RAPORT Elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisaruanne

1.10.2013 - (2013/2080(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Catherine Trautmann

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisaruande kohta

(2013/2080(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse direktiivi 2009/140/EÜ (parema õigusloome direktiiv),

–   võttes arvesse direktiivi 2009/136/EÜ (kodanike õiguste direktiiv),

–   võttes arvesse määrust (EL) nr 526/2013 (BERECi määrus),

–   võttes arvesse direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv),

–   võttes arvesse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv),

–   võttes arvesse direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsudirektiiv),

–   võttes arvesse direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv),

–   võttes arvesse direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiiv),

–   võttes arvesse määrust (EL) nr 531/2012 (uuesti sõnastatud rändlust käsitlev määrus),

–   võttes arvesse soovitust 2010/572/EL (soovitus reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele),

–   võttes arvesse soovitust 2007/879/EÜ (asjaomaseid turge käsitlev soovitus),

–   võttes arvesse soovitust 2009/396/EÜ (soovitus kõne lõpetamise tasu kohta),

–   võttes arvesse dokumenti COM 2002/C 165/03 (märkimisväärse turujõu suunised),

–   võttes arvesse soovitust 2008/850/EÜ (raamdirektiivi artikli 7 kohane kodukord),

–   võttes arvesse otsust nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm,

–   võttes arvesse 19. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665),

–   võttes arvesse 7. veebruari 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase (COM(2013)0048),

–   võttes arvesse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) hiljutist tööd interneti neutraalsuse valdkonnas,

–   võttes arvesse 26. märtsi 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (COM(2013)0147),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0313/2013),

A. arvestades, et liidu elektroonilist sidet reguleerivat raamistikku muudeti viimati 2009. aastal 2007. aastal esitatud ettepanekute alusel pärast aastatepikkust ettevalmistustööd;

B.  arvestades, et liikmesriigid pidid 2009. aasta muudatused võtma üle 25. maiks 2011 ja et viimases liikmesriigis viidi see lõpule 2013. aasta jaanuaris;

C. arvestades, et igal riigi reguleerival asutusel on raamistiku rakendamisel tõlgendusruumi, seega saab raamistiku tõhususe hindamisel võtta arvesse ka tingimusi, mille kohaselt raamistikku liikmesriikides rakendatakse;

D. arvestades, et erinevused reguleeriva raamistiku jõustamises ja rakendamises on toonud kaasa suuremad kulud rohkem kui ühes riigis tegutsevatele operaatoritele, takistades seeläbi investeeringute tegemist ja telekommunikatsiooni ühtse turu arengut;

E.  arvestades, et komisjon ei ole kasutanud raamdirektiivi artikli 15 lõikes 4 sätestatud võimalust võtta vastu otsus, millega määratakse kindlaks riikidevahelised turud;

F.  arvestades, et üleeuroopalisi ärikasutajaid ei ole tunnustatud eraldi turusegmendina, mille tulemuseks on standardsete hulgimüügipakkumiste puudumine, ebavajalikud kulud ja killustunud siseturg;

G. arvestades, et raamistikuga soovitakse soodustada konkurentsi, investeerimise ja innovatsiooni valdkondlikku ökosüsteemi, millega aidatakse kaasa sidevaldkonna siseturu arengule, et sellest saaksid kasu tarbijad ja valdkondlikud ettevõtted, eelkõige Euroopas;

H. arvestades, et reguleeriv raamistik tuleks hoida ühtse tervikuna;

I.   arvestades, et kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega on komisjon kohustatud vaatama raamistiku perioodiliselt läbi, eesmärgiga tagada, et see peab sammu tehnoloogia ja turu arenguga;

J.   arvestades, et reguleerivale raamistikule toetumise asemel tegeleb komisjon paralleelselt üksikute algatustega, millest viimane on digitaalne ühtne turg;

K. arvestades, et komisjon on teatanud oma kavatsusest vaadata läbi eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiiv ning asjaomaseid turge käsitlev soovitus, kuid mitte veel reguleeriva raamistiku teisi osi;

L.  arvestades, et komisjon ei ole alates 1998. aastast ajakohastanud universaalteenuse osutamise kohustusi, hoolimata 2009. aasta kodanike õiguste direktiivis sisaldunud taotlusest;

M. arvestades, et asjakohane, stabiilne ja püsiv raamistik on investeerimise, konkurentsi ja innovatsiooni soodustamiseks ning sellest tulenevalt teenuste kvaliteedi parandamiseks ülioluline;

N. arvestades, et ühine, riigi reguleerivatel alustel põhinev alt üles lähenemisviis on osutunud ühise reguleeriva kohtupraktika soodustamisel tõhusaks;

O. arvestades, et funktsionaalne eraldatus, st vertikaalselt integreeritud operaatori kohustus paigutada asjaomaste juurdepääsutoodete hulgitasandiga seotud tegevused sõltumatult tegutsevasse ettevõttesisesesse üksusesse, on endiselt viimane abinõu;

P.  arvestades, et tõhus ja jätkusuutlik konkurents on pikas perspektiivis investeeringute oluline soodustaja;

Q. arvestades, et reguleeriv raamistik on soodustanud konkurentsi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumisel, et tarbijad saaksid sellest kasu;

R.  arvestades, et konkurentsi soodustamine elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumisel ning investeerimise edendamine on vastavalt raamdirektiivi artiklis 8 sätestatule peamised poliitilised eesmärgid;

S.  arvestades, et hoolimata saavutatud edule liigub EL vaid väikeste sammudega digitaalarengu tegevuskavas olevate lairibaühendust puudutavate eesmärkide seatud tähtajaks saavutamise poole;

