RAPORT E-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava ja innovatiivne tervishoid 21. sajandil
5.12.2013 - (2013/2061(INI))
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Pilar Ayuso
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava ja innovatiivse tervishoiu kohta 21. sajandil
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatist „E-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava: innovatiivne tervishoid 21. sajandil” (COM(2012)0736),
– võttes arvesse komisjoni 6. aprilli 2004. aasta teatist „E-tervishoid – Euroopa kodanike tervishoiu parandamine: Euroopa tegevuskava e-tervishoiu valdkonnas” (COM(2004)0356),
– võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta soovitust digitaalsete terviseloosüsteemide piiriülese koostalitlusvõime kohta (2008/594/EÜ),
– võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatist telemeditsiini kohta nii patsientide, tervishoiusüsteemi kui ka kogu ühiskonna hüvanguks (COM(2008)0689),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius,
– võttes arvesse komisjoni 2011. aasta jaanuari e-tervise strateegiate aruannet „Euroopa riigid teel riiklike e-tervise infrastruktuuride poole” („European countries on their journey towards national eHealth infrastructuresˮ)[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0443/2013),
A. arvestades, et kvaliteetse tervishoiu universaalteenuse kättesaadavus võrdsetel tingimustel on rahvusvaheliselt tunnustatud põhiõigus, eelkõige ELis;
B. arvestades, et paljudel juhtudel on juurdepääs tervishoiusüsteemile pärsitud kas rahaliste või piirkondlike piirangute (näiteks hõredalt asustatud piirkondades) tulemusel, ning e-tervise süsteemidel võib olla tervishoius esinevate ebavõrdsuste parandamisel oluline roll;
C. arvestades, et patsientide usaldus neile pakutavate tervishoiuteenuste vastu on hädavajalik kvaliteetse tervishoiu tagamiseks;
D. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168 on sätestatud, et liidu meetmed peavad täiendama liikmesriikide poliitikat ning olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele;
E. arvestades seetõttu, et liidu tegevus e-tervise valdkonnas seisneb kõigi kohaliku, piirkondliku või riigi tasandi pädevate asutuste abistamises nende vastavate jõupingutuste kooskõlastamisel riiklikul ja piiriülesel tasandil ning nende toetamises sellistes valdkondades, kus ELi sekkumine võib anda lisandväärtust, kuna eesmärk on parandada kodanike elukvaliteeti;
F. arvestades, et majanduslangus toob kaasa kärped riikide tervishoiueelarves, mis tähendab, et tuleb leida lahendused, et suurendada tervishoiusüsteemide tõhusust ja tagada seeläbi nende jätkusuutlikkus;
G. arvestades, et e-tervis peaks olema tasuv ja tõhus viis osutada patsientidele tervishoiuteenuseid, võttes eesmärgiks nende ravikulude vähendamise, koormamata liigselt kehtivaid riiklikke tervishoiusüsteeme;
H. arvestades, et kui e-tervise teenuste laiendamisel ei parandata kiire internetiühenduse kättesaadavust, põhjustab digitaalsest lõhest tulenev ebavõrdsus ka ebavõrdsusi tervishoius;
I. arvestades, et liikmesriikide erinevad organisatsioonilised ja kultuurilised rõhuasetused tervishoiuteenuste osutamisel on väga väärtuslikud, eelkõige innovatsiooni ergutamiseks;
J. arvestades, et seisame silmitsi mitme piiriülese terviseprobleemiga;
K. arvestades, et suureneb kodanike liikuvus oma riigi tervishoiusüsteemides, ja arvestades, et praegu on olukord, et mõned patsiendid saavad ravi väljaspool oma asukohariiki, rohkem levinud;
L. arvestades, et patsiendiõiguste kohaldamist piiriüleses tervishoius käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL artikli 4 lõikes 5 on sätestatud, et liidu meetmed ei mõjuta liikmesriikide õigusnorme keelte kasutamise kohta;
M. arvestades, et patsientidele toob vähe kasu kliiniliste uuringute tarbetu kordamine, kui nende tulemused on patsientide terviseandmetes juba olemas ning kui neile pääsevad ligi patsienti erinevates kohtades ravivad tervishoiutöötajad;
N. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on nii palju edasi arenenud, et seda saab kohaldada ka e-tervise süsteemide puhul, ning arvestades, et seda on edukalt tehtud erinevates liikmesriikides ja riikides üle kogu maailma, tuues palju kasu riikide tasandil, eelkõige, kui on võimalus tõhustada patsiendi ohutust, lihtsustada holistilist lähenemisviisi patsientide ravimisel, toetades personaalmeditsiini edasiarendamist ning tervishoiusüsteemide tõhususe ja niiviisi ka jätkusuutlikkuse suurendamist;
O. arvestades siiski, et tarvis on täiendavaid investeeringuid teadus-, arendus-, hindamis- ja järelevalvetegevusse, et e-tervise süsteemid (sealhulgas mobiilirakendused) annaksid häid tulemusi;
P. arvestades vajadust koostööks IKT spetsialistide, tarbijate, patsientide, mitteametlike hooldajate, tervishoiutöötajate üldiselt ja eelkõige arstide, samuti riiklike tervishoiuasutuste vahel;
Q. arvestades, et edukad e-tervise algatused ja projektid, nagu epSOS või „Virtuaalne füsioloogiline inimene”, on tõestanud e-tervise lahenduste suurt väärtust;
R. arvestades, et oluliseks tuleks pidada andmebaase (nagu pilvandmetöötlus) ning seda, kus ja kuidas neid hoitakse, ning arvestades, et selliste andmebaaside turvalisus peab olema esmatähtis;
S. arvestades, et esmatähtsaks tuleks pidada e-tervisega seotud õigus- ja andmekaitseküsimusi ning kuna patsientide terviseandmed on erakordselt tundlikud, tuleb andmekaitse viia tasakaalu andmete kättesaadavusega ning luua selgus vastutuse osas;
T. arvestades, et kõigis liikmesriikides on tarvis e-tervise valdkonna reguleerivat raamistikku;
U. arvestades, et tarvis on tervishoiutöötajatele kohaldatavaid ELi suuniseid selle kohta, kuidas kasutada õigesti patsientide andmeid;
V. arvestades, et e-tervise süsteemide väljatöötamisel tuleb toetada kogu ELis kehtivate standardite kasutamist ning muuta viimased erinevates liikmesriikides koostalitlusvõimeliseks, et tagada nende tõhusus piiriüleselt kogu Euroopas ning samas ka standardiseerimismeetmete koostoime, ning hoida ära ühe osalise monopoliseerumine;
W. arvestades, et kõigil kodanikel ja tervishoiutöötajatel ei ole IT-vahendite kasutamise võimalust ega vajalikke oskusi selleks, et nad saaksid kasutada e-tervise teenuseid;
X. arvestades, et selle tagajärjel ning selleks, et anda kõikidele osalejatele vajalikud teadmised ja oskused e-tervises osalemiseks,
