RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta

5.11.2013 - (COM(2011)0628 – C7‑0341/2011 – COM(2012)0551 – C7– 0312/2012 – 2011/0288(COD)) - ***I

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Giovanni La Via

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta

(COM(2011)0628 – C7‑0341/2011 – COM(2012)0551 – C7-0312/2012 – 2011/0288(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0628) ning ettepaneku muudatusi (COM(2012)0551),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0341/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. aprilli 2012. aasta[1] ja 14. novembri 2012. aasta arvamusi[2],

–   võttes arvesse kontrollikoja 8. märtsi 2012. aasta arvamust nr 1/2012[3],

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 4. mai 2012. aasta arvamust[4],

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta otsust institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga[5],

–   võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. oktoobri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita nimetatud seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7‑0363/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED^[6]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

...,

ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta(

horisontaalne määrus)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[7],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[8],

▌

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)         Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”[9] on välja toodud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Võttes arvesse arutelu kõnealuse teatise üle, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama ÜPP kõiki põhivahendeid, sealhulgas nõukogu määrust (EÜ) nr 1290/2005[10] ▌. Kõnealuse määruse rakendamisel saadud kogemused näitavad, et rahastamis- ja järelevalvemehhanismi teatavaid aspekte on vaja kohandada. Arvestades reformi ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 1290/2005 kehtetuks ja asendada see uue tekstiga. Võimaluse korral peaks reform ka ühtlustama, tõhustama ja lihtsustama sätteid.

▌

(3)         Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimine, makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega, samuti eeskirjad nende haldus- ja kontrollialase pädevuse sisu kohta, riikliku sekkumise korras liidu eelarvest rahastatavad meetmed ja riikliku sekkumisega seoses toimingute väärtuse hindamine, erandid seoses makseasutuste poolt toetusesaajatele enne varaseimat või pärast hiliseimat võimalikku maksekuupäeva tehtud maksete abikõlbmatusega, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) tulenevate kulude ja tulude vahe hüvitamine, kohustusi ja summade maksmist käsitlevad meetodid (kui liidu eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud või kui kavandatud kohustuste kogusumma ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 966/2012[11] [artikli 150 lõikes 3] sätestatud piirmäära), komisjoni poolt liikmesriikidele makstavate igakuiste maksete edasilükkamine seoses EAGFi kuludega ja komisjoni poolt liikmesriikidele EAFRD raames makstavate vahemaksete vähendamise või peatamise tingimused, igakuiste maksete või vahemaksete peatamine, mille puhul ei ole vastavat statistilist teavet saadetud õigel ajal, erikohustused, mida liikmesriikidel tuleb täita seoses kontrolli, kriteeriumide ja metoodikaga korrektsioonide kohaldamiseks vastavuse kontrollimise menetluse raames, võlgade sissenõudmine, tolliprotseduuridega seotud nõuded,

toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral toetuse tühistamine ja kohaldatavad karistused, põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaldamisest tulenevad toetuskõlblikkuse kulukohustused või muud kohustused seoses turumeetmetega, mille igakuised maksed võib komisjon peatada, seoses tagatisi käsitlevate eeskirjadega, ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimisega, tehingute kontrollist vabastatud meetmetega, millega muudetakse laekumiste või maksete summat (kui summa on sellest väiksem, ei peaks ettevõtjate äridokumente käesoleva määruse alusel tavaliselt kontrollima), nõuetele vastavusega seotud karistuste, veinisektori kontrollinõuete, püsikarjamaa säilitamise eeskirjade, eurot mittekasutavate liikmesriikide kasutatava rakendusjuhu ja vahetuskursiga seotud eeskirjadega, meetmetega, et kaitsta liidu õigusaktide kohaldamist, kui omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad võivad seda ohustada, ÜPP raames võetavate meetmete ühise hindamisraamistiku sisu ja üleminekumeetmetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(4)  ÜPP hõlmab tervet rida meetmeid, sealhulgas maaelu arengu meetmeid. Oluline on tagada kõnealuste meetmete rahastamine, et aidata kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele. Kuigi kõnealustel meetmetel on teatavaid ühiseid elemente, on nad siiski üksteisest mitmes aspektis erinevad ja seega tuleks neid rahastada samade sätete kohaselt, mis võimaldavad vajaduse korral erinevaid käsitlusviise. Määrusega (EÜ) nr 1290/2005 loodi kaks Euroopa põllumajandusfondi, nimelt EAGF ja EAFRD. Nimetatud kaks fondi tuleks säilitada.

(5)         Määrust (EL) nr 966/2012 ning selle alusel vastu võetavaid sätteid tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes. Eelkõige kehtestatakse käesoleva määrusega liikmesriikide ja liidu halduskoostööga seonduvad sätted, mis põhinevad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetel, aga ka akrediteeritud asutuste ülesannetega seonduvad sätted, eelarveprintsiibid ning sätted, mida tuleks käesoleva määruse raames järgida.

(5a)       Selleks et tagada kooskõla liikmesriikide tavade ja vääramatut jõudu käsitleva klausli ühtlustatud kohaldamise vahel, tuleks käesolevas määruses vajaduse korral sätestada erandid vääramatu jõu ja erakorralise olukorra puhuks ning samuti mittetäielik nimekiri võimalike vääramatu jõu ja erakorralise olukorraga seotud juhtumite puhuks, mida liikmesriikide pädevatel ametiasutustel tuleb tunnustada. Riikide ametiasutused saaksid kõnealust nimekirja kasutada vääramatu jõu või erakorralise olukorraga seotud juhtumite kindlakstegemiseks. Vastav otsus tuleks siiski teha igal üksikjuhul eraldi, tuginedes pädevat asutust rahuldavatele asjakohastele tõenditele, ning vääramatu jõu mõistet tuleks põllumajanduspoliitika raamistikus tõlgendada Euroopa Kohtu kohtupraktikat arvestades[12].

(6)         ÜPP kulusid, sealhulgas maaelu arengu kulusid, tuleks rahastada mõlema fondi kaudu liidu eelarvest kas otseselt või liikmesriikide ja liidu halduskoostöö raames. Nimetatud fondide kaudu rahastatavate meetmete liigid tuleks määratleda.

(7)         Tuleks ette näha makseasutuste akrediteerimine liikmesriikide poolt, nõutavate vahendite haldaja kinnituste saamist võimaldava korra sisseseadmine ning haldus- ja järelevalvesüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et lisaks tagada riiklike kontrollide läbipaistvus eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste osas ning vähendada komisjoni talituste ja ka liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga üksiku makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduslikku korda. Selleks, et vältida mittevajalikke ümberkorraldusega seotud kulusid, tuleks liikmesriikidel lubada säilitada sama arv makseasutusi, kui on akrediteeritud enne käesoleva määruse jõustumist.

(8)         Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, on oluline, et ta määraks üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide haldamise sidususe, komisjoni ja erinevate akrediteeritud makseasutuste vahelise ühenduse ja komisjoni poolt nõutava erinevate makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Avalik-õiguslik koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid, eesmärgiga lahendada mis tahes üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest. Samuti peaks see asutus edendama ja võimaluse korral tagama ühiste eeskirjade ja standardite ühetaolise kohaldamise.

(9)         Ainult liikmesriikide akrediteeritud makseasutused saavad anda piisava kinnituse selle kohta, et enne liidu abi andmist toetusesaajatele teostati vajalikud kontrollid. Seetõttu tuleks sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kulusid.

(10)       Selleks et aidata tõsta toetusesaajate teadlikkust ühelt poolt põllumajandustavade ja põllumajanduslike majapidamiste juhtimise ning teiselt poolt keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandusseisundi, toiduohutuse, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud standardite vahelisest seosest, on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid ulatusliku põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi, mis annab nõu toetusesaajatele. Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem ei tohiks kuidagi mõjutada toetusesaajate kohustust ja vastutust neid standardeid täita. Liikmesriigid peaksid samuti tagama nõustamise ja kontrollide selge eristamise.

(11)       Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem peaks hõlmama vähemalt nõuetele vastavuse reguleerimisalasse kuuluvatest nõuetest ja standarditest tulenevaid kohustusi põllumajandusettevõtte tasandil. Kõnealune süsteem peaks samuti hõlmama nõudeid otsetoetustele, mida tuleb järgida seoses kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega, ▌ põllumajandusmaa säilitamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu xxx määrusele (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused], millega kehtestatakse ÜPP raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad[13], samuti maaelu arengu programmides sätestatud põllumajandusettevõtte tasandi meetmeid, mille eesmärk on põllumajandusettevõtete kaasajastamine, konkurentsivõime suurendamine, eri sektoritesse integreerimine, innovatsioon, turule orienteeritus ning ettevõtluse edendamine.

Kõnealune süsteem peaks lõppkokkuvõttes hõlmama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ[14] erisätete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009[15] artikli 55 rakendamiseks liikmesriikide poolt toetusesaajate tasemel kindlaksmääratavaid nõudeid, eelkõige direktiivi 2009/128/EÜ[16] artiklis 14 osutatud integreeritud taimekaitse üldiste põhimõtete täitmist.

(12)       Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga liitumine peaks toetusesaajate jaoks olema vabatahtlik. Kõigil toetusesaajatel peaks isegi ÜPP raames toetust mitte saades olema lubatud süsteemis osaleda. Liikmesriigid võivad siiski kehtestada prioriteetsuskriteeriumid. Süsteemi iseloomu tõttu tuleks nõuandetegevuse käigus saadud teavet käsitada konfidentsiaalsena, välja arvatud liidu või liikmesriigi õigusaktide tõsise rikkumise korral. Süsteemi tõhususe tagamiseks peaksid nõustajad olema nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja saama korrapäraselt koolitust.

(13)       Komisjon peaks andma liikmesriikide käsutusse akrediteeritud makseasutuste EAGFiga seotud kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid nende asutuste kulude hüvitamisena raamatupidamise alusel. Igakuiste maksetena saadavaid hüvitisi oodates tuleks liikmesriikidel koondada rahalisi vahendeid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele. Liikmesriikide ja ÜPP rakendamisega seotud toetusesaajate personali- ja halduskulud on nende endi kanda.

(14)       Agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliidifotode hankimine ja täiustamine peaks komisjonile tagama eelkõige vahendid ▌ põllumajandusturgude juhtimiseks, põllumajanduskulude järelevalve hõlbustamiseks ning põllumajandusressursside järelevalveks keskmise ja pika aja jooksul. Samuti, võttes arvesse nõukogu määruse (EÜ) nr 165/94[17] rakendamisel saadud kogemusi, tuleks mõned selle määruse sätted inkorporeerida käesolevasse määrusesse ning määrus (EÜ) nr 165/94 tuleks kehtetuks tunnistada.

(15)       Eelarvedistsipliini raames on vaja kindlaks määrata EAGFi rahastatavate kulude iga-aastane ülemmäär, võttes arvesse maksimumsummasid, mis on selle fondi jaoks kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistikuga, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EL) nr xxx/xxx [18] [mitmeaastane finantsraamistik].

(16)       Eelarvedistsipliiniga on ühtlasi nõutud, et EAGFi rahastatavate kulude iga-aastasest ülemmäärast tuleb kinni pidada igal juhul ja kõigis eelarvemenetluse ning eelarve täitmise etappides. See eeldab, et asjaomasele liikmesriigile antavate otsetoetuste ülemmääraks tuleks lugeda liikmesriigis otsetoetuste suhtes kehtestatud riiklikku ülemmäära, mis on sätestatud määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused], ning kõnealuste toetuste hüvitamisel ei tohiks nimetatud rahalist ülemmäära ületada. Lisaks on eelarvedistsipliiniga ette nähtud, et ükski ÜPP ja EAGFi eelarve raames komisjoni esitatud või seadusandja või komisjoni poolt vastu võetud õigusakt ei ületa kõnealuse fondi rahastatavate kulude iga-aastast ülemmäära.

(17)       Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 ▌ [19] sätestatud finantsmehhanism, mille kohaselt kohandatakse otsetoetuste taset. Samuti tuleks lubada komisjonil kehtestada kohandusi, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole neid kindlaks määranud selle kalendriaasta 30. juuniks, mille suhtes kohandusi kohaldatakse.

(17a)     Selleks et toetada põllumajandussektorit suurte kriiside korral, mis mõjutavad põllumajandustootmist või turustamist, tuleks luua kriisireserv, vähendades iga aasta alguses otsetoetusi finantsdistsipliini mehhanismiga.

(17b)     Määruse (EL) nr 966/2012 artikli 169 lõikes 3 on sätestatud, et käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud meetmetega seotud kulukohustustega sidumata assigneeringud võib üle kanda üksnes järgmisesse eelarveaastasse ning et sellise ülekandmise tulemusel võib täiendavaid makseid teha ainult lõplikele vahendite saajatele, kelle suhtes eelneval eelarveaastal kohaldati otsetoetuste kohandamist vastavalt käesoleva määruse artiklile 25. Assigneeringute sellisel ülekandmisel järgmisesse eelarveaastasse tuleks riigiasutustel ühel ja samal eelarveaastal teha otsetoetuste makseid kahele toetusesaajate rühmale: ühelt poolt, makstes ülekantud finantsdistsipliini kasutamata summast tagasi põllumajandustootjatele, kelle suhtes kohaldati eelmisel eelarveaastal finantsdistsipliini, ning teiselt poolt tehes eelarveaastal N otsemakseid nendele põllumajandustootjatele, kes on seda taotlenud. Selleks et vältida riigiasutuste ülemäärast halduskoormust, sätestatakse erand määruse (EL) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 neljandast lõigust, võimaldades riigiasutustel tagasi maksta eelarveaastasse N üle kantud summa põllumajandustootjatele, kelle suhtes aastal N (mitte aastal N-1) kohaldatakse finantsdistsipliini.

(18)       EAGFi ja EAFRD rahalise toetuse kindlaksmääramiseks võetavad meetmed, mis on seotud rahaliste ülemmäärade arvutamisega, ei mõjuta ELi toimimise lepinguga määratud eelarvepädevate institutsioonide volitusi. Nimetatud meetmed peavad sellest tulenevalt tuginema võrdlussummadele, mis on kindlaks määratud vastavalt […] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[20] ning määrusele (EL) nr xxx/xxx [mitmeaastane finantsraamistik].

(19)       Eelarvedistsipliiniga on nõutud ka keskpika perioodi eelarveseisundi pidev jälgimine. Seetõttu on asjaomase aasta eelarveprojekti esitamisel oluline, et komisjon esitaks oma prognoosid ja analüüsi Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeks vajaduse korral seadusandjale ettepaneku asjakohaste meetmete kohta. Lisaks peaks komisjon igal ajal täies ulatuses kasutama oma halduspädevust, et tagada iga-aastasest ülemmäärast kinnipidamine, ning vajaduse korral soovitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule või nõukogule asjakohaseid meetmeid eelarveseisundi parandamiseks. Kui liikmesriikide esitatud hüvitisetaotlused ei võimalda eelarveaasta lõpus kinni pidada iga-aastasest ülemmäärast, peaks komisjonil olema võimalik võtta meetmeid, mis tagavad eelarvejäägi ajutise jaotuse liikmesriikide vahel proportsionaalselt nende hüvitusootel taotlustega ja ka vastavuse asjaomaseks aastaks kehtestatud ülemmääraga. Vastava aasta maksed tuleks teha järgneval eelarveaastal ja määrata lõplikult kindlaks liidu rahastamise kogusumma liikmesriigi kohta ning liikmesriikidevaheline kompensatsioon, et kindlaksmääratud summast kinni pidada.

(20)       Eelarve täitmisel tuleks komisjonil sisse seada igakuine põllumajanduskulude ▌ varajase hoiatamise ja järelevalvesüsteem, et võimalikult kiiresti reageerida iga-aastase ülemmäära ületamise ohu korral, võtta vastu asjakohased meetmed talle antud halduspädevuse raames ning esitada uued meetmed, juhul kui kõnealused meetmed näivad olevat ebapiisavad. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruande, milles võrreldakse aruande esitamise päevani tehtud kulusid kuluprognoosidega ja antakse hinnang eeldatavale eelarve täitmisele järelejäänud eelarveaastal.

(21)       On oluline, et eelarvedokumentide koostamisel komisjoni kasutatav vahetuskurss vastaks kõige värskemale kättesaadavale teabele, arvestades dokumentide koostamise ja nende komisjonipoolse edastamise vahele jäävat ajavahemikku.

(22)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus][21] ▌ kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse kõnealuse määrusega hõlmatud fondide, sealhulgas EAFRD rahalise toetuse suhtes. Kõnealused sätted hõlmavad ka teatavaid eeskirju kulude toetuskõlblikkuse, finantsjuhtimise ning ka haldus- ja kontrollisüsteemide kohta. EAFRD finantsjuhtimisega seoses tuleks õigusliku selguse huvides ja põllumajandusfondide ühtsuse tagamiseks osutada määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] asjakohastele sätetele, milles käsitletakse eelarvelisi kulukohustusi, maksetähtaegu ja kulukohustustest vabastamist.

(23)       Maaelu arengu programmide rahastamine liidu eelarvest toimub aastate peale jagatud osamaksete alusel. Selleks et võimaldada liikmesriikidele ligipääsu ettenähtud liidu fondidele kohe programmide rakendumisel, tuleb need fondid teha liikmesriikides kättesaadavaks. Seetõttu on vaja vastavalt piiratud eelmaksete süsteemi, et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab teha programmide kohaselt toetusesaajatele makseid õigel ajal.

(24)       Lisaks eelmaksetele tuleks teha vahet komisjoni maksetel akrediteeritud makseasutustele. Tuleks määrata kindlaks vahemaksed, lõppmaksed ning maksete tegemise eeskirjad. Automaatne kulukohustustest vabastamise reegel peaks kiirendama programmide rakendamist ja aitama kaasa finantsjuhtimise usaldusväärsusele. [Maaelu arengu] määruses sätestatud piirkonnaprogrammidega hõlmatud liikmesriikide riiklikke raamistikke käsitlevates eeskirjades nähakse samuti liikmesriikide jaoks ette vahend, et tagada kõnealuste programmide täitmine ja usaldusväärne finantsjuhtimine.

(25)       Liidu abi tuleks toetusesaajatele maksta õigel ajal, et neil oleks võimalik seda tõhusalt kasutada. Kui liikmesriigid ei pea kinni liidu õigusaktides sätestatud maksetähtaegadest, võib see põhjustada toetusesaajatele tõsiseid probleeme ja ohustada liidu aastaeelarve koostamist. Seetõttu tuleks liidu rahastamisest välja jätta need kulud, mille puhul ei ole maksetähtaegadest kinni peetud. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks peaks komisjonil olema õigus kehtestada sellest üldreeglist kõrvale kalduvaid erandeid. Määruses (EÜ) nr 1290/2005 sätestatud vastav põhimõte tuleks jõusse jätta ja seda tuleks kohaldada nii EAGFi kui ka EAFRD suhtes ▌.

(26)       Määrusega (EÜ) nr 1290/2005 on ette nähtud EAGFi ja EAFRD igakuiste või vahemaksete vähendamine ja peatamine Vastavate sätete suhteliselt üldisest sõnastusest hoolimata võib täheldada, et tegelikult kasutatakse kõnealuseid sätteid peamiselt maksete vähendamiseks maksetähtaegade ja ülemmäärade eiramise ning sarnaste „raamatupidamisküsimuste” puhul, mida saab kuludeklaratsioonides hõlpsalt tuvastada. Kõnealused sätted võimaldavad makseid vähendada ja peatada ka juhul, kui riiklikes kontrollisüsteemides esineb tõsiseid ja pidevaid vigu. Samas kohaldatakse selle suhtes üsna piiravaid sisulisi tingimusi ning tuleb järgida kaheetapilist erimenetlust. Eelarvepädevad institutsioonid on korduvalt palunud komisjonil peatada maksed nõudeid mittetäitvatele liikmesriikidele. Sellest tulenevalt on vaja täpsustada määruses (EÜ) nr 1290/2005 sätestatud süsteemi ning ühendada vähendamise ja peatamise eeskirjad nii EAGFi kui ka EAFRD puhul üheks artikliks. Säilitada tuleks „raamatupidamisküsimuste” puhul kohaldatav vähendamiste süsteem ▌ kooskõlas kehtivate haldustavadega. Suurendada tuleks võimalust makseid vähendada või need peatada juhul, kui riiklikes kontrollisüsteemides esineb tõsiseid ja pidevaid vigu, et anda komisjonile võimalus maksed kiiresti peatada tõsiste puuduste tuvastamise korral. Samuti tuleks sellist võimalust laiendada, lisades hooletuse eeskirjadevastaselt tehtud maksete sissenõudmise süsteemi ▌.

(27)       Põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid edastama kindlaksmääratud tähtaegade jooksul teabe teostatud kontrollide arvu ja nende tulemuste kohta. Vastavat kontrollistatistikat kasutatakse veamäära kindlakstegemiseks liikmesriigi tasandil ning üldisemalt EAGFi ja EAFRD haldamise kontrollimiseks. See on komisjonile tähtis allikas veendumaks fondide nõuetekohases haldamises ning oluline osa iga-aastasest vahendite haldaja kinnitusest. Arvestades kõnealuse statistilise teabe olulisust ning tagamaks, et liikmesriigid täidaksid teabe õigeaegse saatmise kohustust, on vaja proportsionaalselt takistada nõutavate andmete hilist esitamist viisil, mis on proportsionaalne andmete puudumise ulatusega. Seega tuleks kehtestada sätted, mille alusel komisjon saab peatada osa igakuistest või vahemaksetest, mille kohta ei ole õigeaegselt esitatud asjakohast statistilist teavet.

(28)       EAGFi ja EAFRD vahendite taaskasutuse võimaldamiseks on vaja eeskirju konkreetsete summade eraldamise kohta. Määruses (EÜ) nr 1290/2005 esitatud loetelu tuleks EAGFi kulude osas täiendada hilinenud maksete ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seonduvate summadega. Samuti on nõukogu määruses (EMÜ) nr 352/78[22] ▌ sätestatud eeskirjad minetatud tagatistest tulenevate summade sihtkohtade kohta. Kõnealuseid sätteid tuleks ühtlustada ja ühendada need sihtotstarbeliste tulude vallas kehtivate sätetega. Seepärast tuleks määrus (EMÜ) nr 352/78 kehtetuks tunnistada.

(29)       Nõukogu määruses (EÜ) nr 814/2000[23] ▌ ja selle rakenduseeskirjades on määratletud ÜPPga seonduvad teavitamismeetmed, mida võib rahastada määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punkti c alusel. Määruses (EÜ) nr 814/2000 on esitatud kõnealuste meetmete loetelu ja nende eesmärgid ning sellega on kehtestatud eeskirjad nende rahastamise ning vastavate projektide rakendamise kohta. Pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist on määrusega (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] kehtestatud eeskirjad seoses toetuste ja hangetega. Vastavaid eeskirju tuleks kohaldada ka ÜPPga seonduvate teavitamismeetmete suhtes. Ühtsuse ja lihtsustamise huvides tuleks määrus (EÜ) nr 814/2000 kehtetuks tunnistada, jättes samas jõusse rahastatavate meetmete eesmärkide ja liikidega seonduvad erisätted. Kõnealuste meetmete puhul tuleks arvesse võtta ka vajadust tõhustada laiema üldsuse teavitamist, tugevdada sünergiat komisjoni algatusel võetud teavitusmeetmete vahel ning tagada liidu poliitiliste prioriteetide tõhus edastamine. Seetõttu peaksid need ka hõlmama ÜPPga seonduvaid teavitusmeetmeid üldsuse teavitamise raames, millele on osutatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa: poliitikavaldkonnad”[24].

(30)       ÜPP kohaste meetmete ja tegevuste rahastamine toimub osaliselt halduskoostöö raames. Liidu fondide usaldusväärse haldamise tagamiseks peaks komisjon kontrollima, kuidas maksete sooritamise eest vastutavad liikmesriikide asutused fonde haldavad. Tuleks kindlaks määrata komisjoni teostatava kontrolli laad ja täpsustada komisjoni vastutus eelarve täitmise küsimuses ning selgitada liikmesriikide koostöökohustusi.

(31)       Selleks et komisjonil oleks võimalik täita oma kohustust kontrollida liidu kulude haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides ning piiramata seejuures liikmesriikide teostatavaid kontrolle, tuleb ette näha kontroll komisjoni delegeeritud isikute poolt ning nende isikute õigus paluda seejuures abi liikmesriikidelt.

(32)       Komisjonile edastatava teabe koostamiseks tuleks võimalikult suurel määral kasutada infotehnoloogiat. Kontrollide käigus peaks komisjonil olema täielik ja kohene juurdepääs kulusid käsitlevale teabele nii ▌ paberkandjal ▌ kui ka ▌ elektroonilisel kujul.

(33)       Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon nende makseasutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks hõlmama raamatupidamisarvestuse täielikkust, täpsust ja tõepärasust, kuid mitte kulude vastavust liidu õigusaktidele.

(34)       Komisjon, kes vastutab ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt eelarve täitmise eest koostöös liikmesriikidega, peaks rakendusaktidega otsustama, kas liikmesriikide kulud on liidu õigusaktidega vastavuses. Liikmesriikidele tuleks anda õigus oma makseotsuseid põhjendada ning lahendada nende ja komisjoni vahelised lahkhelid lepitusmenetluse teel. Selleks et anda liikmesriikidele minevikus tehtud kuludega seoses õiguslikud ja rahalised tagatised, tuleks kindlaks määrata maksimaalne ajavahemik, mille vältel komisjon otsustab, millised finantstagajärjed peaksid olema nõuete mittetäitmisel. EAFRD puhul peaks vastavuse kontrollimise menetlus vastama määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] 2. osas kehtestatud komisjoni finantskorrektsioonidega seonduvatele sätetele.

(35)       EAGFi puhul tuleks sissenõutavad summad maksta kõnealusesse fondi tagasi juhul, kui tegu on kuludega, mis ei vasta liidu õigusaktidele ning mille saamiseks ei ole mingit õigust. Selleks et anda piisavalt aega kõigi vajalike haldusmenetluste, sealhulgas sisekontrollide läbiviimiseks, peaksid liikmesriigid taotlema summa sissenõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või sissenõudmise eest vastutava ameti poolt kätte saadud. Tuleks ette näha finantsvastutuse süsteem juhuks, kui eeskirjade eiramine on aset leidnud, kuid kogu summat ei ole sisse nõutud. Sel eesmärgil tuleks kehtestada kord, mis võimaldab komisjonil kaitsta liidu eelarve huve, otsustades asjaomaselt liikmesriigilt osaliselt tagasi nõuda summad, mis on eeskirjade eiramise tõttu kaduma läinud ja mida ei ole mõistliku tähtaja jooksul sisse nõutud. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada kõigi summade suhtes, mida ei ole käesoleva määruse jõustumise hetkeks veel sisse nõutud. Teatavatel liikmesriigi poolsetel hooletuse juhtudel peaks olema õigustatud ka kogu summa tagasinõudmine asjaomaselt liikmesriigilt. Siiski tuleks finantskohustus jagada õiglaselt liidu ja liikmesriikide vahel, ilma et see piiraks liikmesriike täitmast oma siseriiklikest menetlustest tulenevaid kohustusi. EAFRD puhul tuleks kohaldada samu eeskirju, säilitades siiski eripära, mille kohaselt peaksid eeskirjade eiramise tõttu sissenõutud või tühistatud summad jääma asjaomases liikmesriigis heakskiidetud maaelu arengu programmide käsutusse, kuna nimetatud summad olid vastavale liikmesriigile määratud. Samuti tuleks kehtestada liikmesriikide aruandluskohustust käsitlevad sätted.

(36)       Liikmesriikide rakendatavad sissenõudmismenetlused võivad sissenõudmise mitme aasta võrra edasi lükata, andmata selle eduka toimumise kohta mingit tagatist. Nende menetluste maksumus võib ka olla ebaproportsionaalne võrreldes makstud või makstavate summadega. Seetõttu tuleks teatavatel juhtudel lubada liikmesriikidel sissenõudmismenetlused lõpetada.

(37)       Liidu eelarve finantshuvide kaitsmiseks peaksid liikmesriigid vastu võtma meetmed, mis tagavad, et EAGFi ja EAFRD rahastatavad tehingud teostatakse korrektselt ka tegelikkuses. Lisaks peaksid liikmesriigid ennetama, tuvastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid eeskirjade eiramisi või kohustuste täitmata jätmist. Selleks tuleks kohaldada nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95[25] ▌. Põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide rikkumise juhtudel, kui liidu seadusandlike aktidega ja muude kui seadusandlike aktidega ei ole sätestatud halduskaristusi käsitlevaid üksikasjalikke eeskirju, peaksid liikmesriigid kehtestama riiklikud karistused, mis peaksid olema tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed.

(37a)     Hoiduda tuleks nende meetmete ÜPP raames rahastamisest, millega kaasnevad lisakulud teistes Euroopa Liidu eelarvega hõlmatud poliitikavaldkondades (eelkõige keskkond ja rahvatervis). Peale selle ei tohiks uute maksesüsteemide ning seonduvate järelevalve- ja karistussüsteemide kehtestamine kaasa tuua mittevajalikke täiendavaid ja keerukaid haldusmenetlusi ega bürokraatiat.

(38)       Erinevad põllumajandusalased sektoripõhised määrused hõlmavad kontrollide, alusetult tehtud maksete lõpetamise ning karistuste määramise üldpõhimõtetega seonduvaid eeskirju. Need eeskirjad tuleks koondada horisontaalsel tasandil ühte raamistikku. Need peaks hõlmama liikmesriikide kohustusi seoses haldus- ja kohapealsete kontrollidega, mille eesmärk on kontrollida kooskõla ÜPP meetmeid käsitlevate sätetega, toetuse sissenõudmise, vähendamise ja toetuse saajate hulgast väljaarvamise eeskirju. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad selliste kohustuste täitmise kontrolli suhtes, mis ei pruugi olla seotud toetuse maksmisega.

(39)       Põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide mitmete sätete kohaselt tuleb esitada tagatis, et kohustuse täitmata jätmise korral oleks tagatud tasumisele kuuluva summa maksmine. Kõigi nimetatud sätete suhtes tuleks tagatiste raamistiku tugevdamiseks kohaldada ühte horisontaalset eeskirja.

(40)       Liikmesriigid peaksid määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng][26] sätestatud teatavate maksetega seoses kasutama ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi ▌. Liidu toetuse tõhususe ja järelevalve edendamiseks tuleks liikmesriikidel lubada ühtset süsteemi kasutada ka liidu muude toetuskavade suhtes.

(41)       Tuleks säilitada ühtse süsteemi põhielemendid, eelkõige sätted, milles käsitletakse elektroonilist andmebaasi, põldude identifitseerimise süsteemi, toetuse- või maksetaotlusi ning toetusõiguste identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi, võttes samal ajal arvesse poliitikamuutusi, eelkõige toetuste kehtestamist kliimat ja keskkonda säästvatele põllumajandustavadele ning maastikuelementidest tulenevale ökoloogilisele kasule. Kõnealuste süsteemide kehtestamisel peaksid liikmesriigid kasutama asjakohast tehnoloogiat, et vähendada halduskoormust ning tagada tõhus ja tulemuslik kontrollimine.

(41a)     Selleks et luua põldude identifitseerimise süsteemi referents kaardikiht, et arvestada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladega, võiksid liikmesriigid võtta arvesse konkreetset teavet, mida võidakse nõuda põllumajandustootjatelt nende taotlustes toetusaastateks 2015–2017, näiteks selliste maastikuelementide või muude alade kindlaksmääramine, mis võivad kvalifitseeruda ökoloogilise kasutuseesmärgiga, ning vajaduse korral selliste elementide ja muude alade suurus.

(42)       Ühtse süsteemiga hõlmatud liidu toetuskavadega ettenähtud makseid peaksid liikmesriigi pädevad ametiasutused tegema toetusesaajatele ettenähtud ajavahemike jooksul tervikuna, kui käesoleva määrusega ettenähtud vähendustest ei tulene teisiti. Selleks et muuta otsetoetuste haldamine paindlikumaks, tuleks liikmesriikidel lubada ühtse süsteemiga hõlmatud makseid teha aastas kuni kahes osas.

(43)       Makseid saavate ja neid sooritavate ettevõtjate äridokumentide kontrollimine võib olla eriti tõhus vahend EAGFi rahastamissüsteemi kuuluvate tehingute kontrollimiseks. Äridokumentide kontrolli sätted on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 485/2008[27] ▌. Nimetatud kontroll täiendab muid liikmesriikide tehtavaid kontrolle. Lisaks sellele ei mõjuta kõnealune määrus kontrollimisega seotud riiklikke norme, mille kohaldamisel on kontroll kõnealuses määruses ettenähtust ulatuslikum.

(44)       Määruse (EÜ) nr 485/2008 kohaselt peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, tagamaks liidu eelarve finantshuvide tõhusa kaitse ja eelkõige selleks, et kontrollida EAGFi rahastatavate tegevuste õigsust ja nõuetele vastavust. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks asjakohased sätted koondada sama õigusakti alla. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 485/2008 kehtetuks tunnistada.

(45)       Sellise kontrolli aluseks olevad dokumendid tuleks kindlaks määrata nii, et oleks võimalik teha täielik kontroll. Kontrollitavad ettevõtjad tuleks valida nende vastutusel teostatud tehingute laadi põhjal ning võttes arvesse makseid saavate või neid sooritavate ettevõtjate sektoripõhist jaotumist vastavalt nende majanduslikule tähtsusele EAGFi rahastamissüsteemis.

(46)       Määratleda tuleks kontrolli eest vastutavate ametnike volitused ja ettevõtjate kohustus teha äridokumendid nimetatud ametnikele täpsustatud ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ning edastada ametnikele nende nõutud teavet. Tuleks ette näha, et teatavatel juhtudel võib äridokumente ära võtta.

(47)       Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või neid sooritavate ettevõtjate kohta.

(48)       Kuigi liikmesriigid vastutavad oma kontrolliprogrammide vastuvõtmise eest, tuleb kõnealused programmid edastada komisjonile, et komisjon saaks täita oma järelevalve ja kooskõlastamisega seotud ülesandeid, et tagada programmide vastuvõtmine asjakohaste kriteeriumide põhjal ning kontrolli suunamine sellistesse sektoritesse või ettevõtjatele, kelle puhul on pettuseoht suur. ▌On hädavajalik, et igal liikmesriigil oleks üks asutus, kes vastutaks käesoleva määrusega ettenähtud äridokumentide kontrolli järelevalve või kõnealuse kontrolli koordineerimise eest. Nimetatud asutused peaksid olema organisatoorselt sõltumatud asutustest, kes teostavad kontrolli enne makse sooritamist. Kontrolli käigus kogutud teabe suhtes peaks kehtima ametisaladuse kaitse põhimõte.

(49)       Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1782/2003,[28] ▌mis asendati määrusega (EÜ) nr 73/2009, kehtestati põhimõte, mille kohaselt tuleks teatavate ÜPP toetuste täielik maksmine toetusesaajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Kõnealust põhimõtet kajastati seejärel nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005[29] ▌ ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007[30] ▌.

Selle nn „nõuetele vastavuse” süsteemi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistusi nagu ÜPP raames saadud toetuse vähendamine või selle saajate hulgast väljaarvamine kas täielikult või osaliselt.

(50)       Nõuetele vastavuse süsteem hõlmab ÜPP põhistandardeid keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas. Selle seose eesmärk on säästva põllumajanduse arengu toetamine, tõstes toetusesaajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest. Samuti on sihiks see, et ÜPP vastaks paremini ühiskonna ootustele, ühtides paremini keskkonna, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud poliitikatega. ▌ Nõuetele vastavuse süsteem on ÜPP lahutamatu osa ja tuleks seega säilitada. Samas tuleks süsteemi järjepidevuse tagamiseks ja nähtavuse parandamiseks ühtlustada selle reguleerimisala, mis hõlmab praegu eri loetelusid kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite kohta. Selleks tuleks nõuded ja standardid esitada ühe loeteluna ning rühmitada valdkondade ja teemade kaupa. Kogemused on ka näidanud, et mitmed nõuetele vastavuse reguleerimisalaga seotud nõuded ei ole põllumajandustegevuse või põllumajandusliku majapidamise maa osas piisavalt asjakohased või on suunatud pigem riigiasutustele kui toetusesaajatele. Seetõttu on asjakohane kohandada vastavalt reguleerimisala. Lisaks tuleks ette näha püsikarjamaa säilitamine 2015. ja 2016. aastal.

(53)       Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate vajalikul määral võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama.

▌

(56)     Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 22 kohaselt tunnistatakse nõukogu direktiiv 80/68/EMÜ[31] ▌ 23. detsembril 2013 kehtetuks. Selleks et nõuetele vastavuse samad eeskirjad hõlmaksid jätkuvalt põhjavee kaitset vastavalt direktiivis 80/68/EMÜ sätestatule selle viimasel kehtivuspäeval, on asjakohane ▌ kohandada nõuetele vastavuse reguleerimisala ning määratleda heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standard, mis hõlmaks nimetatud direktiivi artiklite 4 ja 5 nõudeid ▌.

(57)       Nõuetele vastavuse süsteem toob nii toetusesaajatele kui ka riigiasutustele kaasa teatavaid halduspiiranguid, kuna tuleb tagada arvestuse pidamine, kontrollide teostamine ja vajaduse korral karistuste kohaldamine. Kõnealused karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. Kõnealused karistused ei tohiks piirata liidu või liikmesriigi õiguse muude sätete alusel kehtestatud muid karistusi. Järjepidevuse huvides on asjakohane koondada liidu asjakohased sätted ühe õigusakti alla. Määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandustootjate puhul võidakse järeldada, et nõuetele vastavuse süsteemi kohaselt tehtavad pingutused ületavad kõnealuste põllumajandustootjate vastavas süsteemis hoidmise eeliseid. Lihtsustamise huvides tuleks kõnealused põllumajandustootjad seega nõuetele vastavuse süsteemist ja eelkõige selle kontrollisüsteemist välja jätta ning vabastada nad nõuetele vastavuse karistustest, mida võidakse kohaldada. Samas ei piira selline erand kohustust järgida sektoripõhiste õigusaktide kohaldatavaid sätteid ning võimalust saada kontrollitud ja kõnealuste õigusaktide kohaselt karistatud.