T.  arvestades, et suure kiirusega internetiühenduse kasutuselevõtmine on olnud etapiviisiline (54% Euroopa majapidamistest on nüüd juurdepääs üle 30 Mbit/s kiirusega internetile), kuid Euroopa tarbijad on sellist tüüpi juurdepääsu omaksvõtmisel aeglased (4,2% majapidamistest); arvestades, et ülikiire internetiühenduse (üle 100 Mbit/s) kasutuselevõtmine on aeglane, moodustades kõigest 3,4% kõikidest püsivõrgu liinidest, ning kasutajatepoolne nõudlus näib olevat väike – vaid ligikaudu 2% majapidamistest on selliste liinidega ühendatud[1];

U. arvestades, et võrguliikluse haldamisega seotud läbipaistvus üksi ei suuda tagada interneti neutraalsust;

V. arvestades, et nii elektrooniliste sideteenuste pakkujate kui ka nende ja infoühiskonna teenuste pakkujate vahelise konkurentsiga seotud küsimused, eelkõige interneti avatud olemust ohustavad tegurid väärivad tähelepanu;

W. arvestades, et konkurentsi takistavaid tegureid esineb veel paljude võrkude puhul; võttes arvesse suutmatust määratleda ja kohaldada võrguneutraalsuse põhimõtet, et tagada teenuste mittepiiramist lõppkasutajate jaoks;

X. arvestades, et 4G võrgu kasutuselevõtmist Euroopas on takistanud piisava koordineerimise puudumine raadiospektri eraldamisel, eelkõige lükkavad liikmesriigid edasi lubade andmise protsessi läbiviimist, mis oleks võimaldanud 800 MHz riba kasutuselevõtmist elektrooniliste sideteenuste jaoks 1. jaanuariks 2013, nagu seda nähti ette raadiospektripoliitika programmis;

Y. arvestades, et raadiospektripoliitika programmis paluti Euroopa Komisjonil vaadata läbi 400 MHz ja 6 GHz vahele jäävate spektrite kasutamine ja hinnata, kas oleks võimalik vabastada täiendav spekter, näiteks – kuid mitte ainult – 700 MHz riba, ja teha see kättesaadavaks uutele rakendustele;

Z.  arvestades, et kaaluda tuleks innovatsiooni ning uute tehnoloogiate ja taristute arendamist, kui hinnatakse õigusraamistiku mõju kasutajatele ja tarbijatele pakutavatele valikutele;

Aa. arvestades, et raamistik peaks jääma neutraalseks ning võrdväärsete teenuste suhtes peaksid kehtima samad eeskirjad;

1.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid on viivitanud 2009. aasta elektroonilise side reguleeriva raamistiku muudatuste ülevõtmisega, ning juhib tähelepanu sideteenuste siseturu killustatusele, mis on tingitud selle raamistiku erinevast rakendamist 28 liikmesriigis;

2.  rõhutab tõsiasja, et samal ajal kui raamistikuga seoses on tehtud olulisi edusamme selle eesmärkide saavutamiseks, on ELi telekommunikatsiooniturg endiselt mööda riigipiire killustunud, mistõttu on ettevõtjatel ja kodanikel raske saada ühtsest turust täielikku kasu;

3.  on seisukohal, et ainult konkurentsivõimelise Euroopa turu omamise kaudu suure kiirusega lairibaühenduse teenuste valdkonnas on võimalik ergutada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning pakkuda lõppkasutajatele konkurentsivõimelisi hindu;

4.  on seisukohal, et järgmise läbivaatamisega tuleks püüda raamistikku edasi arendada, et tegeleda nõrkade kohtadega ja võtta arvesse turu, sotsiaalset ja tehnoloogia arengut ning tulevasi suundumusi;

5.  on seisukohal, et aspektid, mida tuleb kogu reguleeriva raamistiku läbivaatamise käigus arvesse võtta, peaksid hõlmama järgmist:

     i) universaalteenuse osutamise kohustuse ammu oodatud läbivaatamine, mis hõlmab ka kohustust tagada juurdepääs lairiba internetiühendusele, võttes arvesse kiireloomulist vajadust vähendada digitaalset lõhet; ning riigiabi suunistega kehtestatud piirangutele vastamine selle eesmärgi saavutamiseks;

     ii) riigi reguleerivate asutuste pädevus kõikide raamistikus käsitletavate küsimuste, sh spektri puhul; riigi reguleerivatele asutustele antud volitused liikmesriikides ning vastavalt riigi reguleeriva asutuse sõltumatuse nõude ulatus;

     iii) riigi reguleerivate asutuste ja riigi konkurentsiasutuste koostöö;

     iv) võrguühendusega seotud sümmeetrilised kohustused (raamdirektiivi artikkel 12), sest teatud liikmesriikides riigi reguleerivatele asutustele selliseid regulatiivseid volitusi ei antud;

     v) võimendavat mõju käsitlevad eeskirjad (raamdirektiivi artikkel 14) ja ühist turgu valitsevat seisundit käsitlevad eeskirjad (raamdirektiivi II lisa), sest vaatamata 2009. aasta muudatusettepanekutele peavad riikide reguleerivad asutused nende vahendite kasutamist jätkuvalt keeruliseks;

     vi) turuülevaate protsessid;

     vii) traditsiooniliste teenusepakkujate osutatavate teenustega täielikult asendatavate teenuste mõju; teatavatel juhtudel selgitused seoses raamistiku tehnoloogilise neutraalsuse ulatusega ning samuti seoses „infoühiskonna” režiimi ja „elektroonilise side” seisukohast oluliste teenuste vahelise erinevusega;

     viii) vajadus liigse reguleerimise kaotamise järele;

     ix) reguleerimise kaotamine tingimusel, et turuanalüüs näitab, et asjaomane turg tegutseb konkurentsinõuete kohaselt ning seal on olemas viisid ja vahendid kestvaks järelevalveks;

     x) riigi reguleerivatele asutustele võimaluse andmine aruandmiseks oma kogemustest mittediskrimineerimise kohustuse ja õiguskaitsevahenditega;

     xi) artikli 7/7a menetluste („ühisreguleerimine”) tõhusus ja toimimine: kuigi üldiselt on nii komisjon kui ka BEREC (elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet) ühel nõul, et need toimivad hästi ning võimaldavad asjakohast tasakaalu, väidab komisjon, et teatud juhtudel ei kohandanud riigi reguleeriv asutus kõiki oma regulatiivseid meetmeid või viivitas nende vastuvõtmisega, ning BEREC kaebas pingeliste ajapiirangute üle;

