RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus investeerimistoodete põhiteabe dokumentide kohta
6.11.2013 - (COM(2012)0352 – C7‑0179/2012 – 2012/0169(COD)) - ***I
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Pervenche Berès
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus investeerimistoodete põhiteabe dokumentide kohta
(COM(2012)0352 – C7‑0179/2012 – 2012/0169(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0352),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0179/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. detsembri 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust[2],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7‑0368/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[3]*
komisjoni ettepanekule
---------------------------------------------------------
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
investeerimistoodete põhiteabe dokumentide kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[4],
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[6]
ning arvestades järgmist:
(1) Investeerimissooviga jaeinvestoritele pakutakse üha laiemat valikut eri liiki investeerimistooteid. Sellised tooted võivad olla suunatud konkreetselt jaeinvestorite investeerimisvajadustele, kuid tihti on need keerukad ja neist on raske aru saada. Praegu on investoritele selliste investeerimistoodete kohta avaldatav teave kooskõlastamata ning tihti ei aita see jaeinvestoritel eri tooteid võrrelda ega toodete omadustest aru saada ega aita suurendada investorite finantsteadmisi. Selle tagajärjel on jaeinvestorid tihti investeerinud toodetesse, millega seotud riske ja kulusid nad täielikult ei mõistnud, ning on seetõttu mõnikord kandnud ettenägematuid kahjusid.
(2) Jaeinvestoritele pakutavate investeerimistoodete läbipaistvust käsitlevate sätete parandamine on oluline meede investorite kaitsmiseks ning eeldus selleks, et taastada jaeinvestorite usaldus finantsturu vastu, eriti pärast finantskriisi. Esimesed sammud selles suunas on liidu tasandil astutud investoritele esitatava põhiteabe korra kehtestamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta.
(3) Erinevad eeskirjad investeerimistooteid pakkuvates sektorites ning siseriiklik reguleerimine kõnealuses valdkonnas loovad eri toodetele ja turustuskanalitele ebavõrdsed võimalused ning lisatõkkeid finantsteenuste ja -toodete ühtsele turule. Liikmesriigid on juba võtnud erinevaid ja kooskõlastamata meetmeid investorite kaitses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning selline areng tõenäoliselt jätkuks. Erinev lähenemisviis investeerimistooteid käsitleva teabe avaldamisele takistab võrdsete võimaluste loomist investeerimistoodete koostajatele ja müüjatele ning moonutab seega konkurentsi. Samuti viiks see investorite huvide kaitse ebaühtlase taseme väljakujunemiseni liidus. Sellised erinevused takistavad ühtse turu loomist ja sujuvat toimimist. Seega on asjaomane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114 tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga.
(4) Et vältida erinevate lähenemisviiside väljakujunemist ning vähendada toodete koostajate ja turustajate kulusid ja ebakindlust, tuleb liidu tasandil kehtestada ühtsed investeerimistoodete läbipaistvuse eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi turuosaliste suhtes. Selleks, et tagada põhiteabe ühise standardi kehtestamine ühtsel viisil, mis võimaldaks ühtlustada kõnealuste dokumentide vormingut ja sisu, on vaja vastu võtta määrus. Määruse vahetult kohaldatavad eeskirjad peaksid tagama, et investeerimistoodete turu kõigi osaliste suhtes kohaldatakse samu nõudeid. See peaks tagama teabe avaldamise ühtsed tingimused, sest sellega välditakse direktiivi ülevõtmisest tulenevat siseriiklike nõuete erinevust. Määruse kasutamine on asjakohane ka selleks, et investeerimistoodete kõigi müüjate suhtes kohaldataks seoses jaeinvestoritele põhiteabedokumendi esitamisega ühtseid nõudeid.
(5) Investeerimistooteid käsitleva teabe avaldamine on jaeinvestorite usalduse taastamiseks finantsturgude vastu küll väga oluline, kuid sama oluline on selliste toodete müügiprotsesside tõhus reguleerimine. Käesoleva määrusega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/39/EÜ[7] sätestatud turustamismeetmeid (kaasa arvatud nõuanded investeerimiseks, investorite kaitsmise meetmed ja muud müügiteenused). Samuti täiendatakse sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/92/EÜ[8] sätestatud kindlustustoodete turustamismeetmeid.
(6) Määrust tuleks kohaldada kõigi finantsteenuste sektoris koostatud ja jaeinvestorite investeerimisvõimalusena kavandatud toodete või alusinvesteeringute suhtes, olenemata nende vormist või ülesehitusest, kui investorile pakutav tulu sõltub ühe või mitme ▌vara või alusväärtuse tootlusest ▌. Selline määratlus hõlmaks selliseid investeerimistooteid nagu investeerimisfondid ja elukindlustuslepingud ning nende investeerimisfondide ja elukindlustuslepingute alusinvesteeringud ning jaeinvesteerimistooted, kaasa arvatud varad, mida vallatakse otseselt, nagu riigivõlakirjad ja -aktsiad, mida avalikkusele ei pakuta või millega on lubatud kaubelda mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval reguleeritud turul. Kombineeritud struktureeritud jaetooted kujutavad endast investori ja turu vahendamist, mis põhineb varade kombineerimisel või kokkusidumisel, nii et tulemuseks on varade otsese valdamisega võrreldes mitmekesisem risk, erinevad tooteomadused või erinev kulustruktuur. Selline kombineerimine võimaldab jaeinvestoritel kasutada investeerimisstrateegiaid, mis oleksid muidu neile kättesaamatud või ebaotstarbekad; samas võib sellega kaasneda vajadus täiendava teabe järele, eelkõige selleks, et võimaldada investeeringute erinevaid kombineerimisviise võrrelda ning tagada, et jaeinvestorid saavad aru jaeinvesteerimistoodete põhijoontest ja riskidest.
(6 a) Käesolev määrus peaks kehtima ka selliste eriotstarbeliste ettevõtete ja valdusettevõtjate aktsiate või osakute kohta, mida investeerimistoodete koostajad võivad kasutada käesolevast määrusest möödahiilimiseks.
(6 b) Kombineeritud investeerimistooted peaksid pakkuma jaeinvestoritele selget kasu, näiteks investeerimisriskide hajutamist eri majandussektorite või mitmete alusvarade vahel. Kombineerimistehnikaid võib aga kasutada ka selliste investeerimistoodete omaduste loomiseks, mille eesmärk on investeerimisotsuseid tegevaid tarbijaid eksitada. Teatavad peibutavate intressimääradega tooted kasutavad ära jaeinvestorite käitumismustreid, antud juhul kalduvust eelistada atraktiivset lühiajalist kasumlikkust. Toodetele selliste nimede andmisega, mis viitavad suuremale turvalisusele, kui see on reaalselt võimalik, kasutatakse samuti ära jaeinvestorite käitumuslikke eelarvamusi, olles suunatud tarbijate vastumeelsusele riskide võtmise suhtes. Seega tekitatakse selliste kombineerimistehnikate abil oht, et investor keskendub põhiliselt lühiajalisele finantskasule, mõistmata täies ulatuses tootega seotud riske tulevikus. Käesoleva määruse eesmärk peaks olema vältida selliseid kombineerimiselemente, mis kasutavad ära investorite käitumismustreid otsuste tegemisel, et edendada läbipaistvust ja kombineeritud jaeinvesteerimistoodetega seotud riskide paremat mõistmist.
(7) ▌Määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta kindlustustooted, millega ei kaasne investeerimisvõimalust ▌. Kuna käesolev määrus keskendub jaeinvestoritele müüdavaid investeerimistooteid käsitleva teabe võrreldavuse ja mõistetavuse parandamisele, ▌tuleks ▌määruse reguleerimisalast välja jätta tööandjapensioni- ja erapensionitooted, tingimusel et siseriikliku õiguse alusel nõutakse tööandja rahalist osalemist ning tööandja ja töötaja ei saa pensionitoote pakkujat valida. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäävad välja institutsioonilistele investoritele suunatud investeerimisfondid, mida ei turustata jaeinvestoritele. Investeerimistooted, mida kasutatakse erapensioniks säästude kogumiseks, peaksid siiski reguleerimisalasse jääma, sest need konkureerivad tihti teiste käesoleva määrusega reguleeritud toodetega ning neid turustatakse jaeinvestorile sarnasel viisil.
(8) Et tuua selgemalt välja seosed käesoleva määrusega ette nähtud kohustuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2003/71/EÜ[9] ▌ja ▌2009/138/EÜ[10] sätestatud kohustuste vahel, tuleb ette näha, et kõnealused direktiivid täiendavad käesolevat määrust. Eelkõige peaks pärast käesoleva määruse läbivaatamist põhiteabedokument sisaldama põhiteavet hõlmavat kokkuvõtet, nagu sellele on viidatud direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõikes 2.
(8 a) Investeerimistoote koostajad peaksid tagama, et nende koostatavad investeerimistooted on kooskõlas jaeinvestorite profiiliga, kellele need tooted on suunatud. Seetõttu peaksid nad kehtestama toote heakskiitmise menetluse, tagamaks et nende jaeinvestoritele mõeldud investeerimistooted ei põhineks alusvaral, mille riski ja tootluse profiilist ei ole kerge aru saada.
(8 b) Pädevatele asutustele ja Euroopa järelevalveasutustele (ESAd) tuleks nende nõudmisel esitada kogu vajalik teave, et kontrollida põhiteabedokumentide sisu, hinnata vastavust käesolevale määrusele ning tagada klientide ja investorite kaitse finantsturgudel. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) volitused tuleks viia järjepidevalt kooskõlla Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) volitustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ [finantsinstrumentide turgude direktiiv].
(9) Investeerimistooteid käsitleva põhiteabedokumendi peaksid koostama nende investeerimistoodete koostajad, näiteks fondivalitsejad, kindlustusandjad, väärtpaberite emitendid, krediidiasutused ja investeerimisühingud, kuna nemad tunnevad oma toodet kõige paremini ning vastutavad selle eest. Investeerimistoote koostaja peaks andma vastava põhiteabedokumendi investeerimistoote müüjate käsutusse. Investeerimistoote koostaja peaks põhiteabedokumendi ja investeerimistoodet müüv isik lisa (sh ka tasud) koostama enne seda, kui tooteid saab hakata jaeinvestoritele müüma. Kui toodet jaeinvestoritele ei müüda, ei ole põhiteabedokumendi koostamine vajalik, ja kui põhiteabedokumendi koostamine investeerimistoote koostaja poolt ei ole otstarbekas, võib selle ülesande delegeerida teistele. Kui põhiteabedokumendi koostamine delegeeritakse osaliselt või täielikult kolmandale isikule, peaks üldine vastutus selle koostamise ja sisu eest jääma siiski investeerimistoote koostajale. Põhiteabedokumentide laialdase levitamise ja kättesaadavuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada, et investeerimistoote koostaja võib selle avaldada enda valitud veebisaidil.
(10) Jaeinvestorite vajadusi silmas pidades tuleb tagada, et investeerimistooteid käsitlev teave oleks täpne, aus ja selge ega oleks investorite jaoks eksitav. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada põhiteabedokumendi koostamise ühised standardid, mis aitaks tagada, et dokument oleks jaeinvestoritele mõistetav. Arvestades seda, et paljudele jaeinvestoritele valmistab raskusi finantsterminitest arusaamine, tuleks erilist tähelepanu pöörata dokumendis kasutatavale sõnavarale ja kirjutamisstiilile. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad keele kohta, milles kõnealune dokument koostatakse. Arusaadaval viisil tuleks selgitada ka tekkida võivate kulude arvutamist. Lisaks peaks jaeinvestoritel olema võimalik põhiteabest aru saada eraldi dokumendina, ilma vajaduseta tutvuda muu teabega. Siiski ei tohiks see välistada põhiteabedokumendis muudele sellistele dokumentidele osutavate ristviidete kasutamist, milles sisalduv täiendav teave võib mõnedele jaeinvestoritele huvi pakkuda.
(11) Jaeinvestoritele tuleks anda teavet, mida nad vajavad teadliku investeerimisotsuse tegemiseks ning eri investeerimistoodete võrdlemiseks, kuid selline teave peab olema lühike ja kokkuvõtlik − muidu tekib oht, et investorid ei hakka seda kasutama. Seepärast peaks põhiteabedokument hõlmama ainult põhilist teavet, esmajoones toote laadi ja omaduste kohta, sh selle kohta, kas tootega kaasneb kapitali kaotamise võimalus, koondnäitajana väljendatud teavet tootega seotud kulude ning toote riski- ja kasumiprofiili kohta, samuti toote alusinvesteeringu ja tootluse kohta ning teatavat muud teavet, mis võib osutuda vajalikuks konkreetsete toodete, sh pensioni planeerimiseks mõeldud toodete omaduste mõistmiseks. Komisjon peaks kaaluma võimalust, et Euroopa avalik reitinguagentuur, millele on viidatud 16. jaanuaril 2013. aastal esimesel lugemisel vastu võetud Euroopa Parlamendi seisukohas eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta[11], võiks anda põhiteavet Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja antud riigivõlakirjade riskiprofiili kohta.
(11 a) Investoritele tuleks anda selge ettekujutus kuludest ja tasudest, mis tekivad seoses nende investeeringuga mitte ainult tehingu tegemise hetkel, vaid kogu investeerimise perioodi vältel. Tasud tuleks täies ulatuses avalikustada nii kumulatiivselt, tervikuna kui ka rahalises väljenduses. Tasu nõuannete eest tuleks arvutada lihtsamal viisil, et investoril oleks kergem mõista, mis see neile maksma läheb.
(11 b) EBA, EIOPA ja ESMA peaksid välja töötama internetipõhise fondianalüsaatori, mis võimaldaks investoritel arvutada investeeringu lõppväärtuse pärast tasude ja kulude maha arvestamist.
(12) Põhiteabedokumendi vorming peab võimaldama jaeinvestoritel eri investeerimistooteid võrrelda, kuna tarbimiskäitumine ja -suutlikkus on sellised, et teabe vorm, esitusviis ja sisu tuleb hoolega kavandada ja koostada, et see suurendaks maksimaalselt põhiteabedokumendi kasutamist ja seeläbi aitaks arendada finantsteadmisi ning oleks võimalikult lihtsalt mõistetav ja kasutatav. Kõigi dokumentide puhul peavad jaotiste järjekord ja jaotiste pealkirjad olema samad. Lisaks tuleks eri tooteid käsitlevate põhiteabedokumentide üksikasju ja teabe esitusviisi veelgi ühtlustada delegeeritud õigusaktidega, mille koostamisel võetakse arvesse läbiviidud ja käimasolevaid tarbijakäitumise uuringuid, sealhulgas selliste uuringute tulemusi, mille eesmärk on testida tarbijatele teabe esitamise eri viiside tõhusust. Lisaks saab jaeinvestor mõnede investeerimistoodete puhul alusinvesteeringute vahel valida ja nendega võib kaasneda kulusid ja tasusid, mis sõltuvad kliendiga seotud individuaalsetest teguritest, näiteks tema vanusest või valitud investeerimissummast. Põhiteabe vormingut käsitlevates sätetes tuleks arvesse võtta ka selliseid tooteid.
(12 a) Keerukate toodete puhul, mida peetakse jaeinvestorile sobimatuks, peaks põhiteabedokumendi ülaosas olema keerukusmärgis. Selline täiendav läbipaistvusmeede aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid võetava riski taseme kohta, samuti aitab see vältida ebasobivate toodete müüki.
(13) Aina sagedamini ei ole finantstulu ainus jaeinvestorite investeerimisotsuseid mõjutav tegur. Tihti lähtuvad jaeinvestorid ka sotsiaalsetest või keskkonnaga seotud eesmärkidest. Lisaks võib jätkusuutlikke ja pikaajalisi investeerimisvõimalusi otsivate investorite silmis olla oluline ka teave investeeringute mitterahaliste aspektide kohta. Teavet investeerimistoote koostaja sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja juhtimisega seotud eesmärkide kohta võib olla raske võrrelda või selline teave võib puududa. Seepärast tuleks veelgi ühtlustada teavet selle kohta, kas käsitletud on ka sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja juhtimisega seotud küsimusi, ning kui seda on tehtud, siis kuidas.
(14) Põhiteabedokument peaks olema selgelt eristatav ja eraldatud mis tahes reklaamteadetest. Muud dokumendid ei tohiks põhiteabedokumendi tähtsust vähendada. Jaeinvestor peaks kinnitama selle kättesaamist.
(15) Selleks et tagada põhiteabedokumendi usaldusväärsus, tuleks käesoleva määrusega nõuda investeerimistoodete koostajatelt ja investeerimistooteid müüvatelt isikutelt põhiteabedokumendi ajakohastamist. Ka üksus, kes esitab või müüb põhiteabedokumenti, peaks jaeinvesteerimiseks ette nähtud teavet ajakohastama. Selleks peab komisjon vastu võtma delegeeritud õigusakti, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad teabe läbivaatamise tingimuste ja sageduse ning põhiteabedokumendi ja selle lisa muutmise kohta. Põhiteabedokument ja kõik selle ajakohastused tuleb edastada pädevale asutusele.
(16) Põhiteabedokumendid on jaeinvestorite investeerimisotsuste alus. Seepärast vastutavad investeerimistoodete koostajad ja investeerimistooteid müüvad isikud jaeinvestorite ees käesoleva määruse eeskirjade täitmise eest. Sellest tulenevalt on tähtis tagada, et jaeinvestoritel, kes oma investeerimisotsustes lähtusid põhiteabedokumendist, oleks õigus nõuda kahju heastamist. Samuti tuleks tagada, et kõigil jaeinvestoritel üle liidu oleksid samad õigused nõuda sellise kahju hüvitamist, mida nad kannavad seetõttu, et investeerimistoodete koostajad ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Seepärast tuleks ühtlustada investeerimistoodete koostajate vastutust reguleerivaid sätteid. Samuti tuleb ühtsuse tagamiseks sisse viia ühtlustatud lähenemisviis karistustele. Käesoleva määrusega tuleks ette näha, et jaeinvestoril peaks olema võimalik pidada toote koostajat vastutavaks käesoleva määruse rikkumise eest, kui kahju on kantud sellise põhiteabedokumendi kasutamise tõttu, mis oli eksitav, ebatäpne, prospektiga kokkusobimatu või, kui prospekti ei koostatud, ei vastanud toote tingimustele.
(17) Kuna jaeinvestorid ei ole üldiselt eriti kursis investeerimistoodete koostajate sisekorraga, ei peaks tõendamiskoormis lasuma jaeinvestoril. Jaeinvestor peaks osutama, millises osas põhiteabedokument ei vasta tema meelest käesoleva määruse nõuetele. Pärast seda lasub kohustus kõnealusele kaebusele vastata toote koostajal.
(18) Investeerimistoote koostaja tsiviilvastutust, mida käesolev määrus ei hõlma, tuleks reguleerida kohaldatava siseriikliku õigusega, mis määratakse kindlaks rahvusvahelise eraõiguse asjaomaste eeskirjade alusel. Jaeinvestori esitatud tsiviilvastutust käsitleva kaebuse kohta otsuse tegemiseks pädev kohus tuleks määrata rahvusvahelise kohtualluvuse asjaomaste eeskirjade alusel.
(19) Selleks et jaeinvestor saaks teha teadliku investeerimisotsuse, tuleks investeerimistoodete müüjatelt nõuda põhiteabedokumendi esitamist aegsasti enne mis tahes tehingu sõlmimist. Investor peaks andma kirjaliku või elektroonilise allkirja, millega ta kinnitab, et on põhiteabedokumendi kätte saanud. Seda nõuet tuleks kohaldada ▌olenemata tehingu toimumise kohast ja viisist. Nõustaja või müüja mõiste hõlmab nii turustajat kui ka investeerimistoote koostajat ennast, kui ta otsustab anda toote kohta nõu või müüa toodet jaeinvestoritele otse. Käesolev artikkel ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ[12] kehtivust. Võimaluse korral tuleks investoritele jätta järelemõtlemisperiood, mille jooksul nad võivad otsustada tehingust loobuda.
(20) Tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad, et investeerimistoote müüjal oleks teatav valik teabekandja osas, mille abil põhiteabedokument jaeinvestoritele esitatakse ning et oleks võimalik kasutada ka elektroonilist sidet, kui see on tehingu asjaolusid arvestades asjakohane. Jaeinvestorile tuleb siiski anda võimalus saada kõnealune dokument paberil. Tarbijale teabe kättesaadavuse tagamiseks tuleks põhiteabedokument alati esitada tasuta.
(21) Investeerimistoodete ja kogu finantsturu usaldusväärsuse kindlustamiseks jaeinvestorite silmis tuleks kehtestada nõuded asjakohaste sisemenetluste jaoks, millega tagatakse, et jaeinvestorid saavad investeerimistoote koostajalt kaebustele sisulise vastuse.
(21 a) Investeerimistooteid käsitleva teabe parem avaldamine on jaeinvestorite usalduse taastamiseks finantsturgude vastu küll väga oluline, aga sama olulised on ka tootekujunduse eeskirjad, mis tagavad jaeinvestorite tõhusa kaitse. Finantsnõustajate antud nõuannete ebatäielikkus, erapoolikus otsustamisel ja tõendid selle kohta, et finantskäitumine sõltub eelkõige psühholoogilistest asjaoludest, põhjustavad probleeme, mis tuleb lahendada keerulisuse vähendamisega investeerimistoodete kombineerimisel.
(22) Kohtuvälise lahendamise menetlused võimaldavad vaidluste kiiremat ja odavamat lahendamist kui kohtus ning vähendavad kohtusüsteemi koormust. Seepärast peaksid investeerimistoodete koostajad ja investeerimistooteid müüvad isikud olema kohustatud osalema sellistes jaeinvestorite algatatud menetlustes seoses käesoleva määrusega ette nähtud õiguste ja kohustustega, arvestades teatavaid tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest lähtuvaid kaitsemeetmeid. Eelkõige ei tohiks vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused mõjutada selliste menetluste poolte õigusi kohtumenetluste algatamiseks. Käesolevast määrusest tulenevate vaidluste puhul tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL[13].
(23) Kuna põhiteabedokumendi investeerimistoodete kohta peaksid esitama finantsturgude pangandus-, kindlustus-, väärtpaberi ja fondisektorites tegutsevad üksused, on väga oluline sujuv koostöö investeerimistoodete koostajate eri järelevalveasutuste vahel ning nende ühine arusaam käesoleva määruse kohaldamisest.
