RAPORT Teenuste siseturu olukorra ülevaade ja edasised sammud

18.7.2013 - (2012/2144(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Anna Maria Corazza Bildt

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

teenuste siseturu olukorra ülevaate ja edasiste sammude kohta

(2012/2144(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 49 ja 56,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Teenuste direktiivi rakendamine – Teenindussektori majanduskasvu edendamise partnerlus 2012–2015” (COM(2012)0261) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente,

–   võttes arvesse komisjoni uuringut „The Economic Impact of the Services Directive: a first assessment following implementation” („Teenuste direktiivi majanduslik mõju – rakendamisjärgne esimene hinnang”) (Economic Papers nr 456),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse teenusteturu toimivuse parandamine, tuginedes teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise tulemustele” (COM(2011)0020) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEC(2011)0102) teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise kohta,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt II – Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2012)0573),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu parem juhtimine” (COM(2012)0259),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks“ (COM(2011)0206),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt” (COM(2010)0608),

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14.–15. märtsi 2013. aasta järeldusi Euroopa poliitikameetmete panuse kohta majanduskasvu ja tööhõivesse,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta järeldusi majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe kohta,

–   võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta järeldusi „Ühtse teenusteturu parem toimimine – teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikune hindamine”,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul[1],

–   võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta[2],

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa kodanike ja ettevõtete 20 peamise ühisturu toimimisega seotud mureküsimuse kohta[3],

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise kohta[4],

–   võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul[5],

–   võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni tõhusama ja õiglasema jaekaubandusturu kohta[6],

–   võttes arvesse oma 15. veebruari 2011. aasta resolutsiooni teenuste direktiivi 2006/123/EÜ rakendamise kohta[7],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0273/2013),

A. arvestades, et ühtne turg on Euroopa ülesehitamise nurgakivi ning selle tõhus toimimine on äärmiselt oluline ELi poliitika asjakohaseks teostamiseks ning see on majanduse taastamise alus;

B.  arvestades, et teenuste sektor moodustab rohkem kui 65% ELi sisemajanduse koguproduktist ja kogu tööhõivest ning on ELi majanduse tugisammas; arvestades, et teenuste direktiiviga hõlmatud teenused moodustavad 45% ELi SKPst;

C. arvestades, et direktiivi täielik rakendamine parandab oluliselt teenuste ühtse turu toimivust, edendades eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu turule, laiendades tarbijate valikuvõimalusi ning toetades samal ajal konkurentsivõime tugevdamist, majanduskasvu ja tööhõivet Euroopa Liidus;

D. arvestades, et nii Euroopa tööstusel, Euroopa ettevõtjatel (eeskätt VKEdel) kui ka tarbijatel on vaja toimivamat, tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat teenuseturgu;

E.  arvestades, et teenuste direktiiv on alates selle vastuvõtmisest 2006. aastal toonud otsest kasu, soodustades nii ettevõtjate kui ka tarbijate juurdepääsu turule, aga puuduste tõttu direktiivi kohaldamisel ei ole veel saavutatud kõiki oodatud tulemusi;

F.  arvestades, et direktiivi ebaühtlane tõlgendamine ja ebapiisav rakendamine takistavad ikka veel teenuste vaba piiriülest liikumist;

G. arvestades, et ettevõtjad, eriti VKEd, peavad jätkuvalt täitma suurel hulgal haldus- ja bürokraatianõudeid, mis on raske koorem, mis lisandub raskustele laenu saamisel;

H. arvestades, et teenuste direktiivi rakendamise väsimuse ohu ettekäändel ei tohi me vähendada jõupingutusi direktiivi täieliku potentsiaali ärakasutamiseks;

I.   arvestades, et käes on aeg tegutseda, kuna suureneva töötuse ja valitsemissektori eelarveseisundi halvenemise olukorras on teenindussektor rohkem kui kunagi varem konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade looja, mida ei saa kasutamata jätta;

Teenuste kasutamata potentsiaal majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks

1.  toonitab, et mittevajalik ja ebaproportsionaalne halduskoormus, diskrimineerivad tavad ja põhjendamatud piirangud kogu ELis teenuste osutamisele kärbivad tähtsat kasvupotentsiaali, aeglustavad töökohtade loomist ning vähendavad ettevõtjate ärivõimalusi;

2.  rõhutab, et kui liikmesriigid oleksid valmis rakendama teenuste direktiivi õigesti ja täiel määral ning kaotama põhjendamatud piirangud, oleks komisjoni ambitsioonika hinnangu kohaselt ELi majanduslik kasu 5–10 aasta pärast kuni 2,6% SKPst;

3.  täheldab, et komisjon peab suunama oma pingutused sellesse teenuste valdkonda, millel on suur majanduslik osatähtsus ja keskmisest kõrgem arengupotentsiaal (näiteks äriteenused, ehitus, turismiteenused ja jaekaubandus), et saavutada kiiresti majanduskasvu ja tööhõive seisukohast konkreetseid tulemusi;

