RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta

3.12.2013 - (COM(2010)0379 – C7-0180/2010 – 2010/0210(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Claude Moraes
Arvamuse koostaja (*): Alejandro Cercas, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 294 KB)
• 001-001 (DOC - 189 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta

(COM(2010)0379 – C7-0180/2010 – 2010/0210(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0379),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkte a ning b, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0180/2010),

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Tšehhi Saadikutekoja, Tšehhi Senati, Madalmaade Parlamendi Esimese Koja, Madalmaade Parlamendi Teise Koja, Austria Rahvusnõukogu ja Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. mai 2011. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 31. märtsi 2011. aasta arvamust[2],

–   võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 6. novembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A7-0428/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED^[3]*

komisjoni ettepanekule

võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

...,

kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkte a ja b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut^[4]1,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust^[5]2,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust^[6]3,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)         Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks on aluslepingus sätestatud meetmed, mis tuleb võtta varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(1a)       Aluslepingus on sätestatud, et liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel sisserändevoogude tõhus juhtimine ja liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine. Selleks peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma vastu meetmed, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimusi ning nende õiguste kindlaksmääramist.

(2)         Haagi programmis, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 4.–5. novembril 2004, tõdeti, et seaduslikul rändel on tähtis roll majandusarengu edendamisel, ning paluti komisjonil esitada seadusliku rände poliitika kava, sealhulgas riiki lubamise menetlused, mis võimaldavad tööturul viivitamata reageerida muutuvale nõudlusele võõrtööjõu järele.

(3)         14.–15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu leppis kokku mitu 2007. aastal võetavat meedet, mille hulka kuulus sellise hästi korraldatud seadusliku sisserände poliitika väljatöötamine, mis täielikult austab siseriiklikku pädevust, et aidata liikmesriikidel rahuldada olemasolevat ja tulevast tööjõuvajadust. Ülemkogu kutsus ka üles uurima ajutise rände lihtsustamise võimalusi.

(4)         15.–16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastuvõetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis väljendatakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kohustust viia rändevaldkonna probleemide ja võimalustega seoses ellu õiglast, tõhusat ja järjekindlat poliitikat. Pakt on aluseks ühisele sisserändepoliitikale, mille puhul juhindutakse liikmesriikide solidaarsuse vaimust ja koostööst kolmandate riikidega ning mis põhineb rändevoogude nõuetekohasel juhtimisel, pidades silmas mitte üksnes sihtriigi, vaid ka päritoluriigi ja rändaja enda huvisid.

(5)         10.–11. detsembril 2009 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastuvõetud Stockholmi programmis tunnistatakse, et tööjõu sisseränne võib toetada konkurentsivõime ja majandusaktiivsuse suurenemist ning et paindlik sisserändepoliitika annab tulevikus ELi ees seisvate oluliste demograafiliste probleemide ning tööjõunõudluse suurenemise tingimustes olulise panuse ELi majandusarengusse ja majandustulemustesse pikemas perspektiivis. Ühtlasi näitab see, kui tähtis on tagada liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning optimeerida rände ja arengu vaheline seos. Programmis kutsutakse Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles jätkama seadusliku rände poliitikakava elluviimist[7].

(6)         Käesolev direktiiv peaks aitama kaasa hooajaliste ajutiste rändevoogude tõhusale juhtimisele ning hooajatöötajate jaoks inimväärsete töö- ja elutingimuste tagamisele, kehtestades õiglased ja läbipaistvad riiki lubamise ja seal elamise ▌ eeskirjad ning määratledes hooajatöötajate õigused, nähes samal ajal ette stiimulid ja tagatised, et hoida ära riiki lubatust kauemaks jäämine ja/või ajutiselt riigis viibimise muutumine alaliseks. Ka Euroopa Parlamendi ja ▌nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiviga 2009/52/EÜ (millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded)[8] kehtestatud eeskirjad aitavad ära hoida ajutise riigis viibimise muutumise ebaseaduslikuks riigis viibimiseks.

(6a)       Liikmesriigid peaksid jõustama käesoleva direktiivi sätted, diskrimineerimata seejuures soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, vähemusrahvusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, eelkõige kooskõlas nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust[9], ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiviga 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel[10].

(7)         Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liikmesriikide tööturule juurdepääsu osas ▌ liidu eelistamise põhimõtet, mida on kirjeldatud ühinemisaktide asjaomastes sätetes.

(8)         Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata liikmesriikide õigust määrata kindlaks kolmandate riikide kodanike arv, kes saabuvad kolmandatest riikidest nende territooriumile hooajatöö eesmärgil, nagu on täpsustatud ▌aluslepingus ▌.

(9)         Käesoleva direktiiviga ei tohiks mõjutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise tingimusi. Eelkõige ei tohiks käesoleva direktiiviga mõjutada töötingimusi, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) kohaselt töötajate suhtes, kelle on liikmesriigis asuv ettevõtja lähetanud teise liikmesriigi territooriumile teenuste osutamiseks.

(9a)       Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlmata otsesed töösuhted hooajatöötajate ja tööandjate vahel. Kui aga liikmesriigi siseriiklik õigus lubab kolmanda riigi kodanikke hooajatöötajatena vastu võtta liikmesriigi territooriumil asuvate tööhõivebüroode või ajutist tööd vahendavate asutuste kaudu, mis sõlmivad hooajatöötajaga otselepingu, ei tuleks selliseid tööbüroosid käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(10)       Käesoleva direktiivi ülevõtmisel peaksid liikmesriigid asjakohastel juhtudel sotsiaalpartneritega konsulteerides koostama loetelu nendest tööhõivesektoritest, mis hõlmavad hooaegade vaheldumisest sõltuvaid tegevusi. Hooaegade vaheldumisest sõltuv tegevus on üldiselt iseloomulik põllumajanduse ja▌ aianduse valdkonnale, eelkõige istutus- ja saagikoristusperioodi ajal ning turismi valdkonnale, eelkõige puhkusteperioodi ajal.

(10a)     Kui see on sätestatud siseriiklikes õigusaktides ja kooskõlas aluslepingu artiklis 10 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõttega, on liikmesriikidel lubatud käesoleva direktiivi vabatahtlike sätete rakendamisel kohelda teatavate kolmandate riikide kodanikke muude kolmandate riikide kodanikest soodsamalt.

(11)       Hooajatöötajana riiki lubamist peaks olema võimalik taotleda ainult juhul, kui selline isik elab väljaspool liikmesriikide territooriumi.

(11a)     Käesoleva direktiiviga sätestatud vastuvõtmisest võib keelduda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Eelkõige võib vastuvõtmisest keelduda, kui liikmesriik leiab faktidele tugineva hinnangu põhjal, et asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab endast võimalikku ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahvatervisele.

(11b)     Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel)[11] kohaldamist.

(12)       Käesoleval direktiivil ei tohiks olla negatiivset mõju õigustele, mis on antud neile kolmandate riikide kodanikele, kes töö eesmärgil liikmesriigis juba seaduslikult viibivad.

(12a)     Schengeni acquis’d täies ulatuses kohaldavate liikmesriikide puhul on täielikult kohaldatavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri[12] (viisaeeskiri), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad[13] (Schengeni piirieeskirjad), ning nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud[14].

Sellest tuleneb, et kuni kolmekuulise riigis viibimise korral reguleerivad nimetatud õigusaktid hooajatöötajate Schengeni acquis’d täies ulatuses kohaldavate liikmesriikide territooriumile vastuvõtmise tingimusi ning käesolev direktiiv peaks reguleerima ainult töökohtadele juurdepääsu kriteeriume ja nõudeid. Schengeni acquis’d täies ulatuses mittekohaldavate liikmesriikide puhul on kohaldatavad ainult Schengeni piirieeskirjad, välja arvatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul. Käesolevas direktiivis osutatud Schengeni acquis’ sätted kuuluvad sellesse Schengeni acquis’ osasse, milles Iirimaa ja Ühendkuningriik ei osale, ning seetõttu ei ole kõnealused sätted nende suhtes kohaldatavad.

(12b)     Käesolevas direktiivis on määratletud hooajatöötajate riiki lubamise kriteeriumid ja nõuded ning loa andmisest keeldumise, selle tühistamise või selle pikendamisest keeldumise põhjused kuni kolmekuulise riigis viibimise korral üksnes selles osas, mis puudutab hooajatöötajate tööd. Hooajatöö eesmärgil lühiajaliste viisade väljastamisel kohaldatakse vastavalt Schengeni acquis’ asjaomaseid sätteid liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta ning samuti nende viisade andmisest keeldumise, viisade pikendamise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjusi. Eelkõige tuleks viisa andmisest keeldumist, selle tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevast otsusest ning sellise otsuse tegemise põhjustest taotlejale viisaeeskirja VI lisas esitatud standardvormi kasutades teatada kooskõlas viisaeeskirja artikli 32 lõikega 2 ja artikli 34 lõikega 6.

(12c)     Rohkem kui kolmeks kuuks riiki lubatud hooajatöötajate puhul peaks käesolevas direktiivis määratlema nii riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused kui ka liikmesriikides töökohtadele juurdepääsu kriteeriumid ja nõuded.

(13)       Direktiiviga tuleks sätestada paindlik riiki sisenemise süsteem, mis tugineb nõudlusele ja sellistele objektiivsetele kriteeriumidele nagu kehtiv tööleping või siduv tööpakkumine, milles on täpsustatud töölepingu või töösuhte põhiaspektid.

(14)       Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha uuring tõendamaks, et töökohta ei saa täita kohaliku tööturu raames.

(14a)     Liikmesriigid peaksid saama liikmesriiki lubamise taotluse tagasi lükata, eelkõige juhul, kui kolmanda riigi kodanik ei ole täitnud eelmisest riiki lubamise otsusest tulenevat kohustust hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtivusaja möödumisel liikmesriigi territooriumilt lahkuda.

(14b)     Liikmesriigid peaksid saama nõuda, et tööandja teeks koostööd pädevate asutustega ning esitaks kogu asjakohase teabe, mida on vaja käesolevas direktiivis sätestatud menetluse võimaliku kuritarvitamise ja väärkasutamise ärahoidmiseks.

(15)       Sellise ühtse menetluse kehtestamine, mille tulemusel väljastatakse üksainus elamis- ja tööluba ühendav dokument, peaks aitama kaasa liikmesriikides praegu kohaldatavate eeskirjade lihtsustamisele. See ei tohiks piirata liikmesriikide õigust määrata kooskõlas riikliku halduskorralduse eripärade ja tavadega kindlaks ühtses menetluses osalevad riiklikud asutused ja nende osalemise viis.

(15a)     Käesoleva direktiivi kohaselt pädevate asutuste määramine ei tohiks piirata rolli ja ülesandeid, mis on teistel ametiasutustel ning, kui see on asjakohane, tööturu osapooltel siseriikliku õiguse ja/või siseriiklike tavade kohaselt seoses taotluse läbivaatamise ja selle kohta otsuse tegemisega.

(15b)     Direktiiviga tagatakse liikmesriikidele hooajatöötajatele lubade (riiki sisenemise, elamis- ja töölubade) väljastamise osas teatav paindlikkus. Pikaajaliste viisade väljastamine kooskõlas artikli 9 lõike 2 punktiga a ei piira liikmesriikide võimalust väljastada eelnev luba asjaomases liikmesriigis töötamiseks. Selleks aga, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud töötingimuste kontrollimine ja täitmine, tuleks asjaomastel lubadel selgesõnaliselt osutada, et need on väljastatud hooajatöö eesmärgil. Ainult lühiajaliste viisade väljastamise korral peaksid liikmesriigid sellel eesmärgil kasutama viisakleebise märkuste lahtrit.

(15c)     Kõikide riigis viibimiste puhul, mis ei ületa kolme kuud 6-kuulise ajavahemiku jooksul, peaksid liikmesriigid valima, kas väljastada lühiajaline viisa või lühiajaline viisa koos tööloaga, juhul kui kolmanda riigi kodanikul peab olema viisa kooskõlas määrusega (EÜ) nr 539/2001. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes ei ole kehtestatud viisanõuet või kui liikmesriik ei kohalda selle määruse artikli 4 lõiget 3, peaksid liikmesriigid talle väljastama tööloa. Kõikide riigis viibimiste puhul, mis on pikemad kui kolm kuud, peaksid liikmesriigid väljastama ühe järgmistest lubadest: pikaajaline viisa, hooajatöötaja luba või hooajatöötaja luba koos pikaajalise viisaga, kui pikaajaline viisa on territooriumile sisenemiseks nõutav siseriikliku õiguse kohaselt. Miski ei keela liikmesriikidel väljastada tööluba otse tööandjale.

(15d)     Kui viisa on nõutav ainult liikmesriigi territooriumile sisenemise eesmärgil ning kolmanda riigi kodanik vastab hooajatöötaja loa väljastamise tingimustele, peaks asjaomane liikmesriik tagama kolmanda riigi kodanikule kõik võimalused nõutava viisa saamiseks ning selle, et pädevad asutused teevad selle nimel tõhusalt koostööd.

(16)       Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama riigis viibimise maksimaalse kestuse ja piirama selle ▌ajavahemikule ▌viiest üheksa kuuni, mis koos hooajatöö määratlusega peaks tagama, et tööl on hooajaline iseloom. Tuleks sätestada, et riigis viibimise maksimaalse kestuse ajal on töölepingu pikendamine või tööandja vahetamine võimalik, tingimusel, et riiki lubamise kriteeriumid on jätkuvalt täidetud. See peaks vähendama ühe tööandjaga seotud hooajatöötajaid ähvardada võiva kuritarvitamise ohtu ja samal ajal pakkuma tööandjate tegelikele tööjõuvajadustele paindliku lahenduse. Võimalusega, et hooajatöötaja võib käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel tööle võtta erinev tööandja, ei tohiks hooajatöötaja jaoks kaasneda võimalust otsida töötuna liikmesriigi territooriumil tööd.

(16a)     Liikmesriikidel peaks riigis viibimise pikendamise või hooajatöö eesmärgil väljastatava loa pikendamise üle otsustamisel olema võimalik võtta arvesse olukorda tööturul.

(16b)     Juhul, kui hooajatöötaja on riiki lubatud mitte kauemaks kui kolmeks kuuks ning kui liikmesriik otsustab luba kolmest kuust kauemaks pikendada, tuleks lühiajaline viisa asendada kas pikaajalise viisaga või hooajatöötaja loaga.

(17)       Võttes arvesse korduvrände teatavaid aspekte, samuti kolmanda riigi ▌hooajatöötajate tööalaseid väljavaateid ▌pärast ühe hooaja lõppu ning ▌ELi tööandjate huvisid stabiilsema ja juba koolitud tööjõu vastu, võiks ette näha lihtsustatud vastuvõtmise menetluse ▌ nende heausksete kolmanda riigi kodanike jaoks ▌, keda on hooajatöötajatena ▌liikmesriiki lubatud vähemalt üks kord viimase viie aasta jooksul ning kes on alati kinni pidanud kõigist kriteeriumitest ja tingimustest, mis käesoleva direktiivi alusel on sätestatud asjaomasesse liikmesriiki sisenemise ja seal viimise kohta. Selline kord ei tohiks mõjutada või eirata töö hooajalise iseloomu nõuet.

(17a)     Liikmesriigid peaksid võtma kõik meetmed, tagamaks et taotlejatele tehakse kättesaadavaks teave käesolevas direktiivis sätestatud riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste, sealhulgas õiguste ja kohustuste ning menetluslike tagatiste kohta ning kõikide tõendavate dokumentide kohta, mis on vaja esitada koos hooajatöötajana liikmesriigi territooriumil elamise ja töötamise loa taotlusega.

(17b)     Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad ja proportsionaalsed sanktsioonid juhuks, kui tööandjad ei täida käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Need sanktsioonid võivad olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/52/EÜ (millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded) artiklis 7 sätestatud sanktsioonid. Asjakohastel juhtudel peaksid sellised sanktsioonid hõlmama tööandja kohustust maksta hooajatöötajatele hüvitist. Tuleks luua vajalikud mehhanismid, et hooajatöötajatel oleks võimalik saada hüvitist, millele neil on õigus, isegi siis, kui nad enam asjaomase liikmesriigi territooriumil ei viibi.

(18)       Tuleks kehtestada hooajatöötajana riiki lubamise taotluse läbivaatamise menetlust käsitlevad eeskirjad. Selline menetlus peaks olema tõhus ja hallatav, võttes arvesse liikmesriikide haldusasutuste tavalist töökoormust, ning läbipaistev ja õiglane, et tagada asjaomastele isikutele nõuetekohane õiguskindlus.

(18a)     Lühiajaliste viisade puhul reguleerivad menetluslikke tagatisi Schengeni acquis’ asjaomased sätted.

(18b)     Liikmesriigi pädevad asutused peaksid tegema otsuse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluste kohta võimalikult kiiresti. Loa kehtivuse ajal esitatud loa pikendamise taotluste puhul peaksid liikmesriigid võtma kõik mõistlikud meetmed, tagamaks et käimasoleva haldusmenetluse tõttu ei ole hooajatöötaja kohustatud katkestama oma töösuhet sama tööandjaga või et hooajatöötajat ei takistata tööandjat vahetamast. Taotlejad peaksid esitama loa pikendamise taotluse võimalikult kiiresti. Igal juhul peaks hooajatöötajal olema lubatud jääda asjaomase liikmesriigi territooriumile ning asjakohasel juhul jätkata töötamist, kuni pädevad asutused on taotluse kohta teinud lõpliku otsuse.