(23 a) Liidu ja riiklikele järelevalveasutustele antud suuremaid volitusi ja pädevusi tuleks toetada piisava töötajate arvu ja asjakohaste rahaliste vahenditega.
(24) Kooskõlas komisjoni 2010. aasta detsembrikuu teatisega sanktsioonide tõhustamise kohta finantsteenuste sektoris ning selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, millega nähakse ette, et määruse rikkumise puhul kohaldatakse asjakohaseid halduskaristusi ja -meetmeid. Selleks et tagada sanktsioonide üldine hoiatav mõju ning tugevdada investorite kaitset, hoiatades neid investeerimistoodete eest, mille turustamisel rikutakse käesoleva määruse sätteid, tuleks sanktsioonid ja meetmed ▌avaldada ▌.
(25) Käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 üksikasjade kindlaks määramiseks seoses põhiteabedokumendi esitamisviisi ja formaadiga, põhiteabedokumendi sisuga, põhiteabedokumendi esitamise ajastamise üksikasjalike nõuetega ning põhiteabedokumendi muutmise ja läbivaatamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone ja tarbijauuringuid. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel saatma asjaomased dokumendid korraga õigel ajal ja nõudeid järgides Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(26) Komisjon peaks ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1093/2010, 1094/2010 ja 1095/2010[14] vastavate artiklitega 10−14 võtma artikli 8 kohaselt vastu ESMA, EBA ja EIOPA välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses riski ja tootluse selgitamise ja kulude arvutamise aluseks olevate meetodite ning keskkonnaalaste, sotsiaalsete või juhtimisega seotud kriteeriumidega.
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta reguleeritakse isikuandmete töötlemist ESAde poolt käesoleva määruse alusel ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames, näiteks isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ning mis tahes teabe vahetamine või edastamine ESAde poolt peaks toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.
(28) Eurofondide osakud on käesoleva määruse tähenduses küll investeerimistooted, kuid direktiiviga 2009/65/EÜ hiljuti kehtestatud nõuded investoritele esitatava põhiteabe kohta tähendavad, et proportsionaalsuse huvides oleks asjakohane kohaldada eurofondide osakute suhtes pärast käesoleva määruse jõustumist viieaastast üleminekuperioodi, mille jooksul käesolevat määrust kõnealuste toodete suhtes ei kohaldata. Selle ajavahemiku möödumisel hakatakse nende suhtes käesolevat määrust kohaldama, kui üleminekuperioodi ei pikendata. Sama erandit tuleks kohaldada ka muude kui eurofondide suhtes, kui nende kohta nõutakse juba siseriiklike õigusaktidega investorite põhiteabedokumendi koostamist, mille vorm ja sisu on kindlaks määratud direktiivi 2009/65/EÜ artiklites 78–81.
(29) Käesolev määrus tuleks läbi vaadata neli aastat pärast selle jõustumist, et võtta arvesse turu arengut, näiteks uut laadi investeerimistoodete turule tulekut, ning samuti liidu õiguse muude valdkondade arengut ja liikmesriikide kogemusi. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata, kas võetud meetmed on parandanud keskmise jaeinvestori kaitset ja teadmisi investeerimistoodete kohta, tema finantsteadmisi ning toodete võrreldavust. Samuti tuleks kaaluda, kas eurofondide suhtes kohaldatavat üleminekuperioodi tuleks pikendada või kas selliste fondide käsitlemisel võiks tulla kõne alla ka muud võimalused. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.
(30) Et anda investeerimistoodete koostajatele ja müüjatele piisavalt aega käesoleva määruse nõuete praktikas rakendamise ettevalmistamiseks, tuleks määruse nõudeid hakata kohaldama alles kaks aastat pärast määruse jõustumist. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada varem toimunud tehingute suhtes.
(31) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.
(32) Kuna käesoleva määruse eesmärki − suurendada jaeinvestorite kaitset ning nende usaldust kombineeritud jaeinvesteerimistoodete, sealhulgas piiriüleselt müüdavate toodete vastu − ei saa liikmesriigid saavutada üksi tegutsedes ja kindlaks tehtud puudusi saaks heastada üksnes Euroopa tasandil võetavate meetmetega, ning seda eesmärki saab oma mõju tõttu paremini saavutada pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKKREGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ainuüksi investeerimistoodete koostajate poolt koostatava põhiteabedokumendi vormi ja sisu kohta, põhiteabedokumendi lisa kohta, mille vajadusel koostavad investeerimistoodete müüjad, teabe kohta, mida annavad investeerimistoodete müüjad [finantsinstrumentide turgude direktiivi] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu kindlustusvahenduse direktiivi [kindlustusvahenduse direktiivi] kohaselt jaeinvestoritele, ning ühtsed eeskirjad kõnealuste dokumentide esitamiseks jaeinvestoritele. Määruse eesmärk on võimaldada jaeinvestoritel mõista ja võrrelda investeerimistoodete põhiomadusi ja nendega seotud riske ning panna vastutus põhiteabedokumendi eest investeerimistoote koostajale ja põhiteabedokumendi lisa eest investeerimistoote müüjatele.
Artikkel 2
Käesolevat määrust kohaldatakse investeerimistoodete koostamise ja müügi suhtes.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata siiski järgmiste toodete suhtes:
(a) kindlustustooted, mis ei anna õigust tagasiostuväärtusele ▌;
(b) muud hoiused peale finantsinstrumentide turgude direktiivi artiklis 4 määratletud struktureeritud hoiuste;
(c) direktiivi 2003/71/EÜ artikli 1 lõike 2 punktides b−g, i ja j osutatud väärtpaberid;
(d) muud väärtpaberid, mis ei sisalda tuletisinstrumenti, välja arvatud ettevõtete võlakirjad ja eriotstarbeliste ettevõtete emiteeritud väärtpaberid;
(e) ametlikult tunnustatud tööandjapensioni skeemid ja individuaalsed pensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse alusel nõutakse tööandja rahalist osalemist ning tööandja ja töötaja ei saa pensionitoote pakkujat valida;
(f) siseriikliku või liidu õiguse kohased ametlikult tunnustatud sotsiaalkindlustusskeemid.
Artikkel 3
1. Kui käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävad investeerimistoodete koostajad kuuluvad ka direktiivi 2003/71/EÜ reguleerimisalasse, kohaldatakse nii käesolevat määrust kui ka direktiivi 2003/71/EÜ, välja arvatud selle artikli 4 lõike 2 punkti h alapunkti v.
2. Kui käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävad investeerimistoodete koostajad kuuluvad ka direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse, kohaldatakse nii käesolevat määrust kui ka direktiivi 2009/138/EÜ.
Artikkel 4
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „investeerimistoode” − toode, mille abil isik saab teha finantsinvesteeringu, olenemata õiguslikust vormist ja sellest, kas tagasimakstav summa on fikseeritud või võib kõikuda, sh kui selline investeerimistoode omandatakse finantsinstrumentide või majandusüksuste otsese valdamise või otseste osaluste kaudu;
(b) „investeerimistoote koostaja” −
i) mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes algselt koostab investeerimistoote;
ii) mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes muudab olemasolevat investeerimistoodet, muutes selle riski ja tootluse profiili või investeerimistootesse investeerimisega seotud kulusid;
ii a) väärtpaberite emitent, kui investeerimistoode koosneb jaeinvestorite poolt otseselt vallatavatest vabalt võõrandatavatest väärtpaberitest, mida pakutakse üldsusele või millega lubatakse kaubelda reguleeritud turul tulenevalt direktiivist 2003/71/EÜ;
(b a) „investeerimistoodete müüja” – isik, kes turustab, levitab või müüb investeerimistooteid jaeinvestorile või annab talle nende kohta nõu, turustaja või isik, kes tegutseb jaeinvestori investeeringu vahendajana;
(c) „jaeinvestorid” −
i) jaekliendid [viide finantsinstrumentide turgude direktiivile ja finantsinstrumentide turgude määrusele] tähenduses;
ii) kliendid, kes ei ole professionaalsed kliendid [kindlustusvahenduse direktiivi I lisa] […] tähenduses;
(d) „pensionitooted” − tooted, mille esmane eesmärk on siseriikliku õiguse kohaselt tagada jaeinvestorile pensionipõlves sisetulek ning mis annavad jaeinvestorile õiguse teatavatele hüvitistele;
(e) „püsiv andmekandja” − direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 punktis m määratletud püsiv andmekandja;
(f) „pädevad asutused” − liikmesriikide riiklikud asutused, kellele on seadusega antud õigus teostada järelevalvet investeerimistoote koostaja või isiku üle, kes investeerimistoodet jaeinvestorile müüb.
II PEATÜKKPÕHITEABEDOKUMENT
I jaotisPõhiteabedokumendi koostamine
Artikkel 5
Investeerimistoote koostaja koostab kooskõlas käesoleva määruse sätetega põhiteabedokumendi iga koostatava investeerimistoote kohta ning avaldab põhiteabedokumendi (vajaduse korral koos prospektiga) oma veebisaidil ning asjaomase ESA ja asjaomase riikliku järelevalveasutuse loodaval ühtsel veebisaidil enne, kui vastavat investeerimistoodet saab turul levitada ja jaeinvestoritele müüa.
Kui see on asjakohane, kaasneb põhiteabedokumendiga lisa. Investeerimistoote müüja täiendab põhiteabedokumenti sellele lisa koostamisega. Dokument ja selle lisa on kättesaadavad ka paberil.
Investeerimistoote koostaja vastutab põhiteabedokumendi sisu eest ning toote müüja vastutab lisa koostamise ja dokumendi edastamise eest jaeinvestorile.
Artikkel 5 a
Toote heakskiitmismenetlus
1. Investeerimistoote koostaja tagab, et asjakohased menetlused ja tegevuspõhimõtted näevad ette investeerimistoote väljatöötamise etapis investeerimistoote jaeinvestorite, klientide ja soodustatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise ja et investeerimistoode on saadud nende huvide ilmselge arvessevõtmise tulemusena.
2. Enne artikli 5 kohase põhiteabedokumendi koostamist hindab toote koostaja investeerimistoote kokkusobivust jaeinvestorite huvidega, luues toote heakskiitmise dokumenteeritud menetluse.
3. Toote heakskiitmise menetlusega tagatakse, et iga investeerimistoode vastab kindlaksmääratud tarbijaterühma vajadustele ning toote koostaja on viinud läbi kindlaksmääratud tarbijaterühma kõigi vajadustega seotud asjakohaste tõenäoliste riskide hindamise. Selline hindamine sisaldab investeerimistoote stressitestimist.
4. Toote heakskiitmise menetlusega tagatakse, et turul juba kättesaadavad investeerimistooted vaadatakse korrapäraselt läbi, tagamaks et toode vastab endiselt kindlaksmääratud tarbijaterühma huvidele.
5. Toote heakskiitmise menetlus vaadatakse läbi kord aastas. Investeerimistoote koostaja on igal ajahetkel suuteline esitama asjaomasele pädevale asutusele toote heakskiitmise menetluse olemuse ja üksikasjade ajakohastatud ja üksikasjaliku kirjelduse.
II jaotisPõhiteabedokumendi vorm ja sisu
Artikkel 6
1. Põhiteabedokument on täpne, õiglane ja selge ning see ei ole eksitav. Põhiteabedokument ei tohi sisaldada tootereklaami, turundusmaterjali, isiklikke soovitusi või investeerimissoovitusi.
2. Põhiteabedokument on eraldiseisev dokument, mis on selgelt eristatud turundusmaterjalist, kuid ei ole sellest vähetähtsam. See võib sisaldada viiteid muudele dokumentidele (nt prospektid), kui viidatakse teabele, mis täiendab teavet, mida põhiteabedokument käesoleva määruse kohaselt peab sisaldama. See ei tohi sisaldada viiteid turundusmaterjalile.
2 a. Kui investeerimistoode pakub jaeinvestorile investeeringu tähtaja, konkreetsete hüvitiste või makstavate summade või põhiinvesteeringute valiku osas valikuvõimaluse või kui põhiteabedokumendi teabeelemendid võivad erineda ja sõltuda üksiku jaekliendiga seotud spetsiifilistest teguritest, võib artikli 8 lõikes 2 osutatud teavet esitada üldisena või tüüpnäidetena. Kui selline olukord tekib, tuleks põhiteabedokumendis selgelt nimetada dokumendid, milles on esitatud täpsem teave.
2 b. Põhiteabedokumendis selgitatakse täpselt, kust ja kuidas on võimalik saada lisateavet kavandatava investeeringu kohta, sh kust ja kuidas saada prospekti. Prospekt tehakse vastava taotluse esitamise korral jaeinvesteerijatele mis tahes ajal tasuta kättesaadavaks keeles, milles see on olemas.
3. Põhiteabedokument peab olema lühike dokument, mis koostatakse kokkuvõtvalt maksimaalselt kahel kahe poolega A4 lehel, millega kaasneb lisa ja mis võimaldab võrdlemist ning
(a) mis esitatakse ja vormistatakse nii, et see oleks kergesti loetav, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;
(a a) milles keskendutakse põhiteabele, mida investor vajab.
(b) mis on koostatud selges keeles, kasutades väljendusviisi, millega luuakse lihtsalt arusaadav stiil, mis aitab jaeinvestoritel, eelkõige nendel, kellele dokument on suunatud, edastatavat teavet mõista ▌ja mille kasutatav väljendusviis on selge, täpne ja arusaadav.
▌
4. Kui põhiteabedokumendis kasutatakse värve, ei tohiks need piirata teabe arusaadavust juhul, kui põhiteabedokument trükitakse või kopeeritakse must-valgelt.
5. Kui põhiteabedokumendis kasutatakse investeerimistoote koostaja või grupi korporatiivse identiteedi tunnust või logo, ei tohi see jaeinvestori jaoks dokumendis sisalduvat teavet ja teksti hägustada.
Artikkel 7
Põhiteabedokument koostatakse liikmesriigi ametlikes keeltes või ühes nendest ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus investeerimistoodet levitatakse, või keeles, mida kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad; mõnes muus keeles koostatud dokument tõlgitakse ühte osutatud keeltest.
Artikkel 7 a
Kui põhiteabedokument puudutab kindlustuslepingut, on kindlustusettevõttel käesoleva määruse kohaselt kohustus ainult kindlustusvõtja ja mitte soodustatud või kindlustatud isiku ees.
Artikkel 8
1. Põhiteabedokumendi esilehe ülaossa märgitakse selgesti eristatavalt pealkiri „Põhiteabedokument”. Põhiteabedokumendi, välja arvatud selle lisa, koostab üks pooltest. Põhiteabedokumendis märgitakse põhiteabedokumendi koostamise eest vastutava toote koostaja nimi ja sõnaselgelt see, et toote koostaja vastutab põhiteabedokumendi sisu eest. Sarnaselt eelmisele koostab lisa toote müüja ja selles märgitakse asjaomase isiku või üksuse nimi ja sõnaselgelt see, et ta vastutab lisa sisu eest.
Põhiteabedokumendi sisu esitatakse järgmistes lõigetes osutatud järjekorras.
Vahetult pealkirja all esitatakse seletuskiri. Selle sõnastus on järgmine:
„Te kavatsete osta investeerimistoote.
Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave, mis aitab mõista selle toote omadusi, selle tootega seotud riske, kulusid ning võimalikku kasu ja kahju; lisas tuuakse ära müüjale makstav tasu.
Käesolev dokument on ette nähtud õigusaktidega, ei ole turundusmaterjal ja on võrreldavuse eesmärgil standardvormingus.”
2. Põhiteabedokument peab sisaldama järgmist teavet:
(a) ▌investeerimistoote nimi ja investeerimistoote koostaja isikuandmed ning dokumendi eest juriidilist vastutust omav isik (nimi ja aadress);
(b) jaotises pealkirjaga „Milles investeering seisneb?” kirjeldatakse investeerimistoote olemust ja põhiomadusi, mis hõlmavad järgmist:
i) investeerimistoote liik;
ii) investeerimistoote eesmärgid ja nende saavutamise vahendid;
ii a) teave toote eeldatava tarbijarühma kohta, sh lihtsas keeles kirjeldus selle kohta, millist tüüpi investoritele investeerimistoode on mõeldud, võttes arvesse nende riskivalmidust, investeerimisperioodi ja finantsteadmisi, ja mis põhineb toote heakskiitmise menetlusel, mille toote koostaja on investeerimistoote väljatöötamisel läbi viinud;
iii) teave selle kohta, kas investeerimistoode on seotud ▌sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja juhtimisega seotud eesmärkidega või mitte, kaasa arvatud, kuid mitte ainult, CO2-jalajälje vähendamine, kuidas neid mõõdetakse ning kas toode on kaupade ja teenuste tootmisega seotud investeering või puudutab üksnes finantsturgudel tehtavaid toiminguid või sünteetilist indeksit;
iii a) alusvarade portfelli jaotus otseselt või kaudselt rahastatud majandussektorite kaupa;
▌
(c) jaotises pealkirjaga „Milliseid otsuseid ma pean tegema?” esitatakse teave erinevate otsuste kohta, mida jaeinvestor peab tegema näiteks seoses fondi valikuga, kestusega ja makse suurusega, sh see, millised muud soodustused või soodustuste võimalused on saadaval;
▌
(d) jaotises pealkirjaga ▌„Millised on riskid ja mis kasu ma võiksin saada?” esitatakse, võttes arvesse investeerimistoote eesmärgiks olevat turu arengut:
i) investeerimistoote risk ja tootluse profiil, sh kõnealuse profiili koondnäitaja, milles selgelt ja arusaadavalt näidatakse investeerimistoote riski ja tootluse profiili;
ii) näitlikud netotootlusprognoosid, millele lisandub toote põhiriskide kirjeldav selgitus, et seada profiil õigesse konteksti; riskide kirjeldus peab olema arusaadav ja ülevaatlik;
iii) pensionitoodete puhul alajaotises pealkirjaga „Mida ma võiksin pensionile jäädes saada?” esitatakse võimalikud tulevikuprognoosid koos üksikasjaliku alajaotusega eri arengustsenaariumide kohta, mis hõlmab ka halvimat stsenaariumit, st väikseimat tootlust.
Asjakohane Euroopa järelevalveasutus (ESA) töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles sätestatakse teatavate riskikategooriate täpne mõiste ja koondnäitaja esitamise standardid.
ESA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ...
Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14;
(e) jaotises pealkirjaga „Mis võib minu investeeringuga juhtuda? Kas kaitsemeetmed on olemas ja mis nad maksavad?” näidatakse selgelt, kas kapitali kaotus on võimalik:
i) mis tahes garantiid ja/või kapitalikaitse ning nende mis tahes piirangud, üldsumma ning vastutuse kandja isikuandmed;
ii) kas investeerimistoode on hõlmatud mõne investeeringute hüvitis- või tagatisskeemiga ning kui, siis millisega, garandi nimi ja millised riskid on skeemiga kaetud ja millised mitte;
iii) alajaotises pealkirjaga „Kas mul on kindlustuskate?” märgitakse selgelt, kas investeerimistoode hõlmab kindlustust, ning kui kindlustuskate on olemas, esitatakse selle kohta teave;
iv) vajaduse korral muud kaitsemeetmed, nagu fondi depositoorium, sealhulgas kaasatud osaliste isikuandmed ja funktsioon;
(e a) alajaotises pealkirjaga „Mis juhtub investeerimistoote koostaja või müüja kohustuste täitmata jätmise korral?” kirjeldatakse lühidalt jaeinvestori maksimaalset kaotust ja seda, kas kaotust saab korvata jaeinvestori hüvitis- või tagatisskeemiga;
(e b) jaotises pealkirjaga „Mis saab siis, kui ma suren?” esitatakse teave selle kohta, mis saab tootes või fondis hoitavast rahast, ning teave täiendava kindlustushüvitise kohta surma puhul;
(f) jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse tootesse investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed investori kantavad kogukulud, sealhulgas nende kulude koondnäitajad, sealhulgas;
i) jaeinvestori kantavad sisenemis-, tegevus- ja väljumiskulud ning kindlustusmakse tasumise tingimused ja paindlikkus, eristades selgelt, mida tasub toote koostaja ja mida investeerimistoodete müüjad, sh selliste kulude koondnäitajad;
ii) kõik iga-aastased tasud ja muud maksed, mida tootelt kindlaksmääratud aja jooksul võetakse, sh muutuvtasud (näiteks tehingukulud, börsimaksud), mida ei saa kulude arvestuses arvesse võtta.
Kulud ja mahaarvamised esitatakse selliselt, et oleks näha nende kumulatiivne tervikmõju investeeringule representatiivsete investeerimisperioodide jooksul; võrreldavuse huvides tuleks kogukulusid väljendada rahaliselt, et näidata nende mõju investeeringule.
Kui investeerimistootel on võimaliku tulu ülemäär, millega vähendatakse investori netotulu ning antakse kogu seda määra ületav kasum toote koostajale, tuleb see selgelt välja tuua.
Esitatakse teave selle kohta, kuidas saada juurdepääs ESA kasutatavale sõltumatule elektroonilisele fondikalkulaatorile;
▌
(h) jaotises pealkirjaga „Kas ma saan raha välja võtta?”:
i) investeerimistootega seotud järelemõtlemisperioodi võimalus;
ii) märge soovitatava või nõutava minimaalse hoidmisaja kohta;
iii) investeeringu ennetähtaegse lõpetamise võimalus ja tingimused, võttes arvesse investeerimistoote riski ja tootluse profiili ja selle eesmärgiks olevat turu arengut;
iv) teave rahaks vahetamise võimalike tagajärgede kohta, kui seda tehakse enne tähtaega või soovitatava hoidmisaja lõpptähtaega;
v) selgitus põhivarade portfelli keskmise investeerimisperioodi kohta, mis põhineb kaubeldavate väärtpaberite keskmisel käibel ja tagasimaksetähtajaga võlakirjade keskmisel tagasimaksetähtajal;
(h a) jaotises pealkirjaga „Kuidas ma saan teada, kuidas minu tootel läheb?” märgitakse, et investeerimistoote koostaja annab tarbijale iga-aastases dokumendis läbipaistvat teavet investeerimistoote tootluse kohta. Selles dokumendis avalikustatakse tagantjärele teave investeerimistoote eelmise aasta tootluse kohta. Lisaks võrreldakse seda järelhinnatud tulu mõne teise investeerimistootega, millel on võrreldav riskiprofiil. Kui kliendil on mitmeid kindla koostaja koostatud ja käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid investeerimistooteid, kehtib eespool nimetatud teabe avalikustamine ja võrdlus kogu portfelli kohta. Avalikustatakse ka kõik investeerimistoote tootlust mõjutavad kulud;
(h b) jaotises pealkirjaga „Kuidas ma saan kaebust esitada?” esitatakse teave selle kohta, kuidas ja kellele saab klient esitada kaebuse toote ja selle haldamise kohta;
(h c) jaotises pealkirjaga „Millised on muud selle tootega seotud juriidilised dokumendid?” esitatakse lühikirjeldus dokumentidest (k.a vajaduse korral prospekt), välja arvatud turundusmaterjalid;
(h d) dokumendi lõpuossa lisatakse uus jaotis „Tooteinfo”, milles on (vajaduse korral) esitatud järgmised tooteandmed:
i. rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood);
ii. rahvusvahelised auditeerimisstandardid (ISA);
iii. intressimäär;
iv. tootega seotud börs;
v. vääring; ning
vi. väljastamiskuupäev.
