Menetlus : 2013/2117(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0442/2013

Esitatud tekstid :

A7-0442/2013

Arutelud :

PV 03/02/2014 - 19
CRE 03/02/2014 - 19

Hääletused :

PV 04/02/2014 - 8.3
CRE 04/02/2014 - 8.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0064

RAPORT     
PDF 132kWORD 63k
5.12.2013
PE 521.455v02-00 A7-0442/2013

ELi õiguskaitse tulemustabel ning tsiviil- ja haldusõigus liikmesriikides

(2013/2117(INI))

Õiguskomisjon

Raportöör: Tadeusz Zwiefka

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi õiguskaitse tulemustabeli ning tsiviil- ja haldusõiguse kohta liikmesriikides

(2013/2117(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga ,,ELi õiguskaitse tulemustabel. Tõhusa õiguskaitse ja majanduskasvu edendamise vahend” (COM(2013)0160),

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) poolt kaks korda aastas koostatavaid Euroopa kohtusüsteeme käsitlevaid hindamisaruandeid,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2,

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0442/2013),

A. arvestades, et komisjon on andnud välja ELi õiguskaitse tulemustabeli, mis on riikide õigussüsteemide tulemuslikkuse hindamise mittesiduv võrdlusvahend, mille eesmärk on paremini määratleda õiguspoliitikat ning keskenduda sellistele kohtusüsteemi parameetritele, mis aitavad parandada ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonda Euroopa Liidus;

B.  arvestades, et ELi õiguskaitse tulemustabelis võrreldakse liikmesriikide kohtusüsteeme konkreetsete näitajate alusel, kuid selles ei esitata liikmesriikide kohtusüsteemide üldist paremusjärjestust;

C. arvestades, et 2013. aasta õiguskaitse tulemustabelis keskendutakse üksnes tsiviil-, kaubandus- ja haldusõigusele;

D. arvestades, et mittesiduva võrdlusega on võimalik teha kindlaks edusammud ja puudused ning püüelda heade tavade vahetamise poole kogu liidus, jättes samas puutumata riikide õigus- ja kohtusüsteemide autonoomsuse;

1.  võtab suure huviga teadmiseks ELi õiguskaitse tulemustabeli; palub komisjonil seda algatust vastavalt aluslepingutele ja liikmesriikidega konsulteerides edasi arendada, pidades silmas vajadust vältida tarbetut ülesannete kattumist teiste organitega;

2.  toetab heade tavade vahetamise eesmärki, et tagada tõhus ja sõltumatu õigussüsteem, mis võiks kaasa aidata majanduskasvule Euroopas ja suurendada konkurentsivõimet; rõhutab, et tulemuslik ja usaldusväärne õigussüsteem annab äriühingutele stiimulid riiklikul ja piiriülesel tasandil areneda ja investeerida;

3.  märgib, kui tähtis on kohtusüsteemide võrdlus piiriülese vastastikuse usalduse, õigusasutuste tulemusliku koostöö ning ühise õigusruumi ja Euroopa õiguskultuuri loomise jaoks;

4.  usub, et mis tahes riikide õigussüsteemide võrdlus eeskätt varasema olukorraga peaks rajanema objektiivsetel kriteeriumidel ja objektiivselt kogutud, võrreldud ja analüüsitud tõenditel; märgib, kui tähtis on hinnata õigussüsteemide toimimist tervikuna, eraldamata neid liikmesriikide sotsiaalsest, ajaloolisest ja majanduslikust kontekstist või konstitutsioonilisest traditsioonist, millest õigussüsteem tuleneb; rõhutab, kui oluline on kohelda liikmesriike erapooletult, tagades seeläbi õigussüsteemide hindamisel kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise;

5.  palub, et komisjon arutaks kavandatud meetodit aegsasti läbipaistva menetluse raames, millesse oleks kaasatud ka liikmesriigid;

6.  märgib, et võrdlusalused riikide õigussüsteemide kohta tuleb kehtestada enne teabe kogumist, et luua ühine arusaam metoodikast ja näitajatest;

7.  kiidab komisjoni tema jõupingutuste eest mõõdetavate andmete esitamisel; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et teatavaid eesmärke, näiteks kohtumõistmise kvaliteeti ja õigussüsteemi erapooletust on väga raske objektiivselt hinnata;

