Menetlus : 2013/0092(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0300/2013

Esitatud tekstid :

A7-0300/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/04/2014 - 17.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0393

RAPORT     ***I
PDF 574kWORD 220k
23.9.2013
PE 513.009v02-00 A7-0300/2013

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta

(COM(2013)0174 – C7‑0089/2013 – 2013/0092(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Keith Taylor

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta

(COM(2013)0174 – C7‑0089/2013 – 2013/0092(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0174),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0089/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–   olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0300/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  toonitab, et seadusandliku institutsiooni mis tahes otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti sellise mitmeaastase rahastamise lubamiseks ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid seoses iga-aastase eelarvemenetlusega;

3.  nõuab, et komisjon esitaks finantsselgituse, milles võetakse täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist õiguslikku kokkulepet, et täita Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning vajaduse korral komisjoni talituste eelarve ja personaliga seonduvad vajadused;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Ameti töö reostuse vältimisel ja reostustõrjeks valmisolekul ei ole üksnes rahaliselt kasulik, vaid lisab ka mitterahalist väärtust. Arvestades, et võimalike reostusjuhtumitega kaasneb suure keskkonnakahju oht ja tohutud majanduslikud kulud ning et niisugustel juhtumitel on ka sotsiaal-majanduslik mõju muudele sektoritele, näiteks turism ja kalandus, on ameti piisav rahastamine ülimalt tähtis.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Amet peaks etendama tähtsat osa satelliitfotode teenuse haldamisel ja edasiarendamisel seireks, reostuse kiireks avastamiseks ja selle põhjustanud laevade või nafta- ja gaasirajatiste tuvastamiseks. Kõnealune süsteem peaks parandama andmete kättesaadavust ning reostustõrje tulemuslikkust.

(9) Amet peaks etendama tähtsat osa satelliitfotode teenuse haldamisel ja edasiarendamisel seireks, reostuse kiireks avastamiseks ja selle põhjustanud laevade või nafta- ja gaasirajatiste tuvastamiseks. Kõnealune süsteem peaks parandama andmete kättesaadavust ning reostustõrje tulemuslikkust ja peaks kiirendama nii esmast reageerimist kui ka asjakohaste toetusvahendite pakkumist.

Selgitus

Olla tulemuslik tähendab ka lühemat reageerimisaega ja kiiremat asjakohaste ressursside pakkumist, et vähendada võimalikult palju reostust ja selle tagajärgi.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Täieliku rakendamise kindlustamiseks tuleks ametile tagada elujõuline ja kulutõhus rahastamissüsteem, eelkõige seoses ameti operatiivabiga asjaomastele riikidele.

(11) Tegevuskavade täieliku rakendamise kindlustamiseks tuleks ametile tagada elujõuline ja kulutõhus rahastamissüsteem, eelkõige seoses operatiivabi andmisega asjaomastele riikidele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks on vaja reostustõrje ja sellega seotud muu tegevuse valdkonnas ametile usaldatud ülesannete rahastamiseks ette näha vajalikud rahalised tagatised mitmeaastase kulukohustuse alusel. Ühendusepoolsed aastased summad peaks määrama eelarvepädev asutus kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega.

(12) Selleks on vaja reostustõrje ja sellega seotud muu tegevuse valdkonnas ametile usaldatud ülesannete rahastamiseks ette näha vajalikud rahalised tagatised mitmeaastase kulukohustuse alusel. Mitmeaastase kulukohustuse suuruse määramisel tuleb arvesse võtta ameti pädevusvaldkonna laienemist ja tema tõrjetegevuse geograafilise ulatuse laiendamist. Ühendusepoolsed aastased summad peaksid määrama eelarvepädevad institutsioonid kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega.

Selgitus

Ameti mitmeaastane eelarve peab olema piisavalt suur, et amet saaks täita oma kohustusi, mida laiendati määrusega (EL) nr 100/2013. Eelarve peab seetõttu kajastama tegelikke vajadusi ja probleeme.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistikuga peaksid reostustõrjeks eraldatavad summad hõlmama ajavahemikku 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020. Seepärast tuleks ette näha sama ajavahemikku hõlmav rahastamispakett.

