RAPORT ELi noorsoostrateegia rakendamine 2010–2012

19.7.2013 - (2013/2073(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Georgios Papanikolaou

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi noorsoostrateegia rakendamise kohta 2010–2012

(2013/2073(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 10. septembri 2012. aasta teatist „Nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruande kavand, milles käsitletakse Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (ELi noorsoostrateegia aastateks 2010–2018) rakendamist” (COM(2012)0495) ja vastavat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2012)0256),

–   võttes arvesse oma resolutsiooni „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine”[1],

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–   võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks” (COM(2011)0788),

–   võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” (COM(2012)0669),

–   võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist „„Noorte liikuvus”. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (COM(2010)0477),

–   võttes arvesse oma 29. aprilli 2009. aasta komisjoni teatist „ELi noorsoostrateegia – investeerimine ja mobiliseerimine”, Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis ” (COM(2009)0200) ja vastavat komisjoni talituste töödokumenti (SEC(2009)0549),

–   võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta teatist „Ametipraktika kvaliteediraamistiku loomine – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohaselt tööturu osapooltega korraldatava üleeuroopalise konsulteerimise teine etapp” (COM(2012)0728),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liit 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–   võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”)[2],

–   võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks[3],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0238/2013),

A. arvestades, et Euroopa tulevik peitub tema võimes päästa valla noorte potentsiaal;

B.  arvestades, et majanduskriis on suurendanud noorte inimeste ebakindlate töösuhete hulka, mis tähendab, et olemasolevad töökohad asendatakse liiga sageli lühiajaliste ja osaajaliste töölepingute ja tasustamata praktikakohtadega;

C. arvestades, et ELi noorte töötuse määr oli 2013. aasta veebruaris 23,5%; arvestades, et 2011. aastal 7,5 miljonit noort vanuses 15–24 aastat ja 6,5 miljonit noort vanuses 25–29 aastat ei töötanud, õppinud ega omandanud kutset (nn NEET-noored);

D. arvestades, et 2011. aastal oli noorte tööturult kõrvalejäämisest põhjustatud majanduslik kahju hinnanguliselt 153 miljardit eurot, mis vastab 1,2% ELi SKPst[4];

E.  arvestades, et kõik noored on ühiskonna lahutamatu osa ning seda peaks ka tunnistama; arvestades, et veel esineb ebavõrdsust ja igasugust diskrimineerimist ning et sellel on noorte elule ja nende hilisemale arengule ühiskonnas suur mõju;

F.  arvestades, et kestev majanduskriis mõjutab tõsiselt noorte elu nende heaolu ja sotsiaalse kaasatuse, tööhõive, eluaseme leidmise, tervise, hariduse ja koolituse, kultuuritegevuste, vaba aja veetmise ja sportimise mõttes ning selle tagajärg on seniolematu võimaluste puudus ELi noorte jaoks; arvestades, et on tõsine oht, et märkimisväärses osas Euroopast tekib „kadunud sugupõlv”; arvestades, et murettekitav olukord vajab kiireloomulisi meetmeid, poliitikat ja tegevust, samuti ka struktuurseid reforme; arvestades, et halvenevad majandustingimused võivad põhjustada noorte sundrännet eelkõige sellistes riikides, mida kriis tabas valusasti, see ilmneb massilises „ajude väljavoolus”, mis omakorda vähendab keskpikas kuni pikas perspektiivis päritoluriigi kasvu-, arengu- ja innovatsioonipotentsiaali;

G. arvestades, et vastusena majanduskriisile on mitu liikmesriiki rakendanud karme kokkuhoiumeetmeid, sealhulgas teinus suuri kärpeid kulutustes haridusele, koolitusele ja elukestva õppe programmidele; arvestades, et neil meetmetel on kahjulik mõju noorte tööhõivele teatud liikmesriikides, eelkõige Lõuna-Euroopa liikmesriikides, tekitades enamikul juhtudel märkimisväärset ajude väljavoolu neist piirkondadest ning seega süvendades ebavõrdsust ELis;

H. arvestades, et olemasolevaid vahendeid ELi tasandil tuleb edasi arendada, et nende kaudu tegeleda uue põlvkonna probleemidega, kuid selleks on siiani vähe ära tehtud ilma, et see piiraks nende vahendite edasist täiustamist; arvestades, et ELi noorsoostrateegia on terviklik raamistik ja liikmesriigid peavad seda täielikult ära kasutama;

I.   arvestades, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) arv on kasvanud ohtlikult suureks kogu ELis; arvestades, et mitmes liikmesriigis on noorte töötuse määr lubamatult kõrge, samal ajal kui kogu ELi keskmine töötuse määr on jõudmas rekordtasemele ja selle tõelist määra võib varjata noorte märgatavalt suurenenud väljaränne, ning see on veelgi murettekitavam, kui võtta arvesse ebakindlad töötingimused või registreerimata tööhõive ning asjaolu, et samas kasvab töötusperioodi kestus pidevalt;

J.   arvestades, et noorte naiste tööturu tingimused on ikka veel kohutavad ja nad moodustavad selgelt suurema osa osalise tööajaga või ajutistest töötajatest;

K. arvestades, et nende noorte majandusmõju, kes ei tööta, ei omanda haridust ega kutset, hinnati 2011. aastal 153 miljardi euro suuruseks kahjuks, mis vastab 1,2% ELi SKPst[5]; arvestades, et see on tõsine sotsiaalne ja majanduslik koormus;

L.  arvestades, et majanduskriis ELis suurendab vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, mis eelkõige mõjutab nooremaid põlvkondi; arvestades, et kriisi mõju noortele takistab noortel iseseisva elu elamist ja toob äärmuslikel juhtudel kaasa alatoitumise või vaimse tervise probleemid;

M. arvestades, et kuni 25-aastaste noorte töötuse määr kasvas 2013. aasta märtsis 23,5%ni ja et Euroopas jääb oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse tõttu täitmata rohkem kui 2 miljonit töökohta, eelkõige IKT- ja tervishoiusektoris; tervitab komisjoni algatust „Ülevaade oskuste kohta Euroopa Liidus”;

N. arvestades, et töö ja oskuste pakkumise ning nõudluse vahelist geograafilist mittevastavust võib täheldada nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel;

O. arvestades, et paljudel noortel on mitteametlikud, ajutised ja ebakindlad töökohad, mis ei ole seotud nende kvalifikatsiooni või karjääri eesmärkidega ning millel puuduvad selged pikaajalised väljavaated; arvestades, et paljudel puudub võimalus omandada oskusi ja enesekindlust, mis on vajalik karjääriredelil edenemiseks;

P.  arvestades, et haridusest tööle üleminekul seisavad noored silmitsi järjest suuremate raskustega, mis on tingitud haridusprogrammide ja tööturu vahelistest ebakõladest; arvestades, et elukestva õppe algatused ja põlvkondadevahelised projektid on kasulikud vahendid selleks, et noortel üle kogu ELi oleks võimalik omandada tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi;

Q. arvestades, et ettevõtliku elanikkonna seas, eelkõige idufirmade asutajate hulgas, on noorte, naiste, puuetega inimeste ning immigrantide demograafilised rühmad alaesindatud;

R.  arvestades, et noorte isiklik ja sotsiaalne areng on sama tähtis kui nende akadeemiline ja professionaalne areng; arvestades, et noortel on aktiivne roll liikmesriikide sotsiaalses infrastruktuuris ning nad on kesksel kohal jätkusuutlikes ja elujõulistes kogukondades;

S.  arvestades, et liikmesriikides tuleb edendada lairibaühenduse kasutuselevõttu, et varustada koolid digiseadmetega;

T.  arvestades, et avatud haridusressursid parandavad hariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja võrdseid võimalusi ning lihtsustavad interaktiivset, loomingulist, paindlikku ja isikustatud õppeprotsessi IKT ja uute tehnoloogiate kasutuse kaudu; arvestades, et avatud haridus parandab jätkusuutlikku tööalast konkurentsivõimet, toetades elukestvat õpet;

