Menetlus : 2012/2078(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0372/2013

Esitatud tekstid :

A7-0372/2013

Arutelud :

PV 11/12/2013 - 8
CRE 11/12/2013 - 8

Hääletused :

PV 12/12/2013 - 12.20
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0598

RAPORT     
PDF 200kWORD 151k
15.11.2013
PE 502.266v03-00 A7-0372/2013

Mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevad probleemid Euroopa Liidus

(2012/2078(INI))

Põhiseaduskomisjon

Raportöörid: Roberto Gualtieri ja Rafał Trzaskowski

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevate probleemide kohta Euroopa Liidus

(2012/2078(INI))

Euroopa Parlament,

–     võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–     võttes arvesse Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut(1),

–     võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut(2),

–     võttes arvesse esimest majanduse juhtimise paketti(3),

–     võttes arvesse teist majanduse juhtimise paketti(4),

–     võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(5),

–     võttes arvesse oma 22. mai 2013. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga(6),

–     võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehe 5. detsembri 2012. aasta aruannet „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”(7),

–     võttes arvesse komisjoni teatist „Tiheda ja toimiva majandus-ja rahaliidu loomise tegevuskava – üleeuroopalise arutelu avamine”(8),

–     võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehe aruande „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” kohta(9),

–     võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi seadusandlikke ettepanekuid majandus- ja rahaliidu kohta(10),

–     võttes arvesse oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa demokraatia tugevdamise kohta tulevases majandus- ja rahaliidus(11),

–     võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–     võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0372/2013),

A. arvestades, et eristamine on Euroopa integratsiooni protsessi olemuslik osa ja vahend, mis teeb võimalikuks selle arengu ja tagab võrdse kohtlemise põhimõtte laialdase austamise, mida tuleb mõista kui võrdsete olukordade võrdset kohtlemist ja ebavõrdsete olukordade ebavõrdset kohtlemist;

B.  arvestades, et eristav integratsioon peaks jätkuma Euroopa integratsiooni süvendamise eelkäijana, millega alustas liikmesriikide rühm ja mis on avatud kõigile liikmesriikidele ning see tuleb täielikult integreerida aluslepingutesse;

C. arvestades, et eristatav integratsioon viiakse läbi kahel viisil: eri kiirusega, kui liikmesriigid püüavad saavutada samu eesmärke erinevate ajakavade abil, ning mitmel tasandil, kui liikmesriigid lepivad kokku, et neil on erinevad eesmärgid;

D. arvestades, et eristamine ei tohi kahjustada liidu kodakondsust, mis on liikmesriikide kodanike põhistaatus ja võimaldab end samas olukorras leidvatele isikutele aluslepingu raames sama õigusliku kohtlemise, sõltumata nende kodakondsusest;

E.  arvestades, et eristamisel austatakse ja ühtlasi tugevdatakse Euroopa õiguskorra ühtsust, selle tõhusust ja sidusust, kodakondsuse alusel diskrimineerimise lubamatuse põhimõtet, samuti vabadusel, turvalisel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala loomist ning siseturu toimimist;

F.  arvestades, et eristamist võib kasutada seal, kus ühine tegevus igal ajal ei ole võimalik või teostatav;

G. arvestades, et eristamine on ja peaks alati olema põimitud Euroopa Liidu ühtsesse institutsioonilisse raamistikku;

H. arvestades, et eristava integratsiooni puhul tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet vastavalt ELi lepingu artiklile 5 ning protokollile nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta;

I.   arvestades, et aluslepingutes on eristava integratsiooni jaoks ette nähtud mitmeid võimalusi ja vahendeid, sealhulgas territoriaalse kohaldamisala piiramine, kaitseklauslid, erandid, valikulised klauslid, tõhustatud koostöö ja eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele eriomased sätted, tingimusel et need vahendid austavad Euroopa õiguskorra ühtsust, tõhusust ja sidusust ning on põimitud ühtsesse institutsioonilisse raamistikku (ühenduse meetod);

J.   arvestades, et mõned liikmesriigid on saanud mitme ELi poliitikavaldkonna puhul loobumisvõimaluse, nagu on sätestatud aluslepingute eri protokollides, mis võib ohustada Euroopa õiguskorra ühtsust, tõhusust ja sidusust;

K. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 27 teise lõigu kohased erandid võimaldavad eristamist teatud liikmesriikide vahel kõikidele liikmesriikidele kehtivates õigusaktides, mille eesmärk on siiski järk-järgult näha ette ja tagada siseturu toimimine;

L.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõigetes 4 ja 5, artikli 153 lõikes 4, artikli 168 lõikes 4, artikli 169 lõikes 4 ja artiklis 193 on kaitseklauslid, mis võimaldavad liikmesriikidel säilitada või kehtestada rangemad kaitsemeetmed kõikidele liikmesriikidele kehtiva õigusakti kohaldamisalas;

M. arvestades, et tõhustatud koostöö eeldab vähemalt üheksa liikmesriigi osalemist valdkonnas, mida reguleeritakse ELi pädevustega, mis ei ole liidu ainupädevused, ja võimaldab mitteosalevatel liikmesriikidel osaleda aruteludes, aga mitte hääletamisel, ning on igal ajal avatud kõikidele liikmesriikidele;

N. arvestades, et tõhustatud koostöö võimaldab võtta viimase abinõuna meetmeid, mis on siduvad liikmesriikide rühma jaoks pärast seda, kui nõukogu on andnud loa kvalifitseeritud häälteenamusega ning ÜVJP valdkonnas ühehäälse nõusolekuga loa;

O. arvestades, et nimetatud mehhanismi kasutatakse juba üleeuroopalise lahutusasjades kohaldatava õiguse ja Euroopa patendiõiguse puhul ning Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid selle maksustamise raames finantstehingute maksu kehtestamisel heaks;

P.  arvestades, et ühises välis- ja julgeolekupoliitikas ei suuda riikide rühmad lahendada konkreetseid probleeme ja ülesandeid ning ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas on kavandamisel sõjaliselt võimekate riikide püsiva tuumikrühma loomine;

Q. arvestades, et eristava integratsiooni näited minevikust on 1986. aasta Schengeni leping ja 1990. aasta Schengeni konventsioon, millele kirjutas alla rühm liikmesriike ja millega asendati nende vahel piirikontroll; liikmesriikide rühma vahel 1991. aastal sõlmitud sotsiaalpoliitika kokkulepe, millega laiendati endise EÜ pädevust tööhõive ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas, võimaldades kasutada kvalifitseeritud häälteenamust, ning 2005. aasta Prümi konventsioon liikmesriikide rühma ja Norra vahel andmevahetuse ja terrorismivastase koostöö valdkonnas;

R.  arvestades, et Amsterdami lepinguga integreeriti Schengeni acquis’ aluslepingutesse ja anti loobumisvõimalus Ühendkuningriigile, Iirimaale ja Taanile;

S.  arvestades, et Ühendkuningriik ja Iirimaa võivad igal ajal taotleda osalemist mõnes või kõigis Schengeni acquis’ sätetes, ning arvestades, et Taani jaoks jäävad siduvaks algsed Schengeni leping ja konventsioon;

T.  arvestades, et Prümi konventsioon on osaliselt integreeritud ELi õigusraamistikku;

U. arvestades, et sotsiaalpoliitika kokkuleppe integreeriti Amsterdami lepinguga aluslepingutesse ilma loobumisvõimaluseta;

V. arvestades, et aluslepingutest lähtuvalt saaks tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas rakendada erinevaid suundi, mille potentsiaali ei ole täielikult ära kasutatud, eriti seoses ELi toimimise lepingu artiklitega 9, 151 ja 153, aga üldisemalt ka seoses ELi toimimise lepingu artikliga 329; arvestades, et suurema sotsiaalse ühtluse võib saavutada ka ilma aluslepinguid muutmata ja järgides subsidiaarsuse põhimõtet;

W. arvestades, et Euroopa stabiilsusmehhanism ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping („fiskaalkokkulepe”) sõlmiti valitsuste vahel väljaspool aluslepinguid;

X. arvestades, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanism on rahvusvahelise õiguse alusel eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide vahel sõlmitud kokkulepped;

Y. arvestades, et kooskõlas ELi lepingu ja ELi toimimise lepinguga tuleb võtta vajalikke meetmeid kõigi liikmesriikide, välja arvatud Ühendkuningriigi ja Tšehhi Vabariigi poolt rahvusvahelise õiguse kohaselt sõlmitud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu lisamiseks liidu õigusraamistikku kõige rohkem viie aasta jooksul pärast kõnesoleva lepingu jõustumist ja selle rakendamisel saadud kogemustele antud hinnangu põhjal;

Z.  arvestades, et laiendatud euroala pakt, strateegia „Euroopa 2020” ning majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe peaksid olema integreeritud liidu õigusesse ning sillutama teed liikmesriikide majanduste lähendamisseadustiku kasutuselevõtuks;

AA. arvestades, et rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis jäävad ELi õigusraamistikust väljapoole ja mille eesmärk on viia ellu aluslepingute eesmärgid, on kasutatud täiesti viimase abinõuna eristava integratsiooni jaoks ning nendes nähakse ette kohustus lisada asjaomase rahvusvahelise lepingu sisu aluslepingutesse;

AB. arvestades, et majandus- ja rahaliidu loomine oli integratsioonis kvaliteeti suurendav samm, millega määratleti mitmetasandilise valitsemise mudel, mis mõjutab nii institutsioone kui ka menetlusi;

AC. arvestades, et ühel liikmesriigil on soovi korral alalise erandi võimalus euroga ühinemisest (protokoll nr 15) ja teisel põhiseadusest tulenev erand (protokoll nr 16);