     xii) olukord, kus menetluse II etapp ei alga, sest riigi reguleeriv asutus on oma kavandatud meetme tagasi võtnud või kui riigi reguleeriv asutus ei paku õiguskaitsevahendit teataval turul tuvastatud probleemi puhul, mille korral on ainus lahendus rikkumismenetlus: mõlemal nimetatud juhul peaks olema võimalus algatada nõuetekohane artikli 7/7a kohane menetlus;

     xiii) artikli 19 kohase menetluse tõhusus ja toimimine: komisjon on kasutanud oma artikli 19 kohaseid volitusi kaks korda (järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlev soovitus septembris 2010 ning soovitus mittediskrimineerimise ja kuluarvestuse metoodika kohta). Kuna erinevalt artiklist 7/7a ei kehti artikli 19 menetluse kohta ajapiirangud, ei olnud BERECi ja komisjoni vaheline regulatiivne dialoog nii sujuv, mille tagajärjel kaebas BEREC, et tema arvamust nõuti väga lühikese etteteatamisega, ning komisjon kaebas, et teatavad riikide reguleerivad asutused väljendasid koostamis- ja rakendamisperioodil vastumeelsust;

     xiv) üleeuroopalised teenused ja operaatorid, võttes arvesse raamdirektiivi artikli 15 lõike 4 (kasutamata) sätet, millega võimaldatakse komisjonil riikidevahelised turud kindlaks määrata. Rohkem tuleks keskenduda sideteenuste konkurentsil põhinevale pakkumisele ELi ettevõtjatele ning äriklassi abinõude tõhusale ja järjepidevale rakendamisele kogu ELis;

xv) esimese sammuna tuleks kindlaks teha riikidevahelised turud, vähemalt seoses äriteenustega; võimaldada teenusepakkujatel BERECi teavitada, et nad kavatsevad selliseid turge teenindada, ja selliseid turge teenindavate teenusepakkujate üle järelevalve teostamine BERECi poolt;

     xvi) BEREC ja selle toimimine ning pädevuste ulatuse laiendamine;

     xvii) raamdirektiivi artikli 1 lõike 3a kohane vaba, mittediskrimineeriv juurdepääs sisule ning raamdirektiivi artikli 8 lõike 4 punktile g tuginev võrgu neutraalsus;

     xviii) asjakohaseid turge käsitlev soovitus;

     xix) seadmete, sh seadmete ja operatsioonisüsteemide ühendamise reguleerimine;

xx) hiljutised ülemaailmsed arengud küberjulgeoleku ja küberspionaaži valdkonnas ning Euroopa kodanike ootused seoses eraelu puutumatusega elektrooniliste sideteenuste ja infoühiskonna teenuste kasutamisel ning

xxi) asjaolu, et internet on muutunud elutähtsaks taristuks paljude majandus- ja sotsiaalsete tegevuste teostamise jaoks;

6.  on arvamusel, et läbivaatamise peamised eesmärgid peaksid hõlmama järgmist:

     i) tagamine, et täielikult asendatavate teenuste suhtes kehtivad samad eeskirjad; sel eesmärgil tuleks arvesse võtta raamdirektiivi artikli 2 punktis c sätestatud elektroonilise sideteenuse määratlust;

ii) tagamine, et tarbijatel on juurdepääs terviklikule ja arusaadavale teabele seoses internetiühenduse kiirustega, mis võimaldaks neil võrrelda eri operaatorite tehtud pakkumisi;

iii) tõhusa ja jätkusuutliku konkurentsi edasine soodustamine, mis on investeeringute oluline soodustaja pikas perspektiivis;

iv) konkurentsi suurendamine Euroopa suure kiirusega lairibaühenduse turul;

     v) investeerimise jaoks stabiilse ja jätkusuutliku raamistiku tagamine;

     vi) ühtlustatud, püsiva ja tõhusa kohaldamise tagamine;

     vii) üleeuroopaliste teenusepakkujate arendamise ja piiriüleste äriteenuste pakkumise hõlbustamine;

viii) tagamine, et raamistik sobib digitaalajastu jaoks ja pakub interneti ökosüsteemi, mis toetab kogu majandust ning

ix) kasutajate usalduse suurendamine kommunikatsiooni siseturu vastu, sealhulgas isikuandmete kaitsega seotud tulevase reguleeriva raamistiku rakendamiseks võetavate meetmete ja siseturul elektroonilise side turvalisuse suurendamiseks võetavate meetmete abil;

7.  usub, et raamistiku üldine eesmärk peaks jätkuvalt olema tarbijatele ja kasutajatele kasu toova konkurentsi ja investeerimise valdkondliku ökosüsteemi soodustamine, julgustades samal ajal tõelise sidevaldkonna siseturu loomist ja soodustades liidu ülemaailmset konkurentsivõimet;

8.  rõhutab, et reguleeriv raamistik peab jääma sidusaks, asjakohaseks ja tõhusaks;

9.  on seisukohal, et selle raamistiku eesmärgiks peaks olema sidususe säilitamine ja õiguskindluse pakkumine õiglase ja tasakaalustatud konkurentsi tagamiseks, kus Euroopa osalejatel on kõik võimalused; on seisukohal, et kõik komisjoni poolt esitatud ettepaneku sätted, sealhulgas lubade andmise ühtse Euroopa menetluse, tarbijaprobleemide ja spektrioksjonite tehnilise korralduse kohta, võivad etendada olulist osa sideteenuste ühtse turu loomisel, kuid et neid tuleb hinnata sellest eesmärgist lähtuvalt; on arvamusel, et raamistiku läbivaatamise kord vastavalt käesolevas dokumendis soovitule peaks olema Euroopa digitaalse majanduse jaoks edasiminek ning seetõttu tuleks selle suhtes kohaldada sidusat ja kavandatud lähenemisviisi;