(13) Kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistikuga peaksid reostustõrjeks eraldatavad summad hõlmama ajavahemikku 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020. Seetõttu tuleb ametile eraldada rohkem vahendeid, et võtta arvesse selle uusi ülesandeid.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Tunnistades, et amet peab olema rahaliselt kindlustatud, ja komisjonipoolsest mitmeaastasest rahastamisest sõltumata, peaksid liit ja liikmesriigid rakendama mehhanisme, mille abil saaks ameti kantud rahalisi kulusid hüvitada kolmandad osapooled seoses ameti tehtava töö või pakutavate kaupade ja teenustega.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)ohtlikud ja mürgised ained – mis tahes aine, mis ei ole nafta ning mis kujutab merekeskkonda sattudes tõenäoliselt ohtu inimtervisele, kahjustab elusressursse ja mereelu ning maastikku või häirib muul viisil mere õiguspärast kasutamist, vastavalt 2000. aasta protokollile ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostusjuhtumiteks valmisoleku, reostustõrje ja sellealase koostöö kohta.

b) ohtlikud ja mürgised ained – mis tahes aine, mis ei ole nafta (kaasa arvatud dispergendid) ning mis kujutab merekeskkonda sattudes tõenäoliselt ohtu inimtervisele, kahjustab elusressursse ja mereelu ning maastikku või häirib muul viisil mere õiguspärast kasutamist, vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 2000. aasta protokollile ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostusjuhtumiteks valmisoleku, reostustõrje ja sellealase koostöö kohta;

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) „nafta- ja gaasirajatis” – paikne fikseeritud või teisaldatav rajatis või kombineeritud rajatised, mis on omavahel püsivalt ühendatud sildade või muude struktuuridega ning mida kasutatakse avamere nafta- või gaasiammutamisprotsessideks või seoses nende protsessidega; see hõlmab teisaldatavaid avamere puurplatvorme üksnes juhul, kui need on paigaldatud avamere vetesse puurimiseks, tootmiseks või muudeks avamere nafta- või gaasiammutamisprotsessidega seotud tegevusteks, samuti infrastruktuuri ja rajatisi, mida kasutatakse nafta ja gaasi kaldale toomiseks ja maismaa terminalidesse paigutamiseks;

Selgitus

Raportööri esitatud määratlust tuleb laiendada ka rajatistele, mida kasutatakse nafta ja gaasi kaldale toomiseks ja maismaa terminalidesse paigutamiseks.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b) „avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessid” – kogu rajatise või ühendatud infrastruktuuriga seotud uurimis- ja tootmisalased protsessid, mis hõlmavad projekteerimist, kavandamist, ehitamist, käitamist ja dekomisjoneerimist.

 

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) teabe, eelkõige parimaid tavasid, töövõtteid ja uuendusi (näiteks laevade mahutite tühjendamise seire vahendid ja avamereplatvormide seire vahendid tegevusest tuleneva merrejuhtimise ja juhuslike lekete kindlakstegemiseks) käsitleva teabe kogumine, analüüsimine ja levitamine;

a) teabe, eelkõige parimaid tavasid, töövõtteid ja uuendusi (näiteks laevade mahutite tühjendamise seire vahendid ja avamereplatvormide seire vahendid tegevusest tuleneva merrejuhtimise ja juhuslike lekete kindlakstegemiseks) käsitleva teabe kogumine, analüüsimine ja levitamine; sellega seoses teevad liikmesriikide hädaolukordadele reageerimise koordineerimise eest vastutavad asutused ametile kättesaadavaks tõendid kõigi dispergentidena kasutatavate kemikaalide varasemate hindamiste kohta, mis on läbi viidud, et vähendada võimalikult palju rahvatervisele avalduvat mõju ja/või täiendavat keskkonnakahju;

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) operatiivabi ja laevade või avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud tahtliku või juhusliku merereostuse korral taotluse esitanud riikide reostustõrje toetamine täiendavate vahendite abil, näiteks valve-reostustõrjelaevade, satelliitfotode ja varustusega.

c) operatiivabi ja laevade või avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud tahtliku või juhusliku merereostuse korral taotluse esitanud riikide reostustõrje toetamine täiendavate vahendite abil, näiteks valve-reostustõrjelaevade, satelliitfotode ja varustusega, samuti meetmete ja tehniliste üksikasjade esitamisega, ning meetmed niisuguse reostuse kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 3 nimetatud ülesannete täitmiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020 ettenähtud rahastamispakett on 160 500 000 eurot, väljendatuna jooksevhindades.

