Menetlus : 2012/0061(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0249/2013

Esitatud tekstid :

A7-0249/2013

Arutelud :

PV 15/04/2014 - 14
CRE 15/04/2014 - 14

Hääletused :

PV 16/04/2014 - 7.19
CRE 16/04/2014 - 7.19
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0415

RAPORT     ***I
PDF 1120kWORD 891k
4.7.2013
PE 498.030v02-00 A7-0249/2013

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta

(COM(2012)0131 – C7‑0086/2012 – 2012/0061(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Danuta Jazłowiecka

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta

(COM(2012)0131 – C7‑0086/2012 – 2012/0061(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0131),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0086/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2012. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0249/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Töötajate vaba liikumine annab kõikidele kodanikele õiguse liikuda töötamise ja elamise eesmärgil vabalt ühest liikmesriigist teise ning kaitseb töötajaid diskrimineerimise eest tööhõive, töötasu ja muude töötingimuste osas võrreldes vastuvõtva riigi kodanikega. Seda tuleb vaadelda eraldi teenuste osutamise vabadusest, mis hõlmab ettevõtjate õigust pakkuda teenuseid mõnes teises liikmesriigis ning lähetada nende teenuste osutamiseks vajalike tööde tegemiseks ajutiselt oma töötajaid.

(2) Teenuste osutamise vabadus hõlmab ettevõtjate õigust osutada teenuseid mõnes teises liikmesriigis, kuhu nad võivad nende teenuste osutamiseks vajalike tööde tegemiseks lähetada ajutiselt oma töötajaid. Töötajate lähetamise seisukohast tuleb seda vabadust vaadelda eraldi töötajate vabast liikumisest, mis annab kõikidele kodanikele õiguse liikuda töötamise ja elamise eesmärgil vabalt ühest liikmesriigist teise ning kaitseb töötajaid diskrimineerimise eest tööhõive, töötasu ja muude töötingimuste osas võrreldes vastuvõtva riigi kodanikega.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b) Et tagada direktiivi 96/71/EÜ täitmine, tekitamata seejuures tarbetut halduskoormust teenuseosutajatele, on oluline, et neid kriteeriume, mis on nimetatud käesoleva direktiivi sätetes eeskirjade kuritarvitamise ja nendest kõrvalehoidmise ennetamise kohta, käsitletakse soovitusliku loeteluna, mis ei ole ammendav. Eelkõige ei tohiks nõuda iga kriteeriumi täitmist iga lähetuse puhul.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Selleks et ennetada ja vältida kohaldatavatest eeskirjadest kõrvalehoidmist ja/või nende kuritarvitamist ettevõtjate poolt, kes kasutavad lubamatult või pettuslikult ära aluslepingus sätestatud teenuste osutamise vabadust ja/või direktiivi 96/71/EÜ kohaldamist, ning sellise praktikaga võidelda, tuleks parandada lähetamise põhimõtte rakendamist ja järelevalvet.

(4) Selleks et ennetada ja vältida kohaldatavatest eeskirjadest kõrvalehoidmist ja/või nende kuritarvitamist ettevõtjate poolt, kes kasutavad lubamatult või pettuslikult ära aluslepingus sätestatud teenuste osutamise vabadust ja/või direktiivi 96/71/EÜ kohaldamist, ning sellise praktikaga võidelda, tuleks parandada lähetamise põhimõtte rakendamist ja järelevalvet ning liidu tasandil kasutusele võtta rohkem ühtlustatud kriteeriume, mis hõlbustavad eeskirjade ühist tõlgendamist. Siinkohal tuleb rõhutada järelevalvevahendite tähtsust, et tagada kinnipidamine kohaldatavast eeskirjadest, eelkõige minimaalsetest töötingimustest, ning karistada neid, kes hoiavad nende eeskirjade täitmisest kõrvale.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Eeskirjade täitmata jätmise korral, näiteks töötajate fiktiivse lähetamise korral, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus). Kui on vaja kindlaks määrata, millist õigust kohaldada Rooma I määruse alusel, tuleks arvesse võtta neid sätteid, mis on töötaja jaoks kõige soodsamad.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b) Kõik käesoleva direktiiviga kehtestatavad meetmed peaksid olema põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad, et lähetatud töötajaid kaitstes mitte tekitada halduskoormust või vähendada potentsiaali, mis ettevõtetel ning eriti VKEdel on uute töökohtade loomiseks.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Seega tuleks lähetamise põhimõtte ajutist olemust määratlevad elemendid, milles eeldatakse, et tööandja asub tõepoolest lähetatava liikmesriigi territooriumil, ning direktiivi 96/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta)(edaspidi „Rooma I määrus”) omavaheline seos selgemaks muuta.

(5) Seega tuleks lähetamise põhimõtte ajutist olemust määratlevad elemendid, milles eeldatakse, et tööandja asub tõepoolest lähetatava liikmesriigi territooriumil, ning direktiivi 96/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta)(edaspidi „Rooma I määrus”) omavaheline seos selgemaks muuta, et tagada selle direktiivi võimalikult laialdane rakendamine.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid pakkuma komisjonile vajaduse korral tuge, järelevalvet ja tagasisidet käesoleva direktiivi rakendamisega seoses.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Samamoodi nagu direktiivi 96/71/EÜ puhul ei tohiks käesolev direktiiv piirata õigusaktide kohaldamist, mida vastavalt Rooma I määruse artiklile 8 kasutatakse individuaalsete töölepingute suhtes, ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) kohaldamist.

(6) Samamoodi nagu direktiivi 96/71/EÜ puhul ei tohiks käesolev direktiiv piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määruse (EL) nr 465/2012 või ELi toimimise lepingu artiklite 45 ja 46 kohaldamist. Käesoleva direktiivi sätetega ei tohiks piirata liikmesriikide õigust kehtestada lähetatud töötajatele soodsamaid tingimusi.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Liikmesriigid peaksid tagama vajalikud vahendid, et muuta kontrollimised tulemuslikuks ning et käesoleva direktiivi kohastele teabenõuetele, mille on esitanud vastuvõttev liikmesriik või asutamiskoha liikmesriik, oleks võimalik põhjendamatu viivituseta vastata.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Ametiühingud mängivad teenuste osutamise raames töötajate lähetamisel olulist rolli, kuna nad võivad vastavalt siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega määrata kindlaks töötasu miinimummäärad, mida kohaldatakse eraldi või samaaegselt.

(8) Paljudes liikmesriikides täidavad sotsiaalpartnerid teenuste osutamise raames töötajate lähetamisel olulist rolli, kuna nad võivad vastavalt siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega määrata kindlaks töötasu miinimummäärad, mida kohaldatakse eraldi või samaaegselt. Selle õigusega peaks sotsiaalpartnerite jaoks kaasnema ka kohustus anda teavet nende määrade kohta.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Direktiivi 96/71/EÜ jõustamisel täidavad kõige tähtsamat rolli liikmesriikide järelevalveasutused. Mitteametlikku töötamist on võimalik piirata vaid juhul, kui tulemuslikult ja tõhusalt kontrollida minimaalsete töötingimuste täitmist. Liikmesriikide järelevalvet ei tohiks mingil moel takistada.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Nõuetekohane ja tõhus rakendamine ning jõustamine on lähetatud töötajate õiguste kaitsmise peamised elemendid, samal ajal kui puudulik jõustamine nõrgendab selles valdkonnas kehtivate liidu eeskirjade tõhusust. Seetõttu on oluline rõhutada komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostööd, pisendamata siinjuures tööinspektsioonide ja sotsiaalpartnerite tähtsat rolli.

(10) Nõuetekohane ja tõhus rakendamine ning jõustamine on olulise tähtsusega, et kaitsta lähetatud töötajate õigusi ning tagada ettevõtjate õigus osutada teenuseid teises liikmesriigis, samal ajal kui puudulik jõustamine nõrgendab selles valdkonnas kehtivate liidu eeskirjade tõhusust. Seetõttu on oluline alustada ja jätkata tihedat koostööd liikmesriikide, komisjoni ning asjaomaste riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste vahel, rõhutades siinjuures tööinspektsioonide ja sotsiaalpartnerite tähtsat rolli.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Tõhusad järelevalvemenetlused liikmesriikides on hädavajalikud ning seepärast tuleks neid rakendada kogu Euroopas. Liikmesriigid peaksid ette nägema piisavad rahalised vahendid, et pädevad asutused saaksid kohaldatavatest eeskirjadest kõrvalehoidmist avastada ja sellega võidelda. Selleks, et tagada direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi sätete täielik järgimine, on liikmesriikidel õigus läbi viia tõhusaid, korrapäraseid ja paindlikke kontrollimisi, tingimusel et need kontrollimised on põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Siinkohal on eelduseks vastastikune usaldus, koostöövaim ja pidev dialoog ning vastastikune mõistmine.

(11) Siinkohal on eelduseks vastastikune usaldus, koostöövaim ja pidev dialoog ning vastastikune mõistmine. Direktiivi 96/71/EÜ jõustamisel on jätkuvalt probleemiks liikmesriikide ebapiisav koostöö, mis takistab ettevõtete jaoks võrdsete tingimuste loomist ja töötajate kaitsmist. Liikmesriikide suutmatusest täielikult järgida käesolevat direktiivi tuleks teavitada komisjoni, kes otsustab, kas algatada aluslepingu kohaselt rikkumismenetlus.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

(12) Selleks et lihtsustada direktiivi 96/71/EÜ paremat ja ühtsemat kohaldamist, on oluline luua halduskoostööd hõlbustav elektrooniline teabevahetussüsteem ning pädevad asutused peaksid kasutama siseturu infosüsteemi (IMI) nii palju kui võimalik. See ei tohiks aga takistada halduskoostööd käsitlevate kahepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist.

(12) Selleks et lihtsustada direktiivi 96/71/EÜ paremat ja ühtsemat kohaldamist, on oluline luua halduskoostööd hõlbustav elektrooniline teabevahetussüsteem ning pädevad asutused peaksid kasutama nii palju kui võimalik siseturu infosüsteemi (IMI) ning muid väljakujunenud koostöövorme, nagu kahepoolsed lepingud või kokkulepped.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Halduskoostöös ja vastastikuses abistamises liikmesriikide vahel tuleks järgida direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju ning siseturu infosüsteemi kaudu (IMI) toimuvas koostöös ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ning määrust (EL) xxx siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus).

(13) Halduskoostöös ning kiiresti ja ulatuslikult toimuvas vastastikuses abistamises liikmesriikide vahel tuleks järgida direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju ning siseturu infosüsteemi kaudu (IMI) toimuvas koostöös ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ning määrust (EL) xxx siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus).

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Muret tekitab see, et liikmesriikidel on endiselt suuri raskusi piiriüleste haldustrahvide sissenõudmisel ja karistuste jõustamisel, seepärast on tulevastes õigusaktides vaja käsitleda haldustrahvide ja karistuste vastastikust tunnustamist.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Selgemaks tuleks muuta liikmesriikide kohustusi teha töötingimusi käsitlev teave nii teistest liikmesriikidest pärit teenuseosutajatele kui ka asjaomastele lähetatud töötajatele avalikult kättesaadavaks ja tagada sellele juurdepääs.

(14) Keerukas ligipääs töötingimusi käsitlevale teabele on sageli põhjuseks, miks teenuseosutajad ei kohalda kehtivaid eeskirju. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama, et selline teave tehakse tasuta avalikult kättesaadavaks ja et tegelik juurdepääs sellele on tagatud nii teistest liikmesriikidest pärit teenuseosutajatele kui ka asjaomastele lähetatud töötajatele. Liikmesriigid peaksid ühtlasi looma kontaktpunktid, et töötajad ja teenuseosutajad saaksid kasutada oma õigust saada teavet, nõu ja tuge.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Kui töötingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutes, mis on kuulutatud üldiselt kohaldatavaks, peaksid liikmesriigid tagama nende kollektiivlepingute avaldamise ja kättesaadavuse.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama, kuidas tehakse teenuste osutajatele ja saajatele hõlpsasti kättesaadavaks vajalik teave, soovituslikult võiks see toimuda veebisaidi kaudu, järgides veebisisu kättesaadavuse standardeid. Sellised veebisaidid peaksid hõlmama eelkõige neid veebisaite, mis on loodud vastavalt ELi eeskirjadele, et edendada ettevõtlust ja/või piiriüleste teenuste arengut.

(15) Teabe kättesaadavuse parandamiseks tuleks liikmesriikides luua üks ühtne teabe andmise allikas. Iga liikmesriik peaks looma veebisisu kättesaadavuse standardeid järgides ühtse ametliku riikliku veebisaidi ja muud kohased kommunikatsioonivahendid. Selline veebisait peaks hõlmama eelkõige teavet töötingimuste kohta, mida selle riigi territooriumil kohaldatakse lähetatud töötajatele, ning linke veebisaitidele, mis on loodud vastavalt liidu eeskirjadele, et edendada ettevõtlust ja/või teenuste piiriülese osutamise arengut.

Selgitus

Praegune olukord, kus teavet töötingimuste kohta tuleb otsida eri allikatest, soodustab eeskirjade mittetundmist ja sellest tulenevalt ka mittetäitmist. Teabe andmise ühtse allika loomine peaks aitama nii tööandjatel kui ka töötajatel teavet paremini kätte saada.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Selleks et tagada lähetatud töötajate puhul järgitavaid töötingimusi käsitlevate sisuliste eeskirjade nõuetekohane kohaldamine ning nende täitmise järelevalve, peaksid liikmesriigid kohaldama ettevõtjate suhtes, kes lähetavad töötajaid teenuste osutamise eesmärgil, vaid teatavaid kontrollimeetmeid või haldusformaalsusi. Selliseid meetmeid ja formaalsusi võib kehtestada ainult juhul, kui pädevad ametiasutused ei saa ilma nõutud teabeta oma järelevalveülesandeid tõhusalt täita ning kui vajalik teave ei ole lähetatud töötajate tööandja või teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriigi asutuste kaudu mõistliku aja jooksul lihtsasti kättesaadav ja/või kui vähem piiravate meetmetega ei ole tagatud riiklike kontrollimeetmete eesmärkide saavutamine.

(16) Selleks et tagada lähetatud töötajate puhul järgitavaid töötingimusi käsitlevate sisuliste eeskirjade nõuetekohane kohaldamine ning nende täitmise järelevalve, peaksid liikmesriigid kohaldama ettevõtjate suhtes, kes lähetavad töötajaid teenuste osutamise eesmärgil, peamisi kontrollimeetmeid ja haldusformaalsusi, millega tõhusalt ennetada ja vältida pettust ja kõlvatut konkurentsi. Liikmesriigid võivad kehtestada vajalikuks peetavaid täiendavaid haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid, et tagada direktiivis 96/71/EÜ ja käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste tõhus järelevalve ja täitmine.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Tõhusaks võitluseks varjatud tööhõivega peaks piisama ennetus- ja kontrollimeetmete terviklikust süsteemist ja hoiatavatest karistustest, et tuvastada ja vältida fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjatega seotud juhtumeid.

(17) Selleks et tõhusalt jõustada kohaldatavad töötingimused, tuleks ennetus- ja kontrollimeetmete tervikliku süsteemi ja hoiatavate karistuste abil keelata füüsilisest isikust ettevõtja staatuse igasugune petturlik kasutamine, mille eesmärk on kõrvale hoida direktiivi 96/71/EÜ sätete täitmisest. Liikmesriigid peaksid tagama, et on loodud mehhanismid, mille abil tuvastada fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Töötingimuste tõhusaks jõustamiseks on tarvis ka võidelda fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu. Sel on otsustav tähtsus võimaliku kuritarvitamise vältimiseks. Vastutaval asutusel peaksid olema vajalikud vahendid, et kontrollida, kas töötajad, kes väidetavalt on füüsilisest isikust ettevõtjad, ei ole tegelikult olulisel määral korduvalt palgatud sama tööandja poolt või tööandjaga mingit liiki hierarhilise töösuhtega seotud.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Riiklikel tööinspektsioonidel, sotsiaalpartneritel ja muudel järelevalveorganitel on ja peaks olema ka edaspidi selles valdkonnas esmatähtis roll.

(19) Riiklikel tööinspektsioonidel, sotsiaalpartneritel ja muudel järelevalveorganitel on ja peaks olema ka edaspidi selles valdkonnas esmatähtis roll. Järelevalveasutuse tööd ei tohiks mingil moel takistada.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Selleks et tööturgude ja töösuhete süsteemide mitmekesisusega paindlikult toime tulla, võivad lähetatud töötajate töötingimuste täitmist erandkorras kontrollida muud turul osalejad ja/või asutused tingimusel, et nad pakuvad asjaomastele isikutele samaväärsel tasemel kaitset ning teostavad järelevalvet diskrimineerimata ja erapooletult.

(20) Selleks et tööturgude ja töösuhete süsteemide mitmekesisusega paindlikult toime tulla, võivad lähetatud töötajate töötingimuste täitmist kontrollida sotsiaalpartnerid ja/või erandkorras muud riiklikud asutused tingimusel, et nad pakuvad asjaomastele isikutele samaväärsel tasemel kaitset ning teostavad järelevalvet diskrimineerimata ja erapooletult.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Liikmesriikide kontrolliasutused ning muud asjakohased järelevalve- ja täiteasutused peaksid tegema koostööd ja vahetama asjakohaste õigusaktidega ettenähtud teavet, et kontrollida, kas lähetatud töötajate suhtes kohaldatavatest eeskirjadest on kinni peetud.

(21) Liikmesriikide kontrolliasutused ning muud asjakohased riiklikud järelevalve- ja täiteasutused peaksid tegema koostööd ja vahetama asjakohaste õigusaktidega ettenähtud teavet, et kontrollida, kas lähetatud töötajate suhtes kohaldatavatest eeskirjadest on kinni peetud.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Eriti julgustatakse liikmesriike kehtestama töötingimuste kontrollimiseks ühtsemat lähenemisviisi. Samuti tuleks uurida, kas on vaja koostada ühtsed standardid võrreldavate meetodite, tegevustavade ja miinimumnõuete kehtestamiseks liidu tasandil.

(22) Eriti julgustatakse liikmesriike kehtestama töötingimuste kontrollimiseks ühtsemat lähenemisviisi. Samuti tuleks uurida, kas on vaja koostada ühtsed standardid võrreldavate meetodite, tegevustavade ja miinimumnõuete kehtestamiseks liidu tasandil. Ühtsete standardite koostamine ei tohi aga takistada liikmesriikide tulemuslikku võitlust mitteametliku töötamise vastu.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Et hõlbustada direktiivi 96/71/EÜ jõustamist ja tagada selle tõhusam kohaldamine, peaks olema loodud tõhus kaebuste mehhanism, mis võimaldaks lähetatud töötajatel esitada kaebusi või osaleda menetlustes kas otse või määratud kolmanda isiku kaudu, nagu ametiühingud või muud ühendused või sotsiaalpartnerite ühised organisatsioonid. See ei piira siseriiklike menetlusnormide kohaldamist, mis käsitlevad esindamist ja kaitset kohtus.

(23) Et hõlbustada direktiivi 96/71/EÜ jõustamist ja tagada selle tõhusam kohaldamine, peaks olema loodud tõhus kaebuste mehhanism, mis võimaldaks lähetatud töötajatel esitada kaebusi või osaleda menetlustes kas otse või nende lähetatud töötajate nõusolekul määratud kolmanda isiku kaudu, nagu ametiühingud või muud ühendused või sotsiaalpartnerite ühised organisatsioonid. See ei piira siseriiklike menetlusnormide kohaldamist, mis käsitlevad esindamist ja kaitset kohtus.

Selgitus

Oluline on rõhutada, et kolmandatel isikutel ei ole õigust lähetatud töötajate poolt menetlustes osaleda, kui lähetatud töötajad nende osalemiseks nõusolekut ei anna.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Arvestades alltöövõtu suurt levikut ehitussektoris ning selleks, et kaitsta lähetatud töötajate õigusi, on vaja tagada, et selles sektoris võib lisaks tööandjale või tööandja asemel vähemalt sellele töövõtjale, kelle tööandja on otsene alltöövõtja, teha kohustuseks maksta välja saadaolev töötasu miinimummääras, maksmata jäänud töötasu ja/või osamaksud, mis ollakse võlgu siseriikliku õiguse või kollektiivlepingu kohaselt sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või ühendustele, kui need on hõlmatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõikega 1. Töövõtjat, kes on järginud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele. Hoolsuskohustuse järgimine võib seisneda ennetavate meetmete võtmises seoses alltöövõtja esitatavate tõenditega, toetudes vajaduse korral riigi ametiasutuste esitatud teabele.

välja jäetud

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Siseriiklikku õigust ja tava arvestades võib pärast konsulteerimist riikliku või sektori tasandi sotsiaalpartneritega võtta käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest erandjuhtudel vastutusele ka muid lepingulisi töövõtjaid või nende vastutust piirata.

välja jäetud

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Kohustus kehtestada vastutusnõue töövõtja puhul, kui otseseks alltöövõtjaks on teise liikmesriigi teenuseosutaja, kes töötajaid lähetab, on õigustatud suure avaliku huvi tõttu töötajate sotsiaalse kaitse tagamisel. Võttes arvesse võimalust nõuda välja maksmata jäänud töötasu, maksude tagasimakseid või põhjendamatult kinni peetud sotsiaalkindlustusmakseid, ei pruugi kõnealused lähetatud töötajad olla samas olukorras töötajatega, kelle on palganud töövõtja asutamiskoha liikmesriigis asuv otsene alltöövõtja.

välja jäetud

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Liikmesriikide süsteemide erinevused määratud haldustrahvide sissenõudmisel ja/või karistuste piiriülesel jõustamisel takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja on oht, et lähetatud töötajate kaitse ühtlase taseme tagamine kogu Euroopa Liidus on väga raske, kui mitte võimatu.

välja jäetud

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Teenuste osutamisega seotud töötajate lähetamist käsitlevate sisuliste eeskirjade tõhus jõustamine tuleks tagada erimeetmetega, mille eesmärk on määratud haldustrahvide ja karistuste piiriülene jõustamine. Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine selles valdkonnas on oluline eeltingimus, et tagada siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik kindlam, ühetaolisem ja võrreldavam kaitse.

(28) Teenuste osutamisega seotud töötajate lähetamist käsitlevate sisuliste eeskirjade tõhus jõustamine tuleks tagada erimeetmetega, mille eesmärk on määratud rahaliste halduskaristuste ja/või trahvide piiriülene jõustamine. Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine selles valdkonnas on oluline eeltingimus, et tagada siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik kindlam, ühetaolisem ja võrreldavam kaitse.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a) Liikmesriikide süsteemide erinevused määratud haldustrahvide või karistuste jõustamisel piiriüleste juhtumite korral takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine selles valdkonnas on oluline eeltingimus, et tagada kindlam, ühetaolisem ja võrreldavam õiguskuulekuse tase.

Selgitus

Määratud karistused ja trahvid peavad oma hoiatava mõjuga eelkõige tagama seaduste järgimise (teine ja kaudne tulemus on töötajate kaitse võrdväärsel tasemel).

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Ühiste nõuete kehtestamine vastastikuse abi ja toetuse osutamiseks täitemeetmete rakendamisel ja kulude sissenõudmisel kõnealustes küsimustes ning ühtsete nõuete kinnitamine haldustrahvide ja karistuste määramisega seotud otsustest teatamisel, peaks aitama lahendada mitmeid piiriülese jõustamisega seotud praktilisi probleeme ning tagama parema teavitamise ja teistes liikmesriikides tehtud otsuste parema jõustamise.

