Raport - A7-0446/2013Raport
A7-0446/2013
Euroopa parlament

RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega

6.12.2013 - (COM(2011)0843 – C7‑0495/2011 – 2011/0411(COD)) - ***I

Väliskomisjon
Raportöör: Antonio López-Istúriz White
Arvamuse koostaja (*):
Laima Liucija Andrikienė, Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50


Menetlus : 2011/0411(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0446/2013
Esitatud tekstid :
A7-0446/2013
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega

(COM(2011)0843 – C7‑0495/2011 – 2011/0411(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0843),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 207 lõiget 2, artikli 209 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0495/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

-   võttes arvesse Regioonide Komitee 9. detsembri 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. detsembri 2013. aasta kirjas antud kohustust kiita heaks Euroopa Parlamendi seisukoht vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0446/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi seisukoha;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[2]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/2014,

...,

millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 207 lõiget 2, artikli 209 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 2,

võttes arvesse ▌ Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust ,

[3]olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)         Liit püüab arendada suhteid ja partnerlust kolmandate riikidega. Käesoleva määrusega luuakse uus ja täiendav rahastamisvahend, millega toetatakse otseselt Euroopa Liidu välispoliitikat, laiendades koostööpartnerlust ja poliitikadialoogi valdkondadele ning teemadele väljaspool arengukoostööd. See tugineb tööstusriikide ning ▌suure sissetulekuga riikide ja territooriumite puhul nõukogu määruse nr 1934/2006 [4] raames saadud kogemustele.

(1b)  Arengukoostöö rahastamisvahendi alusel arenguriikide, -territooriumite ja -piirkondadega geograafiliste programmide raames toimuv koostöö piirdub peaaegu tervenisti üksnes selliste meetmete rahastamisega, mis vastavad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaks määratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

(2)         Liit on viimase aastakümne jooksul järjekindlalt tugevdanud kahepoolseid suhteid paljude tööstus- ning teiste suure või keskmise sissetulekuga riikide ja territooriumitega maailma eri piirkondades▌.

(2a)       EL vajab välispoliitika üleilmse ulatusega rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik rahastada meetmeid, mis ei pruugi vastata ametliku arenguabi kriteeriumitele, kuid mis on otsustava tähtsusega asjaomaste partnerriikidega suhete süvendamisel ja tugevdamisel, eelkõige partnerluse arendamise ning poliitikadialoogi kaudu. See uus rahastamisvahend, mille reguleerimisala ja eesmärgid on innovaatilised, peaks looma positiivse keskkonna süvendatud suhetele ELi ja ▌asjaomaste kolmandate riikide vahel ning edendama ELi põhihuve.

(2b)       Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on vaja järgida peamiste partnerriikide suhtes diferentseeritud ja paindlikku lähenemisviisi, milles võetakse arvesse nende riikide majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu erihuve, poliitilisi prioriteete ja strateegiaid, säilitades siiski võime sekkuda vajaduse korral üle maailma. Liit peaks välispoliitika, sealhulgas liidu valdkondliku poliitika suhtes võtma tervikliku lähenemisviisi.

(2c)       Et liit saaks tõhusamalt edendada ja kaitsta oma huve suhetes kolmandate riikidega, peaks ta suutma paindlikult ja õigeaegselt reageerida tekkivatele ja/või ettenägematutele vajadustele, võttes erimeetmeid, mida mitmeaastased sihtprogrammid ei hõlma.

(2d)  Liidu huvides on süvendada oma suhteid ja dialoogi riikidega, kus liidul on strateegiline huvi arendada sidemeid, eriti nende arenenud ja arenguriikidega, kes etendavad üha olulisemat rolli maailmas, sealhulgas üleilmses juhtimises, välispoliitikas, rahvusvahelises majanduses ning mitmepoolsetel foorumitel ja organites, näiteks G8 ja G20, ning üleilmsete probleemide lahendamisel.

(2e)       ▌Liidul on vaja luua laiaulatuslikud partnerlused uute osalejatega rahvusvahelisel tasandil, et edendada stabiilset ja kaasavat rahvusvahelist korda, seista ühiste üleilmsete avalike hüvede eest, edendada liidu põhihuve ja suurendada neis riikides teadmisi liidust.

(2f)        Käesoleva määruse reguleerimisala peaks hõlmama kogu maailma, et võimaldada vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele toetada koostöömeetmeid, kui see on asjakohane suhete toetamiseks mis tahes riikidega, kus liidul on strateegilisi huve.

(2g)       Liidu huvides on jätkata dialoogi ja koostöö edendamist riikidega, mis ei kvalifitseeru enam kahepoolseteks programmideks arengukoostöö rahastamisvahendi alusel.

(2h)       Liidu huvides on töötada kaasavate ja tõhusal multilateraalsusel põhinevate ülemaailmsete institutsioonide rajamise suunas.

(2i)  Käesoleva määruse alusel peaks liit toetama dokumendi „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (mille aluseks on kolm sammast: majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane sammas) välismõõtme rakendamist. Eelkõige peaks käesoleva määrusega toetama eesmärke, mis on seotud üleilmsete teemadega, näiteks kliimamuutused, energiajulgeolek ja ressursitõhusus, keskkonnasäästlikumale majandusele üleminek, teadus, innovatsioon ja konkurentsivõime, ränne, kaubandus ja investeeringud, majanduspartnerlused ning kolmandate riikidega tehtav äri-, tööhõive- ja õigusloomealane koostöö ning Euroopa äriühingute parem turulepääs, sealhulgas VKEde rahvusvahelistumine. Samuti peaks määrusega edendama avalikku diplomaatiat, haridusalast/akadeemilist koostööd ja teavitustegevust.

▌

(12)       Üks olulisemaid ülemaailmseid väljakutseid, millega liit ▌ja laiem rahvusvaheline üldsus silmitsi seisavad, on eelkõige kliimamuutuste vastu võitlemine. Kliimamuutused on valdkond, kus tuleb kiirelt võtta meetmeid rahvusvahelisel tasandil ja kus liidu eesmärkide saavutamine nõuab koostööd kolmandate riikide partneritega. Seetõttu peaks EL tegema sellega seoses uusi jõupingutusi üleilmse konsensuse saavutamiseks. Kooskõlas komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” väljendatud kavatsusega suurendada liidu üldeelarves kliimaga seonduvate kulude osatähtsust vähemalt 20 %-ni, peaks käesolev määrus aitama seda eesmärki saavutada.

(12a)  Piiriülesed probleemid, nagu keskkonna seisundi halvenemine, juurdepääs loodusvaradele ja haruldastele muldmetallidele ning nende säästev kasutamine vajavad reeglitepõhist, kaasavat lähenemisviisi.

(13)       Liit on võtnud kohustuse aidata saavutada üleilmsel tasandil 2020. aastaks seatud bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ja rakendada sellega seotud vahendite kasutuselevõtmise strateegiat.

(13a)     Oma suhetes kogu maailma partneritega on liit seadnud eesmärgiks edendada kõigile inimväärse töö tagamist ning rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireeglite ja mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist.

(13b)     ELi oluline strateegiline huvi on kiirendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, edendades õiglast ja avatud kaubandust ning investeeringuid mitme- ja kahepoolsel tasandil ning toetades ELi kaubandus- ja investeerimislepingute üle peetavaid läbirääkimisi ja nimetatud lepingute rakendamist. Käesoleva määruse alusel peaks liit aitama kaasa turvalise keskkonna loomisele, et suurendada Euroopa äriühingute (ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate) kauplemis- ja investeerimisvõimalusi kogu maailmas, sealhulgas toetades õigusloomealast koostööd ja lähenemist, edendades rahvusvahelisi standardeid, parandades intellektuaalomandiõiguste kaitset ning seades eesmärgiks põhjendamatute turulepääsu tõkete kõrvaldamise.

(13c)  Liidu tegevus rahvusvahelisel tasandil peaks juhinduma samadest aluslepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtetest, mille alusel liit ise on loodud, arenenud ja laienenud ning mida ta püüab maailmas edendada, nimelt demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus, inimväärikuse austamine, võrdsus, solidaarsus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine.

(13d)     Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. See tuleks saavutada välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning luues koostoime käesolevas määruses sätestatud vahendi, välistegevuse muude rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete vahel. Lisaks peaks see hõlmama nende rahastamisvahendite raames välja töötatud programmide vastastikust tugevdamist.

(13e)     Selleks et tagada liidu abi nähtavus nii abisaajariikide kui ka liidu kodanike jaoks, tuleks vajaduse korral teha sobivate vahendite abil sihipärast teavitustööd.

(13f)  Käesoleva määruse eesmärke tuleks võimalikul ja asjakohasel juhul saavutada konsulteerides asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega, võttes arvesse nende ülesannete tähtsust.

(13g)     Liidu välistegevus selle vahendi raames peaks aitama kaasa (väljundeid, tagajärgi ja mõju hõlmavate) selgete tulemuste saavutamisele liidu välistegevusega seotud rahalist abi saavates riikides. Kui see on võimalik ja asjakohane, tuleks liidu välistegevuse tulemusi ja konkreetse rahastamisvahendi tõhusust jälgida ja hinnata eelnevalt kindlaks määratud selgete, läbipaistvate ning vajaduse korral riigipõhiste ja mõõdetavate näitajate alusel, mida on kohandatud vastavalt selle rahastamisvahendi eripärale ja eesmärkidele.

(13h)     Käesoleva määruse kohased meetmed peaksid asjakohasel juhul nõuetekohaselt arvesse võtma Euroopa Parlamendi resolutsioone ja soovitusi.

▌

(19)  Selleks et kohandada käesoleva määruse reguleerimisala kiiresti muutuva olukorraga kolmandates riikides, peaks komisjonil olema õigus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 võtta vastu õigusakte lisas loetletud prioriteetide osas. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(20)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011▌[5]. Võttes arvesse kõnealuste rakendusaktide iseloomu, eelkõige nende mõju poliitika kujundamisele ja nende finantsmõju, tuleks nende vastuvõtmiseks ▌ kohaldada kontrollimenetlust, välja arvatud rahaliselt väikesemahuliste tehniliste rakendusmeetmete puhul.

(20a)     Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse tõttu on neid seega parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(21)       Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EL) nr .../... [6] ▌ (edaspidi „ühine rakendusmäärus”).

(22)  Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist on kirjeldatud nõukogu otsuses 2010/427/EL▌.

(22a)     Käesoleva määruse kohaldamisaeg tuleks vastavusse viia nõukogu määruse (EL) nr …/…[7] kohaldamisega. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1.

jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1Reguleerimisese ja eesmärgid

1.          Käesoleva määrusega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega, et edendada ja toetada ELi ja vastastikuseid huve. Partnerluse rahastamisvahendist toetatakse meetmeid, millega taotletakse tulemuslikult ja paindlikult liidu kahepoolsetest, piirkondlikest või mitmepoolsetest suhetest kolmandate riikidega tulenevate eesmärkide saavutamist ning lahendatakse ülemaailmseid probleeme või tagatakse mitmepoolsel tasandil tehtud otsuste puhul asjakohaste järelmeetmete võtmine.

2.          Partnerluse rahastamisvahendist rahastatavate meetmetega tuleb taotleda järgmiste liidu erieesmärkide saavutamist:

a)      ▌liidu kahepoolse, piirkondliku ja piirkondadevahelise koostööpartnerluse strateegiate toetamine, edendades poliitikadialoogi ning töötades välja ühised lähenemisviisid ja meetmed üleilmsete probleemide lahendamiseks. Selle eesmärgi saavutamist hinnatakse muu hulgas partnerriikide edusammudega kliimamuutuse vastases võitluses või liidu keskkonnanormide edendamises;

ab)   dokumendi „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” rahvusvahelise mõõtme rakendamine. Selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on strateegia „Euroopa 2020” tegevuspõhimõtete ja eesmärkide järgimine peamistes partnerriikides;

b)  ▌majanduspartnerluste ning äri- ja õigusloomealase koostöö kaudu Euroopa äriühingute kolmandate riikide turgudele pääsu parandamine ning nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimaluste

suurendamine, kaotades tõkked turulepääsult ja investeeringutelt. Selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on liidu osa väliskaubanduses peamiste partnerriikidega ning kauba- ja investeeringuvood partnerriikidesse, mille suhtes rakendatakse käesoleva määruse kohaseid programme ja meetmeid;

c)      liidu ja selle rahvusvahelise rolli laialdase mõistmise ning nähtavuse suurendamine avaliku diplomaatia, inimestevaheliste kontaktide, haridusalase / akadeemilise / mõttekodade vahelise koostöö ja teavitustegevuse kaudu, et edendada liidu väärtusi ja huve. Selle eesmärgi saavutamist võib hinnata muu hulgas arvamusuuringute või hindamiste abil.

Artikkel 2Reguleerimisala

1.          Käesoleva määruse alusel toetatakse eelkõige koostöömeetmeid riikidega, kus liidul on strateegiline huvi arendada sidemeid, eriti nende arenenud ja arenguriikidega, kellel on üha suurem osa globaalsetes küsimustes, sealhulgas välispoliitikas, rahvusvahelises majanduses ja kaubanduses, ▌mitmepoolsetel foorumitel ▌, ülemaailmses juhtimises ja üleilmsete probleemide lahendamisel, või kus liidul on muid olulisi huve.

