RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

22.7.2013 - (COM(2012)0628 – C7‑0367/2012 – 2012/0297(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Andrea Zanoni
PR_COD_1amCom

Menetlus : 2012/0297(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0277/2013

Esitatud tekstid :

A7-0277/2013

Arutelud :

PV 08/10/2013 - 6
CRE 08/10/2013 - 6

Hääletused :

PV 11/09/2013 - 5.13
CRE 11/09/2013 - 5.13
Selgitused hääletuse kohta
PV 09/10/2013 - 8.1
CRE 09/10/2013 - 8.1
Selgitused hääletuse kohta
PV 12/03/2014 - 8.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0413
P7_TA(2014)0225

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

(COM(2012)0628 – C7‑0367/2012 – 2012/0297(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0628),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0367/2012),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. veebruari 2013. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 30. mai 2013. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamust (A7-0277/2013),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Direktiiviga 2011/92/EL on ühtlustatud projektide keskkonnamõju hindamise põhimõtteid ja kehtestatud miinimumnõuded (hinnatava projekti liigi, arendaja peamiste kohustuste, hindamise sisu ning pädevate asutuste ja üldsuse osalemise kohta) ning sellega toetatakse keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemelist kaitset.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Direktiivi 2011/92/EL on vaja muuta, et parandada keskkonnamõju hindamise menetluse kvaliteeti, ühtlustada menetluse erinevad etapid ning tugevdada sidusust ja sünergiat ELi muude õigusaktide ja meetmetega, samuti liikmesriikide väljatöötatud strateegiate ja meetmetega riikide pädevusse kuuluvates valdkondades.

(3) Direktiivi 2011/92/EL on vaja muuta, et parandada keskkonnamõju hindamise menetluse kvaliteeti, ühtlustada menetluse erinevad etapid, viia menetlus kooskõlla aruka reguleerimise põhimõtetega ning tugevdada sidusust ja sünergiat ELi muude õigusaktide ja meetmetega, samuti liikmesriikide väljatöötatud strateegiate ja meetmetega riikide pädevusse kuuluvates valdkondades. Direktiivi muutmise lõppeesmärk on selle parem rakendamine liikmesriikide tasandil. Paljudel juhtudel on liiga keerulised ning pikenenud haldusmenetlused tekitanud viivitusi ning lisariske keskkonna kaitsmisel. Sellega seoses peaks käesoleva direktiivi üheks eesmärgiks olema menetluste lihtsustamine ning ühtlustamine. Tuleb kaaluda ühtse kontaktpunkti rajamise asjakohasust, et saaks korraldada kooskõlastatud hindamis- või ühismenetlusi juhul, kui on tarvis läbi viia mitu keskkonnamõju hindamist, näiteks piiriüleste projektide puhul, ning et määratleda täpsemad kriteeriumid kohustuslike hindamiste jaoks.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) Keskkonnakaitse ühtlustatud ja võrdseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus peaks komisjon, kui aluslepingute kaitsja tagama, et direktiivi 2011/92/EL sätted oleksid täidetud nii kvalitatiivsest kui ka menetluslikust küljest, kaasa arvatud üldsusega konsulteerimist ja üldsuse osalemist reguleerivad sätted.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 b) Võimaliku piiriülese keskkonnamõjuga projektide korral peaksid osalevad liikmesriigid asutama võrdse esindatuse alusel ühise kontaktasutuse, mis tegeleb menetluse kõigi etappidega. Projekti lõplikuks kinnitamiseks tuleks saada kõigi asjaomaste liikmesriikide nõusolek.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 c) Läbivaadatud direktiiv 2011/92/EL peaks ka tagama keskkonnakaitse paranemise, ressursside tõhusama kasutamise ning jätkusuutliku majanduskasvu toetamise Euroopas. Selleks tuleb direktiivis ettenähtud menetlusi lihtsustada ja ühtlustada.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Viimase kümne aasta jooksul on poliitika kujundamisel suurenenud selliste keskkonnaküsimuste tähtsus nagu ressursitõhusus, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused ja katastroofioht ning seepärast peaks neist hindamisel ja otsuste langetamisel saama olulise kaaluga elemendid, eelkõige taristuprojektide puhul.

(4) Viimase kümne aasta jooksul on poliitika kujundamisel suurenenud selliste keskkonnaküsimuste tähtsus nagu ressursitõhusus ja jätkusuutlikkus, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, maakasutus, kliimamuutused ning loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofi oht. Seepärast peaks neist keskkonnale tõenäoliselt olulist mõju avaldavate riiklike või eraprojektide hindamisel ja otsuste langetamisel saama olulise kaaluga elemendid, eelkõige taristuprojektide puhul, ning kuna komisjon ei ole kehtestanud suuniseid direktiivi kohaldamise kohta ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamise korral, esitab komisjon direktiivi paremaks rakendamiseks kriteeriumide ja näitajate loetelu, sealhulgas korral visuaalse mõju kohta.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a) Kõikide projektide korral keskkonnaalaste kriteeriumite ulatuslikuma arvessevõtmise nõudel võib olla ka ebasoodsaid tagajärgi, kui see nõue muudab menetluskorra keerukamaks ning pikendab iga etapi lubamist ja kinnitamist. See võib suurendada kulusid ja kujutada endast koguni ohtu keskkonnale, juhul kui taristuprojektide lõpuleviimine kestab väga kaua.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 b) Taristuprojektide keskkonnaküsimuste käsitlemisel ei tohiks unustada asjaolu, et mis tahes projekt avaldab vältimatult mõju keskkonnale ja et keskenduda tuleks projekti kasulikkuse ja selle keskkonnamõju vahelise tasakaalu leidmisele.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Komisjon võttis teatises „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” endale ülesande võtta direktiivi 2011/92/EL läbivaatamisel arvesse laiemaid ressursitõhususe alaseid kaalutlusi.

(5) Komisjon võttis teatises „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” endale ülesande võtta direktiivi 2011/92/EL läbivaatamisel arvesse laiemaid ressursitõhususe ja jätkusuutlikkuse alaseid kaalutlusi.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Kultuuripärandi ja maastike kaitsmine ja edendamine, mis on lahutamatu osa kultuuride mitmekesisusest, mida liit peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt respekteerima ja edendama, võib toetuda mõistetele ja põhimõtetele, mis on esitatud asjaomastes Euroopa Nõukogu konventsioonides, eelkõige Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioonis, Euroopa maastikukonventsioonis ja raamkonventsioonis, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a) Visuaalne mõju on peamine kriteerium, mille järgi ajaloolise- ja kultuuripärandi, loodusmaastike ja linnapiirkondade säilitamisel hinnatakse keskkonnamõju; see on veel üks tegur, mida tuleks rakendada hindamiste käigus.

Selgitus

Visuaalne mõju kui kriteerium on juba olemas selliste liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Direktiivi 2011/92/EL kohaldamisel tuleb tagada konkurentsil põhinev ettevõtluskeskkond eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” seatud eesmärkidega.

(12) Direktiivi 2011/92/EL kohaldamisel tuleb tagada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” seatud eesmärkidega.

Selgitus

Muudatusettepanek on tehtud teksti lihtsustamiseks. Ettevõtjate ja VKEde konkurentsivõime tagamine on alati positiivne eesmärk, kuid seda ei tohi kunagi pidada tähtsamaks kui keskkonnatagatisi, mida projektid peavad pakkuma.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a) Avaliku juurdepääsu ja läbipaistvuse tugevdamiseks tuleks igas liikmesriigis asutada keskne portaal, mis pakuks käesoleva direktiivi rakendamisega seoses elektrooniliselt ajakohast keskkonnainfot.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 b) Selleks et vähendada halduskoormust, lihtsustada otsustusprotsessi ja vähendada projekti kulusid, tuleks astuda vajalikke samme kriteeriumite standardimise suunas kooskõlas määrusega (EL) 1025/2012 Euroopa standardimise kohta, eesmärgiga toetada parimat võimalikku tehnoloogiat, parandada konkurentsivõimet ning vältida standardite erinevalt tõlgendamist.

_______________

¹ ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 c) Pädevate haldusasutuste töö edasiseks lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks tuleks koostada suunavad kriteeriumid, milles võetakse arvesse majandus- ja tööstustegevuse eri valdkondade iseloomulikke omadusi. See peaks põhinema juhistel, mis on toodud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artiklis 6¹.

_______________

¹EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 d) Ajaloo- ja kultuuripärandi parimaks võimalikuks säilitamiseks peaksid komisjon ja/või liikmesriigid koostama suunavad kriteeriumid.

Selgitus

Paljudel juhtudel ei ole ametiasutused täiesti teadlikud, milliseid kriteeriume seoses ajaloolise ja kultuuripärandi kaitsega kohaldada või hinnata. See meede toob suurema kindluse.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Kogemus on näidanud, et tsiviilhädaolukorras võib direktiivi 2011/92/EL sätete järgimine olla kahjulik ning seetõttu tuleks kehtestada sätted, millega lubataks liikmesriikidel teatavas olukorras kõnealune direktiiv rakendamata jätta.

(13) Kogemus on näidanud, et selliste projektide korral, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, võib direktiivi 2011/92/EL sätete järgimine olla eesmärgi suhtes kahjulik ning seetõttu tuleks kehtestada sätted, millega lubataks liikmesriikidel nimetatud eriolukorras kõnealune direktiiv rakendamata jätta. Sellega seoses peaks käesolev direktiiv arvesse võtma ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Espoo konventsiooni sätteid, mis piiriüleste projektide korral kohustavad osalevaid liikmesriike üksteist vastastikku teavitama ja üksteisega konsulteerima. Selliste piiriüleste projektide puhul peaks komisjon võtma endale vajaduse ja võimaluse korral suurema ennetava ja toetava rolli.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a) Direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõige 4, milles sätestatakse, et direktiivi ei kohaldata konkreetse siseriikliku õigusaktiga vastu võetud projektide suhtes, tekitab piiratud menetluslike tagatistega erandi ja võimaldab direktiivi rakendamisest olulisel määral kõrvale hiilida.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 b) Kogemused on näidanud, et tuleb kehtestada üksikasjalikud eeskirjad ennetamaks huvide konflikti, mis võib tekkida keskkonnamõju hindamiseks esitatud projekti arendaja ja direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud pädevate asutuste vahel. Pädevad asutused ei tohi kattuda arendajaga ega olla mingil viisil sõltuvus- või alluvussuhtes või seotud arendajaga. Samadel põhjustel tuleb jälgida, et määratud asutus, näiteks direktiivis 2011/92/EL osutatud pädev asutus, ei saaks teostada nimetatud ülesannet keskkonnamõju hindamiseks esitatud projektides, mille arendaja on ta ise.

Selgitus

Mõnede liikmesriikide kogemused on näidanud, et tuleb kehtestada üksikasjalikud eeskirjad huvide konflikti kui tõsise probleemi lahendamiseks eesmärgiga saavutada keskkonnamõju hindamise menetluse tegelik eesmärk: pädevad asutused, kelle ülesandeks on hindamine, ei saa mingil juhul kattuda ega olla sõltuvus- või alluvussuhtes või seotud arendajaga.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 c) Projektide keskkonnamõju hindamise juures tuleb kinni pidada proportsionaalsuse põhimõttest. Nõuded, mis esitatakse projekti keskkonnamõju hindamisel, peavad olema proportsionaalsed projekti ulatuse ja etapiga.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Kui pädev asutus määrab kindlaks, kas projektil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju, peaks ta sõelumismenetluse tõhusaks kohaldamiseks tegema kindlaks kõige sobivamad kriteeriumid, mida arvesse võtta, ning kasutama muude ELi õigusaktide kohaselt tehtud hindamiste tulemusel saadud teavet. Sellega seoses on asjakohane täpsustada sõelumisotsuse sisu, eelkõige juhul, kui keskkonnamõju hindamist ei nõuta.

(16) Kui pädev asutus määrab kindlaks, kas projektil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju, peab ta sõelumismenetluse tõhusaks ja läbipaistvaks kohaldamiseks selgelt ja rangelt kindlaks määrama kõige sobivamad kriteeriumid, mida arvesse võtta, ning kasutama muude ELi õigusaktide kohaselt tehtud hindamiste tulemusel saadud teavet. Sellega seoses on asjakohane täpsustada sõelumisotsuse sisu, eelkõige juhul, kui keskkonnamõju hindamist ei nõuta.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 a) Tarbetute jõupingutuste ja kulutuste vältimiseks peaksid II lisa kohased projektid sisaldama kavatsuste deklaratsiooni, mis ei ole kunagi pikem kui 30 lehekülge, ning projekti iseloomustust ja teavet sõelumisele kuuluva projekti teostamise koha kohta, mis kujutaks endast esialgset hinnangut projekti teostatavuse kohta. Sõelumine peaks olema avalik ja kajastama artiklis 3 sätestatud tegureid. See peaks näitama projekti olulist otsest ja kaudset mõju.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Pädev asutus peaks kindlaks määrama, milline on keskkonnaaruande vormis esitatava keskkonnateabe ulatus ja üksikasjalikkuse aste (keskkonnamõju hindamise sisu määramine). Selleks et parandada hindamise kvaliteeti ja ühtlustada otsustusprotsessi, on vaja liidu tasandil täpsustada, millised on selle teabe kategooriad, mille sisu ja ulatuse peab pädev asutus kindlaks määrama.

(17) Pädev asutus peaks enda poolt kindlaks tehtud vajaduse või arendaja taotluse korral esitama arvamuse, milles on kindlaks määratud keskkonnaaruande vormis esitatava keskkonnateabe ulatus ja üksikasjalikkuse aste (keskkonnamõju hindamise sisu määramine). Selleks et parandada hindamise kvaliteeti, lihtsustada menetlusi ja ühtlustada otsustusprotsessi, on vaja liidu tasandil täpsustada, millised on selle teabe kategooriad, mille sisu ja ulatuse peab pädev asutus kindlaks määrama.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Projekti keskkonnaaruanne, mille arendaja peab esitama, peaks sisaldama kavandatava projektiga seotud mõistlike alternatiivide hindamist, sealhulgas seda, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium); sel viisil on võimalik parandada hindamismenetluse kvaliteeti ning võtta keskkonnaküsimusi arvesse projekti kavandamise varajases etapis.

(18) Projekti keskkonnaaruanne, mille arendaja peab esitama, peaks sisaldama kavandatava projektiga seotud mõistlike alternatiivide hindamist, sealhulgas seda, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium); sel viisil on võimalik parandada võrdleva hindamismenetluse kvaliteeti ning võtta keskkonnaküsimusi arvesse projekti kavandamise varajases etapis, et oleks võimalik langetada kõige jätkusuutlikum ja väikseima keskkonnamõjuga valik.

Selgitus

Kavandatava projekti võimalike mõistlike alternatiivide hindamise eesmärk on võimaldada võrdlevat valikut kõige jätkusuulikuma ja väiksema keskkonnamõjuga alternatiivi leidmiseks.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Tuleks võtta meetmeid, millega tagatakse, et direktiivi 2011/92/EL IV lisa kohased andmed, mis esitatakse keskkonnaaruannetes, oleksid täielikud ja piisavalt kvaliteetsed. Mitmekordse hindamise vältimiseks peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaolu, et keskkonnamõju hindamisi võidakse korraldada erinevatel tasanditel või erinevate vahenditega.

(19) Tuleks võtta meetmeid, millega tagatakse, et direktiivi 2011/92/EL IV lisa kohased andmed, mis esitatakse keskkonnaaruannetes, oleksid täielikud ja piisavalt kvaliteetsed.

Selgitus

Tuleb vältida võimalust, et arendaja jätaks keskkonnamõju hindamise aruandest välja kavandatava projekti kohustuslikud alternatiivid lihtsal põhjusel, et alternatiivide hindamine tuli läbi viia kavandamisetapis.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19 a) Tuleb tagada, et ekspertidel, kes hindavad keskkonnamõju aruandeid, oleks tänu oma kvalifikatsioonile ja kogemusele vajalik tehniline pädevus, et täita direktiivis 2011/92/EL sätestatud ülesanded teaduslikult objektiivselt ning arendajast ja pädevatest asutustest täiesti sõltumatult.

Selgitus

Pädevate asutuste määratud ekspertide täielik sõltumatus keskkonnamõju aruandes esitatud teabe hindamisel on keskkonnamõju hindamise kvaliteedi tagamise põhinõue. Kõnealune hindamine peab olema teaduslikult objektiivne ja sellesse ei tohi olla sekkutud ega seda mõjutatud.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse tagamiseks tuleks pädevalt asutuselt nõuda, et ta põhjendaks teatavale projektile teostusloa andmist ning märgiks ära, et ta on arvesse võtnud läbiviidud konsultatsioonide tulemusi ja asjaomast kogutud teavet.

(20) Läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse tagamiseks tuleks pädevalt asutuselt nõuda, et ta põhjendaks igakülgselt ja üksikasjalikult teatavale projektile teostusloa andmist ning märgiks ära, et ta on arvesse võtnud asjaomase üldsusega läbiviidud konsultatsioonide tulemusi ja kogu asjaomast kogutud teavet. Kui nimetatud tingimus ei ole nõuetekohaselt täidetud, tuleb asjaomasele üldsusele tagada otsuse vastu kaebuse esitamise õigus.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Selleks et lähenemisviis oleks kõigis liikmesriikides ühtne ning et pärast leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ei oleks keskkonnamõju suurem kui esialgu prognoositi, on asjakohane kehtestada ühised miinimumnõuded projektiga kaasnevate ehitustööde ja hilisema käitamise olulise kahjuliku mõju seireks. Selline seire ei tohiks dubleerida või suurendada muude liidu õigusaktide kohaselt nõutud seiret.