U. arvestades, et uue tehnoloogia ja sotsiaalmeedia platvormide kasutamine on tähtis vahend noorteni jõudmiseks ja ühiskonnas osalemise ning poliitiliste ja sotsiaalsete protsesside mõjutamise võime parandamiseks;

V. arvestades, et majandus- ja sotsiaalprobleemid, mida süvendab ELi kokkuhoiumeetmetest lähtuv kriisile reageerimine, suurendavad kodanike seas euroskeptitsismi; arvestades, et noored on kõige haavatavam ühiskonna osa;

W. arvestades, et tõhus noorsoopoliitika võib kaasa aidata kodanikuteadlikkuse kasvule noorte hulgas, mis on olulise tähtsusega nende individuaalse emantsipatsiooni jaoks ning nende osalemiseks ühiskonnas aktiivsete kodanikena;

X. arvestades, et struktureeritud dialoog peaks olema esimeseks sammuks tõhusa ja tulemusliku dialoogi algatamiseks noorte, noorte organisatsioonide ning ELi ja riiklike institutsioonide vahel ning seda peaks pidevalt parandama ja arendama;

ELi noorsoostrateegia tulemuslikkuse hindamine

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (ELi noorsoostrateegia aastateks 2010–2018) rakendamise kohta;

2.  tuletab komisjonile seoses tema teatisega meelde, et uue mitmeaastase finantsraamistiku üle käimasolevate läbirääkimiste kontekstis tuleks praeguste ja tulevaste probleemidega tegelemiseks suurendada noorsoo- ja hariduspoliitika rahastamist; rõhutab, et noortevaldkonna rakkerühmade vaheline teabe vahetamine on oluline ning seda peaks edendama, samuti ka teabe edastamist senise tegevuse ja saavutatud tulemuste kohta;

3.  on seisukohal, et tulevases mitmeaastases finantsraamistikus noorte töötuse vastaseks võitluseks eraldatud 6 miljardit eurot ei ole piisav ning seda summat peaks läbirääkimiste käigus märkimisväärselt suurendama;

4.  kutsub nõukogu üles noortele veelgi rohkem tähelepanu pöörama, arvestades, et noored on mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt süvalaiendatud noorsoo prioriteediks kõikides ELi programmides;

5.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu suured lubadused seoses kohustustega noorte vastu ei peegeldu võrdväärsetes rahalistes kohustustes; märgib, et suure osa 2012. aastal välja kuulutatud majanduskasvu paketist moodustab struktuurfondide juba lubatud vahendite osaline ümberpaigutamine;

6.  peab kahetsusväärseks nõukogu kaksipidist tegutsemist – ühelt poolt toetab nõukogu lisavahendite eraldamist noortele, kuid teiselt poolt viivitab läbirääkimistega maksete üle seoses 2013. aasta paranduseelarvega, mis ohustab Eramus stipendiumite maksmist; kutsub nõukogu üles rakendama konstruktiivsemat lähenemisviisi ja lõpetada maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute vahelise lõhe suurendamine igas aastaeelarves;

7.  peab avatud koordinatsiooni meetodit sobivaks vahendiks otsuste langetamiseks noorsoopoliitikas; kordab oma üleskutset ELi institutsioonide tihedamale koostööle noorsoo küsimustes; nõuab Euroopa Parlamendi laialdasemat kaasamist; rõhutab, et maksimaalsete tulemuste saavutamiseks peab avatud koordinatsiooni meetodit kandma liikmesriikide tugev poliitiline tahe;

8.  on pettunud selles, et kuigi liikmesriikidel paluti võtta ELi noorsoostrateegia esimeses tsüklis konkreetseid meetmeid, on tehtud väga vähe edusamme; märgib, et paljudel juhtudel on olukord halvenenud ja paljudes liikmesriikides ei ole paigas konkreetset noortestrateegiat;

9.  võtab teadmiseks noortestrateegia esimese tsükli (2010–2012) mõju; rõhutab, et komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid sidusrühmi valdkonnaüleselt kaasav raamistik oli alustuseks sobiv, kuid et seda tuleks edaspidi tugevdada, parandades juurdepääsu tööhõivele, haridusele ja koolitusele, seega võideldes ühtlasi vaesuse ja tõrjutusega, ja kasutada samaaegselt sektoriülest lähenemisviisi, et levitada tavasid asjaomastes sektorites;

10. rõhutab struktureeritud dialoogi tähtsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kontseptsiooni arendama ning tagama noorte poolt koostöös ministeeriumide ja institutsioonidega ettevalmistatud soovituste mõtestatud ja järjepideva järelkontrolli olemasolu; lisaks soovitab jõuda otse noorteorganisatsioonide ja organiseerumata üksikisikuteni kohalikul ja piirkondlikul tasandil, tagades, et nende arvamused ei lähe kaotsi ja et poliitika rakendamine toob noorte jaoks kaasa positiivse arengu ja nende mõjuvõimu kasvu;

11. on seisukohal, et noorte ja noortepoliitika olukorra hindamiseks saaks välja töötada veelgi selgemaid ja kasutajasõbralikke näitajaid, eriti seoses autonoomia ja noorte osalusega, selleks et paremini hinnata ELi noorsoostrateegia kohaste meetmete mõju;

12. kutsub liikmesriike üles avaldama noorte sotsiaalse olukorra ja elamistingimuste kohta teadmis- ja tõendipõhiseid aruandeid ning koostama riiklikke tegevuskavasid ja neid järjepidevalt rakendama;

13. rõhutab, et varasest lapsepõlvest alates tuleks erilist tähelepanu pöörata haavatavatele elanikerühmadele, kellel on suur risk jääda sotsiaalselt tõrjutuks, sealhulgas mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ning ebasoodsas olukorras olevatele noortele, pakkudes neile tõelisi ja käegakatsutavaid tööhõivevõimalusi ning ergutades nende aktiivset ühiskonda kaasatust ja selles osalemist;

14. tunnistab vajadust sektoriülese ja tasakaalustatud lähenemisviisi järele ELi noorsoostrateegia kaheksas tegevusvaldkonnas; nõuab kriisiaegadel sellise noortepoliitika tähtsustamist, mis võtab arvesse ning mida on kujundanud noorte oma arvamused ja eesmärgid;

Järgmise tsükli ülesanded:

Haridus, koolitus, innovatsioon ja rahastamine

15. Tunneb heameelt ELi uue haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi üle; rõhutab vajadust selle programmi jõulise rahastamise järele ning nii eraldi peatüki kui ka eelarveeraldiste järele noori käsitlevas osas;

16. rõhutab, et liikmesriigid ja ettevõtted peaksid investeerima rohkem õigete oskuste omandamisse, mitmekesistama saadaolevate töökohtade jaoks koolituse liike, eelkõige tehnoloogiaaladel, arendades ettevõtlus- ja üldoskusi, et paremini kohanduda tööturu tulevaste arengutega; rõhutab noorte liikuvuse suurendamise tähtsust, eelkõige võõrkeeleõpet varases eas; kutsub liikmesriike üles sisse seadma duaalset kutseõpet ning koolitust kui tõhusat viisi hariduse sidumiseks tööturu nõudlusega ja noorte tööpuuduse vähendamiseks;

17. kutsub liikmesriike üles tagama saadud sotsiaalkindlustushüvitiste täielik ülekandmine, et mitte seada ohtu nende noorte heaolu, kes on valinud liikuvuse;

18. rõhutab teadmiste kolmnurga eeliseid ja nõuab, et liikmesriigid käivitaksid rohkem algatusi ja suurendaksid teadmiste kolmnurga kolme külje vahelist suhtlust, samal ajal tagades, et teadusuuringute, hariduse ja innovatsiooni vaheline koostoime aitab arendada töökohti ning kasvu;

19. tunnistab, et uus programm „Horisont 2020” on asjakohane raamistik teadusuuringute, innovatsiooni ja tipptaseme tõstmiseks teaduses, hoiatab, et hariduskulutuste kärpimine mõningates liikmesriikides seab ohtu nende eesmärkide saavutamise; kutsub liikmesriike üles kehtestama programmi põhiprioriteedid ja kasutama programmi ära nii palju kui võimalik;

