RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend
6.12.2013 - (COM(2011)0840 – C7‑0493/2011 – 2011/0406(COD)) - ***I
Arengukomisjon
Raportöör: Thijs Berman
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend
(COM(2011)0840 – C7‑0493/2011 – 2011/0406(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0840),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 209 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0493/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse, eelarve- ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7‑0450/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;
3. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;
4. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[1]*
komisjoni ettepanekule
---------------------------------------------------------
Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI)
Lõplik kompromisstekst, milles kajastuvad 2. detsembril 2013 toimunud kolmepoolse kohtumise tulemused
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGUMÄÄRUS (EL) …/20..,
...,
millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2],
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[3]
ning arvestades järgmist:
(1) Käesolev määrus kuulub liidu arengukoostöö poliitika juurde ja on üks rahastamisvahenditest, millega ▌toetatakse Euroopa Liidu välispoliitikat. Käesoleva määrusega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend▌ , mis aegub 31. detsembril 2013.
(1a) Käesolevas määruses tuleks sätestada kogu rahastamisvahendi kestvuse ajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni XX/201Z eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti [...] tähenduses.
(2) Euroopa Liidu arengupoliitika põhieesmärk on jätkuvalt võitlus vaesuse vastu, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu V jaotise 1. peatükis ja Euroopa Liidu toimimise lepingu 5. osa III jaotise 1. peatükis, kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega▌ ja muude rahvusvaheliselt kokkulepitud arengualaste kohustustega ning eesmärkidega, mille liit ja selle liikmesriigid on heaks kiitnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste pädevate rahvusvaheliste foorumite raames.
(3) Euroopa konsensusega, milleks on Euroopa Liidu arengupoliitikat käsitlev nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus ning selle kokkulepitud muudatused, on kindlaks määratud üldine poliitiline raamistik, suundumused ja fookus käesoleva määruse rakendamiseks.
(3 uus) Aja jooksul peaks liidu abi aitama vähendada abist sõltuvust.
(4) Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil peaks järgima põhimõtteid, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus ning nende õiguste ja vabaduste austamine, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning ÜRO põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine. Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada ning tugevdada neile põhimõtetele pühendumist partnerriikides, -territooriumitel ja -piirkondades. Neid põhimõtteid järgides tõestab liit oma lisandväärtust arengupoliitikas osalejana.
Käesoleva määruse rakendamisel ning eelkõige programmide koostamise protsessis peaks liit võtma nõuetekohaselt arvesse neid prioriteete, eesmärke ja sihttasemeid inimõiguste ja demokraatia valdkonnas, mida ta on kindlaks määranud oma partnerriikide jaoks, eelkõige oma inimõigusi käsitlevates riigipõhistes strateegiates.
(4a) Liit tunnistab, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine, õigusriigi ja demokraatia põhimõtete, läbipaistvuse, hea valitsemistava, rahu ja stabiilsuse edendamine ning sooline võrdõiguslikkus on partnerriikide arenguks olulised ning need küsimused tuleks liidu arengupoliitikas peavoolustada, eelkõige programmitöös ja kokkulepetes partnerriikidega.
(5) Liit peaks otsima võimalusi olemasolevate vahendite kõige tõhusamaks kasutamiseks, et saavutada välistegevuse optimaalne mõju. Seda tuleks saavutada, töötades iga riigi jaoks välja laiapõhjalise lähenemisviisi, mis rajaneb täiendavusel, koostoime loomisel ning käesoleva määruse ja liidu muude välisvahendite raames välja töötatud programmide vastastikusel tugevdamisel. Püüdes kogu oma välistegevuses olla järjekindel kooskõlas ELi lepingu artikliga 21, peaks liit tagama poliitikavaldkondade arengusidususe, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklis 208.
(6) Abi tõhusus, suurem läbipaistvus, koostöö ja vastastikune täiendavus ning ühtlustamine, partnerriikidega vastavusse viimine ja menetluste koordineerimine nii liidu ja selle liikmesriikide vahel kui ka suhetes muude rahastajate ning arenguvaldkonnas tegutsejatega on olulise tähtsusega abi järjepidevuse ja asjakohasuse tagamisel, vähendades samal ajal partnerriikide kulusid. Liit on otsustanud oma arengupoliitika kaudu rakendada 2. märtsil 2005 Pariisis peetud kõrgetasemelisel abi tulemuslikkuse foorumil vastu võetud abi tulemuslikkust käsitleva deklaratsiooni järeldusi, 4. septembri 2008. aasta Accra tegevuskava järeldusi ja nende jätkudeklaratsiooni järeldusi, mis võeti vastu 1. detsembril 2011 Busanis. ▌Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad on nimetatud kohustuste põhjal teinud palju järeldusi, nagu ELi tegevusjuhend vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas ▌ ja ELi abi tõhususe tegevusraamistik ▌. Ühise kavandamise püüdlusi ja menetlusi tuleks tõhustada.
(7) Liidu abi peaks toetama 2007. aasta detsembris Lissaboni tippkohtumisel vastu võetud Aafrika ja ELi ühisstrateegiat ▌ ning selle hilisemaid muudatusi ja lisandusi, tuginedes Aafrika ja Euroopa Liidu strateegilise partnerluse aluseks olevale ühisele visioonile, põhimõtetele ja eesmärkidele.
(8) Liit ja selle liikmesriigid peaksid parandama oma arengukoostöö poliitika järjepidevust, koordineerimist ja vastastikust täiendavust, eelkõige järgides partnerriikide ja -piirkondade prioriteete riiklikul ning piirkondlikul tasandil. Selleks et tagada, et liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika üksteist täiendaks ja tugevdaks, ning et tagada kulutõhus abi, vältides samas kattuvust ja lünki, on hädavajalik ja asjakohane näha ette ühise kavandamise menetlused, mida tuleks rakendada igal võimalikul ja asjakohasel juhul.
(9) Liidu arengukoostöö poliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad sellistele aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, sealhulgas kõnealuste arengueesmärkide mis tahes hilisematele muudatustele ning liidu ja selle liikmesriikide heakskiidetud arengueesmärkidele, -põhimõtetele ja võetud kohustustele, sealhulgas koostöö raames, mida nad arengukoostöö valdkonnas teevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja muude pädevate rahvusvaheliste foorumitega. Liit juhindub oma poliitikas ja rahvusvahelises tegevuses ka võetud ülesannetest ja kohustustest inimõiguste ja arengu valdkonnas, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioonist, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelisest paktist, konventsioonist naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning ÜRO arenguõiguse deklaratsioonist.
(9a) Euroopa Liit on kindlalt pühendunud soolisele võrdõiguslikkusele kui inimõigusele, sotsiaalse õiguse osale ja liidu arengupoliitika kesksele väärtusele; sooline võrdõiguslikkus on kõigi aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega; nõukogu on võtnud vastu ELi tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös (2010–2015).
(10) Liit peaks esmatähtsa küsimusena edendama laiapõhjalist lähenemisviisi kriisile ja suurõnnetustele reageerimise ning konfliktidest mõjutatud ja ebakindlate olukordade, sealhulgas ülemineku- ja kriisijärgsete olukordade suhtes. Seejuures tuleks eelkõige toetuda nõukogu järeldustele julgeoleku ja arengu kohta, ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades ▌ ja konfliktiennetuse kohta ▌ ning nende põhjal tehtud asjakohastele järeldustele. ▌
Eelkõige nendes olukordades, kus vajadused on kõige tungivamad ning vaesus kõige levinum ja sügavam, peaks liidu abi eesmärgiks olema riikide ja nende elanikkonna vastupidavuse suurendamine negatiivsetele mõjudele. Seda peaks tegema mitme asjakohase lähenemisviisi, reageeringu ja vahendi ühendamise kaudu, tagades eelkõige, et turvalisusele suunatud, ▌humanitaar- ja arenguabi käsitlevad lähenemisviisid on tasakaalus, sidusad ja tõhusalt koordineeritud, ühendades seeläbi hädaabi, taastus- ja arenguabi.
(11) Liidu abi tuleks suunata sinna, kus sel on suurem mõju, võttes arvesse liidu suutlikkust tegutseda üleilmsel tasandil ning reageerida üleilmsetele väljakutsetele, nagu vaesuse kaotamine, säästev ja kaasav areng ning demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi üleilmne edendamine, samuti liidu pikaajalist ja prognoositavat arenguabikohustust ning liidu rolli liikmesriikidega koordineerimisel. Sellise mõju tagamiseks tuleks eristamispõhimõtet kohaldada mitte ainult vahendite eraldamise, vaid ka kavandamise tasandil, kindlustamaks, et kahepoolne arengukoostöö on suunatud partnerriikidele, kes seda kõige enam vajavad, sealhulgas ebakindlas ja ülimalt ebasoodsas olukorras olevatele riikidele, kelle juurdepääs muudele rahastamisallikatele enda arengu toetamiseks on piiratud. EL peaks looma uued partnerlussuhted riikidega, kes ei osale enam kahepoolsetes abiprogrammides, toetudes eelkõige kõnealuste rahastamisvahendite ja muude ELi välistegevuse valdkondlike rahastamisvahendite kohastele piirkondlikele ja temaatilistele programmidele, eelkõige uuele partnerluse rahastamisvahendile.
(11a) Liit peaks otsima võimalusi olemasolevate vahendite kõige tõhusamaks kasutamiseks, et saavutada välistegevuses optimaalne mõju. See tuleks saavutada välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning luues koostoime käesolevas määruses sätestatud vahendi, välistegevuse muude rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete vahel. Lisaks peaks see hõlmama nende rahastamisvahendite raames välja töötatud programmide vastastikust tugevdamist.
(12) Käesolev määrus peaks poliitikavaldkondade arengusidusust järgides võimaldama liidu poliitikavaldkondade tõhusamat sidusust. See peaks võimaldama partnerriikide ja -piirkondadega täielikku vastavusse viimist, kasutades liidu tegevuse kavandamise alusena võimaluse korral riiklikke arengukavu või samaväärseid laiaulatuslikke arengudokumente, mis on vastu võetud koostöös asjaomaste riiklike ja piirkondlike organitega, ning ühise kavandamise kaudu paremat koordineerimist rahastajate, eelkõige liidu ja selle liikmesriikide vahel.
(13) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada liikmesriikide tasandil ja seepärast on neid meetmete ulatuse tõttu võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võtta vastu meetmeid. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei minda selles määruses kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.
(14) Globaliseerunud maailmas saavad ELi välistegevuse osaks aina rohkem ka sisepoliitikavaldkonnad, nagu keskkond, kliimameetmed, taastuvenergia edendamine, tööhõive (sealhulgas inimväärse töö tagamine kõigile), sooline võrdõiguslikkus, energeetika, veepoliitika, transport, tervishoid, haridus, õigusküsimused ja turvalisus, kultuur, teadustegevus ja innovatsioon, infoühiskond, ränne, põllumajandus ja kalandus. ▌
Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (st kasvumudelid, mis suurendavad sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust ning võimaldavad vaestel inimestel suurendada oma panust rahvuslikku rikkusesse ja saada sellest kasu) tõstab esile liidu kohustust edendada oma sise- ja välispoliitikas arukat, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, koondades kolm sammast: majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase.
(15) Suured probleemid, millega liit ja arenguriigid silmitsi seisavad ja kus on tungiv vajadus riigisiseselt ja rahvusvaheliselt tegutseda, on kliimamuutustega võitlemine ja keskkonnakaitse. Seetõttu peaks käesolev määrus aitama kaasa eesmärgile suunata vähemalt 20% ELi eelarvest vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks ning vähemalt 25% üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi rahalistest vahenditest tuleks kasutada kliimamuutuste ja keskkonnaküsimuste hõlmamiseks. Nendes ▌ valdkondades võetavad meetmed peaksid võimaluse korral olema vastastikku toetavad, et nende mõju tugevdada.
(16) Käesolev määrus peaks liidul võimaldama kaasa aidata oma ühise kohustuse täitmisele jätkuvalt toetada ▌inimarengut inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Sellele kaasaaitamiseks peaks vähemalt 25 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmist toetama kõnealust arenguvaldkonda.
Vähemalt 20% käesoleva määruse alusel eraldatud abist peaks minema põhiliste sotsiaalteenuste toetuseks, pöörates erilist tähelepanu tervishoiule, haridusele ja keskharidusele, tunnistades seejuures vajadust teatud paindlikkuse järele, näiteks erakorralise abiga seotud olukordades. Andmed selle sätte järgimise kohta tuleks lisada ühise rakendusmääruse artiklis 13 osutatud iga-aastasesse aruandesse.
(16a) Istanbuli tegevusprogrammis võtsid vähim arenenud riigid endale kohustuse integreerida oma riiklikesse arengustrateegiatesse kaubandus- ja kaubandussuutlikkuse edendamise poliitika. Lisaks leppisid ministrid WTO 8. ministrite konverentsil kokku selles, et pärast 2011. aastat säilitatakse kaubandusabi tasemed, mis kajastavad vähemalt aastate 2006‑2008 keskmist. Lisaks neile jõupingutustele tuleb osutada tõhusamat ja sihipärasemat kaubandusabi ning hõlbustada kaubandust.
(16b) Kuigi temaatiliste programmide kaudu tuleks eelkõige toetada arenguriike, peaks mõnedel abisaajariikidel ning ülemeremaadel ja -territooriumidel, kes ei vasta Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee (OECD/DAC) määratletud ametliku arenguabi saajatele esitatavatele nõuetele ja kelle suhtes kohaldatakse artikli 1 lõike 1 punkti b, olema samuti õigus saada käesolevas määruses sätestatud tingimustel toetust temaatiliste programmide raames.
(17) Koostöövaldkondi ▌ning geograafiliste piirkondade ja koostöövaldkondade kaupa tehtavate rahaeraldiste ▌ kohandamist käsitlevad üksikasjad on käesoleva määruse mitteolemuslikud osad. Sellest tulenevalt tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva määruse lisade osasid, mis sisaldavad üksikasju geograafiliste ja temaatiliste programmide kohaste koostöövaldkondade kohta ning rahaeraldiste ▌suunava jaotuse kohta geograafiliste piirkondade ja koostöövaldkondade kaupa. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(18) Käesoleva määruse rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.
(19) Käesoleva määruse artiklites 11–14 sätestatud strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammidega seotud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes ▌. Võttes arvesse kõnealuste rakendusaktide olemust, eeskätt nende poliitilist orientatsiooni ja mõju eelarvele, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada üldiselt kontrollimenetlust, välja arvatud väikese finantsmahuga meetmete puhul. Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu nõuetekohaselt põhjendatud seoses vajadusega liidu kiire reageerimise järele.
(20) Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr …/…▌ (edaspidi „ühine rakendusmäärus”).
(21) Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist on kirjeldatud nõukogu otsuses 2010/427/EL▌,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
SISSEJUHATUS
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesoleva määruse alusel võib liit rahastada:
a) geograafilisi programme, mille eesmärk on toetada arengukoostööd arenguriikidega, kes on lisatud OECD arenguabi komitee ametliku arenguabi saajate loetellu, välja arvatud:
i) 23. juunil 2000 Cotonous AKV-EÜ partnerluslepingule alla kirjutanud riigid, välja arvatud Lõuna-Aafrika;
ii) riigid, kes on kõlblikud saama abi Euroopa Arengufondist;
iii) riigid, kes on kõlblikud saama liidu rahastamist Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist;
iv) riigid, kes on kõlblikud saama liidu rahastamist ühinemiseelse abi rahastamisvahendist;
b) temaatilisi programme, et käsitleda arenguga seonduvaid üleilmse tähtsusega avalikke hüvesid ja probleeme ning toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi lõike 1 punkti a kohastes partnerriikides ning riike, kes on kõlblikud saama liidu rahastamist lõike 1 punkti a alapunktides i–iii nimetatud rahastamisvahenditest ning riike ja territooriumeid, kes on hõlmatud nõukogu otsusega ▌ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta▌;
c) üleaafrikalist programmi ELi ja Aafrika vahelise strateegilise partnerluse ning selle hilisemate muudatuste ja lisanduste toetuseks, et hõlmata piirkondadevahelisi, kogu mandrit või maailma hõlmavaid meetmeid Aafrikas ja Aafrikaga.