(21) Selleks et lähenemisviis oleks kõigis liikmesriikides ühtne ning et pärast leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ei oleks keskkonnamõju suurem kui esialgu prognoositi, on asjakohane kehtestada ühised miinimumnõuded projekti teostamise ja hilisema käitamise olulise kahjuliku mõju seireks. Selline seire ei tohiks dubleerida või suurendada muude liidu õigusaktide kohaselt nõutud seiret. Kui seire tulemused näitavad ettenägematut negatiivset mõju, tuleb rakendada sobivaid parandusmeetmeid täiendavate leevendus- ja/või hüvitusmeetmete vormis.

Selgitus

Seire lisamine keskkonnamõju hindamise direktiivi on väga tähtis. Et selline järelkontroll ei oleks eesmärk omaette, on vajalik sätestada, et juhul, kui ettenähtud leevendus- ja hüvitusmeetmed osutuvad ebatõhusateks, peab arendaja võtma täiendavaid parandamismeetmeid, et korvata võimalik kahjulik mõju, mida heakskiidetud projektis ei suudetud ette näha.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Selleks et tõhustada otsuste langetamist ja suurendada õiguskindlust tuleks kehtestada tähtajad projekti keskkonnamõju hindamise erinevate etappide jaoks, võttes muu hulgas arvesse kavandatava projekti laadi, keerukust, asukohta ja mahtu. Sellised tähtajad ei tohiks mingil juhul kaasa tuua mööndusi eelkõige muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate keskkonnakaitse kõrgete standardite järgmisel ning vähendada üldsuse tõhusat osalemist ja õiguskaitse kättesaadavust.

(22) Selleks et tõhustada otsuste langetamist ja suurendada õiguskindlust tuleks kehtestada mõistlikud ja prognoositavad tähtajad projekti keskkonnamõju hindamise erinevate etappide jaoks, võttes muu hulgas arvesse kavandatava projekti laadi, keerukust, asukohta ja mahtu. Sellised tähtajad ei tohiks mingil juhul kaasa tuua mööndusi eelkõige muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate keskkonnakaitse kõrgete standardite järgmisel ning vähendada üldsuse tõhusat osalemist ja õiguskaitse kättesaadavust ning võimalikku tähtaegade pikendamist tuleks lubada üksnes erandjuhtudel.

Selgitus

Tähtaja kindlaksmääramine on oluline, et tagada keskkonnamõju hindamise menetluse kõigi osapoolte õiguskindlus. Seetõttu tuleks täpsustada, et võimalikke pikendamisi ettenähtud tähtaegades võib lubada üksnes erandkorras.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22 a) Liidu poolt ratifitseeritud ja liidu õigustikku üle võetud¹ ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Århusi konventsiooni (milles käsitletakse keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist) üks eesmärk on tagada üldsuse õigus osaleda keskkonnaasjade üle otsustamises. Seetõttu tuleks sellist osalemist, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade – eelkõige valitsusväliste keskkonnakaitse organisatsioonide osavõttu jätkuvalt toetada. Lisaks sätestatakse Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 2 ja 4 juurdepääs kohtu- ja muudele menetlustele sellise otsuse, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, millesse on kaasatud üldsus. Tõhustada tuleb ka käesoleva direktiivi elemente seoses piiriüleste transpordiprojektidega, kasutades selleks olemasolevaid transpordikoridoride arendamise struktuure ja vahendeid võimaliku keskkonnamõju hindamiseks.

______________________

Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsus 2005/370/EÜ (EÜT L 124, 17.5.2005, lk 1).

Selgitus

Kordab kokkuvõtlikult vana direktiivi põhjenduste 17, 19, 20 ja 21 sisu. Århusi konventsiooni ettekirjutused peaksid endiselt kuuluma uue direktiivi põhjendustesse.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23 a) Toodangu piirväärtuse puhul, mis on nafta ja maagaasi puhul kindlaks määratud direktiivi 2011/92/EL I lisas, ei arvestata mittetraditsiooniliste süsivesinikuallikate päevatoodangu taseme eripära, mis sageli on väga erinev ja madal. Seepärast ei kuulu sellised süsivesinikke käsitlevad projektid nende keskkonnamõjule vaatamata kohustusliku mõjuhindamise alla. Tuginedes ettevaatuspõhimõttele, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi 21. novembri 2012. aasta resolutsioonis kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise keskkonnamõju kohta, tuleks lisada mittetraditsioonilised süsivesinikuallikad (kildagaas ja põlevkiviõli, kinnisgaas, kivisöekihtides leiduv metaan), mis on määratletud nende geoloogiliste omaduste alusel, direktiivi 2011/92/EL I lisasse sõltumata ammutamiskogusest, selleks et nimetatud süsivesinikke käsitlevaid projekte saaks süstemaatiliselt esitada keskkonnamõju hindamiseks.

Selgitus

Kehtivas direktiivis ei arvestata mittetraditsiooniliste süsivesinikuallikate päevatoodangu taset, seega vaatamata nende keskkonnamõjule ei esitata vastavaid projekte keskkonnamõju kohustuslikuks hindamiseks. Tuginedes ettevaatusprintsiibile, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi 21. novembri 2012. aasta resolutsioonis, tehakse ettepanek lisada mittetraditsioonilised süsivesinikuallikad (kildagaas ja põlevkiviõli, kinnisgaas, kivisöekihtides leiduv metaan) I lisasse selleks, et nimetatud süsivesinikke käsitlevad projektid saaks süstemaatiliselt esitada keskkonnamõju hindamiseks.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24 a) Liikmesriigid ja muud projektide läbiviijad peaksid tagama, et piiriüleste projektide hindamised viiakse läbi tõhusalt ja ebavajalikke viivitusi vältides.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Valikutingimuste ja keskkonnaaruandes esitatava teabe kohandamiseks tehnika arengu ja asjaomaste tavadega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2011/92/EL II.A, III ja IV lisa kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(Vrd muudatusettepaneku põhjendusega 27)

Selgitus

Tehniline muudatusettepanek, et kohandada põhjenduse sõnastust hilisema praktikaga.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

välja jäetud

(Vrd muudatusettepaneku põhjendusega 26)

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – taane 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– ehitus- või lammutustööd või muude projektide või kavade teostamine,	ehitustööd või muude projektide või kavade teostamine, kaasa arvatud lammutustööd, mis on otseselt seotud ehitustööde teostamisega,

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – taane 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) lõike 2 punkti a teine taane asendatakse järgmisega:
	„ – muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade teadusuuringud ja kaevandamine;“

Selgitus

Maavarade kaevandamine on projekti mõistega juba hõlmatud. Maavarade teadusuuringud lisatakse, et hõlmata uurimistöö.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a b (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a b) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
	„ c) "teostusluba" – pädeva asutuse või pädevate asutuste otsus, mis annab arendajale õiguse alustada projekti teostamist.“

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lõikele 2 lisatakse järgmine mõiste:	b) lõikele 2 lisatakse järgmised mõisted:

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) „keskkonnamõju hindamine” – keskkonnaaruande koostamine, konsultatsioonide pidamine (sealhulgas asjaomase üldsuse ja keskkonnaasutustega), hindamine pädeva asutuse poolt, võttes teostusloa menetluses arvesse keskkonnaaruande ja konsultatsioonide tulemusi, ning otsuse kohta teabe esitamine vastavalt artiklitele 5–10.”	g) „keskkonnamõju hindamine” – keskkonnaaruande koostamine arendaja poolt, sealhulgas mõistlike alternatiivide kaalumine, konsultatsioonide pidamine (k.a. asjaomase üldsuse ja keskkonnaasutustega), hindamine artikli 6 lõikes 1 osutatud pädeva asutuse või pädevate asutuste poolt, võttes arvesse keskkonnaaruannet, sealhulgas andmeid heidetest tuleneva saaste kohta, ja konsultatsioonide tulemusi tegevusloa menetlemisel, millega kehtestatakse meetmed olulise kahjuliku keskkonnamõju jälgimiseks ning selle leevendamiseks ja hüvitamiseks, ning otsuse kohta teabe esitamine vastavalt artiklitele 5–10.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a) „sõltumatu” – suuteline andma tehnilist/teaduslikku objektiivset ja igakülgset hinnangut, milles pädeval asutusel, arendajal ja/või riiklikel, piirkondlikel või kohalikel ametiasutustel puudub igasugune tegelik, tajutav või ilmne huvide konflikt.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g b) „piiriülene lõik” – lõik, mis tagab ühishuviprojekti jätkuvuse kahe lähima linnatranspordisõlme vahel kahe liikmesriigi või liikmesriigi ja naaberriigi vahelise piiri mõlemal poolel.

Selgitus

Selleks, et tagada käesoleva direktiivi parem sidusus Espoo konventsiooni ja uue TEN-T määrusega, on vaja kasutada ühesugust sõnastust ja mõisteid.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g c) „standard” – tehniline spetsifikatsioon, mille tunnustatud standardiorganisatsioon on korduvaks või pidevaks kasutuseks vastu võtnud, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas:
	i) „rahvusvaheline standard” – standard, mille on vastu võtnud rahvusvaheline standardiorganisatsioon;
	ii) „Euroopa standard” – standard, mille on vastu võtnud mõni Euroopa standardiorganisatsioon;
	iii) „harmoneeritud standard” – Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal liidu ühtlustamise õigusaktide kohaldamiseks;
	iv) "riiklik standard" – standard, mille on vastu võtnud riigi standardiorganisatsioon;

Selgitus

Mõisted on võetud määrusest (EL) nr 1025/2012 Euroopa standardimise kohta.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g d) „ajaloolise väärtusega kohad linnas” – osa tervikust, mis hõlmab looduslikku ja hoonestatud keskkonda ning nende elanike igapäevaelu kogemust. Selles laiemas ruumis, mida rikastavad vanad või hiljutised väärtused ja kus toimub pidev dünaamiline järjestikuste muutuste protsess, võib uut linnaruumi käsitleda keskkonnaalase tõendina selle arengus.”

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g e (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g e) „parandusmeetmed” – täiendavad leevendus- ja/või hüvitusmeetmed, mida arendaja võib võtta selleks, et heastada prognoosimatu kahjulik mõju või projekti rakendamise käigus kindlakstehtud bioloogilise mitmekesisuse summaarne vähenemine, nt selline, mis võib tuleneda juba teostusloa saanud projekti ehitamise või käitamise mõju mittepiisavast leevendamisest;

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g f (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g f) „visuaalse mõju hindamine” – ehitatud või loodusliku maastiku ning linnastunud alade välimuse või vaate muutus arendustegevuse tõttu, mis võib olla nii soodne (paranemine) kui ka ebasoodne (halvenemine). Visuaalse mõju hindamine hõlmab ka kaitse all olevate rajatiste või koha või maastiku traditsioonilises kujutises strateegilist rolli omavate ehitiste lammutustöid. Visuaalne mõju hõlmab ka geoloogilise topograafia ilmselget muutust ning teisi takistusi, nagu ehitised või seinad, mis piiravad loodusvaadet ja maastiku harmooniat. Visuaalset mõju hinnatakse suurel määral kvalitatiivsete otsuste alusel, mis puudutavad maastiku väärtustamist inimeste poolt, maastiku ja inimeste vahelist toimet ning väärtust, mida see asukohale annab (genius loci).

Selgitus

Visuaalne mõju on tähtis muu hulgas rannikualade, tuuleparkide ja ajalooliste hoonete puhul.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g g (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g g) „ühine menetlus” – ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide sätete kohaldamist, viib pädev asutus ühise menetluse raames läbi ühe keskkonnamõju hindamise ning ühendab selles ühe või mitme ametiasutuse hindamised.”

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g h (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g h) „lihtsustamine” – vormide ja haldusmenetluste vähendamine, ühismenetluste ja koordineerimisvahendite loomine, et mitme asutuse läbiviidud hindamised ühendada. Lihtsustamine hõlmab ka ühiste kriteeriumide loomist, aruannete esitamise tähtaegade lühendamist ning objektiivsete ja teaduslike hindamiste tugevdamist.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud – otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse või tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.”	3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud – otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste projektide suhtes, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse siseriikliku õigusaktiga, eeldusel et käesoleva direktiivi eesmärgid, sealhulgas teabe andmine, saavutatakse seadusandliku tegevuse kaudu. Liikmesriigid teatavad iga kahe aasta tagant alates direktiivi XXX [OPOCE palun lisada kõnealuse direktiivi nr] artikli 2 lõikes 1 osutatud kuupäevast komisjonile igast kõnealuse sätte kohaldamise juhtumist.	välja jäetud

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) lisatakse järgmine lõige:
	„4 a. Liikmesriigid määravad pädeva(d) asutuse(d) ning tagavad nende täieliku sõltumatuse neile käesoleva direktiivi alusel antud ülesannete täitmisel. Pädev(ad) asutus(ed) määratakse nii, et välditakse mis tahes sõltuvust, seotust või alluvust omavahel või nende komponentide ja arendajaga. Vastavalt käesolevale direktiivile ei saa pädev asutus täita talle omistatud kohustusi projekti suhtes, mille arendaja on ta ise.”

Selgitus

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 2 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a) Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivate tööde korral teostusluba ja hinnatakse pärast avalikkusega konsulteerimist nende mõju. Teostusloa andmisel võib pädev asutus vajaduse korral sätestada meetmed olulise kahjuliku keskkonnamõju jälgimiseks ning leevendus- ja hüvitusmeetmed. Sellised projektid on määratletud artiklis 4.”.

Selgitus

Artikli 2 lõige 1 kooskõlastatakse artikli 8 lõike 2 uue tekstiga, kus nähakse ette meetmed olulise kahjuliku keskkonnamõju jälgimiseks ning leevendus- või hüvitusmeetmed. Lisaks suurendatakse avalikkuse osalust.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 2 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Selliste projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ja muust liidu õigusaktist, kohaldatakse kooskõlastatud või ühist menetlust, mis vastab ühenduse asjaomaste õigusaktide nõuetele.	3. Selliste projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ja muust liidu õigusaktist, võib kohaldada kooskõlastatud või ühist menetlust, mis vastab liidu asjaomaste õigusaktide nõuetele, välja arvatud juhud, kui liikmesriigid peavad nende menetluste kohaldamist ebaproportsionaalseks.
Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide vastupidiste sätete kohaldamist, kooskõlastab pädev asutus kooskõlastatud menetluse raames mitme erineva ametiasutuse poolt läbiviidavad üksikud hindamised, mis on nõutud asjaomaste liidu õigusaktidega.	Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide kohaldamist, kooskõlastab pädev asutus kooskõlastatud menetluse raames erinevate ametiasutuste poolt läbiviidavad üksikud hindamised, mis on nõutud asjaomaste liidu õigusaktidega.
Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide vastupidiste sätete kohaldamist, viib pädev asutus ühismenetluse raames läbi ühe keskkonnamõju hindamise ning ühendab selles ühe või mitme ametiasutuse hindamised.	Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide sätete kohaldamist, viib pädev asutus ühismenetluse raames läbi ühe keskkonnamõju hindamise ning ühendab selles ühe või mitme ametiasutuse hindamised.
Liikmesriigid määravad ühe ametiasutuse, kelle ülesanne on lihtsustada iga projekti puhul teostusloa andmise menetlust.	Liikmesriigid võivad määrata ühe ametiasutuse, kes lihtsustab iga projekti puhul teostusloa andmise menetlust.
	Liikmesriigi taotluse korral pakub komisjon vajalikku abi käesoleva artikli kohase kooskõlastatud või ühise menetluse määratlemisel ja teostamisel.
	Kõigi keskkonnamõju hindamiste puhul peab arendaja keskkonnaaruandes näitama, et ta on võtnud arvesse muid liidu õigusakte, mis käsitlevad kavandatud arendust, mille jaoks on vaja eraldi keskkonnamõju hinnangut.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 2 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a) Artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega:
	„4. Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid erandjuhul, kui see on sätestatud riiklikus õiguses, teha teatava projekti puhul, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, täieliku või osalise erandi käesoleva direktiivi sätetest, kui nende kohaldamisel oleks projekti eesmärgile kahjulik mõju.
	Sellisel juhul võivad liikmesriigid teavitada asjaomast üldsust ja temaga konsulteerida, ning toimivad järgmiselt:
	a) kaaluvad, kas kohane oleks mõni muu hindamisviis;
	b) teevad asjaomasele üldsusele kättesaadavaks punktis a nimetatud muu hindamisviisi põhjal saadud teabe, erandi tegemise otsusega seotud teabe ja erandi tegemise põhjused;
	c) teatavad komisjonile enne loa andmist erandi tegemise põhjendused, vajaduse korral koos oma kodanikele kättesaadavaks tehtud teabega.
	Komisjon edastab saadud dokumendid viivitamata teistele liikmesriikidele.
	Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile käesoleva lõike kohaldamisest aru üks kord aastas.”