Artiklis 3 nimetatud ülesannete täitmiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020 ettenähtud rahastamispakett on 185 500 000 eurot, väljendatuna jooksevhindades.

Selgitus

Pakutud eelarve kogueraldis jääb alla miinimumi, mis võimaldaks ametil jätkata oma praeguste ülesannete täitmist ning hakata täitma talle määrusega (EL) nr 100/2013 määratud uusi ülesandeid. Uute määratud ülesannete minimaalseks täitmiseks, ilma et see kahjustaks praeguste täitmist, on vaja täiendavalt 25 miljonit eurot 7 aasta jooksul. Need kõik on ameti nn põhiülesanded ja seega on liit õiguslikult kohustatud nende täitmist piisavalt rahastama. Täpsem teave on seletuskirjas.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui EMSA kõnealuse ajavahemiku eelarve on väiksem eelmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldatust, koostab EMSA Euroopa Parlamendile ja nõukogule suunatud memorandumi, milles selgitatakse, et see piirab tema võimet täita talle määratud ülesandeid.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ameti poolt antava operatiivabi vajaduste kindlaksmääramiseks, näiteks seoses täiendavate reostustõrjelaevadega, koostab amet korrapäraselt ELi eri piirkondades asuvate riikliku ja võimaluse korral ka erasektori reostustõrjemehhanismide ja nendega seotud reageerimisressursside nimekirja.

Ameti poolt antava operatiivabi vajaduste kindlaksmääramiseks, näiteks seoses täiendavate reostustõrjelaevadega, koostab amet korrapäraselt ELi eri piirkondades asuvate riikliku ja võimaluse korral ka erasektori reostustõrjemehhanismide ja nendega seotud reageerimisressursside nimekirja. Samuti koostab ta rahuldamata vajaduste nimekirja, täpsustades ka nendega seotud tagajärjed.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Järgides vastastikkuse abi põhimõtet ja pidades silmas ameti pädevusvaldkonna laiendamist nii, et see hõlmab liidu laienemispoliitika ja Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvaid riike, edendavad ka Euroopa merepiirkondadega piirnevad riigid teabe koondamist ja nad teevad koostööd kõnealuse nimekirja koostamisel.

Selgitus

Ameti pädevusvaldkonna ja tegevuse laiendamine nii, et see hõlmaks kolmandaid riike, mis piirnevad Euroopa merepiirkondadega, tähendab seda, et need riigid peaksid andma erisugust üksikasjalikku teavet nende avaliku ja/või erasektori mehhanismide kohta. Selline teabe koondamine peaks olema vabatahtlik ning põhinema vastastikusel abil.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Aruandes esitatakse selgelt sotsiaal-majanduslik, ökoloogiline ja rahaline kasu, mida annab ameti valmisolek laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjeks.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui see on asjakohane, võib komisjon nimetatud aruande põhjal esitada ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse arengut laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostusega, eriti naftast või ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostusega võitlemise valdkonnas.

Kui see on asjakohane, võib komisjon kõnealuse aruande põhjal esitada ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse arengut laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostusega, eriti naftast või ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostusega võitlemise valdkonnas, samuti muutusi piirkondlikes ja rahvusvahelistes kohustustes, mille liit on selles valdkonnas võtnud.

Selgitus

Tehnika areng ei ole ainus tegur, mida tuleb ameti tulemuslikkuse ja tegevuse vahehindamisel arvesse võtta. Arvestades, et liit kuulub erisugustesse piirkondlikesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, tuleb arvestada ka muutustega kohustustes, mille liit on niisuguste organisatsioonide liikmena võtnud.

(1)

ELT L ... (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).