2.          Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad käesoleva määruse alusel tehtavas koostöös osaleda kõik kolmandad riigid, piirkonnad ja territooriumid.

Artikkel 3Üldpõhimõtted

1.          Tuginedes dialoogile ja koostööle kolmandate riikidega, püüab liit edendada, arendada ja tugevdada liidu aluseks olevaid ▌ demokraatia, võrdsuse, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid.

2.          Selleks et suurendada liidu abi mõju, järgitakse kolmandate riikide koostöö kavandamisel vajaduse korral diferentseeritud ja paindlikku lähenemisviisi, et võtta arvesse nende majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning ▌ liidu konkreetseid huve, poliitilisi prioriteete ja strateegiaid.

3.          Liit edendab sidusat mitmepoolset lähenemisviisi üleilmsetele probleemidele ja suurendab koostööd rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide ja organitega, sealhulgas rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, ÜRO asutuste, fondide ja programmide ning ▌ teiste kahepoolsete rahastajatega.

4.  Liit püüab käesolevat määrust rakendades tagada poliitika kujundamisel, strateegilisel planeerimisel, programmitöö tegemisel ning meetmete rakendamisel ühtsuse ja kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega, eelkõige arenguriikidele suunatud arengukoostöö rahastamisvahendiga, ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondadega.

5.          Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed põhinevad vajaduse korral koostööpõhimõtetel, mis on esitatud sellistes dokumentides nagu liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade vahelised lepingud, deklaratsioonid ja tegevuskavad.

Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed on ka seotud liidu konkreetsete huvide, poliitiliste prioriteetide ja strateegiate edendamisega seonduvate valdkondadega.

6.          Käesoleva määruse alusel antavat liidu toetust rakendatakse vastavalt ühisele rakendusmäärusele.

Artikkel 4

Valdkondlikud prioriteedid

Prioriteedid, mida tuleb käesoleva määruse kohase liidu abiga taotleda, on loetletud lisas. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisas sätestatud valdkondlikke prioriteete. Eelkõige võtab komisjon pärast ühise rakendusmääruse artiklis 16 osutatud vahearuande avaldamist ja selles esitatud soovitustele tuginedes 31. märtsiks 2018 vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse lisa.

Artikkel 5Programmitöö ja rahaliste vahendite soovituslik jaotus

1.          Komisjon võtab vastavalt ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele vastu mitmeaastased sihtprogrammid. ▌

2.          Mitmeaastastes sihtprogrammides esitatakse liidu strateegilised ja/või vastastikused huvid ning prioriteedid, erieesmärgid ja oodatavad tulemused. Kui teatavate riikide või piirkondade jaoks on koostatud ühine raamdokument, millega nähakse ette liidu laiaulatuslik strateegia, võetakse see dokument aluseks mitmeaastaste sihtprogrammide koostamisel.

3.  Mitmeaastastes sihtprogrammides määratakse kindlaks ka liidu rahastatavad eelisvaldkonnad ja esitatakse asjaomaseks ajavahemikuks rahaliste vahendite kavandatud jaotus nii kogusummana kui ka eraldi iga eelisvaldkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma kohta, sealhulgas osalemiseks üleilmsetes algatustes; kui see on vajalik, võib summad esitada vahemikena.

▌

3a.        Mitmeaastastes sihtprogrammides võib ette näha rahalised vahendid, mis ei ületa 5 % kogusummast, mida ei eraldata eelisvaldkonnale, partnerriigile või riikide rühmale Neid rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas ühise rakendusmääruse artikli 2 lõigetega 2 ja 3.

▌

7.  Nõuetekohaselt põhjendatud hädavajalikel juhtudel võib mitmeaastase sihtprogrammi muutmiseks kohaldada ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 osutatud menetlust.

8.          Komisjon võib kolmandate riikidega koostööd tehes võtta artikli 1 suhtes arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide geograafilist lähedust.

9.          Mis tahes programmitöös või programmide läbivaatamises, mis leiab aset pärast ühise rakendusmääruse artiklis 16 osutatud vahearuande avaldamist, võetakse arvesse aruande tulemusi, leide ja järeldusi.

Artikkel 6Komitee

Komisjoni abistab partnerluse rahastamisvahendi komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Artikkel 7Volituste delegeerimine

1.          Artiklis 4 osutatud delegeeritud volitused antakse üle käesoleva määruse kehtivuse ajaks.

2.          Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.          Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 8Lähtesumma

1.          Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2014–2020 on [954 765] eurot[8]. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse iga-aastaste assigneeringute kohta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud summade piires iga-aastase eelarvemenetluse käigus.

2.  Nagu osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ... [9] artikli 13 lõikes 2, eraldatakse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas 1 680 100 0002 eurot mitmest väliskoostöö rahastamisvahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend), et toetada õppimisega seotud liikuvust kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide asutuste/institutsioonide/organisatsioonidega. Määruse (EL) nr ... sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes. Rahastamine toimub kahe mitmeaastase eraldise kaudu, millest esimene katab programmi esimesed neli aastat ja teine ülejäänud kolm aastat. Seda rahastamist võetakse arvesse kõnealuste vahendite mitmeaastaste sihtprogrammide kavandamisel kooskõlas asjaomaste riikide kindlaksmääratud vajaduste ja prioriteetidega. Eraldised on võimalik vastavalt ELi välistegevuse prioriteetidele läbi vaadata, kui ilmnevad märkimisväärsed ettenägematud asjaolud või toimuvad olulised poliitilised muudatused.

3.          Programmi „Erasmus+” alla kuuluvaid meetmeid rahastatakse partnerluse rahastamisvahendist ainult siis, kui need ei ole muude välistegevuse rahastamisvahendite jaoks abikõlblikud ning täiendavad või tugevdavad muid käesoleva määruse kohaseid algatusi.

Artikkel 9Euroopa välisteenistus

Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas otsusega 2010/427/EL▌.

Artikkel 10Jõustumine

▌Käesolev määrus jõustub ▌järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

▌Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides ▌.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                                                    Nõukogu nimel

president                                                                                      eesistuja

LISA

VALDKONDLIKUD PRIORITEEDID PARTNERLUSE RAHASTAMISVAHENDI RAAMES ABI KAVANDAMISE ÜLDRAAMISTIKUNA

Eesmärk 1.2 (a):

Liidu kahepoolse, piirkondliku ja piirkondadevahelise koostööpartnerluse strateegiate toetamine, edendades poliitikadialoogi ning töötades välja ühised lähenemisviisid ja meetmed üleilmsete probleemide lahendamiseks:

•       toetada partnerlus- ja koostöölepingute, tegevuskavade ja sarnaste kahepoolsete instrumentide rakendamist;

•       süvendada kolmandate riikidega poliitilist ja majanduslikku dialoogi, eelkõige maailmapoliitika, sealhulgas välispoliitika küsimustes;

•  toetada asjaomaste kolmandate riikide kaasamist ühist huvi pakkuvate kahepoolsete ja üleilmsete küsimuste käsitlemisse;

•       edendada rahvusvaheliste foorumite (näiteks G-20) järelduste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist või nende järelduste koordineeritud rakendamist.

Koostöö tugevdamine üleilmsete probleemide lahendamisel, käsitledes eelkõige kliimamuutust, energiajulgeolekut ja keskkonnakaitset:

•       stimuleerida partnerriikides tehtavaid jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, eelkõige edendades ja toetades asjakohaseid reguleerivaid regulatiivseid ja tulemuslikkuse standardeid;

•       edendada tootmise ja kaubanduse keskkonnasäästlikumaks muutmist;

•       arendada energiakoostööd;

•       edendada taastuvate ja jätkusuutlike energiaallikate kasutamist.

Eesmärk 1.2 (b):

Dokumendi „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (mille aluseks on kolm sammast: majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane sammas) välismõõtme rakendamine:

•       tugevdada poliitilist dialoogi ja koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, võttes arvesse kõiki strateegia „Euroopa 2020” kohaldamisalasse jäävaid valdkondi;

•       edendada peamiste partnerriikidega seotud liidu sisepoliitikat ja toetada selles osas õigusnormide lähendamist.

Eesmärk 1.2 (c):

Partnerriikidega majandus- ja kaubandussuhete lihtsustamine ja toetamine:

•       edendada investeerimise ja äritegevuse jaoks turvalise keskkonna loomist, sealhulgas intellektuaalomandiõiguste kaitset, kõrvaldades turulepääsu tõkked, tugevdades õigusloomealast koostööd ning edendades Euroopa kaupade ja teenuste võimalusi, eelkõige nendes valdkondades, kus Euroopal on konkurentsieelis, ning rahvusvahelisi standardeid;

•       toetada ELi kaubandus- ja investeerimislepingute üle peetavaid läbirääkimisi ning nende lepingute rakendamist ja jõustamist.

Eesmärk 1.2 (d):

Koostöö tugevdamine kõrghariduse valdkonnas:

•       suurendada üliõpilaste ja akadeemilise personali liikuvust ning ergutada partnerluste loomist, mille eesmärk on parandada kõrghariduse ja ühiskraadide kvaliteeti, mis võimaldab akadeemilist tunnustamist (Erasmus +).

Teabe levitamine liidu rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks:

•       edendada ELi väärtusi ja huvisid partnerriikides tõhusama avaliku diplomaatia ja sihtrühmadele suunatud tegevuse kaudu käesoleva rahastamisvahendi eesmärkide toetuseks.

  • [1]               ELT C 391, 18.12.2012, lk 110.
  • [2] * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
  • [3] 1             17855/12
  • [4]               Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ELT L 405, 30.12.2006, lk 41).
  • [5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk. 13).
  • [6]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/…, millega kehtestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused (ELT...).
  • [7]               Nõukogu määrus (EL) nr …/…, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT ...).
  • [8]               Kõik lähtesummad lisatakse pärast mitmeaastast raamistikku (2014–2020) käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimist.
  • [9]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus nr ..., millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus+” ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, 1720/2006/EÜ ja 1298/2008/EÜ (ELT L …).

ANNEX TO THE LEGISLATIVE RESOLUTION

STATEMENT BY THE EUROPEAN PARLIAMENT ON THE SUSPENSION OF ASSISTANCE GRANTED UNDER THE FINANCIAL INSTRUMENTS

The European Parliament notes that the Regulation establishing a financing instrument for development cooperation, the Regulation establishing a European Neighbourhood Instrument, the Regulation establishing a Partnership Instrument for cooperation with third countries and the Regulation on the Instrument for Pre-accession Assistance do not contain any explicit reference to the possibility of suspending assistance in cases where a beneficiary country fails to observe the basic principles enunciated in the respective instrument and notably the principles of democracy, rule of law and the respect for human rights.

The European Parliament considers that any suspension of assistance under these instruments would modify the overall financial scheme agreed under the ordinary legislative procedure. As a co-legislator and co-branch of the budgetary authority, the European Parliament is therefore entitled to fully exercise its prerogatives in that regard, if such a decision is to be taken.

The European Parliament notes that the Regulation establishing a financing instrument for development cooperation, the Regulation establishing a European Neighbourhood Instrument, the Regulation establishing a Partnership Instrument for cooperation with third countries and the Regulation on the Instrument for Pre-accession Assistance do not contain any explicit reference to the possibility of suspending assistance in cases where a beneficiary country fails to observe the basic principles enunciated in the respective instrument and notably the principles of democracy, rule of law and the respect for human rights.

The European Parliament considers that any suspension of assistance under these instruments would modify the overall financial scheme agreed under the ordinary legislative procedure. As a co-legislator and co-branch of the budgetary authority, the European Parliament is therefore entitled to fully exercise its prerogatives in that regard, if such a decision is to be taken.

STATEMENT BY THE COMMISSION ON THE STRATEGIC DIALOGUE WITH THE EUROPEAN PARLIAMENT The Commission will be represented at the responsible Commissioner level* Where applicable

On the basis of Article 14 TEU, the Commission will conduct a strategic dialogue with the European Parliament prior to the programming of [add the name of the corresponding ENI, DCI, IPA II, EIDHR, ISP, PI Regulation] and after initial consultation of its relevant beneficiaries, where appropriate. The Commission will present to the Parliament the relevant available documents on programming with indicative allocations foreseen per country/region, and, within a country/region, priorities, possible results and indicative allocations foreseen per priority for geographic programmes, as well as the choice of assistance modalities*. The Commission will present to the Parliament the relevant available documents on programming with thematic priorities, possible results, choice of assistance modalities*, and financial allocations for such priorities foreseen in thematic programmes. The Commission will take into account the position expressed by the European Parliament on the matter.

The Commission will conduct a strategic dialogue with the European Parliament in preparing the Mid Term Review and before any substantial revision of the programming documents during the period of validity of this Regulation.

The Commission, if invited by the European Parliament, will explain where Parliament's observations have been taken into consideration in the programming documents and any other follow-up given to the strategic dialogue.

  • [1]  The Commission will be represented at the responsible Commissioner level
    * Where applicable

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (*) (22.6.2012)

väliskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega
(COM(2011)0843 – C7‑0495/2011 – 2011/0411(COD))

Arvamuse koostaja (*): Laima Liucija Andrikienė

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 50

LÜHISELGITUS

Käesolev määruse eelnõu kuulub ELi välispoliitika elementide hulka. See on uuenduslik ja erineb ELi arengukoostöövahenditest. Vahendi eesmärk on partnerlus ja koostöö ELi ning eriti selliste riikide vahel, mis ei vaja enam arenguabi ja millest on saanud ELi majanduspartnerid – nt Hiina, Venemaa, Ladina-Ameerika riigid jne. Vahendi eesmärk on edendada ja toetada ELi huve ning lahendada olulisi üleilmseid probleeme kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”. Vahendi eelarve on piiratud – aastateks 2014–2020 on ette nähtud 1,131 miljardit eurot. Seetõttu peavad eesmärgid ning hõlmatud sektorid ja riigid olema täpselt kindlaks määratud ning koordineerimismehhanismid määruses juba ette nähtud.