2. Käesolevas määruses määratletakse piirkonda kui geograafilist üksust, mis koosneb rohkem kui ühest arenguriigist.
3. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud riikidele ja territooriumidele osutatakse edaspidi vastavalt kui „partnerriikidele” või „partnerpiirkondadele” nende vastava geograafilise, temaatilise või üleaafrikalise programmi raames.
II JAOTIS
EESMÄRGID JA ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 2
Eesmärgid ja abikõlblikkuse kriteeriumid
1. Liidu välistegevuse ning Euroopa arengukonsensuse ja selle hiljem kokku lepitud muudatuste põhimõtete ja eesmärkide raames:
a) on käesoleva määruse kohaselt tehtava koostöö põhieesmärk vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine;
b) põhieesmärgiga kooskõlas aitab käesoleva määruse raames tehtav koostöö ka ▌:
i) edendada säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaarengut ning
ii) tugevdada ja toetada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava▌, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse asjaomaseid põhimõtteid.
1a. Käesoleva määruse raames tehtav koostöö aitab arengu valdkonnas täita rahvusvahelisi kohustusi ja saavutada eesmärke, mille suhtes liit on kokku leppinud, eelkõige aastatuhande arengueesmärke ja 2015. aasta järgseid uusi arengueesmärke.
Nende eesmärkide täitmist mõõdetakse asjakohaste näitajatega, sealhulgas inimarengu näitajatega, milleks on punkti a puhul eelkõige 1. aastatuhande arengueesmärk ja punkti b puhul 1.–8. aastatuhande arengueesmärk ning pärast 2015. aastat muud näitajad, milles liit ja liikmesriigid on rahvusvahelisel tasandil kokku leppinud.
2. Geograafiliste programmide meetmed kavandatakse selliselt, et need vastaksid OECD arenguabi komitee poolt kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele.
Üleaafrikalise programmi ja temaatiliste programmide meetmed kavandatakse selliselt, et need vastaksid OECD arenguabi komitee poolt kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele, välja arvatud kui:
a) neid kohaldatakse abisaajariigi või -territooriumi suhtes, kes ei kvalifitseeru OECD arenguabi komitee kohaselt arenguabi saavaks riigiks või territooriumiks, või
b) meetmega rakendatakse artikli 6 lõikes 2 osutatud üleilmset algatust, liidu poliitilist prioriteeti või liidu rahvusvahelist kohustust ning meetme omadused ei vasta ametliku arenguabi kriteeriumidele.
2a. Ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, peab vähemalt 90 % üleaafrikalise programmi raames ja vähemalt 95 % temaatiliste programmide raames ettenähtud kuludest vastama OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele.
3. Põhimõtteliselt ei rahastata käesoleva määruse alusel nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta)▌ hõlmatud ja nimetatud määruse alusel abikõlblikke meetmeid, välja arvatud siis, kui tuleb tagada koostöö järjepidevus kriisist stabiilsetesse arengutingimustesse liikumisel. Neil juhtudel pööratakse erilist tähelepanu selle tagamisele, et humanitaarhädaabi, taastus- ja arenguabi oleksid omavahel tõhusalt seotud.
Artikkel 3
Üldpõhimõtted
1. Euroopa Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu partnerriikide ja -piirkondadega edendada, arendada ja toetada demokraatiat ning õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtete austamist, millele liit rajatud on.
2. Käesoleva määruse rakendamisel ja liidu abi suure mõju tagamiseks tuleb partnerriikide suhtes viia ellu diferentseeritud lähenemisviis, et tagada täpselt nende olukorda arvestav konkreetne koostöö, mis põhineb partnerriikide:
a) vajadustel, mille aluseks on sellised kriteeriumid nagu rahvastik, sissetulek inimese kohta ja vaesuse määr, tulude jaotumine ja inimarengu tase;
b) suutlikkusel luua rahalisi vahendeid ja tagada neile juurdepääs ning suutlikkusel abi vastu võtta; ning
c) kohustustel ja tulemusnäitajatel, mille aluseks on sellised kriteeriumid ja näitajad nagu poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne areng, sooline võrdõiguslikkus, hea valitsemistava ja inimõiguste areng ning abi tõhus kasutamine, eelkõige viis, kuidas riik kasutab arengu heaks väheseid ressursse, eelkõige omavahendeid.
d) liidu arenguabi võimalikul mõjul.
Diferentseeritud lähenemisviisi elluviimisel arvestatakse ka liidu abi võimalikku mõju partnerriikidele.
Toetuste jaotamisel eelistatakse riike, kes seda enim vajavad, eelkõige vähim arenenud riigid, väikese sissetulekuga riigid ning kriisi-, kriisijärgses, ebakindlas või haavatavas olukorras olevad riigid.
Analüüsi toetamiseks ja enim abi vajavate riikide kindlakstegemiseks võetakse arvesse selliseid kriteeriumeid nagu inimarengu indeks, majandusliku haavatavuse indeks ja muud asjakohased indeksid, sealhulgas riigisisese vaesuse ja ebavõrdsuse mõõtmist.
3. Kõigis programmides süvalaiendatakse „Euroopa konsensuses” kindlaks tehtud mitut valdkonda hõlmavad küsimused. Lisaks süvalaiendatakse vajaduse korral konfliktide ennetamine, inimväärne töö ja kliimamuutuste käsitlemine.
Eelmises lõigus osutatud mitut valdkonda hõlmavad küsimused on need, mis sisaldavad järgmiseid mõõtmeid, millele vastavalt vajadusele pööratakse erilist tähelepanu: mittediskrimineerimine, vähemusrühmadesse kuulujate õigused, puuetega inimeste õigused, eluohtlikke haigusi põdevate inimeste ja muude haavatavate rühmade õigused, põhilised tööõigused ja sotsiaalne kaasamine, naiste õiguste suurendamine, õigusriigi põhimõte, parlamentide ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamine, dialoogi, osalemise ja lepitamise edendamine, institutsioonide loomine, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
▌
5. Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208 poliitikavaldkondade arengusidusus ja kooskõla ▌liidu välistegevuse muude valdkondade ja muude liidu asjakohaste poliitikasuundadega. ▌
Sellega seoses toetuvad käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga hallatavad meetmed arengukoostöö poliitikameetmetele, mis on sätestatud sellistes vahendites nagu liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade kokkulepped, deklaratsioonid ja tegevuskavad, ning liidu asjaomastele ▌otsustele, erihuvidele, poliitilistele prioriteetidele ja strateegiatele.
6. Liit ja selle liikmesriigid vahetavad korrapäraselt ja sagedasti teavet, sealhulgas teiste rahastajatega, ning edendavad rahastajate paremat koordineerimist ja vastastikust täiendavust, töötades mitmeaastase ühise kavandamise suunas, mis ▌ tugineb partnerriikide vaesuse vähendamisele või samaväärsetele arengustrateegiatele. Nad võivad võtta ühismeetmeid, sealhulgas teostada nende strateegiate ühist analüüsi ja anda nendele strateegiatele ühiseid vastuseid, määrates kindlaks prioriteetsed sekkumisvaldkonnad ja riigisisese tööjaotuse, kasutades rahastajaid kaasavaid ühiseid missioone ning kaasrahastamise ja delegeeritud koostöö korda.
7. Liit edendab mitmepoolset lähenemisviisi üleilmsetele probleemidele ja teeb selles osas liikmesriikidega koostööd. Vajadusel tugevdab liit koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite ning muude kahepoolsete rahastajatega.
7a. Liidu ja selle liikmesriikide ning partnerriikide vahelised suhted põhinevad inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega seotud ühistel väärtustel, samuti omaluse ja vastastikuse vastutuse põhimõtetel ning edendavad neid väärtusi ja põhimõtteid.
Lisaks võetakse partnerriikidega suhetes arvesse nende pühendumust ja eelnevaid tulemusi rahvusvaheliste kokkulepete ja lepinguliste suhete rakendamisel liiduga.
8. Liit edendab partnerriikide ja -piirkondadega tõhusat koostööd kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega. Võimaluse korral ▌viib liit oma abi vastavusse partnerite riiklike või piirkondlike arengustrateegiatega, reformipoliitika ja -korraga ning toetab demokraatlikku omavastutust ning siseriiklikku ja vastastikust vastutust. Selleks edendab liit:
a) läbipaistvat arenguprotsessi, mida juhib või reguleerib partnerriik või -piirkond ning mis hõlmab ka kohalike ekspertteadmiste edendamist;
aa) (uus) õigustel põhinevat lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki inimõigusi, nii kodanike, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi õigusi, et integreerida inimõiguste põhimõtted käesoleva määruse rakendamisse, aidata partnerriike oma rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste täitmisel ning toetada õiguste omajate suutlikkust oma õigusi nõuda, pöörates erilist tähelepanu vaestele ja haavatavatele rühmadele;
b) partnerriikide elanike mõjuvõimu suurendamist, kaasavaid ja osalust soodustavaid lähenemisviise arengu suhtes ning kõikide ühiskonnarühmade laialdast kaasamist arenguprotsessi ning riigisisesesse ja piirkondlikku dialoogi, sealhulgas poliitilisse dialoogi. Erilist tähelepanu pööratakse liikmesriikide parlamentide, kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna vastavatele ülesannetele, muu hulgas seoses osaluse, järelevalve ja vastutusega;
c) ühise rakendusmääruse artiklis 4 sätestatud tõhusaid ▌ koostööviise ja -vahendeid, mis on kooskõlas OECD arenguabi komitee parimate tavadega, sealhulgas selliste innovatiivsete vahendite kasutamist nagu toetuste ja laenude kombineerimine ning muud riskijagamismehhanismid teatud valdkondades ja riikides ning erasektori kaasamine, võttes nõuetekohaselt arvesse laenu jätkusuutlikkuse küsimust, selliste mehhanismide arvu ning nõuet teha korrapäraselt mõjuhindamisi kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, eelkõige vaesuse vähendamise suhtes.
Kõik programmid, sekkumised ning koostööviisid ja -vahendid kohandatakse iga partnerriigi või -piirkonna konkreetsetele vajadustele, keskendudes programmipõhistele käsitlusviisidele, abi prognoositavale rahastamisele, erasektori, sealhulgas kohaliku erasektori vahendite kasutamisele, üldisele ja mittediskrimineerivale juurdepääsule põhiteenustele ning riikide süsteemide arendamisele ja kasutamisele ▌;
ca) (uus) siseriikliku tulu kasutamist partnerriikide eelarvepoliitika tugevdamise kaudu, et vähendada vaesust ja sõltuvust abist;
d) poliitika ja kavandamise mõju parandamist rahastajate tegevuse koordineerimise, järjepidevuse tagamise ja ühtlustamise kaudu, et saavutada koostoime ning vältida kattumist ja dubleerimist, parandada vastastikust täiendavust ja toetada kõikidele rahastajatele avatud algatusi;
e) koordineerimist partnerriikides ja -piirkondades, kasutades kokkulepitud suuniseid ning koordineerimise ja abi tõhususe parimate tavade põhimõtteid;
ea) (uus) arengule suunatud tulemuspõhiseid käsitlusviise, sealhulgas selliste läbipaistvate ja riigi tasandil võetavate tulemusraamistike kaudu, mis asjakohasel juhul põhinevad rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidel ja näitajatel, näiteks aastatuhande arengueesmärkide näitajatel, et hinnata ja edastada arenguabi tulemusi, sealhulgas väljundeid ja mõju.
▌
9. Liit toetab vastavalt vajadusele kahepoolse, piirkondliku ja mitmepoolse koostöö ja dialoogi, partnerluslepingute arengumõõtme ning kolmepoolse koostöö elluviimist. Liit edendab koostööd ka lõuna-lõuna suunal.
9a. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja vahetab temaga regulaarselt seisukohti.
9b. Liit kasutab ja jagab oma arengukoostööalases tegevuses asjakohasel viisil liikmesriikide ülemineku- ja reformialaseid kogemusi ning õppetunde.
10. Komisjon vahetab korrapäraselt teavet kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutustega.
10a. Käesoleva määruse kohast liidu abi ei kasutata relvade või laskemoona hankimise ega sõjaliste või kaitsealaste operatsioonide rahastamiseks.
III JAOTIS
EESMÄRGID JA ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 4
Liidu abi rakendamine
Kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi ja reguleerimisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega rakendatakse liidu abi geograafiliste, temaatiliste ja üleaafrikaliste programmide raames ning kooskõlas ühise rakendusmäärusega.
Artikkel 5
Geograafilised programmid
1. Käesoleva artikli kohaseid liidu koostöömeetmeid rakendatakse riikliku, piirkondliku, piirkondadevahelise ja tervet maailmajagu hõlmava tegevuse suhtes.
2. Geograafiline programm hõlmab koostööd asjakohastes tegevusvaldkondades▌:
a) piirkondlik koostöö artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud partnerriikidega, eelkõige selleks, et vähendada kihistumise mõju nendes partnerriikides, kus suur ebavõrdsus aina kasvab; ning
b) kahepoolne koostöö partnerriikidega, kes ei ole OECD arenguabi komitee arenguriikide loetelus suurema keskmise sissetulekuga riigid või kelle SKP ei ole suurem kui üks protsent maailma SKPst, ning
c) erandjuhtudel, sealhulgas arenguabi andmise järkjärguliseks lõpetamiseks, võib kahepoolset koostööd teha ka piiratud hulga riikidega, kui see on artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidega asjakohaselt põhjendatud. Arenguabi andmine lõpetatakse järk-järgult tihedas koostöös teiste rahastajatega; sellise koostöö lõpetamisega kaasneb vajaduse korral asjaomase riigiga poliitiline dialoog, milles keskendutakse kõige vaesemate inimeste ja kõige haavatavamate rühmade vajadustele.
3. Geograafilised programmid koostatakse ▌Euroopa arengukonsensuses ja selle hiljem kokku lepitud muudatustes sisalduvates koostöövaldkondades ning järgnevalt loetletud koostöövaldkondades, et saavutada artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärke:
I. Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemistava:
a) demokraatia, inimõigused ja õigusriik;
b) sooline võrdõiguslikkus ning naiste mõjuvõimu suurendamine ja võrdsed võimalused;
c) avalik haldus kesk- ja kohalikul tasandil;
d) maksupoliitika ja -haldus;
e) võitlus korruptsiooniga;
f) kodanikuühiskond ja kohalikud ametiasutused;
g) laste õiguste edendamine ja kaitsmine.
II. Kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu rakendamine inimarengu teenistusse:
a) tervishoid, haridus, sotsiaalkaitse, tööhõive ja kultuur;
b) ettevõtluskeskkond, piirkondlik integratsioon ja ülemaailmsed turud;
c) jätkusuutlik põllumajandus, toiduga ja toitumisalane kindlustatus;
ca) säästev energia;
d) loodusvarade, sealhulgas maa, metsa ja vee majandamine;
e) kliimamuutused ja keskkond.
III. Muud arengu seisukohast olulised valdkonnad:
a) ränne ja varjupaik;
b) humanitaarabi ja arengukoostöö sidumine;
c) vastupanuvõime ja katastroofide riski vähendamine;
d) areng ja julgeolek, sealhulgas konfliktide ennetamine.
3a. Täiendavad üksikasjad eespool osutatud koostöövaldkondade kohta ▌ on esitatud IV lisas.
4. Iga konkreetse riigi programmi raames keskendub liit põhimõtteliselt abiandmisele kõige rohkem kolmes valdkonnas, mis võimaluse korral lepitakse kokku partnerriigiga.
Artikkel 6
Temaatilised programmid
1. Kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi ja reguleerimisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega lisavad temaatiliste programmide raames võetud meetmed väärtust geograafiliste programmide alusel rahastatavatele meetmetele ning ▌täiendavad neid ja on nendega sidusad.
2. Temaatiliste meetmete kavandamise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:
a) liidu käesoleva määruse kohaseid poliitilisi eesmärke ei ole võimalik saavutada asjakohasel või tõhusal viisil geograafiliste programmide kaudu, sealhulgas võtta vajadusel meetmeid neil juhtudel, kus geograafilist programmi pole või kui see on peatatud, või kui asjaomase partnerriigiga ei ole meetme suhtes kokkulepet saavutatud;
b) kõnealused meetmed on suunatud üleilmsetele algatustele, millega toetatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud arengueesmärke, ▌või üleilmsetele avalikele hüvedele ja probleemidele;
▌
c) meetmed hõlmavad mitut piirkonda, riiki ja/või valdkonda;
d) meetmetega rakendatakse uuenduslikke poliitikaid ▌või algatusi, mille eesmärk on edaspidistest meetmetest teavitada;
või
e) meetmed ▌kajastavad liidu poliitilist prioriteeti, liidu rahvusvahelist kohustust või arengukoostööga seoses võetud ülesannet.
