RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta
19.11.2013 - (COM(2013)0266 – C7‑0125/2013 – 2013/0139(COD)) - ***I
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Jürgen Klute
Arvamuse koostaja (*):
Evelyne Gebhardt, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50
PR_COD_1amCom
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta
(COM(2013)0266 – C7‑0125/2013 – 2013/0139(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0266),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0125/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0398/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[2]*
komisjoni ettepanekule
---------------------------------------------------------
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3],
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,
olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[4],
ning arvestades järgmist:
(1) Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikele 2 hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Siseturu killustumine kahjustab konkurentsivõimet, majanduskasvu ja töökohtade loomist liidus. Siseturu väljakujundamiseks on esmatähtis kõrvaldada selle toimimist takistavad otsesed ja kaudsed tõkked. ELi meetmed jaefinantsteenuste siseturu valdkonnas on juba märkimisväärselt aidanud edendada makseteenuse pakkujate piiriülest tegevust ning seega laiendanud tarbijate valikut ning suurendanud pakutavate teenuste kvaliteeti ja läbipaistvust.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) on kehtestatud peamised läbipaistvusnõuded tasude puhul, mida makseteenuse pakkujad kohaldavad seoses maksekontodel osutatavate teenustega. See on märkimisväärselt lihtsustanud makseteenuse pakkujate tegevust, tagades ühtsed eeskirjad seoses makseteenuste pakkumisega ja esitatava teabega, ning vähendanud makseteenuse pakkujate halduskoormust ja kulusid.
(2 a) Siseturu sujuv toimimine ja kaasaegse, sotsiaalselt kaasava majanduse areng sõltub üha enam ülemaailmsest makseteenuste osutamisest. Kuna makseteenuse pakkujad kipuvad vastavalt turuloogikale keskenduma äriliselt atraktiivsetele tarbijatele ja jätavad kaitsetumad tarbijad ilma samalaadsest tootevalikust, peavad seda teemat käsitlevad uued õigusaktid olema liidu aruka majandusstrateegia osa.
(3) Samas, nagu märgib Euroopa Parlament oma 4. juuli 2012. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile juurdepääsu kohta pankade põhiteenustele[5], tuleb palju veel teha jaepanganduse ühtse turu parandamiseks ja arendamiseks. Selline areng peaks olema kooskõlas liidu finantssektori rakendamisega ettevõtete ja tarbijate teenistusse. Praegu tekitavad tasude läbipaistvuse ja võrreldavuse puudumine ning raskused maksekonto üleviimisel tõkkeid täielikult integreeritud turu väljakujundamisele. Jaepanganduses tuleb lahendada tootekvaliteedi erinevuste ja madala konkurentsi probleem ning saavutada kõrged kvaliteedistandardid.
(4) Praegused ühtse turu tingimused võivad vähendada makseteenuse pakkujate huvi kasutada asutamisvabadust või teenuste osutamise vabadust liidus, kuna uuele turule sisenemisel on raske kliente kaasata. Uutele turgudele sisenemiseks tuleb sageli teha suuri investeeringuid. Sellised investeeringud on põhjendatud ainult juhul, kui pakkuja näeb ette piisavalt võimalusi ja vastavat tarbijanõudlust. Tarbijate väike liikuvus jaefinantsteenuste valdkonnas on peamiselt tingitud tasude ja pakutavate teenuste läbipaistvuse ja võrreldavuse puudumisest ning raskustest maksekonto üleviimisel. Need tegurid piiravad ka nõudlust. See kehtib eelkõige piiriülestel juhtudel.
(5) Olulised tõkked maksekontode ühtse turu väljakujundamisel võivad tuleneda kehtivate siseriiklike õigusraamistike killustatusest. Siseriiklikul tasandil kohaldatakse seoses maksekontodega ning eelkõige tasude võrreldavuse ja maksekontode üleviimisega erinevaid sätted. Maksekonto üleviimist käsitlevate ühtsete siduvate meetmete puudumine ELi tasandil on viinud erinevate tavade ja meetmeteni liikmesriikide tasandil. Kõnealused erinevused on isegi veel suuremad tasude võrreldavuse valdkonnas, kus puuduvad ELi tasandil võetud meetmed, sh isegi isereguleeriva iseloomuga meetmed. Kui tulenevalt sellest, et pangad üritavad kujundada oma tavasid vastavalt riiklikele turgudele, peaksid erinevused tulevikus veelgi suurenema, suurendaks see piiriüleselt tegutsevate makseteenuse pakkujate kulusid võrreldes riigisiseselt tegutsevate makseteenuse pakkujate kuludega ning seega muudaks piiriülese äritegevuse vähem atraktiivseks. Piiriülest tegevust siseturul takistavad ka tõkked, mida tarbijad kogevad maksekonto avamisel välisriigis. Kehtivad piiravad kõlblikkuskriteeriumid võivad takistada Euroopa kodanike vaba liikumist liidus. Kõigile tarbijatele maksekontole juurdepääsu tagamine võimaldab neil osaleda siseturul ja saada kasu ühtse turu hüvedest.
(6) Maksekontoteenuste potentsiaalset nõudlust ELis ei ole seni veel täielikult ära kasutatud, sest paljud võimalikud kasutajad ei ole maksekontot avanud, kuna neile on keeldutud seda andmast või kuna neile ei ole pakutud sobivat toodet. Tarbijate aktiivsem osalemine siseturul tõstaks makseteenuse pakkujate huvi siseneda uutele turgudele. Lisaks aitab selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad kõigile tarbijatele juurdepääsu maksekontole, soodustada tarbijate osalemist siseturul ning saada neil kasu siseturu hüvedest.
(7) Tasude läbipaistvuse ja võrreldavusega seotud küsimusi on käsitletud pangandussektori iseregulatsiooni algatuste raames. Kõnealuste suuniste suhtes ei jõutud siiski lõplikule kokkuleppele. Seoses maksekonto üleviimisega on Euroopa pangandussektori komitee 2008. aastal kehtestatud põhimõtetega ette nähtud kord maksekonto üleviimiseks samas liikmesriigis asuvalt ühelt makseteenuse pakkujalt teisele. Kuna kõnealused põhimõtted ei ole siduvad, on neid ELis kohaldatud ebajärjepidevalt ning tulemused on ebarahuldavad. Lisaks käsitlevad ühised põhimõtted ainult pangakontode riigisisest üleviimist ega hõlma piiriülest üleviimist. Põhimaksekontole juurdepääsu küsimuses kutsuti komisjoni 18. juuli 2011. aasta soovituses 2011/442/EL liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada selle rakendamine hiljemalt kuus kuud pärast soovituse avaldamist. Praegu järgib ainult mõni liikmesriik soovituses esitatud põhimõtteid.
(8) Selleks et tagada finantsteenuste tõhus ja sujuv pikaajaline liikuvus, on oluline näha ette ühtsed eeskirjad, et lahendada tarbijate väikese liikuvuse probleem ning eelkõige parandada maksekontoteenuste ja tasude võrreldavust ning soodustada maksekontode üleviimist, samuti hoida ära maksekontot piiriüleselt avada soovivate tarbijate diskrimineerimine elukoha alusel. Lisaks on esmatähtis võtta asjakohaseid meetmeid, et edendada tarbijate osalemist maksekontoturul. Kõnealused meetmed soodustavad makseteenuse pakkujate sisenemist siseturule ja tagavad võrdsed tingimused, edendades seega konkurentsi ja vahendite tõhusat jaotamist ELi finantsteenuste jaeturul ettevõtjate ja tarbijate hüvanguks. Läbipaistev teave tasude kohta ja maksekonto üleviimise võimalused koos põhimakseteenustele juurdepääsu õigusega võimaldavad ELi kodanikel lihtsamalt liidus ringi liikuda ja sisseoste teha ning seega saada kasu täielikult toimivast jaefinantsteenuste siseturust ja aidata kaasa e-kaubanduse kasvule ning siseturu edasisele arengule.
(8 a) Samuti on oluline tagada, et käesoleva direktiiviga ei takistata uuendusi jaefinantsteenuste valdkonnas. Igal aastal rakendatakse uusi tehnoloogiaid, mis võivad muuta maksekonto kehtiva mudeli aegunuks. Eelkõige tuleks julgustada tavapäraste pangateenuste alternatiivide − mobiilsete pangateenuste, partnervõrgu teenuste ning kiipmaksekaartide kasutamist.
(9) Käesolevat direktiivi kohaldatakse tarbijate hoitavate maksekontode suhtes. Seega ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja mikroettevõtjate hoitavad maksekontod, kui neid ei hoita isikuliselt. Lisaks ei hõlma käesolev direktiiv hoiukontosid, millel võivad olla piiratumad maksefunktsioonid. Käesolev direktiiv ei hõlma ka krediitkaarte, mis ei aita oluliselt rahalise kaasatuse suurendamise ja ühisturu toimimisega seotud eesmärkide saavutamisele kaasa.
(10) Käesolevas direktiivis kasutatud mõisted on kooskõlas muudes liidu õigusaktides kasutatud mõistetega, eelkõige direktiivis 2007/64/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määruses (EL) nr 260/2012 (millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009) kasutatud mõistetega.
(11) On esmatähtis, et tarbijad suudaksid aru saada tasudest, et võrrelda erinevate makseteenuse pakkujate pakkumisi ja teha teadlikke otsuseid selle kohta, milline konto kõige paremini vastab nende vajadustele. Tasusid ei ole võimalik võrrelda, kui makseteenuse pakkujad kasutavad sama ▌teenuse puhul erinevat terminoloogiat ja esitavad teavet erinevas vormis. Standardne terminoloogia koos ▌teabega maksekontodega seotud tasude kohta kõige tüüpilisemate makseteenuste puhul aitab tarbijatel tasusid mõista ja võrrelda.
(12) Tarbijad saaksid kõige rohkem kasu teabest, mis on võimalikult konkreetne, standarditud ja võimaldab hõlpsasti võrrelda eri makseteenuse pakkujate teenuseid. Maksekontoga seotud pakkumiste võrdlemiseks tarbijatele kättesaadavaks tehtud vahendid peaksid olema mitmekülgsed ning sellega seoses tuleks läbi viia tarbijauuringuid. Praeguses etapis tuleks tasude terminoloogiat standardida liikmesriikides ainult kõige tüüpilisemate mõistete ja määratluste puhul, et lihtsustada kiiret kasutuselevõttu.
(13) Tasude terminoloogia peaksid kindlaks määrama liikmesriikide pädevad asutused, mis võimaldab võtta arvesse kohaliku turu eripära. Võimaluse korral tuleks tasude terminoloogiat standardida ELi tasandil, nii et tasusid oleks võimalik võrrelda kogu ELis. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) peaks kehtestama suunised, et aidata liikmesriikidel kindlaks määrata kõige enam kasutatavad makseteenused, mis tarbijatele liikmesriigi tasandil kõige suuremaid kulusid põhjustavad. Selleks et tõhusalt rakendada standarditud terminoloogiat, peaksid määratlused olema piisavalt avarad.
(14) Kui liikmesriikide pädevad asutused on kindlaks määranud selliste maksekontodega seotud kõige tüüpilisemate makseteenuste esialgse loetelu, mille suhtes kohaldatakse tasu, koos mõistete ja määratlustega, peaks komisjon selle läbi vaatama, et määrata delegeeritud õigusaktidega kindlaks teenused, mis on ühised enamikus liikmesriikides, ja esitada ELi tasandil nende jaoks ettepanek standarditud mõistete kohta ▌.
(15) Selleks et tarbijad saaksid hõlpsasti võrrelda maksekonto tasusid kogu ühtsel turul, peaksid makseteenuse pakkujad esitama tarbijatele teenuste põhjaliku hinnakirja, milles on ära toodud kõige tüüpilisemate teenuste loetelus sisalduvad maksekontoga seotud kõigi teenuste tasud ning lisatasud, mida võidakse konto suhtes kohaldada. Teenuste hinnakirjas tuleks võimaluse korral kasutada liidu tasandil kehtestatud standarditud mõisteid ja määratlusi. See aitaks ka tagada võrdsemad tingimused maksekontoturul konkureerivatele krediidiasutustele. ▌Selleks et aidata tarbijatel aru saada tasudest, mida nad peavad maksma oma maksekonto eest, tuleks neile teha kättesaadavaks sõnastik, kus esitatakse selged, mittetehnilised ja üheselt mõistetavad selgitused vähemalt loetelus märgitud, maksekontoga seotud ▌teenuste kohta, ning nendega seotud mõisted ja selgitused tuleks neile kättesaadavaks teha. Sõnastik peaks aitama paremini mõista tasude olemust ning kehutama tarbijaid valima laiema hulga maksekonto pakkumiste hulgast. Samuti tuleks makseteenuse pakkujatele kehtestada kohustus tasuta teavitada tarbijaid ▌kord aastas kõigist tarbija kontoga seoses võetud tasudest ja intressidest. Järelteave tuleks esitada asjakohases kokkuvõttes. Selles tuleks esitada täielik ülevaade teenitud intressist ja makstud tasudest ning eelteadaanded tasude või intressimäärade muutumise kohta. Tarbijale tuleks anda vajalik teave, et ta saaks aru, millega on makstud tasud ja intressid seotud, ja suudaks hinnata, kas muuta tarbimisharjumusi või vahetada makseteenuse pakkujat. ▌
(16) Tarbijate vajaduste rahuldamiseks tuleb tagada, et teave maksekontodega seotud tasude kohta on täpne, selge ja võrreldav. Seepärast peaks EBA pärast liikmesriikide asutustega konsulteerimist ja tarbijauuringu läbiviimist töötama välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu teenuste hinnakirja ja makstud tasude ülevaate ning enamkasutatavate sümbolite standarditud esitlusvormingu kohta, et tarbijatel oleks võimalik teavet paremini mõista ja võrrelda. ▌Teenuste hinnakiri ja makstud tasude ülevaade peaksid olema selgelt eristatavad muust teabest. ▌
(17) Selleks et tagada ELi tasandil kohaldatava terminoloogia ühtne kasutamine kogu liidus, peaksid liikmesriigid kehtestama makseteenuse pakkujatele kohustuse kasutada tarbijatega suhtlemisel, sealhulgas teenuste hinnakirjas ja makstud tasude ülevaates, ELi tasandil kohaldatavat terminoloogiat koos muu esialgses loetelus kindlaks määratud siseriikliku standarditud terminoloogiaga. Makseteenuse pakkujad peaksid saama kasutada ärinime teenuste või maksekontode määratlemiseks teenuste hinnakirjas ja makstud tasude ülevaates eeldusel, et seda kasutatakse lisaks standarditud terminoloogiale ja pakutavate teenuste või pakutava konto teisese määratlusena.
(18) Sõltumatud võrdlusveebisaidid on tarbijate jaoks tõhus vahend erinevate maksekonto pakkumiste eeliste hindamiseks ühes kohas. Sellised veebisaidid tagavad tarbijatele teabe, mis on selge ja konkreetne, kuid samas ka täielik ja põhjalik, võimaldades tarbijatel saada vajaduse korral üksikasjalikumat teavet. Samuti aitavad võrdlusveebisaidid vähendada tarbijatel teabe hankimisega seotud kulusid, kuna pole vaja koguda teavet makseteenuste pakkujatelt eraldi. On ülioluline, et sellistel veebisaitidel antav teave oleks usaldatav, erapooletu ja läbipaistev ning et tarbijaid teavitatakse nende olemasolust. Sellega seoses peaksid pädevad asutused avalikkust sellistest veebisaitidest aktiivselt teavitama.
(19) Selleks et saada ▌võetavate tasude ja maksekontodele kohaldatavate intressimäärade kohta sõltumatut teavet, peaks tarbijatel olema juurdepääs võrdlusveebisaitidele, mis on avalikult juurdepääsetavad ja sõltumatud makseteenuse pakkujatest. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et nende territooriumil on tarbijatel ▌vaba juurdepääs vähemalt ühele sõltumatule ja avalikult juurdepääsetavale veebisaidile. Selliseid võrdlusveebisaite võivad hallata pädevad asutused, muud ametiasutused või akrediteeritud eraettevõtjad või neid võidakse hallata nende nimel. Selleks et suurendada tarbijate usaldust olemasolevate võrdlusveebisaitide vastu, peaksid liikmesriigid ette nägema vabatahtliku akrediteerimissüsteemi, mis võimaldab võrdlusveebisaite haldavatel eraettevõtjatel taotleda akrediteerimist vastavalt kindlaks määratud kvaliteedinõuetele. Pädevate asutuste või muude ametiasutuste hallatav või nende nimel hallatav võrdlusveebisait tuleks luua, kui eraettevõtja hallatavat veebisaiti ei ole akrediteeritud. Sellised veebisaidid peaksid samuti vastama kõnealustele kvaliteedinõuetele.
(20) Makseteenuse pakkujad pakuvad maksekontot sageli koos muude finantstoodete või -teenustega. Sel viisil saavad makseteenuse pakkujad mitmekesistada oma pakkumist ja pakkuda üksteisele konkurentsi, mis kokkuvõttes võib tuua kasu tarbijatele. Komisjoni 2009. aasta uuring seosmüügi kohta finantssektoris ning asjaomased konsultatsioonid ja tarbijate kaebused osutavad siiski, et makseteenuse pakkujad võivad pakkuda pangakontosid koos toodetega, mida tarbijad ei vaja ja mis ei ole maksekonto seisukohast olulised, nt kodukindlustus. Lisaks on täheldatud, et seosmüük võib vähendada hindade läbipaistvust ja võrreldavust, piirata tarbijate ostuvõimalusi ning pärssida nende liikuvust. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kombineeritud maksekontoteenuse pakkumise korral esitavad makseteenuse pakkujad tarbijale teavet selle kohta, kas maksekontot on võimalik osta eraldi, ja kui see nii on, siis paketti kuuluva iga muu seonduva finantstoote või -teenuse kulu ja sellele kohaldatavate maksude kohta eraldi. ▌
(21) Tarbijatel on huvi viia konto üle ainult juhul, kui sellega ei kaasne ülemäärast haldus- ja rahalist koormust. Maksekonto üleviimise protseduur ühelt makseteenuse pakkujalt teisele peaks olema selge, kiire ja turvaline. Kui makseteenuse pakkujad kohaldavad seoses üleviimisteenusega tasusid, peaksid need olema mõistlikud ja kooskõlas direktiivi 2007/64/EÜ artikli 45 lõikega 2. Konkurentsi edendamiseks tuleks hõlbustada ka maksekontode piiriülest üleviimist. Pidades silmas, et maksekonto piiriülene üleviimine võib olla riigisisesest üleviimisest keerulisem ning makseteenuse pakkujatel võib olla vaja kohandada ja täpsustada sisekorda, tuleks eri liikmesriikides asuvate makseteenuste pakkujate vahelise piiriülese üleviimisteenuse puhul ette näha pikemad üleminekuajad.
(21 a) Sellise üleviimise puhul, kus mõlemad makseteenuse pakkujad asuvad sama liikmesriigi territooriumil, peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada ja kasutada käesolevas direktiivis sätestatust erinevat korda, kui see on selgelt tarbijate huvides.
(22) Üleviimisprotsess peaks olema tarbija jaoks võimalikult lihtne. Seega peaksid liikmesriigid tagama, et vastuvõttev makseteenuse pakkuja vastutab tarbija nimel protsessi algatamise ja juhtimise eest.
