SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus (EÜ) 2004/585

28.11.2013 - (12007/3/2013 – C7‑0375/2013 – 2011/0195(COD)) - ***II

Kalanduskomisjon
Raportöör: Ulrike Rodust

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus (EÜ) 2004/585

(12007/3/2013 – C7‑0375/2013 – 2011/0195(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (12007/3/2013 – C7‑0375/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 4. märtsi 2012. aasta arvamust[2],

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[3] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2011)0425) suhtes,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0409/2013),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse ning käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

5.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

• [1]  ELT C 181, 21.6.2012, lk 183.
• [2]  ELT C 225, 27.7.2012, lk 20.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, 6.2.2013, P7_TA(2013)0040.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus andmete kogumise kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad, et komisjon kiirendaks nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 muutmise ettepaneku vastuvõtmist, et reformitud ühise kalanduspoliitika toetamiseks väga vajalikud andmekogumise põhimõtted ja eesmärgid, mis on sätestatud uues ühise kalanduspoliitika määruses, saaksid võimalikult kiiresti praktikas jõustuda.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus mitmeaastaste kavade kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kohustuvad tegema koostööd institutsioonidevaheliste küsimuste käsitlemiseks ning kokkuleppe saavutamiseks edasise tegutsemise osas nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu õiguslikku seisundit austaval viisil, et hõlbustada esmajärjekorras ühisele kalanduspoliitikale vastavate mitmeaastaste kavade koostamist ja kasutuselevõtmist.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on moodustanud kolme institutsiooni esindajatest koosneva institutsioonidevahelise töökonna, et aidata leida praktilisi lahendusi ja kõige sobivamat edasist tegutsemisviisi.

SELETUSKIRI

Pärast seda, kui täiskogu võttis 6. veebruaril 2013 vastu Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha, algasid eesistujariigi Iirimaaga mitteametlikud läbirääkimised, mille eesmärk oli jõuda kiiresti teise lugemise kokkuleppeni. Pärast kolmepoolsete kohtumiste seitset vooru jõudsid parlamendi ja nõukogu läbirääkimisrühmad ettepaneku osas 30. mail 2013 kokkuleppele. Kokkuleppe tekst pandi 18. juunil 2013 kalanduskomisjonis heakskiidu saamiseks hääletusele ja kiideti ülekaaluka häälteenamusega heaks. Parlamendikomisjoni antud heakskiidu alusel teatas komisjoni esimees samal päeval COREPERi esimehele saadetud kirjas, et ta soovitab täiskogul nõukogu seisukoht esimesel lugemisel muutmata kujul heaks kiita. Pärast õiguslikku ja keelelist kontrolli võttis nõukogu oma esimese lugemise seisukoha 17. oktoobril 2013 vastavalt kokkuleppele vastu.

Et nõukogu esimese lugemise seisukoht on kooskõlas kolmepoolsetel kohtumistel saavutatud kokkuleppega, soovitab raportöör komisjonil see muutmata kujul heaks kiita. Raportöör soovib rõhutada eelkõige järgmisi kompromissteksti osi.

Käesoleva reformiga võetakse viimaks käsile ühise kalanduspoliitika suurim probleem, milleks on pidev ülepüük. Uus tekst kohustab Euroopa Liidu Nõukogu iga-aastaste püügikoguste määramisel toimima jätkusuutlikult. Üldjuhul tuleb ülepüük peatada, võimaluse korral 2015. aastaks, et kalavarud saaksid taastuma hakata. Selgitatakse, et hilisemaks ajaks (kõige rohkem aastani 2020) edasilükkamine on lubatud vaid juhul, kui osalevate laevastike majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus satub tõsisesse ohtu. Kõiki varusid tuleb tulevikus seega majandada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtte alusel. Siinkohal oli üks parlamendi peamisi nõudeid, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõte ei oleks vaid poliitiline tahteavaldus, vaid muutuks kõigi edasiste otsuste puhul tegelikult õiguslikult siduvaks. See hõlmab tulevasi mitmeaastaseid kavasid, samuti nõukogu sõltumatuid otsuseid lubatud kogupüügi (TAC) kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 alusel.

