SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu allakirjutamise kohta

23.9.2013 - (05835/2013 – C7‑0112/2013 – 2012/0334(NLE)) - ***

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Edit Bauer

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT,

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu allakirjutamise kohta

(05835/2013 – C7‑0112/2013 – 2012/0334(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05835/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu eelnõu (16913/2012),

–   võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0112/2013),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ning väliskomisjoni arvamust (A7-0290/2013),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Armeenia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

Euroopa Liidu lepingu kohaselt tugineb ELi tegevus rahvusvahelisel areenil põhimõtetele, „millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas.” Selle eesmärgi poole tuleb püüelda, edendades ja ehitades üles partnerlussuhteid kolmandate riikidega, kusjuures põhirõhk peab olema demokraatia leviku suurendamisel ning õigusriigi ja heade valitsemistavade põhimõtete järgimisel. Pärast laienemist 2004. ja 2007. aastal muutusid ELi välispiirid ning sellest võrsus vajadus tugevdada sidemeid ELi uute naaberriikidega.

Partnerlus- ja koostöölepingud, mis mängisid olulist rolli, hakkasid ELi ja teatud kolmandate riikide vahelisi suhteid reguleerima juba enne nimetatud laienemisvoore. Alates 1990ndate lõpust on Euroopa Liit sõlminud kümme partnerlus- ja koostöölepingut, ühe neist Armeeniaga, mis jõustus 31. mail 1999. Leping lõi küll raamistiku koostööks mitmetes valdkondades, kuid viisade väljastamist lihtsustavad sätted selles puuduvad.

Euroopa naabruspoliitika loomisega anti selge signaal uutele naaberpiirkondadele, sh Lõuna-Kaukaasiale, mis on seoses uue laienemisega nihkunud ELi piiridele palju lähemale. Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia liitumine Euroopa naabruspoliitikaga annab ka lootust, et partnerid on valmis süvendama partnerlus- ja koostöölepingus sätestatud koostööd. Seoses Euroopa naabruspoliitika uue tegevuskavaga Armeenia jaoks avanesid uued partnerlusväljavaated, sh dialoogi algatamine inimeste liikumist puudutavatel teemadel, nagu inimeste tagasivõtmine ja viisapoliitika. Samas aga oli selles etapis eesmärgiks vaid viisaküsimusi puudutava informatsiooni vahetus, kuna menetluste Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viimisel oli veel palju tööd ees.

Veel üks samm edasi oli idapartnerluse loomine, mis on Euroopa naabruspoliitika erimõõde. Selle uue raamistiku eesmärk on kiirendada Euroopa Liidu ning Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina majanduslikku ja poliitilist integratsiooni. Idapartnerluse kaudu pannakse suuremat rõhku inimestevahelistele kontaktidele, millega kaasneb reisimise lihtsamaks muutumine viisade väljastamise lihtsustamise läbi. 2009. aasta mai idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioonis väljendasid osapooled kindlat valmidust teha jõupingutusi viisade väljastamise lihtsustamiseks.

2011. aasta septembris tegi Euroopa Komisjon lõpuks ettepaneku alustada läbirääkimisi viisalihtsustuslepingu üle, millele kirjutati alla 2012. aasta 17. detsembril, aga see saab jõustuda alles siis, kui Euroopa Parlament on selleks oma nõusoleku andnud. EL on juba sõlminud viisalihtsustuslepingu üheksa ELi mittekuuluva riigiga. Lõuna-Kaukaasia riikidest on leping seni sõlmitud vaid Gruusiaga, aga käimas on ka läbirääkimised Aserbaidžaaniga.

27. oktoobri 2011. aasta ühisavalduses ELi ja Armeenia liikuvuspartnerluse kohta otsustasid osapooled sõlmida vastastikkuse põhimõttel põhineva liikuvuspartnerluse, mille eesmärk on paremini hallata seaduslikku rännet ja tööjõurännet, sealhulgas korduv- ja ajutist rännet.

Raportööri arvamus, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni ja nõukogu arvamusega, on see, et pärast mitmeid läbirääkimistevoore on Armeenia lõpuks valmis sõlmima viisalihtsustuslepingu.

Lihtsustatud viisarežiim võib anda koostööle uue hoo, mõjutades eriliselt kodanike liikuvust, mis hakkab tulevikus tänu lihtsustatud viisarežiimile olema palju lihtsam. Uutest reeglitest tulenevalt võtavad menetlused vähem aega (otsus tuleb teha 10 päeva jooksul, kiireloomuliste juhtumite puhul kahe päevaga või veel lühema ajaga), on odavamad (Armeenia kodaniku viisaavalduse töötlemine maksab kuni 35 €) ja vähem bürokraatlikud (reisi eesmärki puudutavad nõutavad dokumendid on mõne reisijakategooria puhul lihtsamad, näiteks kui on tegemist lähisugulaste, ametlike delegatsioonide liikmete, üliõpilaste, õpetajate, ärimeeste või teadlastega) ja lihtsustatud kriteeriumid kehtivad ka mitmekordsete viisade väljastamise puhul. Armeenia valitsus juba tühistas viisanõude ELi kodanikele, see jõustus 10. jaanuaril 2013.

Viisade väljastamise lihtsustamise lepingu ja tagasivõtulepingu sõlmimine on väga oluline samm Armeenia ja ELi suhetes. Siiski on vaja veelgi suuremat integreeritust. Euroopa Parlamendi 20. mai 2010. aasta resolutsioonis, mis puudutab ELi Lõuna-Kaukaasia strateegiat, kutsuti ELi üles Lõuna-Kaukaasia piirkonnaga aktiivsemalt tegelema. Osapooled arutasid hiljuti veel ühe, tihedama koostöökokkulepe ehk assotsiatsioonilepingu sõlmimist, mis tugevdab Armeenia ja Euroopa Liidu koostööd.