8.  märgib, et kohtusüsteemide tõhusust ei saa mõõta üksnes statistiliste parameetritega, vaid arvesse tuleks samuti võtta liikmesriikide struktuurilist eripära ja ühiskonnas käibivaid eri traditsioone; kutsub sellega seoses komisjoni üles pöörama tulevikus andmete kogumisel ja võrdlusaluste kehtestamisel suuremat tähelepanu liikmesriikide kohtusüsteemide erinevustele;

9.  palub, et komisjon kohtleks äriühinguõiguse puhul ühe- ja kahetasandilist süsteemi võrdselt;

10. palub liikmesriikidel uurida hoolikalt 2013. aasta õiguskaitse tulemustabeli tulemusi ja otsustada, kas sellest oleks vaja teha järeldusi oma tsiviil-, kaubandus- ja haldusõiguse süsteemi korralduse ja täiustamise kohta;

11. ergutab liikmesriike koguma asjakohaseid andmeid selliste küsimuste kohta nagu kohtumenetluste kulud, lepitusjuhtumid ja täitemenetlused; peab kahetsusväärseks, et mõned liikmesriigid ei ole õiguskaitse tulemustabeli teatavate kategooriate kohta esitanud mingeid andmeid; on siiski arvamusel, et komisjon oleks pidanud eristama selliseid juhtumeid, kus andmed puudusid, ja neid juhtumeid, kus näitajad ei olnud asjakohased või konkreetse liikmesriigi suhtes kohaldatavad;

12. palub komisjonil ja liikmesriikidel ergutada riikide kohtusüsteemide vahelist vastastikust mõistmist ja koostööd, sh kontaktkohtunike võrgustike kaudu;

13. nõuab kohtunike, kohtutöötajate ja muude õigusala töötajate koolitusprogrammidele suurema tähtsuse omistamist, eelkõige Euroopa ja võrdleva õiguse valdkonnas; rõhutab, et keeleõpe on õigusalase koolituse ülioluline komponent;

14. väljendab huvi andmete saamiseks piiriüleste kohtuasjade kohta, mis on sageli hoopis keerukamad kui ühte riiki hõlmavad kohtuasjad ja toovad välja takistused, millega ELi kodanikud oma ELi ühtsest turust tulenevate õiguste teostamisel kokku puutuvad, eelkõige ELi õigusaktide kohaldamisel;

15. viitab vaidluste kohtuvälise lahendamise tähtsusele kohtute töökoormuse vähendamisel ja kõigi osapoolte raha säästmisel;

16. palub komisjonil oma järgmises taolises tulemustabelis võtta arvesse ka piiriüleseid lepitusmenetlusi; julgustab liikmesriike lepitusmenetlusi aktiivselt edendama ja pöörama sealjuures erilist tähelepanu ELi tasandil reguleeritavatele kaubandus- ja perekonnaasjadele (nagu Rooma III ja Brüssel II puhul);

17. rõhutab, et liikmesriikide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide areng on väga ebaühtlane; märgib, et uute tehnoloogiate kasutamine võib aidata tõhusalt kaasa kulude vähendamisele ja kohtumenetluste kiirendamisele, eelkõige arvutipõhiste rakenduste kasutamise ning kohtuasjade haldamise ja kommunikatsioonivahendite abil;

18. märgib, et väikeste nõuete menetluste ja vaidlustamata nõuetega saaks tegeleda kiiremini IKT vahendeid kasutades;

19. rõhutab CEPEJ juhtivat rolli asjakohaste andmete kogumisel ja esitlemisel riiklikul ja piirkondlikul tasandil; on arvamusel, et ELi institutsioonid peaksid püüdma teha CEPEJ-ga koostööd, kuna see loob suurepärase aluse parimate tavade vahetamiseks, ja et ühtlasi tuleb vältida topelttööd;

20. tuletab meelde Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku juhtivat rolli tsiviil- ja kaubandusasjades ning e-õiguskeskkonna portaali juhtivat rolli ELi ja riikide tsiviil- ja kaubandusõigust puudutavate teadmiste kättesaadavuse edendamisel;

21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele.


SELETUSKIRI

Käesolev algatusraport on koostatud vastuseks komisjoni 2013. aasta ELi õiguskaitse tulemustabelile. Raportis keskendutakse ainult tsiviil-, kaubandus- ja haldusõigusele, milles kohtusüsteemil on majanduse elavdamise seisukohast eriline tähtsus.

