RAPORT Noorte tööpuuduse vastane võitlus ja võimalikud väljapääsuteed

22.7.2013 - (2013/2045(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Joanna Katarzyna Skrzydlewska

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 83 KB)
• 001-001 (DOC - 236 KB)
• 002-002 (PDF - 109 KB)
• 002-002 (DOC - 53 KB)
• 003-003 (PDF - 127 KB)
• 003-003 (DOC - 57 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

noorte tööpuuduse vastase võitluse ja võimalike väljapääsuteede kohta

(2013/2045(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 14. juuni 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta,[1]

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM (2011)0933) ning oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta[2] ja oma komisjonile esitatud suuliselt vastatavat küsimust noortele pakutavate võimaluste algatuste kohta[3],

–   võttes arvesse komisjoni teatist noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamise kohta (COM(2012)0727),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Noorte liikuvus” (COM(2010)0478),       

–   võttes arvesse Luxembourgis 17. juunil 2011. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi noorte tööhõive edendamise kohta strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 7. veebruari 2013. aasta järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta,

–   võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut „Ametipraktika kvaliteediraamistiku loomine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohaselt tööturu osapooltega korraldatava üleeuroopalise konsulteerimise teine etapp ”(COM(2012)0728),

–   võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta (COM(2012)0729),

–   võttes arvesse Eurofoundi 13. juuni 2012. aasta aruannet „Youth Guarantee: Experiences from Finland and Sweden” („Noortegarantii: Soome ja Rootsi kogemused”),

–   võttes arvesse oma 16. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta[4],

–   võttes arvesse nõukogus 28. veebruaril 2013. aastal saavutatud poliitilist kokkulepet nõukogu soovituse kohta noortegarantii loomiseks,

–   võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2009. aasta teatist „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis” (COM(2009)0200),

–   võttes arvesse ettepanekut muuta komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (COM(2011)0607),

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldust „Majanduskasvu soodustava konsolideerimise ja töökohtade loomist edendava majanduskasvu suunas”,

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta[5],

–   võttes arvesse Euroopa Noortefoorumi poolt koos sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmadega välja töötatud Euroopa ametipraktika ja õpipoisiõppe kvaliteedihartat,

–   võttes arvesse Eurofoundi 22. oktoobril 2012 avaldatud aruannet „NEETs: young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe”[6],

–   võttes arvesse Eurofoundi 21. detsembri 2012. aasta aruannet „Effectiveness of policy measures to increase the employment participation of young people”[7],

–   võttes arvesse Eurofoundi 29. aprilli 2011. aasta aruannet „Helping young workers during the crisis: contributions by social partners and public authorities”[8],

–   võttes arvesse oma raportit, mis käsitleb rändajate integreerimist, selle mõju tööturule ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise välispoliitilist mõõdet ELis (2012/2131(INI)),

–   võttes arvesse Eurofoundi 7. veebruari 2012. aasta aruannet „Recent policy developments related to those not in employment, education and training (NEETs)”[9],

–   võttes arvesse Eurofoundi 15. jaanuari 2013. aasta aruannet „Active inclusion of young people with disabilities or health problems”[10],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0275/2013),

A.  arvestades, et 2013. aasta juunis oli aktiivsete noorte hulgas 23,5% töötuid ning nende töötuse määr ulatus 10%-st või veelgi madalamalt (Austria ja Saksamaa) kuni 64,2%-ni (Kreeka), mis näitab märkimisväärseid geograafilisi erinevusi nii eri liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikides; arvestades, et kõige uuemad uuringud ja prognoosid näitavad, et mitmes liikmesriigis halveneb noorte olukord veelgi;

B.   arvestades, et alla 25-aastaste naiste töötus kasvab jätkuvalt ning on tõusnud 18,8%-lt 2009. aastal 22,1%-ni 2012. aastal ja viimaste kättesaadavate andmete kohaselt on see praegu 22,9%; arvestades, et üha laiemalt levivad sellised seisundid nagu lootusetus, enda isoleerimine ja töötamise vastu huvi kaotamine; arvestades, et noored naised on noorte meestega võrreldes tööturul endiselt kehvemas olukorras, ning arvestades, et see kahjustab märkimisväärselt Euroopa majanduskasvu potentsiaali, sest kõrge kvalifikatsiooniga naiste oskusi ei kasutata piisavalt;

C.  arvestades, et 2011. aastal oli 7,5 miljonit 15–24-aastat ning 6,5 miljonit 25–29-aastast noort, kes ei õppinud, käinud tööl ega olnud koolitusel (nn NEET-noored), nende hulgas ka vähem kaitstud rühmade esindajaid; arvestades, et sellel võivad olla rasked isiklikud ja sotsiaalsed tagajärjed, näiteks ebakindlad tööalased tulevikuväljavaated, vaesus, sotsiaalne tõrjutus või koguni vaimsed ja kehalised häired; arvestades, et lähitulevikus sellised probleemid tõenäoliselt suurenevad, ning arvestades, et nendel on raske finantsmõju liikmesriikide sotsiaalsüsteemidele;

D.  arvestades, et 14 miljoni mitteõppiva või mittetöötava noore olemasolu nõuab liikmesriikidelt ja ELi institutsioonidelt suuremaid jõupingutusi, et noori uuesti tööturule integreerida; arvestades, et Euroopa noortel on väga mitmesuguseid vajadusi ning seetõttu peavad noorte tööturule integreerimise meetmed olema sobitatud iga konkreetse rühma vajadustega ning võimaluse korral peaksid need hõlmama ka individuaalse hindamise meetmeid;

E.   arvestades, et 2011. aastal oli noorte tööturult kõrvalejäämisest põhjustatud majanduslik kahju liikmesriikides hinnanguliselt 153 miljardit eurot, mis vastab 1,2%-le ELi SKP-st[11]; arvestades, et see summa on tunduvalt suurem kui need hinnanguliselt 10 miljardit eurot, mida oleks vaja noortele kahe miljoni töökoha loomiseks[12]; arvestades, et see kujutab endast pikaajalist rasket sotsiaalset ja majanduslikku koormat ELile tervikuna;

F.  arvestades, et praegu mitmest liikmesriigist järsult suureneva inimeste väljarände puhul on noorte tööpuudus oluline väljarännet soodustav tegur; arvestades, et vaid väga väike osa nendest, kes otsustab liikumise ja väljarände kasuks, teeb seda vabatahtlikult – pigem on see reaktsioon majanduslikule sundvajadusele;

G.  arvestades, et EL vajab majanduskasvu ja tööhõive kasvu saavutamiseks ning sisenõudluse suurendamiseks suuri investeeringuid; arvestades, et liikmesriikides lühiperioodi majandusolukorra ja tööturgude olukorra märgatavaks parandamiseks on vaja investeeringute paketti, mille maht on 2% ELi SKP-st; arvestades, et selline meede aitaks eelkõige noori kui kriisist enim mõjutatud rühma;

H.  arvestades, et noored on enamiku muude rühmadega võrreldes majanduskriiside ajal eriti ebasoodsas olukorras; arvestades, et paljude noorte jaoks võib praegune töötus kujuneda pikaajaliseks töötuseks, mis suurendab märgatavalt sotsiaalse tõrjutuse ohtu; arvestades, et sellel on murettekitavad tagajärjed noortele, kuna see alandab nende enesehinnangut, takistab ambitsioonide teostamist, kahandab sissetulekut ja karjääriväljavaateid ning lükkab edasi võimalused alustada iseseisvat elu, sealhulgas võimaluse luua perekond, ning järelikult on sellel murettekitavad tagajärjed ka ühiskonnale, kuna see mõjutab nii lühiajaliselt kui ka pikas perspektiivis negatiivselt Euroopa sotsiaalset, majanduslikku ja demograafilist olukorda ning suurendab tõenäosust, et tänased noored on vanas eas vaesed, sest nad ei suuda töötamise ajal teha pensionimakseid;

I.    arvestades, et EÜ asutamislepingu artikkel 13 annab ühenduse eraldi volituse võidelda soo, rassilise või etnilise kuuluvuse, usundi või uskumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu; arvestades, et hoolimata 27. novembri 2000. aasta direktiivist 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, kannatavad noored naised tööturule sisenemisel endiselt vanusest ja soost tingitud diskrimineerimise all;

J.    arvestades, et vaatamata noorte üldisele suurele tööpuudusele on ELis täitmata umbes neli miljonit töökohta[13], sest töötute oskused ei vasta vabadel töökohtadel nõutavatele oskustele; arvestades, et teatavates valdkondades, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teadus- ja arendustegevus, on püsiv ja üha suurenev nõudmine kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele, mida ei suudeta rahuldada;

K.  arvestades, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon soovitas ELis noortegarantii täielikuks rakendamiseks 21 miljardi euro suurust eelarvet, mis võrdub 0,5%-ga euroala kulutustest;

L.   arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” raames on EL otsustanud tõsta haridustaset, vähendada koolist väljalangemise määra aastaks 2020, nii et see langeks alla 10%, tõsta 30–34-aastaste kolmanda taseme hariduse või samaväärse hariduse omandamise määra vähemalt 40%-ni ning suurendada 20–64-aastaste tööhõive määra 75%-ni;

M.  arvestades, et kriisi tõttu on suurenenud ebakindla töökohaga inimeste, eriti noorte hulk ning paljud täisajaga töökohad on asendatud töötamisega lühiajalise lepingu alusel, osalise tööaja ja tasustamata tööga;

N.  arvestades, et üha rohkem noori on sunnitud tasustatud praktika asemel tegema tasuta praktikat, mis on diskrimineeriv nende suhtes, kelle rahaline olukord on kehvem; arvestades, et praktikantide odava tööjõuna ärakasutamise probleemi tuleb tunnistada ning seetõttu on vaja luua praktika kvaliteediraamistik;

O.  arvestades, et VKEd ja mikroettevõtjad, kes on majanduskasvu kindlustamisel ja töökohtade loomisel ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisel kandvaks jõuks, on majanduskriisi tõttu kaotanud enam kui 3,5 miljonit töökohta ja vähendanud märgatavalt uute töötajate värbamist, ning et töökohtade sulgemine on mõjutanud kõiki töötajaid ja kõige rängemalt noori;

P.   arvestades, et noortel on õigus oma oskustele vastavale kvaliteetsele tööhõivele; arvestades, et kvaliteetne tööhõive on Euroopa noorte väärikuse ja iseseisvuse seisukohast ülimalt tähtis;

Q.  arvestades, et 2008. aastal ilmnenud majanduskriis on tööturul negatiivselt mõjutanud nii nõudlust kui ka pakkumist, mille tõttu väljavaated tööd leida on muutunud tunduvalt ebakindlamaks ning kõikide töötute inimeste jaoks on oluline saada rohkem teavet töö leidmise võimalustest; arvestades, et haridus, koolitus ja oskuste arendamine on sageli kättesaamatu kõige halvemas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas puuetega noortele;

R.   arvestades, et mõnedes liikmesriikides käibivad duaalsed haridussüsteemid, kus klassis toimuv õppetöö on ühendatud kutseõppega ning kus on kombineeritud akadeemilise ja kutseõppe kraadikursused, on praktilise suunitluse tõttu osutunud kriisi ajal eriti väärtuslikuks; arvestades, et Euroopa Komisjon on korduvalt märkinud, et hästi toimivad duaalsed haridussüsteemid suudavad tagada pideva kvalifitseeritud töötajate ettevalmistamise ning noorte töötuse püsimise madalal tasemel;

S.   arvestades, et täisajaga õppest tööturule üleminek on noorte elus pöördepunkt, millel on otsustav mõju nende karjääriväljavaadetele, kogu võimalikule tulevase töötasule ja sotsiaalsele olukorrale pikas perspektiivis; arvestades, et selles seoses on hariduspoliitika lahutamatu tööturupoliitikast;

T.   arvestades, et 2008. aastal alanud majanduskriis on negatiivselt mõjutanud nõudlust ja pakkumist tööturul, mille tõttu väljavaated tööd leida on muutunud tunduvalt ebakindlamaks ning oluline on silmas pidada liikmesriikide investeeringuid töökohtade loomisse, koolitusse ja haridusse; arvestades, et kriisi tagajärgede hulka võib kuuluda sotsiaalsete konfliktide ja rahutuste suurenemine;

U.  arvestades, et tööhõivebüroodel on tööturul täita väga tähtis osa ja seetõttu peavad nad järgima kõrgeid kvaliteedinõudeid, mille täitmist pädevatel asutustel tuleb kontrollida; arvestades, et need kvaliteedinõuded ja nende kontrollimise nõue peavad kehtima ühtviisi nii riiklike kui ka eratööhõivebüroode kohta;

V.  arvestades, et osaliselt võib tööpuuduse probleemi olla võimalik lahendada kvaliteetsete kutseharidus- ja koolitussüsteemide väljaarendamisega, kus oleksid kõrge kvalifikatsiooniga õpetajad ja koolitajad, uuenduslikud õppemeetodid, kvaliteetne infrastruktuur ja rajatised, tugev seostatus tööturuga ning mis avaksid võimaluse õppimist ja koolituse saamist jätkata;

W. arvestades, et noored moodustavad 40% ajutiste lepingutega töötajatest, kuid vaid 13% kogu töötajaskonnast, ning iga viies noor kardab töökohta kaotada;

X. arvestades, et mõnes liikmesriigis võib täheldada lõhe suurenemist koolilõpetajate oskuste ja tööturul nõutavate oskuste vahel;

Y.  arvestades, et tööturu nõuete arvessevõtmine ei tohiks takistada lapsi omandamast võimalikult laialdasi alusteadmisi, sest see on parim viis tagada, et nad suudavad tööturul ja elus raskustega kohaneda; arvestades, et enamik uuringuid näitab, kui tähtis on anda esimestest kooliaastatest alates kvaliteetset haridust, et vältida varajast koolist väljalangemist ja tagada, et ka kõige ebasoodsama sotsiaalse taustaga lapsed täielikult kooliellu kaasataks;

Z    arvestades, et haridusressursside avatus parandab hariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja võrdsust ning soodustab infotehnoloogia ja uue tehnoloogia kasutamise abil interaktiivset, loovat, paindlikku ja personaliseeritud õppeprotsessi; arvestades, et elukestvat õpet toetav avatud haridus suurendab pikaajalise tööhõive võimalusi;