• tuleks tervishoiutöötajatele pakkuda kutseõpet (sealhulgas pideva ametialase arengu osana) tervishoiusüsteemides kohaldatavate IKT kasutamisel, ning;
• tuleks patsientidele ja mitteametlikele hooldajatele tagada abi IKT kasutamisel tervishoiusüsteemides;
Y. arvestades, et kuna naised elavad kauem ning on teatavatele haigustele vastuvõtlikumad, põevad nad meestest sagedamini kroonilisi ja invaliidsust põhjustavaid haigusi;
Z. arvestades, et krooniliselt haigete patsientide puhul tuleb kasutada multidistsiplinaarset lähenemisviisi;
AA. arvestades, et e-tervise lahendustel on potentsiaal suurendada patsientide – eriti krooniliselt haigete patsientide – heaolu, sest neid on lihtsam ravida kodus;
1. kiidab heaks komisjoni teatise „E-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava: innovatiivne tervishoid 21. sajandilˮ, millega ajakohastatakse 2004. aastal vastu võetud e-tervise tegevuskava lisameetmetega, eriti tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamise, tervishoiukulude vähendamise ja Euroopa kodanikele suurema võrdsuse tagamise osas; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks tööd, et saavutada e-tervise üldine kasutuselevõtmine terves ELis;
2. on seisukohal, et vaatamata oma puudustele, on e-tervisel suur potentsiaal ja see võib tuua kasu tervishoiutöötajatele, patsientidele ja mitteametlikele hooldajatele ning ka pädevatele ametiasutustele;
3. juhib tähelepanu e-tervise rakenduste võimalustele, et kohaldada detsentraliseeritud tervishoiupoliitikat piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning kohandada tervishoiupoliitikat kohalike vajaduste ja erinevustega;
4. on seisukohal, et avalike, reaalajas esitatavate andmete kasutamiseks vajalike vahendite pakkumine võimaldab saavutada paremat riski-kasu suhte mõistmist, kõrvalnähtude prognoosimist ning tervisetehnoloogia hindamise tõhususe paranemist;
5. rõhutab, et e-tervise rakendused peavad olema kõigile kättesaadavad ning kõigi toote- või tarkvararakenduste arendamisel peaks kättesaadavus olema kohustuslik tingimus, et vältida kättesaadavusega seotud ebavõrdsust;
6. teeb ettepaneku, et tuleks võtta vajalikke meetmeid digitaalse lõhe kõrvaldamiseks liikmesriikide eri piirkondade vahel ning tagada, et juurdepääs e-tervise teenustele ja nende kasutamine ei tooks kaasa sotsiaalset või piirkondadevahelist ebavõrdsust, et nendest saaksid võrdselt kasu kõik ELi kodanikud, jõudes ka selliste patsientideni, kes ei oska kasutada IKTd ning ka nendeni, keda riigi tervishoiusüsteemid muidu ei teeninda või teenindavad liiga vähe;
7. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid naistele võrdse juurdepääsu e-tervise valdkonnas mitte üksnes patsientidena vaid ka (kutseliste või vabatahtlike) hooldajatena, IKT spetsialistide ning poliitiliste otsustajatena; juhib tähelepanu asjaolule, et naised osalevad tervishoiusektori kõikidel tasemetel kogu oma elu jooksul;
8. kutsub komisjoni üles toetama ja edendama e-tervise teenuseid, mis on mõeldud (mitteametlikult) hooldaja ülesandeid täitvale pereliikmetele, kes on peamiselt ikka naised, et neid toetada tihtipeale raskes hooldamise töös ning võimaldada neil pakkuda parimat hooldust;
9. rõhutab, et väga oluline on nn e-tervise kultuuri loomine tervishoiutöötajate poolt, nagu ka selliste tingimuste loomine, mis suurendab patsientide mõjuvõimu ja usaldust e-tervise vastu;
10. rõhutab sellega seoses, kui oluline on tervishoiutöötajate ning patsientide ja patsientide organisatsioonide rolli tugevdamine e-tervise tegevuskava väljatöötamisel ja rakendamisel;
11. rõhutab eriti vajadust tagada patsientidele võimalus konsulteerida ja kasutada enda tervist puudutavat teavet, ning palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel tagada patsientide tervishoiualane kirjaoskus, et tagada e-tervise vahendite tõhus rakendamine;
12. palub, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu naiste ja eriti eakate naiste digitaalsele kirjaoskusele ning tehnilisele koolitusele, et tagada e-tervise valdkonna vahendite, eelkõige telemeditsiini tõeliselt tõhus rakendamine ning nende kättesaadavus kogu elanikkonna hulgas;
13. peab eelkõige praegust liidu konkurentsivõime kriisi arvestades sügavalt kahetsusväärseks asjaolu, et plaanitakse kärpida Euroopa ühendamise rahastu toetusi lairibaühendusele ja digitaalsetele teenustele; loodab, et selle valdkonna rahastamist jätkatakse raamprogrammi „Horisont 2020ˮ raames; julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama e-tervise rahastamiseks tulemuslikult ELi vahendeid, vähendamata seejuures traditsiooniliste tervishoiuteenuste rahastamist või näiteks sulgemata kogukonna omandis olevaid haiglaid, ning jagama tervisealaseid teadmisi;
14. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid eraldaksid vajalikud majanduslikud, materiaalsed vahendid ja inimressursid tagamaks, et e-tervise teenuste kättesaadavus ja kasutamine ei suurendaks juba olemasolevat piirkondadevahelist ebavõrdsust IKT-teenuste kättesaadavuses;
15. nõuab, et eelkõige liikmesriikide pädevad ametiasutused kasutaksid täiel määral ELi struktuurifonde, et parandada internetiühendust ja vähendada digitaalset lõhet;
16. kutsub komisjoni üles toetama neid pingutusi digitaalarengu tegevuskava kaudu, lihtsustada kõnealuseks otstarbeks eraldatud vahendite kasutamist, tagades samas vahendite eraldamise kohta selged suunised, et toetada otseselt IKT- ja tervishoiusektorit, ning tegema telekommunikatsioonivõrgu operaatoritega suuremat koostööd lairibataristu kaardistamise edendamiseks;
17. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja uusi e-tervise abivahendeid, mis on kättesaadavad ja kasutajasõbralikud eakate ja puudega inimeste jaoks;
18. kutsub komisjoni üles toetama e-tervise lahenduste pakkumist üksikutele naistele, mitte ainult kõrvalistes piirkondades elavatele naistele, vaid ka kodustele naistele, kellel puuduvad liikumisvõimalused ja/või (sotsiaalne) tugivõrgustik tervise ja heaolu hoidmiseks;
19. kutsub komisjoni ja liikmesriike täitma olulist osa eri sidusrühmade kokkutoomisel, et jagada kogemusi ja häid tavasid;
20. nõuab neid kaalutlusi silmas pidades, et loodaks platvorm teadusuuringute valdkonnas patsientide, akadeemiliste ringkondade, tööstuse ja spetsialistide koostööks, et tagada tõhus ja kõikehõlmav e-tervise poliitika;