Sellega seoses õnnestus parlamendil saavutada sõnastus, kus selgemalt rõhutatakse, et kõigi meetmete eesmärk on võimaldada kalavarudel suureneda jätkusuutlikust tasemest kõrgemale tasemele. Euroopa Parlament kehtestas seega täpselt ettevaatusprintsiibi kohaselt keskkondliku ohutusmarginaali. Sellest saab kasu ka kalandussektor: kui kalavarud on maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest veidi suuremad, kasvab kasum, kuna püügikulud on pöördvõrdelises sõltuvuses mere kalavarude suurusest.

Kokkuleppele õnnestus jõuda ka seoses kavandatava kogu püütud saagi lossimise kohustusega (saagi vette tagasi laskmise keeld). Nii nagu parlament esimesel lugemisel nõudis, nähakse tekstis ette siduv nõue kehtestada selgelt määratletud ajavahemiku jooksul (järk-järgult aastatel 2015–2019) saagi vette tagasi laskmise keeld. See ei hõlma liike, kes vette tagasi laskmise korral suure tõenäosusega ellu jäävad.

Erinevalt parlamendi esialgsest seisukohast võib saagi vette tagasi laskmise keelust küll erandeid teha (kuni 5% kogupüügist, üleminekuperioodil 7%) kuid need hakkavad kehtima alles eraldi otsuse järel. Üldjuhul tuleks selline otsus teha vastava mitmeaastase kava vastuvõtmise teel seadusandliku tavamenetluse raames. Mitmeaastase kava puudumise korral võib erandite kohta teha otsuseid ka komisjon maksimaalselt kolmeaastaseks perioodiks ja pärast seda, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud erandite kohta piirkondadeks jaotamise menetluse raames (vt allpool) vastava ühissoovituse. Võimalik on ka komisjoni kaudne otsus delegeeritud õigusakti abil, st ilma asjaomaste liikmesriikidega institutsioonide tasandil konsulteerimata.

Läbirääkimisrühm suutis sellega seoses ka läbi suruda, et erandeid võib teha üksnes juhul, kui selektiivsem püük on asjaomaste kalurite jaoks väga keeruline või kui kaaspüügi töötlemine oleks ebaproportsionaalselt kulukas.

Institutsioonid vaidlesid ka küsimuse üle, kuidas tegeleda tulevikus laevastiku liigse püügivõimsuse probleemiga, mida esineb ELi laevastiku mõningates segmentides. Kompromisstekstis on liikmesriikidele ette nähtud põhimõtteline kohustus tagada püügivõimsuse vastavus kalavarudele. Parlamendil õnnestus saavutada, et liikmesriigid peavad oma laevastiku püügivõimsust igal aastal Euroopa Komisjoni ette nähtud kriteeriumide alusel analüüsima. Kui analüüsi käigus selgub, et laevastik on liiga suur, peab asjaomane liikmesriik esitama liigse püügivõimsuse vähendamise kava ja võtma vastavaid meetmeid. Nende eeskirjade täitmata jätmise korral on komisjonil õigus kohaldada rahatrahve.

Reformi raames tehti ka ettevalmistusi otsuste suuremaks detsentraliseerimiseks (piirkondadeks jaotamine). Eesmärk on tagada, et eelkõige mingis merepiirkonnas täpsete tehniliste eeskirjade kehtestamisel tehtaks seda asjaosalistele lähemal tasandil ja mitte enam tsentraliseeritult Brüsselis. EL kontrollib muidugi jätkuvalt ELi kalanduspoliitika põhimõtteid kajastavatest eesmärkidest kinnipidamist.

Piirkondadeks jaotamise põhimehhanismi, milleks on liikmesriikide rühmade ühissoovituste esitamine, saaks kasutada ka ELi keskkonnadirektiivide (nt merendusstrateegia raamdirektiiv) kalandusega seotud elementide kiiremaks rakendamiseks. Kui aga asjaomased liikmesriigid ei suuda kokkuleppele jõuda, antakse komisjonile õigus võtta piiratud perioodi jooksul vastavaid meetmeid, kui vastasel korral satuksid ohtu keskkonnadirektiivide kaitse-eesmärgid.