AA. arvestades, et nii kooliõpetajad kui ka ülikoolide õppejõud peavad tegelema ennenägematute probleemidega, mida tekitab kiiresti muutuv ülemaailmne majanduskeskkond, kus noortele hea hariduse ja tööhõive tagamiseks on oluline arendada uusi oskusi ja pädevusi, võtta omaks innovatiivne lähenemisviis ja kaasaegsed õpetusmeetodid;

AB. arvestades, et 60% ülikoolilõpetanutest on naised, kellele antakse sageli madalamat kvalifikatsiooni eeldavad või alatasustatud töökohad; arvestades, et sooline vahetegemine mõjutab naiste olukorda nii väljaspool tööd kui ka töötingimuste osas, mille tulemuseks on erinevus palga suuruses (praegu 16,2% vähem) ja pensioni suuruses;

AC. arvestades, et paindlikkuse nõue ja töösuhete ebakindlus mõjutavad rohkem naiste kui meeste tööhõivet: 2012. aasta kolmandas kvartalis moodustasid naised 15–24-aastaste vanuserühmas ligikaudu 60% kõikidest osalise tööajaga töötajatest ning samas vanuserühmas moodustasid naised 64% kõikidest ajutistest töötajatest, kellel on kolmanda taseme haridus (kõrgkoolidiplom ja kraadiõpe);

AD. arvestades, et hoolimata ELi toimimise lepingu artiklist 19, 27. novembri 2000. aasta direktiivist 2000/78/EÜ ja 5. juuli 2006. aasta direktiivist 2006/54/EÜ kannatavad noored naised tööturule sisenemisel endiselt vanusest ja soost tingitud diskrimineerimise all; arvestades, et vähem kaitstud ühiskonnarühmadesse, sealhulgas etniliste vähemuste hulka kuuluvatel naistel on raskem ametlikule tööturule pääseda;

AE. arvestades, et emadus takistab sageli noorte emade pääsemist tööturule ning suurendab seega soolist ebavõrdsust tööhõives;

AF. arvestades, et noorte tööhõivemeetmed tuleb siduda kooskõlastatud ning tulevikule ja investeeringutele orienteeritud makromajanduse strateegiaga, mis võimaldab tagada tingimusi jätkusuutlike 21. sajandi töökohtade loomiseks ning tõhusaks üleminekuks hariduse omandamiselt tööturule;

1.   rõhutab, et riiklikud ja EL poliitilised meetmed noorte tööhõive parandamiseks peaksid olema omavahel seostatud ja üksteist vastastikku võimendavad ning nendes tuleks erilist rõhku panna kvaliteetsele (kutse-) haridusele, koolitusele ja töökogemuste andmisele, võimaldades noortel sellega saada püsivat heatasemelist tööd; rõhutab, et võimaluste loomine õiglaselt tasustatud praktika sooritamiseks ja üldkasulikuks vabatahtlikuks tööks aitab noortel osaleda ühiskonnale olulises tegevuses ja omandada töökogemusi;

2.   peab kahetsusväärseks, et olemasolevad kriisimeetmed, mis on suunatud avalike kulutuste vähendamisele kriisiriikides, on näidanud juba otsest negatiivset mõju noortele kärbete tõttu, mida on tehtud hariduse, töökohtade loomise ja tugiteenuste alal;

3.   rõhutab, et noored töötud on pärit väga mitmesugustest rühmadest ja seetõttu on vaja neid liigitada nende vajaduste ja võimete järgi, et võetavaid meetmeid saaks tulemuslikumalt rakendada; on seisukohal, et tuleb kindlaks teha põhioskused, mis võimaldaksid nendel noortel pääseda kiiremini tööturule ning saada stabiilsemat ja püsivamat tööd. on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele noortele, kellel ei ole kvalifikatsiooni ja kes ei õpi ega tööta ega osale koolitusel;

4.   palub, et komisjon ja need liikmesriigid, kus noorte tööpuudus ületab piirkonniti 25%, töötaksid üheskoos välja aastase abikava noorte tööpuuduse leevendamiseks, luues töökohad vähemalt 10%-le töötutele noortele;

5.   rõhutab vajadust aktiivse, tervikliku ja seostatud tööturupoliitika järele, mis oleks suunatud töökohtade loomisele ja hõlmaks erimeetmeid noorte jaoks, et ühelt poolt vältida olemasolevate ressursside raiskamist ja teiselt poolt vähendada noorte tööpuudust, mitte seda n-ö ringlusse panna; kutsub liikmesriike üles uurima teiste liikmesriikide üksikute parimate tavade rakendatavust oma tööturul ning võtma asjakohaseid meetmeid noorte töötuse vastu võitlemiseks; tõstab esile kutseharidus- ja kutsekoolitussüsteeme ning duaalseid haridussüsteeme kasutavate riikide häid kogemusi koolist tööellu ülemineku toetamisel, mille abil saab tasandada lõhet koolis omandatud oskuste ja tööturu nõudmiste vahel; rõhutab, et komisjoni ülesanne on sedalaadi jõupingutusi aktiivselt toetada, ning palub komisjonil regulaarselt aru anda liikmesriikide tegevusest kutseõppesüsteemide reformimisel; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata suures sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele haavatavatele rühmadele, sealhulgas noortele, kes ei tööta ega õpi (NEET-noored);

6.   palub komisjonil koguda noorte koolitamisega seotud edulugusid ja avaldada need käsiraamatuna teistes liikmesriikides kasutamiseks;

7.   palub komisjonil koostada aastaaruande liikmesriikide kutseõppesüsteemide reformimise kohta, andes sellega pikaajalise struktuurilise panuse noorte tööalase konkurentsivõime tõstmiseks;

8.   kutsub komisjoni üles koostama kvalitatiivseid suuniseid kaasaegse duaalse haridussüsteemi loomiseks, lisades sellele nimekirja, mis sisaldab üldiselt määratletud olulisemaid mitteakadeemilisi kutsealasid Euroopas;

9.   rõhutab kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedistandardite ja juurdepääsetavuse parandamise tähtsust; rõhutab samuti keeleõppe tähtsust koolides ning kutsehariduses ja -koolituses;

10. rõhutab, et kõikide kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite, tööhõivetalituste, koolitus- ja haridusasutuste, üksikute tööandjate, valitsusväliste organisatsioonide ning eriti ka üliõpilas- ja noorteorganisatsioonide kaasamine on oluline nende paljude meetmete edukaks väljatöötamiseks, rakendamiseks ja kontrollimiseks, millega edendatakse terviklikul viisil noorte tööhõivet ja tööalast konkurentsivõimet; toonitab, et tööturu pidevalt muutuvatele vajadustele vastamiseks peavad noortele kestva ja kvaliteetse töö tagamise meetmed olema paindlikud; juhib tähelepanu vajadusele paindlike ja samal ajal kindlate lepinguliste suhete, tulemuslike taasintegreerimismeetmete ning ajakohaste sotsiaalkindlustussüsteemide järele;   rõhutab, et noorte varajane ametialane suunamine juba enne põhikooli lõpetamist on eriti oluline, kuna see eeldab, et lastevanemad ja kool parandavad oma suutlikkust õpilasi nende haridustee ja hilisema karjääri valikul abistada ja nõustada;

11. kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et teha loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnad oma haridusprogrammides prioriteetseks, et olla valmis vastama eeldatavatele tulevikusuundumustele tööturul;

12. rõhutab kollektiivläbirääkimiste tähtsat osa noorte töötajate töötingimuste edendamisel ja parandamisel;

13. tunnistab, et õigetesse oskustesse investeerimine on oluline tegur, mis aitab liikmesriikidel uuendusi teha ning taastada oma konkurentsivõime;

14. kutsub liikmesriike üles tunnistama kiirelt muutuvast globaalsest majanduskeskkonnast tulenevaid ennenägematuid probleeme, mille lahendamisega nii kooli- kui ka ülikooliõpetajad peavad tegelema; märgib, et noorte eduka harimise ja nende tööväljavaadete seisukohast on määrava tähtsusega uute oskuste ja pädevuskogumite, innovatiivsete lähenemisviiside ning kaasaegsete õpetamis- ja õppimismeetodite arendamine;

15. kutsub liikmesriike üles hariduse, kodanikuühiskonna ja kvaliteetsete noortealgatuste kaudu innustama ja toetama noorte, eriti noorte naiste osalemist demokraatlikus elus ning nende poolt nii olemasolevate kui ka uute vahendite kasutamist poliitikakujundamisele kaasaaitamiseks, soodustades sellega noorte arengut, heaolu ja sotsiaalset kaasamist;

16. on tõsiselt mures liikmesriikide eelarvekärbete pärast hariduse, koolituse ja noorsoopoliitika valdkonnas, mis võivad viia selleni, et noored jäävad kõrvale nii haridusest kui ka tööturult, ning tuletab meelde, et eelarveeraldised haridusele ja koolitusele kujutavad endast vajalikku ja väga väärtuslikku investeeringut tulevikku;

17. nõuab laialdasemat kutseharidust- ja koolitust õpetajatele, eelkõige kaasaegsete õppemeetodite ning uue tehnoloogia kasutamise osas; juhib tähelepanu sellele, et elukestev õpe algab väikelaste haridusest, ja rõhutab, et eelkõige tuleks mängulisel viisil edendada keeleoskusi;

18. tõstab esile komisjoni koostatud, ELis ja kolmandates riikides õppivatele täisõppeajaga magistriõppes üliõpilastele mõeldud ELi laenutagatiskava tähtsust, kuna see aitab veelgi hõlbustada noorte liikuvust ja ülikoolide mitmemõõtelist järjestamist;

19. on arvamusel, et arvestada tuleks kohalikke vajadusi ja territoriaalset eripära, et võimaldada integreeritud territoriaalsete arengustrateegiate raames töökohtade kindlaksmääramist, eelkõige innovatiivsetes sektorites, näiteks nn rohelistes valdkondades ja sotsiaalettevõtetes;

20. palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel koostada integreeritud territoriaalse arengu strateegiad, mis hõlmaksid koolituse ja tööhõive osa, alustades meetmetest haridussüsteemist varakult lahkumise vältimiseks, ning luua noortele tööhõivevõimalusi;

21. tunnistab teatavate piirkondade erakordselt keerulist olukorda, kus noorte töötuse määr on üle 25%; tervitab asjaolu, et ELi toetust noorte tööhõivele suurendatakse välja pakutud ELi noorte tööhõive algatusega, mille maksimaalne eelarve seitsmeaastaseks perioodiks (2014–2020) on 8 miljardit eurot; rõhutab samas, et ILO andmetel on Euroopa noortegarantii tõhusaks rakendamiseks on ainuüksi euroalal vaja 21 miljardi euro ulatuses vahendeid; peab õigeks, et selle noorte tööhõive algatuse jaoks tuleks erivahendid ning Euroopa Sotsiaalfondi asjaomased vahendid eraldada võimalikult varakult;

22. rõhutab kohese tegutsemise tähtsust noorte töötuse ja pikaajalise töötusega võitlemisel; rõhutab lisaks noortele pikaajaliste, püsivate ja kvaliteetsete töökohtade tagamise vajadust;

23. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et noori mõjutavaid riiklikke õigusakte ja eriti tööhõivealase võrdõiguslikkuse direktiivil (2000/78/EÜ) põhinevaid riiklikke õigusakte ei kasutataks noorte töötajate sotsiaaltoetustele juurdepääsu takistavaks diskrimineerimiseks; on veendunud, et noorte töötajate ja ka tööandjate teadlikkuse tagamiseks õigustest ja kohustustest, mis neile sellistest õigusaktidest tulenevad, on vaja palju rohkem ära teha;

24. kutsub liikmesriike üles ajakohastama oma piirkondlikke arengustrateegiaid, kajastades neis meetmeid tööhõive, sealhulgas noorte tööhõive edendamiseks;

25. tervitab nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) 28. veebruari 2013. aasta otsust nõustuda nõukogu soovitusega luua noortegarantii ning kutsub liikmesriike üle rakendama meetmeid noortegarantii süsteemi ambitsioonikaks rakendamiseks riigi tasandil; nõuab, et sihtrühmi laiendataks nii, et need hõlmaksid alla 30-aastasi noori, sealhulgas kõrgkooli lõpetanuid ja neid, kes lahkuvad õppesüsteemidest kutsetunnistuseta; õhutab, et kõnealuse meetme edu sõltub paljuski väga erinevatest poliitilistest teguritest ja raamtingimustest, nagu asjakohane haridusse ja koolitusse investeerimine, infrastruktuur, tööhõivetalituste suutlikkus, üliõpilaskohtade ja ülikooli lõpetanute õppekohtade olemasolu, väljaõppe- ja praktikakohtade kvaliteet ning töökohtade loomist soodustav üldine poliitika; nõuab asjakohaste järelmeetmete rakendamist liikmesriikide riiklike reformiprogrammide kaudu ja Euroopa poolaasta raames, et hõlbustada riikide noortegarantii süsteemide jälgimist, hindamist ja järjekindlat parandamist; rõhutab, et noortegarantii süsteemid tuleb siduda riikliku tööturupoliitika laiema raamistikuga;

26. annab liikmesriikidele teada, et Euroopa Parlament kavatseb jälgida tähelepanelikult kõiki liikmesriikide samme noortegarantii rakendamisel, ning kutsub noorteorganisatsioone üles andma parlamendile ajakohastatud teavet oma analüüside kohta liikmesriikide meetmetest;

27. kutsub riikide parlamente koos noorteorganisatsioonidega üles panema oma riigi valitsust noortegarantii elluviimise eest vastutama ning tagama, et astutaks tõsiseid samme kindlustamaks, et iga noor (töötu või formaalsest haridusest lahkunu) saaks nelja kuu jooksul kvaliteetse töö, jätkuõppe, väljaõppekoha või praktikakoha pakkumise;

28. rõhutab, et töö ja vahendid, mis on suunatud noortegarantii rakendamisele, ei tohiks pärssida struktuurimuudatusi ja reforme, mis on vajalikud, et seada mõnes liikmesriigis haridussüsteem ja tööturg vastavusse tulevaste ülesannetega;

29. palub komisjonil näha oma programmides ette spetsiaalsed meetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks, järgides integreeritud üldist tegevuskava, mis on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusega „Noorte liikuvus”;

30. tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustust täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärk tagada nii naiste kui meeste puhul 75% tööhõive, ning hoiatab, et praegune noorte töötuse määr võib jätta terve põlvkonna naisi tööturult eemale, mis suurendab nende „nähtamatust” ja kaitsetust;

31. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima kõiki noorte tööpuudusega võitlemise meetmetega (sealhulgas noortegarantii elluviimine) seotud andmeid ja need avalikustama, koostama eri liikmesriikide kohta piirkondlikku statistikat ja pöörama erilist tähelepanu soolisele mõõtmele;

32. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel välja töötada täpsed kvaliteedistandardid ja indikaatorid riikide noortegarantii süsteemide väljakujundamise kohta ning tõhustada toetust kõikidele noortegarantii rakendamise seisukohast olulistele osalistele, nagu riigisisesed sotsiaalpartnerid, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, tööhõivetalitused ning haridus- ja koolitusasutused; nõuab, et noortegarantii süsteeme toetataks finantsstiimulitega, sealhulgas soodustustega riigihangetes, ning et rahastataks kohapeal toimuvat koolitust, mis aitab ettevõtetel pakkuda kvaliteetset püsivat tööd ja koolitust, sealjuures on tegemist efektiivse ja kindlasuunalise investeeringuga noorte inimeste potentsiaali arendamisse; rõhutab, et ettevõtetel on eriline vastutus selliste pakkumiste võimaldamise eest;

33. kutsub komisjoni ja liikmesriike koostöös noorte sidusrühmadega ja Euroopa Parlamendiga töötama välja noorte tööhõive tegevuskava, milles määratletakse lühikese, keskmise ja pika aja meetmed; kahetseb, et käimasolevas debatis esitatakse pikaajalisi meetmeid lühiajaliste lahendustena; rõhutab, et lühikeses perspektiivis tuleks keskenduda kriisi vahetule leevendamisele nii tööturul kui ka väljaspool seda olevate noorte jaoks, pannes rõhku elatise kindlustamisele ja tööturul valikuvõimaluste loomisele; rõhutab, et investeeringud haridusse ja koolitusse, töökohtade loomisse, väljaõppeprogrammidesse ning tööandjatele suunatud algatustesse on peamiselt keskmise, aga ka pika perspektiivi meetmed, mis tuleb kõigi osapoolte vahel kindlalt kokku leppida ning mida tuleb käigus hoida vähemalt viis aastat; rõhutab, et eriti duaalse haridussüsteemi rajamine, väljaõppekohad, koolitus töökohal ning noorte integreerimine tööturule on pikaajalised meetmed, mida on vaja rakendada senisest pikema aja jooksul;

34. soovitab duaalse koolitussüsteemiga liikmesriikides peaks olema n-ö alternatiivsete väljaõppekohtade süsteem – üks noortegarantii süsteem, mis toimib kutsekoolituse vormis rohkem kui ühe tööandja osalusel, olles mõeldud nendele kuni 18-aastastele noortele, kes ei leia endale väljaõppekohta; märgib, et duaalse koolitussüsteemita riikides tuleks võtta meetmeid asjakohaselt kohandatud süsteemi rakendamiseks;

35. rõhutab, et eri vanuserühmadele tuleb tööhõive küsimuste lahendamiseks erinevalt läheneda, keskendudes nooremate rühmade puhul tööturule sisenemisele ning vanemate puhul töökohakindluse ja sotsiaalkindlustuse parandamisele;

36. kutsub komisjoni ja liikmesriike soodustama töö ja hariduse valdkonna lähendamist, et oleks võimalik kujundada selliseid koolitusvorme nagu duaalne koolitus, kus teoreetilised teadmised seotakse praktiliste kogemustega, et anda noortele vajalikud üldoskused ja praktiline asjatundlikkus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima ka kutseharidust ja -koolitust ning tehnika- ja ettevõtlusalaseid õpinguid tutvustavate kampaaniate toetamisse;

37. kutsub Euroopa institutsioone näitama head eeskuju ja kõrvaldama oma veebilehtedelt tasuta praktikakohtade reklaamid ning maksma praktikandile miinimumtoetust vastavalt selle piirkonna elukallidusele, kus praktika toimub;

38. kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele uusi kaasavaid ja kindlasuunalisi tööturumeetmeid, mis kindlustaksid noortele lugupidava kaasamise ning mõtestatud hõive, luues näiteks inspireerivaid võrgustikke ja rahalist abi hõlmavaid praktikavõimalusi, mis annavad praktikandile võimaluse ümber asuda ja elada praktikakoha lähedal, rahvusvahelisi karjäärikeskusi ning noortekeskusi individuaalseks juhendamiseks, kus käsitletaks eelkõige selliseid küsimusi nagu praktikaga seotud juriidiliste aspektide ühine korraldamine ja teadlikkus neist;

39. kutsub liikmesriike üles koostama koos kõikide asjaomaste toimijate ja sidusrühmadega uusi NEET-noortele suunatud konkreetseid teavitusstrateegiaid, milles oleksid kood tõhusad moodused koolist väljalangenud noorte tagasitoomiseks kooli või tööle; kutsub liikmesriike sellega seoses üles esitama Euroopa poolaasta raames ettepanekuid selle kohta, mil moel nad saavad NEET-noori noortegarantii ja muude vahendite abil paremini integreerida; rõhutab vajadust suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja osalemist, soodustades elukestvat õpet ning muutes sotsiaalkindlustussüsteeme kaasavamaks ja aktiveerivamaks; nõuab, et kõrvaldataks praktilised ja logistilised takistused, millega puutuvad tööturule sisenemisel kokku need noored, kellel on keerukamad vajadused või puuded;

40. kutsub liikmesriike üles tugevdama jõupingutusi koolist väljalangemise vähendamiseks, et saavutada 2012. aastaks strateegia „Euroopa 2020” eesmärk, et väljalangejaid ei oleks üle 10%; kutsub liikmesriike üles kasutama eri meetmeid, et võidelda koolitee katkestamise ja kirjaoskamatuse vastu, näiteks järgmisi meetmeid: õpilaste arvu vähendamine klassis, abi pakkumine õpilastele, kes ei saa rahalistel põhjustel kohustuslikku haridust omandada, suurema rõhu asetamine õppekava praktilistele aspektidele, juhendajate ametikohtade sisseseadmine kõikides koolides, kooli pooleli jätnute kohese jälgimise sisseseadmine; toob näitena Soome, kus on saavutanud väljalangejate arvu vähendamisel edu sellega, et õpilastega uuritakse ühiselt uue suuna valimise võimalusi; kutsub komisjoni üles koordineerima parimate tavade projekti;

41. märgib, et juba väikelaste hariduses saab panna aluse edukale koolis õppimisele, ning rõhutab just sellega seoses õpetajate pedagoogilise väljaõppe ja erialase täienduskoolituse suurt tähtsust;

42. arvestades kriisist tingitud erandlikke sotsiaalseid tingimusi, kutsub liikmesriike üles edendama vähem kaitstud ühiskonnarühmadesse kuuluvate õpilaste jaoks strateegiliste, muu hulgas ka majanduslike stiimulite väljatöötamist, mis toetaksid keskhariduse omandamist;

43. rõhutab, et oluline on üliõpilaste ühiselamute kvaliteetse avaliku võrgustiku olemasolu;

44. toetab programmi „Erasmus kõigile” loomist ning noori käsitleva eraldi peatüki ja vastava eelarverea loomist, mis hõlmaks suuremat toetust neile, kes on noorsootöös aktiivsed nii institutsioonide tasandil kui ka väljaspool institutsioone; on arvamusel, et oskuste, eriti valdkondadevaheliste oskuste (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja keelte valdkond) omandamine näiteks välismaal õppides, töötades või vabatahtlikuna tööd tehes, võib soodustada noorte inimeste aktiivset osalemist ühiskonnas ja seega Euroopa integratsiooni ning võib parandada noorte väljavaateid tööturul, samuti suurendada töötajate üldist liikuvust kogu liidu ulatuses;

45. rõhutab tähtsat osa, mida peaks noorte tööpuuduse vastu võitlemise etendama Euroopa Sotsiaalfond, ning kutsub liikmesriike ja kõigi rakenduskavade korraldusasutusi tagama selle eesmärgi saavutamisele suunatud meetmete kavva võtmise;

46. kutsub liikmesriike üles rakendama riiklikes noortegarantii süsteemides ette nähtud meetmeid, võttes nende meetmete ettevalmistamise, kavandamise ja rakendamise kõikides etappides arvesse ka soolist mõõdet; kutsub liikmesriike üles looma asjakohaselt koolitatud töötajatega tööhõivekeskusi, mis suudaksid tulemuslikult ellu viia teadlikkuse tõstmise poliitikat ja pakkuda erimeetmeid naistele ning ühtlasi vältida pikaajalist töötust ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu;

47. rõhutab, et noortegarantii rakendamine nõuab palgateemaliste kollektiivläbirääkimiste respekteerimist ja võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte järgimist;

48. rõhutab, kui tähtis on, et noored omandaksid üldisi oskusi, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, juhtimisoskused, kriitiline mõtlemine, keelteoskus ja ettevõtlusega seotud oskused, muuhulgas välisriikides õppimise teel, et parandada nende väljavaateid tööturul ja kohanemisvõimet tööturu tulevaste muutustega; kutsub liikmesriike üles niisuguseid oskusi õppekavades rohkem tähtsustama;

49. tunnistab raskusi, mida noored kogevad oma ettevõtte loomisel ja arendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama noori ettevõtjaid ja noori füüsilisest isikust ettevõtjaid, soodustades ja lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisvahenditele, vähendades nende halduskoormust, revideerides pankrotiseadusi ning luues üldisi soodustingimusi, mis peaksid hõlmama tõhusat nõustamist, juhendamist ja ettevõtlusinkubaatorite võimaldamist;

50. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et ergutada, edendada ja toetada noorte naiste idufirmasid ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, pakkudes neile koolitust ja nõustamist ning muutes kergemini kättesaadavaks soodsate tingimustega laenud ja mikrolaenud ning maksusoodustused, eelkõige VKEde puhul;

51. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et võidelda stereotüübi vastu, et ettevõtlus on riskantne tegevus, kus valitsevad mehed; rõhutab, et naiste tööturupositsiooni üldiseks tugevdamiseks ja ettevõtluse tulemuslikumaks edendamiseks tuleks võtta meetmeid naisettevõtjate piirkondliku ja rahvusvahelise koostöö toetamiseks ning soodustada platvormide võrgustiku loomist parimate tavade ja kogemuste vahetamiseks;

52. toetab noorte hulgas füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise edendamise raames Euroopa mikrokrediidirahastule „Progress” välja pakutud järeltulijat, mis kaasatakse sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi (2014–2020), et paremini vastata nõudlusele, kaasa arvatud nende noorte puhul, kes loovad väikeettevõtteid, sealhulgas üliõpilaste puhul, kes asutavad idufirmasid; tunnustab Euroopa Investeerimispanga kindlat lubadust pöörata erilist tähelepanu investeeringutele, millega parandatakse produktiivsete töökohtade kättesaadavust noortele; rõhutab, et tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kõik kolm allprogrammi pakuvad mooduseid noorte tööpuudusega võitlemiseks;

53. toonitab, et kuigi internetimajandus loob 2,6 töökohta iga „võrguvälise” töökoha kohta, on oluline, et noored looksid oma programmeerimise, kujundamise või sotsiaalturunduse alastest e-oskustest lähtudes töökohti, kasutades olemasolevaid Euroopa ja riiklikke rahastamisvahendeid;

54. nõuab nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ambitsioonikat terviklikku poliitilist lähenemisviisi hariduse, väljaõppe, tööhõive ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisega ning tööalase liikuvusega seotud algatustele, mis puudutab terviklikul viisil kõiki noori kõikidel erinevatel tasanditel; kutsub liikmesriike üles konsulteerima laialdaselt õppeasutuste ja muude haridusasutustega, et kohandada nende õppe- ja koolituskavasid paremini tööturu nõuetega; tulevast programmitöö perioodi (2014–2020) silmas pidades soovitab komisjonil teha põhjalik analüüs 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil hariduse, koolituse ning noorte töötuse vastu võitlemise alal rakendatud ELi programmidest ja rahastamisallikatest ning teavitada sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu; toonitab, et noorte tööpuudus on seotud nõrga majanduskasvuga enamikus liikmesriikides; rõhutab seetõttu kiireloomulist vajadust tähtsustada töökohtade loomist soodustavat majanduskasvu, millest oleks kasu ka noortele, ning võidelda struktuursete takistustega noorte sisenemisel tööturule;

55. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut Euroopa Noortekorpuse programmi kohta eesmärgiga anda alla 30-aastastele noortele kogu Euroopas võimalus teha mõnes teises liikmesriigis kuni kolme kuu jooksul vabatahtlikku tööd; märgib, et Euroopa Noortekorpuse mõte on anda noortele võimalus kasutada ja uuendada oma hariduslikke ja sotsiaalseid oskusi ning suurendada noorte teadmisi teisest liikmesriigist ja edendada ELis sõprust ja integratsiooni; rõhutab, et noortekorpuse öö peab olema vabatahtlik ja tasustamata ega tohi asendada külastatavas riigis olemasolevaid töökohti; usub, et Euroopa Noortekorpus tuleks luua avaliku ja erasektori partnerlusena, eesmärgiga luua programm, mille kaudu noortel on võimalik saada individuaalset toetust, mis katab maksimaalselt kolme kuu jooksul reisi- ja elamiskulud;

56. on seisukohal, et haridus- ja/või õppeasutused peavad tagama oma (üli)õpilastele haridust täiendava õppepraktika valitud valdkonnas kogemuste omandamiseks, et kinnistada nende teadmisi ja soodustada kohanemist tööga;

57. kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtjate ja haridussektori koostööd ning tugevdama nende partnerlust kõigil tasanditel, et õppekavasid paremini tööturu nõudmistega seostada, näiteks laiendades valdkondlikke oskusühendusi ja teadmusühendusi;

58. rõhutab kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi parandamise olulisust selleks, et leida õige tasakaal hariduse ja tööturu nõudmiste vahel; on seisukohal, et kutsehariduse ja -koolituse edendamine ei tohiks toimuda kõrghariduse arvel; rõhutab, et tuleb parandada kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse vahelist suhtlust ja kutseharidusest kõrgharidusse suundumise võimalusi; rõhutab, et õppekavad tuleb muuta paindlikumaks, et hõlbustada noorte juurdepääsu tööturule ning et tööturu muutustega saaks tulevikus paremini kohanduda;