(23) Üldreeglina ja juhul, kui tarbija on andnud oma nõusoleku, peaks vastuvõttev makseteenuse pakkuja tarbija nimel üle viima korduvmaksed ning üle kandma kogu võimaliku kontojäägi, kusjuures soovitav oleks, kui selleks piisaks ühest kohtumisest vastuvõtva makseteenuse pakkujaga. Selleks peaks tarbijatel olema võimalik allkirjastada üksainus luba, millega antakse nõusolek kõnealusteks toiminguteks või keeldutakse nõusoleku andmisest. Enne loa andmist tuleks tarbijat teavitada kõigist üleviimismenetluse etappidest.
(24) Maksekonto edukaks üleviimiseks on vaja edastava makseteenuse pakkuja koostööd. Vastuvõtval makseteenuse pakkujal peaks olema võimalus paluda tarbijalt või vajaduse korral edastavalt makseteenuse pakkujalt kogu teavet, mida ta peab vajalikuks korduvmaksete taaskäivitamiseks. Selline teave ei tohiks hõlmata rohkem, kui on vaja üleviimise teostamiseks, ning vastuvõttev makseteenuse pakkuja ei tohiks nõuda üleliigset teavet.
(25) Tarbijatele ei tohiks määrata trahve ja nad ei tohiks saada muud rahalist kahju seoses sissetulevate kreeditkorralduste või otsekorralduste valesti suunamisega. See on eriti oluline teatavate maksjate ja makse saajate puhul, nt kommunaalettevõtjad, kes kasutavad elektroonilisi vahendeid (nt andmebaasid) tarbija kontoandmete säilitamiseks ja paljusid tarbijaid hõlmavate arvukate korrapäraste tehingute tegemiseks.
(26) Liikmesriigid peaksid tagama, et maksekontot avada soovivaid tarbijad ei diskrimineerita kodakondsuse ega elukoha alusel. Kuigi on oluline, et makseteenuse pakkujad tagaksid, et nende kliendid ei kasuta finantssüsteemi ebaseaduslikel eesmärkidel, nagu pettus, rahapesu või terrorismi rahastamine, ei tohiks nad seada tõkkeid tarbijatele, kes soovivad maksekonto piiriülese avamise teel saada kasu ühtse turu eelistest.
(27) Tarbijaid, kes elavad seaduslikult ELis, ei tohiks liidus maksekonto avamisel või kontole juurdepääsemisel diskrimineerida nende kodakondsuse või elukoha tõttu või mingil muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud põhjusel. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama juurdepääsu põhimaksekontodele olenemata tarbijate majanduslikust olukorrast (nt töökoha olemasolu, sissetuleku suurus, laenuandmed või eraisiku pankrot).
(28) Liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijatele pakuvad käesolevas direktiivis osutatud põhimaksekontot kõik makseteenuse pakkujad, kes tegutsevad üldiste jaemakseteenuste valdkonnas ja pakuvad maksekontosid oma igapäevase äritegevuse lahutamatu osana. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks olla liiga keeruline ning sellega ei tohiks tarbijale kaasneda ülemäärased kulud. Igas liikmesriigis tuleks põhimaksekontole juurdepääsu õigus anda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiviga 2005/60/EÜ[6], eriti seoses kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega. Samas ei tohiks üksnes selle direktiivi sätteid kasutada põhjendamatu ettekäändena äriliselt vähem atraktiivsete tarbijate tagasilükkamiseks. Tuleks kehtestada mehhanism, millega võimaldatakse kindla elukohata tarbijatel, varjupaigataotlejatel ja tarbijatel, kellele ei ole antud elamisluba, kuid kelle väljasaatmine on võimatu õiguslikel põhjustel, täita direktiivi 2005/60/EÜ II peatükis esitatud nõudeid.
(28 a) Selleks et põhimaksekontode kasutajaid kohaselt teenindada, peaksid liikmesriigid nõudma teenusepakkujatelt tagatist, et asjakohased töötajad on piisavalt koolitatud ja et võimalikud huvide konfliktid ei mõjuta tarbijaid negatiivselt.
(29) Liikmesriikidel peaks olema võimalik nõuda, et teenusepakkujad kontrollivad, kas tarbijal on juba aktiivne ja võrdväärne maksekonto sama liikmesriigi territooriumil, ning et tarbija kirjutaks alla sellekohasele kirjalikule kinnitusele. Makseteenuse pakkujatel ei tohiks olla võimalik põhimaksekontole juurdepääsu taotlust tagasi lükata, välja arvatud käesolevas direktiivis konkreetselt määratletud juhtudel.
(29 a) Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad töötavad läbi taotlused käesolevas direktiivis sätestatud tähtaegadeks ning keeldumise puhul teavitavad tarbijat selle konkreetsetest põhjustest, välja arvatud kui selline avalikustamine oleks vastuolus riigi julgeoleku või majanduskuritegudega võitlemise eesmärkidega.
(30) Tarbijatele tuleks tagada juurdepääs eri põhimakseteenustele. Liikmesriigid peaksid tagama, et kui tarbija kasutab põhimaksekontot isiklikul otstarbel, ei piirata tarbijale toimingute arvu, mis esitatakse tarbijale käesoleva direktiivi artiklis 17 sätestatud täpsemates hinnakujunduse eeskirjades. Selle määramisel, mida tuleks pidada isiklikul otstarbel kasutamiseks, peaksid liikmesriigid võtma arvesse tarbijate tavapärast käitumist ja tavapärast äritava. Põhimaksekontoga seotud teenused peaksid hõlmama raha kontole paigutamise ja raha väljavõtmise võimalust. Tarbijatel peaks olema võimalik teha olulisi maksetehinguid, nt saada palka või hüvitist, maksta arveid või makse ning osta kaupu ja teenuseid, sealhulgas otsekorralduse, kreeditkorralduse ja maksekaardi kasutamisega. Sellised teenused peaksid võimaldama tarbijatel osta kaupu või teenuseid internetis ning algatada maksekäsundeid makseteenuse pakkuja internetipanganduse rakenduste kaudu, kui need on olemas. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks siiski olla piiratud elektroonilise kasutamisega, kuna see tekitaks tõkkeid tarbijatele, kellel ei ole internetiühendust. Põhimaksekontoga ei tuleks anda tarbijatele juurdepääsu arvelduskrediidile. Samas võivad liikmesriigid lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda põhimaksekonto klientidele selgelt eraldiseisvate teenustena arvelduskrediiti ja muid laenutooteid, tingimusel et põhimaksekontole juurdepääsu või selle kasutamist ei piirata ega tehta sõltuvaks selliste laenutoodete ostmisest. Kõik selliste teenuste eest võetavad tasud peaksid olema läbipaistvad ja vähemalt sama soodsad kui teenusepakkuja üldine hinnakujunduspoliitika.
(31) Tagamaks, et põhimaksekonto oleks kättesaadav võimalikult suurele hulgale tarbijatele, tuleks seda pakkuda tasuta või mõistliku tasu eest. Liikmesriigid peaksid nõudma, et makseteenuse pakkujad tagaksid, et põhimaksekonto on liikmesriigi piires määratletud maksekontodest makseteenuste miinimumpaketi ulatuses alati madalaima tasuga maksekonto. Mis tahes täiendavad tasud, mida kohaldatakse tarbijate suhtes lepingutingimuste täitmatajätmise eest, peaksid olema mõistlikud ning mitte kunagi ületama pakkuja tavalist hinnapoliitikat.
(32) Makseteenuse pakkuja peaks keelduma põhimaksekonto avamisest või lõpetama põhimaksekonto lepingu ainult erijuhtudel, näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamist või kuritegude ennetamist ja uurimist käsitlevate õigusaktide mittejärgimise puhul. Isegi sel juhul on keeldumine põhjendatud ainult siis, kui tarbija ei järgi asjaomase õigusakti sätteid, ning mitte põhjusel, et õigusakti järgimise kontrolli menetlus on liiga tülikas või kulukas.
(33) Liikmesriigid peaksid tagama piisavate meetmete olemasolu põhimaksekontode olemasolu ning nende kasutamise korra ja tingimuste suhtes teadlikkuse tõstmiseks vastavalt käesolevas direktiivis sätestatule. Liikmesriigid peaksid tagama, et kommunikatsioonimeetmed on piisavad ja hästi suunatud ning jõuavad eelkõige pangakontot mitte kasutavate, kaitsetumate ja liikuvate tarbijateni. Makseteenuse pakkujad peaksid tegema tarbijatele aktiivselt kättesaadavaks teabe, mida võib tarbijale kättesaadavaks teha, ning piisava kasutajatoe põhimaksekontode konkreetsete omaduste, kontodega seotud tasude ja kontode kasutustingimuste kohta, samuti sammud, mida tarbijad peaksid põhimaksekonto avamise õiguse kasutamisel järgima. Eelkõige tuleks tarbijaid teavitada sellest, et täiendavate teenuste ostmine ei ole põhimaksekontole juurdepääsu saamiseks kohustuslik. Et vähendada tarbijate ohtu muutuda majanduslikult tõrjutuks, peaksid liikmesriigid parandama finantsalast haridust, sealhulgas koolis, ja võitlema ülemäärase võlakoormaga. Lisaks peaksid liikmesriigid toetama makseteenuse pakkujate algatusi, et lihtsustada põhimaksekontode pakkumise ja sõltumatu finantsalase harimise kombineerimist.
(34) Liikmesriigid peaksid määrama pädevad asutused, kellele antakse volitused käesoleva direktiivi järgimise tagamiseks, samuti uurimis- ja jõustamisvolitused. Määratud pädevad asutused peaksid olema sõltumatud makseteenuse pakkujatest ja neil peaksid olema ülesannete täitmiseks asjakohased vahendid. Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata käesolevas direktiivis sätestatud ulatuslike kohustuste täitmise tagamiseks erinevaid pädevaid asutusi.
(35) Tarbijatel peaks olema juurdepääs tulemuslikele ja tõhusatele kohtuvälistele kaebuse ja kahju hüvitamise menetlustele, et lahendada käesoleva direktiivi kohastest õigustest ja kohustustest tulenevaid vaidlusi. Juurdepääs alternatiivsetele vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismidele peaks olema lihtne ja pädevad asutused peaksid täitma mitmeid kriteeriume, näiteks pakkujate ja kasutajate võrdse esindatuse nõuet. Seoses asjakohaste lepinguliste vaidlustega on selline juurdepääs juba tagatud direktiiviga 2013/…/EL. Samuti peaks tarbijatel olema juurdepääs kohtuvälistele kahju hüvitamise menetlustele lepingueelsete vaidluste korral, mis on seotud käesoleva direktiivi kohaste õiguste ja kohustustega, nt juhul, kui neile keeldutakse võimaldamast juurdepääsu põhimaksekontole. Käesoleva direktiivi järgimiseks on vaja töödelda tarbija isikuandmeid. Isikuandmete töötlemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis järgida direktiiviga 95/46/EÜ kehtestatud eeskirju ja nende rakendamiseks ette nähtud siseriiklikke õigusakte.
(36) Käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastavalt aluslepingu artiklile 290 vastu õigusakte, et määrata ELi tasandil kindlaks standardne terminoloogia makseteenuste kohta, mis on tüüpilised paljudes liikmesriikides, ning selliste mõistete määratlused.
▌
(38) Igal aastal ja esimest korda kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist peaksid liikmesriigid koguma usaldusväärseid aastapõhiseid statistilisi andmeid käesoleva direktiivi kohaste meetmete toimimise kohta. Nad peaksid kasutama kõiki asjakohaseid teabeallikaid ja edastama kõnealuse teabe komisjonile. Komisjon peaks esitama saadud teabe põhjal aastaaruande.
(39) Käesolev direktiiv tuleks läbi vaadata neli aastat pärast selle jõustumist, et võtta arvesse turu suundumusi, näiteks uut laadi maksekontode ja -teenuste turuletulekut, samuti liidu õiguse muude valdkondade arengut ning liikmesriikide kogemusi. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata, kas võetud meetmed on aidanud tarbijatel paremini aru saada maksekonto tasudest, parandanud maksekontode võrreldavust ja hõlbustanud maksekontode üleviimist. Samuti tuleks kindlaks teha, kui palju põhimaksekontosid on avatud, sealhulgas nende tarbijate poolt, kellel varem puudus pangaühendus, seda tüüpi kontode omamise kestus, põhimaksekonto avamisest keeldumiste ja kontode sulgemiste arv, selle põhjused ning nendega seotud teenustasud. Samuti tuleks hinnata, kas pikendatud tähtaegu, mida kohaldatakse maksekontode piiriülest üleviimist teostavate makseteenuse pakkujate suhtes, tuleks säilitada pikema aja jooksul. Lisaks tuleks hinnata, kas sellist teavet käsitlevad sätted, mida makseteenuse pakkujad esitavad kombineeritud toodete pakkumisel, on piisavad, või kas tuleks võtta täiendavaid meetmeid. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, vajaduse korral koos õigusakti ettepanekuga.
(40) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.
(41) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise avaldusega selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKKREGULEERIMISESE, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad selliste tasude läbipaistvust ja võrreldavust, mida nõutakse tarbijatelt seoses nende maksekontodega, mida hoitakse Euroopa Liidus ja mida pakuvad liidus asuvad makseteenuse pakkujad, ning eeskirjad maksekontode üleviimise kohta liidus.
2. Samuti määratakse käesoleva direktiiviga kindlaks selliste eeskirjade ja tingimuste raamistik, mille kohaselt tagavad liikmesriigid tarbijatele õiguse avada ja kasutada põhimaksekontot liidus.
3. Põhimaksekonto avamine ja kasutamine käesoleva direktiivi kohaselt on kooskõlas direktiivi 2005/60/EÜ II peatüki sätetega.
3 a. Ilma et see piiraks artiklite 15−19 kohaldamist, tähendab põhimaksekonto käesoleva direktiivi mõistes maksekontot.
4. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liidus asuvate makseteenuse pakkujate suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „tarbija” − füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase ega kutsetegevusega;
(a a) „seaduslik elanik” − liidu või kolmanda riigi kodanik, kes elab liidu territooriumil seaduslikult, k.a isik, kes taotleb varjupaika vastavalt 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile (pagulasseisundi kohta), selle 31. jaanuari 1967. aasta protokollile ja muudele asjaomastele rahvusvahelistele lepingutele;
(b) „maksekonto” – ühe või mitme makseteenuse kasutaja nimel olev konto, mida kasutatakse maksetehingute tegemiseks;
(c) „makseteenus” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 3 määratletud makseteenus;
(c a) „maksekontoga seotud teenused” − kõik teenused, mis on seotud maksekonto kasutamisega, sh direktiivi 2007/64/EÜ artikli 3 punkti g alla kuuluvad makseteenused ja maksetehingud;
(d) „maksetehing” – maksja või makse saaja algatatud raha sissemakse, ülekandmine või väljavõtmine, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja makse saaja vahel;
(e) „makseteenuse pakkuja” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 9 määratletud makseteenuse pakkuja, v.a IV peatüki kohaldamisel, mille puhul see tähendab kõiki liikmesriikide territooriumil asuvaid makseteenuse pakkujaid, kes tegutsevad üldiste jaemakseteenuste valdkonnas ja pakuvad maksekontosid igapäevase äritegevuse lahutamatu osana;
(f) „makseviis” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 23 määratletud makseviis;
(g) „edastav makseteenuse pakkuja” – makseteenuse pakkuja, kes edastab teabe kõigi või mõningate korduvmaksete kohta;
(h) „vastuvõttev makseteenuse pakkuja” – makseteenuse pakkuja, kellele edastatakse teave kõigi või mõningate korduvmaksete kohta;
(i) „maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksekonto hoidja ja kes on lubanud anda maksekäsundi sellelt maksekontolt, või kui maksja maksekontot ei ole, füüsiline või juriidiline isik, kes annab maksekäsundi makse saaja maksekontole;
(j) „makse saaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema maksetehinguga ülekantava raha saaja;
(k) „tasud” – kõik tarbija poolt makseteenuse pakkujale maksekontoga seotud teenuste osutamise ▌eest ja nendega seoses makstavad ▌tasud ja trahvid;
(k a) „laenuintressimäär” − intressimäär, mida tarbijale maksatakse maksekontol raha hoidmise eest;
(l) „püsiv andmekandja” – vahend, mis võimaldab tarbijal või makseteenuse pakkujal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;
(m) „üleviimine” – tarbija taotlusel teabe edastamine ühelt makseteenuse pakkujalt teisele kõigi või mõningate kreeditkorralduste püsikorralduste, korduvate otsekorralduste ja korduvate sissetulevate kreeditkorralduste kohta, mis tehakse maksekontol, koos positiivse kontojäägi ülekandmisega ühelt maksekontolt teisele või varasema konto sulgemisega või ilma selleta. Üleviimine ei tähenda seda, et leping antaks edastavalt makseteenuse pakkujalt vastuvõtvale makseteenuse pakkujale üle;
(n) „otsekorraldus” – makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja maksja nõusolekul;
(o) „kreeditkorraldus” – ▌makseteenus, mille puhul makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja maksekonto asub, krediteerib makse saaja maksekontot maksetehingu või järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel;
(p) „püsikorraldus” – teenus, mille puhul makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja maksekonto asub, krediteerib korrapäraste ajavahemike järel makse saaja maksekontot järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel;
(q) „raha” – pangatähed, mündid ja elektroonsel kujul edastatav raha, samuti e-raha, mis on määratletud direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 lõikes 2;
(r) „raamleping” – makseteenuse leping, millega reguleeritakse üksikute ja järjestikuste maksetehingute täitmist tulevikus ning mis võib sisaldada maksekonto avamise kohustust ja tingimusi;
(r a) „arvelduspäev” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 27 määratletud arvelduspäev.
Artikkel 3
Maksekontoga seotud standarditud terminoloogia
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 20 osutatud pädevad asutused määravad riigi tasandil kindlaks esialgse loetelu kõige tüüpilisematest maksekontoga seotud teenustest. Loetelu sisaldab vähemalt 10 kõige tüüpilisemat teenust, mida on vastavas riigis võimalik kasutada. Loetelus esitatakse mõisted ja määratlused iga kindlaks määratud teenuse kohta, kusjuures igas liikmeriigi ametlikus keeles kasutatakse iga teenuse tähistamiseks ainult üht mõistet.
2. Lõike 1 kohaldamisel võtavad pädevad asutused arvesse teenuseid,
(1) mida tarbijad kõige sagedamini seoses oma maksekontoga kasutavad;
(2) millega kaasnevad tarbijale kõige suuremad kulud nii üldiselt kui ka ühiku kohta.
Et neid kriteeriume oleks võimalik lõike 1 mõttes asjakohaselt kohaldada, töötab EBA määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt pädevate asutuste abistamiseks välja suunised.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud esialgse loetelu 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Vastava nõudmise korral esitab liikmesriik komisjonile lisateavet andmete kohta, mille alusel see loetelu lõikes 2 osutatud kriteeriumeid arvestades koostati.
4. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse lõike 3 kohaselt esitatud esialgse loetelu alusel kindlaks ELi standarditud terminoloogia selliste maksekontoga seotud teenuste puhul, mis on tüüpilised vähemalt enamikus liikmesriikides. ELi standarditud terminoloogia on selge ja ülevaatlik ning hõlmab tüüpiliste teenuste ühtseid mõisteid ja määratlusi, kusjuures igas liikmeriigi ametlikus keeles kasutatakse iga teenuse tähistamiseks ainult üht mõistet.
5. Pärast lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas võtab iga liikmesriik lõike 4 kohaselt vastu võetud ELi standarditud terminoloogia viivitamata, st ühe kuu jooksul üle lõikes 1 osutatud esialgsesse loetellu ja avaldab kõnealuse loetelu.