10. rõhutab, et teabe mittediskrimineerimine saatmise, edastamise ja vastuvõtmise etapis on vajalik selleks, et edendada innovatsiooni ja kõrvaldada sisenemistakistused;

11. rõhutab, et andmeliikluse haldamine annab võimaluse konkurentsi kahjustavaks ja diskrimineerivaks tegevuseks; kutsub seetõttu liikmesriike üles võrgu neutraalsuse rikkumisi ennetama;

12. märgib, et sätted, mis võimaldavad riikide reguleerivatel asutustel sekkuda, et nõuda teenuse kvaliteedi tagamist konkurentsi kahjustava teenuste tõkestamise või piiramise puhul, koos lepingute suurema läbipaistvusega, on võimsad vahendid, mis aitavad tagada, et tarbijatel on oma valitud teenustele juurdepääs ja nad saavad neist kasu;

13. rõhutab, et ühenduse otspunktide vahel pakutava teenusekvaliteedi esikohale seadmine lisaks traditsioonilisele parimale võimalikule edastusele võib kahjustada võrgu neutraalsuse põhimõtet; palub komisjonil ja reguleerivatel asutustel neid suundumusi jälgida ja kui see on asjakohane, rakendada kvaliteedi tagamise kohustuse vahendeid, mis on sätestatud universaalteenuse ning kasutajate õiguste direktiivi artiklis 22; nõuab, et vajaduse korral kaalutakse täiendavate seadusandlike meetmete võtmist ELi tasandil;

14. rõhutab, et uuendustegevuse ergutamiseks, tarbijatele suuremate valikuvõimaluste pakkumiseks, kulude vähendamiseks ja ülikiire elektronsideinfrastruktuuri tõhusamaks kasutuselevõtmiseks tuleb rakendada erinevaid meetmeid ning ühtlasi tuleks ära kasutada kõik kättesaadavad tehnoloogilised võimalused, mida tuleks pakkuda ka tarbijatele, et vältida teenuste kvaliteedi langust, ühenduse katkestusi ja võrguliikluse aeglustumist;

15. toonitab, et riiklike pädevate asutuste eesmärgiks peaks olema kohaldada spektri kasutamise suhtes selliseid reguleerivaid põhimõtteid, menetlusi ja tingimusi, mis ei takista Euroopa elektrooniliste sideteenuste pakkujatel pakkuda võrke ja teenuseid mitmes liikmesriigis või kogu liidus;

16. on veendunud, et spektri parem koordineerimine koos spektri kasutusõiguse ühiste põhimõtete rakendamisega kogu liidus oleks peamine õiguskaitsevahend, mis aitaks lahendada spektri kättesaadavusega seotud prognoositavuse puudumise probleemi, soodustades seeläbi investeerimist ja mastaabisäästu;

17. rõhutab, et stimuleerivad tasud ja/või kasutusõiguse tühistamine suutmatuse korral kasutada asjaomast raadiospektrit võivad olla olulised meetmed piisava ühtlustatud raadiospektri vabastamiseks, et ergutada suure läbilaskevõimega traadita lairibaühenduste teenuste pakkumist;

18. toonitab, et 4G ja 5G traadita teenuste üleeuroopalised oksjonid, kus on piiratud arv õiguste omajaid, kes ühiselt teenindavad kogu ELi territooriumi, võimaldaksid pakkuda üleeuroopalisi traadita teenuseid ja õõnestaksid alust, millele rändlus on üles ehitatud;

19. palub liikmesriikidel elektroonilise side tarbijaaspekte senisest palju rohkem tähtsustada; rõhutab, et hästi toimivad turud koos hästi informeeritud ja usaldavate tarbijatega on ELi turu selgroog;

20. rõhutab, et kuna tarbijad valivad üha enam mitut teenust hõlmavad lepingud, on lepingueelse ja olemasoleva lepingu uuendamisega seotud teavitamise nõuete range jõustamine eriti oluline;

21. rõhutab, et tähtis on kehtestada rangemad tarbija teavitamise nõuded seoses teenuse piirangute, seadmete doteerimise ja andmeliikluse haldamisega; palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada eksitava reklaami keelu järjekindel jõustamine;

22. rõhutab, et sisu ühendamine võib takistada operaatori vahetamist, ning palub komisjonil ja BERECil uurida sellega seotud võimalikku konkurentsi kahjustamist;

23. märgib, et esineb juhtumeid, mille puhul operaatorid piiravad tarbija mobiiltelefoni modemi funktsioone (kusjuures mobiiltelefoni on võimalik ruuteri või traadita interneti pääsupunktina kasutada), kuigi tarbija leping näeb ette andmeside piiramatus mahus; palub seepärast, et komisjon ja BEREC uuriksid võimaliku eksitava reklaami probleemi seoses vajadusega suurema selguse järele selles küsimuses;

24. rõhutab, kui tähtsad on dünaamilisel turul operaatori vahetamise ja numbriliikuvuse lihtsus, lepingu läbipaistvus ning tarbijate teavitamine lepingu muudatustest; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikuvuse eesmärke ei täideta, ning nõuab, et komisjon ja BEREC võtaksid meetmeid;

25. toetab neid liikmesriike, kes on rakendanud rangemad nõuded puudega kasutajatele võrdse juurdepääsu tagamiseks, ning kutsub kõiki liikmesriike üles nende eeskuju järgima; palub BERECil parandada puudega kasutajate juurdepääsu edendamist;

26. avaldab kõikidele liikmesriikidele tunnustust ühise hädaabinumbri 112 rakendamise eest; nõuab helistaja asukoha kindlaksmääramise kiirendamist; märgib, et mitu liikmesriiki on juba arendanud tehnoloogiat, mis võimaldab helistaja asukoha peaaegu viivitamata kindlaks määrata;

27. väljendab heameelt komisjoni töö üle 116 numbrite praktilisel rakendamisel, eriti seoses kadunud laste infotelefoniga (116000); nõuab, et komisjon neile numbritele rohkem reklaami teeks;