59. kutsub komisjoni üles esitama oma varasema ettepaneku põhjal Euroopa ametipraktika ja õpipoisiõppe kvaliteediharta kohta[14] ametipraktika kvaliteediraamistikku, mis sisaldaks kvaliteetse praktikakoha määratlust koos kriteeriumidega sobiva tasu, töötingimuste ning tervisekaitse- ja ohutusstandardite kohta; kutsub liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles tagama ametipraktika piisavad kvaliteedistandardid ja kindlustama, et ametipraktika kujundatakse noorte inimeste vajadustest lähtuvalt, et nad saaksid vajalikke oskusi arendada, koos kohustusliku järelevalvega, ning tagama töölesuunamise kvaliteedistandardid, muu hulgas selleks, et ära hoida noorte inimeste ärakasutamist odava asendustööjõuna; rõhutab, et kõnealuseid standardeid tuleb aktiivselt edendada ja teadlikkust nende kohta tuleb tõsta;

60. kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu noorte suurele töötusele rändajate seas ning seadma tööturule integreerimise ja integratsioonipoliitika süvalaiendamise teema esmatähtsale kohale, sest tööhõive on eduka integratsiooni alus; rõhutab, et arvesse tuleks võtta noorte rändajate raskusi seoses ametialase suunamisega ning noorte rändajate integreerimise üle ühiskonda tuleks teha järelevalvet ja seda tuleks hinnata;

61. palub komisjonil, liikmesriikidel ja Euroopa sotsiaalpartneritel lähtuda 2013. aasta juulis käivitatava Õpipoisiõppe Liidu arendamisel tulevikku vaatavast käsitusest ning toetada ka Euroopa, riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke kampaaniaid, mille eesmärk on muuta kutseharidusega seotud ettekujutusi; on veendunud, et see liit peaks korrapäraselt korraldama arutlusi kõikide asjakohaste Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega, et arutada Euroopa õpipoisistrateegia järelevalvet; rõhutab, et tuleks ette näha juurdepääs rahastamisele piiriülese väljaõppe lihtsustamiseks, mis võimaldab ettevõtetel ja sotsiaalpartnerite organisatsioonidel olla kaasatud duaalsete haridussüsteemide loomisse;

62. kutsub liikmesriike kokkuleppel komisjoniga üles võtma meetmeid ja tegema soodustusi praktikalepingute osas ja alla 35-aastaste noorte asutatud idufirmade puhul;

63. rõhutab vajadust tugevdada sotsiaalpartnerluse raamistikku ning äriühingute ja ettevõtete sotsiaalset vastutust, et nad saaksid paremini arvesse võtta kvaliteetse ametipraktika ja õpipoisiõppe hartat ning noortegarantiid;

64. palub komisjonil ja liikmesriikidel näha programmitöö perioodi 2014–2020 kohta otsuste tegemisel ette rangemad ja mõõdetavad kriteeriumid struktuurifondide eesmärkide seadmiseks, jälgimiseks ja hindamiseks ning püstitada noorte tööpuudusega võitlemiseks konkreetsed eesmärgid, mis peaksid olema mõõdetavad ka soolist mõõdet arvestades (ajavahemikul 2007–2011 oli struktuurifondidest toetuse saajate seas naisi 52 %);

65. kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa struktuurifondide edasist kohandamist, et pakkuda täiendavat toetust noorte naiste koolituse, nende tööle juurdepääsu ja lastehoiu kättesaadavuse valdkondades;

66. on veendunud, et Euroopa ühtekuuluvuspoliitika, mis tugevdab ja täiendab liikmesriikide jõupingutusi majandustegevuse taaselustamiseks ja tööhõive edendamiseks nende territooriumil, on üks ELi tähtsaid vahendeid selleks, et aidata liidul praegusest olukorrast välja tulla, kuna see poliitika juhib ja suunab vajalike struktuurireformide elluviimist, koondab investeeringuid kõige tähtsamatesse meetmetesse, et maksimeerida investeeringute mõju piirkondade või liikmesriigi sotsiaalmajanduslikule olukorrale, stimuleerib majandust ja aitab luua uusi töökohti noortele; kutsub seepärast liikmesriike üles kasutama täielikult ja koordineeritult ära kättesaadavat ELi rahastamist (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond, EAFRD ja EMKF), mis võimaldab noortele aktiivset osalemist majanduses ja ühiskonnas; toonitab, et tuleb arvestada piirkondlike eripäradega, sest need võivad suunata noorte algatuste edu või läbikukkumist kogu ELis ja eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevates ja äärepoolseimates piirkondades, kus investeeringud on vajalikud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks;

67. innustab liikmesriike toetama noorte tööhõivevõimalusi kohalikul tasandil ja täiendama seda vastavat soovi omavate noorte töötajate liikuvuse hõlbustamisega teistesse ELi riikidesse ja mujale maailma[15]; nõuab meetmeid, mis parandaksid nende koolitust ja kogemusi, sh piiriülese õpipoisiõppe, ametipraktika ja internatuuri ees praegu seisvate takistuste kõrvaldamist; soovib näha täiendavaid edusamme kvalifikatsioonide ja oskuste vastastikuse tunnustamise ning riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide, eriti pensionisüsteemide tõhustatud kooskõlastamise suunas ning märkimisväärsete investeeringute tegemise jätkamist keeleõppesse juba varasest east;

68. kutsub liikmesriike üles riikide noortegarantii strateegiate olulise osana jätkama mõjusate avalike tööhõivetalituste reformimise ja arendamise protsessi, et tõhustada noortega seotud tegevust ja käsitusi; rõhutab vajadust juurutada EURESi reformid, et viia tööotsijad ja töökoha vahetajad hõlpsalt kokku olemasolevate vabade töökohtadega, tõsta teadlikkust EURESist, sh selle nõustamisvõrgustikust, ning suurendada selle nähtavust ja kättesaadavust karjäärinõustamissüsteemina, mis aitab tudengitel saada olemasolevatest töövõimalustest rohkem teadlikumaks; toonitab vajadust tugevama kooskõlastamise järele EURESi ning muude kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud portaalide ja teenuste vahel (näiteks „Minu esimene EURESi abil saadud töö”, Europe Directi teabepunktid või Euroopa VKE ettevõtlusvõrgustik), et saavutada pakutavate teenuste suurem tõhusus ja mõju; väljendab heameelt avalike tööhõivetalituste juhtide töö üle ja toetab selle institutsionaliseerimist;

69. noorte rändevooge käsitlevate konkreetsete arvude puudumisel kutsub liikmesriike üles looma sellise liikumise uurimise, seire ja hindamise mehhanisme, mida oleks võimalik EURESisse üle kanda, et selle nähtusega paremini tegeleda;

70. rõhutab samuti, et on tähtis tõsta noorte inimeste teadlikkust avalike tööhõivetalituste raames pakutava nõustamise kasutamise suhtes, tugevdada partnerlust koolide ja ülikoolide vahel ning teha tööd selle nimel, et saavutada parem integreeritus EURESi võrgustikuga;

71. kutsub liikmesriike üles tunnustama vabaharidust ja mitteformaalset õpet ning haridust ja omandatud pädevusi koos muude kutsealaste kogemustega, et väärtustada oskusi, et noored saaksid tööturule edukaks sisenemiseks vastavalt nõudmistele paremini tõendada oma haridust ja pädevust;

72. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama kvalifikatsioonide tunnustamises liidu piires läbipaistvust ja ühtlustamist, eeskätt Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi, Europassi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku abil, et täielikult rakendada nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe tõendamise kohta ning eelkõige selleks, et tagada mitteformaalse ja informaalse õppe piiriülene tunnustamine; rõhutab, kui tähtis on nende algatuste õigeaegne rakendamine ja rakendamise kohta aruandmine;

73. rõhutab, et tuleb tegeleda nn ajude raiskamise probleemiga, sest kui kõrgelt kvalifitseeritud ja oskustega noored töötavad kohtadel, kus nad ei saa oma potentsiaali kasutada, siis tähendab see nende tegelike oskuste ja kvalifikatsiooni kasutamata jätmist, mis samal ajal avaldab neile sotsiaalses ja psühholoogilises mõttes negatiivset mõju;

74. tõdeb, et piiriülene tööjõu liikuvus võib osaliselt olla tõhus lahendus tööjõu nõudluse ja pakkumise kokkuviimiseks kogu liidus; palub liikmesriikidel samal ajal võtta kõik vajalikud meetmed, et ära hoida nn ajude äravoolu nähtust, ja kasutada selleks jätkusuutlikke meetmeid, mis tagavad tööhõivevõimalused suurte oskustega töötajatele nende oma liikmesriigis või piirkonnas;

75. näeb haridusest tööellu üleminekut üliolulise hetkena noore elus; rõhutab turvalist üleminekut soodustavate meetmete tähtsust; kutsub seepärast liikmesriike üles arendama välja personaalse karjäärinõustamise teenuseid ning tugevdama individuaalsetele vajadustele kohandatud suunamis- ja nõustamismeetmeid ning vahendusteenuseid juba keskkooli esimestest aastatest peale, et võimaldada noortel teha oma tulevase hariduse või kutsekoolituse suhtes teadlikke otsuseid, ning looma mehhanismid tehtud tööpakkumiste jälgimiseks ning nende noorte edasise töölemineku edukuse määra hindamiseks;

76. rõhutab sellise süsteemi väljatöötamise vajadust, kus iga teatud suurusega ettevõtja peab pakkuma duaalse koolitussüsteemi raames koolituskohti, välja arvatud juhul, kui ta on tõsistes majanduslikes raskustes, ning koolitatava koolituse lõppedes tööle võtma;

77. palub liikmesriikidel tagada, et noored inimesed saavad soovi korral tõhusat abi karjääri valikul, oma õiguste tundmaõppimisel ja minimaalse sissetuleku teadasaamisel;

78. palub liikmesriikidel tagada, et ülikooli õppekursused sisaldaksid tööotsimisoskuste arendamise baaskoolitust;

79. on veendunud, et ELi haridussüsteemides tuleks edendada õiglaste ja võrdsete võimaluste põhimõtet; nõuab kõigi vajalike oskuste edendamist, et hõlbustada juurdepääsu elukestvale õppele, mis on teadmistepõhises ühiskonnas hädavajalik;

80. toonitab, et kõiki noorte töötusega aktiivseks võitlemiseks investeeritud vahendeid tuleb kasutada tulemuslikult; kutsub liikmesriike üles käitama rakendatud tööhõivemeetmete järelevalve- ja hindamissüsteemi, mis peaks olema avalik ja kodanikele lihtsalt jälgitav, ning kõnealuste meetmete tulemuslikkuse kontrollimise süsteemi, et liikuda üha enam tõenditel põhineva poliitika suunas, mida saaks kasutada ka ELi tasandil; märgib seoses sellega, et tulemuse ja mõju näitajate ühise süsteemi loomine aitaks kaasa eri programmide raames saavutatud kvantitatiivse ja kvalitatiivse edu hindamisele;

81. rõhutab, et noorteorganisatsioonidel peaks olema noorte tööpuudusega võitlemisele suunatud poliitika ja algatuste järelevalves ning vajaduse korral rakendamisel tunnustatud roll;

82. rõhutab vajadust investeerida stabiilsete ja kvaliteetsete keskkonnasõbralike töökohtade loomisesse kui noortele inimväärse elu võimaldamise viisi; palub lisaks komisjonil ja liikmesriikidel võtta kasutusele kõik kättesaadavad rahalised vahendid, et stimuleerida investeeringuid eelkõige keskkonnasõbralikesse töökohtadesse, pidades silmas noorte tööpuuduse vastuvõetamatult kõrget taset;

83. on seisukohal, et vaja on köitvamaid õpetamisstrateegiaid ja nende paremat piirkondlikku rakendamist ning piirkondade ja liikmesriikide vahel kogemuste ja parimate tavade vahetamise platvormide võrgustiku loomist, milles võetaks arvesse erinevaid olukordi ja mis võimaldaksid paindlikkust kooskõlas iga piirkonna erivajaduste ja -omadustega ning milles määrataks kindlaks iga piirkonna arengu jaoks esmatähtsad valdkonnad;

84. kutsub liikmesriike üles võtma soolise ebavõrdsuse vähendamiseks meetmeid, mille puhul on võimalik võtta arvesse kaitsetumaid ühiskonnarühmi, sealhulgas puudega inimesi, sisserännanuid ja üksikemasid;

85. kutsub liikmesriike üles kohaldama poliitikameetmeid, mis suurendaksid naiste osakaalu sektorites ja erialadel, kus nad on alaesindatud, näiteks teaduse ja tehnoloogia valdkonnas (2009. aastal oli ELi teadurite seas ainult 33 % naisi) ning majandus- ja finantssektoris, sest selline valik muudaks naised tööturul konkurentsivõimelisemaks;

86. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema soolise segregatsiooni vastu nii hariduses kui ka tööturul, määrates kindlaks pideval järelevalvel põhinevad konkreetsed haridus- ja koolitusprogrammid, järgides komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatises „Hariduse ümbermõtestamine”(COM(2012)0669) esitatud järeldusi, ühendades haridus- ja koolituspoliitika ja noortele naistele suunatud tööhõivepoliitika ning edendades naiste töölevõtmist arengu seisukohalt strateegilise tähtsusega sektoritesse ja luues selleks stiimuleid;

87. kutsub liikmesriike üles edendama noorte naiste tööturule pääsu, võtma meetmeid, mis võimaldavad neil tööturule jääda ja keskenduda kvaliteetsetele töökohtadele ja tööalastele arenguvõimalustele, ning kaotama lõhed töökohtadele juurdepääsu, karjäärivõimaluste ja palkade vahel, mis on meeste ja naiste suhtele tööturul alati iseloomulikud olnud;

88. on seisukohal, et naiste tööturule tagasipöördumise soodustamiseks on vaja mitmetahulist poliitikat, mis hõlmab elukestvat õpet ja võitlust ebakindlate töösuhete vastu ning edendab õigustega tööd ja naise soovil diferentseeritud töökorraldust, et naised ei peaks karjäärist loobuma või seda katkestama;