21. juhib tähelepanu asjaolule, et e-tervise rakenduste väljatöötamiseks, sealhulgas terviseandmete kasutamine ja uuesti kasutamine, on vaja konfidentsiaalsust, andmekaitset, vastutust ja hüvitisi hõlmavaid meetmeid, et tagada tundlike andmete kaitse häkkimise, ebaseadusliku müügi või muu väärkasutamise eest; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni kavatsuse üle käivitada e-tervise teenuste õiguslikke aspekte käsitlev uurimus;
22. nõuab tungivalt komisjonilt ja liikmesriikidelt suuniste ning seadusandlike ettepanekute esitamist just vastutuse ja kohustuste valdkonnas olemasolevate õiguslike lünkade kõrvaldamiseks, ning üleeuroopalise süsteemi tõhusa rakendamise tagamist;
23. nõuab eelkõige tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid e-tervise õiguslike ja andmekaitse aspektide jaoks vajalike suuniste ja õigusaktide koostamist, eriti andmete turvalise jagamise, töötlemise ja analüüsimise eesmärgil, et saavutada tasakaal andmekaitse ja andmete kättesaadavuse vahel;
24. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama head valitsemistava ja tervisealase teabega seotud internetitoiminguid;
25. rõhutab vajadust pakkuda arstidele ja muudele tervishoiutöötajatele, patsientidele ja mitteametlikele hooldajatele e-tervise valdkonnas pidevat ja erialast abi ning koolitust, et aidata neil arendada oma digitaalset kirjaoskust ning saada tänu sellele täielikku kasu e-tervise teenustest, suurendamata sotsiaalset või piirkondadevahelist ebavõrdsust;
26. on seisukohal, et abi ja koolituse puhul tuleks esmatähtsaks pidada:
1) IT-vahendite kasutamise alast koolitust ja digitaalsete tervisevahendite alast koolitus, täiendades tervishoiutöötajate asjaomaseid oskusi, märgib, et selleks peavad tudengitele ja noortele erialaspetsialistidele olema kättesaadavad ajakohastatud e-tervise alased õppekavad;
2) patsientide arvutioskust ja teadlikkust e-tervise teenustest riiklikul ja riigiülesel tasandil;
27. soovitab võtta arstide ja muude tervishoiutöötajate, samuti patsientide ühenduste arvamusi arvesse nii e-rakenduste väljatöötamisel kui ka nende hindamisel ja jälgimisel;
28. rõhutab, et tervishoius tuleb säilitada inimmõõde, eriti seoses elanikkonna vananemisega ja selle tulemusel on üha raskem eristada arstiabi ja ühiskondlikku tuge; kutsub seepärast komisjoni üles tagama, et tulevikus ei asenda e-tervise tehnoloogia patsientide ja tervishoiu- või hooldustöötajate vahelist usaldussuhet;
29. palub liikmesriikidel ja komisjonil käivitada patsientide, üldsuse ja tervishoiutöötajate teadmatuse ja usalduse puudumise olukorra parandamiseks e-tervise teemalisi teavituskampaaniaid ja arvutioskuste koolituskampaaniaid (võttes arvesse sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust); on arvamusel, et nimetatud kampaaniad peaksid olema kohandatud nende sihtmärgiks olevatele elanikerühmadele, kuna kodanike teadlikkusel ja aktiivsel osalemisel on tervishoiuteenuste uute mudelite väljatöötamise seisukohalt keskne tähtsus;
30. õhutab liikmesriike jätkama ja tõhustama e-tervise alast koostööd nii riiklikul ja piirkondlikul kui ka piiriülesel tasandil, nii et selles valdkonnas saaksid kaugemale jõudnud riigid anda oma teadmisi edasi vähemkogenutele;
31. palub liikmesriikidel jagada oma kogemusi, teadmisi ja häid tavasid nii omavahel kui ka komisjoni ja sidusrühmadega, et seeläbi suurendada patsiendikesksete e-tervise süsteemide tulemuslikkust;
32. rõhutab, et selleks peaksid liikmesriigid jätkama koostöö tegemist elektrooniliste platvormide kaudu, mis võimaldavad neil jagada e-tervise süsteemide ja lahendustega seotud häid tavasid, ning et nii komisjon kui ka liikmesriigid peaksid toetama ühendust erinevate e-tervise projektide vahel ELis;
33. rõhutab mobiilsidevahendite rakenduste potentsiaali patsientide jaoks, eriti nende jaoks, kes põevad kroonilisi haigusi, ja leiab, et soodustada tuleks ainult meditsiiniliselt kontrollitud sisuga kasulike tervishoiurakenduste arendamist;
34. nõuab, et komisjon esitaks mobiilsidevahenditele mõeldud „m-tervise tegevuskava”, mis peaks sisaldama suuniseid m-tervise rakenduste turujärelevalve kohta, et tagada andmekaitse ja antud tervisealase teabe usaldusväärsus ning et neid rakendusi arendataks asjakohase meditsiinilise järelevalve all;
35. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vastu õigusnormid mobiilsideseadmetes kasutatavate e-tervise IT-rakenduste kohta, et tagada edastatava info tõesus ja parandada õigusliku selguse ja läbipaistvuse puudumist nende rakenduste abil kogutud andmete kasutamises;
36. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid tööd selliste katseprojektidega nagu epSOS ja „Renewing health” ning/või algatus „Virtuaalne füsioloogiline inimene”, et luua üleeuroopaline koostalitlusvõime, ning jätkaksid uuenduslike lahenduste toetamist inimesekeskses hoolekandes, sealhulgas kõrgetasemeline modelleerimine ja simuleerimine, mida on vaja ennetava ja personaalmeditsiini eesmärkide saavutamiseks;
37. rõhutab, et tervishoiusüsteemide korraldus kuulub liikmesriikide ametiasutuste pädevusse; nõuab sellegipoolest tungivalt, et komisjon teeks poliitikapõhimõtete väljatöötamisel ja e-tervise vastuoluliste prioriteetidega tegelemisel jätkuvalt tööd tervishoiutöötajate, patsientide ühenduste, muude peamiste sidusrühmade ja pädevate ametiasutustega, võttes arvesse asjaolu, et kõige olulisem on patsientide juurdepääs tõhusale ja taskukohasele tervishoiusüsteemile;
38. rõhutab, et e-tervis loob uusi töökohti meditsiini, teaduse ja tervishoiuga seotud teenuste valdkonnas, ning kutsub sellega seoses komisjoni üles julgustama riikide ametiasutusi kasutama ELi vahendeid, et rahastada e-tervise ja piiriüleste terviseohtudega võitlemise programme;
39. palub liikmesriikidel, arvestades, et e-tervise tegevuskava eesmärk on luua uusi töövõimalusi teadusuuringute, tervishoiu, meditsiini ning IKT valdkonnas, pöörata erilist tähelepanu soolisele tasakaalule hariduses, koolituses ning tööle värbamises kõikides nimetatud sektorites;
40. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid teeksid koostööd, et arendada riikide tervishoiueelarves välja jätkusuutlikud rahastamismudelid e-tervise teenuste jaoks, ning konsulteeriksid seda tehes teiste sidusrühmadega, nagu haigekassad, riiklikud tervishoiuasutused, tervishoiutöötajad ja patsientide organisatsioonid;
41. rõhutab asjaolu, et innovatsioon e-tervise valdkonnas loob ettevõtlusvõimalusi ja aitab kaasa edasisele majanduskasvule;
42. rõhutab vajadust teha rohkem e-tervise alaseid teadusuuringuid, kuid niiviisi, et nende kulud ei mõjutaks vahetult teenuse maksumust;