(18c)     Hooajatöö iseloomu arvestades ergutatakse liikmesriike mitte võtma tasu taotluste läbivaatamise eest. Juhul kui liikmesriik siiski otsustab tasu võtta, et tohiks selline tasu olla ebaproportsionaalne ega liialdatud.

(19)       Kõigil hooajatöötajatel peaks olema majutus, mis tagab piisava elatustaseme, ning pädevaid asutusi tuleks teavitada mis tahes muudatustest majutusega seoses. Kui majutus on korraldatud tööandja poolt või tema kaudu, ei tohiks üür olla ülemäära kõrge võrreldes hooajatöötaja netotöötasuga ega eluaseme kvaliteediga; hooajatöötaja üüri ei tohiks tema palgast automaatselt maha arvata; tööandja peaks hoolitsema selle eest, et hooajatöötajal oleks üürileping või samaväärne dokument, milles on kindlaks määratud eluaseme üüritingimused, ning tööandja peaks tagama, et majutus on kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate üldiste tervise ja ohutuse normidega.

(19a)     Kolmandate riikide kodanikel, kellel on kehtiv reisidokument ja Schengeni acquis’d täielikult kohaldava liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi alusel välja antud hooajatöötaja luba, tuleks lubada vabalt siseneda Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja liikuda nende piires kuni kolmekuulise ajavahemiku jooksul kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) ning Schengeni rakenduskonventsiooni (konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta)[15] artikliga 21.

(20)       Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate eriti haavatava olukorra ja nende tööülesannete ajutise iseloomu tõttu on vaja ▌ tagada kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate õiguste tõhus kaitse ka sotsiaalkindlustuse valdkonnas, korrapäraselt kontrollida nõuetele vastavust ning täielikult tagada vastuvõtva liikmesriigi kodanikest töötajatega võrdse kohtlemise põhimõtte austamine, pidades kinni põhimõttest, et sama töö eest samal töökohal makstakse võrdset tasu, kohaldades kollektiivlepinguid ja muid töötingimusi käsitlevaid eeskirju, mis on sõlmitud igal võimalikul tasandil või mis on seadusega ette nähtud kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega ning vastuvõtva liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.

(20a)     Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata õiguste ja põhimõtete kohaldamist, mis sisalduvad 18. oktoobri 1961. aasta Euroopa sotsiaalhartas ja asjakohastel juhtudel 24. novembri 1977. aasta võõrtööliste õigusliku seisundi Euroopa konventsioonis.

(21)       Lisaks vastuvõtva liikmesriigi kodanikest töötajate suhtes kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele peaks kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate suhtes kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse ja tavadega kohaldama ka vahekohtu otsuseid ja kollektiivlepinguid ning igal tasandil sõlmitud kokkuleppeid vastuvõtva liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.

(22)       Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele tuleks tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta)[16] artiklis 3 loetletud sotsiaalkindlustusliikide osas võrdne kohtlemine. Käesoleva direktiiviga ei ühtlustata sotsiaalkindlustust käsitlevaid liikmesriikide õigusakte ning see ei hõlma sotsiaalabi. Direktiivis piirdutakse sotsiaalkindlustusvaldkonnas võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisega direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelised piiriülesed huvid, anda ulatuslikumaid õigusi kui need, mis on sotsiaalkindlustuse valdkonnas ▌liidu õigusaktidega juba ette nähtud.

Kuna käesoleva direktiivi alusel hooajatöö eesmärgil riiki lubatud kolmandate riikide kodanike viibimine liikmesriigi territooriumil on ajutise iseloomuga ning ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1231/2010 kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema võimalus jätta hooajatöötajate võrdsest kohtlemisest välja perehüvitised ja töötushüvitised ning piirata võrdset kohtlemist seoses hariduse ja kutseõppe ning maksusoodustustega.

Käesolevas direktiivis ei nähta ette perekonna taasühinemist. Lisaks sellele ei anta käesoleva direktiiviga õigusi olukorras, mis jääb väljapoole ▌ liidu õigusaktide reguleerimisala, näiteks kolmandas riigis elavate pereliikmetega seotud olukorras. See ei tohiks aga mõjutada hooajatöötaja surma korral tema ülalpidamisel olnud ja tema kaudu õigusi omavate isikute õigust saada kolmandas riigis elades toitjakaotuspensioni. See ei piira liikmesriigi õigust mittediskrimineerivalt kohaldada siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette pensioniskeemi sissemakseid käsitlevad miinimumeeskirjad. Tuleks kehtestada mehhanismid, millega tagatakse tõhus sotsiaalkindlustuskate riigis viibimise ajal ja vajaduse korral hooajatöötajate omandatud õiguste ülekandmine.

(22a)     Liidu õigusaktid ei piira liikmesriikide õigust oma sotsiaalkindlustussüsteeme korraldada. Kuna kõnealune valdkond on liidu tasandil ühtlustamata, kehtestavad liikmesriigid ise sotsiaalkindlustushüvitiste saamise tingimused ning selliste hüvitiste suuruse ja nende saamise ajavahemiku. Seda õigust teostades peavad liikmesriigid siiski järgima liidu õigust.

(22b)     Mis tahes käesoleva direktiivi kohased piirangud sotsiaalkindlustuse valdkonnas võrdse kohtlemise osas ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1231/2010 (millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu) antud õiguste kohaldamist.

(22c)     Et tagada käesoleva direktiivi, eelkõige selle õigusi, töötingimusi ja majutust käsitlevate sätete nõuetekohane jõustamine, peaksid liikmesriigid tagama, et kehtestataks asjakohased mehhanismid tööandjate üle järelevalve teostamiseks ning vajaduse korral viidaks nende territooriumil läbi tulemuslikud ja piisavad kontrollid. Kontrollitavate tööandjate valimine peaks eelkõige põhinema liikmesriigi pädevate asutuste koostatud riskianalüüsil, milles võtetakse arvesse selliseid tegureid nagu valdkond, kus ettevõtja tegutseb, ja mis tahes varasemad rikkumised.

(23)       Selleks et hõlbustada käesoleva direktiivi jõustamist, peaksid liikmesriigid kehtestama tõhusad mehhanismid, mille kaudu hooajatöötajatel oleks võimalik taotleda õiguskaitset ja esitada kaebusi kas otse või asjaomaste ▌ kolmandate isikute, näiteks ametiühingute või muude liitude kaudu▌. Seda peetakse vajalikuks selliste olukordade käsitlemiseks, kus hooajatöötajad ei ole teadlikud täitemehhanismide olemasolust või kõhklevad neid võimalike tagajärgede hirmus enda nimel kasutada. Hooajatöötajatel peaks olema õiguskaitse kaebuse esitamisest tuleneva tagakiusamise vastu.

(24)       Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on konkreetse riiki lubamise menetluse kehtestamine▌, hooajatöö eesmärgil kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste vastuvõtmine ning hooajatöötajate õiguste kindlaksmääramine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud ▌ subsidiaarsuse põhimõttega ning võttes arvesse sisserände- ja tööhõivepoliitikat Euroopa ja siseriiklikul tasandil. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)       Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 6 põhimõtteid, mida tunnustatakse ▌ Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklis 7, artikli 15 lõikes 3, artiklites 17, 27, 28 ja 31 ning artikli 33 lõikes 2.

(25a)     Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(26)       Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(27)       Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav ▌,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1Reguleerimisese

1.          Käesoleva direktiiviga määratakse kindlaks kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused ning hooajatöötajate õigused.

2.          Kuni kolmekuulise riigis viibimise puhul ei piira käesoleva direktiivi sätete kohaldamine Schengeni acquisʼ, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad), ja nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) kohaldamist.

Artikkel 2Reguleerimisala

1.          Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes elavad väljaspool liikmesriikide territooriumi ning kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist või kes on lubatud liikmesriigi territooriumile käesoleva direktiivi sätete kohaselt hooajatöötajana töötamise eesmärgil. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotluse esitamise ajal elavad liikmesriigi territooriumil, välja arvatud artiklis 11a osutatud juhtudel.

1a.        Käesoleva direktiivi ülevõtmisel koostavad liikmesriigid asjakohastel juhtudel sotsiaalpartneritega konsulteerides loetelu nendest tööhõivesektoritest, mis hõlmavad hooaegade vaheldumisest sõltuvaid tegevusi. Vajaduse korral võivad liikmesriigid pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist kõnealust sektorite loetelu muuta. Liikmesriigid teatavad nendest muudatustest komisjonile.

2.          Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes:

a)     kes täidavad tööülesandeid teises liikmesriigis asutatud ettevõtja eest Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise raames, sealhulgas need, kelle liikmesriigis asutatud ettevõtja on teenuste osutamise raames lähetanud vastavalt direktiivile 96/71/EÜ;

b)     kes on liidu kodaniku pereliikmed ja kasutavad liidus vaba liikumise õigust kooskõlas 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil;

c)      kellel ja kelle pereliikmetel on nende kodakondsusest olenemata liidu ja selle liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune õigus vabale liikumisele nagu liidu kodanikel.

Artikkel 3Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)          „kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses;

b)          „hooajatöötaja” – kolmanda riigi kodanik, kelle peamine elukoht on kolmandas riigis ning kes viibib seaduslikult ajutiselt liikmesriigi territooriumil hooaegade vaheldumisest sõltuva tegevuse eesmärgil, tehes seda ühe või mitme tähtajalise töölepingu alusel, mis on sõlmitud otse kolmanda riigi kodaniku ja asjaomases liikmesriigis asutatud tööandja vahel;

c)          „hooaegade vaheldumisest sõltuv tegevus” – tegevus, mis on hooajatingimustega seonduva korduva sündmuse või sündmuste ahela kaudu seotud konkreetse ajaga aastas, mil vajadus nõutava tööjõu järele on märkimisväärselt suurem kui tavapärase tegevuse ajal;

d)          „hooajatöötaja luba” – luba, mis on väljastatud, kasutades nõukogu 13. juuni 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1030/2002 (millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks) sätestatud vormi ja millel on märge hooajatöö kohta ning mis annab loa omanikule õiguse viibida ja töötada liikmesriigi territooriumil rohkem kui kolm kuud käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel;

da)        „lühiajaline viisa” – luba, mille liikmesriik on väljastanud viisaeeskirja artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt või mis on väljastatud kooskõlas nende liikmesriikide siseriikliku õigusega, kes ei rakenda Schengeni acquis’d täielikult;

e)          „pikaajaline viisa” – luba, mille liikmesriik on väljastanud Schengeni konventsiooni artikli 18 kohaselt või mis on väljastatud kooskõlas nende liikmesriikide siseriikliku õigusega, kes ei rakenda Schengeni acquis’d täielikult;

f)           „ühtne taotlusmenetlus” – menetlus, mille käigus kolmanda riigi kodaniku üheainsa liikmesriigis viibimise ja töötamise loa taotluse alusel tehakse otsus talle hooajatöötaja loa andmise kohta;

g)          „hooajatöö eesmärgil väljastatav luba” – artiklis 9 osutatud mis tahes luba, mis annab selle omanikule õiguse siseneda selle liikmesriigi territooriumile või viibida selle liikmesriigi territooriumil, kes on asjaomase loa käesoleva direktiivi kohaselt väljastanud;

h)          „tööluba” – mis tahes luba, mille liikmesriik on kooskõlas siseriikliku õigusega väljastanud liikmesriigi territooriumil töötamise eesmärgil.

Artikkel 4Soodsamad sätted

1.          Käesoleva direktiiviga ei piirata järgmiste õigusaktide soodsamate sätete kohaldamist:

a)      liidu õigus, sealhulgas kahe- ja mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühelt poolt liidu või liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt ühe või mitme kolmanda riigi vahel;

b)     kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

2.          Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kolmanda riigi kodanike suhtes vastu soodsamaid sätteid või neid kehtima jätta seoses käesoleva direktiivi artiklitega 13, 13a, 14, 16 ja 17.

II PEATÜKK

RIIKI LUBAMISE TINGIMUSED

Artikkel 5

Hooajatöötajana kuni kolmeks kuuks riiki lubamise kriteeriumid ja nõuded

1.          Käesoleva direktiivi alusel esitatavale liikmesriiki lubamise taotlusele tuleb kuni kolmekuulise riigis viibimise puhul lisada järgmised dokumendid ▌:

a)      kehtiv tööleping või, kui see on nõutav siseriikliku õiguse või haldusnormide või tavadega, siduv tööpakkumine asjaomases liikmesriigis seal tegutseva tööandja juures hooajatöötajana töötamiseks, milles on täpsustanud töö koht ja liik, töötamise kestus, töötasu ja töötunnid nädalas või kuus, mis tahes tasustatud puhkuse pikkus ning vajaduse korral muud asjakohased töötingimused ning võimaluse korral tööle asumise kuupäev;

b)     ▌tõendid, mille kohaselt taotlejal on ravikindlustus või, kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, tõendid, mille kohaselt ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik üldiselt asjaomase liikmesriigi kodanike puhul kaetud riskid ning kehtib ajavahemikul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses asjaomase liikmesriigis tehtud tööga või sellest tulenevalt;

c)      tõend selle kohta, et asjaomasel hooajatöötajal on sobiv majutus või et talle antakse sobiv majutus kooskõlas artikli 14 sätetega.

1a.        Liikmesriigid nõuavad, et lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on kooskõlas kohaldatavate õigusaktide, kollektiivlepingute ja/või tavadega.

2.          Lõike 1 kohaselt esitatud dokumentide põhjal nõuavad liikmesriigid, et hooajatöötaja ei taotle abi nende sotsiaalabisüsteemidest.

3.          Liikmesriigid võivad nõuda, et taotleja esitaks dokumendid selle kohta, et asjaomane kolmanda riigi kodanik vastab siseriikliku õiguse kohaselt sätestatud tingimustele töötamaks direktiivis 2005/36/EÜ määratletud reguleeritud kutsealal, mis on osutatud töölepingus või siduvas tööpakkumises.

4.          Artikli 9 lõikes 1 osutatud loa taotluse läbivaatamisel kontrollivad need liikmesriigid, kes ei kohalda Schengeni acquis’d täiel määral, et asjaomane kolmanda riigi kodanik ei kujuta endast ebaseadusliku rände ohtu ning kavatseb lahkuda liikmesriigi territooriumilt hiljemalt loa kehtivuse lõppkuupäeval.

Artikkel 5aHooajatöötajana rohkem kui kolmeks kuuks riiki lubamise kriteeriumid ja nõuded

1.          Käesoleva direktiivi alusel esitatavale liikmesriiki lubamise taotlusele tuleb rohkem kui kolmekuulise riigis viibimise puhul lisada järgmised dokumendid:

a)     kehtiv tööleping või, kui see on nõutav siseriikliku õiguse, haldusnormide või tavadega, siduv tööpakkumine asjaomases liikmesriigis seal tegutseva tööandja juures hooajatöötajana töötamiseks, milles on täpsustanud töö koht ja liik, töötamise kestus, töötasu ja töötunnid nädalas või kuus, mis tahes tasustatud puhkuse pikkus ning vajaduse korral muud asjakohased töötingimused ning võimaluse korral tööle asumise kuupäev;

b)     tõendid, mille kohaselt taotlejal on ravikindlustus või, kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, tõendid, mille kohaselt ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik üldiselt asjaomase liikmesriigi kodanike puhul kaetud riskid ning kehtib ajavahemikul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses asjaomases liikmesriigis tehtud tööga või sellest tulenevalt;

c)      tõend ▌selle kohta, et asjaomasel hooajatöötajal on sobiv majutus või et talle antakse sobiv majutus kooskõlas artikli 14 sätetega.

▌

1a.        Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on kooskõlas kohaldatavate õigusaktide, kollektiivlepingute ja/või tavadega.

2.          Lõike 1 kohaselt esitatud dokumentidele põhjal tagavad liikmesriigid, et hooajatöötajal on liikmesriigis viibimise ajal piisavad rahalised vahendid, millega ta suudab ennast ilma nende sotsiaalabisüsteemide abita ülal pidada.

3.          Kolmanda riigi kodanikku, keda peetakse ohuks avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahvatervisele, ei lubata käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgil riiki.

4.          Artikli 9 lõikes 2 osutatud loa taotluse läbivaatamisel kontrollivad liikmesriigid, et asjaomane kolmanda riigi kodanik ei kujuta endast ebaseadusliku rände ohtu ning kavatseb lahkuda liikmesriigi territooriumilt hiljemalt loa kehtivuse lõppkuupäeval.

5.          Liikmesriigid võivad nõuda, et taotleja esitaks dokumendid selle kohta, et asjaomane kolmanda riigi kodanik vastab siseriikliku õiguse kohaselt sätestatud tingimustele töötamaks direktiivis 2005/36/EÜ määratletud reguleeritud kutsealal, mis on osutatud töölepingus või siduvas tööpakkumises.

6.          Kolmandate riikide kodanikel peab olema siseriiklikus õiguses kindlaks määratud kehtiv reisidokument. Liikmesriigid nõuavad, et reisidokumendi kehtivusaeg hõlmaks vähemalt hooajatöö eesmärgil väljastatava loa kehtivusaega. Samuti võivad liikmesriigid nõuda, et reisidokumendi kehtivusaeg ei ületaks kavandatavat riigis viibimise aega rohkem kui kolme kuu võrra ning et reisidokument oleks väljastatud viimase kümne aasta jooksul ja sisaldaks vähemalt kahte tühja lehte.