(h e) toodet reguleeriva pädeva ametiasutuse nimi ja kontaktandmed;
(h f) jaotises pealkirjaga „Kindlustushüvitised” näidatakse ära, kas investeerimistoode pakub kindlustushüvitisi, ning kui see nii on, esitatakse nende kindlustushüvitiste üksikasjad vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ, välja arvatud selle artikli 8 lõige 2. Kui leping võimaldab valida mitme investeerimisfondi tootlusega seotud investeerimisriskiga elukindlustuse vahel, esitatakse ka koondtabel, kus investeerimisfondide tootlus on nende riskantsuse alusel liigitatud kolme kategooriasse.
Direktiivi 2009/138/EÜ arvesse võttes ja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 antakse EIOPA-le õigus määrata kindlaks:
i) kindlustuslepingu põhiomadused;
ii) konkreetse kindlustusdokumendi täpne vorm;
iii) konkreetse kindlustusdokumendi sisu, sealhulgas jaeinvestorile pakutavad varade jaotuse valikuvõimalused;
iv) eeskirjad investeerimisfondide tootluse liigitamiseks kolme kategooriasse.
Investeerimistoote koostaja väljastab põhiteabedokumendi kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kindlustuslepingute alusinvesteeringute kohta. Alusinvesteeringud hõlmavad arvestusühikuid ja/või vääringustatud osakuid, kui see on asjakohane, ning kõikide nende riskikategooriat.
3. Põhiteabedokumendi lisas avalikustatakse investeerimistoote müüja nimi ja esitatakse vajaduse korral:
(a) viide selle kohta, et investori päritoluliikmesriigi riiklikud maksualased õigusaktid mõjutavad tugevalt investeeringu oodatavat ja tegelikku tasuvust;
(b)
investeerimistootega seotud kulud, kui tegemist on vahendajaga, sh toote koostaja või kolmanda osapoole makstavad tehinguga seotud komisjonitasud, retrotsessioonid või muud hüvitised, nagu on sätestatud direktiivis 2004/39/EÜ ja direktiivis 2002/39/EÜ[15].
3 a. Asjaomane ESA töötab välja sõltumatu veebipõhise fondikalkulaatori, mis lisatakse selle veebisaidile. Fondikalkulaator võimaldab investoritel arvutada pakutava jaeinvesteerimistoote tootlust, sisestades teabe investeeringu oodatava kestuse, investeeringu summa ja alusinvesteeringu eeldatava tasuvuse kohta protsentides, et teha kindlaks investeeringu lõppväärtus pärast kulude mahaarvamist.
Fondikalkulaator kaasab oma arvutustesse kulud ja tasud, mida nõuavad erinevad investeerimistoote koostajad avalikkusele müüdava mis tahes fondi eest, koos mis tahes lisakulude või -tasudega, mida nõuavad vahendajad või investeerimisahela muud osalised ning mida ei hõlma juba toote koostajad.
Investeerimistoote koostajad ja investeerimistooteid soovitavad või müüvad isikud peavad esitama asjaomasele ESA-le asjaomase teabe korra kvartalis kuni 60-päevase viivitusega.
Asjaomasele ESA-le antakse vahendid kõnealuse ülesande täitmiseks. ESA teeb vajaduse korral tihedat koostööd muude Euroopa järelevalveasutustega.
4. Lõikes 2 osutatud teave esitatakse ühtlustatud vormis, sealhulgas ühtlustatud pealkirjade all, ja lõikes 2 kirjeldatud standardjärjestuses, et dokumenti oleks võimalik võrrelda mis tahes muu investeerimistoote põhiteabe dokumendiga, ning selles on silmapaistval kohal ühine sümbol, mis eristab seda teistest dokumentidest.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks iga lõigetes 2 osutatud teabeelemendi esitusviisi ja sisu üksikasjad, sh riskinäitajate kasutuselevõtu mõju, ning lõike 3 punktis a osutatud muu sellise teabe esitusviis ja üksikasjad, mida toote koostaja ja investeerimistoote müüja võivad lõike 3 kohaselt põhiteabedokumenti või selle lisasse lisada, ning ühise formaadi ja lõikes 4 osutatud ühise sümboli üksikasjad. Komisjon võtab arvesse erinevusi investeerimistoodete ja jaeinvestorite teadmiste vahel ning investeerimistoodete omadusi, mis võimaldavad jaeinvestoril teha valikut eri alusinvesteeringute vahel või pakuvad muid valikuvõimalusi, sealhulgas juhtudel, kui valikut saab teha eri ajahetkedel või edaspidi muuta.
Komisjonil on ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse suunised liidu kriteeriumide väljatöötamiseks sotsiaalsete ja keskkonna-alaste investeerimistoodete kohta. Need kriteeriumid peaksid toetama majanduse pikaajalist rahastamist ja edendama finantsinvesteeringute jätkusuutlikku keskkonnaalast ja sotsiaalset arengut ning edendama üleliidulise jätkusuutliku investeerimismärgise loomist. Komisjonil on ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse standardid eelnimetatud võimalikest keskkonnaalastest ohtudest teavitamiseks.
Enne käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist viib komisjon läbi nõuetekohase tarbijauuringu, et valida välja jaeinvestorite jaoks kõige sobivamad meetmed. Komisjon koostab kolme Euroopa järelevalveasutusega tihedat koostööd tehes ka põhiteabedokumentide näidised, mille puhul võetakse arvesse investeerimistoodete erinevusi.
6. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) töötavad välja regulatiivsete standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks:
(a) käesoleva artikli lõike 2 punktis e osutatud riski ja tootluse profiilide esitamise meetodid;
(b) käesoleva artikli lõike 2 punktis f osutatud kulude arvutamine, sealhulgas koondnäitajate täpsustamine;
(b a) lõike 2 punkti b alapunktis iii osutatud keskkonnaalaste, sotsiaalsete või juhtimisega seotud eesmärkide puhul kasutatavad põhimõtted;
(b b) iga käesolevas artiklis osutatud küsimuse puhul tooted, mida need küsimused käsitlevad.
Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse arvesse investeerimistoodete eri liike ning tööd, mis on juba tehtud [finantsinstrumentide turgude direktiivi], [kindlustusvahenduse direktiivi], direktiivi 2003/71/EÜ, direktiivi 2009/138/EÜ ja direktiivi 2009/65/EÜ raames, millega võeti kasutusele investorile esitatava põhiteabe dokument eurofondide puhul.
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile [kuupäev].
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10−14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklites 10−14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10−14 sätestatud korras.
Artikkel 8 a
Keerukusmärgis
1. Investeerimistoodete puhul, mis on seotud ühe või mitme lõikes 2 kirjeldatud riskiga, avalikustatakse põhiteabedokumendi esilehe ülaosas selgelt nähtavas kirjas järgmine märge:
Käesolevat toodet peetakse väga keerukaks ja see ei pruugi sobida kõigile jaeinvestoritele.”
2. Investeerimistooteid ei loeta jaeinvestoritele suunatud olevateks, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:
(a) riski ja tootluse profiil või kulud on esitatud liiga keerulisel viisil;
(b) toote puhul investeeritakse alusvaradesse, millesse mittekutselised investorid tavaliselt ei investeeri;
(c) riski ja tootluse profiil sõltub vähemalt kahe eri varaklassiga seotud kahe või enama sündmuse samaaegsest esinemisest;
(d) lõpliku investeeringutasuvuse arvutamiseks kasutatakse mitut eri mehhanismi, suurendades jaeinvestoripoolse vääritimõistmise ohtu;
(e) investeeringutasuvus hõlmab kombineerimiselemente, mille puhul kasutatakse ära jaeinvestorite käitumuslikke kalduvusi, näiteks pakkudes peibutavat fikseeritud intressi, millele järgneb palju kõrgem tingimustega seotud ujuv intress, või iteratiivset valemit;
(f) finantstoote üldrisk, mida mõõdetakse selle igakuise riskiväärtuse alusel usaldusvahemikus 99% tehingu sooritamise hetkel, on suurem kui 20%.
3. EBA, EIOPA ja ESMA. Euroopa järelevalveasutused töötavad välja lõikes 2 osutatud tingimuste kohta suunised.
Euroopa järelevalveasutused esitavad need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile [6 kuud pärast ELTs avaldamist]. Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklites 10−14 sätestatud korras.
Artikkel 9
Reklaamteade ▌investeerimistoote kohta ei tohi sisaldada avaldusi, mis oleks vastuolus põhiteabedokumendis esitatud teabega või vähendaks põhiteabedokumendi olulisust. Reklaamteadetes antakse teada, et põhiteabedokument on avaldatud pädeva asutuse ametlikul veebisaidil, ja esitatakse ka otselink. Soovi korral võidakse koostajale või investeerimistooteid müüvatele isikutele edastada tasuta paberkoopia.
Artikkel 10
1. Investeerimistoote koostaja vaatab põhiteabedokumendis sisalduva teabe korrapäraselt läbi ning muudab dokumenti, kui läbivaatamine näitab, et vastavalt artiklile 8 on vaja teha olulisi muudatusi, eelkõige kui tootes on tehtud olulise tähtsusega muudatusi ning eriti seoses riskide hindamise või väärtuse loomisega investeeringute juhtimises ja asjaomase riski kujunemisega investeeringute juhtimises, ning teeb muudetud versiooni otsekohe kättesaadavaks. Selline muutmine hõlmab niisuguste investeerimistoote põhiteabedokumentides määratletud standardite kasutamist, mis näitavad muudatuste tegemise vajadust. See esitatakse selgelt, lühidalt ja arusaadavalt iga-aastase aruande kirjeldavas osas ning see hõlmab õiget ja õiglast kokkuvõtet investeeringuvarade tootlusest, kogusummast, kuludest, investeeringute juhtimise strateegiatest, väärtuse loomisest investeeringute juhtimises ja asjaomase riski kujunemisest investeeringute juhtimises, hõlmates standardeid, mis on määratletud investeerimistoote põhiteabedokumentides.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbi vaatamiseks ja põhiteabedokumendi muutmiseks investeerimistoote olemust puudutavates küsimustes seoses järgmisega:
(a) põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbivaatamise tingimused ja sagedus;
(b) põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbivaatamise tingimused ja tingimused muudetud põhiteabedokumendi kohustuslikuks või vabatahtlikuks taasavaldamiseks ja taaslevitamiseks;
(c) eritingimused, mille kohaselt tuleb põhiteabedokumendis sisalduv teave läbi vaadata või põhiteabedokumenti muuta, kui investeerimistoode ei ole jaeinvestoritele pidevalt kättesaadav;
(d) toote enda või turutingimustega seotud asjaolud, mille korral tuleb jaeinvestoreid teavitada nende ostetud investeerimistoote põhiteabedokumendi muutmisest.
Artikkel 11
1. Investorile esitatav põhiteave on lepingueelne teave. Seetõttu peab see olema tõene ja selge ega või olla eksitav. Selles esitatakse põhiteave ja see peab olema kooskõlas võimalike muude siduvate lepingudokumentidega, pakkumisdokumentide asjaomaste osadega ning investeerimistoote tingimustega. Kui investeerimistoote koostaja on koostanud põhiteabedokumendi, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ning jaeinvestor on investeerimisotsust tehes sellisest dokumendist lähtunud, võib jaeinvestor nõuda investeerimistoote koostajalt hüvitust jaeinvestorile põhiteabedokumendi kasutamisest tuleneva mis tahes kahju eest ning teataval juhul investeerimistoote tagastada ja kahjude eest hüvitust saada. Kui investeerimistoote müüja on koostanud põhiteabedokumendile lisa, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ning jaeinvestor on investeerimisotsust tehes sellisest lisast lähtunud, võib jaeinvestor nõuda investeerimistoote müüjalt hüvitust jaeinvestorile lisa kasutamisest tuleneva mis tahes kahju eest ning teataval juhul investeerimistoote tagastada ja kahjude eest hüvitust saada.
2. Kui jaeinvestor tõendab saadud kahju ja seda, et põhiteabedokumendis sisalduv teatav teave oli eksitav, peab investeerimistoote koostaja või investeerimistoodete müüja tõendama, et põhiteabedokument on koostatud käesoleva määruse artiklite 6, 7 ja 8 kohaselt. Investeerimistoote koostaja tsiviilvastutus tekib sellistel juhtudel põhiteabedokumendi, sh selle võimalike tõlgete põhjal.
3. Investeerimistoote koostaja kannab tsiviilvastutust, kui jaeinvestor saab kahju seetõttu, et tugines põhiteabedokumendile, mis ei vastanud lõike 1 või 2 nõuetele. Nimetatud vastutust ei piirata ega välistata lepingutingimustega või pädeva asutuse otsusega.
III jaotisPõhiteabedokumendi esitamine
Artikkel 12
1. Isik, kes müüb jaeinvestoritele investeerimistoodet, esitab neile viivitamata ja aegsasti enne investeerimistootega seotud mis tahes kohustuse võtmist põhiteabedokumendi, mille on koostanud investeerimistoote koostaja. Kui kliendile investeerimistoodet soovitatakse, esitatakse talle põhiteabedokument kohe.
1 a. Enne põhiteabedokumendi esitamist jaeinvestorile peab isik selleks investeerimistoote koostajalt kirjaliku loa saama. Toote koostaja võib anda loa määramata pikkusega või kindlaks ajavahemikuks või teatavate tingimuste täitmisel. Kui mõni seatud tingimustest on täitmata, tähendab see seda, et käesoleva lõike kohast luba ei anta.
1 a b. Jaeinvestor kinnitab kirjalikult või elektrooniliselt, et ta on põhiteabedokumendi kätte saanud.
2. Erandina lõikest 1 ja tingimusel, et artikli 13 lõikes 5 ei ole sätestatud teisiti, annab investeerimistoote müüja jaeinvestorile enne tehingu sõlmimist andmed põhiteabedokumenti sisaldava ametliku veebisaidi kohta, kui:
(a) jaeinvestor on otsustanud kasutada lepingu sõlmimisel sidevahendeid, mille puhul
(b) põhiteabedokumendi esitamine kooskõlas lõikega 1 ei ole võimalik ja
(b a) jaeinvestor soovib põhiteabedokumenti saada kohe pärast tehingu sooritamist, selle asemel et tehing dokumendi saamist oodates edasi lükata. Investeerimistoote müüja või investeerimistoote kohta nõu andev isik ei paku seda võimalust välja enne, kui jaeinvestor avaldab selle kohta soovi;
(c) investeerimistoote müüja on jaeinvestorit sellest asjaolust teavitanud.
3. Kui sama investeerimistoote suhtes sõlmitakse jaeinvestori nimel järjestikused tehingud kooskõlas juhistega, mis kõnealune jaeinvestor on investeerimistoote müüjale enne esimest tehingut andnud, kohaldatakse 1. lõike kohast põhiteabedokumendi esitamise kohustust ainult esimese tehingu suhtes, välja arvatud juhul, kui põhiteabedokumenti on pärast esimest tehingut ajakohastatud või on kättesaadav uus aastaaruanne.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse:
(a) tingimused põhiteabedokumendi aegsasti esitamise nõude täitmiseks kooskõlas lõikega 1;
(b) meetod ja tähtaeg põhiteabedokumendi esitamiseks kooskõlas lõikega 2.
Artikkel 13
1. Investeerimistoote müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestorile tasuta ja enne temaga siduva lepingu sõlmimist. Kui antakse personaalselt investeerimissoovitusi või osutatakse vahendusteenust, esitatakse tasuta paberkoopia.
2. Investeerimistoote müüja, vahendaja või investeerimistoote kohta nõu andev isik esitab põhiteabedokumendi jaeinvestoritele ühel järgmistest andmekandjatest, mida jaeinvestor peab saama ka tegelikult kasutada:
(a) paberil;
(b) mõnel muul püsival andmekandjal kui paber, kui lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud; või
(c) veebisaidi kaudu, kui lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud.
3. Kui põhiteabedokument esitatakse muul püsival andmekandjal kui paber või veebisaidi kaudu, esitatakse jaeinvestoritele nende soovi korral ka tasuta paberkoopia.
4. Põhiteabedokumendi võib esitada mõnel muul püsival andmekandjal kui paber, kui on täidetud järgmised tingimused:
(a) sellise püsiva andmekandja kasutamine on investeerimistoote müüja, vahendaja või investeerimistoote kohta nõu andva isiku ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane ning
(b) jaeinvestorile on antud võimalus valida, kas ta soovib teavet paberil või asjaomasel muul püsival andmekandjal, ja ta on valinud muu andmekandja.
5. Põhiteabedokumendi võib esitada veebisaidi kaudu, kui põhiteabedokument on adresseeritud jaeinvestorile isiklikult või kui on täidetud järgmised tingimused:
(a) põhiteabedokumendi esitamine veebisaidi kaudu on investeerimistoote müüja või vahendaja või investeerimistoote kohta nõua andva isiku ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane;
(b) jaeinvestor on nõustunud põhiteabedokumendi esitamisega veebisaidi kaudu;
(c) jaeinvestorit on elektrooniliselt teavitatud veebisaidi aadressist ja kohast veebisaidil, kust põhiteabele juurde pääseb;
(d) kui põhiteabedokumenti on artikli 10 kohaselt muudetud, esitatakse jaeinvestorile ka kõige viimane versioon; jaeinvestori taotlusel esitatakse talle ka varasemad versioonid;
(e) tagatakse, et põhiteabedokument jääb veebisaidil ligipääsetavaks sellise ajavahemiku jooksul, kui jaeinvestoril võib olla põhjendatud vajadus sellega tutvumiseks.
6. Lõigete 4 ja 5 kohaldamisel loetakse põhiteabe esitamist muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidi kaudu investeerimistoote müüja ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohaseks, kui saab tõendada, et jaeinvestoril on olemas pidev juurdepääs internetile. Sellise tõendina käsitatakse seda, kui jaeinvestor annab kõnealuse äritegevuse läbiviimiseks oma e-posti aadressi.
II a PEATÜKK
TOODETESSE SEKKUMINE
Artikkel 13 a
ESAde õigus sekkuda
1. Kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikega 2 jälgivad ESAd liidus turustatavaid, levitatavaid ja müüdavaid investeerimistooteid ja finantsinstrumente. ESAd võivad enne seda, kui uusi investeerimistooteid või finantsinstrumente hakatakse liidus turustama, levitama või müüma, neid koostöös pädevate asutustega kontrollida.
2. Kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikega 5 võib ESA, kui ta on põhjendatult veendunud, et käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud tingimused on täidetud, investeerimistoodete või finantsinstrumentide liidus turustamise, levitamise või müümise ajutiselt keelata või seda piirata.
ESAd võivad täpsustada, millistel tingimustel tuleb keeldu või piirangut kohaldada ja millistel tingimustel kehtestatakse keelu või piirangu suhtes erandid.
3. ESA teeb lõike 2 kohase otsuse ainult siis, kui kõik alljärgnevad tingimused on täidetud:
(a) kavandatav meede maandab tõsist ohtu jaeinvestorite kaitsele või finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele;
(b) vastava investeerimistoote, finantsinstrumendi või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguse regulatiivsed nõuded ei maanda seda ohtu;
(c) pädev(ad) asutus(ed) ei ole võtnud selle ohu kõrvaldamiseks meetmeid või võetud meetmed ei maanda seda ohtu piisavalt.
Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib ESA kehtestada lõikes 2 nimetatud keelu või piirangu.
4. Meetme võtmisel vastavalt käesolevale artiklile võtab ESA arvesse ulatust, mil määral see meede:
(a) ei kahjusta meetme kasulikkusega võrreldes ebaproportsionaalsel määral finantsturgude tõhusust ega jaeinvestoreid; ega
(b) põhjusta õigusnormide erinevuste ärakasutamise ohtu.
Juhul kui pädev(ad) asutus(ed) on võtnud meetme vastavalt artiklile 13 b, võib ESA võtta lõikes 2 nimetatud mis tahes meetme, ilma et ta peaks esitama artiklis 13 c sätestatud arvamuse.
5. Enne kui ESA otsustab käesoleva artikli kohase meetme võtta, teavitab ta kavandatavast meetmest pädevaid asutusi.
6. Enne lõike 2 kohase otsuse tegemist teatab ESA oma kavatsusest keelata mingi investeerimistoode või finantsinstrument või piirata selle kasutamist, juhul kui asjaomase investeerimistoote või finantsinstrumendi omadusi kindlaks tähtajaks teataval kindlal viisil ei muudeta.
7. Iga ESA avaldab oma veebisaidil teate iga otsuse kohta, mis käsitleb käesoleva artikli kohaste meetmete võtmist. Teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad ning näidatakse, millise aja möödumisel teate avaldamisest meetmed jõustuvad. Keeld või piirang kehtib ainult meetmete jõustumise järgsete tegevuste suhtes.
8. Asjaomane ESA vaatab vastavalt lõikele 2 kohaldatud keelu või piirangu läbi asjakohaste ajavahemike tagant, kuid vähemalt kord kolme kuu jooksul. Keeld või piirang aegub, kui seda nimetatud kolmekuulise tähtaja möödudes ei pikendata.
9. ESAde poolt käesoleva artikli alusel võetud meede on ülimuslik pädeva asutuse poolt võetud mis tahes varasema meetme suhtes.