SELETUSKIRI

2002. aastal loodud Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (edaspidi „amet”) anti 2004. aastal ülesanded merereostuse tõrje valdkonnas. Arvestades, et ameti vastutus merereostuse tõrje eest on pikaajaline, nõuab sellekohaste ülesannete tõhus ja põhjalik täitmine mitmeaastasel kulukohustusel põhinevaid asjaomaseid rahalisi tagatisi. Seepärast nägi ELi seadusandja 2006. aastal ette ameti laevareostuse tõrje mitmeaastase rahastamise ajavahemikuks 2007–2013.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2038/2006 ja laevade põhjustatud merereostust käsitlevale direktiivile 2005/35/EÜ(1) on ameti kolm põhiülesannet laevareostuse tõrje valdkonnas järgmised:

A. Operatiivabi osutamine liikmesriikidele

Ameti käsutuses on pidevas valmisolekus olevate naftareostustõrjelaevade võrgustik, mis aitab naftareostuse korral täiendada liikmesriikide reostustõrjeressursse. Amet pakub CleanSeaNeti nimelist satelliidipõhist naftareostuse avastamise ja seire teenust ning MAR-ICE võrgustiku kaudu teavet keemiareostuste kohta. Asjaomased rannikuriigid võivad taotleda naftareostustõrjelaevade sekkumist ühenduse kodanikukaitse mehhanismi(2) kaudu. Tõrgeteta integreerimine liikmesriikide reostustõrjemehhanismidega toimub riiklikel ja piirkondlikel õppustel korrapärase osalemise kaudu.

B. Koostöö ja kooskõlastamine

Amet on seotud nii liikmesriikide reostustõrjeekspertide kui ka kehtivate piirkondlike kokkulepete ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga.

C. Teavitamine

Amet kogub, analüüsib ja levitab teavet merereostuse tõrje valdkonna parimate tavade, töövõtete ja uuenduste kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 100/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, määrati ametile ülesanded nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrje valdkonnas ning laiendati ameti teenuseid laienemispoliitika ja Euroopa naabruspoliitikaga (ENP) hõlmatud riikidele.

Viimastel aastatel on läbi viidud mitmesuguseid hindamisi. Peamised nendest hindamistest lähtuvad järeldused on positiivsed. Reostustõrje jaoks eraldatud eelarvevahendeid on peetud piisavaks. Rahastatud meetmed on üldise hinnangu kohaselt kulutõhusad, need loovad lisaväärtust ja neid hallatakse sobival viisil.

Ettepaneku kokkuvõte

Esildatud määrusega soovitakse uue finantsperspektiivi raames uuendada mitmeaastast rahastamist ajavahemikuks 2014–2020.

Sellega kehtestatakse üksikasjalik kord liidu rahalise panuse andmiseks ameti eelarvesse, et amet saaks täita talle määratud ülesandeid laevade ning avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrje valdkonnas.

Komisjon teeb ettepaneku näha arvestusperioodiks 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020 rubriigis 1 „Arukas ja kaasav majanduskasv” ette 160,5 miljoni euro suurune summa. Aastased summad peaksid heaks kiitma eelarvepädevad institutsioonid kooskõlas eelarvemenetlusega.

Asutamismääruse muudatuste jõustumisel (määrus (EL) nr 100/2013) 2013. aasta jaanuaris anti ametile reostustõrje valdkonnas järgmised uued ülesanded:

a) praegused reostustõrjemeetmed laevade põhjustatud reostuse korral hakkavad hõlmama ka nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostust;

b) CleanSeaNet hakkab jälgima ka nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse ulatust ja keskkonnamõju;

c) praegust geograafilist ulatust (liikmesriigid ja läbirääkijariigid) laiendatakse Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osalisriikidele. Seeläbi saab amet laevu kasutada liidu kõigi merepiirkondade ulatuses.

Komisjon teeb ettepaneku, et ettenähtud summat kasutataks ainult kahe esimese uue ülesande jaoks; algselt rahastamiseks ettenähtud summat tuleks kasutada uute ülesannete elluviimiseks, ilma et see kahjustaks praeguste ülesannet täitmist. Kolmandat uut ülesannet tuleks rahastada olemasolevatest laienemispoliitikaga ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide jaoks ettenähtud ELi programmidest (programm SAFEMED Vahemere jaoks ja TRACECA algatuse programmid Musta mere jaoks).