▌
3. Kui käesoleva määrusega ei ole konkreetselt sätestatud teisiti, saavad temaatilistest meetmetest otseselt kasu artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud riigid või territooriumid ning neid meetmeid võetakse kõnealustes riikides või territooriumitel. Asjaomaseid meetmeid võib võtta väljaspool kõnealuseid riike või territooriume, kui see on kõige tõhusam viis vastava programmi eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel 7
Üleilmse tähtsusega avalikud hüved ja probleemid
1. Liidu abi eesmärk programmi „Üleilmse tähtsusega avalikud hüved ja probleemid” raames on toetada meetmeid sellistes valdkondades nagu:
a) keskkond ja kliimamuutused;
b) säästev energia;
c) inimareng, sealhulgas inimväärne töö, sotsiaalne õiglus ja kultuur;
d) toiduga ja toitumisalane kindlustatus ning säästev põllumajandus; ning
e) ränne ja varjupaik.
2. Täiendavad üksikasjad eespool osutatud koostöövaldkondade kohta on esitatud V lisa A osas.
Artikkel 8
Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud ametiasutused
1. Programmi eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi partnerriikides, ja kui see on käesolevas määruses ette nähtud, siis ka liidus ja IPA määruse kohaselt abikõlblikes riikides. Rahastatavaid algatusi viivad eelkõige läbi kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud ametiasutused. Kui see on asjakohane, võib algatuste tõhususe tagamiseks neid asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste nimel läbi viia ka muude osalejate poolt.
2. Täiendavad üksikasjad käesoleva artikli kohaste koostöövaldkondade kohta ▌on esitatud V lisa B osas.
Artikkel 9
Üleaafrikaline programm
1. Liidu abi rahastab üleaafrikalist programmi ELi ja Aafrika vahelise strateegilise partnerluse ning selle hilisemate muudatuste ja lisanduste toetuseks, et hõlmata piirkondadevahelisi, kogu mandrit või maailma hõlmavaid meetmeid Aafrikas ja Aafrikaga.
2. Üleaafrikaline programm täiendab muid käesoleva määruse kohaseid programme ja muid liidu välistegevuse rahastamisvahendeid, eelkõige Euroopa Arengufondi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit, ning on nende programmide ja rahastamisvahenditega kooskõlas.
▌
3. Täiendavad üksikasjad käesoleva artikli kohaste koostöövaldkondade kohta on esitatud VI lisas.
IV JAOTIS
KAVANDAMINE JA VAHENDITE ERALDAMINE
Artikkel 10
Kavandamise ja vahendite eraldamise üldraamistik
1. Geograafiliste programmide mitmeaastased sihtprogrammid partnerriikide ja -piirkondade jaoks koostatakse strateegiadokumendi alusel kooskõlas artikliga 11.
Temaatiliste programmide mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse kooskõlas artikliga 13.
Üleaafrikaline mitmeaastane sihtprogramm koostatakse kooskõlas artikliga 13a.
Komisjon võtab rakendusmeetmed vastu kooskõlas ühise rakendusmääruse artikliga 2 artiklites 11, 13 ja 13a osutatud programmdokumentide alusel.
Ühise rakendusmääruse artikli 2 kohaselt võib liidu abi seisneda ka meetmetes, mis ei ole nimetatud dokumentides ette nähtud.
Käesoleva määruse kohasel programmide koostamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse inimõigusi ja demokraatiat partnerriikides.
2. Liit ja selle liikmesriigid konsulteerivad üksteisega ▌programmide koostamise protsessi varases etapis ja kogu selle protsessi vältel, et edendada oma koostöömeetmete sidusust, vastastikust täiendavust ja kooskõla. Sellise konsulteerimise tulemus võib olla liidu ja liikmesriikide ühine kavandamine. Liit konsulteerib ka teiste rahastajate ja arenguvaldkonnas osalejatega, sealhulgas kodanikuühiskonna, kohalike ametiasutuste ja muude rakendusasutuste esindajatega. Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti.
3. Komisjon võtab mitmeaastased suunavad rahaeraldised iga geograafilise programmi raames vastu kooskõlas käesoleva määruse üldpõhimõtetega artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide põhjal ning võtab arvesse kriisi- või haavatavas olukorras olevate, ebakindlate, konflikti- või katastroofialdiste riikide või piirkondade konkreetseid raskusi, arvestades samas programmi eripäraga.
4. Rahalised vahendid võivad jääda eraldamata, et tagada liidu asjakohane reageerimine ettenägematutes, eelkõige ebakindlates, kriisi- ja kriisijärgsetes olukordades ning võimaldada partnerriikide strateegiatsüklitega sünkroniseerimist ja suunavate rahaeraldiste kohandamist artikli 11 lõike 5, artikli 13 lõike 2 ja artikli 13a lõike 3 kohaselt läbi viidud läbivaatamiste tulemusel. Selliste eraldiste kasutamine otsustatakse hiljem ühise rakendusmääruse kohaselt, tingimusel, et need seejärel artiklis 14 sätestatud menetluste kohaselt jaotatakse või ümber jaotatakse.
Iga programmiliigi tasandil jaotamata jäänud eraldiste osakaal ei tohi ületada 5%, välja arvatud sünkroniseerimise eesmärgil ja artikli 12 lõikes 1 osutatud riikide puhul.
5. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, võib komisjon ette näha spetsiaalse rahaeraldise, et aidata partnerriikidel ja -piirkondadel tugevdada oma koostööd liidu äärepoolseimate piirkondade naaberriikidega.
5a. (uus) Mis tahes programmitöös või programmide läbivaatamises, mis leiab aset pärast ühise rakendusmääruse artiklis 16 osutatud aruande avaldamist, võetakse arvesse selle aruande tulemusi, leide ja järeldusi.
Artikkel 11
Geograafiliste programmide programmdokumendid
-1. Käesolevas artiklis osutatud liidu dokumendid on strateegilised programmdokumendid ühise rakendusmääruse artikli 2 tähenduses.
-1a. Kõikide programmdokumentide ettevalmistamine, rakendamine ja läbivaatamine käesoleva artikli kohaselt on kooskõlas järgmiste poliitikavaldkondade arengusidususe ja abi tõhususe põhimõtetega: demokraatlik omavastutus, partnerlus, koordineerimine, ühtlustamine, vastavusse viimine partnerriikide või piirkondlike süsteemidega, läbipaistvus, vastastikune vastutus ja tulemustele orienteeritus, nagu on sätestatud artikli 3 lõigetes 5–8. Võimaluse korral ühtlustatakse programmiperiood partnerriikide strateegiatsüklitega.
Geograafiliste programmide programmdokumendid, sealhulgas ühised programmdokumendid, tuginevad võimalikult suurel määral liidu, liikmesriikide ja partnerriigi või -piirkonna dialoogile, kuhu kaasatakse riikide ja piirkondade parlamendid, kodanikuühiskond ning kohalikud ametiasutused ja muud osalejad, et suurendada omalust protsessi suhtes ja soodustada riiklike arengustrateegiate, eelkõige vaesuse vähendamise strateegiate toetamist.
1. Strateegiadokumendid on dokumendid, mille on koostanud liit eesmärgiga tagada liidu ja asjaomase partnerriigi või -piirkonna arengukoostöö sidus raamistik, mis on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud üldeesmärgi ja reguleerimisala, eesmärkide, põhimõtete ja poliitikameetmeid käsitlevate sätetega.
1. ▌
2. Strateegiadokumendid kuuluvad vaheläbivaatamisele, ▌vajaduse korral on võimalik rakendada ka eriotstarbelist läbivaatamist kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud partnerriikide või -piirkondadega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes.
3. Strateegiadokumendid koostatakse ▌partnerriikide või -piirkondade jaoks ▌. Strateegiadokumenti ei ole vaja:
a) riikide jaoks, kellel on riikliku arengukava kujul riiklik arengustrateegia või sarnane arengudokument, mille komisjon on ▌vastava mitmeaastase sihtprogrammi vastuvõtmisel viimatinimetatud dokumendi alusena heaks kiitnud;
aa) riikide või -piirkondade jaoks, kelle suhtes on koostatud ühine raamdokument, milles on sätestatud ulatuslik liidu strateegia, sealhulgas eraldi peatükk arengupoliitika kohta;
b) riikide või piirkondade jaoks, kelle suhtes liit ja liikmesriigid on kokku leppinud ühise mitmeaastase programmdokumendi;
c) piirkondade jaoks, kellel on ELiga ühiselt kokkulepitud strateegia ▌;
d) riikide jaoks, kus liit kavatseb ühtlustada oma strateegia uue riikliku tsükliga, mis algab enne 1. jaanuarit 2017; sellisel juhul sisaldab mitmeaastane sihtprogramm 2014. aasta ja uue riikliku tsükli alguse vahepealsel perioodil liidu reaktsiooni selle riigi suhtes.
e) riikide või piirkondade jaoks, kellele liidu rahalistest vahenditest käesoleva määruse alusel aastatel 2014–2020 jaotatav eraldis ei ületa 50 miljonit eurot ▌;
Punktides aa ja e osutatud juhtudel sisaldab asjaomase riigi või piirkonna mitmeaastane sihtprogramm liidu arengustrateegiat selle riigi või piirkonna jaoks.
5. Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse iga riigi või piirkonna jaoks, kes saab käesoleva määruse alusel liidu rahalistest vahenditest suunavaid rahaeraldisi. Välja arvatud lõike 3 teise lõigu punktis d ja lõikes 4 osutatud riikide või piirkondade puhul, koostatakse need dokumendid strateegiadokumentide või lõikes 3 osutatud samaväärsete dokumentide alusel.
Käesoleva määruse kohaldamisel võib lõike 3 punktis b osutatud ühist mitmeaastast programmdokumenti käsitada mitmeaastase sihtprogrammina, juhul kui see vastab käesoleva lõikega kehtestatud põhimõtetele ja tingimustele, sealhulgas rahaeraldiste suunav jaotus, ning artiklis 14 sätestatud menetlustele.
Mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse prioriteetsed valdkonnad liidupoolseks rahastamiseks, erieesmärgid, oodatavad tulemused, selged, konkreetsed ja läbipaistvad tulemusnäitajad, ▌ rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa ning, kui see on kohaldatav, abi andmise kord. Kavandatavad rahaeraldised võib esitada vajaduse korral vahemikuna ja/või osa vahendeid võib jätta jaotamata. Rahaeraldiste suunavaid jaotusi ei saa ette näha artikli 20 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku järgseks perioodiks, välja arvatud juhul kui sellega kaasneb konkreetne tingimus, et need eraldised sõltuvad rahaliste vahendite kättesaadavusest pärast nimetatud ajavahemikku.
Mitmeaastaseid sihtprogramme võib vajaduse korral läbi vaadata, sealhulgas nende tõhusa rakendamise huvides, võttes arvesse nende aluseks oleva strateegiadokumendi ▌ vaheläbivaatamisi või eriotstarbelisi läbivaatamisi.
Suunavaid jaotusi, prioriteete, konkreetseid eesmärke, oodatavaid tulemusi, tulemusnäitajaid ja, kui see on kohaldatav, abi andmise korda võib samuti läbivaatamiste tulemusel kohandada, eelkõige pärast kriisi või kriisijärgses olukorras.
Sellised läbivaatamised peaksid hõlmama vajadusi, kohustusi ja edusamme seoses kokkulepitud arengueesmärkidega, sealhulgas selliste eesmärkidega, mis on seotud inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja hea valitsemistavaga.
5a. Komisjon annab ühise rakendusmääruse artiklis 16 osutatud aruande raames aru liikmesriikidega ühise kavandamise kohta ning esitab soovitusi nendel juhtudel, kui ühist kavandamist täielikult ei realiseeritud.
Artikkel 12
Kavandamine kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevates riikides
1. Kriisi-, kriisijärgses või ▌ebakindlas olukorras olevate või sagedaste loodusõnnetustega riikide ja piirkondade programmdokumentide koostamisel tuleb arvesse võtta asjaomaste riikide või piirkondade haavatavat olukorda, erivajadusi ning tingimusi.
Piisavat tähelepanu tuleks pöörata konfliktiennetus-, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele, samuti naiste rollile ja laste õigustele nendes protsessides.
Juhul kui partnerriigid või -piirkonnad on vahetult kaasatud kriisi-, kriisijärgsesse või ebakindlasse olukorda või neid mõjutab selline olukord, pannakse erilist rõhku hädaabi, taastus- ja arenguabi koordineerimise parandamisele kõigi asjaomaste osalejate seas, et aidata sellistel riikidel hädaolukorrast arenguetappi ▌ üle minna. Programmides, mis on kavandatud riikidele või piirkondadele, mis on haavatavas olukorras või kus esineb sageli loodusõnnetusi, nähakse ette suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku ning selliste õnnetuste tagajärgede likvideerimise vahendid, käsitletakse kriisidele vastuvõtlikkust ja tugevdatakse vastupanuvõimet.
2. Piisavalt põhjendatud eriti kiireloomulistel juhtudel, nagu kriisi ajal ▌või demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardava vahetu ohtu korral, võib kasutada artikli 14 lõikes 3 osutatud menetlust artiklis 11 osutatud dokumentide muutmiseks.
Selliste läbivaatamiste tulemusena võidakse kavandada spetsiaalne ja kohandatud strateegia, et tagada üleminek pikaajalisele koostööle ja arengule, edendades humanitaar- ja arenguabi poliitika vahendite paremat koordineerimist ja ühtedelt teistele üleminekut.
Artikkel 13
Temaatiliste programmide programmdokumendid
-1. Käesolevas artiklis osutatud liidu dokumendid on strateegilised programmdokumendid ühise rakendusmääruse artikli 2 tähenduses.
1. Temaatiliste programmide mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu strateegia asjaomase valdkonna kohta ning üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi puhul iga koostöövaldkonna kohta, liidupoolseks rahastamiseks valitud prioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, selged, konkreetsed ja läbipaistvad tulemusnäitajad, rahvusvaheline olukord ja peamiste partnerite meetmed, ning, kui see on kohaldatav, abi andmise kord.
Vajaduse korral sätestatakse üleilmsetes algatustes osaluse vahendid ja sekkumisprioriteedid. Mitmeaastased sihtprogrammid täiendavad geograafilisi programme ja on kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud dokumentidega.
2. Mitmeaastastes sihtprogrammides esitatakse rahaeraldiste suunav jaotus ▌nii üldiselt kui ka koostöövaldkondade ja prioriteetide kaupa ▌. Vajaduse korral võib ▌ nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa vahendeid võib jätta jaotamata.
Mitmeaastased sihtprogrammid vaadatakse vajaduse korral läbi tulemusliku elluviimise tagamiseks, võttes arvesse ▌vaheläbivaatamisi või eriotstarbelisi läbivaatamisi.
Suunavaid jaotusi, prioriteete, oodatavaid tulemusi, tulemusnäitajaid ja, kui see on kohaldatav, abi andmise korda võib samuti läbivaatamiste tulemusel kohandada.
Artikkel 13a
Üleaafrikalise programmi programmdokumendid
1. Käesolevas artiklis osutatud liidu dokumendid on strateegilised programmdokumendid ühise rakendusmääruse artikli 2 tähenduses.
2. Programmdokumentide ettevalmistamine, rakendamine ja läbivaatamine käesoleva artikli alusel on kooskõlas artikli 3 lõigetes 5-8 sätestatud abi tõhusust käsitlevate põhimõtetega.
Programmide koostamine tugineb dialoogile, kuhu on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas üleaafrikaline parlament.
Üleaafrikalise programmi mitmeaastase sihtprogrammiga sätestatakse prioriteetsed rahastamisvaldkonnad, erieesmärgid, oodatavad tulemused, selged, konkreetsed ja läbipaistvad tulemusnäitajad ning, kui see on kohaldatav, abi andmise kord.
Mitmeaastane sihtprogramm on kooskõlas käesoleva määruse alusel loodud geograafiliste ja temaatiliste programmidega.
3. Mitmeaastases sihtprogrammis esitatakse rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka tegevusvaldkondade ja prioriteetide kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna. Mitmeaastase sihtprogrammi võib vajaduse korral läbi vaadata, et reageerida ettenägematutele või rakendusprobleemidele ning võtta arvesse strateegilise partnerluse mis tahes läbivaatamist.
