RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta abieluvararežiime käsitlevates asjades

20.8.2013 - (COM(2011)0126 – C7‑0093/2011 – 2011/0059(CNS)) - *

Õiguskomisjon
Raportöör: Alexandra Thein

Muudatusettepanekud

• 001-113 (PDF - 321 KB)
• 001-113 (DOC - 483 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta abieluvararežiime käsitlevates asjades

(COM(2011)0126 – C7‑0093/2011 – 2011/0059(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2011)0126),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0093/2011),

–   võttes arvesse Itaalia Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0253/2013),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Käesolevas määruses käsitletakse abieluvararežiimidega seotud küsimusi. Selles ei hõlmata abielu mõistet, mis on määratletud liikmesriikide õiguses.	(10) Käesolevas määruses käsitletakse abieluvararežiimidega seotud küsimusi. Selles ei hõlmata abielu mõistet, mis on määratletud liikmesriikide õiguses. Abielu mõiste suhtes on selles pigem erapooletu hoiak. Määrus ei mõjuta liikmesriikide siseriiklikus õiguses määratletud abielu mõistet.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks laienema kõikidele tsiviilõiguslikele abieluvararežiime käsitlevatele küsimustele, hõlmates nii kaasade vara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige paari lahkuminekust või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi lõppemist.	(11) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks laienema kõikidele tsiviilõiguslikele abieluvararežiime käsitlevatele küsimustele, hõlmates nii kaasade vara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige paari lahkuminekust või lahutusest või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi lõppemist.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 9.)
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Käesolevat määrust ei peaks kohaldama muudele tsiviilõiguse valdkondadele peale abieluvararežiimi. Selguse huvides tuleks seega mitmed küsimused, mida võib seostada abieluvararežiimiga, sõnaselgelt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 11.)
Selgitus
Uus põhjendus rõhutab, et kohaldamisala tuleb täpselt määratleda ja piirid teiste õigusvaldkondadega peavad olema selged. Vastav põhjendus on kirjas pärimisasju käsitleva määruse põhjenduses 11.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Kuna kaasade vahelised ülalpidamiskohustused on reguleeritud 18. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, tuleks need käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, nagu ka kingete kehtivuse ja tagajärgedega seotud küsimused, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I).	(12) Kaasade vahelised ülalpidamiskohustused, mis on reguleeritud 18. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, nagu ka pärimisega seotud küsimused, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrusega (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist1.
	______________
	1 ELT L 201, 27.7.2012, lk 107.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Analoogselt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu] määrusega (EL) nr …/… [mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist] tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta ka liikmesriikide õiguse kohaselt võimalikud asjaõiguste liigid, nagu ka selliste asjaõiguste avalikustamise küsimused. See võimaldab selle liikmesriigi kohtutel, kus ühe või mõlema kaasa vara asub, võtta asjaõigusest tulenevaid meetmeid, eelkõige seoses nimetatud vara omandiõiguse ülemineku kandmisega avalikku registrisse, kui asjaomase liikmesriigi seadustega seda nõutakse.	(13) Analoogselt määrusega (EL) nr 650/2012 ei tohiks see määrus mõjutada mõne liikmesriigi õiguses tuntud piiratud hulga asjaõiguste loetelu (numerus clausus). Liikmesriigilt ei tuleks nõuda selles liikmesriigis asuva varaga seotud asjaõiguse tunnustamist, kui selle riigi õiguses sellist asjaõigust ei tunta.
(Osaliselt kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 15.)
Selgitus
Piir asjaõiguse suhtes sõnastatakse vastavalt pärimisasju käsitlevale määrusele selgemalt. Uus põhjendus toetub pärimisasju käsitleva määruse põhjendusele 15.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Selleks aga, et võimaldada soodustatud isikutel kasutada teises liikmesriigis õigusi, mis on neile abieluvararežiimi lõpetamise käigus tekkinud või üle läinud, peaks käesolev määrus nägema ette vastavas liikmesriigis mitte tuntud asjaõiguse kohandamise vastavalt selle liikmesriigi õiguses ette nähtud kõige lähemale samaväärsele asjaõigusele. Sellise kohandamise puhul tuleks arvesse võtta vastava asjaõigusega taotletavaid eesmärke ja huvisid ning sellega seotud mõjusid. Riigi kõige lähema samaväärse asjaõiguse kindlakstegemiseks võib võtta ühendust selle riigi asutuse või pädeva isikuga, kelle õigus on abieluvararežiimi suhtes kohaldatav, et saada täiendavat teavet konkreetse asjaõiguse olemuse ja toime kohta. Selleks võiks kasutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas olemasolevaid võrgustikke ning muid kättesaadavaid vahendeid, mis aitavad välisriigi õigusest aru saada.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 16.)
Selgitus
Abieluvararežiime käsitlevates asjades tekivad probleemid seoses asjaõiguse tunnustamisega, mis on võrreldavad pärimisasjades esinevatega. Uus põhjendus vastab pärimisasju käsitleva määruse põhjendusele 16.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 b) Kinnis- või vallasasjaõiguse registreerimise nõuded tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega määratakse registrit pidava liikmesriigi õigusega (kinnisvara puhul asukohariigi õigusega) kindlaks registreerimise viis ja tingimused ning asutused, nagu kinnistusregistrid või notarid, kes vastutavad selle kontrollimise eest, et kõik nõuded on täidetud ning et esitatud või koostatud dokumendid on piisavad ja sisaldavad vajalikku teavet.
(Osaliselt kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 18.)
Selgitus
Nii nagu pärimisasju käsitlevas määruses, tuleks kinnis- või vallasasjaõiguse registreerimise nõuded käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Uus põhjendus vastab pärimisasju käsitleva määruse põhjendusele 18.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 c) Õiguse registrisse kandmise mõju tuleks samuti käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega tuleks registrit pidava liikmesriigi õigusega kindlaks määrata eelkõige see, kas registreerimisel on näiteks deklaratiivne või konstitutiivne tagajärg. Seetõttu, kui näiteks kinnisasjaõiguse omandamiseks tuleb teha registreerimine registrit pidava liikmesriigi õiguse kohaselt, et tagada registrite erga omnes mõju või kaitsta kohtulikku kokkulepet, reguleeritakse sellise omandamise hetke kõnealuse liikmesriigi õigusega.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 19.)
Selgitus
Nii nagu pärimisasju käsitlevas määruses, tuleks õiguse registrisse kandmise mõju käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Uus põhjendus vastab pärimisasju käsitleva määruse põhjendusele 19.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 d) Mõiste „abieluvararežiim”, mis määrab kindlaks käesoleva määruse reguleerimisala, peaks hõlmama eeskirjade kogumit, mis kehtivad abikaasade varaliste suhete kohta omavahel ja kolmandate isikutega tulenevalt abielust ning pärast selle lõpetamist. Nende hulka ei kuulu mitte ainult kohaldava õiguse kohustuslikud sätted, vaid ka võimalik vabatahtlik kord, milles abikaasad võivad kohaldatava õiguse alusel kokku leppida.
Selgitus
Muudatusettepanek on tehtud täpsuse huvides.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 e) Analoogselt määrusele (EL) nr 650/2012 tuleks käesolevas määruses arvestada liikmesriikides abieluvararežiimiga seotud küsimuste lahendamisel kasutatavaid erinevaid süsteeme. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks mõistet „kohus” käsitada laias tähenduses, hõlmates mitte üksnes õiguslikke funktsioone täitvad kohtud ranges mõttes, vaid ka teatavate liikmesriikide notarid ja registribürood, kellel on teatud abieluvararežiimiga seotud asjades kohtutega sarnased õiguslikud funktsioonid, ning notarid ja õigusala töötajad, kes mõnes liikmesriigis täidavad asjaomases abieluvararežiimiga seotud asjas õiguslikke funktsioone neile kohtu poolt delegeeritud volituste alusel. Kõigi käesolevas määruses kehtestatud määratlusele vastavate kohtute suhtes peaks olema kohaldatavad selles määruses sätestatud kohtualluvuseeskirjad. Samas ei peaks mõiste „kohus” hõlmama neid liikmesriigi asutusi, mis ei ole õigusasutused, millel on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus menetleda abieluvararežiimiga seotud asju, näiteks enamikes liikmesriikides notarid, kes tavapäraselt ei täida õiguslikke funktsioone.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 20.)
Selgitus
On otstarbekas võtta mõiste „kohus” üle pärimisasju käsitlevast määrusest, et tulla toime liikmesriikide erinevate kooseluvormidega ka abieluvararežiime käsitlevates asjades. Uus põhjendus vastab pärimisasju käsitleva määruse põhjendusele 20.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et arvestada paaride järjest suuremat liikuvust abielu vältel ja hõlbustada tõrgeteta õigusemõistmist, on käesolevas määruses sisalduvate kohtualluvuse sätetega ette nähtud, et abieluvararežiime käsitlevaid asju, sealhulgas selle lõpetamine, mis on seotud lahutus-, lahuselu- või abielu tühistamise menetlusega, menetlevad selle liikmesriigi kohtud, kes on nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) alusel pädevad asjaomast lahutust, lahuselu või abielu tühistamist menetlema.	(14) Selleks et arvestada paaride järjest suuremat liikuvust abielu vältel ja hõlbustada tõrgeteta õigusemõistmist, on käesolevas määruses sisalduvate kohtualluvuse sätetega ette nähtud, et abieluvararežiime käsitlevaid asju, sealhulgas selle lõpetamine, mis on seotud lahutus-, lahuselu- või abielu tühistamise menetlusega, menetlevad selle liikmesriigi kohtud, kes on nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) alusel pädevad asjaomast lahutust, lahuselu või abielu tühistamist menetlema, kui kaasad on asjaomaste kohtute pädevust sõnaselgelt või muul viisil tunnistanud.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Kui abieluvararežiimiga seotud küsimused ei johtu ei lahutus-, lahuselu- ega abielu tühistamise menetlusest ega ühe kaasa surmast, võivad kaasad otsustada anda oma abieluvararežiimiga seotud asja menetleda kohtule liikmesriigis, mille õiguse nad on valinud oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavaks õiguseks. Seda saab teha nendevahelise kokkuleppe olemasolu korral ja kokkulepet saab sõlmida igal ajal, isegi menetluse kestel.	(16) Kui abieluvararežiimiga seotud küsimused ei johtu ei lahutus-, lahuselu- ega abielu tühistamise menetlusest ega ühe kaasa surmast, võivad kaasad otsustada anda oma abieluvararežiimiga seotud asja menetleda kohtule liikmesriigis, mille õiguse nad on valinud oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavaks õiguseks. Selleks on vaja nendevahelist kokkulepet, mida saab sõlmida hiljemalt kohtusse pöördumiseni ning seejärel kohtu asukohariigi õiguse alusel.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Käesoleva määrusega peab liikmesriigi kohtutel olema võimalik tunnistada muud kui paari lahutamisest või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi käsitlevad hagid oma territoriaalsesse kohtualluvusse kuuluvaks ning tuleb näha ette eelkõige forum necessitatis põhimõtte kohaldamine, et hoida ära olukorrad, kus õigusemõistmisest keeldutakse.	(17) Käesoleva määrusega peab liikmesriigi kohtutel olema võimalik tunnistada muud kui paari lahutamisest või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi käsitlevad hagid tähtsuse järjekorras reastatud kriteeriumide alusel oma territoriaalsesse kohtualluvusse kuuluvaks, tagades sel viisil tugeva seose abikaasade ja nende asja menetleva pädeva liikmesriigi vahel.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Et parandada olukorda eelkõige kohtuliku arutamise mittevõimaldamise puhul, tuleks käesoleva määrusega ette näha forum necessitatis, mis võimaldab liikmesriigi kohtul erandjuhul teha otsuse abieluvararežiime käsitlevas asjas, mis on tihedalt seotud mõne kolmanda riigiga. Sellise erandjuhtumiga võib olla tegemist siis, kui menetluse läbiviimine osutub asjaomases kolmandas riigis võimatuks, näiteks kodusõja tõttu, või kui õigustatud isikult ei saa mõistlikel põhjustel oodata, et ta selles riigis menetluse algataks või seda järgiks. Forum necessitatis’e põhimõttel rajanevat pädevust peaks saama teostada üksnes siis, kui abieluvararežiimi käsitlev asi on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, mille kohtusse pöörduti.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 31.)
Selgitus
Tekst selgitab põhimõtte forum necessitatis kohaldamisjuhtumeid ja eelkõige seda, et nende puhul on tegemist erandjuhtumitega. Ettepanek lähtub pärimisasju käsitleva määruse põhjendusest 31.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Kohaldatava õiguse valiku puudumise korral ning etteaimatavuse ja õiguskindluse nõudega arvestamiseks, unustamata samal ajal paari tegelikku olukorda, tuleb käesoleva määrusega sätestada tähtsuse järjekorda seatud ühendavatel teguritel põhinev ühtlustatud kollisiooninorm, mille alusel kindlaks määrata kogu vara suhtes kohaldatav õigus. Esimeseks kriteeriumiks peaks olema kaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist ning seejärel kaasade ühine kodakondsus abiellumise ajal. Kui kumbki kriteerium ei ole täidetud või kui topeltkodakondsusega kaasadel puudub esimene ühine alaline elukoht abiellumise ajal, tuleks kohaldada kolmanda kriteeriumina selle riigi õigust, millega kaasad on ühiselt kõige tugevamini seotud, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige abielu sõlmimise kohta, olles siiski täpsustanud, et nimetatud seoste aluseks tuleks võtta olukord abiellumise ajal.	(21) Kohaldatava õiguse valiku puudumise korral ning etteaimatavuse ja õiguskindluse nõudega arvestamiseks, unustamata samal ajal paari tegelikku olukorda, tuleb käesoleva määrusega sätestada tähtsuse järjekorda seatud ühendavatel teguritel põhinev ühtlustatud kollisiooninorm, mille alusel kindlaks määrata kogu vara suhtes kohaldatav õigus. Esimeseks kriteeriumiks peaks olema kaasade ühine alaline elukoht abiellumise ajal või esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist ning seejärel kaasade ühine kodakondsus abiellumise ajal. Kui kumbki kriteerium ei ole täidetud või kui topeltkodakondsusega kaasadel puudub esimene ühine alaline elukoht abiellumise ajal, tuleks kohaldada kolmanda kriteeriumina selle riigi õigust, millega kaasad on ühiselt kõige tugevamini seotud, võttes arvesse kõiki asjaolusid, olles siiski täpsustanud, et nimetatud seoste aluseks tuleks võtta olukord abiellumise ajal.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, s.t juhtudel, kus määrus viitab mis tahes riigi õiguse kohaldamisega seoses kodakondsuse kriteeriumile, kohaldatakse mitmekordse kodakondsuse juhtumil toimimise ja isiku riigi kodanikuna käsitamise küsimusele riiklikku õigust, seejuures vajaduse korral rahvusvahelisi konventsioone, järgides täielikult Euroopa Liidu üldpõhimõtteid.
Selgitus
Muudatusettepanek on tehtud täpsuse huvides. Säte lähtub Rooma III määruse põhjendusest 22 ja pärimisasju käsitleva määruse põhjendusest 41.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Arvestades abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust käsitleva valiku olulisust, tuleb määrusega kehtestada teatavad tagatised, kindlustamaks, et kaasad või tulevased kaasad on teadlikud oma valiku tagajärgedest. Valik tuleb teha vormis, mis on valitud riigi õigusega või dokumendi koostamise riigi õigusega kehtestatud abieluvaralepingutele, ning see peab olema vähemalt kirjalikus vormis ning selle peavad olema kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad kaasad. Kinni tuleb pidada ka võimalikest vormilistest lisanõuetest, mis on kehtestatud valitud riigi õigusega või dokumendi koostanud riigi õigusega selliste lepingute kehtivuse, avaldamise või registreerimise kohta.	(24) Arvestades abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust käsitleva valiku olulisust, tuleb käesoleva määrusega kehtestada teatavad tagatised, kindlustamaks, et kaasad või tulevased kaasad on teadlikud oma valiku tagajärgedest. Valiku kokkulepe peab olema vähemalt kirjalikus vormis ning selle peavad olema kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad kaasad. Kohaldatava õiguse valik tuleb teha vormis, mis on kehtestatud abieluvararežiimile kohaldatava õigusega või selle riigi õigusega, kus kokkulepe sõlmiti.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Et arvestada liikmesriikide teatavaid õigusnorme, muu hulgas pere eluaseme kaitseks ja kasutamisõiguse reguleerimiseks kaasade vahelistes suhetes, ei tohiks käesolev määrus olla vastuolus hagi saanud kohtu asukohariigi üldist kehtivust omavate sätete kohaldamisega ning peaks võimaldama liikmesriigil keelduda välismaise õiguse kasutamisest oma õiguse kasuks. Üldist kehtivust omavad sätted peaksid sellega seoses olema kohustuslikud sätted, mille järgimist liikmesriigi poolt peetakse tema avalike huvide, eelkõige tema poliitilise, sotsiaal- või majanduskorralduse kaitsmise seisukohast hädavajalikuks. Seega pere eluaseme kaitse tagamiseks peaks liikmesriigil, mille territooriumil asjakohane eluase asub, olema võimalik kohaldada oma riigisiseseid pere eluaseme kaitset käsitlevaid sätteid, sõltumata asjaomases liikmesriigis kehtivatest liikumise kaitset käsitlevatest sätetest, mille ülimuslikkus artikli 35 üle on tagatud.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Liikmesriikide otsuste vastastikune tunnustamine on käesoleva määruse üks eesmärke ning seepärast tuleb sellega ette näha otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad sätted, mis lähtuvad määrusest (EÜ) nr 44/2201 või mida on vajaduse korral kohandatud vastavalt käesoleva määrusega hõlmatud küsimustest tulenevatele konkreetsetele vajadustele.	(27) Liikmesriikide otsuste vastastikune tunnustamine abieluvararežiime käsitlevates asjades on käesoleva määruse üks eesmärke ning seepärast tuleb sellega ette näha otsuste tunnustamist, täitmisele pööratavust ja täitmist käsitlevad sätted, mis lähtuvad liidu teistest dokumentidest tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö raames.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Käesoleva määrusega tuleks tagada ametlike dokumentide tunnustamine ja täitmine, et võtta arvesse liikmesriikide erinevusi abieluvararežiimidega seotud küsimuste lahendamisel. Sellegipoolest ei saa ametlikke dokumente samastada tunnustamise seisukohast kohtuotsustega. Ametlike dokumentide tunnustamine tähendab, et neil on teises liikmesriigis nii sisu kui ka mõju poolest sama tõendusjõud nagu dokumendi välja andnud riigis ning et sellist dokumenti käsitatakse kehtivana, kuigi kehtivuse võib vaidlustada.	(28) Käesoleva määrusega tuleks tagada abieluvararežiime käsitlevates asjades ametlike dokumentide vastuvõtmine ja täidetavus kõigis liikmesriikides, et võtta arvesse liikmesriikide erinevusi abieluvararežiimidega seotud küsimuste lahendamise süsteemides.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 60.)