Piirkondadeks jaotamise eesmärk on ka anda impulss ELi merekaitsealade ja täieliku püügikeelu alade loomisele.

Piirkondadeks jaotamise kontekstis etendavad suuremat rolli juba eelmise reformi käigus loodud piirkondlikud nõuandekogud, kuna need kujutavad endast olulist foorumit piirkondliku konsensuse saavutamiseks. Nõuandekogud pannakse kokku tasakaalustatumalt, nii et tulevikus täidavad 40% nõuandekogude kohtadest väljastpoolt kalandussektorit tulevad esindajad (nt valitsusvälised organisatsioonid). See oli Euroopa Parlamendi nõue.

Tekstis sätestatakse veel, et EL ei tohi soodustada ülepüüki kolmandate riikide vetes. Püüda tohib ainult kolmandas riigis kasutamata jäävaid varude ülejääke, nagu nõutakse ÜRO mereõiguse konventsioonis. Kolmandate riikidega sõlmitavad kalanduskokkulepped sisaldavad tulevikus inimõiguste klauslit, st inimõiguste rikkumise korral võib kokkulepped peatada. Lisaks peavad kolmandate riikidega sõlmitavad kalanduskokkulepped edaspidi sisaldama ainuõiguslikkuse klauslit (st kokkulepetest kõrvalehoidumine nii, et kalurid sõlmivad eraviisilised lepingud kolmandate riikide valitsustega, ei ole lubatud). Lisaks võtab EL meetmeid kalalaevade lipuvahetuse takistamiseks.

Uus üldmäärus sisaldab põhimõttelist otsust, et ELi kalandusfondide assigneeringuid võib eralda vaid tingimusel, et järgitakse ühise kalanduspoliitika eeskirju. See kehtib nii liikmesriikide kui ka üksikute kalandusettevõtete kohta. Vastava korra üksikasjad sätestatakse määruses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kohta.

Läbirääkimisrühma üks suur saavutus on niinimetatud juurdepääsukriteeriumide kehtestamine. Edaspidi peavad liikmesriigid jagama püügikvoodid oma kaluritele objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Need peavad hõlmama keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke kriteeriume. Sellest võiksid kasu saada need laevastikuosad, kes suudavad tõendada, et nad loovad keskmisest rohkem töökohti ja koormavad keskmisest vähem keskkonda.

Euroopa Parlament ei saavutanud suuremat läbipaistvust mitte üksnes kvootide jagamisel. Ka liikmesriikide kogutud teaduslikud andmed kalavarude seisundi kohta tuleb andmekaitse-eeskirju järgides kõigile sidusrühmadele kättesaadavaks teha.

Edukas kalanduspoliitika on võimalik vaid juhul, kui eeskirju täidetakse. Liikmesriikide kontrollivõimaluste kvalitatiivse parandamise ja laiendamise tagamiseks hakkab eeskirjade täitmise ekspertrühm pidama sellel teemal alalist dialoogi, nii et vastavad parimad tavad tulevikus juurduksid.

MENETLUS

Pealkiri	Ühine kalanduspoliitika
Viited	12007/3/2013 – C7-0375/2013 – 2011/0195(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	6.2.2013  T7-0040/2013
Komisjoni ettepanek	COM(2011)0425 - C7-0198/2011
Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	24.10.2013
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	PECH 24.10.2013
Raportöör(id)  nimetamise kuupäev	Ulrike Rodust 26.9.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	4.11.2013
Vastuvõtmise kuupäev	27.11.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Ian Hudghton, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Nils Torvalds, Jarosław Leszek Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Luis Manuel Capoulas Santos, Jean Louis Cottigny, Jim Higgins, Jens Nilsson
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	María Auxiliadora Correa Zamora, Salvador Garriga Polledo, Francisco José Millán Mon, Younous Omarjee, Ivo Vajgl, Luis Yáñez-Barnuevo García
Esitamise kuupäev	28.11.2013