20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima ja tegema ettepanekuid meetodite kohta, mis suurendaksid koolitasandil innovatsiooni riiklikus õppekavas;

21. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid praegused piiriülesed takistused kutseõppelt, -nõustamiselt, õpipoisiõppelt ja praktikalt, selleks et seda õppevormi hinnataks võrdselt teistega, tihendada selle sidemeid muude õppeviisidega elukestva õppe vaatenurgast, paremini sobitada noortele suunatud tööalaste koolitusvõimaluste pakkumist ja nõudlust, parandades niimoodi liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet, eriti piirialadel;

22. rõhutab, et on oluline lahendada nii liikmesriikide sisene kui liikmesriikide vaheline geograafiline mittevastavus tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel, eriti Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURESi) muutmise teel, et parandada noorte tööhõivevõimalusi;

23. rõhutab, kui olulised on strateegilised investeeringud ELi struktuurifondidest regionaalarengusse, konkurentsivõime suurendamisse ja kvaliteetsete õpipoisiõppe ning praktikakohtade loomisse, samuti kestlike ja kindlate töökohtade loomisse, mis pakuksid noortele võimalikult avaraid tööhõivevõimalusi, austades töötajate õigusi kõikides liikmesriikides, et oleks võimalik oluliselt vähendada ebakindlust ja vaesusriski; peab väga oluliseks võimaluse korral majandustegevuse mitmekesistamist kõrge lisandväärtusega sektorites ning rõhu asetamist maapiirkondadele ja ebasoodsates tingimustes piirkondadele;

24. on veendunud, et noorte töötusega võitlemiseks on oluline kaasata piirkondlikud ja kohalikud asutused õige poliitikameetmestiku arendamisse ja rakendamisse;

25. on seisukohal, et praegust kõrget tööpuudust teatud liikmesriikides oleks saanud vältida intensiivsete riiklike ja piirkondlike strateegiate rakendamise abil, mis ergutaksid ettevõtteid noori inimesi palkama;

26. märgib, et lisaks ELi tööhõivestrateegiatele on linnadel ja piirkondadel tähtis roll kohaliku tööturu hindamisel, nähes ette selle vajadusi ja kohandades noorteprogramme, ning rõhutab, et noored on oma kogukonnas olulised, ka saartel ja äärepoolseimates piirkondades; kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles julgustama kodanikuaktiivsust ning tagama noorte ja noorteorganisatsioonide esindajate osalemine mitmesugustes ELi algatustes;

27. rõhutab avatud hariduse positiivset rolli ja avatud ülikoolide mõju protsessile, mille käigus kursuste kuulajad, sh noored täiskasvanud, omandavad teadmisi ja oskusi, mida on vaja võitluses tööpuudusega; rõhutab, et pidevõpe on dünaamiline teadmiste omandamise vorm, mis arvestab osalejate tegelikke vajadusi ja huvisid;

28. rõhutab üldoskuste, nagu IKT oskuste, juhtimisoskuste, kriitilise mõtlemise ja keeleoskuste omandamise olulisust, seda ka välismaal õppides, et parandada noorte väljavaateid tööturul ning nende kohanemisvõimet tööturu tulevaste arengutega;

29. rõhutab informaalse õppimise ja mitteformaalse õppimise olulisust noorte väärtuste, võimete ja oskuste arendamisel, samuti ka kodakondsuse ja demokraatliku kaasatuse tundmaõppimisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja süsteemid mitteformaalse ja informaalse õppimise, vabatahtliku töö, praktika ja ühiskondliku töö kaudu omandatud pädevuste vastastikkuseks tunnustamiseks ning selliste tegevuste toetamist uute haridus-, noorsoo- ja kodakondsusprogrammide raamistikus;

30. on seisukohal, et haridus- ja koolitusvaldkonna vastastikust õpet saab veel arendada, lihtsustades heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

31. tunneb heameelt liikmesriikide ja nõukogu hiljutiste tegevuste üle uute noortealgatuste loomisel täpsete rahastamismeetmetega; kutsub nõukogu üles algatama sarnaseid poliitikasuundi kõikides liikmesriikides egiidi all „Uus kurss” noortele;

32. rõhutab vajadust julgustada naisi valima ameteid, mida tavaliselt on peetud „meeste töödeks”, eelkõige infotehnoloogia valdkonnas;

33. on veendunud, et varane sekkumine ja ennetav tööturupoliitika on tunnistus sellest, et mitme põlvkonna jooksul toimunud allakäigu sümptomitega tegelemise asemel asutakse riske tuvastama ja ohjama varases elujärgus, selleks et ära hoida töötuks jäämist ja lihtsustada taasintegreerumist; juhib erilist tähelepanu kõige rohkem kõrvale jäetud inimestele, kellel on kõige kõrgem risk jääda töötuks;

34. juhib tähelepanu koolide ebavõrdsuse ja põhjuseta koolist puudumise probleemile, ning vajadusele vähendada kogu ELis koolist välja langenute osakaalu; rõhutab riiklikest vahenditest rahastamise olulisust, selleks et tagada võrdne juurdepääs haridusele ning vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist; osutab vajadusele parandada hariduses, kutsekoolituses ja noorsootöös osalejate vahelist sidet ning koostööd; nõuab paindlikke õppevõimalusi ELi ja riikide tasandil;

35. märgib, et üleminek haridussüsteemist tööellu on eriti oluline hetk noore inimese elus, arvestades, et karjääri algus avaldab olulist mõju nende tulevasele arengule; rõhutab seoses sellega, kui olulist rolli võib areng varases lapsepõlves mängida puudust kannatavate laste väljapääsemisel põlvkondi kestnud madala inimarengu nõiaringist; kutsub liikmesriike üles tõhustama nõuande- ja tugiteenuste pakkumist varases etapis, et parandada noorte suutlikkust teha oma tulevase karjääri kohta piisavalt teadlikke otsuseid, mis võimaldab neil hõlpsamini omandada vajalikke oskusi ning leida tööd, mis on kooskõlas tööturu vajadustega; rõhutab töökohtade loomise potentsiaali sellistes sektorites nagu roheline majandus, tervishoid, sotsiaalteenused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;

36. rõhutab selliste poliitikasuundade parandamise olulisust, mille eesmärgiks on haridussüsteemist tööhõivesse üleminekut lihtsustada, tagades kvaliteetse õpipoisiõppe ja praktika;

37. palub liikmesriikidel keskenduda mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, selleks et pakkuda neile kvaliteetset õpet ja koolitust, et neil oleks võimalik omandad oskusi ja kogemusi, mis on vajalikud tööhõivesse sisenemisel, sealhulgas mõningate noorte jaoks, lihtsustades nende taassisenemist haridussüsteemi;

38. kutsub üles pöörama erilist tähelepanu noortele kinnipeetavatele, selleks et lihtsustada nende taasühiskonnastamist;

39. palub komisjonil täiustada olemasolevat juhtalgatust „Noorte liikuvus” uute loosungitega, nagu „Ükski noor ei jää hariduseta” ja „Ükski noor ei jää tööta”;

40. tuletab meelde ohtu, mis kaasneb mitme liikmesriigi ilmajätmisega oma andekatest noortest ning tekitades sellega võimaliku ajude väljavoolu; rõhutab, et see võib takistada nende liikmesriikide majanduse elavdamist ja elujõulist kasvu; kutsub komisjoni ja nõukogu üles seda tulevikus poliitika kavandamisel ja rakendamisel täielikult arvesse võtma;

41. rõhutab, et loomesektor võib noortele pakkuda edasisi ja uusi võimalusi oma ande ja oskuste arendamiseks; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et uus tehnoloogia arendab noorte loovust;

42. rõhutab, et Euroopas moodustab kultuur SKPst märkimisväärse osa, ning kutsub liikmesriike üles toetama algatusi, mis edendavad selles sektoris noortele jätkusuutlike töökohtade loomist;