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28 a) Seoses kohtuotsuste tunnustamise, täidetavuse ja täitmisega ning ametlike dokumentide vastuvõtmise ja täidetavusega ning kohtulike kokkulepete täidetavusega tuleks käesoleva määrusega kehtestada sätted eelkõige analoogselt määrusega (EL) nr 650/2012.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Kui abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õigusega tuleb reguleerida ühe kaasa ja kolmanda isiku vahelisi õiguslikke suhteid, peaks kohaldatava õiguse mõju olema reguleeritud selle liikmesriigi õigusega, kus on kaasa või kolmanda isiku alaline elukoht, et tagada kolmanda isiku kaitse. Sellest johtuvalt võiks selle liikmesriigi õigusega ette näha, et kaasa saab oma abieluvararežiimi reguleerivat õigust kohaldada kolmanda isiku suhtes vaid juhul, kui selles liikmesriigis kehtestatud tingimused seoses abieluvararežiimi registreerimise või avaldamisega on täidetud, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või oleks pidanud teadma, millist õigust abieluvararežiimi suhtes kohaldatakse.	(29) Abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õigusega reguleeritakse käesoleva määruse kohaselt ühe kaasa ja kolmanda isiku vahelisi õiguslikke suhteid. Kuid tagamaks kolmanda isiku kaitset, ei peaks kaasa ja kolmanda isiku vahelises õiguslikus suhtes kumbki kaasa sellele õigusele tuginema, kui kaasa, kes on õiguslikus suhtes kolmanda isikuga, ja kolmanda isiku alaline elukoht on ühes ja samas riigis, mis ei ole see riik, mille õigust kohaldatakse abieluvararežiimi suhtes. Erandid tuleks kehtestada, kui kolmas isik ei vääri kaitset, ta seega teadis või oleks pidanud teadma kohaldatavat õigust või kui selles riigis kehtestatud registreerimise või avaldamise nõuded olid täidetud.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 a) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsuste, kohtulike kokkulepete ja ametlike dokumentide täidetavaks tunnistamisega seonduvate tõendite ja vormide kehtestamiseks ja muutmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes1.
	_____________
	1 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 78.)
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 b) Käesoleva määrusega ette nähtud tõendite ja vormide koostamiseks ja hilisemaks muutmiseks mõeldud rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 4 sätestatud menetlusega.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 79.)
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artikleid 7, 9, 17, 21 ja 47, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, õigust abielluda ja luua perekond nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, omandiõigust, õigust mittediskrimineerimisele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Liikmesriikide kohtud peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.	(32) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artikleid 7, 9, 17, 20, 21, 23 ja 47, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, õigust abielluda ja luua perekond nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, omandiõigust, võrdsust seaduse ees, õigust mittediskrimineerimisele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Liikmesriikide kohtud peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.
(Osaliselt kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 põhjendusega 81.)
Selgitus
Võttes teadmiseks komisjoni põhiõiguste mõjuhinnangu tulemused, rõhutab arvamuse koostaja, et erilist tähelepanu peavad kohtud määruse kohaldamisel pöörama põhimõtetele nagu võrdsus seaduse ees (põhiõiguste harta artikkel 20), mittediskrimineerimine (harta artikkel 21) ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (harta artikkel 23).
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kaasade õigus- ja teovõime,	a) kaasade üldine õigus- ja teovõime,
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) abielu eksisteerimine, kehtivus või tunnustamine,
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) abikaasade vahelised kinked,	välja jäetud
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) üleelanud abikaasa pärimisõigused,	d) pärimisküsimused seoses üleelanud abikaasaga,
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) abikaasade vahelised äriühingud,	e) küsimused, millele kohaldatakse äriühingutele ja muudele juriidilistele isikutele või organiseeritud ühendustele kohaldatavat õigust,
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 1 punktiga h.)
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) varaga seotud asjaõiguste olemus ja selliste asjaõiguste avalikustamine.	f) asjaõiguste olemus,
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 1 punktiga k.)
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	kinnis- või vallasasjaõiguse registrisse kandmine, sealhulgas kande tegemise õiguslikud nõuded, ning õiguse registrisse kandmise või kandmata jätmise õiguslikud tagajärjed ja
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 1 punktiga l.)
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f b) küsimused, mis puudutavad õiguste ülekandmist või lahutuse puhul kaasade või endiste kaasade vahel abielu vältel omandatud pensioni- või invaliidsuspensioniõiguste kohandamist.
Selgitus
Saksa õiguses kehtiv pensioniõiguste jagamine ja teiste liikmesriikide sarnased õigusnormide kogumid, kui need on olemas, tuleks kohaldamisalast välja jätta.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) „abieluvararežiim” – eeskirjade kogum, mis käsitleb kaasade varalisi suhteid omavahel ja kolmandate isikutega;	a) „abieluvararežiim” – eeskirjade kogum, mis käsitleb kaasade varalisi suhteid omavahel ja suhetes kolmandate isikutega seoses abieluga;
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) „abieluvaraleping” – kokkulepe, milles kaasad määravad kindlaks varalised suhted omavahel ja kolmandate isikutega;	b) „abieluvaraleping” – kokkulepe, milles kaasad või tulevased kaasad määravad kindlaks oma abieluvararežiimi;
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) „ametlik dokument” – dokument, mis on otsuse teinud liikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning mille ehtsus:	c) „ametlik dokument” – dokument abieluvararežiimi käsitlevates asjades, mis on liikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning mille ehtsus:
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 punktiga i.)
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) „otsus” – liikmesriigi kohtus abieluvararežiimi kohta tehtud otsus, olenemata selle nimetusest, sealhulgas kohtuotsus, lahend, määrus või täitedokument, samuti kohtusekretäri otsus kohtukulude suuruse kohta;	d) „otsus” – liikmesriigi kohtus abieluvararežiimi kohta tehtud otsus, olenemata selle nimetusest, samuti kohtusekretäri otsus kohtukulude suuruse kohta;
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 punktiga g.)
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) „otsuse teinud liikmesriik” – liikmesriik, mille kohtu poolt või kohtus või kohtu delegeeritud või määratud asutuse poolt on kas tehtud otsus, sõlmitud abieluvaraleping, koostatud ametlik dokument, kiidetud heaks kohtulik kokkulepe või koostatud varaühisuse lõpetamise akt või muu akt;	e) „otsuse teinud liikmesriik” – liikmesriik, kus on tehtud otsus, koostatud ametlik dokument või kinnitatud või sõlmitud kohtulik kokkulepe;
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 punktiga e.)
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) „taotluse saanud liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakse kohtu poolt või kohtus või kohtu delegeeritud või määratud asutuse poolt koostatud otsuse, abieluvaralepingu, ametliku dokumendi, kohtuliku kokkuleppe või varaühisuse lõpetamise akti või muu akti tunnustamist ja/või täitmist;	f) „täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakse otsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täidetavaks tunnistamist või täitmist;
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 punktiga f.)
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) liikmesriigi pädev kohtuasutus, kes täidab kohtulikke ülesandeid abieluvararežiime käsitlevates asjades, ning muu asutus või isik, kellele on liikmesriigi kohtud delegeerinud või määranud kohtuasutuste pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise vastavalt käesolevas määruses sätestatule;	välja jäetud
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „kohus” kõiki kohtuasutusi ning kõiki teisi asutusi ja õigusala töötajaid, kellel on pädevus menetleda abieluvararežiimi käsitlevaid asju ning kes täidavad kohtulikke ülesandeid või tegutsevad kohtuasutuse poolt delegeeritud volituste alusel või tegutsevad kohtuasutuse alluvuses, tingimusel et tagatud on kõnealuste asutuste ja õigusala töötajate erapooletus ja poolte õigus olla ära kuulatud ning et kõnealuste asutuste poolt nende asukohaliikmesriigi õiguse alusel tehtud otsused vastavad järgmistele tingimustele:
	a) otsuse võib kohtuasutusele edasi kaevata või läbivaatamiseks esitada ning
	b) otsusel on samas küsimuses tehtud kohtuasutuse otsusega võrreldav õigusjõud ja -mõju.
	Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud muud asutused ja õigusala töötajad vastavalt artiklile 37 a.
(Käesolev säte vastab määruse nr 650/2012 artikli 3 lõikele 2.)
Selgitus
On otstarbekas võtta mõiste „kohus” üle pärimisasju käsitlevast määrusest, et tulla toime liikmesriikide erinevate kooseluvormidega ka abieluvararežiime käsitlevates asjades. Ettepanek vastab pärimisasju käsitleva määruse artikli 3 lõikele 2.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel -3 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel -3
	Liikmesriigisisene pädevus abieluvararežiimi käsitlevates asjades
	Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust abieluvararežiimi käsitlevate asjade menetlemisel.
Selgitus
Säte vastab pärimisasju käsitleva määruse artiklile 2. See sisaldab asjakohast selgitust ka abieluvararežiimi käsitlevate asjade jaoks.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle liikmesriigi kohtud, kelle poole on pöördutud ühe kaasa pärimisasjaga [Euroopa Parlamendi ja nõukogu] määruse (EL) nr …/… [mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist] alusel, on pädevad lahendama ka asjaomase hagiga seotud abieluvararežiimi käsitlevaid asju.	Selle liikmesriigi kohtud, kelle poole on pöördutud ühe kaasa pärimisasjaga seotud küsimuses määruse (EL) nr 650/2012 alusel, on pädevad lahendama kõnealusest pärimisasjast tulenevaid abieluvararežiimiga seotud asju.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle liikmesriigi kohtud, kellele on hagi esitatud lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise asjus määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel, on kaasade kokkuleppe korral pädevad lahendama ka hagiga seotud abieluvararežiimi käsitlevaid asju.	Selle liikmesriigi kohtud, kellele on hagi esitatud lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise asjus määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel, on pädevad lahendama ka hagiga seotud abieluvararežiimi käsitlevaid asju, kui kaasad on asjaomaste kohtute pädevust sõnaselgelt või muul viisil ühemõtteliselt tunnistanud.
Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt.
Kokkulepe puudumise korral on kohtualluvus reguleeritud artikliga 5 ja sellele järgnevate artiklitega.	Lõikes 1 nimetatud kohtu pädevuse mittetunnistamise korral reguleeritakse kohtualluvust artikliga 5 ja sellele järgnevate artiklitega.
Selgitus
Lahutusasjades on otstarbekas mitte automaatselt ette näha pädevuste koondamist ka seotud abieluvararežiimi küsimustele, et kaitsta paremini osaliste huve ja tagada, et need aktsepteeriks lahutusasjadega tegeleva kohtu pädevust. Esitatud säte vastab Brüsseli IIa määruse artikli 12 lõike 1 punktile b.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 a
	Kohtualluvuse kokkulepe
	1. Kaasad võivad kokku leppida, et selle liikmesriigi kohtud, mille õiguse nad on valinud oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavaks õiguseks artikli 16 alusel, on pädevad lahendama nende abieluvararežiimiga seotud asju. Sellisel kohtul on ainupädevus.
	Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, võib kohtu valimise kokkuleppe sõlmida ja seda muuta igal ajal, kuid hiljemalt kohtu poole pöördumise ajaks.
	Kaasad võivad valida kohtualluvuse ka pärast kohtu poole pöördumist, kui see on kohtu asukohariigi õigusega ette nähtud. Sellisel juhul kannab kohus sedasi valitud kohtualluvuse protokolli kooskõlas kohtu asukohariigi õigusega.
	Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik, dateeritud ja sellele peavad olema alla kirjutanud mõlemad kaasad. Niisugusel elektroonilisel teel edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatud teabega.
	2. Kaasad võivad ka kokku leppida, et pädevad on selle liikmesriigi kohtud, mille õigust artikli 17 alusel kohaldatakse.
Selgitus
Lõikes 1 võetakse otstarbekohane säte üle Rooma III määruse artikli 5 lõigetest 2 ja 3. Lõikes 2 esitatud säte vastab praktilisele vajadusele.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 b
	Kohtualluvus kostja kohtusse ilmumise alusel
	1. Erinevalt käesoleva määruse muudest sätetest tulenevast pädevusest on pädevus selle liikmesriigi kohtul, mille õigus on valitud artikli 16 alusel või mille õigust kohaldatakse artikli 17 alusel ja kuhu kostja ilmub. See reegel ei kehti juhul, kui kohtusse ilmuti pädevuse vaidlustamiseks, või kui tulenevalt artiklitest 3, 4 või 4 a on pädevus muul kohtul.
	2. Enne lõike 1 kohaselt pädevuse saamist peab kohus tagama, et kostjat on teavitatud tema õigusest pädevus vaidlustada ning kohtusse ilmumise või mitteilmumisega kaasnevatest tagajärgedest.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Muudel kui artiklitega 3 ja 4 ette nähtud juhtudel on kaasade abieluvararežiimi käsitlevaid asju pädevad menetlema selle liikmesriigi kohtud:	Kui ühelgi kohtul ei ole artiklite 3, 4 ja 4 a kohast pädevust, on kaasade abieluvararežiimi käsitlevaid asju pädevad menetlema selle liikmesriigi kohtud:
a) kus on kaasade ühine alaline elukoht, või selle puudumise korral,	a) mille territooriumil on kaasade alaline elukoht kohtusse pöördumise ajal, või selle puudumise korral,
b) kus oli abikaasade viimane ühine alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või selle puudumise korral,	b) mille territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal kohtusse pöördumise ajal, või selle puudumise korral,
c) kus on kostja alaline elukoht, või selle puudumise korral,	c) mille territooriumil on kostja alaline elukoht kohtusse pöördumise ajal, või selle puudumise korral,
d) kelle kodanikud abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on abikaasade ühine elukoht.	d) kelle kodanikud abikaasad kohtusse pöördumise ajal on või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on kaasade ühine elukoht, või selle puudumise korral,
2. Pooled võivad ka kokku leppida, et selle liikmesriigi kohtud, mille õiguse nad on valinud oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavaks õiguseks artiklite 16 ja 18 alusel, on pädevad lahendama ka nende abieluvararežiimiga seotud asju.	d a) kostja kodakondsus või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, tema elukoht.
Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt.
(Seoses lõikega 2 vt artikli 4 a (uus) muudatusettepanekut; teksti on muudetud.)
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui ükski kohus ei ole artiklite 3, 4 ega 5 alusel pädev, on liikmesriigi kohtud pädevad, kui ühe või mõlema kaasa vara asub selle liikmesriigi territooriumil, mispuhul menetleb hagi saanud kohus vaid selle varaga seotud asja.	Kui ühelgi kohtul ei ole artiklite 3, 4, 4 a ja 5 kohast pädevust, on liikmesriigi kohtud pädevad, kui ühe või mõlema kaasa kinnisvara või registreeritud vara asub selle liikmesriigi territooriumil. Sel juhul lahendab hagi saanud kohus vaid selle kinnisvara või registreeritud varaga seotud asja.
	Sellistel juhtudel on liikmesriigi kohtud pädevad tegema ainult selles liikmesriigis asuvat kinnisvara või registreeritud vara käsitlevaid otsuseid.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Forum necessitatis	Forum necessitatis
Kui üksi kohus ei ole artiklite 3, 4, 5 või 6 alusel pädev, võivad liikmesriigi kohtud erandkorras ja tingimusel, et asjal on selle liikmesriigiga piisav seos, menetleda abieluvararežiimi käsitlevat asja, kui menetlust ei ole võimalik või mõistlik algatada või läbi viia kolmandas riigis.	Kui ühelgi kohtul ei ole artiklite 3, 4, 4 a, 5 või 6 alusel pädevust, võivad liikmesriigi kohtud erandkorras menetleda abieluvararežiimi käsitlevat asja, kui menetlust ei ole võimalik või mõistlik algatada või läbi viia kolmandas riigis, millega asi on tihedalt seotud.
	Kohtuasi peab olema asja menetleva kohtu asukohaliikmesriigiga piisavalt seotud.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 11.)
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 3, 4, 5, 6 või 7 kohaselt asja menetlev kohus on pädev arutama ka vastuhagi, kui see kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.	Artikli 3, 4, 4 a, 5, 6 või 7 kohaselt asja menetlev kohus on pädev arutama ka vastuhagi, kui see kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.
	Kui kohtu poole pöörduti artikli 6 alusel, piirdub ta pädevus vastuhagi arutamiseks kinnisvara või registreeritud varaga, mis on põhikohtuasja ese.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kohtusse pöördumine loetakse toimunuks:	Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse kohtusse pöördumine toimunuks:
a) kuupäeval, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada; või	a) kuupäeval, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument, tingimusel, et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada;
b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis kuupäeval, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada.	b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis kuupäeval, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel, et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada, või
	b a) kui kohus algatab menetluse omal algatusel, siis ajal, mil kohus teeb otsuse algatada menetlus, või juhul, kui sellist otsust ei nõuta, siis ajal, mil asi kohtus registreeritakse.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 14.)
Selgitus
Säte vastab pärimisasju käsitleva määruse artiklile 14.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad menetlusi ühed ja samad pooled ühe ja sama alusega hagide põhjal, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena.	1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad sama eseme ja alusega hagide põhjal menetlusi ühed ja samad abikaasad omavahel, peatab see kohus, kellele hagi esitati hiljem, poolelioleva menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 17.)
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seotud menetlused	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui nimetatud menetlused on pooleli esimese astme kohtus, võivad kõik kohtud peale selle, kuhu pöörduti esimesena, ühe poole taotlusel pädevusest loobuda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita.	2. Kui nimetatud menetlused on pooleli esimese astme kohtus, võivad kõik kohtud peale selle, kuhu pöörduti esimesena, ühe kaasa taotlusel pädevusest loobuda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 18.)
Selgitus
Säte vastab pärimisasju käsitleva määruse artiklile 17.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 a
	Abikaasade teavitamine
	Pädev ametiasutus on kohustatud teavitama abikaasat/abikaasasid mõistliku aja jooksul abieluvararežiimi käsitlevatest menetlustest, mis nende vastu on algatatud.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selle liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete rakendamist isegi juhul, kui käesoleva määruse kohaselt on asja sisuliseks arutamiseks pädev teise liikmesriigi kohus.	Liikmesriigi kohtutelt võib taotleda asjaomase riigi õigusega ette nähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesoleva määruse kohaselt pädevad asja sisuliseks arutamiseks.
(Kooskõlas määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 19.)
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklite 16, 17 ja 18 alusel abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust kohaldatakse kaasade kogu vara suhtes.	1. Abieluvararežiimi suhtes artiklite 16 ja 17 alusel kohaldatavat õigust kohaldatakse kogu selle režiimiga reguleeritava vara suhtes, olenemata selle asukohast.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Piiramata artikli 1 lõike 3 punkte f ja f a, määratakse abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õigusega muu hulgas järgmised aspektid:
	a) kaasade vara jaotamine erinevatesse kategooriatesse enne ja pärast abielu;
	b) vara ülekandmine ühest kategooriast teise;
	c) vajaduse korral vastutus kaasa võlgade eest;
	d) kaasade käsutusõigused abielu ajal;
	e) abieluvararežiimi lõpetamine ja kaotamine ja vara jagamine abielu lahutamise korral;
	f) abieluvararežiimi tagajärjed kaasa ja kolmanda isiku vahelistele õiguslikele suhetele vastavalt artiklile 35;
	g) abieluvaralepingu sisuline kehtivus.
Selgitus
Loetelu, mis on olemas pärimisasju käsitlevas määruses, selgitab kohaldamisala.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 15 a
	Ühetaoline kohaldamine
	Käesolevas määruses nimetatud mis tahes õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte.
(Vt muudatusettepanekut artikli 21 kohta; teksti on muudetud.)
Selgitus
See üldine säte tuleks paigutada peatüki algusesse; tekst oli varasemalt osa artiklist 21.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaasad või tulevased kaasad võivad valida oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse, tingimusel et tegemist ühe õigusega järgmistest:	1. Kaasad või tulevased kaasad võivad kokkuleppega määrata või muuta oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust, tingimusel et tegemist on ühe õigusega järgmistest:
a) selle riigi õigus, kus on kaasade või tulevaste kaasade ühine alaline elukoht, või
b) selle riigi õigus, kus on ühe kaasa või tulevase kaasa alaline elukoht valiku tegemise ajal, või	a) selle riigi õigus, kus on kaasade või tulevaste kaasade või ühe kaasa alaline elukoht kokkuleppe sõlmimise ajal, või
c) selle riigi õigus, mille kodakondsus on ühel kaasal või tulevasel kaasal valiku tegemise ajal.	b) selle riigi õigus, mille kodakondsus on ühel kaasal või tulevasel kaasal kokkuleppe sõlmimise ajal.
	1 a. Abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse muutmisel abielu ajal on üksnes edasiulatuv mõju, välja arvatud juhul, kui kaasad lepivad kokku teisiti.
	1 b. Kui kaasad otsustavad anda sellele muutmisele tagasiulatuva jõu, ei mõjuta see varem, muutmise hetkeni kehtinud õiguse kohaselt tehtud tehingute kehtivust ega varasemast kohaldatavast õigusest tulenevaid kolmandate isikute õigusi.
Selgitus
Artiklid 16 ja 18 on ühendatud, parandamaks sätete ülesehitust ja selgust.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui kaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abieluvararežiimi suhtes:	1. Kui kohaldatava õiguse valiku kokkulepe puudub, kohaldatakse artikli 16 kohaselt abieluvararežiimi suhtes:
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) selle riigi õigust, kus on kaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist, või selle puudumise korral	a) selle riigi õigust, kus abielu sõlmimise ajal on kaasade ühine alaline elukoht või kus neil pärast abiellumist on esimene ühine alaline elukoht, või selle puudumise korral
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) selle riigi õigust, millega kaasadel on koos kõige tugevam seos, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige abielu sõlmimise kohta.	c) selle riigi õigust, millega kaasadel on koos kõige tugevam seos, võttes arvesse kõiki asjaolusid abielu sõlmimise ajal, olenemata abielu sõlmimise kohast.
Selgitus
Täpsustus.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 18	välja jäetud
Kohaldatava õiguse muutmine
Kaasad võivad kogu abielu ajal muuta oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust. Nad võivad valida ühe järgmistest õigustest:
a) selle riigi õigus, kus on ühe kaasa alaline elukoht valiku tegemise ajal, või
b) selle riigi õigus, mille kodakondsus on ühel kaasal valiku tegemise ajal.
Abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse muutmisel abielu ajal ei ole muutmisel tagasiulatuvat jõudu, kui kaasad ei ole sõnaselgelt väljendanud vastupidist.
Kui kaasad otsustavad anda sellele muutmisele tagasiulatuva jõu, ei mõjuta see varem, muutmise hetkeni kehtinud õiguse kohaselt sõlmitud dokumentide kehtivust ega varasemast kohaldatavast õigusest tulenevaid kolmandate isikute õigusi.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kohaldatava õiguse valik tuleb vormistada vastavalt nõuetele, mis on valitud riigi õigusega või dokumendi koostamise riigi õigusega kehtestatud abieluvaralepingutele.	1. Artiklis 16 osutatud kohaldatava õiguse valiku kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ning sellele märgitakse kuupäev ja kirjutavad alla mõlemad kaasad. Elektroonilisel teel edastatud kokkulepe, mida on võimalik alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab valik olema vähemalt sõnaselge ja vormistatud kirjaliku dokumendina, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad abikaasad.	2. See kokkulepe peab täitma vormilisi nõudeid vastavalt abieluvararežiimi suhtes kohaldatavale õigusele või selle riigi õigusele, kus kokkulepe sõlmiti.
3. Kui lõikes 1 osutatud valiku tegemise ajal kaasade ühiseks alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi õigusega on abieluvaralepingu jaoks ette nähtud vormilisi lisanõudeid, tuleb need täita.	3. Kui selle riigi õigusega, kus on mõlema kaasa alaline elukoht kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimise ajal, on kõnealust liiki kokkuleppe sõlmimisele, või kui seda ei sõlmita, siis abieluvaralepingu sõlmimisele ette nähtud vormilisi lisanõudeid, tuleb nimetatud nõudeid järgida.
	3 a. Kui kaasade peamine elukoht kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimise ajal on erinevates riikides ja nende riikide õigusega on ette nähtud erinevad vormilised nõuded, on kokkulepe vormiliselt kehtiv juhul, kui see vastab nõuetele, mis on sätestatud ühe asjaomase riigi õiguses.
	3 b. Kui kokkuleppe sõlmimise ajal on ainult ühe kaasa peamine elukoht liikmesriigis, mille õigusega on ette nähtud täiendavad vormilised nõuded selliste kokkulepete kohta, tuleb nimetatud nõudeid järgida.
(Sarnane määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 5.)
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Abieluvaralepingu vormi suhtes kohaldatav õigus	Abieluvaralepingu vormilised nõuded
1. Abieluvaralepingu vormi suhtes kohaldatakse abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust või lepingu koostamise asukohariigi õigust.	Abieluvaralepingu vormiliste aspektide suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 19. Täiendavad vorminõuded artikli 19 lõike 3 tähenduses on ainult need, mis puudutavad abieluvaralepingut.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab abieluvaraleping olema vähemalt kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema abikaasa poolt.
3. Kui abieluvaralepingu sõlmimise ajal kaasade ühiseks alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi õigusega on sellise lepingu jaoks ette nähtud vormilisi lisanõudeid, tuleb need täita.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 20 a
	Asjaõiguse kohandamine
	Kui isik taotleb tuginemist sellisele asjaõigusele, millele tal on õigus vastavalt abieluvararežiimi suhtes kohaldatavale õigusele, ning selle liikmesriigi õiguses, kus sellele õigusele tuginetakse, ei tunta seda asjaõigust, kohandatakse vajaduse korral ja võimaluse piires seda asjaõigust kõnealuse riigi õiguses ette nähtud kõige lähema samaväärse asjaõigusega, võttes arvesse konkreetse asjaõigusega taotletavaid eesmärke ja huve ning sellega seotud mõjusid.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 31.)
Selgitus
Abieluvararežiime käsitlevates asjades tekivad probleemid seoses asjaõiguse tunnustamisega, mis on võrreldavad pärimisasjades esinevatega. Uus säte vastab pärimisasju käsitleva määruse artiklile 31.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 21	välja jäetud
Kollisiooninormide üldine kohaldatavus
Käesoleva peatüki alusel määratud õigust kohaldatakse ka juhul, kui tegemist ei ole liikmesriigi õigusega.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määruse sätted ei tohi piirata selliste sätete kohaldamist, mille järgimist peetakse liikmesriigi avalike huvide, näiteks tema poliitilise, sotsiaal- või majanduskorralduse kaitsmise seisukohast niivõrd oluliseks, et need on kohaldatavad igas olukorras, mis kuulub nende reguleerimisalasse, olenemata sellest, milline õigus oleks abieluvararežiimile kohaldatav käesoleva määruse alusel.	1. Üldist kehtivust omavad sätted on sätted, mille eiramine oleks otseselt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Pädevad asutused ei tohiks erandit avaliku korra suhtes tõlgendada viisil, mis on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eelkõige selle artikliga 21, milles keelatakse igasugune diskrimineerimine.
	1 a. Käesolev määrus ei piira kohtualluvust käsitleva õiguse üldist kehtivust omavate sätete kohaldamist, ent see ei tohi ka piirata artikli 35 kohaste tehingute kaitset käsitlevate sätete kohaldamist.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määruse alusel määratud õigussätte kohaldamisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.	Käesoleva määruse alusel määratud riikliku õigussätte kohaldamisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 35.)
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui käesoleva määruse alusel kuulub kohaldamisele teatava riigi õigus, kohaldatakse selle riigi materiaalõiguse sätteid, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid.	Kui käesoleva määruse alusel kuulub kohaldamisele teatava riigi õigus, kohaldatakse selle riigi kehtivaid õigusnorme, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid.
Selgitus
Nagu Rooma I määruse artikkel 20.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kahe või enam õigussüsteemiga riigid – territoriaalsed kollisiooninormid	Mitme õigussüsteemiga riigid – territoriaalsed kollisiooninormid
	1. Kui käesolevas määruses osutatud õigus on sellise riigi õigus, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad abieluvararežiimi suhtes oma õigusnormid, määratakse kõnealuse riigi kollisiooninormidega kindlaks see territoriaalüksus, mille õigusnorme kohaldatakse.
Kui riigis on mitu territoriaalüksust, millest igas kehtib oma õigussüsteem või oma eeskirjade kogum, mis käsitleb käesoleva määrusega reguleeritud teemasid, siis:	1 a. Kollisiooninormide puudumisel tõlgendatakse:
a) tõlgendatakse käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlaksmääramise eesmärgil viidet selle liikmesriigi õigusele asjaomases territoriaalüksuses kehtiva õigusena;	a) kaasade peamisele elukohale viitavate sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramise eesmärgil viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, kus on kaasade peamine elukoht;
b) tõlgendatakse viidet alalisele elukohale selles riigis alalise elukohana territoriaalüksuses;	b) kaasade kodakondsusele viitavate sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, millega kaasad on kõige lähemalt seotud;
c) osutab viide kodakondsusele selle riigi õigusega kindlaks määratud territoriaalüksusele või kohaldatavate sätete puudumise korral poolte valitud territoriaalüksusele või valiku puudumise korral territoriaalüksusele, millega kaasal või kaasadel on kõige tugevam seos.	c) muudele ühendavateks teguriteks olevatele asjaoludele viitavate mis tahes muude sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, millega asjaomane asjaolu on seotud.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 36.)
Selgitus
Tugineb pärimisasju käsitleva määruse artiklile 36.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 25 a
	Mitme õiguskorraga riigid – isikute gruppidele kohaldatav õigus
	Kui riigis on kaks või enam õigussüsteemi või normistikku, mis on abieluvararežiimiga seoses kohaldatavad erinevatesse gruppidesse kuuluvate isikute suhtes, käsitatakse viiteid selle riigi õigusele viidetena õigussüsteemile või normistikule, mis on määratud kindlaks selles riigis kehtivate eeskirjadega. Selliste eeskirjade puudumisel kohaldatakse õigussüsteemi või normistikku, millega kaasad on kõige tihedamalt seotud.
Selgitus
Tugineb pärimisasju käsitleva määruse artiklile 37.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 25 b
	Käesoleva määruse kohaldamata jätmine, kui kohalduda võib mitut siseriiklikku õigussüsteemi
	Liikmesriik, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad abieluvararežiimi suhtes oma õigusnormid, ei ole kohustatud kohaldama käesolevat määrust, et määrata, millise territoriaalüksuse õigust kohaldada.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 38.)
Selgitus
Tugineb pärimisasju käsitleva määruse artiklile 38.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Otsuse vaidlustamise korral võib huvitatud pool, kes põhiküsimusena nõuab otsuse tunnustamist, taotleda selle tunnustamise kinnitamist määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklites [38–56] ettenähtud menetluse kohaselt.	2. Otsuse vaidlustamise korral võib huvitatud pool, kes põhiküsimusena nõuab otsuse tunnustamist, taotleda selle tunnustamise kinnitamist artiklites 31 b – 31 o ettenähtud menetluse kohaselt.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 39.)
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kui tunnustamine oleks ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 40.)
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või samaväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kui see on vastuolus otsusega, mis on taotluse saanud liikmesriigis tehtud samade asjaosaliste vahelise vaidluse puhul;	c) kui tunnustamine on vastuolus menetluse tulemusel tehtud kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse;
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 40.)
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kui see on vastuolus varem sama hagi põhjal samu asjaosalisi hõlmavas asjas teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, kui varasem otsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.	d) kui tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varem tehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusega menetluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui varasem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 40.)
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühelgi juhul ei vaadata välisriigis tehtud otsust sisuliselt läbi.	Mingil juhul ei vaadata liikmesriigis tehtud otsust sisuliselt läbi.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 41.)
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on tavalises korras edasi kaevatud.	Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tavalises korras edasi kaevatud.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 42.)
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigis tehtud otsust, mis on täitmisele pööratav, täidetakse teistes liikmesriikides määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklite [38–56 ja 58] kohaselt.	Otsused, mis on tehtud liikmesriigis ning mis on selles riigis täidetavad, on täidetavad teises liikmesriigis, kui nad on tunnistatud huvitatud poole taotlusel teises liikmesriigis täidetavaks vastavalt artiklites 31 b kuni 31 o sätestatud menetlusele.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 43.)
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 a
	Peamise elukoha kindlaksmääramine
