RAPORT Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamine

20.8.2013 - 2012/2302 (INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Marie-Thérèse Sanchez-Schmid

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta

2012/2302 (INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

–   võttes arvesse 20. oktoobril 2005. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (Unesco) peakonverentsil vastu võetud kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni (Unesco kultuurilise mitmekesisuse kaitse konventsioon),

–   võttes arvesse nõukogu 18. mai 2006. aasta otsust 2006/515/EÜ kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni sõlmimise kohta[1],

–   võttes arvesse nõukogu 13. ja 14. novembri 2006. aasta ning 24. ja 25. mai 2007. aasta järeldusi[2], eelkõige kultuuri- ja loomesektorite panuse kohta Lissaboni eesmärkide saavutamisse, ning nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta[3],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1855/2006/EÜ, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013)[4],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris („MEDIA 2007”)[5],

–   võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas[6],

–   võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta[7],

–   võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta Euroopas[8],

–   võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi kultuuri kui loovuse ja innovatsiooni allika kohta[9],

–   võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta teatist „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses” (COM(2009)0532),

–   võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–   võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (COM(2010)0183),

–   võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (COM(2010)0352),

–   võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuste kultuurilise mõõtme kohta[10],

–   võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta[11],

–   võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist „Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis: Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks”[12],

–   võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2012)0789),

–   võttes arvesse komisjoni talituste 26. septembri 2012. aasta töödokumenti tipptasemel tooteid valmistavate ettevõtete konkurentsivõime kohta (SWD(2012)0286),

–   võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks” (COM(2012)0537),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 30. mai 2013 arvamust[13],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0248/2013),

A. arvestades, et loome- ja kultuurisektoril, mis soodustavad innovatsiooni levikut muudesse sektoritesse, on tähtis koht liidu majanduslikus ja sotsiaalses arengus ning see on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduse strateegia „Euroopa 2020” lahutamatu osa;

B.  arvestades, et loome- ja kultuurisektor aitab märkimisväärselt kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse, loovuse ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamisele liidus;

C. arvestades, et neil majanduskriisiaastail on kultuurisektoris kriisi olnud tunda kõige vähem, mis näitab, et see on ühiskonna arengu strateegiline valdkond;

D. arvestades, et loome- ja kultuurisektorit tuleb tunnustada nii nendele omase kultuuriväärtuse eest kui ka majanduskasvu ja töökohtadega seotud olulise panuse eest ELi kodanike heaolusse, sotsiaalsesse kaasatusse ja ühtekuuluvusse ning majandusse ka nende mõju pärast turismisektorile;

E.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loometoodangul on oluline majanduslik mõju paljudes sektorites, näiteks turismi-, jaekaubanduse-, digitaalsektoris jne;

F.  arvestades, et loome- ja kultuurisektor hõlmab paljusid erinevaid loometegevusi ja teenuseid, millel on rahastamis- ja arendusmudelitega seotud eripärad; arvestades, et on oluline võtta sellist mitmekesisust arvesse toetus- või koostööstrateegiate, sealhulgas rahvusvaheliste strateegiate väljatöötamisel;

G. arvestades, et Euroopas toimuvad festivalid võimaldavad väärtustada Euroopa kultuuritoodangut ning luua piirkonna tasandil kultuurilist, sotsiaalset, majanduslikku ja turismialast väärtust;

H. arvestades, et loome- ja kultuurisektori moodustavad enamjaolt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on liidu majanduse alus;

I.   arvestades, et Euroopa Komisjon tunnustas oma 26. septembri 2012. aasta töödokumendis[14] kõrgetasemelise loome- ja kultuurisektori majanduslikku olulisust (mood, ehted ja kellad, parfüümid ja kosmeetika, aksessuaarid, nahktooted, mööbel ja sisustuselemendid, kodumasinad, gastronoomia, veinid ja kange alkohol, autod, paadid, hotellid ja vabaajategevused, jaekaubandus ja oksjonimajad, kirjastustööstus), ning arvestades, et kõrgetasemelised ettevõtjad võivad täita juhtivat rolli kogu loome- ja kultuurisektori jaoks;

J.   arvestades, et loome- ja kultuurisektori töötajate staatuse konsolideerimine suurendab majandustegevuse struktureeritust, nähtavust ja usaldusväärsust ning tööhõive konsolideeritust;

K. arvestades, et liikuvus on loome- ja kultuurisektori oluline omadus, kuid siiski tekib takistusi, mis erinevad riigiti ja piirkonniti ning mis on eelkõige seotud raskustega viisade saamisel, kunstnike staatuse puudumise ja kunstitoodangu konkreetsete ja erinevate tingimustega;

L.  arvestades, et praegune „kultuuriliselt mitmekesise majanduse” pilootprojekt peaks andma ülevaate loome- ja kultuurisektori raskustest ja lahendustest;

M. arvestades, et liidu kodanikele tuleb tagada kultuuri- ja kunstihariduse pakkumine juba varases eas, et arendada nende isiklikku arusaamist kunstist ja kultuurist, arendada nende kaasatust ja teadlikkust Euroopas esindatud kultuuride suurest mitmekesisusest ning edendada seeläbi nende enda loovust ja eneseväljendamisoskust;

N. arvestades vajadust tugevdada koolitusasutuste ning loome- ja kultuurisektori ettevõtete vahelist koostööd, et võtta arvesse muutusi tööhõives ja vajadust konkreetsete kutseoskuste järele, soodustada teabevahetust ja luua segaoskusi;

O. arvestades, et kultuuri- ja loomevaldkondade mitmekesisus ning rikkus on Euroopas ilmselgelt suurem kui maailma teistes piirkondades ja et seda tuleb majanduskasvu edendamiseks ära kasutada;

P.  arvestades, et üleminek digitaalajastule pakub loome- ja kultuurisektorile võimalust uute vajaduste tekkides ja nendega kaasnevate teenuste raames välja arendada uusi majandusmudeleid;

Q. arvestades, et tänu uutele majandusmudelitele on laienemas juurdepääs kultuuriteostele interneti kaudu ning seda tuleks soodustada stabiilse õigusraamistikuga, mis soodustab investeerimist loome- ja kultuurisektorisse;

R.  arvestades, et loome- ja kultuurisektorile tuleb tagada juurdepääs stabiilsetele rahastamisviisidele, mis on kohandatud kõnealuste sektorite vajadustele, et tagada nende edasine areng;

S.  arvestades, et loome- ja kultuurisektor on kohalikul ja piirkondlikul tasandil territoriaalse arengu strateegiates olulise tähtsusega tegurid sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majanduse elavdamise alaste eesmärkide saavutamiseks;

Loome- ja kultuurisektori arenguks vajalikud tingimused

1.  tuletab meelde, et loome- ja kultuurisektorile on omased head majandusnäitajad, nende sektorite panus sotsiaalsesse ühtekuuluvusse on suurim ning nendes sektorites luuakse jätkuvalt töökohti, eelkõige noortele inimestele, samuti luuakse neis märkimisväärsest uuenduslikku potentsiaali vaatamata raskustele, millega liidu majandus praegu seoses liidu eelarvedistsipliini nõudmistega silmitsi seisab;