Artikkel 4
Teenuste hinnakiri ja sõnastik
1. Liikmesriigid tagavad, et enne tarbijaga maksekonto lepingu sõlmimist esitavad makseteenuse pakkujad tarbijale varakult teenuste hinnakirja, mis sisaldab kogu vajalikku teavet. Teenuste hinnakirjas on kirjas kõik maksekontoga seotud teenused, mis sisalduvad artikli 3 lõikes 5 osutatud kõige tüüpilisemate teenuste loetelus, ning iga teenuse puhul kohaldatavad tasud. Hinnakirjas on kirjas ka kõik muud tasud ja intressimäärad, mida konto suhtes võidakse kohaldada. Et teenuste hinnakirja oleks võimalik eristada müügi- ja lepingudokumentidest, on selle esimese lehekülje ülaosale kantud ühine sümbol. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad annavad tarbijatele teada kõikidest muudatustest, mis tasudes tehakse, ja esitavad tarbijatele vajaduse korral ajakohastatud hinnakirja.
Kui teenuste eest võetav tasu kehtib ainult teatavate sidekanalite puhul, nagu internet või mingi kindel filiaal, või kui tasu sõltub kasutatavast kanalist, on see hinnakirjas selgelt kirjas.
1 b. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad ei nõua tasusid, mida ei ole hinnakirjas nimetatud.
2. Kui üht või mitut ▌makseteenust pakutakse makseteenuste paketi osana, märgitakse teenuste hinnakirjas ▌kogu teenustepaketi puhul kohaldatav tasu, paketti kuuluvad teenused ja nende arv ja mis tahes selliste teenuste puhul kohaldatav tasu, mida paketi tasu ei hõlma.
5. Liikmesriigid kehtestavad makseteenuse pakkujatele kohustuse teha tarbijatele kättesaadavaks sõnastik, mis sisaldab kõiki artiklis 1 osutatud teenuseid ning nendega seotud mõisteid ja selgitusi.
Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud sõnastik on kirjutatud selges, üheselt mõistetavas ja mittetehnilises keeles ja et see ei ole eksitav.
6. Makseteenuse pakkujad hoiavad teenuste hinnakirja ja sõnastikku tarbijatele ja potentsiaalsetele tarbijatele elektroonilisel kujul kogu aeg kättesaadavana oma veebisaidil, kust sellele pääsevad kergesti ligi ka tarbijateringi mittekuuluvad isikud. Makseteenuse pakkujad teevad teenuste hinnakirja püsival andmekandjal tarbijatele tasuta kättesaadavaks tarbijatele juurdepääsetavates ruumides ning sõnastiku teevad nad püsival andmekandjal kättesaadavaks taotluse korral.
7. EBA töötab pärast liikmesriikide asutustega konsulteerimist ja tarbijauuringu läbiviimist välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud teenuste hinnakirja ja selle ühise sümboli standarditud esitlusvormingu kohta.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […][7]∗.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 5
Makstud tasude ülevaade
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad esitavad tarbijatele kord aastas tasuta ülevaate kõigist nende maksekontoga seoses makstud tasudest ja kohaldatud intressimääradest.
Lepingupooled lepivad kokku, millist sidekanalit tarbijate makstud tasude ülevaate esitamiseks kasutatakse. Tarbija soovil esitatakse ülevaade paberil.
2. Lõikes 1 osutatud ülevaade sisaldab järgmist teavet:
(a) iga teenuse eest nõutud tasu määr ja teenuse kasutamise kordade arv asjaomasel ajavahemikul või, kui teenused on ühendatud paketiks, kogu paketi eest nõutud tasu;
(b) asjaomasel ajavahemikul osutatud iga teenuse eest makstud tasude kogusumma, võttes võimaluse korral arvesse teenusepakettidega seotud tasu struktuuri;
(b a) konto suhtes kohaldatud arvelduskrediidi intressimäär, päevade arv, mil konto jääk oli negatiivne, ja asjaomasel perioodil arvelduskrediidi kasutamise eest nõutud intressi kogusumma;
(b b) konto suhtes kohaldatud laenuintressimäär, keskmine saldo ja asjaomasel perioodil teenitud intressi kogusumma;
(c) (positiivne või negatiivne) lõppsaldo pärast asjaomasel perioodil konto kasutamisega seotud kõikide tasude lahutamist ja teenitud intressi juurdeliitmist;
(c a) eelteated, mis puudutavad tasude ja intressimäärade kavandatavat muutmist järgmisel perioodil.
4. EBA töötab pärast liikmesriikide asutustega konsulteerimist ja tarbijauuringu läbiviimist välja rakenduslikud tehnilised standardid makstud tasude ülevaate ja selle ühise sümboli standarditud esitlusvormingu kohta.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile […][8]∗.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 6
Standarditud terminoloogiaga teavitused
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad kasutavad tarbijatega suhtlemisel, sealhulgas lepingulises ja turundusalases suhtluses võimaluse korral standarditud terminoloogiat, mis on esitatud artikli 3 lõike 5 kohases kõige tüüpilisemate maksekontoga seotud teenuste loetelus.
2. Makseteenuse pakkujad võivad turundusalases suhtluses klientidega kasutada konkreetsete teenuste või maksekontode tähistamiseks ärinimesid, tingimusel et nad esitavad vajaduse korral selgelt vastava mõiste, kasutades standarditud terminoloogiat, mida on kasutatud artikli 3 lõike 5 kohases täielikus loetelus. Makseteenuse pakkujad võivad kasutada ärinimesid teenuste hinnakirjas ja makstud tasude ülevaates, tingimusel et neid kasutatakse standarditud terminoloogiale lisaks ja pakutavate teenuste või konto teisese määratlusena.
Artikkel 7
Riigisisesed võrdlusveebisaidid
1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on tasuta juurdepääs vähemalt ühele veebisaidile, mis on loodud lõike 2 või 3 kohaselt ja kus tehakse vähemalt järgmist:
(a) võrreldakse maksekontoga seoses makstud või kohaldatud intressi, tasusid, mida makseteenuse pakkujad nõuavad maksekontoga seotud teenuste eest liikmesriigi tasandil ▌;
(b) võrreldakse makseteenuse pakkuja teenuse taseme näitajaid, mille abil on võimalik teenuseid hinnata, sealhulgas selliseid tegureid nagu filiaalide arv ja asukoht ning pangaautomaatide arv;
(c) jagatakse lisateavet liidu standarditud terminoloogia, maksekontodele, sealhulgas põhimaksekontodele juurdepääsu ning riigisisesel ja liidu tasandil tehtavate võimalike üleviimistoimingute kohta. Teabe andmiseks võib kasutada linke välistele veebisaitidele.
2. Liikmesriigid näevad ette vabatahtliku akrediteerimissüsteemi, mida kohaldatakse eraettevõtjate hallatavate veebisaitide suhtes, kus võrreldakse maksekontoga seotud võrreldavaid elemente, mida on kirjeldatud artikli 7 lõike 1 punktides a ja b. Akrediteeringu saamiseks peavad eraettevõtjate hallatavad veebisaidid vastama järgmistele tingimustele:
(a) tegutsema mis tahes makseteenuse osutajast õiguslikult ja rahaliselt sõltumatult;
(a a) selgelt avaldama oma omanikud ja rahastamise;
(a b) esitama selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlus põhineb;
(a c) olema sõltumatud selle poolest, et makseteenuse pakkujate, nende esindajate, tütarettevõtjate ega kaubamärkide reklaami ei näidata kodulehel ega hinnavõrdluslehtedel;
(b) olema lihtsas ja üheselt mõistetavas keeles ning vajaduse korral kasutama artikli 3 lõikes 5 osutatud liidu standarditud terminoloogiat;
(c) pakkuma täpset ja ajakohastatud teavet ja näitama viimase ajakohastamise aega;
(d) esitama kasutajatele objektiivsed ja piisavad tulemused, milles arvestatakse igati kasutajate valitud otsingukriteeriume, ja juhul kui esitatav teave ei anna turust täielikku ülevaadet, andma selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet;
(d a) nõustuma lisama saidile kõik asjaomase liikmesriigi makseteenuse pakkujad, kes seda soovivad;
(e) hõlmama tõhusat päringute ja kaebuste esitamise ja käsitlemise korda.
Kui makseteenuse pakkujalt nõutakse sellistel veebisaitidel osalemise eest tasu, ei tohi see tasu olla diskrimineeriv ja peab olema veebisaidil avaldatud.
3. Kui ühtegi veebisaiti ei ole akrediteeritud lõike 2 kohaselt, tagavad liikmesriigid, et luuakse artiklis 20 osutatud pädeva asutuse või mis tahes teise pädeva asutuse või selle nimel hallatav veebisait. Kui veebisait on akrediteeritud lõike 2 kohaselt, võivad liikmesriigid otsustada, et luuakse artiklis 20 osutatud pädeva asutuse või mis tahes teise pädeva asutuse hallatav täiendav veebisait. Veebisaidid, mida haldab pädev asutus lõike 1 kohaselt, peavad vastama lõike 2 punktides a–e sätestatud tingimustele.
4. Liikmesriigid keelduvad akrediteeringu andmisest eraettevõtjatele või tühistavad akrediteeringu, kui lõike 2 kohased kohustused jäetakse korduvalt või püsivalt täitmata.
4 a. Makseteenuse pakkujad ei vastuta nende teenuseid puudutava ebakorrektse ega vananenud teabe eest, mis on kirjas akrediteeritud või akrediteerimata võrdlusveebisaitidel, kui veebisaidi haldaja ei ole teavet vaatamata makseteenuse pakkuja nõudmisele parandanud.
4 b. Liikmesriigid tagavad, et tarbijaid teavitatakse lõikes 1 osutatud veebisaitide ja lõike 2 või 3 kohaselt akrediteeritud veebisaitide kasutamise võimalusest.
▌
Artikkel 7 a
Liidu võrdlusveebisait
1. Liikmesriigid peavad EBA-le artikli 7 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt tegutsevatest võrdlusveebisaitidest teada andma.
2. Hiljemalt ...* [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] võtab EBA kasutusele kõigile ligipääsetava liidu võrdlusveebisaidi, kus tarbijatel on võimalik võrrelda siseturul pakutavaid maksekontosid. Selle teabe täiendamiseks tehakse liidu võrdlusveebisaidil tarbijatele kättesaadavaks sõnastik, mis sisaldab artikli 3 lõike 5 kohaselt heaks kiidetud liidu standarditud terminoloogiat ja praktilisi juhiseid maksekontode piiriüleseks üleviimiseks.
Artikkel 8
Kombineeritud kontod
Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et juhul, kui maksekontot pakutakse kombineeritult koos muu finantsteenuse või -tootega, teavitab makseteenuse pakkuja tarbijat sellest, kas maksekontot on võimalik osta eraldi, ja kui see on võimalik, esitab eraldi teabe kulude ja tasude kohta, mis on seotud iga kombineeritult pakutava finantstoote ja -teenusega.
▌
III PEATÜKK
ÜLEVIIMINE
Artikkel 9
Üleviimisteenuse pakkumine
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad pakuvad artiklis 10 kirjeldatud üleviimisteenust mis tahes tarbijale, kellel on maksekonto muu makseteenuse pakkuja juures, kes asub liidus ja kes on korraldanud vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures uue maksekonto avamise.
Sellise üleviimise puhul, kus mõlemad makseteenuse pakkujad asuvad sama liikmesriigi territooriumil, on liikmesriikidel õigus kehtestada artiklis 10 sätestatust erinev kord ja kohaldada seda, kui see on selgelt tarbija huvides ja üleviimine viiakse lõpule artiklis 10 nimetatud üldiste tähtaegade jooksul.
Artikkel 10
Üleviimisteenus
1. Liikmesriigid tagavad, et üleviimisteenuse algatab vastuvõttev makseteenuse pakkuja ja seda pakutakse vastavalt lõigetes 2–7 sätestatud eeskirjadele.
2. Üleviimisteenuse algatab vastuvõttev makseteenuse pakkuja. Selleks võtab vastuvõttev makseteenuse pakkuja ▌tarbijalt üleviimisteenuse osutamiseks kirjaliku loa. Ühiskontode puhul tuleb luba saada kõigilt konto hoidjatelt. Luba koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus üleviimisteenus on algatatud, või mõnes muus poolte vahel kokkulepitud keeles.
Luba võimaldab tarbijal anda edastavale makseteenuse pakkujale konkreetse nõusoleku või keelduda nõusolekust lõike 3 punktides e ja f osutatud iga toimingu tegemiseks ning anda vastuvõtvale makseteenuse pakkujale konkreetse nõusoleku või keelduda nõusolekust lõike 4 punktides c ja d ning lõikes 5 osutatud iga toimingu tegemiseks. Luba võimaldab tarbijal eraldi taotleda, et edastav makseteenuse pakkuja edastab lõike 3 punktides a ja b osutatud teabe.
Loas määratakse kindlaks ka kuupäev, millest alates hakatakse korduvmakseid tegema vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures avatud kontolt. Kuupäev peab olema vähemalt seitse arvelduspäeva hilisem kui päev, mil edastav makseteenuse pakkuja saab vastuvõtvalt makseteenuse pakkujalt artikli 10 lõike 6 kohase üleviimise taotluse.
3. Kahe arvelduspäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud loa saamisest nõuab vastuvõttev makseteenuse pakkuja, et edastav makseteenuse pakkuja teeks järgmist:
(a) edastab vastuvõtvale makseteenuse pakkujale ja kui tarbija seda lõike 2 kohaselt eraldi taotleb, tarbijale kõigi olemasolevate kreeditkorralduste püsikorralduste ja võlgnikupoolsete otsekorralduste volituste loetelu, kui see on olemas;
(b) edastab vastuvõtvale makseteenuse pakkujale ja kui tarbija seda lõike 2 kohaselt eraldi taotleb, tarbijale olemasoleva teabe sissetulevate kreeditkorralduste ja võlausaldajapoolsete otsekorralduste kohta, mis on täidetud tarbija kontol viimase 13 kuu jooksul;
(c) edastab vastuvõtvale makseteenuse pakkujale ▌täiendava teabe, mida vastuvõttev makseteenuse pakkuja vajab üleviimise teostamiseks;
(d) kui edastaval makseteenuste pakkujal puudub süsteem, millega sissetulevad kreeditkorraldused ja otsekorraldused suunata automaatselt ümber kontole, mida tarbija hoiab vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures, ▌lõpetab ta otsekorralduste ja sissetulevate kreeditkorralduste vastuvõtmise alates loas kindlaks määratud kuupäevast;
(e) kui tarbija on andnud lõike 2 kohaselt konkreetse nõusoleku, edastab mis tahes järelejäänud positiivse kontojäägi vastuvõtva maksteenuse pakkuja juures avatud või hoitavale kontole tarbija poolt kindlaks määratud kuupäeval; ning
(f) kui tarbija on andnud lõike 2 kohaselt konkreetse nõusoleku, sulgeb edastava makseteenuse pakkuja juures hoitava konto tarbija poolt kindlaks määratud kuupäeval;
(f a) tühistab püsikorraldused ja kreeditkorraldused täitmiskuupäevaga alates loas nimetatud kuupäevast.
4. Pärast edastavalt makseteenuse pakkujalt lõikes 3 osutatud teabe saamist teeb vastuvõttev makseteenuse pakkuja järgmist:
(a) seab seitsme arvelduspäeva jooksul sisse tarbija nõutud kreeditkorralduste püsikorraldused ja täidab neid alates loas kindlaks määratud päevast;
(b) võtab vastu otsekorraldusi alates loas kindlaks määratud päevast;
(b a) annab tarbijatele vajaduse korral teada, millised õigused neil määruse (EL) nr 260/2012 artikli 5 lõike 3 punkti d kohaselt seoses SEPA-siseste otsekorraldustega on;
(c) kui tarbija on andnud lõike 2 kohaselt konkreetse nõusoleku, teatab maksjatele, kes teevad tarbija maksekontole korduvaid kreeditkorraldusi, tarbija sellise konto andmed, mis tarbijal on vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures. Kui vastuvõtval makseteenuse pakkujal ei ole kogu teavet, mida ta peab maksjale edastama, palub ta kahe päeva jooksul kas tarbijal või pärast tarbijalt loa küsimist vajaduse korral edastaval makseteenuse pakkujal puuduv teave esitada;
(d) kui tarbija on andnud lõike 2 kohaselt konkreetse nõusoleku, teatab makse saajatele, kes kasutavad otsekorraldusi raha ülekandmiseks tarbija kontolt, tarbija sellise konto andmed, mis tarbijal on vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures, ja kuupäeva, millest alates teostatakse otsekorraldusi kõnealuselt kontolt. Kui vastuvõtval makseteenuse pakkujal ei ole kogu teavet, mida ta peab makse saajale edastama, palub ta kahe päeva jooksul kas tarbijal või pärast tarbijalt loa küsimist vajaduse korral edastaval makseteenuse pakkujal puuduv teave esitada;
(e) kui tarbijal palutakse esitada punktide c ja d kohaldamiseks puuduv teave, esitab tarbijale standardkirjad, milles on märgitud uue konto andmed ja loas kindlaks määratud alguskuupäev. Standardkiri koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus üleviimisteenus on algatatud, või mõnes muus poolte vahel kokkulepitud keeles.
4 a. Liikmesriigid tagavad, et riigi tasandil sätestatakse tähtajad nii maksjatele kui ka makse saajatele, et oleks võimalik arvestada vastuvõtva makseteenuse pakkuja poolt edastatud tarbija uue konto andmeid. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et tarbijatele tehakse need tähtajad ja kohustused teatavaks.
5. Kui tarbija on andnud lõike 2 kohaselt konkreetse nõusoleku, võib vastuvõttev makseteenuse pakkuja teostada üleviimiseks vajalikke täiendavaid toiminguid.
6. Pärast vastuvõtvalt makseteenuse pakkujalt taotluse saamist teeb edastav makseteenuse pakkuja järgmist:
(a) saadab seitsme arvelduspäeva jooksul alates taotluse saamisest vastuvõtvale makseteenuse pakkujale lõike 3 punktides a, b ja c osutatud teabe;
(b) kui edastaval makseteenuste pakkujal puudub süsteem, millega sissetulevad kreeditkorraldused ja otsekorraldused suunata automaatselt ümber kontole, mida tarbija hoiab vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures, peatab ta sissetulevad kreeditkorraldused ja lõpetab otsekorralduste vastuvõtmise maksekontol alates vastuvõtva makseteenuse pakkuja nõutud kuupäevast;
(c) kannab maksekontolt kogu järelejäänud positiivse kontojäägi üle vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures hoitavale kontole;
(d) sulgeb maksekonto, niipea kui punktides a, b ja c märgitud toimingud on tehtud;
(e) teostab lõike 5 kohaselt üleviimiseks vajalikud mis tahes täiendavad toimingud.
6 a. Edastavalt makseteenuse pakkujalt ei nõuta lõike 6 punkti d kohaselt maksekonto sulgemist, kui tarbijal on makseteenuse pakkuja ees täitmata kohustusi. Makseteenuse pakkuja teavitab tarbijat viivitamata, kui sellised täitmata kohustused takistavad konto sulgemist.
7. Ilma et see piiraks direktiivi 2007/64/EÜ artikli 55 lõike 2 kohaldamist, ei peata edastav makseteenuse pakkuja makseviise enne vastuvõtva makseteenuse pakkujaga kokku lepitud kuupäeva, et tarbijale pakutav makseteenus üleviimisprotsessi ajal ei katkeks.
