RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus euro kasutuselevõtu kohta Lätis 1. jaanuaril 2014

25.6.2013 - (COM(2013)0345 – C7‑0183/2013 – 2013/0190(NLE)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Burkhard Balz


Menetlus : 2013/0190(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0237/2013
Esitatud tekstid :
A7-0237/2013
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus euro kasutuselevõtu kohta Lätis 1. jaanuaril 2014

(COM(2013)0345 – C7‑0183/2013 – 2013/0190(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0345),

–   võttes arvesse komisjoni 2013. aasta lähenemisaruannet (COM(2013)0341) ja Euroopa Keskpanga 2013. aasta juuni lähenemisaruannet Läti kohta,

   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti, mis on lisatud komisjoni 2013. aasta lähenemisaruandele Läti kohta (SWD(2013)0196),

   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni euroala laienemise kohta[1],

–   võttes arvesse oma 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendiga konsulteerimise meetodi parandamise kohta euroala laienemisega seotud menetlustes[2],

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0183/2013),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 83;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0237/2013),

A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 140 määratletakse püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme saavutamine selle alusel, kuidas liikmesriik on täitnud järgmisi kriteeriume: hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamine, riigi rahanduse stabiilsus, kinnipidamine vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetest kõikumispiiridest ning liikmesriigi poolt saavutatud vastastikuse lähenemise ja tema Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise püsikindlus, mis peegeldub tema pikaajaliste intressimäärade tasemes (Maastrichti kriteeriumid);

B.  arvestades, et Läti on täitnud Maastrichti kriteeriumid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 140 ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga (nr 13) lähenemiskriteeriumide kohta;

C. arvestades, et raportöör külastas Lätit, et hinnata kõnealuse riigi valmisolekut euroalaga liitumiseks;

D. arvestades, et Läti rahvas on teinud finantskriisist jagusaamiseks erakordseid pingutusi ning on pöördunud tagasi konkurentsivõime ja majanduskasvu teele;

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  toetab euro kasutuselevõttu Lätis 1. jaanuaril 2014. aastal;

3.  märgib, et komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP) andsid oma hinnangu ülemaailmse finantskriisi ajal, mis on mõjutanud paljude teiste liikmesriikide nominaalse lähenemise väljavaateid ning on eelkõige käivitanud inflatsioonimäärade olulise tsüklilise languse;

4.  märgib eriti, et ülemaailmne finantskriis tabas Lätit rängalt vaesuse, tööpuuduse ja demograafiliste arengute näol; nõuab tungivalt Lätilt ja tema ELi partneritelt rangete makromajanduslike usaldatavusnõuete rakendamist, et vältida kriisi eel kogetud jätkusuutmatuid kapitalivooge ja krediidi kasvutrende;

5.  märgib, et Läti täidab kriteeriume Läti valitsuse ja rahva kindlameelsete, usutavate ja püsivate pingutuste tulemusena; juhib tähelepanu sellele, et makromajandusliku ja finantsolukorra üldine jätkusuutlikkus sõltub edaspidi tasakaalustatud ja kaugeleulatuvate reformide rakendamisest, mille eesmärk on distsipliini kombinatsioon solidaarsuse ja pikaajaliste jätkusuutlike investeeringutega nii Lätis kui ka kogu majandus- ja rahaliidus tervikuna;

6. märgib, et EKP väljendas 2013. aasta lähenemisaruandes teatavat muret selle üle, kas Läti majanduslik lähenemine on pikaajaliselt jätkusuutlik; rõhutab eelkõige aruandes sisalduvaid järgmisi avaldusi ja soovitusi:

–    rahaliiduga liitumine tähendab rahapoliitilistest ja vahetuskursiga seotud vahenditest loobumist ning suurendab sisemise paindlikkuse ja vastupidavuse tähtsust; seepärast tuleks ametivõimudel kaaluda, kuidas 2009. aastast alates võetud meetmete kõrval veelgi tugevdada nende käsutuses olevaid tsüklilisi kõikumisi tasandavaid alternatiivseid poliitikavahendeid;