2.  rõhutab, et ajakohastatud ja usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu loome- ja kultuurisektoris on vajalik – võttes eriti arvesse selle tegelikku olukorda, spetsiifilist eripära, sh õiguslikku seisundit, potentsiaali töökohtade loomise ja kasvu valdkonnas ning selle majanduslikku mõju teistele sektoritele –, et oleks võimalik otsustada, millised meetmed on selle sektorit tõhusaks toetamiseks sobivaimad; soovitab loome- ja kultuurisektori tegevuse jälgimiseks luua vastav üksus või andmebaas;

3.  palub komisjonil jätkata loome- ja kultuurisektori majanduslikku ja sotsiaalset rolli uurivate teadusuuringute väljatöötamist ja selle kohta andmete kogumist, eelkõige eri majandussektorite esmatähtsa elemendina;

4.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kultuuri- ja loomesektorit käsitlevas komisjoni teatises[15] esitatud meetmed on nii ajaliselt kui ulatuse poolest piiratud; rõhutab, et kõnealuseid sektoreid tuleb vaadelda pikemas perspektiivis ning et tuleb koostada struktureeritud ja konkreetsete meetmete programm, et saavutada kooskõla strateegiaga „Euroopa 2020”; tuletab meelde, et liidu, liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste toetus on kultuuriloome jaoks hädavajalik;

5.  kutsub komisjoni üles kutsuma kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali käsitlevale olemasolevale platvormile toetudes kokku laiendatud foorumi, mis ühendaks kõnealuste sektorite osalejaid, et töötada välja konkreetseid lahendusi ning osaleda seeläbi aktiivselt keskpika ja pika perspektiiviga struktureeritud poliitilise programmi koostamises;

6.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rõhutada loome- ja kultuurisektori olulist rolli innovatsiooni valdkonnas, et luua sektoriüleseid seoseid, tekitada koondumis- ja kobarefekte ning pakkuda uusi võimalusi investeeringute ja tööhõive valdkonnas;

7.  kinnitab, et tuleks toetada innovatsiooniuuringuid eesmärgiga pakkuda innovaatilisi loomingulisi tooteid ja laieneda uutele turgudele;

8.  peab tingimata vajalikuks toetada ja soodustada teiste sektoritega koostoime loomist, et aidata kaasa majanduskasvule; rõhutab sellega seoses, kui oluline roll rikkuse loojana on kultuuriturismil, mis aitab meil tundma õppida meie kultuuripärandit ning osaleda kultuuriüritustel, nt festivalidel, samuti keeleõppereisidel;

9.  juhib tähelepanu sellele, et kultuuriline ja loomealane ökosüsteem on väga erinevad ning rõhutab vajadust selle olukorraga tegelda, soodustades ühise identiteedi teket loomekoostöö julgustamise, samuti loome- ja kultuurisektori eri osalejate vaheliste dialoogiplatvormide loomise ning teadmiste vahetamise abil, et luua osalejate vahel uusi sidemeid ning võimaldada vahetada oskusi ja teadmisi teiste majandusharudega; rõhutab tõsiasja, et nimetatud algatused peaksid võimaldama välja tuua nende ühised huvid ja võtta samal ajal arvesse kultuurilist mitmekesisust, mida tuleks tunnustada selle rikkuse tõttu, sest see annab jõudu ja loob arenguvõimet, mis kõik kokku aitab soodustada Euroopa ühise identiteedi teket;

10. rõhutab, kuivõrd oluline on soodustada vastastikust tundmist ning oskuste ja teadmiste vahetamist, mis on hädavajalikud loometegevusega tegelevate ettevõtjate koostöö jaoks konkurentsivõimekeskuste, tipptasemel algatuste ja võrgustike kaudu, ning seega luua ühine kultuur loome- ja kultuurisektori jaoks, soodustades eri valdkondade koostööd, et uute majanduslike ja ühiskondlike probleemidega paremini toime tulla;

11. ergutab investorite ligimeelitamiseks territoriaalse võrgustiku arendamist, sektorite vahel pädevuste jagamist klastrite loomisega ja teabevahetuse optimeerimist, et võimaldada eri kultuuri- ja loomeettevõtetel (väga väikestel ettevõtjatel, VKEdel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja kultuuriasutustel) jätkata majanduskasvu edendamist ning töökohtade loomist;

12. viitab sellele, et enamik kultuuri- ja loomeala ettevõtjaid kuulub väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hulka ning seetõttu väärivad need ettevõtjad selles kontekstis erilist toetust;

13. nõuab tungivalt, et ELi ja liikmesriikide tasandil toetataks ja tunnustataks Euroopa sedavõrd eriilmeliseks muutva loome- ja kultuurisektori nähtavust;

14. rõhutab loome- ja kultuurisektorit reguleerivate õigusaktide heterogeensust ning soovitab võtta meetmeid eeskirjade ja tavade ühtlustamiseks liidus;

Loome- ja kultuurisektori kutsealade esindajate töötingimused

15. tuletab meelde, kuivõrd oluline on tagada loome- ja kultuurisektori kutseesindajatele sotsiaalse staatuse tagamine, et nad saaksid nautida rahuldustpakkuvaid töötingimusi ja asjakohaseid meetmeid seoses maksusüsteemiga, õigusega tööle, sotsiaalkaitsega ja autoriõigustega, et lihtsustada nende liikuvust Euroopas;

16. palub uurida meetmeid füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate kunstnike õiglaseks rahastamiseks ja tasustamiseks; rõhutab ühtlasi vajadust parandada kooskõlastamist Euroopa eri sotsiaalkindlustussüsteemide vahel selliste kunstnike jaoks, arvestades nende suurt liikuvust;

17. kutsub liikmesriike üles kohandama sotsiaalkindlustussüsteeme, eelkõige digitaalkeskkonnas, loomealasele tööelule ja seejuures asjakohaselt arvestama, et loovisikud peavad sageli töötama vaheldumisi palgatöötaja ja füüsilisest isikust ettevõtjana või töötavad nad samaaegselt mõlemas tööhõive vormis;

18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama loovisikutele taskukohastel tingimustel juurdepääsu tervisekindlustusele ja (vabatahtlikule) töötuskindlustusele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud tööandja ja eraõiguslikule vanaduspensionikindlustusele;

19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama loome- ja kultuurisektoris sotsiaalseid miinimumstandardeid ja kollektiivlepinguid ka selle kaudu, et riiklikud toetused seotakse selliste standardite järgimisega;