(29) Ühiste nõuete kehtestamine vastastikuse abi ja toetuse osutamiseks täitemeetmete rakendamisel ja kulude sissenõudmisel kõnealustes küsimustes ning ühtsete nõuete kinnitamine, et teatada otsustest, mis käsitlevad lähetatud töötajate olukorraga seoses haldustrahvide ja karistuste määramist vastavalt käesolevale direktiivile ja direktiivile 96/71, peaks aitama lahendada mitmeid piiriülese jõustamisega seotud praktilisi probleeme ning tagama parema teavitamise ja teistes liikmesriikides tehtud otsuste parema jõustamise.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Olenemata ühtsemate eeskirjade kehtestamisest karistuste ja trahvide piiriüleseks jõustamiseks ning vajadusest kehtestada trahvide maksmatajätmise korral kohaldatava järelkontrollimenetluse jaoks üldisemad kriteeriumid, ei tohiks see mõjutada liikmesriikide pädevust kehtestada siseriiklike õigusaktide kohaseid karistus-, sanktsiooni- ja trahvisüsteeme või sissenõudmismeetmeid.

(30) Olenemata mõnede ühtsemate eeskirjade kehtestamisest karistuste ja trahvide piiriüleseks jõustamiseks ning vajadusest muuta trahvide maksmatajätmise korral kohaldatav järelkontrollimenetlus tõhusamaks, ei tohiks see mõjutada liikmesriikide pädevust kehtestada siseriiklike õigusaktide kohaseid karistus-, sanktsiooni- ja trahvisüsteeme või sissenõudmismeetmeid.

Selgitus

VI peatükis ei esitata ühtsemat süsteemi, vaid üksnes mõned ühtlustused, mille eesmärk on teha karistuste ja trahvide piiriülene jõustamine võimalikuks ja tulemuslikuks isegi erinevate siseriiklike õigusaktide korral.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva direktiiviga luuakse üldine ühine raamistik selliste asjakohaste sätete, meetmete ja kontrollimehhanismide jaoks, mis on vajalikud direktiivi 96/71/EÜ paremaks ja ühtsemaks rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks, ning luuakse meetmed, et takistada kohaldatavate eeskirjade kuritarvitamist ja nendest kõrvalehoidmist ning võtta sellise tegevuse eest vastutusele.

1. Käesoleva direktiiviga luuakse raamistik selliste spetsiifiliste sätete, meetmete ja kontrollimehhanismide jaoks, mis võimaldavad liikmesriikidel direktiivi 96/71/EÜ paremini ja ühtsemalt rakendada, kohaldada ja jõustada, ning luuakse meetmed, et takistada kohaldatavate eeskirjade kuritarvitamist ja nendest kõrvalehoidmist ning võtta sellise tegevuse eest vastutusele, piiramata seejuures direktiivi 96/71/EÜ reguleerimisala.

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et teenuste piiriülese osutamise raames lähetatud töötajate õigused oleksid asjakohasel miinimumtasemel kaitstud, lihtsustada teenuseosutajate jaoks teenuste osutamise vabaduse kasutamist ja edendada ausat konkurentsi teenuseosutajate vahel.

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et teenuste piiriülese osutamise raames lähetatud töötajate õigused oleksid asjakohasel tasemel kaitstud, eelkõige oleksid direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 kohaselt jõustatud töötingimused, mis kehtivad teenuse osutamise kohas, ning toetada siseturu toimimist, lihtsustada teenuseosutajate jaoks teenuste osutamise vabaduse kasutamist ja edendada ausat konkurentsi teenuseosutajate vahel.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja Euroopa Liidu õigusega tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega. Samuti ei mõjuta direktiiv õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja rakendada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ning liidu ja asjakohasel juhul rahvusvahelisel tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega. Samuti ei mõjuta direktiiv õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja rakendada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) „pädev asutus” – asutus, kelle liikmesriik on määranud käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks;

(a) „pädev asutus” – asutused või organid, sealhulgas direktiivi 96/71/EÜ artikli 4 kohased kontaktasutused, kelle liikmesriik on määranud ja kellele on usaldatud käesolevas direktiivis ja direktiivis 96/71/EÜ sätestatud avalike ülesannete täitmine;

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) „taotluse esitanud asutus” – liikmesriigi pädev asutus, kes esitab abi-, teabe-, teatamis- või sissenõudmistaotluse seoses V peatükis osutatud karistuse või trahviga;

(b) „taotluse esitanud asutus” – liikmesriigi pädev asutus, kes esitab abi-, teabe-, teatamis- või sissenõudmistaotluse seoses VI peatükis osutatud karistuse või trahviga;

Selgitus

Piiriülese jõustamise sätted on VI (mitte V) peatükis.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) „taotluse saanud asutus” – liikmesriigi pädev asutus, kellele on esitatud abi-, teabe-, teatamis- või sissenõudmistaotlus.

(c) „taotluse saanud asutus” – liikmesriigi pädev asutus, kellele on esitatud VI peatükis nimetatud abi-, teabe-, teatamis- või sissenõudmistaotlus.

Selgitus

On vaja täpsustada, millist asutust mõeldakse.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eeskirjade kuritarvitamise ja nendest kõrvalehoidmise ennetamine

Jõustamissätted eeskirjade kuritarvitamise ja nendest kõrvalehoidmise ennetamiseks

 

1. Direktiivi 96/71/EÜ rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks annavad pädevad asutused üldhinnangu kõigi vajalikuks peetavate kriteeriumide koha pealt, sealhulgas hinnatakse eelkõige käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriume. Pädevatel asutustel peaks nendest kriteeriumidest abi olema, kui nad teostavad kontrollimisi ja kui neil on alust arvata, et töötajat ei saa pidada lähetatud töötajaks direktiivi 96/71/EÜ kohaselt. Need kriteeriumid on tegurid, mida tuleb arvesse võtta üldhinnangu koostamisel, seega ei saa neid käsitleda eraldiseisvatena. Neid kriteeriume tuleb kohaldada üksikjuhtumipõhiselt, võttes arvesse olukorra eripära ja tegevuse laadi. Nendest kriteeriumidest ühe või mitme täitmata jätmine ei välista kohe lähetamist, kuid pädevad asutused võivad seda kasutada, kui nad lõigete 2 ja 3 kohaselt hindavad, kas lähetus on tegelik.

1. Direktiivi 96/71/EÜ rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks ning selleks et hinnata, kas ettevõtja sisuline tegevus, mitte üksnes sisemine juhtimis- ja/või haldustegevus, toimub ka tegelikult selle liikmesriigi territooriumil, kus ettevõtja on asutatud, võtavad pädevad asutused arvesse kõiki kriteeriume, mis iseloomustavad kõnealuse ettevõtja tegevust selles riigis, kus ta on asutatud. Selliste kriteeriumide hulka võivad kuuluda:

2. Selleks et kindlaks teha, kas ettevõtja tegevus, mitte üksnes sisemine juhtimis- ja/või haldustegevus, toimub ka tegelikult, hindavad pädevad asutused kõiki kriteeriume, mis iseloomustavad ettevõtja tegevust asutamiskoha liikmesriigis ja vajaduse korral ka vastuvõtvas liikmesriigis. Selliste kriteeriumide hulka võivad eelkõige kuuluda:

(a) koht, kus ettevõtja registrijärgselt asub ja kus asub tema juhatus, kus ta kasutab kontoriruume, maksab makse, kus tal on kutsealal tegutsemise luba või kus ta on registreeritud kaubanduskoja või kutseühingu liikmena;

(a) koht, kus ettevõtja registrijärgselt asub ja kus asub tema juhatus, kus ta kasutab kontoriruume, maksab makse ja sotsiaalkindlustusmakseid ning kus tal on vajaduse korral kutsealal tegutsemise luba riikliku õiguse kohaselt või kus ta on registreeritud kaubanduskoja või kutseühingu liikmena;

(b) lähetatud töötajate töölevõtmise koht;

(b) lähetatud töötajate töölevõtmise koht ja lähetamise koht;

(c) ühelt poolt ettevõtja ja töötaja vahel sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus ja teiselt poolt klientidega sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus;

(c) ühelt poolt ettevõtja ja töötaja vahel sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus ja teiselt poolt klientidega sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus;

(d) koht, kus toimub ettevõtja sisuline äritegevus ja kus on võetud tööle halduspersonal;

(d) koht, kus toimub ettevõtja äritegevus, mille hindamisel laiemat ajalist raamistikku arvestades ei piirduta üksnes sisemise juhtimis- ja/või haldustegevusega, koht, kus on võetud tööle halduspersonal, ning millises sektoris lähetatud töötaja töötab;

(e) ebatavaliselt väike täidetavate lepingute arv ja/või asutamiskoha liikmesriigis realiseeritud käive.

(e) täidetavate lepingute arv ja/või asutamiskoha liikmesriigis realiseeritud käive, võttes arvesse hiljuti asutatud ettevõtete ja VKEde eriolukorda, aga ka eri liikmesriikide valuutade ostujõu erinevusi.

Kriteeriumide hindamisel kohaldatakse neid kriteeriume üksikjuhtumipõhiselt ning võetakse arvesse ettevõtja tegevuse laadi tema asutamiskoha liikmesriigis.

 

2. Selleks et hinnata, kas lähetatud töötaja töötab ajutiselt muus liikmesriigis kui see, kus ta tavaliselt töötab, uuritakse kõiki seda tööd ja töötaja olukorda iseloomustavaid faktilisi andmeid ja kriteeriume.

3. Selleks et hinnata, kas lähetatud töötaja töötab ajutiselt muus liikmesriigis kui see, kus ta tavaliselt töötab, uuritakse kõiki seda tööd ja töötaja olukorda iseloomustavaid faktilisi andmeid ja kriteeriume.

Siinkohal võidakse arvesse võtta,

Siinkohal võidakse eeskätt arvesse võtta,

(a) kas töötamine muus liikmesriigis toimub piiratud aja jooksul;

(a) kas töötamine muus liikmesriigis toimub piiratud aja jooksul; kas lähetuse kestus arvutatakse välja kooskõlas direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõikega 6;

(b) kas lähetus toimub muus liikmesriigis kui see, kus või kust töötaja määruse (EÜ) nr 593/2008 ja/või Rooma konventsiooni kohaselt tavapäraselt oma tööd teeb;

(b) kas lähetus toimub muus liikmesriigis kui see, kus või kust töötaja määruse (EÜ) nr 593/2008 ja/või Rooma konventsiooni kohaselt tavapäraselt oma tööd teeb;

(c) kas lähetatud töötaja pöördub pärast tööde lõpetamist või teenuste osutamist, mille jaoks ta lähetatud on, tagasi või eeldatakse, et ta asub pärast seda taas tööle päritoluliikmesriiki;

(c) kas lähetatud töötaja pöördub pärast tööde lõpetamist või teenuste osutamist, mille jaoks ta lähetatud on, tagasi või eeldatakse, et ta asub pärast seda taas tööle päritoluliikmesriiki;

(d) kas töötaja lähetanud tööandja katab reisi-, eluaseme-/majutus- ja toitlustuskulud või tagab nende kulude hüvitamise ja kui see on nii, siis kuidas on see korraldatud; ning

(d) kas töötaja lähetanud tööandja katab reisi-, eluaseme-/majutus- ja toitlustuskulud või tagab nende kulude hüvitamise; kui see on nii, võetakse arvesse hüvitamise meetodit;

(e) kas samal töökohal on varem korduvalt töötanud sama või mõni teine (lähetatud) töötaja;

(e) kas samal töökohal on varem korduvalt töötanud sama või mõni teine (lähetatud) töötaja; või

 

(f) kas on olemas lähetatud töötajale väljastatud kehtiv A1 vorm.

Kõik eespool loetletud kriteeriumid on tegurid, mida tuleb arvesse võtta üldhinnangu koostamisel, seega ei saa neid käsitleda eraldiseisvatena. Neid kriteeriume tuleb kohaldada üksikjuhtumipõhiselt, võttes arvesse iga olukorra eripära.

 

 

3 a. Liikmesriigid võivad kohaldada pädeva asutuse poolt kontrollitavaid lisakriteeriume, tingimusel et need kriteeriumid on põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni lisakriteeriumidest ning teevad need üldsusele selgelt, arusaadavalt ja hõlpsasti kättesaadavaks ühtsel riiklikul veebisaidil. Komisjon teavitab lisakriteeriumidest pädevaid asutusi kõigis liikmesriikides.

 

3 b. Liikmesriigid tagavad kooskõlas oma riiklike seaduste ja tavadega, et lähetatud töötajatest ei teatata valelikult kui füüsilisest isikust ettevõtjatest.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kolme aasta möödumisel …* vaadatakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumid läbi, et hinnata nende vajalikkust ja asjakohasust ning määrata kindlaks võimalikud uued kriteeriumid, mille abil tuvastada, kas ettevõtja on tõeline ja kas lähetatud töötaja täidab oma ülesandeid ajutiselt, ning vajaduse korral esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek vajalike muudatuste tegemiseks.

 

___________

 

* ELT: palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 2 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kontrollimisel vastuvõtvas liikmesriigis võtavad pädevad asutused arvesse eelkõige järgmisi kriteeriume:

 

(a) ärinõuete täitmine asutamiskoha liikmesriigis, näiteks registreerimine füüsilisest isikust ettevõtjana, bürooruumide olemasolu, maksude maksmine, käibemaksukohustuslasena registreerimise number, registreerimine kaubanduskojas;

 

(b)töötasu, alluvussuhe füüsilisest isikust ettevõtja ja ettevõtte vahel, finantsvastutus ettevõtte tulemuste eest;

 

(c) tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana enne vastuvõtvasse liikmesriiki kolimist.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Kui pädev asutus jõuab artikli 3 lõigetes 2 ja 3 loetletud kriteeriumide alusel järeldusele, et tegemist ei ole tegeliku lähetusega, kohaldatakse töötaja suhtes töötingimusi, mis on kehtestatud õigusega, mis määratakse kindlaks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta(Rooma I määrus). Kui on vaja kindlaks määrata, millist õigust kohaldada Rooma I määruse alusel, võetakse arvesse neid sätteid, mis on töötaja jaoks kõige soodsamad.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontaktasutuste roll

Pädevad asutused ja kontaktasutused

Käesoleva direktiivi kohaldamise jaoks määravad liikmesriigid siseriiklike õigusaktide ja/või tavade kohaselt ühe või mitu pädevat asutust, kelle hulka võib arvata ka direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutuse(d).

Käesoleva direktiivi kohaldamise jaoks määravad liikmesriigid siseriiklike õigusaktide ja/või tavade kohaselt ühe või mitu pädevat asutust, kelle hulka võib arvata ka direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutuse(d). Kontaktasutused annavad teavet töötingimuste ja tööeeskirjade kohta. Kontaktasutus võib ka kontrollida nende eeskirjade kohaldamist.

Pädevate asutuste kontaktandmed edastatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Komisjon avaldab kontaktasutuste loetelu ning ajakohastab seda korrapäraselt.

Pädevate asutuste ja kontaktasutuste kontaktandmed edastatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning need tehakse üldsusele kättesaadavaks. Komisjon avaldab kontaktasutuste loetelu ning ajakohastab seda korrapäraselt.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud teave kohaldatavate töötingimuste kohta, mida teenuseosutaja peab järgima, tehakse üldiselt teatavaks selgelt ja terviklikult ning eemalt ja elektrooniliste vahenditega kergesti kättesaadaval viisil ning vormingus, mis võimaldab juurdepääsu ka puuetega isikutele, ning liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutused ja muud riiklikud pädevad asutused suudavad oma ülesandeid tõhusalt täita.

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud teave kohaldatavate töötingimuste kohta, mida teenuseosutaja peab järgima, tehakse tasuta üldiselt teatavaks, selgelt, läbipaistvalt ja terviklikult ning eemalt ja elektrooniliste vahenditega kergesti kättesaadaval viisil ning vormingus, mis võimaldab juurdepääsu ka puuetega isikutele, ning liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutused ja muud riiklikud pädevad asutused suudavad oma ülesandeid tõhusalt täita.

2. Et veelgi parandada andmete kättesaadavust, peavad liikmesriigid:

2. Et veelgi parandada andmete kättesaadavust, peavad liikmesriigid:

(a) osutama ametlikel veebilehtedel selgelt ja üksikasjalikult, kasutajasõbralikul moel ning juurdepääsetavas vormingus, milliseid töötingimusi ja/või milliseid (siseriiklikke ja/või piirkondlikke) õigusakte kohaldatakse nende territooriumile lähetatud töötajate suhtes;

(a) osutama ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil ja muid kohaseid vahendeid kasutades selgelt ja üksikasjalikult, kasutajasõbralikul moel ning juurdepääsetavas vormingus, milliseid töötingimusi ja/või milliseid (siseriiklikke ja/või piirkondlikke) õigusakte kohaldatakse nende territooriumile lähetatud töötajate suhtes;

(b) võtma vajalikke meetmeid, et muuta veebisaitidel üldiselt kättesaadavaks teave selle kohta, milliseid kollektiivlepinguid (ja kelle suhtes) kohaldatakse ning milliseid töötingimusi peavad välismaised teenuseosutajad kohaldama vastavalt direktiivile 96/71/EÜ ning esitama võimaluse korral viidad olemasolevatele veebisaitidele ja muudele kontaktpunktidele, eelkõige asjaomastele sotsiaalpartneritele;

(b) võtma vajalikke meetmeid, et muuta ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil ja muid kohaseid vahendeid kasutades üldiselt kättesaadavaks teave selle kohta, milliseid kollektiivlepinguid (ja kelle suhtes) kohaldatakse ning milliseid töötingimusi peavad välismaised teenuseosutajad kohaldama vastavalt direktiivile 96/71/EÜ ning esitama võimaluse korral viidad olemasolevatele veebisaitidele ja muudele kontaktpunktidele, eelkõige asjaomastele sotsiaalpartneritele;

(c) tegema teabe töötajatele ja teenuseosutajatele kättesaadavaks ka muus keeles, kui selle riigi riigikeel(ed), kus teenuseid osutatakse ning võimaluse korral koostama kokkuvõtliku voldiku põhiliste kohaldatavate töötingimuste kohta, mida saaks taotluse korral välja anda ka puuetega isikutele sobivas vormingus;

(c) tegema teabe töötajatele ja teenuseosutajatele tasuta kättesaadavaks inglise keeles ning töötaja ja teenuseosutaja päritoluliikmesriigi riigikeeles või taotluse korral mõnes muus liidu ametlikus keeles ning mitte ainult selle riigi riigikeel(t)es, kus teenuseid osutatakse, ning võimaluse korral koostama kokkuvõtliku voldiku põhiliste kohaldatavate töötingimuste kohta, kus kirjeldatakse kaebuste esitamise korda, kohtumenetlusi ning eeskirjade täitmata jätmise korral kohaldatavaid karistusi, kusjuures voldikut peaks saama välja anda ka puuetega isikutele sobivas vormingus; täiendav üksikasjalik teave lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate töö- ja sotsiaalsete tingimuste kohta, kaasa arvatud töötervishoid ja -ohutus, tehakse tasuta hõlpsasti kättesaadavaks, kasutades erinevaid kommunikatsioonivahendeid, sh kontaktpunkte;

(d) muutma ametlikel veebisaitidel edastatava teabe selgemaks ja kättesaadavamaks;

(d) muutma teabe, eriti punktis a nimetatud ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil edastatava teabe asjakohasemaks, selgemaks ja kättesaadavamaks;

(e) võimaluse korral nimetama kontaktasutuses kontaktisiku, kelle ülesandeks on tegeleda teabepäringutega;

(e) võimaluse korral nimetama kontaktasutuses kontaktisiku, kelle ülesandeks on tegeleda teabepäringutega, ning võtma meetmeid, et teha vajalik teave kättesaadavaks lähetavatele ettevõtetele ja lähetatud töötajatele;

(f) ajakohastama ametlikke andmeid.

(f) ajakohastama ametlikke andmeid.

3. Komisjon toetab jätkuvalt liikmesriike selles valdkonnas.

3. Komisjon toetab jätkuvalt liikmesriike selles valdkonnas.

4. Kui kooskõlas siseriikliku õiguse, traditsioonide ja tavadega sätestatakse direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimused kollektiivlepingutes vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõigetele 1 ja 8, peavad liikmesriigid tagama, et kõnealused tingimused määravad kindlaks sotsiaalpartnerid, kes teevad asjaomase teabe, eelkõige tingimuste kohta, mis hõlmavad töötasu miinimummäära ja selle koostisosi, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja palgakategooriasse liigitamise kriteeriume, kättesaadaval ja läbipaistval viisil juurdepääsetavaks nii muude liikmesriikide teenuseosutajate kui ka lähetatud töötajate jaoks.

4. Kui kooskõlas siseriikliku õiguse, traditsioonide ja tavadega, austades sealhulgas sotsiaalpartnerite autonoomiat, sätestatakse direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimused kollektiivlepingutes vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõigetele 1 ja 8, peavad liikmesriigid tagama, et kõnealused tingimused määravad kindlaks sotsiaalpartnerid, kes teevad kättesaadavaks asjaomase teabe tingimuste kohta, mis hõlmavad töötasu miinimummäära ja selle koostisosi, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja palgakategooriasse liigitamise kriteeriume. Töötingimused tehakse kättesaadaval ja läbipaistval viisil juurdepääsetavaks nii muude liikmesriikide teenuseosutajatele, kes lähetavad töötajaid, kui ka lähetatud töötajate jaoks.

 

4 a. Lähetatud töötajatel on õigus saada vastuvõtvalt liikmesriigilt teavet kohaldatavate töötingimuste kohta.

 

Liikmesriigid loovad kontaktpunktid või nimetavad muud organid või asutused, kelle poole töötajad ja ettevõtjad võivad pöörduda, et saada teavet, nõu ja toetust oma õiguste ja kohustuste osas. See kehtib nii vastuvõtvate liikmesriikide kui ka asutamiskoha liikmesriikide kohta.

 

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et piisavalt toetatakse liidu ja riiklikul tasandil korraldatavaid sotsiaalpartnerite asjaomaseid algatusi, mille eesmärk on teavitada ettevõtjaid ja töötajaid käesolevas direktiivis ja direktiivis 96/71/EÜ sätestatud kohaldatavatest tingimustest.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid teevad tihedat koostööd ning osutavad üksteisele vastastikust abi, et hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist, kohaldamist ja jõustamist.

1. Liikmesriigid teevad tihedat koostööd ning osutavad üksteisele viivitamata vastastikust abi, et hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist, kohaldamist ja jõustamist.

2. Liikmesriikide koostöö hõlmab eelkõige vastamist põhjendatud teabenõuetele ning pädevate ametite tehtavaid kontrollimisi ja uurimisi lähetatud töötajate olukorra kohta, millele on osutatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikes 3, kaasa arvatud lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade mis tahes kuritarvitamise kohta või võimaliku piiriülese ebaseadusliku tegevuse juhtude kohta.

2. Liikmesriikide koostöö hõlmab eelkõige kohest vastamist teabenõuetele ning pädevate ametite tehtavaid kontrollimisi ja uurimisi lähetatud töötajate olukorra kohta, millele on osutatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikes 3 ja käesoleva direktiivi asjakohastes artiklites, kaasa arvatud lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade mis tahes kuritarvitamise kohta, ning asjakohaste meetmete võtmist siseriikliku õiguse ja tavade kohaselt ning kooskõlas käesoleva direktiiviga.

3. Vastates teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saabunud abitaotlusele, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil asutatud teenuseosutajad edastavad oma riigi pädevatele asutustele kogu teabe, mis on vajalik nende tegevuse järelevalveks siseriikliku õiguse kohaselt.

3. Vastates teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saabunud abitaotlusele, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil asutatud teenuseosutajad edastavad viivitamata oma riigi pädevatele asutustele kogu teabe, mis on vajalik nende tegevuse järelevalveks siseriikliku õiguse ja direktiivi 96/71/EÜ kohaselt. Kui teenuseosutajad sellist teavet ei esita, võtavad vastavad pädevad asutused asjakohaseid meetmeid.

4. Teabenõudele vastamisel esinevate raskuste korral või kontrollimiste või uurimiste läbiviimisel teavitab asjaomane liikmesriik kiiresti teavet taotlenud liikmesriiki, et leida lahendus.