–    Lätil tuleb vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti tingimustele jätkata oma rahanduse põhjalikku konsolideerimist, rakendada rahanduslikku raamistikku, mis aitab tulevikus vältida tagasipöördumist tsüklilisi kõikumisi tugevdava poliitika juurde, ja täita selleks vajalikke tingimusi;

–    institutsioonilise keskkonna suhteline nõrkus ja asjaolu, et varimajanduse olgugi küll vähenevat osakaalu hinnatakse endiselt suhteliselt suureks, põhjustavad lisaks riigi tulude vähenemisele ka konkurentsimoonutusi, kahjustavad Läti konkurentsivõimet ja vähendavad riigi atraktiivsust välismaiste otseinvesteeringute sihtkohana, kahandades seeläbi pikaajalisi investeeringuid ja tootlikkust; on seisukohal, et neid probleeme tuleb võtta tõsiselt, eriti kui praegused suundumused inflatsiooni ja rahavoogude osas peaksid pöörduma; leiab siiski, et nimetatud probleemid ei muuda üldist positiivset hinnangut euro kasutuselevõtule Lätis;

7.  kutsub Läti valitsust tulevast võimalikku makromajanduse tasakaalustamatust ja hinnastabiilsust ähvardavaid ohtusid silmas pidades jätkama konservatiivset rahanduspoliitikat ja stabiilsusele suunatud poliitikat muudes valdkondades, samuti likvideerima komisjoni hoiatusmehhanismi käsitlevas aruandes täheldatud tasakaaluhäired; märgib, et hindade stabiilsus Lätis sõltub väga palju toorainehindade kõikumistest tulenevalt madalast energiatõhususest ja ühest allikast pärit importenergia suurest osakaalust riigisiseses tarbimises; palub Läti valitsusel neid puudujääke vähendada ja rohkem pingutada kõigi ELi 2020. aasta strateegia riiklike eesmärkide täitmiseks;

8.  on mures Läti kodanike praeguse vähese toetuse pärast euro kasutuselevõtule; kutsub Läti valitsust ja ametiasutusi üles suhtlema aktiivsemalt Läti kodanikega, et tagada euro kasutuselevõtule suurem üldsuse toetus; kutsub Läti valitsust ja ametiasutusi üles jätkama teabe- ja kommunikatsioonikampaaniat, et jõuda kõigi Läti kodanikeni;

9.  kutsub Läti valitsust üles tegelema struktuursete puudujääkidega tööturul asjakohaste struktuuri- ja haridusreformide abil; eelkõige palub Läti valitsusel tegeleda vaesuse taseme ja tuluerinevuste suurenemise küsimustega;

10. tõdeb, et Läti pangandussektor on olnud viimasel kolmel aastal stabiilne; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et ülemaailmse finantskriisi esimesel etapil sattus panganduse ärimudel tõsisesse ohtu; toonitab, et üksnes ELi ja IMFi päästepakett aitas tollal Läti rahandussüsteemi kokkuvarisemist ära hoida; on rahul hiljutiste reformidega, mille eesmärk on tugevdada mitteresidentide hoiuste turul tegutsevate Läti pankade tegevuse reguleerimist; kutsub Läti ametiasutusi üles jätkuvalt tagama range järelevalve nende pankade üle ja piisavate täiendavate riskijuhtimismeetmete rakendamise; lisaks kutsub Läti ametiasutusi säilitama ettevaatust pankade varade ja kohustuste tähtaegades ilmneda võivate tasakaalustamatuste suhtes, kuna need võivad finantsstabiilsust ohustada;

11. kutsub Läti ametiasutusi üles jätkama praegust praktiliste ettevalmistuste kurssi, et tagada sujuv eurole üleminek; kutsub Läti valitsust looma sobivad kontrollimehhanismid selle tagamiseks, et eurole üleminekut ei kasutataks ära varjatud hinnatõusudeks;

12. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

13. ei ole rahul sellega, et Euroopa Parlamendi arvamus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 140 paluti esitada äärmiselt lühikese aja jooksul; palub komisjonil ja euro kasutuselevõtmist kavandavatel liikmesriikidel jätta piisavalt aega, et parlament saaks esitada oma arvamuse põhjalikumate ja kaasavamate arutelude tulemusena;

14. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

15. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, eurorühmale ning liikmesriikide valitsustele.