(58)       Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite raamistik, mille alusel peavad liikmesriigid kehtestama riiklikud standardid, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist (maakasutus, külvikord, põllumajandustavad) ja põllumajandusstruktuure. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite eesmärk on aidata kaasa mulla erosiooni ärahoidmisele, mulla orgaanilise aine ja struktuuri säilitamisele, hooldustööde minimaalse taseme tagamisele, elupaikade kahjustamise vältimisele ning veevarude kaitsele ja majandamisele. Käesolevas määruses kehtestatud nõuetele vastavuse süsteemi laiem reguleerimisala peaks seega hõlmama raamistikku, mille alusel peaksid liikmesriigid kehtestama heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise riiklikud standardid. Liidu raamistik peaks hõlmama ka eeskirju vee, mulla, süsinikuvarude, elurikkuse ja maastikuga seotud küsimuste paremaks käsitlemiseks ning ka maa minimaalset hooldustööde taset.

(59)       Toetusesaajad peavad täpselt teadma, mida tuleb nõuetele vastavuse eeskirjadega seoses järgida. Selleks peaksid liikmesriigid kõik kõnealuste eeskirjade alla kuuluvad nõuded ja standardid esitama ammendavalt, mõistetavalt ja selgitavalt, sealhulgas võimaluse korral elektrooniliselt.

(60)       Nõuetele vastavuse sätete tõhusaks rakendamiseks tuleb kontrollida, kas toetusesaajad täidavad oma kohustusi. Juhul kui liikmesriik otsustab kasutada võimalust jätta vähendamine või väljaarvamine kohaldamata, kui asjaomane summa on alla 100 euro, tuleb pädeval kontrolliasutusel järgneval aastal toetusesaajate valimi puhul kontrollida, et tuvastatud mittevastavus on parandatud.

(61)       Komisjoni ja liikmesriikide sujuva koostöö tagamiseks ÜPP kulutuste rahastamisel ning eelkõige selleks, et võimaldada komisjonil teostada liikmesriikide finantsjuhtimise üle järelevalvet ja kontrollida akrediteeritud makseasutuste raamatupidamist, peavad liikmesriigid edastama teatava teabe või hoidma seda komisjonile kättesaadavana.

(62)       Komisjonile edastatava teabe koostamiseks ning komisjonile täieliku ja kohese ligipääsu võimaldamiseks kulusid käsitlevatele andmetele nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul, tuleb sätestada andmete esitamise ja edastamise asjakohased eeskirjad ning ka tähtaegadega seotud eeskirjad.

(63)       Kuna riiklike kontrollisüsteemide ja vastavuse kontrolli kohaldamisega võivad seonduda isikuandmed ja ärisaladused, peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama sellega seoses saadud teabe konfidentsiaalsuse.

(64)       Liidu eelarve usaldusväärse finantsjuhtimise ning erapooletuse tagamiseks nii liikmesriikide kui ka toetusesaajate tasandil tuleks kehtestada eeskirjad euro kasutamise kohta.

(65)       Omavääringu ja euro vahetuskurss võib tehingu sooritamise ajal muutuda. Seega tuleks summadele kohaldatava kursi määratlemisel arvesse võtta määravat sündmust kõnealuse tehingu majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Kohaldada tuleks vastava sündmuse kuupäeval kehtivat vahetuskurssi. Tuleks täpsustada nimetatud rakendusjuhtu või loobuda selle kohaldamisest, järgides seejuures teatavaid kriteeriume, eelkõige kursimuutuste kiiret mõju. Vastavad eeskirjad on kehtestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2799/98[32] ▌ ning need täiendavad määruse (EÜ) nr 1290/2005 sarnaseid sätteid. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks asjakohased sätted koondada ühte õigusakti. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 2799/98 kehtetuks tunnistada.

(66)       Tuleks sätestada erieeskirjad selliste liidus või maailmaturul tekkivate erandlike rahanduslike olukordade jaoks, millele tuleb viivitamata reageerida, et tagada ÜPP alusel kehtestatud korra tõhus toimimine.

(67)       Liikmesriikidel, mis ei ole eurot kasutusele võetud, peaks olema võimalus tasuda ÜPPga seotud õigusaktidest tulenevate kulude eest eurodes, mitte omavääringus. Tuleks kehtestada erieeskirjad tagamaks, et kõnealune võimalus ei too kaasa põhjendamatuid soodustusi maksete sooritajatele ega nende saajatele.

(68)       Iga ÜPP raames võetava meetme üle tuleks teostada järelevalvet ning seda hinnata meetme kvaliteedi tõstmiseks ja selle edusammude tõendamiseks. Sellega seoses tuleks kindlaks määrata näitajate loetelu ning komisjon peaks hindama ÜPP poliitika tulemuslikkust seoses järgmiste poliitikaeesmärkidega: elujõuline toidutööstus, loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed ning tasakaalustatud territoriaalne areng. ÜPP hindamisel eelkõige seoses elujõulist toidutööstust käsitleva eesmärgiga tuleks võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas sisendihindade muutumist. Komisjon peaks kehtestama ühise järelevalve- ja hindamissüsteemi jaoks raamistiku, millega muu hulgas tagatakse asjakohase teabe, sealhulgas liikmesriikidelt saadava teabe õigeaegne kättesaadavus. Seda tehes peaks komisjon võtma arvesse andmevajadust ning võimalike andmeallikate vahelist sünergiat. Lisaks märgiti komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa”, et liidu üldeelarve kliimaga seonduvaid kulusid tuleks eri poliitikavaldkondade panuse abil suurendada vähemalt 20 %-le. Seetõttu peaks komisjon olema suuteline hindama ÜPP raames antava liidu toetuse mõju kliimaeesmärkidele.

(69)       Kohaldamisele kuuluvad liidu õigusaktid, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ[33] ▌ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001[34] ▌.

(70)       Oma 9. novembri 2010. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C-92/09 ja 93/09 ^▌ tunnistas Euroopa Liidu Kohus määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 42 lõike 1 punkti 8b ja artikli 44a ning komisjoni määruse (EÜ) nr 259/2008,[35], kehtetuks osas, millega need näevad Euroopa põllumajandusfondidest toetust saavate füüsiliste isikute puhul ette iga toetusesaaja isikuandmete avaldamise, tegemata vahet asjaomaste kriteeriumide alusel, nagu toetuse saamise perioodid, toetuse sagedus või selle liik ja summa.

(70a)     Pärast kõnealust otsust ning kuni uute eeskirjade vastuvõtmiseni, et võtta arvesse kohtu esitatud vastuväiteid, muudeti määrust (EÜ) nr 259/2008 komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 410/2011,[36] sätestamaks sõnaselgelt, et toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamise kohustus ei kehti füüsiliste isikute suhtes.

(70b)     2011. aasta septembris konsulteeris komisjon sidusrühmadega, kus osalesid professionaalsete põllumajandus- ja kaubandusorganisatsioonide esindajad, toidutööstuse ja töötajate esindajad ning kodanikuühiskonna ja liidu institutsioonide esindajad. Konsulteerimise käigus esitati eri valikuvõimalused seoses Euroopa põllumajandusfondidest toetust saanud füüsilisi isikuid käsitleva teabe avaldamisega ning seoses proportsionaalsuse põhimõtte järgimisega kõnealuse teabe avaldamisel. Sidusrühmade konverentsil arutati füüsiliste isikute nime avaldamise potentsiaalset vajadust, et vastata eesmärgile kaitsta paremini liidu finantshuve, suurendada läbipaistvust ning tõsta esile toetusesaajate saavutusi avalike hüvede pakkumisel, tagades samas, et ei minda kaugemale, kui on vajalik nende õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks.

(70ba)   Kohus ei vaidlustanud oma 9. novembri 2010. aasta otsuses eesmärgi – tugevdada avalikkuse kontrolli EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle – õiguspärasust. Kohus rõhutas siiski vajadust kaaluda toetusesaajaid puudutavate andmete avaldamise meetodeid, mis vastaksid sellise avaldamise eesmärgile, kuid riivaks vähem toetusesaajate eraelu puutumatuse õigust üldiselt ja konkreetsemalt õigust isikuandmete kaitsele.

(70c)     Eesmärki tugevdada avalikkuse kontrolli üksikute toetusesaajate üle tuleks analüüsida uue finantsjuhtimis- ja kontrolliraamistiku alusel, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, ning liikmesriikide kogemusi arvestades. Kõnealuse raamistikuga seoses ei saa riiklike haldusasutuste tehtav kontroll olla ammendav ning peaaegu kõigi kavade puhul saab kohapeal kontrollida vaid piiratud osa valimist. Lisaks on uue raamistikuga ette nähtud, et liikmesriigid võivad teatavatel tingimustel vähendada kohapealsete kontrollide arvu.

Praegu kohaldatavate minimaalsete kontrollimäärade piisav suurendamine tekitaks riigiasutustele sellise täiendava finants- ja halduskoormuse, mille saavutamine ei oleks võimalik.

(70cb)   Sellega seoses võimaldab põllumajandusfondidest toetuse saajate nimede avaldamine tugevdada avalikkuse kontrolli kõnealuste fondide kasutamise üle ning on seepärast kasulik täiendus olemasolevale haldus- ja kontrolliraamistikule, mida on vaja liidu finantshuvide piisava kaitsetaseme tagamiseks. See saavutatakse osaliselt sellise avaldamise ennetava ja hoiatava mõju kaudu, takistades toetusesaajatel õigusvastaselt käituda ning suurendades samal ajal põllumajandustootjate isiklikku vastutust saadud riiklike vahendite kasutamisel.

(70ca)   Sellega seoses tuleks kodanikuühiskonna, sealhulgas meedia ja valitsusväliste organisatsioonide rolli ja nende panust pettuse ja riiklike vahendite mis tahes väärkasutuse vastasesse halduskontrolliraamistikku nõuetekohaselt tunnustada.

(70cc)   Asjakohase teabe avaldamine on samuti kooskõlas määruse (EL) nr 966/2012 põhjenduses 16 ja artikli 35 lõikes 3 esitatud lähenemisviisiga.

(70cd)   Alternatiivina võiks saavutada eesmärgi tugevdada avalikkuse kontrolli üksikute toetusesaajate suhtes, kui sätestada liikmesriikide jaoks kohustus tagada avatud juurdepääs asjakohasele teabele ilma seda avaldamata. Nimetatud alternatiiv oleks siiski vähem tõhus ning tekiks oht luua soovimatuid lahknevusi rakendamisel. Niisiis tuleks riikide ametiasutustel võimaldada teostada avalikkuse kontrolli üksikute toetusesaajate suhtes, avaldades nende nimed ja muu asjakohase teabe.

(70d)     EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle tehtava avalikkuse kontrolli eesmärgi, mille poole püüeldakse toetusesaajate andmete avaldamisega, saab saavutada üksnes selliselt, et tagatakse avaldatava teabe teatav tase. Kõnealune teave peaks sisaldama toetusesaaja isikuandmeid, toetuse summat ja seda, millisest fondist toetus saadi, ning asjaomase meetme eesmärki ja laadi. Kõnealune teave tuleks avaldada sellisel viisil, mis piiraks vähemal määral toetusesaajate õigust eraelu puutumatusele üldiselt ning täpsemalt isikuandmete kaitsele, mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud õigused.

(70da)   Selle tagamiseks, et käesolev määrus oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, on seadusandja uurinud kõiki alternatiivseid võimalusi EAGFist ja EAFRDst saadava raha kasutamise üle avalikkuse kontrolli eesmärgi saavutamiseks, nagu on analüüsitud memorandumis, ning on valinud sellise võimaluse, millega riivataks kõige vähemal määral asjaomaste isikute õigusi.

(70e)     Üksikasjade avaldamine meetme kohta, mis annab põllumajandustootjale õiguse toetust saada, ning toetuse laadi ja eesmärgi kohta annaks konkreetset teavet rahastatud tegevuse kohta ja toetuse andmise eesmärgi kohta. See suurendaks ka avalikkuse kontrolli ennetavat ja hoiatavat mõju finantshuvide kaitsmisel.

(70f)     Selleks et jälgida tasakaalu ühelt poolt EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle tehtava avalikkuse kontrolliga seotud taotletava eesmärgi ja teiselt poolt üldiselt toetusesaajate eraelu puutumatust käsitleva õiguse ning isikuandmete kaitse vahel, tuleks võtta arvesse abi tähtsust. Pärast ulatuslikku analüüsi ja sidusrühmadega konsulteerimist ilmnes, et sellise avaldamise tõhustamiseks ning toetusesaajate õiguste riive piiramiseks tuleks saadud toetussumma suhtes kehtestada lävend, millest vähem toetust saanud isiku nime ei avaldata.

(70g)     Lävend peaks olema de-minimis laadi ning peaks kajastama ÜPP raamistikus kehtestatud toetuskavade taset ja põhinema sellel. Kuna liikmesriikide põllumajanduse struktuurid varieeruvad märkimisväärselt ning need võivad märgatavalt erineda liidu keskmise põllumajandusettevõtte struktuurist, tuleks lubada liikmesriikidel kohaldada nende konkreetset olukorda kajastavaid minimaalseid lävendeid. Määruses xxx/xxx [otsetoetused] on sätestatud lihtne ja konkreetne kava väikeste põllumajandusettevõtete jaoks. Kõnealuse määruse artikliga 49 on kehtestatud toetussumma arvutamise kriteeriumid. Kui liikmesriigid kõnealust kava kohaldavad, tuleks järjepidevuse huvides arvesse võetav lävend kehtestada samal tasemel liikmesriigi poolt kindlaksmääratud summadega, millele on osutatud määruse xxx/xxx artikli 49 lõike 1 teises lõigus või artikli 49 lõike 2 teises lõigus. Kui liikmesriigid otsustavad kõnealust kava mitte kohaldada, tuleks arvessevõetav lävend kehtestada samal tasemel kava alusel antava abi võimaliku maksimumsummaga, nagu on sätestatud määruse xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 49. Allapoole kõnealust konkreetset lävendit tuleks avaldada kogu asjaomane teave, välja arvatud toetusesaaja nimi, et anda maksumaksjale tõepärane pilt ÜPPst.

(70h)    Kõnealuse teabe avaldamine koos käesolevas määruses sätestatud üldsusele antava üldise teabega suurendab liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ÜPP raames, aidates niiviisi kõnealust poliitikat nähtavamaks ja mõistetavamaks muuta. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja see tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti aitab see kodanikel näha, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse ning seeläbi toetatakse riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris.

(70i)     Eespool nimetatut silmas pidades tuleb arvestada, et asjakohase teabe üldine avalikustamine ei ületaks demokraatlikus ühiskonnas ning liidu finantshuvide kaitseks vajaliku avalikustamise piire, samuti tuleb arvesse võtta seda, kui kaalukas on taotletav eesmärk – avalikkuse kontroll EAGFi ja EAFRD raha kasutamise üle.

(70j)      Andmekaitsenõuete järgimiseks tuleks fondidest toetuse saajaid teavitada enne andmete avaldamist sellest, et nende andmed avaldatakse, ning sellest, et liidu finantshuvide tagamise eesmärgil võivad liidu ja liikmesriikide auditeerimis- ja uurimisorganid nende isikuandmeid töödelda. Lisaks tuleks toetusesaajaid teavitada nende õigustest, mis on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ, ning kõnealuste õiguste kasutamisel kohaldatavast korrast.

(70k)     Seepärast tuleks põhjalikust analüüsist lähtuvalt ja võttes arvesse hinnangut selle kohta, kuidas oleks kõige asjakohasem tagada toetusesaajate isikuandmete kaitse õigust, ning tuginedes käesoleva määruse üle peetud läbirääkimiste käigus komisjoni esitatud teabele, kehtestada uued eeskirjad kõiki ▌ põllumajandusfondidest toetuse saajaid käsitleva teabe avaldamise kohta.

(71)       Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. ▌

(71a)     Rakendamisvolitused on seotud järgmisega: makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, akrediteeringu tühistamise ja selle läbivaatamise menetlused ning makseasutuste akrediteeringu järelevalve menetlused; makseasutuste vahendite haldaja kinnituse aluseks olevat tööd ja kontrolle käsitlevad eeskirjad; koordineeriva asutuse toimimine ja teabe esitamine komisjonile selle koordineeriva asutuse poolt; eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste ülesannete, sealhulgas kontrollidega, ning kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning saatedokumentidega; sertifitseerimisasutuse arvamuste aluseks olevad auditeerimispõhimõtted, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase; sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi, sealhulgas vajaduse korral iga rahvastikurühma jaoks ühtse integreeritud valimi kasutamine ja vajaduse korral võimalus osaleda koos makseasutustega kohapealsete kontrollide tegemisel; eeskirjad põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi ühetaoliseks rakendamiseks; liikmesriikidele EAGFi igakuiste maksete kindlaksmääramine; summade kindlaksmääramine riikliku sekkumise meetmete rahastamiseks; eeskirjad, milles käsitletakse komisjoni poolt kontrollideks vajalike satelliidifotode hankimise ja põllumajandusressursside järelevalveks kasutatavate kaugseirerakenduste kaudu võetavate meetmete rahastamist; nende satelliidifotode hanke komisjonipoolse läbiviimise ja põllumajandusressursside üle järelevalve teostamise menetlus; raamistik, mis reguleerib satelliidifotode ja meteoroloogiliste andmete hankimise, täiustamise ja kasutamise tingimusi ning kohaldatavaid tähtaegu; seoses finantsdistsipliini menetlusega otsetoetuste kohandamise määr ja selle kohandamine ning tingimused, mida kohaldatakse assigneeringute suhtes, mis on kantud üle määruse (EL) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 kohaselt otsetoetuste rahastamiseks; seoses eelarvedistsipliini menetlusega maksete summa ajutine kindlaksmääramine ja eelarvejäägi ajutine jaotus liikmesriikide vahel; ajavahemiku kehtestamine, mille jooksul peavad akrediteeritud makseasutused koostama ja edastama komisjonile maaelu arengu programmidega seotud kulude vahedeklaratsioonid; liikmesriigile igakuiste või vahemaksete tegemise vähendamine või peatamine, üksikasjad makseasutuste eraldi arvepidamise kohta; makseasutuste raamatupidamisarvestusse kirjendatavate üksikasjade suhtes kohaldatavad eritingimused; eeskirjad riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete rahastamise ja raamatupidamisarvestuse kohta ning muude EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavate kulutuste kohta; automaatse kohustustest vabastamise korra rakendamise tingimused; komisjoni poolt liikmesriikidele tehtavate maksete nõuetekohase peatamise menetlus ja muud üksikasjad liikmesriikide poolt teabe hilise esitamise korral; menetlused, mis on seotud erikohustustega, mida liikmesriikidel tuleb seoses kontrolliga täita; menetlused, mis on seotud koostöökohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita seoses komisjoni kohapealsete kontrollidega ja juurdepääsuga teabele; üksikasjad kohustuse kohta anda aru eeskirjade eiramise ja pettuste kohta; tingimused, mille alusel tuleb säilitada tehtud makseid tõendavad dokumendid ja liidu õigusaktidega ettenähtud haldusalaste ja füüsiliste kontrollide teostamisega seotud dokumendid; raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine ning vastavuse kontroll; liidu eelarvesse kantud summade välja jätmine liidu rahastamisest; alusetute maksete ja intresside sissenõudmise menetlused; liikmesriikide poolt komisjonile seoses eeskirjade eiramisega esitatava teate ja teatise vormid; eeskirjad, mille eesmärk on saavutada liikmesriikide kohustuste ühetaoline kohaldamine seoses liidu finantshuvide kaitsega; eeskirjad, mille eesmärk on saavutada kontrollisüsteemide ja karistuste ühetaoline kohaldamine liidus; maksete või toetusõiguste osalise või täieliku lõpetamise kohaldamine ja arvutamine; alusetute maksete ja karistuste sissenõudmine, samuti menetlused alusetult määratud toetusõiguste ja intresside kohaldamise kohta; halduskaristuste kohaldamine ja arvutamine; üksikasjalikud eeskirjad kergemat laadi täitmata jätmise kindlaksmääramiseks; eeskirjad, millega määratakse kindlaks juhtumid, mille puhul võivad liikmesriigid karistusena sissenõutud summad karistuste laadi tõttu endale jätta; igakuiste maksete peatamine komisjoni määrusega (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] hõlmatud erijuhtudel; esitatavate tagatiste vorm ning tagatiste esitamise, nende heakskiitmise ja algsete tagatiste asendamise menetlus; tagatiste vabastamise menetlus ja liikmesriikide või komisjoni teatised seoses tagatistega; eeskirjad, mis on vajalikud ja põhjendatud eriolukorras, et lahendada konkreetseid probleeme seoses makseperioodide ja ettemaksete tegemisega; eeskirjad toetuse- ja maksetaotluste kohta ning toetusõiguste taotluste kohta, sealhulgas taotluste esitamise lõppkuupäev, nõuded taotlustes märgitavate miinimumandmete kohta, toetusetaotluste muutmise või tühistamise sätted, toetusetaotluse esitamise nõudest vabastamine ning sätted, mis lubavad liikmesriigil kohaldada lihtsustatud menetlust või parandada ilmselgeid vigu; eeskirjad kontrolli teostamise kohta, et kontrollida kohustuste täitmist ning toetuse- või maksetaotluses esitatud teabe õigsust ja täielikkust, sealhulgas eeskirjad kohapealsete kontrollide lubatavate mõõtmishälvete kohta; tehnilised kirjeldused ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi ühetaoliseks rakendamiseks; eeskirjad seoses põllumajanduslike majapidamiste üleandmisega, millega kaasneb ka sellise kohustuse üleandmine, mis tuleb veel täita seoses asjaomase toetuse saamise tingimustega; ettemaksete tegemise eeskirjad; eeskirjad, mille eesmärk on saavutada äridokumentide kontrolli käsitlevate eeskirjade ühetaoline kohaldamine; menetlused, mis on seotud liikmesriikide endi andmepankadega ja isotoopide analüüside andmepangaga, mis aitab avastada pettust; menetlused, mis on seotud kontrolliasutuste- ja organite vahelise koostöö ja abiga; eeskirjad turustusnormide täitmisega seotud kontrollimise läbiviimiseks, eeskirjad nõuete järgimise kontrollimise eest vastutavate asutuste kohta, samuti kontrolli sisu, sageduse ja turustusetapi kohta, mille suhtes kontrolli kohaldatakse; liikmesriikide poolt komisjonile esitatavad teatised seoses päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ning kaitstud traditsiooniliste nimetustega seotud kontrollidega; eeskirjad tootespetsifikaatide järgimise kontrollimise eest vastutava asutuse kohta, sealhulgas juhul, kui geograafiline piirkond on kolmas riik; liikmesriikide rakendatavad meetmed kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja kaitstud traditsiooniliste nimetuste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks; liikmesriikide tehtavad kontrollid, sealhulgas analüüsid; eeskirjad kontrollide läbiviimise kohta nõuetele‑ vastavusega seotud kohustuste täitmise kontrollimiseks; üksikasjalikud menetlus- ja tehnilised eeskirjad, milles käsitletakse halduskaristuste arvutamist ja kohaldamist nõuetele mittevastavuse korral; eeskirjad seoses liikmesriikide poolt komisjonile artiklis 104 osutatud teabe edastamisega; meetmed liidu õigusaktide kohaldamise kaitseks, kui seda võivad ohustada omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad; ÜPP järelevalve ja hindamisega seotud konkreetsed näitajad; eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikide poolt komisjonile edastatavat teavet, pidades silmas ÜPP järelevalvet ja hindamist; eeskirjad EAGFi ja EAFRD toetusesaajate avaldamise vormi ja ajakava kohta; toetusesaajate sellest teavitamise, et nende andmed avaldatakse, ühetaoline kohaldamine; komisjoni ja liikmesriikide koostöö seoses EAGFi ja EAFRD toetusesaajate avaldamisega peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[37].

(72)       Teatavate rakendussaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust. Seoses rakendusaktidega, mis hõlmavad summade arvutamist komisjoni poolt, võimaldab nõuandemenetlus komisjonil võtta endale täieliku vastutuse eelarve haldamise eest ning seab sihiks suurenenud tõhususe, prognoositavuse ja kiiruse, võttes arvesse ajalisi piiranguid ja eelarvemenetlusi. Rakendusaktide puhul, mis seonduvad liikmesriikidele tehtavate maksete ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse läbiviimisega, võimaldab nõuandemenetlus komisjonil võtta endale täieliku vastutuse eelarve haldamise eest ning kontrollida makseasutuste raamatupidamise aastaaruandeid raamatupidamise heakskiitmise eesmärgil, või juhul, kui kulud ei ole tehtud kooskõlas liidu eeskirjadega, selliste kulude liidu rahastamisest välja jätmiseks. Muudel juhtudel tuleks rakendusaktide vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust.

(73)       Komisjonile tuleks ▌anda õigus võtta vastu rakendusakte seoses EAGFi kuludeks eraldatava netosaldo kindlaksmääramisega ja lisamaksete või mahaarvamiste tegemisega igakuiste maksete tegemise korra kontekstis määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata ▌.

(74)       Üleminek käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatavatelt sätetelt käesolevas määruses sätestatule võib põhjustada praktilisi ja konkreetseid raskusi. Võimalike raskustega toimetulekuks tuleks ette näha, et komisjon võib vastu võtta vajalikke ja nõuetekohaselt põhjendatud meetmeid.

(75)       Kuna käesoleva määruse alusel rahastatavate maaelu arengu programmide programmitöö periood algab 1. jaanuaril 2014, peaks käesolev määrus jõustuma nimetatud kuupäevast. Samas tuleks teatavaid, eelkõige fondide finantsjuhtimisega seonduvaid sätteid kohaldada varasemast kuupäevast, mis vastab eelarveaasta algusele.

(76)       Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud ning ta võttis vastu arvamuse[38].

(77)       Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke täielikult saavutada, arvestades sidemeid muude ÜPP vahenditega ning laienenud liidus liikmesriikide kasutuses olevate rahaliste vahendite piiratust, ning neid on seetõttu parem saavutada liidu tasandil mitmeks aastaks tagatud liidu rahastamise ja prioriteetidele keskendumise kaudu, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

▌

I JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad seoses järgnevaga:

a)          ÜPP, sealhulgas maaelu arengu kulude rahastamine;

b)          põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem;

c)          liikmesriikide kehtestatavad haldus- ja kontrollisüsteemid;

d)          nõuetele vastavuse süsteem;

e)          raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatud mõisted

1.          Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)     „põllumajandustootja”, „põllumajanduslik tegevus” ja „põllumajandusmaa” – põllumajandustootja, põllumajanduslik tegevus ja põllumajandusmaa määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artikli 4 tähenduses ▌;

b)     „põllumajanduslik majapidamine” – põllumajanduslik majapidamine määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artikli 4 tähenduses, välja arvatud kui artikli 91 lõikes 3 ei ole käesoleva määruse VI jaotise kohaldamise eesmärgil sätestatud teisiti;

c)      „otsetoetused” – otsetoetused määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artikli 1 tähenduses;

d)     „põllumajandusalased sektoripõhised õigusaktid” – mis tahes kohaldatavad õigusaktid, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 43 alusel ÜPP raames, ja vajaduse korral mis tahes delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid, mis on vastu võetud selliste õigusaktide alusel, ning EAFRD osas määruse (EL) nr [katusmäärus/2012] II osa;

e)      „eeskirjade eiramine” – eeskirjade eiramine nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses.

2.          „Vääramatu jõud” ja „erandlikud asjaolud”, kasutatuna käesolevas määruses seoses määrusega (EL) xxx/xxx [otsetoetused], määrusega (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] ja määrusega (EL) xxx/xxx [maaelu areng], võivad kinnitust leida eelkõige järgmistel juhtudel:

a)      toetusesaaja surm;

b)     toetusesaaja pikaajaline töövõimetus;

c)      raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

d)     põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel;

e)      toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või vastavalt osade või kõigi põllukultuuride nakatumine taimehaigusesse;

f)      kogu põllumajandusliku majapidamise või selle olulise osa sundvõõrandamine, kui taotluse esitamise päeval ei olnud seda võimalik ette näha.

II JAOTIS

PÕLLUMAJANDUSFONDIDE ÜLDSÄTTED

I peatükk

Põllumajandusfondid

Artikkel 3

Põllumajanduskulude rahastamise fondid

1.          ELi toimimise lepingus määratletud ÜPP eesmärkide saavutamiseks rahastatakse nimetatud poliitika, sealhulgas maaelu arengu erinevaid meetmeid järgmiste fondide kaudu:

a)      EAGF;

b)     EAFRD.

2.          EAGF ja EAFRD on Euroopa Liidu üldeelarve osad.

Artikkel 4

EAGFi kulud

1.          EAGFi rakendatakse liikmesriikide ja liidu halduskoostöö korras ja sellega rahastatakse liidu õigusaktidega kooskõlas tehtavaid järgmisi kulusid:

a)      põllumajandusturgusid reguleerivad või toetavad meetmed;

b)     ÜPP raames põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused;

c)      liidu rahaline toetus põllumajandustoodete teavitus- või/ja müügiedendusmeetmetele liidu siseturul ja kolmandates riikides, mida liikmesriigid rakendavad muude kui artiklis 5 nimetatud ja komisjoni poolt väljavalitud programmide alusel;

d)     liidu rahaline toetus koolidele puuvilja jagamise liidu kavale ning loomahaiguste ja tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmetele, millele on osutatud vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] artiklites 21 ja 155.

2.          EAGFist rahastatakse otseselt ning kooskõlas liidu õigusaktidega järgmisi kulusid:

a)      põllumajandustoodete müügiedendus otseselt komisjoni poolt või rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel;

b)     liidu õigusaktide kohaselt võetud meetmed põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise tagamiseks;

c)      põllumajanduse raamatupidamise andmesüsteemide loomine ja haldamine;

d)     põllumajandusuuringute süsteemid, sealhulgas põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringud.

Artikkel 5

EAFRD kulud

EAFRD-d rakendatakse liikmesriikide ja liidu halduskoostöö korras ning sellest rahastatakse liidu rahalist toetust maaelu arengu programmidele, mida rakendatakse vastavalt maaelu arengu toetamist käsitlevatele liidu õigusaktidele ▌.

Artikkel 6

Muud kulud, sealhulgas tehniline abi

EAGFi ja EAFRD kaudu võidakse kummagagi komisjoni algatusel ja/või tema nimel otseselt rahastada ÜPP rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, järelevalve-, haldus- ja tehnilise abi ning ka hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmeid. Nimetatud meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:

a)          ÜPP analüüsi, haldamise, järelevalve, teabevahetuse ja rakendamise meetmed, samuti kontrollisüsteemide ning tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;

b)          artikli 21 kohasteks kontrollideks vajalike satelliidifotode hankimine komisjoni poolt;

c)          artikli 22 kohaselt põllumajandusressursside järelevalveks kasutatavate kaugseirerakenduste kaudu komisjoni poolt võetavad meetmed;

d)          meetmed, mis on vajalikud teabevahetuse, vastastikuse sidumise ning ÜPP rahastamiseks kasutatavate fondide finantsjuhtimise järelevalve ja kontrolli meetodite ja tehniliste vahendite säilitamiseks ja arendamiseks;

e)          ÜPP kohta teabe esitamine kooskõlas artikliga 47;

f)           ÜPP alased uuringud ning EAGFi ja EAFRD rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parandamine ja teabevahetus selle valdkonna tavade kohta;

g)          vajaduse korral nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003[39] kohaselt asutatud ning ÜPP raames tegutsevad rakendusasutused;

h)          teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmed, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu raames, sealhulgas asjaomaste osapoolte võrgustike loomine;

i)           liidu kvaliteedipoliitika raames logode väljatöötamiseks, registreerimiseks ja kaitseks ning sellega seotud intellektuaalomandiõiguste kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas vajalikud infotehnoloogilised (IT-) arendused.

II peatükk

Makseasutused ja teised asutused

Artikkel 7

Makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimine ning akrediteeringu tühistamine

1.          Makseasutused on ▌ liikmesriikide asutused või talitused, kes vastutavad artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

Kui maksete tegemine välja arvata, võib nimetatud ülesannete täitmist delegeerida.

2.          Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes kohaldavad halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. Selleks täidavad makseasutused artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatud akrediteerimise miinimumtingimusi seoses sisekeskkonna, kontrollitegevuse, teabe ja selle edastamise ning järelevalvega.

Iga liikmesriik seab vastavalt oma põhiseaduslikele sätetele akrediteeritud makseasutuste arvu piiriks mitte rohkem kui ühe asutuse liikmesriigi kohta või vajaduse korral ühe asutuse piirkonna kohta. Samas, kui makseasutused luuakse piirkondlikul tasandil, peavad liikmesriigid lisaks kas akrediteerima ka riiklikul tasandil makseasutuse selliste toetuskavade jaoks, mida nende iseloomu tõttu tuleb hallata riigi tasandil, või andma nende kavade haldamise volitused üle oma piirkondlikele makseasutustele.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid säilitada sama arvu makseasutusi, kui on akrediteeritud enne käesoleva määruse jõustumist.

Komisjon esitab enne 2016. aasta lõppu nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande liidu makseasutuste süsteemi toimimise kohta, lisades vajaduse korral ka seadusandlikud ettepanekud.

3.          Asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 115. veebruariks koostab akrediteeritud makseasutuse juht järgmised dokumendid:

a)      raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud akrediteeritud makseasutustele delegeeritud ülesannete täitmise käigus kantud kulude kohta, millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta vastavalt artiklile 53;

b)     vahendite haldaja kinnitus ▌ raamatupidamisaruande täielikkuse, täpsuse ja õigsuse ning sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise kohta, võttes aluseks objektiivsed kriteeriumid, samuti raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ▌;

c)      iga-aastane kokkuvõte lõplikest auditiaruannetest ja tehtud kontrollidest, sealhulgas süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetavad või kavandatavad parandusmeetmed.

Komisjon võib 15. veebruari tähtaega erandkorras asjaomase liikmesriigi teatise alusel pikendada kõige rohkem kuni 1. märtsini.

4.          Mitme makseasutuse akrediteerimise korral määrab liikmesriik avalik-õigusliku asutuse ▌ (edaspidi „koordineeriv asutus”), kellele ta paneb järgmised ülesanded:

a)      komisjonile esitatava teabe kogumine ja komisjonile edastamine;

▌

c)      vastavalt vajadusele meetmete võtmine või koordineerimine, eesmärgiga kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada komisjoni ▌ järelmeetmetest;

d)     liidu eeskirjade kooskõlastatud kohaldamise edendamine ja võimalusel tagamine.

Koordineeriva asutuse suhtes kohaldavad liikmesriigid esimese lõigu punktis a osutatud finantsteabe töötlemisega seoses eriakrediteerimist.

5.          Kui akrediteeritud makseasutus ei täida või enam ei täida ühte või mitut lõikega 2 ettenähtud akrediteerimiskriteeriumit, tühistab liikmesriik omal algatusel või komisjoni taotlusel oma akrediteeringu, kui makseasutus ei tee vajalikke kohandusi vastavalt probleemi tõsidusele kindlaks määratud tähtaja jooksul.

6.          Makseasutused haldavad oma vastutusalasse kuuluvaid riikliku sekkumisega seotud toiminguid ja tagavad nende kontrolli ning neil lasub üldine vastutus selles valdkonnas.

Artikkel 8

Komisjoni volitused

1.          Artikliga 7 ettenähtud süsteemi tõhusa toimimise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga:

a)      vastavalt artikli 7 lõigetes 2 ja 4 osutatud makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise miinimumtingimused;

▌

b)     makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega, samuti eeskirjad nende haldus- ja kontrollialase pädevuse sisu kohta.

2.          Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad seoses järgnevaga:

a)     makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, akrediteeringu tühistamise ja selle läbivaatamise menetlused ning makseasutuste akrediteeringu järelevalve menetlused;

b)     makseasutuse vahendite haldaja kinnituse aluseks olevat tööd ja kontrolle käsitlevad eeskirjad;

c)      artikli 7 lõikes 4 osutatud koordineeriva asutuse toimimine ja teabe esitamine komisjonile.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Sertifitseerimisasutused

1.          Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus. Juhul, kui see asutus on eraõiguslik auditeerimisasutus, ja kui kohaldatavad liidu või liikmesriigi õigusaktid seda nõuavad, valib selle välja liikmesriik avaliku pakkumismenetluse teel. Auditeerimisasutus esitab kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega koostatud arvamuse, milles käsitletakse makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemi nõuetekohast toimimist ja selliste kulude seaduslikkust ja korrektsust, mille suhtes on taotletud komisjonilt hüvitamist. Arvamuses märgitakse ka, kas kontroll seab kahtluse alla väited, mis on esitatud vahendite haldaja kinnituses.

Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii ▌ makseasutusest kui ka asjaomasest koordineerivast asutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest ning tal on vajalikud tehnilised eksperditeadmised.

2.          Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste ülesannete, ▌ sealhulgas kontrollidega, ▌ ning kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning saatedokumentidega. Võttes arvesse vajadust saavutada tehingute kontrollimise ja ametlike auditeerimisotsuste maksimaalne tõhusus integreeritud lähenemisviisis, sätestatakse rakendusaktides ka:

a)     auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuse arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase;

b)     sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi, sealhulgas vajaduse korral iga rahvastikurühma jaoks ühtse integreeritud valimi kasutamine ja vajaduse korral võimalus osaleda koos makseasutustega kohapealsete kontrollide tegemisel.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Makseasutuste tehtud maksete vastuvõetavus

Liit võib artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud kulusid rahastada vaid juhul, kui need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt.

Artikkel 11

Täismaksed toetusesaajatele

Juhul kui liidu õigusaktides ei ole selgelt sätestatud teisiti, makstakse toetusesaajatele täies ulatuses välja käesoleva määrusega ettenähtud rahastamisega seotud maksed.

III JAOTIS

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE NÕUSTAMISE SÜSTEEM

Artikkel 12

Põhimõte ja reguleerimisala

1.          Liikmesriigid loovad maa majandamist ja põllumajandusettevõtete juhtimist käsitleva toetusesaajate nõustamise süsteemi ( ▌„põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem”), mida juhivad ▌ määratud ▌ avalik-õiguslikud asutused ja/või valitud eraõiguslikud asutused.