10. Komisjon võtab vastavalt artiklile 23 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid ja tegurid, millega ESAd peavad arvestama, kui nad määravad kindlaks, millal tekib lõike 2 punktis a nimetatud oht jaeinvestorite kaitsele või finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele. Nimetatud delegeeritud õigusaktidega tagatakse, et ESAd saavad vajaduse korral toimida ennetavalt ega pea enne meetmete võtmist ära ootama, kuni investeerimistoodet või finantsinstrumenti hakatakse turustama, levitama või müüma või kuni tegevusviisi või tava hakatakse rakendama.
Artikkel 13 b
Toodetesse sekkumine pädevate asutuste poolt
1. Investeerimistoote koostajad edastavad investeerimistoote põhiteabedokumendi pädevale asutusele, kes reguleerib kõnealust toodet liikmesriigis, kus seda turustatakse, levitatakse või müüakse.
2. Investeerimistoote koostajad edastavad pädevale asutusele, kes reguleerib kõnealust toodet liikmesriigis, kus seda turustatakse, levitatakse või müüakse, sellised põhiteabedokumendi muudatused, mis on ESA(de) määratluse kohaselt olulised.
3. Pädev asutus võib enne investeerimistoote turustamist, levitamist või müümist tagada põhiteabedokumendi sisu vastavuse käesoleva määruse II peatüki sätetele.
4. Pädev asutus võib uusi investeerimistooteid või finantsinstrumente enne liikmesriigis või liikmesriigist turustamist, levitamist või müümist kontrollida.
5. Pädev asutus võib keelata või piirata liikmesriigis või liikmesriigist toimuvat:
(a) investeerimistoodete või finantsinstrumentide turustamist, levitamist või müümist;
(b) teatud liiki finantstegevust või -tava.
6. Pädev asutus võib võtta lõikes 6 nimetatud meetme, kui ta on põhjendatult veendunud, et:
(a) investeerimistoode, finantsinstrument või tegevus või tava tekitab märkimisväärseid probleeme seoses investorite kaitsega või kujutab endast tõsist ohtu finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele ühes või mitmes liikmesriigis, sealhulgas investeerimistoote või finantsinstrumendiga seotud turustamise, levitamise, tasustamise või hüvede pakkumise kaudu;
(b) tuletistootel on kahjulik mõju hindade kujunemise mehhanismile alusvara turul;
(c) olemasolevad vastava investeerimistoote, finantsinstrumendi või tegevuse või tava suhtes kohaldatavad liidu õiguse reguleerivad nõuded ei maanda punktis a osutatud riske piisavalt ning seda probleemi ei aitaks paremini lahendada kehtivate nõuete täitmise tõhusam järelevalve ega jõustamine;
(d) meede on proportsionaalne, arvestades tuvastatud riskide laadi, asjaomaste jaeinvestorite või turuosaliste asjatundlikkust ning meetme tõenäolist mõju jaeinvestoritele või turuosalistele, kes võivad kõnealust finantsinstrumenti omada, kasutada või selle pealt kasu teenida või tegelda kõnealuse tegevusega või selle pealt kasu teenida;
(e) pädev asutus on nõuetekohaselt konsulteerinud pädevate asutustega teistest liikmesriikidest, kellele meede võib olulist mõju avaldada, ning
(f) meede ei mõju diskrimineerivalt mõnest teisest liikmesriigist pakutavate teenuste või tegevuste suhtes.
Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib pädev asutus kehtestada asjaomases liikmesriigis või sellest liikmesriigist turustatavale, levitatavale või müüdavale investeerimistootele või finantsinstrumendile keelu või piirangu.
Keeldu või piirangut või sellega seotud erandeid võib kohaldada pädeva asutuse poolt kindlaks määratud asjaoludel.
7. Enne lõike 5 kohase keelu või piirangu kehtestamist annab pädev asutus teada, et ta kavatseb mingi investeerimistoote või finantsinstrumendi keelata või selle kasutamist piirata, välja arvatud juhul, kui asjaomase investeerimistoote või finantsinstrumendi omadusi kindlaks tähtajaks teataval kindlal viisil muudetakse.
8. Pädev asutus võib kehtestada käesoleva artikli alusel keelu või piirangu üksnes juhul, kui ta on teavitanud kõiki teisi asjaomaseid pädevaid asutusi ja ESAsid kirjalikult või muul asutuste vahel kokku lepitud viisil vähemalt üks kuu enne meetme võtmist järgmistest üksikasjadest:
(a) finantsinstrument, tegevus või tava, mille suhtes kavatsetakse meede võtta;
(b) kavandatud keelu või piirangu täpne laad ning kavandatav jõustumisaeg; ning
(c) tõendid, mille põhjal ta on otsuse teinud ja mille põhjal ta on veendunud, et kõik lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.
9. Kui lõike 3 punkti e kohane konsultatsioonideks ette nähtud aeg ja lõikes 8 ette nähtud ühekuuline etteteatamisaeg võiks tekitada tarbijaile pöördumatut kahju, võib pädev asutus käesoleva artikli alusel meetmeid võtta ajutiselt ja mitte enam kui kolmeks kuuks. Sellisel juhul teavitab pädev asutus võetud meetmetest viivitamata kõiki teisi pädevaid asutusi ja ESAsid.
10. Pädev asutus avaldab oma veebisaidil teated kõigist lõikes 5 nimetatud mis tahes keelu või piirangu kehtestamise otsustest. Teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad, ajavahemik, mille möödumisel pärast teate avaldamist meetmed jõustuvad, ning tõendid, mille alusel pädev asutus on veendunud, et kõik lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud. Keeldu või piirangut kohaldatakse ainult nende tegevuste suhtes, mis toimuvad pärast teate avaldamist.
11. Pädev asutus tühistab keelu või piirangu, kui lõikes 6 sätestatud tingimusi ei saa enam kohaldada.
12. Komisjon võtab vastavalt artiklile 23 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid ja tegurid, millega pädevad asutused peavad arvestama, kui nad määravad kindlaks, millal tekib lõike 3 punktis a nimetatud oht investorite kaitsele või finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.
Artikkel 13 c
ESAde koordineeriv roll
1. Kõik ESA-d hõlbustavad ja koordineerivad pädevate asutuste poolt artikli 13 b põhjal võetud meetmete rakendamist. Eelkõige tagavad kõik ESAd, et pädevate asutuste võetavad meetmed oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed ning et pädevad asutused järgiksid vajaduse korral järjekindlat lähenemisviisi.
2. Kui ESA-le on laekunud artikli 13 b kohane teade mis tahes meetme kohta, mida kavatsetakse selle artikli alusel rakendada, esitab ESA arvamuse selle kohta, kas vastav keeld või piirang on põhjendatud ja proportsionaalne. Juhul kui ESA leiab, et kõnealuse riski kõrvaldamiseks on tarvis, et meetmeid võtaksid ka teised pädevad asutused, toob ta ka selle oma arvamuses välja. Arvamus avaldatakse ESA veebisaidil.
3. Juhul kui pädev asutus kavatseb võtta või võtab meetmeid, mis on vastuolus lõike 2 kohaselt vastu võetud ESA arvamusega, või loobub ESA arvamusest hoolimata meetmete võtmisest, avaldab ta viivitamata oma veebisaidil vastava teate, selgitades põhjalikult, miks ta nii käitub.
Artikkel 13 d
Kulude ja teenustasude avalikustamine
Investeerimistoote müüja esitab põhiteabedokumendist eraldi dokumendis järgmise teabe.
1. Kõik artikli 8 lõike 2 punktis c nimetatud teenustasud tuleb kumuleeruvalt avalikustada. Kui need esinevad investeeringu alumises kihis, ei või neid uuesti investeeringu osaks liigitada.
2. Kui investor sellega eelnevalt ei nõustu, ei võeta investeerimisnõustamise tasu kindla suurusega protsendimäärana. Kui kindla suurusega protsendimääras kokku lepitakse, avaldab investeerimistoote müüja täielikult, mida see tähendab kogu investeeringuaja või investori nõutud ajavahemiku kestel.
3. Investeerimistoote müüja või investori nõustaja esitab investorile üksikasjalikult nõustamise kallal töötamiseks kulunud aja tundides või minutites ning oma tunnitasu (kui ei lepitud kokku lõikes 2 nimetatud kindla suurusega protsendimääras).
4. Tunnitasu korral ei või nõustamise kogumaksumus ületada [200 eurot].
Artikkel 13 e
Riskijuhtimine
1. Investeerimistoote koostaja kasutab sellist riskijuhtimismenetlust, mis lubab tal igal ajal investeerimistoote riskiprofiili kontrollida ja mõõta.
Ta järgib börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse täpse ja sõltumatu hindamise korda.
Investeerimistoote koostaja teatab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele korrapäraselt tuletisinstrumentide liigid, iga tuletisinstrumendi puhul sellega seotud riskid, koguselised piirmäärad ning tuletisinstrumendiga tehtavate tehingutega seotud riskide hindamise meetodid.
2. Investeerimistoote koostaja tagab, et investeerimistoote üldrisk seoses tuletisinstrumentidega ei ületa investeerimistoote koguväärtust.
Riski arvutamisel võetakse arvesse alusvara nüüdisväärtust, vastaspoole riski, turu tulevikusuundumusi ning positsioonide rahaks vahetamise ajavaru.
Kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid sisaldavad tuletisinstrumenti, võetakse tuletusinstrumenti käesoleva artikli nõuete täitmisel arvesse.
3. Riskiväärtuse arvutamisel tuleb kasutada järgmisi parameetreid:
(a) ühesuunaline usaldusvahemik 99%;
(b) hoiuaeg üks kuu (20 tööpäeva); ning
(c) riskitegurite tegelik vaatlusperiood (ajalugu) vähemalt kolm aastat (750 tööpäeva), v.a juhul, kui hinnakõikumiste märkimisväärse kasvu tõttu (nt äärmuslike turutingimuste tõttu) on õigustatud lühema vaatlusperioodi kasutamine.
4. ESAd töötavad välja regulatiivsete standardite eelnõu, et määrata kindlaks:
(a) suunised jaeinvestoritele müüdavate investeerimistoodete riski mõõtmiseks ja üldriski arvutamiseks;
(b) finantsindekseid käsitlevad suunised.
ESAd esitavad kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile [kuupäev].
Komisjonile antakse volitused võtta esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10−14 sätestatud korras.
Artikkel 13 f
Tootlust puudutavad eeskirjad
1. Investeerimistoote tootlus ei tohi:
(a) hõlmata mitmeid eri sündmusi, mehhanisme või eri liiki varasid, et mitte tekitada väärtõlgendamise ohtu;
(b) sõltuda jaeinvestorile tundmatute sündmuste toimumisest (nt finantseerimisasutuse seadusjärgne kapitalimäär); või
(c) hõlmata jaeinvestorite käitumist mõjutavaid kombineerimiserisusi.
2. ESAd koostavad suunised, milles antakse lõikes 1 osutatud tingimuste kohta täpsemad juhised.
III PEATÜKKKAEBUSED, HEASTAMINE JA KOOSTÖÖ
Artikkel 14
Investeerimistoote koostaja ja investeerimistoote müüja kehtestavad asjakohased menetlused ja korra, millega tagatakse, et:
(a) jaeinvestoritel on tõhus võimalus investeerimistoote koostaja vastu kaebust esitada ja tõhus õiguskaitse;
(b) jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga või põhiteabedokumendi lisaga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse; ning
(c) jaeinvestoritele on kättesaadavad tõhusad õiguskaitsemenetlused ka piiriüleste vaidluste korral, eriti juhul, kui investeerimistoote koostaja asub teises liikmesriigis või kolmandas riigis.
Artikkel 15
1. Liikmesriigid tagavad vastavalt tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivile [2011/0373(COD)] ja tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise määrusele [2011/0374(COD)] selle, et kui jaeinvestor algatab siseriiklikus õiguses sätestatud kohtuvälise vaidluste lahendamise menetluse investeerimistoote koostaja või müüja vastu seoses käesolevaga määrusega ette nähtud õiguste või kohustustega, osaleb investeerimistoote koostaja või müüja selles menetluses ▌:
(a) menetluse tulemusena võetakse vastu otsused, mis võivad olla investeerimistoote koostaja ja müüja jaoks siduvad;
(b) aegumistähtaeg vaidlusküsimuse kohtulikuks menetlemiseks on vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse ajaks peatatud;
(c) nõude aegumistähtaeg on menetluse ajaks peatatud;
(d) menetlus on tasuta või kättesaadav väikese tasu eest, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;
▌
1 a. Liikmesriigid tagavad, et kui vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustel on õigus kehtestada eelnevalt kindlaks määratud rahalised piirmäärad, et piirata juurdepääsu vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustele, siis ei tohi asjaomased piirmäärad olla nii kõrged, et need muudaksid tarbijate juurdepääsu kaebuste menetlemisele vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste poolt oluliselt raskemaks.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud menetlusteks pädevad üksused [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõik kõnealuste üksustega seotud edasised muutused.
3. Lõikes 1 osutatud menetlusteks pädevad üksused teevad üksteisega koostööd käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate piiriüleste vaidluste lahendamisel.
Artikkel 15 a
Teave vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta
1. Liikmesriigid tagavad, et investeerimistoote koostaja või müüja annab jaeinvestorile teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste kohta, mille alla nad kuuluvad ja mis on pädevad tegelema nende ja jaeinvestorite vahel tekkida võivate vaidlustega. Ühtlasi täpsustavad nad, kas nad on või ei ole otsustanud neid üksusi kasutada või on neid jaeinvestoritega tekkivate vaidluste lahendamisel kasutama kohustatud.
2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse selgesõnalisel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil kaupleja veebisaidil, kui see on olemas, ning vajaduse korral kaupleja ja tarbija vaheliste müügi- või teenuslepingute suhtes kohaldatavates üldtingimustes.
3. Liikmesriigid tagavad, et kui jaeinvestori ja investeerimistoote koostaja või investeerimistoodet nende territooriumil müüva isiku vahel tekkinud vaidlust ei olnud võimalik jaeinvestorilt otse investeerimistoote koostajale või investeerimistoodet müüvale isikule esitatud kaebusest edasi lahendada, annavad viimased jaeinvestorile lõikes 1 osutatud teavet ning täpsustavad, kas ta kasutab vaidluse lahendamiseks asjaomaseid vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi. See teave tuleb esitada paberil või muul püsival andmekandjal.
Artikkel 15 b
Kollektiivne vaidluste kohtuväline lahendamine
Liikmesriigid võivad hallata või algatada selliseid vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, kus lahendatakse ühiselt investeerimistoote koostaja ja müüja ning mitme jaeinvestori vahel tekkinud ühesuguseid või sarnaseid vaidlusi. Individuaal- ja kollektiivvaidluste ning individuaalse ja kollektiivse õiguskaitse jaoks ette nähtud vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemid on üksteist täiendavad, mitte välistavad menetlused.
Artikkel 16
Käesoleva määruse kohaldamisel teevad pädevad asutused koostööd üksteisega ja artiklis 15 osutatud kohtuväliste vaidluste ja heastamismenetluste eest vastutavate üksustega.
Eelkõige annavad pädevad asutused üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Artikkel 17
1. Liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel direktiivi 95/46/EÜ.
2. Isikuandmete töötlemisel EBA, EIOPA ja ESMA poolt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001.
IV PEATÜKKHALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED
Artikkel 18
1. Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate halduskaristuste ja muude meetmete kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kõnealused karistused ja muud meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
[24 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist] teavitavad liikmesriigid esimeses lõigus osutatud eeskirjadest komisjoni ja Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed viivitamata kõnealuste eeskirjade mis tahes edasistest muudatustest.
2. Pädevatel asutustel on siseriikliku õiguse kohaselt kõik järelevalvevolitused, sealhulgas uurimisvolitused, mis on vajalikud käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
2 a. Pädevad asutused teevad artikli 19 kohaste volituste kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et halduskaristused ja muud meetmed annaksid käesoleva määrusega soovitud tulemuse, ning kooskõlastavad oma tegevuse, et hoida ära võimalik dubleerimine ja kattumine halduskaristuste ja muude meetmete kohaldamisel piiriülestel juhtudel.
Artikkel 19
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigi käesoleva määruse rikkumiste suhtes.
▌
2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on õigus kehtestada vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:
(a) korraldus investeerimistoote turustamise keelustamiseks;
(b) korraldus investeerimistoote turustamise peatamiseks;
(c) avalik hoiatus, milles märgitakse ära vastutava isiku nimi ja rikkumise olemus;
(d) korraldus põhiteabedokumendi uue versiooni avaldamiseks;
(d a) juriidilise isiku puhul haldustrahv kuni 10% kõnealuse juriidilise isiku eelnenud majandusaasta kogukäibest; kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane aasta kogukäive selline aasta kogukäive, mis tuleneb põhiemaettevõtja konsolideeritud aastaaruandest eelnenud majandusaastal;
(d b) füüsilise isiku puhul haldustrahv kuni 5 000 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus ...* [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] seisuga.
3. Liikmesriigid tagavad, et kui pädevad asutused on kooskõlas lõikega 2 kehtestanud ühe või mitu halduskaristust või muud meedet, on pädevatel asutustel õigus saata asjaomasele jaeinvestorile otse teade või nõuda, et investeerimistoote koostaja või müüja saadaks jaeinvestorile teate, milles investorit teavitatakse halduskaristusest või muust meetmest ning antakse neile teada, kus nad saavad esitada kaebusi või heastamisnõudeid.
Artikkel 20
Pädevad asutused võtavad artikli 19 lõikes 2 osutatud halduskaristuste ja muude meetmete kohaldamisel arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas:
(a) rikkumise raskust ja kestust;
(b) vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse astet;
(c) rikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;
(d) rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku koostöövalmidust;
(e) vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemaid rikkumisi;
(e a) kõiki vastutava isiku poolt võetavaid meetmeid, et hoida ära rikkumise kordumine tulevikus;
(e b) vastutava isiku poolt rikkumise järel jaeinvestoritele makstavat hüvitist.
Artikkel 21
1. Kui pädev asutus on avalikustanud halduskaristused ja muud meetmed, teavitab ta nendest halduskaristustest ja muudest meetmetest samal ajal EBAt, EIOPAt ja ESMAt.
2. Liikmesriigid esitavad pädevale ESA-le kord aastas koondteabe artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaselt kehtestatud halduskaristuste ja muude meetmete kohta.
3. EBA, ESMA ja EIOPA avaldavad selle teabe aastaaruandes.
Artikkel 22
Artikli 19 lõikes 1 osutatud rikkumiste eest määratud karistused ja muud meetmed avalikustatakse põhjendamatult viivitamata koos teabega käesoleva määruse rikkumise liigi ja selle eest vastutatavate isikute kohta ▌. Pädevad asutused võivad pärast vähemalt viie aasta möödumist eemaldada oma veebilehelt selle üksuse andmed, kelle suhtes halduskaristusi või muid meetmeid kohaldati.
▌
IV PEATÜKKLÕPPSÄTTED
Artikkel 23
1. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.
2. Artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 2 ▌, artikli 12 lõikes 4, artikli 13 a lõikes 10 ning artikli 13 b lõikes 9 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile [kaheks aastaks] alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 2 ▌, artikli 12 lõikes 4, artikli 13 a lõikes 10 ning artikli 13 b lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 8 lõike 5, artikli 10 lõike 2 ▌, artikli 12 lõike 4, artikli 13 a lõike 10 ning artikli 13 b lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel [kahe kuu] võrra.
5 a. Ilma et see piiraks määruste (EL) nr 1093/2010, 1094/2010 ja 1095/2010 muude sätete kohaldamist, on Euroopa Parlamendil ja nõukogul vastuväidete esitamiseks [käsitletavate küsimuste keerulisuse ja mahu tõttu] aega kaks kuud, kui komisjon kiidab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu muudatusteta heaks. Seda tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel ühe korra ühe kuu võrra pikendada.
Artikkel 23 a
Muud sätted regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude kohta
1. Olenemata mis tahes tähtajast, mis on ette nähtud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamiseks komisjonile, lepitakse kokku nende järkjärguline esitamine selliselt, et määratakse kindlaks tekstid või tekstide rühmad, mis tuleb esitada 12, 18 ja 24 kuud varem.
2. Komisjon ei võta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid selliselt, et Euroopa Parlamendi kontrolliaeg lüheneks parlamendi töö vaheaja tõttu vähem kui kahe kuuni, ajapikendus kaasa arvatud.
3. ESAd võivad regulatiivsete tehniliste standardite ettevalmistamise eri etappides konsulteerida Euroopa Parlamendiga, eriti juhul, kui on probleeme käesoleva määruse kohaldamisalaga.
4. Kui Euroopa Parlamendi pädev komisjon on regulatiivsed tehnilised standardid tagasi lükanud ja järgmise täiskogu istungjärgu alguseni on jäänud vähem kui kaks nädalat, võib Euroopa Parlament pikendada artikli 23 lõikes 5 a osutatud vastuväidete esitamise tähtaega kuupäevani, mil algab järgmisele täiskogu istungjärgule järgnev täiskogu istungjärk.
5. Regulatiivse tehnilise standardi tagasilükkamise korral ja juhul, kui tuvastatud probleemid on piiratud ulatusega, võib komisjon võtta muudetud eelnõude esitamiseks vastu kiirendatud ajakava.
6. Komisjon tagab, et kõikidele Euroopa Parlamendi järelevalverühma päringutele, mis on esitatud ametlikult pädeva parlamendikomisjoni esimehe vahendusel, vastatakse enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu vastuvõtmist viivitamata.
Artikkel 24
1. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõikes 1 ja artiklis 27 osutatud fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid ning kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondide osakute müüjad on käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisest vabastatud kuni ...* [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – kolm aastat pärast jõustumist].
1 a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL[16] artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud AIFi valitsejad ja sama direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivsete investeerimisfondide (AIFide) osakuid müüvad isikud vabastatakse käesoleva direktiivi kohastest kohustustest kuni …* [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], eeldusel et nad esitavad siseriiklikust õigusest lähtuvalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 78 või asjakohaste siseriiklike õigusnormide kohase investorile esitatava põhiteabedokumendi.