Noorte tööhõive ja ettevõtlus

43. rõhutab, et ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud Euroopa Liidu sotsiaal-majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus on oluline ELi noorsoostrateegia eesmärkide saavutamisel, nimelt kõigile noortele arvukamate võrdsete võimaluste loomisel, kõigi noorte sotsiaalse kaasatuse ja solidaarsuse edendamisel, vaesusriski vähendamisel ning tööhõive suurendamisel praeguses olukorras, kus kohaldatakse võlgade vähendamise meetmeid, suureneb noorte tööpuudus ning õpitulemuste ja koolituste tasemed on erinevad;

44. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täiel määral ära ajavahemiku 2007–2013 ELi struktuurifonde, eelkõige ESFi; palub komisjonil hoida parlamenti korrapäraselt kursis liikmesriikide tehtud edusammudega;

45. palub komisjonil ja liikmesriikidel suunata kõik kättesaadavad rahalised vahendid (eriti need, mis on seotud struktuurifondidega) programmi, mis ergutab investeerima koolitusse ja töökohtadesse, et võidelda noorte töötuse vastuvõetamatult kõrge määraga, sealhulgas toetades noorte ärialast arengut ettevõtluse kaudu; tunneb heameelt noorte tööhõive algatuse üle ja nõuab tungivalt, et asjassepuutuvad liikmesriigid ja piirkonnad kasutaks täielikult Euroopa Sotsiaalfondi rahalisi vahendeid ja eritoetust;

46. peab tervitatavaks ELi uut algatust, mille kohaselt noortegarantiid laiendatakse ka alla 30 aasta vanustele noortele, mis peaks andma neile tööturul vaja minevad oskused, mis tagaks kvaliteetsed, sisukad ja asjakohased võimalused; kutsub liikmesriike üles kohustuma seda kava õigeaegselt ja tõhusalt rakendama ja võimalikult palju ära kasutama mitmeaastase finantsraamistiku raames uue noorte tööhõive fondi võimalusi; rõhutab vajadust algatuse piisava rahastamise järele Euroopa Sotsiaalfondi ja ELi muude eelmiste ja tulevaste struktuurifondide kaudu; peab nõukogu poolt osutatud 7-aastase perioodi eelarvet ebapiisavaks;

47. rõhutab siiski, et noortegarantii ei saa asendada strukturaalseid jõupingutusi ja reforme, mida on vaja, et muuta mõningate liikmesriikide haridussüsteemid ja tööturud sobivaks tulevikuprobleemidega toimetulekuks;

48. kutsub komisjoni üles pakkuma noortele stiimuleid ja tehnilist abi, et nad saaksid luua oma ettevõtted loosungi „kui töökohta ei leia, loo see” all;

49. teeb ettepaneku suurendada noorte ettevõtlikkust, lihtsustades juurdepääsu mikrokrediidi ja mikrofinantseerimise vahenditele;

50. on arvamusel, et eelarvet ei tohiks konsolideerida viisil, mis kahjustab noortele mõeldud töökohti; palub liikmesriikidel pakkuda noorte kvaliteetse tööhõive toetamiseks rohkem stiimuleid, näiteks maksu- ja sotsiaalmaksesoodustused, ning kehtestada asjakohased tööturu õigusaktid;

51. tunnistab, et sotsiaalsetel ettevõtetel võib olla tähtis roll kvaliteetsete töökohtade edendamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, kui nad investeerivad noorte eurooplaste haridusse ja koolitusse;

52. rõhutab, et liikmesriikidel tuleb tagada läbikukkunud idufirmadele turvaabinõud; kutsub neid üles kaotama liigse bürokraatia;

Uus tehnoloogia ja sotsiaalmeedia

53. palub komisjonil viia läbi uuring, et jälgida uue tehnoloogia ja sotsiaalmeedia mõju noorte elule;

54. rõhutab, et liikmesriikidel tuleb rakendada strateegiaid, mis toetavad noorte juurdepääsu IKT-le;

55. kutsub komisjoni üles kasutama ära sotsiaalmeedia dünaamilisust hariduses, koolituses ja noorte osalemises selleks, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ning edendada ettevõtlust, innovatsiooni ja kultuuri;

56. toonitab vajadust kaitsta noori kuritarvitamise kõikide vormide eest, sealhulgas internetirünnakud ning isikuandmete ja tervisega seotud kuritarvitamine;

57. rõhutab vajadust edendada sotsiaalvõrgustikes teavitustööd komisjoni noortealgatuste (näiteks Euroopa Noorteportaal) teemal ja nende kasutuselevõttu ning suurendada noorteorganisatsioonide ja noorte esindajate kaasatust;

58. peab tervitatavaks komisjoni teatist „Avatud haridusruum”, mille eesmärgiks on hariduse, koolitus- ja õppesüsteemide tõhususe, juurdepääsu ja võrdväärsuse parandamine IKT ning uue tehnoloogia tugevdamise ja haridusse ning koolitusse integreerimise kaudu; kutsub kõiki liikmesriike üles toetama algatusi hariduse avanemiseks, näiteks mahukate avatud internetikursuste kaudu;

Noorte osalemine ja Euroopa kodakondsus

59. tunneb heameelt asjaolu üle, et aasta 2013 on kuulutatud Euroopa kodanike aastaks; rõhutab vajadust kaasata noori paremini, julgustades neid jagama oma visiooni ELi tuleviku kohta;

60. kutsub komisjoni üles jätkama ja suurendama toetust Euroopa noorte kaardile, et lihtsustada noorte juurdepääsu kultuurile kogu ELis;

61. rõhutab spordi, liikumise ja ühiskondliku tegevuse tähtsust noorte osaluse soodustamiseks vahendina, mis võib suurel määral mõjutada kohalikke kogukondi ning võib aidata lahendada mitmeid noorte ühiskondlikke probleeme, nagu sotsiaalne tõrjutus, ning anda noortele uhkuse ja eneseväärikuse; rõhutab lisaks, et liikumisega kaasnev füüsiline ja vaimne kasu aitab muuta noored töövõimeliseks;

62. rõhutab, võttes arvesse 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, ELi noortele suunatud usaldusväärsete sõnumite, mida toetab tegelik poliitika, edastamise olulisust;

63. palub komisjonil välja töötada veel algatusi ELi integratsiooni tugevdamiseks; nõuab tungivalt, et liikmeriigid kaasaksid Euroopa uuringute kursused hariduse õppekavadesse;

64. rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, sealhulgas sotsiaalvõrgustike kasutamise olulisust kindla eesmärgiga süvendada osalust;

65. rõhutab vajadust töötada välja rohkem teavitusprogramme marginaliseerunud rühmadele ja pakkuda toetust noortesektorile, et arendada nende struktuure ja sidekanaleid, selleks et jõuda rohkemate noorteni, eelkõige nendeni, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus;

66. rõhutab programmi „Aktiivsed noored” olulisust, see programm edendab noorte kodanikuaktiivsust, arendab solidaarsust ning edendab sallivust noorte hulgas;

67. rõhutab noorteorganisatsioonide, kui esimese osaluskanali, ja vabatahtlike rolli, ning et seda peab veelgi tugevdama nii toetusmehhanismide kui ka sobivate õigusraamistike ning vabatahtlike õiguste ja kohustuse selge määratlemise kaudu, nagu on määratletud Euroopa vabatahtliku teenistuse hartas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama noortetööle, eelkõige ELi projektidega seotud noorteorganisatsioonidele, rahalise ja poliitilise toetuse;

68. peab noorte võimalust elada autonoomset elu ülekaalukaks prioriteediks, mida peaks noortestrateegia tulevasel perioodil käsitlema; sel eesmärgil, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma noortevaldkonna koostöös noorte autonoomsusele ning kõigi noorte ühiskonnas osalemisele;

Üldpõhimõtted

69. rõhutab, kui oluline on kõrvaldada kõik noortevahelise diskrimineerimise viisid, nagu diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usu, puude, vanuse ja soolise sättumuse alusel;

70. rõhutab, et soolise ebavõrdsuse ja stereotüüpidevastane võitlus peaks olema tõhusa noorsoopoliitika lahutamatu osa, selleks et vältida ja ära hoida eelkõige naistevastast vägivalda;

71. rõhutab, et noori tuleb ELi sotsiaalses visioonis käsitada esmatähtsa rühmana ja neid otseselt kaasata, suurendades seeläbi nende mõju, arengut, heaolu ja sotsiaalset kaasatust;

72. toonitab, et tähtis on pakkuda tõhusat ja personaalset abi puuetega noortele;

o

o         o

73. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 21.
• [2]  ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.
• [3]  ELT C 377, 07.12.12, lk 77.
• [4]  Eurofound (2012). „NEET-noored – mittetöötavad ja mitteõppivad noored: tunnused, kulud ja poliitilised lahendused Euroopas” (Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg).
• [5]  Eurofound (2012). „NEET-noored – mittetöötavad ja mitteõppivad noored: omadused, kulud ja poliitilised reaktsioonid Euroopas” (Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg).