	Et teha kindlaks, kas artiklites 31 b–31 o sätestatud menetluse kohaldamisel on poole peamine elukoht otsuse täitmise liikmesriigis, kohaldab kohus, kuhu pöörduti, selle liikmesriigi siseriiklikku õigust.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 44.)
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 b
	Kohalike kohtute pädevus
	1. Täidetavaks tunnistamise taotlus esitatakse kohtuotsuse täitmise liikmesriigi kohtule või pädevale asutusele, millest kõnealune liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 37.
	2. Kohalik kohtualluvus määratakse selle poole peamise elukoha alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või täitmiskoha alusel.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 45.)
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 c
	Menetlus
	1. Taotlemiskorda reguleeritakse täitmise liikmesriigi seadusega.
	2. Taotlejal ei pea olema täitmise liikmesriigis postiaadressi ega volitatud esindajat.
	3. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
	a) otsuse koopia, mis vastab selle õigsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele;
	b) tõend, mille on väljastanud päritoluliikmesriigi kohus või pädev asutus, kasutades artikli 37 c lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi, ilma et see piiraks artikli 31 d kohaldamist.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 46.)
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 d
	Tõendi esitamata jätmine
	1. Kui artikli 31 c lõike 3 punktis b märgitud tõendit ei esitata, võib kohus või pädev asutus määrata selle esitamise tähtaja, tunnustada võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, selle esitamise nõudmisest loobuda.
	2. Kui kohus või pädev asutus seda nõuab, esitatakse nimetatud dokumentide tõlge. Tõlke teeb isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 47.)
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 e
	Täidetavaks tunnistamine
	Otsus tunnistatakse täidetavaks kohe pärast artikli 31 c nõuete täitmist artikli 27 kohase läbivaatamiseta. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 48.)
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 f
	Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusest teatamine
	1. Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taotluse esitajale viivitamata vastavalt korrale, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, kus täitmist taotletakse.
	2. Täidetavaks tunnistamise otsus toimetatakse kätte poolele, kelle suhtes täitmist taotletakse, koos otsusega, kui seda pole talle juba kätte toimetatud.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 49.)
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 g (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 g
	Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebamine
	1. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.
	2. Edasikaebus esitatakse kohtusse, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 37.
	3. Edasikaebust menetletakse kontradiktoorsete kohtuasjade vaidlustamiskorra kohaselt.
	4. Kui pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ilmu taotluse esitaja algatatud menetluseks kohtusse, kuhu edasikaebus esitati, kohaldatakse artiklit 11 ka siis, kui kõnealuse poole peamine elukoht ei ole üheski liikmesriigis.
	5. Edasikaebus täidetavaks tunnistamise peale tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui selle poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus tehti kohtuotsuse täitmismäärus, on kaebuse esitamise tähtaeg 60 päeva alates kuupäevast, mil määrus edastati isikule või tema elukohta. Tähtaega ei saa asukoha kauguse tõttu pikendada.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 50.)
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 h (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 h
	Edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlus
	Edasikaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes menetluse teel, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 37.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 51.)
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 i (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 i
	Täidetavaks tunnistamisest keeldumine või selle tühistamine
	Kohus, kellele esitatakse artikli 31 g või artikli 31 h alusel edasikaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult artiklis 27 sätestatud alustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 52.)
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 j (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 j
	Menetluse peatamine
	Kohus, kuhu esitati edasikaebus artikli 31 g või 31 h alusel, peab menetluse peatama selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on otsuse täidetavus peatatud edasikaebamise tõttu.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 53.)
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 k (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 k
	Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed
	1. Kui kohtuotsust tuleb tunnustada käesoleva jao kohaselt, ei takista miski taotluse esitajat nõudmast ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete rakendamist selle liikmesriigi õiguse järgi, kus täitmist taotletakse, ilma et kohtuotsust oleks vaja artikli 31 e kohaselt täidetavaks tunnistada.
	2. Täidetavaks tunnistamisega kaasneb seadusest tulenevalt luba võtta kaitsemeetmeid.
	3. Artikli 31 g lõike 5 kohaselt ette nähtud täidetavaks tunnistamise otsuse peale edasikaebuse esitamise tähtaja jooksul ning kuni kaebuse kohta otsuse tegemiseni ei tohi teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole varale, kelle suhtes täitmist taotletakse.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 54.)
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 l (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 l
	Osaline täidetavus
	1. Kui otsus on tehtud mitmes asjas ning nende kõikide kohta ei saa täitmiseks luba anda, annab kohus või pädev asutus loa täita otsust ühes või mitmes asjas.
	2. Taotluse esitaja võib nõuda, et täidetavaks tunnistatakse vaid mingi osa otsusest.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 55.)
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 m (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 m
	Õigusabi
	Taotlejal, kes on saanud päritoluliikmesriigilt täies ulatuses või osaliselt õigusabi või kes oli vabastatud kulude tasumisest, on täidetavaks tunnistamise menetluses õigus saada kõige soodsamat õigusabi või ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusega ette nähtud.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 56.)
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 n (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 n
	Tagatise või deposiidi nõudmise keeld
	Poolelt, kes ühes liikmesriigis taotleb mõnes muus liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist, ei tohi nõuda mis tahes kujul tagatist ega deposiiti põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema peamine või alaline elukoht ei ole otsuse täitmise liikmesriigis.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 57.)
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 o (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 31 o
	Maksu, tasu või lõivu nõudmise keeld
	Täidetavaks tunnistamise menetluses ei tohi otsuse täitmise liikmesriigis nõuda mingit asja väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 58.)
Muudatusettepanek  98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ametliku dokumendi tunnustamine	Ametliku dokumendi vastuvõtmine
1. Liikmesriigis koostatud ametlikku dokumenti tunnustatakse teistes liikmesriikides, välja arvatud juhul, kui selle kehtivus vaidlustatakse kohaldatava õiguse alusel, ning tingimusel, et dokumendi tunnustamine ei ole ilmselgelt vastuolus avaliku korra normidega taotluse saanud liikmesriigis.	1. Liikmesriigis koostatud ametlikul dokumendil on teises liikmesriigis sama tõendusjõud nagu dokumendi päritoluliikmesriigis, või võimalikult samalaadne toime, tingimusel et see ei ole ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).
	Isik, kes soovib kasutada ametlikku dokumenti teises liikmesriigis, võib paluda asutusel, kes koostas ametliku dokumendi päritoluliikmesriigis, täita artikli 37 c lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi, milles kirjeldatakse ametliku dokumendi tõendusjõudu päritoluliikmesriigis.
	1 a. Ametliku dokumendi autentsuse vaidlustamiseks pöördutakse päritoluliikmesriigi kohtusse ning otsus tehakse päritoluliikmesriigi õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub teises liikmesriigis tõendusjõud niikaua, kuni pädev kohus menetleb sellist vaidlustamist.
	1 b. Ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingute või õigussuhete vaidlustamiseks pöördutakse kohtutesse, millel on pädevus vastavalt käesolevale määrusele, ning otsus tehakse III peatüki kohaselt kohaldatava õiguse alusel või artiklis 36 osutatud õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik tõendusjõud seoses vaidlustatud küsimusega niikaua, kuni pädev kohus menetleb sellist vaidlustamist.
	1 c. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub abieluvararežiimi kohta koostatud ametlikus dokumendis kajastuva õigustoimingu või õigussuhete kui lisaküsimuse lahendamisest, on kõnealusel kohtul selles küsimuses pädevus.
(2) Ametlike dokumentide tunnustamine tähendab, et neil on sisu poolest tõendusjõud ja et neid käsitatakse kehtivatena.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 59.)
Muudatusettepanek  99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigis koostatud ning täitmisele pööratav ametlik dokument tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks vastava taotluse alusel määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklites [38–57] sätestatud korras.	1. Ametlik dokument, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks huvitatud poole taotlusel vastavalt artiklites 31 b – 31 o sätestatud menetlusele.
	1 a. Artikli 31 c lõike 3 punkti b kohaldamisel väljastab ametliku dokumendi koostanud asutus huvitatud poole taotlusel tõendi, kasutades artikli 37 c lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.
2. Kohus, kellele esitatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli [43 või 44] alusel apellatsioonkaebus, saab keelduda täitmismääruse tegemisest või tühistada selle ainult juhul, kui täitmisdokument on taotluse saanud liikmesriigi avaliku korra põhimõtetega selgelt vastuolus.	2. Kohus, kellele esitatakse artiklite 31 g või 31 h alusel edasikaebus, keeldub otsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult juhul, kui ametliku dokumendi täitmine on selgelt vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 60.)
Muudatusettepanek  100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kohtulike kokkulepete tunnustamine ja täitmisele pööratavus	Kohtulike kokkulepete täitmisele pööratavus
Kohtulikke kokkuleppeid, mis on selle sõlmimise liikmesriigis täitmisele pööratav, tunnustatakse ja pööratakse täitmisele teises liikmesriigis mis tahes huvitatud isiku taotlusel samadel tingimustel ametlike dokumentidega. Kohus, kellele esitatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli [42 või 44] alusel apellatsioonkaebus, keeldub täitmismääruse tegemisest või tühistab selle ainult juhul, kui kohtulik kokkulepe on täideviiva liikmesriigi avaliku korra põhimõtetega selgelt vastuolus.	1. Kohtulikud kokkulepped, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratavad, tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks huvitatud poole taotlusel vastavalt artiklites 31 b – 31 o sätestatud menetlusele.
	1 a. Artikli 31 c lõike 3 punkti b kohaldamisel väljastab kohus, kes kokkuleppe kinnitas või kus kokkulepe sõlmiti, huvitatud poole taotlusel tõendi, kasutades artikli 37 c lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.
	1 b. Kohus, kuhu esitatakse edasikaebus artikli 31 g või artikli 31 h alusel, keeldub otsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult juhul, kui kohtuliku kokkuleppe täitmine on ilmses vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 61.)
Muudatusettepanek  101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mõju kolmandatele isikutele	Kolmandate isikute kaitse
Muudatusettepanek  102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Samas võib liikmesriigi õigusega ette näha, et abieluvararežiimi suhtes kohaldatav õigus mõjutab kaasa ja kolmanda isiku õiguslikke suhteid üksnes juhul, kui neist vähemalt ühe alaline elukoht on selle liikmesriigi territooriumil ning selle riigi õigusega ette nähtud abieluvararežiimi avaldamise või registreerimise nõuded ei ole täitmata, välja arvatud juhul, kui kolmas isik oli või oleks pidanud olema teadlik abieluvararežiimi suhtes kohaldatavast õigusest.	2. Kaasa ja kolmanda isiku vahelises õiguslikus suhtes ei saa siiski kumbki kaasa tugineda abieluvararežiimi suhtes kohaldatavale õigusele, kui kaasa, kes on õiguslikus suhtes kolmanda isikuga, ja kolmanda isiku alaline elukoht on ühes ja samas riigis, mis ei ole see riik, mille õigust kohaldatakse abieluvararežiimi suhtes. Sel juhul kohaldatakse abieluvararežiimist tulenevatele tagajärgedele kolmanda isiku suhtes selle liikmesriigi õigust, kus on asjaomase kaasa ja kolmanda isiku alaline elukoht.
Muudatusettepanek  103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Selle liikmesriigi õigusega, kus kinnisvara asub, võib selle kinnisvara jaoks ette näha lõikes 2 kaasa ja kolmanda isiku vahelistele õiguslikele suhetele kehtestatud sätetega analoogseid sätteid.	3. Lõiget 2 ei kohaldata, kui
	a) kolmas isik oli või oleks pidanud olema teadlik abieluvararežiimi suhtes kohaldatavast õigusest või
	b) abieluvararežiimi registreerimise või avalikustamise nõuded olid täidetud selle riigi õiguse kohaselt, kus on kolmanda isiku ja kaasa, kes on kolmanda isikuga õiguslikes suhetes, alaline elukoht, või
	c) kinnisvaraga seotud tehingute puhul olid abieluvararežiimi registreerimise või avalikustamise nõuded seoses kinnisvaraga täidetud selle riigi õiguse kohaselt, kus kinnisvara asub.
Muudatusettepanek  104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel -36 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel -36
	Peamine asukoht
	1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste peamise asukohana nende peakontori asukohta.
	Majandustegevusega tegeleva füüsilise isiku peamiseks asukohaks on tema peamine tegevuskoht.
	2. Kui õiguslik suhe sõlmitakse filiaali, agentuuri või muu üksuse tegevuse käigus või kui lepingu järgi lasub lepingu täitmine sellisel filiaalil, agentuuril või üksusel, käsitatakse peamise asukohana filiaali, agentuuri või muu üksuse asukohta.
	3. Peamise asukoha kindlaksmääramisel lähtutakse õigusliku suhte sõlmimise ajast.
Selgitus
Säte on asjakohane eelkõige seoses kolmandate isikute kaitsega. See toetub Rooma I määruse artiklile 19.
Muudatusettepanek  105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 31 b lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 31 g lõikele 2;
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artikli 78 lõike 1 punktile a.)
Muudatusettepanek  106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 – punkt b b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b b) artiklis 31 h osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamismenetlused;
Muudatusettepanek  107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealustes sätetes.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku mitmekeelset veebisaiti.	3. Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult ja lihtsalt kättesaadavaks asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku mitmekeelset veebisaiti.
	Liikmesriigid tagavad, et sellele mitmekeelsel veebisaidil olevale teabele oleks juurdepääs ka nende loodavate ametlike veebisaitide kaudu, lisades selleks eelkõige lingi komisjoni veebisaidile.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artikli 78 lõikele 3.)
Muudatusettepanek  109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjon võtab kasutusele teabe- ja koolitusvahendi asjaomaste õigusasutuste ja õigusala töötajate jaoks, luues kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes töötava interaktiivse internetiportaali, mis hõlmab erialateadmiste ja tavade vahetamise süsteemi.
Muudatusettepanek  110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 37 a
	Artikli 2 lõikes 1 a osutatud teavet sisaldava loetelu koostamine ja hilisem muutmine
	1. Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teadete alusel artikli 2 lõikes 1 a osutatud muude asutuste ja õigusala töötajate loetelu.
	2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses loetelus esitatud teabes. Komisjon muudab loetelu sellele vastavalt.
	3. Komisjon avaldab loetelu ja kõik selles edaspidi tehtud muudatused Euroopa Liidu Teatajas.
	4. Komisjon teeb kogu lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide muude asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 79.)
Muudatusettepanek  111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 37 b
	Artiklites 31 c, 32, 33 ja 34 osutatud tõendite ja vormide koostamine ja hilisem muutmine
	Komisjon võtab vastu rakendusaktid artiklites 31 c, 32, 33 ja 34 osutatud tõendite ja vormide koostamiseks ja hilisemaks muutmiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 37 c lõikes 2 osutatud nõuandemenetluses.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 80.)
Muudatusettepanek  112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 37 c
	Komiteemenetlus
	1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
	2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
(Vastab määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 81.)
Muudatusettepanek  113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. III peatüki sätteid kohaldatakse üksnes nende kaasade suhtes, kes abiellusid või määrasid oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse kindlaks pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.	3. III peatüki sätteid kohaldatakse üksnes nende kaasade suhtes, kes pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva:
	a) abiellusid või
	b) määrasid kindlaks oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse.
	Kohaldatava õiguse valikut käsitlev kokkulepe, mis sõlmiti enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], kehtib ka siis, kui see täidab III peatüki tingimusi või kui see kehtib kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimise ajal jõus olevate rahvusvahelise eraõiguse asjakohaste sätete kohaselt.