Artikkel 14
Strateegiadokumentide kinnitamine ja mitmeaastaste sihtprogrammide vastuvõtmine
1. Strateegiadokumendid kinnitab ja mitmeaastased sihtprogrammid võtab vastu komisjon ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka ▌läbivaatamiste suhtes, mille tagajärjel strateegiat või selle kavandamist märkimisväärselt muudetakse.
▌
3. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral ▌seoses artikli 12 lõikes 2 osutatud olukordadega, võib komisjon strateegiadokumente ja mitmeaastaseid sihtprogramme läbi vaadata kooskõlas ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 osutatud kiirmenetlusega.
V JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 15
Käesoleva määruse alusel abikõlbmatu kolmanda riigi osalemine
Erakorralistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, võib komisjon liidu rahastamise sidususe ja tõhususe tagamiseks või piirkondliku või piirkondadevahelise koostöö edendamiseks otsustada mitmeaastastes sihtprogrammides kooskõlas artikliga 14 või asjakohastes rakendusaktides kooskõlas ühise rakendusmääruse artikliga 2 laiendada meetmete abikõlblikkust neile riikidele ja territooriumidele ▌, mis muul juhul artikli 1 kohaselt rahastamiskõlblikud ei oleks, kui rakendatav meede on üleilmse, piirkondliku, piirkondadevahelise või piiriülese iseloomuga. ▌
Artikkel 16
Abi peatamine
▌
Artikkel 17
Volituste delegeerimine komisjonile
1. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et muuta ▌:
a) nende koostöövaldkondadega seotud üksikasju, millele on osutatud:
- artikli 5 lõikes 3, nagu on sätestatud IV lisa A ja B osas;
- artikli 7 lõikes 2, nagu on sätestatud V lisa A osas;
- artikli 8 lõikes 2, nagu on sätestatud V lisa B osas;
- artikli 9 lõikes 3, nagu on sätestatud VI lisas, eelkõige Aafrika-ELi tippkohtumiste järelmeetmete puhul;
b) rahaeraldiste suunavaid jaotusi geograafiliste programmide ning üleilmseid avalikke hüvesid ja üleilmseid probleeme käsitleva temaatilise programmi raames, nagu on sätestatud VII lisas. Kõnealuste muudatuste tulemusel ei tohi esialgne summa väheneda rohkem kui 5 % võrra, välja arvatud VII lisa punkti 1b kohaste eraldiste puhul.
2. Eelkõige võtab komisjon pärast ühise rakendusmääruse artiklis 16 osutatud vaheläbivaatuse aruande avaldamist ja selles esitatud soovitustele tuginedes vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse lõikes 1 loetletud elemente 31. märtsiks 2018.
Artikkel 18
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Artiklis 17 osutatud volitused antakse käesoleva määruse kehtivusajaks.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
▌
Artikkel 19
Komitee
1. Komisjoni abistab arengukoostöö rahastamisvahendi komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Euroopa Investeerimispanga vaatleja võtab panka käsitlevates küsimustes komitee tööst osa.
Artikkel 20
Lähtesumma
1. Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2014–2020 on 19 662 miljonit eurot. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse iga-aastaste assigneeringute kohta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud summade piires iga-aastase eelarvemenetluse käigus.
2. Artiklites 5–9 osutatud programmidele aastatel 2014–2020 eraldatavad suunavad ▌summad on kindlaks määratud VII lisas. ▌
3. Nagu on ette nähtud programmi „Erasmus +” käsitleva määruse artikli 13 lõikes 2, eraldatakse kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks õpialasele liikuvusele väljaspool ELi asuvatesse riikidesse või asuvatest riikidest ning nende riikide ametiasutuste/institutsioonide/organisatsioonidega tehtavale koostööle ja peetavale poliitikadialoogile erinevatest välisvahenditest (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ▌) suunav summa 1 680 miljonit eurot. Kõnealuste vahendite kasutamise suhtes kohaldatakse programmi „Erasmus +“ käsitlevat määrust.
Rahastamine toimub kahe mitmeaastase eraldise kaudu, millest esimene katab programmi esimesed neli aastat ja teine ülejäänud kolm aastat. Neid vahendeid võetakse arvesse kõnealuste rahastamisvahendite mitmeaastasel suunaval kavandamisel kooskõlas asjaomaste riikide vajaduste ja prioriteetidega. Eraldised võib üle vaadata märkimisväärsete ettenägematute asjaolude või oluliste poliitiliste muutuste korral kooskõlas ELi välistegevuse prioriteetidega.
4. Kogurahastamine käesoleva määruse alusel ei ületa 707 miljonit eurot sellele vahendile eraldatud lähtesummast. Vahendid saadakse geograafiliste programmide rahaeraldistest, täpsustades oodatava piirkondliku jaotuse ja rahastatavate meetmete tüübi. Selle rahastamisvahendi vahendeid, millega rahastatakse programmi „Erasmus +” käsitleva määrusega hõlmatud meetmeid, kasutatakse meetmete jaoks käesoleva määrusega hõlmatud partnerriikides, pöörates erilist tähelepanu kõige vaesematele riikidele. Arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatavates meetmetes, mille eesmärk on üliõpilaste ja personali liikuvus osalevate riikide ja kolmandate riikide vahel, keskendutakse valdkondadele, mis on arenguriikide kaasava ja jätkusuutliku arengu seisukohast olulised.
Komisjon lisab käesoleva määruse rakendamist käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse kõikide nende programmi „Erasmus+” meetmete loetelu, mida rahastatakse käesolevast rahastamisvahendist, ning teabe nende meetmete kooskõla kohta käesoleva määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega.
Artikkel 21
Euroopa välisteenistus
Käesoleva määruse kohaldamine on kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel nõukogu nimel
president eesistuja
▌
IV LISA[4]
GEOGRAAFILISTE PROGRAMMIDE KOHASED KOOSTÖÖVALDKONNAD
A. GEOGRAAFILISTE PROGRAMMIDE KOHASED ÜHISED KOOSTÖÖVALDKONNAD
Geograafilised programmid peavad olema ▌allpool loetletud koostöövaldkondadest, mida ei tohiks võrdsustada sektoritega. Prioriteedid kehtestatakse kooskõlas liidu arengupoliitika valdkonnas võetud rahvusvaheliste kohustustega, iseäranis aastatuhande arengueesmärkide ja pärast 2015. aastat rahvusvaheliselt kokkulepitud uute arengueesmärkidega, millega muudetakse või asendatakse aastatuhande arengueesmärgid, ning tuginedes abikõlblike partnerriikide või -piirkondadega peetavale poliitilisele dialoogile.
I. Inimõigused, demokraatia ja ▌hea valitsemistava
a) Demokraatia, inimõigused ja õigusriik▌
- Demokratiseerimise toetamine ja demokraatlike institutsioonide, sh parlamentide rolli tugevdamine;
- õigusriigi ning kohtu- ja kaitsesüsteemide sõltumatuse tugevdamine ning õiguskaitse takistamatu ja võrdse kättesaadavuse tagamine kõigile;
- institutsioonide läbipaistva ja aruandekohustusliku töö ja detsentraliseerimise toetamine; osalust soodustava riigisisese sotsiaalse dialoogi ja muude valitsemist ja inimõigusi käsitlevate dialoogide edendamine;
- meediavabaduse edendamine, sealhulgas tänapäevaste sidevahendite osas;
- poliitilise pluralismi edendamine, kodaniku-, kultuuriliste, majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete õiguste kaitse ning vähemustesse ja kõige haavatavamatesse rühmadesse kuuluvate isikute kaitse;
- mis tahes põhjusel, sealhulgas rassilisel või etnilisel päritolul, kastil, usutunnistusel või veendumustel, sool, soolisel identiteedil või seksuaalsel sättumusel, sotsiaalsel kuuluvusel, puudel, tervislikul seisundil või vanusel põhineva diskrimineerimise või diskrimineeriva tegevuse vastase võitluse toetamine;
- tsiviilisikute registreerimise, eelkõige sündide ja surmade registreerimise edendamine.
b) Sooline võrdõiguslikkus ▌, naiste mõjuvõimu suurendamine ja naiste võrdsed võimalused
- soolise võrdõiguslikkuse ning võrdsete võimaluste edendamine;
- naiste ja tüdrukute õiguste kaitsmine, sealhulgas laste abielude ja muude traditsiooniliste traumeerivate tavade, nt naiste suguelundite moonutamise ning mis tahes naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla vastu võitlemise ja soolise vägivalla ohvrite toetamise meetmete kaudu;
- naiste mõjuvõimu edendamine, sealhulgas arengu edendaja ja rahu kindlustaja rollis.
c) Avalik haldus kesk- ja kohalikul tasandil
- avaliku sektori arengu toetamine, et edendada põhiteenuste, eriti tervishoiu- ja hariduse üldist ja mittediskrimineerivat kättesaadavust;
- selliste programmide toetamine, millega parandatakse poliitika väljatöötamist, riigi rahanduse juhtimist, sealhulgas auditi-, kontrolli- ja pettustevastase võitluse asutuste ja meetmete loomist ja tugevdamist ning institutsioonilist arengut, sh inimressursside juhtimist;
- parlamentide tehnilise asjatundlikkuse suurendamine, et neil oleks võimalik hinnata riikide eelarvete koostamist ning kaasa rääkida eelarve koostamisel ja järelevalves, sealhulgas loodusvaradest saadava riikliku tulu ja maksude küsimuses.
d) Maksupoliitika ja -haldus ▌
- õiglaste, läbipaistvate, tõhusate, progressiivsete ja jätkusuutlike riiklike maksusüsteemide loomise või tugevdamise toetamine;
- arenguriikide järelevalvesuutlikkuse suurendamine võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogude vastu;
- maksupettuste ja selle mõju alase töö, eriti järelevalveorganite, parlamentide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt tehtava töö tootmise ja levitamise toetamine;
- maksuhaldust ja -reforme käsitlevate mitmepoolsete ja piirkondlike algatuste toetamine;
- arenguriikide toetamine tulemuslikumaks osalemiseks rahvusvahelistes maksukoostööstruktuurides ja -protsessides;
- partnerriikide õigusaktides riigi- ja projektipõhise aruandluse sätestamise toetamine, et suurendada rahanduse läbipaistvust.
e) Võitlus korruptsiooniga
- partnerriikide aitamine mis tahes korruptsiooni vastases võitluses sealhulgas selgitustöö, teadlikkuse suurendamise ja aruandluse kaudu;
- kontrolli- ja järelevalveorganite ning kohtuasutuste suutlikkuse suurendamine.
f) Kodanikuühiskond ja kohalikud ametiasutused ▌
- kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse parandamise toetamine, et suurendada nende kaasarääkimist ja aktiivset osalemist arenguprotsessis ning edendada poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku dialoogi;
- kohalike ametiasutuste suutlikkuse parandamise toetamine ja nende asjatundlikkuse rakendamine, et edendada piirkondlikku lähenemist arengule, sealhulgas detsentraliseerimisprotsesse;
- kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna tegutsemist soodustava keskkonna edendamine.
g) Laste õiguste edendamine ja kaitsmine
- juriidiliste dokumentide väljastamise edendamine,
- piisava ja tervisliku elatustaseme ning tervena täiskasvanuks saamise toetamine;
- põhihariduse tagamine kõigile.
2. ▌
II. Kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu rakendamine inimarengu teenistusse
a) Tervishoid, haridus, sotsiaalkaitse, tööhõive ja kultuur
- selliste sektoripõhiste reformide toetamine, mis suurendavad põhiliste sotsiaalteenuste, eelkõige kvaliteetsete tervishoiu- ja haridusteenuste kättesaadavust, keskendudes asjaomastele aastatuhande arengueesmärkidele ja selliste teenuste kättesaadavusele vaeste, tõrjutud ja haavatavate elanikkonnarühmade jaoks;
- kohaliku suutlikkuse suurendamine, et tulla toime üleilmsete, piirkondlike ja kohalike probleemidega, kasutades selleks muu hulgas valdkonnapõhist eelarvetoetust ja intensiivistatud poliitilist dialoogi;
- tervishoiusüsteemide tugevdamine, muu hulgas tervishoiuteenuste kvalifitseeritud pakkujate puuduse probleemiga tegeledes, tervishoiu valdkonna õiglase rahastamise ja ravimite ning vaktsiinide vaestele taskukohasemaks muutmise teel;
- Pekingi tegevusprogrammi ja rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevusprogrammi ja nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemuste täieliku ja tulemusliku rakendamise edendamine ning sellega seoses seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ja -õiguste edendamine;
- piisavas koguses, taskukohase hinna ja hea kvaliteediga joogiveega varustatuse, nõuetekohase kanalisatsiooni ja hügieeni tagamine;
- toetuse suurendamine kvaliteetsele haridusele ja sellele võrdse juurdepääsu tagamine;
- kutseõppe toetamine, et suurendada tööhõivevõimalusi, ning teadusuuringute korraldamise ja nende tulemuste kasutamise suutlikkuse suurendamine, et toetada säästvat arengut;
- riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide ja minimaalse sotsiaalkaitse, sealhulgas tervise- ja pensionialaste sotsiaalkindlustussüsteemide toetamine, keskendudes ebavõrdsuse vähendamisele;
- inimväärse töö tegevuskava toetamine ja sotsiaalse dialoogi edendamine;
- kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja kõikide kultuuride võrdse väärikuse edendamine;
- rahvusvahelise koostöö edendamine, et stimuleerida kultuuritööstuse poolt arengumaade majanduskasvu antavat panust, et täielikult ära kasutada selle potentsiaali vaesuse vastu võitlemisel, tegeledes muu hulgas turule juurdepääsu ja intellektuaalomandi õiguste küsimustega;
b) Ettevõtluskeskkond, piirkondlik integratsioon ja ülemaailmsed turud ▌
- konkurentsivõimelise kohaliku erasektori arengu toetamine muu hulgas kohalike institutsioonide ja ettevõtjate suutlikkuse suurendamise teel;
- kohalike tootmissüsteemide ja kohalike ettevõtete, sealhulgas roheliste ettevõtete arengu toetamine;
- VKEde, mikroettevõtjate ja ühistute ning õiglase kaubanduse edendamine;
- kohalike, riigisiseste ja piirkondlike turgude, sealhulgas keskkonnasõbralike kaupade ja teenuste turgude arengu edendamine;
- õigus- ja reguleerivate raamistike reformide ja nende jõustamise toetamine;
- ettevõtlusele ja finantsteenustele, nt mikrokrediidile ja säästuvõimalustele, mikrokindlustusele ja ülekandega maksetele juurdepääsu hõlbustamine;
- rahvusvaheliste kokkulepetega ette nähtud töötajate õiguste jõustamise toetamine;
- õigusaktide ja kinnistusraamatute loomine ja parandamine, et kaitsta maa- ja intellektuaalomandi õigusi;
- teadusuuringute- ja innovatsioonipoliitika edendamine, mis aitab kaasa jätkusuutlikule ja kaasavale arengule;
- püsivaid töökohti loovate investeeringute edendamine, muu hulgas segarahastamismehhanismide kaudu, keskendudes kodumaiste ettevõtete rahastamisele ja kodumaise kapitali kasvatamisele iseäranis VKEde tasandil ning inimressursside arendamise toetamisele;
- infrastruktuuri parandamine, järgides täielikult sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid;
- transpordi jätkusuutlikkuse valdkonnas sektoripõhiste lähenemisviiside edendamine, partnerriikide vajadustele vastamine, transpordi ohutuse, taskukohasuse ja tõhususe tagamine ning selle keskkonda kahjustava mõju minimeerimine;
- erasektori kaasamine sotsiaalselt vastutustundliku ja säästva arengu toetamisse, ettevõtete sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse ning aruandluse ja sotsiaalse dialoogi edendamine;
- arenguriikide abistamine kaubanduse valdkonnas ning piirkondlikus ja ülemandrilises integratsioonis, nende sujuva ja järkjärgulise maailmamajandusse integreerimise toetamine;
- info- ja sidetehnoloogiale üldisema juurdepääsu toetamine, et ületada digitaalne lõhe.