Partnerluse rahastamisvahend võimaldab ELil täita suhetes üleilmsel tasandil tegutsevate riikidega muid eesmärke peale arengukoostöö, edendada tulemuslikult ELi huve maailmas ning lahendada üleilmseid probleeme. Partnerluse rahastamisvahendist toetatakse meetmeid, millega taotletakse liidu kahepoolsetest, piirkondlikest või mitmepoolsetest suhetest kolmandate riikide, piirkondade ja territooriumidega tulenevate eesmärkide saavutamist ning lahendatakse üleilmseid probleeme. Rahastamisvahendi abil püütakse parandada turulepääsu ja arendada kaubandust, kaotada kaubandus- ja investeerimistõkked ning põhjendamatud protektsionistlikud meetmed ning avada Euroopa äriühingutele uusi ärivõimalusi kõikjal maailmas majanduspartnerluste ning äri- ja õigusloomealase koostöö kaudu.

Määruse keskmes on Euroopa Liidu aluseks olevad väärtused, nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus ning austamine, inimväärikuse austamine ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted. See tuleks tagada liidu koostööpoliitika kindlaksmääramisel ja strateegilisel kavandamisel ning meetmete rakendamisel.

Meetmete sidususe ja asjakohasuse tagamiseks on vaja tõhusamat koostööd ja menetluste koordineerimist nii liidu ja tema liikmesriikide vahel kui ka suhetes teiste abiandjate ja osalejatega. Ettepanekuga püütakse paremini koordineerida liikmesriikide ja liidu seadusandjate prioriteete ja meetmeid, et liit suudaks paindlikult ja õigeaegselt reageerida tekkivatele ja/või ettenägematutele asjaoludele ning saaks tõhusamalt edendada oma huve suhetes kolmandate riikidega. Soovituslikud koostöövaldkonnad ning rahaeraldiste soovituslik jaotus ja nende muudatused võetakse vastu delegeeritud õigusaktide menetlusega.

Seoses sellega tehakse ettepanek, et mitmeaastastes sihtprogrammides sätestatakse liidu koordineeritud strateegia asjaomase geograafilise piirkonna ja koostöövaldkonna jaoks. Seepärast tehakse ettepanek, et rahaeraldiste soovituslik jaotus perioodiks 2014–2020 oleks osa sellest määrusest ja sisalduks lisas. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud akte, et summasid programmide vahel ümber jagada. Seoses prioriteetide määramisega strateegiliste geograafiliste piirkondade ja koostöövaldkondade osas viib komisjon enne mitmeaastaste sihtprogrammide üle otsustamist läbi liidu huvide põhjaliku, sõltumatu ja erapooletu eelhindamise.

Samuti tehakse ettepanek vähendada mitmeaastaste sihtprogrammide väheoluliste muudatuste osa 20%-lt 10%-le esialgsest eraldisest. See aitab tagada, muudatused ei mõjuta mitmeaastastes sihtprogrammides sätestatud eelisvaldkondi ja eesmärke. Ettepanekus on sätestatud ka muudatuste vastuvõtmise menetlus. Komisjon võtab need vastu vastavalt ühises rakendusmääruses osutatud nõuandemenetlusele.

On vaja ette näha läbivaatamismehhanism määruse rakendamise jaoks. Seepärast tehakse ettepanek uute läbivaatamist käsitlevate sätete kohta. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juuniks 2017 aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist esimesel kolmel aastal, lisades sellele vajalikud muudatused, sealhulgas ka I a lisas esitatud rahaeraldiste soovitusliku jaotuse kohta.

Kõik need muudatusettepanekud aitavad liidu üleilmset vahendit partnerluse ja liidu nähtavuse edendamiseks paremini suunata ja koordineerida.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus ning austamine, inimväärikuse austamine ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine. Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada ning tugevdada neile väärtustele pühendumist partnerriikides ja -piirkondades. Liit seab eesmärgiks ka sidususe tagamise liidu välistegevuse muude valdkondadega. See tuleks tagada liidu koostööpoliitika kindlaksmääramisel ja strateegilisel kavandamisel ning meetmete rakendamisel. Meetmete sidususe ja asjakohasuse tagamiseks on vaja tõhusamat koostööd ja menetluste koordineerimist nii liidu ja tema liikmesriikide vahel kui ka suhetes teiste abiandjate ja osalejatega. Liit ja liikmesriigid peaksid suurendama oma koostööpoliitika sidusust ja täiendavust. Selleks et tagada, et liidu ja liikmesriikide koostööpoliitika üksteist täiendaks ja tugevdaks, on asjakohane näha ette ühise kavandamise menetlused, mida tuleks rakendada igal võimalikul ja asjakohasel juhul.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selleks et tugevdada ja süvendada koostööd India ja Hiinaga ning Aasia ja Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega arengukoostöö rahastamisvahendi reguleerimisalast välja jäävates valdkondades, töötati välja sellised ettevalmistavad meetmed nagu äridialoogid, kaubanduse edendamine ja teadusvahetus.

(5) Ettevalmistavad meetmed, nagu dialoogid avaliku ja erasektori majanduspartnerite vahel ning teadusvahetus, peaksid tugevdama ja süvendama koostööd India ja Hiinaga ning Aasia ja Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega arengukoostöö rahastamisvahendi reguleerimisalast välja jäävates valdkondades.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Liidu huvides on süvendada suhteid partneritega, kes etendavad üha olulisemat rolli rahvusvahelises majanduses ja kaubanduses, lõunapoolsete piirkondade vahelises kaubanduses ja koostöös, mitmepoolsetel foorumitel (sh kahekümne rahandusministri ja keskpanga juhi grupis G20), ülemaailmses juhtimises ning üleilmsete probleemide lahendamisel. Liit peab seadma sisse laiaulatuslikud partnerlused uute osalejatega rahvusvahelisel tasandil, et edendada stabiilset ja kaasavat rahvusvahelist korda, seista ühiste üleilmsete hüvede eest, kaitsta liidu põhihuve ja suurendada neis riikides teadmisi liidust.

(7) Liidu huvides on süvendada suhteid partneritega, kes etendavad üha olulisemat rolli rahvusvahelises majanduses ja kaubanduses, lõunapoolsete piirkondade vahelises kaubanduses ja koostöös, mitmepoolsetel foorumitel (sh Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ning kahekümne rahandusministri ja keskpanga juhi grupis G20), ülemaailmses juhtimises ning üleilmsete probleemide lahendamisel. Liit peab seadma sisse laiaulatuslikud partnerlused uute osalejatega rahvusvahelisel tasandil, et edendada stabiilset ja kaasavat rahvusvahelist korda, seista ühiste üleilmsete hüvede eest, kaitsta liidu põhihuve ja suurendada neis riikides teadmisi liidust.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Kuigi käesolevas määruses pööratakse erilist tähelepanu üleilmsel tasandil tegutsevatele riikidele, peaks selle reguleerimisala hõlmama kogu maailma, võimaldades vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele toetada koostöömeetmeid arenguriikides, kus liidul on olulisi huve.

(9) Kuigi käesolevas määruses pööratakse erilist tähelepanu üleilmsel tasandil tegutsevatele riikidele, peaks selle reguleerimisala hõlmama kogu maailma, võimaldades vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele toetada koostöömeetmeid nii arenenud kui ka arenguriikides, kus osapooltel on olulisi vastastikuseid huve.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Koostöömeetmed, mille eesmärk on hõlbustada turulepääsu ning suurendada kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimalusi, peaksid arvesse võtma liidu huve ning tagama liidule pikaajalised majanduskasvuga seotud eelised suurema majandusliku julgeoleku ja uute konkurentsivõimeluste töökohtade jätkuva loomise kaudu liidus. Samal ajal peaksid need toetama partnerriikide edusamme ja arengut, võimaldama paremat piirkondlikku koostööd, suurendama investeeringuid ja parandama majanduse juhtimist, tugevdama majandus- ja kaubandussuhteid strateegiliste partneritega ning võimaldama tõelist vastastikust turulepääsu. Koostöömeetmed peaksid rohkem arvesse võtma liidu mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi, et suurendada nende konkurentsivõimet. Tuleks püüelda liidu ja tema peamiste partnerite eeskirjade ja tavade suurema ühtsuse poole, langetamata liidu standardeid ja sertifitseerimistavasid, vaid liikudes olemasolevate mitmepoolsete standardite suurema aktsepteerimise suunas, toetada meetmeid, mis suurendavad regulatiivset lähenemist liidu ja tema peamiste kaubanduspartnerite vahel ning regulatiivset koostööd üldiselt, et edendada rahvusvaheliste standardite samaväärsust ja lähenemist ning seeläbi vähendada vaidlusi ja sellega seotud kaubanduskulusid.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Liit on suhetes oma partneritega kogu maailmas seadnud eesmärgiks edendada kõigile inimväärse töö tagamist ning rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireeglite ja mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist.

(11) Liit on suhetes oma partneritega kogu maailmas seadnud eesmärgiks edendada säästvat arengut, vaba ja õiglast kaubandust, kõigile inimväärse töö tagamist ning rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireeglite ja mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist. Käesolevat määrust tuleks kasutada kui vahendit, mille abil suurendada rahvusvahelist konkurentsi ja vähendada protektsionismiohtu, edendades samal ajal Euroopa väärtusi ja kaubandushuve. See peaks olema vaba ja õiglase kaubanduse vahend, mis peaks muutma üldiseks tavaks sotsiaalsete ja keskkonnastandardite tulemusliku kaasamise ja rakendamise suhetes partnerriikidega. Muu hulgas tuleks sellega edendada tööhõivepoliitika uusi vorme ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö standarditele vastavate töökohtade loomist, samuti Euroopa tööstuse ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvuvõimalusi.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Üks olulisimaid liidu ees seisvaid ülesandeid ja valdkondi, kus tuleb kiirelt võtta meetmeid rahvusvahelisel tasandil, on kliimamuutuste vastu võitlemine. Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” väljendatakse kavatsust suurendada liidu üldeelarve kliimaga seonduvate kulude osatähtsust vähemalt 20 %-ni ning käesolev määrus peaks aitama seda eesmärki saavutada.

(12) Üks olulisimaid liidu ja rahvusvahelise üldsuse ees seisvaid ülesandeid ja valdkondi, kus tuleb kiirelt võtta meetmeid rahvusvahelisel tasandil, on kliimamuutuste vastu võitlemine, võttes arvesse, et liit võib oma eesmärgid selles valdkonnas saavutada üksnes koostöös oma peamiste kaubanduspartneritega. Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” väljendatakse kavatsust suurendada liidu üldeelarve kliimaga seonduvate kulude osatähtsust ning käesolev määrus peaks aitama seda eesmärki saavutada.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Lisaks peaks mitmekülgsete koostöö- ja partnerlusalgatuste edendamine ühe rahastamisvahendi raames võimaldama saavutada liidu välistegevuses mastaabisäästu, koostoimet, suuremat tulemuslikkust, tõhusamat otsustamist ja haldamist ning suuremat nähtavust.

(15) Lisaks peaks mitmekülgsete koostöö- ja partnerlusalgatuste edendamine ühe rahastamisvahendi raames võimaldama saavutada liidu välistegevuses tulevikku suunatud ja uuendusliku kaubandus- ja investeerimisstrateegia, mis võtab arvesse liidu ees seisvaid uusi probleeme, mastaabisäästu, koostoimet, suuremat tulemuslikkust, tõhusamat otsustamist ja haldamist ning suuremat nähtavust.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on vaja järgida diferentseeritud ja paindlikku lähenemisviisi, töötades välja peamiste partnerriikidega tehtava koostöö mudelid, milles võetakse arvesse nende riikide majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu erihuve, poliitilisi prioriteete ja strateegiaid, säilitades siiski võime sekkuda vajaduse korral maailma eri paigus.

(16) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on vaja järgida diferentseeritud ja paindlikku lähenemisviisi, töötades välja peamiste partnerriikidega tehtava koostöö mudelid, milles võetakse arvesse nende riikide majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu erihuve, poliitilisi prioriteete ja strateegiaid, säilitades siiski võime sekkuda vajaduse korral maailma eri paigus. Liit peaks kasutama kaubandus-, välis-, arengu-, põlumajandus-, keskkonna- ja teaduspoliitikat hõlmavat integreeritud lähenemisviisi.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Et liit saaks seada eesmärgiks tõhusamalt edendada oma huve suhetes kolmandate riikidega, peaks ta suutma paindlikult ja õigeaegselt reageerida tekkivatele ja/või ettenägematutele vajadustele, võttes erimeetmeid, mida mitmeaastased sihtprogrammid ei hõlma.