89. kutsub liikmesriike üles töötama välja asjakohaseid poliitikaid, mis on täielikus kooskõlas ELi ja riigisiseste õigusaktidega, ning võtma konkreetseid meetmeid, muu hulgas tööst lähtuvate koolitus- ja tööhõiveprogrammide näol, et tagada noortele meestele ja naistele võrdsed võimalused saada tegelik töökogemus;

90. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja viima ellu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja järelevalve poliitikat, mis muudab töövahendusteenused ja sotsiaalsed tugiteenused töötute kodanike jaoks kättesaadavaks;

91. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0262.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0224.
• [3]  O-000106/2012; B7-0113/2012.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0007.
• [5]  ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.
• [6]  Eurofound (2012), NEETs: young people not in employment, education or training: characteristics, costs and policy responses in Europe, Publications Office of the European Union, Luxembourg.
• [7]  Eurofound (2012), Effectiveness of policy measures to increase the employment participation of young people, Publications Office of the European Union, Luxembourg.
• [8]  Eurofound (2011), Helping young workers during the crisis: contributions by social partners and public authorities, Publications Office of the European Union, Luxembourg.
• [9]  Eurofound (2012), Recent policy developments related to those not in employment, education and training (NEETs), Publications Office of the European Union, Luxembourg (http://www.eurofound.europa.eu/docs/erm/tn1109042s/tn1109042s.pdf).
• [10]  Eurofound (2013), Active inclusion of young people with disabilities or health problems, Publications Office of the European Union, Luxembourg (http://www.eurofound.europa.eu/publications/htmlfiles/ef1226.htm).
• [11]  Eurofound (2012), ‘NEETs – Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe’. Publications Office of the European Union, Luxembourg.
• [12]  Austria töö-, sotsiaalküsimuste ja tarbijakaitse ministeerium, jaanuar 2012.
• [13]  http://europa.eu/rapid/press-release_IP-12-380_en.htm?locale=fr
• [14]  COM (2012)0728
• [15]  Selliste algatustega nagu MobiPro programm

SELETUSKIRI

Noorte olukord tööturul on praegusel ajal väga raske. Kogu tööealise elanikkonna töötuse määr on 11%, noorte hulgas on see näitaja aga kaks korda suurem – 23%. Praegu on kogu Euroopa Liidus kuni 25-aastaseid töötuid üle 5,5 miljoni. Üksikute liikmesriikide lõikes esineb märgatavaid erinevusi – kui Saksamaal ja Austrias ei ületa noorte töötuse määr 9%, siis kriisiolukorras Kreekas ja Hispaanias on see juba ületanud 55% piiri. Majanduskriis, mis on vähemal või suuremal määral puudutanud ja puudutab endiselt üksikuid liikmesriike, on põhjustanud olukorra, kus sellest, et uusi töökohi ei teki, ei ole veel küllalt – ka tööandjad vähendavad kulude kokkuhoidmiseks juba olemasolevaid töökohti. Vallandamised puudutavad kõige sagedamini ja arvukamalt ajutise lepingu alusel või töölepinguta töötajaid ehk just nimelt tööturule sisenevaid või sinna hiljuti sisenenud noori. Euroopat hõlmavast statistikast nähtub, et 13% kogu ajutiselt töötava elanikkonna hulgas moodustavad noored kuni 40%. Sellele tuleb lisada kogemuste puudumine ja erialase ettevalmistuse kohandamata jätmine tööturu vajadustega. Need tegurid üheskoos loovad täiskasvanuikka jõudvale noorele inimesele väheoptimistliku perspektiivi. Töö ja väljavaadete puudumine noorte ebasoodsate prognooside peatseks muutumiseks peegeldub Euroopa halvenevas demograafilises situatsioonis. Noored lükkavad pereloomise ja lapsevanemateks saamise otsused määramata ajaks edasi, sest nende tööalane tulevik on nii ebakindel.

Seda silmas pidades peavad noorte tööpuudusega võitlemiseks võetavad meetmed olema ühtlustatud meetmetega, mis seisnevad majanduse üldise elavdamise ergutamises ja tööhõivepoliitika reformimises. Vaja on algatusi, mis on suunatud ettevõtluse toetamisele ja võimalikult suure hulga juba olemasolevate töökohtade säilitamisele, lisaks tuleb võtta meetmeid ettevõtjate julgustamiseks uute töökohtade loomisel. Noorte olukorra tegelik paranemine oleneb suurel määral riigi toetusest, tööhõiveteenistuste, kutsenõustamisteenuste osutajate, koolitusasutuste ning noorte tugiteenistuste vahelise koostöö tugevdamisest, lisades sinna ka sotsiaalpartnerite ning noorte või noorteorganisatsioonide esindajate aktiivse osalemise.

Noortegarantii vastuvõtmine nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) poolt on oluline poliitiline impulss. See algatus seisneb töö- või haridustee jätkamise või õpipoisiõppe- või praktikavõimaluse tagamises kuni 25-aastaste noortele. Näib, et noorte töötuse struktuuri väljendavate vaieldamatute arvnäitajate põhjal tuleb laiendada selle toetuse saajate ringi kuni 30-aastaste koolilõpetajatega. Eraldi eelarverealt ja Euroopa Sotsiaalfondist selleks otstarbeks eraldatud raha on liikmesriikide tegeliku toetamise vahend rasketel kriisiaegadel. Sel puhul tuleks pöörata erilist tähelepanu olulistele elementidele, mis peavad olemas olema, et tagada selle ettevõtmise edukus. Nendeks elementideks on nõuetekohane toimimisstruktuur, riikliku ja eratööhõiveteenistuse tootlikkus ning kutseõppe ja -praktika kõrge kvaliteedi tagamine.

Nende meetmete kogum peab olema seotud noortegarantii programmis osaleda soovivate ettevõtete ja kolmanda sektori organisatsioonide toetamise suurendamisega tihedas koostöös riiklike tööhõiveteenistustega maksusoodustuste, tööhõive püsikulude toetuste ning juurdepääsu kaudu rahalistele vahenditele, mis toetavad väljaõppe kõrget kvaliteeti tagavaid ettevõtteid. Tähtis on, et liikmesriigid ei piirduks Euroopa Komisjoni ettepanekus otseselt nimetatud lahendustega, vaid kasutaksid instrumente, mille tõhusus on järele proovitud muudes liikmesriikides ning mis võimaldavad paremini kohanduda konkreetsete tööturgude spetsiifikaga.

Noorte olukorrast rääkides ei saa mööda minna nn NEET-noortest ehk noortest, kes ei tööta, ei omanda haridust ega kutset või kes on kooli pooleli jätnud. Nende arv Euroopas on viimastel aastatel kasvanud ning on praegu üle 15%. Seda nähtust tuleb lähemalt vaadelda, seda enam, et nendele, kes kooli pooleli jättes ei omanda isegi põhikvalifikatsiooni, saab osaks sotsiaalne tõrjutus. Liikmesriigid peavad välja töötama spetsiifilisema lähenemisviisi NEET-noortele, ühendades kooli poolelijätmise vastu võitlemises seisneva tõhusa sekkumise ning kooli pooleli jätnud inimeste reintegratsiooni, samuti tuleb võtta koolist tööle üleminekut hõlbustavaid meetmeid, mis suurendavad noorte tööhõivet ning kõrvaldavad praktilised ja logistilised barjäärid, millega keerulisemate vajadustega noored kokku puutuvad.

Noorte suure tööpuuduse üks põhjusi on töökogemuse puudumise kõrval kahtlemata ka erialase ettevalmistuse sobimatus. Seetõttu on vaja haridust kaasajastada hariduspoliitika ümberkujundamise kaudu põhiinstrumendiks noorte tulevikku investeerimisel ja nende olukorra parandamisel tööturul, mida tuleks teha õppekavade kohandamisega tööturu praeguste ja tulevikuvajadustega. Selle eesmärgi saavutamisel on abiks tõhustatud individuaalse kutsenõustamise süsteem. See peab olema kättesaadav juba keskkoolis, koos tulevaste tööpakkumiste jälgimise süsteemiga ja hilisemale tööhõivele tuginedes, mis muudab edasise haridussuuna valiku teadlikumaks ja läbimõeldumaks.

Noorte tööturule toomise poliitika üks tähtsamaid elemente on füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise soodustamine. Kõiki ettevõtluse, iseseisvate algatuste ja individuaalsete annete arendamisele suunatud meetmeid tuleb jätkata ja toetada. Noored peavad teadma, kuidas alustada iseseisvat majandustegevust ning kuhu võib pöörduda haldusabi saamiseks, maksuvabastustel või -soodustustel põhinev loodud hõlbustuste ja soodustingimuste süsteem peab aga noori selleks julgustama. Sellepärast on väga oluline see, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja tegevuse alustamiseks vajalike rahaliste vahendite hankimise hõlbustamise toetamine jätkuks sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmis aastateks 2014–2020.

Kutsealane liikuvus on samuti vahend noorte tööpuudusega võitlemiseks. Euroopa Liidus on saadaval üle miljoni registreeritud tööpakkumise. Need kohad jäävad aga täitmata, sest seal, kus tööd pakutakse, napib töösoovijaid. Elamine väljaspool oma päritoluriiki ei ole populaarne. On täheldatud, et vaid 2% ELi kodanikest elab muus liikmesriigis kui nende päritoluriik. Kuna noored kipuvad töö otsingul rohkem ringi rändama, tuleb neile seda hõlbustada. Edasised edusammud kutsekvalifikatsioonide ja -oskuste vastastikusel tunnustamisel ning riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide, eriti pensioniskeemi kooskõlastamisel ja märkimisväärsed investeeringud võõrkeeleõppesse on vajalikud liikuvuse toetamise osad. Vastutulek on ka EURESi võrgu reformimise jätkamine, tänu millele omandavad noored juurdepääsu teabele ja saavad aktiivselt tööd otsida. Vaja on seda institutsiooni edasi arendada, suurendada selle tuntust ja kättesaadavust ning samuti täiustada kutsenõustamissüsteemi.

Äramärkimist väärib ka eraldi eelarvereaga noorteosakonna loomine programmi „Erasmus kõigi jaoks” raames ning noorterühmituste toetamine, mis tegutsevad noorte aktiviseerimise hüvanguks, kuid seda mitte institutsionaliseeritud vormis. Mitmesuguste oskuste omandamine, ka mitteametlikult, edendab noorte osalust ühiskonnas ja tõstab noorte konkurentsivõimet tööturul.

Kvaliteetse lõpupraktika tagamisel noortele on väga oluline eraldada vastavat rahalist abi selle praktika korraldajatele ning jälgida kohustuslikus korras selle praktika nõuetekohast taset garanteerivat süsteemi ja selle tõhusust. Lõpupraktikat on vaja jõuliselt edendada tööandjate hulgas, kes peaksid käsitlema seda süsteemi kui inimese ettevalmistamise võimalust konkreetse ametikoha jaoks ning lõppkokkuvõttes kui võimalust leida ja hoida väljaõppe saanud ja hea kvalifikatsiooniga töötajat. Samuti tuleb toetada kutseõppe edasist arengut, korraldada ja toetada Euroopa ja riiklikke kutseõppe edendamise kampaaniaid ning jälgida Euroopa õpipoisistrateegiat.

Väga oluline on ka see, et liikmesriigid tunnustaksid ja kinnitaksid vabaharidust ehk väljaspool ametlikku haridussüsteemi omandatud oskusi. Need oskused võivad anda positiivse panuse noore inimese individuaalsesse arengusse, suurendada tema kodanikuaktiivsust, tugevdada sotsiaalset integratsiooni ning parandada olukorda tööturul.

Ära tuleb märkida ka nn ajude raiskamise probleemi, mis seisneb kvalifitseeritud ja pädevate noorte sunnitud töötamises alla oma potentsiaalsete võimete, mis toob kaasa mitte ainult sotsiaalsed, vaid ka noorte endi jaoks psühholoogiliselt negatiivsed tagajärjed.

Kokkuvõttes tuleb kõiki liikmesriikide võetavaid meetmeid analüüsida nende tõhususe seisukohalt, juurutatud mehhanisme tuleb jälgida arengu käigus, eraldatud vahendeid aga tõhusalt arveldada. Noorte väga raske olukord nõuab otsustavat sekkumist ja vastavate rahaliste vahendite investeerimist, kuid praeguses Euroopa majandusolukorras, kus domineerib eelarve konsolideerimise poliitika, peavad need vahendid olema sihipäraselt suunatud ja olukorda märgatavalt parandama.