c) Jätkusuutlik põllumajandus, toiduga ja toitainetega kindlustatus;
- Arenguriikide abistamine vastupanuvõime suurendamisel kriiside, näiteks ressursside ja tarnevõimaluste nappuse või hinnavolatiilsuse suhtes; ebavõrdsuse vähendamine, tagades vaestele parema juurdepääsu maale, toidule, veele, energiale ja rahalistele vahenditele, ilma et kahjustataks keskkonda;
- säästlike põllumajandustavade ja põllumajandust käsitlevate asjakohaste teadusuuringute toetamine, keskendudes väikepõllundusele ja maapiirkondade tuluallikatele;
- naiste põllumajandustegevuse toetamine;
- valitsuste jõupingutuste ergutamine erasektori sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlike investeeringute hõlbustamiseks;
- strateegilise seisukoha kujundamise toetamine toiduga kindlustatuse küsimuses, keskendudes toidu kättesaadavusele, juurdepääsule, infrastruktuurile, ladustamisele ja toitainetele;
- hädavajalike sekkumiste abil alatoitumise ja toiduga kindlustamatuse probleemiga tegelemine ebakindlates ja üleminekuolukordades;
- riiklikult juhitava ning osalusel põhineva detsentraliseeritud ja keskkonnasäästliku territoriaalse arengu toetamine.
d) Säästev energeetika
- Juurdepääsu parandamine kaasaegsetele, taskukohastele, säästvatele, tõhusatele ja keskkonnasõbralikele taastuvenergiat kasutavatele energiateenustele;
- kohalike ja piirkondlike säästva energeetika lahenduste ning detsentraliseeritud energiatootmise edendamine;
e) loodusvarade, sh maa, metsa ja vee majandamine; ja eriti
- järelevalvemenetluse ja -asutuste ning selliste valitsusreformide toetamine, mis edendavad säästvat ja läbipaistvat majandamist ja loodusvarade kaitset;
- õiglase juurdepääsu edendamine veevarudele, samuti veevarude integreeritud haldamine ja jõgede vesikondade haldamine;
- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kaitse ja säästliku kasutamise edendamine;
- säästvate tootmis- ja tarbimismudelite edendamine ning kemikaalide ja jäätmete ohutu ja säästev käitlemine, võttes arvesse nende tervisemõju.
f) Kliimamuutused ja keskkond
- Keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutuse, säästva energeetika ja ressursitõhususe edendamine, et saavutada vähese süsinikdioksiidiheitega areng, tugevdades samal ajal keskkonnaalaseid nõudeid;
- arenguriikide vastupidavuse parandamine kliimamuutuste tagajärgedele, toetades ökosüsteemipõhiseid kliimamuutustega kohanemise, kliimamuutuste leevendamise ja loodusõnnetuste riski maandamise meetmeid;
- asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaalaste kokkulepete rakendamise toetamine, iseäranis institutsioonilise raamistiku keskkonnamõõtme tugevdamine, et edendada säästvat arengut ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset;
- partnerriikide abistamine kliimamuutustest tingitud ümberasumise ja rändega seotud probleemide lahendamisel ning kliimapõgenike elukeskkonna taastamisel.
III. Muud arengu seisukohast olulised valdkonnad:
3. ▌
a) Ränne ja varjupaik
- Sihtotstarbeliste jõupingutuste toetamine, mida tehakse rände, liikuvuse, tööhõive ja vaesuse vähendamise vaheliste seoste täielikuks ärakasutamiseks, et rändest saaks arengut toetav jõud, ning ajude äravoolu vähendamine;
- arenguriikide toetamine rändevoogude haldamise pikaajalise poliitika vastuvõtmisel seoses rändajate inimõiguste ja nende perekondade austamise ning sotsiaalse kaitse tõhustamisega.
b) Humanitaarabi ja ▌arengukoostöö ▌ sidumine
- Konfliktidest, inimtegevusest tingitud katastroofidest või loodusõnnetustest mõjutatud piirkondade ja riikide ülesehitamine ja taastamine keskmises ja pikas plaanis;
- kodukohast lahkuma sunnitud inimeste iseseisva toimetuleku tagamisele ja integreerimisele või taasintegreerimisele suunatud keskmise ja pika tähtajaga meetmete võtmine, sidudes omavahel humanitaarabi, rehabiliteerimise ja arengu.
c) Vastupanuvõime ja katastroofiohu vähendamine
- Ebakindlate olukordade puhul põhiteenuste pakkumise toetamine, õiguspäraste, tõhusate ja stabiilsete riigiasutuste ülesehitamine ning aktiivse ja organiseeritud kodanikuühiskonna rajamine koostöös asjaomase riigiga;
- riigi nõrgenemist, konflikte, loodusõnnetusi ja muid kriise ennetava suhtumise edendamine, aidates partnerriikidel ja piirkondlikel organisatsioonidel tugevdada varajase hoiatamise süsteeme ja demokraatlikku valitsemist ning suurendada institutsioonilist suutlikkust;
- katastroofiohu vähendamise, katastroofideks valmisoleku ja nende ärahoidmise ning katastroofide tagajärgedega toimetulemise toetamine.
d) Areng ja julgeolek, sealhulgas konfliktide ennetamine
- Konfliktide tekkepõhjustega, sealhulgas vaesuse, keskkonnaseisundi halvenemise, maa ja loodusvarade ekspluateerimise, ebaõiglase jaotuse ja nendele ebavõrdse juurdepääsu, nõrga valitsuse, inimõiguste rikkumise ja soolise ebavõrdsusega tegelemine, et toetada sellega konfliktide ennetamist ja lahendamist ning rahu kindlustamist;
- dialoogi, osalemise ja lepitamise edendamine, et säilitada rahu ja vältida vägivallapuhanguid kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega;
- koostöö ja poliitikareformide edendamine sellistes valdkondades nagu julgeolek ja õiguskaitse, võitlus uimasti- ja muu ebaseadusliku kaubandusega, sealhulgas inimkaubanduse, korruptsiooni ja rahapesuga.
B. KONKREETSED KOOSTÖÖVALDKONNAD REGIOONIDE KAUPA
Euroopa Liidu abiga toetatakse meetmeid ja sektoripõhist dialoogi, mis on kooskõlas IV lisa A osa artiklis 5 nimetatutega ning ▌käesoleva määruse üldise reguleerimiseseme ja -ala, eesmärgi ning üldpõhimõtetega. Eriliselt tuleb kaaluda meetmeid allpool kirjeldatud valdkondades, võttes arvesse ühiselt kokkulepitud strateegiaid ▌.
1. Ladina-Ameerika
a) Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning naiste mõjuvõimu suurendamise edendamine;
b) valitsemisprobleemide lahendamine ja poliitikareformide toetamine, eeskätt sotsiaalpoliitika, avaliku sektori finantsjuhtimise ning maksustamise, julgeoleku (sealhulgas uimastid, kuritegevus ja korruptsioon), hea valitsemistava ja kohaliku, riikliku ning piirkondliku tasandi avaliku sektori institutsioonide tugevdamise (sealhulgas uuenduslikud tehnilise koostöö edendamise mehhanismid, nt TAIEX ja mestimisvahendid), inimõiguste (sealhulgas vähemuste, põlisrahvaste ning aafriklastest põlvnejate õigused) kaitsmise, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööõiguse põhireeglite austamise, keskkonna, diskrimineerimisvastase ▌ning seksuaalse, soopõhise ja lastevastase vägivalla vastu võitlemise ning uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubanduse vastase võitluse valdkonnas;
c) aktiivse, hästi korraldatud ja sõltumatu kodanikuühiskonna toetamine ning sotsiaalse dialoogi tõhustamine sotsiaalpartnerite toetamise teel;
d) sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, eelkõige jätkusuutlike sotsiaalkaitsesüsteemide (sh sotsiaalkindlustuse) loomise ja tugevdamise ning maksureformi abil; maksusüsteemide suutlikkuse suurendamine ning pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemine, et aidata kaasa võrdsuse suurendamisele ja jõukuse ühtlasemale jaotumisele;
e) Ladina-Ameerika riikide toetamine nende hoolsuskohustuse täitmisel seoses naistetapu ärahoidmise, uurimise ja selle eest vastutusele võtmise, karistuste ja hüvitiste määramise ning naistetapule tähelepanu pööramisega;
f) mitmesuguste regionaalse integratsiooni protsesside ja võrgutaristute omavahelise ühendamise toetamine, tagades samas vastastikuse täiendavuse tegevusega, mida toetavad Euroopa Investeerimispank ja muud institutsioonid;
g) arengu ja julgeoleku vahelise seose tugevdamine;
h) suutlikkuse suurendamine üldise juurdepääsu võimaldamiseks kvaliteetsetele põhilistele sotsiaalteenustele (iseäranis tervishoiu- ja haridussektoris);
i) poliitika toetamine hariduse ja ühise Ladina-Ameerika kõrgharidusruumi arendamise valdkonnas;
j) majandusliku haavatavuse vähendamine ja ümberstruktureerimise soodustamine õiglaste ja avatud kaubandussuhete, arvukamate ja paremate rohelise ja kaasava majanduse töökohtade loomiseks vajalike tootlike investeeringute, teadmussiirde ja teaduskoostöö, innovatsiooni ning tehnoloogiaga seotud tugeva partnerluse rajamise teel ja jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu edendamine kõikides selle valdkondades, pöörates erilist tähelepanu rändevoogudele, toiduga kindlustatusele (sealhulgas säästev põllumajandus ja kalandus), kliimamuutustele, säästvale energeetikale, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste (sealhulgas vee, mulla ja metsade) kaitsmisele ja seisundi parandamisele; mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (MVKEd) kui kaasava majanduskasvu, arengu ja töökohtade peamise allika toetamine; kaubandusele antava arenguabi soodustamine, tagamaks, et Ladina-Ameerika MVKEd saaksid kasutada rahvusvahelise kauplemise võimalusi; üldise soodustuste süsteemi muudatuste arvessevõtmine;
k) kahjuliku mõju leevendamine, mida üldiste tariifsete soodustuste kavast väljajätmine paljude selle piirkonna riikide majandusele põhjustab;
l) asjakohaste järelmeetmete tagamine pärast lühiajalisi erakorralisi meetmeid, mis on suunatud muude rahastamisvahendite kaudu rakendatavale katastroofi- ja kriisijärgsele taastamisele.
2. Lõuna-Aasia
(1) Demokraatliku valitsemistava edendamine
a) Demokraatiaprotsesside toetamine, tõhusa demokraatliku valitsemise kindlustamine, avalike institutsioonide ja asutuste tugevdamine (kaasa arvatud kohalikul tasandil), tulemusliku detsentraliseerimise, riikide ümberkorraldamise ja valimisteprotsesside toetamine;
b) aktiivse, hästi korraldatud ja sõltumatu kodanikuühiskonna, sealhulgas meedia arengu toetamine ning sotsiaalse dialoogi tõhustamine sotsiaalpartnerite toetamise teel;
c) õiguspäraste, tõhusate ja oma tegevuse eest vastutavate avalike institutsioonide loomine ja tugevdamine, institutsiooniliste ja halduslike reformide, hea valitsemistava, korruptsioonivastase võitluse ja avaliku sektori finantshalduse edendamine, õigusriigi toetamine;
d) inimõiguste, sealhulgas vähemuste, sisserändajate, põlisrahvaste ja haavatavate rühmade õiguste kaitse tugevdamine, võitlus diskrimineerimise, seksuaalse, soopõhise ja lastevastase vägivalla ning inimkaubanduse vastu;
e) inimõiguste kaitsmine institutsiooniliste reformide (sealhulgas hea valitsemistava, korruptsioonivastase võitluse, avaliku sektori finantsjuhtimise, maksusüsteemi ning avaliku halduse reformi) edendamise ning seadusandlike, halduslike ja regulatiivsete reformide kaudu kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega, eeskätt ebakindlas ning konflikti- ja konfliktijärgses olukorras olevates riikides.
(2) Sotsiaalse kaasatuse ja kõikide inimarengu mõõtmete edendamine
a) Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine haridus-, tervishoiu- ja muu sotsiaalpoliitika abil;
4. ▌
b) suutlikkuse suurendamine, et pakkuda põhiliste sotsiaalteenuste üldist kättesaadavust iseäranis tervishoiu ja hariduse valdkonnas; hariduse kättesaadavuse parandamine kõikide jaoks, et parandada teadmisi ja väljaõpet ning suurendada tööturul konkurentsivõimet, tegeledes muu hulgas vajaduse korral ka ebavõrdsuse ning tööalase ja päritolu tõttu diskrimineerimise, eeskätt kastipõhise diskrimineerimise probleemiga;
c) sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö, tööõiguse põhireeglite ja võrdsete võimaluste ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine haridus-, tervishoiu- ja muu sotsiaalpoliitika abil;
d) kõikidele (kaasa arvatud naistele ja tüdrukutele) kättesaadavate kõrge kvaliteediga haridus-, kutseõppe- ja tervishoiuteenuste edendamine;
e) võitlemine sool ja päritolul põhineva vägivalla, lapseröövide, korruptsiooni ning organiseeritud kuritegevuse, uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubanduse ning ebaseadusliku kaubanduse muude vormidega, võttes arvesse arengu ja julgeoleku vahelist seost;
f) põllumajanduse, erasektori arengu, kaubanduse, investeeringute, abi, rände, teadustegevuse, innovatsiooni ning tehnoloogiaga seotud ja arengule suunatud partnerluste rajamine ning avalike hüvede pakkumine eesmärgiga vähendada vaesust ja suurendada sotsiaalset kaasatust.
(3) Lõuna-Aasia riikide säästva arengu toetamine ja vastupanuvõime suurendamine kliimamuutuste ja looduskatastroofide suhtes
a) Jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning elatusvahendite, maaelu integreeritud arengu, jätkusuutliku põllumajanduse ja metsanduse, toiduga ja toitainetega kindlustatuse edendamine;
b) loodusressursside ja taastuvenergia säästva kasutuse edendamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, vee- ja jäätmemajandus, mullastiku- ja metsakaitse;
c) kliimamuutustega toimetulekule kaasa aitamine kohanemis-, leevendamis- ja katastroofiohu vähendamise meetmete abil;
d) majanduse mitmekesistamiseks, konkurentsivõime, kaubanduse ja erasektori arengu parandamiseks tehtavate jõupingutuste toetamine, keskenduses eriti VKEdele, mikroettevõtetele ja ühistutele;
e) säästva tarbimise ja tootmise ning lisaks ka keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse, säästvasse energiasse, transporti, säästvasse põllumajandusse ja kalandusse, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste (sealhulgas vee ja metsade) kaitsmisse ja nende seisundi parandamisse tehtavate investeeringute ning rohelises majanduses inimväärsete töökohtade loomise toetamine;
f) katastroofideks valmisoleku ning katastroofijärgse pikaajalise taastamise toetamine, sealhulgas toiduga kindlustatuse ning toitumisalase kindlustatuse ja kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise valdkonnas.
(4) Piirkondliku integratsiooni ja koostöö toetamine
a) Tulemustele suunatud viisil piirkondliku integratsiooni ja koostöö ergutamine regionaalse integratsiooni ning dialoogi toetamise kaudu, eelkõige Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni kaudu, ning Istanbuli protsessi (Aasia keskosa julgeolek ja koostöö) arengueesmärkide edendamine;
b) tõhusa piirihalduse ja piiriülese koostöö toetamine, et edendada säästvat majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengut piirialadel; võitlus organiseeritud kuritegevuse ning ebaseadusliku uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubandusega;
c) selliste piirkondlike algatuste toetamine, mille eesmärk on peamiste nakkushaigustega tegelemine; terviseohtude, sealhulgas loomade, inimeste ja nende erinevate keskkondade kokkupuute tasandil tekkivate terviseohtude ennetamise ning tõrjumise soodustamine.