(17) Tuleks ette näha asjakohased programmitöö-, kavandamis- ja jõustamismeetmed ning institutsioonidevaheline koostöö, et liit saaks paindlikult ja õigeaegselt reageerida tekkivatele ja/või ettenägematutele vajadustele, et tõhusamalt edendada vastastikuseid huve ja kaitsta oma investeeringuid suhetes kolmandate riikidega, võttes erimeetmeid, mida mitmeaastased sihtprogrammid ei hõlma.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Selleks et kohandada käesoleva määruse reguleerimisala kiiresti muutuva olukorraga kolmandates riikides, peaks komisjonil olema õigus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 võtta vastu õigusakte lisas loetletud konkreetsetes koostöövaldkondades. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19) Muudatused konkreetsetes koostöövaldkondades, mitmeaastaste sihtprogrammide vastuvõtmine ning rahaeraldiste soovitusliku jaotuse kohandused on käesoleva määruse vähemolulised sätted. Selleks et kohandada käesoleva määruse reguleerimisala kiiresti muutuva olukorraga kolmandates riikides, peaks komisjonil olema õigus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 võtta vastu õigusakte lisas loetletud konkreetsetes koostöövaldkondades, artiklis 5 nimetatud mitmeaastaseid sihtprogramme ning I a lisas sätestatud rahaeraldiste soovituslik jaotus programmide kaupa. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Võttes arvesse kõnealuste rakendusaktide iseloomu, eelkõige nende mõju poliitika kujundamisele ja nende finantsmõju, tuleks nende vastuvõtmiseks põhimõtteliselt kohaldada kontrollimenetlust, välja arvatud tehniliste rakendusmeetmete puhul, mille finantsmõju on väike.

(20) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Võttes arvesse kõnealuste rakendusaktide iseloomu, eelkõige nende finantsmõju, tuleks nende vastuvõtmiseks põhimõtteliselt kohaldada nõuandemenetlust.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Käesoleva määrusega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega, et edendada ja toetada ELi ja vastastikuseid huve. Partnerluse rahastamisvahendist toetatakse meetmeid, millega taotletakse tulemuslikult ja paindlikult liidu kahepoolsetest, piirkondlikest või mitmepoolsetest suhetest kolmandate riikidega tulenevate eesmärkide saavutamist ning lahendatakse üleilmseid probleeme.

1. Käesoleva määrusega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega, et edendada ja toetada ELi väärtusi ja vastastikuseid huve. Partnerluse rahastamisvahendist toetatakse meetmeid, millega taotletakse tulemuslikult ja paindlikult liidu kahepoolsetest, piirkondlikest või mitmepoolsetest suhetest kolmandate riikide, piirkondade ja territooriumidega tulenevate eesmärkide saavutamist ning lahendatakse üleilmseid probleeme.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) rakendada Euroopa 2020. aasta strateegia rahvusvahelist mõõdet, toetades liidu kahepoolse, piirkondliku ja piirkondadevahelise koostööpartnerluse strateegiaid, edendades poliitikadialoogi ning töötades välja ühised lähenemisviisid ja meetmed selliste üleilmsete probleemide lahendamiseks, nagu energiajulgeolek, kliimamuutus ja keskkond. Selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on Euroopa 2020. aasta strateegia tegevuspõhimõtete ja eesmärkide järgimine peamistes partnerriikides;

(a) rakendada Euroopa 2020. aasta strateegia rahvusvahelist mõõdet, et tugevdada liidu sise- ja välispoliitika meetmete täiendavust (eriti innovatsiooni, teadusuuringute ja konkurentsi alal), toetades liidu kahepoolse, piirkondliku ja piirkondadevahelise koostööpartnerluse strateegiaid, edendades poliitikadialoogi ning töötades välja ühised lähenemisviisid ja meetmed selliste üleilmsete probleemide lahendamiseks, nagu energiajulgeolek, kliimamuutus ja keskkond. Selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on Euroopa 2020. aasta strateegia tegevuspõhimõtete ja eesmärkide järgimine peamistes partnerriikides ning mõju nende poliitika kujundamisele;

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) parandada majanduspartnerluste ning äri- ja õigusloomealase koostöö kaudu Euroopa äriühingute turulepääsu ning suurendada nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimalusi; Selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on liidu osa väliskaubanduses peamiste partnerriikidega ning kauba- ja investeeringuvood partnerriikidesse, mille suhtes rakendatakse käesoleva määruse kohaseid programme ja meetmeid;

(b) hõlbustada majanduspartnerluste ning äri- ja õigus- ja maksualase koostöö, VKEde rahvusvaheliseks muutmise tugiprogrammide ja -vahendite kaudu pääsu kolmandate riikide turgudele, elavdada kaubandust, kaotada kaubandus- ja investeerimistõkked, vaidlustades ühtlasi põhjendamatud ja/või õigustamatud protektsionistlikud meetmed ja õiguslikud tõkked ka rahvusvaheliste standardite propageerimise kaudu, parandada intellektuaalomandiõiguste kaitset ning pakkuda turvalist investeerimiskeskkonda ja avada Euroopa äriühingutele – eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) – uusi ärivõimalusi kõikjal maailmas; selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on liidu osa väliskaubanduses peamiste partnerriikidega ning kauba- ja investeeringuvood kõikidesse partnerriikidesse, mille suhtes rakendatakse käesoleva määruse kohaseid programme ja meetmeid;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) suurendada liidu ja tema poolt rahvusvahelisel tasandil etendatava rolli laialdast mõistmist ning nähtavust avaliku diplomaatia, haridusalase/akadeemilise koostöö ja teavitustegevuse kaudu, et edendada liidu väärtusi ja huve. Selle eesmärgi saavutamist võib hinnata muu hulgas arvamusuuringute või hindamiste abil.

(c) suurendada liidu ja tema poolt rahvusvahelisel tasandil etendatava rolli laialdast mõistmist ning nähtavust avaliku diplomaatia, haridusalase/akadeemilise koostöö ja teavitustegevuse kaudu, et edendada liidu väärtusi ja huve. Selle eesmärgi saavutamist võib hinnata ELi parema tajumise ja suurema vastastikuse mõistmise põhjal peamistes strateegilistes partnerriikides, mida muu hulgas näitavad arvamusuuringud või hindamised.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Tuginedes dialoogile ja koostööle kolmandate riikidega, püüab liit edendada, arendada ja tugevdada liidu aluseks olevaid vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid.

1. Tuginedes dialoogile ja koostööle kolmandate riikide, piirkondade ja territooriumidega, püüab liit edendada, arendada ja tugevdada liidu aluseks olevaid vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Selleks et suurendada liidu abi mõju, järgitakse partnerriikidega koostöö kavandamisel vajaduse korral diferentseeritud ja paindlikku lähenemisviisi, et võtta arvesse partnerriikide majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu konkreetseid huve, poliitilisi prioriteete ja strateegiaid.

2. Selleks et suurendada liidu abi mõju, järgitakse partnerriikide, -piirkondade ja -territooriumidega koostöö kavandamisel vajaduse korral diferentseeritud ja paindlikku lähenemisviisi, et võtta arvesse partnerriikide majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu konkreetseid huve, poliitilisi prioriteete ja strateegiaid.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Liit ja liikmesriigid edendavad oma pädevuse piires mitmepoolset lähenemisviisi üleilmsetele probleemidele ning tihendavad koostööd rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide ja asutustega, sealhulgas rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, ÜRO asutuste, fondide ja programmidega, OECDga, kahekümne rahandusministri ja keskpanga juhi grupiga (G20) ning teiste kahepoolsete rahastajatega.

3. Liit ja liikmesriigid edendavad oma pädevuse piires mitmepoolset lähenemisviisi üleilmsetele probleemidele ning tihendavad koostööd rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide ja asutustega, sealhulgas rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), ÜRO asutuste, fondide ja programmidega, OECDga, kahekümne rahandusministri ja keskpanga juhi grupiga (G20) ning teiste kahepoolsete rahastajatega.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Liit püüab käesolevat määrust rakendades tagada poliitika kujundamisel, strateegilisel planeerimisel, programmitöö tegemisel ning meetmete rakendamisel ühtsuse ja kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega, eelkõige arenguriikidele suunatud arengukoostöö rahastamisvahendiga, ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondadega.

4. Käesolevat määrust rakendades tagatakse poliitika kujundamisel, strateegilisel planeerimisel, programmitöö tegemisel ning meetmete rakendamisel ühtsus ja kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega, eelkõige arenguriikidele suunatud arengukoostöö rahastamisvahendiga, ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondadega. Liit tagab, et programmitöös ja rakendamisel võetakse asjakohaselt arvesse keskkondlikke, säästva energia alaseid, sotsiaalseid, tööhõivealaseid ja muid heaoluga seotud väärtusi.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed põhinevad vajaduse korral koostööpõhimõtetel, mis on esitatud liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade vahelistes lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning on ka seotud liidu konkreetsete huvide, poliitiliste prioriteetide ja strateegiatega seonduvate valdkondadega.

5. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed põhinevad vajaduse korral koostööpõhimõtetel, mis on esitatud liidu ning asjaomaste kolmandate riikide, piirkondade ja territooriumide vahelistes lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, nendega püütakse suurendada riikide, piirkondade ja territooriumide rakendamisvõimekust ning need põhinevad ka liidu otsustel, konkreetsetel huvidel, poliitilistel prioriteetidel ja strateegiatel. Liidu kaubanduse, investeeringute ja majandusliku koostöö edendamise strateegia põhineb maailmakaubanduse praeguste suundumuste põhjalikul analüüsil, liidu sisesel ja välisel arengul ning Euroopa ettevõtjate mitmekesisusel, nende oskusteabel ja tehnoloogilistel edusammudel.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige –1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

–1 a. Seoses prioriteetide määramisega strateegiliste geograafiliste piirkondade ja koostöövaldkondade osas viib komisjon enne mitmeaastaste sihtprogrammide üle otsustamist läbi liidu huvide põhjaliku, sõltumatu ja erapooletu eelhindamise.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Komisjon võtab vastavalt ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele vastu mitmeaastased sihtprogrammid. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka sisulise läbivaatamise suhtes, mille tulemusena strateegia või selle kavandamine oluliselt muutub.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 7 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu mitmeaastased sihtprogrammid. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka sisulise läbivaatamise või kohandamise suhtes, mille tulemusena strateegia või selle kavandamine oluliselt muutub.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Mitmeaastases sihtprogrammis esitatakse liidu strateegilised ja/või vastastikused huvid ning prioriteedid, erieesmärgid ja oodatavad tulemused. Kui teatavate riikide või piirkondade jaoks on koostatud ühine raamdokument, millega nähakse ette ELi laiaulatuslik strateegia, võetakse see dokument aluseks mitmeaastase sihtprogrammi koostamisel.

2. Mitmeaastases sihtprogrammis esitatakse asjaomast geograafilist piirkonda ja koostöövaldkonda puudutav liidu strateegia, liidu strateegilised ja/või vastastikused huvid ning prioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Kui teatavate riikide või piirkondade jaoks on koostatud ühine raamdokument, millega nähakse ette ELi laiaulatuslik strateegia, võetakse see dokument aluseks mitmeaastase sihtprogrammi koostamisel.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Komisjon ja liikmesriigid konsulteerivad programmitöö varajases etapis nii omavahel kui ka teiste abiandjate ja osapooltega, kaasa arvatud sidusrühmade ja kohalike ametiasutustega, et edendada oma koostöömeetmete vastastikust täiendavust. Sellise konsulteerimise tulemus võib olla liidu ja liikmesriikide ühine kavandamine.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Mitmeaastases sihtprogrammis võib ette näha jaotamata vahendite reservi. Nende vahendite jaotus otsustatakse vastavalt ühisele rakendusmäärusele.

5. Mitmeaastases sihtprogrammis võib ette näha kuni 5% suuruse jaotamata vahendite reservi. Nende vahendite jaotus otsustatakse vastavalt ühisele rakendusmäärusele.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Lõikes 1 osutatud kontrollimenetlust ei kohaldata mitmeaastase sihtprogrammi väheoluliste muudatuste korral, millega tehakse tehnilisi kohandusi, jaotatakse rahalised vahendid ümber eelisvaldkonnale kavandatud jaotuse kohaselt määratud summa piires või suurendatakse või vähendatakse esialgset kogueraldist vähem kui 20 %, tingimusel et muudatused ei mõjuta mitmeaastases sihtprogrammis sätestatud eelisvaldkondi ja eesmärke. Sellistest kohandustest teatatakse ühe kuu jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Lõikes 1 osutatud menetlust ei kohaldata mitmeaastase sihtprogrammi väheoluliste muudatuste korral, millega tehakse tehnilisi kohandusi, jaotatakse rahalised vahendid ümber eelisvaldkonnale kavandatud jaotuse kohaselt määratud summa piires või suurendatakse või vähendatakse esialgset eraldist vähem kui 10%, tingimusel et muudatused ei mõjuta mitmeaastases sihtprogrammis sätestatud eelisvaldkondi ja eesmärke. Komisjon võtab sellised kohandused vastu vastavalt ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele ning kohandustest teatatakse ühe kuu jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Kui on vajalik liidu kiire reageerimine, võib mitmeaastase sihtprogrammi muutmiseks kohaldada ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 osutatud menetlust.

7. Kui on vajalik liidu kiire reageerimine, võib nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu mitmeaastase sihtprogrammi muutmiseks kohaldada ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 osutatud menetlust.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Artiklis 4 osutatud volitused delegeeritakse käesoleva määruse kehtivuse ajaks.