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 3	Artikkel 3
Keskkonnamõju hindamisel tehakse kindlaks projekti otsene ja kaudne oluline mõju järgmistele elementidele ning kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil, võttes arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid ja artikleid 4–11:	1. Keskkonnamõju hindamisel tehakse kindlaks projekti otsene ja kaudne oluline mõju järgmistele elementidele ning kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil, võttes arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid ja artikleid 4–11:
a) elanikkond, inimeste tervis ja bioloogiline mitmekesisus, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt kaitstud liikidele ja elupaikadele;	a) elanikkond, inimeste tervis ja bioloogiline mitmekesisus, sealhulgas loomastik ja taimestik, pöörates erilist tähelepanu direktiivide 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt kaitstud liikidele ja elupaikadele;
b) maa, muld, vesi, õhk ja kliimamuutused;	b) maa, muld, aluspinnas, vesi, õhk ja kliima;
c) aineline vara, kultuuripärand ja maastik;	c) aineline vara, kultuuripärand ja maastik;
d) punktides a, b, ja c osutatud elementide vastastikune mõju;	d) punktides a, b, ja c osutatud elementide vastastikune mõju;
e) punktides a, b ja c osutatud elementide avatus loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohule ning nende tundlikkus ja vastupanuvõime sellise katastroofiohu suhtes.	e) punktides a, b ja c osutatud elementide avatus tõenäoliste loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohule ning nende tundlikkus ja vastupanuvõime sellise katastroofiohu suhtes.
	1 a. Kui teatava projekti või hoone puhul on menetlused standarditud kooskõlas parima võimaliku tehnoloogia kriteeriumiga, peab pädev asutus seda standardimist arvesse võtma ja keskenduma keskkonnamõju hindamisel kas hoonete asukohale või projektile.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:	(4) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:
(a) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:
	„Artikkel 4
	1. Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, hinnatakse I lisas loetletud projekte artiklite 5–10 kohaselt.
	2. Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, teevad liikmesriigid II lisas loetletud projektide puhul kindlaks, kas projekti hinnatakse artiklite 5–10 kohaselt. Liikmesriigid teevad selle pärast üldsusega konsulteerimist kindlaks järgneva abil:
	a) üksikjuhtumite uurimine
	või
	b) liikmesriigi enda kehtestatud künnised või tingimused.
	Liikmesriigid võivad teha otsuse kohaldada mõlemaid alapunktides a ja b nimetatud võimalusi.
"3. II lisas loetletud projektide kohta esitab arendaja teavet projekti laadi, selle võimaliku keskkonnamõju kohta ning olulise mõju vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmete kohta. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud II.A lisas,	3. II lisas loetletud projektide kohta esitab arendaja kokkuvõtlikku teavet projekti laadi, selle võimaliku keskkonnamõju kohta ning olulise mõju vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmete kohta. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud II.A lisas. Teave, mis arendajal tuleb esitada, on koguseliselt piiratud ja peab vastama põhipunktidele, mille põhjal pädev asutus saab teha lõike 2 kohase otsuse. Teave tuleb enne lõikest 2 tulenevat kindlaksmääramist üldsusele teatavaks ja internetis kättesaadavaks teha, et tagada suurem läbipaistvus ja parem üldsusele kättesaadavus.
4. Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võtab pädev asutus arvesse valikutingimusi, mis on seotud projekti laadi ja asukohaga ning projekti võimaliku keskkonnamõjuga. Valikutingimuste täpne loetelu on esitatud III lisas.”	4. Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võtab pädev asutus arvesse asjakohaseid valikutingimusi, mis on seotud projekti laadi ja asukohaga ning projekti võimaliku keskkonnamõjuga. Valikutingimuste täpne loetelu on esitatud III lisas.
(b) lisatakse lõiked 5 ja 6:
"5. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse arendaja esitatud teabe põhjal ja võttes vajaduse korral arvesse muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud keskkonnamõju uuringute, esialgse kontrolli või hindamiste tulemusi. Lõike 2 kohases otsuses:	5. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase kindlaksmääramise arendaja poolt lõike 3 kohaselt esitatud teabe põhjal ja võttes vajaduse korral arvesse asjaomase üldsuse ja asjaomaste kohalike asutuste märkuseid, muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud keskkonnamõju uuringute, esialgse kontrolli või hindamiste tulemusi. Lõike 2 kohases otsuses:
a) märgitakse ära, kuidas on arvesse võetud III lisa valikutingimusi;
b) tuuakse välja põhjused, miks nõutakse või ei nõuta artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist;	b) ) tuuakse välja põhjused, miks nõutakse või ei nõuta artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist, eelkõige võttes arvesse III lisas osutatud asjaomaseid valikutingimusi;
c) kirjeldatakse meetmeid, mis on ette nähtud olulise keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks juhul, kui on otsustatud, et artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teha;	c) kirjeldatakse meetmeid, mis on ette nähtud olulise keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks juhul, kui on otsustatud, et artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teha;
d) kõnealune otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks.	d) kõnealune otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks.
6. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse kolme kuu jooksul alates projekti teostusloa taotluse esitamisest ja eeldusel, et arendaja on esitanud kogu vajaliku teabe. Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus kõnealust tähtaega kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.	6. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse liikmesriigi kehtestatud ajavahemikul ja hiljemalt 90 päeva jooksul alates projekti teostusloa taotluse esitamisest ja eeldusel, et arendaja on esitanud kogu lõike 3 kohase vajaliku teabe. Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus erakorraliselt ühe korra kõnealust tähtaega pikendada liikmesriikide kehtestatud ajavahemiku võrra ja mitte rohkem kui 60 päeva; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale kirjalikult tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva, ning teeb üldsusele kättesaadavaks artikli 6 lõikes 2 osutatud teabe.
Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, sisaldab käesoleva artikli lõike 2 kohane otsus artikli 5 lõikes 2 sätestatud teavet.”	Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, sisaldab käesoleva artikli lõike 2 kohane otsus artikli 5 lõikes 2 sätestatud arvamust, kui seda arvamust nimetatud artikli kohaselt nõutakse.”

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, koostab arendaja keskkonnaaruande. Keskkonnaaruanne põhineb käesoleva artikli lõike 2 kohasel otsusel ning sisaldab teavet, mida võidakse põhjendatult nõuda kavandatava projekti keskkonnamõju kohta teadlike otsuste tegemiseks, võttes arvesse praegusi teadmisi ja hindamismeetodeid, projekti laadi, tehnilist võimsust ja asukohta, võimaliku mõju laadi, kavandatava projekti alternatiive ning seda, mil määral teatavaid aspekte (sh alternatiive) oleks parem hinnata projekti muudes etappides (sh kavandamisetapis) või muude hindamisnõuete põhjal. Keskkonnaaruandes esitatava teabe täpne loetelu on esitatud IV lisas.	1. Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, esitab arendaja keskkonnaaruande. Keskkonnaaruanne põhineb käesoleva artikli lõike 2 kohasel arvamusel, kui see on väljastatud, ning sisaldab teavet, mida võidakse põhjendatult nõuda kavandatava projekti keskkonnamõju kohta teadlike otsuste tegemiseks, võttes arvesse praegusi teadmisi ja hindamismeetodeid, projekti laadi, tehnilist võimsust ja asukohta ning võimaliku mõju laadi. Keskkonnaaruanne sisaldab ka arendaja kaalutud mõistlike alternatiive, mis on kavandatava projekti ja selle eripärade korral asjakohased ning mis võimaldavad kaalutud alternatiive nende olulise mõju alusel võrdlevalt hinnata. Keskkonnaaruandes esitatava teabe täpne loetelu on esitatud IV lisas. Keskkonnaaruandesse lisatakse üldarusaadav kokkuvõte esitatud teabest.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pädev asutus määrab pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega ja arendajaga kindlaks arendaja poolt keskkonnaaruandes käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse astme. Eelkõige määrab ta kindlaks järgmise:	2. Kui arendaja projekti teostusloa taotluse esitamisel vastava taotluse esitab või kui artikli 6 lõikes 1 osutatud pädev asutus või pädevad asutused seda vajalikuks peavad, väljastab pädev asutus pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega, arendajaga ja asjaomase üldsusega arvamuse, milles määratakse kindlaks arendaja poolt keskkonnaaruandes käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabe ulatus ja üksikasjalikkus, sealhulgas eelkõige järgmine:
a) vajalikud otsused ja arvamused;
b) projektiga tõenäoliselt seotud ametiasutused ja üldsus;	b) projektiga tõenäoliselt seotud ametiasutused ja üldsus;
c) menetluse üksiketapid ja nende kestus;	c) menetluse üksiketapid ja nende kestuse ajakava;
d) kavandatava projekti mõistlikud alternatiivid ja nende konkreetne laad;	d) võimalikud arendaja kaalutud mõistlikud alternatiivid, mis on kavandatava projekti, selle konkreetse laadi ja olulise keskkonnamõjuga seoses asjakohased;
e) artiklis 3 osutatud keskkonnaelemendid, mida projekt võib oluliselt mõjutada;
f) teave, mida tuleb esitada teatava projekti või projektiliigi konkreetse laadi kohta;	f) teave, mida tuleb esitada teatava projekti või projektiliigi konkreetse laadi kohta;
g) teave ja teadmised, mis on saadud muudelt otsustustasanditelt või muude liidu õigusaktide kaudu, ning kasutatav hindamismeetod.	g) teave ja teadmised, mis on saadud muudelt otsustustasanditelt või muude liidu õigusaktide kaudu, ning kasutatav hindamismeetod.
Pädev asutus võib paluda abi käesoleva artikli lõikes 3 osutatud akrediteeritud ja tehniliselt pädevatelt ekspertidelt. Edaspidi võib arendajalt täiendavat teavet taotleda vaid siis, kui see on õigustatud uute asjaoludega ja pädev asutus on taotlust nõuetekohaselt selgitanud.	Pädev asutus võib paluda abi käesoleva artikli lõikes 3 osutatud sõltumatutelt, kvalifitseeritud ja tehniliselt pädevatelt ekspertidelt. Edaspidi võib arendajalt täiendavat teavet taotleda vaid siis, kui see on õigustatud uute asjaoludega ja pädev asutus on taotlust nõuetekohaselt selgitanud.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande täielikkuse ja piisava kvaliteedi tagamiseks tagab:	3. Artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande täielikkuse ja piisava kvaliteedi tagamiseks tagab:
a) arendaja, et keskkonnaaruande koostavad akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid või	a) arendaja, et keskkonnaaruande koostavad kvalifitseeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid ja
b) pädev asutus, et keskkonnaaruannet tõendavad akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid ja/või riikide ekspertidest koosnevad komiteed.	b) pädev asutus, et keskkonnaaruannet tõendavad sõltumatud, kvalifitseeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid ja/või riikide ekspertidest koosnevad komiteed, kelle nimed avalikustatakse.
Kui akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid aitasid pädeval asutusel koostada artikli 5 lõikes 2 osutatud otsust, ei tohi arendaja kasutada keskkonnaaruande koostamisel samu eksperte.	Kui sõltumatud, kvalifitseeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid aitasid pädeval asutusel koostada artikli 5 lõikes 2 osutatud otsust, ei tohi arendaja kasutada keskkonnaaruande koostamisel samu eksperte.
Liikmesriigid määravad kindlaks akrediteeritud ja tehniliselt pädevate ekspertide kasutamise ja väljavalimise üksikasjaliku korra (nt vajalik kvalifikatsioon, hindamisülesande määramine, litsentsid ja tegevusest kõrvaldamine).	Liikmesriigid määravad kindlaks kvalifitseeritud ja tehniliselt pädevate ekspertide kasutamise ja väljavalimise üksikasjaliku korra (nt vajalik kvalifikatsioon ja töökogemus, hindamisülesande määramine, litsentsid ja tegevusest kõrvaldamine). Kvalifitseeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid ja riiklikest ekspertidest koosnevad komisjonid peavad tagama piisava pädevuse ja erapooletuse keskkonnaruannete või muu keskkonnateabe kontrollimisel käesoleva direktiivi kohaselt, andes teaduslikult objektiivse ja sõltumatu hinnangu ilma pädevate asutuste, arendaja või riigiasutuste sekkumise või mõjutuseta. Need eksperdid vastutavad keskkonnamõju hindamiste eest, mille nad on läbi viinud ise, mis on läbi viidud nende järelevalve all või millele nad on andnud positiivse või negatiivse hinnangu.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 5a
	Piiriüleste koostööprojektide puhul võtavad asjaomased liikmesriigid ja naaberriigid kõik vajalikud meetmed selleks, et pädevad asutused teeksid koostööd ja koostaksid ühiselt kohaldatava ELi kaasrahastamise valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuetele vastava integreeritud ja ühtse piiriülese keskkonnamõju hinnangu varasest kavandamise etapist alates.
	Euroopa transpordivõrgu transpordiprojektide puhul kasutatakse Natura 2000 võrgustikule avaldatava võimaliku mõju kindlaksmääramiseks komisjoni TENtec teabesüsteemi ja Natura 2000 tarkvara ning võimalikke alternatiive.

Selgitus

Transporditaristuprojektide korral on vaja kasutada kõiki üleeuroopaliste transpordivõrkude ja Natura 2000 informaatikavahendeid, et vältida ennetavalt võimalikke probleeme.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 6 – lõige -1 (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a) Lisatakse järgmine lõige:
	„-1. Üldsusel peab olema õigus taotleda murettekitava projekti keskkonnamõju hindamist aktiivse osalemise mehhanismide kaudu, millesse on kaasatud elanikkond, kohalikud omavalitsused või valitsusvälised organisatsioonid.
	Liikmesriigid kehtestavad selle õiguse tulemuslikuks kasutamiseks vajalikud meetmed ja tingimused.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt -a a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 6 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et asutustele, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete või territoriaalse pädevuse tõttu tulevikus projektiga tõenäoliselt seotud, antakse võimalus avaldada oma arvamust arendaja esitatud teabe ja teostusloa taotluse kohta. Selleks määravad liikmesriigid asutused, kellega tuleb nõu pidada kas üldiselt või olukorrakohaselt. Artikli 5 kohaselt kogutud teave edastatakse kõnealustele asutustele. Nõupidamise üksikasjaliku korra kehtestavad liikmesriigid.”

Selgitus

Täpsustatakse, et keskkonnamõju hindamise objektiks oleva projektiga seotud asutuste hulka, kellega tuleb konsulteerida, kuuluvad ka kohalikud omavalitsused, kelle territooriumil projekt asub, kui need asutused ei ole samad, mis ametiasutused või päevad asutused.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt -a b (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 6 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
	„2. Üldsust teavitatakse kas keskportaali kaudu, mis on üldsusele kättesaadav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) artikli 7 lõikele 1*, avalike teadaannete abil või muul kohasel viisil, näiteks olemasolu korral elektroonilise ajakirjanduse abil, järgmistest küsimustest artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise korra varases etapis ja hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada:
	a) teostusloa taotlus;
	b) tõsiasi, et projekti keskkonnamõju tuleb hinnata, ja vajadusel tõsiasi, et selle suhtes kohaldatakse artiklit 7;
	c) üksikasjad pädevate asutuste kohta, kes vastutavad otsuse tegemise eest, asutuste kohta, kust saab asjakohast teavet, asutuste kohta, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi ning märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha;
	d) võimaliku otsuse laad ja olemasolu korral otsuse eelnõu;
	e) teadaanne artikli 5 kohaselt kogutud teabe kättesaadavuse kohta;
	f) teadaanne selle kohta, millal, kus ja kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks;
	g) üksikasjad käesoleva artikli lõike 5 kohase üldsuse kaasamise korra kohta.
	g a) asjaolu, et kohaldatakse artikli 8 lõiget 2, ning üksikasjad keskkonnaaruande läbivaatamise või muutmise ning kaalumisel olevate leevendus- või hüvitusmeetmete kohta;
	g b) artikli 8 lõike 2 kohaselt läbi viidud seire tulemused.”;
	_________________ ^{* ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.}

Selgitus

Juurdepääsu ja läbipaistvuse parandamise eesmärgil tuleks igas liikmesriigis teha kättesaadavaks keskportaal, mis pakub elektrooniliselt ja õigeaegselt keskkonnateavet. Lisaks tagavad uued punktid g a ja g b juurdepääsu keskkonnaaruande läbivaatamise ja muutmisega ning leevendus- ja hüvitusmeetmetega seotud teabele, mis on sätestatud artikli 8 lõike 2 uues tekstis.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt -a c (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 6 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a c) lõige 3 asendatakse järgmisega:
	„3. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse mõistlike tähtaegade piires kättesaadavaks vähemalt keskportaali kaudu, mis on üldsusele elektrooniliselt kättesaadav, järgmine:
	a) mis tahes artikli 5 kohaselt kogutud teave;
	b) kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati käesoleva artikli lõike 2 kohaselt;
	c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) sätete kohaselt muu kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 8 ja mis saab kättesaadavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teavitatud.”;

Selgitus

Juurdepääsu ja läbipaistvuse parandamise eesmärgil tuleks igas liikmesriigis teha kättesaadavaks keskportaal, mis pakub elektrooniliselt ja õigeaegselt keskkonnateavet.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt -a d (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 6 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a d) lõige 5 asendatakse järgmisega:
	„5. Üldsuse teavitamise (näiteks müürilehtede kasutamine teatavas ümbruskonnas, avaldamine kohalikes ajalehtedes) ning asjaomase üldsusega konsulteerimise (näiteks kirjalike esildiste või avalike küsitluste teel) üksikasjaliku korra määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada, et asjakohast teavet pakutakse keskportaali kaudu, mis on üldsusele elektrooniliselt kättesaadav vastavalt direktiivi 2003/4/EÜ artikli 7 lõikele 1.”;

Selgitus

Juurdepääsu ja läbipaistvuse parandamise eesmärgil tuleks igas liikmesriigis teha kättesaadavaks keskportaal, mis pakub elektrooniliselt ja õigeaegselt keskkonnateavet.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 6 – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Asjaomase üldsusega artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande asjus konsulteerimise tähtaeg ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva. Erandjuhul, kui kavandatava projekti laad, keerukus, asukoht või maht seda nõuab, võib pädev asutus kõnealust tähtaega 30 päeva võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused.	7. Asjaomase üldsusega artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande asjus konsulteerimise tähtaeg ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva. Erandjuhul, kui kavandatava projekti laad, keerukus, asukoht või maht seda nõuab, võib pädev asutus kõnealust tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 6 – lõige 7 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) lisatakse järgmine lõige:
	„7 a. Et tagada asjaomase üldsuse tulemuslik osalemine otsuste tegemisel, tagavad liikmesriigid üldsusele igal ajal lihtsa ja kiire juurdepääsu käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi täitvatele asutustele ja teabele ja nende kontaktandmed, olenemata ühestki käimasolevast projektist, mille keskkonnamõju tuleb hinnata, ning pöörates nõuetekohast tähelepanu üldsuse poolt esitatud märkustele ja arvamustele.”.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 7 a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 7 – lõige 5 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a) Artiklile 7 lisatakse järgmine lõige:
	„5 a. Piiriüleste ühistes huvides transpordiprojektide puhul, mis kuuluvad ühte Euroopa ühendamise rahastu loomist käsitleva määruse …+ I lisas osutatud koridoridest, koordineerivad liikmesriigid üldsusega konsulteerimise tööd. Koordinaator tagab, et uute taristute planeerimisel toimub ulatuslik üldsusega konsulteerimise protsess, millesse on kaasatud kõik sidusrühmad ja kodanikuühiskond. Igal juhul võib koordinaator teha ettepanekuid, leidmaks lahendusi koridori kava arendamiseks ja tasakaalustatud viisil rakendamiseks.”.
	________________ + ELT: palun sisestada Euroopa ühendamise rahastu asutamist käsitleva määruse number, kuupäev ja pealkiri (2011/0302(COD)).