Artikkel 25
1. Hiljemalt ...* [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] vaatab komisjon määruse läbi. Läbivaatamine hõlmab määruses sätestatud eeskirjade praktikas kohaldamise üldist ülevaadet, võttes arvesse jaeinvesteerimistoodete turu arengut. ▌Läbivaatamisel kaalutakse ka käesoleva määruse reguleerimisala võimalikku laiendamist muudele uutele või innovaatilistele liidus levitatavatele finantstoodetele.
2. Komisjon esitab pärast konsulteerimist Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.
2 a. Alates ...[17]* [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] koostavad investeerimistoote koostajad põhiteabedokumendi vastavalt käesolevale määrusele ja nende suhtes tehakse direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõike 2 nõudest, mille kohaselt tuleb prospekti kohta esitada kokkuvõte, erand.
Artikkel 26
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates …[18]*.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
[Väljaandmise aeg ja koht]
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
- [1] ELT C 70, 9.3.2013, lk 2.
- [2] ELT C 11, 15.1.2013, lk 59.
- [3] * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
- [4] ELT C 70, 9.3.2013, lk 2.
- [5] ELT C 11, 15.1.2013, lk 59.
- [6] Euroopa Parlamendi ... seisukoht.
- [7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).
- [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta (EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3).
- [9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).
- [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
- [11] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0012.
- [12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16).
- [13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).
- [14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
- [15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/39/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta (ELT L 176, 5.7.2002, lk 21).
- [16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
- [17] * Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
- [18] * Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
SELETUSKIRI
Raportöör väljendab heameelt Euroopa Komisjoni poolt seni tehtud töö üle, mis algas pärast 2007. aasta mais kokku tulnud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu taotlust uurida eri liiki jaeinvesteerimistoodete suhtes kohaldatavate ELi õigusaktide sidusust. Oma 2009. aasta aprilli teatises jaeinvestoritele suunatud kombineeritud investeerimistoodete kohta tõi komisjon välja kaks peamist töövaldkonda: müügieeskirjad ja tooteid käsitleva teabe avaldamise eeskirjad. Käesoleva ettepaneku aluseks on tooteteabega seotud töö, kuid see on osa üldisemast seadusandlikust paketist, mille eesmärk on taastada tarbijate usaldus finantsturgude vastu, tuginedes kindlustusvahenduse direktiivi põhjalikule läbivaatamisele, et tagada kindlustustooteid ostvatele klientidele tõhus kaitse, ning eurofondide depositooriumi funktsiooni tugevdamisele. Käesolevas määruses kavandatavad tooteteabe avalikustamisega seotud meetmed täiendavad eelkõige investeerimisnõustamise ja müügiteenustega seotud meetmeid investorite kaitseks, mis on määratletud finantsinstrumentide turgude direktiivis ja finantsinstrumentide turgude määruses. Investeerimiseks mõeldud kindlustustoodete müügieeskirjade parandamist käsitletakse kindlustusvahenduse direktiivi läbivaatamise käigus.
Raportöör sooviks siiski toonitada mõningaid täiendavaid mureküsimusi seoses komisjoni praeguse määruse ettepanekuga: põhiteabedokument tuleks kujundada mitte nii, et see aitaks esmajärjekorras koostajatel oma tooteid müüa, vaid nii, et see annaks jaeinvestoritele teavet ja aitaks neil asjakohast investeerimisotsust teha.
1) Reguleerimisala:
Käesoleva määruse reguleerimisala ei peaks piirduma kombineeritud investeeringutega ega (osaliselt) teadmata tootlusega investeeringutega. Eranditult kõigil hoiustamis- või investeerimistoodetel peaks olema tarbijatele kättesaadav põhiteabedokument. See on põhitingimus selleks, et tarbijatel tekiks refleks lugeda alati põhiteabedokumenti, ükskõik millist hoiustamis- või investeerimistoodet neile pakutakse. Eriti tuleks reguleerimisala laiendada aktsiatele ja intressimäärapõhistele hoiustamistoodetele, sealhulgas riigivõlakirjadele, tähtajalistele hoiustele ja elukindlustusele. See on väga oluline, kuna vastasel korral tekib risk, et põhiteabedokumendiga eelistataks keerukamaid tooteid, mis oleks selle kasutuselevõtu „ootamatu tagajärg”. Euroopa Keskpank on oma arvamuses käesoleva määruse kohta seisukohal, et: „eri liiki investeerimistoodetele tuleks tagada võrdsed võimalused, et vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamise ohtu selliste investeerimistoodete puhul, mida kavandatav määrus ei hõlma, nagu lihtfinantsinstrumendid”.
2) Maksustamine:
Toote koostaja esitatavat teavet tuleks täiendada turustaja lisatava teabega. Investeerimistoote suhtes kohaldatav kohalik maksustamiskord on oluline selleks, et võrrelda üht investeerimistoodet teistega. Lisaks võivad investeeringuga seotud kulud olla eri turustajate puhul erinevad. Ilma sellise täiendava teabeta (maksustamiskord, kulud ja tasustamine) ei ole põhiteabedokumendi alusel tehtav valik teadlik valik ning tarbijal ei ole võimalik võrrelda ja enda jaoks õiget toodet välja valida. Nimetatud teave peaks olema võimalikult kompaktne ja mitte võtma enda alla üle veerandi dokumendist.
3) Riskinäitaja:
Mitme teguri (nt vastaspoole riskide) analüüsil põhinevad näitlikud tulevase tootluse prognoosid on eelistatavad varasemal tootlusel põhinevale riskinäitajale. Sellest hoolimata peaks jaeinvestor olema teadlik sellest, et nimetatud tootluse prognoos ei pruugi kajastada kõiki muid riske.
4) Investorile antav teave fondide eesmärgi kohta:
Teave investeerimistoote mõju kohta, pidades silmas keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud kriteeriume, on oluline element, mida jaeinvestor investeerimisotsuse tegemisel arvesse peaks võtma.
5) Seosed muude määrustega:
On soovitav, et käesoleva määruse kohaselt nõutav dokument oleks võimalikult suurel määral kooskõlas eurofondide direktiivis ette nähtud investorile esitatava põhiteabega. Kuigi raportöör ei tee ettepanekut eurofondide toodete uutele nõuetele vastamisest vabastamise väljajätmiseks, teeb ta ettepaneku lühendada selle vabastuse pikkust (viielt aastalt kolmele) ning nõuda, et regulatiivsete tehniliste standarditega tehtav töö peaks kajastama eurofondide kontekstis juba tehtud tööd. Raportöör usub, et pikemas perspektiivis tuleks kaaluda, kas põhiteabedokumendile esitatavad nõuded ning prospekti ja Solventsus II õigusaktide kohased nõuded tuleks paremini liigendada. Sellegipoolest ei tee ta ettepanekut muuta käesoleva ettepaneku artiklit 3, mille kohaselt kohaldatakse neid nõudeid jätkuvalt paralleelselt.
Tuleks ära märkida, et selliste toodete levitamist, mille suhtes kavandatavat määrust kohaldatakse, võib mõjutada palju muid tekste. Lisatud graafik annab ülevaate mõnedest neist seostest. Isegi see ei ole kõikehõlmav: näiteks juhtudel, kui alternatiivseid investeerimisfonde turustatakse jaeinvestoritele alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi (direktiiv 2011/61/EL) artikli 43 nõuete kohaselt, kohaldataks põhiteabedokumendi esitamise nõuet.
6) Vastutuskord ja karistused:
ESAde volitusi tuleks suurendada. Lisaks sellele tuleks kaotada erandid karistuste avaldamisel. Käesoleva määruse nõuete rikkumised ei ole sellist laadi, et nende avaldamine võiks finantsturgude stabiilsust tõsiselt ohustada. Niikaua kui süüdimõistetud emitentide või vahendajate nimesid ei avalikustata, puudub sellel piisav preventiivne mõju, mis hoiaks ära ebaseaduslikke tavasid, ja alati on soodus rikkumisi toime panna. Määruse mis tahes rikkumine peaks olema karistatav ja täieliku loetelu järele ei ole vajadust. Karistuste üle otsustamisel võidakse arvesse võtta ka investeeringute tagamise skeemi olemasolu.
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (15.5.2013)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus investeerimistoodete põhiteabe dokumentide kohta
(COM(2012)0352 – C7‑0179/2012 – 2012/0169(COD))
Arvamuse koostaja: Pier Antonio Panzeri
LÜHISELGITUS
Investeerimissooviga jaeinvestoritele pakutakse üha laiemat valikut eri liiki investeerimistooteid. Paljud sellised tooted pakuvad investeerimislahendusi, mis on suunatud konkreetsete jaeinvestorite vajadustele, kuid tihti on need keerukad ja neist on raske aru saada. Praegu on investoritele selliste investeerimistoodete kohta avaldatav teave kooskõlastamata ning tihti ei aita see jaeinvestoritel eri tooteid võrrelda ega toodete omadustest aru saada. Selle tagajärjel on jaeinvestorid tihti investeerinud toodetesse, millega seotud riske ja kulusid nad täielikult ei mõistnud, ning on seetõttu kandud ettenägematuid kahjusid.
Seetõttu on komisjonil õigus väites, et erinevate lähenemisviiside väljakujunemise vältimiseks tuleb kehtestada liidu tasandil ühtsed investeerimistoodete läbipaistvuse eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi turuosaliste suhtes. Selleks, et tagada põhiteabe ühise standardi kehtestamine ühtsel viisil, mis võimaldaks ühtlustada kõnealuste dokumentide vormingut ja sisu, on vaja vastu võtta määrus. Määruse vahetult kohaldatavate sätetega saaks tagada, et investeerimistoodete turu kõigi osaliste suhtes kohaldatakse samu nõudeid. See peaks tagama teabe avaldamise ühtsed tingimused, sest sellega välditakse direktiivi ülevõtmisest tulenevat siseriiklike nõuete erinevust. Määruse kasutamine on asjakohane ka selleks, et investeerimistoodete kõigi müüjate suhtes kohaldataks seoses jaeinvestoritele põhiteabedokumendi esitamisega ühtseid nõudeid.
Tarbijakaitse seisukohalt tuleks kõigepealt märkida, et paljude inimeste jaoks on investeerimistooted väga keerulised ja seetõttu tuleb tarbijaid kaitsta. Üldiselt on inimesed selle toimingu tagajärgedest teadlikud ning lasevad end informeerida ja nõustada.
Tarbija võimalust võtta arvesse oma olukorra eripära enda ja investeerimisfondi vahelise individuaallepingu abil, ka erapooletut nõuandjat appi võttes, ei tohiks Euroopa Liidu tasandil toimuva liigse reguleerimisega piirata, sest piiriülene mõju on väike.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) Et vältida erinevate lähenemisviiside väljakujunemist, tuleb kehtestada liidu tasandil ühtsed investeerimistoodete läbipaistvuse eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi turuosaliste suhtes. Selleks, et tagada põhiteabe ühise standardi kehtestamine ühtsel viisil, mis võimaldaks ühtlustada kõnealuste dokumentide vormingut ja sisu, on vaja vastu võtta määrus. Määruse vahetult kohaldatavate sätetega saaks tagada, et investeerimistoodete turu kõigi osaliste suhtes kohaldatakse samu nõudeid. See peaks tagama teabe avaldamise ühtsed tingimused, sest sellega välditakse direktiivi ülevõtmisest tulenevat siseriiklike nõuete erinevust. Määruse kasutamine on asjakohane ka selleks, et investeerimistoodete kõigi müüjate suhtes kohaldatakse seoses jaeinvestoritele põhiteabedokumendi esitamisega ühtseid nõudeid. |
(4) Et vältida erinevate lähenemisviiside väljakujunemist, tuleb kehtestada liidu tasandil ühtsed investeerimistoodete läbipaistvuse eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi turuosaliste suhtes. Selleks, et tagada põhiteabe ühise standardi kehtestamine ühtsel viisil, mis võimaldaks ühtlustada kõnealuste dokumentide vormingut ja sisu, on vaja vastu võtta määrus. Määruse vahetult kohaldatavate sätetega saaks tagada, et investeerimistoodete turu kõigi osaliste suhtes kohaldatakse samu nõudeid. See peaks tagama teabe avaldamise ühtsed tingimused, sest sellega välditakse direktiivi ülevõtmisest tulenevat siseriiklike nõuete erinevust. Määruse kasutamine on asjakohane ka selleks, et kõigi investeerimisnõustajate ja investeerimistoodete müüjate suhtes kohaldataks seoses jaeinvestoritele põhiteabedokumendi esitamisega ühtseid nõudeid. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Jaeinvestorite vajadusi silmas pidades tuleb tagada, et investeerimistooteid käsitlev teave oleks täpne, aus ja selge ega oleks investorite jaoks eksitav. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada põhiteabedokumendi koostamise ühised standardid, mis aitaks tagada, et dokument oleks jaeinvestoritele arusaadav. Arvestades seda, et paljudele jaeinvestoritele valmistab raskusi finantsterminitest arusaamine, tuleks erilist tähelepanu pöörata dokumendis kasutatavale sõnavarale ja kirjutamisstiilile. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad keele kohta, milles kõnealune dokument koostatakse. Jaeinvestoritel peab olema võimalik põhiteabest aru saada eraldi dokumendina, ilma vajaduseta tutvuda muu teabega. |
(10) Jaeinvestorite vajadusi silmas pidades tuleb tagada, et investeerimistooteid käsitlev teave oleks täpne, aus ja selge ega oleks investorite jaoks eksitav. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada põhiteabedokumendi koostamise ühised standardid, mis aitaks tagada, et dokument oleks jaeinvestoritele arusaadav. Arvestades seda, et paljudele jaeinvestoritele valmistab raskusi finantsterminitest arusaamine, tuleks erilist tähelepanu pöörata dokumendis kasutatavale sõnavarale ja kirjutamisstiilile. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad keele kohta, milles kõnealune dokument koostatakse. Jaeinvestoritel peab olema võimalik põhiteabest aru saada eraldi dokumendina, ilma vajaduseta tutvuda muu teabega. Jaeinvestoritele tuleks käesoleva määruse mõju parandamiseks rõhutada põhiteabedokumendi tähtsust. Siiski ei tohiks see välistada põhiteabedokumendis muudele sellistele dokumentidele osutavate ristviidete kasutamist, milles sisalduv täiendav teave võib mõnedele jaeinvestoritele huvi pakkuda. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Põhiteabe vorming peab võimaldama jaeinvestoritel eri investeerimistooteid võrrelda ning teabe vorm, esitusviis ja sisu tuleb hoolega läbi mõelda, et see oleks võimalikult lihtsalt mõistetav ja kasutatav. Kõigi dokumentide puhul peavad jaotiste järjekord ja jaotiste pealkirjad olema samad. Lisaks tuleks eri tooteid käsitlevates põhiteabedokumentides sisalduvaid üksikasju ja teabe esitusviisi veelgi ühtlustada delegeeritud õigusaktidega, mille koostamisel võetakse arvesse läbiviidud ja käimasolevaid tarbijakäitumise uuringuid, sealhulgas selliste uuringute tulemusi, mille eesmärk on testida tarbijatele teabe esitamise viiside tõhusust. Lisaks saab jaeinvestor mõnede investeerimistoodete puhul alusinvesteeringute vahel valida. Põhiteabe vormingut käsitlevates sätetes tuleb arvesse võtta ka selliseid tooteid. |
(12) Põhiteabe vorming peab võimaldama jaeinvestoritel enne investeerimisotsuse tegemist eri investeerimistooteid võrdsetel alustel võrrelda ning teabe vorm, esitusviis ja sisu tuleb hoolega läbi mõelda, et see oleks võimalikult lihtsalt mõistetav ja kasutatav. Kõigi dokumentide puhul peavad jaotiste järjekord ja jaotiste pealkirjad olema samad. Lisaks tuleks eri tooteid käsitlevates põhiteabedokumentides sisalduvaid üksikasju ja teabe esitusviisi veelgi ühtlustada delegeeritud õigusaktidega, mille koostamisel võetakse arvesse läbiviidud ja käimasolevaid tarbijakäitumise uuringuid, sealhulgas selliste uuringute tulemusi, mille eesmärk on testida tarbijatele teabe esitamise viiside tõhusust. Sellised delegeeritud õigusaktid peaksid sisaldama Euroopa järelevalveasutuste poolt välja töötatud asjakohaseid standardeid. Eelkõige tuleks riski ja tootluse profiili puudutavate standardite väljatöötamisel anda hinnang riskiastmel põhinevale visuaalse hoiatuse süsteemile. Lisaks saab jaeinvestor mõnede investeerimistoodete puhul alusinvesteeringute vahel valida. Põhiteabe vormingut käsitlevates sätetes tuleb arvesse võtta ka selliseid tooteid. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16) Põhiteabedokumendid on jaeinvestorite investeerimisotsuste alus. Seepärast vastutavad investeerimistoodete koostajad jaeinvestorite ees käesoleva määruse eeskirjade täitmise eest. Seepärast on tähtis tagada, et jaeinvestoritel, kes oma investeerimisotsustes lähtusid põhiteabedokumendist, oleks õigus nõuda kahju heastamist. Samuti tuleks tagada, et kõigil jaeinvestoritel kogu liidus oleks samad õigused nõuda sellise kahju hüvitamist, mida nad kannavad seetõttu, et investeerimistoodete koostajad ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Seepärast tuleks ühtlustada investeerimistoodete koostajate vastutust reguleerivaid sätteid. Määrusega tuleks ette näha, et jaeinvestor saaks pidada toote koostajat vastutavaks käesoleva määruse rikkumise eest, kui põhiteabedokumendi kasutamise tõttu on kantud kahju. |
(16) Põhiteabedokumendid on jaeinvestorite investeerimisotsuste alus. Seepärast vastutavad investeerimistoodete koostajad jaeinvestorite ees käesoleva määruse eeskirjade täitmise eest. Seepärast on tähtis tagada, et jaeinvestoritel, kes oma investeerimisotsustes lähtusid põhiteabedokumendist, oleks õigus nõuda kahju heastamist. Samuti tuleks tagada, et kõigil jaeinvestoritel kogu liidus oleks samad õigused nõuda sellise kahju hüvitamist, mida nad kannavad seetõttu, et investeerimistoodete koostajad ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud nõudeid, tingimusel et selleks on olemas põhjuslik seos. Seepärast tuleks ühtlustada investeerimistoodete koostajate vastutust reguleerivaid sätteid. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19) Et jaeinvestor saaks teha teadliku investeerimisotsuse, tuleks investeerimistoodete müüjatelt nõuda põhiteabedokumendi esitamist aegsasti enne mis tahes tehingu sõlmimist. Seda nõuet tuleks kohaldada üldiselt, olenemata tehingu toimumise kohast ja viisist. Müüja mõiste hõlmab nii turustajat kui ka investeerimistoote koostajat ennast, kui ta otsustab müüa toodet jaeinvestoritele otse. Vajaliku paindlikkuse ja proportsionaalsuse saavutamiseks tuleks jaeinvestoritele, kes soovivad tehingu sõlmida sidevahendite abil, esitada põhiteabedokument pärast tehingu sõlmimist. Isegi sellisel juhul oleks investoril põhiteabest kasu, näiteks võimaldaks see võrrelda ostetud toodet põhiteabedokumendis kirjeldatuga. Käesolev artikkel ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ kehtivust. |
(19) Et jaeinvestor saaks teha teadliku investeerimisotsuse, tuleks investeerimistoodete müüjatelt nõuda põhiteabedokumendi esitamist aegsasti enne mis tahes tehingu sõlmimist. Seda nõuet tuleks kohaldada üldiselt, olenemata tehingu toimumise kohast ja viisist. Müüja mõiste hõlmab nii turustajat kui ka investeerimistoote koostajat ennast, kui ta otsustab müüa toodet jaeinvestoritele otse. Vajaliku paindlikkuse ja proportsionaalsuse saavutamiseks tuleks jaeinvestoritele, kes soovivad tehingu sõlmida sidevahendite abil, esitada põhiteabedokument pärast tehingu sõlmimist, tingimusel et põhiteabedokument on esitatud enne tehingu sõlmimist mõnel muul püsival andmekandjal. Käesolev artikkel ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ kehtivust. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(21) Investeerimistoodete usaldusväärsuse kindlustamiseks jaeinvestorite silmis tuleb kehtestada nõuded asjakohaste sisemenetluste jaoks, millega nähakse ette, et jaeinvestorid saavad investeerimistoote koostajalt kaebustele sisulise vastuse. |
(21) Investeerimistoodete usaldusväärsuse kindlustamiseks jaeinvestorite silmis tuleb kehtestada nõuded asjakohaste sisemenetluste jaoks, millega nähakse ette, et jaeinvestorid saavad investeerimistoote koostajalt kaebustele sisulise vastuse mõistliku aja jooksul ja kirjalikult. Vastused tuleks esitada jaeinvestoritele samas keeles, milles on koostatud kaebus. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(22 a) Jaeinvestoritele tuleks anda nõuetekohaselt teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste kohta, mille alla nad kuuluvad ja mis on pädevad tegelema nende ja jaeinvestorite vahel tekkida võivate vaidlustega. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad investeerimistoodete koostajate poolt koostatava põhiteabedokumendi vormi ja sisu kohta ning ühtsed eeskirjad kõnealuse dokumendi esitamiseks jaeinvestoritele. |
Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad investeerimistoodete koostajate ja vahendajate poolt koostatava põhiteabedokumendi vormi ja sisu kohta ning ühtsed eeskirjad kõnealuse dokumendi esitamiseks jaeinvestoritele. |
Selgitus | |
Vahendajad peaksid olema kohustatud esitama teavet nt tegelike kulude, nende tasu ja investeerimistoote suhtes kohaldatava maksustamiskorra kohta. Kogu vajalik teave teatavasse tootesse investeerimise kohta teadliku otsuse tegemiseks peaks olema kättesaadav ühest dokumendist. Tarbijat ei tuleks kohustada vaatama lisaks põhiteabedokumendile läbi veel mingeid dokumente, et saada teavet, mis tuleb avaldada finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi või kindlustusvahenduse direktiivi kohaselt. | |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) kindlustustooted, mis ei anna õigust tagasiostuväärtusele või mille tagasiostuväärtus ei sõltu täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel; |
välja jäetud |
Selgitus | |
Käesoleva määruse kohaldamisala ei tohiks piirduda kombineeritud investeeringutega ega (osaliselt) teadmata tootlusega investeeringutega. Põhiteabedokument peaks olema tarbijatele kättesaadav eranditult kõikide säästu- ja investeerimistoodete kohta. See on oluline eeldus, mis võimaldab tarbijatel omandada harjumuse alati põhiteabedokumendiga tutvuda, olenemata sellest, millist säästu- või investeerimistoodet neile pakutakse. | |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt f | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f) pensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse tööandja rahalist osalust ning töötaja ei saa pensionitoote pakkujat valida. |