28. märgib, et komisjon on loobunud oma ambitsioonikast kavast luua üleeuroopaline telefoninumbrite süsteem;

29. rõhutab märkimisväärseid edusamme, mida on tehtud baastaseme lairibaühenduse üldise kättesaadavuse tagamisel, märkides siiski, et see areng on olnud väga ebaühtlane; ergutab liikmesriike täitma digitaalarengu tegevuskava eesmärke, toetades erainvesteeringute tegemist ja kasutades avaliku sektori investeeringuid uutesse võrkudesse;

30. rõhutab, et andmete mahu suurenemine, kasutada olevate raadiospektriressursside piiratud hulk ja tehnoloogia, seadmete ja sisu lähenemine nõuab arukat andmeliikluse haldust ja erinevaid andmete levitamise meetodeid, nagu maapealse digitaalringhäälingu ja traadita lairibavõrkude koostöö;

31. rõhutab, et läbivaatamine peab põhinema laiaulatuslikel konsultatsioonidel kõikide huvitatud pooltega ning kõikide küsimuste põhjalikul analüüsil;

32. kutsub seepärast komisjoni üles algatama kogu raamistiku järgmise läbivaatamise, et järgmise parlamendikoosseisu ametiajal oleks võimalik nõuetekohaseid arutelusid pidada;

33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  SWD(2013)217, Digitaalarengu tegevuskava tulemustabel, lk 43.

SELETUSKIRI

Komisjon esitas oma kõige viimased ettepanekud liidu elektroonilise side reguleeriva raamistiku muutmise kohta 2007. aasta novembris, Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid läbivaadatud raamistiku pärast pikki ja keerulisi läbirääkimisi vastu kaks aastat hiljem, 2009. aasta novembris. Riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise tähtpäev oli 25. mai 2011, s.t 18 kuud pärast vastuvõtmist. Sellegipoolest võtsid vaid vähesed liikmesriigid eeskirjad üle õigeaegselt ning viimane täielikust ülevõtmisest teatanud liikmesriik tegi seda alles 2013. aasta jaanuaris.

Kuigi komisjonil on kohustus vaadata raamistik perioodiliselt läbi ning ta võttis hiljuti ülesandeks vaadata läbi raamistiku kaks lahutamatut osa (direktiiv 2002/58/EÜ eraelu puutumatuse ja elektroonilise side kohta ning asjaomaseid turge käsitlev soovitus), ei ole ta siiamaani teatanud kavatsusest kogu raamistik läbi vaadata.

Kuus aastat pärast komisjoni ettepanekut näitab esimene hindamine, et elektroonilise side siseturg on endiselt puudulik; puudub näiteks üleeuroopaline operaator. Kuigi minu arvates on ühtne turg ülimalt oluline, püüti meetmepaketiga kõigepealt tuua sektorisse õiguskindlust; seda tuleks käsitleda laiema pildi osana, s.t vahendina, mille abil võiks pakkuda vajalikke tingimusi nii investeerimise kui ka konkurentsi edendamiseks ja ühendamiseks, ning seega mõjutab see inimeste elu.

Seepärast tuleks raamistiku tõhusust hinnata nende saavutuste taustal ning esimene lahendamist vajav küsimus on see, miks ei järgnenud paketi vastuvõtmisele investeerimise oodatud taset.

Võttes arvesse majanduskriisi, sotsiaalset tausta ning sektori võimsust majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohalt, peaks komisjon kehtiva strateegiana arvestama, et raamistik ise ei vasta kõikidele sektori probleemidele ning et osalistele avaldavad mõju paljud teised õigusaktid.

Seega on kahetsusväärne, et ootame endiselt, et komisjon looks sidemed eri osade, nt andmekaitse, tarbijaküsimuste, investeerimise ja konkurentsi, riigiabi suuniste jne vahel.

Üllataval kombel teatas digitaalarengu volinik äsja oma kavatsusest lasta käiku täielik lõplik seadusandlike ettepanekute pakett, et luua tõeline ühtne turg – s.t 2007. aasta ettepanekutega ette nähtud elektroonilise side siseturg – 2014. aasta lihavõteteks.

Komisjoni praeguse mõtteviisi puhul, nagu ma sellest aru saan, olen üldiselt avatud ühtse Euroopa passi ideele (järelevalvet, maksudumpingut ning tarbija-, tööalast ja andmekaitset käsitlevate vajalike kõrvalmeetmete korral) ning spektriosa eraldamise ja oksjonite suuremale ühtlustamisele, et hõlbustada kogu liitu hõlmavaid meetmeid ja vältida minevikus tehtud vigu näiteks seoses spektri eest makstud hinnaga. Samuti olen loomulikult avatud ka võrgu neutraalsuse idee edasisele arendamisele ja selle kujundamisele siduvaks õigusaktiks. Siiski arvan, et need küsimused on keerulised ja tundlikud ning nõuavad põhjalikku konsulteerimist ja analüüsi, ning ma ei leia, et oleks asjakohane esitada neid kaasseadusandjale ühekaupa. Eeskirjad ei saa kogu aeg muutuda. Selle asemel eelistan, et need küsimused ja käesolevas raportis määratletud muud aspektid moodustaksid osa raamistiku järgmisest laiaulatuslikust läbivaatamisest.

Kuigi 2009. aasta raamistik esindab oma eelkäijaga võrreldes selget ja teretulnud paranemist ning pakub näiteks riigi reguleerivatele asutustele tõhusaid ja püsivaid regulatiivseid vahendeid, usun, et alates selle vastuvõtmisest on paralleelselt uue tehnoloogia, uute osaliste ja ärimudelite ning uute tarbijavajaduste ja -ootuste esilekerkimisest tuleneva uue ökosüsteemi loomisega tõusnud esile uued probleemid.