Haridus ja koolitus

20. rõhutab, kui oluline on liikmesriikidel parandada oma koolitus-, õppe- ja kvalifikatsioonisüsteeme ning võimaldada kultuuri- ja kunstierialade õppuritel omandada terviklikku koolitust, mis võtab arvesse praeguse tööturu arenguid, et tuua ettevõtlus- ja haridusmaailm üksteisele lähemale ning tagada tõhus rakendamine kõikides liikmesriikides; on seisukohal, et IT-kursustel tuleks pöörata piisavalt tähelepanu võrgupõhise sisu sektoriga seotud võimalustele (nt arvutimängud);

21. on veendunud vajaduses anda kultuuri-, kunsti- ja loomevaldkonna hariduses ka selliseid oskusi, mis on eelduseks ettevõtte loomisele loome- ja kultuurisektoris;

22. peab äärmiselt vajalikuks käsitöö-, kunsti- ja kultuurierialade koolituse atraktiivsuse ja kuvandi tugevdamist õppurite, nende vanemate ja institutsioonide hulgas ning tõe taastamist võimaluste ja jõukuse loomise kohta, eelkõige vaatluskeskuse või andmepanga loomise kaudu;

23. juhib tähelepanu sellele, kui oluline on võimendada ja säilitada eri loome- ja kultuurisektoritega seotud käsitöökojad;

24. kutsub komisjoni üles tunnustama Euroopa jaoks tõeliselt töövõimalusterohkete, tipptasemel elukutsete eripära, mille aluseks on kõrgetasemelise loome- ja kultuurisektori neli ühist kriteeriumit: innovatsioon ja loovus; kõrgetasemelisus ja esteetilisus; oskusteave ja tehnoloogia ning elukestev õpe ja teadmiste edendamine;

25. peab vajalikuks tugevdada suhteid haridussüsteemi (sealhulgas ülikoolide vahel, säilitades nende sõltumatuse) teaduskeskuste, koolitusasutuste ning loome- ja kultuurisektori ettevõtete (sealhulgas VKEde) vahel, et parandada nende arvukaid töökohti loovate sektorite konkurentsivõimet, luua kaasavamat sektoriülest ja tootmisharuvahelist sünergilist toimet, eelkõige teabevahetusplatvormi, teadmusühenduste, sektori kutseoskuste liitude ja partnerluste loomise kaudu, et aidata osalejatel mõelda ja tegutseda kollektiivse edu tagamise nimel, jätkuvalt tõsta liidu inimkapitali väärtust, tagada parem tundmine osalejate vahel, teha kindlaks konkreetsed kutseoskused, paremini mõista elukutsete ja oskuste arengut ning suurendada ettevõtlusvaimu;

26. julgustab komisjoni looma loome- ja kultuurisektori valdkonna kõrgharidusasutuste ning ettevõtete vahelisi teadmiste liitusid;

27. julgustab komisjoni looma loome- ja kultuurisektori valdkonna kutseharidus- ja koolitusasutuste ning ettevõtete vahelisi sektoriomaste kutseoskuste liitusid;

28. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid edusamme kultuuri- ja kunstiõpingutega seotud erialade, kutsekvalifikatsioonide ja diplomite vastastikuse tunnustamise valdkonnas;

29. tuletab meelde, kui tähtis on toetada kultuuri ja kultuuriharidust ning meediaoskust juba varajasest east alates ja kogu eluea jooksul, et soodustada loovuse arendamist, anda võimalus annete arendamiseks ning edastada kultuurihuvi;

30. osutab pakilisele vajadusele edendada noorte loomingulisust ja toetada ühiskonna osalemist kultuuri loomisel;

31. on seisukohal, et kunsti- ja kultuuriharidus on vajalik võrdsete võimaluste ja demokraatliku juurdepääsu tagamiseks kultuurile ning sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks, samuti on see individuaalse ja kollektiivse väljendamise, dialoogi ja vastastikuse mõistmise vahend; rõhutab veel, et see võimaldab õpilastel ise kultuuri luua, arendada oma kunstialaseid võimeid, kohtuda kunstnikega, tutvuda nende teostega ja osaleda kultuuriüritustel;

32. kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaaluma Euroopa oskusteabe hoidla loomist selle säilitamiseks ja edendamiseks; kutsub liikmesriike ning loome- ja kultuurisektoris osalejaid üles töötama välja koolitusi nimetatud oskusteabe kohta;

Loome- ja kultuurisektori rahastamine

33. peab ülimalt oluliseks luua ning tagada loome- ja kultuurisektorile, eelkõige VKEdele, piisavad rahastamissüsteemid ning tõhusad rakendusvahendid; rõhutab vajadust jätkata ja tugevdada loome- ja kultuurisektori riikliku toetuse poliitikat ning tagada sellega sõltumatu ja kvaliteetse loometegevuse püsimajäämine; kutsub komisjoni ja nõukogu üles töötama välja vahendeid mittemateriaalse toodangu hindamiseks, sealhulgas vaatluskeskuse või andmepanga kaudu, ning kaaluma kultuuri investeerimise panga loomist;

34. viitab seoses sellega ka uutele võimalustele, nagu ühisrahastamisprojektid (crowd funding) ja ühisinvesteeringud (crowd investment);

35. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid oma sotsiaal- ja majanduspoliitikas arvesse loome- ja kultuurisektori asjakohast toetamist ja rahastamist;

36. rõhutab vajadust – ka majanduskriisi ajal – toetada loome- ja kultuurisektori Euroopa poolset rahastamist; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlament kaitseks ambitsioonikat ja olulist kultuurieelarvet; kutsub sellega seoses nõukogu üles mitte vähendama komisjoni esitatud eelarvet programmi „Loov Euroopa” jaoks;

37. kordab veel kord rahastamise ja ettevõtete juhtimisega seotud nõustamis- ja nõuandeteenuste arendamise olulisust, et võimaldada VKEdel ja väga väikestel ettevõtjatel saada selgeks, kuidas kasutada ettevõtte heaks juhtimiseks vajalikke vahendeid, et parandada kultuurikaupade ja -teenuste loomist, tootmist, reklaamimist ja levitamist;

38. on arvamusel, et liikmesriigid ja vastavat oskusteavet omavad spetsialistid peaksid aitama loome- ja kultuurisektori osaliste projektiplaneerimise võimet suurendada, korraldades neile erialaseid koolitusi või luues struktuure, mis lihtsustaksid rahastamiskavade väljatöötamist;

39. tunneb heameelt kavandatud laenuvahendite üle, mis kehtestatakse programmiga „Loov Euroopa”, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga ja programmiga „Horisont 2020”, kuna need vahendid pakuvad loov- ja kultuurisektorile mitmekülgseid rahastamisvõimalusi;

40. rõhutab, kui oluline on suurendada finantsasutustes teadmisi loov- ja kultuurisektori eriliste omaduste kohta, et parandada loov- ja kultuurisektori juurdepääsu erasektori rahastamisallikatele;

41. nõuab, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed seeläbi, et soovitavad segarahastamise vorme (näiteks erasektori partnerlus), mille suhtes kohaldatakse läbipaistvusnõudeid ja mis ei kahjusta vajalikku riiklikku rahastamist, töötades välja laenutagatissüsteemid väikeste struktuuride jaoks ja uurides alternatiivseid rahastamisvorme, nagu ühisrahastamine;