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (21.6.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

noorte tööpuuduse vastase võitluse ja võimalike väljapääsuteede kohta
(2013/2045(INI))

Arvamuse koostaja: Luís Paulo Alves

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb muret noorte töötuse vastuvõetamatu taseme pärast ning eelkõige piirkondade ja liikmesriikide vaheliste suurte erinevuste pärast selles vallas (teatavates liikmesriikides on see vähem kui 10% ja teistes üle 60%); tunneb samuti muret asjaolu pärast, et paljud noored ei osale hariduses, tööhõives ega koolituses (14 miljonit noort vanuses 15–30 eluaastat ei osale hariduses, tööhõives ega koolituses), neile lisandub veel suur hulk noori, kes töötavad, kuid kelle töökoht on ebakindel; on seisukohal, et need asjaolud koos kahjustavad Euroopa ideed, ohustades ühtse elukvaliteedi ja töötingimustega Euroopa majandusarengut ja elujõulisust ning tulevase majanduskasvu potentsiaali, aga ka ELi piirkondade majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, mis on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 174; on seisukohal, et seetõttu on vaja tulemuslikke meetmeid ELi, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil, sealhulgas arvestades linnade ja maapiirkondadega, eelkõige pidades silmas ELi ees praegu seisvaid raskusi ja probleeme ning asjaolu, et ELil on rohkem kui kunagi varem vaja tugevaid ja innovaatilisi noori;

2.  on seisukohal, et noored moodustavad oma sotsiaal-majandusliku näitajate poolest ELis ühe töö osas kõige haavatavama elanikkonnarühma, eriti praeguses majandus- ja finantskriisi olukorras, arvestades noorte märkimisväärselt suurt arvu tööturul ja asjaolu, et noorte tööga seotud probleemid on kõige keerulisemad; on arvamusel, et Euroopa regionaalpoliitika, mis tugevdab ja täiendab liikmesriikide jõupingutusi majandustegevuse taaselustamiseks ja tööhõive edendamiseks nende territooriumil, on üks ELi tähtsaid vahendeid selleks, et aidata praegusest olukorrast välja tulla, kuna see poliitika juhib ja suunab vajalike struktuurireformide elluviimist, koondab investeeringuid kõige tähtsamatesse meetmetesse, et maksimeerida investeeringute mõju piirkondade või liikmesriigi sotsiaalmajanduslikule olukorrale, stimuleerib majandust ja aitab luua uusi töökohti noortele; kutsub seepärast liikmesriike üles kasutama täielikult ja koordineeritult ära kättesaadava ELi rahastamise (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond, EAFRD ja EMKF) ning võimaldama noortele neile kasu toovat aktiivset osalemist majanduses ja ühiskonnas, toetades samal ajal muu hulgas noori ettevõtjaid üleeuroopalise ettevõtlusinkubaatori projekti abil, mis võimaldab neil alustada ettevõtlust kaitstud keskkonnas; soovitab lisaks luua sobivaid tingimusi riskikapitaliks ning toonitab, et tuleb arvestada piirkondlike eripäradega, sest need võivad suunata noorte algatuste edu või läbikukkumist kogu ELis ja eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevates ja äärepoolseimates piirkondades, kus investeeringud on vajalikud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks;

3.  toonitab, et lisaks Euroopat tabanud majanduskriisile on praeguse olukorra põhjused muuhulgas struktuursed ning tingitud haridus- ja tööhõivepoliitikast, mis vajab parandamist; on seisukohal, et vaja on köitvamaid õpetamisstrateegiaid ja nende paremat piirkondlikku rakendamist ning piirkondade ja asjaomaste liikmesriikide vahel kogemuste ja parimate tavade vahetamise platvormide võrgustiku loomist, milles võetaks arvesse erinevaid olukordi ning mis võimaldaksid paindlikkust kooskõlas iga piirkonna erivajaduste ja -omadustega, milles määrataks kindlaks iga piirkonna arengu jaoks esmatähtsad valdkonnad ning edendataks tõhusamate aktiivsesse tööellu ülemineku strateegiate kasutamist (tugevate seostega kooli ja töö vahel, eelkõige duaalsete haridussüsteemide või vastava ala praktikakohtade abil õpingute ajal), ning kindlamate karjäärivalikute loomist; rõhutab majanduskriisi murettekitavaid tagajärgi olukorrale, millest noored ennast praegu leiavad; palub liikmesriikidel vältida suuri kärpeid sellistes tähtsates valdkondades nagu haridus, teadusuuringud ja innovatsioon, sest koos majandus- ja finantskriisi muude negatiivsete tagajärgedega saab neist kärbetest tõsine takistus noorte töötusega võitlemisel ning edaspidiste, noortele keskenduvate investeerimisstrateegiate loomisel;

4.  saab aru – arvestades, et tööturgu iseloomustab töökohtade kadumine ja loomine mitmesugustes majandussektorites ning et igal aastal kaob ligikaudu 15% töökohtadest ja umbes samapalju töökohti luuakse uuesti –, et muutuste ennetamiseks on asjakohane terviklik lähenemisviis kui osa tõeliselt tulemuslikust tööhõivepoliitikast; peab vajalikuks sellise kvalifikatsioonipoliitika kavandamist, mille abil saab tulemuslikult edendada elukestva koolitusega seotud jõupingutusi, hõlbustades kvaliteetset kutsealast ümberkvalifitseerumist ja oskuste esialgset ja püsivat vastavusse viimist ettevõtjate ja majanduse vajadustega kõikides piirkondades; toonitab sellega seoses, kui oluline on kaotada lõhe hariduse ja tööturu vahelt ning rõhutab õpitud oskuste ja tänapäevaste töökohtade vahelist sobimatust, ja seda, kui oluline on rakendada meetmeid, et kaitsta ja toetada töötuid ajal, mis nad otsivad uusi võimalusi; on seisukohal, et võetud meetmed peaksid olema tihedalt seotud, et aidata soodustada ja edendada tootlikkust ning era- ja avaliku sektori investeeringuid suure kasvupotentsiaaliga sektoritesse, ja et hoida ära edaspidine tööjõupuudus kutsealadel, kus tööjõud on juba napp;

5.  ergutab liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi suurendama haridus- ja tööhõivepoliitika tõhusust, mis peaks tuginema kolmele järgmisele põhimõttele:

     –   ennetav lähenemisviis, et prognoosida paremini tööturu arengut ja ühtlustada seda edukamalt haridus- ja koolitussektoriga;

     –   kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori osaliste suurem kaasatus, sh õpetajad, vanemad, tudengid, ettevõtted, koolid ja noorteorganisatsioonid, k.a VVOd;

     –   piirkondlik lähenemisviis, milles nähakse ette mehhanismid probleemide paremaks kindlakstegemiseks, tõhusama otsuste tegemise tagamiseks ning koolitusvajadustest selge ülevaate pakkumiseks tihedas koostöös asjaosalistega;

     on arvamusel, et arvesse tuleks võtta kohalikke vajadusi ja territoriaalset eripära, et võimaldada integreeritud territoriaalsete arengustrateegiate raames töökohtade kindlakstegemist, eelkõige innovaatilistes sektorites, näiteks rohelistes ja sotsiaalettevõtetes;

6.  nõuab, et kasvuks ja töökohtadeks vajalike investeeringute stimuleerimiseks ja selle murettekitava olukorra kiireks lahendamiseks kasutataks kõiki Euroopa rahalisi vahendeid, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, ESFi ja ERFi; juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd on Euroopa arengumootor, tööhõive alus ja peamine osaline kriisi lõpetamisel; peab seetõttu vajalikuks anda VKEdele parem juurdepääs rahastamisvõimalustele ja ettevõtluskeskkonnale, milles nad tegutsevad; ergutab Euroopa Investeerimispanka investeerima noortele töökohtade loomisesse, lootes uutest ettevõtetest saadavale tulule, tingimusel et ta annab laenu peamiselt VKEdele; nõuab, et pöörataks erilist tähelepanu kõikidele neile piirkondadele, mida on noorte töötus kõige rängemini tabanud, ja toonitab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid võivad aidata äriühingutel, eelkõige VKEdel võtta noori tööle ja vähendada noorte töötust ning samuti võtta tööturuks, hariduseks ja koolituseks vajalike meetmeid, et toetada töötajate üleminekut kohalikul tööturul, kui nad omandavad uusi oskusi ja töökohti (sh rohelisi töökohti ja töökohti, mis on nõutavad demograafiliste suundumuste, uute tehnoloogiate ning maapiirkondades tööhõive mitmekesistamise pärast); palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel koostada integreeritud territoriaalse arengu strateegiad, mis hõlmavad koolitust ja tööhõivet, alustades meetmetest haridussüsteemist varakult lahkumise vältimiseks, ning luua noortele tööhõivevõimalusi;

7.  peab tervitatavaks komisjoni noorte töötusega võitlemise meetmeid, mis peaksid koos ELi noorte tööhõive algatuse ja eelkõige noortegarantiiga ning kooskõlas strateegiaga „EL 2020” püüdma leida lahendusi, et ergutada inimvääriliste, kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade ning võrdsete võimaluste loomist noortele, edendades sotsiaalset kaasatust, vähendades ebakindlaid töösuhteid ja vaesuse ohtu, andes noortele väärikustunde ja iseseisva elu ning võideldes ajude väljavoolu vastu; on arvamusel, et sellised meetmed peaksid samuti ergutama ja tugevdama olemasolevaid liikuvusalaseid programme ning oskuste ja kvalifikatsioonide paremat tunnustamist ELis, ning edendama suuremat piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd, piirates samaaegselt olemasolevaid haldustõkkeid ja kaotades praeguseid takistusi õpipoisi-, praktika- ja internatuuri kohtadelt, et paremini võidelda geograafiliste ebakõlade vastu töökohtade pakkumisel ja nõudlusel osana tuleviku teekaardist majanduslikult, sotsiaalselt ja territoriaalselt rohkem ühtekuuluva majandus- ja rahaliidu suunas; nõuab, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud asutused rakendaksid kiiresti noortegarantii raames koostatud meetmeid ning edendaksid selliste edukate mudelite vahetamist, mille tulemuse on tekkinud positiivsed suundumused noorte töötuse vähendamisel, eelkõige selliste noorte hulgas, kes ei osale hariduses, tööhõives ega koolituses; märgib siiski, et noorte töötuse vastu võitlemise rahastamine ei ole piisav, ja toonitab, et ettepanek rahastada ELi noorte tööhõive algatust aastatel 2014–2020 6 miljardi euroga ei ole kaugeltki piisav, et avaldada märkimisväärset mõju noorte olukorrale.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	20.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	35 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Francesca Barracciu, Jean-Jacob Bicep, Victor Boştinaru, John Bufton, Alain Cadec, Nikos Chrysogelos, Rosa Estaràs Ferragut, Brice Hortefeux, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Vincenzo Iovine, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva Kekuš, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Ana Miranda, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Giommaria Uggias
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Susy De Martini, Miroslav Ouzký, Marit Paulsen

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (20.6.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

noorte tööpuuduse vastase võitluse ja võimalike väljapääsuteede kohta
(2013/2045(INI))

Arvamuse koostaja: Emilio Menéndez del Valle

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et haridus- ja koolituspoliitikal on tähtis osa noorte suure tööpuuduse vastu võitlemises; arvestades, et kiirelt muutuva tööturuga sammupidamiseks on tarvis teha aina rohkem sihtotstarbelisi investeeringuid kutseharidusse ja -koolitusse, kõrgharidusse ning teadusuuringutesse, samuti paindlikesse õppekavadesse ning ettevõtete ja haridussektori koostöö täiustamisse;

B.  arvestades, et duaalne haridussüsteem sõltub avaliku ja erasektori tihedast koostööst ning sotsiaalpartnerite ulatuslikust kaasatusest; arvestades, et liikmesriikides, kus haridussüsteemi ja tööturu suhtlus on ülimalt institutsionaliseeritud, on noorte tööpuudus hämmastavalt väike;

C. arvestades, et praktika on kasulik vahend, mis hõlbustab ja ergutab noorte üleminekut haridussüsteemist tööturule; arvestades, et praktika peab põhinema koolitusstrateegial, et tööandjad kuritarvitavad sageli praktikat selleks, et palgata nõrgalt kaitstud odavat tööjõudu ja et aina suurem arv noori eurooplasi on pahatihti sunnitud vastu võtma mitu tasustamata või alatasustatud praktikakohta, enne kui nad alalise töökoha leiavad;

D. arvestades, et finantskriis on teravnenud ning eelarvekärped ja muu kokkuhoiupoliitika, eelkõige majanduslikult nõrgemates liikmesriikides, on halvendanud õpetamise taset ja otseselt kahjustanud noorte väljavaateid õppe- ja töökohtadele pääseda ning seal püsida; arvestades, et lisaks langeb paljudes liikmesriikides ettevõtjatele suur maksukoormus;

E.  arvestades, et 2011. aastal oli mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori 15–24aastaste seas 7,5 miljonit ja 25–30aastaste seas 6,5 miljonit; arvestades, et liikmesriigid peavad tagama sotsiaalse turvasüsteemi ja inimväärsed elutingimused töötuks jäänutele ja noortele, kes ei suuda tööd leida;

F.  arvestades, et Euroopa Investeerimispank (EIP) võib rahastada investeeringuid riikidesse, kus noorte tööpuuduse tase ületab ELi keskmist; arvestades, et EIP võiks pöörata strateegiliste investeeringute tegemisel tähelepanu piirkondlikele probleemidele, aidates parandada ja suurendada tööhõivevõimalusi ning arendada innovatsioonivõimet;

G. arvestades, et tööturu nõuete arvessevõtmine ei tohiks takistada lapsi omandamast võimalikult laia teadmistebaasi, sest see on parim viis tagada, et nad suudavad tööturul ja elus raskustega kohaneda; arvestades, et enamik uuringuid tõendab, kui tähtis on anda esimestest kooliaastatest alates kvaliteetset haridust, et vältida varajast koolist väljalangemist ja tagada, et ka kõige ebasoodsama sotsiaalse taustaga lapsed täielikult kooliellu kaasataks;

H. arvestades, et haridusressursside avatus parandab hariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja võrdsust ning võimaldab infotehnoloogia ja uue tehnoloogia kasutamise abil interaktiivset, loovat, paindlikku ja personaliseeritud õppeprotsessi; arvestades, et elukestvat õpet toetav avatud haridus suurendab pikaajalise tööhõive võimalusi;

I.   arvestades, et koolist väljalangemine pärsib tõsiselt liidu majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja vaja on integreeritud meetmeid, et saavutada strateegiasse „Euroopa 2020” kuuluv eesmärk viia koolist väljalangemise määr allapoole 10%; arvestades, et koolist väljalangejad on sagedamini töötud ja neid ohustab sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et kooli tagasipöördumise kavade koostamisel, mis annavad koolist väljalangenutele uue võimaluse, tuleks eelkõige arvesse võtta haavatavaid elanikkonnarühmi, kelle puhul sotsiaalse tõrjutuse oht on eriti suur, ning ergutada neid ühiskonnas aktiivset hoiakut võtma;

J.   arvestades, et nii kooliõpetajad kui ka ülikoolide õppejõud peavad toime tulema enneolematute ülesannetega, mida loob kiiresti muutuv ülemaailmne majanduskeskkond, kus neil tuleb omandada uusi oskusi ja pädevusi, võtta omaks uuenduslik hoiak ja kaasaegsed õpetusmeetodid, sest see on peamine tegur noortele hea hariduse ja tööhõive tagamiseks;

K. arvestades, et ELi haridus- ja noorsoovaldkonna liikuvusprogrammid ning varajane võõrkeelte õppimine parandavad tööväljavaateid ja soodustavad liikuvust tööturul; arvestades, et 2014.–2020. aasta noorte liikuvusprogrammid peaksid andma tõelisi võimalusi õppimiseks ja oskuste omandamiseks, aidates sellega noorte tööhõivemäära suurendada;