4. Teabenõudele vastamisel esinevate raskuste korral või kontrollimiste või uurimiste läbiviimisel teavitab asjaomane liikmesriik kiiresti teavet taotlenud liikmesriiki, et leida lahendus. Kui teabevahetuses on püsivaid probleeme või kui pidevalt keeldutakse teabe andmisest, teavitatakse sellest komisjoni, kes põhjendatud juhul algatab rikkumismenetluse. Komisjon registreerib juhtumid, mil kaua on keeldutud taotletud teabe andmisest, et muu hulgas koostada avalikkusele kättesaadav nimekiri asutustest, kes pidevalt on keeldunud teabe andmisest.

5. Liikmesriigid edastavad teiste liikmesriikide ja komisjoni taotletud teabe elektrooniliste sidevahendite abil võimalikult kiiresti, hiljemalt kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist. Kui liikmesriik saab teada eriasjaoludest, mis nõuavad kiiret tegutsemist, kasutatakse eriolukordade jaoks loodud menetlust. Sellisel juhul edastatakse teave 24 tunni jooksul.

5. Liikmesriigid edastavad teiste liikmesriikide ja komisjoni taotletud teabe elektrooniliste sidevahendite abil võimalikult kiiresti, hiljemalt kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist. Kui liikmesriik saab teada eriasjaoludest, mis nõuavad kiiret tegutsemist, kasutatakse eriolukordade jaoks loodud menetlust. Sellisel juhul edastatakse teave 24 tunni jooksul. See ei takista vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi võtmast meetmeid pettuse uurimiseks, ennetamiseks ja karistamiseks.

6. Liikmesriigid tagavad, et registritest, millesse teenuseosutajad on kantud ja millest kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused võivad teha päringuid, saavad samadel tingimustel päringuid teha ka teiste liikmesriikide samaväärsed pädevad asutused.

6. Liikmesriigid tagavad, et registritest, millesse teenuseosutajad on kantud ja millest kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused võivad teha päringuid, saavad samadel tingimustel päringuid teha ka teiste liikmesriikide samaväärsed pädevad asutused.

7. Liikmesriigid tagavad vahetatava teabe konfidentsiaalsuse. Kõnealust teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.

7. Liikmesriigid tagavad vahetatava teabe range konfidentsiaalsuse. Kõnealust teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti, ning riiklike õigusaktide ja tavade, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide kohaselt.

8. Vastastikust haldusabi antakse tasuta.

8. Vastastikust haldusabi antakse tasuta.

9. Komisjon ja pädevad asutused teevad tihedat koostööd raskuste analüüsimisel, mis võivad tekkida direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 10 kohaldamisel.

9. Komisjon ja pädevad asutused teevad tihedat koostööd raskuste analüüsimisel, mis võivad tekkida direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 10 kohaldamisel.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asutamiskoha liikmesriigi roll

Liikmesriikide roll

 

1. Direktiivi 96/71/EÜ artiklites 4 ja 5 kehtestatud põhimõtete kohaselt on kogu lähetusperioodi vältel, mil töötaja teises liikmesriigis viibib, direktiivi 96/71/EÜ kohaselt täidetavate töötingimuste kontrollimine vastuvõtva liikmesriigi ametiasutuste kohustus koostöös asukoha liikmesriigiga. Vastuvõttev liikmesriik teostab seepärast oma territooriumile lähetatud töötajate olukorra kontrollimist ja seiret ning võtab vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 10 ning siseriiklikule õigusele ja/või tavale ja haldusmenetlustele kõik vajalikud järelevalve- või täitevmeetmed. Vajaduse korral võivad vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused viia läbi kontrollimisi omal algatusel või asutamiskoha liikmesriigi pädevate asutuste taotlusel, nagu on ette nähtud artiklis 10 ning kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriiklike õigusaktide, tavade ja haldusmenetluste kohaselt neile antud järelevalveõigusega, mis järgib liidu õigust.

1. Teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik jätkab teise liikmesriiki lähetatud töötajate olukorra kontrollimist ja seiret ning võtab vastavalt siseriiklikule õigusele, tavale ja haldusmenetlustele vajalikud järelevalve- või täitevmeetmed.

2. Teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik jätkab samuti teise liikmesriiki lähetatud töötajate olukorra kontrollimist ja seiret ning võtab vastavalt siseriiklikule õigusele, tavale ja haldusmenetlustele vajalikud järelevalve- või täitevmeetmed. See kohustus ei tähenda asukohaliikmesriigi kohustust viia läbi tegelikke kontrollimisi ja inspekteerimisi selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, kus teenust osutatakse.

2. Artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 9 lõikes 1 nimetatud asjaoludel aitab teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik seda liikmesriiki, kuhu töötaja on lähetatud, et tagada direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi alusel kohaldatavate tingimuste täitmine. Teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik edastab omal algatusel liikmesriigile, kuhu töötaja on lähetatud, artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 9 lõikes 1 osutatud kogu asjakohase teabe, kui teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik on teadlik konkreetsetest asjaoludest, mis viitavad nõuete võimalikule eiramisele.

3. Direktiivi 96/71/EÜ jõustamise eesmärgil aitab artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 9 lõikes 1 nimetatud asjaoludel teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik vastuvõtvat liikmesriiki, et tagada direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi alusel kohaldatavate tingimuste täielik täitmine. Teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik edastab omal algatusel või vastuvõtva liikmesriigi taotlusel vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele viivitamata kogu asjakohase teabe, mis on ette nähtud käesolevas direktiivis või mis on vajalik direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 nõuete täitmiseks.

3. Lisaks võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamiskoha liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet mis tahes teenuste osutamise või teenuseosutaja kohta ning iga teenuseosutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kohaldatavate eeskirjade rikkumise puudumise kohta. Asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 6.

4. Lisaks võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamiskoha liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet mis tahes teenuste osutamise või teenuseosutaja kohta, et kontrollida täielikku vastavust direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi nõuetele, ning samuti iga teenuseosutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kohaldatavate eeskirjade rikkumise puudumise kohta. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad ülekaalukast avalikust huvist lähtuvalt esitada ka lisateabe taotluse. Sellisele taotlusele lisatakse piisavad põhjendused, tuues eelkõige välja taotluse põhjuse. Asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 6.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustus ei hõlma asutamiskoha liikmesriigi kohustust viia läbi kontrollimisi selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, kus teenust osutatakse. Vajaduse korral teostavad asutamiskoha liikmesriigi pädevate asutuste taotlusel selliseid kontrollimisi vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused, toimides kooskõlas artikliga 10 ning vastavalt liidu õigust austavate siseriiklike õigusaktide, tavade ja haldusmenetluste kohaselt neile antud järelevalveõigusele.

 

 

4 a. Liikmesriigid, kes avastavad, et töötajaid võetakse tööle fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjatena, teavitavad viivitamata pädevaid asutusi vastuvõtvas liikmesriigis.

 

4 b. Teavet, mida pädevad asutused saavad, käsitatakse konfidentsiaalsena.

 

Kooskõlas andmekaitset käsitlevate liidu ja riiklike õigusaktidega on liikmesriigid lõppkokkuvõttes jätkuvalt vastutavad andmekaitse ja mõjutatud isikute seaduslike õiguste tagamise eest ning kehtestavad selleks sobivad mehhanismid.

 

4 c. Liikmesriigid näevad ette vajalikud ressursid, et tagada tõhusad kontrollimised.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjoni abiga võtavad liikmesriigid kaasnevaid meetmeid, et arendada, hõlbustada ja edendada teabevahetust ametnike vahel, kes vastutavad halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise eest ning kohaldatavate eeskirjade järgimise kontrollimise ja nende jõustamise eest.

1. Komisjoni abiga võtavad liikmesriigid kaasnevaid meetmeid, et arendada, hõlbustada ja edendada teabevahetust ametnike vahel, kes vastutavad halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise eest ning kohaldatavate eeskirjade järgimise kontrollimise ja nende jõustamise eest. Liikmesriigid võivad võtta kaasnevaid meetmeid ka selleks, et toetada organisatsioone, kes jagavad teavet lähetatud töötajatele.

 

1 a. Pädevaid asutusi vastuvõtvas liikmesriigis ja asutamiskoha liikmesriigis ergutatakse koguma ja hindama lähetusprotsessiga seotud spetsiifilisi andmeid, seejuures tuleb järgida liidu ja riiklikke õigusakte andmekaitse kohta. Ühtlasi ergutatakse liikmesriike edastama kogutud andmeid komisjonile kokkuvõtete tegemiseks.

2. Komisjon hindab rahalise toetuse andmise vajadust, et tõhustada halduskoostööd veelgi ja suurendada vastastikust usaldust projektide kaudu, mis edendavad asjaomaste ametnike vahetust ja väljaõpet, ning arendada, hõlbustada ja edendada parimaid tavasid käsitlevaid algatusi, sealhulgas ELi tasandi sotsiaalpartnerite omi, nagu andmebaaside arendamine ja ajakohastamine või ühiste veebisaitide loomine, mis sisaldavad üldist või sektoripõhist teavet kohaldatavate töötingimuste kohta.

2. Komisjon hindab rahalise toetuse andmise vajadust, et tõhustada halduskoostööd veelgi ja suurendada vastastikust usaldust projektide kaudu, mis edendavad asjaomaste ametnike vahetust ja väljaõpet, ning arendada, hõlbustada ja edendada parimaid tavasid käsitlevaid algatusi, sealhulgas ELi tasandi sotsiaalpartnerite omi, nagu andmebaaside arendamine ja ajakohastamine või ühiste veebisaitide loomine, mis sisaldavad üldist või sektoripõhist teavet kohaldatavate töötingimuste kohta. Kui komisjon jõuab järeldusele, et selline vajadus on olemas, tagab ta piisava rahastamise.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad kehtestada vaid järgmisi haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid:

1. Liikmesriigid võivad kehtestada haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid, mida nad peavad direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi jõustamiseks vajalikuks, sealhulgas eelkõige järgmisi nõudeid ja meetmeid:

 

(a) kohustus määrata vastuvõtvas liikmesriigis kontaktisik, kes tegutseb lähetava ettevõtte volitatud esindajana, kellega võivad ühendust võtta vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ning kes on volitatud vastu võtma ametlikke teateid ja dokumente ning kes vajaduse korral on tööandja nimel volitatud siseriikliku õiguse ja tavade kohaselt pidama teenuse osutamise aja jooksul läbirääkimisi ja sõlmima siduvaid kokkuleppeid asjakohaste sotsiaalpartneritega vastuvõtvas liikmesriigis;

 

(b) meetmed, mille eesmärk on võidelda mitteametliku töötamisega;

(c) punktis b osutatud dokumentide puhul võib olla õigustatud ka nende tõlkimine, kui need ei ole liiga pikad ning kui nende puhul kasutatakse üldjuhul standardvorme;

(c) lõikes 2 osutatud dokumentide tõlkimine ühte liidu ametlikku keelde, mis on ka vastuvõtva liikmesriigi ametlik keel;

(d) kohustus määrata tööandja kontaktisik, kes vajaduse korral peab teenuse osutamise aja jooksul läbirääkimisi lähetuse sihtliikmesriigi asjakohaste sotsiaalpartneritega vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

 

2. Liikmesriigid tagavad, et võimaluste piires saavad ettevõtjad töötajate lähetamisega seotud menetlusi ja formaalsusi hõlpsasti täita vahemaa tagant ja elektrooniliste vahendite abil.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid järgmised haldusnõuded ja kontrollimeetmed:

(a) kohustus, et teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja peab hiljemalt teenuseosutamist alustades esitama riigi pädevatele ametiasutustele asjakohase tõendi, milles märgitakse vaid teenuseosutaja nimi, et lähetatakse üks või enam töötajat, kes on selgelt identifitseeritavad, töötajate eeldatav arv, nende lähetuse eeldatav kestus ja asukoht ning teenused, mille osutamiseks nad lähetatakse;

(a) kohustus, et teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja peab hiljemalt viis tööpäeva enne teenuseosutamise alustamist esitama riigi pädevatele ametiasutustele asjakohase tõendi ühes liidu ametlikus keeles, mis on ka vastuvõtva liikmesriigi ametlik keel, või mõnes muus keeles, kui vastuvõttev liikmesriik seda aktsepteerib, tõendis märgitakse eelkõige teenuseosutaja nimi, lähetatud töötajate eeldatav arv ja nende isikuandmed, vajaduse korral määratud kontaktisik vastavalt lõike 1 punktile a, lähetuse algus ja eeldatav kestus, teenuse osutamise koht ning teenused, mille osutamiseks nad lähetatakse;

 

tõendis kinnitatakse, et teenuseosutajat on teavitatud vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavatest minimaalsetest töötingimustest ning et ta on nõustunud neid täitma vastavalt direktiivi 96/71/EÜ artiklile 3;

 

teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja teavitab viivitamata pädevaid asutusi vastuvõtvas liikmesriigis, kui tõendis esitatud teave muutub enne teenuse osutamist või teenuse osutamise ajal;

 

(b) kohustus kogu lähetusperioodi vältel hoida või teha kättesaadavaks ligipääsetavas ja selgelt kindlaksmääratud kohas, nt töökohal või ehitusplatsil, või transpordisektori liikuvate töötajate puhul tegevuskohas või sõidukis, millega teenust osutatakse, järgmiste dokumentide paber- või digikoopia:

 

– lähetatud töötaja isikut tõendav dokument,

 

– tööleping (või sellega samaväärne dokument, milles on kindlaks määratud töötingimused, näiteks dokument direktiivi 91/533 tähenduses, mis vajaduse korral sisaldab ka kõnealuse direktiivi artiklis 4 osutatud täiendavat teavet),

 

– palgatõendid ja palga maksmist tõendavad dokumendid,

 

– töögraafikud,

 

– sotsiaalkindlustuse dokumendid, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 883/2004 (nt A1 vorm),

 

– kolmandate riikide kodanike puhul töö- ja elamisload asutamiskoha liikmesriigis või koopiad samaväärsetest dokumentidest, mis on väljastatud kooskõlas asutamiskoha liikmesriigi õigusaktidega,

 

– hinnang töötervishoiu ja tööohutuse riskide kohta vastavalt direktiivile 89/391/EMÜ.

 

Neid dokumente tuleb samuti hoida või teha kättesaadavaks, kuni lähetusperioodist on möödunud vähemalt kaks aastat.

2. Liikmesriigid tagavad, et võimaluste piires saavad ettevõtjad töötajate lähetamisega seotud menetlusi ja formaalsusi hõlpsasti täita vahemaa tagant ja elektrooniliste vahendite abil.

3. Liikmesriigid tagavad, et võimaluste piires saavad ettevõtjad töötajate lähetamisega seotud menetlusi ja formaalsusi täita vahemaa tagant ja elektrooniliste vahendite abil.

3. Kolm aastat pärast artiklis 20 osutatud tähtpäeva vaadatakse läbi riiklike kontrollimeetmete kohaldamise vajalikkus ja otstarbekus, võttes arvesse saadud kogemusi ning teabevahetuse ja koostöökorralduse tõhusust, ühtsemate standarddokumentide väljatöötamist, ühiste kontrollipõhimõtete või -nõuete kehtestamist töötajate lähetamisega seotud küsimustes ning tehnoloogia arengut ning vajaduse korral esitatakse vajalikud parandused või muudatused.

4. Kolm aastat pärast …* vaatab komisjon läbi riiklike kontrollimeetmete ja nende kohaldamise tulemuslikkuse, võttes arvesse saadud kogemusi ning teabevahetuse ja koostöökorralduse tõhusust, ühtsemate standarddokumentide väljatöötamist, ühiste kontrollipõhimõtete või -nõuete kehtestamist töötajate lähetamisega seotud küsimustes ning tehnoloogia arengut ning vajaduse korral esitatakse vajalikud parandused või muudatused.

 

___________________

 

* ELT: palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollimised

Kontrollimised ja inspektsioonid

1. Liikmesriigid tagavad, et luuakse asjakohased kontrolli- ja seiremehhanismid ning et nende territooriumil toimuvad inspekteerimised on tõhusad ja piisavad, et kontrollida ja jälgida direktiivi 96/71/EÜ sätete ja eeskirjade järgimist ning tagada nende nõuetekohane kohaldamine ja jõustamine. Kontrollimised põhinevad peamiselt pädevate ametiasutuste korrapäraselt koostatavatel riskihinnangutel. Riskihinnangutes määratakse kindlaks tegevusvaldkonnad, kus nende liikmesriigi territooriumil kasutatakse teenuste osutamisel kõige sagedamini lähetatud töötajaid. Kõnealuste riskihinnangute koostamisel võetakse arvesse suurte infrastruktuuriprojektide elluviimist, konkreetsetele sektoritele iseloomulikke probleeme ja vajadusi, varasemaid andmeid rikkumiste kohta ning teatavate töötajate rühmade haavatavust.

1. Liikmesriigid tagavad, et luuakse asjakohased ja tõhusad kontrolli- ja seiremehhanismid ning et nende territooriumil toimuvad inspekteerimised on tõhusad ja piisavad, et kontrollida ja jälgida direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi sätete ja eeskirjade järgimist ning tagada nende nõuetekohane kohaldamine ja jõustamine ning võidelda mitteametliku töötamise vastu. Kontrollimised võivad põhineda pädevate ametiasutuste korrapäraselt koostatavatel riskihinnangutel. Riskihinnangutes võidakse kindlaks määrata tegevusvaldkonnad, kus nende liikmesriigi territooriumil kasutatakse teenuste osutamisel kõige sagedamini lähetatud töötajaid. Kõnealuste riskihinnangute koostamisel võidakse eelkõige arvesse võtta suurte infrastruktuuriprojektide elluviimist, paljude alltöövõtjate olemasolu, konkreetsetele sektoritele iseloomulikke probleeme ja vajadusi, varasemaid andmeid rikkumiste kohta ning teatavate töötajate rühmade haavatavust.

2. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ kohased kontrollimised ei ole diskrimineerivad ega ebaproportsionaalsed.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi ja direktiivi 96/71/EÜ kohased kontrollimised ei ole diskrimineerivad ega ebaproportsionaalsed, ning eraldavad kontrollimisteks vajalikud vahendid. Oma tavade kohaselt esitab pädev asutus inspekteeritud või kontrollitud ettevõttele pärast inspekteerimist või kontrolli kogu asjakohast teavet sisaldava dokumendi.

3. Kui kontrollimise käigus ja artiklis 3 osutatud kriteeriume arvesse võttes vajatakse teavet, siis tegutsevad nii see liikmesriik, kus teenuseid osutatakse, kui ka asutamiskoha liikmesriik kooskõlas halduskoostöö eeskirjadega, st pädevad asutused teevad koostööd artiklites 6 ja 7 sätestatud eeskirjade ja põhimõtete kohaselt.

3. Kui kontrollimise käigus ja käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud kriteeriume arvesse võttes vajatakse teavet, siis tegutsevad vastuvõttev liikmesriik ja asutamiskoha liikmesriik kooskõlas halduskoostöö eeskirjadega. Eelkõige teevad koostööd pädevad asutused käesoleva direktiivi artiklites 6 ja 7 sätestatud eeskirjade ja põhimõtete kohaselt.

4. Liikmesriikides, kus kooskõlas siseriikliku õiguse, traditsioonide ja tavadega, kuulub direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimuste, eelkõige töötasu miinimummäära ja tööaja kehtestamine lähetatud töötajate jaoks sotsiaalpartnerite pädevusse, võivad sotsiaalpartnerid asjakohasel tasemel ja liikmesriikide kehtestatud tingimustel kontrollida asjakohastest töötingimustest kinni pidamist lähetatud töötajate puhul, tingimusel, et sellega tagatakse nõuetekohasel tasemel kaitse, mis on võrdväärne direktiivis 96/71/EÜ ja käesolevas direktiivis sätestatuga.

4. Liikmesriikides, kus kooskõlas siseriikliku õiguse, traditsioonide ja tavadega, kuulub direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimuste, eelkõige töötasu miinimummäära ja tööaja kehtestamine lähetatud töötajate jaoks sotsiaalpartnerite pädevusse, võivad sotsiaalpartnerid asjakohasel tasemel ja liikmesriikide kehtestatud tingimustel kooskõlas kehtivate riiklike õigusnormidega kontrollida asjakohastest töötingimustest kinni pidamist lähetatud töötajate puhul, tingimusel et neist töötingimustest on kooskõlas käeoleva direktiivi artikliga 5 nõuetekohaselt teavitatud.

5. Liikmesriigid, kus tööinspektsioonidel puudub pädevus kontrollida ja jälgida lähetatud töötajate töötingimustest kinnipidamist, võivad erandkorras pärast riigi tasandil sotsiaalpartneritega konsulteerimist kehtestada või säilitada korra, mis tagab kõnealustest töötingimustest kinnipidamise, tingimusel et kohaldatavad meetmed tagavad asjaomastele isikutele nõuetekohase kaitse, mis on võrdväärne direktiivis 96/71/EÜ ja käesolevas direktiivis sätestatuga.

5. Liikmesriigid, kus tööinspektsioonidel puudub pädevus kontrollida ja jälgida lähetatud töötajate töötingimustest kinnipidamist, võivad erandkorras pärast riigi tasandil sotsiaalpartneritega konsulteerimist kehtestada, muuta või säilitada menetlusi ja mehhanisme, mis tagavad kõnealustest töötingimustest kinnipidamise, tingimusel et need ei ole diskrimineerivad või ebaproportsionaalsed, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 2.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad direktiivi 96/71/EÜ artiklis 6 ja käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste jõustamiseks tõhusad mehhanismid, mille kaudu saavad lähetatud töötajad esitada otse kaebuse oma tööandja vastu, samuti tagavad nad, et liikmesriigis, mille territooriumil töötaja lähetuse korras töötab või töötas, on tal õigus algatada kohtu- või haldusmenetlust, kui ta leiab, et ta on kohaldatavate eeskirjade kohaldamata jätmise tõttu kahju kannatanud, isegi kui see töösuhe, millega väidetav kohustuste eiramine kaasnes, on lõppenud.

1. Liikmesriigid tagavad käesolevas direktiivis ja direktiivis 96/71/EÜ sätestatud kohustuste jõustamiseks tõhusad mehhanismid, mille kaudu saavad lähetatud töötajad esitada otse kaebuse oma tööandja vastu, samuti tagavad nad, et liikmesriigis, mille territooriumil töötaja lähetuse korras töötab või töötas, on tal õigus algatada kohtu- või haldusmenetlust, kui ta leiab, et ta on kohaldatavate eeskirjade kohaldamata jätmise tõttu kahju kannatanud, isegi kui see töösuhe, millega väidetav kohustuste eiramine kaasnes, on lõppenud.

2. Lõige 1 ei piira liikmesriikide kohtute pädevust, nagu see on ettenähtud eelkõige liidu asjakohaste õigusaktidega ja/või rahvusvaheliste konventsioonidega.

2. Lõige 1 ei piira liikmesriikide kohtute pädevust, nagu see on ettenähtud eelkõige liidu asjakohaste õigusaktidega ja/või rahvusvaheliste konventsioonidega.

3. Liikmesriigid tagavad, et ametiühingud ja muud kolmandad isikud, nagu ühendused, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamiseks, võivad lähetatud töötaja või tema tööandja nõusolekul esineda nende nimel või nende toetuseks kohtu- või haldusmenetluses, mille eesmärk on käesoleva direktiivi rakendamine ja/või käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste jõustamine.

3. Liikmesriigid tagavad, et ametiühingud ja muud kolmandad isikud, nagu ühendused, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi käesoleva direktiivi ja direktiivi 96/71/EÜ sätete järgimise tagamiseks, võivad lähetatud töötaja või tema tööandja nõusolekul esineda nende nimel või nende toetuseks kohtu- või haldusmenetluses, mille eesmärk on käesoleva direktiivi ja direktiivi 96/71/EÜ rakendamine ja/või käesolevast direktiivist ja direktiivist 96/71/EÜ tulenevate kohustuste jõustamine.