Viisade väljastamist lihtsustava lepingu sõlmimist silmas pidades,

–   kutsub raportöör üles lepingut sõlmima ja kiidab selle heaks, kuna selle tulemusena muutub kodanike liikuvus lihtsamaks, mis on omakorda vajalik inimestevaheliste kontaktide loomiseks,

–   kutsub raportöör komisjoni üles jälgima nende kahe lepingu rakendamist, et oleks võimalik tuvastada võimalikud takistavad asjaolud, mis tuleb kõrvaldada, et saaks hakata täielikult kasutama lihtsustatud viisarežiimi hüvesid,

–   kutsub raportöör komisjoni üles suurendama jõupingutusi läbirääkimistel samasuguste lepingute sõlmimise üle Aserbaidžaaniga, mis on Lõuna-Kaukaasia piirkonna viimane riik, kellega neid ei ole veel sõlmitud,

–   lisaks kutsub raportöör nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles käimasolevate läbirääkimiste jooksul pidevalt rõhutama Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2012. aasta resolutsioonis sisalduvaid soovitusi, mis puudutavad ELi ja Armeenia vahelisi assotsieerimislepingu läbirääkimisi.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (27.6.2013)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimist
(05835/2013 – C7‑0112/2013 – 2012/0334(NLE))

Arvamuse koostaja: Tomasz Piotr Poręba

LÜHISELGITUS

Oma 4. detsembri 2006. aasta teatises Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta[1] on komisjon soovitanud, et Euroopa naabruspoliitika riikidega tuleks alustada läbirääkimisi tagasivõtu- ja viisalihtsustuslepingute üle.

7. mail 2009. aastal Prahas toimunud tippkohtumisel võeti vastu ühisdeklaratsioon, millega loodi idapartnerlus ning võeti pikaajaliseks eesmärgiks viisanõude kaotamine, mis on järkjärguline protsess ning millega peab kaasas käima turvalisuse suurenemine, et võidelda piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastu. 29.–30. septembril 2011 toimunud Varssavi tippkohtumisel kinnitasid riigipead ja valitsusjuhid taas valmidust neid eesmärke järgida ja idapartnerlust jätkuvalt rakendada.

Esildatud otsuses võetakse arvesse ja kajastatakse Armeeniaga tehtava koostöö olemasolevat raamistikku, eelkõige 1999. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingut, 2006. aasta novembris vastu võetud ELi ja Armeenia Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioone, aga ka ELi ja Armeenia assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavaid käimasolevaid läbirääkimisi.

19. detsembril 2011. aastal võttis nõukogu vastu läbirääkimisjuhised viisalihtsustuslepingu sõlmimiseks Armeeniaga. Läbirääkimisi alustati 27. veebruaril 2012 Jerevanis ja lepingu lõplik tekst parafeeriti 18. oktoobril 2012. Vastavalt Armeenia Vabariigi valitsuse 4. oktoobri 2012. aasta otsusele on alates 10. jaanuarist 2013 ELi kodanikud ning teiste Schengeni alaga liitunud riikide kodanikud viisanõudest vabastatud.

Lepingu sõlmimist käsitleva otsuse ettepanek sisaldab ELi viisalihtsustuslepingute standardelemente ehk kindlaks on määratud viisataotluste menetlemise kestus, tasud ja tasuvabastused, nõutavad dokumendid ja erandid, ning teatud isikute kategooriate suhtes kohaldav kriteeriumite lihtsustamine. Lisaks sisaldab ettepanek deklaratsiooni, milles käsitletakse reisidokumentidega seotud koostööd, reisidokumentide turvalisusega ning lühiajalise viisa taotlemisel esitatavate dokumentidega seotud korrapärast teabevahetust. Lepingu sätteid ei kohaldata Ühendkuningriigi, Iirimaa ega Taani Kuningriigi suhtes, kellele on esitatud üleskutse sõlmida omakorda kahepoolseid viisalihtsustuslepinguid. Sama kehtib ka nende riikide kohta, kes ei kuulu ELi, kuid on ühinenud Schengeni lepinguga.

Liikuvuse parandamine aitab kaasa inimestevahelistele kontaktidele, mis on erakordselt oluline sidemete loomiseks majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja muudes valdkondades. Seega on see oluline ka idapartnerluse õnnestumiseks, kuna pikaajaline eesmärk on täielik viisavabadus.

******

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	27.6.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Bastiaan Belder, Michael Gahler, Ana Gomes, Anna Ibrisagic, Liisa Jaakonsaari, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Marusya Lyubcheva, Ria Oomen-Ruijten, Bernd Posselt, Hans-Gert Pöttering, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Marek Siwiec, Charles Tannock, Eleni Theocharous, Geoffrey Van Orden, Boris Zala
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Antonio López-Istúriz White, Marietje Schaake, Traian Ungureanu, Ivo Vajgl, Janusz Władysław Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Leonidas Donskis, Danuta Jazłowiecka, Gabriel Mato Adrover

• [1]  COM(2006)0726.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	18.9.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	45 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Philipp Albrecht, Roberta Angelilli, Edit Bauer, Rita Borsellino, Emine Bozkurt, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Salvatore Caronna, Philip Claeys, Carlos Coelho, Ioan Enciu, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Svetoslav Hristov Malinov, Clemente Mastella, Véronique Mathieu Houillon, Claude Moraes, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Rui Tavares, Nils Torvalds, Wim van de Camp, Axel Voss, Renate Weber, Josef Weidenholzer, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Cornelis de Jong, Marian-Jean Marinescu, Salvador Sedó i Alabart, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Nuno Teixeira