4.  rõhutab, et kehtivate eeskirjade tõhus jõustamine on arukas ja kiire viis majanduskasvule kaasa aitamiseks ilma avaliku sektori kulutusteta; toonitab, et direktiivi praktiline rakendamine on äärmiselt vajalik kasutamata potentsiaali realiseerimiseks ning Euroopa tasakaalustatud ja jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse mudeli toetamiseks;

5.  rõhutab, kui oluline on välja töötada paremad ühtse turu tulemusnäitajad ettevõtjate ja tarbijate tegeliku kogemuse ning ootuste põhjal, et suurendada funktsionaalsust ja nende teadmisi eri õiguste kohta, millele saab tugineda, et tagada juurdepääs teenuste ühtsele turule;

6.  väljendab heameelt digitaalse ühtse turu arengu üle ja uute teenuste vormide üle, nagu digitaal- ja mobiilteenused ning segatoodete/segateenuste paketid; rõhutab vajadust rakendada direktiivi täielikult ja nõuetekohaselt ning tulevikku suunatult, et soodustada innovatsiooni;

7.  ergutab teenuste siseturu järkjärgulist avamist ka hoolekandesektoris, pidades kinni teenuste direktiivi sätetest;

8.  tuletab meelde, et teenuste direktiiv ei sunni teenuseid liberaliseerima, vaid sillutab teed sellele, et nii ettevõtjad kui ka tarbijad mõistaksid meie ühtse turu täielikku potentsiaali konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse raames;

9.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle teenuste direktiivi rakendamise kohta „Partnerlus teenuste uueks arenguks 2012–2015” (COM(2012)0261), mis vastab direktiivi artiklis 41 sätestatud aruandluskohustusele; kordab vajadust võtta arvesse teenuste direktiivi keskmise ja pikaajalise kestusega mõju tööhõivele ELis;

Vaba liikumisega seotud tõkked, piirid ja kohustused

10. peab kahetsusväärseks asjaolu, et on tuvastatud palju juhtumeid, kui liikmesriigid kasutavad ebakorrektselt olulise avaliku huviga seotud põhjuseid (teenuste direktiivi artikkel 15) ainsa eesmärgiga oma siseturgu kaitsta ja eelistada; on seisukohal, et olulise avaliku huviga seotud põhjuste kasutamine peaks olema alati objektiivselt põhjendatud ning täielikult proportsionaalne eesmärgiga ning kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga; rõhutab, et koormavad õigusliku vormi ja aktsionäridega seotud nõuded, territoriaalsed piirangud, majandusliku vajaduse testid ja kindlaksmääratud tariifid tekitavad põhjendamatuid takistusi ettevõtete tõhusale piiriülesele asutamisele ning kahjustavad teenuste siseturgu;

11. peab kahetsusväärseks, et proportsionaalsust hinnatakse harvadel juhtudel; palub komisjonil täpsustada proportsionaalsuse kontseptsiooni ja anda liikmesriikidele praktilised suunised selle kohaldamiseks, toetudes olemasolevale Euroopa Kohtu kohtupraktikale;

12. nõuab, et liikmesriigid kohaldaksid tulemuslikult ja täielikult teenuste osutamise vabaduse klauslit (teenuste direktiivi artikkel 16) ning kaotaksid regulatiivse topeltkoormuse;

13. tuletab meelde, et seoses tegevustega, milleks antavate lubade arv võib olla piiratud loodusvarade või tehniliste võimaluste puuduse tõttu, sätestatakse teenuste direktiivis nõue tagada teenuseosutajale mitte ainult investeeringute tasuvus, vaid ka õiglane kasum rakendatud kapitalilt, piiramata või moonutamata sealjuures vaba konkurentsi;

14. on mures suureneva arvu tarbijate teatatud diskrimineerimisjuhtumite pärast; nõuab, et liikmesriigid jõustaksid nõuetekohaselt ja täielikult teenuste direktiivi artikli 20 lõiget 2, ja palub ettevõtjatel hoiduda kodakondsuse või elukoha alusel diskrimineerivatest õigustamatutest tavadest; rõhutab siiski asjaolu, et igasugune kohustus müüa on vastuolus lepinguvabaduse aluspõhimõttega; väljendab seega heameelt komisjoni jätkuva töö üle diskrimineerimiskeelu juhendaruande väljatöötamisel, millega luuakse tarbijate ja ettevõtjate kasu õige tasakaal; väljendab heameelt Euroopa tarbijatekeskuste rolli üle täheldatud eeskirjade eiramise tuvastamisel ja lahendamisel;