Ametil palutakse jätkata sünergiate ja muude kokkuhoiumeetmete kasutamist, et piirata inflatsiooni mõju, mida ei ole ettepanekus arvesse võetud.

Raportööri seisukoht

Raportöör hindab positiivselt komisjoni ettepanekut jätkata ameti mitmeaastast rahastamist reostustõrje valdkonnas.

Samas tekitab raportööris sügavat muret komisjoni lähenemisviisi ebajärjekindlus: ühelt poolt otsustasid kaasseadusandjad määrata ametile uusi ülesandeid, nagu eespool öeldud, teiselt poolt ei võimalda käesolev ettepanek ametil neid kohustusi täita.

Ameti töö reostuse ennetamisel ja reostustõrjeks valmisolekul ei ole üksnes rahaliselt kasulik, vaid lisab ka mitterahalist väärtust. Arvestades, et võimalike õnnetustega kaasneb suur keskkonnakahju ja tohutud majanduslikud kulud, samuti sotsiaal-majanduslik mõju muudele sektoritele, nagu turism ja kalandus, on ameti piisav rahastamine ülimalt tähtis. See on põhiline idee, millel tugineb raportööri alltoodud seisukoht:

1. Raportöör on pettunud komisjoni ettepanekus jätta eraldatud summa järgmiseks seitsmeks aastaks samale tasemele nagu seni, seda praktiliselt suurendamata, sest arvesse ei ole võetud isegi inflatsiooni. Olemasolevate projektide jaoks on eraldatud sama summa: 154 480 miljonit eurot, kuid uute projektide jaoks ainult 6 020 miljonit. See võimaldaks täita uusi ülesandeid ainult väga piiratud mahus, või juhul, kui uusi ülesandeid võetakse, tähendaks see kompromissi praeguste ülesannete täitmise arvelt.

Seepärast on raportöör seisukohal, et ettepaneku artiklis 4 osutatud rahastamispakett peaks olema 185 500 000 eurot, väljendatuna jooksevhindades (vt lisa tabelit). Seda sellepärast, et pakutud eelarve kogueraldis perioodiks 2014–2020 (160 500 000 eurot) jääb alla miinimumi, mis võimaldaks ametil jätkata oma praeguste ülesannete täitmist ning hakata täitma uusi talle määrusega (EL) nr 1000/2013 määratud ülesandeid.

Selle summa suurendamine 25 miljoni euro võrra seitsme aasta jooksul võimaldaks ametil võtta minimaalse arvu meetmeid, et täita talle pandud uusi ülesandeid, mis on seotud eelkõige allpool tooduga.

•   Lepingute sõlmimine veel kahe valve-naftatõrjelaevaga

Kaks geograafilist piirkonda ei ole praegu uute avamere puurimistoimingute osas kaetud (Arktika ja Kanaari saared / Portugali lõunaosa). Arvestades käimasolevaid uurimistöid uute laevateede ning nafta- ja gaasivarude leidmiseks, tuleb need alad hõlmata järk-järgult 2015. ja 2017. aastaks. Et katta avamererajatistega piirkondi, on amet juba alustanud oma laevade ümberpaigutamist. Näiteks on avaldatud pakkumiskutse 2013./2014. aastaks Põhjamere põhjaosa ja Aadria mere kohta.

•   Erivarustus avamerereostuse likvideerimiseks

Avamerereostuste järelevalveks on ametil vaja lisaks olemasolevale varustusele erivarustust. Neid lisavahendeid on hädasti tarvis, kuid selleks otstarbeks ette nähtud summa on väga piiratud. Amet kavatseb alustada nende tegevustega järk-järgult kolme aasta jooksul.

•   Dispergentide kasutamine avamerereostuse korral

Ameti operatiivülesanded on osa rannikuriikide reostustõrjemehhanismist, mis keskendub eelkõige sellistele leketele, millega asjaomane liikmesriik ei suuda ise toime tulla ja palub abi. Amet peab tugevdama oma valmisolekut reostustõrjeks, võimalik, et võttes kasutusele dispergentide süsteemid. Lõpliku otsuse konkreetse reostustõrjemeetodi kasutamise kohta langetaks abi paluv liikmesriik. Raportöör palub, et juhul kui on tarvis kasutada dispergente, valitaks need lähtuvalt sellest, mis annab keskkonnale üldiselt kõige parema tulemuse.