4. Lõiked 1 ja 3 ei piira tähtaegu või ajapiiranguid käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamist kõnealuste menetluste algatamise suhtes ega ka riigisiseste kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

Lõiked 1 ja 3 ei piira tähtaegu või ajapiiranguid käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamist kõnealuste menetluste algatamise suhtes ega ka riigisiseste kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist. Liikmesriigid näevad siiski ette vähemalt kuuekuulise ajavahemiku, mille jooksul hageja saab riikliku menetluskorra alusel esitada kaebuse.

 

4 a. Lähetatud töötajaid, kes on algatanud kohtu- või haldusmenetluse artikli 11 lõike 1 tähenduses, ei tohi tööandja ebasoodsamalt kohelda. Liikmesriigid määravad riikliku õiguse kohaselt kindlaks ka tingimused, mille alusel kolmandatest riikidest pärit lähetatud töötajate elamisluba võib pikendada, kuni sellised menetlused on lõpuni viidud.

5. Liikmesriigid tagavad vajalike mehhanismide olemasolu, et lähetatud töötajad saaksid kätte.

5. Liikmesriigid tagavad vajalike mehhanismide olemasolu, et lähetatud töötajad või nende nõusolekul ja nende nimel tegutsevad kolmandad isikud saaksid esitada nõude ning et lähetatud töötajad saaksid kätte vähemalt järgmise:

(a) maksmata jäänud töötasu, mis kuulub väljamaksmisele vastavalt direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 kohaselt kohaldatavatele töötingimustele ning

(a) maksmata jäänud töötasu, mis kuulub väljamaksmisele vastavalt direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 kohaselt kohaldatavatele töötingimustele ning

(b) neile hüvitatakse ülemääraselt makstud summad, mis on seotud netotöötasu või majutuse kvaliteediga, ning on kinni peetud või maha arvatud töötasust tööandja korraldatud majutuse eest,

(b) neile hüvitatakse ülemääraselt makstud summad, mis on seotud netotöötasu või majutuse kvaliteediga, ning on kinni peetud või maha arvatud töötasust tööandja korraldatud majutuse eest,

 

(c) tasumata jäänud maksed ning töötaja palgast liigselt kinni peetud maksud või sotsiaalkindlustusmaksed. Liikmesriigid tagavad ka vajalike mehhanismide olemasolu, et ära makstaks tasumata maksud, sotsiaalkindlustusmaksed ja tasumata sissemaksed sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või asutustele.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui lähetatud töötajad on lähetuse sihtliikmesriigist juba tagasi pöördunud.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui lähetatud töötajad on lähetuse sihtliikmesriigist juba tagasi pöördunud, ning nende lähetatud töötajate suhtes, kelle puhul artikli 3 lõike 3 b kohaselt on tuvastatud, et neist on valelikult teatatud kui füüsilisest isikust ettevõtjatest.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Alltöövõtt – solidaarvastutus

Alltöövõtt

1. Selleks et kindlustada liikmesriigi territooriumil asuvate otseste alltöövõtjate töötajatega samaväärne õiguskaitse võrdsetel alustel tagab liikmesriik, et direktiivi 96/71/EÜ lisas osutatud ehitustegevuse puhul ja kõigi direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikega 3 hõlmatud lähetusolukordade puhul võib lisaks tööandjale (teenuseosutaja või ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja) või tööandja asemel vähemalt sellele töövõtjale, kellele tööandja on otsene alltöövõtja, teha kohustuseks maksta välja lähetatud töötajatele ja/või sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või asutustele järgmised tasumata jäänud summad:

 

(a) maksmata netotöötasu miinimummääras ja/või tasumata sissemaksed sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või asutustele, kui need on hõlmatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõikega 1;

 

(b) töötaja palgast liigselt kinni peetud maksud või sotsiaalkindlustusmaksed.

 

Käesolevas lõikes nimetatud vastutus piirdub töötaja õigustega, mis tulenevad töövõtja ja tema alltöövõtja vahelisest lepingulisest suhtest.

 

2. Liikmesriigid näevad ette, et töövõtjat, kes on järginud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele lõike 1 kohaselt. Sellist süsteemi kohaldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil. Direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada ka töövõtja poolt võetavad ennetavad meetmed, mis hõlmavad alltöövõtja esitatavaid tõendeid lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate peamiste töötingimuste kohta, sealhulgas palgatõendeid ja palga maksmist tõendavaid dokumente, asutamiskoha liikmesriigi sotsiaalkindlustus- ja/või maksusüsteemist tulenevate kohustuste täitmise kohta ning lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade järgimise kohta.

1. Liikmesriigid võtavad mittediskrimineerival viisil meetmeid tagamaks, et ettevõte, kes teeb teisele ettevõttele otseselt või kaudselt ülesandeks tema nimel teenuste osutamise, vastutab täiendavalt kõigi alltöövõtjate eest või alltöövõtjate asemel seoses töötajatele tasumata hüvitistega ja/või tasumata sotsiaalkindlustusmaksetega sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või asutustele.

 

Käesolevas lõikes nimetatud vastutus piirdub töötaja õigustega, mis tulenevad töövõtja ja tema alltöövõtjate vahelisest lepingulisest suhtest.

3. Kooskõlas liidu õigusega võivad liikmesriigid, lähtudes mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttest, kehtestada siseriikliku õigusega alltöövõtja vastutuse kohaldamisala ja ulatuse suhtes rangemad vastutuseeskirjad. Lisaks direktiivi 96/71/EÜ lisas osutatud sektoritele võivad liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega kehtestada sellised vastutuseeskirjad ka muude sektorite suhtes. Liikmesriigid võivad selliste juhtude puhuks ette näha, et töövõtjat, kes on järginud siseriiklikes õigusaktides määratletud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele.

2. Lõikega 1 ei piirata õigust kehtestada siseriikliku õigusega rangemaid vastutuseeskirju.

4. Kolm aastat pärast artiklis 20 osutatud tähtpäeva, vaatab komisjon üle käesoleva artikli kohaldamise ning konsulteerib liikmesriikide ja ELi tasandi sotsiaalpartneritega, et esitada vajaduse korral asjakohased parandused või muudatused.

 

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks meetmeid, mis on või võivad olla sätestatud liidu õigusaktides, kohaldatakse teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja suhtes, kes ei järgi teenuse osutamise liikmesriigis kohaldatavat korda, haldustrahvide ja karistuste piiriülesel jõustamisel käesoleva artikliga ettenähtud vastastikuse abi ja tunnustamise üldpõhimõtteid, meetmeid ja menetlusi.

1. Ilma et see piiraks meetmeid, mis on või võivad olla sätestatud liidu õigusaktides, kohaldatakse teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja suhtes, kes ei järgi teenuse osutamise liikmesriigis kohaldatavat korda, mis on ette nähtud direktiiviga 96/71/EÜ, rahaliste halduskaristuste ja/või trahvide piiriülesel jõustamisel käesolevas peatükis ettenähtud vastastikuse abi ja tunnustamise üldpõhimõtteid, meetmeid ja menetlusi.

2. Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas oma liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega nõuda, et teise liikmesriigi pädev asutus nõuaks sisse trahvi või jõustaks karistuse või annaks teada otsusest trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigis kehtivad asjakohased õigus- ja haldusnormid võimaldavad esitada selliseid nõudeid ja teha selliseid otsuseid.

2. Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas oma liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega nõuda, et teise liikmesriigi pädev asutus jõustaks karistuse või nõuaks sisse trahvi või tagasiulatuvalt sotsiaalkindlustusmaksed kooskõlas määrusega 987/2009/EÜ või annaks teada otsusest trahvi või sotsiaalkindlustusmaksete tagasiulatuva sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta.

Taotluse esitanud liikmesriigi pädev asutus tagab, et taotlus trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta või trahvi sissenõudmist või karistuse jõustamist käsitlevast otsusest teatamise kohta on kooskõlas kõnealuses liikmesriigis kehtiva korraga, ning taotluse saanud pädev asutus tagab, et sissenõudmine või teatamine toimub kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi kehtivate siseriiklike õigus- ja haldusnormidega.

Taotluse esitanud liikmesriigi pädev asutus tagab, et taotlus trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta või trahvi sissenõudmist või karistuse jõustamist käsitlevast otsusest teatamise kohta on kooskõlas kõnealuses liikmesriigis kehtiva korraga, ning taotluse saanud pädev asutus tagab, et sissenõudmist või teatamist tunnustatakse taotluse saanud liikmesriigis lisaformaalsusi nõudmata ning see toimub kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi kehtivate siseriiklike õigus- ja haldusnormidega, mida kohaldatakse samasuguste või sarnaste taotluste suhtes.

Taotluse esitanud asutus ei või esitada taotlust trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta või trahvi sissenõudmist või karistuse jõustamist käsitlevast otsusest teatamise kohta, kui ja nii kaua, kuni trahv või karistus või selle aluseks olev nõue ja/või otsus selle täimisele pööramiseks on taotluse esitanud liikmesriigis vaidlustatud.

Taotluse esitanud asutus ei või esitada taotlust trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta või trahvi sissenõudmist või karistuse jõustamist käsitlevast otsusest teatamise kohta, kui ja nii kaua, kuni trahv või karistus või selle aluseks olev nõue ja/või otsus selle täimisele pööramiseks on taotluse esitanud liikmesriigis siseriikliku õiguse ja tavade kohaselt vaidlustatud.

 

Kui selgub, et teenuseosutaja ei ole tegelikult asutatud väidetavas asutamiskoha liikmesriigis või et aadress või ettevõtte andmed on valed, ei lõpeta pädevad asutused menetlust vormilistel põhjustel, vaid uurivad küsimust edasi, et lähetamise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik kindlaks teha.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui taotluse esitanud asutus esitab taotluse trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta või trahvi sissenõudmist või karistuse jõustamist käsitlevast otsusest teatamise kohta esitab taotluse saanud asutus kogu teabe ja osutab vastastikust abi, mis võib taotluse esitanud asutusele trahvi sissenõudmiseks ja/või karistuse ning võimaluse korral ka selle aluseks oleva nõude jõustamiseks vajalik olla.

1. Kui taotluse esitanud asutus esitab taotluse trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta või trahvi sissenõudmist või karistuse jõustamist käsitlevast otsusest teatamise kohta, esitab taotluse saanud asutus viivitamata kogu nõutud teabe ja osutab vastastikust abi, mis võib taotluse esitanud asutusele trahvi sissenõudmiseks ja/või karistuse ning võimaluse korral ka selle aluseks oleva nõude jõustamiseks vajalik olla.

Teabetaotlus, mis on seotud trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamisega, ning teatis nimetatud küsimusi käsitleva otsuse kohta peab sisaldama vähemalt järgmist:

Teabetaotlus, mis on seotud trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamisega, ning teatis nimetatud küsimusi käsitleva otsuse kohta peab sisaldama vähemalt järgmist:

(a) adressaadi nimi ja teadaolev aadress, ning muud andmed ja teave, mis on vajalikud adressaadi identifitseerimiseks;

(a) adressaadi nimi ja teadaolev aadress, ning muud andmed ja teave, mis on vajalikud adressaadi identifitseerimiseks;

(b) teatise või sissenõudmistaotluse eesmärk, selle täitmiseks ettenähtud ajavahemik ning muud täitmisele pööramise seisukohast olulised kuupäevad;

(b) teatise või sissenõudmistaotluse eesmärk, selle täitmiseks ettenähtud ajavahemik ning muud täitmisele pööramise seisukohast olulised kuupäevad;

(c) trahvi või karistuse ning taotluse aluseks oleva nõude laad ja summa ning nõude erinevate osade kirjeldus;

(c) trahvi või karistuse ning taotluse aluseks oleva nõude laad ja summa ning nõude erinevate osade kirjeldus;

(d) kogu muu asjakohane teave või dokumendid, sealhulgas ka kohtuotsused, nõude, trahvi või karistuse kohta ning

(d) kogu muu asjakohane teave või dokumendid, sealhulgas ka kohtuotsused, nõude, trahvi või karistuse kohta ning

(e) trahvi ja/või karistuse hindamise eest vastutava pädeva asutuse nimi, aadress ja muud kontaktandmed ning kui asutused on erinevad, siis pädev asutus, kelle käest saab täiendavat teavet trahvi ja/või karistuse või maksmiskohustuse või neid käsitleva otsuse vaidlustamisega seotud võimaluste kohta.

(e) trahvi ja/või karistuse hindamise eest vastutava pädeva asutuse nimi, aadress ja muud kontaktandmed ning kui asutused on erinevad, siis pädev asutus, kelle käest saab täiendavat teavet trahvi ja/või karistuse või maksmiskohustuse või neid käsitleva otsuse vaidlustamisega seotud võimaluste kohta.

2. Sissenõudmis- või teavitamistaotluse saanud liikmesriik menetleb kõiki taotlusi trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta või trahvi sissenõudmist või karistuse jõustamist käsitlevast otsusest teatamise kohta nii, nagu oleks tegemist taotluse saanud liikmesriigi enda määratud trahvi või karistusega.

2. Sissenõudmis- või teavitamistaotluse saanud liikmesriik menetleb kõiki taotlusi trahvi või tagasiulatuvate sotsiaalkindlustusmaksete sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta või trahvi või tagasiulatuvate sotsiaalkindlustusmaksete sissenõudmist või karistuse jõustamist käsitlevast otsusest teatamise kohta nii, nagu oleks tegemist taotluse saanud liikmesriigi enda määratud trahvi või karistuse või tagasiulatuvate sotsiaalkindlustusmaksetega.

3. Taotluse saanud asutus informeerib kohe taotluse esitanud asutust pärast teavitamis- või sissenõudmistaotluse saamist alustatud tegevusest ning eelkõige juriidilise dokumendi või otsuse adressaadile edastamise või otsuse teatamise kuupäevast.

3. Taotluse saanud asutus informeerib kohe taotluse esitanud asutust pärast teabe-, teavitamis- või sissenõudmistaotluse saamist alustatud tegevusest ning eelkõige juriidilise dokumendi või otsuse adressaadile edastamise või otsuse teatamise kuupäevast. Sama kehtib juhul, kui olulised takistused ei võimalda taotlust edukalt menetleda.

Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele ka sissenõudmis-, teabe- või teavitamistaotluse tagasilükkamise põhjused.

Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele ka sissenõudmis-, teabe- või teavitamistaotluse tagasilükkamise põhjused.

 

3 a. Trahvi sissenõudmist või karistuse jõustamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka trahvide suhtes, mis on määratud riikide kohtute õiguslikult siduvate ja täitmisele kuuluvate otsustega ning töövaidlusmenetlustest tulenevate otsustega.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui asjaomane teenuseosutaja või huvitatud isik vaidlustab sissenõudmis- või teavitamismenetluse jooksul trahvi, karistuse ja/või selle aluseks oleva nõude, peatatakse trahvi või karistuse piiriülene täitemenetlus, kuni pädev riiklik asutus langetab kõnealuses küsimuses otsuse.

1. Kui asjaomane teenuseosutaja või huvitatud isik vaidlustab kehtivate eeskirjade kohaselt taotluse esitanud liikmesriigis sissenõudmis- või teavitamismenetluse jooksul trahvi, karistuse ja/või selle aluseks oleva nõude, peatatakse trahvi või karistuse piiriülene täitemenetlus, kuni pädev riiklik asutus taotluse esitanud liikmesriigis langetab kõnealuses küsimuses otsuse.

Taotluse esitanud asutus teatab vaidlustamisest viivitamata taotluse saanud asutusele.

Taotluse esitanud asutus teatab vaidlustamisest viivitamata taotluse saanud asutusele.

2. Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või taotluse saanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teavituse nõuetekohasust, tuleb pöörduda kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse või õigusasutuse poole vastavalt seal kehtivatele õigusnormidele.

2. Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või taotluse saanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teavituse nõuetekohasust, tuleb pöörduda kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse või õigusasutuse poole vastavalt seal kehtivatele õigusnormidele.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taotluse saanud asutus annab käesolevas peatükis osutatud trahvi või karistusega seoses sissenõutud summad üle taotluse esitanud asutusele.

1. Käesolevas peatükis osutatud karistuse ja/või trahviga seoses sissenõutud summad jäävad taotluse saanud asutusele.

Taotluse saanud asutus võib asjaomaselt füüsiliselt või juriidiliselt isikult nõuda sisse summad ja pidada kinni kõik sissenõudmisega seoses tekkinud kulud kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mida taotluse saanud asutuse liikmesriigis kohaldatakse samalaadsete nõuete suhtes.

 

2. Liikmesriigid ei nõua üksteiselt käesoleva direktiivi kohaselt teineteisele antavast vastastikusest abist tekkivate kulude või direktiivi rakendamisega seotud kulude hüvitamist.

2. Liikmesriigid ei nõua üksteiselt käesoleva direktiivi kohaselt teineteisele antavast vastastikusest abist tekkivate kulude või direktiivi rakendamisega seotud kulude hüvitamist.

Kui sissenõudmine põhjustab erilisi probleeme ja on seotud väga suurte summadega, võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus kokku leppida kõnealuse juhtumiga seotud tagasimaksmise korras.

 

3. Olenemata lõikest 2 vastutab taotluse esitanud liikmesriigi pädev asutus taotluse saanud liikmesriigi ees põhjendamatuks osutunud toimingutest tulenevate kulude ja kahjude eest, kui toimingute põhjendamatus oli seotud trahvi või karistuse sisuga või taotluse esitanud asutuse väljastatud täitemeetmete võtmist lubava juriidilise dokumendi kehtivusega ja/või ettevaatusabinõudega.

 

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16 a. Kolme aasta möödumisel …* vaatab komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist läbi käesoleva peatüki kohaldamise, pidades eelkõige silmas halduskaristuste ja/või trahvide piiriülese jõustamise süsteemiga saadud kogemusi ja nimetatud süsteemi tulemuslikkust, et vajaduse korral esitada vajalikud parandused või muudatused.

 

______________

 

* ELT: palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artiklites 6 ja 7, artikli 10 lõikes 3 ning artiklites 13, 14 ja 15 osutatud halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamine liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimub siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mis loodi määrusega [IMI määruse viide].

1. Artiklites 6 ja 7, artikli 10 lõikes 3 ning artiklites 13, 14 ja 15 osutatud halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamine liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimub võimaluse piires siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mis loodi määrusega [IMI määruse viide], ning muude olemasolevate koostöövormide, näiteks kahepoolsete lepingute kaudu.

2. Liikmesriigid võivad jätkata pädevate asutuste halduskoostööd käsitlevate kahepoolsete kokkulepete kohaldamist seoses lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate töötingimuste rakendamise ja järelevalvega, millele on osutatud direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3, tingimusel et need kokkulepped ei kahjusta asjaomaste töötajate ja äriühingute õiguseid ja kohustusi.

2. Liikmesriigid võivad kohaldada kehtivaid ja sõlmida uusi kahepoolseid kokkuleppeid pädevate asutuste vahel halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise kohta seoses lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate töötingimuste rakendamise ja järelevalvega, millele on osutatud direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3, tingimusel et need kokkulepped ei kahjusta asjaomaste töötajate ja äriühingute õiguseid ja kohustusi.

3. Lõikes 2 osutatud kahepoolsete kokkulepete raames kasutavad liikmesriikide pädevad asutused IMI süsteemi nii palju kui võimalik. Kui ühe asjaomase liikmesriigi pädev asutus on kasutanud infovahetussüsteemi, tuleb seda süsteemi kasutada ka vajalike järelmeetmete puhul ja see on ülimuslik mehhanismide ja vahendite suhtes, mis on ette nähtud halduskoostööd ja vastastikust abi käsitlevates kahepoolsetes kokkulepetes.

3. Lõikes 2 osutatud kahepoolsete kokkulepete raames võivad liikmesriikide pädevad asutused kasutada võimaluse korral IMI süsteemi. Kui ühe asjaomase liikmesriigi pädev asutus on kasutanud infovahetussüsteemi, võib seda süsteemi võimaluse korral kasutada ka vajalike järelmeetmete puhul.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt viis aastat pärast ülevõtmise tähtaega esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased soovitused.

1. Hiljemalt kolm aastat pärast ülevõtmise tähtaega esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased soovitused.

(1)

ELT C 351, 15.11.2012, lk 61.


SELETUSKIRI

Töötajate lähetamisel on ülimalt tähtis osa piiriülesele teenuste osutamisel ja siseturu arengus. Iga aasta lähetatakse umbes üks miljon ELi kodanikku tööle teise liikmesriiki. Seda osa töötajaskonnast on vaja kaitsta just kriisiajal, kui nende töötajate potentsiaal ja konkurentsivõimelisus aitavad säilitada teatavat tööhõive taset või isegi luua uusi töökohti. Meil tuleb tegutseda, et arendada ja parandada Euroopa ettevõtjate mobiilisust siseturul. See aitab kahtlemata suurendada Euroopa Liidu majanduskasvu ja stabiilsust.

Teenuste osutamise vabadus (seda tuleb vaadelda eraldi töötajate vabast liikumisest), mille alusel töötajate lähetamine toimub, on üks siseturu tugisambaid ja tuhandete Euroopa ettevõtjate piiriülese liikuvuse alus. Teenuste osutamise vabadus tuleb siduda töötajate õiguste tagamisega. Sellega seoses tuleb kavandatud meetmeid ja vahendeid vaadelda tingimata tasakaalustatult. Tuleb tugevdada liikmesriikide koostööd, et paremini kaitsta lähetatud töötajaid kui erilist töötajaskonna kategooriat ning uurida selle osa Euroopa siseturul.

JÕUSTAMISDIREKTIIV

Möödunud aastate kogemus näitab selgesti, et direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) rakendamist, kohaldamist ja jõustamist on tingimata vaja parandada. On terve hulk probleeme – alates töötajate õiguste eiramisest ning vajaliku teabe puudumisest või kättesaamatusest kuni püsivate takistusteni liikmesriikide omavahelises koostöös ning trahvide ja karistuste puuduliku täitmiseni piiriülestes asjades. Läinud aastatel on olnud ka mitmeid Euroopa Kohtu otsuseid, millest tulenevalt on piiratud teatavaid meetmeid töötajate lähetamist käsitlevas õigusraamistikus. Seda arvesse võttes esitas Euroopa Komisjon 21. märtsil 2012 uusi lahendusi ja meetmeid sisaldava jõustamisdirektiivi eelnõu. Jõustamisdirektiiv põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1 ja artiklil 62, millest tuleb kinni pidada õigusselguse tagamiseks.

Raportöör tunnistab vajadust parandada direktiivi 96/71/EÜ rakendamist, kohaldamist ja jõustamist ning tervitab seetõttu Euroopa Komisjoni ettepanekut. Raportööri arvates peab jõustamisdirektiiv üldiselt vastama järgmistele nõuetele:

 sisaldama tasakaalustatud meetmeid, millega saaks kaitsta nii lähetatud töötajaid kui ka teenuste osutamise vabadust;

 andma selge õigusraamistiku lähetatud töötajatele, nii et nende potentsiaali ja konkurentsivõimelisust saaks eriti just kriisiajal kasutada kasvava tööpuuduse vastu võitlemiseks;

 aitama parandada ettevõtjate ja tööandjate juurdepääsu teabele, et töötajate lähetamine muutuks lihtsamaks ja turvalisemaks;

 parandama liikmesriikide omavahelist koostööd, et paremini tagada tööandjate õigusi;

 vältima ettevõtjate, eriti VKEde bürokraatlikku koormamist, mis võib pärssida nende liikuvust siseturul ja suutlikkust luua uusi töökohti.