Teenuste siseturu arukas juhtimine

15. rõhutab, et teenuste siseturu sujuvaks toimimiseks on vaja selle koostoimet sektoripõhiste eeskirjadega, milleks võivad olla tarvilikud täiendavad load, mis toob kaasa kumulatiivsed kulud eelkõige ettevõtjatele; rõhutab, et see sõltub ka muude ELi õigusaktide kohaldamisest; kutsub seepärast liikmesriike üles rakendama teenuste siseturu suhtes integreeritud lähenemisviisi, et tagada tarbijatele ja ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, õiguskindlus;

16. kutsub komisjoni üles tagama järjepidevust teenuste direktiivi raames läbiviidava vastastikuse hindamise ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi alusel toimuva hindamise vahel; rõhutab, et tuleb läbi viia hoolikas juhtumipõhine hindamine, mis hõlmab ka liikmesriikide esitatud põhjendusi, miks teatavad nõuded säilitatakse, et tuvastada konkreetsed valdkonnad, milles liikmesriigid reguleerivad ebaproportsionaalselt kutsetegevust või takistavad juurdepääsu teatavale kutsetegevusele; nõuab, et liikmesriigid kaotaksid sellised põhjendamatud nõuded;

17. palub liikmesriikidel kasutada teenuste vaba liikumise lihtsustamiseks rohkem vastastikust tunnustamist valdkondades, kus ei kehti veel ühtlustatud eeskirjad;

18. märgib, et riigistandardite mitmekesisus põhjustab killustumist ja ebakindlust; julgustab vabatahtlike Euroopa standardite väljatöötamist teenuste direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste kohta, et suurendada teenuste piiriülest võrreldavust ja kaubandust;

19. on arvamusel, et Euroopa Komisjon ja Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada vajaduse korral kasutatud mõistete ühtsus, et eeskirju kohaldataks kogu ELis ühetaoliselt;

20. toonitab ühtlasi asjaolu, et ebapiisav piiriülene kindlustuskate teenuseosutajatele takistab oluliselt vaba liikumist; nõuab, et sidusrühmad leiaksid dialoogi teel lahendused;

21. ergutab liikmesriike kasutama laialdasemalt siseturu infosüsteemi (IMI) direktiivi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, eeskätt teenuste piiriülese osutamise juhtudel, Euroopa tarbijakeskusi ning samuti SOLVITi võrgustikku, et aidata ettevõtjaid ja tarbijaid teineteisele vastukäivate eeskirjade ja mittejärgimise korral; rõhutab seepärast, kui tähtis on tagada liitunud partnerite juurdepääs SOLVITi võrgustikule tehnilisel tasemel;

22. märgib, et ühtse turu töövahendid, sh SOLVIT, peaksid töötama paremini juhtumite lahendamiseks kuluva aja mõttes; rõhutab, kui tähtis on selles osas täiustada eesmärke ja tulemuslikkuse näitajaid; kiidab heaks komisjoni algatuse vaadata läbi SOLVITi õigusraamistik;

23. nõuab, et liikmesriigid hakkaksid kasutama teise põlvkonna ühtseid kontaktpunkte, mis on täielikult toimivad, mitmekeelsed ja kasutajasõbralikud e-valitsuse portaalid; rõhutab, et neile on tähtis läheneda teenuseosutaja seisukohast ja hõlmata tervet majandustsüklit; on veendunud, et e-toimingud aitavad kaasa lihtsustamisele, vähendavad nõuete täitmise kulusid ja suurendavad õiguskindlust; palub liikmesriikidel tagada, et nende ühtsed kontaktpunktid oleksid täielikult koostalitlusvõimelised, ja tutvustada neid piiriüleselt, teavitades kõiki Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid nende teenuste direktiivist tulenevatest õigustest ja võimalustest; palub lisaks komisjonil näha ette selged võrdluskriteeriumid ühtsete kontaktpunktide hindamiseks ja ka andmed nende kasutatavuse kohta ning teavitada tehtud edusammudest korrapäraselt parlamenti;

Parem jõustamine maksimaalse majandusliku mõju jaoks

24. toonitab asjaolu, et nõuetekohase jõustamise korral on teenuste direktiiv andnud konkreetseid tulemusi töökohtade ja majanduskasvu valdkonnas; toetab seetõttu liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist, sealhulgas uuenduslikke lahendusi piirialade pädevate asutuste vahel;

25. märgib, et ebapiisava rakendamise mõju ulatus on „piiritu” ja seetõttu kannatavad kodanikud kogu ELis; rõhutab, et kõik liikmesriigid on üksteise ja liidu ees direktiivi tulemusliku jõustamise eest vastutavad ning neilt tuleb nõuda võrdselt oma kohustuste täitmist;

26. palub komisjonil abistada liikmesriike põhiprobleemides, mis liikmesriigid on ELi ühtse turu õigusaktide rakendamisel ja kohaldamisel tuvastanud, kaasa arvatud selles, kuidas parandada õigusaktide ülevõtmist ja puudusi nende täitmisel ning saada kiiret ja tõhusat kohtulikku õiguskaitset;