  • [1]     ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 249.
  • [2]     ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 251.

SELETUSKIRI

Läti taotles 4. märtsil 2013 lähenemisaruannet vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 1. Kriteeriumid Läti üleminekuks eurole 1. jaanuaril 2014 on kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1.

Läti on praegu liikmesriik, „mille suhtes on kehtestatud erand”, ning seega ei ole ta euroala liige.

Artikli 140 lõikes 2 sätestatakse, et nõukogu otsustab komisjoni ja EKP aruannete põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal, millised liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, täidavad vajalikke tingimusi artikli 140 lõikes 1 esitatud kriteeriumide alusel, ja tunnistab kehtetuks asjassepuutuvatele liikmesriikidele kehtestatud erandid.

Komisjon tegi oma 5. juuni 2013. aasta lähenemisaruandes ettepaneku, et Läti võtaks euro kasutusele alates 1. jaanuarist 2014.

Euroopa Parlamendi ülesanne on analüüsida lähenemisaruannet ja sellega seotud seadusandlikku ettepanekut ning esitada oma arvamus. Hoolimata teatavatest kõhklustest üksikute küsimuste osas soovitab raportöör kehtestatud erand tühistada alates 1. jaanuarist 2014.

Raportöör esitab järgmised tähelepanekud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 sätestatud lähenemiskriteeriumide alusel:

1.        Siseriiklike õigusaktide kooskõla artiklitega 130 ja 131 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhikirjaga

Läti Panga seaduse muutmine ja eelarvedistsipliini seaduse ning eurole ülemineku üksikasju käsitleva seaduse vastuvõtmisega tagab Läti täieliku kooskõla aluslepingutes ning EKPSi ja EKP põhikirjas sätestatud euro kasutuselevõtu nõuetega.

2.        Hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamine

Arvestusperioodil 2012. aasta maist 2013. aasta aprillini oli Läti aasta keskmine tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) inflatsioonimäär 1,3%, mis on tunduvalt madalam kui kontrollväärtus 2,7%. Koos Rootsi ja Iirimaaga on Läti üks kolmest parima näitajaga riigist, kelle põhjal määratakse kindlaks inflatsiooni kontrollväärtus. Kuigi prognoositakse THHI inflatsiooni kasvu praeguselt väga madalalt tasemelt, arvatakse, et see püsib Lätis eelolevatel kuudel kontrollväärtusest madalamal tasemel. Hindade stabiilsus peaks püsima jätkusuutlikul tasemel usaldusväärse rahanduspoliitika toel.

3.        Riigi rahanduse jätkusuutlikkus

Läti suhtes kohaldatakse nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Kontrollaastal 2012 oli Läti valitsemissektori eelarve puudujääk 1,2% SKP-st. Valitsemissektori koguvõlg oli 40,7% SKP-st. Komisjon leidis 2013. aasta mais tehtud kevadise prognoosi põhjal, mille kohaselt oli valitsemissektori prognoositav eelarve puudujääk 1,2% SKPst ja võlakoormus 43,2%, et üleliigne eelarvepuudujääk on likvideeritud.

3.1      Läti tagasimaksevõime maksebilansi programmide kohasel

Kuna Läti valitsus kogub varasid suurte võlgade tagasimaksmiseks ELile ja Maailmapangale aastatel 2014–2015, peaks võlatase 2013. aastal suurenema. ELi ja Maailmapanga maksebilansi abiprogrammi kohaseid tasumata tagasimakseid on valitsemissektori järgnevate aastate võlakoormuse ning intressimaksete prognoosides arvesse võetud. Neid makseid rahastatakse ülemaailmsetelt finantsturgudelt võetavate avaliku sektori laenudega, kuna Läti saab praegu laenu väga soodsatel tingimustel. See tegi võimalikuks kohustuse ennetähtaegse täitmise Rahvusvahelise Valuutafondi ees 2012. aasta lõpus. Ligi 60% neist maksetest tehti ennetähtaegselt. Kui aastatel 2014–2015 tehakse makseid ELile ja Maailmapangale, peaks valitsemissektori võlakoormuse suhe SKPsse kahanema 2014. aastal jälle 40%ni.