SELETUSKIRI

Komisjoni teatis

27. aprillil 2009 avaldas komisjon esimest korda teatise, milles määratletakse uus ELi noorsoostrateegia, mille eesmärk on luua raamistik noortevaldkonna küsimustes tehtava koostöö jaoks järgmiseks kümneks aastaks ning anda noortele eluks rohkem ja paremaid võimalusi. Strateegia on jagatud kolmeks võrdse pikkusega töötsükliks ja kaheksaks tegevusvaldkonnaks, nimelt a) haridus ja koolitus, b) tööhõive ja ettevõtlus, c) tervis ja heaolu, d) sotsiaalne kaasatus, e) osalemine, f) vabatahtlik tegevus, g) kultuur ja loovus, h) noored ja maailm. Iga tsükli lõpus tuleb avaldada eduaruanne, et hinnata prioriteete ja kehtestada järgmise töötsükli prioriteedid. 10. septembril 2012. aastal avaldaski komisjon esimese aruande ELi noorsoostrateegia rakendamise esimese tsükli kohta.

Esimeses tsüklis keskenduti liikmesriikide koostöö edendamisele noortevaldkonnas ja noorsoopoliitikas kui ühele prioriteedile. ELi noorsoostrateegia keskendus peamiselt ka sellistele teemadele, nagu noorte tööalane konkurentsivõime, ettevõtluse ergutamine ja noorte osalemise soodustamine. Mitu liikmesriiki tegid suuri edusamme riikliku noorsoostrateegia kava väljatöötamises, mis oli esimese tsükli üks põhieesmärke. ELi noorsoostrateegia meetmed on jagatud kaheksasse tegevusvaldkonda ja liikmesriikide saavutatud edu on riigiti erinev. Tööhõive ja ettevõtluse valdkonnas keskenduti esimeses struktureeritud dialoogis noorte tööhõivele, eelkõige konkreetsetele meetmetele noorte töötuse kasvuga võitlemiseks. Liikmesriikide poliitikat toetatakse veel selliste ELi algatustega nagu noortegarantii ja noortevaldkonna rahastamise oodatava suurendamisega programmi „Erasmus kõigile” kaudu järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020).

Kõigi tegevusvaldkondade (haridus, tööhõive jne) algatusi ja edu käsitletakse asjakohases komisjoni teatises.

ELi noorsoostrateegia uus tsükkel (2013–2015)

Komisjoni ettepaneku kohaselt keskendutakse järgmises tsüklis (2013–2015) endiselt noorte tööhõivele ja tegevus suunatakse eelkõige mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kasutades täielikult ära ELi rahastamist. Komisjon möönab, et kriisi mõju noortele tuleks tõhusamalt vähendada, sest noorte töötus on tõusnud lubamatule tasemele, eriti ELi lõunapiirkonnas, s.o Kreekas (59,1% jaanuaris 2013), Hispaanias (55,9%), Itaalias (38,4%) ja Portugalis (38,3%). Probleemi lahendamiseks peaksid liikmesriigid kasutama täiel määral ära ELi vahendeid ja võimalusi, mida pakub „Noortele pakutavate võimaluste algatus”, et parandada mittetöötavate ja mitteõppivate noorte olukorda. Peale selle näitab iga-aastane majanduskasvu analüüs selgeid märke vaesuseläve ületamise ohus olevate inimeste ja eriti laste arvu suurenemise kohta. See on veel üks teema, millega Euroopa peaks teises tsüklis tegelema. Sellises raamistikus peaks ELi noorsoostrateegia jõudma haavatavate noorteni, keskendudes noorte üldisele osalemisele kodanikuühiskonnas ning leevendades praeguse kriisi tagajärgi sotsiaalsele kaasatusele ning ka selle mõju noorte tervisele ja heaolule.

Raportööri märkused

Arvestades raporti ruumipiiranguid, püüab raportöör juhtida tähelepanu tänapäeva noorte põlvkonna kõige raskemate probleemide asjakohastele lahendustele, teha vastavaid ettepanekuid ja aidata lahendusi leida. Põhieesmärgiks jääb liikmesriikide alustatud poliitika edendamine, et nad saavutaksid parimad võimalikud tulemused ja jõuaksid oma eesmärkideni. Lisaks püütakse raportis heita valgust teemadele, mida praeguses ELi noorsoostrateegias ei ole seni käsitletud. Näiteks ei saa jätta tähelepanuta uue tehnoloogia ja sotsiaalmeedia rolli, sest nende panus noorte elu kõikidesse aspektidesse (tööhõivest ja osalemisest kuni meelelahutuse ja eneseväljenduseni) on tänapäeval tohutult suurenenud.

On ilmne, et kolm aastat pärast raporti „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine” avaldamist on sotsiaalmajanduslikud näitajad Euroopas märgatavalt muutunud. See ei ole võrreldav olukorraga, millega ELil tuleb praegu hakkama saada. Praegu Euroopat laastava püsiva majanduskriisi tagajärg on enneolematult vähesed võimalused noortele. Tegemist on probleemiga, millega tuleb kiiresti tegeleda sihipäraste meetmete ja piisavate vahenditega, nagu teatas president Barroso 2012. aasta jaanuaris, kui ta kirjeldas asjakohast komisjoni algatust noorte töötuse valdkonnas. Neid asjaolusid rõhutades nõuab raportöör, et EL tegutseks viivitamatult, et olukord veelgi ei halveneks. ELi noorsoostrateegia rakendamisega saab Euroopa esimest korda oma ajaloos võtta kasutusele vahendid, poliitika ja mehhanismid, millega suudame reageerida integreeritud viisil tänapäeval noorte ees seisvatele probleemidele. See on tõepoolest samm edasi, aga seda ei saa pidada piisavaks, et ennetada praeguse kriisi tagajärgi, arvestades, et kriis on levinud kiiremini, kui EL on suutnud reageerida. Lissaboni lepinguga jäetakse suuremad volitused noortevaldkonnas liikmesriikidele (subsidiaarsus) ja seetõttu ei saa otsust teha täiel määral Euroopa tasandil. Kuid nagu ilmneb komisjoni esimesest hindamisaruandest, on olemas häid tavasid, rahastamisvahendeid ja konkreetseid võimalusi.

Nüüd on ülitähtis kohandada need vahendid – alustades uuest mitmeaastasest finantsraamistikust ja ELi haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammist ning lõpetades uute algatustega (Euroopa noortegarantii jne) – nii, et noorte jaoks oleks tagatud optimaalsed tulemused.

Arvestades ülaltoodut ja välja arvatud ELi üleskutse suurendada kulutusi haridusse, innovatsiooni ja noorte ettevõtlusesse, ootavad meid üllatavalt suure arvu liikmesriikide asjaomases eelarves ees tõsised kärped. See ei sea takistusi mitte ainult ELi noorsoostrateegia tulemuslikule rakendamisele, vaid ühtlasi ähvardab lükata edasi strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise. Sellele lisaks kasutavad liikmesriigid ELi struktuurifonde hariduse, tööhõive ja koolituse toetamiseks ainult osaliselt. Eelmisel aastal oli liikmesriikide poolt endiselt deklareerimata peaaegu 30 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfondi (ESFi) raha. See number valmistab pettumuse. Võttes arvesse, et uus mitmeaastane finantsraamistik laiendab neile valdkondadele täiendavaid investeeringuid, on selge, et liikmesriigid peaksid välja töötama tõhusamad vahendid ja võtma sihipärasemaid meetmeid.