27. rõhutab, et üldeesmärgil majandustegevuse ergutamiseks peavad pädevad piirkondlikud ja kohalikud asutused võtma ka jagatud vastutuse direktiivi täieliku, kvalitatiivse ja nõuetekohase jõustamise eest; rõhutab sellega seoses, et oluline on vähendada halduskoormust;

28. toetab igati komisjoni täisleppimatuse poliitikat põhjendamatute piirangute suhtes; ergutab komisjoni kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada võrdsetel alustel koostöös liikmesriikidega kehtivate eeskirjade täielik ja nõuetekohane jõustamine; nõuab, et kohaldataks kiirendatud rikkumismenetlust ja viiakse see lõpule hiljemalt 18 kuu jooksul, kui avastatakse, et liikmesriigid kohaldavad direktiivi nõuetele mittevastavalt või puudulikult või rikuvad seda;

29. kutsub komisjoni üles kasutama ühtse turu kuud võimalusena tutvustada ettevõtjatele teenuste ühtse turu kasulikke aspekte;

Läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine

30. palub komisjonil loetleda vastastikuste hindamiste tulemuste põhjal kõige koormavamad piirangud, teha ettepanek sihipäraste reformide kohta ning hoida kursis nõukogu ja parlamenti;

31. innustab komisjoni pöörama iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja ühtse turu integratsiooni hetkeseisu käsitlevates aruannetes erilist tähelepanu teenindussektorile ning lisama teenused riigipõhistesse soovitustesse; leiab, et komisjon ja nõukogu peaksid üksikasjalike riigipõhiste soovituste abil jätkuvalt innustama liikmesriike kavandama ja rakendama pikaajalise majanduskasvu poliitikat;

32. kutsub liikmesriikide parlamente üles toetama aktiivselt direktiivi jõustamist ja kasutama oma volitusi, et kontrollida riigi ametiasutusi kõikidel tasanditel;

33. nõuab, et sidusrühmad, ettevõtjad ja sotsiaalpartnerid täidaksid oma osa valitsustelt aruandluse nõudmisel, et elavdada Euroopa teenindussektorit ja luua stabiilseid töökohti;

34. palub nõukogul ja selle eesistujariigil võtta teenuste siseturg regulaarselt konkurentsivõime nõukogu kohtumiste päevakorda; soovitab võtta uuesti kasutusele komisjoni nn vastavuskontrolliaruanded kui turulepääsu hõlbustamisel saavutatud edu mõõtmise vahendi;

35. nõuab, et Euroopa Ülemkogu liikmed võtaksid täieliku poliitilise vastutuse hästi toimiva teenuste siseturu eest; kutsub Euroopa Ülemkogu eesistujat hoidma seda teemat Euroopa Ülemkogu päevakorras nii kaua kui vaja koos ühiselt kokku lepitud tegevuskavaga, sealhulgas konkreetsed võrdlusalused ja ajakava liikmesriikidele uue tõuke andmiseks teenuste direktiivi täiel määral rakendamiseks ja järelejäänud takistuste kaotamiseks;

36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0054.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0395.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0456.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0144.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0307.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0051.

SELETUSKIRI

Teenuste siseturg ei ole ratta taasleiutamine, vaid selle veerema panemine. See on üleminek ebapiisavast rakendamisest täieliku jõustamiseni. Käesoleva resolutsiooni eesmärk on nõuda liikmesriikidelt, et nad täidaksid oma kohustust kohaldada täielikult ja nõuetekohaselt teenuste direktiivi sätteid ja mõtet. Raportöör soovitab laia tõlgendust, mis hõlmab uusi teenusevorme, nõudmata seejuures direktiivi läbivaatamist. Majanduskriisi tingimustes on veelgi hädavajalikum tegutseda teenindussektori kogu potentsiaali ärakasutamiseks majanduskasvu ja töökohtade nimel. Seetõttu ei saa seda jätta välja poliitilisest tegevuskavast.

Teenuste kasutamata potentsiaal majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks

Teenindussektor moodustab rohkem kui 65% ELi SKPst ning on dünaamiline, kaasaegne ja tulevikku suunatud osa Euroopa majandusest. Tänu innovatsioonile tekib pidevalt uusi mitmekesiseid teenuste osutamise võimalusi. Digitaal- ja mobiilteenused muudavad jätkuvalt majanduse toimimist. Aina rohkem müüakse kaupu ja teenuseid koos pakettidena. Samuti oleme tunnistajaks teenustepõhiseks muutuvale ettevõtlusele ning tugevamale seosele teenuste ja tootmise vahel (näiteks müügijärgne teenindus, IKT-teenused). Kõige selle tõttu aitab paremini toimiv teenuste siseturg luua tervikuna konkurentsivõimelisema Euroopa majanduse.