Parem juurdepääs teabele (artikkel 5)

Võttes arvesse asjaolu, et probleemid, mis on seotud töötingimusi käsitleva teabe kättesaadavuse, läbipaistvuse ja täielikkusega, on sageli eeskirjade eiramise põhjuseks, on tingimata vaja parandada teabe kättesaadavust ja edastamist. Erisuguste tööturumudelite ja töösuhete süsteemide olemasolu Euroopa Liidus, kus üldised siduvad normid kehtestatakse kas iseseisvate või täiendavate normidena riiklike asutuste või sotsiaalpartnerite poolt, tekitab probleeme kohaldatavate töötingimuste kindlaksmääramisel. Nende probleemide lahendamiseks teeb raportöör ettepaneku võtta igas liikmesriigis kasutusele ühtne riiklik veebisait, mis sisaldaks kogu vajaliku informatsiooni kohustuslike töötingimuste kohta. Raportöör peab vajalikuks tagada teabe kättesaadavus ka ELi tasandil. Selleks tuleb riikide andmed ajakohastatult, täpselt ja ammendavalt avaldada liidu veebisaitidel. Ka see, kui teave tehakse töötajatele ja teenuseosutajatele paremini kättesaadavaks inglise keeles ja muudes olulistes keeltes, aitab lahendada mitmeid probleeme, millel tänaseid kogemusi arvestades võivad olla tõsised tagajärjed nii ettevõtjatele kui ka lähetatud töötajatele.

Kavandatud meetmete õigusselgus ja proportsionaalsus (artiklid 3 ja 9)

Õigusselguse ja -kindluse tagamiseks tuleb kehtestada ELi tasandi ühtsete meetmete loend. Selles seoses on ülimalt tähtsad jõustamisdirektiivi artiklid 3 ja 9.

Raportöör teeb ettepanekud säilitada artiklites sisalduvate loetelude soovituslik iseloom. Artiklis 3 sisalduvad kaks kriteeriumite loetelu aitavad võidelda seaduse täitmisest kõrvalehoidmise vastu, kuid sellega ei tohi tekitada olukorda, kus ausad ettevõtjad tõrjutakse mõne riigi turult kõrvale. Töötajate lähetamine ei ole riigisisene nähtus, vaid piirülene tegevus, mis nõuab ühist õigusraamistikku ja ühist lähenemisviisi. Seetõttu peavad loetelud sisaldama ELi tasandi ühiseid näitajaid.

Ühiste kriteeriumite loetelu artiklis 3 on otseselt seotud kontrollimeetmete ühise loeteluga artiklis 9. Raportöör on kindel, et kontrolli puhul on vajalik selgus, mida saab tagada üksnes võimalike kontrollimeetmete ühise loeteluga. Õiguskindlus tuleks saavutada selge teabe avaldamisega selle kohta, mis on kontrollimise objekt.

Kavandatud meetmete proportsionaalsus on põhinõue, et neid meetmeid aktsepteeritaks ELi tasandil.

Liikmesriikide koostöö (artiklid 6, 7 ja 18)

Võttes arvesse asjaolu, et töötajate lähetamine on piiriülene tegevus, on vajalik asjalik ja tulemuslik koostöö asutamiskoha liikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste vahel.

Liikmesriikide haldusliku koostöö parandamiseks tuleb tagada IMI süsteemi parem kasutamine. Sellega seoses soovitab raportöör teha IMI süsteemi kasutamine kohustuslikuks kõikidel juhtudel, kus võimalik, ning muuta komisjoni esitatud tähtaegu, et need oleksid paremini täidetavad. Lisaks tuleb tagada andmekaitse.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (4.3.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta

(COM(2012)0131 – C7‑0086/2012 – 2012/0061(COD))

Arvamuse koostaja: Malcolm Harbour

LÜHISELGITUS

Töötajate vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus on siseturu aluspõhimõtted. Kui ettevõtja saadab töötajaid seoses teenuse osutamisega teise liikmesriiki, püüab töötajate lähetamise direktiivi 96/71/EÜ kaitsta selliste töötajate õigusi ja takistada sotsiaalset dumpingut. Sellest direktiivist suures osas mööda mindud ja seda ei ole piisavalt jõustatud. Vastuseks tegi komisjon ettepaneku võtta vastu jõustamise direktiiv.

Jõustamise direktiivi eesmärk peab olema luua olukord, kus direktiivis 96/71/EÜ kehtestatud sätted oleksid teostatavad, et tagada ettevõtete jaoks võrdsed tingimused, tekitada kõrvalehoidmise puhuks negatiivseid stiimuleid ja seista töötajate õiguste kaitse eest.

Raportöör teeb ettepaneku 96/71/EÜ eesmärkide rõhutamiseks lisada täiendavat teksti, pöörates põhitähelepanu töötajate kodakondsuse põhjal diskrimineerimise vältimisele ning rõhutades, et kavandatavas täitmise direktiivis tuleb kinni pidada direktiivis 96/71/EÜ sätestatud põhimõtetest, parandades samas jõustamist ja tõhustades karistusi kõrvalehoidmise eest.

Raportöör on mitmes valdkonnas lisanud selgitavat teksti. Sinna hulka kuuluvad liikmesriikide ja teenuseosutajate rollide ja vastutuse selgemad määratlused ja selgitused, näiteks tõendid, et tööandja-töövõtja suhe eksisteeris enne lähetamist. Raportöör soovitab sätestada artiklis 9 minimaalse täitemeetmete kogumi ja avatud nimekirja, mida liikmesriigid vajavad paindlikkuse saavutamiseks, et võtta täiendavaid meetmeid, mis tagavad direktiivi 96/71/EÜ nõuetekohase jõustamise.

Kõrvalehoidmisega võitlemiseks esitab raportöör 3 keskset ettepanekut. Esiteks, et direktiiviga 96/71/EÜ ja käesoleva direktiiviga mittevastavuse korral peavad asjaomasele ettevõtjale laienema vastavad õigusaktid, mis kehtivad teenuste osutamise riigis, ning et kõik asjaomased töötajad loetakse töötajateks, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust liidu piires vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 45, milles rõhutatakse mittediskrimineerimist.

Teiseks puudutab käesoleva direktiivi täpsustamise ettepaneku õigusliku aluse muutmine töötajate ja teenuste vaba liikumist. Kolmandaks, rangete karistuste määramine liikmesriikidele, kes keelduvad koostööst, kui neil palutakse anda vajalikku teavet lähetamiste olukorra kontrollimiseks.

Alltöövõtuahelate kuritarvitamist esineb ka mujal kui ehitussektoris. Seetõttu tuleks solidaarvastutust laiendada kõikidele sektoritele. Hoolsuskohustuse nõuet oleks raske praktikas rakendada, seega on see kustutatud. Liikmesriigid peaksid vastavalt oma kogemustele ja menetlustele võtma vajalikud meetmed, et tagada solidaarvastutuse rakendamine. Rangemate reeglite kehtestamine või jätkuv kohaldamine siseriiklikul tasandil peaks samuti olema lubatud. Komisjon peaks koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga vaatama läbi käesoleva artikli kohaldamise, et vajadusel teha ettepanek nende muutmiseks.

Raportöör on seisukohal, et hea halduskoostöö ja vastastikune abi on kavandatud direktiivi edu võti. Kuigi raportöör mõistab IMI süsteemi potentsiaali keelebarjääre ületavas kiires teabevahetuses, kasutavad mõned liikmesriigid juba väga efektiivsed halduskoostöö meetodeid, mis ei põhine IMI-l. Liikmesriikidel peaks olema vabadus kohaldada kahepoolseid lepinguid väljaspool IMI-t. Pädevad asutused peavad andma nõutavat teavet viivitamata ja kui teave ei ole kättesaadav, siis ametlikult teatama sellise teabe puudumisest.

Selleks, et suurendada töötajatele kättesaadava teabe hulka, peaksid pädevate asutuste kontaktandmed olema avalikult kättesaadavad. Lisaks peaks informatsioon tööhõive tingimuste kohta olema üldiselt kättesaadav, tasuta ning selge, läbipaistev, põhjalik ja kergesti mõistetav.

Et parandada halduskoostööd ja vastastikust abi, peaks komisjon esitama tasuvuse mõjuhinnangu tulemused kogu ELi hõlmava teatamis- või registreerimisesüsteemi kohta, mis põhineb liikmesriikides olemasolevate süsteemidega ja ühildub nendega. Teiseks peaks komisjon tegema ettepaneku seada sisse Euroopa raskete rikkujate register (nn must nimekiri) selliste äriühingute kohta, kes on korduvalt eiranud direktiivi 96/71/EÜ ja muude asjaomaste liidu õigusaktide sätteid.

Kavandatava jõustamisdirektiivi ja direktiivi 96/71/EÜ edu ei sõltu ainult poliitilist tahtest, vaid ka piisavate vahendite eraldamisest, mistõttu raportöör teeb ettepaneku lisada tekst, mis kohustab liikmesriike ja komisjoni üles nägema ette vajalikud vahendid direktiivi 96/71/EÜ nõuetekohaseks jõustamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Töötajate vaba liikumine annab kõikidele kodanikele õiguse liikuda töötamise ja elamise eesmärgil vabalt ühest liikmesriigist teise ning kaitseb töötajaid diskrimineerimise eest tööhõive, töötasu ja muude töötingimuste osas võrreldes vastuvõtva riigi kodanikega. Seda tuleb vaadelda eraldi teenuste osutamise vabadusest, mis hõlmab ettevõtjate õigust pakkuda teenuseid mõnes teises liikmesriigis ning lähetada nende teenuste osutamiseks vajalike tööde tegemiseks ajutiselt oma töötajaid.

(2) Teenuste osutamise vabadus hõlmab ettevõtjate õigust pakkuda teenuseid mõnes teises liikmesriigis ning lähetada nende teenuste osutamiseks vajalike tööde tegemiseks ajutiselt oma töötajaid. Töötajate lähetamise seisukohast tuleb seda vabadust vaadelda eraldi töötajate vabast liikumisest, mis annab kõikidele kodanikele õiguse liikuda töötamise ja elamise eesmärgil vabalt ühest liikmesriigist teise ning kaitseb töötajaid diskrimineerimise eest tööhõive, töötasu ja muude töötingimuste osas võrreldes vastuvõtva riigi kodanikega.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Käesolev direktiiv ei tohiks mingil viisil mõjutada põhiõiguste teostamist, mis on tunnustatud liikmesriikide õiguses ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides, kui see on asjakohane, ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Seoses töötajatega, kes on ajutiselt lähetatud tegema tööd teenuste osutamiseks teises liikmesriigis kui see, kus nad tavapäraselt töötavad, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega kehtestatud selgelt määratletud peamised töötingimused, mida teenuse osutaja peab järgima liikmesriigis, kuhu töötaja on lähetatud, et tagada asjaomaste lähetatud töötajate miinimumkaitse.

(3) Seoses töötajatega, kes on ajutiselt lähetatud tegema tööd teenuste osutamiseks teises liikmesriigis kui see, kus nad tavapäraselt töötavad, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega kehtestatud selgelt määratletud peamised töötingimused, mida teenuse osutaja peab järgima liikmesriigis, kuhu töötaja on lähetatud, et tagada asjaomaste lähetatud töötajate miinimumkaitse. Käesolev direktiiv ei tohiks välistada võimalust pakkuda lähetatud töötajatele juriidilise või kollektiivselt kokkulepitud standardiga soodsamaid tingimusi, kui samal ajal tagatakse ka kohalike ja välismaiste äriühingute ja töötajate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine. Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada direktiivi 96/17/EÜ rakendamist täielikus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikega 2, artikli 45 lõikega 1, artikli 45 lõikega 2, artikli 53 lõikega 1 ja artikliga 62, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada direktiivi 96/17/EÜ jõustamist. Seetõttu kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid ilma, et see piiraks direktiivi 96/71/EÜ sätteid.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b) Et tagada direktiivi 96/71/EÜ täitmine ilma, et see tähendaks teenusepakkujale tarbetult suurt halduskoormust, on oluline käsitleda käesoleva direktiivi artikli 3 kriteeriumite loetelu kui soovituslikku, mitte ammendavat. Ei tohiks nõuda iga kriteeriumi täitmist iga lähetamise puhul.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Selleks et ennetada ja vältida kohaldatavatest eeskirjadest kõrvalehoidmist ja/või nende kuritarvitamist ettevõtjate poolt, kes kasutavad lubamatult või pettuslikult ära aluslepingus sätestatud teenuste osutamise vabadust ja/või direktiivi 96/71/EÜ kohaldamist, ning sellise praktikaga võidelda, tuleks parandada lähetamise põhimõtte rakendamist ja järelevalvet.

(4) Selleks et ennetada ja vältida kohaldatavatest eeskirjadest kõrvalehoidmist ja/või nende kuritarvitamist ettevõtjate poolt, kes kasutavad lubamatult või pettuslikult ära aluslepingus sätestatud teenuste osutamise vabadust ja/või direktiivi 96/71/EÜ kohaldamist, ning sellise praktikaga võidelda, peab lähetamise põhimõtte rakendamine ja järelevalve olema jõustatav ja seda tuleb tõhustada, võttes arvesse proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Käesolev direktiiv ei tohi kahjustada direktiivis 96/71/EÜ selgelt määratletud peamisi töötingimusi. Nendest eeskirjadest kõrvalehoidmine peab olema karistatav, eriti seoses kõigi tööhõivetingimustega.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Kõik käesoleva direktiiviga kehtestatavad meetmed peavad olema põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad, et lähetatud töötajaid kaitstes mitte tekitada halduskoormust ega tõkestada potentsiaali, mis ettevõtetel ning eriti VKEdel on uute töökohtade loomisel.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Seega tuleks lähetamise põhimõtte ajutist olemust määratlevad elemendid, milles eeldatakse, et tööandja asub tõepoolest lähetatava liikmesriigi territooriumil, ning direktiivi 96/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta)(edaspidi „Rooma I määrus”) omavaheline seos selgemaks muuta.

(5) Seega tuleks lähetamise põhimõtte ajutist olemust määratlevad elemendid, milles eeldatakse, et tööandja asub tõepoolest lähetatava liikmesriigi territooriumil, ning direktiivi 96/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta)(edaspidi „Rooma I määrus”) omavaheline seos selgemaks muuta, et tagada selle direktiivi laialdane kohaldamine.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid pakkuma komisjonile vajaduse korral toetust, järelevalvet ja tagasisidet käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Samamoodi nagu direktiivi 96/71/EÜ puhul ei tohiks käesolev direktiiv piirata õigusaktide kohaldamist, mida vastavalt Rooma I määruse artiklile 8 kasutatakse individuaalsete töölepingute suhtes, ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) kohaldamist.

(6) Samamoodi nagu direktiivi 96/71/EÜ puhul ei tohiks käesolev direktiiv piirata õigusaktide kohaldamist, mida vastavalt Rooma I määruse artiklile 8 kasutatakse individuaalsete töölepingute suhtes, ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) kohaldamist. Käesoleva direktiivi sätetega ei tohiks piirata liikmesriikide õigusakte, millega nähakse ette ja kehtestatakse lähetatud töötajate jaoks soodsamad tingimused.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Liikmesriigid peaksid tagama vajalikud vahendid, et muuta kontrollimised tulemuslikuks ja vastata viivitamata käesoleva direktiivi kohastele teabenõuetele kas vastuvõtva liikmesriigi või asutamiskoha liikmesriigi poolt.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Ametiühingud mängivad teenuste osutamise raames töötajate lähetamisel olulist rolli, kuna nad võivad vastavalt siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega määrata kindlaks töötasu miinimummäärad, mida kohaldatakse eraldi või samaaegselt.

(8) Tööturu osapooled mängivad teenuste osutamise raames töötajate lähetamisel olulist rolli, kuna nad võivad vastavalt siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega määrata kindlaks töötasu miinimummäärad, mida kohaldatakse eraldi või samaaegselt. Tööturu osapooled peaksid võtma kohustuse anda eelnimetatud määrade kohta teavet.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Nõuetekohane ja tõhus rakendamine ning jõustamine on lähetatud töötajate õiguste kaitsmise peamised elemendid, samal ajal kui puudulik jõustamine nõrgendab selles valdkonnas kehtivate liidu eeskirjade tõhusust. Seetõttu on oluline rõhutada komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostööd, pisendamata siinjuures tööinspektsioonide ja sotsiaalpartnerite tähtsat rolli.

(10) Nõuetekohane ja tõhus rakendamine ning jõustamine on lähetatud töötajate õiguste kaitsmise peamised elemendid, samal ajal kui puudulik jõustamine nõrgendab selles valdkonnas kehtivate liidu eeskirjade tõhusust. Seetõttu on oluline luua ja säilitada selles osas tihedat koostööd liikmesriikide, komisjoni ning asjakohaste riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi osalejatega, sh tööinspektsioonide ja sotsiaalpartneritega.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Siinkohal on eelduseks vastastikune usaldus, koostöövaim ja pidev dialoog ning vastastikune mõistmine.

(11) Võttes arvesse, et vastuvõtva liikmesriigi suutlikkus tuvastada faktilisi andmeid teises liikmesriigis asutatud ettevõtja kohta on piiratud, on koostöö asukohaliikmesriigiga äärmiselt oluline ning seda tuleks veelgi parandada. Siinkohal on eelduseks vastastikune usaldus, abivalmidus ja pidev dialoog ning vastastikune mõistmine.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et lihtsustada direktiivi 96/71/EÜ paremat ja ühtsemat kohaldamist, on oluline luua halduskoostööd hõlbustav elektrooniline teabevahetussüsteem ning pädevad asutused peaksid kasutama siseturu infosüsteemi (IMI) nii palju kui võimalik. See ei tohiks aga takistada halduskoostööd käsitlevate kahepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist.

(12) Selleks et lihtsustada direktiivi 96/71/EÜ paremat ja ühtsemat kohaldamist, on oluline luua halduskoostööd hõlbustav elektrooniline teabevahetussüsteem ning pädevad asutused peaksid kasutama siseturu infosüsteemi (IMI) nii palju kui võimalik. See aga ei takista halduskoostööd käsitlevate kahepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist. Elektroonilise teabevahetussüsteemi kohaldamise korda siseturu infosüsteemi abil tuleks testida, et tagada selle toimimine ka praktikas.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Tuleb murega märkida, liikmesriikidel on siiani palju raskusi piiriüleste haldustrahvide sissenõudmisel, ning piiriüleste trahvide ja karistuste vastastikust tunnistamist on vaja tulevastes õigusaktides tugevdada.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Selgemaks tuleks muuta liikmesriikide kohustusi teha töötingimusi käsitlev teave nii teistest liikmesriikidest pärit teenuseosutajatele kui ka asjaomastele lähetatud töötajatele avalikult kättesaadavaks ja tagada sellele juurdepääs.

(14) Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni, kuidas nad kavatsevad teha töötingimusi käsitleva teabe avalikuks ja kättesaadavaks teistest liikmesriikidest pärit lähetatud töötajatele ja teenuseosutajatele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Kui töötingimused on sätestatud kollektiivlepingutega, mis on kuulutatud üldiselt kohaldatavaks, tuleks liikmesriikidel tagada nende kollektiivlepingute ametlik avaldamine ja kättesaadavus.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Eesmärgiga parandada ja lihtsustada vastastikust abi ning piiriülest koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tuleks kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega töötada välja kogu ELi hõlmav teatamis- ja registreerimissüsteem, mis põhineks liikmesriikide olemasolevatel süsteemidel ning oleks nendega vastavuses. Et selline süsteem oleks kooskõlas mittediskrimineerimise ja ausa konkurentsi põhimõttega, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule mõjuhinnangu selle süsteemi teostatavuse kohta.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Selleks et tagada lähetatud töötajate puhul järgitavaid töötingimusi käsitlevate sisuliste eeskirjade nõuetekohane kohaldamine ning nende täitmise järelevalve, peaksid liikmesriigid kohaldama ettevõtjate suhtes, kes lähetavad töötajaid teenuste osutamise eesmärgil, vaid teatavaid kontrollimeetmeid või haldusformaalsusi. Selliseid meetmeid ja formaalsusi võib kehtestada ainult juhul, kui pädevad ametiasutused ei saa ilma nõutud teabeta oma järelevalveülesandeid tõhusalt täita ning kui vajalik teave ei ole lähetatud töötajate tööandja või teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriigi asutuste kaudu mõistliku aja jooksul lihtsasti kättesaadav ja/või kui vähem piiravate meetmetega ei ole tagatud riiklike kontrollimeetmete eesmärkide saavutamine.

(16) Selleks et tagada lähetatud töötajate puhul järgitavaid töötingimusi käsitlevate sisuliste eeskirjade nõuetekohane kohaldamine ning nende täitmise järelevalve, peaksid liikmesriigid kohaldama ettevõtjate suhtes, kes lähetavad töötajaid teenuste osutamise eesmärgil, vaid selliseid kontrollimeetmeid või haldusformaalsusi. Need kontrollimeetmed või haldusformaalsused peaksid olema proportsionaalsed ning ei tohiks kaasa tuua põhjendamatut, ülemäärast halduskoormust. Selliseid meetmeid ja formaalsusi võib kehtestada ainult juhul, kui pädevad ametiasutused ei saa ilma nõutud teabeta oma järelevalveülesandeid tõhusalt täita ning kui vajalik teave ei ole lähetatud töötajate tööandja või teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriigi asutuste kaudu mõistliku aja jooksul lihtsasti kättesaadav ja/või kui vähem piiravate meetmetega ei ole tagatud riiklike kontrollimeetmete eesmärkide saavutamine.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Pädeva asutuse koostatud mis tahes riskihinnangu eesmärk peaks olema määrata kindlaks tegevusvaldkonnad, kus selle liikmesriigi territooriumil kasutatakse teenuste osutamisel kõige sagedamini lähetatud töötajaid. Kõnealuste riskihinnangute koostamisel tuleks arvesse võtta konkreetsetele sektoritele iseloomulikke probleeme ja vajadusi, varasemaid andmeid rikkumiste kohta, kohapealsetelt sotsiaalpartneritelt saadud teavet, kohustustest kõrvalehiilimise viise ning teatavate töötajate rühmade haavatavust.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Selleks et tagada direktiivi 96/71/EÜ parem ja ühtlasem kohaldamine ja jõustamine ning vähendada võimalikult suures ulatuses kohaldamise ja jõustamise erinevusi liidu piires, peaksid liikmesriigid tagama, et kontroll nende territooriumil on tõhus ja piisav.

(18) Selleks et tagada direktiivi 96/71/EÜ parem ja ühtlasem kohaldamine ja jõustamine ning vähendada võimalikult suures ulatuses kohaldamise ja jõustamise erinevusi liidu piires, peaksid liikmesriigid tagama, et kontroll nende territooriumil on tõhus ja piisav. Kontrollimised põhinevad peamiselt pädevate ametiasutuste koostatavatel riskihinnangutel, milles tuleks võtta arvesse suurte infrastruktuuriprojektide elluviimist, konkreetsetele sektoritele iseloomulikke probleeme ja vajadusi, varasemaid andmeid rikkumiste kohta ning teatavate töötajate rühmade haavatavust.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Riiklikel tööinspektsioonidel, sotsiaalpartneritel ja muudel järelevalveorganitel on ja peaks olema ka edaspidi selles valdkonnas esmatähtis roll.

(19) Riiklikel tööinspektsioonidel, sotsiaalpartneritel ja muudel järelevalveasutustel on ja peaks olema ka edaspidi selles valdkonnas esmatähtis roll.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Et hõlbustada direktiivi 96/71/EÜ jõustamist ja tagada selle tõhusam kohaldamine, peaks olema loodud tõhus kaebuste mehhanism, mis võimaldaks lähetatud töötajatel esitada kaebusi või osaleda menetlustes kas otse või määratud kolmanda isiku kaudu, nagu ametiühingud või muud ühendused või sotsiaalpartnerite ühised organisatsioonid. See ei piira siseriiklike menetlusnormide kohaldamist, mis käsitlevad esindamist ja kaitset kohtus.