Artikkel 5bRiiki lubatavate hooajatöötajate arv

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta liikmesriikide õigust määrata kindlaks nende kolmandate riikide kodanike arv, kellel nad lubavad oma territooriumile hooajatöö eesmärgil siseneda. Sellel alusel ja käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgil võidakse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotlust pidada kas vastuvõetamatuks või see tagasi lükata.

Artikkel 6Keeldumise põhjused

1.          Liikmesriigid võivad hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse tagasi lükata, kui:

a)     artiklites 5 või 5a sätestatud tingimused ei ole täidetud; või▌

b)     kui esitatud dokumendid on omandatud pettusega, on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud▌.

1a.        Liikmesriigid võivad hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse vajaduse korral tagasi lükata, kui:

a)     tööandjat on kooskõlas siseriikliku õigusega karistatud mitteametliku töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest või kui tööandja äritegevus lõpetatakse või on lõpetatud riiklike maksejõuetusseaduste alusel või kui majandustegevust ei toimu; või

b)     tööandjat on artikli 12a kohaselt karistatud.

2.          Liikmesriigid võivad kontrollida, kas kõnealust vaba kohta ▌saaks täita asjaomase liikmesriigi või mõne teise liikmesriigi kodanik või sellise kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult selles liikmesriigis, millisel juhul nad võivad lükata taotluse tagasi. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira liidu eelistamise põhimõtet, mida on kirjeldatud asjaomaste ühinemisaktide vastavates sätetes.

3.          Liikmesriigid võivad hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse tagasi lükata, kui:

a)     tööandja ei täida oma juriidilisi kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse, maksustamise, tööõiguste, töö- või töölepingu tingimustega, nagu on ette nähtud kohaldatavates õigusaktides ja/või kollektiivlepingutes; või

b)     taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul on tööandja kaotanud täisajaga töökoha, et luua vaba töökoht, mida ta püüab käesoleva direktiivi abil täita;

c)      kolmanda riigi kodanik ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad eelmisest otsusest lubada tal hooajatöötajana riiki siseneda.

4.          Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse iga taotlust tagasi lükkava otsuse puhul arvesse juhtumi konkreetseid üksikasju, sealhulgas hooajatöötaja huvisid ning proportsionaalsuse põhimõtte austamist.

5.          Lühiajalise viisa väljastamisest keeldumise põhjuseid reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) asjaomased sätted.

Artikkel 7

Hooajatöö eesmärgil väljastatud loa tühistamine

1.          Liikmesriigid tühistavad käesoleva direktiivi alusel hooajatöö eesmärgil väljastatud loa, kui:

a)      artiklites 5 või 5a sätestatud eesmärgil esitatud tõendid on omandatud pettusega, ▌on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud▌; või

b)     kui loa omanik viibib riigis muudel põhjustel kui need, milleks tal lubati sinna elama asuda.

1a.        Vajaduse korral tühistavad liikmesriigid ▌ käesoleva direktiivi alusel hooajatöö eesmärgil väljastatud loa,

kui:

a)      ▌tööandjat on kooskõlas siseriikliku õigusega karistatud mitteametliku töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest või kui tööandja äritegevus lõpetatakse või on lõpetatud riiklike maksejõuetusseaduste alusel või kui majandustegevust ei toimu; või

b)     ▌tööandjat on artikli 12a kohaselt karistatud.

2.          Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi alusel hooajatöö eesmärgil väljastatud loa tühistada, kui:

a)     ei olnud või ei ole enam vastavust artiklite 5 või 5a sätetega; või

b)     tööandja ei täida oma juriidilisi kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse, maksustamise, tööõiguste, töö- või töölepingu tingimustega, nagu on ette nähtud kohaldatavates õigusaktides ja/või kollektiivlepingutes; või

c)      tööandja ei ole täitnud töölepingust tulenevaid kohustusi; või

d)     taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul on tööandja kaotanud täisajaga töökoha, et luua vaba töökoht, mida ta püüab käesoleva direktiivi abil täita.

3.          Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi alusel hooajatöö eesmärgil väljastatava loa tühistada, kui kolmanda riigi kodanik taotleb nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL alusel rahvusvahelist kaitset või kui kolmanda riigi kodanik taotleb kaitset kooskõlas asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või tavadega.

4.          Lühiajalise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjuseid reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) asjaomased sätted.

5.          Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse iga otsuse puhul loa tühistamise kohta arvesse juhtumi konkreetseid üksikasju, sealhulgas hooajatöötaja huvisid ning proportsionaalsuse põhimõtte austamist.

Artikkel 7aKoostöö kohustus

Liikmesriigid võivad nõuda, et tööandja esitaks kogu asjakohase teabe, mida on vaja hooajatöö eesmärgil väljastatava loa andmiseks või pikendamiseks.

III PEATÜKK

HOOAJATÖÖ EESMÄRGIL VÄLJASTATAVAD LOAD JA NENDEGA SEOTUD MENETLUSED

Artikkel 8Juurdepääs teabele

1.          Liikmesriigid peavad tegema taotlejatele hõlpsalt kättesaadavaks teabe ▌kõikide taotluse esitamiseks vajalike dokumentide kohta ning ▌riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste, sealhulgas hooajatöötaja õiguste ja kohustuste ning menetluslike tagatiste kohta.

2.          Kui hooajatöötajatele antakse hooajatöö eesmärgil väljastatav luba, teavitatakse neid kirjalikult nende käesoleva direktiivi kohastest õigustest ja kohustustest, sealhulgas kaebuse esitamise menetlustest.

Artikkel 9

Hooajatöö eesmärgil väljastatavad load

1.          Kuni kolmekuulise riigis viibimise korral väljastavad liikmesriigid neile kolmanda riigi kodanikele, kes on vastavuses artikli 5 sätetega ning kelle suhtes artikkel 6 ei ole kohaldatav, ühe järgmistest hooajatöö eesmärgil väljastatavatest lubadest, ilma et see piiraks lühiajaliste viisade väljastamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 810/2009 ja 29. mai 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1683/95.

▌

a)     lühiajaline viisa, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil;

või

b)     lühiajaline viisa, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil, ja siseriikliku õiguse kohaselt väljastatud tööluba;

või

c)      tööluba, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil, kui kolmanda riigi kodanik on vabastatud viisanõudest ▌

kooskõlas määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisaga ning kui liikmesriik ei kohalda tema suhtes määruse 539/2001 artikli 4 lõiget 3.

Käesoleva direktiivi ülevõtmisel väljastavad liikmesriigid kas punktides a ja c osutatud load või punktides b ja c osutatud load.

▌2.        Kuni kolmekuulise riigis viibimise korral väljastavad liikmesriigid neile kolmanda riigi kodanikele, kes on vastavuses artikli 5a sätetega ning kelle suhtes artikkel 6 ei ole kohaldatav, ühe järgmise hooajatöö eesmärgil väljastatava loa:

a)     pikaajaline viisa, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil;

või

b)     hooajatöötaja luba;

või

c)      hooajatöötaja luba ja pikaajaline viisa, kui siseriikliku õiguse kohaselt on territooriumile sisenemiseks nõutav pikaajaline viisa.

Käesoleva direktiivi ülevõtmisel väljastavad liikmesriigid ainult ühe punktides a, b ja c osutatud loa.

2a.        Ilma et see piiraks Schengeni acquisʼ kohaldamist, määravad liikmesriigid kindlaks, kas taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik ja/või tööandja.

▌Liikmesriikide kohustus määrata kindlaks, kas taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja, ei tohi piirata mis tahes sellise korra kohaldamist, mille puhul nõutakse mõlema poole kaasamist menetlusse.

3.          Lõike 2 punktides b ja c osutatud hooajatöötaja loa annavad liikmesriigi pädevad asutused, kasutades selleks nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002 kehtestatud vormi. Liikmesriigid teevad loale märke, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil.

4.          Pikaajaliste viisade puhul teevad liikmesriigid kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 18 ja nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta) lisa punktiga 12▌ viisakleebise märkuste lahtrisse märke, et viisa on väljastatud hooajatöö ▌eesmärgil.

5.          Liikmesriigid võivad esitada hooajatöötaja töösuhte kohta lisateavet kas paberkandjal või säilitada sellist teavet elektroonilisel kujul vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle lisa punkti 16 alapunktile a.

6.          Kui viisa on nõutav ainult liikmesriigi territooriumile sisenemise eesmärgil ning kolmanda riigi kodanik vastab lõike 2 punkti c kohase hooajatöötaja loa väljastamise tingimustele, peaks asjaomane liikmesriik tagama kolmanda riigi kodanikule kõik võimalused nõutava viisa saamiseks.

7.          Pikaajaliste viisade väljastamine kooskõlas artikli 9 lõike 2 punktiga a ei piira liikmesriikide võimalust väljastada eelnev luba asjaomases liikmesriigis töötamiseks.

Artikkel 10Taotlused hooajatöötaja loa saamiseks

1.          Liikmesriigid määravad asutused, kes on pädevad taotlust vastu võtma, selle kohta otsust tegema ja hooajatöötaja luba väljastama.

2.          Hooajatöötaja loa taotluse suhtes kohaldatakse ühtset taotlemismenetlust.

Artikkel 11

Riigis viibimise kestus

1.          Liikmesriigid määravad kindlaks maksimaalse ajavahemiku, mil hooajatöötajatel on lubatud riigis viibida, vahemikus viiest kuni üheksa kuuni 12 kuulisel perioodil. Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu peab kolmanda riigi kodanik liikmesriigi territooriumilt lahkuma, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on talle siseriikliku või liidu õiguse kohaselt väljastanud elamisloa muul kui hooajatöö eesmärgil.

2.          Liikmesriigid võivad kindlaks määrata maksimaalse ajavahemiku mis tahes 12-kuulise perioodi kohta, mille jooksul on tööandjal lubatud hooajatöötajaid tööle võtta. Kõnealune ajavahemik peab olema vähemalt sama pikk kui lõikes 1 osutatud maksimaalne ajavahemik.

Artikkel 11aRiigis viibimise pikendamine või hooajatöö eesmärgil väljastatava loa pikendamine

1.          Artikli 11 lõikes 1 osutatud maksimaalse ajavahemiku jooksul ning tingimusel, et järgitakse artiklite 5 või 5a sätteid ning et puuduvad artikli 6 lõigetes 1 ja 1a ning asjakohasel juhul lõikes 3 sätestatud põhjused, lubavad liikmesriigid hooajatöötajal riigis viibimist ühe korra pikendada, kui hooajatöötaja pikendab oma lepingut sama tööandjaga.

2.          Liikmesriigid võivad kooskõlas oma siseriikliku õigusega otsustada, et lubavad hooajatöötajatel pikendada lepingut sama tööandjaga ja oma riigis viibimist rohkem kui ühe korra, tingimusel, et lõikes 1 osutatud maksimaalset ajavahemikku ei ületata.

3.          Artikli 11 lõikes 1 osutatud maksimaalse ajavahemiku jooksul ning tingimusel, et järgitakse artiklite 5 või 5b sätteid ning et puuduvad artikli 6 lõigetes 1 ja 1a ning asjakohasel juhul lõikes 3 sätestatud põhjused, lubavad liikmesriigid hooajatöötajatel riigis viibimist ühe korra pikendada, et minna tööle teise tööandja juurde.

4.          Liikmesriigid võivad kooskõlas oma siseriikliku õigusega otsustada, et lubavad hooajatöötajatel minna tööle teise tööandja juurde ja pikendada oma riigis viibimist rohkem kui ühe korra, tingimusel, et lõikes 1 osutatud maksimaalset ajavahemikku ei ületata.

5.          Lõigete 1–4 kohaldamise eesmärgil võtavad liikmesriigid taotluse vastu, kui hooajatöötaja vastab käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele ja viibib asjaomase liikmesriigi territooriumil.

6.          Liikmesriigid võivad keelduda riigis viibimise pikendamisest või hooajatöö eesmärgil väljastatava loa pikendamisest, kui kõnealust vaba kohta saaks täita asjaomase liikmesriigi või mõne teise liikmesriigi kodanik või sellise kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult selles liikmesriigis. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira liidu eelistamise põhimõtet, mida on kirjeldatud asjaomaste ühinemisaktide vastavates sätetes.

7.          Liikmesriigid keelduvad riigis viibimise pikendamisest või hooajatöö eesmärgil väljastatava loa pikendamisest, kui artikli 11 lõikes 1 määratletud maksimaalne riigis viibimise aeg on täis saanud.

8.          Liikmesriigid võivad keelduda riigis viibimise pikendamisest või käesoleva direktiivi alusel hooajatöö eesmärgil väljastatud loa pikendamisest, kui kolmanda riigi kodanik taotleb nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL alusel rahvusvahelist kaitset või kui ta taotleb kaitset kooskõlas asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või tavadega.

9.          Artikli 7 lõiget 1a ning lõike 2 punkte b, c ja d ei kohaldata hooajatöötaja suhtes, kes taotleb kooskõlas lõikega 3 tööd teise tööandja juures, kui kõnealuseid sätteid kohaldatakse eelmise tööandja suhtes.

10.        Lühiajalise viisa pikendamise aluseid reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) asjaomased sätted.

11.        Ilma et see piiraks artikli 5a lõigete 3 ja 6 ning artikli 6 lõike 1 kohaldamist, võetakse iga pikendamise taotlust käsitleva otsuse puhul arvesse juhtumi konkreetseid üksikasju, sealhulgas hooajatöötaja huvisid ning proportsionaalsuse põhimõtte austamist.

Artikkel 12Riiki taassisenemise lihtsustamine

1.          Liikmesriigid ▌

▌lihtsustavad nende kolmanda riigi kodanike riiki taassisenemist, keda on asjaomase liikmesriigi territooriumile hooajatöötajatena lubatud vähemalt üks kord viimase viie aasta jooksul ning kes on iga riigis viibimise ajal täielikult vastanud hooajatöötajate suhtes kohaldatavatele tingimustele, mis on sätestatud käesolevas määruses.

2.          Lõikes 1 osutatud lihtsustamine võib hõlmata ühte või mitut meedet, näiteks:

a)      vabastus ühe või mitme artiklites 5 või 5a osutatud dokumendi esitamisest;

b)     mitme hooajatöötaja loa väljastamine ühe haldusaktiga;

c)      kiirendatud menetlus otsuse vastuvõtmiseks hooajatöötaja loa või pikaajalise viisa taotluse kohta;

d)     hooajatöötajana riiki lubamise taotluste läbivaatamise prioriteetsena käsitlemine, sealhulgas eelmiste riiki sisenemiseks antud lubade arvesse võtmine taotluse üle otsustamisel, kui riiki lubatavate kodanike arv on täis.

Artikkel 12 aTööandjate karistamine

1.          Liikmesriigid näevad ette karistused tööandjatele, kes ei ole täitnud oma käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, sealhulgas selle, et need tööandjad, kes käesoleva direktiivi kohaseid kohustusi tõsiselt rikkuvad, et tohi hooajatöötajaid tööle võtta. Määratud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.          Liikmesriigid tagavad, et kui hooajatöö eesmärgil väljastatav luba artikli 7 lõike 1a ning lõike 2 punktide b, c ja d alusel tühistatakse, on tööandja vastutav hooajatöötajale hüvitise maksmise eest kooskõlas siseriikliku õiguse kohaste menetlustega. Mis tahes vastutus hõlmab kõiki täitmata kohustusi, mida tööandja oleks pidanud täitma, kui hooajatöö eesmärgil väljastatud luba ei oleks tühistatud.

3.          Kui tööandja on käesoleva direktiivi sätteid rikkunud alltöövõtja, siis võib peatöövõtja ja mis tahes vahealltöövõtja suhtes, kui nad ei ole järginud siseriiklikes õigusaktides määratletud vajaliku hoolsuse kohustust, kohaldada järgmist:

a)     lõikes 1 määratletud karistused;

b)     neid võib lisaks tööandjale või tema asemel pidada vastutavaks hooajatöötajale mis tahes hüvitise maksmise eest kooskõlas lõikega 2; ning

c)      neid võib lisaks tööandjale või tema asemel pidada siseriikliku õiguse kohaselt vastutavaks hooajatöötajale mis tahes maksmata jäänud töötasu maksmise eest.

Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides näha ette rangemad vastutust käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 13Menetluslikud tagatised

1.          Liikmesriigi pädevad asutused võtavad vastu otsuse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse kohta ning teavitavad taotlejat kirjalikult vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud teavitamismenetlustele niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 90 päeva jooksul alates täieliku taotluse esitamise kuupäevast.

1a.        Kui artikli 11a kohaselt on esitatud taotlus riigis viibimise või loa kehtivuse pikendamiseks, võtavad liikmesriigid kõik mõistlikud meetmed, tagamaks et käimasoleva haldusmenetluse tõttu ei ole hooajatöötaja kohustatud katkestama oma töösuhet sama tööandjaga või et hooajatöötajat ei takistata tööandjat vahetamast.

Kui hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtivus lõpeb siseriikliku õiguse kohaselt läbiviidava loa pikendamise menetluse ajal, lubavad liikmesriigid hooajatöötajal jääda oma territooriumile kuni taotluse kohta otsuse vastuvõtmiseni pädevate asutuste poolt, tingimusel et taotlus esitati loa kehtivuse ajal ning artikli 11 lõikes 1 osutatud ajavahemik ei ole lõppenud. Sellisel juhul võivad liikmesriigid muu hulgas otsustada:

a)      kuni otsuse vastuvõtmiseni väljastada ajutise elamisloa või samaväärse loa ja/või

b)     lubada hooajatöötajal selle ajavahemiku jooksul töötada.