2006. aastast alates on teenuste direktiiv olnud Euroopa teenindussektori struktuurireformide tähtis tõukejõud ja on seda ka edaspidi. Komisjoni sõnul on suurt kasu lõiganud need liikmesriigid, kes on oma teenusteturu avamiseks viinud ellu reforme. Ometi ei ole kolm aastat pärast ülemineku tähtaega kohaldatud direktiivi täielikult ega nõuetekohaselt kõigis liikmesriikides. On palju tõendeid selle kohta, kuidas bürokraatia ja takistuste suurenemine pidurdab majanduskasvu ja jätab kodanikud ilma töökohast ning kuidas diskrimineerivad tavad vähendavad tarbijate usaldust ühtse turu vastu.

Lisaks esineb poliitilisel ja haldustasandil seoses teenuste direktiiviga pettumust, sest suuri lootusi ei ole veel täidetud. Teenuste direktiivi potentsiaali ei ole ülehinnatud; pigem on jäänud vajaka mõne liikmesriigi poliitilisest tahtest viia ellu vajalikke reforme. Töötuse kasvades on tähtis, et me ei vähendaks seatud sihte. Ajal, kui kokkuhoiumeetmeid tahetakse täiendada majanduskasvu poliitikaga, kuid mil me ei saa end kriisist välja tuua, kasutades selleks maksumaksja raha, on teenuste siseturg üks väheseid valdkondi, kus saame luua majanduskasvu, suurendamata seejuures valitsemissektori võlga. Komisjoni uuringus teenuste direktiivi majandusliku mõju kohta on näidatud selgelt, et kui liikmesriigid oleksid direktiivi rakendamisel söakamad, oleks majanduslik kasu seni juba saadud kasust enam kui kolm korda suurem ja moodustaks ligikaudu 2,6% SKPst.

Vaba liikumisega seotud tõkked, piirid ja kohustused

Ettevõtjatele kehtivad mitmesugused nõuded, mis näivad üksikuna võttes kahjutud, kuid mis koos asetavad teenuseosutajate ja eriti VKEde õlule suure koormuse. Direktiivi artiklites 15 ja 16 jäetakse liikmesriikidele vabadus otsustada, kas teatud riiklikud nõuded saab säilitada vajalikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumide põhjal. Kahjuks on mõned liikmesriigid oma turu ja kutsealade kaitsmiseks ja eelistamiseks tõlgendanud sageli oma kaalutlusõigust liiga laialt. Selle asemel peavad liikmesriigid tegelema vastutustundlikult esmajärjekorras ebamääraste valdkondadega.

Eelkõige tekitavad teises liikmesriigis ettevõtete asutamisele põhjendamatuid takistusi õigusliku vormiga ja aktsionäridega seonduvad koormavad nõuded, territoriaalsed piirangud ja majandusliku vajaduse testid, mis ühtlasi raskendavad teenuste osutamist ja ei lase teatud sidusrühmi turule. Näiteks võib arhitektide puhul juhtuda, et teises liikmesriigis tütarettevõtja asutamiseks peavad nad muutma oma ärimudelit. Jaemüüjatelt jälle võidakse nõuda oma kaupluse lisandväärtuse põhjendamist nende konkurentidest koosneva komisjoni ees.

Direktiivi artikli 20 lõike 2 kohaselt peavad ettevõtjad hoiduma tarbijate diskrimineerimisest kodakondsuse või elukoha alusel. Kuid just eeskätt internetis ei lubata tarbijatel sageli osta kaupu teisest liikmesriigist või neile osutatakse samu teenuseid (näiteks autorent ja kruiisipaketid) kõrgema hinnaga. Kuigi lepinguvabadus on esmatähtis ja VKEsid ei saa kohustada müüma tooteid ja teenuseid kahjumiga, tuleks tähelepanu pöörata diskrimineerivatele tavadele, mis vähendavad tarbijate valikut ja tõstavad hindu. Siinkohal peab raportöör kiiduväärseks komisjoni tööd mittediskrimineerimist käsitleva konkreetse suunava aruandega.

Teenuste siseturu arukas juhtimine

Resolutsioonis keskendutakse töökohtade loomisele kooskõlas teenuste direktiivi artikliga 1: „ Käesolev direktiiv ei mõjuta tööõigust, s.t töölevõtu- ja töötingimusi, sh töötervishoidu ja tööohutust, ning tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid käsitlevaid õigusnorme ja lepingusätteid [---]”. Teenindussektori sotsiaalne mõõde on muidugi väga tähtis, aga seda reguleeritakse eraldi õigusaktides, näiteks töötajate lähetamise direktiiv ja siseriiklikud tööõiguse sätted.