4.        Vahetuskursimehhanismi ERM II normaalsete kõikumispiiride järgimine vähemalt kahe aasta jooksul

Läti latt liideti vahetuskursimehhanismiga (ERM II) 2. mail 2005. Standardseks kõikumisvahemikuks on kehtestatud +/-15%. Läti on alates ERM II-ga ühinemist hoidnud keskkursiga võrreldes kitsamat kõikumisvahemikku +/-1%. Käesolevale hinnangule eelnenud kaheaastase hindamisaja jooksul ei ole lati ja euro vahetuskurss kaldunud keskkursist kõrvale rohkem kui +/-1%. Viimase kahe aasta jooksul ei ole vahetuskursi osas olnud tugevaid pingeid.

5.        Püsiv vastastikune lähenemine, mis avaldub pikaajaliste intressimäärade tasemes

Pikaajaliste intressimäärade arengut hinnatakse riigi ainsa võrdlusvõlakirja järelturu tootluse põhjal, mille järelejäänud tähtaeg on ligikaudu 10 aastat. Koos Rootsi ja Iirimaaga on Läti jälle üks kolmest liikmesriigist, kelle põhjal määrati kindlaks kontrollväärtus 5,5%. Läti võrdlusvõlakirja 12 kuu libisev keskmine tootlus oli 2013. aasta aprillis 3,8%, mis jääb tunduvalt alla kontrollväärtuse.

6.        Majandusintegratsioon ja lähenemine (artikli 140 lõike 1 viimane lõik)

Läti majanduse edusammud on viimasel aastakümnel pärast üleminekut turumajandusele olnud märkimisväärsed. Nende edusammude keskmes on olnud majandusreformid, millega suurendati konkurentsivõimet ja hõlbustati integreerumist ELi majanduse, aga ka maailmamajandusega laiemalt. Läti järjestikused valitsused on ka olnud väga ranged struktuurireformide elluviimisel. Viimaste, aastatel 2009–2010 ehk kriisi ajal tehtud reformide käigus kärbiti märkimisväärselt palku ja tõsteti makse. Need kokkuhoiumeetmed on olnud väga edukad ja aidanud Lätil kriisist väljuda. Kuigi lühiajalised kulud on olnud kõrged, on Läti suutnud järgida usutavat poliitikat, mille abil pääseti tagasi stabiilsele kasvuteele. Ka majandusnäitajad on olnud viimastel aastatel erakordselt kõikuvad. Ulatusliku kapitali sissevoolu tulemusel, mis jätkus peamiselt ehitus- ja tarbimisbuumi rahastamiseks, oli jooksevkonto defitsiit 2006. aastal rekordiline 22,5 protsenti SKPst. Olukord muutus järsult tõsise kriisi ajal aastatel 2009–2010, mille tõttu oli jooksevkonto ülejääk 2009. aastal 8,6%. Jooksevkonto defitsiit on sealtpeale stabiliseerunud 1,7%-le 2012. aastal ja see näitaja peaks prognooside kohaselt jääma stabiilseks.

Läti on kaubanduse ja investeeringute kaudu hästi ELi majandusse integreerunud. Tegemist on väikese avatud majandusega, mis võitis Läti ühinemisel 2004. aastal eksporditurgude ja vabama kaubavahetuse pealt. Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal SKPs on Lätis endiselt väiksem kui Balti naaberriikides. Kaubanduslik integratsioon ELiga edeneb siiski väga kiiresti, samuti suureneb eksport Venemaale, mis on Läti peamine kaubanduspartner väljaspool 27-liikmelist ELi.

Ambitsioonikad reformid ärisektoris suurendavad Läti konkurentsvõimet. Äriühingute asutamiskulusid kärbiti, omandi registreerimise, ehituslubade ja maksustamise menetlusi lihtsustati ning maksevõimetuse menetlusi lihtsustati. Komisjoni 2012. aastal esitatud konkurentsivõime jälgimisaruande kohaselt on Läti ärikeskkond ELi keskmisest parem. Läti tööstuse konkurentsvõime paraneb pidevalt, aga innovatsiooni on veel vaja arendada.