1. Artiklis 4, artikli 5 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 osutatud volitused delegeeritakse käesoleva määruse kehtivuse ajaks.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2014-2020 on 1 131 000 000 eurot. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse iga-aastaste assigneeringute kohta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud summade piires iga-aastase eelarvemenetluse käigus.

1. Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2014-2020 on 1 131 000 000 eurot. Rahaeraldiste soovituslik jaotus perioodiks 2014–2020 on esitatud I a lisas. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 7 vastu delegeeritud õigusakte, et I a lisa muuta või täiendada või summasid programmide vahel ümber jagada. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse iga-aastaste assigneeringute kohta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud summade piires iga-aastase eelarvemenetluse käigus.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nagu viidatud programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse artikli 13 lõikes 2, eraldatakse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvust kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide asutuste/institutsioonide/ organisatsioonidega. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise korral kohaldatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse sätteid.

Nagu viidatud programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse artikli 13 lõikes 2, eraldatakse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvust kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste/institutsioonide/ organisatsioonidega. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise korral kohaldatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse sätteid.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Läbivaatamine

 

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juuniks 2017 aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist esimesel kolmel aastal, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku vajalike muudatuste tegemiseks, sealhulgas ka I a lisas esitatud rahaeraldiste soovitusliku jaotuse kohta.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kaubandussuhete ja -integratsiooni hõlbustamine (ja toetamine), sealhulgas lõunapoolsete piirkondade vahel, ning liidu investeeringuvoogude ja majanduspartnerluste toetamine, keskendudes sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

(c) majandus- ja kaubandussuhete ja -integratsiooni hõlbustamine (ja toetamine), sealhulgas lõunapoolsete piirkondade vahel, ja kaubandussuhete süvendamine liidu jaoks oluliste tõusva majandusega makropiirkondadega, ning liidu investeeringuvoogude ja majanduspartnerluste toetamine, keskendudes sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE); VKEde rahvusvahelistumise tugimeetmed ja -vahendid (sealhulgas koolitus- ja teavitusprogrammid, tugipunktid kolmandatel turgudel); intellektuaalomandiõiguste kaitse parandamine, normatiivse ja õigusloomedialoogi tugevdamine, kolmandate riikide turgudele pääsu hõlbustamine ning parimad tavad majandus-, kaubandus-, maksu- ja finantsküsimustes;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) poliitika- ja valdkondliku dialoogi edendamine liidu ja kolmandate riikide poliitiliste, majandus-, järelevalve-, keskkonna-, sotsiaal-, teadus- ja kultuuriringkondade esindajate ning vabaühenduste vahel;

(d) poliitika- ja valdkondliku dialoogi edendamine liidu ja kolmandate riikide poliitiliste, majandus-, järelevalve-, keskkonna-, sotsiaal-, teadus- ja kultuuriringkondade esindajate ning vabaühenduste ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja nende ühenduste vahel;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) korruptsioonivastase võitluse vahendite täiustamise ja nende rakendamise toetamise.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) liidu või vastastikustes huvides olevate algatuste ja meetmete edendamine sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, keskkonnaküsimused (sealhulgas bioloogiline mitmekesisus), ressursitõhusus, toorained energia, transport, teadus, teadusuuringud ja innovatsioon, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, säästev areng, sealhulgas inimväärse töö tagamine ja ettevõtja sotsiaalne vastutus, lõunapoolsete piirkondade vaheline kaubandus ja koostöö, haridus, kultuur, turism, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervishoid, õiguskaitse, toll, maksustamine, rahandus, statistika ja muud liidu erihuvidega seotud või liidule ja kolmandatele riikidele vastastikust huvi pakkuvad küsimused;

(f) liidu või vastastikustes huvides olevate algatuste ja meetmete edendamine sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, keskkonnaküsimused (sealhulgas bioloogiline mitmekesisus), ressursitõhusus, toorained, energia, transport, teadus, teadusuuringud ja innovatsioon, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna tugevdamine, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, säästev areng, sealhulgas inimväärse töö tagamine ja ettevõtja sotsiaalne vastutus, lõunapoolsete piirkondade vaheline ning põhja- ja lõunapoolsete piirkondade vaheline kaubandus ja koostöö, haridus, kutseõpe, kultuur, turism, kohalik areng, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervishoid, õiguskaitse, toll, intellektuaalomandiõigused, andmekaitse, maksustamine, rahandus ja statistika, mis on liidu erihuvidega seotud või pakuvad liidule ja kolmandatele riikidele vastastikust huvi;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

I a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

I a LISA

 

RAHAERALDISTE SOOVITUSLIK JAOTUS PERIOODIKS 2014–2020

 

Erieesmärkide lõikes on lähtesumma (1 131 000 000 eurot) jaotus järgmine:

 

eesmärk nr 1 (rakendada strateegia „Euroopa 2020” rahvusvahelist mõõdet): 48%;

 

eesmärk nr 2 (hõlbustada Euroopa äriühingute turulepääsu ning suurendada nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimalusi): 25%;

 

eesmärk nr 3 (suurendada liidu ja tema rahvusvahelisel tasandil etendatava rolli laialdast mõistmist ning nähtavust): 18%;

 

jaotamata vahendite reserv (mis tuleb jaotada kolme eesmärgi vahel vastavalt vajadusele): 5%; ning

 

haldustoetuskulud: 4%.

MENETLUS

Pealkiri

Partnerluse rahastamisvahendi loomine koostööks kolmandate riikidega

Viited

COM(2011)0843 – C7-0495/2011 – 2011/0411(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

 

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

 

Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev

24.5.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Laima Liucija Andrikienė

29.2.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

27.3.2012

29.5.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.6.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, John Attard-Montalto, Maria Badia i Cutchet, Daniel Caspary, María Auxiliadora Correa Zamora, Marielle de Sarnez, Harlem Désir, Yannick Jadot, Metin Kazak, Franziska Keller, Bernd Lange, David Martin, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Iuliu Winkler, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Amelia Andersdotter, George Sabin Cutaş, Syed Kamall, Elisabeth Köstinger, Marietje Schaake, Konrad Szymański, Jarosław Leszek Wałęsa, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Richard Ashworth, Françoise Castex, Philip Claeys, Marielle Gallo

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (5.6.2012)

väliskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega
(COM(2011)0843 – C7‑0495/2011 – 2011/0411(COD))

Arvamuse koostaja: Enrique Guerrero Salom

LÜHISELGITUS

Partnerluse uue rahastamisvahendiga vahetatakse välja rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega. Partnerluse rahastamisvahend võimaldab ELil töötada välja laiapõhised kokkulepped kiiresti areneva majandusega riikidega, mis ajendaksid neid riike leidma globaalsetele probleemidele kollektiivseid lahendusi, rakendades strateegia „Euroopa 2020” rahvusvahelist mõõdet.

Arvamuse koostaja juhib tähelepanu asjaolule, et Lissaboni lepingu artikli 208 kohaselt peab EL võtma arvesse arengukoostöö eesmärke. Sellest lähtuvalt esitab arvamuse koostaja komisjoni ettepaneku kohta järgmised tähelepanekud:

· tuletab meelde, et kiiresti areneva majandusega riigid on vähim arenenud riikide ja arenguriikide ees järjest rohkem vastutavad;

· on seisukohal, et EL peab võtma arvesse kiiresti areneva majandusega riikideks arvatud riikide iseärasusi; arvamuse koostaja tuletab meelde, et enam kui 70 % maailma vaesuses elavatest inimestest elab nüüd keskmise sissetulekuga riikides;

· rõhutab, et eriti oluline peaks olema uue vahendi tõhus kooskõlastamine ja sidusus teiste ELi välistegevuse vahenditega, eeskätt arengukoostöö rahastamisvahendiga;

· rõhutab, et inimõiguste, demokraatia, õigusriigi põhimõtte, heade valitsemistavade, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu ning vaesuse kaotamise ja vaba ja ausa kaubanduse edendamine on ELi tähtsaimad põhimõtted, mida tuleks partnerluse rahastamisvahendi rakendamisel tugevamalt toetada;

· rõhutab, kui oluline on konkreetsete eesmärkide kindlaksmääramine ning nende täitmisega seotud aruandlus;

· soovitab tungivalt rakendada keskmise sissetulekuga riikidega koostööd tehes tõhusaid järelevalvesüsteeme ning kasutada läbipaistvaid näitajaid ja võrdlusnäitajaid, mille puhul võetakse arvesse ka sotsiaalset sidusust ning võitlust ebavõrdsuse vastu;

· tuletab meelde, kui oluline on Euroopa Parlamendi kaasatus protsessi igas etapis;

· rõhutab, et kliimameetmete ja energiatõhususe küsimuses tuleks kasutada selget metoodikat;

· On seisukohal, et püüelda tuleks suurema koostöö poole erasektoriga ning selles koostöös tuleb eesmärgiks seada täielik läbipaistvus ja vastutus ning täiel määral järgida ja edendada töötajate õigusi ja keskkonnakaitse nõudeid; rõhutab, et investeerimisprojektide puhul, mida toetatakse ELi rahaliste toetuste ja laenude kombineerimise mehhanismide abil, tuleb teostada järelevalvet ja viia läbi rahvusvaheliselt kokku lepitud sotsiaalsete ja keskkonnastandardite mõju hindamine.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Kuigi käesolevas määruses pööratakse erilist tähelepanu üleilmsel tasandil tegutsevatele riikidele, peaks selle reguleerimisala hõlmama kogu maailma, võimaldades vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele toetada koostöömeetmeid arenguriikides, kus liidul on olulisi huve.

(9) Kuigi käesolevas määruses pööratakse erilist tähelepanu üleilmsel tasandil tegutsevatele riikidele, peaks selle reguleerimisala hõlmama kogu maailma, võimaldades vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele toetada koostöömeetmeid arenguriikides, kus on olulisi vastastikuseid huve. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata liiduga assotsieeritud ülemeremaadele ja -territooriumidele kogu maailmas, et eelkõige suurendada liidu tuntust, mõistmist ja silmapaistvust kolmandates riikides.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Üks olulisimaid liidu ees seisvaid ülesandeid ja valdkondi, kus tuleb kiirelt võtta meetmeid rahvusvahelisel tasandil, on kliimamuutuste vastu võitlemine. Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” väljendatakse kavatsust suurendada liidu üldeelarve kliimaga seonduvate kulude osatähtsust vähemalt 20 %-ni ning käesolev määrus peaks aitama seda eesmärki saavutada.

(12) Ühed olulisimad liidu ees seisvad ülesanded ja valdkonnad, kus tuleb kiirelt võtta meetmeid rahvusvahelisel tasandil, on kliimamuutuste vastu võitlemine ja vaesuse kaotamine. Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” väljendatakse kavatsust suurendada liidu üldeelarve kliimaga seonduvate kulude osatähtsust vähemalt 20 %-ni ning käesolev määrus peaks muu hulgas aitama seda eesmärki saavutada.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Liit on võtnud kohustuse aidata saavutada üleilmsel tasandil 2020. aastaks seatud bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ja rakendada sellega seotud vahendite leidmise strateegiat.

(13) Liit on võtnud kohustuse aidata saavutada üleilmsel tasandil 2020. aastaks seatud bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ja rakendada sellega seotud vahendite leidmise ning nende jätkusuutliku ja integreeritud haldamise strateegiat.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Käesoleva määruse alusel peaks liit toetama Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist, eelkõige selle kliimamuutuste, keskkonnasäästlikumale majandusele ja ressursitõhususele ülemineku, kaubanduse ja investeeringute ning kolmandate riikidega tehtava äri- ja õigusloomealase koostööga seotud eesmärkide saavutamist, ning edendama avalikku diplomaatiat, haridusalast/akadeemilist koostööd ja teavitustegevust.

(14) Käesoleva määruse alusel peaks liit toetama Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist, eelkõige selle vaesuse kaotamise, kliimamuutuste, keskkonnasäästlikumale majandusele ja loodusvarade tõhusamale kasutamisele ülemineku, kaubanduse ja investeeringute ning kolmandate riikidega tehtava äri- ja õigusloomealase koostöö ja poliitikavaldkondade arengusidususega seotud eesmärkide saavutamist, ning edendama avalikku diplomaatiat, head finants- ja maksuhaldustava, haridusalast/akadeemilist koostööd ja teavitustegevust, eriti naistele ja lastele ettenähtud tervishoiuteenustele juurdepääsu valdkonnas.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on vaja järgida diferentseeritud ja paindlikku lähenemisviisi, töötades välja peamiste partnerriikidega tehtava koostöö mudelid, milles võetakse arvesse nende riikide majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu erihuve, poliitilisi prioriteete ja strateegiaid, säilitades siiski võime sekkuda vajaduse korral maailma eri paigus.

(16) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on vaja järgida diferentseeritud ja paindlikku lähenemisviisi, töötades välja peamiste partnerriikidega tehtava koostöö mudelid ja hea valitsemistava põhimõtted, mis aitavad ära hoida korruptsiooni ja milles võetakse arvesse nende riikide majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu erihuve, poliitilisi prioriteete ja strateegiaid, säilitades siiski võime sekkuda vajaduse korral maailma eri paigus.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) EL peaks tagama koostööprogrammide suurema läbipaistvuse ja asjakohase kontrolli tagamise, et kulutused ja saadav kasu oleksid omavahel kooskõlas.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Et liit saaks seada eesmärgiks tõhusamalt edendada oma huve suhetes kolmandate riikidega, peaks ta suutma paindlikult ja õigeaegselt reageerida tekkivatele ja/või ettenägematutele vajadustele, võttes erimeetmeid, mida mitmeaastased sihtprogrammid ei hõlma.