2.          Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem hõlmab vähemalt järgmist:

a)      VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikest majandamisnõuetest ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standarditest tulenevad kohustused põllumajandusettevõtte tasandil;

b)     määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] III jaotise 2. peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ning põllumajandusmaa säilitamine, millele on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artikli 4 lõike 1 punktis c;

▌

c)      maaelu arengu programmides sätestatud põllumajandusettevõtte tasandi meetmed, mille eesmärk on põllumajandusettevõtete kaasajastamine, konkurentsivõime suurendamine, eri sektoritesse integreerimine, innovatsioon, turule orienteeritus ning ettevõtluse edendamine;

d)     direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, artikli 11 lõike 3 rakendamiseks liikmesriikide poolt toetusesaajate tasemel kindlaksmääratud nõuded;

e)      määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 55 rakendamiseks liikmesriikide poolt toetusesaajate tasemel kindlaksmääratud nõuded, eelkõige direktiivi 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks) artiklis 14 osutatud integreeritud taimekaitse üldiste põhimõtete täitmine.

3.          Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem võib hõlmata ka eelkõige järgmist:

a)      põllumajandusettevõtete muutmise ja nende majandustegevuse mitmekesistamise edendamine;

b)     riskijuhtimine ja asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine tegutsemiseks loodusõnnetuste, katastroofide ning looma- ja taimehaiguste korral;

c)      määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 29 lõikes 3 ja artikli 30 lõikes 2 osutatud riiklike õigusaktidega kehtestatud miinimumnõuded;

d)     kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse ja veekaitsega seotud teave vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatule.

Artikkel 13

Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga seonduvad erinõuded

1.          Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi raames töötavad nõustajad on nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja saavad korrapäraselt koolitust.

2.          Liikmesriigid tagavad nõustamise ja kontrollide eristamise. Sellega seoses ning ilma et see piiraks selliste riiklike õigusaktide kohaldamist, milles käsitletakse üldsuse juurdepääsu dokumentidele, tagavad liikmesriigid, et artikli 12 lõikes 1 osutatud valitud ja määratud asutused ei avalikusta isiklikku või isikustatud teavet ega andmeid, mille nad on saanud oma nõustamistegevuse käigus, muudele isikutele kui asjaomase põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest vastutavale toetusesaajale, välja arvatud juhul, kui nõustamistegevuse käigus on avastatud eeskirjade eiramisi või rikkumisi, mille puhul lasub liidu või riiklike õigusaktidega sätestatud kohustus teavitada ametivõime, eelkõige kriminaalkuritegude puhul.

3.           ▌ Riigi ametiasutus edastab peamiselt elektrooniliste vahendite kaudu potentsiaalsele toetusesaajale ▌ asjakohase loetelu artikli 12 lõikes 1 osutatud valitud ja määratud asutuste kohta.

Artikkel 14

Juurdepääs põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile

Toetusesaajad ja põllumajandustootjad, kes ei saa toetust ÜPP raames, võivad kasutada põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi vabatahtlikult.

Ilma et see piiraks artikli 99 lõike 2 neljanda lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid siiski määrata objektiivsete kriteeriumide alusel toetusesaajate kategooriad, kellel on eelisjuurdepääs põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile, sealhulgas piiratud ressurssidega tegutsevad võrgustikud määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artiklite 53, 61 ja 62 tähenduses.

Sel juhul tagavad liikmesriigid ▌ nende põllumajandustootjate eelistamise, kelle juurdepääs muule nõuandeteenusele kui põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile on kõige rohkem piiratud.

Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga tagatakse, et toetusesaajatel on juurdepääs põllumajandusliku majapidamise konkreetset olukorda kajastavatele nõuannetele.

Artikkel 15

Komisjoni volitused

▌

Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta eeskirjad põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi ühetaoliseks rakendamiseks, et muuta see süsteem täielikult toimivaks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IV JAOTIS

FONDIDE FINANTSJUHTIMINE

I peatükk

EAGF

1. JAGU

KULUDE RAHASTAMINE

Artikkel 16

Eelarve ülemmäär

1.          EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL) nr xxx/xxx [mitmeaastane finantsraamistik].

2.          Juhul kui liidu õigusaktidega on ette nähtud summad, mis tuleb lõikes 1 osutatud summadest maha arvata või neile juurde liita, määrab komisjon kõnealuses õigusaktis osutatud andmete põhjal rakendusaktidega, mis on vastu võetud artiklis 112 osutatud menetlust kohaldamata, kindlaks EAGFi kuludeks eraldatava netosaldo.

Artikkel 17

Igakuised maksed

1.          Komisjon teeb artikli 4 lõikes 1 osutatud kulude rahastamiseks vajalikud assigneeringud liikmesriikidele kättesaadavaks igakuiste maksetena, võttes aluseks akrediteeritud makseasutuste tehtud kulud vaatlusperioodil.

2.          Kuni komisjoni igakuiste maksete ülekandmiseni koondavad liikmesriigid ise kuludeks vajalikud vahendid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele.

Artikkel 18

Igakuiste maksete tegemise kord

1.          Ilma et see piiraks artiklite 53 ja 54 kohaldamist, teeb komisjon igakuised maksed akrediteeritud makseasutuste kulude hüvitamiseks võrdluskuu jooksul.

2.          Igakuised maksed kantakse liikmesriikidele üle hiljemalt tehtud kulude järgse teise kuu kolmandal tööpäeval. 1.–5. oktoobrini liikmesriikide tehtud kulusid loetakse tehtuks oktoobrikuus. 16.–31. oktoobrini tehtud kulusid loetakse tehtuks novembrikuus.

3.          Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks igakuiselt tehtavad maksed, võttes aluseks liikmesriikide kuludeklaratsiooni ja vastavalt artikli 102 lõikele 1 esitatud teabe ning võttes arvesse artikli 43 kohaselt kohaldatavaid vähendusi ja peatamisi või muid korrektsioone. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4.          Komisjon võib rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artiklis 112 osutatud menetlust kohaldamata, teha otsuseid lisamaksete või mahaarvamiste kohta. Sel juhul teavitatakse sellest artikli 112 lõikes 1 osutatud komiteed selle järgmisel istungil.

Artikkel 19

Haldus- ja personalikulud

Fondiga ei kaeta liikmesriikide ja EAGFi toetusesaajate haldus- ja personalikulusid.

Artikkel 20

Riikliku sekkumise kulud

1.          Kui ühise turukorralduse raames ei ole riikliku sekkumise puhul kehtestatud kindlat summat ühiku kohta, siis rahastatakse asjaomast meedet EAGFist kogu liidus ühtsete standardsummade alusel, eelkõige kui tegemist on liikmesriikidest pärit rahaliste vahenditega, mida kasutatakse toodete kokkuostuks ning sekkumistoodete ladustamisest ja vajaduse korral töötlemisest tulenevateks materiaalseteks toiminguteks.

2.          Riikliku ladustamise kulude EAGFi poolse rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga:

a)      liidu toetuse saamise tingimustele vastavate meetmete liigid ning hüvitamise tingimused;

b)     toetuskõlblikkuse tingimused ja arvutusmeetodid makseasutuste poolt tegelikult tuvastatud asjaolude alusel, komisjoni kehtestatud kindlamääraliste summade alusel või põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud kindlamääraliste või mittekindlamääraliste summade alusel.

3.          Selleks et tagada liidu eelarvesse EAGFi jaoks kirjendatud assigneeringute nõuetekohane haldamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, milles käsitletakse riikliku sekkumisega seotud toimingute maksumuse hindamist ja meetmeid, mida tuleb võtta, kui riikliku sekkumise alla kuuluvate toodete puhul esineb kadu või riknemist, samuti rahastatavate summade kindlaksmääramist.

4.          Komisjon kehtestab rakendusaktidega ▌ lõikes 1 osutatud summad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 21

Satelliidifotode hankimine

Komisjon ja liikmesriigid lepivad kontrollideks vajalike satelliidifotode loetelus kokku vastavalt iga liikmesriigi koostatud spetsifikaadile.

Komisjon edastab asjaomased satelliidifotod tasuta kontrolliasutustele või kontrolliasutusi esindama volitatud teenusepakkujatele.

Komisjon jääb satelliidifotode omanikuks ning nõuab need töö lõpuleviimisel tagasi. Komisjon võib ka nõuda, et võetaks meetmeid tehnoloogiate ja töömeetodite täiustamiseks seoses põllumajandusmaa kontrolliga kaugseire teel.

Artikkel 22

Põllumajandusressursside järelevalve

Artikli 6 punkti c alusel rahastatavate meetmete eesmärk on anda komisjonile vahendid liidu põllumajandusturgude juhtimiseks ülemaailmses kontekstis, tagada nii põllumajandusmaa, sealhulgas agrometsanduse, kui ka põllukultuuride seisundi põllumajanduslik järelevalve ja põllumajanduslik keskkonnajärelevalve, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut, jagada rahvusvahelises kontekstis juurdepääsu kõnealustele prognoosidele, näiteks ÜRO organisatsioonide või muude rahvusvaheliste ametite koordineeritavate algatustega seoses, suurendada maailmaturgude läbipaistvust ning tagada ka agrometeoroloogilise süsteemi tehnoloogiline järelevalve.

Artikli 6 punkti c kohaselt rahastatud meetmed hõlmavad ÜPP rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe, sealhulgas satelliidipõhiste ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist; ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, mulla funktsionaalsuse jälgimise toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös riiklike laborite ja asutustega.

Artikkel 23

Rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta eeskirjad, milles käsitletakse artikli 6 punktide b ja c kohast rahastamist, menetlust, mille alusel võetakse artiklites 21 ja 22 osutatud meetmeid seatud eesmärkide saavutamiseks; satelliidifotode ja meteoroloogiliste andmete hankimise, täiustamise ja kasutamise tingimusi ning kohaldatavaid tähtaegu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. JAGU

EELARVEDISTSIPLIIN

Artikkel 24

Ülemmäärast kinnipidamine

1.          Eelarvemenetluse ja eelarve täitmise ajal ei või EAGFi kuludega seotud assigneeringud ületada artiklis 16 osutatud summat.

Kõik komisjoni poolt esitatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu, nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud õigusaktid, mis mõjutavad EAGFi eelarvet, peavad vastama artiklis 16 osutatud summale.

2.          Kui liidu õigusaktidega on liikmesriigiga seonduvate põllumajanduskulude puhul ettenähtud rahaline ülemmäär eurodes, hüvitatakse sellised kulud eurodes kindlaksmääratud ülemmäära ulatuses, koos vajalike kohandustega, kui kohaldatakse artiklit 43.

3.          Määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 7 osutatud otsetoetuste riiklikke ülemmäärasid, mida on korrigeeritud kõnealuse määruse artiklis 25 sätestatud kohandustega, käsitatakse rahaliste ülemmääradena eurodes.

Artikkel 24a

Põllumajandussektori kriisireserv

Vähendades iga aasta alguses otsetoetusi artiklis 25 osutatud finantsdistsipliini mehhanismiga, luuakse põllumajandussektori kriiside jaoks reserv, mis on ette nähtud sektoris lisatoetuse andmiseks, kui põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavad suured kriisid.

Reservi kogusumma on 2 800 miljonit eurot, aastaste osamaksetega summas 400 miljonit eurot (2011. aasta hinnad) ajavahemikul 2014–2020, ja see lisatakse [mitmeaastase finantsraamistiku] rubriiki 2.

Artikkel 25

Finantsdistsipliin

1.          Selle tagamiseks, et määruses (EL) nr xxx/xxx [mitmeaastane finantsraamistik] sätestatud turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamiseks kasutatavaid aastaseid ülemmäärasid ei ületataks, määratakse kindlaks otsetoetuste kohandamise määr, kui kõnealuse vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete rahastamise prognoosid osutavad vastava eelarveaasta puhul kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.

2.          Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku selle kohta, mille suhtes lõikes 1 osutatud kohandust kohaldatakse, hiljemalt sama kalendriaasta 31. märtsiks ▌.

3.          Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole kohaldamise määra vastava aasta 30. juuniks kindlaks määranud, määrab komisjon selle kindlaks rakendusaktiga ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Vastav rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4.          Kuni 1. detsembrini võib ▌ komisjon tema käsutuses oleva uue teabe alusel ▌ lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud otsetoetuste kohandamise määra kohandada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4a.        Erandina määruse (EL) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 neljandast lõigust maksavad liikmesriigid tagasi assigneeringud, mis on määruse (EL) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 kohaselt üle kantud lõplikele vahendite saajatele, kelle suhtes samal eelarveaastal, kuhu assigneeringud üle kantakse, kohaldatakse otsetoetuste kohandamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

Esimeses lõigus osutatud tagastamist kohaldatakse üksnes lõplike vahendite saajatele nendes liikmesriikides, kus eelmisel eelarveaastal kohaldatakse finantsdistsipliini.

5.          Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta tingimused, mida kohaldatakse assigneeringute suhtes, mis on kantud üle määruse (EL) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 kohaselt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud kulude rahastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

6.          Käesoleva artikli kohaldamisel ▌ lisatakse artiklis 24a osutatud summa ▌ seoses põllumajandussektori kriisireserviga otsetoetuste kohandamise määra kindlaksmääramise puhul. Summad, mida ei tehta finantsaasta lõpuks kättesaadavaks kriisimeetmete jaoks, makstakse välja kooskõlas lõikega 4a.

Artikkel 26

Eelarvedistsipliini kord

1.          Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule N eelarveaasta eelarveprojektiga samal ajal oma prognoosid eelarveaastate N–1, N ja N+1 kohta.

2.          Kui N eelarveaasta eelarveprojekti koostamise ajal tundub, et on oht artiklis 16 osutatud summat N eelarveaasta kohta ületada, teeb komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku rakendada vajalikke meetmeid, et tagada kõnealusest summast kinnipidamine.

3.          Kui mis tahes ajal on komisjoni hinnangul oht artiklis 16 osutatud summat ületada ja kui komisjon ei saa oma pädevuse piires võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks, pakub ta välja muud meetmed, mille abil tagada osutatud summast kinnipidamine. Kõnealused meetmed võetakse vastu nõukogu poolt, kui asjakohase meetme õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 3, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, kui asjakohase meetme õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

4.          Juhul kui N eelarveaasta lõpul liikmesriikide hüvitamistaotlused ületavad või tõenäoliselt ületavad artiklis 16 osutatud summat, siis komisjon:

a)      võtab nimetatud taotlused arvesse proportsionaalselt liikmesriikide poolt esitatud taotlustega ja olemasoleva eelarve piires ning määrab rakendusaktidega ajutiselt kindlaks asjaomase kuu maksete summa;

b)     määrab kõikide liikmesriikide puhul hiljemalt järgneva aasta 28. veebruariks kindlaks nende eelnenud eelarveaasta liidu rahastamise seisu;

c)      määrab rakendusaktiga kindlaks liidu rahastamise kogusumma liikmesriikide kaupa, tuginedes liidu rahastamise ühtsele määrale igakuisteks makseteks määratud eelarvelimiidi piires;

d)     maksab hiljemalt N+1 aasta märtsi kuumaksega välja liikmesriikidega seonduvad võimalikud hüvitised.

Esimese lõigu punktides a ja c osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 27

Varajase hoiatamise süsteem

Selle tagamiseks, et artiklis 16 osutatud eelarve ülemmäära ei ületataks, rakendab komisjon EAGFi kulude suhtes igakuist varajase hoiatamise ja järelevalvesüsteemi.

Iga eelarveaasta algul määrab komisjon sel eesmärgil kindlaks igakuiste kulude profiilid, tuginedes vajaduse korral kolme eelnenud aasta keskmistele igakuistele kuludele.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruande, milles uuritakse profiilidega seoses tehtud kulude arengut ja mis sisaldab hinnangut jooksva eelarveaasta prognoositavale eelarve täitmisele.

Artikkel 28

Viitekursid

1.          Kui komisjon võtab vastu eelarveprojekti või eelarveprojekti põllumajanduskulutusi käsitleva kirjaliku muutmisettepaneku, kasutab ta EAGFi eelarve prognooside tegemiseks euro ja USA dollari keskmist vahetuskurssi turul viimase kvartali jooksul, mis lõppes vähemalt 20 päeva enne eelarvedokumendi vastuvõtmist komisjoni poolt.

2.          Kui komisjon võtab vastu täiendus- või paranduseelarve projekti või selle kirjaliku muutmisettepaneku ning kui vastavates dokumentides käsitletakse artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud meetmetega seotud assigneeringuid, kasutab komisjon:

a)      ▌euro ja USA dollari keskmist vahetuskurssi, mis reaalselt turul registreeriti alates eelneva eelarveaasta 1. augustist kuni viimase kvartali lõpuni, mis lõppes vähemalt 20 päeva enne eelarvedokumendi vastuvõtmist komisjoni poolt ning hiljemalt jooksva eelarveaasta 31. juulil; ning

b)     ▌järelejäänud eelarveaasta prognoosina keskmist vahetuskurssi, mis reaalselt registreeriti viimase kvartali jooksul, mis lõppes vähemalt 20 päeva enne eelarvedokumendi vastuvõtmist komisjoni poolt.

II peatükk

EAFRD

1. JAGU

EAFRD ÜLDSÄTTED

Artikkel 29

Topeltrahastamise vältimine

EAFRDst rahastatavaid kulusid ei tohi katta ELi eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga.

Artikkel 30

Kõikide maksete suhtes kohaldatavad sätted

1.          Kooskõlas määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 67 lõikega 1 ei ületa artiklis 5 osutatud EAFRD toetuse komisjoni maksed eelarvelisi kulukohustusi.

Maksed kuuluvad varaseima avatud eelarvelise kulukohustuse juurde ▌.

2.          Kohaldatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artiklit [81].

2. JAGU

MAAELU ARENGU PROGRAMMIDE RAHASTAMINE

Artikkel 31

EAFRD rahaline toetus

Maaelu arengu programmide kuludega seonduv EAFRD rahaline toetus määratakse iga programmi puhul kindlaks EAFRDst antavaid maaelu arengu toetusi käsitlevate liidu õigusaktidega kehtestatud ülemmäärade ulatuses.

Artikkel 32

Eelarvelised kulukohustused

Maaelu arengu programmidega seotud liidu eelarveliste kulukohustustega seoses kohaldatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklit 66.

3. JAGU

RAHALINE TOETUS MAAELU ARENGU PROGRAMMIDELE

Artikkel 33

Maaelu arengu programmide maksete suhtes kohaldatavad sätted

1.          Artiklis 5 osutatud kulude rahastamiseks vajalikud assigneeringud tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks eel-, vahe- ja lõppmaksena, vastavalt käesolevas jaos esitatud kirjeldusele.

2.          Eelmakse ja vahemaksete kogusumma ulatub maksimaalselt 95 %ni EAFRD toetusest iga maaelu arengu programmi puhul.

Kui 95 % ülemmäär on saavutatud, jätkavad liikmesriigid maksetaotluste edastamist komisjonile.

Artikkel 34

Eelmaksete kord

1.           Maaelu arengu programmi heakskiitva komisjoni otsuse järel teeb komisjon kogu programmitöö perioodiks liikmesriigile esialgse eelmakse. Esialgse eelrahastamise summa tasutakse osamaksetena järgmiselt:

a)     2014. aastal: 1 % programmile terveks programmitöö perioodiks EAFRDst eraldatava toetuse summast ning 1,5 % programmile terveks programmitöö perioodiks EAFRDst eraldatava toetuse summast, kui liikmesriik on saanud alates 2010. aastast rahalist abi kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 122 ja 143 või on saanud rahalist abi EFSFist või saab rahalist abi 31. detsembril 2013 kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 136 ja 143;

b)     2015. aastal: 1 % programmile terveks programmitöö perioodiks EAFRDst eraldatava toetuse summast ning 1,5% programmile terveks programmitöö perioodiks EAFRDst eraldatava toetuse summast, kui liikmesriik on saanud alates 2010. aastast rahalist abi kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 122 ja 143 või on saanud rahalist abi EFSFist või saab rahalist abi 31. detsembril 2014 kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 136 ja 143;

c)      2016. aastal: 1 % programmile terveks programmitöö perioodiks EAFRDst eraldatava toetuse summast.

Kui maaelu arengu programm võetakse vastu 2015. aastal või hiljem, tasutakse varasemad osamaksed vastuvõtmise aastal.

2.          Eelmakse kogusumma makstakse komisjonile tagasi, kui kulusid ei kanta ning maaelu arengu programmi raames ei saadeta ühtegi kuludeklaratsiooni 24 kuu jooksul alates eelmakse esimese osa väljamaksmisest.

3.          Eelmakse intressid kuuluvad vastava maaelu arengu programmi juurde ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud riiklikest kulutustest.

4.          Eelmakse kogusumma kontrollitakse ja kiidetakse heaks vastavalt käesoleva määruse artiklis 53 osutatud menetlusele enne maaelu arengu programmi lõpetamist.

Artikkel 35

Vahemaksed

1.          Vahemakseid tehakse iga maaelu arengu programmi puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga meetme kaasrahastamise määra selle meetme raames kantud riiklike kulutuste suhtes, nagu on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artiklis 65.

2.          Komisjon teeb vahemakseid vastavalt vahendite olemasolule, et hüvitada akrediteeritud makseasutuste poolt programmide rakendamisel kantud kulud.

3.          Vahemakse tegemiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded:

a)      akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud kuludeklaratsioon edastatakse komisjonile vastavalt artikli 102 lõike 1 punktile c;

b)     EAFRD toetuse kogusummat igale meetmele ei ületata kordagi asjaomase programmi kehtivusajal;

c)      komisjonile edastatakse maaelu arengu programmi rakendamist käsitlev viimane iga-aastane eduaruanne.

4.          Komisjon teavitab viivitamata akrediteeritud makseasutust või koordineerivat asutust (kui selline asutus on määratud), kui mõni lõikes 3 sätestatud nõue ei ole täidetud. Kui mõnda lõike 3 punktis a või c sätestatud nõuet ei ole järgitud, ei võeta kuludeklaratsiooni vastu.

5.          Komisjon teostab vahemaksed 45 päeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava kuludeklaratsiooni registreerimisest, ilma et see piiraks artiklite 53 ja 54 kohaldamist.

6.          Akrediteeritud makseasutused koostavad ja edastavad kas otse või koordineeriva asutuse vahendusel (kui selline asutus on määratud) komisjonile maaelu arengu programmidega seotud kulude vahedeklaratsioonid ajavahemike jooksul, mille komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Kuludeklaratsioonid hõlmavad makseasutuste kantud kulusid iga asjaomase ajavahemiku jooksul. Kuid juhul, kui määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 55 lõikes 7 osutatud kulusid ei saa komisjonile asjaomasel ajavahemikul deklareerida, kuna programmi muudatus ootab veel komisjoni heakskiitu, võib need deklareerida järgnevatel ajavahemikel.

Vahepealsed kuludeklaratsioonid, milles käsitletakse pärast 16. oktoobrit tehtud kulusid, kantakse järgneva aasta eelarvesse.

7.           Kohaldatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklit 74.

Artikkel 36

Lõppmakse ja programmi lõpetamine

1.          Komisjon teostab lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast maaelu arengu programmi rakendamist käsitleva viimase iga-aastase eduaruande kättesaamist, võttes aluseks kehtiva rahastamiskava, asjaomase maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastava kontrollimise ja heakskiitmise otsuse. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 55 lõikes 2 osutatud kulude toetuskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse kantud kulusid kuni kulude toetuskõlblikkuse viimase kuupäevani.

2.           Lõppmakse teostatakse hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon leiab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave ja dokumendid on kättesaadud ning viimane raamatupidamise aastaaruanne on kontrollitud ja heaks kiidetud. Pärast lõppmakse teostamist allesjäänud kohustused vabastatakse komisjoni poolt kuue kuu jooksul, ilma et see piiraks artikli 37 lõike 5 kohaldamist.

3.          Kui komisjonile ei esitata lõikes 1 sätestatud tähtajaks viimast iga-aastast eduaruannet ning programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalikke dokumente, kaasneb sellega lõppmakse automaatne kohustustest vabastamine vastavalt artiklile 37.

Artikkel 37

Automaatne kohustustest vabastamine maaelu arengu programmide puhul

1.          Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik maaelu arengu programmi tarbeks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 35 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

2.          Eelarveliste kulukohustuste see osa, mis on määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 55 lõikes 2 osutatud kulude toetuskõlblikkuse viimasel kuupäeval veel avatud ning mille kohta ei ole ▌ kuue kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva esitatud ühtegi kuludeklaratsiooni, vabastatakse automaatselt kohustustest.

3.          Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt põhjendatud teatise N+ 3 aasta 31. detsembriks.

4.          Automaatse kohustustest vabastamise summade arvestusse ei kuulu:

a)      eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+ 3 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

b)     eelarveliste kulukohustuste osa, mida makseasutus ei ole saanud maksta vääramatu jõu tõttu, millel on tõsised tagajärjed maaelu arengu programmi rakendamisele. Vääramatut jõudu põhjusena esitavad riigiasutused peavad tõendama selle otsest mõju rakenduskava või selle osa elluviimisele.

Liikmesriigid saadavad esimeses lõigus osutatud erandite kohta komisjonile teabe 31. jaanuariks seoses summaga, mis tuleb deklareerida eelneva aasta lõpuks.

5.          Komisjon teavitab liikmesriike aegsasti automaatse kohustustest vabastamise rakendamise ohust. Komisjon teavitab neid oma valduses olevale teabele vastavast asjaomasest summast. Liikmesriikidel on teabe kättesaamisest alates aega kaks kuud kõnealuse summaga nõustumiseks või oma märkuste esitamiseks. Komisjon teostab automaatse kohustustest vabastamise hiljemalt üheksa kuud pärast lõigete 1–3 kohaldamisest tuleneva viimase tähtaja möödumist.

6.          Automaatse kohustustest vabastamise korral vähendatakse kõnealuse aasta kohta asjaomastele maaelu arengu programmidele antavat EAFRD toetust automaatselt vabastatud kulukohustuste summa võrra. Liikmesriik esitab komisjonile heakskiitmiseks muudetud rahastamiskava, millega jaotatakse toetuse vähendus meetmete vahel. Vastasel korral vähendab komisjon igale meetmele eraldatud summasid proportsionaalselt.

▌

III peatükk Üldsätted

Artikkel 41

Põllumajanduslik eelarveaasta

Ilma et see piiraks komisjoni poolt artikli 48 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatud ning kuludeklaratsioone ja riikliku sekkumisega seotud tulu käsitlevate erisätete kohaldamist, hõlmab põllumajanduslik eelarveaasta tehtud kulusid ja saadud tulusid, mille makseasutused kannavad EAGFi ja EAFRD eelarve raamatupidamisarvestusse seoses eelarveaastaga N, mis algab aasta N–1 16. oktoobril ja lõpeb aasta N 15. oktoobril.

Artikkel 42

Maksetähtaegadest kinnipidamine

▌Kui maksetähtajad on liidu õigusaktidega ette nähtud, toob see, kui makseasutused teevad makse enne varaseimat võimalikku maksekuupäeva või pärast hiliseimat võimalikku maksekuupäeva kaasa selle, et liit ei rahasta neid makseid, välja arvatud kindlaksmääratavatel juhtudel, tingimustel ja piirides vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.

Selleks et teha enne või pärast varaseimat võimalikku maksekuupäeva tehtud kulutused toetuskõlblikeks liidu rahastamise seisukohalt, piirates samal ajal rahalist mõju ▌, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid seoses makseasutuste poolt tehtud maksete abikõlbmatusega.

Artikkel 43

Igakuiste ja vahemaksete vähendamine ja peatamine

1.        Kui kuludeklaratsioonid või artiklis 102 osutatud teave võimaldavad komisjonil järeldada, et kulusid kandnud asutused ei ole akrediteeritud makseasutused, liidu õigusaktidega kindlaksmääratud maksetähtaegadest või ülemmääradest ei ole kinni peetud või kulusid ei ole muidu tehtud liidu eeskirjade kohaselt, võib komisjon igakuiseid või vahemakseid asjaomasele liikmesriigile vähendada või need peatada otsuse alusel, milles käsitletakse artikli 18 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või mis on võetud artiklis 35 osutatud vahemaksete raames, olles andnud liikmesriigile omapoolsete märkuste esitamise võimaluse.

Kui kuludeklaratsioonid või artiklis 102 osutatud teave ei võimalda komisjonil järeldada, et kulusid on tehtud liidu eeskirjade kohaselt, palub komisjon asjaomaselt liikmesriigilt lisateavet ja omapoolsete märkuste esitamist ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Kui liikmesriik ei vasta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul komisjoni nõudele või kui vastus loetakse mitterahuldavaks või kui see näitab, et kulusid ei ole tehtud liidu eeskirjade kohaselt, võib komisjon igakuiseid või vahemakseid asjaomasele liikmesriigile vähendada või need peatada otsuse alusel, milles käsitletakse artikli 18 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või mis on võetud artiklis 35 osutatud vahemaksete raames.

2.          Komisjon võib rakendusaktidega vähendada liikmesriigi igakuiseid või vahemakseid või need peatada, kui kõnealuse riikliku kontrollisüsteemi ▌üks keskne või mitu keskset osa puuduvad täielikult või ei toimi tõhusalt, sest on tuvastatud tõsiseid ja püsivaid puuduseid või eeskirjadevastaselt tehtud maksete sissenõudmise süsteemis on sarnaseid suuri puudusi ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

▌

b)     ükski eespool osutatud puudustest ei ole pidev ning nende alusel on võetud vähemalt kaks artikli 54 kohast rakendusakti, millega jäeti asjaomase liikmesriigi kulutused liidu rahastamisest välja; või

c)      komisjon on seisukohal, et kõnealune liikmesriik ei suuda võtta vajalikke parandusmeetmeid lähitulevikus, kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Vähendamist või peatamist kohaldatakse makseasutuse kantavate kulude suhtes, mille puhul esinevad puudused, esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 12 kuud, kuid mida võib pikendada veel kuni 12-kuuliste ajavahemike võrra, kui vähendamise või peatamise tingimused on jätkuvalt täidetud. Seda ei jätkata, kui tingimused ei ole enam täidetud.

Enne esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja palub tal vastata ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

Artikli 18 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid ja artiklis 35 osutatud vahemakseid käsitlevate otsuste puhul tuleb arvesse võtta käesoleva lõike alusel vastu võetavaid rakendusakte.

3.          Käesoleva artikli kohaseid vähendamisi ja peatamisi tuleb kohaldada kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, ilma et need piiraks artiklite 53 ja 54 kohaldamist.

4.          Käesoleva artikli kohane vähendamine ja peatamine ei piira määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklite 17, 20 ja 21 kohaldamist.

Määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklites 17 ja 20 osutatud peatamisi kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 44

Maksete peatamine teabe hilise esitamise korral

Kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on nõutud, et liikmesriigid peavad kindlaksmääratud aja jooksul esitama teabe artikli 61 kohaselt teostatud kontrollide arvu ja tulemuste kohta ning juhul kui liikmesriigid ületavad selle aja, võib komisjon peatada artiklis 18 osutatud igakuised maksed või artiklis 35 osutatud vahemaksed, tingimusel, et komisjon on liikmesriikidele aegsasti enne vaatlusperioodi algust teinud kättesaadavaks kogu teabe, kõik vormid ja selgitused, mida nad asjakohase statistilise teabe koostamise jaoks vajavad. Peatatav summa ei ületa 1,5% kulutustest, mille kohta ei ole õigeaegselt saadetud asjakohast teavet. Peatamist kohaldades tegutseb komisjon kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võttes arvesse hilinemise ulatust. Eelkõige tuleks arvesse võtta seda, kas teabe hiline esitamine seab ohtu iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise mehhanismi. Enne igakuiste maksete peatamist teavitab komisjon kirjalikult sellest asjaomast liikmesriiki. Komisjon maksab kinnipeetud summad tagasi, kui ta on saanud asjaomaselt liikmesriigilt statistilise teabe, kui kättesaamise kuupäev ei ole hilisem kui järgneva aasta jaanuari lõpp.

Artikkel 45

Sihtotstarbelised tulud

1.          Sihtotstarbeliste tuludena määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artikli [18] tähenduses käsitatakse järgnevat:

a)      summad, mis artikli 42 ja EAGFi kulusid käsitleva artikli 53 ning artiklite 54 ja 56 kohaldamise tulemusena tuleb maksta liidu eelarvesse, kaasa arvatud nendega kaasnevad intressid;

b)     summad, mis saadakse või nõutakse sisse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007[40] II osa I jaotise III peatüki III jao alusel;

c)      summad, mis on saadud karistuste tulemusena vastavalt põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides sätestatud erieeskirjadele, kui nimetatud õigusaktides ei ole selgelt sätestatud, et liikmesriigid võivad nimetatud summad endale jätta;

d)     EAGFi kulude puhul summad, mis vastavad VI jaotise II peatükis sätestatud nõuetele vastavuse eeskirjade kohaselt kohaldatud karistustele;

e)      ▌ ÜPP (välja arvatud maaelu areng) raames vastuvõetud liidu õigusaktide kohaselt esitatud tagatised ja deposiidid, millest jäädakse ilma. Liikmesriigid säilitavad siiski kaotatud tagatised, mis on esitatud ekspordi- või impordilitsentside väljastamise või pakkumismenetluse raames selle tagamiseks, et pakkujad esitavad ainult tõsiseltvõetavaid pakkumisi.

2.          Lõikes 1 osutatud summad makstakse liidu eelarvesse ja taaskasutamise korral võib neid kasutada ainult EAGFi või EAFRD kulude rahastamiseks.

3.          Käesolevat määrust kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud sihtotstarbelise tulu suhtes.

4.          EAGFi puhul kohaldatakse käesolevas määruses osutatud sihtotstarbeliste tulude kirjendamise suhtes mutatis mutandis määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artikleid [150 ja 151].

Artikkel 46

Eraldi arvepidamine

Iga makseasutus peab eraldi arvestust liidu eelarvesse EAGFi ja EAFRD jaoks kirjendatud assigneeringute üle.

Artikkel 47

Teavitusmeetmed

1.          Artikli 6 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust kõnealuse poliitika sisust ja eesmärkidest, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Teavituse eesmärk on põllumajanduspoliitikast tõese ülevaate andmiseks levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, objektiivset ja terviklikku teavet.

2.          Lõikes 1 osutatud meetmed võivad olla:

a)      kolmandate isikute esitatud iga-aastased tööprogrammid või muud erimeetmed;

b)     komisjoni algatusel rakendatud meetmed.

Seejuures jäetakse välja õigusaktidega nõutavad meetmed ning liidu mõne teise meetme raames juba toetust saavad meetmed.

Punktis b osutatud meetmete rakendamiseks võivad komisjoni abistada väliseksperdid.

Esimeses lõigus osutatud meetmed peavad samuti aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide propageerimise hõlmamisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.

3.          Komisjon avaldab iga aasta 31. oktoobriks konkursikutse määruses (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] sätestatud tingimuste kohaselt.

4.          Käesoleva artikli alusel kavandatud ja rakendatud meetmetest teavitatakse artikli 112 lõikes 1 osutatud komiteed.

5.          Komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva artikli rakendamise kohta aruande.

Artikkel 48

Komisjoni volitused

1.          Selleks et võtta arvesse tulusid, mida makseasutused koguvad liidu eelarvesse, tehes liikmesriikide edastatud kuludeklaratsioonide alusel makseid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses tingimustega, mille alusel tuleb hüvitada EAGFi ja EAFRD raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.

▌

3.          Kui liidu eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud või kui kohustuste kogusumma ületab määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artikli [150 lõikega 3] kehtestatud määra, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses kohustusi ja summade maksmist käsitlevate sätetega, et kehtestada liikmesriikidele ettenähtud assigneeringute võrdne jaotamine.

4.          Selleks et kontrollida liikmesriikide esitatud ja kuludega seotud andmete või muu käesoleva määrusega ettenähtud teabe ühtsus, ▌ on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse komisjoni poolt liikmesriikidele ▌ makstavate igakuiste maksete edasilükkamist seoses EAGFi kuludega ja komisjoni poolt liikmesriikidele EAFRD raames makstavate vahemaksete artiklis 43 osutatud vähendamise või peatamise tingimusi, juhul kui ei järgita artikli 102 kohast komisjoni teavitamise kohustust.

5.          Proportsionaalsuse põhimõtte järgimise tagamiseks artikli 44 kohaldamisel on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, milles käsitletakse järgnevat:

a)      artikli 44 alla kuuluvate meetmete loetelu;

b)     ▌ kõnealuses artiklis osutatud maksete peatamise määr ▌;

▌

6.          Komisjon võib rakendusaktidega sätestada artikliga 46 ettenähtud kohustuse täiendavad üksikasjad ja ka makseasutuste raamatupidamisarvestusse kirjendatavate üksikasjade suhtes kohaldatavad eritingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

7.          Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu eeskirju seoses järgnevaga:

a)      eeskirjad riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete rahastamise ja raamatupidamisarvestuse kohta ning muude EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavate kulutuste kohta;

b)     automaatse kohustustest vabastamise korra rakendamise tingimused;

c)      menetlus ja muud üksikasjad artiklis 44 sätestatud mehhanismi nõuetekohaseks toimimiseks.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IV peatükk

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 49

Komisjoni kohapealsed kontrollid

1.          Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt riiklikele õigus- ja haldusnormidele või aluslepingu artiklile 287 teostatud kontrolli või ELi toimimise lepingu artikli 322 või nõukogu määruse (EÜ) nr 2185/96[41] alusel korraldatud mis tahes kontrolli, võib komisjon liikmesriikides teostada kohapealseid kontrolle, et kindlaks teha eelkõige järgmist:

a)      haldustavade vastavus liidu eeskirjadele;

b)     vajalike tõendavate dokumentide olemasolu ja nende vastavus EAGFi või EAFRD rahastatud tegevustele;

c)      EAGFi või EAFRD rahastatud tegevuste rakendamise ja kontrolli tingimused.

ca)    kas makseasutus vastab artikli 7 lõikes 2 kehtestatud akrediteerimiskriteeriumidele ja kas liikmesriik kohaldab nõuetekohaselt artikli 7 lõike 5 sätteid;

Komisjoni poolt kohapealset kontrolli teostama volitatud isikutel või komisjoni ametnikel, kes tegutsevad neile antud pädevuse piires, on juurdepääs raamatupidamisdokumentidele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel andmekandjal koostatud või sellel saadud ja säilitatud dokumentidele ja metaandmetele, mis on seotud EAGFi või EAFRD rahastatud kuludega.

