüsteemid tulevaste põlvkondade jaoks;

6.  on lisaks seisukohal, et mereruumi planeerimine kui protsess, mille käigus analüüsitakse ja kavandatakse inimtegevuse ajalist ja ruumilist jaotumist Aadria ja Joonia mere piirkonnas – eeskätt Aadria mere põhjaosas –, on kalandussektori ja sellega seotud tegevuste jätkusuutliku tuleviku jaoks otsustava tähtsusega;

7.  kordab taas, et toetab makropiirkondliku strateegia väljatöötamist kõnealuse olulise merepiirkonna jaoks eesmärgiga lahendada ühiseid ülesandeid ja probleeme, millega asjaomaste piirkondade elanikud kokku puutuvad, ning edendada sealse majanduse ja Euroopa integratsiooni arengut;

8.  on seisukohal, et kõik Aadria ja Joonia mere piirkonda käsitlevad ELi programmid ja rahastamisvahendid[14] ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendid (IPA) peaksid olema omavahel kooskõlas ja neid tuleks kasutada võimalikult tulemuslikult, et see tooks tegelikku lisandväärtust piirkonna kalandussektori ettevõtjatele ja äriühingutele;

9.  on täiesti veendunud, et kõik jõupingutused, mis tehakse vastutustundliku ja säästva kalanduse edendamiseks kogu Aadria ja Joonia mere piirkonnas, võivad soodustada asjaomaste riikide rannikualade ja maapiirkondade arengut ning vastastikku toetavat majandustegevust, näiteks kalandusturismi, millega tegelevad kutselised kalurid ja mis seisneb selles, et kalalaevadele võetakse inimesi turismi ja puhkamise või õppimise eesmärgil, kuid samas järgitakse kogu tegevuses säästva kalapüügi põhimõtteid, millega kaitstakse sealset keskkonda ja loodusrikkust;

10. on seisukohal, et Barcelona konventsioon ja selle protokoll rannikualade integreeritud haldamise kohta, mis jõustus 2011. aasta märtsis, võiks olla mudeliks, mille järgi muuta integreeritud poliitika Aadria ja Joonia merega piirnevatele liikmesriikidele kohustuslikuks;

11. on seisukohal, et praegu kättesaadav teave Aadria ja Joonia mere kalavarude, nende liikumise ja jaotumise ning harrastuspüügi kohta ei ole piisav, ning kutsub seepärast pädevaid asutusi ja teadusasutusi kõrvaldama kiiresti selle puudujäägi;

12. kutsub komisjoni üles võtma edasisi meetmeid, et edendada merekeskkonna ja kalandusega seotud teadusuuringute programme, ja julgustada selliste uuringute tulemuste levitamist ja kasutamist;

13. on seisukohal, et kaubandusküsimustes võiks heade tavade eeskujuks võtta eri piirkondade haldusasutuste koostöövormid[15] ja laiendada nende kasutamist muudele valdkondadele, et tagada eeskätt kohalike kalandus- ja vesiviljelustoodete parem jälgitavus, kasumlikkus ja turustamine;

14. pooldab kõikide sidusrühmade osalemist jätkusuutliku ja produktiivse kalandussektori arendamises selles valdkonnas;

15. peab kogu Aadria ja Joonia mere piirkonna kalandus- ja vesiviljelussektori säästva arengu ja rannikualade elanike tööhõive suurendamise seisukohalt äärmiselt oluliseks seda, et väärtustataks naiste väga olulist osa kalandussektoris, soodustataks nende väljaõpet ning kaasataks neid rannikualade tegevusrühmade ja tootjaorganisatsioonide töösse;

16. nõuab stiimulite kasutamist, mis aitaksid kaasata kalandus- ja vesiviljelussektorisse noori ning julgustada neid selles valdkonnas tegutsema;

17. osutab asjaolule, et parlament on juba varem juhtinud tähelepanu vajadusele lihtsamate, sidusamate ja läbipaistvamate vesiviljelust käsitlevate õigusaktide järele, mis kaotaksid sellised tõkked, mis siiani takistavad ELi vesiviljelussektori täieliku potentsiaali ärakasutamist, ja et selleks on vaja kehtestada selged ja järjepidevad ELi ja riiklikud eeskirjad ning liikmesriigid peavad koostama selgelt määratletud mere- ja rannikuala arengukavad vastavalt GFCMi poolt hiljuti vastu võetud suunistele[16];

18. tuletab meelde, et vesiviljelussektori sihipärane arendamine võib luua suurt turismihuvi pakkuvas Aadria ja Joonia mere rannikuala piirkonnas uusi, hooajast sõltumatuid töökohti ning anda sellega olulise panuse tööhõive suurendamisesse;