SELETUSKIRI

A. Probleem

ELis oli 2007. aastal[1] veidi enam kui iga seitsmes abielu (16 mln), samuti veidi enam kui iga seitsmes abiellumine (310 000) ja lahutus (137 000) piiriülene[2]. 390 000 rahvusvahelist abielu lõppesid kaasa surmaga. Ligikaudu 637 000 juhul lõppesid piiriülesed abielud lahutuse või surmajuhtumi tagajärjel.

Kõikidel taolistel juhtudel on vaja tegeleda vara jagamisega. Asjaomased isikud seisavad silmitsi keerukate küsimustega, eriti seoses kohaldatava õiguse ja kohtualluvusega. Varalisi tagajärgi käsitlevad küsimused tekivad ka vara valitsemisel abielu kestel; näiteks kinnisvara- või laenutehingute korral võivad puudutatud olla kolmandad isikud.

Liikmesriikide abieluvararežiimid, samuti kohtualluvuse sätted on väga erinevad. Praktikas võib seetõttu juhtuda, et ühe liikmesriigi pädev kohus näeb sama asja abieluvararežiimi seisukohast teisiti kui teise liikmesriigi pädev kohus. Eriti suuremate varade puhul võib see kohtus kaasa tuua võidujooksu, millega asjaomane pool loodab saavutada enda jaoks kasuliku abieluvararežiimi kohaldamise. Paremate nõuandjatega poolel on seega selge eelis. Lisaks valitseb märkimisväärne üldine õiguskindlusetus ja seega ka kulurisk.

B. Komisjoni ettepanek

Komisjon on 2011. aasta mais esitanud paralleelselt kaks eraldi ettepanekut seoses abieluvararežiimi ja registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega, mis sisaldavad sätteid kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta.

Raportöör kiidab ettepaneku abieluvararežiime käsitlevate asjade kohta põhimõtteliselt heaks. Asjaomaste paaride õiguslikku olukorda on tõepoolest võimalik oluliselt parandada. See vastab ka parlamendi nõudmisele luua tsiviilõiguse valdkonnas „lihtsamaid, selgemaid ja kergemini kasutatavaid menetlusi”[3]. Liikuvuse suurenemist silmas pidades puudutab probleem tulevikus veelgi rohkem paare.

Raportöör peab eriti tähtsaks reguleerimise kindlust ja selgust ning kooskõla liidu teiste õigusaktidega, eriti pärimisasjade määruse[4] ja Brüssel I määrusega[5].

C. Raporti projekt

Raportöör jätkab raporti projektiga oma 11. novembri 2011. aasta töödokumenti[6] ja esitab muudatusettepanekud just nimetatud tsiviilõiguslikke vahendeid arvestades.

1. Kohaldamisala ja mõisted

Raportöör esitab kohaldamisala täpsustamiseks rea muudatusettepanekuid. Eelkõige peavad piirid teiste õigusvaldkondade suhtes olema selged. Lähemalt:

-     niinimetatud abielu isiklikke aspekte abieluvararežiime käsitlevate asjade määruses kohaldamisala kindlaksmääramise juures ei mainita, samal ajal on need registreeritud kooseluga seoses ettepanekust selgesõnaliselt välja jäetud. Ühtlustamine selles suunas, et need kohaldamisalasse kuuluksid, on otstarbekas.

-     kinkeid ei tuleks välja jätta, kuna ka kombineeritud kinked, osaliselt tasuline üleandmine ja abielust tulenevad toetused ei ole välja jäetud;

-     piir pärimisõiguse suhtes muutub vastava muudatusettepanekuga selgemaks;

-     äriühinguõigust puudutavate küsimuste erand toetub pärimisasjade määrusele;

-     Saksa õiguses kehtiv pensioniõiguste jagamine ja teiste liikmesriikide sarnased õigusnormide kogumid, kui need on olemas, tuleks juba selle keerukuse tõttu kohaldamisalast välja jätta.

Asjaõiguse küsimuste puhul lähtub raportöör tugevalt pärimisasjade määruse jaoks leitud lahendusest. Asjaõiguses tuntud numerus claususe põhimõte peaks jääma vastavas liikmesriigi õiguses kehtima ja tuleks seetõttu kohaldamisalast välja jätta, samuti õiguste registreerimise küsimused, selle nõuded ja tagajärjed, mille suhtes kohaldatakse asukohariigi õigust (lex rei sitae). Samuti lähtuvad pärimisasjade määrusest asjaõiguse kohandamise ettepanekud. Selles osas esineb abieluvararežiime käsitlevates asjades samasugune vajadus nagu pärimisõiguses. Nii nagu seal on võimalik, et näiteks vara jagamise tõttu tuleb tugineda asjaõigusele mõnes liikmesriigis, kus seda ei tunta. Tundub otstarbekas kanda pärimisõiguses leitud kompromisslahendus üle abieluvararežiime käsitlevatele asjadele.

Raportöör kiidab heaks, et ettepanekus valitseb abielu mõiste suhtes erapooletu hoiak, kuigi mõningates liikmesriikides hõlmab see lisaks erisoolistele pooltele ka samasoolisi pooli. Ta teeb ettepaneku seda asjaomase põhjenduse ümbersõnastamisega veel selgemaks muuta.

2. Kohtualluvus

Kohtualluvuse sätete muudatused on valdavalt tehnilist laadi.

Raportöör jätab muutmata tingimused arutada abieluvararežiime käsitlevaid asju pärimisasjadega samas kohtus. Lahutusasjades teeb ta ettepaneku nõuda abikaasadelt pädevuse tunnustamist, et nii paremini kaitsta osaliste huve ja tagada, et need aktsepteerivad lahutusasjadega tegeleva kohtu pädevust. Lisaks on täiendatud kohtualluvuse kokkuleppe eeskirju seoses kokkuleppe vormiga. Peale selle tehakse ettepanek anda kaasadele elulisest vajadusest lähtudes võimalus leppida (abstraktselt) kokku selle liikmesriigi kohtute pädevus, mille õigust kohaldatakse.

Tehakse ettepanek täiendada eeskirja pädevuse kohta kohtusse ilmumise alusel. Kaitsmaks abikaasat, keda ei ole nii hästi nõustatud, ebateadliku vaikimisi nõustumise eest tema jaoks ebasoodsa ja seega tahtmatu kohtualluvusega, on otstarbekas kehtestada õiguste selgitamine kohtualluvust vaidlustamata kohtusse ilmumise ning selle õiguslike tagajärgede kohta.

Artiklis 6 käsitletava kohtualluvuse kohta muudel juhtudel tehakse selgema sõnastuse ettepanek. Artiklis 7 sätestatud forum necessitatis’t käsitleva eeskirja suhtes selgitatakse ühes põhjenduses, et see peab kehtima ainult äärmistel erandjuhtudel.

Tehakse ettepanek kohandada artiklite 8–13 sätteid laiemalt pärimisasjade määrusele. Kooskõla peaks ulatuma siiski üksnes nii kaugele, nagu on otstarbekas: juhtumi puhul, kui ühe ja sama nõude tõttu esitatakse hagi erinevate liikmesriikide kohtutele, on abieluvararežiimiga seotud küsimuste jaoks oluline artikli 12 lõige 2, kuna siin on sageli vaja kiiresti tegutseda. Seetõttu tehakse ettepanek see eeskiri säilitada.

3. Kohaldatav õigus

Raportöör toetab komisjoni esitatud kohaldatava õiguse ühtsuse ja kollisiooninormide üldise kohaldatavuse põhimõtteid.

Ta esitab kohaldatava õiguse ulatuse kindlaksmääramiseks positiivse loetelu, kus loetletakse – sarnaselt pärimisasjade määrusega – näitena küsimused, mis kuuluvad määruse kohaselt kindlaksmääratava õiguse kohaldamisalasse. See vastab korduvalt väljendatud tegeliku elu soovile ja hõlbustab kohaldamist.

a) Kohaldatava õiguse valik

Kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe kohta tehtud muudatusettepanekute eesmärk on ühendada artiklid 16–18, et kõrvaldada komisjoni ettepaneku struktuurilised ja süsteemsed puudused.

Kohaldatava õiguse hilisemaks muutmiseks artikli 18 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud kaitsesätted on säilitatud ja selgemalt sõnastatud. Need lähtuvad põhimõtteliselt kohaldatava õiguse muutmise ex nunc mõjust ja võimaldavad – ka osaliselt – tagasiulatuvat toimet vastavalt kokkuleppele, mis ei kahjusta siiski varem sõlmitud dokumentide kehtivust ega kolmandate isikute õigusi. Selline lahendus tagab kõige paremini paindlikkuse abikaasade ja õiguskindluse kolmandate isikute jaoks.

b) Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine valiku puudumise korral

Eeskiri kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kohta valiku puudumise korral on läbi vaadatud, et seda ühelt poolt näiteks oluliste ajahetkede suhtes selgemini sõnastada ja teisalt tegelikkusele kohandada, jättes näiteks välja abielu sõlmimise koha, mille kaudu määratakse kindlaks õigust, millega kaasadel on koos kõige tugevam seos, sest sellel ei ole tegelikkuses mingit tähtsust.

c) Muud

Tehakse ettepanek sõnastada selgemalt ja struktureerida ümber vorminõuetega seotud eeskirjad. Artikkel 19 puudutab nüüd vaid kohaldatava õiguse valikut käsitlevat kokkulepet, artiklis 20 kehtestatakse vaid, et käesoleva määruse kohaste abieluvaralepingute suhtes, seega abikaasade või tulevaste abikaasade vaheliste abieluvararežiimi määramise kokkulepete suhtes, kehtivad needsamad vorminõuded.

Lisaks tehakse ettepanek kohandada artikli 22 sätted (üldist kehtivust omavad sätted) ja artikli 23 avalikku korda käsitlevad sätted asjaomastele eeskujudele ja sõnastada selgemalt. Ühes põhjenduses selgitatakse, et oluline üldist kehtivust omavate sätete kohaldamisjuhtum on pere eluaseme kaitse ja kasutamisõiguse küsimus kaasadevahelistes suhetes.

3. Tunnustamine, täitmisele pööratavus ja täitmine

Raportöör teeb ettepaneku jääda menetluste keerukust silmas pidades välisriigi kohtuotsuse tunnustamise juurde ja võtta seetõttu vastavad sätted üle pärimisasjade määrusest. Kuna abieluvararežiimi käsitlevates asjades ei ole pärimisõigusliku pärimistunnistuse vastet, on seda olulisem reguleerida liikmesriikide dokumentide tunnustamist ja täitmisele pööratavust asjakohaselt ja elulähedaselt.

• [1]  Arvnäitajate allikas: komisjoni talituste töödokument (Impact Assessment), 16.3.2011, SEC(2011)0327.
• [2]  Vrd SEC(2011)0327, lk 12, I lisa.
• [3]  Resolutsioon, 25.11.2009 (ELT C 285E, 21.10.2010, lk 12).
• [4]  Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta seadusandliku resolutsiooni projekt ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (P7_TA-PRO(2012)0068; PE-CONS 14/12, 23. mai 2012.
• [5]  Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001, 22.12.2000 (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1); komisjoni ettepanek (COM (2010)0748) (uuesti sõnastatud), 14.12.2010. Nõukogu dokument 10609/12, 1. juuni 2012.
• [6]  PE 475.882v01-00.