Selgitus

Avalike konsultatsioonide protsessi tuleks kaasata üleeuroopalise transpordivõrgu koordinaatorid, et varakult kindlaks teha võimalikud probleemid, mis võiksid tekkida, võttes arvesse piiriüleste projektide täiendavaid raskusi.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 8	Artikkel 8
	-1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, milles sätestatakse projektide koostamine ja käitamine kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
	a) võetakse kõik asjakohased ennetusmeetmed saastuse vältimiseks ega põhjustata olulist saastust;
	b) kasutatakse parimat võimalikku tehnikat ning loodusvarasid ja energiat kasutatakse tõhusalt;
	c) välditakse jäätmete tekitamist ja kui jäätmeid tekitatakse, siis eelistatuse järjekorras ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivile 2008/98/EÜ (jäätmete kohta) valmistatakse need ette korduskasutamiseks, võetakse ringlusse, taaskasutatakse või kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu, siis jäätmed kõrvaldatakse, vältides või vähendades seejuures mõju keskkonnale;
	d) võetakse vajalikud meetmed õnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;
	e) võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtu ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse seisukorda.
	Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, peab teostusluba sisaldama lisameetmeid, ilma et see piiraks muude võimalike meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks.
1. Teostusloa menetlemisel tuleb arvesse võtta konsultatsioonide tulemusi ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet. Selleks sisaldab projektile teostusloa andmise otsus järgmist teavet:	1. Teostusloa menetlemisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ja üksikasjalikult hinnata konsultatsioonide tulemusi ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet. Projektile teostusloa andmise otsus sisaldab järgmist teavet:
a) artikli 3 kohane pädeva asutuse poolt koostatud keskkonnamõju hinnang ning otsusele lisatud keskkonnaalased tingimused, sealhulgas kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise peamiste meetmete kohta;	a) artikli 3 kohase pädeva asutuse poolt koostatud keskkonnamõju hinnangu tulemused, sealhulgas artiklite 6 ja 7 kohaselt saadud märkuste ja arvamuste kokkuvõte ning otsusele lisatud keskkonnaalased tingimused, sealhulgas kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise peamiste meetmete kohta;
b) projekti väljavalimise peamised põhjused, pidades silmas muid kaalutud alternatiive, sealhulgas seda, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium);	b) kokkuvõte arendaja kaalutud mõistlikest alternatiividest, sealhulgas see, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium);
c) artikli 6 ja 7 kohaselt saadud märkuste kokkuvõte;
d) kokkuvõttev avaldus selle kohta, kuidas on teostusloas arvesse võetud keskkonnakaalutlusi ning kuidas on arvestatud konsultatsioonide tulemusel saadud ja artikli 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet või kuidas seda on muul viisil käsitletud.	d) kokkuvõttev avaldus selle kohta, kuidas on teostusloas arvesse võetud keskkonnakaalutlusi ning kuidas on arvestatud keskkonnaaruannet ja konsultatsioonide tulemusel saadud ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet või kuidas seda on muul viisil käsitletud.
Selliste projektide puhul, millel on tõenäoliselt oluline kahjulik piiriülene mõju, esitab pädev asutus teabe selle kohta, et ta ei ole võtnud arvesse märkusi, mida mõjutatud liikmesriik sai artikli 7 kohaselt toimuvate konsultatsioonide ajal.	Selliste projektide puhul, millel on tõenäoliselt oluline kahjulik piiriülene mõju, esitab pädev asutus teabe selle kohta, et ta ei ole võtnud arvesse märkusi, mida mõjutatud liikmesriik sai artikli 7 kohaselt toimuvate konsultatsioonide ajal.
2. Kui artikli 5, 6 ja 7 kohaselt läbiviidud konsultatsioonide ja kogutud teabe tulemusena järeldatakse, et projektil on oluline kahjulik keskkonnamõju, kaalub pädev asutus nii varakult kui võimalik ja tihedas koostöös artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutuste ja arendajaga, kas sellise kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks tuleks artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruanne läbi vaadata ja projekti muuta ning kas oleks vaja võtta täiendavaid leevendus- või hüvitusmeetmeid.	2. Kui pädev asutus artikli 5, 6 ja 7 kohaselt läbiviidud konsultatsioonide ja kogutud teabe tulemusena järeldab, et projektil on oluline kahjulik keskkonnamõju, kaalub pädev asutus nii varakult kui võimalik ja pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutuste ja arendajaga, kas sellise kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks tuleks projektile teostusluba mitte anda või artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruanne läbi vaadata ja projekti muuta ning kas oleks vaja võtta täiendavaid leevendus- või hüvitusmeetmeid vastavalt asjaomastele õigusaktidele. Keskkonnaaruande läbivaatamise etapis tuleb sellegipoolest tagada artikli 6 lõikes 2 osutatud üldsuse teavitamine.
Kui pädev asutus otsustab anda projektile teostusloa, peab see sisaldama meetmeid olulise kahjuliku keskkonnamõju seireks, mille abil hinnata leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ja tõhusust ning kindlaks teha kahjulik mõju, mida ei suudetud prognoosida.	Kui pädev asutus otsustab anda projektile teostusloa, peab ta kooskõlas asjaomaste õigusaktidega tagama, et teostusluba sisaldab teostamise, käitamise, lammutamise ja sulgemisjärgse etapi ajal meetmeid olulise kahjuliku keskkonnamõju seireks, mille abil hinnata leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ja eeldatud tõhusust ning kindlaks teha kahjulik mõju, mida ei suudeta prognoosida.
Seirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus on proportsionaalne kavandatava projekti laadi, asukoha ja mahuga ning projekti keskkonnamõju olulisusega.	Seirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus on kooskõlas muudest liidu õigusnormidest tulenevate nõuetega ja proportsionaalne kavandatava projekti laadi, asukoha ja mahuga ning projekti keskkonnamõju olulisusega. Seire tulemustest teavitatakse pädevat asutust ja need avalikustatakse üldsusele kergesti kättesaadavas vormis.
Vajaduse korral võib kasutada muudest liidu õigusaktidest tulenevat seire korda.	Vajaduse korral võib kasutada muudest liidu või siseriiklikest õigusaktidest tulenevat seire korda.
	Kui seire tulemusel selgub, et leevendus- või hüvitusmeetmed ei ole piisavad või kui täheldatakse olulist kahjulikku keskkonnamõju, mida ei suudetud prognoosida, peab pädev asutus kehtestama korrigeerivad leevendus- või hüvitusmeetmed.
3. Kui pädevale asutusele on esitatud kogu artikli 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teave, sealhulgas vajaduse korral muude liidu õigusaktidega nõutud konkreetsete hindamiste tulemused, ning artiklites 6 ja 7 osutatud konsultatsioonid on lõppenud, viib pädev asutus projekti keskkonnamõju hindamise lõpule kolme kuu jooksul.	3. Kui pädevale asutusele on esitatud kogu artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teave, sealhulgas vajaduse korral muude liidu õigusaktidega nõutud konkreetsete hindamiste tulemused, ning artiklites 6 ja 7 osutatud konsultatsioonid on lõppenud, viib pädev asutus projekti keskkonnamõju hindamise lõpule liikmesriigi kehtestatud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 90 päeva.
Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus kõnealust tähtaega kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.	Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus erakorraliselt ühe korra kõnealust tähtaega pikendada liikmesriikide kehtestatud ajavahemiku võrra ja mitte rohkem kui 90 päeva; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale kirjalikult tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.
4. Pädev asutus kontrollib enne projektile teostusloa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse langetamist, kas keskkonnaaruandes sisalduv artikli 5 lõike 1 kohane teave on ajakohane, eelkõige see teave, mis puudutab olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks kavandatud meetmeid.	4. Pädev asutus kontrollib enne projektile teostusloa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse langetamist, kas keskkonnaaruandes sisalduv artikli 5 lõike 1 kohane teave on ajakohane.
	__________ ^* ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt a

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 9 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui teostusloa andmise või sellest keeldumise otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele asjakohases korras ja teevad üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe:	1. Kui teostusloa andmise või sellest keeldumise otsus või muu käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks väljaantav otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele võimalikult kiiresti vastavalt riiklikule korrale ja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Pädev asutus või pädevad asutused teevad otsuse kättesaadavaks üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele vastavalt direktiivile 2003/4/EÜ.
a) otsuse sisu ja kõik sellele lisatud tingimused;
b) otsuse aluseks olevad peamised põhjused ja kaalutlused pärast keskkonnaaruande ning üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist, sealhulgas teave üldsuse osalemise kohta;
c) kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise peamiste meetmete kohta;
d) vajaduse korral kirjeldus artikli 8 lõikes 2 osutatud seiremeetmete kohta.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 9 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid võivad otsustada teha lõikes 1 osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks ka siis, kui pädev asutus on projekti keskkonnamõju hindamise lõpetanud.	3. Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks enne, kui tehakse teostusloa andmise või sellest keeldumise otsus ja kui pädev asutus on projekti keskkonnamõju hindamise lõpetanud.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 9 – lõiked 3 a ja 3 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek

	b a) lisatakse järgmised lõiked:
	„3 a. Üldsus võib teostusloa otsuse vaidlustada, sealhulgas teha taotluse selle kohta kohtumääruse väljaandmiseks, algatades kohtumenetluse kolme kuu jooksul alates pädeva asutuse poolt tehtud ametliku otsuse nõuetekohasest avaldamisest.
	3 b. Pädev asutus või asutused tagavad, et teostusloa saanud projektidega alustatakse alles siis, kui vaidlustamise tähtaeg on möödas.”.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 10 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 a) Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta pädevate asutuste kohustust järgida siseriiklike õigusnormide ja kinnistunud õiguslike tavadega ettenähtud piiranguid, mis käsitlevad äri- ja tööstussaladusi, sealhulgas intellektuaalomandit, ja avalike huvide kaitset tingimusel, et need on kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ.”.

Selgitus

On vaja kooskõlastada kõnealuse direktiivi sätted keskkonnamõju hindamise teabele juurdepääsu kohta keskkonnateabele avaliku juurdepääsu direktiivi 2003/4/EÜ sätetega, üldsuse kaasamisega otsustusprotsessi ja keskkonnaalase õiguskaitse kättesaadavusega.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 b (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 10 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 b) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 10 a
	Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral, ning võtavad vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.”.

Selgitus

Kogemusele tuginedes ning selleks, et tagada direktiivi ühtlustatud ja tõhus kohaldamine, peavad liikmesriikide õigussüsteemid nägema ette hoiatavaid ja tõhusaid sanktsioone siseriiklike õigusaktide rikkumise, eelkõige huvide konflikti ja korruptsiooni korral.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 c (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 11 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 c) Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:
	„2. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või tegevusetust vaidlustada, sätestades võimaluse lõike 1 kohase otsuse, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, sealhulgas ajutiste meetmete kasutamise, et tagada, et projekti ei alustata enne läbivaatamise protsessi lõpuleviimist.”.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 d (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 d) Artikli 11 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:
	„Iga selline menetlus on asjakohane ja tõhus, võimaldab rakendada heastamise kohustust, on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.”

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 11

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 12 b – lõige 5 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Kui keskkonnamõju õigesti hindamiseks peetakse teatud majandussektorite iseloomulike omaduste tõttu asjakohaseks, koostab komisjon koos liikmesriikide ja tööstusega valdkondlikud juhendid kriteeriumidega, mida tuleb järgida, et lihtsustada ja hõlbustada keskkonnamõju hindamise standardite kehtestamist.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kuupäev]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelist seost selgitava dokumendi viivitamata komisjonile.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …+ Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelist seost selgitava dokumendi viivitamata komisjonile.

[3]+ ELT, palun sisestada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Selgitus

Arvestades käesoleva direktiivi sätete keerukust, on vaja tagada piisav ülevõtmise aeg kaks aastat.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selliste projektide suhtes, mille kohta esitati teostusloa taotlus enne artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäeva ning mille keskkonnamõju hindamist ei ole enne kõnealust kuupäeva lõpule viidud, kohaldatakse käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2011/92/EL artiklites 3–11 osutatud kohustusi.

Selliste projektide suhtes, mille kohta esitati teostusloa taotlus enne artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäeva ning mille keskkonnamõju hindamist ei ole enne kõnealust kuupäeva lõpule viidud, tuleb otsus teha 8 kuu jooksul alates muudetud direktiivi vastuvõtmisest.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt -1 a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

I lisa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1) I lisa muudetakse järgmiselt:
	a) pealkiri asendatakse järgmisega
	„ARTIKLI 4 LÕIKES 1 ESITATUD PROJEKTID (KOHUSTUSLIKUKS KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS ESITATUD PROJEKTID)”
	b) lisatakse järgmine punkt:
	„4 a. Pealmaakaevandused ja sarnane vabas õhus teostatav kaevandamine.”
	c) punkti 7 alapunkt a asendatakse järgmisega:
	„a) Pikamaavedudeks vajalike raudteede ja [...] lennuväljade ehitamine;”
	d) lõikesse 7 lisatakse järgmine punkt:
	„a a) lennuteede võrguga ühinemiseks ja sellest lahkumiseks õhkutõusmis- ja maandumismarsruutide kehtestamine;”
	e) lisatakse järgmised punktid 14 a ja 14 b:
	„14 a. Kiltkivi kihtidesse või muudesse sama suure või väiksema läbilaskvuse ja poorsusega settekivimite moodustistesse kogunenud nafta ja/või maagaasi uurimine, hindamine, hüdrauliline purustamine ja kaevandamine, sõltumata tootmismahust.”
	14 b. Maagaasi uurimine ja tootmine kivisöelademetes, sõltumata tootmismahust.”
	f) punkt 19 asendatakse järgmisega:
	„19. Pealmaakaevandused pindalaga üle 25 hektari, tsüaniidi kasutavad kullakaevandused või turbakaevandused pindalaga üle 150 hektari.”
	g) punkt 20 asendatakse järgmisega:
	„20. Elektri-õhuliinide, maakaabelliinide või kombineeritud õhu- ja maakaabelliinide ehitamine, muutmine või laiendamine ning/või selliste elektriliinide uuendamine, mille pinge on vähemalt 220 kV ja pikkus üle 15 km, ning nendega seotud alajaamade (trafoalajaamad, muundusalajaamad ja jaotusalajaamad) ehitamine ja/või muutmine.”
	h) lisatakse punkt 24 a:
	„24 a. Lõbustusparkide ja golfiväljakute rajamise planeerimine veepuuduse all kannatavatele või suure kõrbestumise või põuaohuga aladele.”

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt -1 a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

II lisa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1 a) II lisa muudetakse järgmiselt.
	a) pealkiri asendatakse järgmisega
	„ARTIKLI 4 LÕIKES 2 OSUTATUD PROJEKTID (MILLE KESKKONNAMÕJU HINNATAKSE LIIKMESRIIKIDE ÄRANÄGEMISEL)”
	b) lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
	„f a) looduslik kalapüük ja sellega seotud tegevused;"
	(c) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
	„c) maavarade teadusuuringud ja uuringud ning maavarade kaevandamine mere-või jõepõhjast;”
	d) lõike 10 punkt d jäetakse välja.
	e) lõikesse 13 lisatakse järgmine punkt:
	„a a) I lisas või käesolevas lisas nimetatud projekti lammutamine, mis võib avaldada keskkonnale olulist kahjulikku mõju.”