(17) Et liit saaks seada eesmärgiks tõhusamalt edendada vastastikuseid huve suhetes kolmandate riikidega, peaks ta suutma paindlikult ja õigeaegselt reageerida tekkivatele ja/või ettenägematutele vajadustele, võttes erimeetmeid, mida mitmeaastased sihtprogrammid ei hõlma.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Käesoleva määrusega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega, et edendada ja toetada ELi ja vastastikuseid huve. Partnerluse rahastamisvahendist toetatakse meetmeid, millega taotletakse tulemuslikult ja paindlikult liidu kahepoolsetest, piirkondlikest või mitmepoolsetest suhetest kolmandate riikidega tulenevate eesmärkide saavutamist ning lahendatakse üleilmseid probleeme.

(1) Käesoleva määrusega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega, et edendada ja toetada vastastikuseid huve, mis põhinevad kõigi inimõiguste järgimisel, edendades ühiseid väärtusi ja huve ning vastastikuse aruandluse põhimõtet. Partnerluse rahastamisvahendist toetatakse meetmeid, millega taotletakse tulemuslikult, läbipaistvalt ja paindlikult liidu kahepoolsetest, piirkondlikest või mitmepoolsetest suhetest kolmandate riikidega tulenevate eesmärkide saavutamist ning lahendatakse vastastikuse austuse alusel üleilmseid probleeme.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) rakendada Euroopa 2020. aasta strateegia rahvusvahelist mõõdet, toetades liidu kahepoolse, piirkondliku ja piirkondadevahelise koostööpartnerluse strateegiaid, edendades poliitikadialoogi ning töötades välja ühised lähenemisviisid ja meetmed selliste üleilmsete probleemide lahendamiseks, nagu energiajulgeolek, kliimamuutus ja keskkond. Selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on Euroopa 2020. aasta strateegia tegevuspõhimõtete ja eesmärkide järgimine peamistes partnerriikides;

(a) rakendada Euroopa 2020. aasta strateegia rahvusvahelist mõõdet, toetades liidu kahepoolse, piirkondliku ja piirkondadevahelise koostööpartnerluse strateegiaid, edendades poliitikadialoogi ning töötades välja hea valitsemistava põhimõtted ja ühised lähenemisviisid ja meetmed selliste üleilmsete probleemide lahendamiseks, nagu sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine, kindel ja säästev energia ja energiatõhusus, kliimamuutus, töökohtade loomine, toiduga kindlustatus, vaesuse kaotamine ja keskkonnakaitse, aga ka bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide säästev haldamine; selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on Euroopa 2020. aasta strateegia tegevuspõhimõtted ja partnerriigi prioriteedid;

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) hõlbustada majanduspartnerluste ning äri- ja õigusloomealase koostöö kaudu Euroopa äriühingute turulepääsu ning suurendada nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimalusi. Selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on liidu osa väliskaubanduses peamiste partnerriikidega ning kauba- ja investeeringuvood partnerriikidesse, mille suhtes rakendatakse käesoleva määruse kohaseid programme ja meetmeid;

(b) parandada majanduspartnerluste ning ärialase, õigusliku reguleerimise ja maksueeskirjade alase koostöö kaudu ja vastavalt ettevõtja sotsiaalse vastutuse rahvusvahelistele standarditele Euroopa äriühingute turulepääsu ning suurendada nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimalusi, et luua viljakas pinnas konkurentsivõime ja arengu edendamiseks. Selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on liidu osa väliskaubanduses peamiste partnerriikidega ning kauba- ja investeeringuvood partnerriikidesse, mille suhtes rakendatakse käesoleva määruse kohaseid programme ja meetmeid; kombineeritud vahendite puhul kasutatakse selliseid mehhanisme, sellist järelevalvet ja selliseid mõjuhinnanguid, mis hõlmavad sotsiaalse sidususe ja ebavõrdsuse vastu võitlemise mõõdet;

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) suurendada liidu ja tema poolt rahvusvahelisel tasandil etendatava rolli laialdast mõistmist ning nähtavust avaliku diplomaatia, haridusalase/akadeemilise koostöö ja teavitustegevuse kaudu, et edendada liidu väärtusi ja huve. Selle eesmärgi saavutamist võib hinnata muu hulgas arvamusuuringute või hindamiste abil.

(c) suurendada liidu ja tema poolt rahvusvahelisel tasandil etendatava rolli laialdast mõistmist ning nähtavust avaliku diplomaatia, haridusalase/akadeemilise koostöö ja teavitustegevuse kaudu, et edendada liidu väärtusi ja huve. Sellega seoses teostatavad projektid peaksid vastama tulemustepõhistele kriteeriumitele ja neid tuleks samuti hinnata muu hulgas arvamusuuringute või hindamiste abil.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Käesoleva määruse alusel tehtavas koostöös võivad osaleda kõik kolmandad riigid, territooriumid ja piirkonnad.

(1) Käesoleva määruse alusel tehtavas koostöös võivad osaleda kõik kolmandad riigid, piirkonnad ja territooriumid, sh liiduga assotsieeritud piirkonnad ja territooriumid. Riikide ja valdkondade sobivust hinnates tuleks arvesse võtta asjakohaseid häid tavasid ja eelmistest rahastamisvahenditest omandatud kogemusi.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Käesoleva määruse alusel toetatakse eelkõige siiski kootööd nende arenenud riikide ja arenguriikidega, millel on üha suurem osa rahvusvahelises majanduses ja kaubanduses, mitmepoolsetel foorumitel, ülemaailmses juhtimises ja üleilmsete probleemide lahendamisel ning kus liidul on olulisi huve.

(2) Käesoleva määruse alusel toetatakse eelkõige siiski koostööd nende arenenud riikide ja arenguriikidega, millel on üha suurem osa rahvusvahelises majanduses ja kaubanduses, mitmepoolsetel foorumitel, ülemaailmses juhtimises ja üleilmsete probleemide lahendamisel ning kus liidul on olulisi huve. Euroopa Liidu meetmete lisandväärtus peab ühtlasi ergutama koostööd strateegiliste partneritega.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Tuginedes dialoogile ja koostööle kolmandate riikidega, püüab liit edendada, arendada ja tugevdada liidu aluseks olevaid vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid.

(1) Tuginedes dialoogile ja koostööle kolmandate riikidega, püüab liit edendada, arendada ja tugevdada liidu aluseks olevaid vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise, õigusriigi, heade valitsemistavade ning kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu põhimõtteid.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Selleks et suurendada liidu abi mõju, järgitakse partnerriikidega koostöö kavandamisel vajaduse korral diferentseeritud ja paindlikku lähenemisviisi, et võtta arvesse partnerriikide majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu konkreetseid huve, poliitilisi prioriteete ja strateegiaid.

(2) Selleks et suurendada liidu abi mõju, järgitakse partnerriikidega koostöö kavandamisel vajaduse korral diferentseeritud, paindlikku ja sihipärast lähenemisviisi, et võtta arvesse partnerriikide majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta, hea valitsemistava ja maksuhalduse järgimise nõuet ning liidu konkreetseid huve, poliitilisi prioriteete ja strateegiaid; kahepoolses koostöös keskmise sissetulekuga riikidega tuleks erilist tähelepanu pöörata võitlusele ebavõrdsuse vastu, suunates abi konkreetsetesse valdkondadesse, tegevustesse, konkreetsetele abisaajatele või kindlatesse geograafilistesse piirkondadesse.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Liit ja liikmesriigid edendavad oma pädevuse piires mitmepoolset lähenemisviisi üleilmsetele probleemidele ning tihendavad koostööd rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide ja asutustega, sealhulgas rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, ÜRO asutuste, fondide ja programmidega, OECDga, kahekümne rahandusministri ja keskpanga juhi grupiga (G20) ning teiste kahepoolsete rahastajatega.

(3) Liit ja liikmesriigid edendavad oma pädevuse piires mitmepoolset sidusat lähenemisviisi üleilmsetele probleemidele ning tihendavad koostööd rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide ja asutustega, sealhulgas rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, ÜRO asutuste, fondide ja programmidega, OECDga, kahekümne rahandusministri ja keskpanga juhi grupiga (G20) ning teiste kahepoolsete rahastajatega.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Liit püüab käesolevat määrust rakendades tagada poliitika kujundamisel, strateegilisel planeerimisel, programmitöö tegemisel ning meetmete rakendamisel ühtsuse ja kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega, eelkõige arenguriikidele suunatud arengukoostöö rahastamisvahendiga, ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondadega.

(4) Liit püüab käesolevat määrust rakendades tagada poliitika kujundamisel, strateegilisel planeerimisel, programmitöö tegemisel ning meetmete rakendamisel poliitikavaldkondade arengusidususe, täiendavuse, tõhususe ja mõju ühtsuse ja kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega, eelkõige arenguriikidele suunatud arengukoostöö rahastamisvahendiga, ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondadega.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed põhinevad vajaduse korral koostööpõhimõtetel, mis on esitatud liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade vahelistes lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning on ka seotud liidu konkreetsete huvide, poliitiliste prioriteetide ja strateegiatega seonduvate valdkondadega.

(5) Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed põhinevad vajaduse korral koostööpõhimõtetel, mis on esitatud liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade vahelistes lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning on ka seotud vastastikuste poliitiliste prioriteetide ja strateegiatega, mis pakuvad huvi nii liidule kui ka konkreetsele partnerriigile.

MENETLUS

Pealkiri

Partnerluse rahastamisvahendi loomine koostööks kolmandate riikidega

Viited

COM(2011)0843 – C7-0495/2011 – 2011/0411(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

 

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

17.1.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Enrique Guerrero Salom

25.4.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

14.5.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

4.6.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Ricardo Cortés Lastra, Corina Creţu, Véronique De Keyser, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Keith Taylor, Ivo Vajgl, Iva Zanicchi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Emer Costello, Enrique Guerrero Salom, Fiona Hall, Edvard Kožušník, Judith Sargentini, Horst Schnellhardt, Patrizia Toia

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Marisa Matias

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (11.6.2012)

väliskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega
(COM(2011)0843 – C7‑0495/2011 – 2011/0411(COD))

Arvamuse koostaja: Jan Kozłowski

LÜHISELGITUS

Käesoleva partnerluse rahastamisvahendi ettepanekuga asendatakse kehtiv rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega (edaspidi „tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahend”), mis on olnud ELi peamine vahend koostööks arenenud riikidega alates 2007. aastast.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on parandada tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi raames ilmnenud teatavaid puudusi, andes ELile tõelise vahendi koostööks uute tärkava turumajandusega riikidega, ning selle abil püütakse saavutada järgmiseid eesmärke:

· rakendada strateegia „Euroopa 2020” välismõõdet, andes sellele ülemaailmse ulatuse; erilist rõhku pannakse vähese CO2-heitega tulevikule ja säästva arengu eesmärkidele;

· parandada majanduspartnerluste ning äri- ja õigusloomealase koostöö kaudu, eelkõige strateegiliste majanduspartnerite puhul, Euroopa äriühingute (eriti VKEde) turulepääsu ning suurendada nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimalusi;

· suurendada ELi avalikku nähtavust ning tähtsust kogu maailmas;

· arendada dialoogi ja koostööd maailma peamiste energiatootjate ja -tarbijatega, et tagada ELi energiajulgeolek.

Komisjon tegi ettepaneku eraldada partnerluse rahastamisvahendile ajavahemikul 2014–2020 1 miljardit eurot 2011. aasta püsivhindades. Tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi ning kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jaoks on olemas 304 miljonit eurot 2011. aasta püsivhindades.

Kuigi ettepanek on vaheaste selles suunas, et reguleerimissüsteem oleks lihtsam ning partnerriigid ja abisaajad pääseksid paremini ligi ELi abile, soovib arvamuse koostaja juhtida tähelepanu mõnedele püsivatele probleemidele.

· Vaja on rohkem ühtsust ja koordineerimist erinevate rahastamisvormide vahel, et vältida omavahelist kattumist.

· Eelarvepädevad institutsioonid tuleb täielikult integreerida otsuste tegemisse ja rakendamisse nendes valdkondades, mis on seotud ELi eelarve kasutamisega.

· Tuleb tagada parem koordineerimine finantsmääruse sätetega.