AD. arvestades, et rahapoliitika valdkonnas nähakse EKPd puudutavate sätetega ette eristamine institutsioonilises struktuuris, mille peamine otsustusorgan on EKP nõukogu, mille liikmed on ainult nendest liikmesriikidest, kelle rahaühik on euro, ning üldnõukogu, mis ühendab neid liikmesriike, kes ei kasuta eurot, ning finantsstruktuuris, kus EKP kapitali märkijad on kõigi liikmesriikide keskpangad (EKP põhikirja artikli 28 lõige 1), kuid ainult need liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, maksavad sisse oma märgitud osa EKP kapitalist (EKP põhikirja artikli 48 lõige 1);

AE. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 6 volitatakse nõukogu andma EKP-le eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude finantseerimisasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat ja seda on kasutatud õigusliku alusena määrusele, millega kehtestatakse euroala ühtne järelevalvemehhanism ja nähakse ette eurot rahaühikuna mittekasutavate liikmesriikide vabatahtlik osalemine EKPga tiheda koostöö loomise kaudu;

AF. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikliga 139 vabastatakse liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, konkreetsetest lepingusätetest ja peatatakse kaasnev hääleõigus;

AG. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklites 136 ja 138 nähakse ette konkreetne vorm eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele kohaldatavate meetmete võtmisele ja nõukogu hääleõigus piirdub nende liikmesriikide esindajatega ja, kui selle määrab menetlus, siis kogu Euroopa Parlamendi häälega;

AH. arvestades, et artiklit 136 on juba kasutatud määruste vastuvõtmiseks koostoimes artikli 121 lõikega 6;

AI.  arvestades, et teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja kosmonautika valdkonnas nähakse ELi toimimise lepingu artiklis 184 ette mitmeaastast raamprogrammi täiendavad programmid, milles võib osaleda ainult rühm liikmesriike, kes rahastavad neid, olenevalt võimalikust liidu osalemisest, kuid mis on vastu võetud seadusandliku tavamenetluse kohaselt, mis hõlmab kogu nõukogu ja kogu Euroopa Parlamenti, vastavalt nende liikmesriikide kokkuleppele, keda need lisaprogrammid puudutavad;

AJ. arvestades, et vastavalt nõukogu määruse nr 966/2012 artiklile 21 ei takista eelarve universaalsuse põhimõte liikmesriikide rühmal määrata ELi eelarvele rahalist toetust või seostada konkreetne tulukirje konkreetse kuluartikliga, nagu juba tehakse näiteks tihevooreaktori puhul otsuse 2012/709/Euratom alusel;

AK. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikliga 137 ja protokolliga nr 14 luuakse eurorühm mitteametliku organina;

AL. arvestades, et majandus- ja rahaliidu tõrgeteta toimimine nõuab, et täielikult ja kiirelt rakendataks tugevdatud majanduse juhtimise raamistikus juba kokkulepitud meetmeid, nagu tugevdatud stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning Euroopa poolaastat, täiendatuna majanduskasvu edendava poliitikaga;

AM.    arvestades, et parema majandus- ja rahaliidu jaoks on tarvis kindlamaid pädevusi, rahalisi vahendeid ja demokraatlikku vastutust, ning arvestades, et liit tuleks rajada kahes etapis, võttes esiteks aluseks kehtivate aluslepingute võimaluste täieliku ja kohese kasutamise ja teiseks konvendi poolt määratletava aluslepingu muudatuse;

AN. arvestades, et majandus- ja rahaliidu valitsemise tulemuslikkuse, õiguspärasuse ja demokraatlikkuse tagamiseks peaks see põhinema ELi institutsioonilisel ja õigusraamistikul;

AO. arvestades, et otsuste tegemise tasandil tuleb tagada demokraatlik legitiimsus ja vastutus;

AP. arvestades, et majandus-ja rahaliidu asutab Euroopa Liit, mille kodanikke esindab liidu tasandil otseselt Euroopa Parlament;

A. PÕHIMÕTTED

1.  kordab oma nõudmist tõelise majandus- ja rahaliidu järele, et suurendada liidu pädevusi, eelkõige majanduspoliitika valdkonnas, ning eelarve mahtu, samuti komisjoni rolli ja demokraatliku vastutust ja Euroopa Parlamendi eelisõigusi;

2.  on arvamusel, suurem eelarve maht peaks põhinema konkreetsetel omavahenditel (sealhulgas finantstehingute maks) ja eelarvealasel võimekusel, mis peaks liidu eelarve raames toetama majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tegeledes rahaliiduga otseselt seotud tasakaalustamatuse, struktuuriliste lahknevuste ja finantskriisidega, kahjustamata seejuures tavapäraseid ülesandeid ühiste poliitikavaldkondade rahastamisel;

3.  väljendab heameelt komisjoni tegevuskava üle; palub komisjonil esitada kaasotsustamismenetluse alusel võimalikult kiiresti seadusandlikud ettepanekud tegevuskava viivitamatuks rakendamiseks, hõlmates täiendavat eelarve koordineerimist, põhjalikuma poliitika koordineerituse laiendamist maksu- ja tööhõivevaldkondadele ning piisava fiskaalvõimekuse loomist majandus- ja rahaliidus, et toetada poliitikavalikute rakendamist; rõhutab, et mõned mainitud elemendid nõuavad aluslepingute muutmist;

4.  usub, et kiire tegutsemine on vajalik eesistuja Van Rompuy, esimehe Junckeri ning presidentide Barroso ja Draghi esitatud aruandes „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” välja toodud kõigi nelja komponendi raames, milleks on eelkõige:

a)  integreeritud finantsraamistik, et tagada finantsstabiilsus eelkõige euroalas ja minimeerida pankade maksejõuetuse kulusid Euroopa kodanike jaoks; selline raamistik rõhutab Euroopa tasandi järelevalve vastutust ning selles nähakse ette ühised mehhanismid pangakriiside lahendamiseks ja klientide hoiuste tagamiseks;

b)  integreeritud majanduspoliitika raamistik, mis sisaldab piisavaid mehhanisme tagamaks, et liikmesriikide ja Euroopa tasandi poliitika edendab jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet ning on kooskõlas majandus- ja rahaliidu sujuva toimimisega;

c)  vajaliku demokraatliku seaduslikkuse ja vastutuse tagamine majandus- ja rahaliidu otsustusprotsessis, mis tugineb ühise poliitika ja solidaarsuse suhtes ühise suveräänsuse rakendamisele;

5.  on arvamusel, et ELi ja liikmesriikide pädevuste ja vahendite parema ja selgema jaotusega võiks ja lausa peaks kaasnema suurem parlamentaarne isevastutus ja aruandekohustus seoses liikmesriikide pädevustega;

6.  kordab, et tõelise majandus- ja rahaliidu valitsemise tulemusliku seaduslikkuse ja demokraatlikkuse jaoks tuleb see asetada Euroopa Liidu institutsioonilisse raamistikku;

7.  peab eristamist tarvilikuks ja asjakohaseks vahendiks suurema integratsiooni edendamisel, tingimusel et on tagatud ELi terviklikkus, ning leiab, et eristamine võib osutuda hädavajalikuks tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks Euroopa Liidu piires;

8.  rõhutab, et praegune aluslepingute kohane eristava integratsiooni kord võimaldab astuda esimese sammu tõelise majandus-ja rahaliidu suunas, mis on täielikult kooskõlas suurema demokraatliku vastutuse, rahaliste vahendite suurendamise ja parema otsustusvõime nõuetega, ning kutsub kõiki institutsioone liikuma kiiresti edasi, võttes kehtivate aluslepingute ja neis sisalduvate paindlikkuse elementide pakutavatest võimalustest maksimumi, ning valmistuma samal ajal aluslepingute vajalikuks muutmiseks, et tagada õiguskindlus ja demokraatlik legitiimsus; kordab, et tuleks välistada uue valitsustevahelise kokkuleppe võimalus;

9.  rõhutab, et aluslepingu muudatused, mis on vajalikud selleks, et kujundada välja tõeline majandus- ja rahaliit ning rajada kodanike ja riikide liit, võivad põhineda olemasolevatel eristava integratsiooni vahenditel, menetlustel, tavadel ja filosoofial ning parandada samal ajal viimaste tulemuslikkust ja sidusust ning kinnitab, et ta kavatseb täielikult kasutada oma eelisõigust esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks, mille peab seejärel vaatama läbi konvent, et viia lõpule tõelise majandus- ja rahaliidu kujundamine;

10. tuletab meelde, et arutelu ELi mitmetasandilise valitsemise üle ei kattu mitmetasandilise valitsemise teemaga, mis on seotud võimude tasakaalu ning riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste kaasamisega;

11. rõhutab, et eristamine peab jääma avatuks ning seda tuleks püüda kohaldada lõpuks kõigis liikmesriikides, et see oleks kooskõlas oma olemusega kui vahend integratsiooni edendamiseks, ELi ühtsuse kaitsmiseks ning võrdõiguslikkuse põhimõtte küllaldase järgimise tagamiseks;

12. rõhutab, et ELi positiivse arengu jaoks on vajalik tööhõive- ja majanduspoliitika tasakaal vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148;

B. MENETLUSED

13. on seisukohal, et võimaluse korral peaks eristamine toimuma eelistatavalt kõikidele liikmesriikidele kehtiva õigusakti raames erandite ja kaitseklauslite kujul, mitte mõne liikmesriigi a priori väljajätmisega õigusakti territoriaalsest kohaldamisalast; rõhutab siiski, et suur hulk erandeid ja kaitseklausleid kahjustab ELi ühtsust ning selle õigusraamistiku järjepidevust ja tõhusust;