43. nõuab, et komisjon eraldaks edaspidi vahendeid e-tervisele teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide raames;
44. rõhutab, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) tuleb anda asjakohast tuge, et tagada neile e-tervise valdkonnas võrdsed võimalused, edendada nende turulepääsu selles valdkonnas ning tagada nende panus sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse;
45. palub seetõttu komisjonil toetada ja abistada e-tervisega tegelevate VKEde projekte, kehtestades e-tervise turul suunised ja edendades koostööd ühelt poolt VKEde ning teiselt poolt sidusrühmade, teadusasutuste ja tervisekindlustussüsteemide vahel, et luua tervishoiuteenuste osutajate jaoks innovatsiooni;
46. rõhutab läbipaistvuse ja konkurentsivõime vajalikkust seoses VKEdega, kes arendavad IKT-vahendeid, et tagada mõistliku hinnaga e-tervise vahendid;
47. palub komisjonil ja liikmesriikidel välja töötada andmetealased standardid tervishoidu hõlmavate piiriüleste probleemidega seotud teabe kogumise, jagamise ja aruandluse kohta;
48. õhutab komisjoni ja liikmesriike tegema koostööd patsientide ja muude asjaomaste sidusrühmadega selliste e-tervise abivahendite ja mudelite leidmiseks, mis võivad aidata rakendada või edasi arendada direktiivi 2011/24/EL artiklit 12, milles käsitletakse Euroopa tugivõrgustike väljaarendamist tervishoiuteenuste osutajate ja eksperdikeskuste vahel;
49. õhutab komisjoni ja liikmesriike tegema jätkuvalt pingutusi direktiivi 2011/24/EL artikli 14 rakendamiseks, et kohaldada patsientide õigust piiriüleses tervishoius, ning mille eesmärk on rajada e-tervise võrgustik;
50. palub komisjonil lubada direktiiviga 2011/24/EL loodud e-tervise võrgustiku liikmeks astuda kõigil piirkondlikel ametiasutustel, kes on pädevad e-tervishoiu rakenduste valdkonnas;
51. rõhutab vajadust piiriülest tegevust käsitleva eetilise tegevusjuhise järele, ilma et see piiraks subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamist;
52. rõhutab, et on väga tähtis, et patsientidel oleks juurdepääs oma isiklikele terviseandmetele; rõhutab, et patsiente tuleks alati teavitada selgel ja läbipaistval viisil sellest, kuidas neid andmeid töödeldakse, kui nad on andnud eelneva nõusoleku nende kasutamiseks;
53. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid isiklike terviseandmete töötlemist käsitlevaid õigusnorme, mis on ette nähtud ettepanekus võtta vastu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, kui see määrus on jõustunud;
54. juhib tähelepanu vajadusele kasutada rahvusvahelisi standardeid nii teabe modelleerimiseks kui ka vastastikuseks vahetamiseks kõikides liikmesriikides, luua e-tervise kutsealade rahvusvahelised koodid ja ühtlustada asjakohaseid mõisteid;
55. tunneb sellega seoses heameelt jätkuva rahvusvahelise koostöö üle Maailma Terviseorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga;
56. tervitab ELi ja USA järjepidevat koostööd e-tervise valdkonnas, sealhulgas tervishoiu IKT alase koostöö vastastikuse mõistmise memorandumi kontekstis toimuv koostöö ning eelkõige Euroopa Komisjoni ja USA tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ministeeriumi (HHS) ühine tegevuskava rahvusvaheliselt tunnustatud koostalitlusstandardite ja koostalitluse rakendusspetsifikatsioonide loomise kohta e-tervise infosüsteemide jaoks;
57. rõhutab vajadust tagada IKT põhiste lahenduste ja andmevahetuse tehniline standardimine ja koostalitlusvõime Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide kõikidel tasanditel ning töötada välja suunised nende süsteemide kogu ELi hõlmava koostalitlusvõime kohta;
58. rõhutab, et tähtis on tagada patsientide ja arstide poolt kasutatavate rakenduste koostalitlusvõime, et saavutada paremaid tulemusi ja parandada teabevahetust;
59. kiidab heaks komisjoni kavatsuse esitada 2015. aastaks e-tervise koostalitlusvõime raamistikku käsitlev ettepanek ning peab seda väga oluliseks sammuks patsientide kaasamisel e-tervise programmi; peab oluliseks seda, et raamistikuga loodaks standardne terviseandmete esitamise süsteem ning toetataks selliste meditsiiniseadmete väljatöötamist, millel on terviseandmete automaatse elektroonilise salvestamise võimalus;
60. rõhutab vajadust tagada, et Euroopa tervishoiusüsteemide tehnilisel standardimisel ja koostalitlusvõime tagamisel austataks täielikult Euroopa Liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;
61. kutsub üles juhinduma e-tervise abivahendite väljatöötamisel mitte ainult tehnoloogilisest või majandushuvist, vaid ka nende kasulikkusest ja tulemuslikkusest tervishoiutulemuste ja elukvaliteedi parandamisel, rõhutades, et nende väljatöötamise peamine eesmärk on patsientide, sealhulgas eakate ja puudega patsientide huvid;
62. kutsub liikmesriike üles rõhutama oma tegevuskava tutvustamisel soolise tasakaalu olulisust;
63. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama soolist aspekti tervishoius ja meditsiinis ning arvestama e-tervise tegevuskava rakendamisel naiste ja tütarlaste konkreetseid vajadusi tervishoiuteenuste saajatena;
64. rõhutab ülemaailmsete uuringute tähtsust e-tervise andmete kogumisel;
65. soovitab, et liikmesriigid ja komisjon koguksid Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi abiga sooliselt eristatud andmeid e-tervise süsteemidele ja vahenditele ligipääsu ning nende mõju esialgsete tulemuste kohta, ning nõuab meetmete võtmist, et jagada e-tervise rakendamisel parimaid tavasid;
66. tuletab meelde, et tulevases e-tervise tegevuskavas tuleb tagada järgmised olulised põhimõtted:
– tervishoiukulude optimeerimine majanduskriisi tingimustes;
– turu arenguks vajalike rakenduste ja lahenduste täiendamine ja edendamine;
– tervishoiu ja haiglate infosüsteemide koostalitlusvõime tagamine;
67. kutsub komisjoni üles avaldama igal teisel aastal iga liikmesriigi kohta eraldi e-tervise tegevuskava rakendamist käsitleva eduaruande, kus oleks näidatud, kuidas seda vahendit on innovatiivselt kohandatud, eesmärgiga tagada kodanikele kvaliteetne ja tõhus tervishoiusüsteem, ning kehtestama eelnevat arvesse võttes riigi ja ELi tasandil vastavad tõhusad näitajaid, mille põhjal hinnata edusamme ja kavandatud meetmete mõju, pöörates erilist tähelepanu võimalikule diskrimineerimisele või ebavõrdsele juurdepääsule, mis võivad mõjutada tarbijaid ja patsiente;
68. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ja liikmesriikidele.
- [1] http://www.ehealth-strategies.eu/report/eHealth_Strategies_Final_Report_Web.pdf.