8. Liikmesriigid tagavad, et kõiki lõigete 1−7 sätteid, v.a neid, mis sisalduvad lõike 4 punktides c ja d, kohaldatakse ka juhul, kui üleviimisteenuse on algatanud teises liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja.
9. Lõikes 8 osutatud juhul kahekordistatakse lõigetes 3, 4 ja 6 osutatud tähtaega, välja arvatud tehingute puhul, mis kuuluvad määruse (EL) nr 260/2012 artikli 1 reguleerimisalasse ja mille puhul on nii edastava makseteenuse pakkuja konto kui ka vastuvõtva makseteenuse pakkuja konto eurodes. Käesolev säte vaadatakse läbi vastavalt artiklile 27.
Artikkel 11
Üleviimisteenusega seotud tasud
1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on tasuta juurdepääs isikustatud teabele olemasolevate püsikorralduste ja otsekorralduste kohta, mida edastav või vastuvõttev makseteenuse pakkuja hoiab.
2. Liikmesriigid tagavad, et edastav makseteenuse pakkuja edastab teabe, mida vastuvõttev makseteenuse pakkuja on nõudnud artikli 10 lõike 6 punkti a kohaselt, ilma tarbijalt või vastuvõtvalt makseteenuse pakkujalt tasu nõudmata.
3. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes võimalikud tasud, mida edastav makseteenuse pakkuja nõuab tarbijalt tema juures oleva maksekonto sulgemise eest, määratakse kindlaks vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artikli 45 lõikele 2.
4. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes võimalikud tasud, mida edastav või vastuvõttev makseteenuse pakkuja nõuab tarbijalt artikli 10 kohase mis tahes teenuse eest, välja arvatud lõigetes 1–3 osutatud teenused, on mõistlikud.
Artikkel 11 a
Automaatne ümbersuunamine
Kui komisjon ei otsusta pärast õigusliku mõju korrapärast hindamist teisiti, tagavad liikmesriigid, et hiljemalt ...* [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] luuakse vahend maksete automaatseks ümbersuunamiseks ühes ja samas liikmesriigis ühelt maksekontolt teisele koos makse saajatele või maksjatele nende tehingute ümbersuunamisel edastavate automaatsete teadaannetega.
Artikkel 12
Tarbijate rahaline kahju
1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes tasud või muu rahalise kahju, mida tarbija kannab tulenevalt sellest, et üleviimisprotsessis osalev makseteenuse pakkuja ei täida artikli 10 kohaseid kohustusi, katab kõnealune makseteenuse pakkuja kolme arvelduspäeva jooksul alates mittevastavuse kindlakstegemisest. Tõendamiskohustus on makseteenuse pakkujal, kes peab tõestama, et artiklis 10 sätestatud tingimused on täidetud.
2. Tarbijad ei pea kandma mingit rahalist kahju, mis tuleneb maksja või makse saaja vigadest või viivitustest tarbija maksekonto üksikasjade ajakohastamisel. Liikmesriigid tagavad, et kui maksjad ja maksete saajad ei järgi liikmesriikide poolt artikli 10 lõike 4 a kohaselt seatud tähtaegu, kannavad nad selle eest vastutust.
Artikkel 13
Üleviimisteenuse kohta esitatav teave
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teevad üleviimisteenuse kohta tarbijatele kättesaadavaks järgmise teabe:
(a) edastava ja vastuvõtva makseteenuse pakkuja ülesanded igas üleviimisprotsessi etapis, nagu on kindlaks määratud artiklis 10;
(b) vastavate etappide lõpuleviimise tähtaeg;
(c) üleviimisprotsessi eest nõutavad võimalikud tasud;
(d) mis tahes teave, mida tarbija peab esitama;
(e) artiklis 21 osutatud vaidluste kohtuvälise lahendamise kord.
3. Teave esitatakse tasuta püsival andmekandjal kõigis makseteenuse pakkuja filiaalides, kuhu tarbijal on juurdepääs, ja see on pakkuja veebisaidil kogu aeg elektrooniliselt kättesaadav.
IV PEATÜKKJUURDEPÄÄS MAKSEKONTOLE
Artikkel 14
Diskrimineerimiskeeld
Liikmesriigid tagavad, et liidus seaduslikult elavaid tarbijaid ei diskrimineerita kodakondsuse või elukoha alusel ega ühelgi muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud põhjusel, kui nad taotlevad maksekontot või soovivad sellele juurdepääsu liidus. Põhimaksekonto omamisega ei tohi kaasneda diskrimineerimist. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, mis väljendub näiteks erinevas kaardikujunduses või erinevas konto- või kaardinumbris.
Artikkel 15
Põhimaksekontole juurdepääsu õigus
1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatele pakuvad põhimaksekontot kõik makseteenuse pakkujad, kes tegutsevad üldiste jaemakseteenuste valdkonnas ja pakuvad maksekontosid igapäevase äritegevuse lahutamatu osana. Liikmesriigid tagavad, et põhimaksekontot ei paku mitte ainult sellised makseteenuse pakkujad, kes pakuvad kontot üksnes internetirakenduste kaudu.
1 a. Liikmesriigid võivad lõikes 1 sätestatud kohustuse kohaldamisest loobuda, kui makseteenuse pakkujad
(a) on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL[9] artikli 2 lõikes 5;
(b) tegutsevad mittetulunduslikel alustel;
(c) nõuavad liikmesust kindlaksmääratud kriteeriumide, näiteks elukutse alusel.
Kohaldamisest loobumisega ei kahjustata tarbijate juurdepääsu õigust.
2. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on kehtestatud süsteem, millega tagatakse tarbijatele artiklis 14 sätestatud põhimaksekonto avamise ja kasutamise õigus, mis vastab järgmistele tingimustele:
(a) sellist õigust kohaldatakse olenemata tarbija elukohast, ilma et see piiraks lõike 2 a kohaldamist;
(a a) kehtestatakse mehhanism, millega võimaldatakse kindla elukohata tarbijatel, varjupaigataotlejatel ja tarbijatel, kellele ei ole antud elamisluba, kuid kelle väljasaatmine on võimatu õiguslikel põhjustel, täita direktiivi 2005/60/EÜ II peatükis esitatud nõudeid;
(b) kõnealuse õiguse kasutamist ei tehta tarbija jaoks ülemäära keeruliseks ega tülikaks;
(b a) kehtestatakse mehhanism, millega tagatakse, et pangakontot mitte kasutavaid, kaitsetumaid ja liikuvaid tarbijaid teavitatakse põhimaksekonto kasutamise võimalusest;
(b b) kui tarbija soovib üleviimisteenuse raames viia mõne teise maksekonto põhimaksekontole üle, kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklites 10 ja 11 sätestatud üleviimisteenust.
2 a. Lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamiseks nõuavad liikmesriigid, et tarbijal oleks reaalne seos liikmesriigiga, kus ta soovib põhimaksekontot avada ja kasutada.
Kui tarbijalt nõutakse sellise seose tõendamist, tagavad liikmesriigid, et tarbijal ei ole seda tülikas teha. Selleks tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused koostavad loetelu sellise seose vormide kohta. Asjaomase loetelu hulka kuuluvad vähemalt kodakondsus, perekondlikud sidemed, huvide kese, töökoht, praktika või väljaõpe, töövõimaluste otsimine või muud ametialased sidemed, õppimise või kutseõppe koht, elukoht, kinnisvara ja menetluses olev varjupaiga- või sisserändetaotlus.
Pädevate asutuste abistamiseks töötab EBA määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt välja suunised.
Makseteenuse pakkujad võtavad arvesse tarbija esitatud teavet ja nad võivad konto avamiseks nõuda tarbija füüsilist kohalolu või tema seaduslikku esindamist kolmanda isiku poolt lähimas filiaalis.
Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on võimalik reaalse seose olemasolu tõendada ühe kuu jooksul alates sellest, kui konto on eelnevalt ilma tarbija füüsilise kohalolekuta avatud. Enne tõendamist, sh vajaduse korral isiklikku kohalviibimist, on makseteenuse pakkujatel õigus konto kasutamist piirata.
2 b. Liikmesriigid võivad näha ette, et enne põhimaksekonto avamist kontrollivad makseteenuse pakkujad, kas tarbijal on olemas kasutatav ja võrdväärne maksekonto asjaomase liikmesriigi territooriumil, ja nõuavad, et tarbija kirjutaks alla sellekohasele kirjalikule kinnitusele.
3. Makseteenuse pakkujad ei või põhimaksekontole juurdepääsu taotlust tagasi lükata, välja arvatud järgmistel juhtudel:
(a) kui direktiivi 2005/60/EÜ II peatüki kohase kliendi suhtes kohaldatava nõuetekohase hoolsusega tehakse kindlaks märkimisväärne oht, et kontot võidakse kasutada vastuolus liidu õigusega;
(b) kui liikmesriik on kasutanud käesoleva artikli lõikes 2 b osutatud võimalust ja kui tarbijal on asjaomase liikmesriigi territooriumil asuva makseteenuse pakkuja juures maksekonto, mis võimaldab tal kasutada artikli 16 lõikes 1 osutatud makseteenuseid.
4. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad menetlevad põhimaksekontole juurdepääsu taotlused seitsme arvelduspäeva jooksul alates isikutunnistust sisaldava täieliku taotluse saamisest. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud juhtudel teatab makseteenuse pakkuja viivitamata kirjalikult ja tasuta tarbijale taotluse tagasilükkamisest ja selle konkreetsetest põhjustest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus riigi julgeoleku või finantskuritegevuse tõkestamisega seotud eesmärkidega. Lisaks teavitatakse tarbijat vähemalt ühest tasuta või soodsa hinnaga õiguskaitsevahendist või nõustamisvõimalusest ja vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismidest, mis on tarbijale kättesaadavad.
5. Liikmesriigid tagavad, et lõike 3 punktis b osutatud juhtudel võtab makseteenuse pakkuja direktiivi 2005/60/EÜ III peatüki kohaselt asjakohaseid meetmeid.
6. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääs põhimaksekontole ei sõltu täiendavate teenuste ega makseteenuse pakkuja aktsiate ostmisest.
Artikkel 16
Põhimaksekonto tunnused
1. Liikmesriigid tagavad, et põhimaksekonto hõlmab järgmisi teenuseid:
(a) teenused, mis võimaldavad teha kõiki toiminguid, mida on vaja maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks;
(b) teenused, mis võimaldavad raha kandmist maksekontole;
(c) teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt kogu liidus pangakontoris ja pangaautomaadist nii panga lahtiolekuajal kui ka väljaspool lahtiolekuaega;
(d) järgmiste maksetehingute tegemine liidus:
(1) ühtse euromaksete piirkonna ja mitte-euroala otsekorraldused;
(2) maksevahendiga (nt maksekaart, tarkvaratoode) tehtavad ühtse euromaksete piirkonna ja mitte-euroala maksetehingud, sealhulgas internetimaksed;
(3) ühtse euromaksete piirkonna ja mitte-euroala kreeditkorraldused, sh püsikorraldused, makseteenuse pakkuja terminalides, kontorites ja internetirakenduste kaudu.
Liikmesriigid tagavad, et kui tarbija kasutab põhimaksekontot isiklikul otstarbel, siis ei ole tarbijale artiklis 17 sätestatud hinnakujunduse eeskirjade kohaselt võimaldatavate toimingute arvul ülempiiri. Isiklikul otstarbel kasutamise määratlemisel võtavad liikmesriigid arvesse tarbijate tavapärast käitumist ja äritava.
3. Liikmesriigid tagavad, et tarbija saab maksetehinguid oma põhimaksekontol hallata ja neid sealt algatada makseteenuse pakkuja filiaalides või internetirakenduste kaudu, kui need on olemas.
4. Liikmesriigid tagavad, et ▌ põhimaksekontoga ei kaasne ühtki muud arvelduskrediiti kui ajutine puhver väikeste summade jaoks, juhul kui seda peetakse asjakohaseks. Liikmesriigid võivad lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda põhimaksekonto klientidele arvelduskrediiti ja muid laenutooteid selgelt eraldiseisvate teenustena. Põhimaksekontole juurdepääsu või selle kasutamist ei tohi piirata selliste laenuteenuste ostmisega või seada seda selliste teenuste ostmisest sõltuvusse. Selliste teenuste eest võetavad tasud on läbipaistvad ja vähemalt sama soodsad kui teenusepakkuja üldine hinnakujunduspoliitika.
4 a. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada põhimaksekontoga seotud teenuste loetelu, võttes arvesse makseviiside ja tehnoloogia arengut.
Artikkel 17
Seotud tasud
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad pakuvad artiklis 16 osutatud teenuseid tasuta või mõistliku tasu eest. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkujad tagavad, et nende poolt pakutavate toodete hulgas on põhimaksekonto maksekonto, mille puhul võetakse liikmesriigi poolt artikli 16 lõigete 1 ja 2 kohaselt kindlaks määratud makseteteenuste miinimumpaketi eest madalaimat tasu.
2. Liikmesriigid tagavad, et raamlepingu kohaste tarbija kohustuste täitmatajätmise eest tarbijalt nõutavad tasud on mõistlikud ja ei ületa kunagi pakkuja tavapärast hinnapoliitikat.
▌
Artikkel 18
Raamleping ja lõpetamine
1. Põhimaksekontole juurdepääsu võimaldavate raamlepingute suhtes kohaldatakse direktiivi 2007/64/EÜ sätteid, kui lõigetega 2 ja 3 ei ole teisiti ette nähtud.
2. Makseteenuse pakkuja võib raamlepingu ühepoolselt lõpetada üksnes juhul, kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:
(a) tarbija kasutas kontot tahtlikult ebaseaduslikel eesmärkidel;
(b) rohkem kui 24 järjestikuse kuu jooksul ei ole kontol tehtud tehinguid ning makseteenuse pakkujale ei ole võlgnetavaid tasusid makstud;
(c) tarbija esitas teadlikult ebaõiget teavet, et saada juurdepääsu põhimaksekontole, kui õige teabe esitamise korral oleks tema taotlus tagasi lükatud;
(c a) kui ühe kuu jooksul pärast seda, kui konto on tarbija füüsiliste kohalolekuta avatud, ei ole tarbija võimeline tõendama asjaomase liikmesriigiga reaalse seose olemasolu vastavalt artikli 15 lõikele 2 a;
(d) tarbija ei ela enam seaduslikult liidus või ta on hiljem avanud teise maksekonto liikmesriigis, kus tal juba on põhimaksekonto.
3. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui makseteenuse pakkuja lõpetab põhimaksekonto lepingu, teavitab ta vähemalt üks kuu enne lõpetamise jõustumist tarbijat kirjalikult ja tasuta lepingu lõpetamise põhjustest, vähemalt ühest tasuta või soodsa hinnaga õiguskaitsevahendist või nõustamisvõimalusest ning vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismidest, mis on tarbijale kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus riigi julgeoleku eesmärkidega.
Artikkel 19
Üldteave põhimaksekontode kohta
1. Liikmesriigid tagavad, et võetakse piisavaid meetmeid, et tõsta ▌ teadlikkust põhimaksekonto kättesaadavusest ja hinnatingimustest, põhimaksekontole juurdepääsu õiguse kasutamise korrast ning vaidluste kohtuvälisele lahendamisele juurdepääsu meetoditest. Liikmesriigid tagavad, et kommunikatsioonimeetmed on piisavad ja sihipärased ning jõuavad eelkõige pangakontot mitte kasutavate, kaitsetumate ja liikuvate tarbijateni.
2. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teevad aktiivselt tarbijale kättesaadavaks teabe, mida võib tarbijale kättesaadavaks teha, ning tagavad piisava kasutajatoe pakutavate põhimaksekontode konkreetsete omaduste, kontodega seotud tasude ja ▌ kasutustingimuste kohta. Samuti tagavad liikmesriigid, et tarbijat teavitatakse sellest, et täiendavate teenuste ostmine ei ole põhimaksekontole juurdepääsu saamiseks kohustuslik.
2 a. Liikmesriigid nõuavad, et haridus- ja nõustamisasutused töötaksid kõige kaitsetumate klientide jaoks välja teenused, mille abil neid rahaliste vahendite kasutamisel vastutustundlikult käituma suunata ja toetada. Liikmesriigid toetavad algatusi selle eesmärgi saavutamiseks ja finantsalase hariduse parandamiseks koolides ja mujal. Minimeerida tuleb kõigi tarbijate ohtu muutuda majanduslikult tõrjutuks. Samuti tuleb edendada makseteenuse pakkujate algatusi, mis on suunatud põhimaksekontode pakkumise ja sõltumatu finantsalase harimise kombineerimisele.
2 b. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad, kes on kohustatud pakkuma põhimaksekontosid, avaldavad igal aastal andmed põhimaksekontode taotluste arvu, tagasi lükatud taotluste arvu ning avatud ja suletud põhimaksekontode arvu kohta. Asjaomaseid andmeid kogutakse ja avaldatakse filiaali ja ettevõtte tasandil.
2 b. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad muu hulgas oma veebisaidil, iga makseteenuse pakkuja tegevuse auditi tulemused makseteenuse pakkuja vastavuse kohta juurdepääsuõiguse nõuetele. Selleks hinnatakse asjaomaseid makseteenuse pakkujaid sõltumatult vastavalt põhimaksekonto teenuste osutamisele ning igal aastal avalikustatakse turuosa alusel reastatud pankade esikümme. Kõik asjaomased andmed edastatakse komisjonile ja EBA-le.
V PEATÜKK
PÄDEVAD ASUTUSED JA VAIDLUSTE KOHTUVÄLINE LAHENDAMINE
Artikkel 20
Pädevad asutused
1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, et tagada käesoleva direktiivi tõhus järgimine ja selle seire. Kõnealused pädevad asutused võtavad sellise järgimise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Pädevad asutused on makseteenuse pakkujatest sõltumatud. Nad on pädevad asutused määruse 1093/2010 artikli 4 lõike 2 tähenduses.
2. Lõikes 1 osutatud asutused on makseteenuse pakkujatest sõltumatud ja neil on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja vahendid. Kui käesoleva direktiivi tõhusa järgimise tagamiseks ja seireks on määratud mitu pädevat asutust, tagavad liikmesriigid nende asutuste tiheda koostöö, et asutused saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita. Kõnealused asutused teevad tihedat koostööd muude liikmesriikide pädevate asutustega, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud meetmete korrakohane ja täielik kohaldamine.
2 a. Lõikes 1 osutatud asutused peavad korrapäraselt nõu asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tarbijate esindajatega, et tagada ja jälgida tegelikku vastavust käesolevale direktiivile, ilma et see piiraks lõikes 1 viidatud sõltumatuse klauslit.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Nad teavitavad komisjoni kõnealuste asutuste ülesannete mis tahes jaotusest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõnealuste asutuste määramise ja vastavate ülesannetega seotud mis tahes muudatustest.
Artikkel 21
Vaidluste kohtuväline lahendamine
1. Liikmesriigid loovad piisavad ja tulemuslikud kohtuvälised kaebuste ja kahju hüvitamise menetlused, et lahendada käesoleva direktiivi kohaste õiguste ja kohustustega seotud vaidlusi tarbijate ja makseteenuse pakkujate vahel. Nende eesmärkide täitmiseks määravad liikmesriigid olemasolevad asutused ja loovad vajaduse korral uusi asutusi.