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (6.9.2012)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta abieluvararežiime käsitlevates asjades
(COM(2011)0126 – C7‑0093/2011 – 2011/0059(CNS))

Arvamuse koostaja: Evelyne Gebhardt

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on reguleerida kohtualluvust ja kohaldatavat õigust, kuna mõlemad kohalduvad abikaasade vara igapäevasele valitsemisele, ning reguleerida seda, kuidas lahendatakse piiriülestes olukordades varade jagamisega seotud probleeme pärast suhte lõppu lahutuse, lahuselu või surma tõttu. Komisjoni eesmärk on tagada pooltele suurem õiguskindlus, et ennetada paralleelseid menetlusi ning mitte soodustada tava, kus hagejad püüavad esitada oma vaidluse kohtule, kus nende arvates tehakse kõige tõenäolisemalt soodne otsus (forum shopping ehk meelepärase kohtualluvuse valimine).

Lahutust ja abikaasa surma käsitletakse eraldi. Samal ajal kui abielupaarid peavad kokku leppima, et kohus, mis on pädev abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist menetlema, võib uurida ka varalisi tagajärgi pärast lahutust, on pärimisasjade täitmises pädev kohus sellistes juhtumites alati pädev, kuigi ei ole päris selge, kas tal on ainupädevus. Vastasel korral põhineb kohtualluvus ühendatavate tegurite hierarhial.

Artikkel 16 on uuenduslik, kuna sellega võimaldatakse abikaasadel vastastikusel kokkuleppel määrata kindlaks nende abieluvararežiimile kohaldatav õigus. Arvamuse esitaja toetab olukorda, kus kaasadel võimaldatakse valida selle liikmesriigi õigus, kus neil on või oli ühine alaline elukoht, või selle liikmesriigi õigus, mille kodanik on üks kaasadest. Lisaks soovib arvamuse esitaja pakkuda kaasadele rohkem võimalusi nende vararežiimile kohaldatava õiguse valimisel.

Seejärel tuleb jälgida, et poolte tehtud valik oleks teadlik, st mõlemad abikaasad peavad olema oma valiku konkreetsetest tagajärgedest korrakohaselt informeeritud. Tuleb kaaluda, missugune on parim viis tagada, et kohtualluvuse määratlemise kokkuleppe sõlmijatele on enne akti allkirjastamist edastatud terviklik ja usaldusväärne teave. Samuti on oluline, et juurdepääs teabele on tagatud, sõltumata kummagi abikaasa rahalisest olukorrast. Tuleb tagada, et mõlemad abikaasad saavad kõikehõlmava täpse teabe nende abieluvararežiimile kohalduva õiguse valiku mõju kohta, eriti seetõttu, et liikmesriikides kohaldatavate õiguste vahel on suured erinevused.

Kuna õigus ei ole muutumatu, võib lisaks juhtuda, et ühel kindlal ajahetkel sõlmitud kohaldatava õiguse määramise kokkulepe ei vasta enam poolte õiguspärastele ootustele kokkuleppe tagajärgede ilmnemise ajal, sest asjaomase riigi õigusakte on vahepeal muudetud. Seetõttu on arvamuse esitajal hea meel komisjoni asjakohase ettepaneku üle, mille kohaselt võivad abielupaarid abielu jooksul kokku leppida, et muudavad oma varale kohaldatavat õigust, ning võivad muuta oma valikut tagasiulatuvalt. Siiski oleksid tervitatavad artikliga 16 sarnased valikud.

Kui valikut ei ole tehtud, tuleb mängu hierarhia – esiteks alaline elukoht, seejärel ühine elukoht ning viimaks selle riigi õigus, millega paaril on kõige tihedamad sidemed. Arvamuse esitaja on seisukohal, et abielu sõlmimise koht peab olema selge kriteerium, kuna poolte valikut abielluda asjaomases liikmesriigis tuleks pidada piisavaks argumendiks selle riigi õiguse kohaldamiseks.

Määrusega nähakse ka ette, et abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust kohaldatakse kaasade kogu vara, nii vallas- kui ka kinnisvara suhtes, kus see ka ei asuks.

Kavandatud määrusega nähakse ette muust liikmesriigist pärit abieluvararežiimi käsitlevate otsuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tunnustamine ja täitmine ühtse menetluse kujul.

Arvamuse esitajal on hea meel, et eeskirjad kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning tunnustamise ja jõustamise kohta järgivad teiste õigusaktide pretsedente. Euroopa kodanikud saavad ettepaneku kaudu tõenäoliselt kasu teatavatest hüvedest, näiteks vararežiimi suhtes kohaldatava õiguse etteaimatavus ning suutlikkus tagada varaküsimusi käsitlevate otsuste tunnustamine ja jõustamine, mida eelnevalt reguleeriti kõigi liikmesriikide rahvusvahelise eraõiguse eeskirjadega ning millega võisid kaasneda pikk viivitus ja suured kulud omandiõiguste jõustamisel.

Lõpuks avaldab arvamuse esitaja kahetsust asjaolu üle, et esitati kaks määruse ettepanekut, mis käsitlevad vastavalt abieluvararežiime ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, ning samuti peab ta kahetsusväärseks olulisi erinevusi kahe ettepaneku vahel. Arvamuse esitaja hinnangul on sellise lahuskäsitluse näol tegu diskrimineerimisega seksuaalse sättumuse alusel.

MUUDATUSEttepanekud

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks laienema kõikidele tsiviilõiguslikele abieluvararežiime käsitlevatele küsimustele, hõlmates nii kaasade vara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige paari lahkuminekust või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi lõppemist.	(11) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks laienema kõikidele tsiviilõiguslikele abieluvararežiime käsitlevatele küsimustele, hõlmates nii kaasade vallas- ja kinnisvara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige paari lahkuminekust või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi lõppemist.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks laienema kõikidele tsiviilõiguslikele abieluvararežiime käsitlevatele küsimustele, hõlmates nii kaasade vara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige paari lahkuminekust või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi lõppemist.	(11) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks laienema kõikidele tsiviilõiguslikele abieluvararežiime käsitlevatele küsimustele, hõlmates nii kaasade vara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige paari lahkuminekust, abielu tühistamisest, lahutusest või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi lõppemist.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Selleks et hõlbustada kaasadel oma vara valitsemist, pakutakse käesoleva määrusega neile võimalust valida oma vara suhtes kohaldatav õigus sõltumata vara liigist või asukohast nende õiguste hulgast, millega kaasadel on tugev seos kas nende elukoha või kodakondsuse alusel. Valida võib igal ajal, nii abiellumise ajal kui ka abielu kestel.	(19) Selleks et hõlbustada kaasadel oma vara valitsemist, pakutakse käesoleva määrusega neile võimalust valida oma vara suhtes kohaldatav õigus sõltumata vara liigist või asukohast nende õiguste hulgast, millega kaasadel on tugev seos kas nende elukoha või kodakondsuse alusel. Valida võib igal ajal, nii abiellumise ajal, abielu kestel kui ka pärast abielu.
Selgitus
Kuna abielulahutus ja abieluvararežiimi määramine ei pea toimuma ilmtingimata samal ajal, peaks valitud kohaldatav õigus hõlmama ka abielule järgnevat aega.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Kohaldatava õiguse valiku puudumise korral ning etteaimatavuse ja õiguskindluse nõudega arvestamiseks, unustamata samal ajal paari tegelikku olukorda, tuleb käesoleva määrusega sätestada tähtsuse järjekorda seatud ühendavatel teguritel põhinev ühtlustatud kollisiooninorm, mille alusel kindlaks määrata kogu vara suhtes kohaldatav õigus. Esimeseks kriteeriumiks peaks olema kaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist ning seejärel kaasade ühine kodakondsus abiellumise ajal. Kui kumbki kriteerium ei ole täidetud või kui topeltkodakondsusega kaasadel puudub esimene ühine alaline elukoht abiellumise ajal, tuleks kohaldada kolmanda kriteeriumina selle riigi õigust, millega kaasad on ühiselt kõige tugevamini seotud, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige abielu sõlmimise kohta, olles siiski täpsustanud, et nimetatud seoste aluseks tuleks võtta olukord abiellumise ajal.	(21) Kohaldatava õiguse valiku puudumise korral ning etteaimatavuse ja õiguskindluse nõudega arvestamiseks, unustamata samal ajal paari tegelikku olukorda, tuleb käesoleva määrusega sätestada tähtsuse järjekorda seatud ühendavatel teguritel põhinev ühtlustatud kollisiooninorm, mille alusel kindlaks määrata kogu vara suhtes kohaldatav õigus. Esimeseks kriteeriumiks peaks olema kaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist ning seejärel kaasade ühine kodakondsus abiellumise ajal. Kui kumbki kriteerium ei ole täidetud või kui topeltkodakondsusega kaasadel puudub esimene ühine alaline elukoht abiellumise ajal, tuleks kohaldada kolmanda kriteeriumina selle riigi õigust, millega kaasad on ühiselt kõige tugevamini seotud, võttes arvesse kõiki asjaolusid.
Selgitus
Iga üksikjuhtumi puhul tuleb arvesse võtta erilisi asjaolusid, et lahendada see õiguse alusel, millega kaasad on kõige tugevamini seotud. Võttes arvesse, et abiellumise koht valitakse sageli muudel põhjustel kui kohaldatava õiguse järgi, ei ole mingit põhjust rõhutada selle valiku tõenäosust.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21a) Mõistet „alaline elukoht” tuleks tõlgendada kooskõlas käesoleva määruse eesmärgiga. Selle tähenduse peaks kindlaks määrama kohtunik igal üksikul juhul eraldi ja vastavalt asjaoludele. Tegemist ei ole riikliku õiguse mõistega, vaid pigem eraldiseisva Euroopa Liidu õiguse mõistega.
Selgitus
Mõiste „alaline elukoht” tuleks kindlaks määrata, et nii palju kui võimalik vältida meelevaldset tõlgendamist. Kohus peab loomulikult enne mõiste kohaldamist uurima kõiki asjaolusid.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Arvestades abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust käsitleva valiku olulisust, tuleb määrusega kehtestada teatavad tagatised, kindlustamaks, et kaasad või tulevased kaasad on teadlikud oma valiku tagajärgedest. Valik tuleb teha vormis, mis on valitud riigi õigusega või dokumendi koostamise riigi õigusega kehtestatud abieluvaralepingutele, ning see peab olema vähemalt kirjalikus vormis ning selle peavad olema kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad kaasad. Kinni tuleb pidada ka võimalikest vormilistest lisanõuetest, mis on kehtestatud valitud riigi õigusega või dokumendi koostanud riigi õigusega selliste lepingute kehtivuse, avaldamise või registreerimise kohta.	(24) Arvestades abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust käsitleva valiku olulisust, tuleb määrusega kehtestada teatavad tagatised, kindlustamaks, et kaasad või tulevased kaasad on teadlikud oma valiku tagajärgedest. Valik tuleb teha vormis, mis on kas valitud riigi õigusega või dokumendi koostamise riigi õigusega kehtestatud abieluvaralepingutele, ning see peab olema vähemalt kirjalikus vormis ning selle peavad olema kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad kaasad. Kinni tuleb pidada ka võimalikest vormilistest lisanõuetest, mis on kehtestatud valitud riigi õigusega või dokumendi koostanud riigi õigusega selliste lepingute kehtivuse, avaldamise või registreerimise kohta.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artikleid 7, 9, 17, 21 ja 47, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, õigust abielluda ja luua perekond nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, omandiõigust, õigust mittediskrimineerimisele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Liikmesriikide kohtud peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.	(32) Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artikleid 7, 9, 17, 20, 21, 23 ja 47, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, õigust abielluda ja luua perekond nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, omandiõigust, võrdsust seaduse ees, õigust mittediskrimineerimisele, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Liikmesriikide kohtud peavad käesolevat määrust kohaldama, järgides nimetatud õigusi ja põhimõtteid, mis on esitatud põhiõiguste hartas, eelkõige põhimõtteid, mis puudutavad võrdsust seaduse ees, soost ja seksuaalsest orientatsioonist ajendatud diskrimineerimise keeldu ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
Selgitus
Võttes teadmiseks komisjoni põhiõiguste mõjuhinnangu tulemused, rõhutab arvamuse koostaja, et erilist tähelepanu peavad kohtud määruse kohaldamisel pöörama põhimõtetele nagu võrdsus seaduse ees (põhiõiguste harta artikkel 20), mittediskrimineerimine (harta artikkel 21) ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (harta artikkel 23).
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artikleid 7, 9, 17, 21 ja 47, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, õigust abielluda ja luua perekond nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, omandiõigust, õigust mittediskrimineerimisele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Liikmesriikide kohtud peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.	(32) Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artikleid 7, 9, 17, 20, 21, 23, 24 ja 47, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, õigust abielluda ja luua perekond nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, omandiõigust, võrdsust seaduse ees, õigust mittediskrimineerimisele, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, lapse õigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Liikmesriikide kohtud peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle liikmesriigi kohtud, kellele on hagi esitatud lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise asjus määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel, on kaasade kokkuleppe korral pädevad lahendama ka hagiga seotud abieluvararežiimi käsitlevaid asju.	Selle liikmesriigi kohtud, kellele on hagi esitatud lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise asjus määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel, on kaasade kokkuleppe korral pädevad lahendama ka abieluvararežiimi käsitlevaid asju.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle liikmesriigi kohtud, kellele on hagi esitatud lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise asjus määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel, on kaasade kokkuleppe korral pädevad lahendama ka hagiga seotud abieluvararežiimi käsitlevaid asju.	Selle liikmesriigi kohtud, kellele on hagi esitatud lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise asjus määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel, on kaasade kokkuleppe korral pädevad lahendama ka hagiga seotud abieluvararežiimi käsitlevaid asju. Abikaasade kokkulepe abieluvara küsimustes ei tohi minna vastuollu laste huvidega.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt.	Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. See peab olema kirjalik, kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt.
Selgitus
Kuna abielulahutus ja abieluvararežiimi puudutavate küsimuste lahendamine ei pea toimuma ilmtingimata samal ajal, peaks valitud kohaldatav õigus hõlmama ka abielule järgnevat aega.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Muudel kui artiklitega 3 ja 4 ette nähtud juhtudel on kaasade abieluvararežiimi käsitlevaid asju pädevad menetlema selle liikmesriigi kohtud:	1. Muudel kui artiklitega 3 ja 4 ette nähtud juhtudel on kaasade abieluvararežiimi käsitlevaid asju pädevad menetlema selle liikmesriigi kohtud, kahanevas järjekorras:
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) kelle kodanik kostja on, või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on kostja elukoht.
Selgitus
Kohtualluvuse laiendamine muudel kui artiklites 3 ja 4 ette nähtud juhtudel, et langetada otsus kaasade abieluvararežiimi käsitlevates küsimustes, toob endaga kaasa käesoleva ettepaneku artiklite 6 ja 7 harvema kohaldamise.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt.	Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. See peab olema kirjalik, kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema registreeritud kooselu poole poolt.
Selgitus
Õiguskindluse huvides tuleb kõik artikli 5 kohased kokkulepped koostada kirjalikult, need peavad olema kuupäevastatud ja neile peavad alla kirjutama mõlemad pooled.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklite 16, 17 ja 18 alusel abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust kohaldatakse kaasade kogu vara suhtes.	Artiklite 16, 17 ja 18 alusel abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust kohaldatakse kogu kaasade vallas- ja kinnisvara suhtes, sõltumata selle asukohast.
Selgitus
Siinkohal viidatakse ühtse korra valimisele, mille alusel on võimalik tegeleda abikaasade kõigi varaküsimustega ühe menetluse raames.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) selle riigi õigus, kus nad abiellusid, või
Selgitus
Selle riigi õigus, kus abielu sõlmiti, peaks olema abieluvararežiimile kohaldatava õiguse tunnustatud valik.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 1 – punkt c b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c b) selle riigi õigus, millega kaasadel on ühiselt kõige tugevam seos, või
Selgitus
Käesoleva ettepaneku raames peaks kaasadel olema võimalik teha valik mitme kohaldatava õiguse seast.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 1 – punkt c c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c c) selle riigi õigus, kus oli kaasade viimane ühine alaline elukoht, või
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 1 – punkt c d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c d) selle riigi õigus, kus oli kaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Mõiste „alaline elukoht” tähendab isiku tavapärast eluaset.
Selgitus
Mõiste „alaline elukoht” tuleks määratleda nii, et nii palju kui võimalik vältida meelevaldset tõlgendamist. Kohus peab loomulikult enne mõiste kohaldamist uurima kõiki asjaolusid.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui kaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abieluvararežiimi suhtes:	1. Kui kaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abieluvararežiimi suhtes, kahanevas järjekorras:
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) selle riigi õigust, millega kaasadel on koos kõige tugevam seos, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige abielu sõlmimise kohta.	c) selle riigi õigust, millega kaasadel on koos kõige tugevam seos, võttes arvesse kõiki asjaolusid, või kui seda õigust ei ole võimalik kindlaks teha,
Selgitus
Iga üksikjuhtumi puhul tuleb arvesse võtta individuaalseid asjaolusid, et kindlaks määrata õigus, millega kaasad on kõige tugevamini seotud. Võttes arvesse, et abiellumise koht valitakse sageli muudel põhjustel kui kohaldatava õiguse järgi, ei ole mingit põhjust rõhutada selle valiku tõenäosust.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) selle riigi õigust, kus nad abiellusid.
Selgitus
Poolte valikut abielluda asjaomases liikmesriigis tuleks pidada piisavaks argumendiks selle riigi õiguse kohaldamiseks.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Mõiste „alaline elukoht” tähendab isiku tavapärast eluaset.
Selgitus
Mõiste „alaline elukoht” tuleks määratleda nii, et nii palju kui võimalik vältida meelevaldset tõlgendamist. Kohus peab loomulikult enne mõiste kohaldamist uurima kõiki asjaolusid.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaasad võivad kogu abielu ajal muuta oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust. Nad võivad valida ühe järgmistest õigustest:	Kaasad võivad kogu abielu ajal muuta oma abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust. Nad võivad valida ainult ühe õigustest, mis on loetletud käesoleva määruse artiklis 16.
a) selle riigi õigus, kus on ühe kaasa alaline elukoht valiku tegemise ajal, või
b) selle riigi õigus, mille kodakondsus on ühel kaasal valiku tegemise ajal.
Selgitus
Nende abieluvararežiimile kohaldatava õiguse muutmisel peaksid kaasadel olema samasugused võimalused, nagu on sätestatud artiklis 16 (vararežiimi esialgse valiku kohta).
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse muutmisel abielu ajal ei ole muutmisel tagasiulatuvat jõudu, kui kaasad ei ole sõnaselgelt väljendanud vastupidist.	Abieluvararežiimi suhtes kohaldatava õiguse muutmisel abielu ajal ei ole muutmisel tagasiulatuvat jõudu, kui kaasad ei ole sõnaselgelt osutanud vastupidist.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab valik olema vähemalt sõnaselge ja vormistatud kirjaliku dokumendina, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad abikaasad.	2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab valik olema vähemalt sõnaselge ja vormistatud kirjaliku dokumendina, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad abikaasad ning mis väljendab nende ühist tahet.
Selgitus
Mõlema poole huvide kaitsmiseks tuleb kindlustada, et otsus tehakse ühisel kokkuleppel.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui lõikes 1 osutatud valiku tegemise ajal kaasade ühiseks alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi õigusega on abieluvaralepingu jaoks ette nähtud vormilisi lisanõudeid, tuleb need täita.	3. Kui lõikes 1 osutatud liikmesriigi õigusega on abieluvaralepingu jaoks ette nähtud vormilisi lisanõudeid, tuleb need täita.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab abieluvaraleping olema vähemalt kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema abikaasa poolt.	2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab abieluvaraleping olema vähemalt kirjalik, kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema abikaasa poolt ning väljendama nende ühist tahet.
Selgitus
Mõlema poole huvide kaitsmiseks tuleb kindlustada, et otsus tehakse ühisel kokkuleppel.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 22	välja jäetud
Üldist kehtivust omavad sätted
Selgitus
Selle artikliga lubatud erandite loetelu on peaaegu lõputu ja võimaldab liikmesriikidel eirata käesoleva määruse mis tahes sätteid. Kuna artiklis 23 on juba ette nähtud avaliku korra kaalutlustel põhinevad erandid, tuleb kõnealune artikkel välja jätta.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku mitmekeelset veebisaiti.	3. Komisjon teeb kogu teabe asjakohaste vahendite abil lihtsal viisil avalikult kättesaadavaks, kasutades tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaiti täiendavat mitmekeelset veebisaiti, tagamaks, et kõik paarid ja kaasad saavad oma õigusi teadlikult kasutada.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjon võtab kasutusele teabe- ja koolitusvahendi asjaomaste õigusasutuste ja õigusala töötajate jaoks, luues kõigis liidu ametlikes keeltes töötava interaktiivse internetiportaali, mis hõlmab erialateadmiste ja tavade vahetamise süsteemi.