14. on seisukohal, et majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamine kuulub jagatud pädevuste kategooriasse, mis hõlmab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 1 kõiki valdkondi, mida ei ole esitatud ainu- või toetavate pädevuste täielikus loetelus;

15. on arvamusel, et selle tagajärjel ei ole ELi toimimise lepingu artikli 136 alusel vastu võetud meetmete eripära mitte ainult see, et meetmed on eriomased liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, vaid ka see, et nad võivad olla siduvamad; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikkel 136 võimaldab nõukogul komisjoni soovituse alusel ja ainult nende liikmesriikide häältega, mille rahaühik on euro, võtta vastu euroala riikide jaoks kohustuslikke majanduspoliitilisi suuniseid Euroopa poolaasta raames;

16. rõhutab, et kui mõned liikmesriigid ei soovi vastu võtta õigusakti valdkonnas, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, tuleks rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimise asemel väljaspool ELi õiguskorra raamistikku alustada tõhustatud koostööd aluslepingu asjakohase sätte kohaselt;

17. leiab, et ELi toimimise lepingu artiklit 352, mis annab nõukogule õiguse võtta asjakohaseid meetmeid, et saavutada üks aluslepingutes sätestatud eesmärke, kui aluslepingutes ei ole sätestatud vajalikke volitusi, saab kasutada koos ELi lepingu artikliga 20, sest nii on võimalik kohaldada paindlikkuse klauslit, kui nõukogus ei suudeta tõhustatud koostöö mehhanismi abil saavutada ühehäälset konsensust;

18. kutsub liikmesriike üles, juhul kui liikmesriikide poliitiliste suundade vahel on edasiminekut takistavaid erinevusi, laiendama tõhustatud koostöö põhimõtte rakendamist sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale;

19. on seisukohal, et tõhustatud koostöö rakendamise kulude lisamine ELi eelarvesse muude tulude või konkreetsete omavahendite all on vajalik, et tagada ELi eelarveseaduse põhimõtete järgimine ja kaitsta Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni keskset positsiooni;

20. nõuab ELi toimimise lepingu artikli 333 lõike 2 süstemaatilist kasutamist tõhustatud koostöö alustamisel valdkonnas, milles ELil on jagatud pädevused, mis viitavad seadusandlikule erimenetlusele, ning kutsub nõukogu üles võtma vastu otsust osalevates liikmesriikide ühehäälse otsusega, milles sätestatakse, et tõhustatud koostöö eesmärgil kavatsevad nad tegutseda seadusandliku tavamenetluse raames;

21. nõuab vastavalt võimalustele ELi lepingu artikli 48 lõike 7 üleminekuklausli süstemaatilist kasutamist muudes menetlustes kui tõhustatud koostöö, et suurendada majandus- ja rahaliidu valitsemise demokraatlikku legitiimsust ja tõhusust;

22. on seisukohal, et kui üleminekuklauslit ei ole võimalik kasutada, näiteks majanduspoliitika ja tööhõivepoliitika suuniste vastuvõtmisel või iga-aastase majanduskasvu analüüsi puhul, tuleks täielikult ära kasutada siduvate institutsioonidevaheliste kokkulepete sõlmimise võimalust;

23. tuletab meelde, et ka ELi lepingu artikli 48 eesmärk on tagada lepingu muudatuste demokraatlik legitiimsus, nõudes Euroopa Parlamendi kaasamist muudatuste tegemise menetlusse ja liikmesriikide parlamentide kaasamist järgnevasse ratifitseerimismenetlusse;

24. ei poolda mõiste „lepingutingimused” kasutamist ning julgustab leidma paremaid viise siduda ametlikult vahendeid, mis on kättesaadavaks tehtud lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi ja struktuurireformide kaudu, ning kordab, et liidu pädevuste ja volituste vähesuse probleemi lahendusena saab vajaduse korral kasutada asjakohaseid aluslepingutega ette nähtud menetlusi või muuta asjakohase õigusliku aluse puudumise korral aluslepinguid;

C. DEMOKRAATIA JA INSTITUTSIOONID

25. tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 3 lõike 4 kohaselt loob majandus- ja rahaliidu Euroopa Liit ja selle toimimise alus peab olema esindusdemokraatia;

26. rõhutab, et Euroopa Parlament on ainus ELi institutsioon, mille kodanikke liidu tasandil otseselt esindatakse, ning majandus- ja rahaliidu parlamentaarne organ ja et selle asjakohane kaasamine on hädavajalik, et tagada majandus- ja rahaliidu demokraatlik legitiimsus ja toimimine, ning eeldus mis tahes edasise sammu jaoks pangandusliidu, fiskaalliidu ja majandusliidu suunas;

27. rõhutab, et tõeline legitiimsus ja vastutus tuleb riikide ja ELi tasandil tagada riikide parlamentidel ja Euroopa Parlamendil; tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 2012. aasta detsembri kohtumise järeldustes esitatud põhimõtet, et „kogu protsessi vältel jääb üldiseks eesmärgiks tagada demokraatlik legitiimsus ja vastutus sellel tasandil, millel otsuseid langetatakse ja ellu viiakse”;

28. peab seetõttu kahetsusväärseks parlamentaarse kontrolli vähesust troika, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi üle;

29. on seisukohal, et parlamentaarse osalemise õiguste mis tahes ametlik eristamine Euroopa Parlamendi liikmete päritolu põhjal on diskrimineerimine kodakondsuse alusel, mille keeld on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja mis on vastuolus liidu kodanike võrdõiguslikkuse põhimõttega, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 9;

30. leiab, et ELi toimimise lepingu artikli 136 kohaselt võetud meetmete puhul või tõhustatud koostöö alustamise korral on asümmeetria, mis tuleneb ühelt poolt eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide (või osalevate riikide) esindajate osalemisest nõukogus ning teiselt poolt kõiki liidu kodanikke ja nende üldhuve esindavate Euroopa Parlamendi ja komisjoni osalemisest, on täielikult kooskõlas eristamise põhimõtetega ja ei vähenda, vaid hoopis suurendab meetmete legitiimsust;

31. rõhutab, et Euroopa Parlamendi sise-eeskirjad annavad piisavalt ruumi eristamise vormide kasutamiseks fraktsioonidesiseste ja -vaheliste poliitiliste kokkulepete alusel, et tagada majandus- ja rahaliidu asjakohane kontroll, ning nõuab allkomisjoni loomist, et pakkuda kõnealust kontrolli ja suurendada sidusust parlamendi lähenemisel majandus- ja rahaliidule;

32. peab tähtsaks liikmesriikide parlamentidega koostöö tugevdamist aluslepingutele lisatud protokolli nr 1 artikli 9 põhjal ning peab tervitatavaks kokkulepet parlamentidevahelise konverentsi korraldamise kohta, et arutada eelarve- ja majanduspoliitika küsimusi; rõhutab siiski, et sellist koostööd ei tohiks käsitada uue parlamentaarse ühisorgani loomisena, mis oleks nii ebatõhus kui ka demokraatlikust ja konstitutsioonilisest seisukohast vaadatuna õigusvastane, ning kinnitab veel kord, et Euroopa Parlamendi kui liidu tasandi parlamentaarse organi täieliku legitiimsuse ametlikule suurendamisele ei ole alternatiivi majandus- ja rahaliidu demokraatliku juhtimise parandamise seisukohast;

33. rõhutab, et euroala tippkohtumine ja eurorühm on mitteametlikud arutelu organid ja mitte majandus- ja rahaliidu valitsemises otsuseid tegevad institutsioonid;

34. toonitab komisjon keskset rolli majandus- ja rahaliidu valitsemises, nagu kinnitatakse ka fiskaalkokkuleppes ja Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingus, ELi aluslepingute õiguskorra tagamisel ning liidu kui terviku ühiste huvide teenimisel;

D. ERISTAV INTEGRATSIOON KEHTIVATES LEPINGUTES: TÕELISE MAJANDUS- JA RAHALIIDU SUUNAS

35. on seisukohal, et ühendusemeetodit tuleks kasutada kõikide meetmete puhul, mille eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliitu; tuletab meelde majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklit 16, milles on sätestatud, et hiljemalt viie aasta jooksul pärast kõnealuse lepingu jõustumist tuleb lepingu rakendamisel saadud kogemuste hindamise alusel võtta vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga, et inkorporeerida lepingu sisu Euroopa Liidu õigusraamistikku;

36. rõhutab, et liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, ning liikmesriigid, kes on võtnud endale euro kasutuselevõtu kohustuse, peavad kahekordistama oma jõupingutusi aluslepingu järgimise ja stabiilsuse tugevdamiseks ning konkurentsivõime, tõhususe, läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse suurendamiseks; tuletab meelde, et euro on Euroopa Liidu rahaühik ja et kõikidelt liikmesriikidelt, välja arvatud nendelt, kelle suhtes on tehtud erand, oodatakse sobival ajal euro kasutuselevõttu;

37. märgib, et kriisi leevendamiseks ning majandus- ja rahaliidu ülesehituse struktuuriliste puudujääkide korvamiseks võtsid riikide valitsused ja Euroopa institutsioonid ulatuslikke meetmeid finantsstabiilsuse tagamiseks ja majanduse juhtimise parandamiseks; märgib, et kõnealused otsused, nagu majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku akti paketi teatavad sätted ja Euroopa stabiilsusmehhanismi loomine, puudutavad üksnes euroala liikmeid;