L.  arvestades, et 2014.–2020. aasta mitmeaastast finantsraamistikku silmas pidades tuleb koostada terviklik analüüs 2007.–2013. aasta programmiperioodi jooksul haridusse, koolitusse ja noorte tööpuuduse vähendamisse investeeritud ELi vahendite kohta; arvestades, et noorte tööhõivemeetmete edukat rakendamist toetab integreeritud lähenemine ja koostoime eri programmide ning riiklike ja ELi vahendite vahel; arvestades, et ELi poliitikat tuleb jätkata ka kohalikul ja riiklikul tasandil ning see kohapeal ellu viia;

M. arvestades, et vaatamata noorte üldisele suurele tööpuudusele on teatavates valdkondades, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, teadus- ja arendustegevus ning tervishoid, aina suuremaid raskusi vabadele töökohtadele kvalifitseeritud töötajate leidmisega;

1.  on tõsiselt mures liikmesriikide eelarvekärbete pärast hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas, mille tulemusel võib juhtuda, et noored jäävad kõrvale nii haridusest kui ka tööturult, ning tuletab meelde, et eelarveeraldised haridusele ja koolitusele on vajalik ja väga väärtuslik investeering tulevikku; juhib tähelepanu sellele, et ELi rahalisi vahendeid tuleb tulemuslikumalt suunata noorte jaoks töökohtade loomisse;

2.  palub liikmesriikidel tegelda komisjoni toetusel noortega, kes ei osale hariduses ega koolituses ning kellel ei ole töökohta, et pakkuda neile kvaliteetset haridust ja koolitust, et nad saaksid vajalikke oskusi ja kogemusi tööturule sisenemiseks või haridussüsteemi naasmiseks kursuste kaudu, mille ülesehitus võimaldab nende raskusi arvesse võtta;

3.  palub liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed, et vältida kooli poolelijätmist ja koolist väljalangemist ning tagada väljalangenutele võimalikult kõrgetasemeline hariduse jätkamise võimalus, mis vähendab nende noorte arvu, kes ei tööta ega õpi ja on seetõttu kõige suuremas pikaajalise töötuse ohus;

4.  rõhutab vajadust tagada kõigile haridus ja koolitus, juhib tähelepanu piirkondade olulisele rollile koolitus-, tööhõive- ja liikuvuspoliitikas ning kutsub piirkondi üles kasutama kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, et hõlbustada noorte juurdepääsu töökohtadele ja aidata neil oma oskusi mitmekesistada;

5.  nõuab laialdasemat kutseharidust ja õpetajate koolitamist, eelkõige kaasaegsete õppemeetodite ning uue tehnoloogia kasutamise valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et elukestev õpe algab väikelaste haridusest, ja rõhutab, et eelkõige tuleks mängulisel viisil edendada keeleoskusi;

6.  palub liikmesriikidel ja asjaomastel institutsioonidel edendada oma haridusprogrammides teadust, tehnoloogiat, inseneriteadust ja matemaatikat, et täita tööturu aktuaalseid nõudmisi;

7.  nõuab, et koostataks ühine tulemus- ja mõjunäitajate süsteem, et hinnata eri programmide raames saavutatud edu, hõlmates tööhõivemeetmeid seoses nende tulemuslikkuse ja tõhususega ja mitte ainult nende rahalise rakendamise põhjal;

8.  kutsub liikmesriike üles edendama noorte osalemist valdkondliku poliitika kujundamisel, mis on seotud nende arenguga; on veendunud, et kui noortel võimaldatakse tõeliselt osaleda, mitte üksnes vaatlejaks ja/või kasusaajaks olla, suurendab see noorte poliitikas osalemise õiguspärasust ja lisaväärtust;

9.  nõuab teoreetilist ja praktilist õpetamist kombineeriva kvaliteetse duaalse haridussüsteemi laialdasemat rakendamist; rõhutab, kui tähtis on sotsiaalpartnerite kaasamine niisuguste süsteemide loomisse; kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama kvalitatiivseid suuniseid kaasaegse duaalse haridussüsteemi loomiseks, lisades sellele nimekirja, mis sisaldab üldiselt määratletult olulisemaid üleeuroopalisi mitteakadeemilisi elukutseid;

10. kutsub komisjoni üles aktiivselt taotlema toetust ja algatusi ning muid koostöövorme erasektoriga, et noorte tööpuudust vähendada, ja ergutab looma partnerlusi äriettevõtetega ning avaliku ja erasektori partnerlusi; kiidab heaks komisjoni ettepaneku asutada Euroopa Õpipoisiõppe Liit, ning ootab, et komisjon valmistaks pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ette praktikate läbipaistva Euroopa kvaliteediraamistiku;

11. kutsub liikmesriike üles võtma vastu seaduslikult siduvat praktika, internatuuri ja õpipoisiõppe kvaliteediraamistikku, mis hõlmaks inimväärset tasustamist ning omandatud teadmiste tunnustamist töökogemusena, ja varakult edendama noorte nõustamis- ja suunamisteenuseid, et suurendada nende võimalusi teha oma tulevase karjääri kohta hästi teavitatud otsused ja hõlbustada nende juurdepääsu tööturule;

12. kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtjate ja haridussektori koostööd ning tugevdama nende partnerlust kõigil tasanditel, et õppekavasid paremini tööturu nõudmistega seostada, näiteks laiendades valdkondlikke oskusühendusi ja teadmusühendusi;

13. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid piiriülest õpipoisiõpet ja praktikat pärssivad takistused, et paremini sobitada noortele suunatud tööalaste koolitusvõimaluste pakkumist ja nõudlust, parandades niimoodi liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet, eriti piirialadel;

14. rõhutab kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi parandamise olulisust selleks, et leida õige tasakaal hariduse ja tööturu nõudmiste vahel; on seisukohal, et kutsehariduse ja -koolituse edendamine ei tohiks toimuda kõrghariduse arvel; rõhutab, et tuleb parandada kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse vahelist suhtlust ja kutseharidusest kõrgharidusse suundumise võimalusi; rõhutab, et õppekavad tuleb muuta paindlikumaks, et hõlbustada noorte juurdepääsu tööturule ning tööturu muutustega tulevikus paremini kohanduda;

15. rõhutab kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedistandardite ja juurdepääsetavuse parandamise olulisust; rõhutab samuti, et võõrkeelte õppimine koolis ning kutsehariduse ja -koolituse raames on tähtis eeldus võimete edasiseks arendamiseks, liikuvuse toetamiseks ja noorte paremaks eneseteostuseks ühtsel turul; kutsub liikmesriike üles ergutama võõrkeeleõpingute kaasamist oma haridussüsteemidesse;

16. kutsub liikmesriike üles toetama mitteformaalset haridust, sest see aitab arendada inimestevahelise suhtluse oskusi, mida tööandjad nõuavad, ning on seega oluline ettevalmistus noorte toimetulekuks tööturul; rõhutab, et tähtis on tagada parimate tavade kiire kasutuselevõtmine naiste ja tüdrukute juurdepääsu laiendamisel koolitusele traditsiooniliselt rohkem meeste aladeks peetud valdkondades, eelkõige uues IKT valdkonnas;

17. rõhutab, kui tähtis on, et noored omandaksid üldisi oskusi, nagu IKT, juhtimisoskused, kriitiline mõtlemine, keelteoskus ja ettevõtlusega seotud oskused, muuhulgas välisriikides õppimise teel, et parandada nende väljavaateid tööturul ja kohanemisvõimet tööturu tulevaste muutustega; kutsub liikmesriike üles omistama niisugustele oskustele õppekavades suuremat tähtsust;

18. kutsub liikmesriike üles toetama noorte tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana, parandades ettevõtluskoolitust; rõhutab, et eduka ettevõtluse eeldusena tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et noored ei kardaks riskida; kutsub üles vähendama noorte asutatud ja juhitud ettevõtete makse, et arendada ettevõtluskultuuri ja uute töökohtade loomise suutlikkust;

19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi parandama kvalifikatsiooni tunnustamise läbipaistvust ja ühtlustamist liidu piires, eeskätt Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi, Europassi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku abil, et täielikult rakendada nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe tõendamise kohta ning eelkõige selleks, et tagada mitteformaalse ja informaalse õppe piiriülene tunnustamine; rõhutab, kui tähtis on nende algatuste õigeaegne rakendamine ja rakendamise kohta aruandmine;

20. avaldab heameelt noortegarantii kasutuselevõtmise üle ning kutsub liikmesriike üles garantiid tõhusalt ja õigeaegselt rakendama, muu hulgas riiklike tööturuasutuste ning haridusasutuste partnerluste loomise teel, et toetada noori vahetult haridustee lõpetamisele järgneval ajal; rõhutab, et garantiid tuleb laiendada kõigile kuni 30aastastele noortele;

21. rõhutab, et noortegarantiid tuleb piisavalt rahastada Euroopa Sotsiaalfondi ja muude ELi struktuurfondide kaudu, ja tuletab meelde, et noortele töökohtade loomine on üks ühtekuuluvuspoliitika tähtsamaid eesmärke, mida toetavad nii Euroopa Regionaalarengu Fond kui ka Euroopa Sotsiaalfond; rõhutab aga, et see tegevus ei tohiks pärssida struktuurimuudatusi ja reforme, mis on vajalikud, et parandada mõnede liikmesriikide haridussüsteemi ning tööturu valmisolekut tulevikuprobleemidega toime tulla;

22. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama noortegarantii kohta selgeid eesmärke ja näitajaid, et algatuse mõju tõhusalt mõõta ja hinnata;

23. rõhutab üliõpilaste liikuvuskavade tähtsust ja kutsub liikmesriike üles toetama nende programmide rahastamise kavandatavat suurendamist 2014.–2020. aasta uue mitmeaastase finantsraamistiku raames; tõstab esile komisjoni koostatud, ELis ja kolmandates riikides õppivatele täisõppeajaga magistriüliõpilastele mõeldud ELi laenutagatiskava rolli, mis aitab veelgi hõlbustada noorte liikuvust ja mitmemõõtmeliste ülikoolide edetabelite koostamist;

24. palub komisjonil näha kõigis oma programmides ette spetsiaalsed meetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks, järgides integreeritud üldist tegevuskava, mis on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusega „Noorte liikuvus”;

25. palub liikmesriikidel tagada, et noortel oleks parem ligipääs töö- ja praktikapakkumistele ning et ülikooli õppekursused sisaldaksid tööotsimisoskuste baaskoolitust;

26. märgib, et ELi haridussüsteemides tuleks edendada õiglaste ja võrdsete võimaluste põhimõtet; nõuab kõigi vajalike oskuste edendamist, et hõlbustada juurdepääsu elukestvale õppele, mis on teadmistepõhises ühiskonnas hädavajalik.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	18.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 2 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zoltán Bagó, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Petra Kammerevert, Emma McClarkin, Emilio Menéndez del Valle, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Monika Panayotova, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Marco Scurria, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	François Alfonsi, Liam Aylward, Ivo Belet, Nadja Hirsch, Iosif Matula, Georgios Papanikolaou, Kay Swinburne, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Vasilica Viorica Dăncilă

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (30.5.2013)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

noorte tööpuuduse vastase võitluse ja võimalike väljapääsuteede kohta
(2013/2045(INI))

Arvamuse koostaja: Roberta Angelilli

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et noorte (alla 25-aastaste) naiste töötus kasvab jätkuvalt ning on tõusnud 18,8%-lt 2009. aastal 22,1%-ni 2012. aastal ja viimaste kättesaadavate andmete kohaselt on see praegu 22,9%; arvestades, et üha laiemalt levib lootusetus, isoleeritus ja töötamise vastu huvi kaotamine; arvestades, et noored naised on noorte meestega võrreldes tööturul endiselt kehvemas olukorras, ning arvestades, et see kahjustab märkimisväärselt Euroopa majanduskasvu potentsiaali, sest kõrge kvalifikatsiooniga naiste oskusi ei kasutata piisavalt;

B.  arvestades, et ELis ei suudeta täita enam kui 2 miljonit töökohta; arvestades, et kriisi tõttu on suur hulk naisi tööturult taandunud, mis tähendab inimkapitali ja oskuste alakasutamist; arvestades, et naiste tööturul osalemise suurendamine on kiireloomuline poliitiline eesmärk;

C. arvestades, et lastehoiuteenuste sageli kõrge hind ja nende ebapiisavus avaldavad negatiivset mõju noorte emade tööalasele konkurentsivõimele;

D. arvestades, et noored on üks ühiskonnarühm, keda praegune tööturu halb olukord kõige rohkem mõjutab, sest noortele saavad osaks töötus, ebakindlad töösuhted ja väiksed palgad, kuigi noorte haridustase on kõrgem kui varasematel põlvkondadel;

E.  arvestades, et kasvab nende kõrgharitute arv, kes on tööturu vabade töökohtade jaoks ülekvalifitseeritud või kellel puudub asjakohane töökogemus;

F.  arvestades, et 60% ülikoolilõpetanutest on naised, kellele antakse sageli madalamat kvalifikatsiooni eeldavad või alatasustatud töökohad; arvestades, et noori naisi mõjutab ka sooline erinevus töötaolekus ja töötingimustes, mis toob kaasa palgalõhe (praegu 16,2%) ja pensionierinevuse;

G. arvestades, et paindlikkus ja ebakindlad töösuhted mõjutavad rohkem naiste kui meeste tööhõivet: 2012. aasta kolmandas kvartalis moodustasid naised ligikaudu 60% kõikidest osalise tööajaga töötajatest 15–24-aastaste vanuserühmas; arvestades, et samas vanuserühmas moodustasid naised 64% kõikidest ajutistest töötajatest, kellel on kolmanda taseme haridus (kõrgkoolidiplom ja kraadiõpe);

H. arvestades, et 26. veebruaril 2013 avaldatud Eurobaromeetri uuringu „Naised ja sooline ebavõrdsus kriisi kontekstis” kohaselt kasutavad tööandjad töötajate valimisel soolisi kriteeriume, jättes tagaplaanile naiste professionaalsuse ja oskused: töövestlusel küsitavate küsimuste järgi oli tööandjatele naiste puhul oluline peamiselt emadusega seotu (49%), millele järgnesid paindliku tööaja (35%) ja välimusega (33%) seotud küsimused, samal ajal kui meeste puhul peeti tähtsamaks küsida kogemuse (40%) ja kutsekvalifikatsiooni (38%) kohta;