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 1

Direktiiv 2011/92/EL

II A lisa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
II A LISA – ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD TEAVE	II A LISA – ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD TEAVE (ARENDAJA POOLT II LISAS LOETLETUD PROJEKTIDE KOHTA ESITATAV KOKKUVÕTLIK TEAVE)
1. Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige järgmist:	1. Projekti kirjeldus, mis sisaldab järgmist:
a) kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral ehitamise ja käitamisega seotud maa-aluste tööde kirjeldus;	a) kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral ehitamise, käitamise ja lammutamisega seotud maa-aluste tööde kirjeldus;
b) projekti asukoha kirjeldus, pöörates tähelepanu eelkõige tõenäoliselt mõjutatavate geograafiliste alade keskkonnatundlikkusele.	b) projekti asukoha kirjeldus, pöörates tähelepanu eelkõige tõenäoliselt mõjutatavate geograafiliste alade keskkonnatundlikkusele.
2. Nende keskkonnaaspektide kirjeldus, mida kavandatud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab.	2. Nende keskkonnaaspektide kirjeldus, mida kavandatud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab.
3. Kirjeldus kavandatud projekti tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta, mis tuleneb:	3. Kirjeldus kavandatud projekti tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta, sealhulgas asjaomase elanikkonna terviseohud ning mõjuga maastikule ja kultuuripärandile, mis tuleneb:
a) eeldatavasti tekkivatest jääkidest ja heitest ning jäätmetekkest;	a) eeldatavasti tekkivatest jääkidest ja heitest ning jäätmetekkest, kui see on asjakohane;
b) loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamisest, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused.	b) loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamisest, (sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused).
4. Keskkonnale avalduva olulise kahjuliku mõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks ette nähtud meetmete kirjeldus.	4. Keskkonnale avalduva olulise kahjuliku mõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks ette nähtud meetmete kirjeldus, eriti juhul, kui kahjulik mõju on pöördumatu.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

III lisa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
III LISA – ARTIKLI 4 LÕIKES 4 OSUTATUD VALIKUTINGIMUSED	III LISA – ARTIKLI 4 LÕIKES 4 OSUTATUD VALIKUTINGIMUSED (MILLE ALUSEL TEHA KINDLAKS, KAS II LISAS LOETLETUD PROJEKT KOHTA TULEKS KOOSTADA KESKKONNAMÕJU HINNANG)
1. PROJEKTI LAAD	1. PROJEKTI LAAD
Projektide laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada järgmist:	Projektide laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada järgmist:
a) projekti maht, sealhulgas vajaduse korral sellega seotud maa-aluste tööde ulatus;	a) projekti maht, sealhulgas vajaduse korral sellega seotud maa-aluste tööde ulatus;
(b) koosmõju muude projektide ja meetmetega;
c) loodusvarade, eelkõige maa, mulla, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamine, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused;	c) loodusvarade, eelkõige maa, mulla, aluspinnase, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamine (sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused);
d) jäätmeteke;	d) jäätmeteke;
e) saaste ja häiringud;	e) saaste ja häiringud (saasteainete heited, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus) ja selle võimalik mõju tervisele;
f) loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide oht ning õnnetuste oht, eelkõige seoses hüdromorfoloogiliste muudatuste, kasutatud ainete või tehnoloogia ja elusorganismidega, konkreetsete maapealsete ja maa-aluste tingimustega või nende alade alternatiivse kasutamisega ning õnnetuste või katastroofide toimumise tõenäosusega ja projekti tundlikkusega selliste ohtude suhtes;	f) loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide oht ning õnnetuste oht, eelkõige seoses hüdromorfoloogiliste muudatuste, kasutatud ainete või tehnoloogia ja elusorganismidega, konkreetsete maapealsete ja maa-aluste tingimustega või nende alade alternatiivse kasutamisega, kohaliku geograafilise eripäraga ning projekti tundlikkusega selliste õnnetuste või katastroofide suhtes, mida võib projekti olemust arvestades iseloomulikuks pidada;
g) kuidas projekt mõjutab kliimamuutusi (kasvuhoonegaaside heide, sealhulgas maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest), kuidas projekt aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning kuidas kliimamuutused mõjutavad projekti (nt kas projektis võetakse arvesse kliima muutumist);	g) kuidas projekt mõjutab kliimat (tõenäoline kasvuhoonegaaside heide, sealhulgas maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest), kuidas projekt aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning kuidas kliimamuutused mõjutavad projekti (nt kas projektis võetakse arvesse kliima muutumist);
h) kuidas projekt mõjutab keskkonda, eelkõige maad (asustusalade ajapikku toimuv laienemine – maa hõivamine), mulda (orgaaniline aine, erosioon, tihenemine, katmine), vett (kogus ja kvaliteet), õhku ja bioloogilist mitmekesisust (populatsiooni kvaliteet ja kvantiteet ning ökosüsteemide kahjustumine ja killustumine);	h) kuidas projekt mõjutab keskkonda, eelkõige maad (asustusalade ajapikku toimuv laienemine – maa hõivamine, põllumajanduslike ja metsaalade kadumine), mulda (orgaaniline aine, erosioon, tihenemine, katmine), aluspinnast, vett (kogus ja kvaliteet), õhku (õhku saastavate ainete heide ja õhu kvaliteet) ja bioloogilist mitmekesisust (populatsiooni kvaliteet ja kvantiteet ning ökosüsteemide kahjustumine ja killustumine);
i) oht inimeste tervisele (nt vee või õhu saastumise tõttu);	i) oht inimeste tervisele (nt vee või õhu saastumise või müra tõttu);
j) projekti mõju kultuuripärandile ja maastikule.	j) projekti mõju kultuuripärandile ja maastikule.
2. PROJEKTI ASUKOHT	2. PROJEKTI ASUKOHT
Selliste geograafiliste alade keskkonnatundlikkuse hindamisel, mida projekt tõenäoliselt mõjutab, tuleb eelkõige silmas pidada järgmist:	Selliste geograafiliste alade keskkonnatundlikkuse hindamisel, mida projekt tõenäoliselt mõjutab, tuleb eelkõige silmas pidada järgmist:
a) praegune ja kavandatav maakasutus, sealhulgas maa hõivamine ja killustumine;	a) praegune ja kavandatav maakasutus, sealhulgas maa hõivamine ja killustumine;
b) ala loodusvarade (sealhulgas mulla, maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse) suhteline küllus, kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime;	b) ala loodusvarade (sealhulgas mulla, maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse) suhteline küllus, kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime;
c) looduskeskkonna vastuvõtuvõime, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aladele:	c) looduskeskkonna vastuvõtuvõime, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aladele:
i) märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed;	i) märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed;
ii) rannikuvööndid;	ii) rannikuvööndid;
iii) mägi- ja metsapiirkonnad;	iii) mägi- ja metsapiirkonnad;
	iiia) võimaliku suure üleujutusohuga alad;
iv) looduskaitsealad ja –pargid, püsikarjamaad, suure loodusliku väärtusega põllumajandusmaa;	iv) looduskaitsealad ja -pargid, püsikarjamaad ning keskkonna seisukohalt väärtuslikud karjamaad, suure loodusliku väärtusega põllumajandusmaa;
v) liikmesriikide õigusnormide alusel liigitatud või kaitstavad alad; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EMÜ ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt liikmesriikide määratud Natura 2000 alad; rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt kaitstud alad;	v) liikmesriikide või piirkondlike õigusnormide alusel liigitatud, piiratud või kaitstavad alad; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EMÜ ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt liikmesriikide määratud Natura 2000 alad; liikmesriikide poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt kaitstud alad;
vi) alad, kus ei ole järgitud liidu õigusaktides sätestatud ning projektiga seotud keskkonnakvaliteedi standardeid või kus nende järgimata jätmine võib tõenäoliselt juhtuda;	vi) alad, kus ei ole järgitud liidu õigusaktides sätestatud ning projektiga seotud keskkonnakvaliteedi standardeid või kus nende järgimata jätmine võib tõenäoliselt juhtuda;
vii) tiheda asustusega alad;	vii) tiheda asustusega alad;
	viia) eriti tundlike või haavatavate elanikkonnarühmadega alad (sealhulgas haiglad, koolid, vanadekodud);
viii) ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad.	viii) ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad;
	viiia) seismilised piikonnad või teised suure looduskatastroofide ohuga piirkonnad.
	Kõikide asjaomaste künniste puhul, mille liikmesriigid on alapunktides i–viii nimetatud alade jaoks kehtestanud, tuleks eelkõige arvesse võtta kõnealuste alade väärtust keskkonna seisukohalt, suhtelist arvukust ning keskmist suurust siseriiklikul tasandil.
3. VÕIMALIKU MÕJU LAAD	3. VÕIMALIKU MÕJU LAAD
Projekti võimalikku olulist mõju tuleb hinnata eespool punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste põhjal, pidades eelkõige silmas järgmist:	Projekti võimalikku olulist mõju tuleb hinnata eespool punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste põhjal, pidades eelkõige silmas järgmist:
a) mõju suurus ja ruumiline ulatuvus (geograafiline piirkond ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus);	a) mõju suurus ja ruumiline ulatuvus (geograafiline piirkond ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus);
b) mõju laad;	b) mõju laad;
c) mõju piiriülene laad;	c) mõju piiriülene laad;
d) mõju tugevus ja mitmekülgsus;	d) mõju tugevus ja mitmekülgsus;
e) mõju tõenäosus;	e) mõju tõenäosus;
f) mõju kestus, sagedus ja pöörduvus;	f) mõju kestus, sagedus ja pöörduvus;
g) mõju avaldumise kiirus;	g) mõju avaldumise kiirus;
h) sama arendaja või erinevate arendajate projektide (eelkõige käimasolevate ja/või heakskiidetud projektide) koosmõju;	h) sama arendaja või erinevate arendajate projektide (eelkõige käimasolevate ja/või heakskiidetud projektide) koosmõju kui need asuvad tõenäoliselt mõjutatavas geograafilises piirkonnas ning ei ole veel ehitamisel ega käitamisel ning ilma et oleks kohustust võtta arvesse muud kui olemasolevat teavet või avalikult kättesaadavat teavet;
i) keskkonnaaspektid, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse;	i) keskkonnaaspektid, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse;
k) muude ELi õigusaktidega nõutud hindamiste tulemusel saadud teave ja järeldused keskkonnamõju kohta;	k) muude ELi õigusaktidega nõutud hindamiste tulemusel saadud teave ja järeldused keskkonnamõju ja võimaliku mõju kohta;
l) mõju tõhusa vähendamise võimalus.	l) mõju tõhusa vältimise, ennetamise ja vähendamise võimalus.
	3 a. VALDKONDLIKUD JUHENDID TINGIMUSTE KOHTA
	Kui komisjon või liikmesriigid seda vajalikuks peavad, koostatakse juhendid keskkonnamõju hindamise tingimuste kohta majandustegevuse mitmete eri sektorite tarbeks eraldi. Eesmärk on lihtsustada menetlusi ja suurendada õiguskindlust keskkonnamõju hindamisel ning vältida seda, et erinevad pädevad asutused menetlusi üksteisest erinevalt rakendaksid.
	Ajaloo- ja kultuuripärandiga ning maapiirkondadega seotud keskkonnamõju hindamine viiakse läbi tingimuste alusel, mis esitatakse juhendis, kus on välja toodud kohustuslikult järgimisele kuuluvad tegurid.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

IV lisa

[1] ELT C 133, 9.5.2013, lk 33.
[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[3]

SELETUSKIRI

Näiliselt tagasihoidlik direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (edaspidi „keskkonnamõju hindamise direktiiv”) on tegelikult Euroopa Liidu keskkonnapoliitika silmapaistvaim saavutus. Direktiivi reguleerimisalasse kuulub umbes 200 liiki projekti, alates sildade, sadamate, maanteede ja prügilate ehitamisest kuni kodulindude või sigade suurfarmideni[1].

Keskkonnamõju hindamise direktiiviga kehtestatakse lihtne, kuid oluline nn teadliku otsuse põhimõte: enne ehitusloa andmist riiklikule või eraprojektile, mis avaldab tõenäoliselt mõju keskkonnale, on liikmesriikide pädevatel asutustel õiguslik kohustus hankida vajalikku teavet keskkonnamõju hindamiseks.

Sisuliselt menetlusliku iseloomuga kehtiva direktiivi 2011/92/EL eesmärk on tagada selle kohaldamisalasse kuuluvate projektide keskkonnasäästlikkus. Sellised projektid jaotatakse kahte järgmisse kategooriasse: projektid, mis oma eripära tõttu on kohustuslikult esitatud keskkonnamõju hindamiseks (I lisa), ja projektid, mis on esitatud sõelumismenetluseks (II lisa).

Oma 28 kohaldamisaasta jooksul on kõnealune õigusakt saavutanud suhtelist edu seoses keskkonnamõju hindamise põhimõtete ühtlustamisega Euroopa tasandil, kuid sisse on viidud üksnes kolm väiksemat muudatust[2], samal ajal kui poliitiline, õiguslik ja tehniline raamistik on oluliselt muutunud. Lisaks on välja selgitatud mõned puudused, mis on põhjustanud suure hulga kohtuvaidlusi nii riigi tasandil kui ka Euroopa Kohtus. Viimastel aastatel on Euroopa Kohus selgitanud teatavate sätete tõlgendamist, näiteks täpsustades, et lammutustööd peavad olema esitatud projekti määratluses (kohtuasi C-50/09).

Esinenud probleemide lahendamiseks ja direktiivi teksti vastavusse viimiseks uute ELi poliitiliste prioriteetidega, nagu mullakaitsestrateegia, ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ja strateegia „Euroopa 2020”, on komisjon välja töötanud kõnealuse keskkonnamõju hindamise direktiivi läbivaatamist käsitleva ettepaneku.

Kooskõlas Euroopa Liidu prioriteetidega käsitletakse ettepanekus bioloogilist mitmekesisust, loodusvarade kasutamist, kliimamuutusi ning loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohtu – tegureid, mida tuleb silmas pidada projekti mõju hindamisel. Lisaks tuleb ettepaneku kohaselt arvestada projektide puhul nende koosmõju teiste projektide või tegevustega, et vältida maa osadeks jagamise kahjulikku praktikat eesmärgiga vähendada maatükkide keskkonnamõju.

Sõelumismenetluse puhul soovitakse ettepanekuga tagada, et üksnes keskkonnale olulise mõjuga projektid esitatakse keskkonnamõju hindamiseks konkreetse teabe alusel, mida arendaja annab pädevale asutusele (II A lisa). Samuti teeb komisjon ettepaneku laiendada sõelumisotsusel põhinevat valikukriteeriumide loetelu ja määrata otsuse vastuvõtmise tähtajaks kolm kuud (selle kolmekuulise pikendamise teel).

Seoses teabe kvaliteediga teeb komisjon ettepaneku, et pädevad asutused kehtestaksid koostöös arendajaga keskkonnaaruandes esitatava teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse astme (kohaldamisala piiramise etapp ehk scoping). Lisaks käsitletakse projektis mõistlike alternatiivide kohustuslikku hindamist ja kohustuslikku seiret keskkonnamõju hindamise järel, juhul kui projekt omab olulist kahjulikku keskkonnamõju.

Halduse lihtsustamisega seoses teeb komisjon ettepaneku kehtestada selged ajakavad keskkonnamõju hindamise kõigi etappide jaoks ja määrata kindlaks miinimum- ja maksimumtähtajad üldsusega konsulteerimiseks ja lõpliku otsuse langetamiseks ning võtta liikmesriikides kasutusele ühtse kontaktpunkti süsteem, et kooskõlastada menetlust muudes õigusaktides sätestatud keskkonnamõju hindamisega, nt tööstusheidet või veekvaliteeti käsitlevad õigusaktid või elupaikade direktiiv.

Raportöör on veendunud, et tuleb jälgida arengumudelit, mis on tõeliselt jätkusuutlik kogu Euroopa Liidus, ning toetab täielikult komisjoni ettepanekut. Väljapakutud muudatused on seega mõeldud ettepaneku tugevdamiseks, need ühendavad mõningaid üleminekuid ning teevad ettepaneku veelgi tõhusamaks ja tulemuslikumaks, lihtsamaks siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks ning tõhusamaks, et saavutada keskkonnakaitse eesmärgid. Peamised teemad, mida muudatusettepanekutes käsitleti, on esitatud alljärgnevalt.

Üldsuse kaasamine

Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleb suurendada asjaomase üldsuse rolli menetluse igas etapis. Hea juhtimistava nõuab dialoogi kõigi osapoolte vahel, selget ja läbipaistvat menetlust, mis toetab asjaomase üldsuse õigeaegset teavitamist olulise projekti võimaliku teostamise puhul, tugevdades potentsiaalselt toetust vastuvõetud otsustele ja vähendades kohtuvaidluste arvu ja kulusid, millega liikmesriigid ühtelugu kokku puutuvad, kuna puudub tõhus projektide jaotamissüsteem.

Huvide konflikt

Kogu keskkonnamõju hindamise menetluse usaldusväärsus on olematu, kui pole selgelt sätestatud eeskirju, mis välistaksid sellise tõsise probleemi nagu huvide konflikt. Raportöör on isiklikult täheldanud, et mõnel juhul – vaatamata pädeva asutuse ja arendaja ametlikule eraldatusele, eriti kui viimase näol on tegemist riigiasutusega – ilmneb tihti sõltuvus kahe osapoole vahel, mis võib kohtuotsuse objektiivsust mõjutada. Seega peab olema tagatud pädeva asutuse täielik sõltumatus arendajast.

Parandusmeetmete võtmine

Raportöör kiidab täielikult heaks komisjoni ettepanekus sätestatud keskkonnamõju hindamise järgse seire selliste projektide puhul, millel on oluline kahjulik keskkonnamõju, kuid peab tingimata vajalikuks siduda see kohustusega võtta asjakohaseid parandusmeetmeid juhul, kui seire näitab, et heakskiidetud projekti puhul ettenähtud leevendus- ja hüvitusmeetmed ei ole tõhusad.

Keskkonnaaruande koostamine ja kontroll

Raportööri arvates on oluline tagada, et keskkonnaaruannet kontrolliksid täielikult sõltumatud eksperdid, kes omavad keskkonnaalast tehnilist pädevust. Mõistes kontrolli tagamise kvaliteedi eesmärki, leiab raportöör siiski, et kavandatav ekspertide akrediteerimissüsteem põhjustaks liikmesriikidele kohaldamisraskusi, ning teeb ettepaneku see välja jätta.

Kildagaas

Raportöör peab ettevaatuspõhimõtte alusel vajalikuks – nagu taotleb ka Euroopa Parlament oma 21. novembri 2012. aasta resolutsioonis kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise keskkonnamõju kohta – lisada direktiivi I lisasse „mittetraditsioonilised süsivesinikuallikad”, et vastavad uurimis- ja tootmisprojektid oleksid esitatud keskkonnamõju hindamiseks. Kehtiva direktiiviga ettenähtud toodangu piirväärtuses ei arvestata sellise gaasi ja nafta päevatoodangu taseme eripära, mistõttu vastavaid projekte ei esitata kohustuslikuks keskkonnamõju hindamiseks.