3. Põhja- ja Kagu-Aasia
(1) Demokraatliku valitsemistava edendamine
a) Demokratiseerimisele kaasaaitamine; õiguspäraste, tulemuslike ning oma tegevuse eest vastutavate avaliku sektori institutsioonide ja asutuste rajamine ning tugevdamine ja inimõiguste kaitsmine institutsiooniliste reformide (sealhulgas hea valitsemistava, korruptsioonivastase võitluse, avaliku sektori finantsjuhtimise, maksusüsteemi ning avaliku halduse reformi) edendamise ning seadusandlike, halduslike ja regulatiivsete reformide kaudu kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega, eeskätt ebakindlas ning konflikti- ja konfliktijärgses olukorras olevates riikides;
b) inimõiguste, sealhulgas vähemuste ja põlisrahvaste õiguste kaitse tugevdamine, tööõiguse põhireeglite austamine, võitlus diskrimineerimise, seksuaalse, soopõhise ja lastevastase vägivalla, sealhulgas laste relvakonfliktidesse kaasamise vastu ning inimkaubanduse probleemiga tegelemine;
c) ASEANI inimõiguste kaitse mehhanismide ja eriti ASEANI valitsustevahelise inimõiguste komisjoni töö toetamine;
d) õiguspäraste, tõhusate ja oma tegevuse eest vastutavate avalike institutsioonide ja organite loomine ja tugevdamine;
e) aktiivse, hästi korraldatud ja sõltumatu kodanikuühiskonna toetamine ning sotsiaalse dialoogi tõhustamine sotsiaalpartnerite toetamise teel;
f) piirkonnas demokraatia, õigusriigi ja kodanike julgeoleku kindlustamiseks tehtavate jõupingutuste toetamine, muu hulgas kohtu- ja julgeolekusektori reformimise teel, ning erineva etnilise päritolu ja eri usku rühmade vahelise dialoogi ja rahuprotsesside toetamine;
g) võitlemine korruptsiooni ning organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubanduse ning ebaseadusliku kaubanduse muude vormidega ning tõhusa piirihaldamise ja piiriülese koostöö toetamine, et edendada säästvat majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengut piirialadel, võttes arvesse arengu ja julgeoleku vahelist seost; demineerimistööde toetamine.
(2) Sotsiaalse kaasatuse ja kõikide inimarengu mõõtmete edendamine
a) Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine;
b) suutlikkuse suurendamine, et pakkuda põhiliste sotsiaalteenuste üldist kättesaadavust iseäranis tervishoiu ja hariduse valdkonnas; hariduse kättesaadavuse parandamine kõikide jaoks, et parandada teadmisi ja väljaõpet ning suurendada tööturul konkurentsivõimet, tegeledes muu hulgas vajaduse korral ka ebavõrdsuse ning tööalase ja päritolu tõttu diskrimineerimise, eeskätt kastipõhise diskrimineerimise probleemiga;
c) põllumajanduse, erasektori arengu, kaubanduse, investeeringute, abi, rände, teadustegevuse, innovatsiooni ning tehnoloogiaga seotud ja arengule suunatud partnerluste rajamine ning avalike hüvede pakkumine eesmärgiga vähendada vaesust ja suurendada sotsiaalset kaasatust;
d) piirkonnas terviseohtude, sealhulgas loomade, inimeste ja nende erinevate keskkondade ühisosa tasandil tekkivate terviseohtude ennetamiseks ning tõrjumiseks tehtavate jõupingutuste toetamine;
e) kaasava hariduse, elukestva õppe ja koolituse (sealhulgas kõrghariduse, kutsehariduse ja -koolituse) edendamine ning tööturgude toimimise parandamine;
f) rohelisema majanduse ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamine eelkõige põllumajanduse, toiduga ja toitainetega kindlustatuse ja säästva energeetika alal, ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kaitse ja nende seisundi parandamine;
g) võitlus soo- ja päritolupõhise vägivalla ning lapseröövide vastu, võttes arvesse arengu ja julgeoleku vahelist seost.
(3) Kagu-Aasia riikide säästva arengu toetamine ja vastupanuvõime suurendamine kliimamuutuste ja looduskatastroofide suhtes
a) Kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise toetamine, säästva tarbimise ja tootmise edendamine;
b) piirkonna toetamine kliimamuutustega võitlemise integreerimisel säästva arengu strateegiatesse, kohanemis- ja leevendamisvahendite ja poliitika arendamisel, kliimamuutuste negatiivse mõjuga tegelemisel ning pikaajaliste koostööalgatuste tõhustamisel ja katastroofidest haavatavuse vähendamisel, et toetada ASEANi sektoriteülest kliimamuutustega võitlemise raamistikku: põllumajanduse ja metsanduse panus toiduga kindlustatusse (AFCC);
c) arvestades elanikkonna kasvu ja tarbijate muutuvaid nõudmisi, säästva tarbimise ja tootmise toetamine ning samuti keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse (eelkõige piirkondlikul tasandil), säästvasse energeetikasse, transporti, säästvasse põllumajandusse ja kalandusse, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste (sealhulgas vee ja metsade) kaitsmisse ja nende seisundi parandamisse tehtavate investeeringute ning rohelises majanduses inimväärsete töökohtade loomise toetamine;
d) häda-, taastamis- ja arenguabi sidumine selliste asjakohaste järelmeetmete tagamisega pärast lühiajalisi hädaabimeetmeid, mis aitavad kaasa katastroofi- või kriisijärgsele taastumisele ja mida rakendatakse muude rahastamisvahendite kaudu; katastroofideks valmisoleku ning katastroofijärgse pikaajalise taastamise toetamine, sealhulgas toiduga ja toitainetega kindlustatuse ja kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise valdkonnas.
(4) Piirkondliku integratsiooni ja koostöö toetamine kogu Põhja- ja Kagu-Aasias
a) Suurema regionaalse integratsiooni ja koostöö edendamine tulemustele suunatud viisil regionaalse integratsiooni ning dialoogi toetamise kaudu;
b) ASEANi sotsiaalmajandusliku integratsiooni ja ühenduvuse, sealhulgas ASEANi majandusühenduse arenguga seotud eesmärkide, ühenduvuse juhtkava ja 2015. aasta järgse visiooni rakendamise toetamine;
c) kaubandusega seotud abi ja kaubandusele antava arenguabi soodustamine, tagamaks muu hulgas, et mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (MVKEd) saaksid kasutada rahvusvahelise kauplemise võimalusi;
d) piirkondlikku integratsiooni, sotsiaalset kaasatust ja ühtekuuluvust ning jätkusuutlikku majanduskasvu soodustavate jätkusuutlike infrastruktuuride ja võrgustike rahastamise võimendamine, tagades vastastikuse täiendavuse Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude ELi finantseerimisasutuste, samuti muude sama piirkonna asutuste poolt toetatavate tegevustega;
e) ASEANi institutsioonide ja riikide ning ELi vahelise dialoogi ergutamine;
f) selliste piirkondlike algatuste toetamine, mille eesmärk on peamiste nakkushaigustega tegelemine; terviseohtude, sealhulgas loomade, inimeste ja nende erinevate keskkondade ühisosa tasandil tekkivate terviseohtude ennetamise ning tõrjumise soodustamine.
4. Kesk-Aasia
▌
a) Esmajoones jätkusuutliku ja kaasava majandus- ja sotsiaalse arengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ning demokraatia edendamine;
b) kohalike elanike jaoks toiduga kindlustatuse, jätkusuutliku energiajulgeoleku ning veevarustuse ja kanalisatsiooni kättesaadavuse toetamine; loodusõnnetusteks valmisoleku ja kliimamuutustega kohanemise edendamine ja toetamine;
c) esindavate ja demokraatlikult valitud parlamentide toetamine, hea valitsemistava ja demokratiseerimisprotsesside edendamine ja toetamine, riigi rahanduse usaldusväärne juhtimine, hästi toimivate institutsioonide, inimõiguste tegeliku austamise ja soolise võrdõiguslikkusega õigusriigi ning aktiivse, hästikorraldatud ja sõltumatu kodanikuühiskonna toetamine ja sotsiaalse dialoogi edendamine sotsiaalpartnerite toetamise teel;
d) Kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamine, sotsiaalse ning regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ja ▌ innovatsiooni, tehnoloogia▌ , inimväärse töö▌ , põllumajanduse ja maaelu arengu toetamine, MVKEde toetamise teel majanduse mitmekesistamise soodustamine, elavdades samal ajal reguleeritud sotsiaalse turumajanduse arengut, avatud ja õiglast kaubandust ja investeeringuid, sealhulgas regulatiivseid reforme▌ ;
e) tõhusa piirihalduse ja piiriülese koostöö toetamine, et edendada säästvat majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengut piirialadel; võitlemine organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku kaubanduse kõikide vormidega (sealhulgas võitlus ebaseadusliku uimastitootmise ja -tarbimise ja selle negatiivsete mõjude, sealhulgas HIVi/AIDSiga), võttes arvesse arengu ja julgeoleku vahelist seost;
f) Kahepoolse ja regionaalse koostöö, dialoogi ning integratsiooni edendamine, sealhulgas riikidega, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit ning muid Euroopa Liidu rahastamisvahendeid, et toetada poliitikareforme, ▌ sealhulgas vajaduse korral institutsioonide tugevdamise, tehnilise abi (nt TAIEX), teabevahetuse ning mestimisvahendite kaudu ning oluliste investeeringutega asjakohaste mehhanismide kaudu, et rakendada ▌ rahalisi vahendeid haridus-, keskkonna- ja energiasektoris, ▌ heitkoguste vähendamise / kliimamuutuste mõjule vastupanuvõime valdkonnas▌ ;
g) suutlikkuse suurendamine, et võimaldada kvaliteetsete põhiliste sotsiaalteenuste üldist kättesaadavust iseäranis tervishoiu ja hariduse valdkonnas; elanike, eriti noorte ja naiste juurdepääsu toetamine tööhõivele, muu hulgas üld-, kutse- ja kõrghariduse parandamise toetamise teel.
5. Lähis-Ida
a) Demokratiseerimise ja valitsemistava (sealhulgas maksuvaldkonnas), õigusriigi, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, põhivabaduste ja poliitilise võrdõiguslikkusega seotud probleemide lahendamine, et ergutada poliitilisi reforme, võidelda korruptsiooni vastu, tagada kohtumõistmise läbipaistvus ja luua õiguspäraseid, demokraatlikke, tõhusaid ja oma tegevuse eest vastutavaid avaliku sektori institutsioone ning aktiivset, sõltumatut ja hästikorraldatud kodanikuühiskonda; sotsiaalse dialoogi tõhustamine sotsiaalpartnerite toetamise teel;
b) kodanikuühiskonna toetamine võitluses põhivabaduste, inimõiguste ja demokraatia põhimõtete eest;
c) kaasava majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja arengu, eeskätt uute töökohtade loomise, sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine; suutlikkuse suurendamine, et pakkuda põhiliste sotsiaalteenuste üldist kättesaadavust iseäranis tervishoiu ja hariduse valdkonnas; vajaduse korral ebavõrdsuse ning tööalase ja päritolul põhineva diskrimineerimise, eeskätt kastipõhise diskrimineerimise probleemiga tegelemine;
d) kodanikukultuuri arengu toetamine iseäranis laste, noorte ja naiste koolitamise, harimise ja osalemise kaudu;
e) jätkusuutliku majandusreformi ja majanduse mitmekesistamise, avatud ja õiglaste kaubandussuhete, reguleeritud ja jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse arendamise, põhisektoritesse (nt energia, rõhuga taastuvenergial) tehtavate tootlike ja jätkusuutlike investeeringute edendamine ▌;
f) heanaaberlike suhete, piirkondliku koostöö, dialoogi ja integratsiooni edendamine, sealhulgas riikidega, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit, ning Pärsia lahe riikidega, kelle suhtes kohaldatakse partnerluse rahastamisvahendit ning muid ELi rahastamisvahendeid ▌ piirkonnasisese integreerimistegevuse toetamise kaudu, näiteks majanduse, energeetika, vee, transpordi ja põgenike küsimustes;
g) veeressursside säästva ja õiglase majandamise edendamine ning veeressursside kaitse;
h) käesoleva rahastamisvahendi alusel kasutatavate vahendite täiendamine sidusa töö ja toetusega muude ELi rahastamisvahendite ja poliitikavaldkondade kaudu, mis võivad olla suunatud liidu siseturule juurdepääsu hõlbustamisele, tööjõu liikuvuse suurendamisele ja laiemale piirkondlikule integratsioonile;
i) võitlus ebaseadusliku uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubandusega, võttes arvesse arengu ja julgeoleku vahelist seost;
j) rände haldamine ning ümberasunute ja pagulaste abistamine, võttes arvesse ▌arengu ja rände vahelist seost▌.
6. Muud riigid
a) Demokraatliku ühiskonna, hea valitsemistava, inimõiguste austamise, soolise võrdõiguslikkuse ja õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi tugevdamise toetamine ning stabiilsuse ja integratsiooni soodustamine regioonis ja mandril; aktiivse, hästikorraldatud ja sõltumatu kodanikuühiskonna toetamine ning sotsiaalse dialoogi tõhustamine sotsiaalpartnerite toetamise teel;
b) eri vabakaubanduspiirkondade loomisega käivitunud kohanemismeetmete toetamine;
c) ▌vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastase võitluse toetamine, sealhulgas ▌ebasoodsas olukorras olevate kogukondade põhivajaduste rahuldamise ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ebavõrdsust vähendava ümberjaotuspoliitika edendamisega;
d) suutlikkuse suurendamine üldise juurdepääsu võimaldamiseks põhilistele sotsiaalteenustele (iseäranis tervishoiu- ja haridussektoris);
e) elu- ja töötingimuste parandamine, rõhuga eeskätt ILO inimväärse töö tegevuskava edendamisel;
f) majandusliku haavatavuse vähendamine ja ümberstruktureerimise soodustamine, asetades rõhu inimväärsele tööhõivele jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning energiatõhusa, taastuvenergial põhineva vähese CO2-heitega majanduse abil, kehtestades tugevad partnerlussidemed, mis toetuvad õiglastele kaubandussuhetele, tootlikele investeeringutele arvukamate ning paremate rohelise ja kaasava majanduse töökohtade loomiseks, teadmussiirdele ja koostööle teadustegevuses, innovatsioonile ja tehnoloogiale, ning edendades säästvat ja kaasavat arengut kõikides selle valdkondades, pöörates erilist tähelepanu rändevoogudele, eluasemetele, toiduga kindlustatusele (sealhulgas säästev põllumajandus ja kalandus), kliimamuutustele, säästvale energeetikale ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste (sealhulgas vee ja mulla) kaitsmisele ja seisundi parandamisele;
g) tegelemine seksuaalse ja soopõhise vägivalla ning tervishoiuküsimustega, sealhulgas HIV/AIDSiga ja selle mõjuga ühiskonnale.
V LISA
TEMAATILISTE PROGRAMMIDE KOHASED KOOSTÖÖVALDKONNAD
A. ÜLEILMSETE AVALIKE HÜVEDE JA PROBLEEMIDE ALANE PROGRAMM
Artiklis 6 sätestatud tingimuste alusel on üleilmsete avalike hüvede ja probleemide alase programmi eesmärk tugevdada koostööd, teadmuse ja kogemuste vahetamist ning partnerriikide suutlikkust aidata kaasa vaesuse kaotamisele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja säästvale arengule. Programm hõlmab järgmisi koostöövaldkondi, tagades nende tugeva seotuse tõttu nende võimalikult suure koostoime ▌.
Keskkond ja kliimamuutused
a) Panustamine ELi keskkonna- ja kliimamuutuste alase poliitika välismõõtme arendamisse, pidades täiel määral kinni poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttest ja muudest aluslepingutes sätestatud põhimõtetest;
b) tulevikku suunatud töö arengumaade abistamiseks, et aidata neil järgida aastatuhande arengueesmärke või mistahes muid edasisi raamistikke, milles liit ja selle liikmesriigid kokku lepivad, mis on seotud loodusvarade säästva kasutamise ja keskkonnasäästlikkusega.
c) Euroopa Liidu algatuste ja rahvusvahelisel ning regionaalsel tasandil kokkulepitud ja/või piiriülese iseloomuga kohustuste rakendamine, eeskätt kliimamuutuste valdkonnas, kliimamuutustele vastupanu tõstmist käsitlevate vähese süsinikuheitega arengu strateegiate kaudu, tähtsustades eelkõige selliseid strateegiaid, millega edendatakse bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteemide ja loodusvarade kaitset, ookeanide, maa, vee- ja kalavarude ning metsa säästvat majandamist (näiteks selliste mehhanismide abil nagu FLEGT), kõrbestumise vastu võitlemist, veevarude integreeritud majandamist▌, arukat kemikaalide- ja jäätmekäitlust, ressursitõhusust ning rohelist majandust;
d) ▌kliimamuutuste- ja keskkonnaeesmärkide ELi arengukoostöösse integreerimise ning süvalaiendamise tõhustamine – nii arenguriike käsitleva kui ka arenguriikides või arenguriikide tehtava koostöö osas – metoodilise töö ja teadustegevuse (sh järelevalve, aruandlus- ning kontrollimehhanismide, ökosüsteemide kaardistamise, hindamise ja väärtuse määramise, keskkonnateadmiste baasi täiendamise ning uuenduslike meetmete ja poliitikasidususe edendamise) toetamise kaudu;
e) keskkonnajuhtimise tugevdamine ja rahvusvahelise poliitikaarengu toetamine, et ▌parandada säästva arengu üleilmsel tasandil juhtimise sidusust ▌ja tõhusust regionaalse ja rahvusvahelise keskkonnajärelevalve ning -hindamise abistamisega ning arenguriikides tulemuslike vastavus- ning jõustamismeetmete soodustamisega mitmepoolsete keskkonnalepingute puhul▌;
f) katastroofiohu juhtimise ja kliimamuutustega kohanemise arvestamine arengukavades ja investeerimisel; katastroofiohtu vähendada püüdvate, näiteks ökosüsteemide kaitse ja märgalade taastamise strateegiate rakendamise edendamine;
g) põllumajanduse ja loomakasvatuse otsustava tähtsuse tunnistamine kliimamuutustega seonduvates poliitikavaldkondades, edendades lõunapoolsetes piirkondades kliimamuutustega kohanemise ja nende tagajärgede leevendamise autonoomsete strateegiatena väikepõllundust ja -loomakasvatust, kuna need on suutelised kasutama loodusvarasid (näiteks vett ja karjamaad) säästvalt.