19. rõhutab, et vesiviljelustegevuste laiendamine ei tohi ohustada hea keskkonnaseisundi saavutamist vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ ning see peab toimuma täielikus kooskõlas kõikide liidu keskkonnaalaste õigusaktidega;

20. tuletab meelde, et kalavarude ja merekeskkonna kaitse reostuse ning ülemäärse ja/või ebaseadusliku püügi eest on võimalik ainult ühise merendustegevuse teabe- ja järelevalvesüsteemi võrgustiku loomise abil, mida tehakse tihedas koostöös asjaomaste riikide ja rannaäärsete piirkondadega;

Konkreetsed märkused

21. nõuab tungivalt, et Aadria ja Joonia mere piirkonna rannikuriigid koostaksid ühiselt ülevaate selle piirkonna geomorfoloogilisest ja batümeetrilisest eripärast, mereliikide esinemisest ja jaotumisest ning erinevatest püügitehnikatest, et saavutada üldine perspektiiv, mis oleks aluseks kalavarude paremale haldamisele ning aitaks edendada kalandustegevust mis tahes tulevase makropiirkondliku strateegia raames;

22. nõuab seepärast tungivalt, et komisjon võtaks võimalikult kiiresti ja igal juhul 2013. aasta jooksul vastu asjakohase tegevuskava Aadria mere ja Joonia mere makropiirkondliku merestrateegia konkreetseks kohaldamiseks ning loeks kalandussektori kogu strateegia esmatähtsaks valdkonnaks, võttes arvesse geofüüsikalisi erijooni ning sidudes selle tegevuskava regionaalpoliitikaga, liidu integreeritud merenduspoliitikaga ja Euroopa Ühendamise Rahastuga, et selle võimendavat mõju maksimeerida;

23. palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti määruse ettepaneku, millega määratakse kindlaks Aadria ja Joonia mere kalapüügi ühised tehnilised meetmed, püügikoormus, püügiajad ja püügivahendid, mida on lubatud kasutada Aadria ja Joonia meres, samuti muud vajalikud majandamismeetmed;

24. peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole paremini ära kasutanud individuaalseid majandamiskavasid, mis võimaldavad peatada teatud üldiste reeglite kohaldamise, et saaks arvesse võtta erijooni; leiab, et see oleks oluliselt lihtsustanud kohalikku majandamist ja andnud väärtuslikku teavet olukorra kohta eri piirkondades, võimaldades teha vajalikke muudatusi; palub seepärast rannikuäärsetel liikmesriikidel teha konstruktiivset koostööd omavahel ja komisjoniga, et kalavarude majandamise meetmeid pidevalt kohandada ja uuendada;

25. kutsub komisjoni üles looma alalise dialoogi Aadria ja Joonia mere piirkonna kolmandate riikidega, et sõlmida kahe- või mitmepoolsed kokkulepped eesmärgiga liikuda eeskirjade ja kalavarude majandamise ühtlustamise ja standardimise suunas, et saavutada ELi ühise kalanduspoliitika eesmärgid Vahemeres, kasutades seejuures täielikult ära rahvusvaheliste ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide pakutavat koostööraamistikku; juhib tähelepanu asjaolule, et Aadria ja Joonia mere strateegia võib olla lisandväärtusega ainult juhul, kui arvesse on võetud kõiki piirnevaid riike, nii ELi kuuluvaid kui ka mittekuuluvaid;

26. kutsub komisjoni üles edendama ühise kalanduspoliitika eesmärke, eeskätt saavutama hiljemalt 2020. aastaks kõikide kalavarude puhul maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületava taseme, ja ergutama ökosüsteemipõhise lähenemisviisi kasutamist kolmandate riikide suhtes;

27. palub komisjonil tihendada koostöös rannikuäärsete riikidega heade tavade vahetamist ning edendada merekaitsealade loomist kõige enam ohustatud liikide taastamiseks;

28 kutsub komisjoni üles edendama merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamist Aadria ja Joonia mere äärsetes kolmandates riikides, nimelt hea keskkonnaseisundi saavutamist merekeskkonnas hiljemalt 2020. aastaks;

29. palub sellega seoses, et komisjon õhutaks Aadria ja Joonia mere äärseid liikmesriike töötama välja ja rakendama ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga merestrateegiaid, mis tagaksid keskkonnaprobleemide arvestamise eri poliitikavaldkondades, mis mõjutavad merekeskkonda, võttes arvesse piirnevate kolmandate riikide piiriüleseid mõjusid merevee kvaliteedile;