SELETUSKIRI
E-tervis on 21. sajandi tervishoiu kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamise vahend ja viis selle kõikehõlmavamaks muutmiseks.
E-tervisel on kindel potentsiaalne turg. Telemeditsiini maailmaturu maht ületas 2010. aastal 9800 miljonit ja 2011. aastal 11 600 miljonit USA dollarit ning moodustab prognooside kohaselt 2016. aastal 27 300 miljonit USA dollarit, mis annab selle aastakasvu liitmääraks 18,6%.
Kuigi kvaliteetse tervishoiu kättesaadavus on tunnustatud põhiõigus, on tervishoiuteenuste nõudluse kasv tulenevalt rahvastiku vananemisest, kroonilistest haigustest ning patsientide ja tervishoiutöötajate liikuvusest koos kodanike kasvavate ootustega tervishoiu kvaliteedi suhtes ja üha piiratumate tervishoiueelarvetega praeguseks tekitanud olukorra, kus ELi tervishoiusüsteemid seisavad silmitsi suurte probleemidega.
E-tervis võib aidata neid probleeme lahendada, kuna see aitab muuta tervishoiuteenuseid kaugetes või hõredalt asustatud piirkondades elavatele inimestele kättesaadavamaks, parandada töötingimusi, vähendada ooteaegu ja, mis kõige tähtsam – muuta tervishoidu ohutuks, tulemuslikuks ja kvaliteetseks.
Nende eesmärkide täitmiseks on muidugi vaja tervishoiuteenuste osutajate vahelist koostööd, mis ulatub üle nende keele- ja pädevuspiiride, eesmärgiga osutada kvaliteetseid teenuseid, mille keskmes on patsiendi ohutus. Selleks on vaja saavutada tehniline standardimine, Euroopa tervishoiusüsteemide koostalitlusvõime ning sertifitseerimis- ja autentimissüsteemide kehtestamine ELi tasandil.
Et elektrooniliste tervishoiurakenduste kasulikkusesse usuksid nii kodanikud kui ka tervishoiutöötajad, tuleb tagada õiguskindlus. Küsimuste seas, mis tuleb e-tervise teenuste edukaks kasutuselevõtmiseks lahendada, on andmekaitse, konfidentsiaalsus, eraelu puutumatus ja vastutus.
On väga tähtis, et liikmesriigid jagaksid oma teadmisi, kogemusi ja häid tavasid koostöös nii omavahel kui ka komisjoniga, et seeläbi suurendada e-tervise süsteemide tulemuslikkust. E-tervis peaks saama tulemuslikuks reaalsuseks. Valdkonnas teerajajateks olevad liikmesriigid võivad oma teadmisi teistega jagades sellele kaasa aidata.
Esmatähtis on võtta arvesse arstide ja tervishoiutöötajate, samuti patsientide ühenduste seisukohti nii enne kui ka pärast e-tervise rakenduste väljatöötamist. Nemad on rakenduste tulevased kasutajad ja peavad seepärast lisaks veendumusele nende kasulikkuses ka oskama neid kasutada, mistõttu nii avalik kui ka erasektor peavad edastama kogu vajaliku teabe selgel ja sihtmärgiks olevale sektorile kohandatud kujul.
Kõige tähtsam on pidada projektide arendamisel keskseks patsiendi huve, kuna lõppkokkuvõttes on peamine eesmärk parandada ELi kodanike tervishoiu kvaliteeti, unustamata seejuures ELi liikmesriikide kultuurilisi erinevusi tervishoiuvaldkonnas.
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (8.10.2013)
keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile
e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava ja innovatiivse tervishoiu kohta 21. sajandil
(2013/2061(INI))
Arvamuse koostaja: María Irigoyen Pérez
ETTEPANEKUD
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. kiidab heaks e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava, millega ajakohastatakse 2004. aastal vastu võetud tegevuskava lisameetmetega, eriti tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamise, tervishoiukulude vähendamise ja Euroopa kodanikele suurema võrdsuse tagamise osas;
2. peab isikustatud tervishoiuteenuste kasutusvõimaluste lisandumist üheks kõige olulisemaks e-tervise programmi pakutavaks võimaluseks, kuna patsiendi terviseandmeid on võimalik automaatselt salvestada elektroonilises vormis patsiendi asukohast sõltumata ning need on kättesaadavad ainult patsiendile endale isikustatud identimise abil;
3. kiidab heaks komisjoni kavatsuse esitada aastaks 2015 e-tervise koostalitlusvõime raamistikku käsitlev ettepanek ning peab seda väga oluliseks sammuks patsientide kaasamisel e-tervise programmi; peab oluliseks seda, et raamistikuga loodaks standardne terviseandmete esitamise süsteem ning toetataks selliste meditsiiniseadmete väljatöötamist, millel on terviseandmete automaatse elektroonilise salvestamise võimalus;
4. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle käivitada e-tervise teenuste õiguslikke aspekte käsitlev uurimus; rõhutab siiski, et on vaja võtta tõhusaid meetmeid seoses hüvitiste, vastutuse ja andmekaitsega;
5. rõhutab, et heaks tuleb kiita e-tervise laiem kontseptsioon, ja toonitab, kui oluline on suurendada tervishoiutöötajate, nagu arstide, apteekrite ja meditsiiniõdede, aga ka patsientide ja patsientide organisatsioonide rolli e-tervise tegevuskava rakendamisel ja arendamisel, pidades meeles, et patsiendil peaks olema võimalus näha ja kasutada oma terviseandmeid ning nendega tutvuda;
6. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täitma olulist ülesannet eri sidusrühmade kokkutoomisel, et jagada kogemusi ja häid tavasid; palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu oma kesksele rollile heade tavade vahetamisel harva esinevate haiguste puhul;
7. rõhutab, et kogu ELi ulatuses tuleb teha kättesaadavaks asjakohaselt kohandatud abi, teave ja koolitus, et e-tervise teenuste eeliseid oleks võimalik täielikult ära kasutada ilma sotsiaalset või piirkondadevahelist ebavõrdsust suurendamata; rõhutab ühtlasi, et on vaja töötada välja kõigile kättesaadavaid süsteeme, pidades silmas liideste hõlpsa kasutatavuse eesmärki; rõhutab, et samasugune juurdepääs tuleb tagada kõigile traditsioonilistele tervishoiuteenustele; usub, et abi ja koolituse puhul tuleks esmatähtsaks pidada: 1) IT-vahendite kasutamise alast koolitust ja digitaalsete tervisevahendite alast koolitus, täiendades tervishoiutöötajate asjaomaseid oskusi, ja 2) arvutioskuste õpetamist ja patsientide teadlikkuse tõstmist e-tervise teenustest oma riigis ja piiriüleselt, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalsele ja piirkondadevahelisele ebavõrdsusele;
8. on veendunud, et patsientide terviseteadlikkus, mis ergutab neid jälgima ja mõõtma tervisenäitajaid, mõistma ja hindama terviseandmeid ning kaotab seni valdava ebavõrdsuse spetsialisti ja patsiendi suhetes, on hädavajalik tegur selleks, et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti, suurendada tervishoiuasutuste tegevuse läbipaistvust, võidelda korruptsiooniga ja tagada, et patsiendid lubaksid taaskasutada oma andmeid uute teadmiste loomiseks;
9. rõhutab, et VKEdele tuleb anda asjakohast tuge, et tagada neile e-tervise valdkonnas võrdsed võimalused ning edendada nende turulepääsu selles valdkonnas, luues eelkõige VKEdele konkreetse alg- ja teadusandmebaasi; rõhutab asjaolu, et innovatsioon e-tervise valdkonnas loob ettevõtlusvõimalusi ja aitab kaasa edasisele majanduskasvule;