Säästev energeetika
a) Juurdepääsu edendamine usaldusväärsetele, turvalistele, taskukohastele, kliimasõbralikele ja säästlikele energiateenustele kui olulisele liikumapanevale jõule vaesuse kaotamise ning kaasava majanduskasvu ja arengu saavutamisel, asetades rõhu kohalike ja piirkondlike taastuvate energiaallikate kasutamisele ja nende kättesaadavaks tegemisele vaeste jaoks äärepoolsemates piirkondades;
b) taastuvenergia tehnoloogiate suurema kasutamise ja eelkõige detsentraliseeritud lähenemisviiside soodustamine ning energiatõhususe ja säästva, vähem süsinikdioksiidiheidet tekitava arengu strateegiate edendamine;
c) partnerriikide ja kohalike kogukondade energiajulgeoleku edendamine, nt allikate ja energiavarustuskanalite mitmekesistamise kaudu, võttes arvesse hinnakõikumisega seotud probleeme ja heitkoguste vähendamise potentsiaali, täiustades turgusid ning soodustades energia- ja eriti elektrivõrkude sidumist ja kaubandust.
Inimareng, sealhulgas inimväärne töö, sotsiaalne õiglus ja kultuur
a) Tervis
5. ▌
i) Inimeste tervise ja heaolu parandamine arengumaades, toetades kaasavat ja üldist juurdepääsetavust hea kvaliteediga olulistele avaliku sektori tervishoiurajatistele,-kaupadele ja -teenustele
ning nende võrdsetel alustel kasutamise võimalust, pakkudes järjekindlat hoolt alates ennetustööst ning lõpetades taastusraviga ning pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvate isikute vajadustele;
ii) partnerriikidele otsest olulist kasu toovate üleilmsete algatuste poliitikakava toetamine ja kujundamine, võttes arvesse orienteeritust tulemustele, abi tulemuslikkust ja mõju tervishoiusüsteemidele, sealhulgas toetades partnerriikide paremat kaasamist kõnealustesse algatustesse;
iii) selliste algatuste toetamine, eriti regionaalsel ja üleilmsel tasandil, mis tugevdavad tervishoiusüsteeme ja aitavad riikidel arendada ning rakendada arukat, tõenditel põhinevat ja jätkusuutlikku tervishoiupoliitikat, ning olulistes valdkondades, näiteks laste ja emade tervis, sealhulgas immuniseerimine ja ülemaailmsete terviseohtude tõrjumine (nagu HIV/AIDS, tuberkuloos ja malaaria ning muud vaesusega seotud ja unarusse jäänud haigused);
iiia) Pekingi tegevusprogrammi ja rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevusprogrammi ja nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemuste täieliku ja tulemusliku rakendamise edendamine ning sellega seoses seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ja -õiguste edendamine;
iiib) vägivalla ohvritele, eriti naistele ja lastele osutatavate peamiste teenuste ja psühholoogilise toe edendamine, pakkumine ja laiendamine.
▌
b) Haridus, teadmised ja oskused
i) Haridusvaldkonnas rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamise toetamine üleilmsete algatuste ja üleilmse partnerluse kaudu, erilise rõhuasetusega teadmiste, oskuste ja väärtuste edendamisele jätkusuutliku ning kaasava arengu seisukohast;
ii) kogemuste, hea tava ja innovatsiooni vahetuse edendamine, mis toetub haridussüsteemide arendamisel rakendatavale tasakaalustatud lähenemisviisile;
iii) haridusele võrdse juurdepääsetavuse ja hariduse kvaliteedi parandamine, eelkõige haavatavatesse rühmadesse kuuluvate isikute, rändajate, naiste ja tütarlaste, usuvähemustesse kuuluvate isikute, puudega inimeste ning ebakindlates oludes elavate inimeste jaoks ning riikides, kes on üleilmsete eesmärkide saavutamisest kõige kaugemal, ja põhihariduse lõpetamise ning kõrgema taseme haridusele ülemineku toetamine.
c) Sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine ning naiste ja tütarlaste õiguste kaitsmine
i) Riikide, piirkondliku ja kohaliku tasandi programmide toetamine, et edendada naiste ja tütarlaste majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurendamist, nende juhtivatele positsioonidele jõudmist ning võrdset poliitilist osalust;
ii) riiklike, piirkondlike ja üleilmsete algatuste toetamine, et edendada soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise integreerimist eri poliitikavaldkondadesse, tegevuskavadesse ja eelarvetesse, sealhulgas rahvusvahelistesse, piirkondlikesse ja riiklikesse arengualastesse raamdokumentidesse ja abi tulemuslikkuse kavasse; soopõhiste eelistustega seonduvate tavade kaotamisele kaasa aitamine;
iii) seksuaalse ja soolise vägivalla probleemiga tegelemine ning selle ohvriks sattunute toetamine.
d) Lapsed ja noored
i) Võitlemine lastekaubanduse, igasuguse lastevastase vägivalla, laste kuritarvitamise, igasuguse lapstööjõu kasutamise ning laste abieludega; sellise poliitika edendamine, mille puhul peetakse silmas noorte ja laste erilist haavatavust ja potentsiaali, nende õiguste ja huvide kaitset (sh lapse sünni registreerimine), haridust, tervishoidu ja elatist, alustades nende kaasamise ja neile mõjuvõimu andmisega;
ii) arenguriikide tähelepanu suunamine noorte ja laste jaoks kasulike poliitikasuundade väljatöötamisele, nende sellekohase suutlikkuse suurendamine ning laste ja noorte osatähtsuse rõhutamine arengu edasiviimisel;
iii) konkreetsete strateegiate ja sekkumiste väljatöötamise toetamine, et tegeleda noori ja lapsi mõjutavate konkreetsete probleemide ja väljakutsetega (eelkõige tervishoiu, hariduse ja tööhõive valdkondades), võttes kõikides asjaomastes meetmetes arvesse nende huve.
e) Mittediskrimineerimine
i) Kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ülemaailmse tasandi algatuste toetamine, et edendada võitlust soo, soolise identiteedi, rassilise või etnilise päritolu, kastikuuluvuse, usutunnistuse või veendumuste, puuete, haiguste, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega, aidates sellel eesmärgil kujundada poliitikat, kavasid ja eelarveid ning vahetades häid tavasid ja kogemusi;
ii) laiema diskrimineerimisvastase arutelu toetamine ning inimõiguste kaitsjate kaitsmine;
f) Tööhõive, oskused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus
i) Tootliku ja inimväärse tööhõive kõrge taseme toetamine, eelkõige aruka haridus- ja tööhõivepoliitika ja -strateegia, kohaliku tööturu vajaduste ja perspektiivide seisukohast olulist töökonkurentsivõimet tagava kutsekoolituse, töötingimuste (sh mitteametlikus majanduses), Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhilistele tööstandarditele vastava inimväärse töö (sh lapstööjõu kasutamise vastu võitlemine) ning sotsiaalse dialoogi ja tööjõu liikuvuse toetamisega, austades ja edendades samas rändajate õigusi;
ii) sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, eeskätt jätkusuutlike sotsiaalkaitsesüsteemide (sh vaesuses elavatele isikutele mõeldud sotsiaalkindlustusskeemid) rajamise ja tugevdamise ning eelarvereformi abil, suurendades maksusüsteemide suutlikkust ning võideldes pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, et aidata seeläbi kaasa võrdsuse suurendamisele ja jõukuse ühtlasemale jaotumisele;
iii) sotsiaalse kaasatuse ja soolise võrdõiguslikkuse tugevdamine koostöö abil sellistes valdkondades nagu võrdsetel alustel juurdepääs põhiteenustele, kõikide juurdepääs tööhõivele, konkreetsete rühmade (eriti rändajad, lapsed ja noored, puuetega inimesed, naised, põliselanikud ning vähemusrühmadesse kuulujad) mõjuvõimu suurendamine ja nende õiguste austamine, et need rühmad saaksid osaleda ja osaleksid jõukuse ja kultuurilise mitmekesisuse loomisel ning saaksid sellest kasu.
g) Majanduskasv, töökohad ja erasektori kaasamine
i) Selliste meetmete edendamine, mille eesmärk on luua juurde rohkem ja paremaid töökohti, arendades kohalike mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsi- ning kohanemisvõimet ja nende integreerimist kohalikku, piirkondlikku ja üleilmsesse majandusse; arengumaade abistamine piirkondlikesse ja mitmepoolsetesse kaubandussüsteemidesse integreerumisel;
ii) kohalikku kultuuripärandit alalhoidva kohaliku käsitöönduse arendamine;
iii) sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundliku kohaliku erasektori arendamine ja ettevõtluskeskkonna parandamine;
iv) sellise tõhusa majanduspoliitika edendamine, millega toetatakse kohaliku majanduse ja kohaliku tööstuse arenemist rohelise ja kaasava majanduse, ressursitõhususe ja säästva tarbimise ning säästvate tootmisprotsesside suunas;
v) elektroonilise side kui kõikides sektorites vaeseid toetavat majanduskasvu soodustava vahendi kasutamise edendamine, et ületada arengu- ja tööstusriikide vaheline ning arenguriikidesisene digitaalne lõhe, töötada selles valdkonnas välja asjakohane poliitiline ja reguleeriv raamistik ning edendada vajaliku taristu väljaarendamist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate teenuste ja rakenduste kasutamist;
vi) rahalise kaasamise edendamine, toetades mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja majapidamiste, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate rühmade juurdepääsu sellistele finantsteenustele nagu mikrokrediit ja säästmine, mikrokindlustus ja maksete ülekanded ning nimetatud teenuste tõhusat kasutamist.
h) Kultuur
i) Kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja kõikide kultuuride võrdse väärikuse edendamine;
ii) rahvusvahelise koostöö edendamine, et stimuleerida kultuuritööstuse poolt arengumaade majanduskasvu antavat panust, et täielikult ära kasutada selle potentsiaali vaesuse vastu võitlemisel, tegeledes muu hulgas turule juurdepääsu ja intellektuaalomandi õiguste küsimustega;
iii) põlisrahvaste ja vähemuste sotsiaalsete, kultuuriliste ja vaimsete väärtuste austamise edendamine, et väärtustada paljurahvuselistes ühiskondades võrdsust ja õiglast kohtlemist vastavalt universaalsetele inimõigustele, millele on igaühel õigus, sealhulgas põlisrahvastel ja vähemustel;
iv) kultuuri kui majandusarengu ja -kasvu seisukohast paljulubava majandusharu toetamine.
Toiduga kindlustatus ja toitumisalane kindlustatus ning säästev põllumajandus
Programmiga tugevdatakse koostööd, teadmiste ja kogemuste vahetust ning partnerriikide suutlikkust seoses toiduga kindlustatuse nelja tugisambaga, rakendades sootundlikku lähenemisviisi: toidu kättesaadavus (tootmine), juurdepääsetavus (sh maa, infrastruktuur toiduainete transportimiseks nendest piirkondadest, kus esineb toodangu ülejääki, piirkondadesse, kus esineb toidupuudust, turud, kohalike toiduvarude loomine ning turvavõrgustikud), kasutamine (toitumisalaste meetmete võtmine sotsiaalselt teadlikul viisil) ning stabiilsus, tähtsustades samas viit mõõdet: väikepõllundus ja loomakasvatus, toidu käitlemine lisaväärtuse loomiseks, hea valitsemistava, regionaalne integratsioon ja haavatava elanikkonna abistamise mehhanismid. Selles käsitletakse ka õiglast kaubandust
a) Jätkusuutliku väikepõllunduse ja loomakasvatuse arengu edendamine, võimaldades ökosüsteemidel põhinevat, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist turvalist juurdepääsu tehnoloogiale (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), tunnustades, edendades ja tugevdades kohalikke ja autonoomseid kliimamuutustega kohanemise strateegiaid ning võimaldades juurdepääsu teabelevi- ja tehnilistele teenustele, maaelu arendamise kavadele, tootlikele ja vastutustundlikele investeerimismeetmetele, vastavalt rahvusvahelistele suunistele, säästvale maa ja loodusvarade haldamisele, igasuguste elanikkonna õiguste kaitsele seoses maaga ja kohaliku elanikkonna maale juurdepääsuga ning geneetilise mitmekesisuse kaitsele soodsas majanduskeskkonnas;
b) asjaomaste sektorite keskkonna suhtes ja sotsiaalselt vastutustundliku poliitikakujundamise ning valitsemistava toetamine, avaliku sektori roll ja valitsusväliste osalejate toetamine selle reguleerimisel ning avalike hüviste kasutamisel, selle organisatsioonilise suutlikkuse, kutseorganisatsioonide ja -institutsioonide toetamine;
c) toiduga kindlustatuse ja toitumisalase kindlustatuse tugevdamine piisavate meetmete, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kaitse ja kliimamuutusega kohanemise meetmete, infosüsteemide ning kriisiennetus- ja -ohje kaudu ning haavatavale elanikkonnale suunatud toitumisstrateegiate kaudu, mille raames võetakse kasutusele vajalikud ressursid esmaseks sekkumiseks, mille abil on võimalik ära hoida enamik alatoitumisjuhtumeid;
d) ohutute ja jätkusuutlike tavade soodustamine toidu ja sööda kogu turustusahelas.
Ränne ja varjupaik
Programmi eesmärk on tõhustada poliitilist dialoogi, koostööd, teadmuse ja kogemuste vahetust ning partnerriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste suutlikkust, et toetada inimeste liikuvust kui inimarengu olulist osa. Programmis, mis tugineb õigustepõhisele lähenemisviisile, hõlmates kõiki inimõigusi, nii tsiviil-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi õigusi, käsitletakse rändevoogudega, sealhulgas lõuna-lõuna suunalise rändega seotud väljakutseid, haavatavate rändajate (näiteks saatjata alaealised, inimkaubanduse ohvrid, varjupaigataotlejad, naissoost rändajad) olukorda ning rändajatest päritoluriikidesse maha jäänud laste, naiste ja pereliikmete olukorda.
a) Rände juhtimise edendamine kõikidel tasanditel, pöörates erilist tähelepanu rände sotsiaalsetele ja majanduslikele tagajärgedele ning tunnustades kodanikuühiskonna organisatsioonide (sh diasporaa) ja kohalike ametiasutuste olulisust rändeküsimustega kui arengustrateegiate üliolulise osaga tegelemisel;
b) rändevoogude parema juhtimise tagamine kõikides aspektides, sealhulgas partnerriikide valitsuste ja teiste asjaomaste sidusrühmade suutlikkuse suurendamise kaudu sellistes valdkondades nagu seaduslik ränne ja liikuvus; ebaseadusliku rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse tõkestamine; ebaseaduslike rändajate püsiva tagasipöördumise hõlbustamine ning vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetamine; integreeritud piirihalduse suutlikkus ning rahvusvaheline kaitse ja varjupaik;
c) inimeste suurema regionaalse ja üleilmse liikuvuse, esmajoones hästi juhitud tööjõu liikuvuse arengumõju suurendamine, parandades rändajate integratsiooni sihtkohariikides, edendades ning kaitstes rändajate ja nende perekondade õigusi aruka regionaalse ja riikliku rände- ning varjupaigapoliitika kavandamise ja rakendamise ning rände mõõtme muudesse regionaalsetesse ja riiklikesse poliitikavaldkondadesse integreerimise ning rändajate organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste osalemise toetamise kaudu poliitikakujundamises ja poliitika elluviimise järelevalves;
d) rände ja arengu seosest, sh valitsuse poliitika sotsiaalsetest ning majanduslikest tagajärgedest ühise arusaamise parandamine, olgu tegemist siis rände-/varjupaiga- või muu valdkonnaga;
e) varjupaiga andmise suutlikkuse ja vastuvõtusuutlikkuse suurendamine partnerriikides.