Kohapealse kontrolli teostamise volitused ei mõjuta riiklike normide kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema riigi õiguse alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1073/1999[42] ja (EÜ) nr 2185/96 erisätteid, ei osale komisjoni volitatud isikud muu hulgas koduvisiitidel või isikute ametlikul küsitlemisel asjaomase liikmesriigi õigusaktide alusel. Siiski on neil juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.

2.          Komisjon teavitab kohapealsest kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll läbi viiakse, võttes arvesse makseasutusele kontrollide korraldamisest tulenevat haldusmõju. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.

Komisjoni taotlusel ja liikmesriigi nõusolekul teostavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused täiendavaid kontrolle või uuringuid seoses käesoleva määrusega hõlmatud tegevustega. Komisjoni ametnikud või tema volitatud esindajad võivad neis osaleda.

Kontrolli parandamiseks võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul teatavate kontrolli või uuringute puhul paluda abi nimetatud liikmesriikide ametiasutustelt.

Artikkel 50

Juurdepääs teabele

1.          Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu EAGFi ja EAFRD tõrgeteta toimimiseks vajaliku teabe ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada kontrolli, sealhulgas kohapealseid kontrolle, mida komisjon peab vajalikuks liidu rahastamise haldamise raames teha.

2.          Liikmesriigid edastavad komisjonile selle nõudmisel ÜPPga seotud liidu õigusaktide rakendamiseks vastuvõetud õigus- ja haldusnormid, kui need õigusaktid mõjutavad rahaliselt EAGFi või EAFRD-d.

3.          Liikmesriigid teevad komisjonile ▌ kättesaadavaks kogu teabe tuvastatud eeskirjade eiramise ja oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete sissenõudmiseks võetud meetmete kohta vastavalt käesoleva peatüki III jaole.

Artikkel 51

Juurdepääs dokumentidele

Akrediteeritud makseasutused säilitavad teostatud makseid tõendavad dokumendid ja liidu õigusaktidega ettenähtud haldusalaste ja füüsiliste kontrollide teostamisega seotud dokumendid ning teevad kõnealused dokumendid ja teabe komisjonile kättesaadavaks. Neid tõendavaid dokumente võib säilitada elektrooniliselt komisjoni poolt artikli 52 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

Kui nimetatud dokumente säilitab asutus, kes on delegeeritud kulude kinnitamise eest vastutava makseasutuse poolt, edastab kõnealune asutus akrediteeritud makseasutusele aruanded teostatud kontrollide arvu ja sisu ning nende tulemusi silmas pidades võetud meetmete kohta.

Artikkel 52

Komisjoni volitused

1.          Käesolevas peatükis toodud sätete, milles käsitletakse kohapealseid kontrolle ning juurdepääsu dokumentidele ja teabele, nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse erikohustusi, mida liikmesriikidel tuleb käesoleva peatüki kohaselt täita.

2.          Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju seoses järgnevaga:

a)      menetlused, mis on seotud erikohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita seoses käesolevas peatükis sätestatud kontrolliga;

b)     menetlused, mis on seotud koostöökohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita artiklite 49 ja 50 rakendamiseks;

c)      artikli 50 lõikes 3 osutatud aruandluskohustuse kord;

d)     tingimused, mille alusel artiklis 51 nimetatud dokumente säilitatakse, sealhulgas nende vorm ja säilitamise kestus.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

II JAGU

KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

Artikkel 53

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

1.          Enne kõnealusele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid võtab komisjon artikli 102 lõike 1 punkti c kohaselt edastatud teabe alusel rakendusaktidega vastu otsuse akrediteeritud makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.          Lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus hõlmab esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust. Otsuse vastuvõtmine ei piira artikli 54 kohaselt edaspidi vastuvõetavate otsuste kohaldamist.

Artikkel 54

Vastavuse kontroll

1.          Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse liidu rahastamisest väljajäetavate summade kohta, juhul kui ta leiab, et artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud kulusid ei ole tehtud kooskõlas liidu õigusaktidega ning EAFRD puhul kooskõlas kohalduvate liidu või riiklike seadustega, millele on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklis 77. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.          Komisjon hindab väljajäetavaid summasid tuvastatud mittevastavuse raskusastme alusel. Komisjon võtab arvesse rikkumise laadi ▌ ja liidule tekitatud rahalist kahju. Komisjon tugineb väljajätmisel alusetult kulutatud summade kindlaksmääramisele ning kui nende kindlaksmääramine ei ole proportsionaalsete jõupingutustega võimalik, võib komisjon kohaldada ekstrapoleeritud või kindla määraga korrektsioone. Kindla määraga korrektsioone kohaldatakse üksnes siis, kui juhtumi laadi või selle tõttu, et liikmesriik ei ole esitanud komisjonile vajalikku teavet, ei ole võimalik mõistlike pingutustega teha täpsemalt kindlaks liidule tekitatud rahalist kahju.

3.          Enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse vastuvõtmist teavitatakse kirjalikult komisjoni kontrolli tulemustest ja liikmesriigi vastustest, mille järel püüavad pooled jõuda kokkuleppele võetavate meetmete suhtes. Menetluse selles etapis antakse liikmesriikidele võimalus tõendada, et rikkumise tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem.

Kui kokkuleppele ei jõuta, võib liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema poole seisukohtade kooskõlastamiseks nelja kuu jooksul ▌ . Menetluse tulemuste aruanne edastatakse komisjonile, kes võtab aruande soovitusi arvesse enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse tegemist. Komisjon esitab põhjendused, kui ta otsustab aruandes esitatud soovitusi mitte järgida.

4.          Rahastamisest ei saa keelduda, kui tegemist on:

a)      artikli 4 lõikes 1 osutatud kuludega, mis tehti rohkem kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma kontrolli tulemustest;

b)     mitmeaastaste meetmete kuludega, mis kuuluvad artikli 4 lõike 1 reguleerimisalasse või artiklis 5 osutatud programmide reguleerimisalasse, ja mille puhul viimane kohustus toetusesaajale tekkis enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma kontrolli tulemustest;

c)      artiklis 5 osutatud programmide alla kuuluvate meetmete kuludega (välja arvatud käesoleva lõike punktis b osutatud kulud), millega seoses teostas makseasutus makse või olenevalt asjaoludest lõppmakse enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma kontrolli tulemustest.

5.          Lõiget 4 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)      käesoleva peatüki III jaoga hõlmatud eeskirjade eiramine;

b)     riiklikud toetused ▌ , mille kohta komisjon on algatanud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse, või rikkumised, millest komisjon on asjaomast liikmesriiki teavitanud märgukirjaga kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 258;

c)      liikmesriik ei täida käesoleva määruse V jaotise III peatükist tulenevaid kohustusi, tingimusel et komisjon teavitab kõnealust liikmesriiki kirjalikult asjaomaseid kulutusi käsitleva kontrolli tulemustest 12 kuu jooksul pärast liikmesriigilt aruande saamist.

Artikkel 55

Komisjoni volitused

1.          Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad seoses järgneva rakendamisega:

a)      artiklis 53 sätestatud raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses otsuse vastuvõtmise ja rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada;

b)     artiklis 54 sätestatud vastavuse kontroll seoses otsuse vastuvõtmise ja rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada, ning ka kõnealuses artiklis sätestatud lepitusmenetlusega, sealhulgas lepitusorgani asutamise, ülesannete, koosseisu ja töömeetoditega.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.          Selleks, et võimaldada komisjonil kaitsta liidu finantshuve ja tagada artiklis 54 sätestatud vastavuse kontrolliga seotud sätete tõhus kohaldamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse korrektsioonide kohaldamise kriteeriume ja metoodikat.

III JAGU

EESKIRJADE EIRAMINE

Artikkel 56

Üldsätted

1.          Iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul peavad liikmesriigid taotlema selle sissenõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või sissenõudmise eest vastutava ameti poolt kätte saadud. Vastavad summad kantakse sissenõudmise taotlemise ajal makseasutuse võlgnike registrisse.

2.          Kui sissenõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse sissenõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed 50 % ulatuses asjaomase liikmesriigi poolt ja 50 % ulatuses liidu eelarvest, piiramata asjaomase liikmesriigi kohustust järgida sissenõudmismenetlusi vastavalt artiklile 60.

Kui sissenõudmismenetluse raames konstateeritakse eeskirjade eiramiste puudumist lõplikku laadi haldusakti või kohtuotsusega, deklareerib asjaomane liikmesriik EAGFile ja EAFRDle kuluna tema poolt esimese lõigu alusel kantud finantskohustuse.

Kui tagasinõudmine ei ole asjaomasest liikmesriigist mitteolenevatel põhjustel võimalik käesoleva lõike esimeses lõigus kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja tagasinõutav summa ületab 1 miljonit eurot, võib komisjon liikmesriigi taotlusel tähtaega siiski pikendada esialgse ajavahemiku pikkusest kuni poole võrra.

3.          Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada sissenõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha üksnes järgmistel juhtudel:

a)      kui sissenõudmisel juba tehtud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui sissenõutav summa, loetakse see tingimus täidetuks,

i)      kui toetusesaajalt toetuskava jaoks individuaalse maksena sissenõutav summa ilma intressideta ei ületa 100 eurot või

ii)     kui toetusesaajalt toetuskava raames tehtava individuaalse maksena sissenõutava summa suurus ilma intressideta on suurem kui 100 eurot ja väiksem kui 150 eurot ning kui asjaomane liikmesriik kohaldab vastavalt oma siseriiklikule õigusele siseriiklike võlgade sissenõudmisest loobumise suhtes lävendit, mis on sama suur või suurem kui sissenõutav summa;

b)     kui sissenõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsus võetakse vastu enne, kui võlgnetava summa suhtes on kohaldatud lõikes 2 osutatud eeskirju, kaetakse sissenõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed liidu eelarvest ▌.

4.          Liikmesriik kajastab artikli 102 lõike 1 punkti c alapunkti iv kohaselt komisjonile saadetavates raamatupidamise aastaaruannetes käesoleva artikli lõike 2 kohaselt liikmesriigi kanda olevad summad. Komisjon kontrollib selle korrektset kohaldamist ja teeb vajalikud kohandused artikli 53 lõikes 1 täpsustatud rakendusakti osana.

5.          Komisjon võib rakendusaktidega teha otsuse jätta liidu eelarvesse kantud summad liidu rahastamisest välja järgmistel juhtudel:

a)      Kui liikmesriik ei ole täitnud lõikes 1 osutatud tähtaegu;

b)     kui ta leiab, et lõike 3 alusel liikmesriigi tehtud otsus mitte alustada sissenõudmismenetlust ei ole põhjendatud;

c)      kui ta leiab, et eeskirjade eiramine või makse sissenõudmata jätmine tulenevad liikmesriigi haldusasutustele või muudele ametiasutustele süüks pandavast eeskirjade eiramisest või hooletusest.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Enne selliste rakendusaktide vastuvõtmist kohaldatakse artikli 54 lõikes 3 sätestatud menetlust.

Artikkel 57

EAGFi erisätted

Eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu sissenõutud summad ja nende juurde kuuluvad intressid makstakse välja makseasutusele ja kantakse selle poolt EAGFi tulude hulka nende reaalse sissenõudmise kuu alla.

Esimese lõigu kohaselt liidu eelarvesse maksmisel võib liikmesriik kinni pidada 20 % vastavatest summadest kindla suurusega sissenõudmiskuludena, välja arvatud asjaomase liikmesriigi haldusasutuste või muude ametiasutuste süül toime pandud eeskirjade eiramise või hooletuse korral.

Artikkel 58

EAFRD erisätted

Liikmesriigid teevad maaelu arengu tegevustes või programmides tuvastatud eeskirjade eiramise või hooletuse korral finantskohandusi, tühistades vastava liidu rahastamise kas osaliselt või täielikult. Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud eeskirjade eiramiste laadi ja tõsidust, samuti EAFRD rahalise kaotuse taset.

EAFRD alla kuuluvad liidu rahastamissummad, mis on tühistatud, ja sissenõutud summad ning nende juurde kuuluvad intressid jaotatakse ümber asjaomasele programmile. Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või sissenõutud vahendeid uuesti kasutada, kuid vaid sama maaelu arengu programmi raames ettenähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi. Pärast maaelu arengu programmi lõpetamist maksab liikmesriik sissenõutud summad tagasi liidu eelarvesse.

Artikkel 59

Komisjoni volitused

1.          Alusetute maksete ja nende juurde kuuluvate intresside sissenõudmise tingimusi käsitlevate sätete nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses erikohustusega, mida liikmesriikidel tuleb täita.

2.          Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju seoses järgnevaga:

a)     menetlused alusetute maksete ja intresside sissenõudmiseks vastavalt käesolevas jaos sätestatule ning komisjoni teavitamiseks sissenõudmisele kuuluvatest summadest;

b)     liikmesriikide poolt komisjonile seoses käesolevas jaos toodud kohustustega esitatava teate ja teatise vormid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

V JAOTIS

KONTROLLISÜSTEEMID JA KARISTUSED

I peatükk

Üldeeskirjad

Artikkel 60

Liidu finantshuvide kaitse

1.          Liikmesriigid võtavad ÜPP raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a)      kontrollida EAGFi ning EAFRD rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust;

b)     tagada tõhus kaitse pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

c)      ennetada, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettusi;

d)     kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusaktidele või nende puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

e)      nõuda sisse alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi.

2.          Liikmesriigid loovad tõhusad haldus- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu toetuskavasid reguleerivate õigusaktidega, mille eesmärk on minimeerida liidule rahalise kahju tekitamise ohtu.

3.          Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1 ja 2 alusel vastuvõetud sätetest ja võetud meetmetest.

Tingimused, mida liikmesriigid kehtestatavad liidu eeskirjadega sätestatud ning EAGFi või EAFRD rahastatud toetuse saamist käsitlevate tingimuste täiendamiseks, peavad olema kontrollitavad.

4.          Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta eeskirjad, mis on vajalikud käesoleva artikli ühetaoliseks kohaldamiseks. Kõnealused eeskirjad võivad olla seotud järgnevaga:

a)     menetlused, tähtajad ja teabevahetus seoses lõigetes 1 ja 2 toodud kohustustega;

b)     teade ja teatis, mille liikmesriigid esitavad komisjonile seoses lõikes 3 toodud kohustusega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 61

Kontrolli üldpõhimõtted

1.          Artikli 60 lõike 2 kohaselt liikmesriikide loodav süsteem hõlmab kõigi toetuse- ja maksetaotluste süstemaatilisi halduskontrolle ning seda täiendavad kohapealsed kontrollid, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.          Kohapealsete kontrollidega seoses koostab vastutav asutus kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust osast, ▌et saada representatiivne veamäär ja riskipõhisest osast, mis hõlmab valdkondi, kus vearisk on kõige suurem.

3.          Vastutav asutus koostab aruande iga kohapealse kontrolli kohta.

4.          Vajaduse korral teostatakse kõik põllumajandustoetusi ja maaelu arengu toetust käsitlevate liidu eeskirjadega ettenähtud kohapealsed kontrollid samaaegselt.

5.          Liikmesriigid tagavad kohapealsete kontrollide miinimumtaseme, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks, ja vajadusel suurendavad seda taset, või nad võivad seda vähendada, kui haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad jäävad vastuvõetavale tasemele.

6.          Komisjoni poolt artikli 64 lõike 2 punkti h alusel ettenähtud juhtudel võib toetuse- ja maksetaotlusi või mis tahes muid teatisi ja taotlusi pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada, juhul kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu.

7.          Toetuse- või maksetaotlus lükatakse tagasi, kui toetusesaaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli läbiviimist, välja arvatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral.

Artikkel 62

Kõrvalehoidumisklausel

Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

Artikkel 63

Toetuskavade vastavus kontrolli läbiviimiseks veinisektoris

Toetuskavade kohaldamiseks veinisektoris vastavalt määrusele (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] tagavad liikmesriigid, et kõnealuste kavade suhtes kohaldatav haldus- ja kontrollikord vastab käesoleva jaotise II peatükis osutatud ühtsele süsteemile seoses järgmiste üksikasjadega:

a)          elektrooniline andmebaas;

b)          põldude identifitseerimise süsteem;

c)          halduskontrollid.

Kõnealune kord võimaldab koostoimimist või andmevahetust ühtse süsteemiga.

Artikkel 64

Komisjoni volitused seoses kontrolliga

1.          Selleks et tagada, et kontrolli kohaldatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt ning toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontrolli teostatakse tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses (kui seda on vaja süsteemi nõuetekohaseks haldamiseks) tolliprotseduure käsitlevate lisanõuetega, nagu on eelkõige sätestatud määruses (EÜ) nr 450/2008[43].

2.          Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad, mis on vajalikud käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks liidus. Kõnealused eeskirjad võivad ▌ olla seotud järgnevaga:

a)      liikmesriikide läbiviidavate haldus- ja kohapealsete kontrollide eeskirjad seoses liidu õigusaktide kohaldamisest tulenevate kohustuste ja toetuskõlblikkuse tingimustega;

b)     eeskirjad seoses kohapealsete kontrollide miinimumtasemega ning kohustusega seda suurendada või võimalusega seda vähendada, nagu on sätestatud artikli 61 lõikes 5;

c)      tehtud kontrolli ja selle tulemuste aruandluse eeskirjad ja meetodid;

d)     nõuete järgimise kontrollimise eest vastutavad asutused, samuti kontrolli sisu ja sagedus ning turustusetapp, mille ajal peab kontrolle tegema;

e)       ▌määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 38 osutatud kanepi puhul eeskirjad, milles käsitletakse erikontrollimeetmeid ja tetrahüdrokannabinooli taseme määramise meetodeid;

f)      määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 42 osutatud puuvilla puhul tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrollisüsteem;

g)     määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] osutatud veini puhul eeskirjad alade mõõtmise kohta, sealhulgas kontrollide ja eeskirjade kohta, millega reguleeritakse konkreetset finantsmenetlust kontrollide parandamiseks;

h)     juhud, mil toetuse- ja maksetaotlusi või mis tahes muid teatisi ja taotlusi võib pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada kooskõlas artikli 61 lõikega 6;

i)       riikliku sekkumise ja eraladustamisega seoses toodete toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks kohaldatavad katsed ja meetodid, sealhulgas hankemenetluste kasutamine nii riikliku sekkumise kui ka eraladustamise puhul.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ▌.

Artikkel 65

Alusetud maksed ja halduskaristused

1.          Kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta toetuskõlblikkuse tingimustele, ▌ ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud abi või toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, abi ei maksta või lõpetatakse toetamine täielikult või osaliselt ja vajaduse korral vastavaid määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 18 osutatud toetusõigusi ei eraldata või need tühistatakse.

2.          Lisaks, kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on see ette nähtud, kehtestavad liikmesriigid ka halduskaristusi kooskõlas artiklites 66 ja 77a sätestatud eeskirjadega. See ei piira VI jaotises (artiklid 91–101) toodud sätete kohaldamist.

▌

3.          Lõikes 1 osutatud toetamise lõpetamisega ja lõikes 2 osutatud karistustega seonduvad summad, sealhulgas nende juurde kuuluvad intressid ja toetusõigused, nõutakse sisse, ilma et see piiraks artikli 56 lõike 3 kohaldamist.

4.          Komisjon võtab lõikes 1 osutatud toetamise täieliku või osalise lõpetamise tingimusi käsitlevad delegeeritud õigusaktid vastu kooskõlas artikliga 111.

5.          Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud menetlus- ja tehnilised eeskirjad seoses järgnevaga:

a)     lõikes 1 osutatud osalise või täieliku lõpetamise kohaldamine ja arvutamine;

b)     alusetute maksete ja karistuste sissenõudmine, samuti menetlused alusetult määratud toetusõiguste ja intresside kohaldamise kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 66

Halduskaristuste kohaldamine

1.          Seoses artikli 65 lõikes 2 osutatud halduskaristustega kohaldatakse käesolevat artiklit põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaldamisest tulenevate toetuskõlblikkuse kriteeriumide, kulukohustuste või muude kohustuste täitmata jätmise korral, välja arvatud nende puhul, millele on osutatud käesoleva jaotise II peatükis (artiklid 68–78) ja VI jaotises (artiklid 91–101), ning nende puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 89 lõigetes 3 ja 3a sätestatud karistusi.

2.          Halduskaristust ei kehtestata:

a)     kui täitmata jätmise põhjuseks on vääramatu jõud;

b)     kui täitmata jätmise põhjuseks on artikli 61 lõikes 6 osutatud ilmselged vead;

c)      kui täitmata jätmise põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui asjaomane isik, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga tegelikkuses avastada;

d)     kui asjaomane isik suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi lõikes 1 osutatud kohustuste täitmata jätmises või kui pädev asutus on jõudnud muul viisil veendumuseni, et asjaomane isik ei ole süüdi;

e)      kui täitmata jätmine on kergemat laadi, sealhulgas lävendi vormis, mille määrab kindlaks komisjon lõike 7 punkti b kohaselt; nimetatud lävendi kehtestamisel tagab komisjon, et see ei ületa nominaalväärtusena väljendatud kvantitatiivset lävendit või toetuskõlbliku abi- või toetussumma protsendimäära, mis ei ole siiski väiksem kui 1 %; seoses maaelu arengu toetusega ei ole see lävend väiksem kui 3 %;

f)      muudel juhtudel, kui karistuse kohaldamine ei ole asjakohane, mille määrab kindlaks komisjon lõike 6 punkti b kohaselt;

3.          Halduskaristusi võib kohaldada abi või toetuse saaja suhtes, teiste füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, sealhulgas nende rühmad või ühendused, järgides lõikes 1 osutatud eeskirjades sätestatud kohustusi.

4.          Halduskaristused võivad esineda ühes järgmistest vormidest:

a)     seoses toetuse- või maksetaotlusega, mida täitmata jätmine mõjutab, või seoses täiendavate taotlustega makstava abi- või toetussumma vähendamine; maaelu arengu toetuse puhul ei piira see abi või toetuse peatamise võimaluse kohaldamist, kui võib oodata, et toetusesaaja täitmata jätmisega mõistliku aja jooksul tegeleb;

b)     täitmata jätmisega seotud koguse ja/või aja alusel arvutatud summa maksmine;

c)      heakskiidu, tunnustuse või loa peatamine või tühistamine;

d)     asjaomases toetuskavas või toetusmeetmes või muus meetmes osalemise õigusest ilma jätmine;

5.          Halduskaristused on proportsionaalsed ja astmelised vastavalt avastatud täitmata jätmise tõsidusele, ulatusele, kestusele ja korduvusele, ning nende puhul peetakse kinni järgmistest piirangutest:

a)     lõike 4 punktis a osutatud halduskaristuse summa ei ületa 200 % toetuse- või maksetaotluse summast;

b)     olenemata punktist a, ei ületa maaelu arengu toetuste puhul lõike 4 punktis a osutatud halduskaristuse summa 100 % toetuskõlblikust summast;

c)      lõike 4 punktis b osutatud halduskaristuse summa ei ületa käesoleva lõike punktis a osutatud protsendimääraga võrreldavat summat;

d)     lõike 4 punktides c ja d osutatud peatamise, tühistamise või õigusest ilma jätmise saab kehtestada kõige rohkem kolmeks järjestikuseks aastaks, mida saab pikendada uue täitmata jätmise korral.

6.          Selleks, et võtta arvesse ühelt poolt kehtestatavate tasude ja karistuste hoiatavat mõju ja ▌teiselt poolt põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega hõlmatud iga toetuskava või toetusmeetme eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega ▌:

a)     halduskaristuste identifitseerimine iga lõikes 3 osutatud toetuskava või toetusmeetme ja asjaomase isiku jaoks lõikes 4 esitatud loetelust ja lõikes 5 sätestatud piirides ning seoses liikmesriikide kehtestatava konkreetse määraga, sealhulgas mittekvantifitseeritavatel täitmata jätmise juhtudel;

b)     lõike 2 punktis f osutatud juhtumid, mil halduskaristusi ei kohaldata.

7.          Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud menetlus- ja tehnilised eeskirjad, et ühtlustada käesoleva artikli rakendamine seoses järgmisega:

a)     halduskaristuste kohaldamine ja arvutamine;

b)     üksikasjalikud eeskirjad lõike 2 punktis e osutatud kergemat laadi täitmata jätmise kindlaksmääramiseks;

c)      eeskirjad, millega määratakse kindlaks juhtumid, mille puhul võivad liikmesriigid karistuste karistusena sissenõutud summad laadi tõttu endale jätta.

Nimetatud rakendusaktid ▌võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ▌.

Artikkel 66a

Liikmesriikidele tehtavate maksete peatamine komisjoni määrusega (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] hõlmatud erijuhtudel

1.          Kui määrusega (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] nõutakse, et liikmesriigid peavad kindlaksmääratud aja jooksul esitama konkreetse teabe, ja kui liikmesriigid seda ei tee, ei tee seda õigel ajal või kui edastatav teave ei ole õige, võib komisjon peatada artiklis 18 osutatud igakuised maksed, tingimusel, et komisjon on liikmesriikidele aegsasti teinud kättesaadavaks vajaliku teabe, vormid ja selgitused. Peatatav summa on seotud turumeetmete kuludega, mille kohta nõutud teavet ei saadetud, ei saadetud õigel ajal või mis ei ole õige.

2.          Selleks et tagada lõike 1 kohaldamisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud turumeetmeid, mille suhtes kohaldatakse peatamist, ning maksete peatamise määra ja ajavahemikku.

3.          Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse lõikes 1 osutatud igakuiste maksete nõuetekohase peatamise menetlust ja muid üksikasju. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 67

Tagatised

1.          Kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on nii ette nähtud, nõuab liikmesriik tagatise esitamist, millega antakse kinnitus rahasumma pädevale asutusele maksmise või pädevalt asutuselt kinnipidamise kohta, kui teatavat konkreetset põllumajandusalastest sektoripõhistest õigusaktidest tulenevat kohustust ei ole täidetud.

2.          Kui teatavat kohustust ei täideta või seda tehakse üksnes osaliselt, jäädakse tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

3.          Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse eeskirju, millega tagatakse mittediskrimineeriv kohtlemine, õiglus ja proportsionaalsuse järgimine tagatise esitamisel seoses järgnevaga:

▌

a)     vastutav pool, kui kohustust ei täideta;

b)     konkreetsed olukorrad, mil pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest;

c)      tingimused esitatavale tagatisele ja tagatise andjale ning tagatiste esitamise ja vabastamise tingimused;

d)     ettemaksete raames tagatise esitamisega seotud eritingimused.

e)      lõikes 1 ettenähtud tagatisega hõlmatud kohustuste rikkumise tagajärjed, sealhulgas tagatistest ilma jäämine, vähendamise määr, mida kohaldatakse tagatiste vabastamise suhtes toetuste, litsentside, pakkumiste või konkreetsete taotluste puhul, ja kui kõnealuse tagatisega hõlmatud kohustust ei ole tervenisti või osaliselt täidetud, võttes arvesse kohustuse laadi, kogust, mille osas kohustust on rikutud, kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja ületamise pikkust ja kohustuse täitmise kohta tõendusmaterjali esitamise aega;

4.          Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu eeskirjad seoses järgnevaga:

a)      esitatava tagatise vorm ning tagatise esitamise, selle heakskiitmise ja algse tagatise asendamise menetlus;

b)     tagatise vabastamise menetlus;

c)      liikmesriikide ja komisjoni teatised.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ▌.

II peatükk

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem

Artikkel 68

Reguleerimisala ja kasutatud mõisted

1.          Iga liikmesriik loob ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi ( ▌„ühtne süsteem”) ning kasutab seda.

2.          Ühtset süsteemi kohaldatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] I lisas loetletud toetuskavade ning määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktide a ja b ning artiklite 29–32, 34, 35 ja 40a ning vajaduse korral määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 31 punktide b ja c kohaselt antava toetuse suhtes.

Käesolevat peatükki ei kohaldata siiski määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 29 lõikes 9 osutatud meetmete suhtes, samuti kõnealuse määruse artikli 22 lõike 1 punktide a ja b alusel võetavate meetmete suhtes siis, kui tegemist on rajamiskuludega.

3.          Vajalikus ulatuses kohaldatakse seda ka VI jaotises sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli suhtes.

4.          Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)     „põld” – ühtne maatükk, mille on deklareerinud üks põllumajandustootja ja millel ei kasvatata rohkem kui üht põllukultuurirühma; kui määruse (EL) xxx/xxx [otsetoetused] kontekstis on nõutav eraldi deklaratsioon sama põllukultuurirühma all oleva maa-ala kasutusviisi kohta, siis kõnealune konkreetne kasutusviis piirab põllu mõistet vajadusel veelgi; liikmesriigid võivad põllu mõiste täiendavaks piiritlemiseks ette näha lisakriteeriume;

b)     „pindalapõhine otsetoetus” – määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] III jaotise 1. peatükis osutatud põhitoetuskava, ühtse pindalatoetuse kava ja ümberjaotav toetus, määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] III jaotise 2. peatükis osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetus, määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] III jaotise 3. peatükis osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus, määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] III jaotise 4. peatükis osutatud noorte põllumajandustootjate toetus, VI jaotise 1. peatükis osutatud vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus, kui toetust makstakse hektari kohta, IV jaotise 2. peatükis osutatud puuvilla eritoetused, määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kava, määruse (EÜ) nr 247/2006 III jaotises osutatud põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, kui toetust makstakse hektari kohta, ning määruse (EÜ) nr 1405/2006 III peatükis osutatud väiksematele Egeuse mere saartele suunatud põllumajandusvaldkonna erimeetmed, kui toetust makstakse hektari kohta;

Artikkel 69

Ühtse süsteemi osad

1.          Ühtne süsteem koosneb järgmistest osadest:

a)      elektrooniline andmebaas;

b)     põldude identifitseerimise süsteem;

c)      toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem;

d)     Toetuse- ja maksetaotlused;

e)      ühtne kontrollisüsteem;

f)      ühtne süsteem, et registreerida artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuse saaja, kes esitab toetuse- või maksetaotluse, isikuandmed.

2.          Vajaduse korral hõlmab ühtne süsteem loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000[44] ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 21/2004[45].

3.          Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, võib komisjon kasutada ühtse süsteemi loomise, järelevalve ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks, kui nad seda taotlevad.

4.          Liikmesriigid võtavad kõik ühtse süsteemi nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud lisameetmed ning annavad vajaduse korral vastastikust abi käesolevas määruses nõutud kontrollide tegemiseks.

Artikkel 70

Elektrooniline andmebaas

1.          Elektroonilises andmebaasis registreeritakse iga artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuse saaja puhul toetuse- ja maksetaotlustes esitatud andmed.

Kõnealune andmebaas võimaldab eelkõige liikmesriigi pädeval asutusel saada kätte andmed jooksva kalendri- ja/või turustusaasta kohta ning eelneva kümne aasta kohta. Kui põllumajandustootjatele antavate toetuste taset mõjutavad siiski andmed kalendri- ja/või turustusaastate kohta alates 2000. aastast, võimaldab kõnealune andmebaas ka nende andmetega tutvuda. See võimaldab otse ja viivitamata tutvuda ka vähemalt nelja eelneva järjestikuse kalendriaasta andmetega ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1120/2009[46] (esialgne versioon) artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud „püsikarjamaade” puhul ning, ajavahemikel alates selle määruse kohaldamise kuupäevast, otsetoetuste määruse artikli 4 lõike 1 punktis h määratletud „püsirohumaade ja püsikarjamaade” puhul vähemalt viie eelneva järjestikuse kalendriaasta andmetega.

Erandina teisest lõigust nõutakse 2004. aastal või pärast seda liiduga ühinenud liikmesriikidelt üksnes seda, et nad tagaksid võimaluse andmetega tutvuda alates nende ühinemise aastast.

2.          Liikmesriigid võivad luua detsentraliseeritud andmebaase, kui need andmebaasid ning andmete registreerimist ja nende kättesaamist käsitlev halduskord on kogu liikmesriigi territooriumil ühesugune ja kui need ühilduvad omavahel nii, et on võimalik nende ristkontrollimine.

Artikkel 71

Põldude identifitseerimise süsteem

1.          Põldude identifitseerimise süsteem kehtestatakse kaartide ▌, maakatastridokumentide või muude kartograafiliste alusmaterjalide põhjal. Kasutatakse arvutipõhise geograafilise informatsiooni süsteemi meetodeid, sealhulgas õhust või satelliidilt tehtud ortofotosid, mille ühtne standard tagab täpsuse, mis on vähemalt samaväärne mõõtkavas 1: 10 000 oleva kaardiga ja alates 2016. aastast mõõtkavas 1:5000 oleva kaardiga, võttes samal ajal arvesse maatüki liigendust ja seisukorda. See määratakse kindlaks vastavalt kehtivatele liidu standarditele.

Liikmesriigid võivad siiski kasutada selliseid tehnikaid, sealhulgas õhust või satelliidilt tehtud ortofotosid, mille ühtne standard tagab täpsuse, mis on vähemalt samaväärne mõõtkavas 1: 10 000 oleva kaardiga, kui sellised pildid on saadud enne 2012. aasta novembrit sõlmitud pikaajaliste lepingute alusel.

2.          Liikmesriigid tagavad, et põldude identifitseerimise süsteem sisaldab referents kaardikihti, et arvestada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladega, sealhulgas määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artikli 29 lõikes 1b osutatud asjaomaste konkreetsete kohustustega ja/või keskkonnaalaste sertiftseerimissüsteemidega, mis on samaväärsed sama määruse artiklis 32 sätestatud tavadega, enne, kui hiljemalt 2018. taotlusaasta kohta sätestatakse artiklis 73 osutatud taotlusvormid määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklites 29–32 osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetuste jaoks.

Artikkel 72

Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem

1.          Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem võimaldab toetusõigusi kontrollida ning teha ristkontrolli toetusetaotlustega ja põldude identifitseerimise süsteemiga.

2.          Lõikes 1 osutatud süsteem võimaldab liikmesriigi pädeval asutusel otse ja viivitamata kätte saada vähemalt nelja eelneva järjestikuse kalendriaasta andmeid.

Artikkel 73

Toetuse- ja maksetaotlused

1.          Igal aastal esitab artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuse saaja otsetoetuste taotluse või vastavalt maksetaotluse seoses asjaomaste pindalapõhiste või loomadega seotud maaelu arengu meetmetega, märkides vajaduse korral ära järgneva:

a)      kõik põllumajandusliku majapidamise põllud, sealhulgas mittepõllumajanduslik ala, millele taotletakse artikli 68 lõikes 2 osutatud toetust;

b)     aktiveerimisega seoses deklareeritud toetusõigused;

c)      muu teave, mis on sätestatud käesolevas määruses või nõutud asjaomase põllumajandusalase sektoripõhise õigusakti rakendamiseks või asjaomase liikmesriigi poolt.

Pindalapõhise otsetoetuse puhul määrab iga liikmesriik põllu miinimumsuuruse, mille kohta võib taotluse esitada. Miinimumsuurus ei tohi siiski ületada 0,3 hektarit.

1a.        Erandina lõike 1 punktist a võivad liikmesriigid otsustada, et kuni 0,1 hektari suuruse pindalaga põldusid, mille kohta maksetaotlust ei ole esitatud, ei ole vaja deklareerida, tingimusel et selliste põldude kogusuurus on alla ühe hektari, ja/või et põllumajandustootja, kes ei taotle mitte ühtegi pindalapõhist otsetoetust, ei pea oma põlde deklareerima, juhul kui kogu maa suurus on alla ühe hektari. Kõikidel juhtudel märgib kõnealune põllumajandustootja siiski oma taotlusesse, et talle kuuluvad põllud ja täpsustab pädeva asutuse nõudmisel nende asukoha.

2.          Liikmesriigid edastavad, muu hulgas elektrooniliste vahendite kaudu, eelneval aastal kindlaksmääratud aladel põhinevad eeltäidetud vormid ning graafilise materjali, märkides kõnealuste alade asukoha.

Liikmesriik võib otsustada, et toetuse- ja maksetaotlus:

a)     kehtivad, kui toetusesaaja kinnitab, et ei ole toimunud muudatusi võrreldes eelmisel aastal esitatud toetuse- ja maksetaotlusega,

b)     peavad sisaldama üksnes muudatusi võrreldes eelmiseks aastaks esitatud toetuse- ja maksetaotlusega.

Määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises sätestatud väikepõllumajandustootjate kava puhul antakse kõnealune võimalus siiski kõigile asjaomastele põllumajandustootjatele.

3.          Liikmesriik võib otsustada, et üks taotlus hõlmab mitut või kõiki artiklis 68 osutatud toetuskavasid ja meetmeid või muid toetuskavasid ja meetmeid.

4.          Erandina nõukogu määrusest (EMÜ, Euratom) nr 1182/71[47] kohandatakse käesoleva peatüki kohane toetusetaotluse esitamise või muudatuste tegemise kuupäeva arvutamine, maksetaotlus või mis tahes tõendavad dokumendid, lepingud või deklaratsioonid ühtse süsteemi erinõuetega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes, kui taotluste esitamise või muudatuste tegemise lõppkuupäev on riigipüha, laupäev või pühapäev.

Artikkel 74

Toetusesaajate identifitseerimise süsteem

Ühtne süsteem artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuse saajate isikuandmete registreerimiseks võimaldab kindlaks teha kõik sama toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlused.

Artikkel 75

Toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontroll ja toetuse vähendamine

1.          Liikmesriigid viivad vastavalt artiklile 61 makseasutuste või nende delegeeritud asutuste kaudu läbi toetusetaotluste halduskontrolle toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontrollimiseks. Kõnealuseid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid.

2.          Kohapealsete kontrollide läbiviimiseks koostavad liikmesriigid põllumajanduslike majapidamiste ja/või toetusesaajate kontrollikava.

3.          Liikmesriigid võivad põldude kohapealsete kontrollide teostamiseks kasutada kaugseiret ja ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS).