* * *

Tõelise „rohelise majanduse” saavutamine tähendab ka rakendatavate projektide jätkusuutlikkuse tagamist meie liidus, samuti nende kavandamist ja teostamist selliselt, et arvestatakse nende mõju ressursitõhususele, kliimamuutustele ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisele, eelkõige suurte taristuprojektide puhul.

Uue keskkonnamõju hindamise direktiivi kiiremas korras vastuvõtmine tähendab üleminekut sõnadelt tegudele ning see annab Euroopa Liidu käsutusse olulise vahendi, et tulla toime 21. sajandi üleilmsete probleemidega.

* * *

Raportöör tervitas variraportööride ja Euroopa Parlamendi kolleegide ettepanekuid. Raportöör ja tema kolleegid said ettepanekuid järgmistelt ühendustelt: AK EUROPA, WKÖ, Justice and Environment, BUSINESSEUROPE, UEPC, EWEA, EDF, EDISON, OGP, EURELECTRIC, NEEIP, samuti kohtus raportöör Leedu ja Madalmaade valitsusega, Regioonide Komitee ning Majandus- ja Sotsiaalkomitee raportööridega, organisatsioonide esindajatega, nende hulgas Friends of the Earth Europe, Confindustria, ENEL, MEDEF, Birdlife International, EPF, Eurochambres, IMA-Europe, TERNA. Eriti tänab raportöör advokaat Matteo Cerutit, doktor Stefano Lenzit WWF Italiast ja doktor Marco Stevaninit. Raportöör vastutab ainuisikuliselt ettepanekute eest, mida ta otsustas lisada raporti projekti.

[1] Vastavalt komisjoni keskkonnamõju hindamisele teostatakse ELis igal aastal umbes 15 000–26 000 keskkonnamõju hindamist, 27 000–33 800 sõelumismenetlust ja 1370–3380 positiivset sõeluuringut.
[2] Algdirektiivi 85/337/EMÜ muudeti direktiividega 97/11/EÜ, 2003/35/EÜ ja 2009/31/EÜ ning kodifitseeriti direktiiviga 2011/92/EL.

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (18.6.2013)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta
(COM(2012)0628 – C7‑0367/2012 – 2012/0297(COD))

Arvamuse koostaja: Joseph Cuschieri

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek

Direktiiv 2011/92/EL (keskkonnamõju hindamise direktiiv) sisaldab nõuet, mille kohaselt tuleb tõenäoliselt suure keskkonnamõjuga projektide puhul enne neile loa andmist läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kuigi pärast direktiivi vastuvõtmist 1985. aastal on seda mitu korda muudetud, ei ole direktiiv muutunud piisavalt, et kajastada jätkuvalt muutuvat poliitilist, õiguslikku ja tehnilist konteksti. Viimase 25 aasta jooksul on EL laienenud ning lahendamist vajavate keskkonnaprobleemide ulatus ja raskusaste on samuti suurenenud; lisaks on tõusnud suurte kogu ELi hõlmavate taristuprojektide hulk (nt energeetika ja transpordi valdkonna piiriülesed projektid). Nende muutuste arvessevõtmiseks tehakse direktiivi muutmise ettepanekus uued olulised uuendused õigusraamistikus, et parandada ja täpsustada sõelumismenetlust ja keskkonnamõju hindamise kvaliteeti ja analüüsi ning vältida hindamisprotsessis ebajärjepidevuse ohtu. Lisaks jäetakse võimalus mitte kohaldada direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse või tsiviilhädaolukorras reageerimine.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja toetab komisjoni ettepanekus esitatud direktiivi muudatusi, olles seisukohal, et kuna keskkonnaküsimused (nt kliimamuutused, katastroofioht) ja mõned projektid on piiriülese iseloomuga, on vaja võtta meetmeid ELi tasandil, et tagada kõigile võrdsed tingimused ja luua lisandväärtust võrreldes üksikute riiklike meetmetega. Sellegipoolest leiab ta, et direktiivi saaks mõnedes aspektides väikeste kohandustega veelgi parandada. Sealhulgas tuleks rõhutada mõju, mida keskkonnamõju hindamise protsess võib avaldada ajaloolise pärandi kaitsele või turismile ning tunnustada Euroopa transpordipoliitikale nii oluliste piiriüleste koostööprojektide eripära vastandina piiriülese mõjuga projektidele. Arvamuse koostaja leiab, et ainult sellist eristust tehes on võimalik tagada meetmete maksimaalne kooskõlastamine, et vastata sageli rangetele tähtaegadele ning arvukate avaliku ja erasektori sidusrühmade ootustele. Arvamuse koostaja teeb ka ELi õigusraamistiku ühtsemaks muutmise nimel ettepaneku teha mõned väiksemad ühtlustamised TEN-T suuniste õigusaktidega.

Neid seisukohti kajastavad järgmised muudatusettepanekud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 a) Tuleks võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et tagada projektide läbiviimine kooskõlas asjaomaste liidu ja liikmesriikide eeskirjade ja menetlustega, eelkõige keskkonda, kliimakaitset, julgeolekut, ohutust, konkurentsi, riigiabi, riigihankeid, rahvatervist ja juurdepääsetavust käsitlevate liidu õigusaktidega.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 b) Piiriüleste koostööprojektide puhul peaksid kaasatud liikmesriigid ja naaberriigid võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et asjaomased pädevad asutused teeksid koostööd ja koostaksid ühiselt kohaldatavate ELi kaasrahastamise valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuete kohase ühtse ja integreeritud piiriülese keskkonnamõju hinnangu varasest kavandamise etapist alates.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22 a) ELi poolt ratifitseeritud ja liidu õigusaktidesse üle võetud Århusi konventsiooni üks eesmärkidest on tagada üldsuse õigus osaleda keskkonnaküsimusi käsitlevate otsuste tegemises. Seepärast tuleb jätkuvalt soodustada üldsuse, kaasa arvatud ühenduste, organisatsioonide ja rühmade, eelkõige keskkonnakaitse heaks töötavate valitsusväliste organisatsioonide osalemist. Ühtlasi tuleb tugevdada käesoleva direktiivi elemente piiriülestes transpordiprojektides, milleks tuleb kasutada olemasolevaid transpordikoridoride arendamise struktuure ja vahendeid võimaliku keskkonnamõju hindamiseks.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24 a) Liikmesriigid ja muud projektide läbiviijad peaksid tagama, et piiriüleste projektide hindamised viiakse läbi tõhusalt ja ebavajalikke viivitusi vältides.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a) „piiriülene lõik” – lõik, mis tagab ühishuviprojekti jätkuvuse kahe lähima linnatranspordisõlme vahel kahe liikmesriigi või liikmesriigi ja naaberriigi vahelise piiri mõlemal poolel.

Selgitus

Selleks, et tagada käesoleva direktiivi parem sidusus Espoo konventsiooni ja uue TEN-T määrusega, on vaja kasutada ühesugust sõnastust ja mõisteid.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud –otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse või tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.	3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud –otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse, tsiviilhädaolukorras reageerimine või liikmesriigi pädevate asutuste poolt ajalooliseks pärandiks liigitatu kaitse, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.

Selgitus

Ajalooline pärand on kollektiivse identiteedi oluline osa, ja seetõttu peaks olema võimalus mitte kohaldada käesolevat direktiivi nende projektide korral, mille eesmärk on ajaloolise pärandi kaitse.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selliste projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ja muust liidu õigusaktist, kohaldatakse kooskõlastatud või ühist menetlust, mis vastab ühenduse asjaomaste õigusaktide nõuetele.	Selliste projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ja muust liidu õigusaktist, sealhulgas piiriülese mõjuga projektide suhtes kohaldatakse kooskõlastatud või ühist menetlust, mis vastab ühenduse asjaomaste õigusaktide kõikidele nõuetele.

Selgitus

TEN-T projektides hõlmavad peamised transpordikoridorid peamisi piiriüleseid projekte, kus keskkonnamõju hindamisel tuleb järgida kehtivate ELi õigusaktide kõiki nõudeid.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 3 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) maa, muld, vesi, õhk ja kliimamuutused;	b) maa, muld, vesi ja õhk;

Selgitus

(Vt artikli 3 kohta tehtud muudatusettepanekut – punkti e a (uus))

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 3 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) aineline vara, kultuuripärand ja maastik;	c) aineline vara, kultuuri- ja ajaloopärand ja maastik;

Selgitus

(Vt artikli 1 lõike 3 kohta tehtud muudatusettepanekut)

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 3 – punkt e b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e b. turism, kui turismil on märkimisväärne mõju kohalikule ja piirkondlikule majandusele;

Selgitus

Teatud projektide rakendamine võib avaldada negatiivset mõju turismile, mis omakorda võib kahjustada liikmesriigi majandust, eriti kui see sõltub suuresti turismist.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 4 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
II lisas loetletud projektide kohta esitab arendaja teavet projekti laadi, selle võimaliku keskkonnamõju kohta ning olulise mõju vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmete kohta. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud II.A lisas.	II lisas loetletud projektide kohta, mille suhtes kohaldatakse juhtumipõhist uurimist vastavalt artikli 4 lõikele 2, esitab arendaja teavet projekti laadi, selle võimaliku keskkonnamõju kohta ning olulise mõju vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmete kohta. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud II.A lisas.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõige 3 – lõik 1 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) artiklis 3 osutatud keskkonnaelemendid, mida projekt võib oluliselt mõjutada;	e) artiklis 3 osutatud elemendid, mida projekt võib oluliselt mõjutada;

Selgitus

Keskkonnaaruandes esitatava teabe ulatus ja üksikasjad ei pea piirduma ainult keskkonnaelementidega.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Lisatakse järgmine artikkel 5a (uus):
	(5 a) Piiriüleste koostööprojektide puhul võtavad asjaomased liikmesriigid ja naaberriigid kõik vajalikud meetmed selleks, et pädevad asutused teeksid koostööd ja koostaksid ühiselt kohaldatava ELi kaasrahastamise valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuetele vastava integreeritud ja ühtse piiriülese keskkonnamõju hinnangu varasest kavandamise etapist alates.
	Euroopa transpordivõrgu transpordiprojektide puhul kasutatakse võimalike mõjude Natura 2000 võrgustikule kindlaks määramiseks komisjoni TENtec teabesüsteemi ja Natura 2000 tarkvara ning võimalikke alternatiive.

Selgitus

Transporditaristuprojektide korral on vaja kasutada kõiki üleeuroopaliste transpordivõrkude ja Natura 2000 informaatikavahendeid, et vältida ennetavalt võimalikke probleeme.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 7

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 7 – lõige 5 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Piiriüleste koostööprojektide puhul peaksid kaasatud liikmesriigid ja naaberriigid võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et asjaomased pädevad asutused teeksid koostööd ja koostaksid ühiselt kohaldatavate ELi kaasrahastamise valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuete kohase ühtse ja integreeritud piiriülese keskkonnamõju hinnangu varasest kavandamise etapist alates. Koordinaator tagab, et selliste uute keskkonda mõjutavate taristute planeerimisel korraldatakse ulatuslik avalik konsulteerimine kõikide sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga. Igal juhul võib teha ettepaneku leida lahendusi koridorikava väljaarendamiseks ja selle kooskõlastatud elluviimiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teostusloa menetlemisel tuleb arvesse võtta konsultatsioonide tulemusi ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet. Selleks sisaldab projektile teostusloa andmise otsus järgmist teavet:	Teostusloa menetlemisel tuleb konsultatsioonide tulemusi ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet nõuetekohaselt arvesse võtta. Selleks sisaldab projektile teostusloa andmise otsus järgmist teavet:

Selgitus

Århusi konventsiooni artikli 6 lõike 8 kohaselt tuleb üldsuse osalemist käsitleva menetluse tulemust nõuetekohaselt arvesse võtta; seetõttu ei ole käesoleva direktiivi kohane vähem mõjus nõue, mille kohaselt tuleb tagada, et pädeva asutuse otsuses tuleb arvesse võtta üldsuse osalemist käsitlevat menetlust, kooskõlas Århusi konventsiooni nõuetega.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
artikli 6 ja 7 kohaselt saadud märkuste kokkuvõte;	artikli 6 ja 7 kohaselt tõstatatud probleemide kokkuvõte;

Selgitus

Punktid c ja d annavad vajalikku teavet arendaja ja üldsuse teavitamiseks sellest, kuidas (arendaja poolt läbi viidud) keskkonnahindamise järeldused, konsultatsiooni vastused ja muud olulised asjaolud on aidanud pädeval asutusel oma otsust teha.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui pädev asutus otsustab anda projektile teostusloa, peab see sisaldama meetmeid olulise kahjuliku keskkonnamõju seireks, mille abil hinnata leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ja tõhusust ning kindlaks teha kahjulik mõju, mida ei suudetud prognoosida.	Kui pädev asutus otsustab anda projektile teostusloa, peab see sisaldama meetmeid ehitamis- ja käitamisetapi olulise kahjuliku keskkonnamõju seireks, mille abil hinnata leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ja tõhusust ning kindlaks teha kahjulik mõju, mida ei suudetud prognoosida, ning lihtsustada parandusmeetmete võtmist.

Selgitus

Eesmärk on tagada, et seire hõlmaks ehitus- ja käitamisetappi, mis on transpordiprojektide rakendamise puhul väga olulised.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus on proportsionaalne kavandatava projekti laadi, asukoha ja mahuga ning projekti keskkonnamõju olulisusega.	Seirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus on proportsionaalne kavandatava projekti laadi, asukoha ja mahuga ning projekti keskkonnamõju olulisusega. Need tulemused esitatakse pädevale asutusele ja tehakse avalikult kättesaadavaks.

Selgitus

Selleks, et tagada, et seire hõlmab ehitus- ja käitamisetappi, esitatakse tulemused pädevale asutusele ja tehakse avalikult kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 9 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad otsustada teha lõikes 1 osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks ka siis, kui pädev asutus on projekti keskkonnamõju hindamise lõpetanud.”	Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks ka siis, kui pädev asutus on projekti keskkonnamõju hindamise lõpetanud.

Selgitus

Ühtsuse tagamiseks artikli 9 lõikega 1.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 11

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 12 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12b vastu delegeeritud õigusakte III lisas loetletud valikutingimuste ning II.A ja IV lisas osutatud teabe kohta, et kohandada neid lisasid teaduse ja tehnika arenguga.	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12b vastu delegeeritud õigusakte III lisas loetletud valikutingimuste täpsustamise ja mittetäiendamise ning II.A ja IV lisas osutatud teabe kohta, et kohandada neid lisasid teaduse ja tehnika arenguga.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 11

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 12b – lõige 2 (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklis 12a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [OPOCE palun lisada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].	Artiklis 12a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [OPOCE palun lisada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigust pikendatakse vaikimisi sama kestusega perioodideks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1

Direktiiv 2011/92/EL

II A lisa – punkt 3 – alapunkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamisest, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused.	loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamisest, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused.

Selgitus

Loodusvarade hulka tuleb lisada ka õhk.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1

Direktiiv 2011/92/EL

III lisa – lõige 1 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
loodusvarade, eelkõige maa, mulla, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamine, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused;	loodusvarade, eelkõige maa, mulla, vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamine, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused;

Selgitus

Loodusvarade hulka tuleb lisada ka õhk.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1

Direktiiv 2011/92/EL

III lisa – lõige 1 – punkt i


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
oht inimeste tervisele (nt vee või õhu saastumise tõttu);	oht inimeste tervisele (nt vee või õhu saastumise ning müra, sealhulgas vibratsioonide tõttu);

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1

Direktiiv 2011/92/EL

III lisa – lõige 3 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
mõju laad;	mõju laad, sh loodud töökohtade arv;

MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) muutmine
Viited	COM(2012)0628 – C7-0367/2012 – 2012/0297(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 19.11.2012
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	TRAN 18.4.2013
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Joseph Cuschieri 9.4.2013
Arutamine parlamendikomisjonis	29.5.2013
Vastuvõtmise kuupäev	18.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdi Cristiano Allam, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Luis de Grandes Pascual, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Gesine Meissner, Mike Nattrass, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, David-Maria Sassoli, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Phil Bennion, Spyros Danellis, Eider Gardiazábal Rubial, Gilles Pargneaux, Alfreds Rubiks, Sabine Wils

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (27.6.2013)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

Arvamuse koostaja: Nikolaos Chountis

LÜHISELGITUS

Petitsioonikomisjon on aastate jooksul saanud väga palju petitsioone kehtiva keskkonnamõju hindamise direktiivi rakendamisel esinevate puudujääkide ja laiaulatuslike erinevuste kohta. Paljusid nendest petitsioonidest on komisjon kasutanud nende liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlustes, kes ei ole suutnud kehtivatest sätetest kinni pidada. Seetõttu tervitab petitsioonikomisjon võimalust paljusid saadud ja hinnatud kaebusi hästi ära kasutada, võttes need aluseks oma töös, et püüda pakkuda tuleviku tarbeks selgemat ja tõhusamat direktiivi.

Keskkonnamõju hindamise direktiiv on paljude aastate jooksul olnud peamine vahend Euroopa keskkonna kaitsmisel, kuid seda ei ole veel kõikides liikmesriikides nõuetekohaselt rakendatud ja kõigi kohalike projektide suhtes täielikult kohaldatud. Tugevdamist vajavad veel päris mitmed valdkonnad, eelkõige üldsuse kaasatus projekti kõikidesse etappidesse, suurem läbipaistvuse aste, vajadus sõltumatu ja objektiivse aruandluse järele, selgemad sätted looduspärandi kaitsmise kohta, selge mehhanism, millega eelistatakse kõige keskkonnasõbralikumat varianti, õiguskaitse koos peatava toimega, samuti selge keeld, millega keelustatakse tõsine keskkonnamõju, ja eelkõige keskkonnaalaste kohustuste veelgi rohkem esikohale seadmine.