1 a. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad liituvad ühe või mitme vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusega, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:
(a) tähtaeg vaidlusküsimuse kohta kohtusse hagi esitamiseks on vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse ajaks peatatud;
(b) menetlus on tasuta või eeldab mõõdukaid kulusid vastavalt riigisisesele õigusele;
(c) pooled pääsevad menetlusele ligi ka muude kui elektrooniliste vahenditega;
(d) pakkujad, tarbijad ja teised kasutajad on võrdselt esindatud.
1 b. Liikmesriigid tagavad, et maksekonto pakkujad seovad end ühe või enama vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusega.
1 c. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja EBA-le lõikes 1 osutatud asutused hiljemalt ...* [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud hilisematest muudatustest.
1 d. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teavitavad tarbijaid nendest vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusest, mille haldusalasse nad kuuluvad ja mis on pädevad lahendama võimalikke vaidlusi teenusepakkuja ja tarbija vahel. Teenusepakkujad peavad samuti osutama, kas nad on vaidluste lahendamiseks tarbijatega otsustanud neid asutusi kasutada või nad on kohustatud neid asutusi kasutama.
1 c. Lõikes 1 b osutatud teave avaldatakse selgelt, arusaadavalt ja lihtsalt ligipääsetaval viisil teenusepakkuja veebisaidil, kui see on olemas, ja tarbijatega sõlmitavate müügi- või teenuselepingute üldtingimustes.
VI PEATÜKK
KARISTUSED
Artikkel 22
Haldusmeetmed ning halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohaldamine
1. Liikmesriigid näevad ette eeskirjad selliste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete ▌ kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Sellised halduskaristused ja muud haldusmeetmed ▌ on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Rahatrahvide summa määratakse võimalikult suurel määral kindlaks liidu tasandil, et tagada käesolevast direktiivist üle võetud riigisiseste sätete tõhus rakendamine.
2. EBA annab pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised halduskaristuste ja muude haldusmeetmete liikide ning haldustrahvide suuruse kohta.
3. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad viivitamata kõik käesolevast direktiivist üle võetud riigisiseste sätete rikkumise eest määratavad trahvid või muud meetmed, sealhulgas teabe rikkumise liigi ja laadi kohta.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni trahvidega seonduvatest sätetest hiljemalt ...* [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja nende kõigist edasistest muudatustest.
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 23
Delegeeritud õigusaktid
Komisjonile antakse volitused võtta artikli 24 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses artikli 3 lõikega 4.
Artikkel 24
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikliga 23 antud volitused antakse määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumisest.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 23 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
▌
Artikkel 26
Hindamine
1. Igal aastal ja esimest korda hiljemalt ...* [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:
(a) artikli 3–6 sätete järgimine makseteenuse pakkujate poolt;
(b) artikli 7 kohaste akrediteeritud võrdlusveebisaitide arv ja parimad tavad seoses kasutajate rahuloluga võrdlusveebisaitidega;
(c) üleviidud maksekontode arv, täielikuks üleviimiseks kulunud keskmine aeg, üleviimise eest võetud keskmine kogutasu, üleviimisest keeldumise juhtude arv ja üleviimise käigus tarbijatel kõige sagedamini tekkinud probleemid;
(d) avatud põhimaksekontode arv, nende omamise kestus, keeldumiste ja sulgemiste arv ja põhjused ning asjaomased tasud;
(d a) meetmed, mida on võetud selleks, et toetada kaitsetumaid ühiskonnaliikmeid rahaasjade planeerimise ja liigse võlakoormuse küsimustes.
2. Komisjon esitab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal aastaaruande.
Artikkel 27
Läbivaatamisklausel
1. Nelja aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande, lisades vajaduse korral ettepaneku.
Aruanne sisaldab järgmist:
(a) loetelu kõigist käesoleva direktiivi ebakorrektse või puuduliku rakendamise tõttu toime pandud rikkumiste puhul komisjoni algatatud menetluste kohta;
(b) hinnang käesoleva direktiivi mõju kohta jaepanganduse ühtlustamisele ja integreerimisele liidus ning konkurentsile ja tasude keskmisele tasemele liikmesriikides;
(c) strateegiad makseteenuste pakkumiste kvaliteedi läbipaistvuse ja võrreldavuse, sealhulgas ärimudelite, investeerimisstrateegiate ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse läbipaistvuse suurendamiseks kogu liidus;
(d) hinnang maksekonto numbrite täieliku liidusisese liikuvuse rakendamise kulude ja hüvede kohta, sealhulgas rakendamiseks vajalike konkreetsete sammude kirjeldus;
(e) hinnang nendele tarbijatele iseloomulike omaduste kohta, kes on avanud põhimaksekonto pärast direktiivi ülevõtmist;
(f) näited liikmesriikides kasutusel olevatest parimatest tavadest tarbija makseteenustele juurdepääsust kõrvalejätmise vähendamise kohta;
(g) hinnang põhimaksekontolt sisse nõutud tasude kohta, arvestades artikli 17 lõikes 3 loetletud kriteeriume;
(h) hinnang võimaluste kohta kehtestada liidus ülempiir põhimaksekonto avamise ja kasutamisega seotud iga-aastastele kogutasudele ja viisid, kuidas kohandada ülempiir riigisiseste tingimustega;
(i) hinnang selle kohta, kuidas mõjutab põhimaksekontode pakkumine turul muid sarnaste teenustega maksekontosid.
2. Tuginedes muu hulgas teabele, mida liikmesriigid on esitanud lõike 26 kohaselt, hinnatakse läbivaatamisel, kas tuleks muuta või ajakohastada põhimaksekontoga seotud teenuste loetelu, võttes arvesse makseviiside ja tehnoloogia arengut.
3. Samuti hinnatakse läbivaatamisel, ▌ kas lisaks artiklite 7 ja 8 kohaselt võetud meetmetele tuleks võtta täiendavaid meetmeid seoses võrdlusveebisaitide ja kombineeritud pakkumistega.
Artikkel 28
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriikide esitatud, ülevõtmismeetmete teatega kaasnevad dokumendid ei ole piisavad selleks, et hinnata täielikult kõnealuste meetmete vastavust käesoleva direktiivi teatavatele sätetele, võib komisjon EBA taotlusel seoses määrusest (EL) nr 1093/2010 tulenevate EBA ülesannete täitmisega või omal algatusel nõuda liikmesriikidelt seoses käesoleva direktiivi ülevõtmise ja asjaomaste meetmete rakendamisega üksikasjalikuma teabe esitamist.
2. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates ühe aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest.
Erandina esimesest lõigust kohaldavad liikmesriigid III peatükki alates ...* [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] samas liikmesriigis asuvate makseteenuste pakkujate vaheliste üleviimisteenuste puhul ja eurodes peetavate maksekontode puhul liidus asuvate makseteenuste pakkujate vahel seoses eurodes pakutavate makseteenustega.
Erandina esimesest lõigust ja välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab õigusliku mõju hindamise projekti tulemusel teisiti, kohaldavad liikmesriigid III peatüki sätteid alates ...* [48 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] liidus asuvate makseteenuste pakkujate vahelise üleviimisteenuse puhul, kui maksekontot peetakse muus vääringus kui euro.
Erandina esimesest lõigust hakkavad liikmesriigid artikli 4 lõikeid 1–6, artikli 5 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 6 lõikeid 1 ja 2 kohaldama 18 kuu jooksul pärast artikli 3 lõikes 5 osutatud loetelu avaldamist.
Erandina esimesest lõigust kohaldavad liikmesriigid, kellel on 1. jaanuariks 2014 kehtestatud riigisisene õigussüsteem, millega tagatakse nende territooriumil seaduslikult elavatele tarbijatele põhimaksekontole juurdepääs, IV peatüki sätteid alates ...* [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
3. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 30
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
- [1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
- [2] * Poliitilised muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
- [3] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
- [4] Euroopa Parlamendi ... seisukoht.
- [5] P7_TA(2012)0293.
- [6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15)
- [7] Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
- [8] Väljaannete talitus, palun sisestada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
- [9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (*) (7.11.2013)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta
(COM(2013)0266 – C7‑0125/2013 – 2013/0139(COD))
Raportöör (*): Evelyne Gebhardt
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50
LÜHISELGITUS
Elu ilma pangakontota on tänapäeval enamiku inimeste jaoks raskesti kujutletav. Pangakonto olemasolu on ühiskondlikus ja majanduslikus elus osalemise tegelik eeltingimus. Ilma elementaarsete pangateenuste kättesaadavuseta on igapäevaelu raske ja kallis. Sularahata tehingute eelised saavad üha selgemaks ja neist on konkreetne kasu nii kodanikele kui ka avalikule haldusele. Palkade pangaülekanded ja elektri-, gaasi- või veearvete eest tasumine pangakontot omamata on muutumas tõeliseks probleemiks.
Maailmapanga hinnangul on ELis u 58 miljonit kodanikku, kellel puudub maksekonto. Paljudel inimestel on raskusi maksekonto avamisega. Pangakonto avamisest keeldumise põhjuseid on mitmeid. Kõikides liikmesriikides pole tagatud pankade teeninduskontorite või sularahaautomaatide kättesaadavus kogu piirkonnas ja see ei lase Euroopa kodanikel finantsteenustest kasu saada. Ka maksevõimetus võib olla põhjus, miks pangad ei võimalda tarbijatele juurdepääsu põhimaksekontole. Pealegi võib makseteenuse pakkuja asukohariigis pangakonto avamine olla püsiva aadressi puudumise tõttu raskendatud nende ELi elanike jaoks, kes on väga liikuvad oma töökoha tõttu või seepärast, et tegemist on üliõpilaste, hooaja- või lähetatud töötajate, samuti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajatega. Euroopa Liidus liikuvuse tagamine peab jääma liikmesriikide ühiseks eesmärgiks. Selle eesmärgi oluline osa on kõigi Euroopa Liidu kodanike, sh elanikkonna haavatavate rühmade juurdepääs pangakontole kui universaalne õigus.
Pangaarveta tarbijatel jääb lihtsalt siseturu pakutav kasu saamata. Maksekontole juurdepääsu puudumine takistab tarbijatel osta kaupu piiriüleselt või interneti kaudu. Väga oluline on leida piisavad lahendused, et mitte jätta tarbijaid kõrvale igapäevaelust ja tehnoloogia arengust. Juba Mario Monti aruandes 2010. aastal ja komisjoni poolt 2011. aastal vastu võetud I ühtse turu aktis öeldi, et juurdepääs pangakontole on Euroopa siseturu sujuva toimimise tähtis eeltingimus. Tarbijatel on võimalik kasu saada internetimüügist, uutest tehnoloogilistest leiutistest ja odavamatest teenustest ja hindadest. Lõpuks, pärast Euroopa Parlamendi sekkumist 2012. aastal omaalgatusliku raportiga (2012/2055 (INI)), esitas Euroopa Komisjon seadusandliku ettepaneku.
Mitte ainult konto omamise lihtsustamine pole tähtis. Esmane eesmärk on ka pangatasude läbipaistvaks ja mõistetavaks muutmine, et võimaldada tarbijatel võrrelda ja teha oma pangateenuse pakkuja osas teadlik valik. Samal ajal on väga tähtis võimaldada tarbijatel oma pangakontot vahetada, et kaitsta tarbijate majandushuve ja tugevdada tõelise ühtse turu raames pangateenuste pakkujate vahelist tervet konkurentsi. Senised Euroopa tasandi algatused, nagu makseteenuste direktiiv (2007/64/EÜ) või hiljutine ühtset euromaksete piirkonda käsitlev määrus (SEPA/260/2012) on juba suurendanud makseteenuse pakkujate piiriülese tegutsemise võimekust. Paljud Euroopa tarbijad saavad kasu kiirematest maksetest ja odavamatest tehingutasudest. Järgmine samm on finantsteenuste võrreldavus, mis lihtsustab tarbijate jaoks teadlike ja põhjendatud otsuste langetamist. Kiire kontovahetamise protsess aitab langetada hindu ja parandada tarbijatele pakutavate finantstoodete kvaliteeti. Ühtse turu toimimise ja lõpuleviimise seisukohalt on väga tähtis toetada tarbijate vaba ja teadlikku valikut ja soodustada klientide liikuvust.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Tasude terminoloogia peaksid kindlaks määrama liikmesriikide pädevad asutused, mis võimaldab võtta arvesse kohaliku turu eripära. Tüüpilise teenusena tuleks käsitada teenust, mille eest kohaldab liikmesriigis tasu vähemalt üks makseteenuse pakkuja. Võimaluse korral tuleks tasude terminoloogiat standardida ELi tasandil, nii et tasusid oleks võimalik võrrelda kogu ELis. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) peaks kehtestama suunised, et aidata liikmesriikidel kindlaks määrata kõige tüüpilisemad makseteenused, mille suhtes kohaldatakse tasu liikmesriigi tasandil. |
(13) Tasude terminoloogia peaksid kindlaks määrama liikmesriikide pädevad asutused, mis võimaldab võtta arvesse kohaliku turu eripära. Tüüpilise teenusena tuleks käsitada teenust, mille eest kohaldab liikmesriigis tasu või pakub tasuta vähemalt üks makseteenuse pakkuja. Võimaluse korral tuleks tasude terminoloogiat standardida ELi tasandil, nii et tasusid oleks võimalik võrrelda kogu ELis. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) peaks kehtestama suunised, et aidata liikmesriikidel kindlaks määrata kõige tüüpilisemad makseteenused, mille suhtes kohaldatakse tasu või mida pakutakse tasuta liikmesriigi tasandil. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14) Kui liikmesriikide pädevad asutused on kindlaks määranud selliste kõige tüüpilisemate makseteenuste esialgse loetelu, mille suhtes kohaldatakse tasu, koos mõistete ja määratlustega, peaks komisjon selle läbi vaatama, et määrata delegeeritud õigusaktidega kindlaks teenused, mis on ühised enamikus liikmesriikides, ja panna ELi tasandil nende jaoks ette standarditud mõisted ja määratlused. |
(14) Kui liikmesriikide pädevad asutused on kindlaks määranud selliste kõige tüüpilisemate makseteenuste esialgse loetelu, mille suhtes kohaldatakse tasu või mida pakutakse tasuta, koos mõistete ja määratlustega, peaks komisjon selle läbi vaatama, et määrata delegeeritud õigusaktidega kindlaks teenused, mis on ühised enamikus liikmesriikides, ja panna ELi tasandil nende jaoks ette standarditud mõisted ja määratlused. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Selleks et tarbijad saaksid hõlpsasti võrrelda maksekonto tasusid kogu ühtsel turul, peaksid makseteenuse pakkujad esitama tarbijatele selliste tasude loetelu, mida kohaldatakse teenuste puhul, mille kohta kasutatakse standarditud terminoloogiat. See aitaks ka tagada võrdsemad tingimused maksekontoturul konkureerivatele krediidiasutustele. Teenuste hinnakirjas tuleks esitada teave ainult iga liikmesriigi kõige tüüpilisemate teenuste kohta, kasutades vajaduse korral ELi tasandil kehtestatud mõisteid ja määratlusi. Selleks et aidata tarbijatel aru saada tasudest, mida nad peavad maksma oma maksekonto eest, tuleks neile teha kättesaadavaks sõnastik, kus esitatakse selgitused vähemalt loetelus märgitud tasude ja teenuste kohta. Sõnastik peaks aitama paremini mõista tasude olemust ning kehutama tarbijaid valima laiema hulga maksekonto pakkumiste hulgast. Samuti tuleks makseteenuse pakkujatele kehtestada kohustus teavitada tarbijaid vähemalt kord aastas kõigist tarbija kontoga seoses võetud tasudest. Järelteave tuleks esitada asjakohases kokkuvõttes. Selles tuleks esitada täielik ülevaade makstud tasudest, et tarbija saaks aru, millega on makstud tasud seotud, ja suudaks hinnata, kas muuta tarbimisharjumusi või vahetada makseteenuse pakkujat. Seda kasu aitaks maksimeerida järelteave tasude kohta, mis hõlmaks samasid teenuseid nagu eelteave. |
(15) Selleks et tarbijad saaksid hõlpsasti võrrelda maksekonto tasusid kogu ühtsel turul, peaksid makseteenuse pakkujad esitama tarbijatele selliste tasude loetelu, mida kohaldatakse teenuste puhul, mille kohta kasutatakse standarditud terminoloogiat. See aitaks ka tagada võrdsemad tingimused maksekontoturul konkureerivatele krediidiasutustele. Teenuste hinnakirjas tuleks esitada teave ainult iga liikmesriigi kõige tüüpilisemate teenuste kohta, kasutades vajaduse korral ELi tasandil kehtestatud mõisteid ja määratlusi. Selleks et aidata tarbijatel aru saada tasudest, mida nad peavad maksma oma maksekonto eest, tuleks neile teha kättesaadavaks sõnastik, kus esitatakse selgitused vähemalt loetelus märgitud tasude ja teenuste kohta. Sõnastik peaks aitama paremini mõista tasude olemust ning kehutama tarbijaid valima laiema hulga maksekonto pakkumiste hulgast. Samuti tuleks makseteenuse pakkujatele kehtestada kohustus teavitada tarbijaid vähemalt kord aastas kõigist tarbija kontoga seoses võetud tasudest. Sellise makseteenuse pakkujatele kehtestatud kohustuse praktilisel rakendamisel tuleks arvestada asjaolu, et teatavatel tarbijatel ei pruugi olla püsiaadressi. Nende tarbijateni paberkandjal teave ei jõua. Järelteave tuleks esitada asjakohases kokkuvõttes. Selles tuleks esitada täielik ülevaade makstud tasudest, et tarbija saaks aru, millega on makstud tasud seotud, ja suudaks hinnata, kas muuta tarbimisharjumusi või vahetada makseteenuse pakkujat. Seda kasu aitaks maksimeerida järelteave tasude kohta, mis hõlmaks samasid teenuseid nagu eelteave. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19) Selleks et saada pangatasude kohta sõltumatut teavet, peaks tarbijatel olema juurdepääs võrdlusveebisaitidele, mis toimivad sõltumatult makseteenuse pakkujatest. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et nende territooriumil on tarbijatele kättesaadav vähemalt üks selline veebisait. Selliseid võrdlusveebisaite võivad hallata pädevad asutused, muud ametiasutused või akrediteeritud eraettevõtjad. Liikmesriigid peaksid ette nägema vabatahtliku akrediteerimissüsteemi, mis võimaldab võrdlusveebisaite haldavatel eraettevõtjatel taotleda akrediteerimist vastavalt kindlaks määratud kvaliteedinõuetele. Pädevate asutuste või muude ametiasutuste hallatav võrdlusveebisait tuleks luua, kui eraettevõtja hallatavat veebisaiti ei ole akrediteeritud. Sellised veebisaidid peaksid samuti vastama kõnealustele kvaliteedinõuetele. |
(19) Selleks et saada pangatasude kohta sõltumatut teavet, peaks tarbijatel olema juurdepääs võrdlusveebisaitidele, mis toimivad sõltumatult makseteenuse pakkujatest. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et nende territooriumil on tarbijatele kättesaadav vähemalt üks selline veebisait. Selliseid võrdlusveebisaite võivad hallata pädevad asutused, muud ametiasutused või akrediteeritud eraettevõtjad. Liikmesriigid peaksid ette nägema vabatahtliku akrediteerimissüsteemi, mis võimaldab võrdlusveebisaite haldavatel eraettevõtjatel taotleda akrediteerimist vastavalt kindlaks määratud kvaliteedinõuetele. Pädevate asutuste või muude ametiasutuste hallatav võrdlusveebisait tuleks luua, kui eraettevõtja hallatavat veebisaiti ei ole akrediteeritud. Sellised veebisaidid peaksid samuti vastama kõnealustele kvaliteedinõuetele. Hõlbustamaks ülevaadet makseteenuse pakkujate kohaldatavatest tasudest Euroopa Liidus, tuleks luua ajakohastatud, sõltumatu, täpne, usaldusväärne ja tarbijasõbralik portaal, millel oleksid kõik lingid akrediteeritud võrdlusveebisaitidele vastavates liikmesriikides. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(20) Makseteenuse pakkujad pakuvad maksekontot sageli koos muude finantstoodete või –teenustega. Sel viisil saavad makseteenuse pakkujad mitmekesistada oma pakkumist ja pakkuda üksteisele konkurentsi, mis kokkuvõttes võib tuua kasu tarbijatele. Komisjoni 2009. aasta uuring seosmüügi kohta finantssektoris ning asjaomased konsultatsioonid ja tarbijate kaebused osutavad, et makseteenuse pakkujad võivad pakkuda pangakontosid koos toodetega, mida tarbijad ei vaja ja mis ei ole maksekonto seisukohast olulised, nt kodukindlustus. Lisaks on täheldatud, et seosmüük võib vähendada hindade läbipaistvust ja võrreldavust, piirata tarbijate ostuvõimalusi ning pärssida nende liikuvust. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kombineeritud maksekontoteenuse pakkumise korral esitavad makseteenuse pakkujad tarbijale teavet maksekonto puhul kohaldatavate tasude kohta ja paketti kuuluva iga finantsteenuse kohta eraldi. Kõnealust kohustust ei tuleks kohaldada teenuste puhul, mis on loomulikult seotud maksekontoga, nt raha väljavõtmine, elektroonilised ülekanded või maksekaardid. Seega tuleks kõnealused teenused jätta välja asjaomase sätte reguleerimisalast. |