4.          Toetuskõlblikkuse tingimuste täitmata jätmise korral kohaldatakse artiklit 65.

Artikkel 76

Toetusesaajatele tehtavad maksed

1.          Artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuskavade ja meetmete kohased maksed tehakse järgneval kalendriaastal, ajavahemikul 1. detsember kuni 30. juuni.

Kõnealusel ajavahemikul tehakse makseid kuni kahes osas.

▌Liikmesriigid võivad siiski enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetuste puhul ja kuni 75 % maaelu arengu raames antava toetuse puhul, nagu on osutatud artikli 68 lõikes 2.

Artikli 68 lõikes 2 osutatud maaelu arengu raames antava toetuse puhul, välja arvatud kolmandas lõigus sätestatud kuni 75 % suurused ettemaksed, kohaldatakse käesolevat lõiku alates taotlusaastal 2018 esitatud toetuse- või maksetaotluste suhtes.

2.          Lõikes 1 osutatud makseid ei tehta enne, kui liikmesriigi poolt artikli 75 kohaselt teostatav toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontroll on lõpule viidud.

Erandina esimesest lõigust võib artikli 68 lõikes 2 osutatud maaelu arengu alusel antava toetuse puhul teha ettemakseid pärast artikli 61 lõike 1 kohaste halduskontrollide lõpetamist.

2a.        Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis on vajalikud ja põhjendatud eriolukorras, et lahendada konkreetseid probleeme seoses käesoleva artikli kohaldamisega. Sellised rakendusaktid võivad lõigetest 1 ja 2 kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 77

Delegeeritud volitused

1.          Selleks et tagada käesoleva peatükiga ettenähtud ühtse süsteemi rakendamine tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga:

a)      lisaks määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] ja määruses (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] sätestatud mõistele konkreetsed mõisted, et tagada ühtse süsteemi ühetaoline rakendamine;

b)     seoses artiklitega 68 –76, eeskirjad täiendavate meetmete kohta, mis on vajalikud käesolevas määruses või põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides sätestatud kontrollinõuete täitmise tagamiseks ja mida liikmesriigid peavad võtma tootjate, teenuste, asutuste, organisatsioonide ja muude ettevõtjate suhtes, nagu tapamajad või ühendused, kes osalevad toetuse andmise menetluses, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud asjakohaseid halduskaristusi; kõnealuste meetmete puhul järgitakse võimaluse korral mutatis mutandis artikli 77a lõigetes 1–5 sätestatud karistusi.

2.          Artikliga 73 ettenähtud toetusetaotluste alusel vahendite nõuetekohase jaotamise tagamiseks toetuskõlblikele toetusesaajatele ja selleks, et saaks kontrollida, kas toetusesaajad täidavad sellega seotud kohustusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

a)     põhijooned, tehnilised eeskirjad, sealhulgas asjakohased lubatud kõikumised võrdlusmaatükkide ajakohastamiseks, võttes arvesse maatüki liigendust ja seisukorda, sealhulgas eeskirjad seoses kõnealuse maatükiga külgnevate maastikuelementidega, samuti kvaliteedinõuded artiklis 71 sätestatud põldude identifitseerimise süsteemi ning artiklis 74 sätestatud toetusesaajate identifitseerimise jaoks;

b)     artikli 72 kohaste toetusõiguste kindlakstegemise ja registreerimise süsteemi põhijooned, tehnilised eeskirjad ja kvaliteedinõuded;

c)      eeskirjad toetuse arvutamise aluse määratluse kehtestamiseks, sealhulgas eeskirjad, kuidas tegutseda teatavatel juhtudel, kui toetuskõlblikud alad sisaldavad maastikuelemente või puid; sellised eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel püsirohumaa all olevate alade puhul käsitada maastikuelemente ja puid, mille kogupindala ei ületa teatavat protsendimäära võrdlusmaatükist, automaatselt toetuskõlbliku ala osana, ilma nõudeta neid sel eesmärgil kaardistada.

▌

Artikkel 77a

Halduskaristuste kohaldamine

1.          Seoses artikli 65 lõikes 2 osutatud halduskaristustega kohaldatakse käesolevat artiklit artikli 68 lõikes 2 osutatud toetust käsitlevate eeskirjade kohaldamisest tulenevate toetuskõlblikkuse kriteeriumide, kulukohustuste või muude kohustuste täitmata jätmise korral.

2.          Halduskaristust ei kehtestata:

a)     kui täitmata jätmise põhjuseks on vääramatu jõud;

b)     kui täitmata jätmise põhjuseks on artikli 61 lõikes 6 osutatud ilmselged vead;

c)      kui täitmata jätmise põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui asjaomane isik, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga tegelikkuses avastada;

d)     kui asjaomane isik suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi lõikes 1 osutatud kohustuste täitmata jätmises või kui pädev asutus on jõudnud muul viisil veendumuseni, et asjaomane isik ei ole süüdi;

e)      kui täitmata jätmine on kergemat laadi, sealhulgas lävendi vormis, mille määrab kindlaks komisjon lõike 7 punkti b kohaselt; nimetatud lävendite kehtestamisel tagab komisjon, et need ei ületa nominaalväärtusena väljendatud kvantitatiivset lävendit ja/või kindlaksmääratud ala või toetuskõlbliku abi- või toetussumma protsendimäära, mis ei ole väiksem kui 0,5 %;

f)      muudel juhtudel, kui karistuse kohaldamine ei ole asjakohane, mille määrab kindlaks komisjon lõike 6 punkti b kohaselt;

3.          Halduskaristusi võib kohaldada abi või toetuse saajate, sealhulgas nende rühmade või ühenduste suhtes, kelle suhtes on siduvad lõikes 1 osutatud eeskirjades sätestatud kohustused.

4.          Halduskaristused võivad esineda järgmistes vormides:

a)     seoses toetuse- või maksetaotlustega, mida täitmata jätmine mõjutab ja/või seoses eelmiste või järgnevate aastate toetuse- või maksetaotlustega makstava abi- või toetusesumma vähendamine;

b)     täitmata jätmisega seotud koguse ja/või aja alusel arvutatud summa maksmine;

c)      asjaomases toetuskavas või toetusmeetmes osalemise õigusest ilma jätmine.

5.          Halduskaristused on proportsionaalsed ja astmelised vastavalt avastatud täitmata jätmise tõsidusele, ulatusele, kestusele ja korduvusele, ning nende puhul peetakse kinni järgmistest piirangutest:

a)     lõike 4 punktis a osutatud halduskaristuse summa asjaomase aasta kohta ei ületa 100% toetuse- või maksetaotluste summast;

b)     lõike 4 punktis b osutatud asjaomase aasta halduskaristuse summa ei ületa 100% toetuse- või maksetaotluste summast, mille suhtes karistust kohaldatakse;

c)      lõike 4 punktis c osutatud õigusest ilma jätmise saab kehtestada kõige rohkem kolmeks järjestikuseks aastaks, mida saab kohaldada uuesti mis tahes uue täitmata jätmise korral.

5a.        Olenemata lõigetest 4 ja 5, seoses määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] III jaotise 2. peatükis osutatud maksega kohaldatakse halduskaristusi nimetatud määruse alusel tehtud või tehtavate maksete vähendamise vormis.

Käesolevas lõikes osutatud halduskaristused on proportsionaalsed ning jagatakse vastavalt asjaomase rikkumise tõsidusele, ulatusele, kestusele ja korduvusele.

Selliste asjaomase aasta halduskaristuste summa ei ületa määruse [otsetoetused] III jaotise 2. peatüki kohaldamise esimesel kahel aastal 0 % (taotlusaastad 2015 ja 2016), kolmandal kohaldamisaastal 20 % (taotlusaasta 2017) ja alates neljandast kohaldamisaastast 25 %(taotlusaasta 2018) määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] III jaotise 2. peatükis nimetaud summast, mida asjaomasel põllumajandustootjal oleks õigus saada, kui ta täidaks selleks vajalikud tingimused.

6.          Selleks, et võtta arvesse ühelt poolt kehtestatavate karistuste hoiatavat mõju ja teiselt poolt iga artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuskava või toetusmeetme eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

a)     halduskaristuste identifitseerimine iga lõikes 3 osutatud toetuskava või toetusmeetme ja asjaomase isiku jaoks lõikes 4 esitatud loetelust ja lõigetes 5 ja 5a sätestatud piirides ning seoses liikmesriikide kehtestatava konkreetse määraga, sealhulgas mittekvantifitseeritavatel täitmata jätmise juhtudel;

b)     lõike 2 punktis f osutatud juhtumid, mil halduskaristusi ei kohaldata.

7.          Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud menetlus- ja tehnilised eeskirjad, et ühtlustada käesoleva artikli rakendamine seoses järgmisega:

a)     kõnealuste halduskaristuste kohaldamine ja arvutamine;

b)     üksikasjalikud eeskirjad lõike 2 punktis e osutatud kergemat laadi täitmata jätmise kindlaksmääramiseks;

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 78

Rakendamisvolitused

Komisjon kehtestab rakendusaktidega järgneva:

a)          artikli 70 kohase elektroonilise andmebaasi põhijooned, tehnilised eeskirjad ja kvaliteedinõuded;

▌

b)          eeskirjad artikli 73 kohaste toetuse- ja maksetaotluste kohta ning toetusõiguste taotluste kohta, sealhulgas taotluste esitamise lõppkuupäev, nõuded taotlustes märgitavate miinimumandmete kohta, toetusetaotluste muutmise või tühistamise sätted, toetusetaotluse esitamise nõudest vabastamine ning sätted, mis lubavad liikmesriigil kohaldada lihtsustatud menetlust või parandada ilmselgeid vigu;

c)          eeskirjad kontrolli teostamise kohta, et kontrollida kohustuste täitmist ning toetuse- või maksetaotluses esitatud teabe õigsust ja täielikkust, sealhulgas eeskirjad kohapealsete kontrollide lubatavate mõõtmishälvete kohta;

d)          tehnilised kirjeldused käesoleva peatüki ühetaoliseks rakendamiseks;

e)          eeskirjad seoses põllumajanduslike majapidamiste üleandmisega, millega kaasneb ka sellise kohustuse üleandmine, mis tuleb veel täita seoses asjaomase toetuse saamise tingimustega;

f)           artiklis 76 osutatud ettemaksete tegemise eeskirjad.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ▌.

III peatükk

Tehingute kontrollimine

Artikkel 79

Reguleerimisala ja mõisted

1.          Käesolevas peatükis sätestatakse erieeskirjad seoses EAGFi rahastamissüsteemiga otseselt või kaudselt seotud makseid sooritavate või saavate üksuste või nende esindajate ▌ („ettevõtjad”) äridokumentide kontrollimisega selleks, et teha kindlaks, kas EAGFi rahastamissüsteemi kuuluvad tehingud on tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt.

2.          Käesolevat peatükki ei kohaldata käesoleva jaotise II peatükis osutatud ühtse süsteemiga hõlmatud meetmete suhtes. Selleks et reageerida põllumajandusalaste õigusaktide muutmisele ja tagada käesolevas peatükis kehtestatud järelkontrolli süsteemi tõhusus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse loetelu meetmetest, mille suhtes ei ole nende ülesehituse ja kontrollinõuete tõttu sobilik kohaldada täiendavat järelkontrolli äridokumentide kontrollimise teel ning mille suhtes sellist käesoleva peatüki kohast kontrolli ei kohaldata.

3.          Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      „äridokument” – kõik ettevõtja majandustegevusega seotud raamatupidamis- ja muud registrid, maksedokumendid, tõendavad dokumendid, raamatupidamisdokumendid, andmed toodangu ja kvaliteedi kohta, kirjavahetus ning äriandmestik igas vormis, sealhulgas elektrooniliselt salvestatud andmed, niivõrd kuivõrd need dokumendid või andmed on otseselt või kaudselt seotud lõikes 1 osutatud tehingutega;

b)     „kolmas isik” – füüsiline või juriidiline isik, kes on otseselt või kaudselt seotud EAGFi rahastamissüsteemi raames tehtud tehingutega.

Artikkel 80

Liikmesriikide tehtav kontroll

1.          Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt ettevõtjate äridokumente, võttes arvesse kontrollitavate tehingute laadi. Liikmesriigid tagavad, et kontrollitavate ettevõtjate valik tagaks eeskirjade eiramise vältimiseks ja avastamiseks võetud meetmete tõhususe. Valikut tehes võetakse muu hulgas arvesse ettevõtjate majanduslikku tähtsust kõnealuses süsteemis ja muid riskitegureid.

2.          Vajalikel juhtudel laieneb lõikes 1 sätestatud kontrollimine ettevõtjatega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning artiklis 81 sätestatud eesmärkide saavutamisest lähtuvalt ka teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

3.          Käesoleva peatüki kohane kontrollimine ei piira artiklite 49 ja 50 kohaselt teostatavaid kontrolle.

Artikkel 81

Kontrolli eesmärgid

1.          Kontrollitavate põhiandmete õigsust kontrollitakse riskiastmele vastava arvu ristkontrollidega, mis sisaldavad vajaduse korral kolmandate isikute äridokumentide kontrolli, mis hõlmab järgnevat:

a)      tarnijate, klientide, veoettevõtjate ning muude kolmandate isikute äridokumentide võrdlemine;

b)     vajaduse korral varude koguse ja laadi füüsiline kontroll;

c)      EAGFi rahastamissüsteemi raames teostatud tehingutele eelnevate või neist tulenevate finantsvoogude võrdlemine raamatupidamisdokumentidega ning

d)     raamatupidamise või raha liikumist käsitlevate dokumentide kontrollid, mis näitavad, et dokumendid, mis on makseasutuste valduses toetusesaajale makstud toetuse põhjendusena, on kontrolli ajal täpsed.

2.          Eelkõige siis, kui ettevõtjad peavad liidu või riiklike normide kohaselt pidama varude kohta eraldi raamatupidamisregistrit, kuulub asjakohastel juhtudel kontrollimisse võrdlus äridokumentidega ja vajaduse korral varu tegeliku suurusega.

3.          Kontrollitavate tehingute valikul võetakse täiel määral arvesse riskiastet.

Artikkel 82

Juurdepääs äridokumentidele

1.          Ettevõtte eest vastutavad isikud või kolmandad isikud tagavad, et kõik äridokumendid ja lisateave esitatakse kontrollimise eest vastutavatele ametnikele või selleks volitatud isikutele. Elektrooniliselt salvestatud andmed esitatakse asjakohasel andmekandjal.

2.          Kontrollimise eest vastutavad ametnikud või selleks volitatud isikud võivad nõuda, et neile esitataks väljavõtted või koopiad lõikes 1 osutatud dokumentidest.

3.          Kui käesoleva peatüki kohaselt läbiviidava kontrolli ajal selgub, et ettevõtja äridokumendid ei ole kontrollimiseks piisavad, antakse ettevõtjale korraldus koostada selliseid dokumente edaspidi vastavalt kontrollimise eest vastutava liikmesriigi nõuetele, ilma et see piiraks muudes asjaomast sektorit käsitlevates määrustes sätestatud kohustuste täitmist.

Liikmesriigid määravad kindlaks kuupäevad, millest alates tuleb sellised dokumendid koostada.

Kui kõik käesoleva peatüki kohase kontrolli läbiviimiseks vajalikud äridokumendid või osa neist asuvad samasse kontserni, ühingusse või ettevõtjate ühendusse kuuluvas ettevõttes, mida juhitakse kontrollitava ettevõtjaga ühistel alustel, olenemata sellest, kas kõnealune ettevõtja asub liidu territooriumil või väljaspool seda, esitab ettevõtja kõnealused äridokumendid kontrolli eest vastutavatele ametnikele kontrolli läbiviimise eest vastutava liikmesriigi määratud ajal ja kohas.

4.          Liikmesriigid tagavad, et kontrollimise eest vastutavatel ametnikel on õigus äridokumente ära võtta või lasta neid ära võtta. Kõnealust õigust tuleb kasutada asjakohaseid riiklikke norme järgides ning seejuures ei tohi mõjutada dokumentide äravõtmist käsitlevate kriminaalmenetlusi reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

Artikkel 83

Vastastikune abi

1.          Liikmesriigid abistavad üksteist käesolevas peatükis sätestatud kontrollide läbiviimisel järgmistel juhtudel:

a)      kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus kõnealune makse on tehtud ja/või laekunud või kus kõnealune makse oleks pidanud tehtama ja/või laekuma;

b)     kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus asuvad kontrolliks vajalikud dokumendid ja andmed.

Komisjon võib kooskõlastada ühismeetmed, mis hõlmavad kahe või enama liikmesriigi vastastikust abi.

2.          Makse sooritamise EAGFi eelarveaastale järgneva esimese kolme kuu jooksul saadavad liikmesriigid komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis.

3.          Kui teises liikmesriigis nõutakse lisateavet ettevõtja kontrollimise osana vastavalt artiklile 80, ja eriti ristkontrollide osana vastavalt artiklile 81, võib teha konkreetseid kontrollitaotlusi, milles märgitakse taotluse põhjus. Komisjonile saadetakse selliste konkreetsete taotluste kohta ülevaade kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu. Komisjon võib nõuda iga üksiktaotluse koopiat.

Kontrollitaotlus rahuldatakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist; kontrolli tulemustest teatatakse viivitamata taotluse esitanud liikmesriigile ja komisjonile. Komisjonile teatamine toimub kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu.

Artikkel 84

Programmid

1.          Liikmesriigid koostavad järgmisel kontrolliperioodil artikli 80 kohaselt teostatavate kontrollide programmid.

2.          Liikmesriigid saadavad komisjonile enne iga aasta 15. aprilli lõikes 1 osutatud programmi ning täpsustavad:

a)      kontrollitavate ettevõtjate arvu ja nende jagunemise sektorite lõikes lähtuvalt asjaomastest summadest;

b)     programmi koostamisel arvesse võetud kriteeriumid.

3.          Kui komisjon ei ole kaheksa nädala jooksul oma märkusi edastanud, rakendavad liikmesriigid enda kehtestatud ja komisjonile edastatud programme.

4.          Lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis programmis tehtavate liikmesriikide muudatuste suhtes.

5.          Komisjon võib mis tahes etapis taotleda, et liikmesriik hõlmaks programmiga teatavat liiki ettevõtjaid.

6.          Ettevõtjaid, kelle laekumiste või maksete summa oli väiksem kui 40 000 eurot, kontrollitakse käesoleva peatüki kohaselt ainult konkreetsete põhjuste korral, millest liikmesriigid peavad teatama oma lõikes 1 osutatud aastaprogrammis või millest teatab komisjon selle programmi muutmise taotluses. Majanduse arengu arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte 40 000 euro suuruse määra muutmise kohta.

Artikkel 85

Eriasutused

1.          Igas liikmesriigis vastutab käesoleva peatüki kohaldamise järelevalve eest eriasutus. Kõnealused asutused vastutatavad eelkõige järgneva eest:

a)      käesolevas peatükis sätestatud kontrolli teostamine kõnealusele eriasutusele otseselt alluvate ametnike poolt või

b)     muude asutuste ametnike teostatava kontrolli koordineerimine ja üldine järelevalve.

Liikmesriigid võivad ka sätestada, et käesoleva peatükiga ettenähtud kontrollid jaotatakse eriasutuste ja muude riiklike asutuste vahel tingimusel, et eriasutus vastutab kontrolli koordineerimise eest.

2.          Käesoleva peatüki kohaldamise eest vastutav(ad) asutus(ed) peab (peavad) olema organisatoorselt sõltumatu(d) asutustest või asutuste allüksustest, kes vastutavad maksete ja kontrolli teostamise eest enne makse sooritamist.

3.          Käesoleva peatüki nõuetekohaseks kohaldamiseks võtab lõikes 1 osutatud eriasutus kõik vajalikud meetmed ning asjaomane liikmesriik annab talle käesolevas peatükis osutatud ülesannete täitmiseks kõik vajalikud volitused.

4.          Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et karistada füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes ei täida käesolevast peatükist tulenevaid kohustusi.

Artikkel 86

Aruanded

1.          Liikmesriigid saadavad enne kontrolliperioodile järgnevat 1. jaanuari komisjonile üksikasjaliku aruande käesoleva peatüki kohaldamise kohta.

2.          Liikmesriigid ja komisjon vahetavad korrapäraselt arvamusi käesoleva peatüki kohaldamise kohta.

Artikkel 87

Juurdepääs teabele ja komisjoni kontrollid

1.          Asjakohaste riiklike õigusaktide kohaselt on komisjoni ametnikel juurdepääs kõigile käesoleva peatüki alusel korraldatud kontrolliks ettevalmistatud või sellest tulenevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, sealhulgas andmetöötlussüsteemides salvestatud andmetele. Kõnealused andmed esitatakse taotluse korral asjakohasel andmekandjal.

2.          Artiklis 80 osutatud kontrolle viivad läbi liikmesriikide ametnikud. Komisjoni ametnikud võivad kõnealustes kontrollides osaleda. Komisjoni ametnikud ei või ise kasutada riigi ametnikele antud kontrollimisvolitusi. Komisjoni ametnikel on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui liikmesriigi ametnikel.

3.          Artikli 83 kohaselt toimuvate kontrollide puhul võivad taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud osaleda taotluse saanud liikmesriigi nõusolekul taotluse saanud liikmesriigis toimuvas kontrollis ning neil on juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui taotluse saanud liikmesriigi ametnikel.

Taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud, kes osalevad taotluse saanud liikmesriigis toimuvates kontrollides, peavad igal ajal suutma tõendada, et nad täidavad oma ametiülesandeid. Kontrolle viivad alati läbi taotluse saanud liikmesriigi ametnikud.

4.          Kui kriminaalmenetlust käsitlevate riiklike normide alusel peavad teatavaid toiminguid tegema riiklike õigusaktide alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud, ei osale komisjoni ametnikud ega lõikes 3 osutatud liikmesriikide ametniku kõnealustes toimingutes, ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1073/99 ja (EÜ) nr 2185/96 sätteid. Igal juhul ei võta nad osa eelkõige kodude läbiotsimisest ega liikmesriigi kriminaalõiguse raames toimuvatest ametlikest ülekuulamistest. Neil on siiski juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.

Artikkel 88

Komisjoni volitused

▌

Komisjon võtab vajaduse korral rakendusaktidega vastu vajalikud sätted käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks liidus, eelkõige seoses järgmisega:

a)          artiklis 80 osutatud kontrolli teostamine seoses ettevõtjate valiku, kontrollimäära ja -kalendriga;

b)          äridokumentide säilitamine ning säilitatavate dokumentide või registreeritavate andmete liigid;

c)          artikli 83 lõikes 1 osutatud ühismeetmete elluviimine ja koordineerimine;

d)          üksikasjad ja nõuded, milles käsitletakse käesoleva peatükiga ettenähtud taotluste sisu, vormi ja esitusviisi, teadete sisu, vormi ja esitusviisi ning teabe esitamist ja vahetamist;

e)          käesoleva määrusega nõutud teabe avaldamise tingimused ja viisid ning erieeskirjad ja tingimused, mille kohaselt komisjon kõnealust teavet levitab või teeb selle kättesaadavaks liikmesriikide pädevatele asutustele;

f)           artiklis 85 osutatud eriasutuse ülesanded;

g)          artiklis 86 osutatud aruannete sisu.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IV peatükk

Muud kontrollisätted ja karistused

Artikkel 89

Turustuseeskirjadega seotud muud kontrollid ja karistused

1.          Liikmesriigid võtavad meetmeid selle tagamiseks, et määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] artikli 96 lõikes 1 osutatud tooteid, mis ei ole märgistatud kooskõlas kõnealuse määruse sätetega, ei turustata või need kõrvaldatakse turult.

2.          Ilma et see piiraks komisjoni vastuvõetavaid võimalikke erisätteid, tuleb määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] artikli 129 lõike 1 punktides a ja b nimetatud toodete liitu importimisel kontrollida, kas kõnealuse artikli lõike 1 tingimused on täidetud.

3.          Liikmesriigid teostavad riskianalüüsipõhist kontrolli, et teha kindlaks, kas määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] I lisas osutatud tooted vastavad määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] II osa II jaotise I peatüki I jaos sätestatud eeskirjadele, ning kohaldavad vajaduse korral halduskaristusi.

3a.        Ilma et see piiraks artikli 66 alusel vastu võetud veinisektorit käsitlevate õigusaktide kohaldamist, kohaldavad liikmesriigid veinisektorit käsitlevate liidu eeskirjade rikkumise korral proportsionaalseid, tõhusaid ja hoiatavaid halduskaristusi. Selliseid karistusi ei kohaldata artikli 66 lõike 2 punktides a–d nimetatud juhtudel ja kui täitmata jätmine on kergemat laadi.

4.          Liidu vahendite ning liidu veinide identiteedi, päritolu ja kvaliteedi kaitsmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga:

a)      isotoopide analüüside andmepanga loomine, mis aitaks liikmesriikide kogutud proovide põhjal avastada pettust; ▌

b)     eeskirjad kontrolliasutuste ja nende vastastikuse abi kohta;

c)      eeskirjad liikmesriikide tulemuste ühiskasutuse kohta.

▌

5.          Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu kõik meetmed, mis on vajalikud seoses järgnevaga:

a)     menetlused, mis on seotud liikmesriikide endi andmepankadega ja isotoopide analüüside andmepangaga, mis aitab avastada pettust;

b)     menetlused, mis on seotud kontrolliasutuste- ja organite vahelise koostöö ja abiga;

c)      seoses lõikes 3 osutatud kohustusega, eeskirjad turustusnormide täitmisega seotud kontrollimise läbiviimiseks, eeskirjad nõuete järgimise kontrollimise eest vastutavate asutuste kohta, samuti kontrolli sisu, sageduse ja turustusetapi kohta, mille suhtes kontrolli kohaldatakse.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 90

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ning kaitstud traditsiooniliste nimetustega seotud kontrollid

1.          Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lõpetada määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] osutatud kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja kaitstud traditsiooniliste nimetuste ebaseaduslik kasutamine.

2.          Liikmesriigid määravad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004[48] artiklis 4 sätestatud kriteeriumide kohaselt määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] 2. osa II jaotise I peatüki II jaos sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest vastutava pädeva asutuse ning tagavad, et igal kõnealuseid kohustusi järgival ettevõtjal on õigus olla kontrollisüsteemiga hõlmatud.

3.          Liidus tagatakse tootespetsifikaatide järgimise iga-aastane kontrollimine tootmisel ning veini müügiks ettevalmistamise ajal või järgselt kas lõikes 2 osutatud pädeva asutuse poolt või ühe või mitme kontrolliorgani poolt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses, kes tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 5 kehtestatud kriteeriumidega.

4.          Komisjon võtab rakendusaktidega vastu:

a)      teatised, mille liikmesriigid peavad esitama komisjonile;

b)     eeskirjad tootespetsifikaatide järgimise kontrollimise eest vastutava asutuse kohta, sealhulgas juhul, kui geograafiline piirkond on kolmas riik;

c)      liikmesriikide rakendatavad meetmed kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja kaitstud traditsiooniliste nimetuste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks;

d)     liikmesriikide tehtavad kontrollid, sealhulgas analüüsid.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ▌.

VI JAOTIS

NÕUETELE VASTAVUS

I peatükk

Reguleerimisala

Artikkel 91

Üldpõhimõte

1.          Kui artiklis 92 osutatud toetusesaaja ei täida artiklis 93 sätestatud nõuetele vastavuse eeskirju, määratakse talle halduskaristus.

2.          Lõikes 1 osutatud halduskaristust kohaldatakse ▌üksnes juhul, kui rikkumine on asjaomasele toetusesaajale vahetult omistatava tegevuse või tegevusetuse tagajärg;ja kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest lisatingimustest:

▌

a)     rikkumine seondub toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega; ▌

b)     rikkumine seondub toetusesaaja põllumajandusliku majapidamise maaga.

Kõnealust karistust ei kohaldata siiski metsaalade suhtes juhul, kui asjaomase ala ▌puhul ei ole taotletud toetust vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktile a ning artiklitele 31 ja 35.

3.          Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)     „põllumajanduslik majapidamine” – kõik artiklis 92 osutatud toetusesaaja juhitavad sama liikmesriigi territooriumil asuvad põllumajanduslikud tootmisüksused;

b)     „nõue” – iga üksik kohustuslik majandamisnõue, mis tuleneb antud õigusakti II lisas osutatud liidu õigusaktidest ja erineb sisuliselt sama õigusakti muudest nõuetest.

Artikkel 92

Asjaomased toetusesaajad

Artiklit 91 kohaldatakse toetusesaajate suhtes, kes saavad otsetoetuseid määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] kohaselt, makseid määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] artiklite 44 ja 45 kohaselt ning iga-aastaseid toetusi määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktide a ja b ning artiklite 29–32, 34 ja 35 kohaselt.

Artiklit 91 ei kohaldata siiski toetusesaajate suhtes, kes osalevad määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas. Kõnealuses artiklis sätestatud karistust ei kohaldata ka määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artikli 29 lõikes 9 osutatud toetuse suhtes.

Artikkel 93

Nõuetele vastavuse eeskirjad

1.          Nõuetele vastavuse eeskirjad on liidu õigusaktide kohased kohustuslikud majandamisnõuded ning riigi tasandil kehtestatavad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid, mis on loetletud II lisas ning seonduvad järgmiste valdkondadega:

a)      keskkond, kliimamuutused, maa hea põllumajandusseisund;

b)     rahva-, looma- ja taimetervis;

c)      loomade heaolu.

2.          II lisas osutatud kohustuslike majandamisnõuetega seonduvaid õigusakte kohaldatakse nende kehtivas versioonis ning direktiivide puhul liikmesriikide poolt rakendatutena.

▌

3.          Lisaks hõlmavad nõuetele vastavuse eeskirjad 2015. ja 2016. aasta puhul ka püsikarjamaa säilitamist. Liikmesriigid, kes olid liidu liikmed 1. jaanuaril 2004, tagavad, et maa, mis oli 2003. aasta pindalatoetuste taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäeval püsikarjamaa, säilitatakse püsikarjamaana kindlaksmääratud ulatuses. Liikmesriigid, kes said 2004. aastal liidu liikmeteks, tagavad, et maa, mis oli 1. mail 2004 püsikarjamaa, ka säilitatakse püsikarjamaana kindlaksmääratud piirides. Bulgaaria ja Rumeenia tagavad, et maa, mis oli 1. jaanuaril 2007 püsikarjamaa, säilitatakse püsikarjamaana kindlaksmääratud piirides. Horvaatia tagab, et maa, mis oli 1. juulil 2013 püsikarjamaa, säilitatakse püsikarjamaana kindlaksmääratud piirides.

Eelmist lõiku ei kohaldata metsastamiseks ettenähtud püsikarjamaa all olevate maade suhtes, tingimusel et selline metsastamine vastab keskkonnakaitsenõuetele, kui välja arvata jõulupuuistandused ja lühikese raieringiga kiirekasvulised puuliigid.

4.          Lõikes 3 osutatud elementide arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111, mis hõlmavad püsikarjamaa säilitamise eeskirju, eelkõige selle tagamiseks, et põllumajandustootjate tasandil võetakse meetmeid püsikarjamaa säilitamiseks, sealhulgas järgitavaid individuaalkohustusi, näiteks kohustust muuta alad püsikarjamaaks, kui tehakse kindlaks, et püsikarjamaa all oleva maa suhtarv väheneb.

Selle tagamiseks, et ühelt poolt liikmesriigid ja teised poolt üksikud põllumajandustootjad kohaldaksid nõuetekohaselt oma püsikarjamaa säilitamisega seotud kohustusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada tingimused ja meetodid säilitatava püsikarjamaa ja põllumajandusmaa suhtarvu kindlaksmääramiseks. ▌

Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel käsitatakse mõistet „püsikarjamaa” määruse (EÜ) nr 1120/2009 (esialgne versioon) artikli 2 lõike 1 punktis c toodud määratluses.

Artikkel 94

Liikmesriikide kohustused seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga

Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole II lisas kehtestatud.

Artikkel 95

Toetusesaajatele esitatav teave

Liikmesriigid edastavad, vajaduse korral elektrooniliste vahendite kaudu, asjaomastele toetusesaajatele põllumajandusettevõtte tasandil kohaldatavate nõuete ja standardite loetelu ning sellekohase selge ja täpse teabe.

II peatükk

Nõuetele vastavusega seotud kontrollisüsteem ja halduskaristused

Artikkel 96

Nõuetele vastavuse kontrollid

1.          Liikmesriigid kasutavad vajaduse korral V jaotise II peatükis sätestatud ühtset süsteemi ning eelkõige artikli 69 lõike 1 puntides a, b, d, e ja f osutatud süsteemiosasid.

Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid haldus- ja kontrollisüsteeme, et tagada nõuetele vastavuse eeskirjade täitmine.

Kõnealused süsteemid ning eelkõige nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiivi 2008/71/EÜ (sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta)[49] ning määruste (EÜ) nr 1760/2000 ja (EÜ) nr 21/2004 kohaselt loodud loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem peavad olema kooskõlas käesoleva määruse V jaotise II peatükis osutatud ühtse süsteemiga.

2.          Nõuetest, standarditest, õigusaktidest või nõuetele vastavuse valdkondadest olenevalt võivad liikmesriigid otsustada teha halduskontrolli, eelkõige kontrolli, mis on juba ette nähtud asjaomase nõude, standardi, õigusakti või nõuetele vastavuse valdkonna puhul kohaldatavate kontrollisüsteemidega.

3.          Liikmesriigid teostavad kohapealseid kontrolle, et teha kindlaks, kas toetusesaaja täidab käesolevas jaotises sätestatud kohustusi.

4.          Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad kontrollide läbiviimise kohta käesolevas jaotises osutatud kohustuste täitmise kontrollimiseks, samuti eeskirjad, millega lubatakse riskianalüüsi puhul arvesse võtta järgmisi tegureid:

a)     põllumajandustootjate osalemine käesoleva määruse III jaotises sätestatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemis;

b)     põllumajandustootjate osalemine sertifitseerimissüsteemis, kui see hõlmab asjaomaseid nõudeid ja standardeid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 97

Halduskaristuse kohaldamine

1.          Artiklis 91 sätestatud halduskaristust kohaldatakse, kui nõuetele vastavuse eeskirju on mis tahes ajal teatava kalendriaasta ( ▌ „asjaomane kalendriaasta”) kestel rikutud ja kõnealune rikkumine on vahetult omistatav asjaomasel kalendriaastal toetuse- või maksetaotluse esitanud toetusesaajale.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis toetusesaajate suhtes, kelle puhul tuvastatakse nõuetele vastavuse eeskirjade rikkumine mis tahes ajal kolme aasta jooksul alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb kalendriaastale, mil tehti esimene makse ümberkorraldamise ja muutmise toetusprogrammide alusel või mis tahes ajal ühe aasta jooksul alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb kalendriaastale, mil tehti makse määruses (EL) nr [ühine turukorraldus] osutatud toorelt koristamise toetusprogrammide alusel ( ▌ „asjaomased aastad ▌”).

2.          Juhtudel kui asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel aastatel on maa üle antud, kohaldatakse lõiget 1 ka juhul, kui kõnealune rikkumine on sellise tegevuse või tegevusetuse tagajärg, mis on vahetult omistatav isikule, kellele põllumajandusmaa üle anti või kes selle üle andis. Kui isik, kellele tegevus või tegevusetus on vahetult omistatav, on asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel aastatel esitanud toetuse- või maksetaotluse, kohaldatakse halduskaristust erandina artiklis 92 osutatud ning kõnealusele isikule tehtud või tehtavate maksete kogusummade alusel.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „üleandmine” mis tahes liiki tehingut, mille tulemusel põllumajandusmaa lakkab olemast üleandja kasutuses.

3.          Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada halduskaristust toetusesaaja ja kalendriaasta kohta vastavalt artikli 101 kohaselt vastuvõetavatele eeskirjadele, kui karistuse summa on kuni 100 eurot.

Kui liikmesriik otsustab kasutada esimeses lõigus sätestatud võimalust, võtab pädev asutus järgneval aastal toetusesaajate valimi puhul vajalikud meetmed, et kontrollida, kas toetusesaaja on asjaomase tuvastatud rikkumise heastanud. Toetusesaajat teavitatakse avastatud rikkumistest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest.

4.          Halduskaristus ei mõjuta selliste maksete seaduslikkust ja korrektsust, mille suhtes kohaldatakse vähendamist või väljaarvamist.

Artikkel 98

Halduskaristuse kohaldamine Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias

Bulgaaria ja Rumeenia puhul kohaldatakse artiklis 91 osutatud halduskaristusi hiljemalt 1. jaanuarist 2016 seoses II lisas osutatud kohustuslike majandamisnõuetega loomade heaolu valdkonnas.

Horvaatia puhul kohaldatakse artiklis 91 osutatud karistusi seoses II lisas osutatud kohustuslike majandamisnõuetega (statutory management requirements – SMR) vastavalt järgmisele ajakavale:

a)          alates 1. jaanuarist 2014 SMR 1–3 ja SMR 6–8 puhul;

b)          alates 1. jaanuarist 2016 SMR 4, 5, 9 ja 10 puhul;

c)          alates 1. jaanuarist 2018 SMR 11–13 puhul.

Artikkel 99

Halduskaristuse arvutamine

1.          Artiklis 91 sätestatud halduskaristust kohaldatakse, vähendades artiklis 92 loetletud ning kõnealusele toetusesaajale seoses toetusetaotlusega, mis ta on esitanud või esitab rikkumise tuvastamise kalendriaasta jooksul tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.

Vastavate vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamiseks võetakse arvesse tuvastatud rikkumiste tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust ning lõigetes 2–4 sätestatud kriteeriume.

2.          Hooletusest tingitud rikkumise korral ei ole vähendamine suurem kui 5 % ja korduvuse korral ei ole vähendamine suurem kui 15 %.

Liikmesriigid võivad kehtestada varajase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse selliste rikkumiste puhul, mille kergemate tagajärgede, ulatuse ja kestuse tõttu ei järgne nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist. Kui liikmesriik otsustab seda võimalust kasutada, saadab pädev asutus varajase hoiatuse toetusesaajale, teavitades teda avastatud rikkumisest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest. Kui sellele järgneva kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rikkumisega seoses ei ole parandusmeetmeid võetud, kohaldatakse tagasiulatuvalt esimese lõigu kohast vähendamist.

Rikkumiste puhul, mis kujutavad otsest ohtu rahva- või loomatervisele, kohaldatakse siiski alati toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist.