Liiga sageli juhtub nii, et suurte taristuprojektidega seotud jõulised finantshuvid mõjutavad liiga palju poliitiliste otsuste tegemist kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil keskkonna arvelt. Selles kontekstis on keskkonnamõju hindamise direktiivi tugevdamine äärmiselt oluline, et tagada Euroopa kodanikele nende õiguste täielik austamine ning see, et Euroopa Liit suudab täita oma kohustusi (mida kodanikud ootavad) seoses bioloogilise mitmekesisuse parandamise, kliima märkimisväärsete ja arvukate muutuste ennetamise ja parema tasakaalu tagamisega taristu parandamise ja looduse vajaduste vahel. Keskkonnamõju hindamise direktiivil on loomulik seos muude direktiividega, eelkõige lindude ja elupaikade direktiivide ning jäätmekäitlust käsitlevate direktiividega. Nende lisad tuleb täielikult ümber hinnata eeskätt seoses nende valdkondade prioriteetidega.

Arvamuse koostaja toetab keskkonnamõju hindamise terviklikku käsitust, mis võiks tulevikus hõlmata ka muid seotud poliitikavaldkondi, näiteks bioloogilist mitmekesisust ja kliimamuutust. Õigusakti selguse ja tugevdamise huvides teeb arvamuse koostaja rea muudatusettepanekuid, et tagada keskkonnakaitse kõrgeim tase:

– kaotada siseriikliku õiguse konkreetsetest õigusaktidest tulenevad erandid;

– üldsusel peaks olema õigus osaleda sõelumises ja reguleerimisala määramises;

– sõelumis- ja reguleerimisala määramise otsused tuleks otseselt ja õigeaegselt kohtulikult läbi vaadata;

– keskkonnamõju hindamist tuleks kohaldada kogu projekti suhtes (mitte projekti nn jupitades);

– sõltumatute akrediteeritud ja tehniliselt pädevate ekspertide kohustuslik kasutamine arendaja või pädeva asutuse poolt;

– tuleb tagada, et järelevalve hõlmab ehitamis- ja käitamisetappi, teave esitatakse pädevale asutusele ja tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks;

– arendaja kohustub võtma parandusmeetmeid, kui järelevalve käigus tehakse kindlaks kahjulik mõju, mida ei suudetud prognoosida.

Olemasoleva keskkonnamõju hindamise edukaks läbivaatamiseks tuleb tagada, et keskkonnamõju reguleerimist ja tõhusat hindamist ning sellega seotud halduskulusid käsitletaks investeeringuna meie tulevasse keskkonda ja Euroopa kodanike tervisesse ja heaolusse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Paljudel juhtudel on liiga keerulised ning pikenenud haldusmenetlused tekitanud viivitusi ning lisariske keskkonna kaitsmisel. Sellega seoses on käesoleva direktiivi üheks eesmärgiks menetluste lihtsustamine ning ühtlustamine. Arvesse võetakse võimalust luua kontaktpunkt, mis võimaldaks läbi viia kooskõlastatud hindamis- või ühismenetlusi, kui on tarvis teha mitmeid keskkonnamõju hindamisi, näiteks piiriüleste projektide puhul, ning määratlemaks kohustuslike hindamiste erikriteeriumid.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) Võimaliku piiriülese keskkonnamõjuga projektide korral loovad osalevad liikmesriigid ühise ja võrdselt tööjõuga esindatud kontaktpunkti, mis vastutab kogu protsessi eest. Projekti lõplikuks heakskiitmiseks on vaja kõigi asjaomaste liikmesriikide nõusolekut.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 b) Läbivaadatud direktiiv 2011/92/EL peaks ka tagama keskkonnakaitse paranemise, ressursside tõhusama kasutamise ning jätkusuutliku majanduskasvu toetamise Euroopas. Selleks tuleb ettenähtud menetlusi lihtsustada ja ühtlustada.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kuna komisjon ei ole kehtestanud suuniseid direktiivi kohaldamiseks ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamisele, esitab komisjon direktiivi paremaks rakendamiseks kriteeriumide ja näitajate loetelu.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a) Keskkonnaalaste kriteeriumide arvessevõtmisel kõikides projektides võib olla ka ebasoodsaid tagajärgi, kui menetluskord muutub keerukamaks ja loa andmise ja kinnitamise iga etapp pikeneb. See võib suurendada kulusid ja kujutada endast koguni ohtu keskkonnale, kui taristuprojektide lõpuleviimine kestab väga kaua.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 b) Taristuprojektide keskkonnaküsimused ei tohiks varjutada asjaolu, et mis tahes projekt avaldab mõju keskkonnale ja et keskenduda tuleks projekti kasulikkuse ja selle keskkonnamõju vahelise tasakaalu leidmisele.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Komisjon võttis teatises „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” endale ülesande võtta direktiivi 2011/92/EL läbivaatamisel arvesse laiemaid ressursitõhususe alaseid kaalutlusi.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Kliimamuutused kahjustavad jätkuvalt keskkonda ja ohustavad majanduse arengut. Seega tuleks suurendada liidu keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet, et kliimamuutustega kogu ELi territooriumil tõhusalt toime tulla. Kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju vähendamise meetmeid tuleb võtta paljudes ELi õiguse valdkondades.

(9) Kliimamuutus kujutab keskkonnale jätkuvalt ohtu ja ohustab majanduse arengu prognoositavust. Seega tuleks suurendada liidu keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet, et kliimamuutusega kogu ELi territooriumil tõhusalt toime tulla. Kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju vähendamise meetmeid tuleb võtta viivitamatult paljudes ELi õiguse valdkondades.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Kogemus on näidanud, et tsiviilhädaolukorras võib direktiivi 2011/92/EL sätete järgimine olla kahjulik, ning seetõttu tuleks kehtestada sätted, millega lubataks liikmesriikidel erandkorras kõnealune direktiiv rakendamata jätta projektide suhtes, mille ainus eesmärk on reageerida tsiviilhädaolukordadele, tingimusel et selle kohta edastatakse komisjonile ja asjaomasele üldsusele õigeaegselt asjakohane teave, milles põhjendatakse tehtud valikut, ning muid võimalikke alternatiive on nõuetekohaselt arvesse võetud. Piiriüleste projektide puhul peaks komisjon võtma endale vajaduse ja võimaluse korral ennetava ja toetava rolli.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Kui pädev asutus määrab kindlaks, kas projektil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju, peab ta sõelumismenetluse tõhusaks ja läbipaistvaks kohaldamiseks tegema selgelt ja rangelt kindlaks kõige sobivamad kriteeriumid, mida arvesse võtta, ning kasutama muude ELi õigusaktide kohaselt tehtud hindamiste tulemusel saadud teavet. Sellega seoses on asjakohane täpsustada sõelumisotsuse sisu, eelkõige juhul, kui keskkonnamõju hindamist ei nõuta.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Pädev asutus peaks kindlaks määrama, milline on keskkonnaaruande vormis esitatava keskkonnateabe ulatus ja üksikasjalikkuse aste (keskkonnamõju hindamise sisu määramine). Selleks et parandada hindamise kvaliteeti, lihtsustada menetlusi ja ühtlustada otsustusprotsessi, on vaja liidu tasandil täpsustada, millised on selle teabe kategooriad, mille sisu ja ulatuse peab pädev asutus kindlaks määrama.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Projekti keskkonnaaruanne, mille arendaja peab esitama, peaks sisaldama kavandatava projektiga seotud kõigi mõistlike alternatiivide hindamist, sealhulgas seda, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium); sel viisil on võimalik parandada hindamismenetluse kvaliteeti ning võtta keskkonnaküsimusi arvesse projekti kavandamise varajases etapis.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22 a) Üldsuse kaasamine vastavalt Århusi konventsioonile otsuste tegemisse varases staadiumis on äärmiselt tähtis tagamaks, et otsustajad võtaksid arvesse arvamusi ja murettekitavaid küsimusi, mis võivad nimetatud otsuste puhul olulised olla, suurendades seeläbi vastutust protsessi eest ja selle läbipaistvust, parandades otsuste sisulist kvaliteeti ja aidates kaasa üldsuse keskkonna-alase teadlikkuse parandamisele.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tagada keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ja kehtestada selleks projektide keskkonnamõju hindamise miinimumnõuded, ei saa liikmesriigid üksinda saavutada, ning keskkonnaprobleemide ulatuse, raskusastme ja piiriülese laadi tõttu on neid eesmärke parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tagada keskkonna ja inimeste elukvaliteedi ja tervise kõrgetasemeline kaitse ja kehtestada selleks projektide keskkonnamõju hindamise miinimumnõuded, ei saa liikmesriigid üksinda saavutada, ning keskkonnaprobleemide ulatuse, raskusastme ja piiriülese laadi tõttu on neid eesmärke parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – taane 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„— ehitus- või lammutustööd või muude projektide või kavade teostamine,”	– ehitustööde või muude projektide või kavade teostamine,
	– ehitiste või projektide või kavade lammutustööd,
	– muu looduskeskkonda ja maastikku mõjutav sekkumine, kaasa arvatud maavarade kaevandamine.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b – sissejuhatav osa

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punktid f a ja f b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) lõikele 2 lisatakse järgmine mõiste:	(b) lõikele 2 lisatakse järgmised mõisted:

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	„g a)„bioloogiline mitmekesisus” – hõlmab kõiki taime- ja loomaliike ja nende elupaiku ning tähendab mis tahes päritoluga elusorganismide mitmekesisust muu hulgas maismaa-, mere- ja teistes veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kogumites; see hõlmab liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemide mitmekesisust;”

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	„g b)„parandusmeetmed” – täiendavad leevendus- ja/või hüvitusmeetmed, mida arendaja võib võtta selleks, et heastada prognoosimatu kahjulik mõju või projekti rakendamise käigus kindlakstehtud bioloogilise mitmekesisuse summaarne vähenemine, nt selline, mis võib tuleneda juba teostusloa saanud projekti ehitamise või käitamise mõju mittepiisavast leevendamisest;”

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt f a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	„sõltumatu” – suuteline andma tehnilist/teaduslikku objektiivset ja igakülgset hinnangut, milles pädeval asutusel, arendajal ja/või riiklikel, piirkondlikel või kohalikel ametiasutustel puudub igasugune tegelik, tajutav või ilmne huvide konflikt.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt f b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	„ühismenetlused” – ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide sätete kohaldamist, väljastab pädev asutus ühismenetluse raames ühe keskkonnamõju hinnangu, ühendades selles ühe või mitme ametiasutuse hinnangud;

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt 1 (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt f c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	„visuaalse mõju hindamine” – visuaalset mõju määratletakse kui ehitatud või loodusliku maastiku või linnastunud alade välimuse muutust arendustegevuse tõttu, mis võib olla nii soodne (parandamine) kui ka ebasoodne (kahjustamine). Visuaalse mõju hindamine hõlmab ka kaitse all olevate ehitiste või selliste ehitiste lammutustöid, mille strateegilises rollis seoses mingi koha või maastikuga on juurdunud kindel ettekujutus. See hõlmab ka geoloogilise topograafia ilmselget muutust ning teisi takistusi nagu ehitised või müürid, mis piiravad loodusvaadet ja vähendavad maastiku harmooniat. Visuaalset mõju hinnatakse suurel määral kvalitatiivsete otsuste alusel, mis puudutavad maastiku väärtustamist inimeste poolt, maastiku ja inimeste vahelist toimet ning väärtust, mida see asukohale annab (genius loci);

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt f d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	„lihtsustamine” – formaalsuste vähendamine, ühismenetluste ja koordineerimisvahendite loomine, et asjaomaste asutuste läbiviidud hindamised ühendada. Lihtsustamine hõlmab ka ühiste kriteeriumide loomist, aruannete esitamise tähtaegade lühendamist ning objektiivsete ja teaduslike hindamiste tugevdamist;

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 1 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud –otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse või tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.”	„3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud – otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse või tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada, eeldusel et nad on muid võimalusi nõuetekohaselt hinnanud ja põhjendavad oma lõplikku valikut komisjonile.”

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 – sissejuhatav osa

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 2 – lõiked 3 ja 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:	(2) Artikli 2 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 2 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„3. Selliste projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ja muust liidu õigusaktist, kohaldatakse kooskõlastatud või ühist menetlust, mis vastab ühenduse asjaomaste õigusaktide nõuetele.	„3. Selliste projektide, sealhulgas piiriülese mõjuga projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ja muust liidu õigusaktist, kohaldatakse kooskõlastatud või ühist menetlust, mis vastab ühenduse asjaomaste õigusaktide kõikidele nõuetele. Kohaldatakse kõige rangemat õigusakti.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 3 – punktid a, b, c, c a ja d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) elanikkond, inimeste tervis ja bioloogiline mitmekesisus, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ() ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ(*) kohaselt kaitstud liikidele ja elupaikadele;	a) elanikkond, inimeste tervis ja bioloogiline mitmekesisus, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ() ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ(*) kohaselt kaitstud liikidele ja elupaikadele, ning soov vältida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist;
b) maa, muld, vesi, õhk ja kliimamuutused;	b) maa, muld, vesi, õhk ja kliima;
c) aineline vara, kultuuripärand ja maastik;	c) aineline vara ja maastik;
	c a) kultuuripärandi kaitse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 neljandale lõigule.
d) punktides a, b, ja c osutatud elementide vastastikune mõju;	d) punktides a, b, c ja c a osutatud elementide vastastikune mõju, samuti nende elementide kumulatiivne ja piiriülene mõju;

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 4 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(- a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
	„2. Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, teevad liikmesriigid II lisas loetletud projektide puhul sõelumismenetlusega kindlaks, kas projekti hinnatakse artiklite 5–10 kohaselt.
	Arendaja võib otsustada II lisas loetletud projektide puhul enda projekti suhtes sellise hindamise kasuks, mis on kooskõlas artiklitega 5–10.
	Liikmesriikide poolt toimub kindlakstegemine järgneva abil:
	a) üksikjuhtumite uurimine
	või
	b) liikmesriigi enda kehtestatud künnised või tingimused.
	2 a. Lõike 2 alusel künniseid või tingimusi kehtestades peavad liikmesriigid püüdma kehtestada paindlikud miinimumkünnised ja kriteeriumid, et mitte jätta välja ühtegi avaliku või erasektori projekti, millel võib olla oluline kahjulik mõju keskkonnale; alapunkti b kohaldamise korral tuleb künniste või tingimuste kehtestamisel üldsusega konsulteerida.”
	Pädev asutus võib teha otsuse, et II lisas loetletud projekti suhtes ei kohaldata hindamist vastavalt artiklitele 5-10, kui ta on veendunud, et nimetatud projektil puudub tõenäoliselt oluline kahjulik mõju keskkonnale.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 4 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„3. II lisas loetletud projektide kohta esitab arendaja teavet projekti laadi, selle võimaliku keskkonnamõju kohta ning olulise mõju vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmete kohta. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud II.A lisas.”	„3. II lisas loetletud projektide kohta esitab arendaja teavet projekti laadi ja selle võimaliku olulise kahjuliku keskkonnamõju kohta, välja arvatud nende projektide kohta, mis ei vasta liikmesriikide poolt lõike 2 alapunkti b kohaselt kehtestatud künnistele või tingimustele või ei ületa neid. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud II.A lisas. Nimetatud teave tuleb teha üldsusele kättesaadavaks enne lõike 2 kohast kindlakstegemist.”