38. tunneb heameelt euroala hõlmava ja kõigile teistele ELi liikmesriikidele avatud ühtse järelevalvemehhanismi loomise üle; rõhutab, et pankade jaoks ühtse solveerimismehhanismi loomine on vältimatu samm tõelise pangandusliidu loomisel; on seisukohal, et majandus- ja rahaliidule eriomaste struktuursete puudujääkide ületamiseks ning laialt levinud hooletu käitumise tulemuslikuks piiramiseks tuleks esildatud pangandusliidu puhul lähtuda liidu finantsteenuste sektori varasemast reformist, samuti tugevdatud majandusjuhtimisest, eelkõige euroalal, ning Euroopa poolaasta uuest eelarveraamistikust, et tagada liidu pangandussektori suurem vastupidavus ja konkurentsivõime, suurem usaldus selle vastu ning suuremad kapitalireservid, et liikmesriikide riigieelarved ei peaks tulevikus kandma pankade päästeabi andmise kulusid;

39. tunneb äärmiselt suurt muret viivituste pärast, mis on esinenud pangandusliidu loomisel ning Euroopa stabiilsusmehhanismi raames pankade otsese rekapitaliseerimise praktilise korra kehtestamisel; on eelkõige mures ELi pangandussüsteemi jätkuva killustumise pärast; rõhutab, et töökindel ja kõrgete sihtidega pangandusliit on tihedama ning tõelise majandus- ja rahaliidu põhielement ning keskse tähtsusega poliitikavaldkond, mille edendamisele on Euroopa Parlament rõhunud üle kolme aasta, eriti pärast oma Euroopa Pangandusjärelevalve määrust käsitleva seisukoha vastuvõtmist;

40. peab ühtse järelevalvemehhanismi määruse sätet, mille kohaselt on järelevalvenõukogu eesistuja ja ase-eesistuja ametisse nimetamiseks tarvis Euroopa Parlamendi nõusolekut, kaalukaks pretsedendiks Euroopa Parlamendi rolli tugevdamisel majandus- ja rahaliidu juhtimises, mis põhineb eristamisel;

41. toetab uusi solidaarsusvahendeid, nagu lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend; on seisukohal, et lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kontseptsioon võib parandada isevastutust majanduspoliitika suhtes ning majanduspoliitika tulemuslikkust; rõhutab, et niisugused vahendid peavad olema koostatud viisil, millega välistatakse igasugune õiguslik ebakindlus ja liidu demokraatia puudujääkide suurenemine;

42. palub, et komisjon esitaks Euroopa poolaasta raames ettepaneku võtta vastu lähendamisseadustik, mis põhineks strateegial „Euroopa 2020” ja millega loodaks tugev sotsiaalvaldkonna tugisammas; rõhutab, et lähendamisseadustiku rakendamine kõikides liikmesriikides tuleb tagada riiklike rakenduskavade abil ning seda tuleb toetada stiimulitepõhise mehhanismiga;

43. rõhutab asjaolu, et stimuleeriv mehhanism tugevdaks majanduspoliitika koordineerimise siduvust;

44. juhib tähelepanu asjaolule, et solidaarsust, ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet suurendava stiimulitel põhineva jõustamismehhanismi loomine peab käima käsikäes majanduspoliitika koordineerimise täiendavate tasanditega, nagu on märgitud kahe seadusandliku ettepaneku paketile lisatud komisjoni avalduses, et järgida põhimõtet, mille kohaselt tagab suurem vastutus ja parem majandusdistsipliin suurema solidaarsuse;

45. rõhutab, et eelneva koordineerimise mehhanisme ning lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendeid tuleks kohaldada kõikide liikmesriikide suhtes, kes on euro oma rahaühikuna kasutusele võtnud, ning muudele liikmesriikidele peaks jääma alaline liitumise võimalus; palub komisjonil näha ette selline riikide parlamentide poolne kohustuslik kontroll oma tulevastes seadusandlikes ettepanekutes ning tagada tööturu mõlema osapoole suurem kaasatus majanduse koordineerimisse;

46. on arvamusel, et mis tahes kavandatav uus lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend peaks põhinema tingimuslikkusel, solidaarsusel ja lähenemisel; on veendunud, et selline vahend tuleks kasutusele võtta alles seejärel, kui lähendamisseadustiku ja riiklike rakenduskavade vahelise sidususe hindamisega on kindlaks tehtud sotsiaalne tasakaalustamatus ning vajadus ulatuslike pikaajaliste ja jätkusuutlike majanduskasvu soodustavate struktuurireformide järele, ning et nõuetekohaselt ja ametlikult tuleks sellesse kaasata Euroopa Parlament, nõukogu ja riikide parlamendid;

47. rõhutab, et uut kasutusele võetavat lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendit tuleks kohaldada kõikide euroala liikmete suhtes ja see peaks olema avatud kõikidele liidu liikmesriikidele, võttes samal ajal arvesse euroala liikmete suuremat omavahelist sõltuvust; on arvamusel, et programmis osalevatel liikmesriikidel tuleks lubada osaleda vabatahtlikkuse alusel;

48. on arvamusel, et lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend peaks soodustama eelarvealase võimekuse suurenemist ning olema suunatud struktuurireformide tingimuslikule toetamisele eesmärgiga edendada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam koordineerimine ja majandustulemuste püsiv vastastikune lähenemine ning tegeleda tasakaalustamatuse ja struktuuriliste lahknevustega; on seisukohal, et sellised vahendid aitavad saavutada tõelist fiskaalvõimekust;

49. peab selle vahendi loomist majandus- ja rahaliidu suurema finantssuutlikkuse tagamise algetapiks ning rõhutab, et lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi finantsvahendid peavad olema ELi eelarve lahutamatu osa, aga seda väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, et pidada kinni ELi aluslepingutest ja ELi õigusest ning tagada, et Euroopa Parlament on täielikult kaasatud eelarvepädeva institutsioonina, muu hulgas võimaldades vastavate eelarvevahendite juhtumipõhist vastuvõtmist;

50. nõuab, et kaasataks uus omavahend, mida rahastatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu muudetud otsuse alusel lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendis osalevate liikmesriikide osamaksetest, paigutades selle uue omavahendi tulu lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kuludesse, ning nõuab Euroopa Liidu omavahendite süsteemi otsuse muutmist või, kui see ei ole võimalik, finantstehingute maksust saadava tulu kasutamist muu tuluna, et kompenseerida selliseid otseseid osamakseid;

51. nõuab kindlalt, et Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel esitaks Euroopa Parlamendi president iga-aastase majanduskasvu analüüsi suhtes Euroopa Parlamendi seisukoha; on arvamusel, et tuleks pidada läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks, mille eesmärk kaasata Euroopa Parlament iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majanduspoliitika ja tööhõivesuuniste heakskiitmisse;

52. kordab nõudmist suurendada majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet sotsiaalpakti ja sotsiaalvaldkonna tugisamba arendamise kaudu, kinnitades samas, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika on liidu poliitikavaldkonnad;

53. kordab, et aluslepingute kohaselt tuleb liidu poliitikavaldkondade ja tegevuste kindlaks määramisel ja elluviimisel võtta arvesse kõrge tööhõive edendamist ning piisava sotsiaalse kaitse tagamist; nõuab, et fiskaalsete ja makromajanduse näitajate kõrval kehtestataks tööhõive ja sotsiaalvaldkonna võrdlusalused ning koostataks struktuurireformide eduaruanded eesmärgiga tagada sotsiaalsete investeeringute asjakohane ja tõhus tase ja seeläbi sotsiaalse Euroopa Liidu jätkusuutlikkus pikas perspektiivis;

54. tuletab meelde, et majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 16 kohaselt tuleks fiskaalkokkulepe integreerida ELi õigusraamistikku hiljemalt viie aasta jooksul, lähtudes selle rakendamisel saadud kogemuste hindamisest;

55. on seisukohal, et peaks toimuma ülemäärase võla järkjärguline kandmine lunastamisfondi, võttes aluseks Saksamaa majandusekspertide nõukogu ettepaneku, milles nähakse ette ajutise fondi loomine, kuhu läheksid kõik teatavatele kriteeriumidele vastavate liikmesriikide võlad, mis ületavad 60%, kusjuures need võlad lunastatakse välja umbes 25 aasta jooksul ning seega loodaks fond, mis koos kõigi olemasolevate mehhanismide jõustamisega aitaks hoida liikmesriikide koguvõla taseme edaspidi alla 60%;

56. väljendab heameelt asjaolu üle, et 2. juulil 2013. aastal asutas komisjon pärast kahe seadusandliku ettepaneku paketi kokkulepete sõlmimist Gertrude Trumpel-Gugerelli juhitava eksperdirühma, mille ülesanne on põhjalikult hinnata võimaliku lunastamisfondi ja euroala ühiste lühiajaliste riigivõlakirjade peamisi elemente, sealhulgas mis tahes õigusnorme, finantsarhitektuuri ja täiendavaid eelarveraamistikke, ning kavatseb nendes küsimustes võtta seisukoht pärast eksperdirühma aruande esitamist;

57. peab otseste maksude ELi toimimise lepingu artikli 115 kohaste aluste ja kaudsete maksude ELi toimimise lepingu artikli 113 kohaste aluste ühtlustamist tähtsaks sammuks tõelise majandusliidu loomise suunas, nii et kui nõukogus ei saavutata nõutud ühehäälset otsust, siis võib alustada tõhustatud koostööd;

58. on seisukohal, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi / Euroopa stabiilsusmehhanismi ja iga sarnase tulevase struktuuri toimimise suhtes peaks Euroopa Parlament rakendama korrapärast demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet; on seisukohal, et Euroopa stabiilsusmehhanism peaks olema täielikult lisatud liidu raamistikku;