42. nõuab tungivalt, et liikmesriigid otsiksid alternatiivseid meetmeid loome- ja kultuurisektori rahastamiseks, eelkõige kriisi ajal; on sellega seoses seisukohal, et sponsorlus võiks olla toimiv alternatiiv;

43. on seisukohal, et audiovisuaalsektoris on audiovisuaalteenuste osalemine audiovisuaalteoste Euroopa rahastamises äärmiselt oluline loometegevuse toetamiseks ja seda tuleks tugevdada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi täpse ja kaalutletud ülevõtmise teel[16];

44. nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid võtaksid kasutusele soodsa reguleeriva raamistiku, luues eelkõige soodsa ärikeskkonna VKEde jaoks loome- ja kultuurisektoris, vähendades nende administratiiv- ja regulatiivkoormust;

45. nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid liiguksid maksude ühtlustamise suunas ja eelkõige liikmesriikide poolt kultuuritoodangu suhtes kohaldatavate maksude erinevuste parandamise suunas;

46. tuletab meelde, et nendes sektorites on palju väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning peab vajalikuks kehtestada neile nõuetekohane maksustamine, et suurendada nende majanduskasvu ja vältida nende kadumist;

47. tuletab meelde, et struktuurifondid pakuvad olulisi võimalusi kultuuri, loomingu ja innovatsiooni rahastamiseks liidus, võttes arvesse, et kultuuripõhiseid investeeringuid võib rahastada kõigi kolme ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi (lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive) kohaselt;

48. kahetseb, et mõned liikmesriigid on teinud ettepaneku vähendada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus Euroopa Ühendamise Rahastu vahendeid 8,2 miljardi euro võrra, kuna see mõjuks negatiivselt lairibataristute kasutuselevõtu edendamisele ja seega internetis toimivate ettevõtlusmudelite arengule loome- ja kultuurisektoris;

49. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kasutama olemasolevaid ja tulevasi vahendeid ning programme, nagu „Meedia” või programmi „Loov Euroopa” raames ette nähtud tagatismehhanismi, ning võtma konkreetseid meetmeid, et hõlbustada loome- ja kultuurisektori osalejate juurdepääsu kõnealuste vahendite raames kättesaadavale rahastamisele, keskendudes eelkõige digiteerimisplatvormide võimalikult tõhusale kasutamisele, et lihtsustada esitamis-, hindamis- ja haldamisprotsesse ning minimeerida administratiivkoormust;

50. julgustab ELi institutsioone tagama mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) uuele MEDIA tegevussuunale ambitsioonika rahastamistaseme;

Digiteerimise, üleilmastumise ja rahvusvahelistele turgudele pääsuga seotud võimalused ja probleemid

51. usub, et digitaalsed ja võrgupõhised tööriistad ja platvormid pakuvad enneolematuid võimalusi loome- ja kultuurisektori jaoks uute ärimudelite väljaarendamisel, uue kuulajaskonna ligimeelitamisel ja oma turgude laiendamisel nii liidus kui ka kolmandates riikides;

52. rõhutab, et intellektuaalomandi õiguste 27 erineva haldamissüsteemi olemasolu koormab eelkõige Euroopa loome- ja kultuurisektorit ning et praegust killustunud režiimi tuleb reformida, et võimaldada sisule juurdepääsu ja suurendada selle (ülemaailmset) ringlust, ning viimast sellisel viisil, mis võimaldab loomeisikutel, loojatel, tarbijatel, ettevõtjatel ja kuulajaskonnal digitaalsetest arengutest, uutest jaotuskanalitest, uutest ärimudelitest ja muudest võimalustest kasu saada;

53. on seisukohal, et digitaalajastul on intellektuaalomandi õiguste kaitse ajakohane ja tasakaalustatud süsteem, mis võimaldab tagada õiguste omanike kõikide kategooriate asjakohase tasustamise ja kindlustada tarbijatele kerge juurdepääsu mitmekesisele legaalsele sisule ning tõelise valiku keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse osas, loome- ja kultuurisektori konkurentsivõime oluline tingimus;

54. rõhutab, et intellektuaalomandi õiguste kaitse ei tohiks ohustada interneti neutraalsust;

55. rõhutab innovatiivsete digitaalteenuste astmelist kasvu kultuuriteostele juurde pääsemisel ning rõhutab vajadust tagada stabiilne keskkond, mis soodustab investeeringute tegemist loome- ja kultuurisektorisse, töökohtade loomist Euroopas ja innovatiivsete majandusmudelite soodustamist;

56. nõuab seetõttu, et komisjon töötaks intellektuaalomandi õiguste austamise valdkonnas välja reguleeriva raamistiku, mis oleks kohandatud kõnealuste sektorite eripärale ning ühtlustaks ja reformiks autoriõiguste raamistikku, et parandada juurdepääsu sisule, tugevdada autorite positsiooni ja valikut ning julgustada paremini jagama vastutust kogu digitaalse väärtusahela ulatuses, võttes nõuetekohaselt arvesse loome- ja kultuurisektori konkurentsivõimet;

57. rõhutab sellega seoses kultuuripärandile juurdepääsuga seotud kollektiivse esindamise organisatsioonide olulist rolli, et tagada intellektuaalomandi õiguste tõhus rakendamine ja lihtsustada kasutamist;

58. tuletab meelde loome- ja kultuurisektori potentsiaali rahvusvahelise koostöö ja ekspordi valdkonnas ning liidu huvi soodustada antud sektorite kutsealade esindajate vahetamist, sealhulgas kolmandate riikidega, ning meelitada ligi ja arendada loomingulisi talente; tuletab meelde loome- ja kultuurisektori olulist rolli Euroopa kultuuri levitamisel, selle atraktiivsuse suurendamisel ja selle edendamisel;

59. rõhutab vajadust teha tööd kunstnike staatuse vastastikuse tunnustamise nimel, kaaluda reisimisvõimaluste pakkumist ning koolitusprogrammide, võrgustike ja loome- ja kultuurisektori kutsealade esindajate (sealhulgas kultuurisektoris osalejate, kunstnike ja ka teoste) vaba liikumise optimaalset kasutamist;

60. peab hädavajalikuks, et liit ja selle liikmesriigid hoiaksid alal võimalust säilitada ja arendada oma kultuuri- ja audiovisuaalpoliitikat ning seda oma seadusandlike, reguleerivate ja traditsiooniliste õigusaktide raamistikus, järgides muu hulgas UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni; nõuab sellega seoses, et kultuuri- ja audiovisuaalsisuga teenuste väljajätmine (sealhulgas interneti kaudu) oleksid ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutes selgesõnaliselt sätestatud; rõhutab sellega seoses vajadust jätta kultuuri- ja audiovisuaalsektor ELi ja USA vabakaubanduslepingu mandaadist välja, tuletades meelde, et kultuuri- ja loomekaubad ei ole samasugused kaubad nagu kõik teised;