Loa pikendamise taotluse läbivaatamise ajal kohaldatakse käesoleva direktiivi vastavaid sätteid.

2.          Kui taotlusega seoses esitatud teave või dokumentatsioon on puudulik, teatavad pädevad asutused mõistliku aja jooksul taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada, ja määravad selle esitamiseks piisava tähtaja. Lõikes 1 osutatud tähtaja arvestamine peatatakse niikauaks, kui ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.

3.          Taotlejale esitatakse kirjalikult põhjendused otsuse kohta pidada hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotlust vastuvõetamatuks või see tagasi lükata või keelduda riigis viibimist või hooajatöö eesmärgil väljastatud luba pikendamast. Hooajatöö eesmärgil väljastatud loa tühistamist käsitlevat otsust põhjendatakse kirjalikult hooajatöötajale ja kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, siis ka tööandjale.

3a.        Mis tahes otsuse, millega tunnistatakse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotlus vastuvõetamatuks või lükatakse see tagasi, keeldutakse riigist viibimist või hooajatöö eesmärgil väljastatud luba pikendamast või tühistatakse kõnealune luba, võib vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus siseriikliku õiguse kohaselt. Kirjalikus teates osutatakse kohtule ja/või haldusasutusele, kuhu otsuse saab edasi kaevata, ja märgitakse edasikaebuse esitamise tähtaeg.

4.          Lühiajalise viisaga seonduvaid menetluslikke tagatisi reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) asjaomased sätted.

Artikkel 13aTasud ja lõivud

1.          Liikmesriigid võivad nõuda tasu käesoleva direktiivi kohase taotluste läbivaatamise eest. Sellise tasu suurus ei tohi olla ebaproportsionaalne ega liialdatud. Lühiajaliste viisade tasu reguleerivad Schengeni acquis’ asjaomased sätted. Kui kõnealuseid tasusid maksavad kolmanda riigi kodanikud, võivad liikmesriigid ette näha, et neil on õigus sellele, et tööandja neile asjaomase summa siseriikliku õiguse kohaselt tagasi maksaks.

2.          Liikmesriigid võivad hooajatöötajate tööandjatelt nõuda järgmiste kulude tasumist:

a)     hooajatöötaja sõidukulud tema lähtekohast asjaomases liikmesriigis asuvasse töökohta ja tagasi;

b)     artikli 5 lõike 1 punktis b ja artikli 5a lõike 1 punktis b osutatud ravikindlustuse maksumus.

Kui sellised kulud kannab tööandja, ei ole tal õigust neid hooajatöötajalt sisse nõuda.

Artikkel 14Majutus

1.          Liikmesriik nõuab hooajatöötajalt▌ tõendeid selle kohta, et tal on olemas majutus, mis tagab riigis viibimise ajal piisava elatustaseme kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega. Pädevaid asutusi teavitatakse mis tahes muudatustest seoses hooajatöötaja majutusega.

2.          Kui majutus on korraldatud tööandja poolt või tema kaudu:

a)     võib hooajatöötajalt nõuda üüri maksmist, mille suurus ei tohi olla ülemäära kõrge võrreldes hooajatöötaja netotöötasuga ja asjaomase eluaseme kvaliteediga. Sellist üüri ei arvata automaatselt maha hooajatöötaja palgast;

b)     tööandja hoolitseb selle eest, et hooajatöötajal oleks üürileping või samaväärne dokument, milles on selgesõnaliselt kindlaks määratud eluaseme üüritingimused;

c)      tööandja tagab, et majutus on kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate üldiste tervise ja ohutuse normidega.

Artikkel 14aTöölevõtmine riiklike tööhõiveametite kaudu

Liikmesriigid võivad kindlaks määrata, et hooajatöötajaid võetakse tööle ainult riiklike tööhõiveametite kaudu.

IV PEATÜKK

ÕIGUSED

Artikkel 15Õigused

hooajatöö eesmärgil väljastatava loa alusel

Lõikes 9 osutatud loa kehtivusaja jooksul on selle omanikul vähemalt järgmised õigused:

a)          õigus siseneda loa väljastanud liikmesriigi territooriumile ja seal viibida;

b)          liikuda vabalt loa väljastanud liikmesriigi kogu territooriumil siseriikliku õigusega sätestatud piires;

c)          õigus teha loaga lubatud konkreetset tööd kooskõlas siseriikliku õigusega.

Artikkel 16

Õigus võrdsele kohtlemisele

1.          Hooajatöötajaid koheldakse võrdselt vastuvõtva liikmesriigi kodanikega vähemalt seoses järgmisega:

a)     töölevõtmise tingimused, sealhulgas tööhõive alumine vanusepiir ja töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, tööaeg, puhkus ja riigipühad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded▌;

b)     õigus streikida ja osaleda ametiühingualases tegevuses kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse ja tavadega, ühinemisvabadus, õigus liituda töötajate organisatsioonide ja kutseühingutega ning olla nende liikmeks, sealhulgas selliste organisatsioonide pakutavad õigused ja eelised, muu hulgas õigus pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevaid siseriiklikke sätteid;

c)      mis tahes maksmata jäänud töötasu maksmine tööandjate poolt;

d)     määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 ▌määratletud sotsiaalkindlustusliigid;

e)      juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, välja arvatud eluasemega seoses, piiramata liidu ja siseriikliku õiguse kohast lepinguvabaduse põhimõtet;

f)      tööhõiveametite pakutavad nõustamisteenused hooajatööga seoses;

g)     haridus ja kutseõpe;

h)     diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine riikide asjaomase menetluse kohaselt;

i)      maksusoodustused, eeldusel et hooajatöötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksuresidendiks.

▌Kolmandasse riiki ümber asuvatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele või selliste töötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle õigused tulenevad kõnealusest töötajast, makstakse hooajatöötaja varasematel töösuhetel põhinevat ja määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 sätestatud õigusaktide kohaselt välja teenitud kohustuslikku pensioni samadel tingimustel ja samas ulatuses kui asjaomase liikmesriigi kodanikele samasse kolmandasse riiki ümberasumise korral▌.

2.          Liikmesriigid võivad võrdset kohtlemist piirata järgmiselt:

i)      jätta lõike 1 punkti d kohaldamisalast välja perehüvitised ja töötushüvitised, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1231/2010 kohaldamist;

ii)     piirata lõike 1 punkti g kohaldamist haridusele ja kutseõppele, mis on konkreetse tööga otseselt seotud, ning jätta välja õppe- ja toimetulekutoetused ning -laenud või muud toetused ja laenud;

iii)    piirata lõike 1 punkti i kohaldamist maksusoodustuste osas nendele juhtudele, kus hooajatöötaja perekonnaliikmetel, kellele see töötaja soodustusi taotleb, on registreeritud või alaline elukoht asjaomases liikmesriigis.

3.          Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele kohtlemisele ei piira liikmesriigi õigust tühistada või kehtetuks tunnistada artiklite 7 ja 11a kohaselt hooajatöö eesmärgil väljastatud luba või keelduda selle pikendamisest.

Artikkel 16aJärelevalve, hindamine ja kontroll

1.          Liikmesriigid näevad ette meetmed, et hoida ära võimalikke kuritarvitamisi ning määrata karistused rikkumiste eest. Need meetmed hõlmavad järelevalvet, hindamist ja vajaduse korral kontrolli kooskõlas siseriikliku õiguse või haldustavadega.

2.          Liikmesriigid tagavad, et tööinspektsiooni teenistustel või pädevatel asutustel ja töötajate huve esindavatel organisatsioonidel (juhul kui viimased on siseriikliku õiguse kohaselt riigi kodanikest töötajatele ette nähtud) on juurdepääs töökohale ja, töötajaga kokkuleppel, töötaja eluasemele.

Artikkel 17Kaebuse esitamise lihtsustamine

1.          Liikmesriigid tagavad tulemuslikud mehhanismid, mille kaudu hooajatöötajad saavad esitada kaebusi oma tööandjate vastu kas otse või kolmandate osapoolte kaudu, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kui siseriiklik õigus seda ette näeb.

2.          Liikmesriigid tagavad, et kolmandad isikud, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, võivad hooajatöötaja nõusolekul kas tema nimel või tema toetuseks osaleda igas haldus- ja tsiviilmenetluses, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi rakendamiseks, välja arvatud lühiajaliste viisadega seotud menetlustes ja nende kohta otsuste tegemisel.

3.          Liikmesriigid tagavad, et hooajatöötajatel on samamoodi kui teistel sarnasel positsioonil olevatel töötajatel juurdepääs meetmetele, mis kaitsevad vallandamise või muu pahatahtliku kohtlemise eest tööandja poolt reaktsioonina ettevõttesisesele kaebusele või mis tahes kohtumenetlusele, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi täitmine.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18Statistika

1.          Liikmesriigid esitavad komisjonile statistika esimest korda väljastatud ▌hooajatöö eesmärgil väljastatavate lubade arvu kohta ning võimalikus ulatuses nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kelle asjaomane luba on pikendatud või tühistatud. See statistika peaks olema esitatud kodakondsuse ▌ ning võimalikus ulatuses lubade kehtivusaja ja majandussektorite kaupa.

2.          ▌Lõikes 1 osutatud statistika vaatlusperiood on üks kalendriaasta ja see esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on [aasta, mis järgneb artikli 20 lõikes 1 osutatud tähtajale].

3.          Lõikes 1 viidatud statistika esitatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007[17].

Artikkel 19Aruandlus

Iga kolme aasta järel ja esimest korda mitte hiljem kui [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

Artikkel 20Liikmesriigi õigusesse ülevõtmine

1.          Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt (30 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas). Nad edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste normide teksti▌.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.          Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 21Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22Adressaadid

Käesolev direktiiv on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule adresseeritud liikmesriikidele.

[…]

Euroopa Parlamendi nimel                                                      Nõukogu nimel

president                                                                                eesistuja

• [1]  ELT C 218, 23.7.2011, lk 97.
• [2]  ELT C 166, 7.6.2011, lk 59.
• [3] ^* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [4] ¹       ELT C, , lk .
• [5] ²       ELT C, , lk .
• [6] ³       ELT C, , lk .
• [7]           KOM(2005) 669.
• [8]           ELT L 168, 30.6.2009, lk 24.
• [9]           EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
• [10]           EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
• [11]           ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.
• [12]           ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.
• [13]           ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.
• [14]          EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.
• [15]          EÜT L 239, 22.9.2000, lk 90.
• [16]          ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.
• [17]          ELT L 199, 31.7.2007, lk 23.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Komisjoni 2005. aasta teatises „Poliitikakava seadusliku rände kohta” esitati ettepanek võtta vastu direktiiv hooajatöötajate riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, võttes arvesse, et neid vajatakse regulaarselt teatud sektorites, kus paljud sisserändajad töötavad ebaseaduslikult ja ohtlikes tingimustes. Komisjon avaldas oma ettepaneku 2010. aasta juulis samas paketis koos ettepanekuga ettevõttesiseste ümberpaiknemiste kohta.

Raportöör on kindlalt seisukohal, et käesolev direktiiv on vajalik hooajatöötajate ekspluateerimise vältimiseks, arvestades eriti mõningaid hiljutisi sündmusi (eelkõige Rosarnos Itaalias, kuid need ei piirdu vaid ühe konkreetse liikmesriigiga).

Ühtlasi on vajadus väljastpoolt ELi pärit hooajatöötajate järele ühine nähtus enamikus liikmesriikides ning ELi tasandi raamistik hooajatöötajate rände haldamiseks võib anda sisulist lisandväärtust. Seoses sellega märgitakse ka, et seaduslike rändevõimaluste pakkumisel võib olla suur osa ebaseadusliku rände ning sellega sageli kaasneva ekspluateerimise piiramisel. Samuti on äärmiselt oluline pöörata käesolevas direktiivis tõsist tähelepanu võrdse kohtlemise vajadusele ELi tööturul, tagamaks, et töötasu ja töötingimuste ei halvene. Seetõttu on raportöör käesoleva ettepanekuga üldjoontes rahul, märgib aga siiski, et mõningaid valdkondi tuleb oluliselt tugevdada.

2. Üldine ülevaade ettepanekust

Ettepanekuga kehtestatakse kiirmenetlus kolmandate riikide kodanikele hooajatöötajana töötamise loa andmiseks, tuginedes hooajatöötajate ühtsele määratlemisele ja kriteeriumidele. Ettepanekus kehtestatakse tingimused, mille alusel antakse hooajatöötajatele elamise ja töötamise luba, millega nad võivad jääda liikmesriiki kuni kuueks kuuks kalendriaasta jooksul, ning sõnastatakse hooajatöötajate õigused.

Mitmete sätete eesmärk on tagada hooajatöötajate parem kaitse, mida raportöör toetab. Need sätted hõlmavad näiteks alljärgnevat.

•    Loa andmine sõltub töölepingu või siduva tööpakkumise olemasolust, milles määratletakse makstav töötasu ja muud töötingimused.

•    Tööandjad peavad tõendama, et hooajatöötajatel on riigis viibimise ajal nõuetekohane majutus.

•    Eeskirjade sisulise jõustamise tagamiseks on määratud kolmandatel osapooltel, näiteks ametiühingutel ja VVOdel võimalik esitada hooajatöötajate nimel kaebusi.

Ettepanekus (artikkel 16) nõutakse ka teatavate õiguste osas liikmesriigi töötajatega võrdset kohtlemist. Pidades küll meeles, et nimetatud artikkel kuulub tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ainupädevusse, arvab raportöör siiski, et need sätted on väga tähtsad ja et võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks neid veelgi tugevdada.

3. Peamised muudatusettepanekud

Raportööri arvates sisaldab komisjoni ettepanek mitmeid olulisi sätteid, kuid mõningad raporti projektis sisalduvad muudatused ja täiendused aitaksid seda veelgi tugevdada. Need hõlmavad järgmist.

Reguleerimisala

Komisjoni ettepaneku reguleerimisalasse kuuluvad ainult need kolmandate riikide kodanikud, kes elavad väljaspool ELi. Hooajatöö tervikliku käsitluse tagamiseks peaks käesolev direktiiv olema kohaldatav ka selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kes juba elavad ELis, kuid kellel kehtivate seaduste kohaselt puudub töötamise õigus. Ka ei tohiks eirata hooajatöö valdkonna praegust seisu, kus paljud kolmandate riikide seadustamata staatusega kodanikud töötavad orjastavates tingimustes. Seepärast peaksid seadustamata staatusega kolmandate riikide kodanikud saama üleminekuperioodi kestel käesoleva direktiivi kohaselt taotleda hooajatöötajana töötamise luba.

Kui vaadelda direktiivi valdkondlikku kohaldamisala, siis on mõned põllumajanduse, aianduse ja turismi valdkonna tegevusalad oma iseloomult, aastaajast sõltuvalt hooajalised ja seotud tööjõu tippnõudlusega mingil perioodil. Seepärast tuleks need valdkonnad lugeda selgelt direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks. Liikmesriikide suuri erinevusi arvestades võib aga direktiivi kohaldamisalasse lisada täiendavaid tegevusalasid, kuid see peaks toimuma üksnes tööturu osapoolte nõusolekul.

Teabe kättesaadavus

Hooajatöötajate teavitamine on tähtis abinõu, mis aitab vähendada nende ekspluateerimise võimalust. Sellepärast tuleks potentsiaalsetele hooajatöötajatele ja tööandjatele teha kättesaadavaks teave, mis peaks võimaldama neil teadlikult otsustada, kas taotleda käesoleva direktiivi kohaselt hooajatöötaja luba või palgata hooajatöötajaid. Lisaks tuleks hooajatöötajatele loa väljastamisel neid kirjalikult teavitada nende käesolevast direktiivist tulenevatest õigustest. Ning lõpuks tuleks hooajatöötajate teavitamiseks ja nõustamiseks luua vastavad kontaktpunktid.

Hooajatöötaja luba

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb vähem kui kolmekuuliseks riigis viibimiseks hooajatöötaja loa asemel välja anda viisa. Ei ole aga selge, milleks see on vajalik ning, mis veelgi tähtsam, kas hooajatöötaja loaga seotud õigused kehtivad ka viisa alusel töötajate suhtes. Seepärast, et mitte tekitada riigis viibimise kestuse põhjal kaht liiki ja erinevate õigustega hooajatöötajaid, tuleks hooajatöötaja luba anda kõigile hooajatöötajatele.

Riigis viibimise kestus

Raportöör toetab komisjoni ettepaneku sätet, mille kohaselt kehtestatakse riigis viibimise kestuseks maksimaalselt kuus kuud. On küsitav, kas pikemat viibimist võiks põhjendatult lugeda hooajaliseks, ning see võib tuua kaasa süsteemi kuritarvitamist hooajatöötajate kahjuks. Maksimaalset riigis viibimise aega tuleks arvestada mitte kalendriaasta, vaid 12 kuu jooksul, et arvestada talveperioodiga, mis ei jää kalendriaasta piiresse. Lisaks tuleks arvestada hooajatöötajatega, kellel võib olla õigus viibida liikmesriigis muu loa või viisa alusel ja kes seepärast ei pea oma päritoluriiki tagasi pöörduma.