10. tuletab meelde, et tulevases e-tervise tegevuskavas tuleb tagada järgmised olulised põhimõtted:
– tervishoiukulude optimeerimine majanduskriisi tingimustes;
– turu arenguks vajalike rakenduste ja lahenduste täiendamine ja edendamine;
– tervishoiu ja haiglate infosüsteemide koostalitlusvõime tagamine;
11. palub liikmesriikidel võtta olemasolevas meditsiinisüsteemis arvesse e-tervise teenuseid; rõhutab, kui oluline on hoida tervishoius alles patsiendikesksus ja inimmõõde, eriti seoses elanikkonna vananemisega ja selle tõttu tihti tekkiva olukorraga, kus on raske eristada meditsiinilisi probleeme sotsiaalsetest;
12. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma kiiresti meetmeid eri liiki terviseandmete haldamise ja kasutamise ühtlustatud õigusraamistiku loomiseks; rõhutab, et sotsiaalvõrgustiku vahendite kiire edu näitab, et inimesed jagavad meeleldi isiklikku teavet ning ei ole alati teadlikud oma otsuste mõjust, kuna andmete kogumise uute rakenduste ja vahendite tingimused määravad kindlaks teenuse osutajad, tehes seda sageli piisavaid kaitsemeetmeid võtmata ja tagatisi andmata; rõhutab, et nii siseriiklike kui ka piiriüleste e-tervise teenuste puhul on oluline kodanike usaldus; rõhutab vajadust järgida eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse eeskirju, kuna see on erakordselt oluline eeltingimus kodanike kaitseks, kodanike usalduse suurendamiseks e-tervise teenuste vastu ning ohutu, turvalise ja koostalitlusvõimelise elektroonilise side ja andmesalvestussüsteemide, näiteks pilvandmetöötluse nõuetekohaseks toimimiseks ja laiaulatuslikumaks kasutamiseks tervishoiuvaldkonnas; rõhutab, et andmekaitsemeetmeid tuleks arendada üksikisiku järjekindla kaitsmise suunas, kuid see ei tohiks siiski takistada edasisi tervishoiualaseid uurimusi; toonitab, et tundlikke, eriti meditsiinilisi andmeid tuleb kaitsta häkkerluse, lekitamise, eraelu puutumatuse rikkumise ja muude väärkasutamise vormide eest;
13. palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada koostööd, et tagada tervishoiutöötajate vastutus riigi ja piiriülesel tasandil;
14. kutsub komisjoni üles avaldama igal teisel aastal iga liikmesriigi kohta eraldi e-tervise tegevuskava rakendamist käsitleva eduaruande, kus oleks näidatud, kuidas seda vahendit on innovatiivselt kohandatud, eesmärgiga tagada kodanikele kvaliteetne ja tõhus tervishoiusüsteem, ning kehtestama eelnevat arvesse võttes riigi ja ELi tasandil vastavad tõhusad näitajaid, mille põhjal hinnata edusamme ja kavandatud meetmete mõju, pöörates erilist tähelepanu võimalikule diskrimineerimisele või ebavõrdsele juurdepääsule, mis võivad mõjutada tarbijaid ja patsiente.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
30.9.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
30 1 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Preslav Borissov, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Anna Maria Corazza Bildt, Christian Engström, Ildikó Gáll-Pelcz, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Hans-Peter Mayer, Mitro Repo, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Erik Bánki, Susy De Martini, Tamás Deutsch, Kinga Gál, María Irigoyen Pérez, Ádám Kósa, Morten Løkkegaard, Roberta Metsola, Marc Tarabella, Wim van de Camp, Patricia van der Kammen |
||||
REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (26.9.2013)
keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile
e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava ja innovatiivse tervishoiu kohta 21. sajandil
(2013/2061(INI))
Arvamuse koostaja: Juozas Imbrasas
ETTEPANEKUD
Regionaalarengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. kiidab heaks komisjoni teatise e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava kohta (COM(2012)0736) ja on seisukohal, et see annab riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele olulised suunised selle kohta, kuidas muuta tervishoiusüsteemid jätkusuutlikuks, tagades samal ajal teenuste üldise kättesaadavuse, ning kuidas valmistada ELis tervishoiusüsteeme ette niisuguste tänapäevaste probleemidega tegelemiseks, mis hõlmavad elanikkonna vananemist, noorte lahkumist maapiirkondadest, krooniliste haiguste laialdasemat levikut, vajadust tagada teatava puudega patsientidele sobiv ravi, vajadust säilitada tervishoiu inimlik mõõde, kasvavaid raskusi meditsiini- ja sotsiaalsete küsimuste lahushoidmisel, patsientide suurenevat liikuvust, kasvavat nõudlust kvaliteetse hoolduse ja eriteenuste järele, aina vähenevate ressursside tõhusama kasutamise vajadust, bürokraatia ja korruptsiooni vähendamist ning vajadust luua juurdepääsetav ja stabiilne turukeskkond innovatsiooni, tööhõive, sotsiaalse arengu ja õigluse ergutamiseks;
2. on seisukohal, et nii demograafiliste muutuste mõju kui ka tervishoiutöötajate arvu langust arvesse võttes peavad EL ja selle liikmesriigid võtma vastu olulised struktuurireformid, et muuta tervishoiusüsteemid jätkusuutlikuks ja tagada üldsuse juurdepääs kvaliteetsetele teenustele eranditult kõigis ELi piirkondades;
3. on seisukohal, et e-tervis täiendab tavapäraseid tervishoiuteenuseid ning pakub seejuures ulatuslikke võimalusi kvaliteetsete ja jätkusuutlike riiklike ja piiriüleste tervishoiualaste võimaluste, teenuste ja süsteemide kättesaadavuse, paindlikkuse ja standardite parandamiseks kõikide ELi kodanike puhul võrdselt, olenemata nende asukohast, kodakondsusest, sissetulekust, sotsiaalsest staatusest, puudest või vanusest; rõhutab, et patsientide tervishoiualased teadmised ning patsientide ja tervishoiutöötajate digitaaloskused (eelkõige seoses andmekaitsega, mis on olulise tähtsusega usalduse loomiseks kõikide osapoolte seas ja IKT tulemuslikumaks integreerimiseks tervishoiusektorisse), juurdepääs lairibaühendusele ja juurdepääs kasutajasõbralikele e-tervise IKT-vahenditele on olulise tähtsusega selleks, et tugevdada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, parandada ravikorraldust ning nii ravi kui ka hoolduse kvaliteeti ja ohutust, vähendada ebavõrdsust tervishoius, rahuldada patsientide tervishoiualaseid vajadusi, tagada patsientidele ohutus ja järelevalve ning pakkuda juurdepääsu ennetavatele tervishoiualastele meetmetele ning meditsiinialasele nõustamisele kõrvalistes, hõreda asustusega ja muus osas ebasoodsas olukorras olevates piirkondades; on seisukohal, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on sellega seoses oluline roll e-tervise eeliseid ja võimalusi käsitleva teabe levitamises, digiteerimise hõlbustamises, hariduse ja täiendkoolituse korraldamises kohalike kogukondade vajadustest lähtuvalt ning niisuguste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vabatahtlike kaasamises, kes pakuvad lisandväärtust, aidates kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele;