(20) Makseteenuse pakkujad pakuvad maksekontot sageli koos muude finantstoodete või –teenustega. Sel viisil saavad makseteenuse pakkujad mitmekesistada oma pakkumist ja pakkuda üksteisele konkurentsi, mis kokkuvõttes võib tuua kasu tarbijatele. Komisjoni 2009. aasta uuring seosmüügi kohta finantssektoris ning asjaomased konsultatsioonid ja tarbijate kaebused osutavad, et makseteenuse pakkujad võivad pakkuda pangakontosid koos toodetega, mida tarbijad ei vaja ja mis ei ole maksekonto seisukohast olulised, nt kodukindlustus. Lisaks on täheldatud, et seosmüük võib vähendada hindade läbipaistvust ja võrreldavust, piirata tarbijate ostuvõimalusi ning pärssida nende liikuvust. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et muude finantsteenustega kombineeritud maksekontoteenuse pakkumise korral esitavad makseteenuse pakkujad tarbijale teavet, kas kombineeritud teenuse komponente saab osta eraldi, ja kas sellisel juhul kuulub teenuste juurde ka teavitamine paketti kuuluva iga finantsteenuse kulude ja tasude kohta eraldi, elektrooniliselt või paberkandjal. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(21) Tarbijatel on huvi viia konto üle ainult juhul, kui sellega ei kaasne ülemäärast haldus- ja rahalist koormust. Ühelt makseteenuse pakkujalt teisele maksekonto üleviimise protseduur peaks olema selge ja kiire. Võimalikud tasud, mida makseteenuse pakkujad kohaldavad seoses üleviimisteenusega, peaksid olema kooskõlas makseteenuse pakkujate tegelike kuludega. Konkurentsi edendamiseks tuleks hõlbustada ka maksekontode piiriülest üleviimist. Pidades silmas, et maksekonto piiriülene üleviimine võib olla riigisisesest üleviimisest keerulisem ning makseteenuse pakkujatel võib olla vaja kohandada ja täpsustada sisekorda, tuleks piiriülese üleviimise puhul ette näha pikemad tähtajad. Erinevate tähtaegade säilitamise vajadust tuleks hinnata kavandatud direktiivi läbivaatamise käigus. |
(21) Tarbijatel on huvi viia konto üle ainult juhul, kui sellega ei kaasne ülemäärast haldus- ja rahalist koormust. Ühelt makseteenuse pakkujalt teisele maksekonto üleviimise protseduur peaks olema selge ja kiire. Konkurentsi edendamiseks tuleks hõlbustada ka maksekontode piiriülest üleviimist. Käesolevas direktiivis üleviimisteenuseid käsitlevate sätete osas tuleks siiski ette näha pikem ülevõtmisperiood. Liikmesriikidele tuleks üleviimisteenuseid käsitlevate sätete rakendamiseks võimaldada erinevaid ülevõtmisperioode, tehes vahet üleviimisteenustel, mida pakuvad samas liikmesriigis asuvad makseteenuse pakkujad ning eri liikmesriikides asuvad makseteenuse pakkujad. Kõigis liikmesriikides tuleks konto üleviimise puhuks kasutusele võtta ümbersuunamisteenused. Liikmesriikidel tuleb ette näha mehhanism püsikorralduste ja otsekorralduste ümbersuunamiseks vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures avatud kliendikontole vähemalt ühe aasta jooksul. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(27) Tarbijatel, kes elavad seaduslikult ELis ja kellel ei ole maksekontot teatavas liikmesriigis, peaks olema õigus avada ja kasutada põhimaksekontot kõnealuses liikmesriigis. Selleks et tagada võimalikult lai juurdepääs sellistele kontodele, peaks tarbijatel olema neile juurdepääs olenemata tarbijate majanduslikust olukorrast (nt töötu või eraisiku pankrot) ja elukohast. Igas liikmesriigis tuleks põhimaksekontole juurdepääsu õigus anda vastavalt nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta),16 eriti seoses kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega. |
(27) Tarbijatel, kes elavad seaduslikult ELis ja kellel ei ole maksekontot teatavas liikmesriigis, peaks olema õigus avada ja kasutada põhimaksekontot kõnealuses liikmesriigis. Selleks et tagada võimalikult lai juurdepääs sellistele kontodele, peaks tarbijatel olema neile juurdepääs olenemata tarbijate majanduslikust olukorrast (nt eelkõige tööalane staatus, sissetulekute tase ja korrapärasus, eraisiku pankrot, varasem laenukäitumine ja elukäik) ja elukohast. Tänapäeval on tarbijatel vaja omada pangakontot, et neil oleks võimalik tõhusalt ja täielikult osaleda finants- ja sotsiaalses kogukonnas. Ilma pangakontota tarbijad on sunnitud kasutama sularaha, mis mitte üksnes ei piira nende makseviisi valikut ja ei võimalda kasutada elektroonilisi tehinguid, vaid on ka kulukam. Igas liikmesriigis tuleks põhimaksekontole juurdepääsu õigus anda vastavalt nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta),16 eriti seoses kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega. |
|
__________________ |
__________________ |
|
16 ELT L 309, 25.11.2005, lk 15. |
16 ELT L 309, 25.11.2005, lk 15. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(28) Liikmesriigid peaksid tagama, et vähemalt üks makseteenuse pakkuja pakub tarbijatele põhimaksekontot. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks olla liiga keeruline ning sellega ei tohiks tarbijale kaasneda ülemäärased kulud. Selles küsimuses peaksid liikmesriigid võtma arvesse selliseid tegureid nagu määratud makseteenuse pakkujate asukoht nende territooriumil. Et minimeerida tarbijate riski muutuda finantsalaselt tõrjutuks, peaksid liikmesriigid parandama finantsalast haridust, sealhulgas koolis, ja võitlema ülemäärase võlakoormaga. Lisaks peaksid liikmesriigid toetama makseteenuse pakkujate algatusi, et lihtsustada põhimaksekontode pakkumise ja finantsalase harimise kombineerimist. |
(28) Liikmesriigid peaksid tagama, et kõik nende territooriumil tegutsevad makseteenuse pakkujad, kes osutavad üldisi makseteenuseid jaeklientidele ning pakuvad oma igapäevase majandustegevuse osana maksekontosid, pakuksid tarbijatele põhimaksekontot. Põhimakseteenused peaksid olema kogu liidus kättesaadavad kõigile seaduslikult siin viibivatele tarbijatele, sealhulgas õppuritele, töötajatele ja kindla elukohata kodututele isikutele. Liikmesriigid peaksid tagama, et põhimaksekontot ei pakuks üksnes sellised makseteenuse pakkujad, kes pakuvad kontot ainult internetipanganduse rakenduste kaudu. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks olla liiga keeruline ning see peaks toimuma tasuta või üksnes nominaalse tasu eest. Põhimaksekontot tuleks pakkuda tasuta või nominaalse tasu eest, mis kataks vaid makseteenuse pakkuja tegelikud kulud. Selles küsimuses peaksid liikmesriigid võtma arvesse selliseid tegureid nagu määratud makseteenuse pakkujate asukoht nende territooriumil. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et erandid põhinevad üksnes direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud nõuetel. Et minimeerida tarbijate riski muutuda finantsalaselt tõrjutuks, peaksid liikmesriigid parandama finantsalast haridust, sealhulgas koolis, ja võitlema ülemäärase võlakoormaga. Lisaks peaksid liikmesriigid toetama makseteenuse pakkujate algatusi, et lihtsustada põhimaksekontode pakkumise ja finantsalase harimise kombineerimist. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(30) Kuna tarbijatele tuleks tagada juurdepääs eri põhimakseteenustele, peaksid liikmesriigid määrama kindlaks miinimumarvu toiminguid, võttes arvesse nii tarbijate vajadusi kui ka äritavasid asjaomases liikmesriigis. Miinimumteenuste hulka mittekuuluvate teenuste puhul võivad pangad kohaldada oma tavalisi tasusid. Põhimaksekontoga seotud teenused peaksid hõlmama hoiustamise ja raha väljavõtmise võimalust. Tarbijatel peaks olema võimalik teha olulisi maksetehinguid, nt saada palka või hüvitist, maksta arveid või makse ning osta kaupu ja teenuseid, sealhulgas otsekorralduse, kreeditkorralduse ja maksekaardi kasutamisega. Sellised teenused peaksid võimaldama tarbijatel osta kaupu või teenuseid internetis ning algatada maksekäsundeid makseteenuse pakkuja internetipanganduse rakenduste kaudu, kui need on olemas. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks siiski olla piiratud elektroonilise kasutamisega, kuna see tekitaks tõkkeid tarbijatele, kellel ei ole internetiühendust. Põhimaksekontoga ei tuleks anda tarbijatele juurdepääsu arvelduskrediidile. Samas võivad liikmesriigid lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda seoses põhimaksekontoga väga väikeste summade puhul puhvrit. |
(30) Tarbijatele tuleks tagada juurdepääs eri põhimakseteenustele. Põhiteenuste hulka mittekuuluvate teenuste puhul võivad pangad kohaldada oma tavalisi tasusid. Põhimaksekontoga seotud teenused peaksid hõlmama hoiustamise ja raha väljavõtmise võimalust. Tarbijatel peaks olema võimalik teha olulisi maksetehinguid, nt saada palka või hüvitist, maksta arveid või makse ning osta kaupu ja teenuseid, sealhulgas otsekorralduse, kreeditkorralduse ja maksekaardi kasutamisega. Sellised teenused peaksid võimaldama tarbijatel osta kaupu või teenuseid internetis ning algatada maksekäsundeid makseteenuse pakkuja internetipanganduse rakenduste kaudu, kui need on olemas. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks siiski olla piiratud elektroonilise kasutamisega, kuna see tekitaks tõkkeid tarbijatele, kellel ei ole internetiühendust. Põhimaksekontoga ei tuleks anda tarbijatele juurdepääsu arvelduskrediidile. Samas võivad liikmesriigid lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda seoses põhimaksekontoga väga väikeste summade puhul puhvrit. Eeldusel et tarbija kasutab põhimaksekontot isiklikuks tarbeks, ei tohiks olla piiranguid tehingute arvule, mida pakutakse tarbijale kõnealuse konto konkreetsete hinnakujunduse eeskirjade kohaselt. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a a) „seaduslik viibimine” – mis tahes ELi kodaniku või kolmandast riigist pärit isiku, sealhulgas õppurite, töötajate ja kindla elukohata kodutute isikute seaduslik viibimine liidu territooriumil; |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(c a) „maksekontoga seotud teenused” – kõik teenused, mis on seotud maksekontoga, sh makseteenused; |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt e a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(e a) ilma et see piiraks punkti e kohaldamist, on käesoleva direktiivi IV peatüki tähenduses „makseteenuse pakkuja” – liikmesriigi territooriumil asuv makseteenuse pakkuja, kes osutab üldisi makseteenuseid jaeklientidele ning pakub oma igapäevase majandustegevuse osana maksekontosid; |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(g) „edastav makseteenuse pakkuja” – makseteenuse pakkuja, kes edastab teabe kõigi või mõningate korduvmaksete kohta; |
(g) „edastav makseteenuse pakkuja” – makseteenuse pakkuja, kelle juurest tarbija maksekonto üle viib; |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt h | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(h) „vastuvõttev makseteenuse pakkuja” – makseteenuse pakkuja, kellele edastatakse teave kõigi või mõningate korduvmaksete kohta; |
(h) „vastuvõttev makseteenuse pakkuja” – makseteenuse pakkuja, kelle juurde tarbija maksekonto üle viib; |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(k) „tasud” – tarbija poolt makseteenuse pakkujale makseteenuste osutamise või maksekontol tehtavate tehingute eest makstavad mis tahes tasud; |
(k) „tasud” – tarbija poolt makseteenuse pakkujale makseteenuste osutamise või maksekontol tehtavate tehingute eest tasutavad mis tahes kulud, mis on seotud maksekontoga, sh arvelduskrediidid, trahvid ja krediitkaartide intressid; |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt m | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(m) „üleviimine” – tarbija taotlusel teabe edastamine ühelt makseteenuse pakkujalt teisele kõigi või mõningate kreeditkorralduste püsikorralduste, korduvate otsekorralduste ja korduvate sissetulevate kreeditkorralduste kohta, mis tehakse maksekontol, koos positiivse kontojäägi ülekandmisega ühelt maksekontolt teisele või varasema konto sulgemisega või ilma selleta; |
(m) „üleviimine” – tarbija taotlusel teabe edastamine ühelt makseteenuse pakkujalt teisele kõigi või mõningate kreeditkorralduste püsikorralduste, korduvate otsekorralduste ja korduvate sissetulevate kreeditkorralduste kohta, mis tehakse maksekontol, koos positiivse kontojäägi ülekandmisega ühelt maksekontolt teisele või varasema konto sulgemisega või ilma selleta; üleviimist võib kohaldada üksnes positiivse või tasakaalus saldoga konto puhul; |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt o | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(o) „kreeditkorraldus” – riigisisene või piiriülene makseteenus, mille puhul makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja maksekonto asub, krediteerib makse saaja maksekontot maksetehingu või järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel; |
(o) „kreeditkorraldus” – makseteenus, mille puhul makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja maksekonto asub, krediteerib makse saaja maksekontot maksetehingu või järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel; |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt r a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(r a) „tööpäev” – päev, mil asjaomased makseteenuse pakkujad on avatud käesolevas direktiivis sätestatud vastavate toimingute teostamiseks. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Selliste kõige tüüpilisemate makseteenuste loetelu, mille suhtes kohaldatakse tasu siseriiklikul tasandil ja standardset terminoloogiat |
Selliste maksekontoga seotud teenuste loetelu, mille suhtes kohaldatakse tasu siseriiklikul tasandil ja standardset terminoloogiat |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 20 osutatud pädevad asutused määravad kindlaks esialgse loetelu vähemalt 20 makseteenustest, mis moodustavad 80% kõige tüüpilisematest makseteenustest, mille suhtes kohaldatakse tasu siseriiklikul tasandil. Loetelus esitatakse mõisted ja määratlused iga kindlaks määratud teenuse kohta. |
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 20 osutatud pädevad asutused määravad kindlaks esialgse loetelu 80% kõige tüüpilisematest maksekontoga seotud teenustest, mille suhtes kohaldatakse nendes liikmesriikides tasu. Loetelus esitatakse mõisted ja määratlused iga kindlaks määratud teenuse kohta. Pärast seda, kui liikmesriikide pädevad asutused on edastanud esialgsed loetelud, määrab komisjon kindlaks loetelu 80% kõige tüüpilisematest maksekontoga seotud teenustest, mille suhtes kohaldatakse tasu liidu tasandil. Loetelus esitatakse standardiseeritud mõisted ja määratlused iga kindlaks määratud teenuse kohta. Igal teenusel on vaid üks nimetus. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata lõike 3 kohaselt esitatud esialgse loetelu alusel kindlaks ELi standarditud terminoloogia nende makseteenuste puhul, mis on tüüpilised vähemalt enamikus liikmesriikides. ELi standarditud terminoloogia hõlmab tüüpiliste teenuste ühtseid mõisteid ja määratlusi. |
4. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 24 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata lõike 3 kohaselt esitatud esialgse loetelu alusel kindlaks ELi loetelu 80% kõige tüüpilisematest maksekontoga seotud teenustest, mille suhtes kohaldatakse tasu liidu tasandil, ja ELi standarditud terminoloogia nende makseteenuste puhul, mis on tüüpilised vähemalt enamikus liikmesriikides. ELi standarditud terminoloogia hõlmab tüüpiliste teenuste ühtseid mõisteid ja määratlusi. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et enne tarbijaga maksekonto lepingu sõlmimist esitavad makseteenuse pakkujad tarbijale teenuste hinnakirja, mis sisaldab artikli 3 lõikes 5 osutatud kõige tüüpilisemate teenuste loetelu ning iga teenuse puhul kohaldatavaid tasusid. |
1. Liikmesriigid tagavad, et sobival ajal enne tarbijaga maksekonto lepingu sõlmimist esitavad ja annavad makseteenuse pakkujad tarbijale teada teenuste hinnakirja, mis sisaldab kõigi maksekontoga seotud teenuste loetelu ning iga teenuse puhul kohaldatavaid tasusid. Muudatuste korral antakse tarbijale elektrooniliselt või paberkandjal põhjalikku teavet. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui üht või mitut lõikes 1 osutatud makseteenust pakutakse finantsteenuste paketi osana, märgitakse teenuste hinnakirjas, millised lõikes 1 osutatud teenused kuuluvad paketti, kogu teenustepaketi puhul kohaldatav tasu ja mis tahes selliste teenuste puhul kohaldatav tasu, millele ei ole osutatud lõikes 1. |
2. Kui üht või mitut lõikes 1 osutatud maksekontoga seotud teenust pakutakse finantsteenuste paketi osana, märgitakse teenuste hinnakirjas, millised lõikes 1 osutatud teenused kuuluvad paketti ja, kui on võimalik komponente eraldi osta, tasu mis tahes sellise teenuse puhul, millele ei ole osutatud lõikes 1. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Makseteenuse pakkujad ei tohi nõuda ühtegi tasu, mida pole esitatud asjaomases teenuste hinnakirjas. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teevad tarbijatele kättesaadavaks sõnastiku, mis sisaldab vähemalt artiklis 1 osutatud makseteenuste loetelu ja sellega seotud mõisteid. |
4. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teevad tarbijatele kättesaadavaks sõnastiku, mis sisaldab vähemalt artiklis 1 osutatud teenuste loetelu ja sellega seotud mõisteid. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad esitavad vähemalt kord aastas tarbijale ülevaate kõigist tema maksekontoga seoses makstud tasudest. |
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad esitavad vähemalt kord aastas ja mõistlikes piirides ka iga taotluse korral tarbijale tasuta ülevaate kõigist tema maksekontoga seoses makstud tasudest. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele edastatakse nimetatud ülevaade tarbijale kas elektrooniliselt või paberkandjal. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Liikmesriigid tagavad, et tarbijaid teavitatakse põhjalikult ja aegsasti kirjalikult või elektrooniliselt, kui makseteenuse pakkuja kavatseb enne aastaaruande avaldamist mis tahes tasusid tõsta. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) iga teenuse eest nõutud tasu määr, teenuse kasutamise kordade arv asjaomasel ajavahemikul ning kuupäev, mil teenust kasutati; |
(a) iga teenuse eest nõutud tasu määr või teenustepaketi korral tasu kogu ühe teenusena käsitletava paketi eest, teenuse kasutamise kordade arv asjaomasel ajavahemikul ning kasutamise kuupäev; |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) asjaomasel ajavahemikul osutatud iga teenuse eest makstud tasude kogusumma; |
(b) asjaomasel ajavahemikul osutatud iga teenuse või teenustepaketi eest makstud tasude kogusumma; |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) asjaomasel ajavahemikul osutatud kõigi teenuse eest makstud tasude kogusumma. |
(c) asjaomasel ajavahemikul osutatud kõigi teenuste või teenustepakettide eest makstud tasude kogusumma. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(c a) eelnev teavitamine järgneva ajavahemiku tasude võimalikust muutmisest või tõstmisest; päevade arv, millal konto oli miinustes, kohaldatud intressimäärad ja asjaomase ajavahemiku jooksul makstud intresside kogusumma. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Liikmesriigid tagavad tarbijate eelneva hoiatamise, kui makseteenuse pakkuja kavatseb enne aastaaruande avaldamist mis tahes tasusid tõsta. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad kasutavad asjakohastel juhtudel lepingulises ja äriteabes mõisteid ja määratlusi, mis on esitatud artikli 3 lõike 5 kohases kõige tüüpilisemate makseteenuste loetelus. |
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad kasutavad lepingulises ja äriteabes mõisteid ja määratlusi, mis on esitatud artikli 3 lõike 1 kohases maksekontoga seotud teenuste loetelus. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) tegutsema sõltumatult mis tahes makseteenuse osutajast; |
(a) tegutsema sõltumatult mis tahes makseteenuse osutajast; teave veebisaidi omaniku ja pakkuja kohta peab olema kergesti kättesaadav ja nähtav; |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a a) selgelt avaldama oma omanikud ja rahastamise; olema erapooletu ning selgelt esitama kriteeriumid, mille põhjal nad makseteenuse kasutajale maksekontot soovitavad; |
|
|
|