Peale selle on vaja selgemini määratletud vahendeid ja näitajaid. Kuigi noortevaldkonna rakkerühmad töötavad nüüd kaheksas liikmesriigis, ei ole seni ilmnenud suuremaid edusamme. See rõhutab vajadust parema teabe järele rakkerühmade pädevuste ja missiooni kohta. 2011. aastal oli noorte tööturult kõrvalejäämisest põhjustatud majanduslik kahju hinnanguliselt 153 miljardit eurot, mis vastab 1,2%-le ELi SKPst. See tekitab märkimisväärset sotsiaalmajanduslikku koormust. Samal ajal sunnib mõne liikmesriigi liigne töötuse määr noori välja rändama, see aga suurendab ajude äravoolu ohtu ja kahjustab nende noorte päritoluriiki ning muudab ühtlasi nende liikmesriikide jaoks raskemaks konkurentsivõime ja kõrgetasemeliste oskuste põhise jätkusuutliku majanduskasvu taastamise. Komisjoni hiljutised uuringud näitavad, et olukord on veelgi teravam piirkondlikul tasandil.

Raportöör keskendub veel ka oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse probleemile. Kuigi mõned positiivsed algatused on silmapaistvad, näiteks veebipõhine vahend „ülevaade oskuste kohta Euroopa Liidus” (EU Skills Panorama), mille eesmärk on võidelda oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse probleemiga, ei ole nad päris kindlasti piisavad. Ajal, kui töötuse määr on noorte seas suur, jääb andmete põhjal Euroopas oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse tõttu täitmata 2 miljonit töökohta. See tekitab paratamatult tõsist muret riikide haridussüsteemide suutlikkuse pärast kohanduda tööturu praeguste vajadustega. Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) arv on kasvanud plahvatuslikult kogu ELis (üle 22%) ja seda on mõnel juhul süvendanud sotsiaalne tõrjutus, kodutus ja vaesus. Need on tõsiasjad, mis annavad alust kartusteks, et meil on tekkimas „kadunud põlvkond”.

Vahepeal on esile kerkinud uued probleemid. Kriisi mõjust kantuna on viljaka kasvupinnase leidnud äärmuslus ja radikaalsus. Selline asjade käik mõjutab noori sügavalt, isegi riikides (nagu näitab Eurobaromeeter), kus kriisi mõju on olnud väiksem. Raportöör usub, et ELi noorsoostrateegia uues tsüklis tuleks sellele aspektile rohkem keskenduda ning soovitada täpseid meetmeid ja poliitikat, mida on kajastatud käesolevas raportis. Need ettepanekud kombineeritakse ka noorte osalemise suurendamisega Euroopa debatis ja aruteludes. Sektoriülene lähenemisviis on seni toonud häis tulemusi, kuigi raportööri arvamuse kohaselt tuleb kaasata suurem arv noori (s.t üksikisikuid ja mitte organisatsioonidesse ja ühendustesse kuuluvaid noori).

Raportöör on seisukohal, et ELi noorsoostrateegias tuleks arvesse võtta ka uut tehnoloogiat ja sotsiaalmeedia rolli noorte elus. Noorte tööalane konkurentsivõime, ettevõtlus, koolitus ja haridus vajavad kõrgetasemeliste ja ajakohaste oskustega keskkonda. On üsna pettumust valmistav, et endiselt on liiga suurel arvul noortel väga madal arvuti tundmise tase või puuduvad vastavad teadmised üldse ning et kiire lairibaühendus ei ole jõudnud veel kõigi Euroopa kodanikeni. Komisjoni sõnul ei ole 20% keskkooli õpilastest kunagi või peaaegu kunagi koolitunnis kasutanud arvutit ja 16-aastastest õpilastest ainult 50% käib paljude digiseadmetega varustatud koolis. Samas kasutab 80% noori eurooplasi vanuses 16–24 internetti sotsiaalvõrgustikes suhtlemiseks ja internetil põhineb Euroopas pea 230 000 töökohta.

Nende probleemide kõrval on ELi ajalooline kutsumus olnud ja on ka edaspidi vajadus anda selge ja optimistlik sõnum, et Euroopa on võtnud südameasjaks seljatada ülalnimetatud ohud, luues tõelisi lootusekiiri. Raportööri arvamuse järgi on seda võimalik paremini saavutada, kui järgmises tsüklis kehtestatakse prioriteetidena tegevusvaldkonnad, nii et ükski kaheksast valdkonnast ei jääks tagaplaanile. Raporti piires on raportöör püüdnud juhtida tähelepanu valdkondadele, kus tuleks võtta täiendavaid meetmeid. Selleks seab ta esikohale meetmed ja teeb ettepaneku uute vahendite ja poliitika kohta, millega aidatakse noori lühi-, keskpikas ja pikas plaanis. Samuti on ta kindlal seisukohal, et Euroopa Parlamendil kui ainsal Euroopa kodanike poolt demokraatlikult valitud ja neile aru andval ELi institutsioonil peaks olema suurem sõnaõigus ELi noorsoostrateegia koostamises, rakendamises, seires ja hindamises.

On esmatähtis, et kriisi ajal inspireeriks EL noori jätkuvalt. Selleks tuleb pakkuda rohkem võimalusi hariduses ja kõigis koolitusvormides, investeerida noortesse ning toetada uuendusmeelsust ja ettevõtlusvaimu, rahastada innukalt noorteprogramme ja uskuda, et igal noorele põlvkonnale kulutatud eurol on mitmekordistav mõju Euroopa majanduskasvule ja ka selle edaspidisele sotsiaalsele ühtekuuluvusele. ELil on olemas vajalikud vahendid ja poliitika, et muuta see tegelikkuseks, aga midagi ei ole võimalik saavutada ilma liikmesriikide sihikindluseta. ELi noorsoostrateegiaga anname selge sõnumi, paneme paika prioriteedid ja töötame välja suuniseid. Ent liikmesriigid – eriti kõige suuremate probleemidega riigid – on need, kes saavad nimetatud suuniseid kiiresti, tulemuslikult ja täienisti ära kasutada. Peame tõstma tempot, peame ebatõhusaid algatusi korrigeerima või rahaliselt toetama ning peame jääma pühendunuks ELi ajaloolisele kutsumusele. Pessimistlikele hinnangutele ja huku ennustustele vaatamata jääme optimistlikuks ja usume, et saavutame oma eesmärgid.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (31.5.2013)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ELi noorsoostrateegia rakendamise kohta 2010–2012
2013/2073(INI))

Arvamuse koostaja: Ole Christensen

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et majanduskriis on suurendanud noorte inimeste ebakindlate töösuhete hulka, mis tähendab, et olemasolevad töökohad asendatakse liiga sageli lühiajaliste ja osaajaliste töölepingute ja tasustamata praktikakohtadega;

B.  arvestades, et ELi noorte töötuse määr oli 2013. aasta veebruaris 23,5%, ja arvestades, et 2011. aastal oli mittetöötavaid ja mitteõppivaid (nn NEET-noori) 15–24aastasi noori 7,5 miljonit ja 25–29aastasi 6,5 miljonit;

C. arvestades, et 2011. aastal oli noorte tööturult kõrvalejäämisest põhjustatud majanduslik kahju hinnanguliselt 153 miljardit eurot, mis vastab 1,2% ELi SKP-st[1];

1.  võtab teadmiseks noortestrateegia esimese tsükli (2010–2012) mõju; rõhutab, et komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid sidusrühmi valdkonnaüleselt kaasav raamistik oli alustuseks sobiv, kuid et seda tuleks edaspidi tugevdada, parandades juurdepääsu tööhõivele, haridusele ja koolitusele, seega võideldes ühtlasi vaesuse ja tõrjutusega, ja kasutada samaaegselt sektoriülest lähenemisviisi, et levitada tavasid asjaomastes sektorites;