•   CleanSeaNeti laiendamine avamererajatiste jälgimiseks

Et tagada avamererajatiste korrapärane jälgimine, mis praegu liikmesriikidele pakutavate teenuste alla ei kuulu, on ametil vaja suuremat võimsust satelliitfotode osas.

Raportöör toetab mõtet, et ette nähtud 185 500 000 euro suurune summa peaks laienema ainult kahele esimesele uuele ülesandele. Praeguse geograafilise ulatuse laiendamist tuleks rahastada olemasolevatest laienemispoliitikaga ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide jaoks ettenähtud ELi programmidest.

2. Pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis 21. mail 2013. aastal täiskogu istungil vastu esimese lugemise seisukoha eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/.../EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ, on tehtud ettepanekuid kohandamiseks, sealhulgas „rajatiste” ning „avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside” määratluste osas artiklis 2.

3. Raportöör lisab kaks nõuet aruandluse osas, nõudes usaldusväärsete andmete esitamist:

•   laevade ning nafta- ja gaasirajatiste õnnetuste sotsiaal-majanduslike kulude ja ökoloogilise mõju kohta (artiklis 7) ning

•   dispergentide keskkonnamõju kohta (artikli 3 esimese lõigu punktis a).

Järeldused

Raportöör on seisukohal, et komisjoni ettepanek ameti rahastamiseks on ebapiisav, arvestades ameti uusi ülesandeid, ja teeb seepärast ettepaneku summat suurendada. Ameti reostustõrjealase tegevuse piisav mitmeaastane rahastamine on väga targalt kulutatud raha, sest see mitte ainult ei võimalda ametil täita korralikult seniseid ja uusi ülesandeid, vaid aitab ka ära hoida väga suuri kulusid (nii ökoloogilisi kui ka sotsiaal-majanduslikke), mis tulenevad nafta- ja gaasileketest.

LISA

Hinnanguline mõju kuludele vastavalt raportöör ettepanekule

Assigneeringud KOKKU arvestusperioodiks 2014–2020 rubriigis 1 „Arukas ja kaasav majanduskasv” (eelarverida 06.02.03.02)

Esitatud eurodes

 

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

KOKKU

Kulukohustused

22 375 000

24 800 000

25 900 000

27 450 000

27 025 000

27 850 000

30 100 000

185 500 000

Maksed

20 642 092

28 490 004

26 094 674

24 642 214

25 184 583

27 210 583

27 915 083

180 179 235

Makseassigneeringuteks: kokku 180 179 235 eurot koos maksetega, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistikuga 2007–2013. Maksed pärast 2020. aastat: 31 317 000 eurot.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11).

(2)

Nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsus 2007/779/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (ELT L 314, 1.12.2007, lk 9).


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (6.9.2013)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta

(COM(2013)0174 – C7‑0089/2013 – 2013/0092(COD))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

LÜHISELGITUS

Komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu määrus merereostuse tõrje uue mitmeaastase rahastamise kohta. Eelmine mitmeaastane rahastamine, milles lepiti kokku 2006. aastal, hõlmas ajavahemikku 2007–2013. Käesolev ettepanek hõlmab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajavahemikku ehk aastaid 2014–2020. Kõnealuseid ülesandeid määratakse täitma Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA).

Arvamuse koostaja nõustub mitmeaastase rahastamisega, mis antakse EMSAle merereostuse tõrjeks, kuna ameti ülesannete pikaajaline iseloom eeldab mitmeaastastel kulukohustustel põhinevaid rahalisi tagatisi.

Võrreldes praeguse mitmeaastase rahastamisega, mis hõlmab laevade tekitatud reostuse tõrjet, laiendatakse järgmist mitmeaastast rahastamist ka avamere nafta- ja gaasirajatiste tekitatud reostusele vastavalt määrusest (EL) nr 100/2013 tulenevatele uutele ülesannetele.