(23) Et hõlbustada direktiivi 96/71/EÜ jõustamist ja tagada selle tõhusam kohaldamine, peaks olema loodud tõhus kaebuste mehhanism, mis võimaldaks lähetatud töötajatel esitada kaebusi või osaleda menetlustes kas otse või, kui see on asjakohane, siis nende nõusolekul, määratud kolmanda isiku kaudu, nagu ametiühingud või muud ühendused või sotsiaalpartnerite ühised organisatsioonid. See ei piira siseriiklike menetlusnormide kohaldamist, mis käsitlevad esindamist ja kaitset kohtus.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Arvestades alltöövõtu suurt levikut ehitussektoris ning selleks, et kaitsta lähetatud töötajate õigusi, on vaja tagada, et selles sektoris võib lisaks tööandjale või tööandja asemel vähemalt sellele töövõtjale, kelle tööandja on otsene alltöövõtja, teha kohustuseks maksta välja saadaolev töötasu miinimummääras, maksmata jäänud töötasu ja/või osamaksud, mis ollakse võlgu siseriikliku õiguse või kollektiivlepingu kohaselt sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või ühendustele, kui need on hõlmatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõikega 1. Töövõtjat, kes on järginud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele. Hoolsuskohustuse järgimine võib seisneda ennetavate meetmete võtmises seoses alltöövõtja esitatavate tõenditega, toetudes vajaduse korral riigi ametiasutuste esitatud teabele.

välja jäetud

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Siseriiklikku õigust ja tava arvestades võib pärast konsulteerimist riikliku või sektori tasandi sotsiaalpartneritega võtta käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest erandjuhtudel vastutusele ka muid lepingulisi töövõtjaid või nende vastutust piirata.

välja jäetud

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Kohustus kehtestada vastutusnõue töövõtja puhul, kui otseseks alltöövõtjaks on teise liikmesriigi teenuseosutaja, kes töötajaid lähetab, on õigustatud suure avaliku huvi tõttu töötajate sotsiaalse kaitse tagamisel. Võttes arvesse võimalust nõuda välja maksmata jäänud töötasu, maksude tagasimakseid või põhjendamatult kinni peetud sotsiaalkindlustusmakseid, ei pruugi kõnealused lähetatud töötajad olla samas olukorras töötajatega, kelle on palganud töövõtja asutamiskoha liikmesriigis asuv otsene alltöövõtja.

välja jäetud

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Liikmesriikide süsteemide erinevused määratud haldustrahvide sissenõudmisel ja/või karistuste piiriülesel jõustamisel takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja on oht, et lähetatud töötajate kaitse ühtlase taseme tagamine kogu Euroopa Liidus on väga raske, kui mitte võimatu.

(27) Liikmesriikide süsteemide erinevused määratud haldustrahvide sissenõudmisel ja/või karistuste piiriülesel jõustamisel seoses töötajate lähetamisega vastavalt direktiivile 96/71/EÜ ja käesolevale direktiivile takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja on oht, et lähetatud töötajate kaitse ühtlase taseme tagamine kogu Euroopa Liidus on väga raske, kui mitte võimatu. Kui sellised trahvid ja karistused määratakse selle eest, et ei ole järgitud töövaidluskomisjonide või kollektiivlepingutega kehtestatud töötingimusi, tuleb need trahvid ja karistused ka jõustada.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Teenuste osutamisega seotud töötajate lähetamist käsitlevate sisuliste eeskirjade tõhus jõustamine tuleks tagada erimeetmetega, mille eesmärk on määratud haldustrahvide ja karistuste piiriülene jõustamine. Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine selles valdkonnas on oluline eeltingimus, et tagada siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik kindlam, ühetaolisem ja võrreldavam kaitse.

(28) Teenuste osutamisega seotud töötajate lähetamist käsitlevate sisuliste eeskirjade tõhus jõustamine tuleks tagada erimeetmetega, mille eesmärk on määratud haldustrahvide ja karistuste piiriülene jõustamine seoses töötajate lähetamisega vastavalt direktiivile 96/71/EÜ ja käesolevale direktiivile. Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine selles valdkonnas on oluline eeltingimus, et tagada siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik kindlam, ühetaolisem ja võrreldavam kaitse.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Ühiste nõuete kehtestamine vastastikuse abi ja toetuse osutamiseks täitemeetmete rakendamisel ja kulude sissenõudmisel kõnealustes küsimustes ning ühtsete nõuete kinnitamine haldustrahvide ja karistuste määramisega seotud otsustest teatamisel, peaks aitama lahendada mitmeid piiriülese jõustamisega seotud praktilisi probleeme ning tagama parema teavitamise ja teistes liikmesriikides tehtud otsuste parema jõustamise.

(29) Ühiste nõuete kehtestamine vastastikuse abi ja toetuse osutamiseks täitemeetmete rakendamisel ja kulude sissenõudmisel kõnealustes küsimustes ning ühtsete nõuete kinnitamine haldustrahvide ja karistuste määramisega seotud otsustest teatamisel seoses töötajate lähetamisega vastavalt direktiivile 96/71/EÜ ja käesolevale direktiivile, peaks aitama lahendada mitmeid piiriülese jõustamisega seotud praktilisi probleeme ning tagama parema teavitamise ja teistes liikmesriikides tehtud otsuste parema jõustamise.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Olenemata ühtsemate eeskirjade kehtestamisest karistuste ja trahvide piiriüleseks jõustamiseks ning vajadusest kehtestada trahvide maksmatajätmise korral kohaldatava järelkontrollimenetluse jaoks üldisemad kriteeriumid, ei tohiks see mõjutada liikmesriikide pädevust kehtestada siseriiklike õigusaktide kohaseid karistus-, sanktsiooni- ja trahvisüsteeme või sissenõudmismeetmeid.

(30) Olenemata ühtsemate eeskirjade kehtestamisest karistuste ja trahvide piiriüleseks jõustamiseks seoses töötajate lähetamisega vastavalt direktiivile 96/71/EÜ ja käesolevale direktiivile ning vajadusest kehtestada trahvide maksmatajätmise korral kohaldatava järelkontrollimenetluse jaoks üldisemad kriteeriumid, ei tohiks see mõjutada liikmesriikide pädevust kehtestada siseriiklike õigusaktide kohaseid karistus-, sanktsiooni- ja trahvisüsteeme või sissenõudmismeetmeid.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga luuakse üldine ühine raamistik selliste asjakohaste sätete, meetmete ja kontrollimehhanismide jaoks, mis on vajalikud direktiivi 96/71/EÜ paremaks ja ühtsemaks rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks, ning luuakse meetmed, et takistada kohaldatavate eeskirjade kuritarvitamist ja nendest kõrvalehoidmist ning võtta sellise tegevuse eest vastutusele.

Käesoleva direktiiviga luuakse kogum konkreetseid sätteid, meetmeid ja kontrollimehhanisme, et aidata liikmesriikidel direktiivi 96/71/EÜ rakendada, kohaldada ja jõustada, ning luuakse meetmed, et takistada kohaldatavate eeskirjade kuritarvitamist ja nendest kõrvalehoidmist ning võtta sellise tegevuse eest vastutusele.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et teenuste piiriülese osutamise raames lähetatud töötajate õigused oleksid asjakohasel miinimumtasemel kaitstud, lihtsustada teenuseosutajate jaoks teenuste osutamise vabaduse kasutamist ja edendada ausat konkurentsi teenuseosutajate vahel.

Käesolevas direktiivis sätestatakse jõustamismeetmed, mida on vaja lähetatud töötajate võrdseks kohtlemiseks seoses töötingimustega, mis on määratletud direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3. Kõnealuste jõustamismeetmete eesmärk on hõlbustada ja parandada teenuste osutamise vabaduse kasutamist ning edendada siseturul ausat konkurentsi teenuseosutajate vahel.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja Euroopa Liidu õigusega tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega. Samuti ei mõjuta direktiiv õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja rakendada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega. Samuti ei mõjuta direktiiv õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja rakendada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) „pädev asutus” – asutus, kelle liikmesriik on määranud käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks;

(a) „pädev asutus” – liikmesriigi määratud asutused või organid, kellele on usaldatud käesolevas direktiivis sätestatud avalike ülesannete täitmine;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) „vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kuhu töötaja on ajutiselt lähetatud käesoleva direktiivi ja direktiivi 96/71/EÜ tähenduses.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivi 96/71/EÜ rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks ning selleks et hinnata, kas ettevõtja sisuline tegevus, mitte üksnes sisemine juhtimis- ja/või haldustegevus, toimub ka tegelikult selle liikmesriigi territooriumil, kus ettevõtja on asutatud, võtavad pädevad asutused arvesse kõiki kriteeriume, mis iseloomustavad kõnealuse ettevõtja tegevust selles riigis, kus ta on asutatud. Siinkohal võidakse arvesse võtta,

Direktiivi 96/71/EÜ rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks ning selleks et hinnata, kas ettevõtja sisuline tegevus toimub ka tegelikult selle liikmesriigi territooriumil, kus ettevõtja on asutatud, hindavad pädevad asutused kõiki kriteeriume, mis iseloomustavad kõnealuse ettevõtja tegevust selles riigis, kus ta on asutatud. Hindamisel võetakse eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid, mida vajaduse korral tõendab pädevatele asutustele töötajaid lähetav ettevõtja:

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) koht, kus ettevõtja registrijärgselt asub ja kus asub tema juhatus, kus ta kasutab kontoriruume, maksab makse, kus tal on kutsealal tegutsemise luba või kus ta on registreeritud kaubanduskoja või kutseühingu liikmena;

(a) koht, kus ettevõtja teostab oma sisulist äritegevust, kus asub tema juhatus, kus ta maksab makse ja sotsiaalkindlustust, kus tal on riikliku õiguse kohaselt kutsealal tegutsemise luba või kus ta on registreeritud kaubanduskoja või kutseühingu liikmena;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) lähetatud töötajate töölevõtmise koht

(b) lähetatud töötajate töölevõtmise koht ja nende lähetamise koht;

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) ühelt poolt ettevõtja ja töötaja vahel sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus ja teiselt poolt klientidega sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus;

(c) ettevõtja poolt klientidega sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) ebatavaliselt väike täidetavate lepingute arv ja/või asutamiskoha liikmesriigis realiseeritud käive.

(e) ebatavaliselt väike täidetavate lepingute arv ja/või asutamiskoha liikmesriigis realiseeritud käive, võttes arvesse hiljuti asutatud ettevõtete eriolukorda.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) kas lähetatud töötajal on kehtiv vorm A1, mis tõendab, millist sotsiaalkindlustuse õigust kohaldatakse, ning see on üks mitmest tõendist, et tegemist on lähetamisega;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kriteeriumide hindamisel kohaldatakse neid kriteeriume üksikjuhtumipõhiselt ning võetakse arvesse ettevõtja tegevuse laadi tema asutamiskoha liikmesriigis.

välja jäetud

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – esimene lõik ja teine lõik – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et hinnata, kas lähetatud töötaja töötab ajutiselt muus liikmesriigis kui see, kus ta tavaliselt töötab, uuritakse kõiki seda tööd ja töötaja olukorda iseloomustavaid faktilisi andmeid ja kriteeriume.

Selleks et paremini rakendada direktiivi 96/71/EÜ artikleid 3 ja 5 ning hinnata, kas lähetatud töötaja töötab ajutiselt vastuvõtvas liikmesriigis, uuritakse kõiki seda tööd ja töötaja olukorda iseloomustavaid faktilisi andmeid ja kriteeriume.

Siinkohal võidakse arvesse võtta,

Arvesse võetakse eelkõige järgmisi asjaolusid:

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kas lähetatud töötaja pöördub pärast tööde lõpetamist või teenuste osutamist, mille jaoks ta lähetatud on, tagasi või eeldatakse, et ta asub pärast seda taas tööle päritoluliikmesriiki;

(c) kas lähetatud töötaja on ettevõtja palgal ja eeldatakse, et ta pöördub pärast tööde lõpetamist või teenuste osutamist, mille jaoks ta lähetatud on, tagasi oma tavalisse töökohta;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) kas samal töökohal on varem korduvalt töötanud sama või mõni teine (lähetatud) töötaja.

(e) kas lähetatud töötaja ei asenda teist lähetatud töötajat, v.a haiguse või ametist lahkumise korral;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2 – punkt e a–e c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) kas lähetatud töötaja ei asenda streikivat töötajat;

 

(e b) kas töötaja on organisatsiooniliselt ja majanduslikult sõltuv oma tööandjast;

 

(e c) kas töötaja tasustamise kohustus lasub ettevõtjal, kes sõlmis töölepingu.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed selleks, et ennetada ja vältida käesoleva direktiivi täitmisest kõrvalehoidmist ja/või selle kuritarvitamist ettevõtjate poolt, kes soovivad lähetatud töötajad nende õigustest ilma jätta, ning selleks, et kõrvalehoidmise ja kuritarvitamise vastu võidelda;

Kõik eespool loetletud kriteeriumid on tegurid, mida tuleb arvesse võtta üldhinnangu koostamisel, seega ei saa neid käsitleda eraldiseisvatena. Neid kriteeriume tuleb kohaldada üksikjuhtumipõhiselt, võttes arvesse iga olukorra eripära.

Lõigetes 1 ja 2 loetletud kriteeriumid on suunavad, loetelu ei ole ammendav ja kriteeriume ei saa käsitleda eraldiseisvatena. Neid kriteeriume tuleb hinnata üksikjuhtumipõhiselt, võttes arvesse iga olukorra eripära.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevate asutuste kontaktandmed edastatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Komisjon avaldab kontaktasutuste loetelu ning ajakohastab seda korrapäraselt.

Pädevate asutuste kontaktandmed edastatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning need tehakse üldsusele kättesaadavaks. Komisjon avaldab kontaktasutuste loetelu ning ajakohastab seda korrapäraselt.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud teave kohaldatavate töötingimuste kohta, mida teenuseosutaja peab järgima, tehakse üldiselt teatavaks selgelt ja terviklikult ning eemalt ja elektrooniliste vahenditega kergesti kättesaadaval viisil ning vormingus, mis võimaldab juurdepääsu ka puuetega isikutele, ning liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutused ja muud riiklikud pädevad asutused suudavad oma ülesandeid tõhusalt täita.

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud teave kohaldatavate töötingimuste kohta, mida teenuseosutaja peab järgima, tehakse üldiselt teatavaks tasuta, selgelt, läbipaistvalt ja terviklikult ning eemalt ja elektrooniliste vahenditega kergesti kättesaadaval viisil ning vormingus, mis võimaldab juurdepääsu ka puuetega isikutele, ning liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutused ja muud riiklikud pädevad asutused suudavad oma ülesandeid tõhusalt täita.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Et veelgi parandada andmete kättesaadavust, peavad liikmesriigid:

2. Et veelgi parandada andmete kättesaadavust, peavad liikmesriigid kooskõlas direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 sätestatud põhimõtetega:

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) võtma vajalikke meetmeid, et muuta veebisaitidel üldiselt kättesaadavaks teave selle kohta, milliseid kollektiivlepinguid (ja kelle suhtes) kohaldatakse ning milliseid töötingimusi peavad välismaised teenuseosutajad kohaldama vastavalt direktiivile 96/71/EÜ ning esitama võimaluse korral viidad olemasolevatele veebisaitidele ja muudele kontaktpunktidele, eelkõige asjaomastele sotsiaalpartneritele;

(b) võtma vajalikke meetmeid, et muuta veebisaitidel ja muude vahendite abil üldiselt kättesaadavaks teave selle kohta, milliseid kollektiivlepinguid (ja kelle suhtes) kohaldatakse ning milliseid töötingimusi peavad välismaised teenuseosutajad kohaldama vastavalt direktiivile 96/71/EÜ ning esitama võimaluse korral viidad olemasolevatele veebisaitidele ja muudele kontaktpunktidele, eelkõige asjaomastele sotsiaalpartneritele;

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) tegema teabe töötajatele ja teenuseosutajatele kättesaadavaks ka muus keeles, kui selle riigi riigikeel(ed), kus teenuseid osutatakse ning võimaluse korral koostama kokkuvõtliku voldiku põhiliste kohaldatavate töötingimuste kohta, mida saaks taotluse korral välja anda ka puuetega isikutele sobivas vormingus;

(c) tegema teabe töötajatele ja teenuseosutajatele kättesaadavaks selle liikmesriigi riigikeel(t)es, kust töötajaid lähetatakse, ning töötaja ja teenuseosutaja päritoluliikmesriigi keeles, mitte ainult selle riigi riigikeel(t)es, kus teenuseid osutatakse, ning võimaluse korral koostama kokkuvõtliku voldiku põhiliste kohaldatavate töötingimuste kohta, kirjeldades ka kaebuste esitamise ja kohtu- või haldusmenetluste algatamise korda ning tingimuste täitmata jätmise korral kohaldatavaid karistusi, kusjuures voldikut peaks saama taotluse korral välja anda ka puuetega isikutele sobivas vormingus; kättesaadavaks tehakse ka teave muude, näiteks sotsiaalpartnerite kontaktpunktide kohta;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) tegema eri sidevahendite abil (sh kontaktpunktide kaudu) hõlpsasti kättesaadavaks täiendavad üksikasjalikud andmed töö- ja sotsiaalsete tingimuste, sh tööohutuse ja -tervishoiu kohta;

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) parandama või looma struktuure töötajate teavitamiseks, nõustamiseks ja toetamiseks; vajaduse korral kasutavad liikmesriigid ära olemasolevat taristut, nt kontaktasutusi, ühtseid kontaktpunkte ja nõustamiskeskusi.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui kooskõlas siseriikliku õiguse, traditsioonide ja tavadega sätestatakse direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimused kollektiivlepingutes vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõigetele 1 ja 8, peavad liikmesriigid tagama, et kõnealused tingimused määravad kindlaks sotsiaalpartnerid, kes teevad asjaomase teabe, eelkõige tingimuste kohta, mis hõlmavad töötasu miinimummäära ja selle koostisosi, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja palgakategooriasse liigitamise kriteeriume, kättesaadaval ja läbipaistval viisil juurdepääsetavaks nii muude liikmesriikide teenuseosutajate kui ka lähetatud töötajate jaoks.

 

4. Kui kooskõlas siseriikliku õiguse, traditsioonide ja tavadega ning sotsiaalpartnerite autonoomiat täielikult austades sätestatakse direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimused kollektiivlepingutes vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõigetele 1 ja 8, tagavad liikmesriigid, et kõnealused tingimused tehakse muude liikmesriikide teenuseosutajate ja lähetatud töötajate jaoks kättesaadaval ja läbipaistval viisil avalikult juurdepääsetavaks, ning nad võivad sellega seoses kaasata sotsiaalpartnereid. Asjaomane teave hõlmab eelkõige töötasu miinimummäärasid ja nende koostisosi, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks ja liigitamiseks kasutatavat meetodit ning töötingimusi, mis on kättesaadavad pädevatele asutustele. Liikmesriigid võivad pidada sel eesmärgil ametlikku registrit.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 8 osutatud kollektiivlepingud registreeritakse ametlikes registrites ja avaldatakse. Direktiivi 96/71 artiklis 3 osutatud töötingimusi, mis on sätestatud kõnealustes kollektiivlepingutes, kohaldatakse töötajaid lähetavate ettevõtjate suhtes alles alates nende lepingute ametlikust registreerimisest ja avaldamisest.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriikide koostöö hõlmab eelkõige vastamist põhjendatud teabenõuetele ning pädevate ametite tehtavaid kontrollimisi ja uurimisi lähetatud töötajate olukorra kohta, millele on osutatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikes 3, kaasa arvatud lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade mis tahes kuritarvitamise kohta või võimaliku piiriülese ebaseadusliku tegevuse juhtude kohta.

2. Vastavalt direktiivi 96/71/EÜ artiklites 4 ja 5 sätestatud põhimõtetele hõlmab liikmesriikide koostöö eelkõige kohustust vastata põhjendamatu viivituseta, kiiresti ja tõhusalt teabenõuetele, samuti hõlmab see nende pädevate ametite tehtavaid kontrollimisi ja uurimisi lähetatud töötajate olukorra kohta, millele on osutatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikes 3 ning käesoleva direktiivi asjakohastes artiklites, kaasa arvatud lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade mis tahes kuritarvitamise kohta või võimaliku piiriülese ebaseadusliku tegevuse juhtude kohta, ning asjakohaste meetmete võtmist siseriikliku õiguse ja tavade kohaselt.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Vastates teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saabunud abitaotlusele, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil asutatud teenuseosutajad edastavad oma riigi pädevatele asutustele kogu teabe, mis on vajalik nende tegevuse järelevalveks siseriikliku õiguse kohaselt.

3. Vastates teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saabunud abitaotlusele, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil asutatud teenuseosutajad edastavad nende pädevatele asutustele kogu teabe, mis on vajalik nende tegevuse järelevalveks siseriikliku õiguse ja direktiivi 96/71/EÜ kohaselt. Kui teenuseosutajad sellist teavet ei esita, võtavad pädevad asutused asjakohased meetmed.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Pikaajaline keeldumine nõutava teabe esitamisest annab teavet nõudvale liikmesriigile õiguse koostada nimekiri pädevatest asutustest, kes on keeldunud koostööst, ning teavitada sellest komisjoni. Komisjon peab pärast kontrollimist avalikku nimekirja asutustest, mis liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teabe kohaselt ei soovi koostööd teha.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid edastavad teiste liikmesriikide ja komisjoni taotletud teabe elektrooniliste sidevahendite abil võimalikult kiiresti, hiljemalt kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist.

5. Liikmesriigid edastavad teiste liikmesriikide ja komisjoni taotletud teabe elektrooniliste sidevahendite abil võimalikult kiiresti, hiljemalt kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist või kolme nädala jooksul, kui vastus eeldab kohapealset kontrolli.

Kui liikmesriik saab teada eriasjaoludest, mis nõuavad kiiret tegutsemist, kasutatakse eriolukordade jaoks loodud menetlust. Sellisel juhul edastatakse teave 24 tunni jooksul.

Kui liikmesriik saab teada eriasjaoludest, mis nõuavad kiiret tegutsemist, kasutatakse eriolukordade jaoks loodud menetlust. Sellisel juhul edastatakse teave 24 tunni jooksul.

 

Piiramata esimese ja teise lõigu kohaldamist, ei takista see vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi ja/või kontrolliasutusi võtmast kohe meetmeid pettuse ennetamiseks, uurimiseks ja karistamiseks.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Liikmesriigid tagavad, et registritest, millesse teenuseosutajad on kantud ja millest kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused võivad teha päringuid, saavad samadel tingimustel päringuid teha ka teiste liikmesriikide samaväärsed pädevad asutused.

6. Liikmesriigid tagavad, et registritest, millesse teenuseosutajad on kantud ja millest kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused võivad teha päringuid, saavad võrreldavatel tingimustel päringuid teha ka teiste liikmesriikide samaväärsed pädevad asutused.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid tagavad vahetatava teabe konfidentsiaalsuse. Kõnealust teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.

7. Liikmesriigid tagavad kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ning riiklike õigusaktide ja -tavadega vahetatava teabe konfidentsiaalsuse.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Komisjon ja pädevad asutused teevad tihedat koostööd raskuste analüüsimisel, mis võivad tekkida direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 10 kohaldamisel.

9. Vastavalt direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 sätestatud põhimõttele teevad komisjon ja pädevad asutused tihedat koostööd direktiivi 96/71/EÜ rakendamisel tekkida võivate raskuste analüüsimisel.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a. Selleks et hõlbustada vastastikust abistamist ja piiriülest koostööd, esitab komisjon hiljemalt ...* Euroopa Parlamendile ja nõukogule mõjuhinnangu liikmesriikide olemasolevatel süsteemidel põhineva ja nendega kooskõlastatud üleliidulise teavitamis- või registreerimissüsteemi teostatavuse kohta.

 

__________

 

*Väljaannete talitus: palun sisestage kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asutamiskoha liikmesriigi roll

Asutamiskoha liikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi vaheline koostöö

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik jätkab teise liikmesriiki lähetatud töötajate olukorra kontrollimist ja seiret ning võtab vastavalt siseriiklikule õigusele, tavale ja haldusmenetlustele vajalikud järelevalve- või täitevmeetmed.

1. Teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik jätkab samuti kooskõlas direktiivi 96/71/EÜ artiklites 4 ja 5 sätestatud põhimõtetega teise liikmesriiki lähetatud töötajate olukorra kontrollimist ja seiret ning võtab vastavalt siseriiklikule õigusele, tavale ja haldusmenetlustele vajalikud järelevalve- või täitevmeetmed. Kohustus ei vähenda mingil viisil vastuvõtvate liikmesriikide võimalusi viia omal algatusel läbi kontrolle ja järelevalvet ning võtta vajalikke järelevalve- või kontrollimeetmeid, sealhulgas seoses töötingimustega.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 9 lõikes 1 nimetatud asjaoludel aitab teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik seda liikmesriiki, kuhu töötaja on lähetatud, et tagada direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi alusel kohaldatavate tingimuste täitmine. Teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik edastab omal algatusel liikmesriigile, kuhu töötaja on lähetatud, artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 9 lõikes 1 osutatud kogu asjakohase teabe, kui teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik on teadlik konkreetsetest asjaoludest, mis viitavad nõuete võimalikule eiramisele

2. Artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 9 lõikes 1 nimetatud asjaoludel aitab teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik vastuvõtvat liikmesriiki, et tagada direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi alusel kohaldatavate tingimuste täitmine. Teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriik edastab omal algatusel või vastuvõtva liikmesriigi taotlusel sellele liikmesriigile artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 9 lõikes 1 osutatud kogu asjakohase teabe, Asutamiskoha liikmesriik toetab vastavalt käesoleva direktiivi artikli 6 lõikele 1 vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi, andes õigeaegselt teavet käesoleva direktiivi artikli 3 järgimise kohta.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lisaks võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamiskoha liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet mis tahes teenuste osutamise või teenuseosutaja kohta ning iga teenuseosutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kohaldatavate eeskirjade rikkumise puudumise kohta. Asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 6.

3. Lisaks võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamiskoha liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet mis tahes teenuste osutamise või teenuseosutaja kohta, et kontrollida täielikku vastavust direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi nõuetele, ning samuti iga teenuseosutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kohaldatavate eeskirjade rikkumise puudumise kohta. . Asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 6.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustus ei hõlma asutamiskoha liikmesriigi kohustust viia läbi kontrollimisi selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, kus teenust osutatakse. Vajaduse korral teostavad asutamiskoha liikmesriigi pädevate asutuste taotlusel selliseid kontrollimisi vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused, toimides kooskõlas artikliga 10 ning vastavalt liidu õigust austavate siseriiklike õigusaktide, tavade ja haldusmenetluste kohaselt neile antud järelevalveõigusele.

4. Kontrollimisi teostavad vajaduse korral vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused, toimides kooskõlas artikliga 10 ning vastavalt siseriiklike õigusaktide, tavade ja haldusmenetluste kohaselt neile antud järelevalveõigusele.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid võtavad komisjoni abiga kaasnevaid meetmeid, et arendada, hõlbustada ja edendada sotsiaalpartnerite vahelist teabevahetust ning tagada lähetatud töötajate teavitamisega tegelevate organisatsioonide toetamine.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kohustus hoida või teha kättesaadavaks ja/või säilitada paber- või digikoopia töölepingust (või sellega samaväärsest dokumendist direktiivi 91/533 tähenduses, mis vajaduse korral sisaldab ka kõnealuse direktiivi artiklis 4 osutatud täiendavat teavet) palgatõenditest ja töögraafikutest ning palga maksmist tõendavatest dokumentidest või samaväärsete dokumentide koopiatest kogu lähetusperioodi vältel ettevõtja territooriumil ligipääsetavas ja selgelt kindlaksmääratud kohas, nt töökohal või ehitusplatsil, või transpordisektori liikuvate töötajate puhul tegevuskohas või sõidukis, millega teenust osutatakse;

(b) kohustus hoida või teha mõistliku aja jooksul kättesaadavaks ja/või säilitada teenuseosutaja valikul paber- või digikoopia töölepingust (või sellega samaväärsest dokumendist direktiivi 91/533 tähenduses, mis vajaduse korral sisaldab ka kõnealuse direktiivi artiklis 4 osutatud täiendavat teavet) palgatõenditest ja töögraafikutest ning palga maksmist tõendavatest dokumentidest või asutamiskoha liikmesriigi õiguse kohaselt väljastatud samaväärsete dokumentide koopiatest kogu lähetusperioodi vältel ettevõtja territooriumil ligipääsetavas ja selgelt kindlaksmääratud kohas, nt töökohal või ehitusplatsil, või transpordisektori liikuvate töötajate puhul tegevuskohas või sõidukis, millega teenust osutatakse;

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) punktis b osutatud dokumentide puhul võib olla õigustatud ka nende tõlkimine, kui need ei ole liiga pikad ning kui nende puhul kasutatakse üldjuhul standardvorme;

(c) punktis b osutatud dokumentide puhul võib olla õigustatud ka nende tõlkimine, kui asjaomased dokumendid on olulised lähetuse iseloomu määratlemiseks ja direktiivi 96/71/EÜ nõuete täitmiseks ning kui need ei ole liiga pikad ja nende puhul kasutatakse üldjuhul standardvorme;

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid tagavad, et kõik haldusnõuded ja kontrollimeetmed oleksid teenuseosutajatele avalikult kättesaadavad ja neid ajakohastatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kolm aastat pärast artiklis 20 osutatud tähtpäeva vaadatakse läbi riiklike kontrollimeetmete kohaldamise vajalikkus ja otstarbekus, võttes arvesse saadud kogemusi ning teabevahetuse ja koostöökorralduse tõhusust, ühtsemate standarddokumentide väljatöötamist, ühiste kontrollipõhimõtete või -nõuete kehtestamist töötajate lähetamisega seotud küsimustes ning tehnoloogia arengut ning vajaduse korral esitatakse vajalikud parandused või muudatused.

3. Kolm aastat pärast artiklis 20 osutatud tähtpäeva vaadatakse läbi riiklike kontrollimeetmete kohaldamise vajalikkus, otstarbekus ja piisav tõhusus, võttes arvesse saadud kogemusi ning teabevahetuse ja koostöökorralduse tõhusust, ühtsemate standarddokumentide väljatöötamist, ühiste kontrollipõhimõtete või -nõuete kehtestamist töötajate lähetamisega seotud küsimustes ning tehnoloogia, ühiskonna ja majanduse arengut seoses lähetamisega ning vajaduse korral esitatakse vajalikud parandused või muudatused, et tagada töötingimuste tõhus kontrollimine vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste poolt.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et luuakse asjakohased kontrolli- ja seiremehhanismid ning et nende territooriumil toimuvad inspekteerimised on tõhusad ja piisavad, et kontrollida ja jälgida direktiivi 96/71/EÜ sätete ja eeskirjade järgimist ning tagada nende nõuetekohane kohaldamine ja jõustamine. Kontrollimised põhinevad peamiselt pädevate ametiasutuste korrapäraselt koostatavatel riskihinnangutel. Riskihinnangutes määratakse kindlaks tegevusvaldkonnad, kus nende liikmesriigi territooriumil kasutatakse teenuste osutamisel kõige sagedamini lähetatud töötajaid. Kõnealuste riskihinnangute koostamisel võetakse arvesse suurte infrastruktuuriprojektide elluviimist, konkreetsetele sektoritele iseloomulikke probleeme ja vajadusi, varasemaid andmeid rikkumiste kohta ning teatavate töötajate rühmade haavatavust.

1. Liikmesriigid tagavad, et luuakse tõhusad ja asjakohased kontrolli- ja seiremehhanismid ning et nende territooriumil toimuvad inspekteerimised on tõhusad ja piisavad, et kontrollida ja jälgida direktiivi 96/71/EÜ sätete ja eeskirjade järgimist ning tagada nende nõuetekohane kohaldamine ja jõustamine. Kontrollimised põhinevad peamiselt pädevate ametiasutuste koostatavatel riskihinnangutel. Riskihinnangutes määratakse kindlaks tegevusvaldkonnad, kus nende liikmesriigi territooriumil kasutatakse teenuste osutamisel kõige sagedamini lähetatud töötajaid.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ kohased kontrollimised ei ole diskrimineerivad ega ebaproportsionaalsed.

2. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ kohased kontrollimised ei ole diskrimineerivad ega ebaproportsionaalsed.

 

Pädev asutus esitab oma tavade kohaselt inspekteeritud või kontrollitud ettevõttele pärast inspekteerimist või kontrolli kogu asjakohast teavet sisaldava dokumendi.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid, kus tööinspektsioonidel puudub pädevus kontrollida ja jälgida lähetatud töötajate töötingimustest kinnipidamist, võivad erandkorras pärast riigi tasandil sotsiaalpartneritega konsulteerimist kehtestada või säilitada korra, mis tagab kõnealustest töötingimustest kinnipidamise, tingimusel et kohaldatavad meetmed tagavad asjaomastele isikutele nõuetekohase kaitse, mis on võrdväärne direktiivis 96/71/EÜ ja käesolevas direktiivis sätestatuga.

5. Kooskõlas direktiivi 96/71/EÜ artikliga 5 antakse liikmesriikidele õigus kasutada vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja tavadele mitmesuguseid lahendusi, et tagada direktiivi 96/71/EÜ järgimine ning seeläbi ka asjaomastele isikutele nõuetekohane kaitse, nagu on määratletud direktiivis 96/71/EÜ ja käesolevas direktiivis.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad direktiivi 96/71/EÜ artiklis 6 ja käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste jõustamiseks tõhusad mehhanismid, mille kaudu saavad lähetatud töötajad esitada otse kaebuse oma tööandja vastu, samuti tagavad nad, et liikmesriigis, mille territooriumil töötaja lähetuse korras töötab või töötas, on tal õigus algatada kohtu- või haldusmenetlust, kui ta leiab, et ta on kohaldatavate eeskirjade kohaldamata jätmise tõttu kahju kannatanud, isegi kui see töösuhe, millega väidetav kohustuste eiramine kaasnes, on lõppenud.

1. Liikmesriigid tagavad direktiivi 96/71/EÜ artiklis 6 ja käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste jõustamiseks tõhusad mehhanismid, mille kaudu saavad lähetatud töötajad esitada otse kaebuse oma tööandja vastu, samuti tagavad nad, et töötajal on sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtte asukohaliikmesriigiga või vastuvõtva liikmesriigiga, õigus algatada kohtu- või haldusmenetlust, kui ta leiab, et ta on kohaldatavate eeskirjade kohaldamata jätmise tõttu kahju kannatanud, isegi kui see töösuhe, millega väidetav kohustuste eiramine kaasnes, on lõppenud.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et ametiühingud ja muud kolmandad isikud, nagu ühendused, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamiseks, võivad lähetatud töötaja või tema tööandja nõusolekul esineda nende nimel või nende toetuseks kohtu- või haldusmenetluses, mille eesmärk on käesoleva direktiivi rakendamine ja/või käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste jõustamine.

3. Liikmesriigid tagavad, et ametiühingud ja muud kolmandad isikud, nagu ühendused, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamiseks, võivad lähetatud töötaja või tema tööandja nõusolekul vajaduse korral esineda nende nimel või nende toetuseks kohtu- või haldusmenetluses, mille eesmärk on direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi rakendamine ja/või direktiivist 96/71/EÜ ja käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste jõustamine.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad vajalike mehhanismide olemasolu, et lähetatud töötajad saaksid kätte

Liikmesriigid tagavad vajalike mehhanismide olemasolu, et lähetatud töötajad või nende nimel tegutsevad isikud saaksid esitada nõude ning et lähetatud töötajad saaksid kätte

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) neile hüvitatakse ülemääraselt makstud summad, mis on seotud netotöötasu või majutuse kvaliteediga, ning on kinni peetud või maha arvatud töötasust tööandja korraldatud majutuse eest,

(b) neile hüvitatakse ülemääraselt makstud summad või automaatselt palgast kinni peetud reisi-, eluaseme-/majutus- ja toitlustuskulud, mida tööandja ei ole hüvitanud,

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) töötaja palgast liigselt kinni peetud maksud või sotsiaalkindlustusmaksed.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Tööandja ei tohi kohtu- või haldusmenetluse algatanud lähetatud töötajaid ebaõiglaselt kohelda.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks meetmeid, mis on või võivad olla sätestatud liidu õigusaktides, kohaldatakse teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja suhtes, kes ei järgi teenuse osutamise liikmesriigis kohaldatavat korda, haldustrahvide ja karistuste piiriülesel jõustamisel käesoleva artikliga ettenähtud vastastikuse abi ja tunnustamise üldpõhimõtteid, meetmeid ja menetlusi.

1. Ilma et see piiraks meetmeid, mis on või võivad olla sätestatud liidu õigusaktides, kohaldatakse teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja suhtes, kes ei järgi teenuse osutamise liikmesriigis kohaldatavat korda, direktiivi 96/71 ja käesoleva direktiivi kohaste töötajate lähetamise olukordadega seotud haldustrahvide ja karistuste piiriülesel jõustamisel käesoleva artikliga ettenähtud vastastikuse abi ja tunnustamise üldpõhimõtteid, meetmeid ja menetlusi.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas oma liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega nõuda, et teise liikmesriigi pädev asutus nõuaks sisse trahvi või jõustaks karistuse või annaks teada otsusest trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigis kehtivad asjakohased õigus- ja haldusnormid võimaldavad esitada selliseid nõudeid ja teha selliseid otsuseid.

2. Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas oma liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega nõuda, et teise liikmesriigi pädev asutus nõuaks sisse trahvi või jõustaks karistuse või nõuaks tagasiulatuvalt sisse sotsiaalkindlustusmaksed kooskõlas määrusega 987/2009/EÜ või annaks teada otsusest trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise või tagasiulatuvalt sotsiaalkindlustusmaksete sissenõudmise kohta kooskõlas määrusega 987/2009/EÜ, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigis kehtivad asjakohased õigus- ja haldusnormid võimaldavad esitada selliseid nõudeid ja teha selliseid otsuseid.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Trahvi sissenõudmist või karistuse jõustamist või tagasiulatuvate sotsiaalmaksete sissenõudmist käsitlevad sätted kehtivad ka riikide kohtute seaduslikku jõudu omavate ja täitmisele kuuluvate otsustega määratud trahvide puhul.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taotluse saanud asutus võib asjaomaselt füüsiliselt või juriidiliselt isikult nõuda sisse summad ja pidada kinni kõik sissenõudmisega seoses tekkinud kulud kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mida taotluse saanud asutuse liikmesriigis kohaldatakse samalaadsete nõuete suhtes.

Taotluse saanud asutus võib asjaomaselt füüsiliselt või juriidiliselt isikult nõuda sisse summad ja pidada kinni kõik sissenõudmisega seoses tekkinud kulud kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mida taotluse saanud asutuse liikmesriigis kohaldatakse samalaadsete nõuete suhtes. Kui taotluse saanud asutusel tekib seoses sissenõudmisega kulusid, teavitab ta sellest taotluse esitanud asutust ja esitab nimetatud kulusid tõendavad dokumendid.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artiklites 6 ja 7, artikli 10 lõikes 3 ning artiklites 13, 14 ja 15 osutatud halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamine liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimub siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mis loodi määrusega [IMI määruse viide].

1. Artiklites 6 ja 7, artikli 10 lõikes 3 ning artiklites 13, 14 ja 15 osutatud halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamine liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimub siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mis loodi määrusega (EL) nr 1024/2012 ning mida juhul, kui asjaomane liikmesriik peab vajalikuks, täiendatakse seda muude väljakujunenud koostöövormidega, näiteks kahepoolsed lepingud.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad jätkata pädevate asutuste halduskoostööd käsitlevate kahepoolsete kokkulepete kohaldamist seoses lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate töötingimuste rakendamise ja järelevalvega, millele on osutatud direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3, tingimusel et need kokkulepped ei kahjusta asjaomaste töötajate ja äriühingute õiguseid ja kohustusi.

2. Vajaduse korral ja kooskõlas direktiivis 96/71/EÜ sätestatud põhimõtetega võivad liikmesriigid jätkata pädevate asutuste halduskoostööd käsitlevate kahepoolsete kokkulepete kohaldamist seoses direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi jõustamisega, tingimusel et need kokkulepped ei kahjusta asjaomaste töötajate ja äriühingute õiguseid ja kohustusi.

 

Euroopa Komisjon hindab hiljemalt ...* siseturu infosüsteemi ja kahepoolsete lepingute koostoimet.

 

__________

 

*Väljaannete talitus: palun sisestage kuupäev: 5 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 2 osutatud kahepoolsete kokkulepete raames kasutavad liikmesriikide pädevad asutused IMI süsteemi nii palju kui võimalik. Kui ühe asjaomase liikmesriigi pädev asutus on kasutanud infovahetussüsteemi, tuleb seda süsteemi kasutada ka vajalike järelmeetmete puhul ja see on ülimuslik mehhanismide ja vahendite suhtes, mis on ette nähtud halduskoostööd ja vastastikust abi käsitlevates kahepoolsetes kokkulepetes.

3. Lõikes 2 osutatud kahepoolsete kokkulepete raames kasutavad liikmesriikide pädevad asutused IMI süsteemi nii palju kui võimalik. Kui ühe asjaomase liikmesriigi pädev asutus on kasutanud IMI süsteemi, kasutatakse seda võimaluse korral iga vajaliku järelmeetme puhul.

MENETLUS

Pealkiri

Direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamine

Viited

COM(2012)0131 – C7-0086/2012 – 2012/0061(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

18.4.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

IMCO

18.4.2012

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Malcolm Harbour

8.5.2012

Endine arvamuse koostaja

Emilie Turunen

Arutamine parlamendikomisjonis

18.9.2012

10.10.2012

28.11.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.2.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

15

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Preslav Borissov, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Christian Engström, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Franz Obermayr, Sirpa Pietikäinen, Phil Prendergast, Mitro Repo, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jürgen Creutzmann, Ildikó Gáll-Pelcz, María Irigoyen Pérez, Constance Le Grip, Antonyia Parvanova, Marc Tarabella, Kyriacos Triantaphyllides, Rafał Trzaskowski, Patricia van der Kammen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Norbert Glante


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (29.4.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta

(COM(2012)0131 – C7‑0086/2012 – 2012/0061(COD))

Arvamuse koostaja: Klaus-Heiner Lehne

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Selleks et ennetada ja vältida kohaldatavatest eeskirjadest kõrvalehoidmist ja/või nende kuritarvitamist ettevõtjate poolt, kes kasutavad lubamatult või pettuslikult ära aluslepingus sätestatud teenuste osutamise vabadust ja/või direktiivi 96/71/EÜ kohaldamist, ning sellise praktikaga võidelda, tuleks parandada lähetamise põhimõtte rakendamist ja järelevalvet.

(4) Selleks et ennetada ja vältida kohaldatavatest eeskirjadest kõrvalehoidmist ja/või nende kuritarvitamist ettevõtjate poolt, kes kasutavad lubamatult või pettuslikult ära aluslepingus sätestatud teenuste osutamise vabadust ja/või direktiivi 96/71/EÜ kohaldamist, ning sellise praktikaga võidelda, tuleks parandada lähetamise põhimõtte rakendamist ja järelevalvet ning liidu tasandil tuleks kasutusele võtta ühtsemad kriteeriumid, et hõlbustada ühesugust tõlgendamist.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Kõik käesoleva direktiiviga kehtestatavad meetmed peavad olema põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad, et mitte tekitada lähetatud töötajaid kaitstes halduskoormust ega pärssida ettevõtete ja eriti VKEde uute töökohtade loomise potentsiaali.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Pädevad asutused peaksid teostama kõikide faktiliste andmete üldise hindamise, et teha kindlaks, kas töötaja lähetamine on tegelik. Kui sellekohaseid tõendeid ei ole võimalik esitada, peaksid asjaomased liikmesriigid tegema viivitamatult tihedat koostööd, et otsustada, millist õigust töölepingu suhtes kohaldatakse, tuginedes otsuse langetamisel Rooma I määrusele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) IMI määruse järgmisel läbivaatamisel tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et IMI määrus hõlmab aspekte, mida praegu reguleeritakse kahepoolsete lepingutega.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Selgemaks tuleks muuta liikmesriikide kohustusi teha töötingimusi käsitlev teave nii teistest liikmesriikidest pärit teenuseosutajatele kui ka asjaomastele lähetatud töötajatele avalikult kättesaadavaks ja tagada sellele juurdepääs.

(14) Selgemaks tuleks muuta liikmesriikide kohustusi teha töötingimusi käsitlev teave nii teistest liikmesriikidest pärit teenuseosutajatele kui ka asjaomastele lähetatud töötajatele tasuta avalikult kättesaadavaks ja tagada sellele tõhus juurdepääs.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Lähetatud töötajatel peaks olema individuaalne õigus saada oma õiguste, kohustuste ning kohaldatavate töö- ja töölevõtutingimuste kohta teavet ja nõustamist.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Selleks et tagada lähetatud töötajate puhul järgitavaid töötingimusi käsitlevate sisuliste eeskirjade nõuetekohane kohaldamine ning nende täitmise järelevalve, peaksid liikmesriigid kohaldama ettevõtjate suhtes, kes lähetavad töötajaid teenuste osutamise eesmärgil, vaid teatavaid kontrollimeetmeid või haldusformaalsusi. Selliseid meetmeid ja formaalsusi võib kehtestada ainult juhul, kui pädevad ametiasutused ei saa ilma nõutud teabeta oma järelevalveülesandeid tõhusalt täita ning kui vajalik teave ei ole lähetatud töötajate tööandja või teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriigi asutuste kaudu mõistliku aja jooksul lihtsasti kättesaadav ja/või kui vähem piiravate meetmetega ei ole tagatud riiklike kontrollimeetmete eesmärkide saavutamine.

(16) Selleks et tagada lähetatud töötajate puhul järgitavaid töötingimusi käsitlevate sisuliste eeskirjade nõuetekohane kohaldamine ning nende täitmise järelevalve, peaksid liikmesriigid kohaldama ettevõtjate suhtes, kes lähetavad töötajaid teenuste osutamise eesmärgil, vaid teatavaid kontrollimeetmeid või haldusformaalsusi. Õigusselguse huvides peaksid võimalikud kontrollimeetmed ja -formaalsused olema liidu tasandil ühtsed ning neid võiks kehtestada ainult juhul, kui pädevad ametiasutused ei saa ilma nõutud teabeta oma järelevalveülesandeid tõhusalt täita ning kui vajalik teave ei ole lähetatud töötajate tööandja või teenuseosutaja asutamiskoha liikmesriigi asutuste kaudu mõistliku aja jooksul lihtsasti kättesaadav ja/või kui vähem piiravate meetmetega ei ole tagatud riiklike kontrollimeetmete eesmärkide saavutamine.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Eriti julgustatakse liikmesriike kehtestama töötingimuste kontrollimiseks ühtsemat lähenemisviisi. Samuti tuleks uurida, kas on vaja koostada ühtsed standardid võrreldavate meetodite, tegevustavade ja miinimumnõuete kehtestamiseks liidu tasandil.

(22) Eriti julgustatakse liikmesriike kehtestama töötingimuste kontrollimiseks ühtsemat lähenemisviisi. Samuti oleks vaja koostada ühtsed standardid võrreldavate meetodite, tegevustavade ja miinimumnõuete kehtestamiseks liidu tasandil.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Arvestades alltöövõtu suurt levikut ehitussektoris ning selleks, et kaitsta lähetatud töötajate õigusi, on vaja tagada, et selles sektoris võib lisaks tööandjale või tööandja asemel vähemalt sellele töövõtjale, kelle tööandja on otsene alltöövõtja, teha kohustuseks maksta välja saadaolev töötasu miinimummääras, maksmata jäänud töötasu ja/või osamaksud, mis ollakse võlgu siseriikliku õiguse või kollektiivlepingu kohaselt sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või ühendustele, kui need on hõlmatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõikega 1. Töövõtjat, kes on järginud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele. Hoolsuskohustuse järgimine võib seisneda ennetavate meetmete võtmises seoses alltöövõtja esitatavate tõenditega, toetudes vajaduse korral riigi ametiasutuste esitatud teabele.