Seega tuleks keskenduda poliitilise tahte mobiliseerimisele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et kaotada koletud takistused vabale liikumisele ning seista vastu korporatsioonidele ja erihuvidele. Paljud takistused töökohtade loomisele tulenevad teenuste direktiivi ja muude ELi või siseriiklike eeskirjade vahelisest halvast koostoimest. On viimane aeg läheneda rakendamisele integreeritud ja tulevikku suunatud viisil.

Komisjon on astunud tulemuslikkuse kontrolliga esimese sammu äriteenuste, ehituse ja turismi valdkonnas. Nüüd tuleb selles suunas edasi liikuda. Eriti suur prioriteet on koosmõju kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga ja liikmesriikidel tuleks kaotada põhjendamatud nõuded, mis takistavad juurdepääsu teatud kutsealadele. Praegu peavad ka teenuseosutajad maksma kahe kindlustuse eest või tegutsema ainult ühes riigis. Seepärast pooldab raportöör, et komisjon teeb konkreetsete lahenduste leidmiseks kindlustussektoriga koostööd.

Kokkuvõttes peaksid liikmesriigid hoiduma kulusid tekitavate liigsete nõuete kehtestamisest (goldplating). Liiga tihti peetakse killustumise süüdlaseks ELi, kuigi tulemusliku ülevõtmise ja tõlgendamise vastutus lasub riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel ja haldusasutustel. Nii et kuigi turu killustatuse vähendamiseks tuleks jätkata tööd eeskirjade ühtlustamisega ja ühiste standardite väljatöötamisega, peaksid liikmesriigid kasutama täiel määral ka vastastikuse tunnustamise võimalusi.

Bürokraatia vähendamiseks, õiguskindluse suurendamiseks ja eeskirjade järjekindla kohaldamise hõlbustamiseks kogu ELis tuleks edendada selliseid vahendeid nagu siseturu infosüsteem (IMI) ja SOLVIT ning neid tuleks kasutada sagedamini. Peale selle on teenuseosutajate ja teenusesaajate käsutuses ka ühtsed kontaktpunktid kui konkreetne vahend. Reformid neis liikmesriikides, kes on juba võtnud kasutusele teise põlvkonna ühtsed kontaktpunktid, on näidanud, et lõpptulemusena vähendavad e-toimingud nõuete täitmise kulusid ja hõlbustavad turulepääsu. Selleks et ühtsetest kontaktpunktidest saaksid tõhusad e-valitsuse portaalid, on ülima tähtsusega teave sidusrühmadele ja nende teadlikkuse suurendamine. Teha tuleks veelgi rohkem, et muuta kontaktpunktidest lihtsad, kättesaadavad ja avatud rakendused teise liikmesriigi keeles. Komisjon peaks hindama liikmesriikide edusamme ühtsete kontaktpunktide hartas sätestatud selgete võrdluskriteeriumide alusel.

Parem jõustamine maksimaalse majandusliku mõju jaoks

Euroopa teenusteturu integratsiooni poliitilist tähtsust ei tasu alahinnata ajal, mil on oluline, et EL oleks ühtne, mil tuleb edendada euroala ja eurovälise ala ühtekuuluvust ning vältida liitude teket ELi sees. Kõigil liikmesriikidel on teenuste ühisturu väljakujundamises jagatud vastutus. Raportöör on teadlik, et liikmesriikides valitsevad erinevad tingimused, et turu avamisega kaasnevad probleemid ning et saavutatud edu on tähtis tunnustada. Sellest hoolimata ei tohiks lubada mingeid topeltstandardeid ega erandeid. Siseturu propageerimine ilma selle tegeliku toimimiseta vähendaks Euroopa kodanike usaldust ELi reformikava vastu.

Sellega seoses tervitab raportöör komisjoni silmapaistvat teatist „Teenindussektori majanduskasvu edendamise partnerlus” ja toetab täisleppimatuse poliitikat teenuste direktiivi ilmsete rikkumiste suhtes. Komisjon on juba alustanud rikkumise eelmenetlust 12 liikmesriigi suhtes. Raportöör pooldab ka asjakohast, pragmaatilist ja tulemustele suunatud dialoogi liikmesriikidega, et suurendada majanduslikku mõju ja Euroopa üleilmset konkurentsivõimet.

Ühistes jõupingutustes tuleb nüüd keskenduda ettevõtjatele suuremate võimaluste loomisele, töökoha leidmise võimaluste suurendamisele ja tarbijate valiku suurendamisele tõeliselt ühtsel turul. Seetõttu tuleks liikmesriikidel muuta perspektiivi ja vaadata, mida saab veel ära teha eeskirjade jõustamiseks nii, et kaasatakse digitaalmajandus ja suurendatakse majanduskasvu, mitte uurida ainult seda, mida nõutakse direktiivi sätetes.