59. juhib tähelepanu asjaolule, et troika määrab kindlaks teatavate liikmesriikide majanduspoliitika vastutasuks liikmesriikide käsutusse antavate rahaliste vahendite eest, et tagada nende majanduslik püsimajäämine ning juurdepääs rahaturgudele; lisab, et see ei muuda siiski tõsiasja, et neil peab lasuma nõuetekohane vastutus; on seisukohal, et komisjon peaks troika nimel esitama korrapäraselt aruandeid Euroopa Parlamendile; tuletab meelde, et Euroopa Parlament peaks teostama demokraatlikku kontrolli ELi osaluse üle nn troika süsteemis ja selle suhtes tuleks kehtestada aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees;

60. kordab oma mitmekordset nõudmist integreerida Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) ühenduse õigustikku, et võimaldada selle juhtimist vastavalt ühendusemeetodile, ning tagada selle aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees; palub, et komisjon esitaks sellekohase ettepaneku; tuletab eurorühmale meelde, et Euroopa Parlamendile on esitatud kirjalikud kinnitused, mille kohaselt allutatakse Euroopa stabiilsusmehhanism Euroopa Parlamendi kontrollile;

E. ERISTAV INTEGRATSIOON JA ALUSLEPINGU MUUTMINE

61. on seisukohal, et kui aluslepingut kavatsetakse muuta, tuleb selles toetada eristavat integratsiooni kui edasise integratsiooni saavutamise vahendit, kaitses samas liidu ühtsust;

62. arvab, et kui aluslepingut kavatsetakse muuta, võib selles kehtestada uue assotsieerunud liikme tasandi, sealhulgas osaline integreerimine teatud liidu poliitikavaldkondadesse, mis oleks Euroopa naabruspoliitika tugevdamise vahend;

63. nõuab, et konvendi kokkukutsumisel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõikele 3 tagataks täielik avatus ja läbipaistvus ja et kodanikuühiskonnal oleks konvendi kõikidel etappidel võimalik aruteludes osaleda;

64. on seisukohal, et tulevase aluslepingute muutmisega kinnitataks euroala tippkohtumine Euroopa Ülemkogu mitteametlikuks vormiks, nagu on ette nähtud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu V jaotises;

65. soovitab muuta eurorühma kohtumised majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikuks vormiks;

66. nõuab majandus- ja rahandusküsimuste voliniku nimetamist rahandusministriks ja komisjoni alaliseks asepresidendiks;

67. nõuab, et muudetaks nõukogu hääletamise korda, mille puhul on tarvis ühehäälset otsust või kvalifitseeritud häälteenamust, välja arvatud mõned erandid, ning nõuab kehtivate erimenetluste muutmist seadusandlikeks tavamenetlusteks;

68. nõuab õigusliku aluse kehtestamist selliste liidu asutuste loomisele, mis võivad täita täidesaatva võimu ja rakendamise eriülesandeid, mille neile on andnud Euroopa Parlament ja nõukogu kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega;

69. peab ümberpööratud kvalifitseeritud enamushääletust fiskaalkokkuleppes pigem poliitiliseks avalduseks kui tõhusaks otsuste tegemise vahendiks ja nõuab seepärast igakülgse õiguskindluse tagamiseks ümberpööratud kvalifitseeritud enamushääletuse lisamist aluslepingutesse, eeskätt artiklitesse 121, 126 ja 136 sellisel viisil, et komisjoni ettepanekud või soovitused võivad jõustuda, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole teatava eelnevalt kindlaks määratud aja jooksul esitanud vastuväiteid;

70. pooldab seadusandliku tavamenetluse kasutamist liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste vastuvõtmiseks ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ning tööhõivepoliitika suuniste vastuvõtmiseks ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 2 kohaselt;

71. pooldab mõtet lisada ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 ja artikli 148 lõike 4 kohastele otsustamismenetlustele Euroopa Parlamendi õigus esitada komisjoni soovituse ettepaneku kohta muudatusettepanekuid enne, kui komisjon soovituse vastu võtab, nõustudes samas, et mitmepoolse järelevalve menetlus nõuab kiiret otsustamist;

72. nõuab parlamendi kaasamist ELi toimimise lepingu artikli 126 kohasesse eelarve järelevalve menetlusse koos parlamendi õigusega muuta komisjoni ettepanekut võtta vastu soovitus, mille võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamus tagasi lükata, kui komisjon esitab negatiivse arvamuse;

73. nõuab ELi toimimise lepingu artikli 136 muutmist, et laiendada selle kohaldamisala eurot rahaühikuna mittekasutavate liikmesriikide vabatahtlikule osalemisele, nähes ette täieliku hääleõiguse kooskõlas tõhustatud koostööga, ning nõuab loobumist ELi toimimise lepingu artikli 136 kohastest piirangutest ja artikli muutmist üldklausliks õiguslikult siduvate miinimumnõuete kooskõlastamist ja kehtestamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmise kohta majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas;

74. nõuab ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 õigusliku aluse laiendamist kõigile finantsasutustele, sh siseturu piires loodud kindlustusseltsid;

75. nõuab, et Euroopa Parlament kaasataks ELi toimimise lepingu artiklis 283 sätestatud EKP presidendi, asepresidendi ja teiste juhatuse liikmete ametisse nimetamise menetlusse, mille kohaselt on nõukogu soovituste vastuvõtmiseks vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek;

76. nõuab, et järgmisel konvendil arutataks võimalust võtta kasutusele seadusandlik erimenetlus, mille raames on mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse vastuvõtmiseks ELi toimimise lepingu artikli 312 kohaselt vaja nelja viiendikku nõukogu häältest ja Euroopa Parlamendi liikmete häälteenamust;

77. palub järgmisel konvendil arutada võimalust võtta kasutusele seadusandlik erimenetlus, mille puhul on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmiseks vaja nelja viiendikku nõukogu häältest ja Euroopa Parlamendi liikmete häälteenamust;

78. palub järgmisel konvendil anda liidule võimalus koostada puudujäägi jaoks eelarve, mis ei ületa kontrollväärtusi, mis nähakse aluslepingutes ette koos nõuetekohase süsteemi kehtestamisega ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimiseks Euroopa tasandil;

79. palub järgmisel konvendil uurida võimalust näha eurot kasutavatele liikmesriikidele ja kõigile uutes ühistes poliitikavaldkondades osaleda soovivatele liikmesriikidele ELi eelarve raames ette konkreetsed omavahendid;

80. on arvamusel, et liidu ametite rahalised vahendid peaksid olema liidu eelarve lahutamatu osa;

81. nõuab, et aluslepingute muutmiseks oleks vajalik Euroopa Parlamendi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega nõusolek;

82. nõuab kindlalt, et tulevane konvent peab omama võimalikult suurt demokraatlikku legitiimsust ning kaasama ka sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja muid sidusrühmi; jõuab oma täiskogul otsustele vastavalt täieliku demokraatia reeglitele; omab piisavalt aega tõsiseks ja põhjalikuks aruteluks; töötab läbipaistvalt ja on kõik oma koosolekud üldsusele avanud;

83. palub järgmisel konvendil arutada võimalust, et tulevased aluslepingute muudatused, mis jõustuvad kogu liidus pärast seda, kui need on ratifitseerinud neli viiendikku liikmesriikidest, kes esindavad liidu elanikkonna enamust kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega;

84. toetab ELi lepingu artikli 48 lõike 7 üleminekuklausli laiendamist aluslepingutele tervikuna;

85. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Ülemkogu eesistujale.

(1)

Treaty Establishing the European Stability Mechanism (ESM)

(2)

Treaty on Stability, Coordination and Governance in the Economic and Monetary Union

(3)

ELT L 306, 23.11.2011.

(4)

ELT L 140, 27.5.2013.

(5)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0213.

(7)

https://www.ecb.europa.eu/ssm/pdf/4preport/fourpresidentsreport2012-12-05EN.pdf

(8)

COM(2012)0777, 28. november 2012.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0430.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P7-TA(2013)0222.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P7-TA(2013)0269.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (30.10.2013)

põhiseaduskomisjonile

mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevate probleemide kohta Euroopa Liidus

(2012/2078(INI))

Arvamuse koostaja: Sylvie Goulard

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et laiendatud euroala pakt, strateegia „Euroopa 2020” ning majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe peaksid olema integreeritud liidu õigusesse ning sillutama teed liikmesriikide majanduste lähendamisseadustiku kasutuselevõtuks;

B.  arvestades, et majandus- ja rahaliidu tõrgeteta toimimine nõuab, et täielikult ja kiirelt rakendataks tugevdatud majanduse juhtimise raamistikus juba kokkulepitud meetmeid, nagu tugevdatud stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning Euroopa poolaastat, täiendatuna majanduskasvu edendava poliitikaga; arvestades, et hiljemalt viie aasta jooksul pärast majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu jõustumist tuleb lepingu rakendamisel saadud kogemuste hindamise alusel ning kooskõlas ELi lepingu ja ELi toimimise lepinguga võtta vajalikud meetmed majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu inkorporeerimiseks liidu õigusraamistikku;

I. Majandus- ja rahaliit – üldpõhimõtted

1.  rõhutab, et liikmesriigid, kelle ühine rahaühik on euro, ning need, kes on võtnud endale euro kasutuselevõtu kohustuse, peavad kahekordistama oma jõupingutusi aluslepingu järgimise ja stabiilsuse tugevdamiseks ning konkurentsivõime, tõhususe, läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse suurendamiseks; tuletab meelde, et euro on Euroopa Liidu rahaühik ja et kõikidelt liikmesriikidelt, välja arvatud nendelt, kelle suhtes on tehtud erand, oodatakse sobival ajal euro kasutuselevõttu; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlament, liidu otsese demokraatliku legitiimsuse ainukehastus ning liidu otsese demokraatliku vastutuse tagaja;