(24) Arvestades alltöövõtu suurt levikut ehitussektoris ning selleks, et kaitsta lähetatud töötajate õigusi, on soovitav, et selles sektoris võiks lisaks tööandjale või tööandja asemel vähemalt sellele töövõtjale, kelle tööandja on otsene alltöövõtja, teha kohustuseks maksta välja saadaolev töötasu miinimummääras, maksmata jäänud töötasu ja/või osamaksud, mis ollakse võlgu siseriikliku õiguse või kollektiivlepingu kohaselt sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või ühendustele, kui need on hõlmatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõikega 1. Töövõtjat, kes on järginud hoolsuskohustust, ei või vastutusele võtta. Hoolsuskohustuse järgimine võib seisneda ennetavate meetmete võtmises seoses alltöövõtja esitatavate tõenditega, toetudes vajaduse korral riigi ametiasutuste esitatud teabele.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Siseriiklikku õigust ja tava arvestades võib pärast konsulteerimist riikliku või sektori tasandi sotsiaalpartneritega võtta käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest erandjuhtudel vastutusele ka muid lepingulisi töövõtjaid või nende vastutust piirata.

välja jäetud

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Kohustus kehtestada vastutusnõue töövõtja puhul, kui otseseks alltöövõtjaks on teise liikmesriigi teenuseosutaja, kes töötajaid lähetab, on õigustatud suure avaliku huvi tõttu töötajate sotsiaalse kaitse tagamisel. Võttes arvesse võimalust nõuda välja maksmata jäänud töötasu, maksude tagasimakseid või põhjendamatult kinni peetud sotsiaalkindlustusmakseid, ei pruugi kõnealused lähetatud töötajad olla samas olukorras töötajatega, kelle on palganud töövõtja asutamiskoha liikmesriigis asuv otsene alltöövõtja.

välja jäetud

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Liikmesriikide süsteemide erinevused määratud haldustrahvide sissenõudmisel ja/või karistuste piiriülesel jõustamisel takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja on oht, et lähetatud töötajate kaitse ühtlase taseme tagamine kogu Euroopa Liidus on väga raske, kui mitte võimatu.

(27) Liikmesriikide süsteemide erinevused määratud haldustrahvide sissenõudmisel ja/või karistuste piiriülesel jõustamisel takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja on oht, et lähetatud töötajate kaitse ühtlase taseme tagamine kogu Euroopa Liidus on väga raske, kui mitte võimatu. Sellele vaatamata peaksid liikmesriigid tagama, et kehtestatakse tõhusad haldustrahvid ja/või karistused, millega kindlustatakse direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi sätete järgimine.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Liikmesriigid peaksid võtma asjakohased meetmed, mis hõlmaksid ka haldus- ja kohtumenetlusi, juhuks kui käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei täideta ning tagama käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

(32) Liikmesriigid peaksid võtma asjakohased meetmed, mis hõlmaksid ka haldus- ja kohtumenetlusi, juhuks kui käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei täideta ning tagama käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Hea koostöö liikmesriikide vahel on äärmiselt tähtis, et tagada direktiivi 96/71/EÜ nõuetekohane jõustamine ning luua ettevõtete ja töötajate jaoks võrdsed võimalused.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva direktiiviga luuakse üldine ühine raamistik selliste asjakohaste sätete, meetmete ja kontrollimehhanismide jaoks, mis on vajalikud direktiivi 96/71/EÜ paremaks ja ühtsemaks rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks, ning luuakse meetmed, et takistada kohaldatavate eeskirjade kuritarvitamist ja nendest kõrvalehoidmist ning võtta sellise tegevuse eest vastutusele.

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sätted, meetmed ja kontrollimehhanismid, et tagada direktiivi 96/71/EÜ parem ja ühtsem rakendamine, kohaldamine ja jõustamine liikmesriikides, ning luuakse meetmed, et takistada kohaldatavate eeskirjade kuritarvitamist ja nendest kõrvalehoidmist ning võtta sellise tegevuse eest vastutusele.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) „pädev asutus” – asutus, kelle liikmesriik on määranud käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks;

a) „pädev asutus” – avaliku sektori asutus, kelle liikmesriik on määranud käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt a – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Pädevad asutused võivad hõlmata direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutusi.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt a – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Pädevate asutuste kontaktandmed edastatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Komisjon avaldab pädevate asutuste ja kontaktasutuste loetelu ning ajakohastab seda korrapäraselt.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „taotluse esitanud asutus” – liikmesriigi pädev asutus, kes esitab abi-, teabe-, teatamis- või sissenõudmistaotluse seoses V peatükis osutatud karistuse või trahviga;

b) „taotluse esitanud asutus” – liikmesriigi pädev asutus, kes esitab abi-, teabe-, teatamis- või sissenõudmistaotluse.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) „taotluse saanud asutus” – liikmesriigi pädev asutus, kellele on esitatud abi-, teabe-, teatamis- või sissenõudmistaotlus.

c) „taotluse saanud asutus” – liikmesriigi pädev asutus, kellele on vastavalt VI peatüki sätetele esitatud abi-, teabe-, teatamis- või sissenõudmistaotlus.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Direktiivi 96/71/EÜ rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks ning selleks et hinnata, kas ettevõtja sisuline tegevus, mitte üksnes sisemine juhtimis- ja/või haldustegevus, toimub ka tegelikult selle liikmesriigi territooriumil, kus ettevõtja on asutatud, võtavad pädevad asutused arvesse kõiki kriteeriume, mis iseloomustavad kõnealuse ettevõtja tegevust selles riigis, kus ta on asutatud. Selliste kriteeriumide hulka võivad kuuluda:

1. Direktiivi 96/71/EÜ rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks ning selleks, et hinnata, kas ettevõtja ka tegelikult lähetab teenuste piiriülese osutamise raames töötajaid teise liikmesriigi territooriumile, võtavad pädevad asutused arvesse kriteeriume, mis iseloomustavad kõnealuse ettevõtja tegevust selles riigis, kus ta on asutatud. Selliste kriteeriumide hulka võivad üksnes kuuluda:

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) lähetatud töötajate töölevõtmise koht;

b) lähetatud töötajate töölevõtmise koht, kust nad on lähetusse saadetud;

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) koht, kus toimub ettevõtja sisuline äritegevus ja kus on võetud tööle halduspersonal;

d) koht, kus toimub ettevõtja äritegevus, mis ei piirdu laiemat ajalist raamistikku arvestades üksnes sisemise juhtimis- ja/või haldustegevusega;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) ebatavaliselt väike täidetavate lepingute arv ja/või asutamiskoha liikmesriigis realiseeritud käive.

välja jäetud

Selgitus

Väljajätmise eesmärk on võtta arvesse hiljuti asutatud VKEde olukorda – nemad võivad sõlmida lepinguid ja kasutada lähetatud töötajaid algusest peale. Sellisel juhul on nende käive asutamiskoha liikmesriigis automaatselt väiksem, kuid see ei mõjuta asjaomase ettevõtte tegelikku olemust.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Siinkohal võidakse arvesse võtta,

Siinkohal võidakse arvesse võtta üksnes järgmisi aspekte:

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kolme aasta möödumisel artiklis 20 osutatud kuupäevast vaadatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 loetletud kriteeriumid läbi, et hinnata nende vajalikkust ja asjakohasust ning määrata kindlaks võimalikud uued kriteeriumid, mille abil tuvastada, kas ettevõtja on tõeline ja kas lähetatud töötaja täidab oma ülesandeid ajutiselt, et siis vajaduse korral esitada vajalikud parandused või muudatused.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud teave kohaldatavate töötingimuste kohta, mida teenuseosutaja peab järgima, tehakse üldiselt teatavaks selgelt ja terviklikult ning eemalt ja elektrooniliste vahenditega kergesti kättesaadaval viisil ning vormingus, mis võimaldab juurdepääsu ka puuetega isikutele, ning liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutused ja muud riiklikud pädevad asutused suudavad oma ülesandeid tõhusalt täita.

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud teave kohaldatavate töötingimuste kohta, mida teenuseosutaja peab järgima, sh kollektiivlepingutes sätestatud töötingimused, tehakse tasuta üldiselt teatavaks selgelt ja terviklikult ning eemalt ja elektrooniliste vahenditega kergesti kättesaadaval viisil ning vormingus, mis võimaldab juurdepääsu ka puuetega isikutele, ning liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutused ja muud riiklikud pädevad asutused suudavad oma ülesandeid tõhusalt täita.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) tegema teabe töötajatele ja teenuseosutajatele kättesaadavaks ka muus keeles, kui selle riigi riigikeel(ed), kus teenuseid osutatakse ning võimaluse korral koostama kokkuvõtliku voldiku põhiliste kohaldatavate töötingimuste kohta, mida saaks taotluse korral välja anda ka puuetega isikutele sobivas vormingus;

c) tegema teabe töötajatele ja teenuseosutajatele kättesaadavaks ka muudes kõige asjakohasemates keeltes kui selle riigi riigikeel(ed), kus teenuseid osutatakse ning võimaluse korral koostama kokkuvõtliku voldiku põhiliste kohaldatavate töötingimuste kohta, mida saaks taotluse korral välja anda ka puuetega isikutele sobivas vormingus;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriikide koostöö hõlmab eelkõige vastamist põhjendatud teabenõuetele ning pädevate ametite tehtavaid kontrollimisi ja uurimisi lähetatud töötajate olukorra kohta, millele on osutatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikes 3, kaasa arvatud lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade mis tahes kuritarvitamise kohta või võimaliku piiriülese ebaseadusliku tegevuse juhtude kohta.

2. Liikmesriikide koostöö hõlmab eelkõige viivitamata vastamist teabenõuetele ning pädevate ametite tehtavaid kontrollimisi ja uurimisi lähetatud töötajate olukorra kohta, millele on osutatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikes 3, kaasa arvatud lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade mis tahes kuritarvitamise kohta.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Vastates teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saabunud abitaotlusele, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil asutatud teenuseosutajad edastavad oma riigi pädevatele asutustele kogu teabe, mis on vajalik nende tegevuse järelevalveks siseriikliku õiguse kohaselt.

3. Vastates teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saabunud abitaotlusele, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil asutatud teenuseosutajad edastavad oma riigi pädevatele asutustele kogu teabe, mis on vajalik nende tegevuse järelevalveks siseriikliku õiguse kohaselt. Kui teenuseosutajad sellist teavet ei esita, peavad vastuvõtva riigi pädevad asutused võtma vajaduse korral koostöös asutamiskoha riigi pädevate asutustega asjakohaseid meetmeid.

Selgitus

Vastuvõtva riigi pädevad asutused peavad jõustama ELi ja riiklikku tööõigust tulemuslikult. Kui tuvastatakse rikkumine ning mingil põhjusel ei ole vastuvõtvas riigis võimalik alustada kohtumenetlust, peavad mõlemad riigid tegema koostööd, et tagada, et teenuseosutaja vastutab oma tegevuse eest, maksab lähetatud töötajatele nõuetekohase tasu ning et talle määratakse asjakohane kriminaalkaristus.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Teabenõudele vastamisel esinevate raskuste korral või kontrollimiste või uurimiste läbiviimisel teavitab asjaomane liikmesriik kiiresti teavet taotlenud liikmesriiki, et leida lahendus.

4. Teabenõudele vastamisel esinevate raskuste korral või kontrollimiste või uurimiste läbiviimisel teavitab asjaomane liikmesriik kiiresti teavet taotlenud liikmesriiki, et leida lahendus. Kui teabevahetuses on püsivaid probleeme, peaks sekkuma komisjon, et aidata liikmesriikidel need probleemid lahendada.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid edastavad teiste liikmesriikide ja komisjoni taotletud teabe elektrooniliste sidevahendite abil võimalikult kiiresti, hiljemalt kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist.

5. Liikmesriigid edastavad teiste liikmesriikide ja komisjoni taotletud teabe elektrooniliste sidevahendite abil võimalikult kiiresti, hiljemalt kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist või ühe kuu jooksul, kui vastus nõuab kohapealset kontrolli. Kui taotlus on kiireloomuline, tuleb teave edastada kolme päeva jooksul pärast taotluse saamist.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriik saab teada eriasjaoludest, mis nõuavad kiiret tegutsemist, kasutatakse eriolukordade jaoks loodud menetlust. Sellisel juhul edastatakse teave 24 tunni jooksul.

välja jäetud

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid tagavad vahetatava teabe konfidentsiaalsuse. Kõnealust teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.

7. Liikmesriigid tagavad vahetatava teabe konfidentsiaalsuse vastavalt Euroopa Liidu andmekaitsealastele eeskirjadele ning riiklikele õigusaktidele ja -tavadele.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lisaks võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamiskoha liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet mis tahes teenuste osutamise või teenuseosutaja kohta ning iga teenuseosutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kohaldatavate eeskirjade rikkumise puudumise kohta. Asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 6.

3. Lisaks võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamiskoha liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet mis tahes teenuste osutamise või teenuseosutaja kohta ning iga teenuseosutaja asutamise seaduslikkuse kohta. Asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 6.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kohustus, et teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja peab hiljemalt teenuseosutamist alustades esitama riigi pädevatele ametiasutustele asjakohase tõendi, milles märgitakse vaid teenuseosutaja nimi, et lähetatakse üks või enam töötajat, kes on selgelt identifitseeritavad, töötajate eeldatav arv, nende lähetuse eeldatav kestus ja asukoht ning teenused, mille osutamiseks nad lähetatakse;

a) kohustus, et teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja peab teenuseosutamist alustades esitama riigi pädevatele ametiasutustele tõendi, milles märgitakse vaid teenuseosutaja nimi ning et lähetatakse üks või enam töötajat, kes on selgelt identifitseeritavad, samuti märgitakse töötajate eeldatav arv, nende lähetuse eeldatav kestus ja asukoht ning teenused, mille osutamiseks nad lähetatakse;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) punktis b osutatud dokumentide puhul võib olla õigustatud ka nende tõlkimine, kui need ei ole liiga pikad ning kui nende puhul kasutatakse üldjuhul standardvorme;

c) võimalus taotleda punktis b osutatud dokumentide tõlkimist, kui need ei ole liiga pikad ning kui nende puhul kasutatakse üldjuhul standardvorme;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) kohustus määrata tööandja kontaktisik, kes vajaduse korral peab teenuse osutamise aja jooksul läbirääkimisi lähetuse sihtliikmesriigi asjakohaste sotsiaalpartneritega vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

d) võimalus taotleda tööandja sellise kontaktisiku määramist, kes vajaduse korral peab teenuse osutamise aja jooksul läbirääkimisi vastuvõtva liikmesriigi asjakohaste sotsiaalpartneritega vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et luuakse asjakohased kontrolli- ja seiremehhanismid ning et nende territooriumil toimuvad inspekteerimised on tõhusad ja piisavad, et kontrollida ja jälgida direktiivi 96/71/EÜ sätete ja eeskirjade järgimist ning tagada nende nõuetekohane kohaldamine ja jõustamine. Kontrollimised põhinevad peamiselt pädevate ametiasutuste korrapäraselt koostatavatel riskihinnangutel. Riskihinnangutes määratakse kindlaks tegevusvaldkonnad, kus nende liikmesriigi territooriumil kasutatakse teenuste osutamisel kõige sagedamini lähetatud töötajaid. Kõnealuste riskihinnangute koostamisel võetakse arvesse suurte infrastruktuuriprojektide elluviimist, konkreetsetele sektoritele iseloomulikke probleeme ja vajadusi, varasemaid andmeid rikkumiste kohta ning teatavate töötajate rühmade haavatavust.

1. Liikmesriigid tagavad, et luuakse tõhusad kontrolli- ja seiremehhanismid ning et nende territooriumil toimuvad inspekteerimised on tõhusad ja piisavad, et kontrollida ja jälgida direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi sätete ja eeskirjade järgimist ning tagada nende nõuetekohane kohaldamine ja jõustamine. Kontrollimised põhinevad peamiselt pädevate ametiasutuste korrapäraselt koostatavatel riskihinnangutel. Riskihinnangutes määratakse kindlaks tegevusvaldkonnad, kus nende liikmesriigi territooriumil kasutatakse teenuste osutamisel kõige sagedamini lähetatud töötajaid. Kõnealuste riskihinnangute koostamisel võetakse arvesse suurte infrastruktuuriprojektide elluviimist, konkreetsetele sektoritele iseloomulikke probleeme ja vajadusi, varasemaid andmeid rikkumiste kohta ning teatavate töötajate rühmade haavatavust.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et ametiühingud ja muud kolmandad isikud, nagu ühendused, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamiseks, võivad lähetatud töötaja või tema tööandja nõusolekul esineda nende nimel või nende toetuseks kohtu- või haldusmenetluses, mille eesmärk on käesoleva direktiivi rakendamine ja/või käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste jõustamine.

välja jäetud

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõiked 1 ja 3 ei piira tähtaegu või ajapiiranguid käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamist kõnealuste menetluste algatamise suhtes ega ka riigisiseste kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

4. Lõiked 1 ja 3 ei piira tähtaegu või ajapiiranguid käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamist kõnealuste menetluste algatamise suhtes ega ka riigisiseste kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist. Siiski tagatakse riigisisese menetluskorraga, et kaebuse esitamiseks on aega vähemalt kuus kuud.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et kindlustada liikmesriigi territooriumil asuvate otseste alltöövõtjate töötajatega samaväärne õiguskaitse võrdsetel alustel tagab liikmesriik, et direktiivi 96/71/EÜ lisas osutatud ehitustegevuse puhul ja kõigi direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikega 3 hõlmatud lähetusolukordade puhul võib lisaks tööandjale (teenuseosutaja või ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja) või tööandja asemel vähemalt sellele töövõtjale, kellele tööandja on otsene alltöövõtja, teha kohustuseks maksta välja lähetatud töötajatele ja/või sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või asutustele järgmised tasumata jäänud summad:

1. Liikmesriike ergutatakse võtma kasutusele süsteemi, mille kohaselt võib direktiivi 96/71/EÜ lisas osutatud ehitustegevuse puhul ja kõigi direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikega 3 hõlmatud lähetusolukordade puhul teha lisaks tööandjale (teenuseosutaja või ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja) või tööandja asemel vähemalt sellele töövõtjale, kellele tööandja on otsene alltöövõtja, kohustuseks maksta välja lähetatud töötajatele ja/või sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või asutustele järgmised tasumata jäänud summad:

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid näevad ette, et töövõtjat, kes on järginud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele lõike 1 kohaselt. Sellist süsteemi kohaldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil. Direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada ka töövõtja poolt võetavad ennetavad meetmed, mis hõlmavad alltöövõtja esitatavaid tõendeid lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate peamiste töötingimuste kohta, sealhulgas palgatõendeid ja palga maksmist tõendavaid dokumente, asutamiskoha liikmesriigi sotsiaalkindlustus- ja/või maksusüsteemist tulenevate kohustuste täitmise kohta ning lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade järgimise kohta.

2. Liikmesriigid võivad ette näha, et töövõtjat, kes on järginud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele lõike 1 kohaselt. Kui selline süsteem kasutusele võetakse, kohaldatakse seda läbipaistval, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil. Direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada ka töövõtja poolt võetavad ennetavad meetmed, mis hõlmavad alltöövõtja esitatavaid tõendeid lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate peamiste töötingimuste kohta, sealhulgas palgatõendeid ja palga maksmist tõendavaid dokumente, asutamiskoha liikmesriigi sotsiaalkindlustus- ja/või maksusüsteemist tulenevate kohustuste täitmise kohta ning lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade järgimise kohta.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks meetmeid, mis on või võivad olla sätestatud liidu õigusaktides, kohaldatakse teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja suhtes, kes ei järgi teenuse osutamise liikmesriigis kohaldatavat korda, haldustrahvide ja karistuste piiriülesel jõustamisel käesoleva artikliga ettenähtud vastastikuse abi ja tunnustamise üldpõhimõtteid, meetmeid ja menetlusi.

1. Ilma et see piiraks meetmeid, mis on või võivad olla sätestatud liidu õigusaktides, kohaldatakse teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja suhtes, kes ei järgi liikmesriigis töötajate lähetamisele kohaldatavat korda, rahaliste halduskaristuste ja/või trahvide piiriülesel jõustamisel käesoleva peatükiga ettenähtud vastastikuse abi ja tunnustamise üldpõhimõtteid, meetmeid ja menetlusi.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas oma liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega nõuda, et teise liikmesriigi pädev asutus nõuaks sisse trahvi või jõustaks karistuse või annaks teada otsusest trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigis kehtivad asjakohased õigus- ja haldusnormid võimaldavad esitada selliseid nõudeid ja teha selliseid otsuseid.

2. Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas oma liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega nõuda, et teise liikmesriigi pädev asutus nõuaks sisse trahvi või jõustaks karistuse või annaks teada otsusest trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kohta.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Keeldumise põhjused

 

Taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused võivad keelduda sissenõudmis- või teavitamistaotluse täitmisest, kui taotlus ei ole täielik või ei ole ilmselgelt kooskõlas selle aluseks oleva otsusega või kui trahvi sissenõudmise või karistuse jõustamise kulud on sissenõutava summa suurusega ebaproportsionaalsed.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taotluse saanud asutus annab käesolevas peatükis osutatud trahvi või karistusega seoses sissenõutud summad üle taotluse esitanud asutusele.

1. Käesolevas peatükis osutatud karistuse ja/või trahviga seoses sissenõutud summad jäävad taotluse saanud asutusele.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taotluse saanud asutus võib asjaomaselt füüsiliselt või juriidiliselt isikult nõuda sisse summad ja pidada kinni kõik sissenõudmisega seoses tekkinud kulud kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mida taotluse saanud asutuse liikmesriigis kohaldatakse samalaadsete nõuete suhtes.

välja jäetud

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui sissenõudmine põhjustab erilisi probleeme ja on seotud väga suurte summadega, võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus kokku leppida kõnealuse juhtumiga seotud tagasimaksmise korras.

välja jäetud

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Olenemata lõikest 2 vastutab taotluse esitanud liikmesriigi pädev asutus taotluse saanud liikmesriigi ees põhjendamatuks osutunud toimingutest tulenevate kulude ja kahjude eest, kui toimingute põhjendamatus oli seotud trahvi või karistuse sisuga või taotluse esitanud asutuse väljastatud täitemeetmete võtmist lubava juriidilise dokumendi kehtivusega ja/või ettevaatusabinõudega.

välja jäetud

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16 a

 

Läbivaatamisklausel

 

Kolme aasta möödumisel artiklis 20 osutatud kuupäevast vaatab komisjon liikmesriikidega konsulteerides läbi käesoleva peatüki kohaldamise, pidades eelkõige silmas halduskaristuste ja/või trahvide piiriülese jõustamise süsteemiga saadud kogemusi ja nimetatud süsteemi tulemuslikkust, et vajaduse korral esitada vajalikud parandused või muudatused.

MENETLUS

Pealkiri

Direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamine

Viited

COM(2012)0131 – C7-0086/2012 – 2012/0061(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

EMPL

18.4.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

JURI

26.10.2012

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Klaus-Heiner Lehne

26.11.2012

Endine arvamuse koostaja

Evelyn Regner

Arutamine parlamendikomisjonis

21.1.2013

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Piotr Borys, Eva Lichtenberger, Angelika Niebler, József Szájer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Sylvie Guillaume, Jürgen Klute, Jacek Olgierd Kurski


MENETLUS

Pealkiri

Direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamine

Viited

COM(2012)0131 – C7-0086/2012 – 2012/0061(COD)

EP-le esitamise kuupäev

21.3.2012

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

EMPL

18.4.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

IMCO

18.4.2012

JURI

26.10.2012

 

 

Raportöör(id)

 nimetamise kuupäev

Danuta Jazłowiecka

16.2.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.11.2012

20.2.2013

29.5.2013

19.6.2013

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

18

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Marije Cornelissen, Emer Costello, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Richard Falbr, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Verónica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Jürgen Creutzmann, Ria Oomen-Ruijten, Evelyn Regner, Birgit Sippel, Sampo Terho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Ricardo Cortés Lastra, Jürgen Klute, Alexander Graf Lambsdorff, Marita Ulvskog, Jacek Włosowicz

Esitamise kuupäev

4.7.2013

Õigusteave - Privaatsuspoliitika