Sellisena on teostatav vastastikune hindamine suurepärane foorum parimate tavade vahetamiseks. Liikmesriikidel on, mida õppida neilt riikidelt, kelle teenindussektoris on viidud läbi edukad reformid reguleeriva raamistiku läbivaatamiseks. Ennekõike on praegu viimane aeg võtta kõne alla paljude nende nõuete proportsionaalsus, mille liikmesriigid otsustasid alles jätta. Komisjon peaks võtma vaatluse alla avaliku huvi kaitse liigse kasutamise ja edastama liikmesriikidele suunava aruande proportsionaalsuse hindamise ja ebamääraste valdkondade kohta. See peaks samuti parandama teadmisi ja suurendama teadlikkust – eriti kohalikul tasandil – piiravate tavade halbade tagajärgede kohta.

Läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine

Teenuste direktiivi täieliku, järjepideva ja kaugeleulatuva rakendamise eest lasub suurim vastutus liikmesriikidel endil. Euroopa kodanikel on õigus teada, millist hinda nad maksavad ebapiisava rakendamise eest. Seepärast nõutakse resolutsioonis suuremat läbipaistvust ja vastutust.

Liikmesriikide parlamentidel on tähtis roll ja võimalus kasutada oma kontrollimisvolitusi valitsustelt aruandluse nõudmiseks. Ka ettevõtjad ja sotsiaalpartnerid peaksid võtma jagatud vastutuse avaldada oma valitsustele survet.

Raportöör toetab komisjoni püüdlusi nõuda liikmesriikidelt julgelt nende kohustuste täitmist. Eeskätt tuleks teha parlamendile avalikult kättesaadavaks teenuste valdkonna vastastikuste hindamiste tulemused, vastavuskontrolliaruanded ja riigipõhised soovitused. Teadlikkuse suurendamine ja avalik arutelu teenuste siseturu väljakujundamise probleemide kohta annab kodanikele võimaluse osaleda ja nõuda aru pädevatelt asutustelt.

Kõige tähtsam on usaldada Euroopa Ülemkogu ja konkurentsivõime nõukogu liikmeid, kelle ülesanne on hoida teenuste siseturg regulaarselt poliitilises tegevuskavas koos selge tegevuskavaga vaba liikumise takistuste kaotamiseks. Kokkuvõttes saab Euroopa eesmärk saavutada majanduskasv täituda ainult siis, kui liikmesriigid pühenduvad tõeliselt vabale ja avatud teenuste siseturule, mis toob kasu kõigile kodanikele.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (20.6.2013)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

teenuste siseturu kohta – ülevaade olukorrast ja edasised sammud
(2012/2144(INI))

Arvamuse koostaja: David Casa

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et teenuste sektor moodustab rohkem kui 65% kogu ELi sisemajanduse koguproduktist ja tööhõivest, ning integreeritud ja paremini toimiv ühtne teenuste turg on oluline majanduskasvu taastumiseks ning tööpuuduse vastu võitlemiseks;

B.  arvestades, et teenuste direktiiv lihtsustab füüsilisest isikust ettevõtjatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel oma tegevusalal tegutsemist ja tegevuse laiendamist ning töötajate värbamist teistest liikmesriikidest;

C. arvestades, et teenuste direktiiviga hõlmatud teenused moodustavad 45% Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist ning 43% tööhõivest Euroopa Liidus;

D. arvestades, et teenuste ühtne turg tervikuna peab arenema, säilitades seejuures Euroopa sotsiaalse mudeli;

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle teenuste direktiivi rakendamise kohta „Partnerlus teenuste uueks arenguks 2012–2015”, mis vastab direktiivi artiklis 41 sätestatud aruandluskohustusele; kordab vajadust võtta arvesse teenuste direktiivi keskmise ja pikaajalise kestusega mõju tööhõivele ELis;

2.  tuletab meelde, et teenuste direktiivi tuleb tõlgendada vastavalt aluslepingute uutele sätetele, võttes eelkõige arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 horisontaalset sotsiaalklauslit ja artiklit 14, aluslepingutele lisatud protokolli nr 26 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

3.  kordab vajadust võtta arvesse teenuste direktiivi keskmise ja pikaajalise kestusega mõju ning nii kvantitatiivset (töökohtade loomine ja kadumine) kui ka kvalitatiivset (töö kvaliteet, töötingimused) mõju tööhõivele ELis;

4.  märgib, et kõik peamised sidusrühmad peavad püüdma eelkõige nõuetekohaselt tagada ühtse turu õigusaktide täieliku rakendamise, kindlustades selle sotsiaalse mõõtme arvessevõtmise; leiab, et teenuste siseturu süvendamist tuleks käsitleda võimalusena suurendada kõigi ELi kodanike sotsiaalset heaolu, töötajate õigusi ja inimväärseid töötingimusi, mis hõlmab ka võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamist, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 157; on seetõttu ka seisukohal, et sotsiaalset kaitset, töötervishoidu ja tööturvalisust puudutavaid sätteid ei saa käsitleda ebaproportsionaalsete piirangutena;