30. tuletab meelde, et on olemas rahalised vahendid nii tulevasest Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EKMF) (andmekogumisprogrammide kaudu) kui ka liidu erinevate teadusuuringute programmide raames, et parandada teadmisi merekeskkonnast, sh kalaliikidest, ning rakendada kalanduses rohkem innovatsiooni ja paremaid tavasid; kutsub seepärast liikmesriike üles esitama nendes valdkondades projekte ning on seisukohal, et tugevdatud koostöö nii ELi kuuluvate kui ka mittekuuluvate rannikuriikide vahel võib viia äärmiselt huvitavate algatusteni, millest saaks ELi liikmesriikide esitatud projektide kaudu kasu kogu Aadria ja Joonia mere piirkond;

31. palub komisjonil hinnata võimalust võtta koostöös Euroopa Investeerimispangaga ning FEMIPi[17] kogemusele tuginedes kasutusele sihtotstarbeline eelarverida kõnealuse strateegia meetmete ja eesmärkide elluviimiseks, et mitte muuta olukorda keerulisemaks uute eelarvevahendite vastuvõtmisega; palub komisjonil kaaluda ka võimalust kasutada projektivõlakirju ning avaliku ja erasektori partnerlust kui väga sobivaid rahastamisvahendeid;

32. kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku moodustada juba tegutsevas Vahemere piirkondlikus nõuandekomisjonis nii Aadria mere kui ka Joonia mere jaoks eraldi konsultatiivorganid, võttes eeskujuks Itaalia vetes[18] nn merepiirkondade loomisega saadud häid kogemusi (nt Põhja-Aadria kalanduspiirkond, mis loodi 2012. aastal Aadria mere põhjaosa kalandussektori ühiseks ja kooskõlastatud majandamiseks poliitilisest, majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna seisukohast);

33. palub komisjonil lisada tulevasse mereruumi planeerimist käsitlevasse õigusakti ettepanekusse sätted, millega kohustatakse mereäärseid liikmesriike koostama nende territooriumil kehtivate keskkonnaalaste ja turismi toetavate õigusaktide loetelu ning võtma piiranguteta alade suhtes vastu mere- ja rannikuala arengukavad, millega sätestatakse nende piirkondade kasutamise vastuvõetavus ja kokkusobivus, lihtsustamaks juurdepääsu aladele, mis on sobilikud vesiviljelusettevõtete loomiseks;

34. palub, et komisjon koostaks Aadria ja Joonia mere spetsiaalse töökava, püstitades selle piirkonna jaoks tuleviku eesmärgid, nagu tehakse praegu Vahemere puhul (IMP-MED projekt); toonitab, et seda töökava tuleks käsitleda kui projekti, mis võib saada toetust EKMFist;

35. nõuab tungivalt, et komisjon koostaks karistusmeetmete paketi, et oleks võimalik karistada liikmesriike, kes ei täida oma kohustusi andmete kogumise ja edastamise osas või ei suuda lahendada probleeme ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga oma vetes;

36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

  • [1]  ELT L 409, 30.12.2006, lk 11; ELT L 36, 8.2.2007, lk 6; ELT L 196, 28.7.2011, lk 42.
  • [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0040.
  • [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0461.
  • [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0269.
  • [5]  ELT L 347, 30.12.2011, lk 44.
  • [6]  ELT C 70E, 8.3.2012, lk 70.
  • [7]  ELT C 236E, 12.8.2011, lk 132.
  • [8]  Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7–50.
  • [9]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0128.
  • [10]  Arvamus COTER-V-016, raportöör Spacca (ALDE, IT), oktoober 2011.
  • [11]  Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon loeb Joonia mere lõunapiiriks joont Capo Passero (Sitsiilia) ja Tainaroni neeme (Kreeka) vahel.
  • [12]  COM(2009)0248, COM(2012)0128, COM(2010)0715 ja COM(2011)0782.
  • [13]  Adriamed on FAO piirkondlik projekt, mida rahastavad Itaalia põllu-, toidu- ja metsamajanduspoliitika ministeerium ja Euroopa Komisjon ning mille eesmärk on edendada teaduskoostööd Aadria mere piirkonna riikide (Albaania, Horvaatia, Itaalia, Montenegro ja Sloveenia) vahel vastavalt vastutustundliku kalapüügi juhendile (FAO).
  • [14]  Struktuurifondid (ERF, Ühtekuuluvusfond, ESF, EKF/EMKF ), samuti 7. raamprogramm ja LIFE+.
  • [15]  Näiteks Aadria mere põhjaosa kalanduse ja vesiviljeluse sotsiaal-majanduslik vaatluskeskus.
  • [16]  Resolutsioon GFCM/36/2012/1 vesiviljeluseks eraldatud alade juhiste kohta, mis võeti vastu GFCMi 36. kohtumisel (mai 2012).
  • [17]  Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu.
  • [18]  Merepiirkondade loomise eesmärk on tihendada riigi ja piirkondade vahelist koostööd, et arendada ja toetada kalandus- ja vesiviljelussektorit ning edendada kalandussektori tootjate ja ettevõtete partnerlust.