2.  märgib, et noorsoostrateegia tööhõiveaspektid on muutunud üha olulisemaks, arvestades praegust kriisiolukorda, murettekitavalt kõrget noorte töötuse määra ja ELis meetmete võtmata jätmise hinnangulist maksumust; on arvamusel, et pidades silmas ligi kahte miljonit täitmata töökohta ELis, tuleks järgmises tsüklis (2013–2015) aidata kaasa noorsoostrateegia kahe üldise eesmärgi saavutamisele (luua noortele tööturul võrdseid võimalusi ja edendada sotsiaalset kaasatust), keskendudes noorte töötusele, haridusele ja koolitusele; toonitab, et nõuetekohast tähelepanu tuleb pöörata mõjule, mida kriis avaldab noortele ja nende osalemisele ühiskonnas; hoiatab selle eest, et noori ei toodaks tööturule iga hinna eest, sest sellega kaasneb oht, et eiratakse niisuguste töökohtade kvaliteeti, nagu ka noorte õigusi tööl ja eriti nende õigust inimväärilisele sissetulekule; toonitab seepärast, et noorsoostrateegia peaks aitama luua kvaliteetseid töökohti, mis võimaldaksid noortel elada iseseisvalt ja vaesuseta;

3.  tuletab meelde strateegia „Euroopa 2020” peamisi eesmärke, nimelt et vanuserühmas 20–64 peab tööhõive määr olema 75%, kooli poolelijätnute protsent peab jääma alla 10 ning vähemalt 20 miljonit inimest tuleks välja tuua vaesusest ja sotsiaalse tõrjutuse olukorrast; rõhutab, et noorsoostrateegia järgmise tsükli rakendamine peaks olema tihedalt seotud strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide saavutamisega;

4.  kutsub liikmesriike üles avaldama noorte sotsiaalse olukorra ja elamistingimuste kohta teadmis- ja tõendipõhiseid aruandeid ning koostama riiklikke tegevuskavasid ja neid järjepidevalt rakendama;

5.  rõhutab, et varasest lapsepõlvest alates tuleks erilist tähelepanu pöörata haavatavatele elanikerühmadele, kellel on suur risk jääda sotsiaalselt tõrjutuks, sealhulgas mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele (NEET-noored) ning ebasoodsas olukorras olevatele noortele, pakkudes neile tõelisi ja käegakatsutavaid tööhõivevõimalusi ning ergutades nende aktiivset ühiskonda kaasatust ja selles osalemist;

6.  rõhutab vajadust võidelda koolist väljalangemise vastu; rõhutab, et ilma põhjaliku integreeritud tegevuskavata ei ole võimalik saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärki vähendada varajast koolist väljalangemist; palub kõikidel osalistel tagada üleminek hariduselt ja koolituselt tööturule dialoogi abil, mida peetakse asjaomaste üksikisikute, haridussektori, tööturuasutuste ning sotsiaal- ja pereteenuseid osutavate asutustega, esialgse ja täiendkutseõppe ning noorte tööhõive parema sidumise abil, et edendada piisavat koolitust, mis on suunatud teist võimalust pakkuvate tööturule taasintegreerumise programmide vajaduste täitmisele, ning duaalsete haridussüsteemide kasutuselevõtu abil;

7.  märgib, et üleminek haridussüsteemist tööellu on eriti oluline hetk noore inimese elus, arvestades, et karjääri algus avaldab olulist mõju nende tulevasele arengule; rõhutab seoses sellega, kui olulist rolli võib areng varases lapsepõlves mängida puudust kannatavate laste väljapääsemisel põlvkondi kestnud madala inimarengu nõiaringist; kutsub liikmesriike üles tõhustama nõuande- ja tugiteenuste pakkumist varases etapis, et parandada noorte suutlikkust teha oma tulevase karjääri kohta piisavalt teadlikke otsuseid, mis võimaldab noortel hõlpsamini omandada vajalikke oskusi ning leida tööd, mis on kooskõlas tööturu vajadustega; rõhutab töökohtade loomise potentsiaali sellistes sektorites nagu roheline majandus, tervishoid, sotsiaalteenused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;

8.  tunnistab, kui oluline on praktika – eriti kvalifikatsioonikoolituse või ülikoolikursuse osana –, mis aitab noortel omandada koolitust ja kogemusi; toonitab, et noorte kaitset tuleb austada ja et komisjon peaks seepärast välja pakkuma kõrgetasemelise praktika määratluse, sealhulgas kriteeriumid, mis on seotud asjakohase hüvitise, töötingimuste (pöörates nõuetekohast tähelepanu riiklikele lähenemisviisidele) ning tervise ja ohutusstandarditega, olenemata praktika kestusest;

9.  palub, et komisjon teeks ettepaneku praktika kvaliteediraamistiku ja õpipoisiõppe liidu kohta, mille eesmärk on edendada tudengite ja noorte jaoks kvaliteetset praktikat kogu ELis; kutsub liikmesriike üles rakendama kiiresti noortegarantii kavasid, mis hõlmavad kuni 30aastaseid noori, ja alustama viivitamata projektidega, et võidelda noorte töötuse vastu, toetudes noorte tööhõive algatuse tarbeks eraldatavale 6 miljardi euro suurusele ELi rahastamisele ning lisades piisavalt omavahendeid, et hõlbustada projektide rakendamist; kutsub komisjoni üles andma noortegarantiid rakendavatele liikmesriikidele praktilist toetust, tuletades meelde ettevõtjate sotsiaalse vastutuse tähtsust;

10. toonitab, et noortegarantii kava edu sõltub suuresti teistest olemasolevatest avalikest poliitikapõhimõtetest – sealhulgas aktiivne ja kaasav tööturupoliitika –, mis tagavad tööturuasutustele vajaliku infrastruktuuri ja suutlikkuse, et pakkuda noortele kohandatud ja individuaalseid teenuseid; juhib tähelepanu asjaolule, et edukas noortegarantii kava sõltub samuti tööandjate jõupingutustest ning sotsiaalpartnerite ja noorteorganisatsioonide kaasatusest;

11. rõhutab, et hariduse, koolituse ja vastastikuse õppe parandamiseks ning tööjõu pakkumise ja nõudluse paremasse vastavusse viimiseks tuleks suurendada noorte vabatahtlikku liikuvust, muuhulgas EURESe portaali ning elukestva õppe programmi ja programmi „Euroopa noored” abil;

12. rõhutab, et Euroopa rahalised vahendid võivad oluliselt täiendada riikide eelarvest tehtavaid vajalikke investeeringuid, eelkõige kriisist enim mõjutatud liikmesriikides ja piirkondades, kus noorte töötus on eriti kõrge; kutsub liikmesriike üles kasutama noortestrateegia rakendamisel ära Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) potentsiaali, tuletades meelde, et ESF keskendub sotsiaalsele kaasamisele, vaesuse kaotamisele ja jätkusuutlike töökohtade toetamisele; on arvamusel, et ESFile tuleks seetõttu eraldada vähemalt 25% ühtekuuluvuspoliitikaks ettenähtud rahalistest vahenditest; rõhutab, et noorte tööhõiveks ettenähtud rahalisi vahendeid ja rahastamisalgatusi tuleks pidada mitte kuluks, vaid pikaajaliseks ja püsivaks oluliseks investeeringuks, mille eesmärk on maksimeerida noorte potentsiaali nii tööturul kui ka ühiskonnas tervikuna; toonitab, et selliste investeeringute kasuks räägivad kindlad sotsiaalsed, demokraatlikud ja majanduslikud argumendid, ning osutab koolitusse ja oskustesse investeerimise tasuvusele;

13. toonitab, et noortestrateegia edukaks rakendamiseks on vaja kõigi asjaomaste sidusrühmade – eelkõige sotsiaalpartnerite, noorteorganisatsioonide ning riiklike noortenõukogude esindajate – jätkuvat, pidevat ja koordineeritud osalemist; palub liikmesriikidel uurida, kuidas oleks teiste liikmesriikide parimaid tavasid võimalik kasutada nende tööturgudel; on veendunud, et struktureeritud dialoog on kasulik viis noorte otsustusprotsessidesse kaasamiseks ja noorsoostrateegia omaluse edendamiseks; kutsub liikmesriike üles toetama kõnealuse foorumi kasutamist järgmise noorsoostrateegia tsükli jooksul.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	35 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Sari Essayah, Richard Falbr, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Csaba Őry, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Nicole Sinclaire, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Malika Benarab-Attou, Iliana Malinova Iotova, Svetoslav Hristov Malinov, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou

• [1]  Eurofound (2012). „NEET-noored – mittetöötavad ja mitteõppivad noored: tunnused, kulud ja poliitilised lahendused Euroopas” (Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg).