(f) pensionitooted, mille puhul rahastamiskokkulepped ei kuulu direktiivi 2003/41/EÜ või direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse ning kogutava pensioni tase on tegelikult tööandja lubadus või pakkumine töötajale. Nende pensionitoodete puhul, mis ei kuulu direktiivi 2003/41/EÜ või direktiivi 2009/138/EÜ ega käesoleva määruse reguleerimisalasse, peavad liikmesriigid tagama samaväärsed avalikustamisnõuded. |
Selgitus | |
Paljudes liikmesriikides on kasutusel erinevad pensioniskeemid, mis ei kuulu ei tööandjapensioni kogumisasutuste reguleerimisalasse ega ole ka erapensioniskeemid. Mõned neist skeemidest oleksid komisjoni ettepaneku artikli 2 punkti f põhjal erandid ning neile ei kehtiks ELi tasandil avalikustamisnõuded, samas kui teiste sarnaste skeemide kohta erand ei kehtiks, kuna siseriikliku õiguse kohaselt ei ole tööandja kohustatud neis rahaliselt osalema. Tähtis on vältida ebaühtlust Euroopa Liidu piires. | |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävad investeerimistoodete koostajad kuuluvad ka direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse, kohaldatakse nii käesolevat määrust kui ka direktiivi 2009/138/EÜ. |
Kui käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävad investeerimistoodete koostajad kuuluvad ka direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse, kohaldatakse nii käesolevat määrust kui ka direktiivi 2009/138/EÜ. Kui direktiivi 2009/138/EÜ ja käesoleva määruse nõuded on samaväärsed, tuleb need lugeda täidetuks, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud. |
Selgitus | |
Kahekordsete teabenõuete vältimiseks. | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – punkt f a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f a) müüja – investeerimistoote kohta jaeinvestorile nõu andev isik või investeeringut jaeinvestorile vahendav isik. |
Selgitus | |
Investeerimistoote müüja mõiste ei ole direktiivi ettepanekus määratletud. Müümine on liiga kitsas mõiste, kuna mõni vahendaja (nt kindlustusselts) ei müü investeerimistoodet, vaid loob kontakti tarbija ja investeerimistoote koostaja vahel. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c – alapunkt ii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ii) kliendid direktiivi 2002/92/EÜ tähenduses; |
ii) kliendid, kes ei ole [...] direktiivi 2002/92/EÜ [kindlustusvahenduse direktiivi asjakohased artiklid] määratluse kohaselt kutselised kliendid; |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Investeerimistoote koostaja koostab kooskõlas käesoleva määruse sätetega põhiteabedokumendi iga koostatava investeerimistoote kohta ning avaldab kõnealuse dokumendi oma valitud veebisaidil enne, kui vastavat investeerimistoodet saab jaeinvestoritele müüa. |
Investeerimistoote koostaja koostab kooskõlas käesoleva määruse sätetega põhiteabedokumendi iga koostatava investeerimistoote kohta ning avaldab kõnealuse dokumendi koos prospektiga, juhul kui see avaldatakse, vähemalt oma veebisaidil enne, kui vastavat investeerimistoodet saab jaeinvestoritele müüa. Kui see on asjakohane, täiendab põhiteabedokumenti turustaja. |
Selgitus | |
Arvamuse koostaja on seisukohal, et alati, kui prospekt avaldatakse ja see on jaeinvestoritele kättesaadav, peaks olema kättesaadav ka põhiteabedokument või vähemalt toote koostaja osa põhiteabedokumendist. Oleks soovitav, et kõik põhiteabedokumendid oleksid järelevalveasutuse ametlikul veebisaidil kergesti kättesaadavad. | |
Arvamuse koostaja pooldab toote koostaja üldist kohustust koostada põhiteabedokument. Toote koostaja poolt antavat teavet peab siiski täiendama turustaja lisatav teave. | |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Põhiteabedokument on täpne, õiglane ja selge ning see ei ole eksitav. |
1. Põhiteabedokumendis on sätestatud lepingueelne teave. See on täpne, õiglane ja selge ning see ei ole eksitav. Dokument võimaldab tooteid enne investeerimisotsuse tegemist võrrelda. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Põhiteabedokument on eraldiseisev dokument, mis on selgelt eristatud turundusmaterjalist. |
2. Põhiteabedokument on eraldiseisev dokument, mis on selgelt eristatud turundusmaterjalist ning ei sisalda reklaami, turustamist ega soovitusi investeerida mingisse tootesse. |
|
|
Lubatud on ristviited teistele dokumentidele. Ristviidatud teave on eranditult teave, mis täiendab käesolevas määruses nõutud põhiteabedokumendis sisalduvat teavet, vastab artikli 8 lõikele 3 ning ei sisalda reklaami, turustamist ega soovitusi investeerida mingisse tootesse. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Põhiteabedokument peab olema lühike dokument, mis |
3. Põhiteabedokument peab olema lühike, lühida ja täpse tekstiga ning mitte üle kolme A4-formaadis lehe pikkune dokument, mis |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Põhiteabedokument koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus investeerimistoodet müüakse, või keeles, mida kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad; mõnes muus keeles koostatud dokument tõlgitakse ühte osutatud keeltest. |
Põhiteabedokument koostatakse selle liikmesriigi ametlikes keeltes või liikmesriigi selles osas kasutatavas ametlikus keeles, kus investeerimistoodet turustatakse, või mõnes muus keeles, mida kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad, eeldusel et seda kasutatakse liikmesriigi selles osas, kus investeerimistoodet turustatakse; mõnes muus keeles koostatud dokument tõlgitakse ühte osutatud keeltest. |
Selgitus | |
Arvamuse koostaja peab oluliseks, et põhiteabedokument oleks vahendaja sihtrühmale arusaadav. Seetõttu on artikli 7 kavandatud sõnastus problemaatiline: selline sõnastus võimaldaks pakkuda põhiteabedokumenti jaeinvestorile keeles, millest ta (hästi) aru ei saa. | |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. „Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave investeerimistoote kohta. See ei ole reklaammaterjal. Siin esitatud teave on õigusaktidega ette nähtud selleks, et aidata Teil mõista investeerimistoote olemust ja sellega seotud riske. Teil soovitatakse seda lugeda, et saaksite teha teadliku investeerimisotsuse.” |
1. „Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave investeerimistoote kohta. See ei ole reklaammaterjal. Siin esitatud teave on õigusaktidega ette nähtud selleks, et aidata Teil mõista investeerimistoote olemust, sellesse investeerimisega seotud riske ja võimalusi ning sellega seotud kulusid, sh Teie vahendajale makstavaid võimalikke tasusid. Teil soovitatakse seda lugeda, et Teil oleks kergem erinevaid investeerimistooteid omavahel võrrelda. See dokument ei ole ostusoovitus. On võimalik, et teadliku investeerimisotsuse tegemiseks tuleks Teil lugeda ka teisi dokumente.” |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
iv a) säte, et investeerimistoote koostaja peab kliendile andma iga-aastases dokumendis läbipaistvat teavet investeerimistoote tootluse kohta. See dokument sisaldab avalikustatud järelteavet investeerimistoote eelmise aasta tootluse kohta. Lisaks võrreldakse seda järelhinnatud tootlust võrreldava riskiprofiiliga eri investeerimistoodetega. Kui kliendil on mitmeid kindla koostaja koostatud ja käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid investeerimistooteid, kehtib eespool nimetatud teabe avalikustamine ja võrdlus kogu portfelli kohta. Avalikustatud peab olema ka teave kõikide investeerimistoote tootlust mõjutavate teenustasude kohta; |
Selgitus | |
Selle muudatusettepaneku eesmärk on tagada käesoleva määrusega hõlmatud investeerimistoodete tootluse läbipaistvus. Seepärast tuleks kindla toote ja vajaduse korral portfelli tootlust võrrelda mõne muu võrreldavate riskidega tootega. Lisaks peaksid olema avalikuks tehtud kõik tootlust mõjutavad teenustasud. | |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c – alapunkt ii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ii) kas investeerimistoode on hõlmatud mõne investeeringute tagamise või tagatisskeemiga; |
ii) kas investeerimistoode on hõlmatud mõne investeeringute tagamise või tagatisskeemiga, näidates üksikasjalikult ära, millised riskid on skeemiga hõlmatud ja millised mitte; |
Selgitus | |
Investeeringute tagamise või tagatisskeeme võib olla erinevaid: investori tagatisskeem kaitseb tarbijat selle eest, et investeerimisühing finantsinstrumendi kaotab, aga mitte rahaliste kaotuste eest, mis võivad tuleneda alusvarade väärtuse kõikumisest või nende alusvarade emitentide maksejõuetusest. Määrus peaks olema täpsem, et vältida selle sätte väärkasutamist. | |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e) jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma võin sellest saada?” kirjeldatakse investeerimistoote riski ja tootluse profiili, sealhulgas esitatakse kõnealuse profiili koondnäitaja ja hoiatused seoses mis tahes eririskidega, mida koondnäitaja ei pruugi täielikult kajastada; |
(e) jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma võin sellest saada?” kirjeldatakse järgmist: |
|
|
i) investeerimistoote riski ja tootluse profiil, sealhulgas kõnealuse profiili koondnäitaja, mis kajastab ka kulude mõju, ning hoiatus ja lihtsas keeles selgitus toote peamiste riskide kohta. |
|
|
Riski ja tootluse koondnäitaja sisaldab tootlusprognoose, mis kajastavad kulude mõju ning hõlmavad kolme võimalikku tõenäolist prognoosi, sh ühte negatiivset ja ühte positiivset; |
|
|
ii) investeerimistoote tõenäolise tulevase tootluse, sealhulgas toote riskide võrdlus ja võrdlus riskivaba võrdlusalusega; |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f) jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse tootesse investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed investori kantavad kulud, sealhulgas nende kulude koondnäitajad; |
(f) jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse tootesse investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed investori kantavad kulud, sealhulgas nende kulude koondnäitajad, ning võrreldavuse tagamiseks kõik jaeinvestori tasumisele kuuluvad maksud ja võimalikud tasud rahaliselt ja protsentuaalselt väljendatuna, et näidata kogukulude mõju investeeringu tasuvusele, koos osutusega nende kuludega seotud maksetingimustele. |
|
|
Nimetatud jaotises viidatakse ka lisale, kus on üles loetletud mis tahes turustaja poolt nõutavad kulud, mida pole jaotises välja toodud, sh kõik vahendajale makstavad tasud; |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f a) jaotises pealkirjaga „Kas ma pean makse maksma?” on ära toodud investeerimistootele kohaldatav võimalik maksustamiskord; |
Selgitus | |
Jaeinvestorid peaksid olema teadlikud kohaldatavast maksustamiskorrast, sest maksud mõjutavad kasumit, mille investor saab tehtud investeeringult. | |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f b) jaotises pealkirjaga „Millised on selle toote ostmise tingimused?” on ära toodud kõik investeerimistoote ostmise tingimused või piirangud, sealhulgas mis tahes nõutud alginvesteeringu ja/või järgneva täiendava investeeringu alampiir; |
Selgitus | |
Jaeinvestoreid tuleks asjakohaselt teavitada kõikidest investeerimistoote ostuga seotud tingimustest, nagu nõutud miinimuminvesteering (alg- ja järgnev investeering). | |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt g | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(g) jaotises pealkirjaga „Kuidas on tootel varem läinud?” esitatakse ülevaade investeerimistoote varasemast tootlusest, kui see on toote olemust ja turuloleku pikkust arvestades asjakohane; |
(g) jaotises pealkirjaga „Kuidas on tootel varem läinud?” esitatakse ülevaade investeerimistoote varasemast tootlusest, millele lisatakse hoiatus, et senine tulu ei taga edaspidist tootlust; juhul kui investeerimistoode on seotud võrdlusalusega, peab viimase tootlus olema niisamuti avalikustatud, et võimaldada investeerimistoote tootluse ja võrdlusaluse võrdlemist, kui see on toote olemust ja turuloleku pikkust arvestades asjakohane; |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt h | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(h) pensionitoodete puhul jaotises pealkirjaga „Mida ma võin pensionile jäädes saada?” esitatakse võimalikud tulevikuprognoosid. |
(h) pensionitoodete puhul jaotises pealkirjaga „Mida ma võin pensionile jäädes saada?” esitatakse võimalikud tulevikuprognoosid, mis on selgelt jaotatud eri arengustsenaariumideks, hõlmates ka negatiivset stsenaariumi, milles on rõhutatud võimalikku kahjumit jaeinvestoreile. |
|
|
Pensionitoodete puhul tuleb jaeinvestoritele selgelt ja mõistetavalt selgitada ka võimalikke varade väljavõtmisega seotud piiranguid. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt h a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(h a) jaotises pealkirjaga „Kuidas ma saan pretensiooni esitada?” on esitatud teave selle kohta, kuidas klient saab toote kohta pretensiooni esitada. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Investeerimistoote koostaja võib lisada muud teavet üksnes juhul, kui see on möödapääsmatult vajalik, et aidata jaeinvestoril teha konkreetse investeerimistoote kohta teadlikku investeerimisotsust. |
3. Investeerimistoote koostaja võib lisada muud objektiivset teavet üksnes juhul, kui see on möödapääsmatult vajalik, et aidata jaeinvestoril teha konkreetse investeerimistoote kohta teadlikku investeerimisotsust. |
Selgitus | |
Artikli 8 lõike 5 delegeeritud õigusakte käsitlevad sätted võivad tekitada probleeme seoses kooskõlaga mõnede liikmesriikide põhiseadusliku korraga. Probleem puudutab artikli 8 lõiget 3, milles lubatakse lisada „muud teavet”. Kuna antud on „muu teabe” lisamise võimalus, kaasneb sellega oht, et investeerimisotsuseid ajendavat teavet hakatakse reguleerima delegeeritud õigusaktides. | |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks iga lõikes 2 osutatud teabeelemendi esitusviisi ja sisu üksikasjad, muu sellise teabe esitusviis ja üksikasjad, mida toote koostaja võib lõike 3 kohaselt põhiteabedokumenti lisada ning ühise formaadi ja lõikes 4 osutatud ühise sümboli üksikasjad. |
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks iga lõikes 2 osutatud teabeelemendi esitusviisi ja sisu üksikasjad, muu sellise objektiivse teabe esitusviis ja üksikasjad, mida toote koostaja võib lõike 3 kohaselt põhiteabedokumenti lisada ning ühise formaadi ja lõikes 4 osutatud ühise sümboli üksikasjad. |
|
|
Lõike 2 punkti e alapunktis i osutatud tootlusprognoosides võetakse arvesse kulude aja jooksul avalduvat mõju ja võimalikku tulevast tootlust. |
|
|
Näitaja peab selgelt osutama, et suurema tootluse võimalus on seotud suuremate riskide võtmisega. |
|
|
Lõike 2 punkti e alapunktis i osutatud hoiatus on riskiastmel põhinev visuaalne hoiatus, mis koostatakse nii, et investor mõistaks, et ükski investeerimistoode ei ole riskivaba ning et ta ei tohiks tegutseda ilma investeerimistoodet mõistmata või ilma kavandatavat investeeringut puudutava individuaalse nõustamiseta. |
|
|
Riski ja tootluse koondnäitaja ning hoiatus riskide eest koostatakse selleks, et investorite võetavad riskid oleksid selged ja eri toodete vahel võrreldavad. |
|
|
Lõike 2 punkti e alapunktis ii osutatud võrdluse eesmärk on aidata investoril mõista, kuidas suurema riski võtmine mõjutab investeerimistoote tootlust, ning riskivaba võrdlusalus, nt hoiukonto, määratakse kindlaks selliselt, et see oleks jaeinvestorite jaoks mõistetav, mitte eksitav. |
|
|
Lõike 2 punktis f osutatud kulude koondnäitaja peab rahaliselt näitlikustama kulude mõju tulule, mille investorid võivad aja jooksul oma investeeringutelt teenida. See peab hõlmama näitajaid, mida jaeinvestorid saaksid kasutada eri toodete võrdlemiseks. |
|
|
Komisjon võtab vastavalt [finantsinstrumentide turgude direktiiv] ja [kindlustusvahenduse direktiiv] sätestatule arvesse kuludega seotud investeerimistoote kohta toodet müüvalt isikult jaeinvestorile avaldatud teavet, tagamaks, et põhiteabedokumendis kulude kohta esitatud teave on kooskõlas muu kulude kohta avalikustatud teabega ning et asjaomane teave annab kuludest põhjaliku ülevaate ja näitab jaeinvestorile selgelt, millist üldist mõju kulud võivad avaldada. |
|
Komisjon võtab arvesse erinevusi investeerimistoodete ja jaeinvestorite teadmiste vahel ning investeerimistoodete omadusi, mis võimaldavad jaeinvestoril teha valikut eri alusinvesteeringute vahel või pakuvad muid valikuvõimalusi, sealhulgas juhtudel, kui valikut saab teha eri ajahetkedel või edaspidi muuta. |
Komisjon võtab arvesse erinevusi investeerimistoodete ja jaeinvestorite teadmiste vahel ning investeerimistoodete omadusi, mis võimaldavad jaeinvestoril teha valikut eri alusinvesteeringute vahel või pakuvad muid valikuvõimalusi, sealhulgas juhtudel, kui valikut saab teha eri ajahetkedel või edaspidi muuta. |
|
|
Enne tehniliste standardite vastuvõtmist korraldab komisjon nõuetekohase tarbijauuringu, et valida välja tarbijatele kõige paremini sobivad meetmed. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse arvesse investeerimistoodete eri liike. Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile [kuupäev]. |
Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse arvesse investeerimistoodete eri liike. Euroopa järelevalveasutused korraldavad nõuetekohased tarbijauuringud, et määrata kindlaks jaeinvestorite jaoks sobivaimad meetodid ja arvutusviisid, millele on osutatud punktides a ja b. Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile [kuupäev]. |
Selgitus | |
Eurofondide investoritele esitatavat põhiteavet käsitleva komisjoni määruse ettevalmistamisel tehti enne põhiteabedokumendi lõpliku vormistuse otsustamist laiaulatuslik uuring tegelike tarbijatega. Samamoodi võiks toimida kõnealust põhiteabedokumenti koostades. Kavandatava põhiteabedokumendi tegelikku mõju tarbijatele tuleks uurida, sest see on dokumendi toimivuse seisukohalt äärmiselt oluline, eriti mis puudutab vormistust ja riskidest teavitamist. | |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbi vaatamiseks ja põhiteabedokumendi muutmiseks seoses järgmisega: |
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu tehnilised standardid, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbi vaatamiseks ja põhiteabedokumendi muutmiseks seoses järgmisega: |
Selgitus | |
Asjakohase paindlikkuse tagamiseks ning selleks, et sektor ja Euroopa järelevalveasutused saaksid turu arengusuundadele kiiresti reageerida, peaksid kolm Euroopa järelevalveasutust komisjoni delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse asemel pigem üheskoos välja töötama ühised regulatiivsed tehnilised standardid. | |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kui investeerimistoote koostaja on koostanud põhiteabedokumendi, mis ei vasta artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud nõuetele, ning jaeinvestor on investeerimisotsust tehes sellisest dokumendist lähtunud, võib jaeinvestor nõuda investeerimistoote koostajalt hüvitust jaeinvestorile põhiteabedokumendi kasutamisest tuleneva mis tahes kahju eest. |
1. Jaeinvestor, kes on usaldanud investeerimisotsuse tegemisel investeerimistoote koostaja koostatud põhiteabedokumenti, mis ei vasta artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud nõuetele, võib nõuda investeerimistoote koostajalt hüvitust investeerimistoote koostaja asjaomaste nõuete mittetäitmisest tuleneva rahalise kahju eest. Põhiteabedokumendis esitatav teave on õiglane ja selge ning see ei ole eksitav. Investorile esitatav põhiteave on kooskõlas prospekti asjakohaste osadega. Muude lepinguliste dokumentide olemasolu korral peab põhiteabedokument olema nende dokumentidega kooskõlas. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui jaeinvestor tõendab põhiteabedokumendis sisalduva teabe kasutamisest tulenevat kahju, peab investeerimistoote koostaja tõendama, et põhiteabedokument on koostatud käesoleva määruse artiklite 6, 7 ja 8 kohaselt. |
2. Juhul kui jaeinvestor on kandnud põhiteabedokumendis sisalduva teabe kasutamisest tulenevat kahju, peab investeerimistoote koostaja tõendama, et põhiteabedokument on koostatud käesoleva määruse artiklite 6, 7 ja 8 kohaselt. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Isik, kes müüb jaeinvestoritele investeerimistoodet, esitab neile aegsasti enne investeerimistootega seotud tehingu sõlmimist põhiteabedokumendi. |
1. Isik, kes müüb jaeinvestoritele investeerimistoodet, esitab neile aegsasti ja tõendatavalt enne investeerimistootega seotud tehingu sõlmimist põhiteabedokumendi, kusjuures selle tingimuse täitmise tõendamiskoormis lasub investeerimistoote pakkujal. |
|
|
Kui investeeringut kliendile soovitatakse või selle kohta nõu antakse, tuleb põhiteabedokument esitada kliendile viivitamata. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Erandina lõikest 1 võib investeerimistoote müüja esitada jaeinvestorile põhiteabedokumendi kohe pärast tehingu sõlmimist järgmistel juhtudel: |
välja jäetud |
|
(a) kui jaeinvestor otsustab lepingu sõlmimisel kasutada sidevahendeid, mille puhul |
|
|
(b) põhiteabedokumendi esitamine kooskõlas lõikega 1 ei ole võimalik ja |
|
|
(c) investeerimistoote müüja on jaeinvestorit sellest asjaolust teavitanud. |
|
Selgitus | |
Arvamuse koostaja on mures kavandatava erandi pärast, mille puhul põhiteabedokumenti ei tuleks esitada enne tehingu sõlmimist, kui tehing toimub sidevahendite abil. See erand tekitaks põhiteabedokumendi määrusesse suure lünga. Kui lähtume seisukohast, et põhiteabedokument on investeerimisotsuse tegemiseks vajalik dokument, ei tohiks olla võimalik teha investeeringut, ilma et oleks olnud võimalust seda lugeda. Põhiteabedokumendi lugemine pärast investeeringu tegemist ei kaitse klienti, kui määrusega ei anta õigust tehingust taganeda. | |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Erandina lõikest 1 ja kui jaeinvestor kasutab tehingu sõlmimiseks kaugsidevahendeid, võib investeerimistoote müüja esitada jaeinvestorile põhiteabedokumendi kohe pärast tehingu sõlmimist järgmistel juhtudel: |
|
|
i) kui jaeinvestor on palunud põhiteabedokumenti paberkandjal ja |
|
|