61. rõhutab vajadust säilitada vastavalt UNESCO 2005. aasta konventsioonile Euroopa Liidu ja liikmesriikide võimalus kavandada ja välja töötada kultuurilist mitmekesisust soodustavat poliitikat, mis on kohandatud digitaalajastule;

62. rõhutab vajadust tugevdada teoste digiteerimise poliitikat, et soodustada palju suurema hulga inimeste juurdepääsu Euroopa kultuuripärandi teostele;

63. rõhutab kultuurilise diplomaatia tähtsust ning ELi maailmatasandil osalejana toimimise vajadust, et parandada liidu loome- ja kultuurisektori ülemaailmset konkurentsivõimet;

64. kutsub komisjoni üles pakkuma välja loome- ja kultuurisektorite jaoks asjakohaseid vahendeid, mis võimaldavad headel tingimustel eksporti rahvusvahelistele turgudele;

65. nõuab, et loome- ja kultuurisektoreid edendataks Euroopa välisteenistuse kaudu;

66. rõhutab asjaolu, et kultuur mõjutab kaudselt ka teisi majandusvaldkondi; kutsub seetõttu loome-ja kultuurisektorit alustama koostööd teiste valdkondadega, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning turism, et leida lahendus digitaaltehnoloogia, globaliseerumise ja rahvusvahelistele turgudele pääsemisega seotud probleemidele;

Kohalik ja piirkondlik areng

67. rõhutab piirkondliku kultuuri- ja loomepoliitika tähtsust ning seega kohalike, piirkondlike ja makropiirkondlike asutuste keskset rolli loome- ja kultuurisektori edendamisel ja toetamisel, samuti rahvakultuuri edendamisel, ning õigete instrumentide ja rahastamiskorra kasutuselevõtul; tervitab avalike haldusasutuste algatusi piirkondlike äriliste tugistruktuuride väljaarendamisel loovtööstuste jaoks, sh ELi rahastatud projektide kaudu;

68. toonitab, et kultuuri- ja loometööstusest peaks saama osa ELi ja liikmesriikide sotsiaalmajanduslikest strateegiatest; rõhutab vajadust parema koordineerimise järele erinevate poliitikavaldkondade vahel, nagu tööstus-, haridus- ja innovatsioonipoliitika ning turismi-, regionaal-, linna-, kohaliku ja ruumilise arengu poliitika; ärgitab kohalikke ja piirkondlikke asutusi lisama vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele kultuuri- ja loomesektorit keskmise tähtajaga ja pikaajalistesse majandusstrateegiatesse;

69. toonitab kultuuri- ja loometööstuse valdkondadeülest olemust tõhusa kommunikatsioonivahendina ja nende globaalset tähtsust mitte ainult maailmamajanduse, vaid ka jätkusuutliku, aruka ja kaasava majanduskasvu, innovatsiooni, ettevõtluse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühiskonna arengu jaoks; toonitab asjaolu, et neil sektoritel on rikkalik kohalik ja piirkondlik kasvupotentsiaal, mis tähendab kultuuri- ja loomevaldkonna ettevõtjatele uusi turuvõimalusi ja seega ka tööhõivet kultuurisektoris;

70. on arvamusel, et nendes tööstustes leiduvaid eri pädevusi ning loojate ja tehnoloogia vahelist koostoimet tuleks toetada kohalike ja piirkondlike platvormide, võrgustike, klastrite, ettevõtlusinkubaatorite ning partnerluste loomise abil, mis toetaksid koostoimet, aitaksid leida mehhanisme loovuse ja innovatsiooni rahastamiseks ning toetada vabade töökohtade haldamist ning rahastamisvõimalusi;

71. rõhutab kultuurivaldkonna tähtsust linnade sotsiaal- ja majanduselu elavdamisel; palub komisjonil tungivalt toetada linnavalitusi üksteiselt õppimise protsessis, et ergutada kohaliku tasandi poliitiliste otsuste tegijaid parimaid tavasid jagama;

72. usub, et kultuuritaristu ajakohastamine saab aidata uuendada linnapiirkondi, millega kaasnevad sotsiaalne ja majanduslik kasu;

73. soovitab kasutada loomesektorites peituvad majanduspotentsiaali ära linnade ja piirkondade elukvaliteedi tõstmiseks;

74. julgustab territoriaalset paindlikkust, et tagada kõiki osalejaid (kunstnikke, kohalikke omavalitsusi, kutsealade esindajaid jne) ühendava kultuuri juhtimine kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

75. juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuri- ja loometööstus aitavad piirkondades enamate ja paremate töökohtade loomise potentsiaaliallikana kaasa sotsiaalsele ja territoriaalsele integratsioonile; tunneb muret asjaolu pärast, et neid kultuuri- ja loometööstuse aspekte ei ole piisavalt analüüsitud ega toetatud; toonitab, et seda sektorit puudutavate statistiliste andmete kogumine on ebapiisav kõikidel tasanditel, kusjuures halvim on olukord piirkondade ja kohalikul tasandil; rõhutab, et IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) mõju kultuuri- ja loomesektorile tuleb analüüsida, et kohandada see uue tehnoloogilise keskkonnaga ja siduda tehnoloogia arenguga;

76. toonitab, et loome- ja kultuurisektor, eelkõige VKE-d, on kohalikul, piirkondlikul ja piiriülesel (liikmesriik) tasandil olulised majanduskasvu ja arengu edendajad, eelkõige kultuuripärandi, turismi ja tippkeskuste edendamise kaudu, kuna soodustavad territooriumide atraktiivsust – pöörates erilist tähelepanu mahuka kultuuripärandiga piirkondadele – , sotsiaal-majanduslike struktuuride ümberkorraldamist, uute tegevusalade teket ning stabiilsete ja jätkusuutlike töökohtade loomist; juhib tähelepanu sellele, et see kehtib eelkõige turismisektori kohta, kuna tugeva kultuurisektoriga linnad ja piirkonnad on turistidele eriti atraktiivsed;

77. rõhutab, kui olulised on haridussüsteemid, milles edendatakse loovust alates lapseeast ning ergutatakse kunsti- ja kultuuriharidust, äratades selleks huvi loomemajanduse tegevuste ja toodete vastu alg- ja keskhariduse tasemel; rõhutab, et kuna kohalikud ja piirkondlikud asutused vastutavad sageli koolieelse ja esimese tasandi hariduse eest, peaks neil kultuuri ja loovuse käsitlemisel regionaal- ja linnaarengu lahutamatu osana olema oluline hariduslik ja kultuuriline roll; rõhutab, kui olulise on pidevalt muutuva tööturuga kohanemiseks mitteformaalne täiskasvanute oskuste arendamine.