Tööandjate karistamine

Raportööri arvates on tööandjate suhtes kohaldatavate karistuste kohta vaja eraldi sätet. Hooajatöötajate ebakindla olukorra tõttu peaksid nad saama hüvitust, kui nende luba tühistatakse seetõttu, et tööandja ei täitnud oma seaduslikke kohustusi.

Komisjoni ettepanekus esitatakse ka põhjused taotluse tagasilükkamiseks või hooajatöötaja loa tühistamiseks või selle pikendamisest keeldumiseks juhtudel, kui tööandjat on karistatud ebaseadusliku tööjõu kasutamise eest. Hooajatöötajate kaitsmiseks tuleks siia lisada ka karistused käesoleva direktiivi nõuete ning töötingimuste või töötajate õigustega seotud nõuete rikkumise eest. Hooajatöötajate ebakindla seisundi tõttu tuleks aga luba tühistada üksnes sellistel juhtudel, kui see toimub nende endi huvides.

Majutus

Raportöör peab komisjoni ettepanekus positiivseks nõuet tööandjatele tõendada hooajatöötajate küllalt heal tasemel majutamist. Seda tuleks aga täiendada viitega siseriiklike õigusaktide nõuetele ja tegevustavadele ning mõningate miinimumnõuetega vastavalt ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee soovitustele. Ka ei tohiks üür hooajatöötajate palka ja majutuse kvaliteeti arvestades olla liiga suur ning seda ei tohiks hooajatöötaja kohalviibimise ajal tõsta.

Kulud

Tööandjal tuleks katta mõningad hooajalise töötamisega vahetult seotud kulud, sealhulgas sõidukulud, viisakulud ja tervisekindlustus töölepinguga katmata aja jooksul. Kui tööandja katab sõidukulud, on hooajatöötajal loa kehtivusaja lõppedes kergem oma lähtekohta tagasi pöörduda.

Seire ja kontroll

Ettepanekus ei käsitleta seiret ega kontrolli, mis on raportööri arvates käesoleva direktiivi nõuete täieliku täitmise ja hooajatöötajate õiguste tagamiseks samuti olulised. Seetõttu on raporti projektis muudatusettepanekud selle tagamiseks, et liikmesriigid kehtestaksid vajalikud seire- ja kontrollimehhanismid.

Kaebuste esitamise lihtsustamine

Kuna hooajatöötajad võivad kergesti langeda ekspluateerimise ohvriks, on neil vaja tõhusaid mehhanisme kaebuste esitamiseks kas isiklikult või kolmandate osapoolt kaudu. Ettepaneku kohaselt võivad kolmandad osapooled esitada kaebusi hooajatöötajate nimel. Seda tuleb aga täiendada, tagamaks et liikmesriigid looksid tulemuslikud mehhanismid, mille kaudu hooajatöötajad või kolmandad osapooled saavad kaebusi esitada. Ning et selline mehhanism oleks tegelikult kasutatav, on väga tähtis kaitsta tagakiusamise eest hooajatöötajaid, kellel on vaja kaebust esitada ja kellele nende tööandja võiks selle eest kätte maksta.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Hr Juan Fernando López Aguilar

Esimees

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

BRÜSSEL

koopia: pr Pervenche Berès

Esimees

Tööhõive-ja sotsiaalkomisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu direktiiv kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (KOM(2010)0379) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni (kodukorra artikli 50 kohaselt kaasatud komisjon, peakomisjoniks kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon) esimees palus 4. juuli 2011. aasta kirjas õiguskomisjonil vastavalt kodukorra artiklile 37 arutada kõnealuse direktiivi ettepaneku õiguslikku alust.

Komisjon arutas seda taotlust nõuetekohaselt ja järgmiste tulemustega.

Komisjon esitas direktiivi ettepaneku õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa (Liidu sisepoliitika ja -meetmed) V jaotise (Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala) artikli 79 lõike 2 punktid a ja b. Tuleb meeles pidada, et selle artikli suhtes kohaldatakse protokolli nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta ja protokolli nr 22 Taani seisukoha kohta. Nende protokollide kohaselt ei osale Taani ettepandud meetmete võtmisel ning Ühendkuningriik ja Iirimaa võivad valida, kas osaleda meetmete võtmisel või mitte.

Tööhõivekomisjon on seisukohal, et ettepandud õiguslik alus ei ole direktiivile sobiv ja teeb ettepaneku lisada Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa (Liidu sisepoliitika ja -meetmed) X jaotise (Sotsiaalpoliitika) artikli 153 lõike 1 punktid a, b ja g. Täiendava õigusliku aluse esitamise põhjenduseks on toodud, et direktiivi ettepanekuga ei reguleerita üksnes rändeküsimusi, vaid ka asjaomastesse kategooriatesse kuuluvate töötajate tööalaseid õiguseid.

I. TAUST

Komisjon esitas 13. juulil 2010. aastal ettepaneku võtta vastu direktiiv kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (KOM(2010)0379), mis kujutab endast järelmeedet komisjoni teatisele pealkirjaga „Poliitikakava seadusliku rände kohta” (KOM(2005)0669) ja on vastuseks 2004. aasta novembris vastu võetud Haagi programmile (KOM(2005)0184), milles paluti komisjonil esitada seadusliku rände poliitikakava, sealhulgas Euroopa Liitu lubamise menetlused, mis võimaldavad viivitamata reageerida võõrtööjõu muutuvale nõudlusele tööturul.

Komisjoni teatises pealkirjaga „Poliitikakava seadusliku rände kohta” määratletakse tegevussuunised Haagi programmi järelejäänud ajavahemikuks (2006–2009) ja esitatakse nende tegevuste ja seadusandlike algatuste loend, mida komisjon kavatseb käivitada ELi seadusliku rändepoliitika ühtseks arendamiseks. Eespool nimetatud komisjoni teatises esitatakse hooajatöötajaid käsitlev kava, milles „tehakse ettepanek elamis- ja tööloa kohta, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikel töötada teatud arvu kuid aastas 4–5 aasta jooksul. Loa templitega varustamine sisenemisel ja väljumisel välistaks kuritarvitused. Eesmärgiks on tagada liikmesriikides vajalik tööjõud ning kindlustada asjaomastele sisserändajatele samal ajal turvaline seaduslik staatus ja pidev tööalane väljavaade, kaitstes sellega eriti nõrka töötajate kategooriat ning panustades päritoluriikide arengusse.”[1]

II. KOMISJONI ETTEPANDUD ÕIGUSLIK ALUS

Ettepaneku seletuskirjas esitab komisjon asjakohase õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktid a ja b, milles sätestatakse:

„Artikkel 79

1. Liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel sisserändevoogude tõhus juhtimine, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning tõhusamad meetmed ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed järgmistes valdkondades:

a) liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimused ning normid, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube, sealhulgas neid, mille eesmärk on perekondade taasühinemine;

b) liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiguste määratlemine, sealhulgas liidusisest liikumisvabadust ja teistes liikmesriikides elamist reguleerivate tingimuste sätestamine”.

III. ETTEPANDUD TÄIENDAV ÕIGUSLIK ALUS

Tööhõivekomisjon teeb ettepaneku lisada õiguslikule alusele artikli 153 lõike 1 punktid a, b ja g, milles sätestatakse:

„Artikkel 153

1. Pidades silmas artikli 151 eesmärkide saavutamist[2], toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

a) eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;

b) töötingimused;

(...)

g) seaduslikult liidu territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike töötingimused”.

Neid sätteid tuleb lugeda koos artikli 153 lõikega 2, milles sätestatakse:

"2. Selleks võivad Euroopa Parlament ja nõukogu:

a) võtta meetmeid, mis on kavandatud liikmesriikidevahelise koostöö edendamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teadmiste täiendamine, teabe ja parimate tavade vahetuse arendamine, uuenduslike lähenemisviiside soodustamine ja kogemustele hinnangu andmine, ilma seejuures liikmesriikide õigusnorme ühtlustamata;

b) lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.

Lõike 1 punktides c, d, f ja g osutatud valdkondades teeb nõukogu otsuse seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nimetatud komiteedega.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga teha ühehäälselt otsuse muuta seadusandlik tavamenetlus kehtivaks ka käesoleva artikli lõike 1 punktide d, f ja g suhtes.[3]”

IV. EUROOPA KOHTU SEISUKOHT

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab õigusakti õigusliku aluse valik „põhinema kohtulikult kontrollitavatel objektiivsetel teguritel, mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu.”[4]

Kui õigusakti kontrollimise käigus „selgub, et see taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.”[5]

Kui erandkorras leitakse, et meede on samaaegselt suunatud mitme eesmärgi saavutamisele, mis on üksteisega lahutamatult seotud ning üks ei ole teise suhtes teisese tähtsusega ega kaudne, peab see meede tuginema vastavatele õiguslikele alustele.[6]

Sellele vaatamata ei ole võimalik kahe õigusliku aluse kasutamine, kui erinevate õiguslike aluste rakendamiseks sätestatud menetlused on omavahel ühildamatud.[7]

V. ETTEPANEKU EESMÄRK JA SISU

Direktiivi ettepaneku preambuli põhjenduses 6 tuletatakse meelde, et see „peaks aitama kaasa hooajaliste ajutiste rändevoogude tõhusale juhtimisele, kuna sellega kehtestatakse õiglased ja läbipaistvad riiki lubamise ja seal viibimise eeskirjad ning samal ajal nähakse selles ette stiimulid ja tagatised, et hoida ära ajutise riigis viibimise muutumine alaliseks.”

Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ettepanekus kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate riiki lubamiseks ette lihtsustatud menetlus, mis tugineb ühistele määratlustele ja kriteeriumitele. Direktiivi ettepaneku artiklites 1–13 kehtestatakse riiki lubamise menetluse eeskirjad.

Põhjenduses 20 tuletatakse meelde, et „kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate eriti haavatava olukorra ja nende tööülesannete ajutise iseloomu tõttu on õiguskindluse tagamiseks vaja selgelt kindlaks määrata kõnealuste töötajate töötingimused, viidates üldiselt siduvatele vahenditele, nagu õigus või üldiselt kohaldatavad kollektiivlepingud, millega on tagatud kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate õiguste tõhus kaitse.”

Selle eesmärgi saavutamiseks sätestatakse direktiivi ettepaneku artiklites 15 ja 16 nimetatud õigused ja viidatakse selle kategooria töötajatele kohaldatavatele siduvatele vahenditele.

VI. KOHASE ÕIGUSLIKU ALUSE MÄÄRAMINE

Võttes arvesse, et ettepaneku eesmärk ja sisu on esiteks, kehtestada kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimused, ja teiseks, määratleda selle kategooria töötajate õigused, on kohaseks õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktid a ja b.

VII. ETTEPANDUD TÄIENDAVA ÕIGUSLIKU ALUSE ANALÜÜS

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktides a ja b käsitletakse töökeskkonda ja töötajate töötingimuste aspekte, mis pole seotud tasustamisega. Need hõlmavad järgmisi teemasid: töökorraldus, koolitus, oskused ja konkurentsivõime tööturul, tervis, turvalisus ja heaolu.

Eeltoodud analüüsi arvesse võttes ei kujuta need punktid endast ettepaneku põhiteemasid, mis õigustaks nende sätete kasutamist täiendava õigusliku alusena vastavalt Euroopa Kohtu nõuetele.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktis g käsitletakse seaduslikult liidu territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike töötingimusi. Artikli 153 lõike 2 kolmandas lõigus kirjutatakse artikli 153 lõike 1 punkti g suhtes ette seadusandliku erimenetluse kasutamine („/…/ teeb nõukogu otsuse seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nimetatud komiteedega”). Seetõttu on see õiguslik alus ühildamatu ELi toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktidega a ja b, mis näevad ette seadusandliku tavamenetluse (vt eespool tsiteeritud kohtuasja C-338/01: komisjon v. nõukogu).

Ühildamatusi on veelgi. ELi toimimise lepingu artiklit 153, mille alusel võetakse õigusakte vastu kogu ELi jaoks, ei saa kasutada koos ELi toimimise lepingu artikliga 79, sest Taani ei osale viimatinimetatud artikli alusel vastuvõetud meetmetes ning Ühendkuningriigil ja Iirimaal on õigus neis mitte osaleda.

VII. JÄRELDUSED

Eeltoodud analüüsi kohaselt on direktiivi ettepaneku ainus kohane õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktid a ja b.

Õiguskomisjon otsustas 22. novembri 2011. aasta koosolekul 18 poolthäälega ning 1 erapooletuga[8] soovitada jätta direktiivi ettepaneku ainsaks kohaseks õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktid a ja b.

Lugupidamisega

• [1]  KOM(2005) 669, lk 9.
• [2]             Pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi, nagu need on määratletud 18. oktoobril 1961 Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalhartas ja liidu 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, võtavad liit ja liikmesriigid oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist.
  Sel eesmärgil rakendavad liit ja liikmesriigid meetmeid, mis võtavad arvesse riigiti kehtivate tavade mitmekesisust, eriti lepinguliste suhete vallas, ja vajadust säilitada liidu majanduse konkurentsivõime.
  Nad usuvad, et niisugune areng ei tulene ainult siseturu toimimisest, mis soodustab sotsiaalsüsteemide ühtlustamist, vaid ka aluslepingutega sätestatud menetlustest ning õigus- ja haldusnormide ühtlustamisest.
• [3]             Allakriipsutus lisatud.
• [4]             Kohtuasi C-178/03: komisjon v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2006, lk I-107, punkt 41.
• [5]             Ibid., punkt 42.
• [6]             Kohtuasi C-338/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2004, lk I-4829, punkt 55.
• [7]             Ibid., punkt 56.
• [8]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Klaus-Heiner Lehne (esimees), Luigi Berlinguer (aseesimees), Raffaele Baldassarre (aseesimees), Evelyn Regner (aseesimees), Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Philippe Boulland, Christian Engström, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Kurt Lechner, Toine Manders, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Gabriel Mato Adrover, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS(*) (1.12.2011)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta
(KOM(2010)0379 – C7‑0180/2010 – 2010/0210(COD))

Raportöör: Sergio Gaetano Cofferati

(*)       Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

LÜHISELGITUS

Käesolevas direktiivi ettepanekus käsitletakse kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi ning see on oluline samm igakülgse ELi sisserändepoliitika väljatöötamise suunas. Ettepanek on osa seadusliku sisserände meetmetepaketist, millest komisjon teatas 2005. aasta lõpus ning milles nähti ette viie seadusandliku vahendi koostamine eesmärgiga töötada välja sidus ELi rändepoliitika. Esimene meede, sinise kaardi direktiiv (2009/50/EÜ), võeti vastu 25. mail 2009. Ühtse loa direktiivi ettepanek kiideti parlamendis heaks 24. märtsil 2011 toimunud esimesel lugemisel ja on praegu nõukogus ja parlamendis arutlusel. Käesolev direktiivi ettepanek esitati koos ettevõtjasisest üleviimist käsitleva direktiivi ettepanekuga (KOM(2010)0378).

Selles direktiivis tuleb arvesse võtta kehtivaid sisserännet käsitlevaid õigusakte, millega direktiiv peab olema kooskõlas.

Käesoleva direktiivi peamised eesmärgid on:

– kehtestada ühine selgete, korrektsete ja läbipaistvate reeglitega raamistik kolmandate riikide kodanikele, kes tulevad Euroopasse ja elavad siin hooajatöö eesmärgil (edaspidi „hooajatöötajad“);

– kehtestada stiimulid ja meetmed, et hoida ära hooajatöötajate ebaseaduslik Euroopa Liitu jäämine pärast nende loa kehtivuse lõppemist;

– kaitsta hooajatöötajaid, et nad ei satuks olukorda, kus neid kasutatakse ära või kus neil ei ole nõuetekohaseid töö- või elamistingimusi.

Arvamuse koostajana rõhutan, et siin käsitletakse üksnes ettepaneku neid osi, mis on tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ainupädevuses (põhjendused 20, 21 ja 22 ning artikli 3 punkt f ja artikkel 16 ning tööturu ja sotsiaalkindlustusega seotud erandid põhjenduses 9 ja artikli 2 lõikes 2) või jagatud pädevuses (põhjendused 7, 10, 12, 13, 14, 19 ja 23 ning artikli 3 punktid b ja c, artikli 4 lõige 2, artikli 5 lõike 1 punktid a ja d, artikli 6 lõige 2, artiklid 14 ja 17).

Peamine komisjoni pädevusse kuuluv probleem, millega tuleb käesoleva direktiivi raames tegelda, on ärakasutamine ning paljude hooajatöötajate äärmiselt halvad elamis- ja töötingimused.

Sellega seoses tuleks rõhutada, et kõige suuremas ärakasutamise ohus on hooajatöötajad, kes elavad ELis ebaseaduslikult. Võitluses ebaseadusliku rändega on oluliseks vahendiks direktiiv tööandjate karistuste kohta (direktiiv 2009/52/EÜ). Käesolev direktiivi aitab sellele võitlusele oluliselt kaasa, sest sellega kehtestatakse ühine ja selge õiguslik raamistik sisserändajate hooajalise töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja elamise kohta, mis soodustab seaduslikku rännet.

Kui soovime kaitsta hooajatöötajate õigusi, tuleb täpselt järgida parlamendi seisukohta, mille ta esitas oma 26. septembri 2007. aasta resolutsioonis seadusliku rände poliitikakava kohta, sest käesolev direktiivi ettepanek on osa sellest poliitikakavast. Resolutsioonis tuletas parlament „meelde vajadust vältida töötajate erinevate kategooriate vahel õiguste topeltstandardeid ja kaitsta eelkõige hooajatöötajate ja tasustatud praktikantide õigusi, kuna neil on suurem oht sattuda kuritarvituste ohvriks”.