Liikmesriigid võivad anda eelisjuurdepääsu põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile nendele toetusesaajatele, kes on saanud varajase hoiatuse esmakordselt.

3.          Tahtliku rikkumise korral ei tohi vähendamine olla põhimõtteliselt alla 20 % ning ülemmääraks võib olla täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast ning seda võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.

4.          Mingil juhul ei ole vähendamiste või väljaarvamiste kogusumma ühel kalendriaastal suurem kui lõike 1 esimeses lõigus osutatud kogusumma.

Artikkel 100

Nõuetele vastavuse kohaldamisest tulenevad summad

Liikmesriigid võivad endale jätta 25 % artiklis 99 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.

Artikkel 101

Komisjoni volitused seoses halduskaristuste kohaldamise ja arvutamisega

1.          Selleks et vahendite nõuetekohane jaotamine oleks toetuskõlblikele toetusesaajatele tagatud ning et nõuetele vastavus oleks tagatud tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, antakse komisjonile volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks kooskõlas artikliga 111:

a)     selleks, et kehtestada ühtlustatud alus artiklis 99 osutatud nõuetele vastavusest tulenevate halduskaristuste arvutamiseks, võttes arvesse finantsdistsipliinist tulenevaid vähendamisi;

b)     tingimuste kohta, mis käsitlevad nõuetele vastavusest tulenevate halduskaristuste arvutamist ja kohaldamist, sealhulgas rikkumise korral, mis on vahetult omistatav asjaomasele toetusesaajale.

2.          Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud menetlus- ja tehnilised eeskirjad artiklites 97–99 osutatud halduskaristuste arvutamiseks ja kohaldamiseks, sealhulgas isikute rühmadest koosnevate toetusesaajate suhtes määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artiklite 29 ja 30 kohaselt.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

VII JAOTIS

ÜLDSÄTTED

I peatükk

Teavitamine

Artikkel 102

Teabevahetus

1.          Lisaks sektoripõhiste määrustega sätestatule edastavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe ning järgmised deklaratsioonid ja dokumendid:

a)      akrediteeritud makseasutuste ja akrediteeritud koordineerivate asutuste puhul:

i)      nende akrediteerimisdokument;

ii)      nende ülesanded (akrediteeritud makseasutus või akrediteeritud koordineeriv asutus);

iii)     vajaduse korral nende akrediteerimise tühistamine.

b)     sertifitseerimisasutuste puhul:

i)      nende nimi;

ii)      nende aadressid ▌;

c)      EAGFi ja EAFRD rahastatud tegevustega seotud meetmete puhul:

i)      akrediteeritud makseasutuse või koordineeriva asutuse allkirjastatud kuludeklaratsioonid, mis kehtivad ka maksetaotlustena ja millele on lisatud nõutud teave;

ii)      EAGFi puhul nende finantsvajaduste prognoosid ja EAFRD puhul aasta jooksul esitatavate kuluprognooside ajakohastatud versioonid ja järgneva eelarveaasta kuluprognoosid;

▌

iv)     vahendite haldaja kinnitus ▌ ja akrediteeritud makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded;

v)     iga-aastane kokkuvõtte kõigi selliste auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, mis on teostatud vastavalt kavale ning sektoripõhistes eeskirjades sätestatud üksikasjalikele sätetele.

Akrediteeritud makseasutuste EAFRD kuludega seotud raamatupidamise aastaaruanded esitatakse iga programmi tasandil.

2.          Liikmesriigid teavitavad komisjoni üksikasjalikult meetmetest, mis on võetud artiklis 94 osutatud hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi rakendamiseks ning III jaotises osutatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi üksikasjadest.

3.          Liikmesriigid teavitavad komisjoni korrapäraselt V jaotise II peatükis osutatud ühtse süsteemi kohaldamisest. Komisjon korraldab liikmesriikidega selleteemalisi arvamustevahetusi.

Artikkel 103

Konfidentsiaalsus

1.          Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kohaselt rakendatavate kontrollimeetmete ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames edastatud või saadud teabe konfidentsiaalsus.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse ▌ määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96[50] artiklis 8 sätestatud eeskirju.

2.          Ilma et see piiraks kohtumenetlusi käsitlevate riiklike normide kohaldamist, kehtib V jaotise III peatükis sätestatud kontrollimise käigus kogutud teabe suhtes ametisaladuse kaitse põhimõte. Kõnealust teavet tohib edastada ainult isikutele, kes tulenevalt oma kohustustest liikmesriikides või liidu institutsioonides peavad kõnealuste kohustuse täitmiseks olema sellest teadlikud.

Artikkel 104

Komisjoni volitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu eeskirju seoses järgnevaga:

a)          komisjonile edastatavate või talle kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm, sisu, perioodilisus, tähtajad ja tingimused:

i)       kuludeklaratsioonid ja -prognoosid, samuti nende ajakohastatud versioonid, kaasa arvatud sihtotstarbelised tulud;

ii)      vahendite haldaja kinnitus ▌ ja makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded, samuti kõigi teostatud auditite ja kontrollide kättesaadavad tulemused;

iii)     raamatupidamisaruannete sertifitseerimisaruanded;

iv)     akrediteeritud makseasutuste, koordineerivate asutuste ja sertifitseerimisasutuste identifitseerimisandmed;

v)      EAGFi ja EAFRD rahastatavate kulude arvessevõtmise ja maksmise kord;

vi)     liikmesriikide poolt maaelu arengu tegevuse ja programmide raames läbi viidud finantskohandusi käsitlevad teated ning liikmesriikide kokkuvõtvad aruanded eeskirjade eiramise tagajärjel algatatud sissenõudmismenetluste seisust;

vii)    artikli 60 kohaldamisel võetud meetmeid käsitlev teave;

b)          teabe ja dokumentide komisjoni ja liikmesriikide vahel vahetamise kord, samuti infosüsteemide rakendamine, sealhulgas kõnealuste süsteemidega töödeldavate andmete liik, vorm ja sisu ning nende säilitamise eeskirjad;

c)          liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave ja statistika ning esitatavad dokumendid ja aruanded, samuti teavitamise tähtajad ja meetodid.

Nimetatud rakendusaktid ▌ võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK

Euro kasutamine

Artikkel 105

Üldpõhimõtted

1.          Summad, mis on esitatud komisjoni otsustes maaelu arengu programmide vastu võtmise kohta, komisjoni kulukohustuste ja maksete summad ning tõendatud või kinnitatud kulude summad ning liikmesriikide kuludeklaratsioonide summad väljendatakse ja makstakse eurodes.

2.          Põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides kehtestatud hinnad ja summad väljendatakse eurodes.

Euro kasutusele võtnud liikmesriikides tasutakse või nõutakse need sisse eurodes ning liikmesriikides, mis ei ole eurot kasutusel võetud, omavääringus.

Artikkel 106

Vahetuskurss ja rakendusjuht

1.          Artikli 105 lõikes 2 osutatud hinnad ja summad konverteeritakse liikmesriikides, mis ei ole eurot kasutusele võetud, omavääringusse vahetuskursi abil.

2.          Vahetuskursi rakendusjuhuks on:

a)      kaubavahetuses kolmandate riikidega sissenõutavate või tasutavate summade puhul impordi või ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmine;

b)     kõigil muudel juhtudel asjaolu, millega saavutatakse tehingu majanduslik eesmärk.

3.          Kui määrusega (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] ettenähtud otsetoetus makstakse toetusesaajale muus vääringus kui euro, konverteerivad liikmesriigid eurodes väljendatud toetusesumma omavääringusse, võttes aluseks kõige uuema vahetuskursi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle aasta 1. oktoobrit, mille jaoks toetust antakse.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada konverteerimine teostada Euroopa Keskpanga kehtestatud keskmise vahetuskursi alusel ühe kuu jooksul enne selle aasta 1. oktoobrit, mille jaoks toetust antakse. Selle võimaluse valinud liikmesriigid kehtestavad ja avaldavad kõnealuse keskmise vahetuskursi enne kõnealuse aasta 1. detsembrit.

4.          Mis puutub EAGFi, siis kuludeklaratsioone koostades kohaldavad liikmesriigid, mis ei ole eurot kasutusele võtnud, sama vahetuskurssi, mida nad kasutasid toetusesaajatele maksete tegemiseks või tulu saamiseks, järgides käesoleva peatüki sätteid.

5.          Lõikes 2 osutatud rakendusjuhu täpsustamiseks või kehtestamiseks turukorraldusest või kõnealusest summast tulenevatel põhjustel on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, milles käsitletakse kõnealuseid rakendusjuhte ja kasutatavat vahetuskurssi. Konkreetse rakendusjuhu määramisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

a)      vahetuskursi kohanduste tegelik kohaldatavus niipea kui võimalik;

b)     turukorralduse alusel sooritatud analoogsete tehingute rakendusjuhtude sarnasus;

c)      turukorraldusega seotud erinevate hindade ja summade rakendusjuhtude ühtsus;

d)     sobivate vahetuskursside kohaldamise kontrolli otstarbekus ja tõhusus.

6.          Selleks et ära hoida seda, et liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kohaldavad eri vahetuskursse ühelt poolt saadud tulu ja toetusesaajatele makstud toetuse kirjendamisel muus vääringus kui euros ning teiselt poolt makseasutuse poolt kuludeklaratsioonide koostamisel, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, milles käsitletakse vahetuskurssi, mida kohaldatakse makseasutuse raamatupidamises kuludeklaratsioonide koostamisel ja riikliku ladustamise toimingute registreerimisel.

Artikkel 107

Kaitsemeetmed ja erandid

1.          Komisjon võib rakendusaktidega võtta meetmeid, et kaitsta liidu õigusaktide kohaldamist, kui omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad võivad seda ohustada. Kõnealused meetmed võivad vajaduse korral kehtivatest eeskirjadest kõrvale kalduda üksnes ajavahemikuks, mis on rangelt vajalik.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriike teavitatakse viivitamata esimeses lõigus osutatud meetmetest.

2.          Kui omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad võivad ohustada liidu õigusaktide kohaldamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, mis kalduvad käesolevast jaost kõrvale eelkõige järgmistel juhtudel:

a)      kui riik kasutab ebaharilikke valuutavahetusvõtteid, näiteks erinevaid vahetuskursse, või rakendab vahetuslepinguid;

b)     kui mõne riigi omavääring ei ole ametlikul valuutabörsil noteeritud või kui sellise omavääringu muutused võiksid põhjustada kaubandusmoonutusi.

Artikkel 108

Euro kasutamine euroalaväliste liikmesriikide poolt

1.          Kui liikmesriik, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, otsustab tasuda põllumajandusalastest sektoripõhistest õigusaktidest tulenevaid kulusid eurodes, mitte omavääringus, võtab kõnealune liikmesriik meetmeid selle tagamiseks, et euro kasutamine ei tooks kaasa süstemaatilisi eeliseid võrreldes omavääringu kasutamisega.

2.          Liikmesriik teatab komisjonile kavandatud meetmetest enne nende jõustumist. Kõnealused meetmed ei või jõustuda enne, kui komisjon on teatanud oma nõusolekust.

III PEATÜKK

Aruanne ja hindamine

Artikkel 109

Iga-aastane finantsaruanne

Igale eelarveaastale järgneva aasta septembri lõpuks koostab komisjon finantsaruande EAGFi ja EAFRD juhtimise kohta möödunud eelarveaasta jooksul ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 110

ÜPP järelevalve ja hindamine

1.          ÜPP tulemuslikkuse mõõtmiseks kehtestatakse ühine järelevalve- ja hindamisraamistik, mis eelkõige seondub järgmisega:

a)     määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused ▌] sätestatud otsetoetused;

b)     määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] sätestatud turumeetmed;

c)      määruses (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] sätestatud maaelu arengu meetmed ja

d)     käesoleva määruse sätted.

Komisjon teostab kõnealuste poliitikameetmete üle järelevalvet liikmesriikide aruandluse põhjal kooskõlas nimetatud määrustes sätestatud eeskirjadega. Komisjon kehtestab mitmeaastase hindamiskava, mis hõlmab konkreetsete vahendite perioodilist hindamist, mida korraldab komisjon.

Tulemuslikkuse tõhusa mõõtmise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse raamistiku sisu ja ülesehituse kohta.

2.          Lõikes 1 osutatud ÜPP meetmete tulemuslikkust hinnatakse seoses järgmiste eesmärkidega:

a)      elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandustulule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;

b)     loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaasidele, elurikkusele, pinnasele ja veele;

c)      tasakaalustatud territoriaalne areng – keskendutakse maaelu arengule, majanduskasvule ja vaesusele maapiirkondades.

Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks esimeses lõigus osutatud eesmärkidega seotud näitajad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nimetatud näitajad on seotud poliitika struktuuri ja eesmärkidega ning võimaldavad hinnata poliitika edusamme, tulemuslikkust ja tõhusust võrreldes seatud eesmärkidega.

3.          Järelevalve- ja hindamisraamistik kajastab ÜPP struktuuri järgmiselt:

a)     Määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] sätestatud otsetoetuste, määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] sätestatud turumeetmete ja käesoleva määruse sätetega seoses teostab komisjon nimetatud vahendite järelevalvet liikmesriikide aruandluse põhjal kooskõlas nimetatud määrustes sätestatud eeskirjadega. Komisjon kehtestab mitmeaastase hindamiskava, mis hõlmab konkreetsete vahendite perioodilist hindamist, mida viiakse läbi komisjoni vastutusel. Hindamised viiakse läbi õigeaegselt ja nende läbiviijad on sõltumatud hindajad.

b)     Maaelu arengu valdkonnas toimunud poliitilise sekkumise mõju järelevalvet teostatakse ja hindamine viiakse läbi vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artiklitele 74–86.

Komisjon tagab, et kõigi lõikes 1 osutatud ÜPP vahendite koondmõju mõõdetakse ja hinnatakse lähtuvalt lõikes 2 osutatud ühistest eesmärkidest. ÜPP tulemuslikkust ühiste eesmärkide saavutamise seisukohast mõõdetakse ja hinnatakse ühiste mõjunäitajate alusel ning ühiste eesmärkide aluseks olevate konkreetsete eesmärkide tulemuslikkust tulemusnäitajate alusel. Komisjon koostab ÜPP hindamisel, sealhulgas maaelu arengu programmide hindamisel ning samuti muudest asjakohastest andmeallikatest saadud tõendite põhjal aruanded kõigi ÜPP vahendite koondtulemuslikkuse mõõtmise ja hindamise kohta.

4.          Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik asjaomaste meetmete järelevalveks ja hindamiseks. Selline teave põhineb nii palju kui võimalik usaldusväärsetel andmeallikatel, nagu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (Farm Accountancy Data Network) ja Eurostat.

Komisjon võtab arvesse andmevajadust ja sünergiat võimalike andmeallikate vahel, eelkõige nende kasutust vajaduse korral statistilistel eesmärkidel.

Võttes arvesse vajadust vältida põhjendamatut halduskoormust, võtab komisjon rakendusaktidega vastu eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe, samuti andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5.          Hiljemalt 31. detsembriks 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esialgse aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, sealhulgas ÜPP tulemuslikkuse esimeste tulemuste kohta. Teine aruanne, mis sisaldab hinnangut ÜPP tulemuslikkuse kohta, esitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2021.

IV peatükk

Läbipaistvus

Artikkel 110a

Toetusesaajate nimede avaldamine

1.          Liikmesriigid tagavad EAGFi ja EAFRD toetusesaajate andmete iga-aastase tagantjärele avaldamise. Avaldatakse järgmine teave:

a)   ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 110b esimest lõiget, toetusesaaja nimi:

i)      ees- ja perekonnanimi, kui toetusesaajad on füüsilised isikud;

ii)     täielik ametlik registreeritud nimi, kui toetusesaaja on juriidiline isik, kellel on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt autonoomne staatus;

iii)   täielik ametlik registreeritud või muul viisil ametlikult tunnustatud nimi, kui toetusesaaja on iseseisva õigusvõimeta juriidiliste isikute ühendus;

b)   omavalitsusüksus, kus toetusesaaja elab või on registreeritud, ning võimaluse korral sihtnumber või selle osa, et omavalitsusüksust kindlaks teha;

c)   iga EAGFist ja EAFRDst rahastatud meetme puhul vastav toetussumma, mille toetusesaaja on saanud asjaomasel eelarveaastal;

d)   EAGFist või EAFRDst rahastatud meetme liik ja kirjeldus ning fond, millest punktis c osutatud toetus saadi.

Esimeses lõigus osutatud teave avaldatakse igas liikmesriigis konkreetsel veebisaidil. Kõnealune teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest.

2.          Seoses toetustega, mis vastavad EAFRDst rahastatud meetmetele, nagu on osutatud lõike 1 esimese lõigu punktis c, avaldatakse summad, mis vastavad riikliku toetuse kogusummale, sealhulgas nii liidu kui ka riiklikule toetusmäärale.

Artikkel 110b

Lävend

Liikmesriigid ei avalda käesoleva määruse artikli 110a lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud toetusesaaja nime järgmistel juhtudel:

a)          kui liikmesriigid kehtestavad määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises sätestatud väikepõllumajandustootjate kava, mille kohaselt toetusesaaja poolt ühe aasta jooksul saadud toetussumma on võrdne liikmesriigi poolt vastavalt kõnealuse määruse artikli 49 lõike 1 teises lõigus või artikli 49 lõike 2 teises lõigus osutatud summaga või on sellest väiksem;

b)          kui liikmesriigid ei kehtesta määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises sätestatud väikepõllumajandustootjate kava, mille puhul toetusesaaja poolt ühe aasta jooksul saadud toetussumma on 1250 eurot või sellest väiksem.

Esimese lõigu punktis a hõlmatud juhul avaldab komisjon artikli 110d alusel vastu võetud eeskirjade kohaselt toetussummad, mille liikmesriik on kehtestanud vastavalt määruse (EÜ) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklile 49 ja millest ta on komisjoni nimetatud määruse kohaselt teavitanud.

Käesoleva artikli esimese lõigu kohaldamisel avaldavad liikmesriigid artikli 110a lõike 1 esimese lõigu punktides b, c ja d osutatud teabe ning toetusesaaja on identifitseeritav koodi järgi. Liikmesriigi otsustavad kõnealuse koodi vormi üle.

Artikkel 110c

Teave toetusesaajate kohta

Liikmesriigid teavitavad toetusesaajaid sellest, et nende andmed avaldatakse artikli 110a kohaselt ning et liidu finantshuvide tagamise eesmärgil võivad liidu ja liikmesriikide auditeerimis- ja uurimisorganid nende isikuandmeid töödelda.

Direktiivi 95/46/EÜ nõuete kohaselt teavitavad liikmesriigid toetusesaajaid seoses isikuandmetega andmekaitse eeskirjade kohastest õigustest ning kõnealuste õiguste kasutamisel kohaldatavast korrast.

Artikkel 110d

Komisjoni volitused

Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju seoses järgnevaga:

a)          artiklite 110a ja 110b kohase avaldamise vormi, sealhulgas meetme esitamisviis, ning ajakava kohta;

b)          artikli 110c ühetaoliseks kohaldamiseks;

c)          komisjoni ja liikmesriikide koostöö kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 111

Delegeeritud volituste rakendamine

1.          Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklites 8, 20, 42, 48, 52, 55, 59, 64, 65, 66, 66a, 67, 73, 77, 77a, 79, 84, 89, 93, 101, 106, 107, 110 ja 114 osutatud delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           ▌Artiklites 8, 20, 42, 48, 52, 55, 59, 64, 65, 66, 66a, 67, 73, 77, 77a, 79, 84, 89, 93, 101, 106, 107, 110 ja 114 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.          Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 20, 42, 48, 52, 55, 59, 64, 65, 66, 66a, 67, 73, 77, 77a, 79, 84, 89, 93, 101, 106, 107, 110 ja 114 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.          Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.          Artiklite 8, 20, 42, 48, 52, 55, 59, 64, 65, 66, 66a, 67, 73, 77, 77a, 79, 84, 89, 93, 101, 106, 107, 110 ja 114 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 112

Komiteemenetlus

1.          Komisjoni abistab komitee, mille nimi on „põllumajandusfondide komitee”. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Artiklite 15, 60, 64, 65, 66, 66a, 67, 76, 77a, 78, 89, 90, 96, 101 ja 104 kohaldamisel seoses otsetoetuste, maaelu arengu ja/või ühise turukorraldusega, abistavad komisjoni vastavalt käesoleva määrusega, määrusega (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused], määrusega (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] ja määrusega (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] loodud põllumajandusfondide komitee, otsetoetuste komitee, maaelu arengu komitee ja/või põllumajandusturgude ühise korralduse komitee. Nimetatud komiteed on komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.          Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.          Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artiklis 8 osutatud õigusaktide puhul, kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 112a

Isikuandmete töötlemine ja kaitse

1.          Liikmesriigid ja komisjon koguvad isikuandmeid oma vastavate käesoleva määruse kohaste haldus-, kontrolli- ja auditeerimisülesannete teostamiseks ning järelevalve- ja hindamiskohustuste täitmiseks, eelkõige seoses II jaotise II peatükis, III jaotises, IV jaotise III ja IV peatükis, V ja VI jaotises ning VII jaotise III peatükis sätestatud ülesannete ja kohustustega, samuti statistilistel eesmärkidel, ega töötle neid andmeid muul eesmärgil.

2.          Isikuandmete töötlemisel VII jaotise III peatüki kohase järelevalve ja hindamise ning statistilistel eesmärkidel andmed anonümiseeritakse ja neid töödeldakse üksnes koondatud kujul.

3.          Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 eeskirjadega. Eelkõige ei säilitata selliseid andmeid andmesubjektide identifitseerimist võimaldaval kujul kauem, kui on vajalik andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse kohaldatavas liikmesriigi ja liidu õiguses sätestatud minimaalseid andmete säilitamise tähtaegu.

4.          Liikmesriigid teavitavad andmesubjekte, et nende isikuandmeid võidakse töödelda liikmesriikide ja liidu asutustes vastavalt lõikele 1 ning et neil on sellega seoses direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 andmekaitse-eeskirjades sätestatud õigused.

5.          Käesoleva artikli suhtes kohaldatakse artikleid 110a–110d.

[Artikkel 112b

Meetmete rakendamise tase

Liikmesriigid vastutavad programmide rakendamise ja oma ülesannete täitmise eest vastavalt käesolevale määrusele ja tasemel, mida nad peavad asjakohaseks, kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ning vastavuses käesoleva määruse ja muude asjakohaste liidu eeskirjadega.

Artikkel 113

Kehtetuks tunnistamine

1.          Määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklit 31 ja vastavaid rakenduseeskirju kohaldatakse siiski jätkuvalt kuni 31. detsembrini 2014.

2.          Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 114

Üleminekumeetmed

Selleks et tagada sujuv üleminek artiklis 113 osutatud kehtetuks tunnistatud määrustega kehtestatud korraldustelt käesoleva määruse sätetele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses juhtudega, mil võidakse kohaldada käesolevas määruses sätestatud eeskirjade erandeid või täiendusi.

Artikkel 115

Jõustumine ja kohaldamine

1.          Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

2.          Siiski kohaldatakse järgmisi sätteid ▌:

a)      artikleid 7, 8 16, 24a, 25 ja 45 alates 16. oktoobrist 2013;

b)     artikleid 18 ja 42 kulude puhul, mida tehakse alates 16. oktoobrist 2013;

c)      artiklit 54 alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA

Teave kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse ja veekaitse valdkonnas, ▌ nagu on ette nähtud artikli 12 lõike 3 punktiga d

▌

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine:

–           Teave kliimamuutuste tulevase mõju kohta asjaomastes piirkondades ja asjaomaste põllumajandustavade kasvuhoonegaaside heitkoguste tulevase mõju kohta ning teave selle kohta, millise panuse saab põllumajandussektor anda olukorra leevendamisse parandatud põllumajandus- ja agrometsandustavadega ning taastuvenergiaprojektide arendamisega põllumajanduslikes majapidamistes ja põllumajanduslike majapidamiste energiatõhususe parandamisega.

–           Teave, mis aitab põllumajandustootjatel otsustada, kuidas kõige paremini investeerida oma põllumajandussüsteemide kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks muutmisesse ning milliseid liidu fonde nad selleks kasutada saavad; konkreetsemalt teave, mis aitab põllumajandusmaid kohandada kliimakõikumiste ja pikaajaliste muutustega ning teave selle kohta, kuidas kohandada praktilist põllumajandustegevust, et suurendada põllumajandussüsteemide põua ja uputuskindlust ning parandada ja optimeerida muldade süsinikusisaldust.

▌

Elurikkus:

–           Teave elurikkuse ja agroökosüsteemide vastupidavuse positiivsete seoste, riskide hajutamise, ning samuti monokultuuride ning taimehaiguste ja äärmuslike kliimanähtuste põhjustatud ikalduste / saagi hävimise alase tundlikkuse vaheliste seoste kohta.

–           Teave selle kohta, kuidas kõige paremini takistada agressiivsete võõrliikide levikut ja miks see on tähtis ökosüsteemide tõhusa toimimise ja nende kliimamuutuse talumise seisukohalt, sh teave selle kohta kust saada raha võõrliikide hävitamiseks, kui see peaks lisakulusid põhjustama.

▌

Veekaitse:

–           Teave säästvate väikesemahuliste kastmisseadmete ja vihmavee optimaalse kasutamise kohta, et edendada tõhusat veekasutust.

–           Teave selle kohta, kuidas vähendada põllumajanduse veekulu näiteks kultuuride valiku ja muldade huumusesisalduse suurendamisega, et parandada mulla veesidumisvõimet ja vähendada kastmisvajadust.

Üldine:

–           Parimate tavade jagamine, koolitus ja suutlikkuse suurendamine (horisontaalne kõigi eelnimetatud valdkondade suhtes).

▌

II LISA

Nõuetele vastavuse eeskirjad vastavalt artiklile 93

SMR:    kohustuslikud majandamisnõuded

GAEC:  maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid

Valdkond	Põhiküsimus	Nõuded ja standardid
Keskkond, kliimamuutused, maa hea põllumajandus-seisund	Vesi	SMR 1	Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1)	Artiklid 4 ja 5
		GAEC 1	Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine[51]
		GAEC 2	Loataotlusmenetluste täitmine, kui vee kasutamiseks niisutamiseks tuleb taotleda luba
		GAEC 3	Põhjavee kaitse reostuse eest: otseheite keelamine põhjavette ning meetmed hoidmaks ära põhjavee kaudset reostust heite pinnasele juhtimise ja pinnase läbi toimuva ohtlike ainete infiltratsiooni kaudu, nagu on loetletud direktiivi 80/68/EMÜ lisas (direktiivi selles versioonis, mis kehtis selle viimasel kehtivuspäeval, sel määral, mil see on seotud põllumajandusliku tegevusega)
	Muld ja süsiniku-varud	GAEC 4	Minimaalne taimkate
		GAEC 5	Kohaspetsiifilistele tingimustele vastav minimaalne maakasutus erosiooni piiramiseks
		GAEC 6	Mulla orgaanilise aine sisalduse taseme säilitamine asjakohaste meetoditega, sealhulgas koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel[52]
		▌	▌
	Elurikkus	SMR 2	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7)	Artikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt b, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4
		SMR 3	Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7)	Artikli 6 lõiked 1 ja 2
	Maastik, hooldus-tööde minimaalne tase	GAEC 7	Maastikule iseloomulike vormide säilitamine, sealhulgas vajaduse korral hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumina või üksikute puudena, põlluservad ja terrassid, sealhulgas keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, ning valikuna meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks ▌
Rahva-, looma- ja taimetervis	Toidu-ohutus	SMR 4	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1)	Artiklid 14 ja 15, artikli 17 lõige 1[53] ning artiklid 18, 19 ja 20
		SMR 5	Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3)	Artikli 3 punktid a, b, d ja e ning artiklid 4, 5 ja 7
	Loomade identifitsee-rimine ja registree-rimine	SMR 6	Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2005, lk 31)	Artiklid 3, 4 ja 5
		SMR 7	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.)	Artiklid 4 ja 7
		SMR 8	Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8)	Artiklid 3, 4 ja 5
	Looma-haigused	SMR 9	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1)	Artiklid 7, 11, 12, 13 ja 15
	Taimekaitse-vahendid	SMR 10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1)	Artikli 55 esimene ja teine lause
Loomade heaolu	Loomade heaolu	SMR 11	Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7)	Artiklid 3 ja 4
		SMR 12	Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5)	Artiklid 3 ja 4
		SMR 13	Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ põllumajandusloomade kaitse kohta (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23)	Artikkel 4

▌

• [1]  ELT C 191, 29.6.2012, lk 116.
• [2]  ELT C 11, 15.1.2013, lk 88 .
• [3]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [4]  ELT C 225, 27.7.2012, lk 174.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0087.
• [6] ^* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [7]         ELT C , , lk .
• [8]         ELT C , , lk .
• [9]         KOM(2010) 672 (lõplik), 18.11.2010.
• [10]         Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).
• [11]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
• [12]        Vt nt otsust kohtuasjas C-210/00, punkt 79, või kohtuasjas T-220/04, punkt 175.
• [13]        ELT L , , lk .
• [14]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
• [15]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
• [16]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).
• [17]        Nõukogu 24. jaanuari 1994. aasta määrus (EÜ) nr 165/94, mis käsitleb kaugseire abil toimuva kontrolli ühendusepoolset kaasfinantseerimist (EÜT L 24, 29.1.1994, lk 6).
• [18]        Nõukogu [kuupäev] määrus (EL) nr xxx/xxx, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L,, lk).
• [19]        Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).
• [20]        ELT L , , lk .
• [21]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrusega (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus], millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L,, lk).
• [22]        Nõukogu 20. veebruari 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 352/78 ühise põllumajanduspoliitika alusel rahastatavate garantiide, deposiitide ja tagatiste ning nende minetamise kohta (EÜT L 50, 22.2.1978, lk 1).
• [23]        Nõukogu 17. aprilli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 814/2000 ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 7).
• [24]        KOM(2011) 500 (lõplik), lk 7.
• [25]        Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
• [26]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu xxx määrus (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L,, lk).
• [27]        Nõukogu 26. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 485/2008 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt (ELT L 143, 3.6.2008, lk 1).
• [28]        Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).
• [29]        Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).
• [30]        Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).
• [31]        Nõukogu 17. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest (EÜT L 20, 26.1.1980, lk 43).
• [32]        Nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord (EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1).
• [33]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
• [34]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
• [35]        Komisjoni 18. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 259/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest toetuse saajaid hõlmava teabe avaldamisega (ELT L 76, 19.3.2008, lk 28).
• [36]        Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 410/2011, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 259/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest toetuse saajaid hõlmava teabe avaldamisega (ELT L 108, 28.4.2011, lk 24).
• [37]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
• [38]        ELT C 35, 9.2.2012, lk 1, ja ELT C 100, 6.4.2013, lk 10.
• [39]        EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
• [40]        ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
• [41]        EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
• [42]        EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
• [43]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 1).
• [44]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).
• [45]        Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).
• [46]        Komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1120/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 316, 2.12.2009, lk 1).
• [47]        Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT l 124, 8.6.1971, lk 1).
• [48]        ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.
• [49]        ELT L 213, 8.8.2008, lk 31.
• [50]        Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (EURATOM, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.)
• [51]        Hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi kohased puhverribad peavad nii direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud tundlikel aladel kui ka väljaspool neid vastama vähemalt nõuetele, mis seonduvad direktiivi 91/676/EMÜ II lisa punkti A alapunktis 4 osutatud väetiste kasutamise tingimustega vooluveekogude lähedal, mida kohaldatakse direktiivi 91/676/EMÜ artikli 5 lõike 4 alusel koostatud liikmesriikide tegevusprogrammide kohaselt.
• [52]        Nõue võib piirduda koristusjäätmete üldise põletuskeeluga, kuid liikmesriik võib otsustada ette näha täiendavad nõuded.
• [53]        Mida on täpsemalt rakendatud järgmiste õigusaktidega:—
    Määruse (EÜ) nr 470/2009 artikkel 14 ja määruse (EÜ) nr 37/2010 lisa,
  —     Määrus (EÜ) nr 852/2004: artikli 4 lõige 1 ning I lisa A osa (II jaotise punkti 4 alapunktid g, h ja j, punkti 5 alapunktid f ja h, punkt 6; III jaotise punkti 8 alapunktid a, b, d ja e, punkti 9 alapunktid a ja c);
  —     Määrus (EÜ) nr 853/2004: artikli 3 lõige 1 ja III lisa IX jao 1. peatükk (I jaotise punkti 1 alapunktid b, c, d ja e; I jaotise punkti 2 alapunkti a alajaotused i, ii ja iii, alapunkti b alajaotused i ja ii ning alapunkt c; I jaotise punktid 3, 4 ja 5; II jaotise A-osa punktid 1, 2, 3 ja 4; II jaotise B osa punkti 1 alapunktid a ja d, punkt 2 ja punkti 4 alapunktid a ja b), III lisa X jao 1. peatüki punkt 1;
  —     Määrus (EÜ) nr 183/2005: artikli 5 lõige 1 ja I lisa A osa (I jaotise punkti 4 alapunktid e ja g; II jaotise punkti 2 alapunktid a, b ja e), artikli 5 lõige 5 ja III lisa punktid 1 ja 2 ning artikli 5 lõige 6, ning
  —     Määrus (EÜ) nr 396/2005: artikkel 18.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU AVALDUS nõuetele vastavuse kohta

Nõukogu ja Euroopa Parlament kutsuvad komisjoni üles jälgima 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks) ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikide poolt ning, kui need direktiivid on rakendatud kõigis liikmesriikides ja põllumajandustootjatele otse kohaldatavad kohustused on kindlaks määratud, esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse käesolevat määrust, eesmärgiga lisada nende direktiivide asjakohased osad nõuetele vastavuse süsteemi.

KOMISJONI AVALDUS

makseasutuste poolt toetusesaajatele tehtud hilinenud maksete kohta (artikli 42 lõige 1)

Euroopa Komisjon teatab, et kui ta võtab vastu eeskirjad, milles käsitletakse makseasutustele hüvitise vähendamist juhul, kui toetusesaajatele maksti toetust pärast liidu õigusaktides sätestatud viimast võimalikku maksekuupäeva, säilitatakse EAGFi hilinenud maksetega seotud kehtivate sätete reguleerimisala.

KOMISJONI AVALDUS

rakendamise tasandi kohta (artikkel 112b)

Euroopa Komisjon kinnitab, et ELi lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt austab liit liikmesriikide põhiseaduslikke struktuure ning sellest tulenevalt otsustavad liikmesriigid ise, millisel territoriaalsel tasandil nad soovivad ühist põllumajanduspoliitikat rakendada, austades seejuures liidu õigust ja tagades selle kasuliku mõju. Seda põhimõtet kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika reformi kõigi nelja määruse suhtes.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (21.6.2012)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta
(COM(2011)0628 – C7‑0341/2011 – 2011/0288(COD))

Arvamuse koostaja: Birgit Schnieber-Jastram

LÜHISELGITUS

Arengupoliitika seisukohast võiks välja pakkuda täiesti teistsuguse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kui see, mille komisjon oma reformiettepanekutes esitas. Samas on eelmiste ÜPP reformide käigus lahendatud rida hästituntud ebakõlasid ning sama suunda jätkavad ka komisjoni praegused ettepanekud. Põllumajandustoetused on enamalt jaolt tootmisest lahutatud ning turusekkumismehhanismide ja eksporditoetuste rolli on oluliselt vähendatud.

Uusima reformiettepaneku olulisemaid uuendusi on otsetoetuste kohustuslik keskkonnasäästlikkuse komponent, milleks toetatakse keskkonnasäästlikkuse meetmeid kogu ELis, seades esikohale kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärgid. See ei tekita konkurentsi arenguriikide põllumajandusettevõtjatega. Lisaks aitavad kohustuslikud keskkonnameetmed pidurdada paljusid arenguriike rängalt mõjutavat kliimamuutust. Kuigi üksikasju tuleb võib-olla täiustada, toetab raportöör kindlalt komisjoni ettepaneku keskkonnasäästlikkuse komponenti.

Positiivsest suundumusest hoolimata leidub aga praegugi tõsiseid probleeme, mida tuleks arengupoliitika seisukohast lahendada. Reformitud ühisel põllumajanduspoliitikal on endiselt välismõju, mis komisjoni ettepanekutes piisavalt ei kajastu. Seetõttu tuleb ÜPP määrusi hoolikalt kontrollida, pidades silmas aluslepingus sätestatud kohustust tagada poliitikavaldkondade arengusidusus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 208).

ÜPP mõju arenguriikidele ei ole ühetaoline, kuid on tõendatud, et konkreetsetel juhtudel võivad üksikud ÜPP meetmed põhjustada arenguriikides impordi järsku suurenemist, mis ohustab kohalike põllumajandustootjate elatist ning õõnestab arenguriikide põllumajanduspoliitikat, mille eesmärgiks on pikaajalise toiduga kindlustatuse tagamine. Kui vaadelda poliitikavaldkondade arengusidusust laiemalt kui lihtsalt kahjustamisest hoidumine, siis võiksid mõned nn teise samba elemendid aidata luua koostoimet ja tõhustada koostööd Euroopa Liidu ning arenguriikide põllumajandusettevõtjate vahel.

Seetõttu esitab raportöör muudatusettepanekud, lähtudes järgmisest:

●   ÜPP tuleks seada ELi poliitikavaldkondade arengusidususe laiemasse raamistikku ning selle välismõju tuleks hoolikalt jälgida, kaasates partnerriikide valitsusi ja sidusrühmi.

●   Eksporditoetused tuleks järk-järgult täiesti kaotada. Eksporditoetust ei tohiks anda, kui on oht, et arenguriikide kohalikele tootjatele tekitatakse tõsist kahju. Üldiselt võivad turvaabinõuna rakendatavad meetmed, näiteks sekkumiskokkuost, aidata ELi-väliste tootjate kohandamiskulusid korvata.

●   ELi poliitika ja sõltuvus valgurikaste kultuuride impordist avaldab eksportivatele arenguriikidele kahjulikku keskkonna- ja sotsiaalset mõju. Liblikõieliste taimede kasvatamise toetamine Euroopas võib leevendada ka kliimamuutust ning aidata säilitada bioloogilist mitmekesisust ja pinnase viljakust.