ELi õigusaktide ülevõtmise näitajate osas on Läti üks edukamaid ELi liikmesriike ning 2012. aasta novembri seisuga oli ülevõtmise puudujääk 0,4%[1].

7.        Konkreetsed probleemid Läti puhul

7.1      Finantssektori stabiilsus

Läti finantssektori on hästi integreeritud ELi finantssüsteemi, eriti sidemete kaudu Põhjamaade finantskontsernidega. Läti pangandussektor on varade kogumahult (129% SKPst) suhteliselt tagasihoidlik võrreldes ELi keskmisega (369% SKPst) ja absoluutarvudes üsna väike (28 miljardit eurot). Finantsteenuste sektori osakaal Läti SKPs on vaid 3,5%.

Lätil on pikaajaline mitteresidentidest pangaklientide teenindamise traditsioon. Mitteresidentide hoiuste suurt osakaalu (2012. aastal 48,9%) võib pidada Läti pangandussektori omapäraks. IMFi andmeil on 80-90% mitteresidentide hoiustest pärit endiste SRÜ riikide investoritelt. Selles on oluline roll geograafilistel, ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel, eriti Venemaa lähedusel ja Lätis elaval suurel vene keelt kõneleval vähemusel.

Mitteresidentide hoiustele spetsialiseerunud ja sellel turul aktiivsete pankade varad moodustavad ligikaudu kolmandiku kõikidest pangandussektori varadest. Need pangad toimivad vaid vähesel määral Läti turul, kus domineerivad suurte Skandinaavia pankade tütarfirmad ja filiaalid. Mitteresidentide hoiuseid kaasavate pankade osakaal Läti laenu- ja hoiuste turul oli 2012. aasta lõpus vastavalt 11,2% ja 10,3%. Mitteresidentide hoiuseid kaasavate pankade kogumõju riigi finantskontole ja välisreservidele on üsna piiratud.

Sellise pangandustegevusega seonduvate riskide haldamiseks kohaldatakse nende pankade suhtes ranged eeskirju. Läti võttis juba kasutusele ulatuslikud meetmed, nagu sellistele pankadele kehtestatud lisakapitali ja likviidsuse nõuded. Nn likviidsuse stressitestidega tagatakse ühtlasi see, et iga pank suudaks jääda maksevõimeliseks ka siis, kui kuni pool mitteresidentide hoiustest välja viiakse, ilma et ta peaks kaasama muid rahastamisallikaid. Finants- ja kapitaliturgude komisjon jälgib mitteresidentide hoiused kaasavaid panku väga aktiivselt ja tagab range järelevalve, sealhulgas nende sisemenetluse, varade kvaliteedi ja korrespondentarvete üle.

Kuigi Läti täidab suures osas rahapesuvastaseid rahvusvahelisi eeskirju, on väga oluline tagada nende standardite kindlameelne ja mõjus jõustamine.

7.2      Üldsuse tagasihoidlik toetus euro kasutuselevõtu ajastamisele

Läti puhul on kõige murettekitavam väike või mõõdukas üldsuse toetus euro kasutuselevõtmisele. Aastal 2012 tehtud Eurobaromeetri uuringu kohaselt kardavad Läti elanikud kõige rohkem rahvusliku identiteedi kaotamist, riigi rahanduse üle kontrolli kaotamist ja kuritarvituslikku hinnakujundust eurole ülemineku ajal. Ka kritiseeritakse peaaegu kõigis ühiskonnakihtides seda, et valitsus ja ametiasutused ei ole üldsust piisavalt teavitanud. Kuigi käimas on ulatuslik teabe- ja kommunikatsioonikampaania, ei ole see algatus veel paljude elanikeni jõudnud.

Läti parlamendis hääletas opositsioon euro kasutuselevõtu vastu, põhjendades seda sellega, et ei Läti majandus ega ühiskond ei ole euro kasutuselevõtmiseks valmis ning euroala praegune olukord ei ole soodne. Seega ei olda Läti ühiskonnas kindlad selles, kas praegu on õige aeg eurole üleminekuks.