ii) kui põhiteabedokument on jaeinvestorile esitatud enne tehingu sõlmimist mõnel muul püsival andmekandjal, nagu on osutatud artikli 13 lõike 2 punktis b. |
Selgitus | |
Selleks et hõlbustada tehingute sõlmimist jaeinvestori soovitud ajahetkel, on vaja tagada paindlikkus. Kasutatavad teabevahendid ei tohiks pidurdada investori investeeringu tegemist. Kui jaeinvestor soovib saada põhiteabedokumenti paberkandjal, ei tohiks see teda takistada tehingut sõlmimast, kuni põhiteabedokument on esitatud enne tehingu sõlmimist muude elektrooniliste vahendite kaudu. | |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Kui sama investeerimistoote suhtes sõlmitakse jaeinvestori nimel järjestikused tehingud kooskõlas juhistega, mis kõnealune investor on investeerimistoote müüjale enne esimest tehingut andnud, kohaldatakse põhiteabedokumendi esitamise kohustust ainult esimese tehingu suhtes. |
3. Kui sama investeerimistoote suhtes sõlmitakse jaeinvestori nimel järjestikused tehingud kooskõlas juhistega, mis kõnealune investor on investeerimistoote müüjale enne esimest tehingut andnud, kohaldatakse põhiteabedokumendi esitamise kohustust ainult esimese tehingu suhtes, välja arvatud juhul, kui põhiteabedokumenti on ajakohastatud või esimesest tehingust on möödunud rohkem kui kuus kuud. |
Selgitus | |
Kui põhiteabedokumendi esitamisest on möödunud palju aega või kui seda on ajakohastatud, ei tuleks esmakordset põhiteabedokumendi esitamist pidada edasiste tehingute jaoks piisavaks. | |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse |
4. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) töötavad kooskõlas artikliga 23 ühiselt välja tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse tingimused põhiteabedokumendi aegsasti esitamise nõude täitmiseks kooskõlas lõikega 1. |
Selgitus | |
Asjakohase paindlikkuse tagamiseks ning selleks, et sektor ja Euroopa järelevalveasutused saaksid turu arengusuundadele kiiresti reageerida, peaksid kolm Euroopa järelevalveasutust komisjoni delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse asemel pigem üheskoos välja töötama ühised regulatiivsed tehnilised standardid. Teksti struktuuri korrastamine tulenevalt lõike 2 ja käesoleva lõike punkti b väljajätmisest. | |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) meetod ja tähtaeg põhiteabedokumendi esitamiseks kooskõlas lõikega 2. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Välja jäetud seoses lõike 2 väljajätmisega. | |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Komisjonile antakse volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10−14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklites 10−14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10−14 sätestatud korras. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Investeerimistoote müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestoritele tasuta. |
1. Investeerimistoote müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestoritele tasuta. Kõnealune isik peab suutma tõendada, et põhiteabedokument on esitatud käesoleva määruse sätete kohaselt. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Investeerimistoote müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestoritele ühel järgmisel andmekandjal: |
2. Investeerimisnõustaja või investeerimistoote müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestoritele ühel järgmisel jaeinvestorile reaalselt kättesaadaval andmekandjal: |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Kui põhiteabedokument esitatakse muul püsival andmekandjal kui paber või veebisaidi kaudu, esitatakse jaeinvestoritele nende soovi korral ja tasuta paberkoopia. |
3. Kui põhiteabedokument esitatakse muul püsival andmekandjal kui paber või veebisaidi kaudu, esitatakse jaeinvestoritele nende soovi korral ja tasuta paberkoopia. Tasuta paberkoopia esitatakse ka siis, kui investeerimissoovitus antakse või vahendusteenus osutatakse isiklikult (näost näkku). |
Selgitus | |
Vastavalt artikli 12 lõikele 1 tuleks põhiteabedokument esitada aegsasti enne investeerimistootega seotud tehingu sõlmimist (vt art 12 lg 1). Kui investeerimissoovitus esitatakse isiklikult (näost näkku) või kui investeerimiskorraldus tehakse isiklikult, nt pangaleti ääres või vahendaja ruumides, tuleb põhiteabedokument esitada paberil. | |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Investeerimistoote koostaja kehtestab asjakohased menetlused ja korra, millega tagatakse, et jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse. |
Investeerimistoote koostaja ja investeerimistoodete müüja kehtestavad asjakohased menetlused ja korra, millega tagatakse, et: |
|
|
i) jaeinvestoritele on tagatud tõhus viis, kuidas investeerimistoote koostaja vastu kaebus esitada; |
|
|
ii) jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse ning |
|
|
iii) jaeinvestoritele on kättesaadavad tõhusad õiguskaitsemenetlused ka piiriüleste vaidluste korral, eriti juhul, kui investeerimistoote koostaja asub teises liikmesriigis või kolmandas riigis. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kui jaeinvestor algatab siseriiklikus õiguses sätestatud kohtuvälise vaidluste lahendamise menetluse investeerimistoote koostaja või müüja vastu seoses käesolevaga määrusega ette nähtud õiguste või kohustustega, osaleb investeerimistoote koostaja või müüja selles menetluses, tingimusel et see vastab järgmistele nõuetele: |
1. Liikmesriigid tagavad, et kui jaeinvestor algatab siseriiklikus õiguses sätestatud kohtuvälise vaidluste lahendamise menetluse investeerimistoote koostaja või müüja vastu seoses põhiteabedokumendi ja asjaomase investeerimistootega, osaleb investeerimistoote koostaja või müüja selles menetluses tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist käsitlevas direktiivis [...] kehtestatud eeskirjade kohaselt ning tingimusel, et see vastab järgmistele nõuetele: |
|
(a) menetluse tulemusena vastu võetud otsused ei ole siduvad; |
(a) menetluse tulemusena võetakse vastu otsused, mis võivad olla investeerimistoote koostaja ja investeerimistooteid müüva isiku jaoks siduvad; |
|
(b) aegumistähtaeg vaidlusküsimuse kohtulikuks menetlemiseks on vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse ajaks peatatud; |
(b) aegumistähtaeg vaidlusküsimuse kohtulikuks menetlemiseks on vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse ajaks peatatud; |
|
(c) nõude aegumistähtaeg on menetluse ajaks peatatud; |
(c) nõude aegumistähtaeg on menetluse ajaks peatatud; |
|
(d) menetlus on tasuta või eeldab mõõdukaid kulusid, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele; |
(d) menetlus on tasuta või kättesaadav nominaaltasu eest; |
|
(e) pooled pääsevad menetlusele ligi ka muude kui elektrooniliste vahenditega; |
|
|
(f) ajutised meetmed on võimalikud erandjuhtudel, kui seda nõuab olukorra kiireloomulisus. |
|
|
|
1 a (uus). Liikmesriigid tagavad, et kui vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustel on õigus kehtestada eelnevalt kindlaks määratud rahalised piirmäärad, et piirata juurdepääsu vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustele, siis ei tohi asjaomased piirmäärad olla nii kõrged, et need muudaksid tarbijate juurdepääsu kaebuste menetlemisele vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste poolt oluliselt raskemaks. |
|
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud menetlusteks pädevad üksused [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõik kõnealuste üksustega seotud edasised muutused. |
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud menetlusteks pädevad üksused [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõik kõnealuste üksustega seotud edasised muutused. |
|
3. Lõikes 1 osutatud menetlusteks pädevad üksused teevad üksteisega koostööd käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate piiriüleste vaidluste lahendamisel. |
3. Lõikes 1 osutatud menetlusteks pädevad üksused teevad üksteisega koostööd käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate piiriüleste vaidluste lahendamisel. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Teave vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta |
|
|
15 a. Liikmesriigid tagavad, et investeerimistoote koostaja või investeerimistoodet müüv isik annab jaeinvestorile teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste kohta, mille alla nad kuuluvad ja mis on pädevad tegelema nende ja jaeinvestorite vahel tekkida võivate vaidlustega. Ühtlasi peavad nad täpsustama, kas nad on või ei ole otsustanud neid üksusi kasutada või on kohustatud neid kasutama jaeinvestoritega tekkivate vaidluste lahendamisel. |
|
|
2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse selgesõnalisel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil kaupleja veebisaidil, kui see on olemas, ning vajaduse korral kaupleja ja tarbija vaheliste müügi- või teenuslepingute suhtes kohaldatavates üldtingimustes. |
|
|
3. Liikmesriigid tagavad, et kui jaeinvestori ja investeerimistoote koostaja või investeerimistoodet nende territooriumil müüva isiku vahel tekkinud vaidlust ei olnud võimalik jaeinvestorilt otse investeerimistoote koostajale või investeerimistoodet müüvale isikule esitatud kaebusest edasi lahendada, annavad viimased jaeinvestorile lõikes 1 osutatud teavet ning täpsustavad, kas ta kasutab vaidluse lahendamiseks asjaomaseid vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi. See teave tuleb esitada paberil või muul püsival andmekandjal. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Kollektiivne vaidluste kohtuväline lahendamine |
|
|
15 b. Liikmesriigid võivad hallata või algatada selliseid vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, kus lahendatakse ühiselt investeerimistoote koostaja ja investeerimistooteid müüva isiku ning mitmete jaeinvestorite vahel tekkinud ühesuguseid või sarnaseid vaidlusi. Individuaal- ja kollektiivvaidluste ning individuaalse ja kollektiivse õiguskaitse jaoks ette nähtud vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemid on täiendavad ja üksteist mitte välistavad menetlused. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) avalik hoiatus, milles märgitakse ära vastutava isiku nimi ja rikkumise olemus; |
(c) avalik hoiatus, milles märgitakse ära vastutava juriidilise isiku nimi ja rikkumise olemus; |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikli 19 lõikes 1 osutatud rikkumiste eest määratud karistused ja meetmed avalikustatakse põhjendamatult viivitamata koos teabega käesoleva määruse rikkumise liigi ja selle eest vastutatavate isikute kohta, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. |
Artikli 19 lõikes 1 osutatud rikkumiste eest määratud karistused ja meetmed avalikustatakse ilma põhjendamatu viivituseta koos teabega käesoleva määruse rikkumise liigi ja selle eest vastutatavate isikute kohta. |
|
Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused karistused või meetmed anonüümselt. |
|
Selgitus | |
Karistuste avalikustamisest tehtavad erandid tuleks välja jätta. Artikli 19 lõikes 1 nimetatud rikkumised ei ole sellised, et nende avalikustamine võiks tõsiselt finantsturgude stabiilsust ohustada. Kui korda rikkunud emitentide või vahendajate nimesid ei avalikustata, ei saavutata ebaseaduslikke tavasid ärahoidvat hoiatavat mõju ja rikkumiste toimepanekust lõigataks ka edaspidi kasu. | |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi. |
1. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu tehnilisi standardeid kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi. |
Selgitus | |
Asjakohase paindlikkuse tagamiseks ning selleks, et sektor ja Euroopa järelevalveasutused saaksid turu arengusuundadele kiiresti reageerida, peaksid kolm Euroopa järelevalveasutust komisjoni delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse asemel pigem üheskoos välja töötama ühised regulatiivsed tehnilised standardid. | |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 2 ning artikli 12 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile [neljaks aastaks] alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. |
2. Artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 2 ning artikli 12 lõikes 4 osutatud tehniliste standardite vastuvõtmise volitused antakse komisjonile [neljaks aastaks] alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. |
Selgitus | |
Asjakohase paindlikkuse tagamiseks ning selleks, et sektor ja Euroopa järelevalveasutused saaksid turu arengusuundadele kiiresti reageerida, peaksid kolm Euroopa järelevalveasutust komisjoni delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse asemel pigem üheskoos välja töötama ühised regulatiivsed tehnilised standardid. | |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. |
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud tehniliste standardite kehtivust. |
Selgitus | |
Asjakohase paindlikkuse tagamiseks ning selleks, et sektor ja Euroopa järelevalveasutused saaksid turu arengusuundadele kiiresti reageerida, peaksid kolm Euroopa järelevalveasutust komisjoni delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse asemel pigem üheskoos välja töötama ühised regulatiivsed tehnilised standardid. | |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
4. Niipea kui komisjon on tehnilised standardid vastu võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
Selgitus | |
Asjakohase paindlikkuse tagamiseks ning selleks, et sektor ja Euroopa järelevalveasutused saaksid turu arengusuundadele kiiresti reageerida, peaksid kolm Euroopa järelevalveasutust komisjoni delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse asemel pigem üheskoos välja töötama ühised regulatiivsed tehnilised standardid. | |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Artikli 8 lõike 5, artikli 10 lõike 2 ja artikli 12 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel [kahe kuu] võrra. |
5. Artikli 8 lõike 5, artikli 10 lõike 2 ja artikli 12 lõike 4 alusel vastu võetud tehniline standard jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel [kahe kuu] võrra. |
Selgitus | |
Asjakohase paindlikkuse tagamiseks ning selleks, et sektor ja Euroopa järelevalveasutused saaksid turu arengusuundadele kiiresti reageerida, peaksid kolm Euroopa järelevalveasutust komisjoni delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse asemel pigem üheskoos välja töötama ühised regulatiivsed tehnilised standardid. | |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Kui liikmesriik kohaldab jaeinvestoritele pakutavatele muudele kui eurofondidele põhiteabedokumendi vormi ja sisu käsitlevaid eeskirju, nagu on sätestatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklites 78 kuni 81, kehtib esimeses lõigus sätestatud erand fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide ning nende fondide osakuid jaeinvestoritele müüvate või soovitavate isikute kohta. |
Selgitus | |
Liikmesriikidel peaks olema luba võimaldada üleminekuperioodil ka neid mitte-eurofonde, mille kohta riiklikul tasandil kehtivad praegu eurofondide IV direktiivis sõnastatud investorile esitatava põhiteabe nõuded. See aitaks edendada kõikidele investeerimistoodetele võrdsete võimaluste loomist. | |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõik 1 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid ning kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivsete investeerimisfondide osakute müüjad on käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisest vabastatud kuni [viis aastat pärast jõustumist − ELT: palun lisada kuupäev], eeldusel et nad esitavad kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 78 või asjakohaste siseriiklike õigusnormidega siseriikliku õiguse kohase investorile esitatava põhiteabe dokumendi. |
Selgitus | |
Paljud liikmesriigid on laiendanud eurofondidele kehtivaid põhiteabedokumendi standardeid teistele riiklikul tasandil reguleeritud avatud jaeinvesteeringute fondidele. Need fondid peaksid samuti kasu saama reguleerimisalast tehtavast ajutisest erandist, kuna nende fondide investoreid on alles hiljuti uuest dokumendist teavitatud ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel on tulnud juba kanda põhiteabedokumendi standardite rakendamise kulusid niisamuti nagu eurofondide valitsejatelgi. | |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist vaatab komisjon määruse läbi. Läbivaatamine hõlmab määruses sätestatud eeskirjade praktikas kohaldamise üldist ülevaadet, võttes arvesse jaeinvesteerimistoodete turu arengut. Seoses direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondidega hinnatakse läbivaatamise käigus, kas käesoleva määruse artikli 24 kohast üleminekukorda tuleb pikendada või kas pärast vajalike kohandamiste kindlakstegemist saab direktiivi 2009/65/EÜ sätted investorile esitatava põhiteabe kohta asendada käesoleva määruse kohase põhiteabedokumendiga või pidada neid samaväärseks. Läbivaatamisel kaalutakse ka käesoleva määruse reguleerimisala võimalikku laiendamist muudele finantstoodetele. |
1. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist vaatab komisjon määruse läbi. Läbivaatamine hõlmab määruses sätestatud eeskirjade praktikas kohaldamise üldist ülevaadet, võttes arvesse jaeinvesteerimistoodete turu arengut. Seoses direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondidega hinnatakse läbivaatamise käigus, kas käesoleva määruse artikli 24 kohast üleminekukorda tuleb pikendada või kas pärast vajalike kohandamiste kindlakstegemist saab direktiivi 2009/65/EÜ sätted investorile esitatava põhiteabe kohta asendada käesoleva määruse kohase põhiteabedokumendiga või pidada neid samaväärseks. Läbivaatamisel kaalutakse ka käesoleva määruse reguleerimisala võimalikku laiendamist muudele finantstoodetele, sealhulgas direktiivi 2003/71/EÜ reguleerimisalasse kuuluvatele ning kõikidele muudele investeeringutele ja hoiusetoodetele. |
Selgitus | |
Käesoleva määruse läbivaatamisklausel peaks hõlmama ka reguleerimisala ülevaatamist teisi jaefinantstooteid, sealhulgas nn kombineerimata investeeringuid ja igasuguseid hoiusetooteid arvesse võttes. | |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Investeerimistoodete põhiteabe dokumendid |
||||
|
Viited |
COM(2012)0352 – C7-0179/2012 – 2012/0169(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 11.9.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
IMCO 13.12.2012 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Pier Antonio Panzeri 18.9.2012 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
10.1.2013 |
20.2.2013 |
11.4.2013 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
25.4.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
34 1 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Adam Bielan, Preslav Borissov, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia de Campos, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Thomas Händel, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Toine Manders, Franz Obermayr, Phil Prendergast, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Bernadette Vergnaud |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Ashley Fox, Ildikó Gáll-Pelcz, Anna Hedh, Constance Le Grip, Morten Løkkegaard, Pier Antonio Panzeri, Patricia van der Kammen, Kerstin Westphal |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Seán Kelly, Paul Rübig |
||||
KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (16.4.2013)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus investeerimistoodete põhiteabe dokumentide kohta
(COM(2012)0352 – C7‑0179/2012 – 2012/0169(COD))
Arvamuse koostaja: Petru Constantin Luhan
LÜHISELGITUS
Ettepaneku eesmärk on suurendada investeerimisturu läbipaistvust jaeinvestorite jaoks. Jaeinvesteerimistooted, sealhulgas investeerimisfondid, struktureeritud jaetooted ja investeerimiseks kasutatavad teatavad kindlustuslepingud, on väga olulised, et täita ELi kodanike vajadust toodete järele, mille abil koguda sääste ja teha investeeringuid.
Jaeinvesteerimistooted muutuvad aga üha keerukamaks ja neist on tehniliselt väga raske aru saada. Seepärast on inimestel raskusi nende toodete hindamise ja võrdlemise ning õigete ja teadlike otsuste tegemisega finantstoodete ostmisel. Viimastel aastatel on jaeinvestorid kaotanud investeerimisega raha, sest esines riske, mis ei olnud läbipaistvad või ei saanud inimesed neist õigesti aru, sest neile antud teave ei olnud selge, seda oli vähe või oli see ebapiisav.
Ettepanekuga muudetakse selgemaks finantseerimisasutuste eeskirjad ja kohustused seoses põhiteabega, mida finantsettevõtjad peavad avaldama, et parandada toodetest arusaamist ja hõlbustada nende võrdlemist. Ettepanekuga antakse ka pädevatele asutustele volitus kohaldada halduskaristusi ja -meetmeid finantsettevõtjate suhtes, kes rikuvad käesoleva õigusaktiga kehtestatavaid kohustusi.
Arvamuse koostaja pooldab õigusakti vormi valikut. Määrus aitab kehtestada liidus ühtlasema süsteemi, mis hõlbustab toodete võrdlemist liidus ning finantsettevõtjate ja tarbijate tegevust ELis.
Ettepanekus on põhiõigusi mõjutavaid sätteid. Arvamuse koostaja on seisukohal, et komisjoni ettepanekus ei ole seda küsimust piisavalt ja nõuetekohaselt käsitletud. Ettepanekuga antakse riikide pädevatele asutustele volitus kohaldada halduskaristusi, kui rikutakse ettepanekuga kehtestatud kohustusi. Kehtestatakse ka kohustus avaldada kohaldatud karistused, kuid avaldamine puudutab ka isikuandmeid. Lõppkokkuvõttes tähendavad ettepanekuga kehtestatud kohustused ka isikuandmete töötlemist.
Arvamuse koostaja esitatud muudatusettepanekute eesmärk on tagada isikute põhiõiguste austamine ja nende nõuetekohane arvessevõtmine. See on oluline, et tagada võetud meetmete seaduspärasus ja see, et neid ei saaks kasutada põhiõiguste eiramise õigustamiseks. Esitatud ettepanekus rõhutatakse seepärast, et kõik pädeva asutuse halduskaristused ja -meetmed tuleb esitada kirjalikus vormis, need peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ning dokumendis peavad olema esitatud õiguskaitsevõimalused kohtus ja asutuse nimi, kelle poole pöörduda.