78. rõhutab, et tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames ESFist ja ERFist saadavat rahastamist tuleks kasutada selleks, et aidata tugevdada kultuuri- ja loometööstust, nagu ka riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku institutsioonilist ja haldusalast suutlikkust nendega töötamiseks, suurendades niiviisi nendest tööstustest saadavat majanduslikku, sotsiaalset, hariduslikku ja kultuurilist kasu; juhib tähelepanu asjaolule, et äärepoolseimates piirkondades on kultuuri- ja loometööstuse ettevõtete asutamine ja edasiarendamine keerulisem;

79. on sellega seoses seisukohal, et teatavate riiklike ja piirkondlike toetusmeetmetega kinosektorile kehtestatud territoriaalseks muutmise nõuded aitavad luua kultuuri ja territooriumi vahelisi seoseid ning neid tuleb säilitada vastavalt 2001. aasta kinoteatises[17] sätestatud kriteeriumidele;

80. leiab, et loome- ja kultuurisektoris toimuvad aktiivsed muutused ning need muutused võimaldavad luua rühmitusi, mis võivad saada linnade ja regioonide arengu eestvedajateks;

81. juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuri- ja loometööstus aitab kaasa Euroopa tohutu kultuuri-, ajaloo- ja arhitektuuripärandi säilitamisele ja parandamisele; rõhutab, kui oluline on liikuv kultuuripärand ehk inimeste loovuse tulemusel kogu ajaloo vältel kuni tänapäevani valminud kultuuriteosed; toonitab, et kultuuri- ja loomesektorid on olulised ELi turismitööstuse arenguks ning pakuvad nii EList kui ka muudest riikidest pärit turistidele suurt huvi; on seisukohal, et seda lisandväärtust arvestades tuleks kultuuri- ja loomesektoreid ELi tulevasest eelarvest ning 2014.-2020. aastateks koostatud riiklike ja kohalike programmdokumentide kaudu kindlalt toetada, sest nad pakuvad olulisi majanduslikke võimalusi;

82. osutab vajadusele säilitada rahvuslikku pärandit ja tutvustada piirkondade kultuuripärandit riigis ja välismaal;

83. on arvamusel, et loomingulised inimesed, tooted ja teenused peaksid ELi kultuurilise mitmekesisuse osana olema tugeva Euroopa ühisturu ning hästi arenenud piirkondade alus ning kohalike majanduste alus, kus nad saavad anda oma panuse uue majandustegevuse ja töökohtade loomisesse; nõuab kultuuri- ja loometööstuse paremat kasutust uute investeeringute ja mitmesuguste annete ligimeelitamisel Euroopasse; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektori ettevõtetel puudub lihtne juurdepääs rahastamisele; kutsub liikmesriike üles võtma loomemajanduse toetamiseks asjakohaseid sotsiaal- ja eelarvemeetmeid ning toetama Euroopa turuga kohandatud uusi kultuuri- ja loometööstuse ettevõtlusmudeleid, mis võimaldaksid kunstnike ning kultuuri- ja loometööstuses töötavate inimeste liikuvust ning aitaksid neil ületada erinevate maksu- või sotsiaalsüsteemide või keelebarjääriga seotud raskusi ning edendada paremini riikide ja kultuuridevahelist arusaamist;

o

o        o

84. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT L 201, 25.7.2006, lk 15.
• [2]  ELT C 311, 21.12.2007, lk 7.
• [3]  ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.
• [4]  ELT L 372, 27.12.2006, lk 1.
• [5]  ELT L 327, 24.11.2006, lk 12.
• [6]  ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 32.
• [7]  ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 223.
• [8]  ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 25.
• [9]  Dok 8749/1/09 REV 1 ja 8749/1/09 REV 1 COR 1.
• [10]  ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 135.
• [11]  ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 142.
• [12]  Dok 17566/12.
• [13]  CdR 2391/2012.
• [14]  SWD(2012)0286.
• [15]  COM(2012)0537.
• [16]  ELT L 95, 15.4.2010, lk 1. Parandatud redaktsioon ELT L 263, 6.10.2010, lk 15.
• [17]  EÜT C 43, 16.2.2002, lk 6.

SELETUSKIRI

Nii loome- kui ka kultuurisektor koosneb väga erineva suurusega heterogeensetest organisatsioonidest, kes tegutsevad niisugustes eri valdkondades nagu arhitektuur, kunstkäsitöö, kultuuripärand, disain, festivalid, filmid, televisioon, muusika, kujutav kunst, näitekunst, arhiivid ja raamatukogud, kirjastamine või raadio. Euroopa konkurentsivõime 2010. aasta aruande kohaselt annavad need sektorid Euroopa Liidus kuni 4,5% SKPst ja pakuvad tööd 8,5 miljonile inimesele. Paljud uuringud kinnitavad kõnealuste sektorite majanduslikku tähtsust majanduslangusest rängalt tabatud Euroopas, kusjuures nende sektorite majanduskasv on keskmisest suurem.

Need sektorid etendavad ühtlasi olulist rolli innovatsiooni kiirendajate ja levitajatena ning nende positiivne mõju ei piirdu üksnes kultuuri- ja loomevaldkonnaga, vaid laieneb ka arvukatele majandussektoritele. Dünaamilise ja särava Euroopa saadikutena peavad kultuuri- ja loomesektor seisma tänapäeval silmitsi arvukate probleemidega, mis tulenevad üleminekust digitaalajastule, üleilmastumisest, turgude suurest kultuurilisest ja keelelisest killustatusest ning nende sektorite raskusest rahastamisele juurdepääsul.

Neid probleeme silmas pidades tuleb muuta loome- ja kultuurisektori avalikku ja poliitilist käsitlust ja nägemust. On aeg näidata, et nendes sektorites luuakse väärtuseid ja töökohti, mida üldjuhul ei saa ümber paigutada, et neil on reaalne ühiskondlik panus ja nendest sõltub Euroopa digitaalne tulevik.

Komisjoni ettepanek

Komisjoni teatis „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks”[1] on jätkuks 2010. aastal avaldatud rohelisele raamatule kultuuri- ja loomemajanduse kohta ning sellele järgnenud avalikule konsulteerimisele 2011. aastal. Teatises esitatakse uus strateegia, mille eesmärk on kasutada tulemuslikult ära kõnealuste sektorite potentsiaal majanduse elavdamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas. Endiselt ei tunnustata täielikult kultuuri- ja loomesektori edasiviivat rolli Euroopa Liidu sotsiaal-majandusliku arengu võimaliku edendajana.

Teatises juhitakse tähelepanu mitmele algatusele, mille eesmärk on edendada ajakohast reguleerivat keskkonda, tugevdada kõnealuste sektorite potentsiaali konkurentsivõime ja ekspordi valdkonnas ning suurendada võimalikult palju kogu majandusele avalduvat positiivset mõju.

Lisaks on komisjon koostanud loetelu soovitustest, mille eesmärk on luua soodsad tingimused kultuuri- ja loomesektori arenguks, esitades kuus peamist mõjutegurit, milleks on oskuste arendamine, juurdepääs rahastamisele, uute ärimudelite levitamine, publiku laiendamine, pääs rahvusvahelistele turgudele ja muude sektoritega sidemete tugevdamine.