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 4 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võtab pädev asutus arvesse valikutingimusi, mis on seotud projekti laadi ja asukohaga ning projekti võimaliku keskkonnamõjuga. Valikutingimuste täpne loetelu on esitatud III lisas.“	4. II lisas nimetatud projektide puhul võtab pädev asutus arvesse valikutingimusi, mis on seotud projekti laadi ja asukohaga ning projekti võimaliku keskkonnamõjuga. Valikutingimuste täpne loetelu on esitatud III lisas.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 4 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„5. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse arendaja esitatud teabe põhjal ja võttes vajaduse korral arvesse muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud keskkonnamõju uuringute, esialgse kontrolli või hindamiste tulemusi. Lõike 2 kohases otsuses:	„5. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse, võttes arvesse arendaja poolt lõike 3 kohaselt esitatud teavet ja võttes vajaduse korral arvesse muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud keskkonnamõju uuringute, esialgse kontrolli või hindamiste tulemusi. Kui pädev asutus otsustab, et projekti suhtes ei ole vaja läbi viia keskkonnamõju hindamist vastavalt artiklitele 5-10, kuna nimetatud projekt ei vasta liikmesriigi poolt lõike 2 punkti b kohaselt kehtestatud künnisele või tingimustele või ei ületa neid, siis tehakse selline otsus üldsusele kättesaadavaks. Muudel juhtudel lõike 2 kohases otsuses:

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 4 – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse kolme kuu jooksul alates projekti teostusloa taotluse esitamisest ja eeldusel, et arendaja on esitanud kogu vajaliku teabe. Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus kõnealust tähtaega kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.	6. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse kolme kuu jooksul alates projekti teostusloa taotluse esitamisest ja eeldusel, et arendaja on esitanud kogu vajaliku teabe. Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus kõnealust tähtaega kuni kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„1. Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, koostab arendaja keskkonnaaruande. Keskkonnaaruanne põhineb käesoleva artikli lõike 2 kohasel otsusel ning sisaldab teavet, mida võidakse põhjendatult nõuda kavandatava projekti keskkonnamõju kohta teadlike otsuste tegemiseks, võttes arvesse praegusi teadmisi ja hindamismeetodeid, projekti laadi, tehnilist võimsust ja asukohta, võimaliku mõju laadi, kavandatava projekti alternatiive ning seda, mil määral teatavaid aspekte (sh alternatiive) oleks parem hinnata projekti muudes etappides (sh kavandamisetapis) või muude hindamisnõuete põhjal. Keskkonnaaruandes esitatava teabe täpne loetelu on esitatud IV lisas.	„1. Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, koostab arendaja keskkonnaaruande, kasutades akrediteeritud sõltumatu eksperdi abi, nii nagu see on määratletud artikli 1 lõike 2 punktis f a. Keskkonnaaruanne põhineb käesoleva artikli lõike 2 kohasel otsusel ning sisaldab teavet, mida võidakse põhjendatult nõuda kavandatava projekti keskkonnamõju kohta teadlike otsuste tegemiseks, sealhulgas vajaduse korral visuaalse mõju hinnangut, võttes arvesse praegusi teadmisi ja hindamismeetodeid, projekti laadi, tehnilist võimsust ja asukohta, võimaliku mõju laadi ja kavandatava projekti alternatiive. Keskkonnaaruandes esitatava teabe täpne loetelu on esitatud IV lisas.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pädev asutus määrab pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega ja arendajaga kindlaks arendaja poolt keskkonnaaruandes käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse astme. Eelkõige määrab ta kindlaks järgmise:	2. Pädev asutus määrab pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega, arendajaga ja asjaomase üldsusega kindlaks arendaja poolt keskkonnaaruandes käesoleva artikli lõike 1 kohaselt IV lisas esitatava teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse astme, kui ettevõtja seda taotleb. Eelkõige määrab ta kindlaks järgmise:

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädev asutus võib paluda abi käesoleva artikli lõikes 3 osutatud akrediteeritud ja tehniliselt pädevatelt ekspertidelt. Edaspidi võib arendajalt täiendavat teavet taotleda vaid siis, kui see on õigustatud uute asjaoludega ja pädev asutus on taotlust nõuetekohaselt selgitanud.	Pädev asutus peab tagama, et aruande on koostanud või kinnitanud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud akrediteeritud, sõltumatud ja tehniliselt pädevad eksperdid. Edaspidi võib arendajalt täiendavat teavet taotleda siis, kui see on õigustatud uute asjaoludega.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) arendaja, et keskkonnaaruande koostavad akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid või	a) arendaja võib samuti taotleda, et keskkonnaaruande koostavad sõltumatud eksperdid.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) pädev asutus, et keskkonnaaruannet tõendavad akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid ja/või riikide ekspertidest koosnevad komiteed.	välja jäetud

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõige 3 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid aitasid pädeval asutusel koostada artikli 5 lõikes 2 osutatud otsust, ei tohi arendaja kasutada keskkonnaaruande koostamisel samu eksperte.	Kui sõltumatud ja tehniliselt pädevad eksperdid aitasid pädeval asutusel koostada artikli 5 lõikes 2 osutatud otsust, ei tohi arendaja kasutada keskkonnaaruande koostamisel samu eksperte.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 5 – lõige 3 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid määravad kindlaks akrediteeritud ja tehniliselt pädevate ekspertide kasutamise ja väljavalimise üksikasjaliku korra (nt vajalik kvalifikatsioon, hindamisülesande määramine, litsentsid ja tegevusest kõrvaldamine).	Liikmesriigid määravad kooskõlas lõike 4 sätetega kindlaks sõltumatute ja tehniliselt pädevate ekspertide kasutamise ja väljavalimise üksikasjaliku korra (nt vajalik kvalifikatsioon, hindamisülesande määramine, litsentsid ja tegevusest kõrvaldamise sanktsioonid).

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b – sissejuhatav osa

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 6 – lõiked 7 ja 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lisatakse lõige 7:	b) lisatakse lõiked 7 ja 8:

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 6 – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Asjaomase üldsusega artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande asjus konsulteerimise tähtaeg ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva. Erandjuhul, kui kavandatava projekti laad, keerukus, asukoht või maht seda nõuab, võib pädev asutus kõnealust tähtaega 30 päeva võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused.	Asjaomase üldsusega artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande asjus konsulteerimise tähtaeg ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva. Erandjuhul, kui kavandatava projekti laad, keerukus, asukoht või maht seda nõuab, võib pädev asutus kõnealust tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 6 – lõige 7 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Et tagada asjaomase üldsuse tulemuslik osalemine otsuste tegemisel, tagavad liikmesriigid üldsusele igal ajal lihtsa ja kiire juurdepääsu käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi täitvatele asutustele ja teabele ja nende kontaktandmed, olenemata ühestki käimasolevast projektist, mille keskkonnamõju tuleb hinnata, ning pöörates nõuetekohast tähelepanu üldsuse poolt esitatud märkustele ja arvamustele.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui pädev asutus otsustab anda projektile teostusloa, peab see sisaldama meetmeid olulise kahjuliku keskkonnamõju seireks, mille abil hinnata leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ja tõhusust ning kindlaks teha kahjulik mõju, mida ei suudetud prognoosida.	Kui pädev asutus otsustab anda projektile teostusloa, peab see sisaldama meetmeid nii ehitamis- kui ka käitamisetapi olulise kahjuliku keskkonnamõju seireks, mille abil hinnata leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ja tõhusust ning kindlaks teha oluline kahjulik mõju, mida ei suudetud prognoosida, ja/või bioloogilise mitmekesisuse summaarne vähenemine ning lihtsustada parandusmeetmete võtmist.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus on proportsionaalne kavandatava projekti laadi, asukoha ja mahuga ning projekti keskkonnamõju olulisusega.	Seirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus on proportsionaalne kavandatava projekti laadi, asukoha ja mahuga ning projekti keskkonnamõju olulisusega. Selliste ehitamis- ja käitamisetappide seire tulemused esitatakse pädevale asutusele ning levitatakse aktiivselt direktiivis 2003/4/EÜ sätestatud korras. Vajaduse korral võib kasutada muudest liidu õigusaktidest tulenevat seire korda.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui seire käigus tehakse kindlaks oluline kahjulik mõju, mida ei suudetud prognoosida, peab arendaja võtma parandusmeetmeid. Arendajate, tehniliselt pädevate ekspertide ja/või riiklike ekspertide suhtes võidakse kasutada karistusi ja/või sanktsioone, kui kahjulik keskkonnamõju, mida ei suudetud prognoosida, on tekkinud hooletuse või akrediteerimisstandardite tõsise rikkumise tulemusel. Arendaja ettepanekud parandusmeetmete kohta tehakse avalikult kättesaadavaks ja need kinnitatakse pädeva(te) asutus(t)e poolt, kes tagab (tagavad) nende vastavuse.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus kõnealust tähtaega kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.	Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus kõnealust tähtaega kuni kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt a

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt d a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) asjaomase üldsuse õigus vaidlustada esitatud teave ja algatada kohtumenetlus vastavalt artiklile 11.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt b

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 9 – lõige 3 b (uus) ja lõige 3 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lisatakse lõige 3:	b) lisatakse lõiked 3, 4 ja 5:
	„4. Üldsus võib teostusloa otsuse vaidlustada, sealhulgas teha taotluse selle kohta kohtumääruse väljaandmiseks, algatades kohtumenetluse kolme kuu jooksul alates pädeva asutuse poolt tehtud ametliku otsuse nõuetekohasest avaldamisest.
	5. Pädev asutus või asutused tagavad, et teostusloa saanud projektidega alustatakse alles siis, kui vaidlustamise tähtaeg on möödas.”

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 9 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Pärast artiklit 9 lisatakse järgmine artikkel:
	„9 a. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus või asutused, täites käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, ei satu enda suhtes siduvate õigusaktide tõttu huvide konflikti.”

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 9 a (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 11 – lõiked 5 a ja b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
	a) lisatakse lõige 6:
	„6. Liikmesriigid võivad ette näha, et menetlus- ja vorminõuete rikkumise korral ei loeta teostusloa andmist õigustühiseks, kui sama otsus oleks eeldatavasti tehtud ka rikkumise puudumise korral. Selline olukord tekib eelkõige järgmistel juhtudel:
	a) üksikisikutele või ametiasutustele ei ole hoolimata käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste või üldsuse osalemise nõudest osalemist võimaldatud, kuid vastavad huvid olid ebaolulised või nendega on otsuses arvestatud,
	b) kui artikli 9 lõikes 1 nõutavad andmed on mittetäielikud või
	c) käesoleva direktiivi kohaselt nõutav teatamine toimus valesti, kuid teatamisega saavutatud eesmärk täideti.
	Sellega ei piirata liikmesriikide õigust sätestada siseriiklikes õigusaktides, et lisaks menetlusnormide rikkumisele peab tegemist olema ka õigusrikkumisega.”
	b) lisatakse lõige 7:
	„7. Liikmesriigid võivad ette näha, et valesti läbiviidud menetlusetappe võidakse parandada ka pärast otsuse tegemist, kui menetlusviga ei ole tõsine ega puuduta projekti põhiolemust. Liikmesriigid kindlustavad, et pädevad asutused teevad pärast vigase menetlusetapi parandamist ka uue, määramata tulemusega otsuse.”

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 11

Direktiiv 2011/92/EL

Artikkel 12a ja artikkel 12b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Lisatakse artiklid 12a ja 12b:	välja jäetud
„Artikkel 12a
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12b vastu delegeeritud õigusakte III lisas loetletud valikutingimuste ning II.A ja IV lisas osutatud teabe kohta, et kohandada neid lisasid teaduse ja tehnika arenguga.
Artikkel 12b
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 12a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [OPOCE palun lisada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 12a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra.”

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2011/92/EL

I lisa – punkt 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1) I lisasse lisatakse järgmine punkt:
	4 a. Pealmaakaevandused ja sarnane vabas õhus teostatav kaevandamine.

(Käesoleva muudatuse vastuvõtmine eemaldab mõiste „pealmaakaevandused” direktiivi 2011/92/EL II lisa lõike 2 (KAEVANDAMINE) punktist a automaatselt)

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 1

Direktiiv 2011/92/EL

II.A lisa – punkt 1 – alapunkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral ehitamise ja käitamisega seotud maa-aluste tööde kirjeldus;	a) kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral ehitamise ja käitamisega seotud maa-aluste tööde kirjeldus, sealhulgas lammutustööd.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 1

Direktiiv 2011/92/EL

II.A lisa – punkt 3 – alapunkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamisest, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused.	b) loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamisest, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

III lisa – punkt 1 – alapunkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) loodusvarade, eelkõige maa, mulla, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamine, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused.	c) loodusvarade, eelkõige maa, mulla, vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamine, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused;

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

III lisa – punkt 1 – alapunkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide oht ning õnnetuste oht, eelkõige seoses hüdromorfoloogiliste muudatuste, kasutatud ainete või tehnoloogia ja elusorganismidega, konkreetsete maapealsete ja maa-aluste tingimustega või nende alade alternatiivse kasutamisega ning õnnetuste või katastroofide toimumise tõenäosusega ja projekti tundlikkusega selliste ohtude suhtes;	f) loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide oht ning õnnetuste oht, eelkõige seoses hüdromorfoloogiliste muudatuste, kasutatud ainete või tehnoloogia ja elusorganismidega, konkreetsete maapealsete ja maa-aluste tingimustega või nende alade mõistliku alternatiivse kasutamisega ning õnnetuste või katastroofide toimumise tõenäosusega ja projekti tundlikkusega selliste ohtude suhtes;

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

III lisa – punkt 1 – alapunkt j


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
j) kuidas projekt mõjutab keskkonda, eelkõige maad (asustusalade ajapikku toimuv laienemine – maa hõivamine), mulda (orgaaniline aine, erosioon, tihenemine, katmine), vett (kogus ja kvaliteet), õhku ja bioloogilist mitmekesisust (populatsiooni kvaliteet ja kvantiteet ning ökosüsteemide kahjustumine ja killustumine);	j) kuidas projekt mõjutab keskkonda, eelkõige maad (asustusalade ajapikku toimuv laienemine – maa hõivamine), mulda (orgaaniline aine, erosioon, tihenemine, katmine), vett (kogus ja kvaliteet), vajaduse korral ka maa-alust ala, õhku ja bioloogilist mitmekesisust (populatsiooni kvaliteet ja kvantiteet ning ökosüsteemide kahjustumine ja killustumine);

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

III lisa – punkt 2 – alapunkt c – alapunkt ii


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) rannikuvööndid;	ii) rannikuvööndid ja merekeskkond;

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

III lisa – punkt 2 – alapunkt c – alapunkt viii a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	viii a) riiklike või piirkondlike õigusaktidega kaitstud piirkonnad või kohad;

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

III lisa – punkt 2 – alapunkt c – alapunkt viii b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	viii b) seismilised piikonnad või teised suure looduskatastroofide riskiga piirkonnad.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

IV lisa – punkt 1 – alapunkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral maa-aluste tööde ulatus, ning ehitamise ja käitamisega seotud vee- ja maakasutusvajadused;	a) kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral maa-aluste tööde ulatus, ning ehitamise ja käitamisega ning vajaduse korral lammutamisega seotud vee-, energia- ja maakasutusvajadused;

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

IV lisa – punkt 1 – alapunkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) tootmisprotsesside põhiomaduste, näiteks kasutatavate materjalide, energia ja loodusvarade (sealhulgas vesi, maa, muld ja bioloogiline mitmekesisus) laadi ja koguse kirjeldus;	b) tootmisprotsesside põhiomaduste, näiteks kasutatavate materjalide, energia ja loodusvarade (sealhulgas vesi, õhk, maa, muld ja bioloogiline mitmekesisus) laadi ja koguse kirjeldus;

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

IV lisa – punkt 5 – alapunkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) saasteainete heitest, mürast, vibratsioonist, valgusest, soojusest ja kiirgusest, häiringute tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest;	c) saasteainete heitest, mürast, vibratsioonist, valgusest, soojusest ja kiirgusest, häiringute tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest ja taaskasutamisest;

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

IV lisa – punkt 5 – alapunkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) ohust inimeste tervisele, kultuuripärandile või keskkonnale (näiteks õnnetuste või katastroofide tõttu);	d) ohust inimeste tervisele, kultuuripärandile või keskkonnale (näiteks õnnetuste või inimtekkeliste ja looduskatastroofide tõttu);

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

IV lisa – punkt 5 – alapunkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) kasvuhoonegaaside heitest, mis on muu hulgas pärit maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest;	f) kasvuhoonegaaside heitest, mis on muu hulgas pärit maakasutusest, maakasutuse muutusest, metsandusest ja projekti energianõudlusest;

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2

Direktiiv 2011/92/EL

IV lisa – punkt 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Punktis 5 osutatud olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks kavandatud meetmete kirjeldus ning kavandatud seirekord, kui see on vajalik; sealhulgas projekti kahjuliku keskkonnamõju järelanalüüs. Selles kirjelduses tuleks selgitada, millises ulatuses olulist kahjulikku mõju vähendatakse või kõrvaldatakse ning see peaks hõlmama nii ehitamis- kui ka käitamisetappi.	7. Punktis 5 osutatud olulise kahjuliku keskkonnamõju esmajärjekorras vältimiseks, seejärel vähendamiseks ja viimase abinõuna võimaluse korral kõrvaldamiseks kavandatud meetmete kirjeldus ning kavandatud seirekord, kui see on vajalik; sealhulgas projekti kahjuliku keskkonnamõju järelanalüüs. Selles kirjelduses tuleks selgitada, millises ulatuses olulist kahjulikku mõju vähendatakse või kõrvaldatakse ning see peaks hõlmama nii ehitamis- kui ka käitamisetappi.

MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) muutmine
Viited	COM(2012)0628 – C7-0367/2012 – 2012/0297(KOD).
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 19.11.2012
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	PETI 19.11.2012
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Nikolaos Chountis 6.11.2012
Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Margrete Auken, Heinz K. Becker, Victor Boştinaru, Philippe Boulland, Nikolaos Chountis, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Carlos José Iturgaiz Angulo, Peter Jahr, Lena Kolarska-Bobińska, Erminia Mazzoni, Judith A. Merkies, Ana Miranda, Chrysoula Paliadeli, Nikolaos Salavrakos, Jarosław Leszek Wałęsa, Angelika Werthmann, Rainer Wieland, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Vicente Miguel Garcés Ramón, Dolores García-Hierro Caraballo, Cristian Dan Preda
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Pilar Ayuso, María Auxiliadora Correa Zamora, João Ferreira, Gabriel Mato Adrover, Luis de Grandes Pascual

MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) muutmine
Viited	COM(2012)0628 – C7-0367/2012 – 2012/0297(COD)
EP-le esitamise kuupäev	26.10.2012
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 19.11.2012
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	TRAN 18.4.2013	REGI 19.11.2012	CULT 19.11.2012	LIBE 19.11.2012
	PETI 19.11.2012
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	REGI 27.11.2012	CULT 6.11.2012	LIBE 27.11.2012
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Andrea Zanoni 21.11.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	6.5.2013	19.6.2013
Vastuvõtmise kuupäev	11.7.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	49 13 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Martina Anderson, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Franco Bonanini, Biljana Borzan, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Tadeusz Cymański, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Pavel Poc, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Bogusław Sonik, Glenis Willmott, Sabine Wils
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Julie Girling, Romana Jordan, Marusya Lyubcheva, Judith A. Merkies, James Nicholson, Vittorio Prodi, Giancarlo Scottà, Renate Sommer, Alda Sousa, Struan Stevenson, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Anna Záborská, Andrea Zanoni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Fabrizio Bertot, Jean-Paul Besset, Tarja Cronberg, Isabelle Durant, Ingeborg Gräßle, María Irigoyen Pérez, Csaba Őry
Esitamise kuupäev	22.7.2013

Õigusteave - Privaatsuspoliitika