2.  on seisukohal, et ühendusemeetodit tuleks kasutada kõikide meetmete puhul, mille eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliitu; tuletab meelde majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklit 16, milles on sätestatud, et hiljemalt viie aasta jooksul pärast kõnealuse lepingu jõustumist tuleb lepingu rakendamisel saadud kogemuste hindamise alusel võtta vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga, et inkorporeerida lepingu sisu Euroopa Liidu õigusraamistikku;

3.  märgib, et kriisi leevendamiseks ning majandus- ja rahaliidu ülesehituse struktuuriliste puudujääkide korvamiseks võtsid riikide valitsused ja Euroopa institutsioonid ulatuslikke meetmeid finantsstabiilsuse tagamiseks ja majanduse juhtimise parandamiseks; märgib, et kõnealused otsused, nagu majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku akti paketi teatavad sätted ja Euroopa stabiilsusmehhanismi loomine, puudutavad üksnes euroala liikmesriike; on seisukohal, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi / Euroopa stabiilsusmehhanismi ja iga sarnase tulevase struktuuri toimimise suhtes peaks Euroopa Parlament rakendama korrapärast demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet; on seisukohal, et Euroopa stabiilsusmehhanism peaks sisalduma ühenduse õigustikus;

4.  märgib, et kahel liikmesriigil on loobumisõigus euro kasutuselevõtu ja kahel liikmesriigil Schengeni acquis rakendamise osas;

5.  märgib, et tõhustatud koostööga luuakse õiguslik alus niisuguste meetmete võtmiseks, mida kohaldatakse üksnes piiratud arvu liikmesriikide suhtes; märgib, et seda mehhanismi kasutatakse juba ELi-ülese lahutusasjades kohaldatava õiguse ja Euroopa patendiõiguse puhul ning Euroopa Parlament ja nõukogu on kiitnud selle heaks maksustamise valdkonnas finantstehingute maksu kehtestamise osas;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et troika määrab kindlaks teatavate liikmesriikide majanduspoliitika vastutasuks liikmesriikide käsutusse antavate rahaliste vahendite eest, et tagada nende majanduslik püsimajäämine ning juurdepääs rahaturgudele; lisab, et see ei muuda siiski tõsiasja, et neil peab lasuma nõuetekohane vastutus; on arvamusel, et troika peaks korrapäraselt esitatavate aruannete kaudu olema Euroopa Parlamendi ees aruandekohustuslik; tuletab meelde, et Euroopa Parlament peaks teostama demokraatlikku kontrolli ELi osaluse üle nn troika süsteemis ja selle suhtes tuleks kehtestada aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees;

7.  märgib, et uute majanduse juhtimise eeskirjade järgimiseks tehtavad eelarve konsolideerimise alased jõupingutused tuleks jagada õiglaselt eri ametiasutuste vahel, võttes arvesse nende pakutavaid teenuseid;

8.  väljendab heameelt komisjoni tegevuskava üle; palub komisjonil esitada kaasotsustamismenetluse alusel võimalikult kiiresti seadusandlikud ettepanekud tegevuskava viivitamatuks rakendamiseks, hõlmates täiendavat eelarve koordineerimist, põhjalikuma poliitika koordineerituse laiendamist maksu- ja tööhõivevaldkondadele ning piisava fiskaalvõimekuse loomist majandus- ja rahaliidus, et toetada poliitikavalikute rakendamist; rõhutab, et mõned mainitud elemendid nõuavad aluslepingute muutmist;

9.  toetab uusi solidaarsusvahendeid, nagu lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend; on seisukohal, et lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kontseptsioon võib parandada isevastutust majanduspoliitika suhtes ning majanduspoliitika tulemuslikkust; rõhutab, et niisugused vahendid peavad olema koostatud viisil, millega välistatakse igasugune õiguslik ebakindlus ja liidu demokraatia puudujääkide suurenemine;

10. usub, et kiire tegutsemine on vajalik eesistuja Van Rompuy, esimehe Junckeri ning presidentide Barroso ja Draghi esitatud aruandes „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” välja toodud kõigi nelja komponendi raames, milleks on eelkõige:

a)  integreeritud finantsraamistik, et tagada finantsstabiilsus eelkõige euroalas ja minimeerida pankade maksejõuetuse kulusid Euroopa kodanike jaoks; selline raamistik rõhutab Euroopa tasandi järelevalve vastutust ning selles nähakse ette ühised mehhanismid pangakriiside lahendamiseks ja klientide hoiuste tagamiseks;

b)  integreeritud majanduspoliitika raamistik, mis sisaldab piisavaid mehhanisme tagamaks, et liikmesriikide ja Euroopa tasandi poliitika edendab jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet ning on kooskõlas majandus- ja rahaliidu sujuva toimimisega;

c)  vajaliku demokraatliku seaduslikkuse ja vastutuse tagamine majandus- ja rahaliidu otsustusprotsessis, mis tugineb ühise poliitika ja solidaarsuse suhtes ühise suveräänsuse rakendamisele;

11. kutsub kõiki institutsioone üles liikuma kiiresti edasi, võttes kehtivate aluslepingute ja neis sisalduvate paindlikkuse elementide pakutavatest võimalustest maksimumi, ning valmistuma samal ajal aluslepingute vajalikuks muutmiseks, et tagada õiguskindlus ja demokraatlik legitiimsus; kordab, et tuleks välistada uue valitsustevahelise kokkuleppe võimalus;

12. kinnitab, et ta kavatseb täielikult kasutada oma eelisõigust esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks, mille peab seejärel vaatama läbi konvent, et viia lõpule tõelise majandus- ja rahaliidu kujundamine, suurendades liidu pädevusi eelkõige majanduspoliitika valdkonnas ning tugevdades liidu omavahendeid ja eelarvealast võimekust, komisjoni rolli ja demokraatlikku vastutust ning Euroopa Parlamendi eelisõigusi;

13. on arvamusel, et tõeline majandus- ja rahaliit ei saa piirduda eeskirjade süsteemiga, vaid nõuab konkreetsetel omavahenditel (sealhulgas finantstehingute maks) põhinevat suuremat eelarvealast võimekust, mis peaks liidu eelarve raames toetama majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tegeledes rahaliiduga otseselt seotud tasakaalustamatuse, struktuuriliste lahknevuste ja finantskriisidega, kahjustamata seejuures selle tavapäraseid ülesandeid ühiste poliitikavaldkondade rahastamisel;

14. palub, et komisjon esitaks Euroopa poolaasta raames ettepaneku võtta vastu lähendamisseadustik, mis põhineks strateegial „Euroopa 2020” ja millega loodaks tugev sotsiaalvaldkonna tugisammas; nõuab kindlalt, et lähendamisseadustiku rakendamine kõikides liikmesriikides tuleb tagada riiklike rakenduskavade abil ning seda tuleb toetada stiimulipõhise mehhanismiga;

15. kordab veel, et stabiilsusel, jätkusuutlikul majanduskasvul, solidaarsusel ja demokraatial põhineva tiheda ja tõelise majandus- ja rahaliidu loomisele suunatud tulevased algatused peavad tingimata rajanema ühendusemeetodil; toonitab, et ELi institutsioonid peavad tegema lojaalset ja vastastikust koostööd; tuletab Euroopa Ülemkogule meelde, et tal ei ole aluslepingutest tulenevalt mingit seadusandlikku algatusõigust ning et ta peab lõpetama komisjonile mis tahes uute seadusandlike algatuste vormi ja/või sisu kohta ettekirjutuste tegemise ning komisjonile aluslepingutega antud koordineeriva, täidesaatva ja juhtiva rolli ignoreerimise;

16. hoiatab sellega seoses Euroopa Ülemkogu liigse sekkumise eest Euroopa poolaasta protsessi ning soovitab tal tagada kokkulepitud menetluskorra järgimine;

17. kordab, et majandus- ja rahaliiduga seoses ei ole tal enam võimalik aktsepteerida ühtegi uut valitsustevahelist elementi ning et ta kavatseb rakendada niisuguste hoiatuste tähelepanuta jätmise korral kõiki oma eelisõigustega kooskõlas olevaid vajalikke ja asjakohaseid meetmeid; tuletab meelde, et majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 16 kohaselt tuleks fiskaalkokkulepe integreerida ELi õigusraamistikku hiljemalt viie aasta jooksul, lähtudes selle rakendamisel saadud kogemuste hindamisest;

18. on arvamusel, et vastavalt kehtivatele aluslepingutele võimaldab ELi toimimise lepingu artikkel 136 nõukogul komisjoni soovituse alusel ja ainult nende liikmesriikide häältega, mille rahaühik on euro, võtta vastu euroala riikide jaoks siduvaid majanduspoliitilisi suuniseid Euroopa poolaasta raames; rõhutab asjaolu, et stimuleeriv mehhanism tugevdaks majanduspoliitika koordineerimise siduvust; nõuab, et institutsioonidevaheline kokkulepe näeks ette Euroopa Parlamendi kaasamise iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majanduspoliitika ja tööhõivesuuniste koostamisse ja heakskiitmisse;

19. kordab oma mitmekordset nõudmist integreerida Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) ühenduse õigustikku, et võimaldada selle juhtimist vastavalt ühendusemeetodile, ning tagada selle aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees; palub, et komisjon esitaks sellekohase ettepaneku; tuletab eurorühmale meelde, et Euroopa Parlamendile on esitatud kirjalikud kinnitused, mille kohaselt allutatakse Euroopa stabiilsusmehhanism Euroopa Parlamendi kontrollile;

20. nõuab kindlalt, et Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel esitaks Euroopa Parlamendi president iga-aastase majanduskasvu analüüsi suhtes Euroopa Parlamendi seisukoha; on arvamusel, et tuleks pidada läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks, mille eesmärk kaasata Euroopa Parlament iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majanduspoliitika ja tööhõivesuuniste heakskiitmisse;