Kõnealune teatis tõendab komisjoni valmisolekut kasutada loome- ja kultuurisektorit vahendina, mis võimaldab soodustada tihedamat koostööd eri tegevusvaldkondade vahel, eeskätt kultuuri, hariduse, tööstuse, majandusküsimuste, turismi, linna- ja regionaalarengu ning territoriaalse planeerimise alal.

Rahaliste vahendite osas kavatseb komisjon toetuda Euroopa fondidele, et suurendada kõnealustele sektoritele antavat abi, eelkõige programmi „Loov Euroopa” abil, mille eelarve aastateks 2014–2020 on 1,8 miljardit eurot, ja ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud vahendite abil.

Raportööri seisukoht

Raportöör tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle hoogustada arutelu meetmete üle, mida tuleb võtta selleks, et anda vajalik tõuge kultuuri- ja loomesektori edendamisele majanduskasvu ja tööhõive soodustamiseks Euroopa Liidus.

Raportöör toetab komisjoni nõudmist, et liikmesriigid võtaksid kõikidel territoriaalsetel tasanditel ning vajaduse korral koos kõikide asjakohaste avaliku ja erasektori sidusrühmadega teatises esitatud meetmeid.

Sellest hoolimata tuleks mitut kõnealuse ettepaneku aspekti veel parandada ja selgitada. Konkreetselt on tegu järgmiste punktidega.

1. Loome- ja kultuurisektori arenguks vajalike tingimuste loomine

Raportöör peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõnealuseid sektoreid ei ole väga täpselt määratletud ning puudub usaldusväärne statistika. Sellega seoses oleks ühest küljest soovitav koostada kultuuri- ja loomesektori üksikasjalik uuring, mis põhineks iga sektori ja allsektori arvandmetel, et rõhutada loome- ja kultuurisektori kogupanust Euroopa majandusse, eelkõige otsese ja kaudse tööhõive ning majandustegevuse osas (käive) kogu Euroopa territooriumil. Teisest küljest oleks soovitav koostada monograafiad, milles kirjeldatakse kultuuri- ja loomesektori eri harusid, et rõhutada seda, kuidas igat kõnealust sektorit igapäevaselt kasutatakse, milline on iga haru majanduslik kaal otsese ja kaudse tööhõive osas ning milline on nende digitaliseerituse aste.

2. Hariduse ja koolituse tähtsus

Raportöör nõuab tungivalt, et liidu tasandil ja liikmesriikides toetataks ja tunnustataks Euroopa kultuuriliselt ainulaadseks muutva loome- ja kultuurisektori nähtavust. Raportöör on ühtlasi arvamusel, et inimestele tuleb juba varajases eas tagada parem juurdepääs kultuurile ja kultuuriharidus.

Sellega seoses teeb ta ettepaneku tagada oskuste ja kvalifikatsioonide nähtavus akadeemilistel ja kutsealastel eesmärkidel, nõuab suuremat sünergilist toimet majandus- ja haridusvaldkonna vahel ning teeb ettepaneku luua platvorm, mis oleks suunatud teabevahetusele, ühendustele ja partnerlustele, et parandada kõnealuste sektorite konkurentsivõimet, sest loome- ja kultuurisektoril on oskuseid parandav mõju.

3. Loome- ja kultuurisektori rahastamine

Raportöör nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tunnistaksid, et kõnealuste sektorite puhul on rahastamise kättesaadavus oluline küsimus. Seetõttu tuleb luua soodne reguleeriv ja fiskaalraamistik, kasutada kõiki vahendeid ja programme, et lihtsustada loome- ja kultuurisektori juurdepääsu rahastamisele niisuguste vahendite abil, ning leida uusi rahastamismudeleid ning loome- ja kultuurisektori toetamise viise, kuna kogu loometöö on seotud riskide võtmisega. Euroopa peab ergutama investoreid toetama loome- ja kultuurisektorit.

4. Probleemid

Raportöör ei eita, et probleemid tuleb muuta uuteks võimalusteks edendada majanduskasvu ja tööhõivet, ning nõuab uute vahendite väljatöötamist või olemasolevate vahendite tõhustamist, et kultuuri- ja loomesektor suudaks paremini toime tulla digitaalajastule üleminekuga ja üleilmastumisega. Väga oluline on kaitsta intellektuaalomandit ning luua ekspordi ja rahvusvahelistumise valdkonnas vahendid Euroopa kultuurilise eripära kaitsmiseks. Loome- ja kultuurisektorit tuleb ergutada näitama ja nähtavamaks muutma oma kohalolekut rahvusvahelistel turgudel, sealhulgas rahvusvaheliste partnerlussuhete ja koostöö loomise kaudu kolmandate riikidega.

5. Kohalik ja piirkondlik areng

Raportööri hinnangul osalevad loome- ja kultuurisektor kultuuri ja piirkondade edendamises ning ta ergutab liikmesriike ja nende kaudu kohalikke omavalitsusi edendama ja toetama kõnealuseid sektoreid, millel on mitmekesine ja tulemuslik mõju kõikidele piirkondadele. Arvesse tuleb võtta kõnealuste sektorite mitmemõõtmelist ökosüsteemi ja luua kogemuste vahetamise võrgustik, et tugevdada linnade, kultuuri, loovuse ja majanduse vahelisi sidemeid.

Kokkuvõte

Raportöör on veendunud, et niisuguse üldise majanduskriisi ajal, mis kahjustab eelkõige inimeste Euroopasse kuulumise tunnet, näib olevat väga tähtis toetada kultuuri- ja loomesektorit, mis aitavad praegu ja ka tulevikus kaasa majanduskasvule ja tööhõivele Euroopas.

Raportöör loodab väga, et komisjon ja liikmesriigid on sellest täielikult teadlikud ning võtavad kasutusele poliitikavaldkondade integreeritud lähenemisviisi, sest kultuuri ei tohi vaadelda isoleeritud valdkonnana, otse vastupidi, kultuur on võimendaja ning Euroopa kultuuripealinnad on selle integratsiooni laboratooriumid.

Loome- ja kultuurisektorit tuleb kasutada majandusliku ja sotsiaalse arengu edasiviijatena ning nende sektorite eesmärk peab olema ka säästva arengu saavutamine, millel on nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult kasulik mõju.

Kuna kõnealustel sektoritel on tugeva rahvusliku identiteedi kõrval ka Euroopa ja isegi rahvusvaheline mõõde, oleks soovitav aeg-ajalt arendada liikmesriikidevahelisi piiriüleseid koostööprojekte.

Kuna kultuuri- ja loomesektor aitavad selgelt stimuleerida majanduskasvu ja luua töökohti, tahaks loota, et asjaomased poliitikud teevad organisatsioonilises mõttes koostööd võimalikult ulatusliku konsensuse alusel, et seada Euroopa tähelepanu keskmesse loovus ja kultuur ning valmistada inimesi paremini ette üleilmastunud maailmas esilekerkivateks uuteks probleemideks.