●   Nagu arengukomisjon juba 2011. aastal soovitas, tuleks „lahutada otsetoetused tootmisest, et tagada võrdsed tingimused ELi ja arenguriikide põllumajandustoodetele ning ergutada ausat kaubandust ja majanduskasvu”.

Raportöör mõistab, et nendest muudatustest üksi ei piisa ülemaailmse toiduga kindlustatuse tagamiseks ning arengumaade põllumajandusturgude toimimisega seotud probleemide lahendamiseks. Arenguriikidele avaldavad olulist mõju ka muud poliitikavaldkonnad, eelkõige ELi kaubanduspoliitika, aga ka energeetika- ja toiduga kindlustatuse poliitika, kuid neid probleeme ei saa käesoleva reformiettepaneku raames lahendada.

Veel üks teema, mida ei saa kõnealuse määruse raames käsitleda, on ettepanek luua kaebuste esitamise mehhanism, mida arenguriigid saaksid kasutada ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud arengueesmärkide rikkumise korral. Raportöör teeb ettepaneku tegelda selle probleemiga laiemas arengukontekstis, nt Euroopa Parlamendi 2012. aasta raportis poliitikavaldkondade arengusidususe kohta.

Arengupoliitikat ja poliitilist dialoogi tuleb kasutada sihipäraselt, et arengumaad saaksid rahvusvahelisest põllumajandustoodetega kauplemisest kasu ning võiksid nagu ELgi kasutada kaasaegseid turuhaldusinstrumente. Meetmed, millel on ühes arenguriigis positiivne mõju, võivad teises riigis kahjulikuks osutuda. Sellepärast püüdis raportöör lähtuda pigem põhimõtetest kui turgude mikrotasandi juhtimisest.

Poliitikavaldkondade arengusidususe tagamisel on suurimaks probleemiks see, kui arenguriikide ja ELi huvid vastuollu satuvad. Kaugemas perspektiivis on aga võimalik huvisid kooskõlastada ning luua mõlemale poolele kasulikke olukordi. Seega ei ole raportööri ettepanekute sihiks mitte ÜPP õigustatud eesmärkide õõnestamine, vaid valitud kohanduste tegemine seal, kus see on arengupoliitika seisukohast vajalik.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Reformiga tuleks tagada, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 208 kohaselt võetakse ÜPPs arvesse arengukoostöö eesmärke, kaasa arvatud ÜROs ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides heaks kiidetud eesmärgid. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed ei tohiks ohustada arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide toidutootmisvõimet ja pikaajalist toiduga kindlustatust, ning need peaksid aitama täita ELi kohustusi kliimamuutuse leevendamisel.
Selgitus
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208 tuleb arengueesmärke arvestada kõigis ELi meetmetes, mis tõenäoliselt arenguriike mõjutavad. Arenguriikide põllumajanduse arengu hõlbustamine ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse suurendamine on ELi arengupoliitika olulised ülesanded. ELi põllumajanduspoliitika avaldab välismõju, eelkõige põllumajandustoodetega kauplemisel. Poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte kohaselt tuleb jälgida ja võimaluse korral vältida võimalikku kahjulikku mõju kohalikele põllumajandusturgudele ja arengumaade tootjatele.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 68 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(68 a) Poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte kohaselt tuleks ÜPP rakendamist korrapäraselt jälgida ja hinnata selle mõju arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide toidutootmisvõimele ning pikaajalisele toiduga kindlustatusele.
Selgitus
Põhjendus peaks kajastama esitatud uut artiklit korrapäraste mõjuhinnangute kohta.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) elujõuline toidutööstus, pöörates põhitähelepanu põllumajandustuludele, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;	a) elujõuline toidutööstus, pöörates põhitähelepanu põllumajandustootjate tulule, piirhindadele, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 110 a
	Arengumaadele avaldatava mõju hindamine
	1. Euroopa Liidu toimimise artikli 208 kohaselt tuleb ÜPP mõju arenguriikide toidutootmisvõimele ning pikaajalisele toiduga kindlustatusele korrapäraselt ja sõltumatult hinnata, pöörates erilist tähelepanu kohalike ja väiketootjate olukorrale. Hindamisel võetakse arvesse ka tõendeid, mida esitavad ELi kaubanduspartneritest arenguriikide valitsused, põllumajandusettevõtjate organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning muud sidusrühmad.
	2. Komisjon määratleb rakendusaktide abil mõjuhinnangu ulatuse ja menetluse, võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi algatusi, eelkõige toiduga tegeleva ÜRO eriraportööri, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning selle toiduga kindlustatuse komitee algatusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
	3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande hindamise tulemuste, saadud tõendite ja ELi poliitilise reageeringu kohta.
Selgitus
ÜPP eri instrumentide mõju arenguriikide põllumajanduse arengule sõltub muuhulgas maailmaturu hindadest, kaubandusrežiimidest, tootmisvõimsustest ja partnerriikide poliitilistest valikutest. Nagu tõdetakse komisjoni mõjuhinnangus ÜPP reformiettepanekutele, tuleb mõju hinnata juhtumipõhiselt. Seetõttu peab hindamine olema korrapärane ja hõlmama partnerriikidelt teabe saamise mehhanisme ning seejuures tuleb arvesse võtta rahvusvahelist arengut antud valdkonnas.

MENETLUS

Pealkiri	Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve
Viited	COM(2011)0628 – C7-0341/2011 – 2011/0288(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	AGRI 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 25.10.2011
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Birgit Schnieber-Jastram 7.12.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	24.4.2012
Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Michael Cashman, Véronique De Keyser, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Catherine Grèze, Filip Kaczmarek, Michał Tomasz Kamiński, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Jean Roatta, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Keith Taylor, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Ivo Vajgl, Anna Záborská, Iva Zanicchi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Gesine Meissner, Csaba Őry, Judith Sargentini, Patrizia Toia
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Ioan Enciu, Gabriele Zimmer

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (17.10.2012)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta
(COM(2011)0628 – C7‑0341/2011 – 2011/0288(COD))

Arvamuse koostaja: Georgios Papastamkos

LÜHISELGITUS

ÜPP sageli keerulise halduse lihtsustamine on prioriteet, mis peab olema tasakaalus tungiva vajadusega tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse.

Paremal reguleerimisel ja põllumajandusettevõtjate halduskoormuse vähendamisel peab olema tulevases ÜPPs oluline osa. Vältida tuleks ka põhjendamatut halduskoormust ja kulu riigiasutustele, eelkõige liikmesriikide eelarve konsolideerimist ja vahendite vähesust arvestades. Liidu rahaliste vahendite usaldusväärseks ja sihtotstarbeliseks haldamiseks ning nende kasutamiseks multifunktsionaalse ÜPP abil oluliste avalike hüvede pakkumiseks on vaja komisjoni ja liikmesriikide halduskoostööd.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on kehtestada ühe määrusega (horisontaalne määrus) ÜPP finantssätted nõuetele vastavuse, kontrolli ja karistuste kohta ja põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem ning asendada sellega nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005.

Komisjon soovitab piirata makseasutuste arvu ühe asutusega liikmesriigi või piirkonna kohta. Sellega laiendatakse sertifitseerimisasutuste pädevust ka raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollimisele, millega siiani tegeles komisjon. Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi kohustuslikku kohaldamisala liikmesriikides laiendatakse. Nõuetele vastavuse osas viib komisjon sisse teatavad muudatused maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetes ja kohustuslikes haldusnõuetes. Komisjon teeb ettepaneku ÜPP mõlema samba ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku kohta. Selle tagamiseks, et eelarve aasta ülemmäära ei ületataks, kasutab komisjon igakuist varajase hoiatamise ja järelevalvesüsteemi.

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks liikmesriigi eelarvest kanda kõik sissenõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed, kusjuures praegu kantakse maksed ühiselt ELi ja liikmesriikide eelarvest. Praegu kehtivad eeskirjad sissenõudmata maksega seonduvate finantstagajärgede kohta jäetaks kehima nagu ka protsent sissenõutud summadest, mille liikmesriigid võivad kinni pidada (artikli 57 lõige 2 ja artikkel 100), kuna need kompenseerivad liikmesriikide kantud halduskulud ja seega aitavad luua tõhusama kontrollisüsteemi.

On äärmiselt oluline tagada toetuse maksmisega seotud avaliku huvi nõuetest kinnipidamine. Samas vajavad põllumajandusettevõtjad sihipärast nõustamist täidetavate nõuete valdkonnas. Kontrollid ja finantskorrektsioonid peavad olema tõhusad ja hoiatavad, aga ka proportsionaalsed.

Käesoleva raporti koostamises on lähtutud komisjoni poolt järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ÜPP-le ette nähtud kogusummadest. Põhimõttelised muudatused eelarveprojektis eeldaks ka käesoleva arvamuse sisulist läbivaatamist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290 seoses makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi sisu, riikliku sekkumise korras liidu eelarvest rahastatavate meetmete, liikmesriikidele makstavate hüvitiste vähendamise ja peatamise, fondidest tulenevate kulude ja tulude vahe hüvitamise, võlgade sissenõudmise, toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral toetusesaajate suhtes kohaldatavate karistuste, tagatistega seotud eeskirjade, ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise, tehingute kontrollist vabastatud meetmete, nõuetele vastavuse raames kohaldatavate karistuste, püsirohumaa säilitamise eeskirjade, eurot mittekasutavate liikmesriikide kasutatava rakendusjuhu ja vahetuskursiga seotud eeskirjade ning ÜPP raames võetavate meetmete ühise hindamisraamistiku sisuga. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(3) Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290 seoses makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi sisu, riikliku sekkumise korras liidu eelarvest rahastatavate meetmete, liikmesriikidele makstavate hüvitiste vähendamise ja peatamise, fondidest tulenevate kulude ja tulude vahe hüvitamise, võlgade sissenõudmise, toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral toetusesaajate suhtes kohaldatavate halduskaristuste, tagatistega seotud eeskirjade, ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise, tehingute kontrollist vabastatud meetmete, nõuetele vastavuse raames kohaldatavate karistuste, püsirohumaa ja -karjamaa säilitamise eeskirjade, eurot mittekasutavate liikmesriikide kasutatava rakendusjuhu ja vahetuskursiga seotud eeskirjade ning ÜPP raames võetavate meetmete ühise hindamisraamistiku sisuga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	(Neid kahte muudatusettepanekut, mis asendavad „karistuse” „halduskaristusega” ja „püsirohumaa” „püsirohumaa ja -karjamaaga”, kohaldatakse kogu teksti ulatuses; nende vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)
Selgitus
Sõna „karistus” asendatakse sõnaga „halduskaristus” määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) artiklite 4 ja 5 tähenduses.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Käesoleva määrusega tuleks vajaduse korral ette näha erandid vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral. Põllumajandust käsitlevate määruste valdkonnas tuleks vääramatu jõu mõistet tõlgendada Euroopa Liidu Kohtu praktikat arvestades.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 54
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(54) Mis puutub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, siis selle sätted on nõuetele vastavuse alusel kohaldatavad üksnes siis, kui kõik liikmesriigid on neid täielikult rakendanud, tuues eelkõige välja põllumajandustootjate selged kohustused. Kõnealuse direktiivi kohaselt hakatakse põllumajanduslike majapidamiste tasandi nõudeid kohaldama hiljemalt 1. jaanuarist 2013.	välja jäetud
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 55
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(55) Mis puutub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, siis selle sätted on nõuetele vastavuse alusel kohaldatavad üksnes siis, kui kõik liikmesriigid on neid täielikult rakendanud, tuues eelkõige välja põllumajandustootjate selged kohustused. Vastavalt kõnealusele direktiivile kohaldatakse põllumajanduslike majapidamiste tasandi nõudeid järk-järgult vastavalt ajakavale, ning eelkõige integreeritud taimekaitse üldpõhimõtteid kohaldatakse hiljemalt 1. jaanuarist 2014.	välja jäetud
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus IV jaotis – II peatükk – 4. jagu
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4. jagu on välja jäetud
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Mõistega „põllumajandusalased sektoripõhised õigusaktid” on hõlmatud kõik kohaldatavad õigusaktid, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 43 alusel ühise põllumajanduspoliitika raames, ja vajaduse korral kõik delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid, mis on vastu võetud nende õigusaktide alusel.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Mõiste „eeskirjade eiramine” tähendab eeskirjade eiramist nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta)1 tähenduses.
	_______________
	1ELT L 312, 23.12.1995, lk 1.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 - lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus, kes esitab arvamuse haldusliku kinnitava avalduse kohta, mis hõlmab makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist.	1. Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi poolt avaliku pakkumismenetluse abil valitud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus, kes esitab kooskõlas liidu auditeerimisstandarditega koostatud arvamuse haldusliku kinnitava avalduse kohta, mis hõlmab makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul, mis esitatakse hiljemalt selle kalendriaasta 31. märtsiks, mille suhtes lõikes 1 osutatud kohandust kohaldatakse, kõnealuse kohanduse kindlaks hiljemalt sama kalendriaasta 30. juuniks.	2. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad komisjoni ettepanekul, mis esitatakse hiljemalt selle kalendriaasta 31. märtsiks, mille suhtes lõikes 1 osutatud kohandust kohaldatakse, kõnealuse kohanduse kindlaks hiljemalt sama kalendriaasta 30. juuniks.
Selgitus
Vastab Lissaboni lepinguga vastavusse viimise protsessi raames 4. juulil 2012. aastal vastu võetud parlamendi seisukohale (P7_TA-PROV(2012)0281).
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui N eelarveaasta eelarveprojekti koostamise ajal tundub, et on oht artiklis 16 osutatud summat N eelarveaasta kohta ületada, teeb komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku rakendada vajalikke meetmeid, et tagada kõnealusest summast kinnipidamine.	2. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
Vastab Lissaboni lepinguga vastavusse viimise protsessi raames 4. juulil 2012. aastal vastu võetud parlamendi seisukohale (P7_TA-PROV(2012)0281).
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui mis tahes ajal on komisjoni hinnangul oht artiklis 16 osutatud summat ületada ja kui komisjon ei saa oma pädevuse piires võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks, pakub ta välja muud meetmed, mille abil tagada osutatud summast kinnipidamine. Kõnealused meetmed võetakse vastu nõukogu poolt aluslepingu artikli 43 lõike 3 alusel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt aluslepingu artikli 43 lõike 2 alusel.	3. Kui mis tahes ajal on komisjoni hinnangul oht artiklis 16 osutatud summat ületada ja kui komisjon ei saa oma pädevuse piires võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks, pakub ta välja muud meetmed, mille abil tagada osutatud summast kinnipidamine. Kõnealused meetmed võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt aluslepingu artikli 43 lõike 2 alusel.
Selgitus
Vastab Lissaboni lepinguga vastavusse viimise protsessi raames 4. juulil 2012. aastal vastu võetud parlamendi seisukohale (P7_TA-PROV(2012)0281).
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjoni otsus, millega võetakse vastu nende projektide loetelu, millele antakse uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind, ning millele on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 58 lõikes 4, kujutab endast rahastamisotsust määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artikli [75 lõike 2] tähenduses.	välja jäetud
Esimeses lõigus osutatud otsuse vastuvõtmise järel võtab komisjon liikmesriigi suhtes määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 51 lõikes 2 osutatud piirmäära ulatuses eelarvelised kulukohustused seoses kõnealuses liikmesriigis projektidele antud auhindade kogusummaga.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon teeb artiklis 35 osutatud vahemaksete raames asjaomase liikmesriigi olemasolevate eelarveliste kulukohustuste piires makseid, et hüvitada akrediteeritud makseasutuste poolt käesolevas jaos osutatud auhindade väljaandmisel kantud kulud.	välja jäetud
2. Iga makse tingimuseks on akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud kuludeklaratsiooni edastamine komisjonile vastavalt artikli 102 lõike 1 punktile c.
3. Akrediteeritud makseasutused koostavad ja edastavad kas otse või koordineeriva asutuse vahendusel (kui selline asutus on määratud) komisjonile uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinnaga seotud kulude deklaratsioonid ajavahemike jooksul, mille komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks vastavalt artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.
Kuludeklaratsioonid hõlmavad makseasutuste kantud kulusid iga asjaomase ajavahemiku jooksul.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon vabastab automaatselt kohustusest artikli 38 teises lõigus osutatud summad, mida ei ole kasutatud liikmesriikide hüvitamiseks vastavalt artiklile 39 või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele vastavat kuludeklaratsiooni.	välja jäetud
Artikli 37 lõikeid 3, 4 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on nõutud, et liikmesriigid peavad kindlaksmääratud aja jooksul esitama teabe teostatud kontrollide arvu ja tulemuste kohta ning liikmesriigid ületavad selle aja, võib komisjon peatada artiklis 18 osutatud igakuised maksed või artiklis 35 osutatud vahemaksed, mille puhul ei ole vastavat statistilist teavet saadetud õigel ajal.	Kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on nõutud, et liikmesriigid peavad kindlaksmääratud aja jooksul esitama teabe artikli 61 kohaselt teostatud kontrollide arvu ja tulemuste kohta ning liikmesriigid ületavad selle aja, võib komisjon peatada kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega artiklis 18 osutatud igakuised maksed või artiklis 35 osutatud vahemaksed, mille puhul ei ole vastavat statistilist teavet saadetud õigel ajal.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon teavitab kohapealsest kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll läbi viiakse. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.	2. Komisjon teavitab kohapealsest kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll läbi viiakse, ja koordineerib kontrolle, mis viiakse võimaluse korral läbi samaaegselt, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 61 lõikes 4. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Akrediteeritud makseasutused säilitavad teostatud makseid tõendavad dokumendid ja liidu õigusaktidega ettenähtud haldusalaste ja füüsiliste kontrollide teostamisega seotud dokumendid ning teevad kõnealused dokumendid ja teabe komisjonile kättesaadavaks.	1. Akrediteeritud makseasutused säilitavad teostatud makseid tõendavad dokumendid ja liidu õigusaktidega ettenähtud haldusalaste ja füüsiliste kontrollide teostamisega seotud dokumendid ning teevad kõnealused dokumendid ja teabe komisjonile kättesaadavaks. Tõendavaid dokumente võib säilitada ka elektroonilisel kujul.
Selgitus
Muudatusettepanek on kooskõlas komisjoni 2. mai 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 375/2012 (ELT L 118, 3.5.2012, lk 4–5).
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema poole seisukohtade kooskõlastamiseks nelja kuu jooksul. Menetluse tulemuste aruanne edastatakse komisjonile, kes vaatab selle läbi enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse tegemist.	3. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema poole seisukohtade kooskõlastamiseks nelja kuu jooksul. Menetluse tulemuste aruanne edastatakse komisjonile, kes võtab seda arvesse enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse tegemist.
Selgitus
Lepitusmenetluse tulemusele antakse suurem osakaal vastavuse kontrollimise menetluses.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul peavad liikmesriigid taotlema selle sissenõudmist toetusesaajalt ühe aasta jooksul pärast eeskirjade eiramise esimest ilmnemist, ja kannavad vastavad summad makseasutuse võlgnike registrisse.	1. Iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul peavad liikmesriigid taotlema selle sissenõudmist toetusesaajalt ühe aasta jooksul pärast seda, kui makseasutus või sissenõudmise eest vastutav amet on heaks kiitnud kontrolliaruande või sarnase dokumendi, milles kinnitatakse eeskirjade eiramist, ning asjakohasel juhul pärast seda, kui kõnealune amet on selle aruande kätte saanud. Vastavad summad kantakse sissenõudmise taotlemise ajal makseasutuse võlgnike registrisse.
Selgitus
Mõiste „esimene ilmnemine” on liiga laialivalguv, samas on õiguslik täpsus sissenõudmismenetluses äärmiselt oluline.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Olemasolevat kontrolli- ja karistussüsteemi kasutatakse kõigi täiendavate maksesüsteemide puhul, et hoida sellega ära täiendav halduskoormus ja/või täiendavad kulud.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 73 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid võivad otsustada, et toetuse- või maksetaotlus, mis vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele, kehtib mitu aastat, tingimusel et asjaomased toetusesaajad kohustuvad andma aru iga muutuse kohta teabes, mis nad esmalt esitasid. Mitmeaastase taotluse kehtivus sõltub siiski toetusesaaja iga-aastasest kinnitusest osalemiskinnituse kujul.
Selgitus
Kehtiva ELi õigusakti kohaselt annab pädev asutus põllumajandusettevõtjatele varasema vormi põhjal eeltäidetud vormid ja põllumajandusettevõtja võib nendesse teha vajaduse korral muudatusi. Põllumajandusettevõtja peab vormi täitma siiski igal aastal.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 93 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, käsitatakse II lisa osana niipea, kui kõnealust direktiivi rakendavad kõik liikmesriigid ning on kindlaks määratud põllumajandustootjatele otse kohaldatavad kohustused. Kõnealuste elementide arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses II lisa muutmisega 12 kuu jooksul alates hetkest, mil viimane liikmesriik on teavitanud komisjoni direktiivi rakendamisest.	välja jäetud
Selgitus
On äärmiselt oluline kindlustada tõhus veemajandus kogu ELis. Komisjonile volituste delegeerimise asemel tuleks veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) hõlmata vastavuse kontrolli kohaldamisalasse seadusandliku tavamenetluse kohaselt, kui liikmesriigid on selle rakendanud.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 93 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, käsitatakse II lisa osana niipea, kui kõnealust direktiivi rakendavad kõik liikmesriigid ning on kindlaks määratud põllumajandustootjatele otse kohaldatavad kohustused. Kõnealuste elementide arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses II lisa muutmisega 12 kuu jooksul alates hetkest, mil viimane liikmesriik on teavitanud komisjoni direktiivi rakendamisest, sealhulgas integreeritud taimekaitse alastest kohustustest.	välja jäetud

MENETLUS

Pealkiri	Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve
Viited	COM(2011)0628 – C7-0341/2011 – 2011/0288(COD)
Vastutav komisjon      istungil teada andmise kuupäev	AGRI 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)      istungil teada andmise kuupäev	BUDG 25.10.2011
Arvamuse koostaja      nimetamise kuupäev	Georgios Papastamkos 6.2.2012
Vastuvõtmise kuupäev	10.10.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Richard Ashworth, Francesca Balzani, Zuzana Brzobohatá, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Barbara Matera, Juan Andrés Naranjo Escobar, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, Helga Trüpel, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Maria Da Graça Carvalho, Georgios Papastamkos, Nils Torvalds, Catherine Trautmann

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (21.9.2012)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta
(COM(2011)0628 – C7‑0341/2011 – 2011/0288(COD))

Arvamuse koostaja: Iliana Ivanova

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) ÜPP reformi üks peamine eesmärk ja põhinõue on bürokraatia vähendamine. Tegelikkusele vastavate tolerantsuslävede ja miinimumkünniste ning usalduse ja kontrolli vahelise tasakaalu abil tuleks liikmesriikide ja toetusesaajate tulevane bürokraatlik koormus viia mõistlikesse piiridesse.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290 seoses makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi sisu, riikliku sekkumise korras liidu eelarvest rahastatavate meetmete, liikmesriikidele makstavate hüvitiste vähendamise ja peatamise, fondidest tulenevate kulude ja tulude vahe hüvitamise, võlgade sissenõudmise, toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral toetusesaajate suhtes kohaldatavate karistuste, tagatistega seotud eeskirjade, ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise, tehingute kontrollist vabastatud meetmete, nõuetele vastavuse raames kohaldatavate karistuste, püsirohumaa säilitamise eeskirjade, eurot mittekasutavate liikmesriikide kasutatava rakendusjuhu ja vahetuskursiga seotud eeskirjade ning ÜPP raames võetavate meetmete ühise hindamisraamistiku sisuga. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(3) Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290 seoses makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi sisu, riikliku sekkumise korras liidu eelarvest rahastatavate meetmete, liikmesriikidele makstavate hüvitiste vähendamise ja peatamise, fondidest tulenevate kulude ja tulude vahe hüvitamise, võlgade sissenõudmise, toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral toetusesaajate suhtes kohaldatavate karistuste, tagatistega seotud eeskirjade, ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise, tehingute kontrollist vabastatud meetmete, nõuetele vastavuse raames kohaldatavate karistuste, püsirohumaa säilitamise eeskirjade, eurot mittekasutavate liikmesriikide kasutatava rakendusjuhu ja vahetuskursiga seotud eeskirjade ning ÜPP raames võetavate meetmete ühise hindamisraamistiku sisuga. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel võib kontrollikoda esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikele 4 delegeeritud õigusaktide kohta arvamuse.
Selgitus
See võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul kujundada oma seisukohad kontrollikoja tehnilise oskusteabe alusel.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Sertifitseerimisasutustele ja makseasutustele esitatavate üha suurenevate nõuetega ei tohiks kaasneda halduskoormuse täiendav kasv liikmesriikides ning need peaksid eelkõige olema kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Sertifitseeritavate asjaolude ulatuse ja sisu osas peaks säilima tasakaalustatud kulutasuvus ning täiendavatel aruandluskohustustel peaks olema selge lisandväärtus.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 68
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(68) Iga ÜPP raames võetava meetme üle tuleks teostada järelevalvet ning seda hinnata meetme kvaliteedi tõstmiseks ja selle edusammude tõendamiseks. Sellega seoses tuleks kindlaks määrata näitajate loetelu ning komisjoni peaks poliitika eesmärkidega seoses hindama ÜPP poliitika mõju. Komisjon peaks kehtestama ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku, millega muu hulgas tagatakse asjakohase teabe, sealhulgas liikmesriikidelt pärineva teabe õigeaegne kättesaadavus. Seda tehes peaks komisjon võtma arvesse andmevajadust ning võimalike andmeallikate vahelist sünergiat. Lisaks märgiti komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa”, et liidu üldeelarve kliimaga seonduvaid kulusid tuleks suurendada vähemalt 20 %-le, haarates sellesse eri poliitikavaldkondi. Seetõttu peaks komisjon olema suuteline hindama ÜPP raames antava liidu toetuse mõju kliimaeesmärkidele.	(68) Iga ÜPP raames võetava meetme üle tuleks teostada järelevalvet ning seda hinnata meetme kvaliteedi tõstmiseks ja selle edusammude tõendamiseks. Sellega seoses tuleks kindlaks määrata näitajate loetelu koos võrdlusaluse ja sihttasemetega ning komisjon peaks poliitika eesmärkidega seoses hindama ÜPP poliitika mõju. Komisjon peaks kehtestama ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku, millega muu hulgas tagatakse asjakohase teabe, sealhulgas liikmesriikidelt pärineva teabe õigeaegne kättesaadavus. Seda tehes peaks komisjon võtma arvesse andmevajadust ning võimalike andmeallikate vahelist sünergiat ning võimalikult suurel määral kasutama juba olemasolevaid andmeallikaid. Lisaks peaks järelevalve- ja hindamisraamistik arvestama ÜPP struktuuri ja seda piisavalt kajastama. Seda tuleks asjakohaselt arvesse võtta. Lisaks märgiti komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa”, et liidu üldeelarve kliimaga seonduvaid kulusid tuleks suurendada vähemalt 20 %-le, haarates sellesse eri poliitikavaldkondi. Seetõttu peaks komisjon olema suuteline hindama ÜPP raames antava liidu toetuse mõju kliimaeesmärkidele.
Selgitus
Tulemuste hindamiseks on vaja näitajate võrdlusalust ja sihttasemeid.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon vaatab riskidest lähtuvalt läbi liikmesriikide esitatud tõendavad dokumendid ja hindab süsteemide toimimist, et teha kindlaks, et haldus- ja kontrollitalitused täidavad riikliku akrediteerimise nõudeid.
Selgitus
In order to mitigate the risk of leaving the detection of any failure to subsequent checks, which may lead to more frequent checks and financial corrections, the Commission, as the final responsible for the implementation of the budget, shall have a supervisory role in the accreditation process. Due to the difficulties as regards financial corrections - taxpayers pay twice and a too extensive use of flat-rate corrections - it is of utmost importance to ensure a proper preventive control system. Such a system cannot be effective without the Commission having a supervisory role of the national accreditation process.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kokkuvõte kõigi tehtud auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkuste analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed.	c) kokkuvõte:
	i) kõigi tehtud auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete ja korduvate nõrkuste analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;
	i i) artikli 102 lõike 1 punkti c alapunkti v kohaselt teatatud kontrollistatistikast ning
	i i i) muudest asjakohaseks peetavatest kontrollidest.
Selgitus
Kooskõlla viimine finantsmäärusega.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui akrediteeritud makseasutus ei täida või enam ei täida ühte või mitut lõikega 2 ettenähtud akrediteerimiskriteeriumit, tühistab liikmesriik oma akrediteeringu, kui makseasutus ei tee vajalikke kohandusi vastavalt probleemi tõsidusele kindlaks määratud tähtaja jooksul.	5. Kui akrediteeritud makseasutus ei täida või enam ei täida ühte või mitut lõikega 2 ettenähtud akrediteerimiskriteeriumit, tühistab liikmesriik, omal algatusel või komisjoni nõudmisel, oma akrediteeringu, kui makseasutus ei tee vajalikke kohandusi vastavalt probleemi tõsidusele kindlaks määratud tähtaja jooksul.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) eeskirjad makseasutuste haldusliku avalduse hõlmatava ala ja selle koostamiseks vajaliku töö kohta;
Selgitus
Komisjon peaks delegeeritud õigusaktidega määratlema selgelt makseasutuste avalduste hõlmatava ala ja nende koostamiseks vajaliku töö.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus, kes esitab arvamuse haldusliku kinnitava avalduse kohta, mis hõlmab makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist.	Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus, kes esitab pärast juhuslike ja riskipõhiste kontrollide teostamist ja liikmesriigi varasemaid tulemusi arvesse võttes rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt koostatud arvamuse haldusliku kinnitava avalduse kohta, mis hõlmab makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, kontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist. Kõnealuses arvamuses märgitakse muu hulgas ka seda, kas kontroll seab artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud halduslikus kinnitavas avalduses esitatud väited kahtluse alla.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Sertifitseerimisasutuste arvamused avalikustatakse asjakohasel viisil.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) liikmesriikide määratletud väikeste põllumajanduslike majapidamiste ning vähemalt määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandustootjate majandustegevuse säästev areng.	välja jäetud
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) muude kui lõike 2 punktis d osutatud põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse säästev areng;	a) põllumajandusettevõtete majandustegevuse säästev areng, sealhulgas põllumajandusettevõtte kaasajastamine, konkurentsivõime suurendamine, valdkondlik integratsioon, innovatsioon ja turule orienteeritus;
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on nõutud, et liikmesriigid peavad kindlaksmääratud aja jooksul esitama teabe teostatud kontrollide arvu ja tulemuste kohta ning liikmesriigid ületavad selle aja, võib komisjon peatada artiklis 18 osutatud igakuised maksed või artiklis 35 osutatud vahemaksed, mille puhul ei ole vastavat statistilist teavet saadetud õigel ajal.	Kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on nõutud, et liikmesriigid peavad kindlaksmääratud aja jooksul esitama teabe artikli 61 alusel teostatud kontrollide arvu ja tulemuste kohta ning kui liikmesriigid ületavad selle aja, võib komisjon peatada kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võttes arvesse hilinemise ulatust ja kooskõlas üksikasjalike eeskirjadega, mis ta on võtnud vastu artikli 48 lõike 5 alusel, artiklis 18 osutatud igakuised maksed või artiklis 35 osutatud vahemaksed, mille puhul ei ole vastavat statistilist teavet saadetud õigel ajal, kui komisjon on õigeaegselt enne kogumisperioodi algust teinud liikmesriikidele kättesaadavaks kogu teabe ning kõik vormid ja selgitused, mis on vajalikud statistilise teabe kogumiseks.
Selgitus
Komisjon peab vajalikud vormid ja selgitused tegema liikmesriikidele kättesaadavaks õigeaegselt kogumisperioodi alguseks.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) kas makseasutus vastab artikli 7 lõikes 2 kehtestatud akrediteerimiskriteeriumidele ja kas liikmesriik kohaldab nõuetekohaselt artikli 7 lõike 5 sätteid;
Selgitus
Komisjon võib liikmesriikides korraldada kohapealseid kontrolle ning teeb kindlaks, kas makseasutused vastavad akrediteerimiskriteeriumidele. Kui akrediteeritud asutus ei täida enam ühte või mitut akrediteerimiskriteeriumit, tühistab liikmesriik oma akrediteeringu.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c b) töö, mida sertifitseerimisasutused peavad tegema artikli 9 alusel;
Selgitus
Komisjon võib korraldada kohapealseid kontrollkäike, mille raames ta peaks kontrollima tööd, mida sertifitseerimisasutused peavad tegema artikli 9 alusel.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c c) artikli 56 lõikes 1 kehtestatud kohustuste täitmine.
Selgitus
Komisjon teeb kindlaks, kas liikmesriik on iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotlenud selle sissenõudmist toetusesaajalt.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon teavitab kohapealsest kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll läbi viiakse. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.	Komisjon teavitab kohapealsest kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll läbi viiakse ja kooskõlastab neid. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda. Komisjon seab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks sisse kasutajatoe, et lahendada nende kaebusi seoses bürokraatiaga kohapealsete põllumajandustootjatele suunatud kontrollide korral.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Komisjon teeb finantskorrektsioone vastavalt igale avastatud eeskirjade eiramise juhule või eiramise süstemaatilisuse põhjal otsustades, kas tuleks kohaldada kindlasummalist või ekstrapoleeritud korrektsiooni.
	Kindlasummalisi korrektsioone kohaldatakse ainult juhul, kui juhtumi laadi tõttu on võimatu teha kindlaks tuvastatud eeskirjade eiramise ulatust ja asjaomast summat või ekstrapoleerida korrigeeritavat summat.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse vastuvõtmist teavitatakse kirjalikult komisjoni kontrolli tulemustest ja liikmesriigi vastustest, mille järel püüavad pooled jõuda kokkuleppele võetavate meetmete suhtes.	Enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse vastuvõtmist teavitatakse kirjalikult komisjoni kontrolli tulemustest ja liikmesriigi vastustest, mille järel püüavad pooled jõuda kokkuleppele võetavate meetmete suhtes. Sellega seoses antakse liikmesriikidele võimalus tõendada asjaomase dokumentatsiooni läbivaatamise abil, et eeskirjade eiramise tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem.
Selgitus
Finantskorrektsioonide jaoks väljapakutud süsteem tuleks viia kooskõlla muude ühiselt hallatavate programmidega, nt Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui kokkuleppele ei jõuta, võib liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema poole seisukohtade kooskõlastamiseks nelja kuu jooksul. Menetluse tulemuste aruanne edastatakse komisjonile, kes vaatab selle läbi enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse tegemist.	Kui kokkuleppele ei jõuta, võib liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema poole seisukohtade kooskõlastamiseks nelja kuu jooksul. Menetluse tulemuste aruanne edastatakse komisjonile, kes võtab seda arvesse enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse tegemist.
Selgitus
Kooskõlla viimine finantsmäärusega.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 5 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) riiklikud toetused või rikkumised, mille kohta on alustatud vastavalt aluslepingu artiklis 108 või 258 sätestatud menetlust;	b) riiklikud toetused, mille kohta komisjon on algatanud aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse, või rikkumised, mille kohta komisjon on esitanud liikmesriigile märgukirja kooskõlas aluslepingu artikliga 258;
Selgitus
Kooskõlla viimine finantsmäärusega.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul peavad liikmesriigid taotlema selle sissenõudmist toetusesaajalt ühe aasta jooksul pärast eeskirjade eiramise esimest ilmnemist, ja kannavad vastavad summad makseasutuse võlgnike registrisse.	1. Iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul peavad liikmesriigid taotlema selle sissenõudmist toetusesaajalt ühe aasta jooksul pärast eeskirjade eiramise esimest ilmnemist, ja kannavad vastavad summad makseasutuse võlgnike registrisse. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada kõigi võlgade registreerimine.
Selgitus
Komisjon lasub lõppvastutus eelarve täitmise eest ja komisjon on kohustatud tagama, et tema aruandes sisalduvad summad kajastavad kõiki tehinguid ja on õiged.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) sissenõudmisel juba tehtud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui sissenõutav summa või	a) sissenõudmisel juba tehtud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui sissenõutav summa; seetõttu määrab komisjon koostöös asjassepuutuva liikmesriigiga kindlaks miinimummäära, mis on kohandatud selles liikmesriigis valitsevale olukorrale.
Selgitus
Pisisummade sissenõudmine põhjustab olulist bürokraatiat. Allapoole teatavat miinimumkünnist jäävaid summasid ei tuleks seetõttu sisse nõuda, et säiliks kulutasuvus.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas jaos sätestatud sissenõudmismenetlust käsitlevate sätete nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses erikohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita.	Käesolevas jaos sätestatud võlgade ja nendega kaasnevate viiviste sissenõudmise tingimusi ja menetlusi käsitlevate sätete nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses erikohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) pakkuda tõhusat kaitset pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;	b) tagada tõhus kaitse pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;
Selgitus
Algupärane sõnastus on liiga nõrk ja seda tuleb tugevamaks muuta.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 60 lõike 2 kohaselt liikmesriikide loodav süsteem hõlmab kõigi toetusetaotluste süstemaatilisi halduskontrolle ning seda täiendavad kohapealsed kontrollid, kui ei ole sätestatud teisiti.	1. Kui ei ole sätestatud teisiti, hõlmab artikli 60 lõike 2 kohaselt liikmesriikide loodav süsteem toetuse- ja maksetaotluste süstemaatilisi halduskontrolle, kohaldades riskipõhist lähenemisviisi vastavalt nõutud kindlusastmele, ning seda täiendavad kohapealsed kontrollid, mille eesmärk on jälgida olemusliku riski taset ning mille arvu kohandatakse olemuslike ja kontrolliriskide valguses.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kohapealsete kontrollidega seoses koostab vastutav asutus kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust ja riskipõhisest osast, et saada representatiivne veamäär ja hõlmata samas ka kõige suuremad vead.	2. Kohapealsete kontrollidega seoses koostab vastutav asutus kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust ja riskipõhisest osast, et saada representatiivne veamäär ja hõlmata samas ka alad, kus veaoht on kõige suurem.
	Kontrollide proportsionaalsuse tagamiseks tuleb arvesse võtta tegureid, mis hõlmavad järgmist:
	– asjaomaste summade suurus;
	– haldus- ja kontrollisüsteemide varasemate auditite tulemused;
	– vabatahtlik osalemine haldussüsteemides, mis on sertifitseeritud tunnustatud rahvusvaheliste standardite alusel.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) eeskirjad seoses kohapealsete kontrollide miinimumtasemega, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks, sealhulgas tingimused, mille kohaselt peavad liikmesriigid asjaomaseid kontrolle suurendama või võivad neid vähendada, kui haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad on vastuvõetaval tasemel;	b) eeskirjad seoses kohapealsete kontrollide miinimumtasemega, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks, sealhulgas tingimused, mille kohaselt peavad liikmesriigid asjaomaseid kontrolle suurendama või võivad neid vähendada, kui haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad on vastuvõetaval tasemel. Euroopa Kontrollikoda võib anda hinnangu komisjoni kriteeriumidele, mille kohaselt kontrolle vähendatakse.
Selgitus
Kontrollikoja ekspertiis võib olla kasulik seadusandjale ning muudab selgemaks komisjoni kriteeriumid, mille alusel kontrolle vähendatakse.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 osutatud toetamise lõpetamisega ja lõikes 2 osutatud karistustega seonduvad summad nõutakse täies ulatuses sisse.	3. Ilma et see piiraks artikli 56 lõike 3 kohaldamist, nõutakse lõikes 1 osutatud toetamise lõpetamisega ja lõikes 2 osutatud karistustega seonduvad summad täies ulatuses sisse.
Selgitus
Pisisummade sissenõudmine põhjustab olulist bürokraatiat. Allapoole teatavat miinimumkünnist jäävaid summasid ei tuleks seetõttu sisse nõuda, et säiliks kulutasuvus.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 92 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklit 91 ei kohaldata siiski toetusesaajate suhtes, kes osalevad määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas ning toetusesaajate suhtes, kes saavad toetust määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 29 lõike 9 kohaselt.	välja jäetud
Selgitus
Väikepõllumajandustootjaid ei tohiks nõuetele vastavuse kohustuste kohaldamisalast välja jätta.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 94
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole II lisas kehtestatud.	Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad II lisa alusel ja riiklikul või piirkondlikul tasandil miinimumstandardid toetusesaajatele maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks konkreetsete ja korrapäraste meetmete või teatavate meetmete võtmata jätmise abil, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole II lisas kehtestatud.
Selgitus
Selleks et tagada, et ELi toetust antakse reaalse tegevuse eest, peaksid maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumnõuded eeldama konkreetseid ja korrapäraseid meetmeid.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 99 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vastavate vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamiseks võetakse arvesse tuvastatud rikkumiste tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust ning lõigetes 2–4 sätestatud kriteeriume.	Vastavate vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamiseks võetakse arvesse tuvastatud rikkumiste tõsidust, tagajärgi, ulatust, püsivust ja korduvust ning lõigetes 2–4 sätestatud kriteeriume. Üldpõhimõtteks on, et karistus peab olema vastavuses nõuetele vastavuse kohustuse täitmata jätmise tõsiduse ja tagajärgedega või neist sõltuv.
Selgitus
Muudatusettepanekuga viiakse määrus kooskõlla aluslepingute sätetega, mille kohaselt keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas ning maksma peab saastaja. Seetõttu tuleks nõuetele vastavuse rikkumise eest määratav karistus arvutada proportsionaalselt keskkonnamõjuga.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 99 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hooletusest tingitud rikkumise korral ei ole vähendamine suurem kui 5 % ja korduva rikkumise korral suurem kui 15 %.	Hooletusest tingitud rikkumise korral on vähendamine vähemalt 1 % kuni 5% ja korduva rikkumise korral vähemalt 10 %.
Selgitus
Selle muudatuse eesmärk on tagada kõnealuse poliitikavahendi tulemuslikkus ja ergutada toetusesaajaid hooletusest hoiduma.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 99 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Tahtliku rikkumise korral ei tohi vähendamine olla põhimõtteliselt alla 20 % ning ülemmääraks võib olla täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast ning seda võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.	3. Tahtliku rikkumise korral ei tohi vähendamine olla põhimõtteliselt alla 25 % ning ülemmääraks võib olla täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast ning seda võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.
Selgitus
Muudatuse eesmärk on ergutada toetusesaajaid võtma kõiki tahtliku rikkumisega võitlemise meetmeid.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkuse mõõtmiseks kehtestatakse ühine järelevalve- ja hindamisraamistik. See hõlmab kõiki ühise põllumajanduspoliitika meetmete järelevalve ja hindamisega seotud vahendeid, eelkõige selliseid, mis seonduvad määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] sätestatud otsetoetustega, määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] sätestatud turumeetmetega, määruses (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] sätestatud maaelu arengu meetmetega ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse kohaldamisega.	Ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkuse mõõtmiseks kehtestatakse ühine järelevalve- ja hindamisraamistik. See hõlmab kõiki ühise põllumajanduspoliitika meetmete järelevalve ja hindamisega seotud vahendeid, eelkõige selliseid, mis seonduvad määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] sätestatud otsetoetustega, määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] sätestatud turumeetmetega, määruses (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] sätestatud maaelu arengu meetmetega ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse kohaldamisega. Seejuures kasutab komisjon sünergilist toimet ning tugineb võimalikult suurel määral juba kättesaadavatele andmetele ja andmeallikatele.
Selgitus
Järelevalve ja hindamine ei tohi juba olemasolevat bürokraatlikku koormust liikmesriikide ja toetusesaajate jaoks veelgi suurendada. Seetõttu peaks komisjon kasutama juba olemasolevaid andmeallikaid ja saavutama sünergilist toimet.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks esimeses lõigus osutatud eesmärkidega seotud näitajad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks esimeses lõigus osutatud eesmärkidega seotud näitajad ja sihttasemed ning nõuab liikmesriikidelt kõnealuste näitajate jaoks võrdlusaluse ja sihttasemete määramist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Selgitus
Komisjon peaks kehtestama näitajate sihttasemed, et hinnata eesmärkide saavutamist.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 3 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe, samuti andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe, samuti andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Kõnealuste rakendusaktidega ei tohi kaasneda liikmesriikide ja toetusesaajate jaoks bürokraatia täiendav suurenemine. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