II. Pangandusliit

21. tunneb heameelt euroala hõlmava ja kõigile teistele ELi liikmesriikidele avatud ühtse järelevalvemehhanismi loomise üle; rõhutab, et pankade jaoks ühtse solveerimismehhanismi loomine on vältimatu samm tõelise pangandusliidu loomisel; on seisukohal, et majandus- ja rahaliidule eriomaste struktuursete puudujääkide ületamiseks ning laialt levinud hooletu käitumise tulemuslikuks piiramiseks tuleks esildatud pangandusliidu puhul lähtuda liidu finantsteenuste sektori varasemast reformist, samuti tugevdatud majandusjuhtimisest, eelkõige euroalal, ning Euroopa poolaasta uuest eelarveraamistikust, et tagada liidu pangandussektori suurem vastupidavus ja konkurentsivõime, suurem usaldus selle vastu ning suuremad kapitalireservid, et liikmesriikide riigieelarved ei peaks tulevikus kandma pankade päästeabi andmise kulusid;

22. tunneb äärmiselt suurt muret viivituste pärast, mis on esinenud pangandusliidu loomisel ning Euroopa stabiilsusmehhanismi raames pankade otsese rekapitaliseerimise praktilise korra kehtestamisel; on eelkõige mures ELi pangandussüsteemi jätkuva killustumise pärast; rõhutab, et töökindel ja kõrgete sihtidega pangandusliit on tihedama ning tõelise majandus- ja rahaliidu põhielement ning keskse tähtsusega poliitikavaldkond, mille edendamisele on Euroopa Parlament rõhunud üle kolme aasta, eriti pärast oma Euroopa Pangandusjärelevalve määrust käsitleva seisukoha vastuvõtmist;

III. ELi eelarve ning majandus- ja rahaliidu fiskaalvõimekus

23. on seisukohal, et kiirendada tuleks omavahendeid käsitlevat tööd, nagu ka tööd tööjõu liikuvuse, teenuste siseturu, eelkõige digitaalse ühtse turu, ja euroala eelarve valdkonnas, et muuta see optimaalseks valuutapiirkonnaks kõiki õiguslikke piiranguid arvesse võttes;

IV. Majandus- ja rahaliidu vastutus

24. rõhutab, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 4 sätestatakse, et „liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro”, ning protokollis nr 14 eurorühma kohta viidatakse vajadusele „näha ette erisätteid eurot kasutavate liikmesriikide vahelise dialoogi tõhustamiseks seni, kuni euro saab kõigi liidu liikmesriikide rahaks”; juhib tähelepanu asjaolule, et juhul, kui see eeldatav üleminekuolukord jääb kestma, tuleb Euroopa Parlamendis kaaluda asjakohase vastutusmehhanismi loomist praegusele euroalale ja nendele liikmesriikidele, kes on kohustunud sellega liituma;

25. on seisukohal, et Euroopa Parlamendi rolli suurendamise kaudu majandus- ja rahaliidu juhtimise demokraatliku legitiimsuse ja vastutuse märkimisväärne parandamine liidu tasandil on hädavajadus ja eeldus mis tahes edasise sammu jaoks pangandusliidu, fiskaalliidu ja majandusliidu suunas;

26. kinnitab oma kavatsust tõhustada koostööd liikmesriikide parlamentidega vastavalt protokollile nr 1 ning rõhutab samal ajal, et sellist koostööd ei tohiks käsitada uue parlamentaarse ühisorgani loomisena, mis oleks nii ebatõhus kui ka demokraatlikust ja konstitutsioonilisest seisukohast vaadatuna õigusvastane; rõhutab Euroopa Parlamendi kui liidu tasandi parlamentaarse organi täielikku legitiimsust, pidades silmas majandus- ja rahaliidu tugevdatud ja demokraatlikku juhtimist;

V. Sotsiaalvaldkonna tugisammas

27. on seisukohal, et kehtivate aluslepingute kohaselt võib rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimise ja järelevalve muuta kohustuslikuks ning allutada Euroopa Liidu Kohtu kontrollile lihtsalt ELi toimimise lepingu artikli 136 alusel koostoimes artikli 121 lõikega 6, kuid et konstitutsioonilisest vaatenurgast tuleks seda sammu kaaluda vaid juhul, kui sellega tugevdatakse märkimisväärselt Euroopa Parlamendi rolli seoses ELi toimimise lepingu artikli 121 lõigete 3 ja 4 üksikasjaliku rakendamisega, ning selleks, et ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel delegeeritud õigusaktidega viia lõpule mitmepoolse järelevalve menetlus ja seda rakendada; tuletab meelde, et aluslepingute kohaselt tuleb kõrge tööhõive taseme edendamist ja piisava sotsiaalkaitse tagamist võtta arvesse liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel, kehtestades eelkõige (olemasolevate strateegiate põhjal) liikmesriikidele uued suunised, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud võrdlusalused koos miinimumnormidega, mida tuleks kohaldada nende majanduse peamiste sammaste suhtes;

28. on seisukohal, et euroala eelarvedistsipliini ei tuleks hinnata ainult fiskaalsete ja makromajanduse võrdlusaluste põhjal, vaid et seda peaksid võrdsetel alustel täiendama tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna võrdlusalused ning struktuurireformide eduaruanded, et tagada sotsiaalsete investeeringute asjakohane ja tõhus tase ning seeläbi sotsiaalse Euroopa Liidu jätkusuutlikkus pikas perspektiivis;

VI. Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend

29. juhib tähelepanu asjaolule, et solidaarsust, ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet suurendava stiimulitel põhineva jõustamismehhanismi loomine peab käima käsikäes majanduspoliitika koordineerimise täiendavate tasanditega, nagu on märgitud kahe seadusandliku ettepaneku paketile lisatud komisjoni avalduses, et järgida põhimõtet, mille kohaselt tagab suurem vastutus ja parem majandusdistsipliin suurema solidaarsuse;

30. kinnitab veel kord, et valitsemine ELis ei tohi rikkuda Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide eelisõigusi, eelkõige kui kavandatakse suveräänsuse üleandmist; rõhutab, et nõuetekohane legitiimsus ja vastutus eeldavad demokraatlikke otsuseid ning riiklikul ja ELi tasandil tuleb need vastavalt tagada riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poolt; tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 2012. aasta detsembri kohtumise järeldustes esitatud põhimõtet, et „kogu protsessi vältel jääb üldiseks eesmärgiks tagada demokraatlik legitiimsus ja vastutus sellel tasandil, millel otsuseid langetatakse ja ellu viiakse”; rõhutab, et eelneva koordineerimise mehhanisme ning lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendeid tuleks kohaldada kõikide liikmesriikide suhtes, kes on euro oma rahaühikuna kasutusele võtnud, ning muudele liikmesriikidele peaks jääma alaline liitumise võimalus; palub komisjonil näha ette selline riikide parlamentide poolne kohustuslik kontroll oma tulevastes seadusandlikes ettepanekutes ning tagada tööturu mõlema osapoole suurem kaasatus majanduse koordineerimisse;

31. on arvamusel, et mis tahes kavandatav uus lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend peaks põhinema tingimuslikkusel, solidaarsusel ja lähenemisel; on veendunud, et selline vahend tuleks kasutusele võtta alles seejärel, kui lähendamisseadustiku ja riiklike rakenduskavade vahelise sidususe hindamisega on kindlaks tehtud sotsiaalne tasakaalustamatus ning vajadus ulatuslike pikaajaliste ja jätkusuutlike majanduskasvu soodustavate struktuurireformide järele, ning et nõuetekohaselt ja ametlikult tuleks sellesse kaasata Euroopa Parlament, nõukogu ja riikide parlamendid;

32. rõhutab, et uut kasutusele võetavat lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendit tuleks kohaldada kõikide euroala liikmesriikide suhtes ja see peaks olema avatud kõikidele liidu liikmesriikidele, võttes samal ajal arvesse euroala liikmesriikide suuremat omavahelist sõltuvust; on arvamusel, et programmis osalevatel liikmesriikidel tuleks lubada osaleda vabatahtlikkuse alusel;

33. on arvamusel, et lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend peaks soodustama eelarvealase võimekuse suurenemist ning olema suunatud struktuurireformide tingimuslikule toetamisele eesmärgiga edendada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam koordineerimine ja majandustulemuste püsiv vastastikune lähenemine ning tegeleda tasakaalustamatuse ja struktuuriliste lahknevustega; on seisukohal, et sellised vahendid aitavad saavutada tõelist fiskaalvõimekust;

VII. Lunastamisfond ja euroala ühised lühiajalised riigivõlakirjad

34. on seisukohal, et peaks toimuma ülemäärase võla järkjärguline kandmine lunastamisfondi, võttes aluseks Saksamaa majandusekspertide nõukogu ettepaneku, milles nähakse ette ajutise fondi loomine, kuhu läheksid kõik teatavatele kriteeriumidele vastavate liikmesriikide võlad, mis ületavad 60%, kusjuures need võlad lunastatakse välja umbes 25 aasta jooksul ning seega loodaks fond, mis koos kõigi olemasolevate mehhanismide jõustamisega aitaks hoida liikmesriikide koguvõla taseme edaspidi alla 60%;