Veebruaris 2013 tehtud arvamusküsitlus näitas, et 63% küsitletud Läti kodanikest suhtub eurosse kas väga negatiivselt või üsna negatiivselt ning vaid 33% suhtub sellesse kas väga positiivselt või üsna positiivselt. Viimase aja arvamusküsitluste suundumused viitavad siiski sellele, et väga negatiivne suhtumine eurosse aegamööda väheneb. On äärmiselt oluline, et Läti valitsus ja ametiasutused jätkaksid pingutusi üldsuse teavitamiseks ning kaasamiseks euro kasutuselevõtu üle toimuvasse konstruktiivsesse arutellu.

           7.3      Läti tööturg

Teine probleem on pikaajaline töötus. Kuigi tööturg oli kriisi ajal väga paindlik, kasutasid paljud tööotsijad ELis vaba liikumise võimalusi, mis põhjustas väljarände kasvu ja väärtusliku tööjõu märkimisväärse väljavoolu. Majanduse elavnemine ja jätkuvad püüdlused töökohtade loomiseks vähendasid väljarännet 2012. aastal. Kiire majanduskasv alandas töötuse määra 2010. aasta tipptasemelt (19,8%) 14,9%ni 2012. aastal. Eelkõige piirkondlikud erinevused ja ametioskuste ning vajaduste lahknemine teatud tööturu segmentides hoiab struktuurse tööpuuduse kõrgel tasemel. Tööturu toimimise parandamine on võtmetähtsusega selleks, et hoida ära tootmiskapatsiteedi pidev kadu ja palkade liialdatud korrigeerimine. Struktuurseid puudujääke tööturul tuleb lahendada aktiivse tööturu poliitika ja haridusreformidega.

8.        Märkus Euroopa Parlamendiga konsulteerimise kohta

Varasemates euro kasutuselevõtu menetlustes on Euroopa Parlamendile pandud ametlikuks konsulteerimiseks sageli peale vastuvõetamatud ajalised piirangud.

Ka seekord on eraldatud aeg pärast lähenemisaruande avaldamist 5. juunil ja enne vajalikku parlamendiga konsulteerimist 1.–4. juuli täiskogu istungjärgu ajal liiga lühike. Parlamendi menetluse pingeline ajakava ei võimalda ei esialgse raporti tõlkimist (mis toob kaasa ainult inglise keeles toimuva menetluse) ega lähenemisaruande piisavalt põhjalikku analüüsimist.

Neid probleeme ennetades alustasid majandus- ja rahanduskomisjon ning raportöör varakult tööd ja korraldasid kuulamise Läti ametiasutustega (rahandusministri ja keskpanga presidendiga) juba 2013. aasta veebruaris. Mais toimusid konfidentsiaalsed konsultatsioonid komisjoni ja EKPga. Lõpetuseks külastas raportöör 29.–31. mail 2013 Riiat, et saada asjadest kohapeal otsene ülevaade. Raportöör kohtus lisaks valitsuse esindajatele ka keskpanga, finantsjärelevalve ja finantssektori esindajatega, tööturu osapooltega ning kodanikualgatuse ja opositsiooni esindajatega, kes on olnud üsna skeptilised euro kasutuselevõtu suhtes Lätis.

Eespool nimetatud probleemidele vaatamata näitab Euroopa Parlament ennetava ja varase sekkumisega taas, et ta on usaldusväärne partner ELis kiiret otsustamist vajavates küsimustes.

  • [1]  Vrd komisjoni viimase, 29. aastaaruandega ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (COM(2012)714), http://ec.europa.eu/eu_law/infringements/infringements_annual_report_29_et.htm.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.6.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Elena Băsescu, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Syed Kamall, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Marlene Mizzi, Sławomir Nitras, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Peter Simon, Peter Skinner, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Bastiaan Belder, Philippe De Backer, Saïd El Khadraoui, Sari Essayah, Sophia in ‘t Veld, Krišjānis Kariņš, Olle Ludvigsson, Catherine Stihler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Luís Paulo Alves