MENETLUS

Pealkiri	Otsused abieluvararežiime käsitlevates asjades
Viited	COM(2011)0126 – C7-0093/2011 – 2011/0059(CNS)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	JURI 10.5.2011
Arvamuse esitaja(d)  istungil teada andmise kuupäev	LIBE 10.5.2011
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Evelyne Gebhardt 24.5.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2012	3.9.2012
Vastuvõtmise kuupäev	3.9.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	45 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Philipp Albrecht, Edit Bauer, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ioan Enciu, Frank Engel, Cornelia Ernst, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Véronique Mathieu, Anthea McIntyre, Louis Michel, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Rui Tavares, Nils Torvalds, Axel Voss, Renate Weber, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Evelyne Gebhardt, Monika Hohlmeier, Franziska Keller, Ádám Kósa, Marian-Jean Marinescu, Antonio Masip Hidalgo, Jan Mulder, Raül Romeva i Rueda, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Justas Vincas Paleckis, Iuliu Winkler

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.5.2012)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta abieluvararežiime käsitlevates asjades
(COM(2011)0126 – C7‑0093/2011 – 2011/0059(CNS))

Arvamuse koostaja: Marina Yannakoudakis

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Koos inimeste suurema liikuvusega ELi liikmesriikide vahel suureneb paratamatult piiriüleste abielude arv, mille puhul partneritel võib olla vara eri riikides. Lisaks sellele võib surma hetkel eri liikmesriikides elavatel paaridel olla raskusi vara õigusliku staatuse määramisel, kui need jagunevad eri kohtualluvuste vahel.

Hinnanguliselt moodustasid piiriüleste paaride lahutused (140 000) 2007. aastal 13% kõikidest ELis samal aastal toimunud lahutustest (1 040 000).[1] Seepärast on tingimata vaja kindlaks määrata, millise liikmesriigi abieluvararežiimi selliste lahutuste puhul kohaldatakse.

Käesoleva arvamuse esitaja on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon ning arvamuses keskendutakse abielu haavatavama poole kaitsele, kuid samas tunnistatakse, et mehed ja naised on seaduse silmis võrdsed. Arvamuse põhieesmärk on tõsta naiste teadlikkust, et juhul kui nad seisavad silmitsi abieluvararežiimi õiguslike tagajärgedega, oleks neil võimalik teha teadlik ja tasakaalukas otsus sel paratamatult raskel ajal. Arvamus pakub praktilisi lahendusi abieluvararežiimide jaoks, austades samas liikmesriikide suveräänset jurisdiktsiooni.

Mõiste ja reguleerimisala

Arvamuse koostaja märgib, et „abieluvararežiimi” määratlus erineb liikmesriigiti. Seepärast on tingimata vaja kindlaks määrata, milline vara ettepaneku reguleerimisalasse kuulub. Näiteks ülalpidamistoetused kuuluvad mõnes liikmesriigis abieluvararežiimi alla, mõnes liikmesriigis aga mitte.

Arvamuse koostaja mõistab, et komisjoni ettepanek on seotud ainult abieluvaraga ning registreeritud kooselu käsitletakse eraldi, kuid käesoleva ettepanekuga seotud komisjoni ettepanekus.[2] Arvamuse koostaja soovib siiski rõhutada, et samad tingimused ja õigused tuleks anda kõikidele ELi kodanikele, olenemata nende kooselu liigist, kuid nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta ka liikmesriikide seadusi.

Peamised probleemid

Käesoleva arvamuse peamine probleem on vajadus käsitleda kahte eri olukorda. Üks on abikaasa surm ja teine abielulahutus. Need olukorrad muudab keerukaks subsidiaarsuse põhimõte, mille kohaselt abieluvararežiimid kuuluvad liikmesriikide pädevusse mõnikord kahe- või mitmepoolsete konventsioonide kaudu. See on loonud erinevused liikmesriikide õigussüsteemides, mida arvamuse koostaja soovib komisjoni ettepaneku kitsas reguleerimisalas austada ja säilitada.

Arvamuse koostaja võttis arvesse, et kõik liikmesriigid ei olnud kõnealust direktiivi ettepanekut heaks kiitnud, mistõttu ettepanek peaks olema nii paindlik, et võimaldaks neil liikmesriikidel oma seisukohta muuta. Lisaks sellele polnud liikmesriikide vahel selget üksmeelt seotud komisjoni ettepaneku osas pärimisasjade ja testamentide kohta[3], mida nõukogu praegu arutab.

Haavatava abikaasa ja/või kolmandate poolte toetamine

Arvamuse koostaja mõistab, et lahutusprotsessis on naine mõnikord, ehkki mitte alati, haavatavam pool, kuna mees on abielu ja/või pere puhul sageli peamine rahalise sissetuleku allikas. Seepärast nõuab arvamuse koostaja, et naised saaksid sel raskel ajal piisavalt toetust. Lisaks sellele tuleks toetada kolmandaid pooli, eriti ülalpeetavaid lapsi. Kooskõlas selle lähenemisviisiga tuleks erilist tähelepanu pöörata perekonna kodule, tagades selle säilitamise, kuni pädev kohus on teinud otsuse, et haavatavamale poolele ja ülalpeetavatele lastele oleks tagatud elukoht.

Euroopa Komisjoni ettepanek käsitleb omandiõiguse küsimust lahutuse puhul ning pakub lahutavatele paaridele paindlikkust kohaldada sobivat abieluvararežiimi, kui nad selles kokkuleppele jõuavad. Ent juhul, kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb ettepanekus kaitsta nõrgemat poolt ning arvestada abielu muutuvaid asjaolusid.

Abikaasa surm

Arvamuse koostaja on seisukohal, et probleeme võib tekkida olukorras, kus üks abikaasa sureb ja teisel abikaasal pole kohaldatavate eeskirjade ja sätete osas valikut. Seda olukorda käsitletakse raporti projektis pärimisasjade ja testamentide kohta, aga testamendi puudumisel tuleb püüda tagada, et üleelanud abikaasa õigused oleksid kaitstud ning ta saaks vara paindlikult hallata, võttes arvesse tema soove.