Selle eesmärgi saavutamine on oluline mitte ainult võrdsuse, sotsiaalse õigluse ning hooajatöötajate inimväärikuse austamise seisukohast, vaid ka selleks, et tunnustada panust, mille nad annavad oma töö, maksude ja sotsiaalkindlustusmaksetega liikmesriikide ja Euroopa Liidu sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse. Demograafilistel põhjustel ja tööoskuste tõttu on Euroopa Liidul neid töötajaid vaja, nagu on vaja ka võõrtöötajaid, ning neile tuleb tagada õiglased ja inimväärsed töö- ja elamistingimused.

Hooajatöötajate õiguste kaitseks tuleb astuda samme, eeskätt töötingimuste osas, ning tuleb tagada kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate ja vastuvõtva liikmesriigi kodanike võrdse kohtlemise põhimõtte täielik järgimine. See on ka sotsiaalse dumpingu ja ebaausa konkurentsi vältimise eeltingimus.

Pealegi on hooajatöötajatele inimväärsete elamistingimuste tagamise seisukohast olulise tähtsusega majutuse küsimus: hooajatöötajatele tuleb tagada nõuetekohane majutus ning see mõiste tuleb täpselt määratleda. Samuti on oluline, et hooajatöötajaid ei kasutataks ära, sundides neid maksma üüriks liiga suure osa oma netosissetulekust.