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a b) mitte avaldama kodulehel ega võrdlusveebisaitidel makseteenuse pakkujate, nende esindajate, tütarettevõtete või kaubamärkide reklaame; |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) pakkuma ajakohastatud teavet; |
(c) pakkuma ajakohastatud täpset, usaldusväärset ja kasutajasõbralikku teavet; |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui maksekontot pakutakse kombineeritult koos muu teenuse või tootega, teavitab makseteenuse pakkuja tarbijat sellest, kas on võimalik osta maksekontot eraldi, ja esitab eraldi teabe kulude ja tasude kohta, mis on seotud iga kombineeritult pakutava toote ja teenusega. |
1. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui maksekontot pakutakse kombineeritult koos muu finantsteenuse või -tootega, teavitab makseteenuse pakkuja mõistliku aja jooksul enne tarbijaga maksekonto lepingu sõlmimist tarbijat sellest, et on võimalik osta maksekontot eraldi, ja esitab sel juhul eraldi teabe kulude ja tasude kohta, mis on seotud iga kombineeritult pakutava finantstoote ja -teenusega, mida on võimalik osta ka eraldi. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Tarbijal peab olema võimalik osta eraldi teenuseid, mis ei ole lisatud põhimaksekontole artikli 16 tähenduses. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 b. Teenusepakkujad peaksid peale selle saama vajaduse korral pakkuda põhimaksekonto klientidele krediiditooteid eraldi teenustena. Põhimaksekontole juurdepääsu või selle kasutamist ei tohi ühelgi viisil piirata või selliste teenuste või toodete ostmisest sõltuvusse seada. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui koos maksekontoga pakutakse ainult direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 3 kindlaks määratud makseteenuseid. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Osaluse omandamist ühistus ei loeta tooteks ega teenuseks lõike 2 tähenduses. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad pakuvad artiklis 10 kirjeldatud üleviimisteenust mis tahes tarbijale, kellel on maksekonto liidus asuva makseteenuse pakkuja juures. |
Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad pakuvad artiklis 10 kirjeldatud üleviimisteenust mis tahes tarbijale, kellel on maksekonto liidus asuva makseteenuse pakkuja juures, kooskõlas ülevõtmist puudutavate sätetega artikli 28 lõikes 2 a. |
|
|
Kõigis liikmesriikides võetakse konto üleviimise puhuks kasutusele ümbersuunamisteenused. Liikmesriigid näevad ette mehhanismi püsikorralduste ja otsekorralduste automaatseks ümbersuunamiseks vastuvõtva makseteenuse pakkuja juures avatud kliendikontole vähemalt ühe aasta jooksul. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Seoses riigisiseste makseteenuse pakkujate vahetamisega võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada sätteid, mis erinevad artikli 10 sätetest, juhul kui see toob kaasa sellise tõhususe suurendamise, mis on selgelt tarbija huvides. Eelkõige kohaldatakse seda olemasolevate üleviimisteenuste süsteemide suhtes. |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 3 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) edastab vastuvõtvale makseteenuse pakkujale ja kui tarbija seda lõike 2 kohaselt eraldi taotleb, tarbijale kõigi olemasolevate kreeditkorralduste püsikorralduste ja võlgnikupoolsete otsekorralduste volituste loetelu; |
(a) esitab tarbijale kõigi olemasolevate kreeditkorralduste püsikorralduste ja võlgnikupoolsete otsekorralduste volituste põhjaliku kokkuvõtva loetelu ja palub nõusolekut selle edastamiseks vastuvõtvale makseteenuse pakkujale; |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 4 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) seab seitsme kalendripäeva jooksul sisse tarbija nõutud kreeditkorralduste püsikorraldused ja täidab neid alates loas kindlaks määratud päevast; |
(a) seab seitsme tööpäeva jooksul sisse tarbija nõutud kreeditkorralduste püsikorraldused ja täidab neid alates loas kindlaks määratud päevast; |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 6 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) saadab seitsme kalendripäeva jooksul alates taotluse saamisest vastuvõtvale makseteenuse pakkujale lõike 3 punktides a, b ja c osutatud teabe; |
(a) saadab seitsme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest vastuvõtvale makseteenuse pakkujale lõike 3 punktides a, b ja c osutatud teabe; |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 6 – punkt d | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d) sulgeb maksekonto; |
(d) sulgeb maksekonto, tehes seda tasuta; |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
8. Liikmesriigid tagavad, et lõigete 1–7 sätteid kohaldatakse ka juhul, kui üleviimisteenuse on algatanud teises liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja. |
8. Liikmesriigid tagavad, et lõigete 1–7 sätteid kohaldatakse kooskõlas ülevõtmist puudutavate sätetega artikli 28 lõikes 2 a. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes võimalikud tasud, mida edastav makseteenuse pakkuja nõuab tarbijalt tema juures oleva maksekonto sulgemise eest, määratakse kindlaks vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artikli 45 lõikele 2. |
3. Liikmesriigid tagavad, et edastav makseteenuse pakkuja ei nõua tarbijalt tema juures oleva maksekonto sulgemise eest tasu. |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes võimalikud tasud, mida edastav või vastuvõttev makseteenuse pakkuja nõuab tarbijalt artikli 10 kohase mis tahes teenuse eest, välja arvatud lõigetes 1–3 osutatud teenused, on asjakohased ja kooskõlas kõnealuse makseteenuse pakkuja tegelike kuludega. |
4. Liikmesriigid tagavad, et edastav või vastuvõttev makseteenuse pakkuja ei nõua tarbijalt artikli 10 kohase mis tahes teenuse eest tasu. |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes rahalise kahju, mida tarbija kannab tulenevalt sellest, et üleviimisprotsessis osalev makseteenuse pakkuja ei täida artikli 10 kohaseid kohustusi, katab kõnealune makseteenuse pakkuja. |
1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes rahalise kahju, mida tarbija kannab tulenevalt sellest, et üleviimisprotsessis osalev makseteenuse pakkuja ei täida artikli 10 kohaseid kohustusi, katab kõnealune makseteenuse pakkuja ilma põhjendamatu viivituseta. Tõendamiskohustus lasub makseteenuse pakkujal, kes peab tõestama, et artiklis 10 sätestatud tingimused on täidetud. |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) üleviimisprotsessi eest nõutavad võimalikud tasud; |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et liidus seaduslikult elavaid tarbijaid ei diskrimineerita kodakondsuse või elukoha alusel, kui nad taotlevad maksekontot või soovivad sellele juurdepääsu liidus. |
Liikmesriigid tagavad, et liidus seaduslikult viibivaid tarbijaid ei diskrimineerita kodakondsuse või elukoha alusel, kui nad taotlevad maksekontot või soovivad sellele juurdepääsu liidus. Põhimaksekonto omamist ei tohi kohelda diskrimineerivalt. Keelatud on mis tahes diskrimineerimise visuaalselt nähtavaks tegemine näiteks erineva kaardikujunduse, erineva konto- või kaardinumbri kaudu. |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 14 a |
|
|
Õigus maksekontole juurdepääsule |
|
|
Kõigil Euroopa Liidu seaduslikel elanikel on õigus omada juurdepääsu oma põhimaksekontole tasuta või äärmisel juhul nominaalse tasu eest. |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks tema territooriumil asuv makseteenuse pakkuja pakub tarbijatele põhimaksekontot. Liikmesriigid tagavad, et põhimaksekontot ei paku mitte ainult sellised makseteenuse pakkujad, kes pakuvad kontot üksnes internetipanganduse rakenduste kaudu. |
1. Liikmesriigid tagavad, et kõik nende territooriumil tegutsevad makseteenuse pakkujad, kes osutavad üldisi makseteenuseid jaeklientidele ning pakuvad oma igapäevase majandustegevuse osana maksekontosid, pakuvad tarbijatele põhimaksekontot. Liikmesriigid tagavad, et põhimaksekontot ei paku mitte ainult sellised makseteenuse pakkujad, kes pakuvad kontot üksnes internetipanganduse rakenduste kaudu. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Liikmesriigid tagavad, et kui tarbijal ei lubata omada maksekontot vabaturul, peab makseteenuse pakkuja keeldumiskiri sisaldama kohustuslikku teadet põhimaksekonto omamise seadusliku õiguse ja alternatiivse vaidluste lahendamise asutuse kohta ning selle kontaktandmeid. |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liikmesriigid tagavad, et liidus seaduslikult elavatel tarbijatel on õigus avada ja kasutada lõike 1 kohaselt kindlaks määratud makseteenuse pakkuja või pakkujate juures põhimaksekontot. Sellist õigust kohaldatakse olenemata tarbija elukohast. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuse õiguse kasutamine ei ole tarbija jaoks ülemäära keeruline ega tülikas. Enne põhimaksekonto avamist kontrollivad makseteenuse pakkujad, kas tarbijal on või ei ole maksekonto asjaomase liikmesriigi territooriumil.
|
2. Liikmesriigid tagavad, et liidus seaduslikult elavatel tarbijatel on õigus avada ja kasutada põhimaksekontot. Sellist õigust kohaldatakse olenemata tarbija elukohast. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuse õiguse kasutamine ei ole tarbija jaoks muudetud keeruliseks ega tülikaks. Enne põhimaksekonto avamist kontrollivad makseteenuse pakkujad, paludes tarbijal allkirjastada sellekohase kinnituse, kas tarbijal on või ei ole maksekonto asjaomase liikmesriigi territooriumil. |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) kui tarbijal juba on asjaomase liikmesriigi territooriumil asuva makseteenuse pakkuja juures maksekonto, mis võimaldab tal kasutada artikli 17 lõikes 1 osutatud makseteenuseid; |
(a) kui tarbijal juba on asjaomase liikmesriigi territooriumil asuva makseteenuse pakkuja juures maksekonto, mis võimaldab tal kasutada artikli 16 lõikes 1 osutatud makseteenuseid. Tarbijat ei loeta maksekonto omanikuks, kui ta suudab tõestada üleviimist teisele maksekontole vastavalt artiklile 9 või eelmise lepingu lõpetamist; |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b a) kui on tuvastatud kuritegu, näiteks pettus. |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. kui tarbija on esitanud valeandmeid, et avada põhimaksekontot, ning vastasel juhul – s.t õigete andmete esitamisel – oleks tema taotlus tagasi lükatud; |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud juhtudel teatab makseteenuse pakkuja viivitamata kirjalikult ja tasuta tarbijale taotluse tagasilükkamisest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus riigi julgeoleku või avaliku poliitikaga. |
4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud juhtudel teatab makseteenuse pakkuja viivitamata kirjalikult ja tasuta tarbijale taotluse tagasilükkamisest ja tagasilükkamise põhjusest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus riigi julgeoleku või avaliku poliitikaga. |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Tarbijatel, kellel juba on maksekonto vastavas liikmesriigis, on samuti õigus põhimaksekontole üle minna, kasutades artiklis 10 ette nähtud üleviimisteenust. |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et põhimaksekonto hõlmab järgmisi makseteenuseid: |
1. Liikmesriigid tagavad, et põhimaksekonto hõlmab järgmisi teenuseid: |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 – punkt d – alapunkt 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) otsekorraldused; |
(1) ühtse euromaksete piirkonna ja mitte-euroala otsekorraldused; |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 – punkt d – alapunkt 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) maksekaardiga tehtavad maksetehingud, sealhulgas internetimaksed; |
(2) maksekaardiga tehtavad ühtse euromaksete piirkonna ja mitte-euroala maksetehingud, sealhulgas internetimaksed; |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 – punkt d – alapunkt 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) kreeditkorraldused. |
(3) ühtse euromaksete piirkonna ja mitte-euroala kreeditkorraldused; |
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 – punkt d – alapunkt 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 a) ühtse euromaksete piirkonna ja mitte-euroala püsikorraldused ja otsekorraldused. |
|
|
|
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liikmesriigid määravad kõigi lõikes 1 osutatud teenuste puhul kindlaks miinimumarvu toiminguid, mida pakutakse tarbijale artiklis 17 osutatud võimaliku tasu eest. Toimingute miinimumarv on mõistlik ja kooskõlas asjaomase liikmesriigi tavapärase äritavaga. |
2. Liikmesriigid tagavad, et juhul kui tarbija kasutab põhimaksekontot isiklikuks otstarbeks, siis ei ole tarbijale artiklis 17 sätestatud hinnakujunduse eeskirjade kohaselt võimaldatavate toimingute arvul ülempiiri. |
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Liikmesriigid tagavad, et tarbijale ei pakuta koos põhimaksekontoga mis tahes arvelduskrediiti. |
4. Liikmesriigid tagavad, et tarbijale ei pakuta põhimaksekonto osana mis tahes arvelduskrediiti. |
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad pakuvad artiklis 16 osutatud teenuseid tasuta või mõistliku tasu eest. |
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad pakuvad artiklis 16 osutatud teenuseid tasuta või nominaalse tasu eest. |
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liikmesriigid tagavad, et raamlepingu kohaste tarbija kohustuste täitmatajätmise eest tarbijalt nõutavad tasud on mõistlikud. |
2. Liikmesriigid tagavad, et raamlepingu kohaste tarbija kohustuste täitmatajätmise eest tarbijalt nõutavad tasud on mõistlikud ja teenusepakkuja tavapärase hinnakujunduspoliitikaga võrreldes alati vähemalt sama väikesed. Tarbijalt ei tohi võtta mingit tasu tema tahtest sõltumatutes olukordades, näiteks laekuva makse hilinemise tõttu tagasi lükatud korduvmaksete korral. |
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused määravad kindlaks, milline on mõistlik tasu, ühe või mitme järgmise kriteeriumi alusel: |
välja jäetud |
|
(a) riigi elanike sissetuleku tase; |
|
|
(b) kõnealuses liikmesriigis maksekontoga seotud keskmised tasud; |
|
|
(c) põhimaksekonto pakkumisega seotud kogukulud; |
|
|
(d) riigi tarbijahinnad. |
|
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) tarbija tahtlikult kasutas kontot mis tahes kuritegelikul eesmärgil; |
(a) tarbija tahtlikult kasutas kontot kuritegelikel eesmärkidel, rahapesuks või terrorismi rahastamiseks; |
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) rohkem kui 12 järjestikuse kuu jooksul ei ole tehtud kontol tehinguid; |
(b) rohkem kui 24 järjestikuse kuu jooksul ei ole tehtud kontol tehinguid; |
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teevad tarbijale kättesaadavaks teabe pakutavate põhimaksekontode konkreetsete omaduste, kontodega seotud tasude ja kontode kasutustingimuste kohta. Samuti tagavad liikmesriigid, et tarbijat teavitatakse sellest, et täiendavate teenuste ostmine ei ole põhimaksekontole juurdepääsu saamiseks kohustuslik. |
2. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teevad tarbijale kättesaadavaks teabe, mida võib tarbijale kättesaadavaks teha, ja piisava kasutajatoe pakutavate põhimaksekontode konkreetsete omaduste, kontodega seotud tasude ja kontode kasutustingimuste kohta. Samuti tagavad liikmesriigid, et tarbijat teavitatakse sellest, et täiendavate teenuste ostmine ei ole põhimaksekontole juurdepääsu saamiseks kohustuslik. |
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Liikmesriigid toetavad haridus- ja nõustamisasutuste algatusi finantsalase hariduse parandamiseks, eesmärgiga võidelda ülemäärase võlakoormaga ning vähendada kõigi tarbijate riski muutuda finantsiliselt tõrjutuks. Julgustatakse ka makseteenuste pakkujaid, kes pakuvad tarbijatele juhiseid ja abi oma rahaliste vahendite vastutustundlikul majandamisel. |
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Lõikes 1 osutatud asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused. Kui käesoleva direktiivi tõhusa järgimise tagamiseks ja seireks on määratud mitu pädevat asutust, tagavad liikmesriigid nende asutuste tiheda koostöö, et asutused saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita. |
2. Lõikes 1 osutatud asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused. Nimetatud asutused peavad korrapäraselt nõu asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tarbijate esindajatega, et tagada käesoleva direktiivi tõhus järgimine ja selle seire. Kui käesoleva direktiivi tõhusa järgimise tagamiseks ja seireks on määratud mitu pädevat asutust, tagavad liikmesriigid nende asutuste tiheda koostöö, et asutused saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita. Kõnealused asutused teevad tihedat koostööd pädevate asutustega teistes liikmesriikides, et tagada käesolevas direktiivis ette nähtud meetmete nõuetekohane ja täielik kohaldamine. |
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Liikmesriigid tagavad, et maksekonto pakkujad loevad endale siduvaks vähemalt ühe või enama alternatiivse vaidluste lahendamise asutuse otsused. |
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 1 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 c. Lõikes 1 b nimetatud teabele tuleb osutada selgelt, mõistetavalt ja kergesti kättesaadaval viisil pakkuja veebisaidil, kui see on olemas, ning pakkuja ja tarbija vaheliste müügi- või teenuselepingute üldtingimustes. |
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 1 d (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 d. Liikmesriigid võivad säilitada või võtta kasutusele alternatiivsed vaidluste lahendamise menetlused, millega lahendatakse ühiselt sarnaseid või identseid vaidlusi makseteenuse pakkuja ja mitme tarbija vahel. Alternatiivsed vaidluste lahendamise süsteemid nii üksikute kui ka kollektiivsete vaidluste ja hüvitiste jaoks peavad olema täiendavad ja mitte vastastikku välistavad. |
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõik 1 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Esimest korda kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja seejärel iga kahe aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe: |
Esimest korda kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja seejärel iga kahe aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe: |
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 2 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Erandina lõigust 1 kohaldavad liikmesriigid III peatüki sätteid seoses üleviimisteenusega eri liikmesriikides asuvate makseteenuse pakkujate vahel hiljemalt ...* |
|
|
________________ |
|
|
* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Maksekontod |
||||
|
Viited |
COM(2013)0266 – C7-0125/2013 – 2013/0139(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 23.5.2013 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
IMCO 23.5.2013 |
||||
|
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev |
10.10.2013 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Evelyne Gebhardt 29.5.2013 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
14.10.2013 |
4.11.2013 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
5.11.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
33 0 3 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Preslav Borissov, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, António Fernando Correia de Campos, Cornelis de Jong, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Phil Prendergast, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Emilie Turunen, Barbara Weiler |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Raffaele Baldassarre, Regina Bastos, Jürgen Creutzmann, María Irigoyen Pérez, Constance Le Grip, Emma McClarkin, Claudio Morganti, Sylvana Rapti, Kerstin Westphal |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Jean-Pierre Audy, Jolanta Emilia Hibner, Thomas Händel, Eva Ortiz Vilella |
||||
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (18.9.2013)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta
(COM(2013)0266 – C7‑0125/2013 – 2013/0139(COD))
Arvamuse koostaja: Dimitar Stoyanov
LÜHISELGITUS
Käesoleva direktiivi ettepaneku eesmärk on suurendada maksekontoga seotud tasusid käsitleva teabe läbipaistvust ja võrreldavust, hõlbustada maksekontode üleviimist, kõrvaldada elukohal põhinev diskrimineerimine seoses maksekontodega ja võimaldada ELis juurdepääsu põhimaksekontodele.