· ELi rahalisi vahendeid tuleb eraldada põhjendatult ning tuleb täpsustada, kas sellesse vahendisse tuleks kaasata tulemusreserv või mitte ning tuleks kehtestada nende kohaldamise eeskirjad.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett kujutab endast üksnes seadusandjale suunatud soovitust ning paketti ei saa määrata kindlaks enne, kui jõutakse kokkuleppele ettepanekus võtta vastu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

Muudatusettepanek  2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab oma seisukohta, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavaid lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma olemasolevad poliitilised prioriteedid ning Lissaboni lepingus sätestatud uued ülesanded, samuti reageerida ootamatutele sündmustele; juhib tähelepanu asjaolule, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa oleks 2013. aasta tasemest vähemalt 5 % suurem, oleks võimalik liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuse põhimõtte täitmiseks anda kõigest piiratud panus; palub nõukogul juhul, kui ta seda seisukohta ei jaga, selgelt näidata, millised tema poliitilised prioriteedid või projektid võiks täiesti kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopa jaoks;

 

________________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) arvestades, et käesoleva määrusega tuleks kehtestada kogu kõnealuse vahendi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni XX/201Z institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti [] tähenduses;

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 a) arvestades, et rakendamise ja kulutuste kvaliteedi parandamine peaksid olema juhtpõhimõtted vahendi eesmärkide saavutamiseks, tagades samal ajal rahaliste vahendite optimaalse kasutamise;

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 b) arvestades, et oluline on tagada vahendi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle kõige tulemuslikum ja kasutajasõbralikum rakendamine, samal ajal ka vahendi õiguskindlus ja kättesaadavus kõikide osalejate jaoks;

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) EL vajab üleilmse ulatusega rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik rahastada meetmeid, mis ei pruugi vastata ametliku arenguabi kriteeriumitele, kuid mis on otsustava tähtsusega asjaomaste partnerriikidega suhete süvendamisel ja tugevdamisel, eelkõige partnerlussuhete arendamise ning poliitikadialoogi kaudu.

(8) EL vajab üleilmse ulatusega rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik rahastada meetmeid, mis ei pruugi vastata ametliku arenguabi kriteeriumitele, kuid mis on otsustava tähtsusega asjaomaste partnerriikidega suhete süvendamisel ja tugevdamisel, eelkõige strateegiliste partnerlussuhete arendamise ning poliitikadialoogi kaudu.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Liit on võtnud kohustuse aidata saavutada üleilmsel tasandil 2020. aastaks seatud bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ja rakendada sellega seotud vahendite leidmise strateegiat.

(13) Liit on võtnud kohustuse aidata saavutada üleilmsel tasandil 2020. aastaks seatud bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ja tagada sellega seotud vahendite leidmise strateegia edukus.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Lisaks peaks mitmekülgsete koostöö- ja partnerlusalgatuste edendamine ühe rahastamisvahendi raames võimaldama saavutada liidu välistegevuses mastaabisäästu, koostoimet, suuremat tulemuslikkust, tõhusamat otsustamist ja haldamist ning suuremat nähtavust.

(15) Lisaks peaks mitmekülgsete koostöö- ja partnerlusalgatuste edendamine ühe rahastamisvahendi raames võimaldama saavutada liidu välistegevuses mastaabisäästu, koostoimet, suuremat tulemuslikkust, tõhusamat otsustamist ja haldamist ning suuremat nähtavust ning vähendada muude välis- ja sisevahendite kattumise ohtu.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1 märkis Euroopa Parlament, et „suurim osa maailma vaestest elab tärkava turumajandusega riikides” ning märkis samas, et „selleks et neid valitsusi oma riigis vaesuse vähendamisse paremini kaasata, tuleks nende riikidega tehtava arengukoostöö jaoks võtta järk-järgult kasutusele alternatiivsed lahendused, nt kaasrahastamine”.

 

__________________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.

Selgitus

Tuleks viidata 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni (tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel) lõikele 118.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) suurendada liidu ja tema poolt rahvusvahelisel tasandil etendatava rolli laialdast mõistmist ning nähtavust avaliku diplomaatia, haridusalase/akadeemilise koostöö ja teavitustegevuse kaudu, et edendada liidu väärtusi ja huve. Selle eesmärgi saavutamist võib hinnata muu hulgas arvamusuuringute või hindamiste abil.

c) suurendada liidu ja tema poolt rahvusvahelisel tasandil etendatava rolli laialdast mõistmist ning nähtavust avaliku diplomaatia, haridusalase/akadeemilise koostöö ja teavitustegevuse kaudu, et edendada liidu väärtusi ja huve, ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite toetamise kaudu. Selle eesmärgi saavutamist võib hinnata muu hulgas arvamusuuringute või hindamiste abil.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Liit püüab käesoleva määruse rakendamisel tagada, et kolmandatele riikidele antava abiga rahastatakse samuti ülemaailmseid avalikke hüvesid, parimate tavade vahetamist poliitika, juhtimise, majanduse ja sotsiaalvaldkonnas, avalikku diplomaatiat ja inimestevahelisi kontakte, ning et abi ei kahjustaks ELi eesmärke, mis on seotud ELi majanduskasvule suunatud tegevuskavaga ajakohastada majandust, tugevdada konkurentsivõimet, parandada VKEde tingimusi ning võidelda noorte töötusega;

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed põhinevad vajaduse korral koostööpõhimõtetel, mis on esitatud liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade vahelistes lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning on ka seotud liidu konkreetsete huvide, poliitiliste prioriteetide ja strateegiatega seonduvate valdkondadega.

5. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed põhinevad vajaduse korral koostööpõhimõtetel, mis on esitatud liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade vahelistes lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning on ka seotud liidu konkreetsete huvide, poliitiliste prioriteetide ja strateegiatega seonduvate valdkondadega.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Käesoleva määruse alusel antavat liidu toetust rakendatakse vastavalt ühisele rakendusmäärusele.

6. Käesoleva määruse alusel antavat liidu toetust rakendatakse vastavalt ühisele rakendusmäärusele ja finantsmäärusele.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Mitmeaastases sihtprogrammis määratakse kindlaks ka liidu rahastatavad eelisvaldkonnad ja esitatakse asjaomaseks ajavahemikuks rahaliste vahendite kavandatud jaotus nii kogusummana kui ka eraldi iga eelisvaldkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma kohta, sealhulgas osalemiseks üleilmsetes algatustes; kui see on vajalik, võib eraldiste jaotuse esitada vahemike vormis.

3. Mitmeaastases sihtprogrammis määratakse kindlaks ka liidu rahastatavad eelisvaldkonnad ja esitatakse asjaomaseks ajavahemikuks rahaliste vahendite kavandatud jaotus nii kogusummana kui ka eraldi iga eelisvaldkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma kohta, sealhulgas osalemiseks üleilmsetes algatustes ilma, et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi; kui see on vajalik, võib eraldiste jaotuse esitada vahemike vormis.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Mitmeaastases sihtprogrammis võib ette näha jaotamata vahendite reservi. Nende vahendite jaotus otsustatakse vastavalt ühisele rakendusmäärusele.

5. Mitmeaastases sihtprogrammis võib ette näha jaotamata vahendite reservi. Nende vahendite jaotus otsustatakse vastavalt ühisele rakendusmäärusele, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

Selgitus

Kuigi artikkel käsitleb eraldiste soovituslikku jaotust, mille üle otsustatakse eelarvemenetluse käigus, peab arvamuse koostaja vajalikuks, et parlamendil oleks selgem seisukoht vahendite suhtes, mida ei eraldata.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 7, et määrata kindlaks täpsed koostöövaldkonnad jaotamata vahendite puhul artiklites 1 ja 2 sätestatud eesmärkide ja reguleerimisala raames.

Selgitus

Kuigi artikkel käsitleb eraldiste soovituslikku jaotust, mille üle otsustatakse eelarvemenetluse käigus, peab arvamuse koostaja vajalikuks, et parlamendil oleks selgem seisukoht vahendite suhtes, mida ei eraldata.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Lõikes 1 osutatud kontrollimenetlust ei kohaldata mitmeaastase sihtprogrammi väheoluliste muudatuste korral, millega tehakse tehnilisi kohandusi, jaotatakse rahalised vahendid ümber eelisvaldkonnale kavandatud jaotuse kohaselt määratud summa piires või suurendatakse või vähendatakse esialgset kogueraldist vähem kui 20 %, tingimusel et muudatused ei mõjuta mitmeaastases sihtprogrammis sätestatud eelisvaldkondi ja eesmärke. Sellistest kohandustest teatatakse ühe kuu jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Lõikes 1 osutatud kontrollimenetlust ei kohaldata mitmeaastase sihtprogrammi väheoluliste muudatuste korral, millega tehakse tehnilisi kohandusi, jaotatakse rahalised vahendid ümber eelisvaldkonnale kavandatud jaotuse kohaselt määratud summa piires või suurendatakse või vähendatakse esialgset kogueraldist ühise rakendusmääruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud asjakohase protsendimäära raames, tingimusel et muudatused ei mõjuta mitmeaastases sihtprogrammis sätestatud eelisvaldkondi ja eesmärke. Sellistest kohandustest teatatakse ühe kuu jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 a

 

Liidu abi sidusus ja täiendavus

 

1. Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse sidusus liidu välistegevuse muude valdkondade ja rahastamisvahenditega, samuti liidu muude asjakohaste poliitikavaldkondadega.

 

2. Liit ja liikmesriigid tagavad oma asjakohaste toetusprogrammide koordineerimise, et parandada tõhusust ja tulemuslikkust toetuse andmisel ja poliitilise dialoogi pidamisel kooskõlas kehtestatud suunistega tegevuse paremaks koordineerimiseks välisabi valdkonnas ning poliitika ja menetluste ühtlustamiseks. Koordineerimine hõlmab korrapäraseid konsultatsioone ja asjakohase teabe tihedat vahetust toetusperioodi eri etappide ajal.

 

3. Liit võtab koos liikmesriikidega vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohane koordineerimine ja koostöö mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksustega, kaasa arvatud (kuid mitte ainult) Euroopa finantseerimisasutused, rahvusvahelised finantseerimisasutused, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutused, fondid ja programmid, erasektori ja poliitilised sihtasutused ning Euroopa Liidu välised rahastajad.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artiklis 4 osutatud volitused delegeeritakse käesoleva määruse kehtivuse ajaks.

1. Artiklites 4 ja 5 osutatud volitused delegeeritakse käesoleva määruse kehtivuse ajaks.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Nagu viidatud programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse artikli 13 lõikes 2, eraldatakse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvust kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide asutuste/institutsioonide/organisatsioonidega. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise korral kohaldatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse sätteid.

2. Nagu viidatud programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse artikli 13 lõikes 2, eraldatakse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas 2 % assigneeringutest, mis on ette nähtud osalevate rahastamisvahendite raames (arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvust kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide asutuste/institutsioonide/organisatsioonidega. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise korral kohaldatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse sätteid.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Liidu finantshuve kaitstakse kogu kulutsükli vältel proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi. Kõnealused meetmed võetakse kooskõlas rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud kehtivate kokkulepetega.

Märkus: komisjoni ettepaneku saksakeelse versiooni ülesehitus on teistest keeleversioonidest erinev (kahe lõike asemel kolm lõiget ja lõikel 2 on kaks lõiku).

 

MENETLUS

Pealkiri

Partnerluse rahastamisvahendi loomine koostööks kolmandate riikidega

Viited

COM(2011)0843 – C7-0495/2011 – 2011/0411(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

 

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

17.1.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jan Kozłowski

29.2.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

29.3.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

31.5.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Richard Ashworth, Francesca Balzani, Zuzana Brzobohatá, Jean-Luc Dehaene, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Lucas Hartong, Jutta Haug, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Claudio Morganti, Juan Andrés Naranjo Escobar, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, Alda Sousa, László Surján, Jacek Włosowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

François Alfonsi, Alexander Alvaro, Charles Goerens, Edit Herczog, Jürgen Klute, María Muñiz De Urquiza, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Peter Šťastný, Gianluca Susta

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (26.6.2012)

väliskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega
(COM(2011)0843 – C7‑0495/2011 – 2011/0411(COD))

Arvamuse koostaja: Niki Tzavela

LÜHISELGITUS

Partnerluse rahastamisvahendi eesmärk on rakendada strateegia „Euroopa 2020” rahvusvahelist mõõdet, toetades ELi kahepoolseid, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi partnerlusi, parandades Euroopa äriühingute turulepääsu ja arendades nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimalusi ning suurendades ELi nähtavust ülemaailmselt. See asendab rahastamisvahendi koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega ning laiendab selle reguleerimisala ja geograafilist ulatust kõikidele kolmandatele riikidele. Partnerluse rahastamisvahendis seatud eesmärkide ja reguleerimisala tõttu peetakse seda ELi sisepoliitika välismõõtme toetuselemendiks. Partnerluse rahastamisvahend peaks täiendama meetmeid, mida viiakse läbi ELi programmide raames, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020, konkurentsivõime ja VKEde programm, mis kuulub ITRE-komisjoni pädevusse.

Partnerluse rahastamisvahendi geograafiline ulatus ja selle üldised poliitika eesmärgid muudavad tõenäoliselt selle väga paindlikuks, kuid sellisel juhul tuleb eriti tähelepanu pöörata sellele, et ei tekiks segadust potentsiaalsete taotlejate seas. Arvamuse koostaja tunnustab komisjoni kavatsust kasutada delegeeritud õigusakte, et muuta koostöövaldkondi käesoleva partnerluse rahastamisvahendi lisas. Arvamuse koostaja nõustub, et see on vahend, mis aitab kiirelt reageerida tulevikus käsitletavate majanduslike probleemide lahendamisel, kuid ta leiab, et lisas kavandatav sõnastus on väga laiaulatuslik ja üldine, mistõttu oleks võimalik see lisada määrusesse, ilma et see takistaks selle paindlikkust.