• [1]  COM(2012)0537.

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (4.6.2013)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

kultuuri- ja loomesektori edendamise kohta ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks
2012/2302 (INI))

Arvamuse koostaja: Oldřich Vlasák

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toonitab kultuuri- ja loometööstuse valdkondadeülest olemust tõhusa kommunikatsioonivahendina ja nende globaalset tähtsust mitte ainult maailmamajanduse, vaid ka jätkusuutliku, aruka ja kaasava majanduskasvu, innovatsiooni, ettevõtluse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühiskonna arengu jaoks; toonitab asjaolu, et neil sektoritel on rikkalik kohalik ja piirkondlik kasvupotentsiaal, mis tähendab kultuuri- ja loomevaldkonna ettevõtjatele uusi turuvõimalusi ja seega ka tööhõivet kultuurisektoris;

2.  toonitab, et kultuuri- ja loometööstusest peaks saama osa ELi ja liikmesriikide sotsiaalmajanduslikest strateegiatest; rõhutab vajadust parema koordineerimise järele erinevate poliitikavaldkondade vahel, nagu tööstus-, haridus- ja innovatsioonipoliitika ning turismi-, regionaal-, linna-, kohaliku ja ruumilise arengu poliitika; ärgitab kohalikke ja piirkondlikke asutusi lisama vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele kultuuri- ja loomesektorit keskmise tähtajaga ja pikaajalistesse majandusstrateegiatesse;

3.  toonitab, et tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames ESFist ja ERDFist saadavat rahastamist tuleks kasutada selleks, et aidata tugevdada kultuuri- ja loometööstust, nagu ka riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku institutsioonilist ja haldusalast suutlikkust nendega töötamiseks, suurendades niiviisi nendest tööstustest saadavat majanduslikku, sotsiaalset, hariduslikku ja kultuurilist kasu; juhib tähelepanu asjaolule, et äärepoolseimates piirkondades on kultuuri- ja loometööstuse ettevõtete asutamine ja edasiarendamine keerulisem;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuri- ja loometööstus aitavad piirkondades enamate ja paremate töökohtade loomise potentsiaaliallikana kaasa sotsiaalsele ja territoriaalsele integratsioonile; tunneb muret asjaolu pärast, et neid kultuuri- ja loometööstuse aspekte ei ole piisavalt analüüsitud ega toetatud; toonitab, et seda sektorit puudutavate statistiliste andmete kogumine on ebapiisav kõikidel tasanditel, kusjuures halvim on olukord piirkondade ja kohalikul tasandil; rõhutab, et IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) mõju kultuuri- ja loomesektorile tuleb analüüsida, et kohandada see sektor uue tehnoloogilise keskkonnaga ja siduda tehnoloogia arenguga;

5.  on arvamusel, et loomingulised inimesed, tooted ja teenused peaksid ELi kultuurilise mitmekesisuse osana olema tugeva Euroopa ühisturu ning hästi arenenud piirkondade alus ning kohalike majanduste alus, kus nad saavad anda oma panuse uue majandustegevuse ja töökohtade loomisesse; nõuab kultuuri- ja loometööstuse paremat kasutust uute investeeringute ja mitmesuguste annete ligimeelitamisel Euroopasse; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektori ettevõtetel puudub lihtne juurdepääs rahastamisele; kutsub liikmesriike üles võtma loomemajanduse toetamiseks asjakohaseid sotsiaal- ja eelarvemeetmeid ning toetama Euroopa turuga kohandatud uusi kultuuri- ja loometööstuse ettevõtlusmudeleid, mis võimaldaksid kunstnike ning kultuuri- ja loometööstuses töötavate inimeste liikuvust ning aitaksid neil ületada erinevate maksu- või sotsiaalsüsteemide või keelebarjääriga seotud raskusi ning edendada paremini riikide ja kultuuridevahelist arusaamist;

6.  on arvamusel, et nendes tööstustes leiduvaid eri pädevusi ning loojate ja tehnoloogia vahelist koostoimet tuleks toetada kohalike ja piirkondlike platvormide, võrgustike, klastrite, ettevõtlusinkubaatorite ning partnerluste loomise abil, mis toetaksid koostoimet, aitaksid leida mehhanisme loovuse ja innovatsiooni rahastamiseks ning toetada vabade töökohtade haldamist ning rahastamisvõimalusi;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuri- ja loometööstus aitab kaasa Euroopa tohutu kultuuri-, ajaloo- ja arhitektuuripärandi säilitamisele ja parandamisele; rõhutab, kui oluline on liikuv kultuuripärand ehk inimeste loovuse tulemusel kogu ajaloo vältel kuni tänapäevani valminud kultuuriteosed; toonitab, et kultuuri- ja loomesektorid on olulised ELi turismitööstuse arenguks ning pakuvad nii EList kui ka muudest riikidest pärit turistidele suurt huvi; on seisukohal, et seda lisandväärtust arvestades tuleks kultuuri- ja loomesektoreid ELi tulevasest eelarvest ning 2014.-2020. aastateks koostatud riiklike ja kohalike programmdokumentide kaudu kindlalt toetada, sest nad pakuvad olulisi majanduslikke võimalusi;

8.  rõhutab, kui olulised on haridussüsteemid, milles edendatakse loovust alates lapseeast ning ergutatakse kunsti- ja kultuuriharidust, äratades selleks huvi loomemajanduse tegevuste ja toodete vastu alg- ja keskhariduse tasemel; rõhutab, et kuna kohalikud ja piirkondlikud asutused vastutavad sageli koolieelse ja esimese tasandi hariduse eest, peaks neil kultuuri ja loovuse käsitlemisel regionaal- ja linnaarengu lahutamatu osana olema oluline hariduslik ja kultuuriline roll; rõhutab, kui olulise on pidevalt muutuva tööturuga kohanemiseks mitteformaalne täiskasvanute oskuste arendamine.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Luís Paulo Alves, Jean-Jacob Bicep, John Bufton, Nikos Chrysogelos, Francesco De Angelis, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Vincenzo Iovine, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva Kekuš, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Ana Miranda, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Georgios Stavrakakis, Csanád Szegedi, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Martina Anderson, Vasilica Viorica Dăncilă, Karin Kadenbach, Lena Kolarska-Bobińska, Elisabeth Schroedter, Patrice Tirolien, Evžen Tošenovský, Manfred Weber, Iuliu Winkler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Albert Deß, Takis Hadjigeorgiou, Katarína Neveďalová

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	18.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zoltán Bagó, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Petra Kammerevert, Emma McClarkin, Emilio Menéndez del Valle, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Monika Panayotova, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Marco Scurria, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	François Alfonsi, Liam Aylward, Ivo Belet, Nadja Hirsch, Iosif Matula, Georgios Papanikolaou, Kay Swinburne, Inês Cristina Zuber