Maksud

Varade maksustamise küsimus peab kuuluma liikmesriigi pädevusse, sest kohtualluvuse määrab alaline elukoht. Ent kõikidel liikmesriikidel ei ole kahe- ja mitmepoolseid maksukokkuleppeid, mis tähendab, et abikaasa surma puhul peab olema tagatud, et ei esine topeltmaksustamist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks laienema kõikidele tsiviilõiguslikele abieluvararežiime käsitlevatele küsimustele, hõlmates nii kaasade vara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige paari lahkuminekust või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi lõppemist.	(11) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks laienema kõikidele tsiviilõiguslikele abieluvararežiime käsitlevatele küsimustele, hõlmates nii kaasade vara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige paari lahkuminekust või lahutusest või ühe kaasa surmast tingitud abieluvararežiimi lõppemist.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Kohaldatava õiguse valiku puudumise korral ning etteaimatavuse ja õiguskindluse nõudega arvestamiseks, unustamata samal ajal paari tegelikku olukorda, tuleb käesoleva määrusega sätestada tähtsuse järjekorda seatud ühendavatel teguritel põhinev ühtlustatud kollisiooninorm, mille alusel kindlaks määrata kogu vara suhtes kohaldatav õigus. Esimeseks kriteeriumiks peaks olema kaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist ning seejärel kaasade ühine kodakondsus abiellumise ajal. Kui kumbki kriteerium ei ole täidetud või kui topeltkodakondsusega kaasadel puudub esimene ühine alaline elukoht abiellumise ajal, tuleks kohaldada kolmanda kriteeriumina selle riigi õigust, millega kaasad on ühiselt kõige tugevamini seotud, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige abielu sõlmimise kohta, olles siiski täpsustanud, et nimetatud seoste aluseks tuleks võtta olukord abiellumise ajal.	(21) Kohaldatava õiguse valiku puudumise korral ning etteaimatavuse ja õiguskindluse nõudega arvestamiseks, unustamata samal ajal paari tegelikku olukorda, tuleb käesoleva määrusega sätestada tähtsuse järjekorda seatud ühendavatel teguritel põhinev ühtlustatud kollisiooninorm, mille alusel kindlaks määrata kogu vara suhtes kohaldatav õigus. Esimeseks kriteeriumiks peaks olema kaasade esimene ühine alaline elukoht pärast abiellumist ning seejärel kaasade ühine kodakondsus abiellumise ajal. Kui kumbki kriteerium ei ole täidetud või kui topeltkodakondsusega kaasadel puudub esimene ühine alaline elukoht abiellumise ajal, tuleks kohaldada kolmanda kriteeriumina selle riigi õigust, millega kaasad on ühiselt kõige tugevamini seotud, võttes arvesse kõiki asjaolusid, olles siiski täpsustanud, et nimetatud seoste aluseks tuleks võtta olukord abiellumise ajal.
Selgitus
Paljud paarid võivad abielluda välismaal, mis avaldab ebaselget mõju „kõige tugevama seotuse” sätte kohaldamisele.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Võib juhtuda, et haavatav kaasa ei ole saanud teha vaba ja õiglast valikut abieluvararežiimi osas niisuguste eriliste asjaolude nagu majandusliku või rahalise sõltuvuse, palgaerinevuse, teabe või õigusnõustamise kättesaamatuse tõttu või haiguse või perevägivallaga seotud asjaolude tõttu.
Selgitus
Kohaldatava õiguse valiku puudumise juhtumit on juba käsitletud abieluvara käsitleva ettepaneku põhjenduses nr 21. Kuna ettepanekus on sätestatud eeskirjad juhuks, kui kaasad ei vali kohaldatavat õigust, kirjeldatakse esildatud muudatusettepanekus üksnes mõnda asjaolu, mille korral ei ole õiguse valimine võimalik olnud. Seetõttu on „kohaldatava õiguse valiku puudumise korral” põhjenduse algsest tekstist välja jäetud.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Arvestades abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust käsitleva valiku olulisust, tuleb määrusega kehtestada teatavad tagatised, kindlustamaks, et kaasad või tulevased kaasad on teadlikud oma valiku tagajärgedest. Valik tuleb teha vormis, mis on valitud riigi õigusega või dokumendi koostamise riigi õigusega kehtestatud abieluvaralepingutele, ning see peab olema vähemalt kirjalikus vormis ning selle peavad olema kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad kaasad. Kinni tuleb pidada ka võimalikest vormilistest lisanõuetest, mis on kehtestatud valitud riigi õigusega või dokumendi koostanud riigi õigusega selliste lepingute kehtivuse, avaldamise või registreerimise kohta.	(24) Arvestades abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust käsitleva valiku olulisust, tuleb määrusega kehtestada teatavad tagatised, kindlustamaks, et kaasad või tulevased kaasad on teadlikud oma valiku tagajärgedest, sh tasuta õigusabi, kui üks kaasadest on rahalistes raskustes. Valik tuleb teha vormis, mis on valitud riigi õigusega või dokumendi koostamise riigi õigusega kehtestatud abieluvaralepingutele, ning see peab olema vähemalt kirjalikus vormis, selle peavad olema kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad kaasad ning see peab olema kinnitatud. Selleks et tagada haavatavama kaasa või tulevase kaasa piisav kaitse enne kohaldatava õiguse valikut, peaks õigusala töötaja mõlemat poolt eelnevalt individuaalselt teavitama selle valiku õiguslikest tagajärgedest. Kinni tuleb pidada ka võimalikest vormilistest lisanõuetest, mis on kehtestatud valitud riigi õigusega või dokumendi koostanud riigi õigusega selliste lepingute kehtivuse, avaldamise või registreerimise kohta.
Selgitus
Abikaasade juurdepääs individuaalsele õigusnõustamisele õigusala töötaja poolt peaks võimaldama teha sõltumatu ja teadliku otsuse, mis kaitseb haavatavamas seisus olla võivat abikaasat.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Kaasadel või tulevastel kaasadel, kelle abielul on rahvusvaheline mõõde, peaks olema eelnevalt juurdepääs teabele abieluvararežiimi valiku tagajärgede kohta ning õigusala töötajate kohta, kellega saab enne abieluvararežiimi kohta otsuse langetamist konsulteerida, kui esineb kahtlusi või kui üks abikaasa on haavatavam. Teave abieluvararežiimide kohta võiks sisalduda „tervituspaketis”, mille abikaasad soovi korral saavad, kui nad võtavad ühendust oma saatkonna või riiklike või kohalike ametiasutustega vastavalt riiklikule süsteemile. Abikaasasid, kelle abielul on rahvusvaheline mõõde, tuleks eelnevalt individuaalselt teavitada abieluvararežiimi valiku eelistest, kui nad soetavad välisriigis vara. Igal juhul tuleks järgida soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid liikmesriikide õigusakte.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Avaliku korra kaalutlustel peab liikmesriikide kohtutel olema õigus erandkorras jätta välisriigi õigus kohaldamata, kui selle kohaldamine teataval kindlal juhul oleks ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. Siiski ei tohiks kohtud kasutada avaliku korra kaalutlustel põhinevat erandit selleks, et vältida teise riigi õiguse kohaldamist, ega keelduda tunnustamast või täitmast teises liikmesriigis tehtud otsust, ametlikku dokumenti või kohtulikku kokkulepet, kui avaliku korra kaalutlustel põhineva erandi kohaldamine oleks vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eriti selle artikliga 21, mis keelab diskrimineerimise kõik vormid.	(25) Avaliku korra kaalutlustel peab liikmesriikide kohtutel olema õigus erandkorras jätta välisriigi õigus kohaldamata, kui selle kohaldamine teataval kindlal juhul oleks ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. Siiski ei tohiks kohtud kasutada avaliku korra kaalutlustel põhinevat erandit selleks, et vältida teise riigi õiguse kohaldamist, ega keelduda tunnustamast või täitmast teises liikmesriigis tehtud otsust, ametlikku dokumenti või kohtulikku kokkulepet, kui avaliku korra kaalutlustel põhineva erandi kohaldamine oleks vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eriti selle artikliga 21, mis keelab diskrimineerimise kõik vormid, ning artikliga 23, mis nõuab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamist kõikides valdkondades.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäetakse välja:	3. Ilma et see piiraks tasakaalu ja õigluse kaalutlusi, jäetakse käesoleva määruse reguleerimisalast välja:
Selgitus
Mõnes liikmesriigis vaadatakse alles jäänud vara koos ja käsitletakse ühe küsimusena, püüdes tasakaalustatult ja õiglaselt kaitsta mõlemat abikaasat. Enamasti on just naine laste peamine hooldaja. Teistes liikmesriikides otsustatakse sellise vara üle eraldi.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f a) pensioniõigused, välja arvatud juhul, kui kohaldatavas siseriiklikus õiguses on ette nähtud abielu vältel omandatud pensioniõiguste jagamine lahutuse korral.
Selgitus
Kui vara üle otsustatakse eraldi, nagu komisjoni ettepaneku puhul, on oluline kaaluda ka pereliikmetelt saadud kingituste, pensionõiguste, kindlustuspoliiside ja pensionifondide väljajätmist kavandatava direktiivi reguleerimisalast.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f b) kindlustuspoliisid ja pensionifondid.
Selgitus
Kui vara üle otsustatakse eraldi, nagu komisjoni ettepaneku puhul, on oluline kaaluda ka pereliikmetelt saadud kingituste, pensionõiguste, kindlustuspoliiside ja pensionifondide väljajätmist kavandatava direktiivi reguleerimisalast.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) „abieluvaraleping” – kokkulepe, milles kaasad määravad kindlaks varalised suhted omavahel ja kolmandate isikutega;	b) „abieluvaraleping” – kokkulepe, milles kaasad määravad abiellumisel või nende abielu vältel kindlaks varalised suhted omavahel ja kolmandate isikutega;
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) „kohus” – liikmesriigi pädev kohtuasutus, kes täidab kohtulikke ülesandeid abieluvararežiime käsitlevates asjades, ning muu asutus või isik, kellele on liikmesriigi kohtud delegeerinud või määranud kohtuasutuste pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise vastavalt käesolevas määruses sätestatule;	g) „kohus” – hõlmab mis tahes asutusi ja õigusala töötajaid, kellel on pädevus menetleda abieluvararežiime käsitlevaid asju ning kes täidavad kohtulikke ülesandeid, tegutsevad kohtu poolt delegeeritud volituste alusel või tegutsevad kohtu alluvuses, tingimusel et sellised asutused ja õigusala töötajad annavad tagatised erapooletuse osas ja poolte õiguse osas olla ära kuulatud ning et nende poolt nende asukohaliikmesriigi õiguse alusel tehtud otsuseid:
	– võib edasi kaevata ja kohtuasutus võib need läbi vaadata ning
	– neil otsustel on sarnane õigusmõju nagu samas asjas tehtud kohtuotsusel.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt. Kokkulepe puudumise korral on kohtualluvus reguleeritud artikliga 5 ja sellele järgnevate artiklitega.	Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik, kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt ning kinnitatud. Enne kokkuleppe sõlmimist peaks õigusala töötaja mõlemat abikaasat individuaalselt teavitama selle valiku õiguslikest tagajärgedest.
Selgitus
Abikaasade juurdepääs individuaalsele õigusnõustamisele õigusala töötaja poolt peaks võimaldama teha sõltumatu ja teadliku otsuse, mis kaitseb haavatavamas seisus olla võivat abikaasat.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt.	Kokkulepet võib sõlmida igal ajal, kaasa arvatud menetluse ajal. Kui kokkulepe on sõlmitud enne menetlust, peab see olema kirjalik, kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema poole poolt ning registreeritud vastavalt menetlusele, mis on ette nähtud selles liikmesriigis, kus see sõlmiti.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 a
	Abikaasade teavitamine
	Pädev ametiasutus on kohustatud teavitama abikaasat/abikaasasid mõistliku aja jooksul abieluvararežiimi käsitlevatest menetlustest, mis nende vastu on algatatud.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 14 a
	Erikaitsemeetmed
	Enne otsuse langetamist pädeva kohtu kohta võetakse perekonna kodu vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kelle kohtusse pöörduti, erikaitse alla, näiteks välistades selle müügi, kuni pädev kohus on langetanud otsuse.
Selgitus
Selleks et kaitsta haavatavamat abikaasat ja kolmandaid pooli, nt ülalpeetavaid, on tähtis, et perekonna kodust ei oleks võimalik kiiresti vabaneda, enne kui pädev kohus on teinud otsuse, ning lähtudes selle liikmesriigi õigusest, kelle kohtu poole pöörduti. See tagab, et kohtumenetluse ajal on haavatavamal abikaasal ja ülalpeetavatel olemas elukoht.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklite 16, 17 ja 18 alusel abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust kohaldatakse kaasade kogu vara suhtes.	Artiklite 16, 17 ja 18 alusel abieluvararežiimi suhtes kohaldatavat õigust kohaldatakse kaasade kogu ühisvara suhtes.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) selle riigi õigust, millega kaasadel on koos kõige tugevam seos, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige abielu sõlmimise kohta.	c) selle riigi õigust, millega kaasadel on koos kõige tugevam seos, võttes arvesse kõiki asjaolusid, olenemata abielu sõlmimise kohast.
Selgitus
Paljud paarid võivad abielluda välismaal, mis avaldab ebaselget mõju „kõige tugevama seotuse” sätte kohaldamisele.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tuleks juhul, kui abieluvararežiimi ei ole valitud, ühe abikaasa surma korral võimaluse korral järgida üleelanud abikaasa soove.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui kaasad otsustavad anda sellele muutmisele tagasiulatuva jõu, ei mõjuta see varem, muutmise hetkeni kehtinud õiguse kohaselt sõlmitud dokumentide kehtivust ega varasemast kohaldatavast õigusest tulenevaid kolmandate isikute õigusi.	Kui kaasad otsustavad anda sellele muutmisele tagasiulatuva jõu, ei mõjuta see varem, muutmise hetkeni kehtinud õiguse kohaselt sõlmitud dokumentide kehtivust ega varasemast kohaldatavast õigusest tulenevaid kolmandate isikute õigusi. Õigusala töötaja teavitab mõlemat abikaasat eelnevalt individuaalselt selle valiku õiguslikest tagajärgedest.
Selgitus
Tagasiulatuva mõjuga otsused ei anna kolmandatele pooltele suuremat õiguskindlust ning võivad abikaasadele tähendada suuremaid õigusabikulusid.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab valik olema vähemalt sõnaselge ja vormistatud kirjaliku dokumendina, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad abikaasad.	2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab valik olema vähemalt sõnaselge ja vormistatud kirjaliku dokumendina, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud mõlemad abikaasad ning mis on kinnitatud. Enne kohaldatava õiguse valimist teavitab õigusala töötaja mõlemat abikaasat individuaalselt selle valiku õiguslikest tagajärgedest.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab abieluvaraleping olema vähemalt kirjalik ning kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema abikaasa poolt.	2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab abieluvaraleping olema vähemalt kirjalik, kuupäevastatud ja alla kirjutatud mõlema abikaasa poolt ning kinnitatud.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kui see on vastuolus varem sama hagi põhjal samu asjaosalisi hõlmavas asjas teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, kui varasem otsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.	d) kui see on vastuolus varem sama hagi põhjal samu asjaosalisi hõlmavas asjas teises liikmesriigis tehtud otsusega, kui varasem otsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.
Selgitus
Kolmanda riigi puhul pole tagatud vastastikune tunnustamine. See tähendab, et ELi liikmesriikide kohtuasutustel tuleb võib-olla tutvuda kolmandate riikide õigusega ja seda kohaldada, mis võib kaasa tuua märkimisväärsed kulud, viivitused ning vähendada hagejate ja kolmandate poolte õiguskindlust.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Samas võib liikmesriigi õigusega ette näha, et abieluvararežiimi suhtes kohaldatav õigus mõjutab kaasa ja kolmanda isiku õiguslikke suhteid üksnes juhul, kui neist vähemalt ühe alaline elukoht on selle liikmesriigi territooriumil ning selle riigi õigusega ette nähtud abieluvararežiimi avaldamise või registreerimise nõuded ei ole täitmata, välja arvatud juhul, kui kolmas isik oli või oleks pidanud olema teadlik abieluvararežiimi suhtes kohaldatavast õigusest.	2. Samas võib liikmesriigi õigusega ette näha, et abieluvararežiimi suhtes kohaldatav õigus mõjutab kaasa ja kolmanda isiku õiguslikke suhteid üksnes juhul, kui neist vähemalt ühe alaline elukoht on selle liikmesriigi territooriumil ning selle riigi õigusega ette nähtud abieluvararežiimi avaldamise või registreerimise nõuded ei ole täitmata, välja arvatud juhul, kui kolmas isik oli teadlik abieluvararežiimi suhtes kohaldatavast õigusest.
Selgitus
Võib olla keeruline kindlaks teha, kas kolmas pool „oleks pidanud olema teadlik”, võttes arvesse enamiku abieluvaravaidluste rahvusvahelist iseloomu. See väljend on ebaselguse tõttu välja jäetud.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku mitmekeelset veebisaiti.	3. Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige, aga mitte ainult tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku mitmekeelset veebisaiti.
Selgitus
Teavet saab edastada ka muul viisil, nt mitmekeelse nõuandetelefoni abil.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Liikmesriigid kaaluvad asjakohaste meetmete võtmist tagamaks, et abikaasadele, kelle abielul on rahvusvaheline mõõde, oleks kättesaadav teave abieluvararežiimi valiku tagajärgede kohta ning õigusala töötajate kohta, kellega neil on võimalik konsulteerida.

MENETLUS

Pealkiri	Otsused abieluvararežiime käsitlevates asjades
Viited	COM(2011)0126 – C7-0093/2011 – 2011/0059(CNS)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	JURI 10.5.2011
Arvamuse esitaja(d)  istungil teada andmise kuupäev	FEMM 10.5.2011
Raportöör(id)  nimetamise kuupäev	Marina Yannakoudakis 19.4.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	27.2.2012
Vastuvõtmise kuupäev	24.4.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Emine Bozkurt, Andrea Češková, Iratxe García Pérez, Zita Gurmai, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Nicole Kiil-Nielsen, Silvana Koch-Mehrin, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Barbara Matera, Elisabeth Morin-Chartier, Angelika Niebler, Siiri Oviir, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Franziska Katharina Brantner, Christa Klaß, Ana Miranda, Mariya Nedelcheva, Antigoni Papadopoulou

• [1]  2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta: ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine, lk 5
  http://ec.europa.eu/justice/citizen/files/com_2010_603_en.pdf (27.10.2010)
• [2]  Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades (KOM(2011)0127).
• [3]  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (KOM(2009)0154).

MENETLUS

Pealkiri	Otsused abieluvararežiime käsitlevates asjades
Viited	COM(2011)0126 – C7-0093/2011 – 2011/0059(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	7.4.2011
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	JURI 10.5.2011
Arvamuse esitaja(d)  istungil teada andmise kuupäev	LIBE 10.5.2011	FEMM 10.5.2011
Raportöör(id)  nimetamise kuupäev	Alexandra Thein 12.4.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	21.6.2011	21.11.2011	17.9.2012	11.10.2012
	18.12.2012
Vastuvõtmise kuupäev	20.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sergio Gaetano Cofferati, Vytautas Landsbergis, Eva Lichtenberger, Angelika Niebler, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Frédérique Ries, Nikolaos Salavrakos, Jacek Włosowicz
Esitamise kuupäev	12.8.2013