Võttes arvesse eespool mainitut, peaksid esitatud muudatusettepanekud partnerluse rahastamisvahendi määruse eelnõu kohta andma täiendavaid selgitusi seoses selle suutlikkusega täiendada meetmeid teiste ELi programmide raames. Arvamuse koostaja leiab, et tegevuste dubleerimist tuleks vältida, et saavutada partnerluse rahastamisvahendi rahalise toetuse maksimaalne mõju. Arvamuse koostaja soovitab muudatusettepanekuid partnerluse rahastamisvahendi lisas, kus antakse ülevaade koostöövaldkondadest, sest ta arvab, et ITRE-komisjoni pädevuses olevad tegevusvaldkonnad (nt teadusuuringud ja innovatsioon, energiajulgeolek, tööstus ja ettevõtlus või info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad) vajavad suuremat tähelepanu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Lisaks on liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) alusel alates 2007. aastast tugevdanud ja süvendanud koostööd ning partnerlust arengu- ja üleminekuriikidega Aasias, Kesk-Aasias ja Ladina-Ameerikas ning Iraagi, Iraani, Jeemeni ja Lõuna-Aafrikaga.

(3) Lisaks on liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) alusel alates 2007. aastast tugevdanud ja süvendanud koostööd ning partnerlust arengu- ja üleminekuriikidega Ladina-Ameerikas, Aasias, Kesk-Aasias, Lähis-Idas ja Lõuna-Aafrikaga.

Selgitus

Määruses (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, ei ole peale Lõuna-Aafrika mainitud ühtegi riiki. Vastavalt käesolevas määruses sätestatule on tähtis vältida eritelu, et anda paljudele riikidele juurdepääs rahastamisvahendile ning tagada samas õiguslik ühtsus.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Lisaks on liit tugevdanud kahepoolseid suhteid teiste kasvava tähtsusega keskmise sissetulekuga Aasia ja Ladina-Ameerika arenguriikidega, laiendades koostööpartnerlust ja poliitikadialoogi valdkondadele ning teemadele väljaspool arengukoostööd. Suhted on arenenud ka Venemaaga, seal hulgas Euroopa Liidu ja Venemaa moderniseerimispartnerluse kaudu, mis rõhutab Venemaa tähtsust liidu strateegilise partnerina nii kahepoolsetes suhetes kui ka üleilmsel tasandil.

(6) Lisaks on liit tugevdanud kahepoolseid suhteid teiste kasvava tähtsusega keskmise sissetulekuga Aasia ja Ladina-Ameerika arenguriikidega, laiendades koostööpartnerlust ja poliitikadialoogi valdkondadele ning teemadele väljaspool arengukoostööd. Suhted on arenenud ka Venemaaga, seal hulgas selliste algatuste nagu Euroopa Liidu ja Venemaa moderniseerimispartnerluse ning Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise energiadialoogi kaudu, mis rõhutab Venemaa tähtsust liidu strateegilise partnerina nii kahepoolsetes suhetes kui ka üleilmsel tasandil.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Liidu huvides on süvendada suhteid partneritega, kes etendavad üha olulisemat rolli rahvusvahelises majanduses ja kaubanduses, lõunapoolsete piirkondade vahelises kaubanduses ja koostöös, mitmepoolsetel foorumitel (sh kahekümne rahandusministri ja keskpanga juhi grupis G20), ülemaailmses juhtimises ning üleilmsete probleemide lahendamisel. Liit peab seadma sisse laiaulatuslikud partnerlused uute osalejatega rahvusvahelisel tasandil, et edendada stabiilset ja kaasavat rahvusvahelist korda, seista ühiste üleilmsete hüvede eest, kaitsta liidu põhihuve ja suurendada neis riikides teadmisi liidust.

(7) Liidu huvides on süvendada suhteid partneritega, kes etendavad üha olulisemat rolli rahvusvahelises majanduses ja kaubanduses, lõunapoolsete piirkondade vahelises kaubanduses ja koostöös, ressursside haldamises ja energiaturgude juhtimises, mitmepoolsetel foorumitel (sh kahekümne rahandusministri ja keskpanga juhi grupis G20), ülemaailmses juhtimises ning üleilmsete probleemide lahendamisel. Liit peab seadma sisse laiaulatuslikud partnerlused uute osalejatega rahvusvahelisel tasandil, et edendada stabiilset ja kaasavat rahvusvahelist korda, seista ühiste üleilmsete hüvede eest, kaitsta liidu põhihuve ja suurendada neis riikides teadmisi liidust.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) EL vajab üleilmse ulatusega rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik rahastada meetmeid, mis ei pruugi vastata ametliku arenguabi kriteeriumitele, kuid mis on otsustava tähtsusega asjaomaste partnerriikidega suhete süvendamisel ja tugevdamisel, eelkõige partnerlussuhete arendamise ning poliitikadialoogi kaudu.

(8) EL vajab üleilmse ulatusega rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik rahastada meetmeid, mis ei pruugi vastata ametliku arenguabi kriteeriumitele, kuid mis on otsustava tähtsusega asjaomaste partnerriikidega suhete süvendamisel ja tugevdamisel, eelkõige partnerlussuhete, poliitikadialoogi ja vastastikust huvi pakkuvate projektide arendamise kaudu.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Käesoleva määruse alusel võetavad meetmed võivad täiendada sisepoliitika välismõõdet, mida rakendatakse teiste Euroopa Liidu programmide raames (nt teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020, konkurentsivõime ja VKEde programm), kuid seejuures tuleb vältida dubleerimist.

Selgitus

On oluline luua sünergia Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel, eriti võttes arvesse ELi programme, nagu näiteks „Horisont 2020” ja VKEsid käsitlevad teised programmid.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Üks olulisimaid liidu ees seisvaid ülesandeid ja valdkondi, kus tuleb kiirelt võtta meetmeid rahvusvahelisel tasandil, on kliimamuutuste vastu võitlemine. Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” väljendatakse kavatsust suurendada liidu üldeelarve kliimaga seonduvate kulude osatähtsust vähemalt 20 %-ni ning käesolev määrus peaks aitama seda eesmärki saavutada.

(12) Üks ülemaailmseid ülesandeid ja valdkondi, kus tuleb kiirelt võtta meetmeid rahvusvahelisel tasandil, on kliimamuutuste vastu võitlemine. Seega peaks liit võtma eesmärgiks saavutada rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine kliimamuutuste ohjeldamiseks.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Käesoleva määruse alusel peaks liit toetama Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist, eelkõige selle kliimamuutuste, keskkonnasäästlikumale majandusele ja ressursitõhususele ülemineku, kaubanduse ja investeeringute ning kolmandate riikidega tehtava äri- ja õigusloomealase koostööga seotud eesmärkide saavutamist, ning edendama avalikku diplomaatiat, haridusalast/akadeemilist koostööd ja teavitustegevust.

(14) Käesoleva määruse alusel peaks liit toetama Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist, eelkõige selle kliimamuutuste, energiavarustuse kindluse, keskkonnasäästlikumale majandusele ja ressursitõhususele ülemineku, teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni, kaubanduse ja investeeringute ning kolmandate riikidega tehtava äri- ja õigusloomealase koostöö ja Euroopa ettevõtete jaoks hõlpsama turulepääsuga seotud eesmärkide saavutamist, ning edendama avalikku diplomaatiat, haridusalast/akadeemilist koostööd ja teavitustegevust.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Et liit saaks seada eesmärgiks tõhusamalt edendada oma huve suhetes kolmandate riikidega, peaks ta suutma paindlikult ja õigeaegselt reageerida tekkivatele ja/või ettenägematutele vajadustele, võttes erimeetmeid, mida mitmeaastased sihtprogrammid ei hõlma.

(17) Et liit saaks seada eesmärgiks tõhusamalt edendada oma huve suhetes kolmandate riikidega, peaks ta suutma olukorraga kohandatult ja õigeaegselt reageerida tekkivatele vajadustele ja/või ettenägematutele sündmustele, võttes erimeetmeid, mida mitmeaastased sihtprogrammid ei hõlma.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) hõlbustada majanduspartnerluste ning äri- ja õigusloomealase koostöö kaudu Euroopa äriühingute turulepääsu ning suurendada nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimalusi. Selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on liidu osa väliskaubanduses peamiste partnerriikidega ning kauba- ja investeeringuvood partnerriikidesse, mille suhtes rakendatakse käesoleva määruse kohaseid programme ja meetmeid;

(b) hõlbustada majanduspartnerluste ning äri- ja õigusloomealase koostöö kaudu Euroopa äriühingute, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate turulepääsu ning suurendada nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimalusi; Selle eesmärgi saavutamise hindamise aluseks on liidu osa väliskaubanduses peamiste partnerriikidega ning kauba- ja investeeringuvood partnerriikidesse, mille suhtes rakendatakse käesoleva määruse kohaseid programme ja meetmeid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning nende rahvusvahelistumise toetamisele, arvestades nende tähtsust liidu majanduse jaoks;

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Liit püüab käesolevat määrust rakendades tagada poliitika kujundamisel, strateegilisel planeerimisel, programmitöö tegemisel ning meetmete rakendamisel ühtsuse ja kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega, eelkõige arenguriikidele suunatud arengukoostöö rahastamisvahendiga, ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondadega.

(4) Liit püüab käesolevat määrust rakendades ning poliitikat kujundades, strateegiliselt planeerides, programmitööd tehes ning meetmeid rakendades tagada ühtsuse ja kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega, eelkõige arenguriikidele suunatud arengukoostöö rahastamisvahendiga, ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondadega ja programmidega.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Nagu viidatud programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse artikli 13 lõikes 2, eraldatakse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvust kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide asutuste/institutsioonide/ organisatsioonidega. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise korral kohaldatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse sätteid.

2. Nagu viidatud programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse artikli 13 lõikes 2, eraldatakse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvust – muu hulgas ärisektoris – kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide asutuste/institutsioonide/ organisatsioonidega. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise korral kohaldatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse sätteid.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) ELi energiajulgeoleku probleemidele suunatud meetmete toetamine, energia tegevuskava aastani 2050 põhimõtete edasi arendamine ning üleilmsete energiaturgude läbipaistvuse ja prognoositavuse ning tehnoloogiasiirde edendamine;

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b) Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõimet suurendavate partnerluste, algatuste ja meetmete edendamine ning ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi tõhustavate ja Euroopa digitaalarengu tegevuskava edasiviivate algatuste edendamine;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt e c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e c) tõeliselt toimivate turgude loomiseks välja töötatud algatuste ja meetmete edendamine ja toetamine ning bürokraatia ja kaubandust takistavate asjaolude kõrvaldamine, et tõsta liidu konkurentsieeliseid;

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) liidu või vastastikustes huvides olevate algatuste ja meetmete edendamine sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, keskkonnaküsimused (sealhulgas bioloogiline mitmekesisus), ressursitõhusus, toorained, energia, transport, teadus, teadusuuringud ja innovatsioon, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, säästev areng, sealhulgas inimväärse töö tagamine ja ettevõtja sotsiaalne vastutus, lõunapoolsete piirkondade vaheline kaubandus ja koostöö, haridus, kultuur, turism, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervishoid, õiguskaitse, toll, maksustamine, rahandus, statistika ja muud liidu erihuvidega seotud või liidule ja kolmandatele riikidele vastastikust huvi pakkuvad küsimused;

(f) liidu või vastastikustes huvides olevate algatuste, meetmete ja projektide edendamine sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, keskkonnaküsimused (sealhulgas bioloogiline mitmekesisus), ressursitõhusus, toorained, transport, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, säästev areng, sealhulgas inimväärse töö tagamine ja ettevõtja sotsiaalne vastutus, lõunapoolsete piirkondade vaheline kaubandus ja koostöö, haridus, kultuur, turism, tervishoid, õiguskaitse, toll, maksustamine, rahandus, statistika ja muud liidu erihuvidega seotud või liidule ja kolmandatele riikidele vastastikust huvi pakkuvad küsimused;

MENETLUS

Pealkiri

Partnerluse rahastamisvahendi loomine koostööks kolmandate riikidega

Viited

COM(2011)0843 – C7-0495/2011 – 2011/0411(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

 

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

17.1.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Niki Tzavela

7.3.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

24.4.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.6.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Roger Helmer, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Niki Tzavela, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

António Fernando Correia de Campos, Jolanta Emilia Hibner, Seán Kelly, Werner Langen, Mario Pirillo, Peter Skinner, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jorgo Chatzimarkakis

MENETLUS

Pealkiri

Partnerluse rahastamisvahendi loomine koostööks kolmandate riikidega

Viited

COM(2011)0843 – C7-0495/2011 – 2011/0411(COD)

EP-le esitamise kuupäev

7.12.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

 

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

17.1.2012

INTA

 

BUDG

17.1.2012

ITRE

17.1.2012

Kaasatud komisjon(id)

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

24.5.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Antonio López-Istúriz White

14.12.2011

 

 

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

Mario Mauro

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

9.7.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.12.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elmar Brok, Jerzy Buzek, Mark Demesmaeker, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Anna Ibrisagic, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Alexander Graf Lambsdorff, Vytautas Landsbergis, Ulrike Lunacek, Marusya Lyubcheva, Willy Meyer, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Ria Oomen-Ruijten, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Bernd Posselt, Hans-Gert Pöttering, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, György Schöpflin, Werner Schulz, Marek Siwiec, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Nikola Vuljanić, Sir Graham Watson, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Marije Cornelissen, Kinga Gál, Barbara Lochbihler, Antonio López-Istúriz White, Doris Pack, Ivo Vajgl, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Hiltrud Breyer

Esitamise kuupäev

6.12.2013
Õigusteave - Privaatsuspoliitika