Selleks soovitatakse esmajärjekorras võtta kasutusele loetelu kõige tüüpilisematest makseteenustest, mille suhtes siseriiklikul tasandil tasu kohaldatakse, ning kehtestada ELi tasandi terminoloogia, mis hõlmab tavalisemaid kasutatavaid termineid ja määratlusi vähemalt enamusele liikmesriikidele ühiste teenuste kohta. Kehtivas makseteenuste direktiivis (direktiiv 2007/64/EÜ) sätestatakse ühised teenuste läbipaistvuse ja makseteenuseid puudutava teabe nõuded, kuid see ei sisalda konkreetset korda tasude võrreldavuse mehhanismide loomiseks.
Kooskõlas eelnevaga peavad liikmesriigid kehtestama makseteenuste pakkujatele üldise kohustuse teha üleviimise teenus kättesaadavaks igale kliendile, kellel on arve ELis asuva makseteenuse pakkuja juures. See on vajalik ELi maksekontode piiratud liikuvuse tõttu, mis tuleneb suurel määral asjaolust, et tarbijatele antakse puudulikku ja sageli ebamäärast teavet kontode üleviimise menetluse kohta, ning mõnedel juhtudel sellest, et makseteenuse pakkujate personal ei anna üleviimiseks abi.
Lisaks tagatakse ettepanekuga kõigile ELi tarbijatele peamiste makseteenuste kättesaadavus ning keelatakse elukohal põhinev diskrimineerimine tarbijate suhtes, kes kavatsevad avada maksekonto väljaspool oma koduriiki. See toob kasu nii makseteenuse pakkujatele kui ka tarbijatele.
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114. Ettepaneku eesmärk on luua sellega hõlmatud valdkondades ELi tasandi raamistik, et kõrvaldada säilinud takistused makseteenuste vaba liikumise ja laiemalt kaupade, inimeste, teenuste ning kapitali vaba liikumise teelt, milleks täielikult integreeritud ja väljakujundatud ühtne makseteenuste turg on hädavajalik. Ettepanekuga välditakse ka ühtse turu edasist killunemist, mis võib toimuda, kui liikmesriigid võtavad selles valdkonnas omal algatusel erinevaid ja kooskõlastamata reguleerivaid meetmeid. Soovitatud muudatusettepanekutega parandatakse komisjoni esitatud direktiivi eelnõu mõningaid ebatäpsusi ning püütakse parandada seadusandliku akti kvaliteeti, et tulemuslikumalt täita selle eesmärke.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Tarbijad saaksid kõige rohkem kasu teabest, mis on konkreetne ja võimaldab hõlpsasti võrrelda eri makseteenuse pakkujate teenuseid. Maksekontoga seotud pakkumiste võrdlemiseks tarbijatele kättesaadavaks tehtud vahendite mõju oleks piiratud, kui erinevate pakkumiste tasude loetelude uurimiseks kuluv aeg kaaluks üle kõige sobivama pakkumise valimisest saadava kasu. Seega tuleks tasude terminoloogiat standardida liikmesriikides ainult kõige tüüpilisemate mõistete ja määratluste puhul, et hoida ära ülemäärase teabe ohtu. |
(12) Tarbijad saaksid kõige rohkem kasu teabest, mis on konkreetne, täpne ja võimaldab hõlpsasti võrrelda eri makseteenuse pakkujate teenuseid. Maksekontoga seotud pakkumiste võrdlemiseks tarbijatele kättesaadavaks tehtud vahendite mõju oleks piiratud, kui erinevate pakkumiste tasude loetelude uurimiseks kuluv aeg kaaluks üle kõige sobivama pakkumise valimisest saadava kasu. Seega tuleks tasude terminoloogiat standardida liikmesriikides ainult kõige tüüpilisemate mõistete ja määratluste puhul, et hoida ära ülemäärase või eksitava teabe ohtu. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(30) Kuna tarbijatele tuleks tagada juurdepääs eri põhimakseteenustele, peaksid liikmesriigid määrama kindlaks miinimumarvu toiminguid, võttes arvesse nii tarbijate vajadusi kui ka äritavasid asjaomases liikmesriigis. Miinimumteenuste hulka mittekuuluvate teenuste puhul võivad pangad kohaldada oma tavalisi tasusid. Põhimaksekontoga seotud teenused peaksid hõlmama hoiustamise ja raha väljavõtmise võimalust. Tarbijatel peaks olema võimalik teha olulisi maksetehinguid, nt saada palka või hüvitist, maksta arveid või makse ning osta kaupu ja teenuseid, sealhulgas otsekorralduse, kreeditkorralduse ja maksekaardi kasutamisega. Sellised teenused peaksid võimaldama tarbijatel osta kaupu või teenuseid internetis ning algatada maksekäsundeid makseteenuse pakkuja internetipanganduse rakenduste kaudu, kui need on olemas. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks siiski olla piiratud elektroonilise kasutamisega, kuna see tekitaks tõkkeid tarbijatele, kellel ei ole internetiühendust. Põhimaksekontoga ei tuleks anda tarbijatele juurdepääsu arvelduskrediidile. Samas võivad liikmesriigid lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda seoses põhimaksekontoga väga väikeste summade puhul puhvrit. |
(30) Kuna tarbijatele tuleks tagada juurdepääs eri põhimakseteenustele, peaksid liikmesriigid määrama kindlaks miinimumarvu toiminguid, võttes arvesse nii tarbijate vajadusi kui ka äritavasid asjaomases liikmesriigis. Miinimumteenuste hulka mittekuuluvate teenuste puhul võivad pangad kohaldada oma tavalisi tasusid. Põhimaksekontoga seotud teenused peaksid hõlmama hoiustamise ja raha väljavõtmise võimalust. Tarbijatel peaks olema võimalik teha olulisi maksetehinguid, nt saada palka või hüvitist, maksta arveid või makse ning osta kaupu ja teenuseid, sealhulgas otsekorralduse, kreeditkorralduse ja maksekaardi kasutamisega. Sellised teenused peaksid võimaldama tarbijatel osta kaupu või teenuseid internetis ning algatada maksekäsundeid makseteenuse pakkuja internetipanganduse rakenduste kaudu, kui need on olemas. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks siiski olla piiratud elektroonilise kasutamisega, kuna see tekitaks tõkkeid tarbijatele, kellel ei ole internetiühendust. Põhimaksekontoga ei tuleks anda tarbijatele juurdepääsu arvelduskrediidile. |
Selgitus | |
Võimalus pakkuda seoses põhimaksekontoga väga väikeste summade puhul puhvrit on vastuolus komisjoni ettepaneku artikli 16 lõikega 4, mille kohaselt niisuguste kontodega seoses ei tohiks arvelduskrediiti pakkuda. Asjaolu, et „väga väike summa” on jäetud lähemalt määratlemata ja sellele ei ole seatud piirmäära, muudab teksti ebamääraseks. | |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 20 osutatud pädevad asutused määravad kindlaks esialgse loetelu vähemalt 20 makseteenustest, mis moodustavad 80 % kõige tüüpilisematest makseteenustest, mille suhtes kohaldatakse tasu siseriiklikul tasandil. Loetelus esitatakse mõisted ja määratlused iga kindlaks määratud teenuse kohta. |
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 20 osutatud pädevad asutused määravad kindlaks esialgse loetelu makseteenustest, mis moodustavad vähemalt 80 % kõige tüüpilisematest makseteenustest, mille suhtes kohaldatakse tasu siseriiklikul tasandil. Loetelus esitatakse mõisted ja määratlused iga kindlaks määratud teenuse kohta. |
Selgitus | |
Piisab sellest, kui tagada, et loetelu kõige tüüpilisematest makseteenustest, mille suhtes siseriiklikul tasandil tasu kohaldatakse, hõlmaks enamikku tüüpilisemaid makseteenuseid, ilma et määrataks nende kindlat arvu, sest liikmesriikide erinevusi on võimatu arvesse võtta. | |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et enne tarbijaga maksekonto lepingu sõlmimist esitavad makseteenuse pakkujad tarbijale teenuste hinnakirja, mis sisaldab artikli 3 lõikes 5 osutatud kõige tüüpilisemate teenuste loetelu ning iga teenuse puhul kohaldatavaid tasusid. |
1. Liikmesriigid tagavad, et enne tarbijaga maksekonto lepingu sõlmimist esitavad makseteenuse pakkujad tarbijale arusaadava teenuste hinnakirja, mis sisaldab artikli 3 lõikes 5 osutatud kõige tüüpilisemate teenuste loetelu ning iga teenuse puhul kohaldatavaid tasusid, juhul kui makseteenuse pakkuja osutab nimetatud teenuseid. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et enne tarbijaga maksekonto lepingu sõlmimist esitavad makseteenuse pakkujad tarbijale teenuste hinnakirja, mis sisaldab artikli 3 lõikes 5 osutatud kõige tüüpilisemate teenuste loetelu ning iga teenuse puhul kohaldatavaid tasusid. |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni) |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teevad tarbijatele kättesaadavaks sõnastiku, mis sisaldab vähemalt artiklis 1 osutatud makseteenuste loetelu ja sellega seotud mõisteid. |
4. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teevad tarbijatele kättesaadavaks sõnastiku, mis sisaldab vähemalt artikli 3 lõikes 5 osutatud kõige tüüpilisemate makseteenuste loetelu ja sellega seotud mõisteid. |
Selgitus | |
Tuleks viidata kõige tüüpilisemate makseteenuste loetelule, millele osutatakse artikli 3 lõikes 5, sest just sedasama loetelu nimetatakse ka artikli 4 lõikes 1. | |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6. Makseteenuse pakkujad tagavad, et teenuste hinnakiri ja sõnastik on püsival andmekandjal tarbijatele kogu aeg tasuta kättesaadav tarbijatele juurdepääsetavates ruumides ning elektrooniliselt makseteenuse pakkujate veebisaitidel. |
6. Makseteenuse pakkujad tagavad, et teenuste hinnakiri ja sõnastik on püsival andmekandjal tarbijatele tasuta kättesaadav ettenähtud lahtiolekuaegadel tarbijatele juurdepääsetavates ruumides ning elektrooniliselt kogu aeg makseteenuse pakkujate veebisaitidel. |
Selgitus | |
Makseteenuse pakkujatel oleks raske tagada juurdepääsu oma ruumidele väljaspool tööaega, seetõttu peaks ettepanek siin jääma paindlikuks ja võimaldama arvestada konkreetse riigi tingimustega. | |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) tegutsema sõltumatult mis tahes makseteenuse osutajast; |
(a) olema sõltumatud mis tahes makseteenuse osutajast; |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a a) selgelt avalikustama nende omanikud ja rahalised vahendid; |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 punkt a b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a b) olema erapooletud ning selgelt esitama makseteenuse kasutajale maksekonto soovitamisel kasutatavad kriteeriumid; |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a c) mitte esitama kodulehel ega võrdlusveebisaitidel makseteenuse pakkujate, nende esindajate, filiaalide või kaubamärkide reklaami; |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) olema lihtsas ja arusaadavas keeles ning vajaduse korral kasutama artikli 3 lõikes 5 osutatud mõisteid; |
(b) olema lihtsas ja arusaadavas keeles ning vajaduse korral kasutama artikli 3 lõikes 5 osutatud liidu standarditud terminoloogiat; |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt e a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(e a) omama süsteeme huvide konfliktide vältimiseks, et mis tahes otsesed või kaudsed omandi- või ärisuhted ei takistaks käesolevas lõikes loetletud tingimuste täitmist. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
5 a. 2018. aasta lõpuks luuakse ka Euroopa veebisaidid, kus võrreldakse maksekontoga seotud teenuste eest võetavaid tasusid eri liikmesriikides. |
|
|
Komisjon võtab nimetatud kuupäevaks kasutusele avaliku Euroopa võrdlusveebisaidi, mida hallatakse koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega. |
|
|
Samaks ajaks kehtestab komisjon delegeeritud õigusakti abil artikli 24 kohaselt ka vabatahtliku akrediteerimissüsteemi Euroopa eraõiguslike võrdlusveebisaitide jaoks. Akrediteeringu saamiseks peavad eraettevõtjate hallatavad Euroopa võrdlusveebisaidid vastama kõigile lõikes 2 loetletud tingimustele. Komisjonil on õigus eraettevõtjatele akrediteeringu andmisest keelduda või akrediteeringu tühistada, kui ei suudeta täita lõikes 2 loetletud kohustusi. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 5 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
5 b. Euroopa Komisjon loob ja ajakohastab pidevalt ühtset portaali, mis pakub linke akrediteeritud võrdlusveebisaitidele iga liikmesriigi ja Euroopa tasandil. |
|
|
Portaalis tehakse tarbijatele kättesaadavaks ka sõnastik, mis sisaldab artikli 3 kohaselt liidu standarditud terminoloogiat ja juhised maksekonto piiriüleseks üleviimiseks. |
|
|
Portaalis avalikustatakse ja tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ka artiklis 20 osutatud pädevate riigiasutuste loetelu ja kontaktandmed. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes võimalikud tasud, mida edastav makseteenuse pakkuja nõuab tarbijalt tema juures oleva maksekonto sulgemise eest, määratakse kindlaks vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artikli 45 lõikele 2. |
3. Liikmesriigid tagavad, et edastav makseteenuse pakkuja ei nõua tarbijalt tasu tema juures oleva maksekonto sulgemise eest. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes võimalikud tasud, mida edastav või vastuvõttev makseteenuse pakkuja nõuab tarbijalt artikli 10 kohase mis tahes teenuse eest, välja arvatud lõigetes 1–3 osutatud teenused, on asjakohased ja kooskõlas kõnealuse makseteenuse pakkuja tegelike kuludega. |
4. Liikmesriigid tagavad, et edastav või vastuvõttev makseteenuse pakkuja ei nõua tarbijalt tasu artikli 10 kohase mis tahes teenuse eest. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes rahalise kahju, mida tarbija kannab tulenevalt sellest, et üleviimisprotsessis osalev makseteenuse pakkuja ei täida artikli 10 kohaseid kohustusi, katab kõnealune makseteenuse pakkuja. |
1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes rahalise kahju, mida tarbija kannab tulenevalt sellest, et üleviimisprotsessis osalev makseteenuse pakkuja ei täida artikli 10 kohaseid kohustusi, katab kõnealune makseteenuse pakkuja. Tõendamiskohustus lasub makseteenuse pakkujal, kes peab tõendama, et artiklis 10 sätestatud tingimused on täidetud. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) kui tarbijal juba on asjaomase liikmesriigi territooriumil asuva makseteenuse pakkuja juures maksekonto, mis võimaldab tal kasutada artikli 17 lõikes 1 osutatud makseteenuseid; |
(a) kui tarbijal juba on asjaomase liikmesriigi territooriumil asuva makseteenuse pakkuja juures maksekonto; |
Selgitus | |
Makseteenuse pakkujatel ei ole mingit võimalust teada saada, kas tarbijal on teise makseteenuse pakkuja juures maksekonto, mis võimaldab tal põhilisi makseteenuseid kasutada, sest vastasel juhul peaks asjaomane teine pank avaldama äri- või pangasaladusi. | |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Lõikes 1 osutatud asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused. Kui käesoleva direktiivi tõhusa järgimise tagamiseks ja seireks on määratud mitu pädevat asutust, tagavad liikmesriigid nende asutuste tiheda koostöö, et asutused saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita. |
2. Lõikes 1 osutatud asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused. Kui käesoleva direktiivi tõhusa järgimise tagamiseks ja seireks on määratud mitu pädevat asutust, tagavad liikmesriigid nende asutuste tiheda koostöö, et asutused saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita. Nimetatud asutused teevad tihedat koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud meetmete nõuetekohane ja täielik kohaldamine. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Artikli 23 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra. |
5. Artikli 23 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra. |
Selgitus | |
Vastuväidete esitamiseks ettenähtud tähtaega tuleb pikendada, et parlament ja nõukogu saaksid delegeeritud õigusaktiga põhjalikult tutvuda ja otsustada, kas selle vastuvõtmine esitatud kujul on asjakohane ja nõuetele vastav. | |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Maksekontod |
||||
|
Viited |
COM(2013)0266 – C7-0125/2013 – 2013/0139(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 23.5.2013 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
JURI 23.5.2013 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Dimitar Stoyanov 29.5.2013 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
9.7.2013 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
17.9.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
24 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Eva Lichtenberger, Angelika Niebler, József Szájer, Axel Voss |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Olle Schmidt |
||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Maksekontod |
||||
|
Viited |
COM(2013)0266 – C7-0125/2013 – 2013/0139(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
8.5.2013 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 23.5.2013 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
IMCO 23.5.2013 |
JURI 23.5.2013 |
|
|
|
|
Kaasatud komisjon(id) istungil teada andmise kuupäev |
IMCO 10.10.2013 |
|
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Jürgen Klute 21.5.2013 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
9.7.2013 |
24.9.2013 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
18.11.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
42 3 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Burkhard Balz, Elena Băsescu, Sharon Bowles, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Gunnar Hökmark, Syed Kamall, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Ivana Maletić, Marlene Mizzi, Sławomir Nitras, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Thijs Berman, Fabrizio Bertot, David Casa, Norbert Glante, Robert Goebbels, Olle Ludvigsson, Rui Tavares |
||||
|
Esitamise kuupäev |
19.11.2013 |
||||