SELETUSKIRI

Käesoleva raporti eesmärk on toetada Aadria ja Joonia mere kalanduse ja vesiviljeluse alase uue strateegia väljatöötamist ning aidata sellega kaasa säästva majandustegevuse arengule, millel on soodne mõju rannikualade ja ümberkaudse sisemaa elanikele.

Aadria meri ja selle kõrval asuv Joonia meri moodustavad olulise mereala, mille ümber asuvad seitse riiki: kolm ELi liikmesriiki (Itaalia, Kreeka ja Sloveenia), üks liiduga peagi ühinev riik (Horvaatia), üks kandidaatriik (Montenegro) ja kaks potentsiaalsed kandidaatriiki (Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina). Kuigi nimetatud riikide vahel on olnud alati tihedad majanduslikud ja ühiskondlikud suhted, mis on viimasel ajal veelgi tugevnenud tänu ELiga ühinemise protsessile, on Aadria ja Joonia mere piirkond jäänud majanduslikult, ökoloogiliselt ja kultuuriliselt väga ebaühtlase arenguga alaks.

Naaberriikidel on palju ühiseid ressursse, sealhulgas kalavarud, ning seepärast tuleb neil tegelda probleemidega, mis on otseselt või kaudselt seotud kalandus- ja vesiviljelussektori arenguga, näiteks merereostus, ranniku erosioon, rannikualade ebaühtlane majandusareng, linnastumise levik jne.

Kuigi mõned Aadria mere äärsed riigid on kehtestanud eripiirkonnad, moodustavad suurema osa Aadria merest endiselt rahvusvahelised veed. Kuna ELi veed ei ulatu liikmesriikide territoriaalvetest kaugemale (st 12 meremiili rannikust), tähendab see, et kalandustegevuse ühiseks korraldamiseks ja varude säästvaks majandamiseks on vaja naaberriikide tihedamat koostööd.

Võib küll tuua mõned näited heast piirkondadevahelisest koostööst, kuid piirkonna probleeme ei ole veel tulemuslikult lahendatud. Mõned piirkondadevahelise koostöö vormid, mille kohta komisjon on juba esildanud makropiirkondlikud strateegiad, on näidanud, et heade tavade vahetamine ja algatustest teavitamine võib üsna kiiresti avaldada soodsat mõju teistele aladele ja kogu piirkonnale tervikuna.

Euroopa Komisjon kiitis hiljuti heaks teatise, milles tehakse ettepanek Aadria mere ja Joonia mere merestrateegia kohta, mille üks neljast strateegilisest tugisambast on säästva kalapüügi edendamine. Oleme seisukohal, et selle põhjal tuleks välja töötada ka Aadria mere ja Joonia mere makropiirkondlik strateegia, milles võetakse kalandus- ja vesiviljelussektori meetmete puhul arvesse kõnealuse merepiirkonna eripära, selle geofüüsikalisi omadusi, näiteks suhteliselt madal vesi ja liivane põhi, laguunid, saared ja rannikualad. Loodetavasti võtab komisjon võimalikult kiiresti vastu asjakohase tegevuskava ning määruse kõnealuse makropiirkonna kalandustegevuse korraldamise kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.6.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Antonello Antinoro, Kriton Arsenis, Alain Cadec, Chris Davies, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Marek Józef Gróbarczyk, Ian Hudghton, Iliana Malinova Iotova, Werner Kuhn, Jean-Marie Le Pen, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Nils Torvalds, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Besset, Izaskun Bilbao Barandica, Vito Bonsignore, Luis Manuel Capoulas Santos, Ole Christensen, Jean Louis Cottigny, Diane Dodds, Julie Girling, Rebecca Harms, Jim Higgins, Carlos José Iturgaiz Angulo, Patrick Le Hyaric, George Lyon, Barbara Matera, Gesine Meissner, Ana Miranda, Rareş-Lucian Niculescu, Jens Nilsson, Sławomir Nitras, Mario Pirillo, Anna Rosbach, Nikolaos Salavrakos, Antolín Sánchez Presedo, Ioannis A. Tsoukalas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Salvador Garriga Polledo