4. on seisukohal, et komisjon peab hõlbustama ELi struktuurifondide kasutamist e-tervise infrastruktuuri loomiseks ELis ja töötama samal ajal välja suuniseid nende süsteemide kogu ELi hõlmava koostalitlusvõime kohta;
5. rõhutab vajadust toetada e-tervise kontekstis piisavalt VKEsid, et nad saaksid areneva sotsiaalse turumajanduse tingimustes turulepääsuks võrdsed võimalused ja et tagada nendepoolne panus sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse;
6. on seisukohal, et vaatamata kõikidele oma puudustele, on e-tervisel suur potentsiaal ja see võib tuua kasu üldsusele, patsientidele, meditsiinitöötajatele ja ka ametivõimudele;
7. on seisukohal, et avalike reaalajas esitatavate andmete kasutamiseks vajalike vahendite pakkumine võimaldab saavutada paremat riski-kasu suhte mõistmist, kõrvalnähtude prognoosimist ning tervisetehnoloogia hindamise tõhususe paranemist;
8. rõhutab vajadust teha ühtekuuluvuspoliitika ja regionaalpoliitika raames jätkuvaid jõupingutusi, et kõrvaldada piirkondlikud erinevused, eriti IKT-teenuste kättesaadavuse osas;
9. juhib tähelepanu asjaolule, et tõhusad tervishoiuteenused kujutavad endast regionaalarengu ja piirkondliku konkurentsivõime olulist abivahendit; märgib, et paljude liikmesriikide tervishoiupoliitika on erineval määral usaldatud piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kätesse, ning kiidab heaks nende aktiivse osalemise e-tervise projekti väljatöötamises ja rakendamises; nõuab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rolli suurendamist m-tervise teenuste ja e-tervise infrastruktuuri arendamises ning nõuab tungivalt avaliku ja erasektori partnerluste arendamist, et optimeerida meditsiiniteenuseid ja neid kõige tõhusamalt ära kasutada; on arvamusel, et hästi toimivat mitmetasandilist valitsemist toetav lähenemisviis on e-tervise eduka kasutuselevõtu ja rakendamise ning tervishoiutöötajate ja patsientide uut tüüpi digitaaloskuste omandamise ja arendamise eeltingimus;
10. märgib, et ELi piirkondade väga suuri erinevusi arvesse võttes võib e-tervis osutuda silmapaistvaks väärtuseks, eelkõige vähem arenenud piirkondade elanikele, pakkudes neile paremat, läbipaistvamat ja odavamat juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele;
11. rõhutab, et IKT-teenuste kättesaadavuse piirkondlikud erinevused ja ebapiisav lairibaühenduse kättesaadavus teatavatel aladel võivad takistada e-tervise kasutuselevõttu; soovitab teha rohkem investeeringuid IKT-infrastruktuuri, pidades silmas tulevasi ühtekuuluvuspoliitika raames pakutavaid rahastamisvõimalusi, et kaotada erinevused ja hõlbustada e-tervise teenuste kasutamist;
12. rõhutab, et tervishoiusüsteemide korralduslikud küsimused kuuluvad liikmesriigi ametiasutuste pädevusse, kellel on vastutus ja kohustus kindlustada igale inimesele kvaliteetse tervishoiu kättesaadavus ning tagada selle kui sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast olulise avaliku teenuse jätkusuutlikkus; nõuab siiski tungivalt, et komisjon etendaks aktiivsemat rolli liikmesriikide võetavate meetmete kooskõlastamises, telemeditsiinialase koostöö ergutamises, teadlikkuse tõstmises, innovatiivsesse tehnoloogiasse tehtavate investeeringute edendamises ning piiriüleste tervishoiuteenuste pakkumise tingimuste täpsustamises ja nende ühiste tõkete tuvastamises, et tagada nende koostalitlusvõime (näiteks hüvitamise korda ning tervishoiuandmete kogumist ja hindamist silmas pidades), kogu ELis andmebaaside ühise arendamise hõlbustamises ning olemasolevate e-tervise rakenduste tõhususe hindamises, et edendada parimate tavade vahetamist tervishoiuteenuste pakkujate ja patsientide vahel ELi, piirkondlikul ja riigi tasandil;
13. peab eelkõige praegust liidu konkurentsivõime kriisi arvestades sügavalt kahetsusväärseks asjaolu, et plaanitakse kärpida Euroopa ühendamise rahastu toetusi lairibaühendusele ja digitaalsetele teenustele; loodab, et selle valdkonna rahastamist jätkatakse Horisont 2020 raames; julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama tulemuslikult e-tervise rahastamiseks ELi vahendeid, vähendamata seejuures traditsiooniliste tervishoiuteenuste rahastamist või näiteks sulgemata kogukonna omandis olevaid haiglaid, ning jagama tervisealaseid teadmisi;
14. tunneb muret asjaolu pärast, et kriisi ajal esineb tervishoiuteenuste osutamises suuri puudujääke, muu hulgas tervisekeskuste sulgemisest ja töötajate arvu vähendamisest tulenevalt, mis suurendab veelgi konkreetseid probleeme, millega seisavad silmitsi saared ning kõrvalised ja mägipiirkonnad tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemisel.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
24.9.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
44 1 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
François Alfonsi, Charalampos Angourakis, Catherine Bearder, John Bufton, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Iñaki Irazabalbeitia Fernández, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva Kekuš, Constanze Angela Krehl, Jacek Olgierd Kurski, Petru Constantin Luhan, Vladimír Maňka, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Younous Omarjee, Tomasz Piotr Poręba, Ovidiu Ioan Silaghi, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Andrea Cozzolino, Joseph Cuschieri, Ivars Godmanis, Juozas Imbrasas, Karin Kadenbach, James Nicholson, Elisabeth Schroedter, Richard Seeber, Giommaria Uggias, Iuliu Winkler |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
António Fernando Correia de Campos, Sabine Verheyen |
||||
NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (4.10.2013)
keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile
e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava ja innovatiivse tervishoiu kohta 21. sajandil
(2013/2061(INI))
Arvamuse koostaja: Licia Ronzulli
ETTEPANEKUD
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. palub liikmesriikidel, arvestades, et e-tervise tegevuskava eesmärk on luua uusi töövõimalusi teadusuuringu, tervishoiu, meditsiini ning IKT valdkonnas, pöörata erilist tähelepanu soolisele tasakaalule hariduses, koolituses ning tööle värbamises kõikides nendes sektorites;
2. rõhutab, et naisi on eriti vähe teadus- ning IKT-sektoris; on arvamusel, et seetõttu peaks komisjon edendama integreeritud ja ühiseid meetmeid, nagu mentorprogrammid ja -kavad, et ergutada naiste osalust nendes sektorites;
3. kutsub liikmesriike üles tagama võrdse kohtlemise ja tasu kõnealustesse valdkondadesse tööle asuvatele meestele ja naistele;