I.   arvestades, et mittetöötavate ja mitteõppivate (nn NEET) noorte arv on kasvanud 7,5 miljonini, mis moodustab 12,9% noortest eurooplastest vanuses 15–24 aastat, ning et selline olukord läheb maksma kuni 1,2% ELi SKPst, kusjuures üle 30% alla 25-aastastest töötutest ELis on olnud tööta üle 12 kuu; arvestades, et mittetöötavate ja mitteõppivate 15–24-aastaste naiste määr kasvas 12,9%-lt 2009. aastal 13,4%ni 2011. aastal (sama vanuserühma näitaja meeste puhul kasvas 12,4%-lt 12,9%ni);

J.   arvestades, et noorte puhul kasvab n-ö kadunud põlvkonnaks muutumise oht ja naised kuuluvad töötuks jäämise riskirühma;

K. arvestades, et naised sõltuvad rohkem sotsiaaltoetustest, mida majanduskriisi tõttu kärbitakse, tekitades nn uue diskrimineerimise; arvestades, et 31,4% 18–24-aastastest naistest on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus (sama vanuserühma meeste puhul on see näitaja 28,3%);

L.  arvestades, et noored sisenevad kriisi tõttu tööturule hiljem; arvestades, et hoolimata ELi toimimise lepingu artiklist 19, 27. novembri 2000. aasta direktiivist 2000/78/EÜ ja 5. juuli 2006. aasta direktiivist 2006/54/EÜ kannatavad noored naised tööturule sisenemisel endiselt vanusest ja soost tingitud diskrimineerimise all; arvestades, et haavatavatesse ühiskonnarühmadesse, sealhulgas etniliste vähemuste hulka kuuluvatel naistel on raskem ametlikule tööturule pääseda;

M. arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidena on kehtestatud 20–64-aastaste seas tööhõive määr 75%, koolist väljalangenute määr alla 10% ja vähemalt 20 miljoni inimese vaesusohust väljaaitamine;

N. arvestades, et emadus takistab sageli noorte emade pääsemist tööturule ning suurendab seega soolist ebavõrdsust tööhõives;

1.  tunneb heameelt selle üle, et nõukogu võttis vastu soovituse noortegarantii loomise kohta;

2.  kutsub liikmesriike, eriti neid, kus on suurim arv noori töötuid, üles rakendama viivitamata noortegarantiis sätestatud meetmeid kõikide erineva hariduse ja sotsiaalse taustaga kuni 30-aastaste noorte suhtes, võttes nende meetmete ettevalmistamise, kavandamise ja rakendamise kõikides etappides arvesse ka soolist mõõdet; kutsub liikmesriike üles looma asjakohaselt koolitatud töötajatega tööhõivekeskusi, mis suudaksid tulemuslikult ellu viia teadlikkuse tõstmise poliitikat ja pakkuda erimeetmeid naistele, et ühtlasi vältida pikaajalist töötust ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu;

3.  rõhutab, et noortegarantii elluviimine nõuab riiklikku rahastamist, mis soodustab üldist töökohtade loomist, aitab luua nõuetekohaste töölepingutega alalisi töökohti ning tagada, et järgitakse palgateemalisi kollektiivläbirääkimisi ja põhimõtet, mille kohaselt võrdväärse või samaväärse töö eest peaks saama võrdset tasu;

4.  kutsub liikmesriike üles võtma soolise ebavõrdsuse vähendamiseks meetmeid, mille puhul võetakse arvesse haavatavaid ühiskonnarühmi, sealhulgas puuetega inimesi, sisserännanuid ja üksikemasid;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et ergutada, edendada ja toetada noorte naiste idufirmasid ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, pakkudes neile koolitust ja nõustamist ning muutes kergemini kättesaadavaks soodsate tingimustega laenud ja mikrolaenud ning maksusoodustused, eelkõige VKEde puhul;

6.  kutsub liikmesriike üles kohaldama poliitikameetmeid, mis suurendaksid naiste osakaalu sektorites ja erialadel, kus nad on alaesindatud, näiteks teaduse ja tehnoloogia valdkonnas (2009. aastal oli ELi teadurite seas ainult 33% naisi) ning majandus- ja finantssektoris, sest selline valik muudaks naised tööturul konkurentsivõimelisemaks;

7.  kutsub liikmesriike üles toetama elukestva õppe programme ja ümberõppevõimalusi, mis lihtsustaksid naisüliõpilaste ja juba tööturule sisenenud naiste liikumist ühelt töökohalt teisele;

8.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustust täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärk tagada nii naiste kui meeste puhul 75% tööhõive, ning hoiatab, et praegune noorte töötuse määr võib jätta terve põlvkonna naisi tööturult kõrvale, mis suurendab nende nähtamatust ja haavatavust;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema soolise segregatsiooni vastu nii hariduses kui ka tööturul, määrates kindlaks pideval järelevalvel põhinevad konkreetsed haridus- ja koolitusprogrammid, järgides komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatises „Hariduse ümbermõtestamine”(COM(2012)0669) esitatud järeldusi, ühendades haridus- ja koolituspoliitika ja noortele naistele suunatud tööhõivepoliitika ning edendades naiste töölevõtmist arengu seisukohalt strateegilise tähtsusega sektoritesse ja luues selleks stiimuleid; rõhutab, et sellise tegevuse eesmärk oleks vältida koolist varakult väljalangemist ning tagada omandatud oskuste piisavus tööturu praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks;

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama, miks siseriiklikud vahendid noorte ja eriti noorte naiste töötuse vastu võitlemiseks ei ole tõhusad, ning edendama parimate tavade ja mudelite vahetamist, mille abil Euroopa tasandil on saavutatud häid tulemusi näiteks koolist varakult väljalangemise määra vähendamisel, haridussüsteemi naasmisel, edukal üleminekul haridussüsteemist tööturule, noorte töötuse määra vahendamisel ja ebasoodsas olukorras ühiskonnarühmade pääsemises tööturule;

11. rõhutab, et uute töökohtade loomisega peavad kaasnema rakendusmeetmed pere- ja tööelu ühitamiseks, meeste ja naiste ühise kodutöödes osalemise ergutamiseks ja noorte emade abistamiseks tööturule naasmisel, luues piisaval arvul kättesaadavaid, mõistliku hinnaga ja hea kvaliteediga lastehoiuvõimalusi (nagu lasteaiad, lastesõimed ja riigi poolt pakutavad laste huvitegevused) ning avaliku ja erasektori teenuseid ülalpeetavate täiskasvanute jaoks; rõhutab, et sellised meetmed aitavad vältida ohtu, et emad peavad karjäärist loobuma või selle katkestama või naised hoiduma perekonna loomisest või selle edasi lükkama, ning seega hoiavad need meetmed ära naiste kutsealase ja sotsiaalse tõrjutuse ning vähendavad võimalust, et nende lapsed peavad elama vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses; kutsub sellega seoses nõukogu üles saavutama parlamendiga ühist seisukohta rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi küsimuses;

12. kutsub liikmesriike üles edendama noorte naiste tööturule pääsu, võtma meetmeid, mis võimaldavad neil tööturule jääda ja keskenduda kvaliteetsetele töökohtadele ja tööalastele arenguvõimalustele, ning kaotama lõhed töökohtadele juurdepääsu, karjäärivõimaluste ja palkade vahel, mis on meeste ja naiste suhtele tööturul alati iseloomulikud olnud;

13. palub võtta meetmeid, mille sihtrühmaks on erivajadustega noored naised, näiteks puuetega naised, sisserännanud naised, vähemuste hulka kuuluvad naised, vähese haridusega või hariduseta naised, soopõhist vägivalda kannatanud naised ning prostitutsiooni lõpetanud või vanglast vabanenud naised, kelle jaoks inimväärse töö leidmine on veelgi raskem;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama reklaamikampaaniaid ja esitama piisavalt teavet värbamisvõimalusi käsitlevate programmide ning sotsiaal- ja lastehoiuteenuste kättesaadavuse kohta;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama kaugtööd nii äriühingute kui ka riigi haldusasutuste puhul, et anda noortele võimalus alustada karjääri liikuvalt ja dünaamiliselt;

16. on seisukohal, et naiste tööturule tagasipöördumise soodustamiseks on vaja mitmetahulist poliitikat, mis hõlmab elukestvat õpet ja võitlust ebakindlate töösuhete vastu ning edendab õigustega tööd ja naise soovil diferentseeritud töökorraldust, et naised ei peaks karjäärist loobuma või seda katkestama;

17. kutsub liikmesriike üles töötama välja asjakohased poliitikad, mis on täielikus kooskõlas ELi ja siseriiklike õigusaktidega, ning võtma konkreetseid meetmeid, muu hulgas tööst lähtuvate koolitus- ja tööhõiveprogrammide näol, et tagada noortele meestele ja naistele võrdsed võimalused saada tegelik töökogemus;

18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja viima ellu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja järelevalve poliitika, mis muudab töövahendusteenused ja sotsiaalsed tugiteenused töötute kodanike jaoks kättesaadavamaks;

19. kutsub liikmesriike üles toetama ja tunnustama mitteformaalset ja informaalset õppimist ja tööd noorteorganisatsioonides kui vahendeid, mis võimaldavad noortel luua esimesed sidemed tööturuga;

20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima noorte tööpuudusega võitlemise meetmetega (sealhulgas noortegarantii elluviimine) seotud kõiki andmeid ja need avalikustama, koostama eri liikmesriikide kohta piirkondlikku statistikat ja pöörama erilist tähelepanu soolisele mõõtmele; nõuab lisaks, et selliste meetmete elluviimist ja järelevalvet tuleb käsitleda osana Euroopa poolaastast ja riigipõhistest soovitustest;

21. palub komisjonil ja liikmesriikidel näha programmitöö perioodi 2014–2020 kavandamisel ette rangemad ja mõõdetavad kriteeriumid struktuurifondide eesmärkide seadmiseks, jälgimiseks ja hindamiseks ning püstitada noorte tööpuudusega võitlemiseks konkreetsed eesmärgid, mis peaksid olema mõõdetavad ka soolist mõõdet arvestades (ajavahemikul 2007–2011 oli Euroopa struktuurifondidest toetuse saajate seas naisi 52%);

22. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et võidelda stereotüübi vastu, et ettevõtlus on riskantne ala, kus valitsevad mehed; rõhutab, et naiste tööturupositsiooni üldiseks tugevdamiseks ja ettevõtluse tulemuslikumaks edendamiseks tuleks võtta meetmeid naisettevõtjate piirkondliku ja rahvusvahelise koostöö toetamiseks ning soodustada platvormide võrgustiku loomist parimate tavade ja kogemuste vahetamiseks;

23. kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa struktuurifondide edasist kohandamist, et pakkuda täiendavat toetust noorte naiste koolituse, nende tööle juurdepääsu ja lastehoiu kättesaadavuse valdkondades;

24. väljendab heameelt komisjoni teadaande üle, et ta kavatseb ajavahemikuks 2014–2020 ette nähtud mitmeaastases finantsraamistikus eraldada 6 miljardit eurot noorte tööhõive algatusele; tuletab lisaks meelde, et jaotamata ELi vahenditest noorte tööpuuduse vastu võitlemise algatuste jaoks 2012. aasta jaanuaris eraldatud 82 miljardist eurost on kasutatud ainult 16 miljardit (2013. aasta märtsiks); nõuab, et eelarvevahendite eraldamisega kaasneks parem ja kiirem kavandamine, ning nõuab tungivalt, et komisjon soodustaks selles küsimuses heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel; kutsub liikmesriike üles eraldama noorte töötuse vastu võitlemiseks võimalikult palju rahalisi vahendeid, sealhulgas riigieelarvest, võttes seejuures arvesse soolisi aspekte;

25. kutsub liikmesriike kokkuleppel komisjoniga üles kehtestama maksusoodustuste süsteemi, et edendada noorte tööhõivet ja toetada alla 35-aastaste poolt loodud ettevõtteid, luues ettevõtetele ja eriti VKEdele stiimuleid võtta tööle noori tähtajatute töölepingutega; teeb sellega seoses ettepaneku, nagu ka komisjon tööhõivepaketis soovitas, et liikmesriigid võiksid kasutada värbamistoetusi ja vähendada maksukiilu, eriti tööandjate makstava sotsiaal- ja tervisekindlustusmaksu osas;

26. kutsub liikmesriike kokkuleppel komisjoniga üles võtma meetmeid ja tegema soodustusi praktikalepingute osas ja alla 35-aastaste noorte asutatud idufirmade puhul; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid pakkuma idufirmadele rohkem ja paremaid tugiteenuseid, korraldama füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise võimaluste ja väljavaadete kohta teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, seadma tööturuasutuste vahel sisse ulatuslikuma koostöö ning ettevõtteid toetama, sealhulgas (mikro)rahastamise abil;

27. kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles noorteorganisatsioonide ja sotsiaalpartneritega kohustuslikus korras konsulteerima ning kaasama noorteorganisatsioonid ja sotsiaalpartnerid kohustuslikus korras noorte tööpuuduse vastu võitlemisega seotud otsuste tegemisse, poliitikasse ja programmidesse, aga ka noortegarantii, noorte tööhõive algatuse ja õpipoisiõppe liidu elluviimisse, järelevalvesse ja edasiarendamisse; ergutab tütarlapsi osalema rohkem noorte- ja üliõpilasorganisatsioonide ning vabaühenduste tegevuses, et tugevdada oma positsiooni ja suurendada oma mõjuvõimu;

28. kutsub liikmesriike üles edendama soolist mitmekesisust töökollektiivides ja töökohal, et saavutada tööl paremaid tulemusi;

29. kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele poliitika, mis soodustaks inimeste ja eriti noorte naiste tööturule jäämist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	29.5.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Marije Cornelissen, Edite Estrela, Iratxe García Pérez, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Constance Le Grip, Astrid Lulling, Barbara Matera, Elisabeth Morin-Chartier, Krisztina Morvai, Norica Nicolai, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Joanna Senyszyn, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Marc Tarabella, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Roberta Angelilli, Rosa Estaràs Ferragut, Mariya Gabriel, Nicole Kiil-Nielsen, Katarína Neveďalová, Chrysoula Paliadeli, Antigoni Papadopoulou, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Martina Anderson

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	9.7.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 1 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Emer Costello, Andrea Cozzolino, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Richard Falbr, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Ruža Tomašić, Traian Ungureanu, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Roberta Angelilli, Jan Kozłowski, Ria Oomen-Ruijten, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Anneli Jäätteenmäki, Jacek Włosowicz