EMSA asutamismäärust muutva määrusega laiendati eespool nimetatud ülesannete geograafilist ulatust ka kandidaatriikidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Komisjon soovitas siiski seda aspekti mitmeaastasesse rahastamisse mitte hõlmata, vaid rahastada neid tegevusi olemasolevatest Euroopa naabruspoliitika ja laienemispoliitika programmidest. Arvamuse koostaja avaldab kahetsust, et komisjon ei esitanud isegi mitte teabe eesmärgil arvulisi andmeid Euroopa naabruspoliitika kohta, arvestades, et muutva määruse (COM(2010)0611) juurde kuuluvas seadusandlikus finantsselgituses ei esitatud samuti selle kohta andmeid.

Arvamuse koostaja kahtleb, kas komisjoni soovitatud mitmeaastaseks rahastamiseks ette nähtud assigneeringud on piisavad uute ülesannete kulude katmiseks. Ajavahemikuks 2007–2013 eraldati merereostuse tõrjeks 154 miljonit eurot. Eespool nimetatud lisaülesanded tuleb täita ainult täiendava 6,5 miljoni euroga. Amet ise taotles ülesannete täitmiseks 198 miljoni euro eraldamist, st 37,5 miljonit eurot rohkem kui komisjoni ettepanekus. Arvamuse koostaja soovitab seega, et komisjoni ettepanekut muudetaks vastavalt hinnangutele, mille transpordi- ja turismikomisjon esitas oma raporti projektis ja mis oleks kesktee ameti ja komisjoni hinnangute vahel.

Arvamuse koostaja avaldab kahtlust ka komisjoni lähenemise osas, milles ei nähta ette täiendavate ametikohtade loomist ameti täiendavate ülesannete täitmiseks. Kõnealust mittevastavust tuleks käsitleda järgmise iga-aastase eelarvemenetluse raames. Seepärast peab komisjon esitama ajakohastatud finantskalkulatsiooni, milles on arvesse võetud seadusandliku institutsiooni tehtud muudatusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 a. toonitab, et seadusandliku institutsiooni mis tahes otsus EMSA sellise mitmeaastase rahastamise lubamiseks ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid seoses iga-aastase eelarvemenetlusega;

Muudatusettepanek  2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 b. nõuab, et komisjon esitaks finantskalkulatsiooni, milles võetakse täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist õiguslikku kokkulepet, et täita EMSA ning vajaduse korral komisjoni talituste eelarve ja personaliga seonduvad vajadused;

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 3 nimetatud ülesannete täitmiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020 ettenähtud rahastamispakett on 160 500 000 eurot, väljendatuna jooksevhindades.

Artiklis 3 nimetatud ülesannete täitmiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020 ettenähtud rahastamispakett on 185 500 000 eurot, väljendatuna jooksevhindades.

MENETLUS

Pealkiri

Laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastane rahastamine

Viited

COM(2013)0174 – C7-0089/2013 – 2013/0092(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

16.4.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

16.4.2013

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jutta Haug

24.4.2013

Vastuvõtmise kuupäev

5.9.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Zuzana Brzobohatá, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Dehaene, Isabelle Durant, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Claudio Morganti, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Andrej Plenković, Dominique Riquet, Alda Sousa, Oleg Valjalo, Derek Vaughan, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Maria Da Graça Carvalho, Frédéric Daerden, Paul Rübig, Peter Šťastný, Georgios Stavrakakis, Nils Torvalds, Catherine Trautmann


MENETLUS

Pealkiri

Laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastane rahastamine

Viited

COM(2013)0174 – C7-0089/2013 – 2013/0092(COD)

EP-le esitamise kuupäev

3.4.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

16.4.2013

 

 

 

Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

16.4.2013

ENVI

16.4.2013

ITRE

16.4.2013

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ENVI

25.4.2013

ITRE

25.4.2013

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Keith Taylor

24.4.2013

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

18.6.2013

5.9.2013

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.9.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdi Cristiano Allam, Georges Bach, Erik Bánki, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Franco Frigo, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Keith Taylor, Giommaria Uggias, Patricia van der Kammen, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Spyros Danellis, Eider Gardiazábal Rubial, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Geoffrey Van Orden

Esitamise kuupäev

25.9.2013

Õigusteave - Privaatsuspoliitika