4. kutsub liikmesriike üles rõhutama oma tegevuskava tutvustamisel soolise tasakaalu olulisust;
5. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid naistele võrdse juurdepääsu e-tervise valdkonnas mitte üksnes patsientidena, vaid ka kutseliste või vabatahtlike hooldajatena, IKT spetsialistide ning poliitiliste otsustajatena; juhib tähelepanu asjaolule, et naised osalevad tervishoiusektori kõikidel tasemetel kogu oma elu jooksul;
6. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama soolist aspekti tervishoius ja meditsiinis ning arvestama e-tervise tegevuskava rakendamisel naiste ja tütarlaste konkreetseid vajadusi tervishoiuteenuste saajatena; arvestades, et kuna naised elavad kauem ning on teatavatele haigustele vastuvõtlikumad, põevad nad sagedamini kroonilisi ja invaliidsust põhjustavaid haigusi;
7. kutsub komisjoni üles toetama ja edendama e-tervise teenuseid, mis on mõeldud igas vanuses naistele, eriti neid, mis on seotud naiste terviseprobleemidega ning mille abil pakutakse naistele suunatud nõu ja hooldust;
8. kutsub komisjoni üles toetama ja edendama e-tervise teenuseid, mis on mõeldud (mitteametlikult) hooldaja ülesandeid täitvale pereliikmetele, kes on peamiselt ikka naised, et neid toetada tihtipeale raskes hooldamise töös ning võimaldada neil pakkuda parimat hooldust;
9. kutsub komisjoni üles toetama e-tervise lahenduste pakkumist üksikutele naistele, mitte ainult kõrvalistes piirkondades elavatele naistele, vaid ka nendele üksikutele ja kodustele naistele, kellel puuduvad vajalikud liikumisvõimalused ja/või (sotsiaalne) tugivõrgustik tervise ja heaolu hoidmiseks;
10. kutsub komisjoni üles edendama e-tervise lahendusi, mille abil lihtsustatakse iseseisvat elu ja hoitakse kodus ära õnnetusi, et võimaldada vanematel naistel elada iseseisvat elu nii kaua, kui nad seda soovivad või vajavad, hoolimata nende tervislikust seisundist;
11. kutsub komisjoni üles tegelema vanemate põlvkondade, eriti vanemate naiste infosulgu jäämisega ning toetama ja edendama e-tervise tehnoloogiat, et aidata saavutada aktiivselt ja tervena elatud aastaid käsitlevat komisjoni eesmärki (HLY+2);
12. rõhutab, et asjaomaste seadmete, ühenduste ja teabevahetuse kulud võivad osutuda oluliseks takistuseks naiste juurdepääsul tervise valdkonna IKT-le, kas siis tervishoiuteenuste saajate või hooldajatena;
13. tunnistab vajadust e-tervise tehnoloogia järele, eelkõige selle võimaluste täielikku ärakasutamist seoses terviseprobleemidega, mis on ikka veel suuresti tabuküsimused, nagu eakate väärkohtlemine, seksuaalne kuritarvitamine ning muud seksuaal- ja reproduktiivtervise probleemid;
14. kutsub komisjoni üles hindama ja edendama e-tervist, et selle abil saaks muuta igas elueas naiste tervise ja heaolu parandamiseks loodud tervishoiusüsteemid palju tõhusamaks, et aidata omakorda vähendada tervisega seotud soolist erinevust;
15. tuletab meelde, et kuna üks e-tervise tegevuskava põhieesmärke on tagada kõikidele liidu kodanikele võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, tuleks kiiresti võtta meetmed digitaalse lõhe kõrvaldamiseks liikmesriikide eri regioonide ning linna- ja maapiirkondade vahel, ning eelkõige kaotada liikmesriikides erinevused naiste, eakate, puudega inimeste ja ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade juurdepääsul IKT-le; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata madalapalgalistele ja maapiirkondades elavatele naistele ning eakatele naistele, kellel sageli puuduvad oskused IKT valdkonnas;
16. palub, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu naiste ja eriti eakate naiste digitaalsele kirjaoskusele ning tehnilisele koolitusele, et tagada e-tervise valdkonna vahendite, eelkõige telemeditsiini tõeliselt tõhus rakendamine ning nende kättesaadavus kogu elanikkonna hulgas;
17. kutsub komisjoni üles edendama vanemate põlvkondade, eriti vanemate naiste tervist ja digitaalset kirjaoskust ning toetama ja edendama e-tervise kasutajasõbralikke ja naistele sobivaid lahendusi aktiivselt ja tervena elatud aastaid käsitlevate komisjoni eesmärkide saavutamisel;
18. kutsub liikmesriike üles kõrvaldama tegevuskava tegevuseesmärkide raames takistused naiste tööalase liikuvuse osas e-tervise valdkonnas, eelkõige pidades silmas tütarlaste IKT koolitust nende tulevase karjääri nimel;
19. kutsub komisjoni üles esitama rahastamise kohta selged suunised, et toetada otseselt IKT- ning tervishoiusektorit, mille kasvu- ja tööjõupotentsiaal on tunnistatud suurimaks;
20. soovitab, et liikmesriigid ja komisjon koguksid Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi abiga sooliselt eristatud andmeid e-tervise süsteemidele ja vahenditele ligipääsu ning nende mõju esialgsete tulemuste kohta, ning nõuab meetmete võtmist, et jagada e-tervise rakendamisel parimaid tavasid;
21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama tähelepanu patsientide tervishoiualasele kirjaoskusele, et tagada e-tervise vahendite tõhus rakendamine.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
3.10.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
19 0 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Regina Bastos, Andrea Češková, Edite Estrela, Iratxe García Pérez, Mary Honeyball, Astrid Lulling, Elisabeth Morin-Chartier, Krisztina Morvai, Joanna Senyszyn, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Izaskun Bilbao Barandica, Minodora Cliveti, Mariya Gabriel, Nicole Kiil-Nielsen, Christa Klaß, Doris Pack, Angelika Werthmann |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Gesine Meissner |
||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.11.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
62 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Elena Oana Antonescu, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Sergio Berlato, Lajos Bokros, Franco Bonanini, Biljana Borzan, Yves Cochet, Spyros Danellis, Chris Davies, Esther de Lange, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Martin Kastler, Holger Krahmer, Corinne Lepage, Kartika Tamara Liotard, Linda McAvan, Miroslav Ouzký, Gilles Pargneaux, Andrés Perelló Rodríguez, Pavel Poc, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Carl Schlyter, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Dubravka Šuica, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Thomas Ulmer, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Erik Bánki, Gaston Franco, Julie Girling, Eduard-Raul Hellvig, Georgios Koumoutsakos, Marusya Lyubcheva, Judith A. Merkies, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Alojz Peterle, Vittorio Prodi, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Anna Záborská, Andrea Zanoni |
||||