Need hõlmavad uue põlvkonna juurdepääsu (sh komisjoni soovitus järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kohta), raadiospektri poliitikat, võrgu neutraalsust ja küberjulgeolekut. Tunnen suurt muret komisjoni hiljutise suundumuse pärast kasutada vahel uusi ettepanekuid (nt soovituse projekt mittediskrimineerimise ja kuluarvestuse kohta) väga üksikasjalike õiguskaitsevahendite määratlemiseks ning seepärast näib, et komisjon kaldub peaaegu täitma seadusandjate aset. Enne uue ettepanekuga väljatulemist peaks komisjon tegema kindlaks seaduselünga, määratlema selgesõnaliselt ühised eesmärgid ja korraldama täieliku ametliku avaliku konsultatsiooni nende saavutamise üle.

Selle tulemusena oleksin oodanud, et komisjon loobub rangest reguleerimise rolli käsitusest, loob dünaamilisust ja kavandab meetmeid, et kasutada paremini juba olemasoleva raamistiku vahendeid, mitte ei esita täiesti uut algatust, mille vastuvõtmine kaasseadusandjate poolt enne ametiaja lõppemist näib peaaegu võimatuna. Lisaks tooks see hiljutine ettepanek kaasa koguni suurema ebakindluse ja seega väiksemad investeeringud.

Seepärast pean kiiduväärseks võimalust kaaluda raamistikku ja mõelda, missugusel juhul toetab komisjon küsimusi, mis esitati juba 2009. aastal, kuid mida konsensuse puudumise tõttu tollal üksnes lühidalt puudutati.

Spekter

Spektri osas võeti raamistikus omaks tehnoloogia ja teenuste neutraalsuse n-ö mõõdukas põhimõte ning algatati esimene raadiospektripoliitika programm, mis seejärel nõudis liikmesriikidelt sageduste kasutamise andmiku koostamist. See oli komisjoni võimalus võtta spektriküsimuses suurem roll, kuid ühel tingimusel: ta peab suutma väljendada võimekust olla selle valdkonna koordinaator ja näidata Euroopa lisaväärtust. Mõned aastat hiljem aga ootame endiselt tõelisi üleeuroopalisi teenuseid ning lubatud andmiku koostamine on endiselt alles ees.

Võrgu neutraalsus

Läbirääkimised kuulsa muudatusettepaneku 138 üle viisid meid komisjoni avalduseni võtta sisu diskrimineerimise ja võrgu neutraalsuse osas midagi ette. Seadusandjad tegid suurt tööd teatavate probleemide, nagu blokeeritud sisu ja teenuste ebapiisava kvaliteedi kindlakstegemisega, kuid komisjon ei ole endiselt selle suure küsimusega seoses midagi ette võtnud, kui välja arvata nõrk teatis, mis tugineb läbipaistvusele ja internetiteenuse osutaja vahetamise lihtsusele.

Nagu eespool märgitud, on võrgu neutraalsus aktuaalne teema, mis vajab süvitsi minevat arutelu ja põhjalikke kaalutlusi, me ei saa riskida sellega, et jätame vahele arutelu kodanike põhiõiguste üle, kuid ma rõhutan, et tõeliselt siduva vahendi saavutamiseks on vaja pelkadest suunistest märksa kaugemale minna.

Over-the-top ehk OTT-teenused

Õigusraamistikus ja eeskätt loadirektiivi artiklis 10 keskendutakse operaatoritele, kuid sidevaldkond on nüüd laienenud muudele operaatoritele, näiteks over-the-top-teenustele. Raamdirektiivi artikli 2 punktis c jäetakse selgesõnaliselt välja infoühiskonna teenused. Tahaksin uurida, mil määral on vajalik, et OTT-teenuse pakkujate suhtes kohaldataks samu eeskirju seoses sisu, juurdepääsu või eraelu puutumatuse ja andmekaitsega, kui nad pakuvad praegu raamistiku rakendusalasse kuuluvate teenustega sarnaseid teenuseid.

Universaalteenus

Vaatamata sellele, et 2009. aasta raamistikus juba nõuti universaalteenuse osutamise kohustuse läbivaatamist, et võtta arvesse tehnoloogia arengut, ei ole komisjon veel avaldanud selle küsimusega seoses ühtegi plaani. Kutsuksin veel kord komisjoni üles tegema ettepanekut, milles arvestataks digitaalse lõhe vajaliku vähendamisega ja vastataks läbivaatamist vajavate riigiabi suuniste kehtestatud piirangutele.

Rändlus

Mõnes mõttes esindavad rändlusteenused konkreetset poliitilist probleemi. Kuigi telekommunikatsioonipaketis seda küsimust ei käsitletud ja ma ei ole veendunud, et seda tuleks teha, näib, et mõned poliitikakujundajad toetaksid uue versiooni kiiret avaldamist.

Pean meelde tuletama, et praegune rändlust käsitlev määrus võeti vastu alles möödunud aastal ning sellega kehtestatakse operaatoritele mitmed struktuurimeetmed, mille eesmärk on luua konkurentsi ja alandada seeläbi rändlustasud riiklikele tasemetele. Määrus tuleb vaadata läbi 2016. aastal. Isegi parimate kavatsuste korral oleks üllatav, kui komisjon kaaluks nüüd selliste ideede esitamist, millele ta vaid aasta tagasi vastu oli ning mis esitati ja lükati tagasi nii Euroopa Parlamendis kui ka nõukogus. Toetan täielikult rändlustasude kaotamist ning minu fraktsioon tegi selle ettepaneku rändlust käsitleva määruse viimase läbivaatamise ajal, kuid nüüd peame selle asemel lootma, et komisjoni soovitatud ja Euroopa Parlamendi parandatud ning eelmisel aastal uue määruse alusel ellu viidud süsteem toimib – siin on tegemist juhtumiga, kus rändlust käsitleva määruse (mis võiks olla täiustatud ja kaasatud üldisesse läbivaatamisse) 2016. aasta läbivaatamiseni viiv õiguskindlus ja järjepidevus peaks olema olulisem, kui just komisjon ei saa kinnitada, et ta alles aasta tagasi eksis ning et edasine muutmine nüüd toob rohkem kasu kui kahju. Elektroonilise side siseturg ei sõltu üksnes rändlusest.