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (3.6.2013)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ELi noorsoostrateegia rakendamise kohta 2010–2012
(2013/2073(INI))

Arvamuse koostaja: Martina Anderson

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud Euroopa Liidu sotsiaal-majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus on oluline ELi noorsoostrateegia eesmärkide saavutamisel, nimelt kõigile noortele arvukamate võrdsete võimaluste loomisel, kõigi noorte sotsiaalse kaasatuse ja solidaarsuse edendamisel, vaesusriski vähendamisel ning tööhõive suurendamisel praeguses olukorras, kus kohaldatakse võlgade vähendamise meetmeid, suureneb noorte tööpuudus ning õpitulemuste ja koolituste tasemed on erinevad;

2.  on veendunud, et EL peaks esmatähtsaks pidama võitlust noorte tööpuuduse vastu Euroopas; on mures ärevusttekitavalt suure noorte hulga pärast, kellel ei ole ei haridust ega tööd; on veendunud, et kui EL ei suuda seda probleemi korralikult lahendada, hakkab noorte tulevikuväljavaadete puudumine vähendama usaldust Euroopa projekti vastu;

3.  rõhutab, kui olulised on strateegilised investeeringud ELi struktuurifondidest regionaalarengusse, konkurentsivõime suurendamisse ja kvaliteetsete õpipoisiõppe ning praktikakohtade loomisse, samuti kestlike ja kindlate töökohtade loomisse, mis pakuksid noortele võimalikult avaraid tööhõivevõimalusi, austades töötajate õigusi kõikides liikmesriikides, et oleks võimalik oluliselt vähendada ebakindlust ja vaesusriski; peab väga oluliseks võimaluse korral majandustegevuse mitmekesistamist kõrge lisandväärtusega sektorites ning rõhu asetamist maapiirkondadele ja ebasoodsates tingimustes piirkondadele;

4.  rõhutab, et on oluline lahendada nii liikmesriikide sisene kui liikmesriikide vaheline geograafiline mittevastavus tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel, eriti Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURESi) muutmise teel, et parandada noorte tööhõivevõimalusi;

5.  on veendunud, et varane sekkumine ja ennetav tööturupoliitika on tunnistus sellest, et mitme põlvkonna jooksul toimunud allakäigu sümptomitega tegelemise asemel asutakse riske tuvastama ja ohjama varases elujärgus, selleks et ära hoida töötuks jäämist ja lihtsustada taasintegreerumist; juhib erilist tähelepanu kõige rohkem kõrvale jäetud inimestele, kellel on kõige kõrgem risk jääda töötuks;

6.  leiab, et kõige tõhusamat edasiminekut on võimalik saavutada sellise raamistiku loomisega, mis seob tulemused selgesõnaliselt Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni rakendamisel tehtud edusammudega, toetades sellega seisukohta, et noortepoliitika peab olema kindel ja mõõdetav;

7.  märgib, et lisaks ELi tööhõivestrateegiatele on linnadel ja piirkondadel tähtis roll kohaliku tööturu hindamisel, nähes ette selle vajadusi ja kohandades noorteprogramme, ning rõhutab, et noored on oma kogukonnas olulised, ka saartel ja äärepoolseimates piirkondades; kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles julgustama kodanikuaktiivsust ning tagama noorte ja noorteorganisatsioonide esindajate osalemine mitmesugustes ELi algatustes;

8.  rõhutab, et ELi programmid ja eriti struktuuri- või ühtekuuluvusfondi vahendid on kõige tõhusamad vahendid uute töökohtade loomiseks ja noorte ettevõtluse toetamiseks;

9.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu suured lubadused seoses kohustustega noorte vastu ei peegeldu võrdväärsetes rahalistes kohustustes; märgib, et suure osa 2012. aastal välja kuulutatud majanduskasvu paketist moodustab struktuurfondide juba lubatud vahendite osaline ümberpaigutamine;

10. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid praegused takistused piiriüleselt õpipoisiõppelt ja praktikalt, selleks et paremini sobitada noortele suunatud tööalaste koolitusvõimaluste pakkumist ja nõudlust, parandades niimoodi liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet, eriti piirialadel;

11. peab kahetsusväärseks nõukogu kaksipidist tegutsemist – ühelt poolt toetab nõukogu lisavahendite eraldamist noortele, kuid teiselt poolt viivitab läbirääkimistega maksete üle seoses 2013. aasta paranduseelarvega, mis ohustab Eramus stipendiumite maksmist; kutsub nõukogu üles rakendama konstruktiivsemat lähenemisviisi, nii et lõpetatakse maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute vahelise lõhe suurendamine igas aastaeelarves;

12. palub komisjonil ja liikmesriikidel suunata kõik kättesaadavad rahalised vahendid (eriti need, mis on seotud struktuurifondidega) programmi, mis ergutab investeerima koolitusse ja töökohtadesse, et võidelda noorte töötuse vastuvõetamatult kõrge määraga, sealhulgas toetades noorte ärialast arengut ettevõtluse kaudu; tunneb heameelt noorte tööhõive algatuse üle ja nõuab tungivalt, et asjassepuutuvad liikmesriigid ja piirkonnad kasutaks täielikult Euroopa Sotsiaalfondi rahalisi vahendeid ja eritoetust;

13. on seisukohal, et kõrget tööpuudust teatud liikmesriikides oleks saanud vältida intensiivsete riiklike ja piirkondlike strateegiate rakendamise abil, mis ergutaksid ettevõtteid noori inimesi palkama;

14. teeb ettepaneku, et noortegarantii skeemi piisavaks rahastamiseks kasutataks paremini Euroopa Sotsiaalfondi;

15. rõhutab, et noorte ettevõtlusvaimu arendamist tuleks rohkem toetada nii parema ligipääsuga Euroopa Liidu rahalistele vahendite kui ka ärialase nõustamisega;

16. on seisukohal, et välja tuleks töötada uued programmid, mille eesmärgiks oleks anda noortele kvaliteetne tehnoloogiaalane haridus ja edendada teises liikmesriigis töötamise või spetsialiseerumise võimalusi;

17. tunnistab, et sotsiaalsetel ettevõtetel võib olla tähtis roll kvaliteetsete töökohtade edendamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, kui nad investeerivad noorte eurooplaste haridusse ja koolitusse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Luís Paulo Alves, Jean-Jacob Bicep, John Bufton, Nikos Chrysogelos, Francesco De Angelis, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Vincenzo Iovine, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva Kekuš, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Ana Miranda, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Georgios Stavrakakis, Csanád Szegedi, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Martina Anderson, Vasilica Viorica Dăncilă, Karin Kadenbach, Lena Kolarska-Bobińska, Elisabeth Schroedter, Patrice Tirolien, Evžen Tošenovský, Manfred Weber, Iuliu Winkler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Albert Deß, Takis Hadjigeorgiou, Katarína Neveďalová

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	18.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zoltán Bagó, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Lorenzo Fontana, Mary Honeyball, Petra Kammerevert, Emma McClarkin, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Monika Panayotova, Gianni Pittella, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marco Scurria, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	François Alfonsi, Liam Aylward, Ivo Belet, Nadja Hirsch, Iosif Matula, Georgios Papanikolaou, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Vasilica Viorica Dăncilă