Karistuste avaldamist käsitlevate muudatusettepanekute eesmärk on tagada avaldamise puhul põhiõiguste järgimine. Kui karistus avaldatakse piiramata või pikaks ajaks või seda võidakse arvesse võtta mitmeid aastaid pärast karistuse kohaldamist, siis on see vastuolus proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõttega ning häbimärgistab isikut mineviku tegude pärast, mis ei iseloomusta kõnealuse isiku praegust käitumist ega olukorda. Karistuse määramist või asja arutamise lõpetamist käsitlevate haldusotsuste avaldamist reguleerivad liikmesriikides konkreetsed eeskirjad, mis paljudel juhtudel ei luba isiku avaldamist või näevad selleks ette eritingimused. Lisaks andmekaitsele on liikmesriikide õigusega kehtestatud ka era- ja perekonnaelu puutumatuse kaitse tingimused. Sellega seoses on oluline meelde tuletada Euroopa Kohtu kohtuasja C-92/09 (Schecke), millega tunnistatakse õigustühiseks põllumajandustoetuse saajate nimede avaldamine, sest sellega rikuti proportsionaalsuse põhimõtet.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Investeerimissooviga jaeinvestoritele pakutakse üha laiemat valikut eri liiki investeerimistooteid. Paljud sellised tooted on suunatud konkreetselt jaeinvestorite vajadusele, kuid tihti on need keerukad ja neist on raske aru saada. Praegu on investoritele selliste investeerimistoodete kohta avaldatav teave kooskõlastamata ning tihti ei aita see jaeinvestoritel eri tooteid võrrelda ega toodete omadustest aru saada. Selle tagajärjel on jaeinvestorid tihti investeerinud toodetesse, millega seotud riske ja kulusid nad täielikult ei mõistnud, ning on seetõttu kandud ettenägematuid kahjusid. |
(1) Investeerimissooviga jaeinvestoritele pakutakse üha laiemat valikut eri liiki investeerimistooteid. Sellised tooted peaksid olema suunatud konkreetselt jaeinvestorite vajadusele. Sageli on kõnealused tooted aga liiga keerukad ja arusaamatud. Praegu on investoritele selliste investeerimistoodete kohta avaldatav teave kooskõlastamata ning tihti ei aita see jaeinvestoritel eri tooteid võrrelda ega toodete omadustest aru saada. Jaeinvestoreid ei ole teavitatud ka teatavatest olulistest riskidest. Puuduva või ebatäpse teabe tagajärjel on jaeinvestorid tihti investeerinud toodetesse, millega seotud riske ja kulusid nad ei saanud täielikult mõista, ning on seetõttu kandud ettenägematuid kahjusid. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Pangandus- ja investeerimistooteid tuleks esitleda selgelt, lihtsalt ja arusaadavalt. Keerukus ei ole kvaliteeditunnus ning sageli täidab see riskide või kõrvalmõjude varjamise eesmärki. Jaeinvesteerimistoodete keerukust tuleks seetõttu vähendada. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) Investeerimistooteid pakkuvates sektorites erinevate eeskirjade kehtestamisega ning riigisisese reguleerimisega selles valdkonnas luuakse eri toodetele ja turustuskanalitele ebavõrdsed võimalused ning täiendavad tõkked finantsteenuste ja -toodete ühtsele turule. Liikmesriigid on juba võtnud erinevaid ja kooskõlastamata meetmeid investorite kaitses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning selline areng tõenäoliselt jätkuks. Erinev lähenemisviis investeerimistooteid käsitleva teabe avaldamisele takistab võrdsete võimaluste loomist investeerimistoodete koostajatele ja müüjatele ning moonutab seega konkurentsi. Samuti viiks see investorite huvide kaitse ebaühtlase taseme väljakujunemiseni liidus. Sellised erinevused takistavad ühtse turu loomist ja sujuvat toimimist. Seega on asjaomane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114 tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga. |
(3) Investeerimistooteid pakkuvates sektorites erinevate eeskirjade kehtestamisega ning riigisisese reguleerimisega selles valdkonnas luuakse eri toodetele ja turustuskanalitele ebavõrdsed võimalused ning täiendavad tõkked finantsteenuste ja -toodete ühtsele turule. Liikmesriigid on juba võtnud erinevaid ja kooskõlastamata meetmeid investorite kaitses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning selline areng ei tohi jätkuda. Erinev lähenemisviis investeerimistooteid käsitleva teabe avaldamisele takistab võrdsete võimaluste loomist investeerimistoodete koostajatele ja müüjatele ning moonutab seega konkurentsi. Samuti viiks see investorite huvide kaitse ebaühtlase taseme väljakujunemiseni liidus. Sellised erinevused takistavad ühtse turu loomist ja sujuvat toimimist. Seega on asjaomane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114 tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Et käesolevat määrust kohaldataks üksnes kõnealuste kombineeritud investeerimistoodete suhtes, tuleks määruse reguleerimisalast välja jätta kindlustustooted, millega ei kaasne investeerimisvõimalust, ning tooted, millega seotud risk sõltub ainult intressimääradest. Otseselt vallatavad varad, näiteks ettevõtete aktsiad või riigivõlakirjad, ei ole kombineeritud investeerimistooted ning need tuleks seetõttu välja jätta. Kuna käesolev määrus keskendub jaeinvestoritele müüdavaid investeerimistooteid käsitleva teabe võrreldavuse ja mõistetavuse parandamisele, jäävad määruse reguleerimisalast välja tööandjapensioni skeemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) reguleerimisalasse. Ka teatavad direktiivi 2003/41/EÜ reguleerimisalast välja jäävad tööandjapensionitooted tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, tingimusel et siseriikliku õiguse alusel nõutakse tööandja rahalist osalemist ning töötaja ei saa pensionitoote pakkujat valida. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäävad välja institutsioonilistele investoritele suunatud investeerimisfondid, mida ei turustata jaeinvestoritele. Investeerimistooted, mida kasutatakse erapensioniks säästude kogumiseks, peaksid siiski reguleerimisalasse jääma, sest need konkureerivad tihti teiste käesoleva määrusega reguleeritud toodetega ning neid turustatakse jaeinvestorile sarnasel viisil. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(24) Kooskõlas komisjoni 2010. aasta teatisega sanktsioonide tõhustamise kohta finantsteenuste sektoris ning selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmist, peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, millega nähakse ette, et määruse rikkumise puhul kohaldatakse asjakohaseid halduskaristusi ja -meetmeid. Et sanktsioonidel oleks üldiselt hoiatav mõju ning et tugevdada investorite kaitset, hoiatades neid investeerimistoodete eest, mille turustamisel rikutakse käesoleva määruse sätteid, tuleks sanktsioonid ja meetmed tavaliselt avaldada, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud asjaoludel. |
(24) Kooskõlas komisjoni 2010. aasta teatisega sanktsioonide tõhustamise kohta finantsteenuste sektoris ning selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine, peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, millega nähakse ette, et määruse rikkumise puhul kohaldatakse asjakohaseid halduskaristusi ja -meetmeid. Et sanktsioonidel oleks üldiselt hoiatav mõju ning et tugevdada investorite kaitset, hoiatades neid investeerimistoodete eest, mille turustamisel rikutakse käesoleva määruse sätteid, tuleks sanktsioonid ja meetmed tavaliselt avaldada, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud asjaoludel. Sanktsioonide kohaldamisel ja avalikustamisel tuleks järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, eelkõige era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. See peaks olema kooskõlas ka isikliku süü, õiguskindluse, tagasiulatuva jõu puudumise, sama rikkumise eest kahel korral kohtumõistmise ja karistamise keelu (ne bis in idem) ning süütuse presumptsiooni põhimõtetega. |
Selgitus | |
Muudatusettepanekuga selgitatakse, et halduskaristuste ja -meetmete kohaldamise ja avaldamise juures tuleb austada põhiõigusi, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, õigust isikuandmete kaitsele ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. | |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta reguleeritakse isikuandmete töötlemist Euroopa järelevalveasutuste poolt käesoleva määruse alusel ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames, näiteks isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, peab toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ning isikuandmete vahetamine või edastamine Euroopa järelevalveasutuste poolt peab toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001. |
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute avaliku sektori asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta reguleeritakse isikuandmete töötlemist Euroopa järelevalveasutuste poolt käesoleva määruse alusel ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames, näiteks isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, peab toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ning isikuandmete vahetamine või edastamine Euroopa järelevalveasutuste poolt peab toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001. |
Selgitus | |
Muudatusettepanekuga selgitatakse, et andmetöötlusega tegelevad sõltumatud avaliku sektori asutused, eeskätt andmekaitseasutused kooskõlas ELi põhiõiguste harta artikliga 7 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16. Komisjoni ettepaneku tekst ei ole selge, sest pädevatele asutustele osutatakse ettepanekus kui finantsjärelevalveks pädevatele asutustele. | |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(31) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. |
(31) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud ning aluslepingus sätestatud põhimõtteid, eeskätt isikuandmete kaitset, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu, ning määrust tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. |
Selgitus | |
Õigusaktis tuleb selgelt esile tuua põhiõigused, mida akt otseselt mõjutab, ning see, kuidas tuleb toimida, et tagada nende põhiõiguste järgimine. | |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt f a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f a) ametlikult tunnustatud sotsiaalkindlustusskeemid, mille suhtes kohaldatakse liidu või liikmesriikide õigust. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) investeerimistoode − investeering, mille puhul investeeringu õiguslikust vormist olenemata sõltub investorile tagasi makstav summa alusväärtuse kõikumisest või ühe või mitme sellise vara tootlusest, mida ei ole ostnud investor otse; |
(a) investeerimistoode − investeering, mille puhul investeeringu õiguslikust vormist olenemata sõltub investorile tagasi makstav summa alusväärtuse või muude aluseks võetavate väärtuste kõikumisest; |
Selgitus | |
Eesmärk on vältida kõikumise ja tootluse segiajamist. | |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Investeerimistoote koostaja koostab kooskõlas käesoleva määruse sätetega põhiteabedokumendi iga koostatava investeerimistoote kohta ning avaldab kõnealuse dokumendi oma valitud veebisaidil enne, kui vastavat investeerimistoodet saab jaeinvestoritele müüa. |
Investeerimistoote koostaja koostab kooskõlas käesoleva määruse sätetega põhiteabedokumendi iga koostatava investeerimistoote kohta ning avaldab kõnealuse dokumendi jaeinvestorile teadaoleval ja kättesaadaval veebisaidil enne, kui vastavat investeerimistoodet saab jaeinvestoritele müüa. Investeerimistoote koostaja vastutab põhiteabedokumendi sisu eest. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Põhiteabedokument on täpne, õiglane ja selge ning see ei ole eksitav. |
1. Põhiteabedokument on täpne, tõene ja selge ning see ei ole eksitav. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – punkt a a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a a) sisaldab konkreetseid arve; |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b – alapunkt v | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
v) investeerimistoote tähtaeg, kui see on teada; |
v) investeerimistoote tähtaeg ja selle tühistatavus, kui need on teada; |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) jaotises pealkirjaga „Kas võin rahast ilma jääda?” selgitatakse lühidalt, kas kapitali kaotamine on võimalik, näidates ära järgmist: |
(c) jaotises pealkirjaga „Kas võin rahast ilma jääda?” selgitatakse, kas kapitali kaotamine on võimalik, näidates ära järgmist: |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e) jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma võin sellest saada?” kirjeldatakse investeerimistoote riski ja tootluse profiili, sealhulgas esitatakse kõnealuse profiili koondnäitaja ja hoiatused seoses mis tahes eririskidega, mida koondnäitaja ei pruugi täielikult kajastada; |
(e) jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma võin sellest saada?” kirjeldatakse investeerimistoote riski ja tootluse profiili, sealhulgas esitatakse kõnealuse profiili koondnäitaja ja hoiatused seoses mis tahes eririskidega, mida koondnäitaja ei pruugi täielikult kajastada; riskide esitusviis peab olema selge ja arusaadav ning tarbijasõbraliku keelekasutusega; |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f) jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse tootesse investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed investori kantavad kulud, sealhulgas nende kulude koondnäitajad; |
(f) jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse tootesse investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed investori kantavad kulud, sealhulgas nende kulude koondnäitajad, ning teave selle kohta, kuidas kõnealused kulud mõjutavad tootlust; |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt g a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(g a) jaotises pealkirjaga „Milliseid makse toote suhtes kohaldatakse?” kirjeldatakse makse, mida kohaldatakse kliendi tulude ja kapitali suhtes; |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt g b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(g b) jaotises pealkirjaga „Milliseid eeskirju kohaldatakse rahapesu tõkestamiseks?” selgitatakse lühidalt, millised on õiguslikud ja reguleerivad meetmed, mis kehtivad turustamisriigis ning mida kohaldatakse toote suhtes organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse raames; |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Reklaamteade, mis sisaldab konkreetset teavet investeerimistoote kohta, ei tohi sisaldada avaldusi, mis oleks vastuolus põhiteabedokumendis esitatud teabega või vähendaks põhiteabedokumendi olulisust. Reklaamteadetes näidatakse ära, et põhiteabedokument on olemas, ning antakse teavet selle kohta, kuidas kõnealust dokumenti saada. |
Reklaamteade, mis sisaldab konkreetset teavet investeerimistoote kohta, ei tohi sisaldada avaldusi, mis oleks vastuolus põhiteabedokumendis esitatud teabega või vähendaks põhiteabedokumendi olulisust. Reklaamteadetes näidatakse ära, et põhiteabedokument on olemas, ning antakse teavet selle kohta, kuidas kõnealust dokumenti saada. Reklaamteadetes näidatakse ära, et investeerimistoodetega on seotud riskid. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Investeerimistoote koostaja vaatab põhiteabedokumendis sisalduva teabe korrapäraselt läbi ning muudab seda vajaduse korral. |
1. Investeerimistoote koostaja vaatab põhiteabedokumendis sisalduva teabe korrapäraselt läbi ning muudab seda vajaduse korral oluliselt. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Isik, kes müüb jaeinvestoritele investeerimistoodet, esitab neile aegsasti enne investeerimistootega seotud tehingu sõlmimist põhiteabedokumendi. |
1. Isik, kes müüb jaeinvestoritele investeerimistoodet, annab neile põhiteabedokumendi üle esimesel investeerimisalasel nõustamisel. Põhiteabedokument esitatakse jaeinvestorile otse ja selgelt esimesel tooteesitlusel. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Investeerimistoote müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestoritele tasuta. |
1. Investeerimistoote müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestoritele tasuta ja kohe. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Kui põhiteabedokument esitatakse muul püsival andmekandjal kui paber või veebisaidi kaudu, esitatakse jaeinvestoritele nende soovi korral ja tasuta paberkoopia. |
3. Kui põhiteabedokument esitatakse muul püsival andmekandjal kui paber või veebisaidi kaudu, esitatakse jaeinvestoritele tasuta paberkoopia. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) põhiteabedokumendi esitamine veebisaidi kaudu on investeerimistoote müüja ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane; |
(a) põhiteabedokumendi esitamine veebisaidi kaudu on investeerimistoote müüja ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane ning |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) jaeinvestor on nõustunud põhiteabedokumendi esitamisega veebisaidi kaudu; |
(b) jaeinvestor on selgesõnaliselt nõustunud põhiteabedokumendi esitamisega veebisaidi kaudu ning |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) jaeinvestorit on elektrooniliselt teavitatud veebisaidi aadressist ja kohast veebisaidil, kust põhiteabele juurde pääseb; |
(c) jaeinvestorit on elektrooniliselt teavitatud veebisaidi aadressist ja kohast veebisaidil, kust põhiteabele juurde pääseb ning |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5 – punkt d | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d) kui põhiteabedokumenti on artikli 10 kohaselt muudetud, tehakse kõik muudetud versioonid ka jaeinvestorile kättesaadavaks; |
(d) kui põhiteabedokumenti on artikli 10 kohaselt muudetud, tehakse kõik muudetud versioonid ka jaeinvestorile kättesaadavaks ning |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5 – punkt e | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e) tagatakse, et põhiteabedokument jääb veebisaidil ligipääsetavaks sellise ajavahemiku jooksul, kui jaeinvestoril võib olla põhjendatud vajadus sellega tutvumiseks. |
e) tagatakse, et põhiteabedokument jääb veebisaidil jaeinvestori jaoks igal ajal ligipääsetavaks sellise ajavahemiku jooksul, kui jaeinvestoril võib olla vajadus sellega tutvumiseks. Mis tahes muudatusest põhiteabedokumendi juurdepääsetavuses tuleb jaeinvestorit kohe ja isiklikult teavitada. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6. Lõigete 4 ja 5 kohaldamisel loetakse põhiteabe esitamist muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidi kaudu investeerimistoote müüja ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohaseks, kui saab tõendada, et jaeinvestoril on olemas pidev juurdepääs internetile. Sellise tõendina käsitatakse seda, kui jaeinvestor annab kõnealuse äritegevuse läbiviimiseks oma e-posti aadressi. |
6. Lõigete 4 ja 5 kohaldamisel loetakse põhiteabe esitamist muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidi kaudu investeerimistoote müüja ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohaseks, kui saab tõendada, et jaeinvestoril on olemas pidev juurdepääs internetile. Sellise tõendina käsitatakse seda, kui jaeinvestor on andnud oma selgesõnalise nõusoleku. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Investeerimistoote koostaja kehtestab asjakohased menetlused ja korra, millega tagatakse, et jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse. |
Investeerimistoote koostaja kehtestab asjakohased menetlused ja korra, millega tagatakse, et jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse kooskõlas siseriikliku õigusega, et vältida dubleerimist. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel direktiivi 94/46/EÜ. |
1. Liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel direktiivi 95/46/EÜ. |
Selgitus | |
Tehniline parandus. | |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Pädevad asutused teevad artiklis 19 osutatud volituste kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et haldusmeetmed ja -karistused annaksid käesoleva määrusega soovitud tulemuse, ning kooskõlastavad oma tegevuse, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist haldusmeetmete ja -karistuste kohaldamisel piiriülestel juhtudel. |
2. Pädevad asutused teevad artiklis 19 osutatud volituste kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et haldusmeetmed ja -karistused annaksid käesoleva määrusega soovitud tulemuse, ning kooskõlastavad oma tegevuse, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist haldusmeetmete ja -karistuste kohaldamisel piiriülestel juhtudel, järgides täielikult sama rikkumise eest kahel korral kohtumõistmise ja karistamise keeldu (ne bis in idem põhimõte). |
Selgitus | |
Mitmekordse karistamise keeld on oluline põhimõte, mida tunnustatakse ELi põhiõiguste harta artiklis 50, ning see tuleb selgelt kõnesolevas sättes ette näha. | |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Liikmesriigid tagavad selle, et kõik käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste poolt kohaldatavad haldusmeetmed ja -karistused avaldatakse kirjalikult. |
|
|
Haldusmeetmed ja -karistused on nõuetekohaselt põhjendatud, esitatakse otsuse põhjused ning olemasolevad õiguskaitsevahendid, sealhulgas kohtusse edasikaebamise või läbivaatamise võimalused, selleks pädevad ametiasutused ja ettenähtud tähtajad. |
Selgitus | |
Tuleb tagada õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsele, mis on tunnustatud ELi põhiõiguste harta artiklis 47. | |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõik 1 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) vastutava isiku vastutuse astet; |
(b) vastutava isiku õigusliku vastutuse astet; |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõik 1 – punkt e | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e) vastutava isiku varasemaid rikkumisi. |
(e) vastutava isiku varasemaid rikkumisi käesoleva määruse kohaste sisuliste kohustuste suhtes. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikli 19 lõikes 1 osutatud rikkumiste eest määratud karistused ja meetmed avalikustatakse põhjendamatult viivitamata koos teabega käesoleva määruse rikkumise liigi ja selle eest vastutatavate isikute kohta, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. |
Artikli 19 lõikes 1 osutatud rikkumiste eest määratud lõplikud karistused ja meetmed avalikustatakse põhjendamatult viivitamata koos teabega käesoleva määruse rikkumise liigi ja selle eest vastutatavate isikute kohta, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. |
|
Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused karistused või meetmed anonüümselt. |
Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused karistused või meetmed anonüümselt. |
|
|
Sanktsioonide avaldamisel järgitakse põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige era- ja perekonnaelu austamise ning isikuandmete kaitse õigusi. |
|
|
Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, et tagada see, et halduskaristusi ja -meetmeid ei avalikustataks kauem, kui seda nõuab siseriiklik õigus, ning hiljem need kustutatakse automaatselt. Liikmesriigid võtavad kõik tehnilised ja kaitsemeetmed, et hoida ära halduskaristuste ja -meetmete avaldamine kolmandate isikute poolt pärast nende avalikustamisaja lõppemist. |
Selgitus | |
Karistuste avaldamine rikub põhiõigusi, eeskätt õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Kõik nimetatud õiguse piirangud peavad vastama põhiõiguste harta artiklis 52 sätestatud tingimustele. Järgida tuleb vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seepärast tuleks karistusi avaldada vaid piiratud aja jooksul ning tuleks võtta tehnilisi meetmeid, et hoida ära võimalus, mis on seotud väliste otsingumootorite kasutamisega ning veebisaitidega, kus endiselt avaldatakse karistusi pärast selleks ette nähtud avalikustamise aega. Selleks võib näiteks kasutada automaatse indekseerimise keeldu. | |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Investeerimistoodete põhiteabe dokumendid |
||||
|
Viited |
COM(2012)0352 – C7-0179/2012 – 2012/0169(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 11.9.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
LIBE 11.9.2012 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Petru Constantin Luhan 11.10.2012 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
21.2.2013 |
20.3.2013 |
8.4.2013 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
8.4.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
39 3 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Philipp Albrecht, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Philip Claeys, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ioan Enciu, Frank Engel, Cornelia Ernst, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Monica Luisa Macovei, Véronique Mathieu Houillon, Anthea McIntyre, Nuno Melo, Claude Moraes, Georgios Papanikolaou, Jacek Protasiewicz, Carmen Romero López, Birgit Sippel, Rui Tavares, Nils Torvalds, Wim van de Camp, Josef Weidenholzer, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jan Mulder, Salvador Sedó i Alabart, Marie-Christine Vergiat |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Preslav Borissov, Verónica Lope Fontagné, Gabriel Mato Adrover, Vittorio Prodi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra |
||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Investeerimistoodete põhiteabe dokumendid |
||||
|
Viited |
COM(2012)0352 – C7-0179/2012 – 2012/0169(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
3.7.2012 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 11.9.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
IMCO 13.12.2012 |
JURI 11.9.2012 |
LIBE 11.9.2012 |
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
JURI 18.9.2012 |
|
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Pervenche Berès 10.5.2011 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
6.11.2012 |
21.1.2013 |
24.4.2013 |
28.5.2013 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.10.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
34 7 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marino Baldini, Burkhard Balz, Sharon Bowles, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Ivana Maletić, Hans-Peter Martin, Sławomir Nitras, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Pervenche Berès, Philippe De Backer, Bas Eickhout, Sari Essayah, Vicky Ford, Thomas Händel, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Sirpa Pietikäinen, Godelieve Quisthoudt-Rowohl |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Alejandro Cercas, Jutta Steinruck, Isabelle Thomas |
||||
|
Esitamise kuupäev |
6.11.2013 |
||||