Olen korraldanud omaenda minikonsultatsiooni, et mõista neid küsimusi paremini. Esitasin BERECile ja komisjonile hulga küsimusi, et teada ise ja pakkuda teistele liikmetele võimalust teada nende praegust mõtteviisi. Nende vastused on avalikud ja kättesaadavad tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni veebisaidil. http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2009_2014/organes/itre/itre_20130619_0900.htm.

Leian, et paljud BERECi tähelepanekud on eriliselt huvitavad. Need hõlmavad järgmist:

· sidesektori muutumise ulatus ja kiirus, sh uue tehnoloogia, uute osaliste ja ärimudelite esilekerkimine ning võrkude, teenuste, rakenduste ja sisu aina suurem lähenemine alates 2009. aastast on loonud uusi probleeme ning nõuab mõtlemist nende tulevasele mõjule ja raamistiku järgmist läbivaatamist;

· vajadus stabiilse ja püsiva raamistiku järele, et tagada investeerimine ja konkurents, sh hõlbustades meetmeid võimaliku konkurentsitu käitumise vastu, millega on praegu keeruline tegeleda, nt ühine turgu valitsev seisund;

· vajadus riigi reguleerivate asutuste suurema kaasatuse järele näiteks spektri valdkonnas, nende sõltumatuse nõude laiendamine ja vajadus säilitada nende eksperditeadmised ka eelarve kitsendamise korral ning vajadus koordineerida riigi reguleerivate asutuste ja konkurentsiasutuste tegevust;

· vajadus määratleda uuesti rollid, menetlused ning BERECi ja komisjoni koostöö, sh jõulisem ja süsteemsem BERECi ja komisjoni vaheline konsulteerimine enne uue ettepaneku esitamist, sest see võimalus on juba olemas, kuid komisjon ei kasutata seda täiel määral;

· universaalteenuse osutamise kohustus (viimane on teema, mida käsitlevad minu kolleegid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist);

· asümmeetrilise ja sümmeetrilise reguleerimise roll ja asjakohasus, eeskätt järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kontekstis;

· asjakohaste turgude ja reguleerimise kaotamise küsimus;

· keeruline küsimus seoses seadmete, nt mobiiltelefonidega, mis sageli esindavad iseenesest eri teenuseid, millega kasutajad on seotud.

Sooviksin seda rõhutada eeskätt seoses investeerimise ja ülikiirete võrkude kasutuselevõtuga, hoolimata nõukogu ebaedukast ettepanekust vähendada tõsiselt Euroopa ühendamise rahastu eelarvet. Investeerimise ergutamine telekommunikatsiooni taristute kasutuselevõtus on vähemalt sama oluline kui olemasolevate võrgustike reguleerimine ning ELi koordineerimise puudumine võib tulevikus väga kahjulik olla.

Üldiselt usun, et elektroonilise side pikaajaline reguleerimine, mis on viinud praeguse raamistikuni, on toiminud hästi ning loonud dünaamilise tööstuse ning toonud tarbijatele ja muudele kasutajatele väga olulist kasu. Nagu eespool märkisin, on siiski hulk küsimusi, mida raamistiku järgmise läbivaatamise käigus samuti arvesse tuleb võtta. See ei näita, et raamistik on vale – see üksnes näitab sektorit mõjutava arengu kiirust.

Raamistikul tuleks lasta areneda. Nagu ma 2009. aasta läbivaatamise ajal mitu korda märkisin, peaks see olema evolutsioon, mitte revolutsioon. Evolutsioon tähendab parandamist vajavate valdkondade kindlakstegemist ning uuesti toimivate lahenduste leidmist ning kompromisse paljude konkureerivate aspektide vahel. See on suure majandusliku tähtsusega ülesanne, millel on väga suur potentsiaal inimestele head või halba mõju avaldada. See nõuab hoolikat arutelu ja analüüsi.

Komisjon esitas mõned raamistiku läbivaatamise eesmärgid ka oma 2007. aasta ettepanekutes. Need eesmärgid on endiselt jõus: vajadus spektri tõhusa haldamise järele; juhul kui reguleerimine on vajalik, on see tõhus ja lihtne, ning elektroonilise side siseturu lõpuleviimine. Sellest ajast alates on seoses sidesektori muutumise ulatuse ja kiirusega ja kasutajate nõudlusega kerkinud esile uued küsimused. Olen mõnele neist siin tähelepanu juhtinud. Vältida tuleb ka killustumist nii eri liikmesriikides kohaldatavate erisuguste eeskirjade mõttes kui ka raamistiku mõttes, mis ei moodusta sidusat tervikut. Hästi läbimõeldud raamistik, mis tugineb olemasolevale, peaks iseenesest suutma pakkuda nende oluliste küsimuste käsitlemiseks põhimõtteid, eeskirju ja vahendeid.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (9.9.2013)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisaruande kohta
(2013/2080(INI))

Arvamuse koostaja: Malcolm Harbour

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. jagab seisukohta, et kõiki aruandes esile toodud küsimusi tuleks käsitleda kogu raamistiku (sh universaalteenuse direktiivi) tervikliku läbivaatamise raames, mitte eraldi; selline läbivaatamine peaks põhinema ulatuslikul konsulteerimisel ja põhjalikul analüüsil ning komisjon peaks juba praegu algatama raamistiku järgmise läbivaatamise, et võimaldada uuel ametiajal ulatusliku arutelu läbiviimist;

B.  jagab seisukohta, et hoolimata saavutatud edule liigub Euroopa Liit vaid väikeste sammude haaval digitaalarengu tegevuskavas olevate lairibaühendust puudutavate eesmärkide tähtajaks saavutamise poole;

1.  palub liikmesriikidel elektroonilise side tarbijaaspekte senisest palju rohkem tähtsustada; rõhutab, et hästi toimivad turud koos hästi informeeritud ja enesekindlate tarbijatega on ELi turu selgroog;