5.  soovitab teostada järelhindamise, mis käsitleb teenuste liberaliseerimise mõju tööturu, elu- ja töötingimustele, ning võrrelda seda direktiivi vastuvõtmise ajal eeldatud mõjuga;

6.  tuletab meelde, et direktiivi kohaldamisalast on välja jäetud mitu valdkonda, eelkõige mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavad üldhuviteenused, tervishoiuteenused ja suurem osa sotsiaalteenuseid; märgib lisaks, et direktiivi ei kohaldata tööõiguse suhtes ning see ei mõjuta ka liikmesriikide sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte;

7.  märgib, et viimasel kahel aastakümnel on ühtne turg osutunud väga edukaks; usub samas, et tuleb suunata rohkem jõupingutusi majandusliku heaolu, kvaliteetsete töökohtade loomise, lõpptarbijatele osutatavate teenuste kvaliteedi ning samuti loodusvarade ja keskkonnakaitse edendamisele kui vahendile, mis võimaldab ELil praegusest kriisist välja tulla;

8.  juhib tähelepanu sellele, et termin „töötaja” on vaja Euroopa tasandil täpselt määratleda, selleks et vältida sagenevaid juhtumeid, kus näiteks füüsilisest isikust ettevõtja tööjõu kasutamise puhul hiilitakse kõrvale töö-, sotsiaalkindlustuse ja tervisekaitse eeskirjadest;

9.  väljendab oma toetust algatustele, mille eesmärk on parandada piiriülest teenustepakkumist töö- ja sotsiaalvaldkonna määrusi järgides, et suurendada ELis tööhõivet ja luua töökohti;

10. rõhutab vajadust tugevate tagatiste järele töökohta vahetavate töötajate kaitseks; peab oluliseks tagada see, et tööjõu saab eelmise tööandja juurest automaatselt üle viia uue juurde, ilma et väheneksid töötajate õigused, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta IV peatükis ning ELi toimimise lepingu IX ja X jaotises, pöörates erilist tähelepanu ametiühingute rollile ja ELi toimimise lepingu artiklis 154 sätestatud tasakaalustatud toetuse klauslile;

11. võtab teadmiseks komisjoni uue teatise „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest”, mille eesmärk on tõhustada ühtse turu integratsiooni ELis, ergutades kasvu ja edendades kvaliteetsete töökohtade loomist eriti noorte jaoks; tunneb heameelt toetuse üle, mida teatis pakub sotsiaalsele ettevõtlusele; nõuab, et sellele algatusele järgneks veel algatusi, mis toetavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid tervikuna;

12. rõhutab, et pensioniskeemide, eriti tööandjapensioni skeemide ülekandmise reegleid on vaja parandada;

13. rõhutab, et ühes olulises sektoris, milleks on internet, side ja loomemajandus, ei ole siseturu loomine veel lõpule viidud; osutab sellele, et digitaalse ühtse turu loomise lõpuleviimisel on veel suur majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaal;

14. kutsub liikmesriike üles andma piiriülese teenusepakkumise eesmärgil tööandjatele, töötajatele ja teistele sidusrühmadele vajalikke suuniseid kehtiva tööõiguse, sotsiaalkindlustuse ja maksuõiguse osas; on seisukohal, et see teave peab olema kättesaadav enne liikuvuse kaudu saadud kogemusi, nende tekkimise ajal ja tekkimise järgselt;

15. märgib, et ühtsete kontaktpunktide tähtsus seisneb nende ühtse vahelüli rollis, hõlmates kõiki ettevõtetele vajalikke menetlusi ning vähendades nii haldustakistusi ja hoogustades äritegevust;

16. tunnistab vajadust välja arendada teise põlvkonna ühtsed kontaktpunktid, mis oleksid kasutajasõbralikumad ja lihtsustaksid piiriüleste menetluste teostamist; rõhutab, et ühtsete kontaktpunktide ja nende pakutava abi kohta on vaja teavet levitada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	20.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Marije Cornelissen, Emer Costello, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Richard Falbr, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Verónica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sergio Gutiérrez Prieto, Richard Howitt, Jelko Kacin, Ria Oomen-Ruijten, Birgit Sippel
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Jorgo Chatzimarkakis, Ricardo Cortés Lastra, Jürgen Klute

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	9.7.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 2 13
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Claudette Abela Baldacchino, Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Preslav Borissov, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Thomas Händel, Małgorzata Handzlik, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Franz Obermayr, Sirpa Pietikäinen, Phil Prendergast, Robert Rochefort, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jürgen Creutzmann, Ashley Fox, María Irigoyen Pérez, Othmar Karas, Roberta Metsola, Olle Schmidt, Olga Sehnalová, Sabine Verheyen