MENETLUS

Pealkiri	Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve
Viited	COM(2011)0628 – C7-0341/2011 – 2011/0288(COD)
Vastutav komisjon      istungil teada andmise kuupäev	AGRI 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)      istungil teada andmise kuupäev	CONT 25.10.2011
Arvamuse koostaja      nimetamise kuupäev	Iliana Ivanova 24.11.2011
Vastuvõtmise kuupäev	17.9.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Zuzana Brzobohatá, Andrea Češková, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Iliana Ivanova, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Crescenzio Rivellini, Paul Rübig, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Michael Theurer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Christofer Fjellner, Edit Herczog, Ivailo Kalfin, Marian-Jean Marinescu, Derek Vaughan

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (17.10.2012)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta
(COM(2011)0628 – C7‑0341/2011 – 2011/0288(COD))

Arvamuse koostaja: Giommaria Uggias

LÜHISELGITUS

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitlevas määruse ettepanekus koondatakse ühte alusteksti kõik sätted ja nõuded ühise põllumajanduspoliitika ühtse rakendamise kohta, et järgida tõhusalt strateegiat „Euroopa 2020”.

Määruse ettepanek on ja peabki oma loomult ja eesmärgilt olema võimalikult ratsionaalne, selles tuleb käsitleda kõiki ühise põllumajanduspoliitika valdkonda kuuluvaid reguleerimist vajavad aspekte ning kõiki asjakohaseid meetmeid ja/või tegevusi, mida tuleb ühtselt rakendada kogu liidu territooriumil.

Seepärast, eelkõige regionaalarengu vaatenurgast, ei paku ettepanek eriti võimalust lisada muudatusettepanekuid ja/või täiendavaid sätteid, mis võiksid kahjustada ettepaneku eesmärki ja tulemust.

Seetõttu on regionaalarengukomisjon pidanud paremaks keskenduda neile, kellele ühine põllumajanduspoliitika peamiselt mõeldud on – põllumajandustootjatele ja maakogukondadele, ning valida lähenemisviis, mis keskendub konkreetsetele, kohalike ja territoriaalsete eripäradega arvestavatele vajadustele.

Eelkõige on püütud muuta ratsionaalsemaks ja tõhusamaks ühise põllumajanduspoliitika institutsionaalset poolt ning vähendada põllumajandustootjaid koormavaid tarbetuid kohustusi või kõrvaldada need. Ehkki määruses sätestatakse, et makseasutused vastutavad oma tegematajätmiste eest ja määratakse kindlaks nende vastutuse ulatus, ei tähenda see automaatselt, et vähendatakse toetusesaajate koormust. Põllumajandusturgudel valitsevate hinnakõikumiste ja majandusraskuste ajal võivad hilinenud maksed põllumajandusettevõtteid tarbetult koormata ning nende läbirääkimispositsiooni ja majanduslikku olukorda võivad halvendada tegurid, mis ei ole seotud ettevõtte majandamise oskusega.

Samuti on regionaalarengukomisjon püüdnud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi rakendamiskriteeriumide puhul võtta arvesse neid ettevõtteid ja põllumajandustootjaid, kes vajavad põllumajandusettevõtte majandamisel teistest enam ratsionaalset ja pädevat juhendamist. Selle eesmärk on juhtida põllumajandussektorit kohustusliku ratsionaliseerimise asemel mõtestatud ratsionaliseerimise suunas aladel, kus elanikkond elab veel maapiirkondades ning kus põllumajandus on endiselt kultuuripärand ning elujõulisuse ja heaolu allikas, mis ei pruugi tingimata olla majanduslikku laadi.

Samal ajal on regionaalarengukomisjon püüdnud soodustada kogukondade jagatud hüvesid ning hoida ära eeskirjade rikkumised ja pettused üksikisikute poolt, mis on sageli kriiside põhjuseks ja nullivad jäädavalt asjaomases piirkonnas tehtud jõupingutused.

Regionaalarengukomisjon on samuti püüdnud siduda järelevalvega seotud eesmärgid majandusnäitajatega, mis täiendavad ja näitlikustavad tõhusamalt ühise põllumajanduspoliitika tulemusi, et anda võimalikult realistlik ülevaade ühise põllumajanduspoliitika kohaldamise mõjust. Sellega seoses oli regionaalarengukomisjon seisukohal, et järelevalvet tuleks teostada selliste täiendavate näitajate üle, nagu turulepääs, koolitusprotsessid, hindade stabiilsus, lepinguliste põllumajandusettevõtete levik, taastuvenergia leviku määr ning selle tootmine ja kasutamine põllumajandussektoris ja maakogukondades, tasakaalustatud territoriaalne areng vähemalt piirkonna tasandil, sotsiaalne liikuvus, demograafiline dünaamika, rahvastikukadu, sissetulekud (mis ei pruugi tingimata tulla põllumajandussektorist) ja vaesus maapiirkondades.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selleks et aidata tõsta toetusesaajate teadlikkust ühelt poolt põllumajandustavade ja põllumajanduslike majapidamiste juhtimise ning teiselt poolt keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandusseisundi, toiduohutuse, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud standardite vahelisest seosest, on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid ulatusliku põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi, mis annab nõu toetusesaajatele. Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem ei tohiks kuidagi mõjutada toetusesaajate kohustust ja vastutust neid standardeid täita. Liikmesriigid peaksid ka tagama nõustamise ja kontrollide selge eristamise.	(10) Selleks et aidata tõsta toetusesaajate teadlikkust ühelt poolt vaadeldava piirkonna eripäraste, ühitatavate ja eelistatavate põllumajandustavade ja põllumajanduslike majapidamiste juhtimise ning teiselt poolt keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandusseisundi, toiduohutuse, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud standardite vahelisest seosest, on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid ulatusliku põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi, mis annab nõu toetusesaajatele. Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem ei tohiks kuidagi mõjutada toetusesaajate kohustust ja vastutust neid standardeid täita. Liikmesriigid peaksid ka ergutama toetusesaajaid kasutama nõustamise süsteemi ning tagama nõustamise ja kontrollide selge eristamise.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga liitumine peaks toetusesaajate jaoks olema vabatahtlik. Kõigil toetusesaajatel peaks isegi ÜPP raames toetust mitte saades olema lubatud süsteemis osaleda. Liikmesriigid võivad siiski kehtestada prioriteetsuskriteeriumid. Süsteemi iseloomu tõttu tuleks nõuandetegevuse käigus saadud teavet käsitada konfidentsiaalsena, välja arvatud liidu või liikmesriigi õigusaktide tõsise rikkumise korral. Süsteemi tõhususe tagamiseks peaksid nõustajad olema nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja saama korrapäraselt koolitust.	(12) Kuigi põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga liitumine peaks toetusesaajate jaoks olema vabatahtlik, tuleks süsteemi aktiivse propageerimisega teha toetusesaajatele selgeks kõik eelised, mida annab selle süsteemi kasutamine. Kõigil toetusesaajatel peaks isegi ÜPP raames toetust mitte saades olema lubatud süsteemis osaleda. Liikmesriigid võivad siiski kehtestada prioriteetsuskriteeriumid, eelkõige nende põllumajandustootjate jaoks, kes vastasel juhul võivad välja jääda ning kes vajavad teistest enam pädevat juhendamist, eelkõige piirkondades, kus põllumajandusmaa on jaotatud väikesteks tükkideks. Süsteemi iseloomu tõttu tuleks nõuandetegevuse käigus saadud teavet käsitada konfidentsiaalsena, välja arvatud liidu või liikmesriigi õigusaktide tõsise rikkumise korral. Süsteemi tõhususe tagamiseks peaksid nõustajad olema nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja saama korrapäraselt koolitust.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) On oluline, et komisjon annaks liikmesriikide käsutusse akrediteeritud makseasutuste EAGFiga seotud kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid nende asutuste kulude hüvitamisena raamatupidamise alusel. Igakuiste maksetena saadavaid hüvitisi oodates tuleks liikmesriikidel koondada rahalisi vahendeid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele. Liikmesriikide ja ÜPP rakendamisega seotud toetusesaajate personali- ja halduskulud on nende endi kanda.	(13) On oluline, et komisjon annaks liikmesriikide käsutusse akrediteeritud makseasutuste EAGFiga seotud kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid nende asutuste kulude hüvitamisena raamatupidamise alusel. Igakuiste maksetena saadavaid hüvitisi oodates tuleks liikmesriikidel koondada rahalisi vahendeid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele. Makseasutuste töö tõhustamiseks peaksid liikmesriikide ja ÜPP rakendamisega seotud toetusesaajate personali- ja halduskulud olema makseasutuste endi kanda.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliidifotode hankimine ja täiustamine peaks komisjonile tagama vahendid põllumajandusturgude juhtimiseks ning põllumajanduskulude järelevalve hõlbustamiseks.	(14) Agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliidifotode hankimine ja täiustamine peaks komisjonile tagama vahendid põllumajandusturgude juhtimiseks, põllumajanduskulude järelevalve hõlbustamiseks ning loodusõnnetuste puhul abi hindamiseks ja abi õigeaegseks andmiseks.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Maaelu arengu programmide rahastamine liidu eelarvest toimub aastate peale jagatud osamaksete alusel. Selleks et võimaldada liikmesriikidele ligipääsu ettenähtud liidu fondidele kohe programmide rakendumisel, tuleb need fondid teha liikmesriikides kättesaadavaks. Seetõttu on vaja vastavalt piiratud eelmaksete süsteemi, et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab teha programmide kohaselt toetusesaajatele makseid õigel ajal.	(23) Maaelu arengu programmide rahastamine liidu eelarvest toimub aastate peale jagatud osamaksete alusel. Selleks et võimaldada liikmesriikidele ligipääsu ettenähtud liidu fondidele kohe programmide rakendumisel, tuleb need fondid teha liikmesriikides kättesaadavaks. Seetõttu tuleks esmatähtsale kohale seada vastavalt piiratud eelmaksete süsteem, et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab teha programmide kohaselt toetusesaajatele makseid õigel ajal.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Liidu abi tuleks toetusesaajatele maksta õigel ajal, et neil oleks võimalik seda tõhusalt kasutada. Kui liikmesriigid ei pea kinni liidu õigusaktides sätestatud maksetähtaegadest, võib see põhjustada toetusesaajatele tõsiseid probleeme ja ohustada liidu aastaeelarve koostamist. Seetõttu tuleks liidu rahastamisest välja jätta need kulud, mille puhul ei ole maksetähtaegadest kinni peetud. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks peaks komisjonil olema õigus kehtestada sellest üldreeglist kõrvale kalduvaid erandeid. Määruses (EÜ) nr 1290/2005 sätestatud vastav põhimõte tuleks jõusse jätta ja seda tuleks kohaldada nii EAGFi kui ka EAFRD suhtes. Makse hilinemise korral tuleks liikmesriigil lisada põhisummale omal kulul intressid, et maksta toetusesaajatele hüvitist. Selline säte võib liikmesriike ajendada maksetähtaegadest paremini kinni pidama ning pakkuda toetusesaajatele suuremat kindlust makse õigeaegse laekumise kohta või vähemalt hüvitise saamise kohta makse hilinemise korral.	(25) Liidu abi tuleks toetusesaajatele maksta õigel ajal, et neil oleks võimalik seda tõhusalt kasutada. Kui liikmesriigid ei pea kinni liidu õigusaktides sätestatud maksetähtaegadest, võib see põhjustada toetusesaajatele tõsiseid probleeme ja ohustada liidu aastaeelarve koostamist. Seetõttu tuleks liidu rahastamisest välja jätta need kulud, mille puhul ei ole maksetähtaegadest kinni peetud. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks peaks komisjonil olema õigus kehtestada sellest üldreeglist kõrvale kalduvaid erandeid. Määruses (EÜ) nr 1290/2005 sätestatud vastav põhimõte tuleks jõusse jätta ja seda tuleks kohaldada nii EAGFi kui ka EAFRD suhtes. Makse hilinemise korral tuleks liikmesriigil lisada põhisummale omal kulul intressid, et maksta toetusesaajatele hüvitist ning vastavad ajutised krediidid peaksid kajastuma toetusesaajate bilansiaruannetes. Selline säte võib liikmesriike ajendada maksetähtaegadest paremini kinni pidama ning pakkuda toetusesaajatele suuremat kindlust makse õigeaegse laekumise kohta või vähemalt hüvitise saamise kohta makse hilinemise korral.
Selgitus
Toetusesaajate, nii põllumajandusettevõtete kui ka muude ettevõtete või teenuseosutajate jaoks on esmatähtis maksete õigeaegne teostamine. Seetõttu peab kohaliku majanduse kaitsmiseks olema võimalik kanda raamatupidamisaruannetesse saadaolevad maksed, tingimusel et need teostatakse suure tõenäosusega.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Liidu eelarve finantshuvide kaitsmiseks peaksid liikmesriigid vastu võtma meetmed, mis tagavad, et EAGFi ja EAFRD rahastatavad tehingud teostatakse korrektselt ka tegelikkuses. Lisaks peaksid liikmesriigid ennetama, tuvastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid eeskirjade või kohustuste eiramisi. Selleks tuleks kohaldada nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.	(37) Liidu eelarve finantshuvide kaitsmiseks peaksid liikmesriigid vastu võtma proportsionaalsed meetmed, mis tagavad, et EAGFi ja EAFRD rahastatavad tehingud teostatakse korrektselt ka tegelikkuses. Lisaks peaksid liikmesriigid ennetama, tuvastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid eeskirjade või kohustuste eiramisi. Selleks tuleks kohaldada nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Erinevad põllumajandusalased sektoripõhised määrused hõlmavad kontrollide, maksete lõpetamise, maksete vähendamise või makse saajate hulgast väljaarvamise ning karistuste määramise üldpõhimõtetega seonduvaid sätteid. Need eeskirjad tuleks koondada horisontaalsel tasandil ühte raamistikku. See peaks hõlmama haldus- ja kohapealsete kontrollidega seonduvaid liikmesriikide kohustusi ning toetuse sissenõudmise, vähendamise ja toetuse saajate hulgast väljaarvamise eeskirju. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad selliste kohustuste täitmise kontrolli suhtes, mis ei pruugi olla seotud toetuse maksmisega.	(38) Erinevad põllumajandusalased sektoripõhised määrused hõlmavad kontrollide, maksete lõpetamise, maksete vähendamise või makse saajate hulgast väljaarvamise ning karistuste määramise üldpõhimõtetega seonduvaid sätteid. Need eeskirjad tuleks koondada ja lihtsustada horisontaalsel tasandil ühte raamistikku. See peaks hõlmama haldus- ja kohapealsete kontrollidega seonduvaid liikmesriikide kohustusi ning toetuse sissenõudmise, vähendamise ja toetuse saajate hulgast väljaarvamise eeskirju. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad selliste kohustuste täitmise kontrolli suhtes, mis ei pruugi olla seotud toetuse maksmisega. Kui veamäär on vastuvõetaval tasemel, peaksid liikmesriigid kohapealseid kontrolle proportsionaalselt vähendama.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Tuleks säilitada ühtse süsteemi põhielemendid, eelkõige sätted, milles käsitletakse elektroonilist andmebaasi, põldude identifitseerimise süsteemi, toetuse- või maksetaotlusi ning toetusõiguste identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi.	(41) Tuleks säilitada ühtse süsteemi põhielemendid asjakohasel tasandil, eelkõige sätted, milles käsitletakse elektroonilist andmebaasi, põldude identifitseerimise süsteemi, toetuse- või maksetaotlusi ning toetusõiguste identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust mitte panna põllumajandustootjatele ja haldusorganitele peale tarbetut halduskoormust.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Määruse (EÜ) nr 485/2008 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid tagamaks liidu eelarve finantshuvide tõhusa kaitse ja eriti selleks, et kontrollida EAGFi rahastatavate tegevuste õigsust ja nõuetele vastavust. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks asjakohased sätted koondada sama õigusakti alla. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 485/2008 kehtetuks tunnistada.	(44) Määruse (EÜ) nr 485/2008 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid tagamaks liidu eelarve finantshuvide tõhusa kaitse ja eriti selleks, et kontrollida EAGFi rahastatavate tegevuste õigsust ja nõuetele vastavust. Lihtsuse, selguse ja otstarbekuse huvides tuleks asjakohased sätted koondada sama õigusakti alla. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 485/2008 kehtetuks tunnistada.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 57
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(57) Nõuetele vastavuse süsteem toob nii toetusesaajatele kui ka riigiasutustele kaasa teatavaid halduspiiranguid, kuna tuleb tagada arvestuse pidamine, kontrollide teostamine ja vajaduse korral karistuste kohaldamine. Kõnealused karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. Kõnealused karistused ei tohiks piirata liidu või liikmesriigi õiguse muude sätete alusel kehtestatud muid karistusi. Järjepidevuse huvides on asjakohane koondada liidu asjakohased sätted ühe õigusakti alla. Määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandustootjate puhul võidakse järeldada, et nõuetele vastavuse süsteemi kohaselt tehtavad pingutused ületavad kõnealuste põllumajandustootjate vastavas süsteemis hoidmise eeliseid. Lihtsustamise huvides tuleks kõnealused põllumajandustootjad seega nõuetele vastavuse süsteemist ja eelkõige selle kontrollisüsteemist välja jätta ning vabastada nad nõuetele vastavuse karistustest, mida võidakse kohaldada. Samas ei piira selline erand kohustust järgida sektoripõhiste õigusaktide kohaldatavaid sätteid ning võimalust saada kontrollitud ja kõnealuste õigusaktide kohaselt karistatud.	(57) Nõuetele vastavuse süsteem toob nii toetusesaajatele kui ka riigiasutustele kaasa teatavaid halduspiiranguid, kuna tuleb tagada arvestuse pidamine, kontrollide teostamine ja vajaduse korral karistuste kohaldamine. Kõnealused karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. Kõnealused karistused ei tohiks piirata liidu või liikmesriigi õiguse muude sätete alusel kehtestatud muid karistusi. Järjepidevuse huvides on asjakohane koondada liidu asjakohased sätted ühe õigusakti alla. Määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandustootjate puhul võidakse järeldada, et nõuetele vastavuse süsteemi kohaselt tehtavad pingutused ületavad kõnealuste põllumajandustootjate vastavas süsteemis hoidmise eeliseid. Lihtsustamise huvides tuleks kõnealused põllumajandustootjad seega nõuetele vastavuse süsteemist ja eelkõige selle kontrollisüsteemist välja jätta ning vabastada nad nõuetele vastavuse karistustest, mida võidakse kohaldada.
Selgitus
Väikepõllumajandustootjad on oma olemuselt suurtest ettevõtetest keskkonnahoidlikumad. Riigiasutused peavad igal juhul püüdma vähendada väikepõllumajandustootjate ja väikeste perepõllumajandustootjate halduskoormust, arvestades nende poolt maapiirkondadele antavat sotsiaalset ja kultuurilist kasu.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 60
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(60) Nõuetele vastavuse sätete tõhusaks rakendamiseks tuleb kontrollida, kas toetusesaajad täidavad oma kohustusi. Juhul kui liikmesriik otsustab kasutada võimalust jätta vähendamine või väljaarvamine kohaldamata, kui asjaomane summa on alla 100 euro, tuleb pädeval kontrolliasutusel järgneval aastal toetusesaajate valimi puhul kontrollida, et tuvastatud mittevastavus on parandatud.	(60) Nõuetele vastavuse sätete tõhusaks rakendamiseks tuleb kontrollida, kas toetusesaajad täidavad oma kohustusi. Juhul kui liikmesriik otsustab kasutada võimalust jätta vähendamine või väljaarvamine kohaldamata, kui asjaomane summa on alla 100 euro, tuleb pädeval kontrolliasutusel järgneval aastal toetusesaajate valimi puhul kontrollida, et tuvastatud mittevastavus on parandatud. Liikmesriigid võivad samuti kasutusele võtta varase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse alles tekkinud kergete nõuetele mittevastavuse juhtude korral, et muuta nõuetele vastavuse põhimõte põllumajandustootjatele vastuvõetavamaks ja tagada põllumajandustootjate parem kaasamine nõuete täitmisesse. See peaks toimuma hoiatuskirja vormis, millele järgnevad asjaomase toetusesaaja parandusmeetmed, mida liikmesriik kontrollib järgmisel aastal.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f a) põllumajandusettevõtte osaline või täielik arestimine avalike teadeannete alusel ekslikult eraldatud rahaliste vahendite tõttu, mis hiljem on kuulutatud ELi õigusaktidega vastuolus olevaks.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Makseasutused on liikmesriikide eraldiseisvad asutused või talitused, kes vastutavad artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.	1. Makseasutused on liikmesriikide või piirkondade eraldiseisvad asutused või talitused, kes vastutavad asjaomase organisatsiooni piires artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid loovad toetusesaajate nõustamiseks põllumajandusmaaga ja põllumajandusliku majapidamise juhtimisega seotud küsimustes süsteemi (edaspidi „põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem”), mida juhib üks või mitu määratud asutust. Määratud asutused võivad olla kas avalik-õiguslikud või eraõiguslikud.	1. Liikmesriigid või piirkonnad loovad toetusesaajate nõustamiseks põllumajandusmaaga ja põllumajandusliku majapidamise juhtimisega seotud küsimustes süsteemi (edaspidi „põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem”), mida juhib üks või mitu määratud asutust. Määratud asutused võivad olla kas avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ning nad on eelistatavalt seotud kõrgkoolide või teadusuuringute keskustega.
Selgitus
Ühise põllumajanduspoliitika regionaliseerimise seisukohast ei oleks otstarbekas ühe riikliku asutuse kindlaksmääramine, eriti kui riigi territooriumil on väga eripärased geomorfoloogilised omadused, mullastiku ja ilmastiku tingimused ning põllumajanduslikud ja kultuurilised iseärasused tulenevalt territooriumi suurusest. Lisaks tundub mõttekas püüda muuta tegevus ratsionaalsemaks, luues otsesed sidemed kõrgkoolide ja teadusasutustega, et viia teadustöötajad (sealhulgas eri tasandi teadlased) paremini kurssi põllumajandusettevõtete probleemidega.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse jätkusuutlik areng kooskõlas kõigi maaelu arengu programmides soovitatud meetmetega, sealhulgas ettevõtete moderniseerimine, konkurentsivõime saavutamine, tarneahela integratsioon, innovatsioon ja turule orienteeritus;
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Pädev riigiasutus edastab, vajaduse korral elektrooniliste vahendite kaudu, toetusesaajale asjakohase loetelu määratud asutuste kohta.	3. Riigiasutus edastab peamiselt elektrooniliste vahendite kaudu potentsiaalsele toetusesaajale asjakohase loetelu valitud asutuste kohta.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a) Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi aktiivse propageerimisega tutvustatakse toetusesaajatele kõiki eeliseid, mida annab selle süsteemi kasutamine.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi heakskiitva komisjoni otsuse järel teeb komisjon kogu programmitöö perioodi puhul esialgse eelmakse. Kõnealune esialgne eelmakse moodustab 4 % EAFRD toetusest vastavale programmile. Eelmakse võib jaotada kuni kolmeks osaks vastavalt eelarvevahendite olemasolule. Eelmakse esimene osa moodustab 2 % EAFRD toetusest vastavale programmile.	1. Programmi heakskiitva komisjoni otsuse järel teeb komisjon kogu programmitöö perioodi puhul esialgse eelmakse. Kõnealune esialgne eelmakse moodustab 7 % EAFRD toetusest vastavale programmile. Eelmakse võib jaotada kuni kolmeks osaks vastavalt eelarvevahendite olemasolule. Eelmakse esimene osa moodustab 3 % EAFRD toetusest vastavale programmile.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teavituse eesmärk on põllumajanduspoliitikast ülevaate andmiseks levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, objektiivset ja terviklikku teavet.	Teavituse eesmärk on põllumajanduspoliitikast ülevaate andmiseks levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, objektiivset ja terviklikku teavet; see teave võib käia konkreetsete eesmärkide kohta ning käsitleda teemasid ja probleeme, mis on seotud konkreetsete geograafiliste piirkondadega.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon vähendab kohapealsete kontrollide sagedust liikmesriikides, kui sertifitseerimisasutuse arvamuse kohaselt on raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse veamäär aktsepteeritaval tasemel.
Selgitus
Komisjoni kohapealseid kontrolle tuleks vähendada, kui raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse audit näitab, et veamäär on vastuvõetaval tasemel. Loodetavasti vähendab see niisuguste kontrollidega seotud kulusid.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui aga tagasinõudmine ei saanud asjaomasest liikmesriigist olenemata põhjustel toimuda käesoleva lõike esimeses lõigus kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja tagasinõutav summa ületab 1 miljonit eurot, võib komisjon liikmesriigi taotlusel tähtaega pikendada kuni 50 % ulatuses esialgsest tähtajast.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul peavad liikmesriigid taotlema selle sissenõudmist toetusesaajalt ühe aasta jooksul pärast eeskirjade eiramise esimest ilmnemist, ja kannavad vastavad summad makseasutuse võlgnike registrisse.	1. Iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul peavad liikmesriigid taotlema selle sissenõudmist toetusesaajalt hiljemalt 24 kuu jooksul arvates sellest, kui liikmesriigi pädev asutus tegi kooskõlas kehtivate õigusaktidega kontrolliaruande või sarnase dokumendi põhjal kindlaks tagastatava summa, ja kannavad vastavad summad makseasutuse võlgnike registrisse
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid loovad tõhusad haldus- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu toetuskavasid reguleerivate õigusaktidega.	2. Liikmesriigid loovad tõhusad, proportsionaalsed ja riskipõhised ning sihtpiirkondade konkreetsetele vajadustele vastavad haldus- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu toetuskavasid reguleerivate õigusaktidega. Liikmesriikidel on kohustus kohandada oma koordineeriva asutuse vahendusel haldus- ja kontrollisüsteemi vastavalt piirkondade eripärale makseasutuse artikli 7 lõike 3 kohaselt koostatud teatiste alusel.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kohapealsete kontrollidega seoses koostab vastutav asutus kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust ja riskipõhisest osast, et saada representatiivne veamäär ja hõlmata samas ka kõige suuremad vead.	2. Kohapealsete kontrollidega seoses koostab vastutav asutus kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust ja riskipõhisest osast, et saada representatiivne veamäär ja hõlmata samas ka kõige suuremad vead. Kohapealsete kontrollide arvu vähendatakse proportsionaalselt riskiga ja eesmärgil vähendada nii riigiasutuste kui ka põllumajandustootjate halduskoormust.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid võivad luua hoiatussüsteemi, et toetusesaajad, kes ei vasta nõuetele, saaksid kõrvaldada eeskirjade eiramise enne halduskaristuse määramist. Kui liikmesriik otsustab seda võimalust kasutada, saadab pädev asutus toetusesaajale esialgu hoiatuskirja, teavitades teda avastatud rikkumistest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest. Pädev asutus võtab järgneval aastal ühtlasi vajalikud meetmed, et kontrollida, kas toetusesaaja on asjaomase nõuetele mittevastavuse kõrvaldanud.
	Sellist hoiatussüsteemi kohaldatakse üksnes sellistel esimese mittevastavuse juhtudel, mida ei peeta tõsisteks ja mille ulatus piirdub üksnes mittevastavuse eest vastutava toetusesaaja põllumajandusettevõttega vastavalt artiklis 99 a kindlaks määratud kriteeriumidele.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 93 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõuetele vastavuse eeskirjad on liidu õigusaktide kohased kohustuslikud majandamisnõuded ning riigi tasandil kehtestatavad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid, mis on loetletud II lisas ning seonduvad järgmiste valdkondadega:	Nõuetele vastavuse eeskirjad on liidu õigusaktide kohased kohustuslikud majandamisnõuded ning riigi tasandil piirkondade ettepaneku alusel kehtestatavad ning kohalike territoriaalsete omapäradega arvestavad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid; need eeskirjad on loetletud II lisas ning seonduvad järgmiste valdkondadega:
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 94 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole II lisas kehtestatud.	Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil teaduslikele andmetele tuginevate hinnangute põhjal toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, maastiku määratlemist ja muutumist, sealhulgas pärast selliseid tõsiseid loodusõnnetusi nagu üleujutused või tulekahjud, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole II lisas kehtestatud.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui liikmesriik otsustab kasutada esimeses lõigus sätestatud võimalust, võtab pädev asutus järgneval aastal toetusesaajate valimi puhul vajalikud meetmed, et kontrollida, kas toetusesaaja on asjaomase tuvastatud rikkumise heastanud. Toetusesaajat teavitatakse avastatud rikkumistest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest.	välja jäetud
Selgitus
Minu arvates tegi komisjon hea ettepaneku loobuda väiksemate rikkumiste korral järelkontrollist. Mis aga puudutab de minimis reegli põhjal teatud kindla toetusesaajate rühma (valimi) kontrollimisest loobumist, siis leiame, et lihtsustamisel tuleks de minimis reegli põhjal loobuda kõigi rikkumiste järelkontrollist.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 100 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad endale jätta 10% artiklis 99 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.	Liikmesriigid võivad endale jätta 10% artiklis 99 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest. Käesolevas lõikes osutatud vahendid jäävad vajaduse korral asjaomaste piirkondade käsutusse ning neid võib eraldada maapiirkondade infrastruktuuri ehitamiseks.
Selgitus
Vahendid, mis tulenevad toetusesaajate nõuetele mittevastavast käitumisest, mis võib ohustada piirkondlike kogukondade eri tasandil võetud meetmete edu, tuleks reinvesteerida asjaomaste kogukondade huvides, tingimusel et see on kooskõlas tulu eriotstarbelise kasutamise nõuetega.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 100 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad endale jätta 10% artiklis 99 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.	Liikmesriigid võivad endale jätta 25% artiklis 99 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.
Selgitus
Me ei mõista, mis põhjusel komisjon selle muudatuse (25% asendamine 10%-ga) tegi. Praegu kehtivas määruses (määruse nr 73/2009 artikkel 25) lubatakse liikmesriikidel endale jätta 25% vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 110 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) tasakaalustatud territoriaalne areng, pöörates põhitähelepanu maapiirkondade tööhõivele, kasvule ja vaesusele maapiirkondades.	c) tasakaalustatud territoriaalne areng vähemalt piirkonna tasandil, pöörates põhitähelepanu maapiirkondade tööhõivele, majanduskasvule, sotsiaalsele liikuvusele, demograafilisele dünaamikale, rahvastikukaole, sissetulekutele ja vaesusele maapiirkondades.

MENETLUS

Pealkiri	Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve
Viited	COM(2011)0628 – C7-0341/2011 – 2011/0288(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	AGRI 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	REGI 25.10.2011
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Giommaria Uggias 23.11.2011
Vastuvõtmise kuupäev	10.10.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Jean-Jacob Bicep, Victor Boştinaru, John Bufton, Alain Cadec, Salvatore Caronna, Nikos Chrysogelos, Francesco De Angelis, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Vincenzo Iovine, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Vladimír Maňka, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Ana Miranda, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Ewald Stadler, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Karin Kadenbach, Lena Kolarska-Bobińska, Czesław Adam Siekierski, Giommaria Uggias

MENETLUS

Pealkiri	Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve
Viited	COM(2011)0628 – C7-0341/2011 – 2011/0288(COD)
EP-le esitamise kuupäev	12.10.2011
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	AGRI 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 25.10.2011	BUDG 25.10.2011	CONT 25.10.2011	EMPL 25.10.2011
	ENVI 25.10.2011	REGI 25.10.2011
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	EMPL 27.10.2011	ENVI 26.4.2012
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Giovanni La Via 26.9.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	6.2.2012	24.4.2012	18.6.2012	18.9.2012
Vastuvõtmise kuupäev	30.9.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	35 6 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Eric Andrieu, Liam Aylward, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Robert Dušek, Hynek Fajmon, Mariya Gabriel, Iratxe García Pérez, Martin Häusling, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, George Lyon, Mairead McGuinness, Wojciech Michał Olejniczak, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Alyn Smith, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pilar Ayuso, María Auxiliadora Correa Zamora, Karin Kadenbach, Sandra Kalniete, Christa Klaß, Giovanni La Via, Petri Sarvamaa, Dimitar Stoyanov
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	María Muñiz De Urquiza
Esitamise kuupäev	5.11.2013