2.  rõhutab, et kuna tarbijad valivad üha enam mitut teenust hõlmavad lepingud, on lepingueelse ja olemasoleva lepingu uuendamisega seotud teavitamise nõuete range jõustamine eriti oluline;

3.  rõhutab, et tähtis on kehtestada rangemad tarbija teavitamise nõuded seoses teenuse piirangute, seadmete doteerimise ja andmeliikluse haldamisega, ning palub liikmesriikidel ja komisjonil järjekindlalt jõustada eksitava reklaami keeld;

4.  rõhutab, et andmeliikluse haldamine annab võimaluse konkurentsi kahjustavaks ja diskrimineerivaks tegevuseks, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles võrgu neutraalsuse rikkumisi ennetama;

5.  rõhutab, et ühenduse otspunktide vahel pakutava teenusekvaliteedi esikohale seadmine lisaks traditsioonilisele parimale võimalikule edastusele võib olla vastuolus võrgu neutraalsuse põhimõttega; palub komisjonil ja reguleerivatel asutustel neid suundumusi jälgida ja kui see on asjakohane, rakendada kvaliteedi tagamise kohustuse vahendeid, mis on sätestatud direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul) artiklis 22 ja kaaluda vajaduse korral täiendavate seadusandlike meetmete võtmist ELis;

6.  rõhutab, et sisu ühendamine võib takistada operaatori vahetamist, ning palub komisjonil ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametil (BEREC) uurida sellega seotud võimalikku konkurentsi kahjustamist;

7.  märgib, et esineb juhtumeid, mille puhul operaatorid piiravad tarbija mobiiltelefoni modemi funktsioone (kusjuures mobiiltelefoni on võimalik ruuteri või traadita interneti pääsupunktina kasutada), kuigi tarbija leping näeb ette andmeside piiramatus mahus; palub seetõttu komisjonil ja BEREC-il tegeleda võimaliku eksitava reklaami probleemiga ja tunnistada vajadust suurema selguse järele selles küsimuses;

8.  rõhutab, kui tähtsad on dünaamilisel turul operaatori vahetamise ja numbriliikuvuse lihtsus, lepingu läbipaistvus ning tarbijate teavitamine lepingu muudatustest; peab kahetsusväärseks, et numbriliikuvuse eesmärke ei täideta, ning nõuab, et komisjon ja BEREC meetmeid võtaksid;

9.  toetab neid liikmesriike, kes on rakendanud rangemad nõuded puudega kasutajatele võrdse juurdepääsu tagamiseks, ning kutsub kõiki liikmesriike üles nende eeskuju järgima; palub BERECil paremini edendada puudega kasutajate juurdepääsu;

10. märgib, et sätted, mis võimaldavad riikide reguleerivatel asutustel sekkuda, et nõuda teenuse kvaliteedi tagamist konkurentsi kahjustava teenuste tõkestamise või piiramise puhul, koos lepingute suurema läbipaistvusega, on jõulised vahendid, mis aitavad tagada, et tarbijatel on oma valitud teenustele juurdepääs ja nad neid kasutada saavad;

11. avaldab kõikidele liikmesriikidele tunnustust ühise hädaabinumbri 112 kasutusele võtmise eest; nõuab helistaja asukoha kindlaksmääramise kiirendamist; rõhutab, et mitu liikmesriiki on juba välja arendanud tehnoloogia, mis võimaldab helistaja asukoha peaaegu kohe kindlaks määrata;

12. väljendab heameelt komisjoni töö üle 116 numbrite praktilisel rakendamisel, eriti seoses kadunud laste infotelefoniga (116000); nõuab, et komisjon neile numbritele rohkem reklaami teeks;

13. märgib, et komisjon on loobunud oma ambitsioonikast kavast luua üleeuroopaline telefoninumbrite süsteem;

14. rõhutab märkimisväärseid edusamme, mida on tehtud baastaseme lairibaühenduse üldise kättesaadavuse tagamisel, märkides siiski, et see areng on olnud väga ebaühtlane; ergutab liikmesriike täitma digitaalarengu tegevuskava eesmärke, toetades erainvesteeringute tegemist ja kasutades avaliku sektori investeeringuid uutesse võrkudesse;

15. rõhutab, et uuendustegevuse ergutamiseks, tarbijatele suuremate valikuvõimaluste pakkumiseks, kulude vähendamiseks ja ülikiire elektronsideinfrastruktuuri tõhusamaks kasutusele võtmiseks tuleb rakendada erinevaid tasakaalustatud meetmeid ning ühtlasi tuleks ära kasutada kõik kättesaadavad tehnoloogilised võimalused, mida tuleks pakkuda ka tarbijatele, et vältida teenuste kvaliteedi langust, ühenduse katkestusi ja võrguliikluse aeglustumist;

16. rõhutab, et andmete mahu suurenemine, kasutada olevate raadiospektriressursside piiratud hulk ja tehnoloogia, seadmete ja sisu lähenemine nõuab arukat andmeliikluse haldust ja erinevaid andmete levitamise meetodeid, nagu maapealse digitaalringhäälingu ja traadita lairibavõrkude koostöö.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	5.9.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Claudette Abela Baldacchino, Adam Bielan, Preslav Borissov, Birgit Collin-Langen, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Franz Obermayr, Sirpa Pietikäinen, Phil Prendergast, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Emilie Turunen, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ildikó Gáll-Pelcz, Liem Hoang Ngoc, María Irigoyen Pérez, Pier Antonio Panzeri, Olle Schmidt, Olga Sehnalová, Marc Tarabella, Wim van de Camp, Patricia van der Kammen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Małgorzata Handzlik, Cornelis de Jong

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.9.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	50 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, Fiona Hall, Jacky Hénin, Romana Jordan, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Amalia Sartori, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Francesco De Angelis, Elisabetta Gardini, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Eija-Riitta Korhola, Paweł Robert Kowal, Bernd Lange, Werner Langen, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Pier Antonio Panzeri, Britta Reimers