Kontrollimine on samuti oluline. Tuleb võtta kasutusele tõhusad ja põhjalikud järelevalve- ja kontrollimehhanismid ning töötada välja tõhus kaebuste esitamise süsteem. Käesoleva direktiivi meetmete kontrollimise eest vastutavate asutuste käsutusse tuleb anda kõik vahendid, mida nad vajavad oma ülesannete parimaks täitmiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikli 15 lõiget 3 ning artikleid 27, 28, 31 ja 33,
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 97 töörände kohta,
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 5 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse ILO konventsiooni nr 143 võõrtöötajate kohta,
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 5 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse ILO konventsiooni nr 102 sotsiaalkindlustuse (miinimumnõuete) kohta,
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 5 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse ILO konventsiooni nr 118 võrdse kohtlemise (sotsiaalkindlustuse) kohta,
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 5 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse ILO konventsiooni nr 111 diskrimineerimise (töö- ja kutseala) kohta,
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 5 g (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse ILO soovitust nr 86 töörände kohta,
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 5 h (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse ILO soovitust nr 151 võõrtöötajate kohta,
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 5 i (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse ILO konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste kohta,
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liikmesriikide tööturule juurdepääsu osas ELi eelistamise põhimõtet, mida on kirjeldatud ühinemisaktide vastavates sätetes.	(7) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liikmesriikide tööturule juurdepääsu osas ELi eelistamise põhimõtet, mida on kirjeldatud ühinemisaktide vastavates sätetes. Eelistada tuleks eeskätt nende liikmesriikide töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse tööturule juurdepääsul veel üleminekukorda.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Käesoleva direktiiviga tuleks sätestada kolmandate riikide hooajatöötajaid käsitlevad tingimused ja nende õigused, järgides täielikult asjaomaseid ILO konventsioone.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Käesoleva direktiiviga ei tohiks mõjutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise tingimusi. Eelkõige ei tohiks käesoleva direktiiviga mõjutada töötingimusi, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) kohaselt töötajate suhtes, kelle on liikmesriigis asuv ettevõtja lähetanud teise liikmesriigi territooriumile teenuste osutamiseks.	(9) Käesoleva direktiiviga ei tohiks mõjutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise tingimusi, eelkõige töötingimusi, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) kohaselt töötajate suhtes, kelle on liikmesriigis asuv ettevõtja lähetanud teise liikmesriigi territooriumile teenuste osutamiseks. Liikmesriigis asuv ettevõtja ei tohiks lähetada hooajatöötajaid teise liikmesriigi territooriumile teenuste osutamiseks.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Hooaegade vaheldumisest sõltuv tegevus on üldiselt iseloomulik põllumajanduse valdkonnale istutus- ja saagikoristusperioodi ajal ning turismi valdkonnale puhkusteperioodi ajal.	(10) Hooaegade vaheldumisest sõltuvat tegevust esineb põllumajandus- ja aiandussektoris näiteks istutus- ja saagikoristusperioodi ajal ning turismisektoris näiteks puhkusteperioodi ajal. Liikmesriikidel peaks sotsiaalpartnereid kaasates ja nendega konsulteerides olema võimalik lugeda aastaaegade vaheldumisest sõltuvaid täiendavaid tegevusi hooajalisteks tegevusteks käesoleva direktiivi tähenduses.
Selgitus
Ka aiandussektor on sõltuv hooaegade vaheldumisest ja teatavates liikmesriikides ei kuulu see mõiste „põllumajandus” alla. Tuleks selgitada, et see kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Direktiiviga ei tohiks mõjutada töö eesmärgil juba liikmesriigis seaduslikult viibivatele kolmandate riikide kodanikele antud õigusi.	(12) Direktiiviga ei tohiks ebasoodsalt mõjutada töö eesmärgil juba liikmesriigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike õigusi.
Selgitus
See on tehniline muudatus, mille eesmärk on paremini selgitada, et käesoleva direktiiviga ei tohiks kahjustada töö eesmärgil juba liikmesriigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike õigusi.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Direktiiviga tuleks sätestada paindlik riiki sisenemise süsteem, mis tugineb nõudlusele ja objektiivsetele kriteeriumidele, nagu kehtiv tööleping või siduv tööpakkumine, milles on täpsustatud hooajatöötajate töötasu määr asjaomases sektoris.	(13) Direktiiviga tuleks sätestada paindlik riiki sisenemise süsteem, mis tugineb nõudlusele ja objektiivsetele kriteeriumidele, nagu kehtiv tööleping või siduv tööpakkumine, milles on täpsustatud lepingu või töösuhte olulised aspektid.
Selgitus
Vastutavad ametiasutused peaksid olema suutelised kindlustama, et kõik liidu õigusaktides määratletud lepingu või töösuhte aspektid austavad täielikult käesoleva direktiivi sätteid, eriti artiklis 16 määratletud vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdset kohtlemist.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha uuring tõendamaks, et töökohta ei saa täita kohaliku tööturu raames.	(14) Selleks et tagada, et kolmandate riikide kodanikest hooajatöötajate tulek ei avaldaks ebasoodsat mõju tööturule, peaks liikmesriikidel olema võimalus teha uuring tõendamaks, et töökohta ei saa täita kohaliku tööturu raames asjaomase liikmesriigi kodanik, mõne teise liikmesriigi kodanik ega kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult selles liikmesriigis ja moodustab juba osa selle tööturust ELi või siseriikliku õiguse alusel.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui tööandjad ei täida käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Nende karistuste hulka peaks vajaduse korral kuuluma asjakohase hüvitise maksmine hooajatöötajale. Liikmesriigid võiksid sellistele tööandjate suhtes kohaldada täiendavaid karistusi, nagu riiklike hüvitiste, toetuste või riigiabi saamise õigusest ilmajätmine, riigihankemenetlustes osalemise õigusest ilmajätmine, antud riiklike hüvitiste, toetuste või riigiabi, sealhulgas liikmesriikide hallatavate ELi rahaliste vahendite tagasinõudmine või rikkumise toimepanekuks kasutatud asutuste alaline sulgemine.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Selleks et tagada hooajatöötajatele riigis viibimise ajal nõuetekohane, sealhulgas mõistliku hinnaga majutus, tuleks kehtestada säte, millega nõutakse tööandjalt tõendeid nende endi või kolmandate isikute pakutava majutuse kohta.	(19) Selleks et tagada hooajatöötajatele riigis viibimise ajal inimväärset elatustaset tagav nõuetekohane majutus, tuleks kehtestada säte, millega nõutakse tööandjalt tõendeid nende endi või kolmandate isikute vahendusel pakutava majutuse kohta. Majutuse hind ei tohiks olla liiga suur ja peaks vastama kõnealuse piirkonna turuhinnale. Rendikulu ei tohiks hooajatöötaja palgast automaatselt maha arvata. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks hooajatöötajale anda üürileping, milles on selgelt kirjas majutuse tingimused ja hind. Need sätted ei tohiks mõjutada hooajatöötaja võimalust valida endale vabalt oma majutus. Majutust puudutavatest muudatustest tuleks teatada pädevatele asutustele.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate eriti haavatava olukorra ja nende tööülesannete ajutise iseloomu tõttu on õiguskindluse tagamiseks vaja selgelt kindlaks määrata kõnealuste töötajate töötingimused, viidates üldiselt siduvatele vahenditele, nagu õigus või üldiselt kohaldatavad kollektiivlepingud, millega on tagatud kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate õiguste tõhus kaitse.	(20) Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate eriti haavatava olukorra ja nende tööülesannete ajutise iseloomu tõttu on õiguskindluse tagamiseks vaja tagada kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate õiguste tõhus kaitse ka sotsiaalkindlustuse osas, regulaarselt kontrollida nõuetele vastavust ning täielikult tagada, et arvestataks vastuvõtva liikmesriigi kodanikest töötajatega võrdse kohtlemise põhimõttega, järgides eriti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 15, 21 ja 34 sätestatud põhimõtteid ning täites seega samal töökohal võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtet, kohaldades kollektiivlepinguid ja muid töötingimusi käsitlevaid eeskirju, mis on sõlmitud igal võimalikul tasandil ja/või seadusega ette nähtud kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega ning vastuvõtva liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Liikmesriigid peaksid võimalikult kiiresti ratifitseerima ÜRO Peaassamblee 18. detsembril 1990 vastu võetud rahvusvahelise konventsiooni võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 b) Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks 18. oktoobri 1961. aasta Euroopa sotsiaalhartas sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Kui puudub kollektiivlepingute üldiselt kohaldatavaks tunnistamise süsteem, võivad liikmesriigid tugineda kollektiivlepingutele, mida kohaldatakse üldiselt kõikide samalaadsete, asjaomases geograafilises piirkonnas asuvate ning asjaomasel kutsealal või asjaomases tööstusharus tegutsevate ettevõtjate suhtes, ja/või kollektiivlepingutele, mille on sõlminud riigi tasandil kõige esindavamad tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning mida kohaldatakse kogu riigi territooriumil.	(21) Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate suhtes tuleb kohaldada lisaks vastuvõtva liikmesriigi kodanikest töötajate jaoks kehtivale õigusele, haldus- ja õigusnormidele ka vahekohtute otsuseid ning kollektiivlepinguid ja kõikidel tasanditel sõlmitud kokkuleppeid, mis on kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse ja tavaga, ning teha seda samadel tingimustel, mida kohaldatakse vastuvõtva liikmesriigi kodanike suhtes.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele tuleks tagada määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) artiklis 3 loetletud sotsiaalkindlustusliikide osas võrdne kohtlemine. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelised piiriülesed huvid, anda ulatuslikumaid õigusi kui need, mis on sotsiaalkindlustuse valdkonnas ELi õigusaktidega ette nähtud. Lisaks sellele ei tohiks käesoleva direktiiviga anda õigusi olukorras, mis jääb väljapoole ELi asjaomaste õigusaktide reguleerimisala, näiteks kolmandas riigis elavate pereliikmetega seotud olukorras. See ei piira liikmesriigi õigust mittediskrimineerivalt kohaldada siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette pensioniskeemi sissemakseid käsitlevad miinimumeeskirjad.	(22) Hooajatöötajate piisav sotsiaalkindlustuskate on käesoleva direktiivi põhielement ning oluline, et tagada neile liidus viibimise ajaks inimväärsed töö- ja elutingimused. Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele tuleks tagada määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) artiklis 3 loetletud sotsiaalkindlustusliikide osas võrdne kohtlemine. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelised piiriülesed huvid, anda ulatuslikumaid õigusi kui need, mis on sotsiaalkindlustuse valdkonnas ELi õigusaktidega ette nähtud. Lisaks sellele ei tohiks käesoleva direktiiviga anda õigusi olukorras, mis jääb väljapoole ELi asjaomaste õigusaktide reguleerimisala, näiteks kolmandas riigis elavate pereliikmetega seotud olukorras. See ei piira liikmesriigi õigust mittediskrimineerivalt kohaldada siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette pensioniskeemi sissemakseid käsitlevad miinimumeeskirjad. Ilma et see piiraks paremat sotsiaalkindlustuskatet pakkuvate kahepoolsete lepingute kohaldamist, peaksid liikmesriigid kehtestama mehhanismid tõhusa sotsiaalkindlustuskatte tagamiseks riigis viibimise ajal ja vajaduse korral omandatud õiguste ülekandmiseks. Need võivad hõlmata vastavaid kohandusi, mis puudutavad näiteks kvalifikatsiooniperioodi või ooteaega.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Liidu õigus ei piira liikmesriikide õigust korraldada oma sotsiaalkindlustussüsteeme. Kuna kõnealune valdkond on liidu tasandil ühtlustamata, kehtestavad liikmesriigid ise oma õigusaktides sotsiaalkindlustushüvitise saamise tingimused, samuti selliste hüvitiste suuruse ja saamise kestuse. Seda õigust teostades peavad liikmesriigid siiski järgima liidu õigust.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 b) Liikmesriigid peaksid võrdset kohtlemist rakendama vähemalt nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes töötavad või kes on pärast mõnda aega kestnud töötamist registreeritud töötuna. Sotsiaalkindlustuse valdkonna võrdse kohtlemise piirangud käesoleva direktiivi alusel ei tohiks piirata õigusi, mis on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 c) Et tagada käesoleva direktiivi, eelkõige õigusi, töötingimusi ja majutust käsitlevate sätete nõuetekohane täitmine, peaksid liikmesriigid hoolitsema selle eest, et kehtestataks asjakohased tööandjate, tööbüroode või muude vahendajate järelevalvemehhanismid, ning nende territooriumil toimuksid tõhusad ja piisavad kontrollid. Kontrollide tõhususe parandamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et pädevatele asutustele antakse siseriiklike õigusaktidega kontrollide läbiviimiseks piisavad õigused ja vahendid, et käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks kogutakse ja töödeldakse teavet eelnevate kontrollkäikude tulemuste kohta ning et kontrolli tõhusaks teostamiseks on piisavalt vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga töötajaid.
Selgitus
Selleks et tagada hooajatöötajate õiguste ja käesoleva direktiivi sätete täiel määral järgimine kogu viibimise jooksul, on vaja tõhusat järelevalvemehhanismi ja kontrolle.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et hõlbustada direktiivi järgimise tagamist, peaksid asjaomastel kindlaks määratud kolmandatel isikutel, nagu ametiühingud ja muud ühendused, olema õigus esitada kaebusi, et tagada direktiivi tõhus kohaldamine. Seda peetakse vajalikuks olukorras, kus hooajatöötajad ei ole teadlikud täitemehhanismide olemasolust või kõhklevad neid võimalike tagajärgede hirmus enda nimel kasutada.	(23) Selleks et hõlbustada käesoleva direktiivi järgimise tagamist, tuleks liikmesriikidel välja töötada tõhusad mehhanismid, mille kaudu hooajatöötajad saaksid õiguskaitset ja esitada kaebusi kas otse või asjaomaste kolmandate isikute kaudu, nagu ametiühingud või muud ühendused. Seda peetakse vajalikuks olukorras, kus hooajatöötajad ei ole teadlikud täitemehhanismide olemasolust või kõhklevad neid võimalike tagajärgede hirmus enda nimel kasutada. Hooajatöötajatel peaks olema kättesaadav õiguskaitse tagakiusamise eest, kui see on esitatud kaebuse tagajärg.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Kolmandate riikide kodanikel, kellel on luba töötada liikmesriikide territooriumil, peaks olema õigus liidu kodanikega võrdväärsetele töötingimustele.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes, kes osutavad teises liikmesriigis asuva ettevõtja nimel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 56 tähenduses teenuseid, sealhulgas nende suhtes, kelle on liikmesriigis asuv ettevõtja lähetanud direktiivi 96/71/EÜ kohaselt teenuseid osutama.	2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes, kes osutavad teises liikmesriigis asuva ettevõtja nimel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 56 tähenduses teenuseid, sealhulgas nende suhtes, kelle on liikmesriigis asuv ettevõtja lähetanud direktiivi 96/71/EÜ kohaselt teenuseid osutama. Liikmesriigis asuv ettevõtja ei läheta hooajatöötajaid teise liikmesriigi territooriumile teenuseid osutama.
Selgitus
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesolevat direktiivi kohaldatakse põllumajanduse, aianduse ja turismi sektori suhtes. Liikmesriigid võivad sotsiaalpartnereid kaasates ja nendega konsulteerides teha otsuse laiendada direktiivi kohaldamist hooaegade vaheldumisest sõltuvatele lisategevusvaldkondadele.
Selgitus
Mõned tegevused põllumajanduse, aianduse ja turismi valdkonnas on loomult hooajalised, olles seotud haripunktidega tööjõu nõudluses sõltuvalt hooaegade vaheldumisest (vt näiteid põhjenduses 10). Võttes arvesse liikmesriikide erinevat olukorda, võib käesoleva direktiivi reguleerimisalasse tuua mõned täiendavad nimetatud valdkondadesse mittekuuluvad tegevused, kuid see peaks toimuma ainult kokkuleppel sotsiaalpartneritega.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) „hooajatöötaja” – kolmanda riigi kodanik, kelle registrijärgne elukoht on kolmandas riigis, kuid kes elab ajutiselt liikmesriigi territooriumil, et töötada ühe või mitme tähtajalise töölepingu alusel, mis on sõlmitud kolmanda riigi kodaniku ja liikmesriigis asuva tööandja vahel, hooaegade vaheldumisest sõltuvas tegevusvaldkonnas;	b) „hooajatöötaja” – kolmanda riigi kodanik, kes elab ajutiselt, kuid mitte kauem kui kuus kuud 12 kuu jooksul, liikmesriigi territooriumil, et töötada ühe või mitme tähtajalise töölepingu alusel, mis on sõlmitud kolmanda riigi kodaniku ja liikmesriigis asuva tööandja vahel, hooaegade vaheldumisest sõltuvas tegevusvaldkonnas artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses;
Selgitus
See on tehniline muudatus, et ühtlustada tekst teiste määratlusi ja reguleerimisala käsitlevate muudatustega.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) „hooaegade vaheldumisest sõltuv tegevusvaldkond” – tegevus, mis on sündmuse või sündmuste ahela kaudu seotud konkreetse ajaga aastas, mil vajadus tööjõu järele on märkimisväärselt suurem kui tavapärase tegevuse ajal;	c) „hooaegade vaheldumisest sõltuv tegevusvaldkond” – tegevus artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses, mis on korduvate hooajatingimustega seotud sündmuse või sündmuste ahela kaudu seotud konkreetse ajaga aastas, mil nõutava tööjõu vajadus on regulaarselt ja eeldatavalt märkimisväärselt suurem kui tavapärase tegevuse ajal;
Selgitus
Selleks et lugeda tegevus hooajaliseks, peaks see olema rangelt seotud kindla perioodiga aastas, kui nõudlus tööjõu järele on etteaimatavalt ja regulaarselt tavapärasest suurem.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) „üldiselt kohaldatav kollektiivleping” – kollektiivleping, mida peavad järgima kõik asjaomases geograafilises piirkonnas asuvad ning asjaomasel kutsealal või asjaomases tööstusharus tegutsevad ettevõtjad. Kui puudub kollektiivlepingute üldiselt kohaldatavaks tunnistamise süsteem, võivad liikmesriigid tugineda kollektiivlepingutele, mida kohaldatakse üldiselt kõikide samalaadsete, asjaomases geograafilises piirkonnas asuvate ning asjaomasel kutsealal või asjaomases tööstusharus tegutsevate ettevõtjate suhtes, ja/või kollektiivlepingutele, mille on sõlminud riigi tasandil kõige esindavamad tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning mida kohaldatakse kogu riigi territooriumil.	välja jäetud
Selgitus
Kõiki kollektiivlepinguid tuleks kohaldada võrdsetel alustel ka ELis töötavate kolmandate riikide hooajatöötajate suhtes. Seetõttu pole tarvidust lisada mis tahes üldiselt kohaldatava kollektiivlepingu määratlust.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva direktiiviga ei mõjutata liikmesriikide õigust võtta direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes vastu soodsamaid sätteid või neid kehtima jätta seoses käesoleva direktiivi artiklitega 13–17.	2. Käesoleva direktiiviga ei mõjutata liikmesriikide õigust võtta direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes vastu soodsamaid sätteid või neid kehtima jätta seoses käesoleva direktiivi artiklitega 13–17.
Selgitus
See on tehniline muudatus, mille eesmärk on paremini selgitada seda, et võimalikud soodsamad sätted peaksid hõlmama konkreetselt kolmandate riikide kodanikke (artiklis 13 osutatud võimalikud hooajatöötajad ja artiklites 14–17 osutatud hooajatöötajad).
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kehtiv tööleping või siseriikliku õigusega ettenähtud siduv tööpakkumine, mis hõlmab hooajatöötajana asjaomases liikmesriigis seal asuva tööandja juures töötamist ning milles on täpsustanud tasumäär ja töötunnid nädalas või kuus ning vajaduse korral muud asjakohased töötingimused;	a) kehtiv tööleping või siseriikliku õigusega ettenähtud siduv tööpakkumine, mis hõlmab hooajatöötajana asjaomases liikmesriigis seal asuva tööandja juures töötamist ning milles on täpsustatud töölepingu või töösuhte olulised aspektid, nagu on sätestatud nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiivi 91/533/EÜ (tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest)¹ artiklis 2 ning kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 16 sätetega;
	_____________
	EÜT L 228, 18.10.1991, lk 32.
Selgitus
See peab võimaldama vastutavatel asutustel tagada, et kõik töölepingu või töösuhte aspektid järgivad täiel määral liidu õigusaktide kohaselt käesoleva direktiivi sätteid, eriti artiklis 16 määratletud võrdset kohtlemist vastuvõtva liikmesriigi kodanikega.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) tõendid artiklis 14 osutatud majutuse kohta.	d) tõendid selle kohta, et hooajatöötajal on nõuetekohane majutus või nõuetekohane majutus tagatakse vastavalt artiklis 14 sätestatule.
Selgitus
See laseb vastutavatel asutustel tagada, et hooajatöötaja saab nõuetekohase majutuse, nagu nõutud artiklis 14.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriik võib kontrollida, kas asjaomast vaba töökohta ei saa täita riigi või ELi kodanik või sellise kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult selles liikmesriigis ja moodustab juba osa selle tööturust ELi või siseriikliku õiguse alusel, ning lükata taotluse tagasi.	2. Liikmesriik võib uurida olukorda tööturul ning kontrollida aegsasti ja läbipaistval viisil, kas asjaomast vaba töökohta ei saa täita asjaomase liikmesriigi või mõne muu ELi liikmesriigi kodanik või sellise kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult selles liikmesriigis ja moodustab juba osa selle tööturust ELi või siseriikliku õiguse alusel, ning lükata taotluse tagasi.
Selgitus
See on tehniline/keeleline muudatus, mis selgitab paremini käesoleva sätte mõtet.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Eratööbürood või migratsiooniametid ei nõua tööotsijatelt ega töötajatelt mingit tasu hooajatöö organiseerimise või rände korraldamise eest hooajatöö eesmärgil.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 a
	Tööandja suhtes kohaldatavad karistused
	1. Tööandja suhtes, kes ei ole täitnud käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Sellistelt tööandjatelt ei võeta hooajatöötajate riiki lubamise taotlusi vastu ühe või mitme järgneva aasta jooksul.
	2. Liikmesriigid tagavad, et alltöövõtu korral oleksid peatöövõtja ja kõik vahendavad alltöövõtjad vastutavad käesoleva direktiivi rikkumise eest ning nende suhtes kohaldataks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.
	3. Liikmesriigid tagavad, et hooajatöötaja loa tühistamise korral vastavalt artikli 7 lõike 2 punktidele b, b a või b b on hooajatöötajal õigus saada tööandjalt piisavat hüvitist ning on loodud seda soodustavad mehhanismid.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik nõuab hooajatöötaja tööandjalt tõendeid, et hooajatöötajal on küllaldast elatustaset tagav majutus. Kui hooajatöötaja peab sellise majutuse eest üüri maksma, ei tohi üür hooajatöötaja töötasuga võrreldes olla ülemäära kõrge.	1. Liikmesriik nõuab hooajatöötaja tööandjalt tõendeid, et hooajatöötajal on töölepingu kehtivusaja jooksul inimväärset elatustaset tagav sobiv majutus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele. Majutus peab tagama vähemalt tervise, turvalisuse, mugavuse ja toitumise seisukohast elementaarsed tingimused ja vahendid, mida tõendavad pädevad asutused. Need sätted ei mõjuta hooajatöötaja võimalust ise vabalt valida endale majutus.
	2. Hooajatöötajale antakse üürileping või võrdväärne dokument, milles on selgelt kirjas majutuse tingimused ja hind kogu viibimise ajal. Kui hooajatöötaja peab sellise majutuse eest üüri maksma, ei tohi üür hooajatöötaja netotöötasu ega majutuse kvaliteediga võrreldes olla ülemäära kõrge ning seda ei tohi automaatselt palgast maha arvata.
	3. Majutust puudutavatest muudatustest teatatakse pädevale asutusele. Uus majutus peab vastama lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.
Selgitus
Majutus peab olema nõuetekohane ning vastama siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele ning samuti minimaalsetele nõuetele. Need minimaalsed nõuded vastavad ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste komitee määratletud piisava eluaseme näitajatele. Kõrge üüri võtmist võrreldes hooajatöötajate netopalgaga või majutuse kvaliteediga kujutab endast viisi, mille kaudu võidakse neid ekspluateerida. Seetõttu tuleb seda ära hoida.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 14 a
	Kulud
	Liikmesriigid nõuavad, et hooajatöötajate tööandjad tasuvad hooajatöötaja sõidukulu lähtepunktist vastavas liikmesriigis asuvasse töökohta ning tagasisõidukulu.
	Liikmesriigid võivad nõuda hooajatöötajate tööandjatelt järgmiste kulude tasumist:
	a) viisatasu ning, kui nõutud, mis tahes viisaga seotud teenustasu;
	b) artikli 5 lõike 1 punktis c viidatud tervisekindlustuse kulud.
	Kui tööandja tasub need kulud, ei või hooajatöötajalt nõuda nende hüvitamist.
Selgitus
Kulud, mis on otseselt seotud hooajalise tööhõivega, peab maksma tööandja. Reisikulude maksmine tööandja poolt hõlbustab hooajatöötajate lähtekohta tagasipöördumist nende loa lõppemisel.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hoolimata töösuhte suhtes kohaldatavast õigusest on hooajatöötajal järgmised õigused:	Hooajatöötajal on õigus vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele vähemalt järgmistes valdkondades:
1. õigus töötingimustele, sealhulgas töötasu ja töölt vabastamine ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, nagu need on ette nähtud selle liikmesriigi õiguse, õigus- või haldusnormi ja/või üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega, kuhu ta on lubatud kooskõlas käesoleva direktiiviga.	1. töölevõtmise tingimused, sealhulgas tööhõive alumine vanusepiir, töötingimused, sealhulgas töötasu ja töölt vabastamine, tööaeg ja pühad ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, nagu need on ette nähtud õiguse, õigus- või haldusnormi, kollektiivlepingute ja mis tahes tasemel sõlmitud lepingutega, mis on kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse ja tavaga ning samadel tingimustel, mida kohaldatakse vastuvõtva liikmesriigi kodanike suhtes.
Kui puudub kollektiivlepingute üldiselt kohaldatavaks tunnistamise süsteem, võivad liikmesriigid soovi korral tugineda kollektiivlepingutele, mida kohaldatakse üldiselt kõikide samalaadsete, asjaomases geograafilises piirkonnas asuvate ning asjaomasel kutsealal või asjaomases tööstusharus tegutsevate ettevõtjate suhtes, ja/või kollektiivlepingutele, mille on sõlminud riigi tasandil kõige esindavamad tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning mida kohaldatakse kogu riigi territooriumil;
2. õigus vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele vähemalt järgmistes valdkondades:
a) ühinemisvabadus, õigus liituda töötajate organisatsioonide ja kutseühingutega ning olla nende liikmeks, sealhulgas selliste organisatsioonide pakutavad eelised, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevaid siseriiklikke sätteid;	2. ühinemisvabadus, õigus liituda töötajate organisatsioonide ja kutseühingutega ning olla nende liikmeks, sealhulgas selliste organisatsioonide pakutavad õigused ja eelised, kaasa arvatud õigus pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida, streigiõigus ja õigus osaleda töövõitlusalases tegevuses kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse ja tavadega, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevaid siseriiklikke sätteid;
b) siseriikliku õiguse sätted, millega on reguleeritud nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 kindlaks määratud sotsiaalkindlustusliike;	3. määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 sotsiaalkindlustusliigid. Kuna kõnealune valdkond on liidu tasandil ühtlustamata, jääb liikmesriikidele kohustus kehtestada kooskõlas ühenduse õigusega oma õigusaktides sotsiaalkindlustushüvitise saamise mittediskrimineerivad eeskirjad, samuti selliste hüvitiste suurus ja saamise kestus;
c) kolmandasse riiki liikumise korral töötaja varasemal tööga hõivatusel põhinevate seadusjärgsete pensionihüvitiste maksmine asjaomase liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel;
d) juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, välja arvatud riiklik elamispind ja tööhõiveametite pakutavad nõustamisteenused.	4. juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele siseriiklike õigusaktide alusel. Käesolev lõige ei piira lepinguvabadust kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega.
	5. haridus ja kutseõpe;
	6. diplomite, tunnistuste ja muude kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine asjaomase siseriikliku korra ja liidu õiguse kohaselt;
	7. maksusoodustused, eeldusel et töötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksuresidendiks.
	Vanaduse, tööõnnetuse, töövõimetuse või surma korral makstakse kolmandasse riiki ümberasuvatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele või selliste töötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle õigused tulenevad kõnealusest töötajast, seadusjärgseid hüvitisi, mis põhinevad töötaja varasemal tööga hõivatusel ja mis teeniti välja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 määratletud õigusaktide kohaselt, samadel tingimustel ja samal määral kui asjaomase liikmesriigi kodanikele kolmandasse riiki ümberasumise korral.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – punkt 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. tööandjate tehtavad tagasimaksed. Artikli 16 rikkumise korral peab tööandja tasuma:
	a) mis tahes maksmata jäänud tasu kolmanda riigi kodanikule;
	b) mis tahes maksmata jäänud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, sealhulgas asjakohased haldustrahvid.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 16 a
	Järelevalve ja kontrollid
	1. Liikmesriigid tagavad tööandjate, tööbüroode või muude vahendajate suhtes vajalike järelevalvemehhanismide kasutuselevõtu ning nõuetekohase ja korrapärase kontrollide läbiviimise oma territooriumil, et tagada käesolevas direktiivis ette nähtud sätete, eeskätt õigusi, töötingimusi ja majutust käsitlevate sätete järgimine täiel määral kogu hooajatöötajate asjaomases liikmesriigis viibimise ajal.
	Liikmesriigid tagavad töötajate huve esindavatele organisatsioonidele juurdepääsu töökohtadele ning töötajaga kokkuleppel ka majutuskohale.
	2. Liikmesriigid tagavad, et igal aastal kontrollitakse vähemalt 10% nende territooriumil asuvatest tööandjatest, kes pakuvad hooajatööd.
	3. Kontrollitavad tööandjad valitakse riskianalüüsi alusel, mille teevad liikmesriikide pädevad asutused, võttes arvesse selliseid tegureid nagu valdkond, milles ettevõte tegutseb, ja varem registreeritud rikkumised.
Selgitus
Et tagada hooajatöötajate õiguste ja käesoleva direktiivi sätete täiel määral järgimine, on vaja tõhusat järelevalvemehhanismi ja kontrolle.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõik -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid tagavad tõhusate mehhanismide olemasolu, mille kaudu hooajatöötajad saavad esitada kaebusi tööandjate, tööbüroode või muude vahendajate kohta kas otse või selliste kolmandate osapoolte vahendusel, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kui siseriiklik õigus seda ette näeb.
Selgitus
Arvestades hooajatöötajate haavatavust ekspluateerimise suhtes, on oluline tõhusate järelevalvemehhanismide olemasolu, et hooajatöötajad saaksid esitada kaebusi ise või kolmandate isikute kaudu.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik tagab, et kolmandad isikud, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, võivad kas hooajatöötaja nimel või tema toetuseks osaleda igas haldus- ja tsiviilmenetluses, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi rakendamiseks.	Liikmesriik tagab, et kolmandad isikud, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, võivad kas hooajatöötaja nimel või tema toetuseks osaleda tema nõusolekul ning pärast selge ja põhjaliku teabe andmist igas haldus- ja tsiviilmenetluses, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi rakendamiseks.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, mis on vajalikud hooajatöötajate kaitsmiseks vallandamise või muu pahatahtliku kohtlemise eest, kui see on tööandja reageering ettevõttesisesele kaebusele või kohtumenetlusele, mille eesmärk on tagada vastavus käesolevale direktiivile.
Selgitus
Kaebusi esitavate hooajatöötajate kaitsmine tagakiusamise eest on oluline, et teha kaebuste esitamise mehhanism tegelikult toimivaks võimaluseks ja kaitsta haavatavas olukorras olevaid hooajatöötajaid.

MENETLUS

Pealkiri	Kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimused
Viited	KOM(2010)0379 – C7-0180/2010 – 2010/0210(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 7.9.2010
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 7.9.2010
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev	12.5.2011
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Sergio Gaetano Cofferati 9.9.2010
Arutamine parlamendikomisjonis	16.6.2011	13.7.2011	5.10.2011	22.11.2011
Vastuvõtmise kuupäev	23.11.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Karima Delli, Sari Essayah, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Marian Harkin, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Jean Lambert, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Silvia Costa, Jürgen Creutzmann, Jelko Kacin, Ria Oomen-Ruijten, Evelyn Regner, Csaba Sógor, Emilie Turunen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Leonardo Domenici, Dimitrios Droutsas, Sylvie Guillaume, Karin Kadenbach, Guido Milana

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (27.1.2011)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta
(KOM(2010)0379 – C7‑0180/2010 – 2010/0210(COD))

Arvamuse koostaja: Antigoni Papadopoulou

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidus on majanduse struktuurist tulenev vajadus hooajatöö järele, mitte üksnes rahvastiku vananemise ja demograafiliste probleemide tõttu, mis edaspidi ilmselt veelgi teravnevad, vaid ka sellepärast, et sektoris on märkimisväärne tööjõupuudus.