35. väljendab heameelt asjaolu üle, et 2. juulil 2013. aastal asutas komisjon pärast kahe seadusandliku ettepaneku paketi kokkulepete sõlmimist Gertrude Trumpel-Gugerelli juhitava eksperdirühma, mille ülesanne on põhjalikult hinnata võimaliku lunastamisfondi ja euroala ühiste lühiajaliste riigivõlakirjade peamisi elemente, sealhulgas mis tahes õigusnorme, finantsarhitektuuri ja täiendavaid eelarveraamistikke; kavatseb nendes küsimustes võtta seisukoha pärast eksperdirühma aruande esitamist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.10.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Paul Besset, Udo Bullmann, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Markus Ferber, Jean-Paul Gauzès, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Ivana Maletić, Marlene Mizzi, Ivari Padar, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Peter Simon, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Thijs Berman, Zdravka Bušić, Herbert Dorfmann, Ashley Fox, Roberto Gualtieri, Enrique Guerrero Salom

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Julie Girling, Phil Prendergast, Milan Zver


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (10.10.2013)

põhiseaduskomisjonile

mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevate probleemide kohta Euroopa Liidus

(2012/2078(INI))

Arvamuse koostaja: Stephen Hughes

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 kohaselt taotleb liit „Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel”;

B.  arvestades, et kriis on esile toonud eurole eriomase sunniviisilise integratsiooni ja et see areng on lisanud uue mõõtme arutelule liidu mitmetasandilise valitsemise üle;

C. arvestades, et kriis on viinud tasakaalust välja majandus- ja rahaliidu sotsiaalse samba (ELi toimimise lepingu artikkel 148) ja majandussamba (ELi toimimise lepingu artikkel 121);

D. arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 9 sätestatule võetakse liidu „poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid”;

E.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 151 kohaselt „võtavad liit ja liikmesriigid oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist”;

F.  arvestades, et oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsioonis majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta(1) märkis parlament, et „nõukogu ja/või komisjoni uue või ajakohastatud struktuuri ja otsustusprotsessiga peab kaasnema suurem demokraatlik legitiimsus ja nõuetekohane aruandekohustus Euroopa Parlamendile”;

G. arvestades, et aluslepingutest lähtuvalt saaks tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas rakendada erinevaid suundi, mille potentsiaali ei ole täielikult ära kasutatud, eriti seoses ELi toimimise lepingu artiklitega 9, 151 ja 153, aga üldisemalt ka seoses ELi toimimise lepingu artikliga 329; arvestades, et suurema sotsiaalse ühtluse võib saavutada ka ilma aluslepinguid muutmata ja järgides subsidiaarsuse põhimõtet;

H. arvestades, et euro on liidu rahaühik, kuid enne kriisi viis siseturu domineerimine euroala integratsiooni probleemide alahindamiseni;

I.   arvestades, et arutelu käigus ELi mitmetasandilise valitsemise üle on vaja arvesse võtta ELi vahendite dünaamikat, mis ei ole ELi toimimise lepingu artiklit 136 või tõhustatud koostööd silmas pidades sama;

1.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 kehtestatud eesmärkide täitmiseks ei saa majanduspoliitikat käsitleda lahus sotsiaalpoliitikast, ning rõhutab seetõttu tungivat vajadust parandada Euroopa sotsiaalset juhtimist samalaadselt Euroopa majanduse juhtimise sisseseadmisega, luues vahendeid, mis võtavad arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

2.  tuletab meelde, et arutelu ELi mitmetasandilise valitsemise üle ei kattu mitmetasandilise valitsemise teemaga, mis on seotud võimude tasakaalu ning riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste kaasamisega;

3.  rõhutab sotsiaal- ja tööhõivepoliitika parema järelevalve olulisust ja vajadust hinnata nende majanduslikku ja sotsiaalset mõju viisil, mis on võrreldav liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet käsitlevate sätetega, et Euroopa Liidu tasandi soovitusi saaks anda sihipärasemalt;

4.  palub komisjonil oma õigusaktide algatamise õigust täielikult ära kasutada, et teha Euroopa Parlamendile regulaarselt ettepanekuid sotsiaal- ja tööhõive valdkonda käsitlevate kaugeleulatuvate õigusaktide kohta;

5.  nõuab, et lisaks fiskaalsetele ja makromajanduslikele võrdlusalustele kehtestataks ka tööhõivealased ja sotsiaalsed võrdlusalused, näiteks sissetulekute ebavõrdsuse, tööhõive ja vaesuse kohta, et võtta arvesse majandus- ja sotsiaalprobleemide mõju majandusarengule ja tagada ELi toimimise lepingu artiklite 9 ja 151 nõuetekohane rakendamine;

6.  rõhutab tekkivat, olemasolevat ja süvenevat sisemist ja välimist tasakaalutust majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas ning sellega seotud vajadust leida automaatsed stabiliseerimismehhanismid, mis süvendaksid toimuvat mitmetasandilist valitsemist; kutsub komisjoni üles esitama rohelise raamatu koos kõnealuste stabiliseerimismehhanismide erinevate võimalustega toimuva mitmetasandilise valitsemise raames;

7.  rõhutab asjaolu, et sotsiaalne olukord Euroopas vajab tasakaalustatud ja piisavat ELi eelarvet ning paremat sidusust majandus-, kaubandus- ja sotsiaalpoliitika vahel, et säilitada ja arendada Euroopa tööstuslikku potentsiaali ja soodustada ettevõtete loomist;

8.  märgib, et ei tegevuskavas „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” ega Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy esitatud vahearuandes ei käsitletud tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat; kordab oma nõuet koostada sotsiaalpakt, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi 20. novembril 2012. aastal vastu võetud resolutsioonis, mis sisaldab ka soovitusi komisjonile seoses Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehe aruandega „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”;

9.  rõhutab, et ELi positiivse arengu jaoks on vajalik tööhõive- ja majanduspoliitika tasakaal vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148;

10. rõhutab, et komisjon peaks suurema pühendumusega vastama ELi kodanike argimuredele ja soovidele sotsiaal- ja majandusvaldkonnas, nii et liit suudaks reageerida ootamatutele sündmustele, haarata kinni uutest võimalustest ning ette aimata uusi suundumusi ja nendega kohaneda;

11. nõuab sotsiaalprotokolli lisamist aluslepingutele, et kaitsta põhilisi sotsiaalseid ja tööõigusi;

12. kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt riikliku töökohtade loomise kava esitamist osana nende riiklikust reformikavast Euroopa poolaasta raames; tunnistab, et oma eesmärgi täitmiseks peavad riiklikud töökohtade loomise kavad olema struktuurilt ja sisult ühtsed; nõuab, et komisjon esitaks töökohtade loomise kavade sisu ja struktuuri kohta selged suunised ja et liikmesriigid järgiksid neid oma ettepanekutes iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja muude majandusliku ja sotsiaalse valitsemise meetmete raames; teeb ettepaneku käsitleda neid riiklikke töökohtade loomise kavu ELi toimimise lepingu artikli 152 teises lõigus sätestatud kolmepoolsel tööturu osapoolte tippkohtumisel;

13. kutsub liikmesriike üles oma riiklikku tööhõivepoliitikat tugevdama, luues õiged tingimused töökohtade loomiseks ja nõudluse suurendamiseks tööjõu järele, lisades riiklikesse töökohtade loomise kavadesse keskkonnasäästlikud töökohad, parandades tervishoiutöötajaid puudutavat planeerimist ja prognoose, et viia nõudlus tervishoiutöötajate järele ja nende arv omavahel vastavusse, pakkudes neile pikaajalisi tööväljavaateid ja ergutades uuenduslike ideede vahetamist ning toetades kõrgelt kvalifitseeritud IKT valdkonna töötajate arvu suurendamist ja edendades kõikide töötajate digitaaloskusi;

14. kordab oma nõuet tugevdada Euroopa poolaasta demokraatlikku mõõdet, muu hulgas tugevdades seadusandliku tavamenetluse kaudu Euroopa Parlamendi rolli ja kaasates liikmesriikide parlamente, vajadusel koostöös sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, tunnustades samas Euroopa poolaasta iga-aastast seaduspära;

15. rõhutab, et sotsiaaldialoog peab olema tõeline dialoog, mis on poliitiliselt ja demokraatlikult õiguspärane, avatud ja läbipaistev; palub komisjonil edendada sotsiaalpartnerite rolli Euroopa tasandil, võttes arvesse riiklike süsteemide mitmekesisust ning lihtsustades nendevahelist sotsiaaldialoogi, austades seejuures nende autonoomsust ja järgides ELi toimimise lepingu artiklis 152 sätestatut;

16. kutsub liikmesriike üles, juhul kui liikmesriikide poliitiliste suundade vahel on edasiminekut takistavaid erinevusi, laiendama tõhustatud koostöö põhimõtte rakendamist sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale;

17. kutsub liikmesriike pöörama stabiilsus- ja kasvuprogrammides tähelepanu elanike heaolule, et lühema ajavahemiku majandusprobleemide kõrvaldamisest tulenevad negatiivsed sotsiaalsed ja tööhõivet puudutavad mõjud ei jääks kauaks kestma.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

3

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Emer Costello, Andrea Cozzolino, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Richard Falbr, Marian Harkin, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Nicole Sinclaire, Jutta Steinruck, Ruža Tomašić, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Kinga Göncz, Anthea McIntyre, Antigoni Papadopoulou, Csaba Sógor

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Agustín Díaz de Mera García Consuegra

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0542.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.10.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfredo Antoniozzi, Andrew Henry William Brons, Zdravka Bušić, Carlo Casini, Andrew Duff, Roberto Gualtieri, Enrique Guerrero Salom, Zita Gurmai, Stanimir Ilchev, Constance Le Grip, David Martin, Sandra Petrović Jakovina, Algirdas Saudargas, Indrek Tarand, Rafał Trzaskowski, Manfred Weber, Luis Yáñez-Barnuevo García

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

David Campbell Bannerman, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jan Kozłowski

Õigusteave - Privaatsuspoliitika