Kohtusüsteemide kvaliteedi, sõltumatuse ja tulemuslikkuse parandamine on ELi ja riikliku tasandi avaliku poliitika üks peamistest eesmärkidest. Riiklikel õigussüsteemidel on kindlustunde taastamisel ja majanduskasvu taastamisel väga suur tähtsus.

Komisjon rõhutas oma 2013. aasta majanduskasvu analüüsis liikmesriikide kohtusüsteemi kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe parandamise olulisust ning vajadust tagada, et hagisid menetletaks mõistliku aja jooksul, propageerides samas vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme. See peaks vähendama äriühingute kulusid ja suurendama liikmesriikide ligitõmbavust välisinvestorite jaoks. Majanduskasvu analüüsis toodi välja vajadus liikmesriikide kohtusüsteemide põhjalikult hinnata ja süstemaatiliselt läbi vaadata, võttes arvesse liikmesriikide eri õigustraditsioone.

Tõhus ja sõltumatu kohtusüsteem toetab ka kindlustunnet ja stabiilsust. Prognoositavad, õigeaegsed ja jõustatavad kohtuotsused on atraktiivse ettevõtluskeskkonna oluline osa. Kohtusüsteemi toimimise puudused kahjustavad kodanike ja ettevõtete usaldust kohtuasutuste vastu, eriti praeguse majandus-, sotsiaal- ja finantskriisi ajal.

Liikmesriikide õigusmõistmist analüüsiti 2012. aastal, mille põhjal komisjon esitas teatavate liikmesriikide kohtusüsteemide kohta konkreetsed soovitused. Nende liikmesriikide puhul täheldati erilisi raskusi, eeskätt kohtumenetluste läbiviimises ja kohtusüsteemi korralduses.

Juurdepääs tõhusale õigussüsteemile on väga oluline ka ELi õiguse mõjususe seisukohalt: kui liikmesriigi kohus kohaldab ELi õigust, siis toimib ta ühtlasi nn liidu kohtuna. Ühiste standardite tagamine on seetõttu eriti tähtis, sest kohtud peavad pakkuma tõhusaid õiguskaitsevahendeid kõigile isikutele, kelle ELi õiguse kohased õigused on ohustatud.

Õigeaegsus, sõltumatus, taskukohasus ja lihtne juurdepääs peavad olema mõjusa kohtusüsteemi põhiparameetriteks olenemata sellest, millised on riigi kohtusüsteemi traditsioonid. See on ka ELi õiguskaitse tulemustabeli sisu.

Raportöör väljendab heameelt eesmärgi üle tagada liikmesriikides tõhusad ja sõltumatud õigussüsteemid, mis suudavad aidata kaasa majanduskasvule ja suurendada konkurentsivõimet. Komisjoni selline algatus on tervitatav.

Samas tuleks teha ka mõned märkused. Mõningaid väärtusi, näiteks kohtusüsteemi sõltumatust, on raske mõõta. Ometi tuleks teha pingutusi, et hinnata, kas neid väärtusi liikmesriikides austatakse.

Lisaks tuleks kindlasti rõhutada, et tulemustabeli tulemused peavad vastama teatavatele põhikriteeriumidele, nt liikmesriikide võrdne kohtlemine, objektiivsus ja andmete võrreldavus. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks luua ühised ELi andmete esitamise standardid. Riikide õigussüsteemide hindamise ettevalmistamisse peaksid olema kaasatud ka ELi asutused ja institutsioonid.

Lisaks tuleks eritähelepanu pöörata piiriüleste asjade tõhusale lahendamisele. Sellised juhtumid on tavaliselt keerulisemad kui vaid üht riiki hõlmavad juhtumid, kuid arvud nende kohta puuduvad. Siinkohal on eriti tähtis ELi õiguse ja võrdleva õiguse teemaline õiguskoolitus, sest see suurendab vastastikust mõistmist ja seega vastastikust usaldust.

Kokkuvõttes soovib raportöör väljendada heameelt tulemustabeli algatuse edukuse üle ja nõuab, et seda võetaks aluslepingutega kooskõlas arvesse.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.11.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Eduard-Raul Hellvig, Eva Lichtenberger, Dagmar Roth-Behrendt, József Szájer, Axel Voss

Õigusteave - Privaatsuspoliitika