Kavandatavas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta sätestatakse ühised tingimused ELi territooriumile lubamise ja seal viibimise kohta, samuti kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate õigused.

Kavandatava direktiivi osas huvitab arvamuse koostajat soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine: ühelt poolt on tervitatav korduvrände soodustamine, kuid teiselt poolt teeb muret paljude hooajatöötajate, eriti naiste haavatavus.

Ehkki täpseid statistilisi andmeid on raske koguda, on selge, et naised moodustavad sisserännanud elanikkonnast olulise protsendi ja seda tuleb tõsiselt arvesse võtta, et hooajalise tööga seotud rände voogusid tõhusalt juhtida.

Paljudes riikides on naised eriti haavatavad vaesuse tõttu, sellele lisaks ei ole neil piisavat kindlustuskatet, sotsiaaltoetusi, oskusi (väljaõpet) ega rahalisi ressursse, samuti ei tea nad piisavalt hästi oma õigusi. Nad satuvad silmitsi eelarvamustega ja soo, rassi ning religiooniga seotud stereotüüpidega, samuti muude diskrimineerimise vormidega. Kõik see ja lisaks muud probleemid muudavad hooajatööle palgatud naiste elu veelgi raskemaks, eriti kui neil on ka muid kohustusi, nagu alaealiste laste eest hoolitsemine.

Naisi võetakse hooajatööle sageli põllumajandusettevõtetesse istutus- ja saagikoristusperioodidel ja turismisektorisse puhkuste hooajal. Sageli antakse neile aga täiendavaid ülesandeid, mida ei ole nende hooajalise töö lepingutes ette nähtud, sealhulgas kodutööd, eakate või puuetega inimeste või laste eest hoolitsemine. Ebavõrdsust hooajatöö palga või töötingimuste osas ei tohiks süvendada võõrtööjõu kui erilise kategooria muutuva nõudluse tõttu tööturu, neile pakutavate stimuleerivate meetmete ja garantiide või nende ees seisvate probleemide tõttu. Eraldi tuleb käesolevas arvamuses nimetada vajadust kaitsta lapsi, kes elavad pakutaval elamispinnal, samuti tagada tervishoiu- ja ohutusnormide täielik järgimine hooajatöötajate puhul, kes on rasedad, äsja sünnitanud või toidavad rinnaga.

Hooajatöötajatest naised peavad olema teadlikud oma õigustest, oma hooajatöö lepingute tingimustest ja töö iseloomust, mida nad on palgatud tegema, nii et nad ei peaks tegema rohkem töötunde kui nad soovivad, töötades majapidajate või hooldajatena, ega võimaldada end ära kasutada inimkaubanduses ja/või prostitutsioonis. Hooajatöötajatest naised on sageli haavatavamad, kuna nad ei tunne kaebuste esitamise mehhanisme või ei soovi neid kasutada, kartes, et see kahjustaks nende tulevasi võimalusi tööd leida.

Seepärast on vajalik sätestada selgelt nende hooajatöötajate õigused ja kohustused, kes töötavad majandussektorites, mis vastavad hooajatöö kriteeriumidele, et hoida ära meelevaldseid või vastuvõetamatuid töötingimusi või ekspluateerimist. Samuti on vajalik tagada hooajatöötajatele kindel õiguskaitse süsteem koos koordineeritud meetmetega ja ametivõimude regulaarse kontrolliga, et kehtestada kohustuslikud miinimumstandardid vastuvõetava palga, majutus- ja sanitaartingimuste osas.

Riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused, täielik ülevaade töötaja õigustest ja kõik vajalikud dokumendid peaksid olema kättesaadavad hooajatöötajate keeles ja neile peaks olema ette nähtud suulise tõlke teenus, nii et isegi kirjaoskamatutele töölistele, eeskätt naistele, oleks tagatud kõikvõimalik abi, et nad oma õigusi mõistaksid; nii et neil oleks lihtsam otsida õigusabi, kui nende õigusi rikutakse, neid vääralt koheldakse, seksuaalselt või muul viisil ekspluateeritakse.

Käesolevas arvamuses tuleb ka rõhutada, et tuleks igati aidata suurendada naiste võimalusi saada hooajatööd, toetades nende haridust ja väljaõpet, ning luua spetsiaalselt nende vajadusi arvestavaid toetusprogramme. Asjakohaste vahendite kasutamine ja heade tavade vahetamine ELi liikmesriikide vahel, ametiühingute või kolmandate riikide muude organisatsioonide koordineeritud tegevus võib aidata saavutada nende teadmiste ja oskuste pidevat ja süstemaatilist täiustamist, suuremat mobiilsust ja paremini toimivat korduvrännet, millest saaks kasu EL, kolmandad riigid ja hooajatöötajad ise. Eesmärk on ühelt poolt suurendada liikmesriikide tootlikkust, konkurentsivõimet ja majandusarengut, et saavutada tulemuslikult EL 2020 strateegia eesmärgid, liikudes sotsiaalsema Euroopa suunas, ja teiselt poolt pakkuda kolmandate riikide kodanikele hooajatööl kaitset.

Lisaks tuleb käesolevas arvamuses toonitada vajadust, et liikmesriigid rakendaksid riiklike eelarvete koostamisel soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvat lähenemisviisi, tagamaks ühelt poolt piisavate vahendite kättesaadavuse ja teiselt poolt sihtprogrammide ja stimuleerivate meetmete asjakohase järelevalve ja hindamise, et kaitsta alaliste ja hooajatöötajate õigusi ning tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust.

Süstemaatiline statistiliste andmete kogumine naiste hooajatöö kohta annab kõige ratsionaalsema aluse sobiliku poliitika väljatöötamiseks, et tulla toime hooajalisest rändest tulenevate probleemidega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Käesolev direktiiv peaks aitama kaasa hooajaliste ajutiste rändevoogude tõhusale juhtimisele, kuna sellega kehtestatakse õiglased ja läbipaistvad riiki lubamise ja seal viibimise eeskirjad ning samal ajal nähakse selles ette stiimulid ja tagatised, et hoida ära ajutise riigis viibimise muutumine alaliseks. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/52/EÜ (millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded) kehtestatud eeskirjad aitavad ära hoida ajutise riigis viibimise muutumise ebaseaduslikuks riigis viibimiseks.	(6) Käesolev direktiiv peaks aitama kaasa hooajaliste ajutiste rändevoogude tõhusale juhtimisele, kuna sellega kehtestatakse õiglased ja läbipaistvad riiki lubamise ja seal viibimise eeskirjad ning samal ajal nähakse selles ette stiimulid ja tagatised, et hoida ära ajutise riigis viibimise muutumine alaliseks. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/52/EÜ (millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded) kehtestatud eeskirjad aitavad ära hoida ajutise riigis viibimise muutumise ebaseaduslikuks riigis viibimiseks.
	Lisaks peaks käesolev direktiiv aitama kaitsta eelkõige naisi ebakindlate töösuhete ja ärakasutamise eest.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Käesolev direktiiv peaks aitama võidelda ebaseadusliku rände, mitteametliku töötamise ja varimajanduse vastu, mis kindlustab ja soodustab väljapressimist ning organiseeritud kuritegevuse võrgustikke, mille ohvriteks on enamasti kaitsetud naised ja lapsed.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 b) Käesolevas direktiivis tuleks arvesse võtta asjaolu, et ÜRO, OECD, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja muude organisatsioonide aruannete kohaselt moodustavad suure osa igal aastal ELi saabuvatest hooajarändajatest naised, kes on pärit kolmandatest riikidest, mida iseloomustab vaesus, kirjaoskamatus ja madal elatustase.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 c) Käesolevas direktiivis tuleks arvesse võtta ka takistusi, mida üldiselt kohtavad sisserännanud hooajatöötajatest naised, eriti alaealiste lastega naised, kes lisaks võõras riigis ja tundmatus töökeskkonnas kohanemise raskustele satuvad silmitsi ka sool, rassil, nahavärvil ja usundil põhinevate eelarvamuste ja stereotüüpidega, samuti muud liiki diskrimineerimisega.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajaid tuleks nõuetekohaselt teavitada nende õigustest ja kohustustest, kui neile väljastatakse tööluba. Vajalikku teavet peaks edastama vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus. Meetmeid tuleks võtta nii hooajatöötajate õiguste rikkumise vastu tööandjate ja/või kolmandate isikute poolt kui ka nende vastu, kes üheaegselt hooajatööga teevad deklareerimata tööd.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 b) Hooajatöötajad peaksid tundma oma õigusi ja teadma, et nende töö peab olema selgelt hooajalise iseloomuga; eriti peaksid seda teadma naised, keda lisaks nende hooajatöö lepingus nimetatud ülesannetele kohustatakse sageli veel lisatööle, näiteks koduabilisena, eakate või puuetega inimeste või väikelaste hooldajana, või keda võidakse koguni sundida prostitutsiooniga tegelema.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Ametiasutused peaksid korrapäraselt kontrollima hooajatöötajate eluruumide sobivust, et veenduda, et neil on rahuldavad elu- ja sanitaartingimused, eriti juhul, kui koos nendega elavad ka lapsed. Kontrollivatel ametnikel peaksid olema volitused rikkumiste avastamisel tööandjatele soovitusi esitada ning seaduserikkujaid trahvida.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Et tagada ohutus ja turvalisus naistöötajatele, kes meestest suurema tõenäosusega hooajatööd teevad, on vaja selgeid ja piisavaid sätteid, millega kehtestataks naistöötajate õigused tööandjatega töötingimuste üle läbi rääkida ja kus keskendutaks eelkõige turvalisussätetele. Need sätted peaksid hõlmama kõiki raskeid olukordi, millega naistöötajad võivad kokku puutuda, samuti kvaliteetse tervishoiu juurdepääsetavust.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Hooajatöötajad võivad sattuda tööandjate ekspluateerimise ohvriks (seksuaalne ekspluateerimine, kohustus täita lisaülesandeid või teha kurnavalt pikki tööpäevi, lubamatud töötingimused või ebavõrdne tasu). Seetõttu peavad valitsused, kohalikud ametiasutused, ametiühingud ja muud asutused hoidma tihedaid sidemeid, et teha aktiivsemalt koostööd nii mees- kui ka naissoost hooajatöötajate toetamiseks, töötades välja sobivad programmid nende õiguste suurendamiseks, pakkudes koolitust ja toetust ning koostades strateegiaid nende probleemide lahendamiseks.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 b) Statistiliste andmete kogumine hooajatöö kohta liikmesriikides peaks aitama ka selgitada riikidevahelisi erinevusi ning esile tõsta hooajatööd tegevate naiste rolli ja spetsiifilisi probleeme.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriik võib taotluse tagasi lükata, kui tööandjat on kooskõlas siseriikliku õigusega karistatud mitteametliku töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest.	3. Liikmesriik võib taotluse tagasi lükata, kui tööandjat on kooskõlas siseriikliku õigusega karistatud mitteametliku töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise ja/või töötajate tagakiusamise, väärkohtlemise või ekspluateerimise eest.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et teha kättesaadavaks teave riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, sealhulgas õiguste ning kõikide dokumentide kohta, mida on vaja esitada hooajatöötajana liikmesriigi territooriumil elamise ja töötamise loa taotlusega.	Liikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et teha kättesaadavaks teave riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, sealhulgas õiguste ning kõikide dokumentide kohta, mida on vaja esitada hooajatöötajana liikmesriigi territooriumil elamise ja töötamise loa taotlusega. Nimetatud teave esitatakse selgelt, et see oleks arusaadav igasuguse haridustasemega inimestele.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hooajatöötajal on lubatud riigis elada ühes kalendriaastas maksimaalselt kuus kuud ja seejärel peab ta kolmandasse riiki tagasi pöörduma.	1. Hooajatöötajal on lubatud riigis elada ühes kalendriaastas maksimaalselt kuus kuud ja seejärel peab ta kolmandasse riiki tagasi pöörduma, välja arvatud juhul, kui tal on siseriikliku seaduse järgi õigus riigis viibida mõne muu loa või viisa alusel.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik nõuab hooajatöötaja tööandjalt tõendeid, et hooajatöötajal on küllaldast elatustaset tagav majutus. Kui hooajatöötaja peab sellise majutuse eest üüri maksma, ei tohi üür hooajatöötaja töötasuga võrreldes olla ülemäära kõrge.	Liikmesriik nõuab hooajatöötaja tööandjalt tõendeid, et hooajatöötajal on küllaldast elatustaset tagav majutus, ning määrab ametniku või osakonna, kelle ülesandeks on:.
	(i) korrapäraselt kontrollida majutuse ja elamistingimuste normikohasust;
	(ii) esitada tööandjale soovitusi ja
	(iii) trahvida tööandjat, kes soovitusi ei täida.
	Kui hooajatöötaja peab sellise majutuse eest üüri maksma, ei tohi üür hooajatöötaja töötasuga võrreldes olla ülemäära kõrge.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) õigus karistamatult keelduda hooajatöö lepinguga vastuolus olevate lisaülesannete täitmisest (see puudutab näiteks katseid sundida sisserännanud naishooajatöötajaid tegema majapidamistöid või hoolitsema eakate, puuetega inimeste või väikelaste eest või sundida neid prostitutsioonile).
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. õigus töötingimustele, sealhulgas töötasu ja töölt vabastamine ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, nagu need on ette nähtud selle liikmesriigi õiguse, õigus- või haldusnormi ja/või üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega, kuhu ta on lubatud kooskõlas käesoleva direktiiviga.	1. õigus töötingimustele, sealhulgas töötasu ja töölt vabastamine ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, nagu need on ette nähtud selle liikmesriigi õiguse, õigus- või haldusnormi ja/või üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega, kuhu ta on lubatud kooskõlas käesoleva direktiiviga, soolise diskrimineerimiseta ja täielikult täites tervishoiu- ja ohutusnõudeid naissoost hooajatöötajate suhtes, kes on rasedad, hiljuti sünnitanud või imetavad.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik tagab, et kolmandad isikud, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, võivad kas hooajatöötaja nimel või tema toetuseks osaleda igas haldus- ja tsiviilmenetluses, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi rakendamiseks.	Liikmesriik tagab, et kolmandad isikud, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, võivad kas hooajatöötaja nimel või tema toetuseks osaleda igas haldus- ja tsiviilmenetluses, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi rakendamiseks. Liikmesriigid teavitavad hooajatöötajaid kaebuste esitamise mehhanismide olemasolust, võimaldades neile õiguste rikkumise, väärkohtlemise või ahistamise korral hõlpsat juurdepääsu õiguskaitsele.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 18 a Sotsiaalse integratsiooni programmid sihtriikides
	Liikmesriigid võtavad kasutusele kiirendatud programme ja meetmeid, et anda tõhusalt teavet nii mees- kui naissoost hooajatöötajatele ja aidata neil algtasemel omandada sihtriigi keelt. Hooajatöötajatele antakse praktilised teadmised seadusvaldkonnast, mis puudutab nende tööhõive tingimusi, samuti Euroopa ühiskonna kultuurist, tavadest ja korraldusest, milles nad hakkavad elama ja töötama, et tagada vastastikune austus mitmekesisuse vastu ning sellega parem kohanemine ja suhtlemine, mis on kasulik mõlemale poolele ja aitab saavutada EL 2020. aasta strateegia eesmärke.

MENETLUS

Pealkiri	Kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimused
Viited	KOM(2010)0379 – C7-0180/2010 – 2010/0210(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	FEMM 7.9.2010
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Antigoni Papadopoulou 2.9.2010
Arutamine parlamendikomisjonis	13.12.2010		27.1.2011
Vastuvõtmise kuupäev	27.1.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Nicole Kiil-Nielsen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Siiri Oviir, Raül Romeva i Rueda, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Anne Delvaux, Christa Klaß, Katarína Neveďalová, Norica Nicolai, Antigoni Papadopoulou, Rovana Plumb, Joanna Senyszyn
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Stanimir Ilchev

MENETLUS

Pealkiri	Kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimused
Viited	COM(2010)0379 – C7-0180/2010 – 2010/0210(COD)
EP-le esitamise kuupäev	13.7.2010
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 7.9.2010
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 7.9.2010	FEMM 7.9.2010
Kaasatud komisjon(id)        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 12.5.2011
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Claude Moraes 27.9.2010
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI 22.11.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	29.11.2010	1.2.2011	16.6.2011	31.8.2011
	29.11.2011	14.11.2013
Vastuvõtmise kuupäev	14.11.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Philipp Albrecht, Edit Bauer, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Carlos Coelho, Cornelia Ernst, Monika Flašíková Beňová, Nathalie Griesbeck, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Timothy Kirkhope, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu Houillon, Roberta Metsola, Louis Michel, Claude Moraes, Jacek Protasiewicz, Judith Sargentini, Kyriacos Triantaphyllides, Axel Voss, Josef Weidenholzer, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Michael Cashman, Anna Maria Corazza Bildt, Franco Frigo, Petru Constantin Luhan, Jan Mulder, Sir Graham Watson
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Phil Bennion, Françoise Castex, Alejandro Cercas, Spyros Danellis, Andrew Duff, Marian Harkin, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Derek Vaughan
Esitamise kuupäev	3.12.2013