Programmi hallatakse tihedas seoses rände- ja varjupaigafondi ning sisejulgeoleku fondiga, võttes täielikult arvesse poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet.
B. KODANIKUÜHISKONNA ORGANISATSIOONE JA KOHALIKKE AMETIASUTUSI KÄSITLEV PROGRAMM
Kooskõlas struktureeritud dialoogi algatuse järeldustega ning ELi toetusega demokraatiale, inimõigustele ja heale valitsemistavale, on kõnealuse programmi eesmärk tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi partnerriikides, ja kui see on käesolevas määruses ette nähtud, siis ka liidus, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides. Selle eemärk on toetada kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna tegutsemist ja koostööd soodustavat keskkonda, teadmuse ja kogemuste vahetust ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste suutlikkust partnerriikides rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkide toetamisel.
Artiklis 6 sätestatud tingimuste alusel soodustatakse programmiga järgmist:
a) kaasav ja tugev ühiskond partnerriikides tugevamate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste ning abi vajavatele elanikele osutatavate põhiteenuste kaudu;
b) Euroopa kodanike arenguküsimuste alase teadlikkuse suurendamine ning Euroopa Liidus, kandidaatriikides ning potentsiaalsetes kandidaatriikides partnerriikide vaesuse vähendamise ja jätkusuutliku arengu strateegiatele üldsuse aktiivse toetuse tagamine;
c) Euroopa ja lõunapoolsete riikide kodanikuühiskonna ning kohalike ametiasutuste võrgustike, foorumite ja ühenduste suurem suutlikkus tagada sisuline ja jätkuv poliitikadialoog arenguvaldkonnas ning edendada demokraatlikku valitsemistava.
Programmiga toetatav võimalik tegevus hõlmab järgmist:
a) partnerriikides võetavad meetmed, millega toetatakse haavatavaid ja marginaliseeritud rühmi, põhiteenuste osutamisega kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste kaudu;
b) sihtrühmade suutlikkuse arendamine, et täiendada toetust, mida antakse riikliku programmi raames, kusjuures meetmete eesmärk on:
i) luua kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna tegutsemist soodustav keskkond ning suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust osaleda tõhusalt poliitikakujundamises ja poliitika elluviimise järelevalves;
ii) soodustada arenguga seoses kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike ametiasutuste, riigi ja muude osalejate vahelist paremat dialoogi ja koostoimet;
iii) tugevdada kohalike ametiasutuste suutlikkust osaleda tulemuslikult arenguprotsessis, tunnustades nende erilist rolli ja spetsiifikat;
c) üldsuse teadlikkuse suurendamine arenguküsimustes, inimeste mõjuvõimu suurendamine, et nad saaksid hakata aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks, ning arengut toetava formaalhariduse ja informaalse hariduse edendamine Euroopa Liidus, kandidaatriikides ning potentsiaalsetes kandidaatriikides, et luua Euroopa ühiskondades arengupoliitikale kindel alus, tagada üldsuse suurem toetus vaesusega võitlemise meetmetele ja arenenud riikide ning arengumaade võrdväärsematele suhetele, suurendada teadlikkust probleemidest ja raskustest, millega arengumaad ning nende rahvad silmitsi seisavad, ja selleks, et edendada õigust arenguprotsessile, mis teeb võimalikuks kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täieliku saavutamise, ning üleilmastumise sotsiaalset mõõdet;
d) kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutuste võrgustike koordineerimine, suutlikkuse arendamine ning institutsionaalne tugevdamine nende organisatsioonides ja eri liiki sidusrühmade vahel, kes osalevad arengu üle peetaval Euroopa avalikul arutelul, ning lõunapoolsete riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste ja katusorganisatsioonide tegevuse koordineerimine, suutlikkuse arendamine ja institutsionaalne tugevdamine.
Kodanikuühiskonna organisatsioonid on sõltumatult ja aruandluspõhiselt tegutsevad järgmised valitsusvälised mittetulunduslikud osalejad: valitsusvälised organisatsioonid, põlisrahvaid esindavad organisatsioonid, rahvus- ja/või etnilisi vähemusi esindavad organisatsioonid, diasporaaorganisatsioonid, partnerriikide rändajate organisatsioonid, kohalikud ettevõtjate liidud ja kodanike rühmitused, ühistud, tööandjate liidud ning ametiühingud (sotsiaalpartnerid), majandus- ja sotsiaalhuve esindavad organisatsioonid, korruptsiooni ja pettuste vastu võitlevad ja head valitsemistava edendavad organisatsioonid, kodanikuõiguste organisatsioonid ja diskrimineerimise vastu võitlevad organisatsioonid, detsentraliseeritud piirkondliku koostöö ja integratsiooniga tegelevad kohalikud organisatsioonid (sealhulgas võrgustikud), tarbijaorganisatsioonid, naiste- ja noorteorganisatsioonid, keskkonna-, õppe-, kultuuri-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid, ülikoolid, kirikud ja usuühendused ning kogudused, meedia ning mis tahes valitsusvälised ühendused ja sõltumatud sihtasutused, sealhulgas sõltumatud poliitilised sihtasutused, kes võivad soodustada käesoleva määruse eesmärkide rakendamist.
Kohalikud ametiasutused hõlmavad väga erinevaid piirkondlikke ning kohalikke valitsustasandeid ja -harusid, st omavalitsusüksused, kogukonnad, piirkonnad, maakonnad, provintsid, regioonid jne.
***
VI LISA
ÜLEAAFRIKALISE PROGRAMMI KOHASED KOOSTÖÖVALDKONNAD
Üleaafrikalise programmiga toetatakse ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse eesmärke ja üldpõhimõtteid. Sellega edendatakse inimkeskse partnerluse ja Aafrika tervikuna käsitlemise põhimõtet ning regionaalse ja mandri tasandi sidusust. Programmis keskendutakse piirkondadevahelistele, kogu mandrit või maailma hõlmavatele meetmetele Aafrikas ja Aafrikaga ning toetatakse Aafrika ja ELi ühisalgatusi rahvusvahelisel areenil. Programmiga antakse toetust eelkõige järgmistes partnerluse valdkondades:
- rahu ja julgeolek,
- demokraatlik valitsemistava ja inimõigused,
- kaubandus, piirkondlik integratsioon ja infrastruktuur (sealhulgas toorained),
- aastatuhande arengueesmärgid ja uued rahvusvaheliselt kokkulepitud 2015. aasta järgsed arengueesmärgid,
- energia,
- kliimamuutused ja keskkond,
- ränne, liikuvus ja tööhõive,
- teadus, infoühiskond ja kosmos, ▌
- valdkondadevahelised küsimused.
6. ▌
7. VII LISA
RAHAERALDISTE SUUNAV JAOTUS AJAVAHEMIKUKS 2014–2020
(miljonites eurodes)
Kokku 19 662
(1) Geograafilised programmid 11 809[5]
▌
a) Geograafilise piirkonna kohta
Ladina-Ameerika 2500
Lõuna-Aasia 3813
Põhja- ja Kagu-Aasia 2870
Kesk-Aasia 1072
Lähis-Ida 545
Muud riigid 251
b) Koostöövaldkonna kohta
Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemistava vähemalt 15 %
Kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu rakendamine inimarengu teenistusse vähemalt 45 %
(2) Temaatilised programmid 7 008
a) Üleilmse tähtsusega avalikud hüved ja probleemid 5 101
Keskkond ja kliimamuutused [6] 27 %
Säästev energia 12 %
Inimareng, sealhulgas inimväärne töö, sotsiaalne õiglus ja kultuur 25 %
millest:
- Tervis vähemalt 40 %
- Haridus, teadmised ja oskused vähemalt 17,5 %
- Sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine ning naiste ja tütarlaste õiguste kaitsmine; lapsed ja noored, mittediskrimineerimine; tööhõive, oskused,
sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus; majanduskasv, töökohad
ja erasektori kaasamine, kultuur vähemalt 27,5 %
Toiduga kindlustatus ja säästev põllumajandus 29 %
Ränne ja varjupaik 7 %
Vähemalt 50 % OECD metoodikal põhinevate markerite (nn Rio markerite) kasutamisele eelnevatest rahalistest vahenditest täidavad kliimameetmete ja keskkonnaga seotud eesmärke.
b) Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud ametiasutused 1 907
(3) Üleaafrikaline programm 845
__________________
- [1] * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
- [2] ELT C …
- [3] Euroopa Parlamendi [kuupäev] seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu [kuupäev] otsus.
- [4] NB! Varasemad I, II ja III lisa on välja jäetud
- [5] millest 758 miljonit eurot on jaotamata vahendid
- [6] Põhimõtteliselt jaotatakse rahalised vahendid keskkonna ja kliimamuutuse vahel võrdselt.
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
STATEMENTS and DECLARATIONS
Draft Statement by the Commission on the strategic dialogue with the European Parliament[1]
On the basis of Article 14 TEU, the Commission will conduct a strategic dialogue with the European Parliament prior to the programming of [add the name of the corresponding ENI, DCI, IPA II, EIDHR, ISP, PI Regulation] and after initial consultation of its relevant beneficiaries, where appropriate. The Commission will present to the Parliament the relevant available documents on programming with indicative allocations foreseen per country/region, and, within a country/region, priorities, possible results and indicative allocations foreseen per priority for geographic programmes, as well as the choice of assistance modalities*. The Commission will present to the Parliament the relevant available documents on programming with thematic priorities, possible results, choice of assistance modalities*, and financial allocations for such priorities foreseen in thematic programmes. The Commission will take into account the position expressed by the European Parliament on the matter.
The Commission will conduct a strategic dialogue with the European Parliament in preparing the Mid Term Review and before any substantial revision of the programming documents during the period of validity of this Regulation.
The Commission, if invited by the European Parliament, will explain where Parliament's observations have been taken into consideration in the programming documents and any other follow-up given to the strategic dialogue.
CIR, IPA II, ENI, PI, DCI
Draft Statement by the European Parliament on the suspension of assistance
granted under the financial instruments
The European Parliament notes that the Regulation establishing a financing instrument for development cooperation, the Regulation establishing a European Neighbourhood Instrument, the Regulation establishing a Partnership Instrument for cooperation with third countries and the Regulation on the Instrument for Pre-accession Assistance do not contain any explicit reference to the possibility of suspending assistance in cases where a beneficiary country fails to observe the basic principles enunciated in the respective instrument and notably the principles of democracy, rule of law and the respect for human rights.
The European Parliament considers that any suspension of assistance under these instruments would modify the overall financial scheme agreed under the ordinary legislative procedure. As a co-legislator and co-branch of the budgetary authority, the European Parliament is therefore entitled to fully exercise its prerogatives in that regard, if such a decision is to be taken.
Draft
DECLARATION BY THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL AND THE COMMISSION ON ARTICLE 5.2(c) OF THE DCI
With regard to the application of Article 5.2.c) of Regulation (EU) Nr. .../xxxx at the time of entry into force of that Regulation, the following partner countries are considered eligible for bilateral cooperation, as exceptional cases, including in view of phasing out development grant aid: Cuba, Colombia, Ecuador, Peru and South Africa.
Draft
DECLARATION BY THE COMMISSION ON ARTICLE 5 OF THE DCI
The Commission will seek the views of the European Parliament before changing the application of Article 5.2.c).
Draft Declaration by the Commission
This Regulation should enable the Union to contribute to fulfilling the joint Union commitment of providing continued support for human development to improve people's lives in line with the MDGs. At least 20% of allocated assistance under this Regulation will be allocated to basic social services, with a focus on health and education, and to secondary education, recognising that a degree of flexibility must be the norm, such as cases where exceptional assistance is involved. Data concerning the respect of this declaration will be included in the annual report referred to in Article 13 of the Common Implementing Regulation.
- [1] The Commission will be represented at the responsible Commissioner level
SELETUSKIRI
1. Taust
7. detsembril 2011 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku luua arengukoostöö rahastamisvahend, mis pani aluse liidu arengupoliitika uue õigusliku aluse loomise menetlusele. Asjaomane ettepanek hõlmas mitmeid uusi aspekte. Kõige tähtsama tegurina võib ehk välja tuua eritelu, st vähim arenenud riikide eristuse nendest riikidest, mis on arenenud keskmisest suurema sissetulekuga riikideks. Sama tähtis on temaatiliste programmide arvu vähendamine viielt kahele, mis lühendab teksti pikkust, ning geograafiliste ja temaatiliste programmide esmatähtsate eesmärkide täpsustamine lisades. Veel üks ettepaneku eesmärk on lihtsustamine, kasutades maksimaalselt ära partnerriikide poliitikakäsituste ühendamise põhieesmärgist saadavat kasu. Kui partnerriigil on olemas oma arengukava, ei ole selle riigi strateegiadokumente enam vaja.
Raportöör toetab komisjoni ettepanekus välja toodud põhimõtteid ja eesmärke, kuid esitab mõned muudatusettepanekud, millest paljud annavad edasi parlamendi eelnevalt väljendatud seisukohti seoses liidu tulevase arengupoliitika ja selle elluviimisega seotud esmatähtsate eesmärkidega.
2. Raporti projektis esitatud peamised seisukohad
a) Koordineerimine ja lisandväärtus
Liidu arengupoliitika käsitused peaksid maksimaalselt ära kasutama ELi lisandväärtuse potentsiaali, ühendama liikmesriikide kaalukuse tegurid ja lisama neile ühise poliitilise tahte, et saavutada liidu maksimaalne finantsvõimendus. See tähendab enamat kui pelgalt finantsressursside tõhusa kasutamise küsimust. Töö koordineerimine ja arukas jaotus liikmesriikide ja komisjoni vahel aitab kaasa fondide tõhusamale kasutusele ning peaks seega olema üks prioriteetidest. Sellega seoses kiidab raportöör heaks arengukoostöö rahastamisvahendi ettepaneku sõnastuse, milles on välja toodud „parem vastastikune täiendavus ja koordineerimine, menetluste ühtlustamine partnerriikidega ja koordineerimine nii liidu ja liikmesriikide vahel kui ka suhetes muude rahastajate ning arenguvaldkonnas tegutsejatega”, et vältida kattuvust ja väljajätmist ning tagada kulutõhus abi osutamine. Raportöör soovib näha kõikides valdkondades liidu ja liikmesriikide ühist tegevuse kavandamist.
Liidu roll arenguabi andjana peaks hõlmama midagi enamat kui lihtsalt 28ndaks Euroopa abiandjaks olemine ning samuti peaks see olema midagi enamat kui lihtsalt koordineerimine. Kõige edukamalt saab liidu potentsiaalset kaalukust ära kasutada poliitilise iseloomuga valdkondades: demokraatia edendamine, hea valitsemistava, õigusriik ja inimõigused.
b) Eritelu
Komisjoni ettepaneku uus oluline aspekt on eritelu. Kuna mõned keskmise sissetulekuga riigid on ühinenud G20-ga (BRIC-riigid) ja osutavad juba ise arenguabi (nt Hiina), näib vajadus nende riikidega kahepoolseid abiprogramme jätkata vähenevat. Kui ELi pakutav eelarvetoetus moodustab vaid väga väikese osa partnerriigi kogueelarvest, on selle mõju piiratud. Ning kui riigil on piisavalt vahendeid, et ehitada Sahara-tagusesse Aafrikasse teid, peaks ta olema ka suuteline pakkuma oma kodanikele tervishoiuteenuseid. Sellele vaatamata ei saa jätta arvesse võtmata tõsiasja, et ligikaudu 70% maailma vaestest elavad asjaomastes keskmise sissetulekuga riikides ning et ELi arenguabi põhieesmärk on seda vaesust vähendada.
Oma ettepanekus on komisjon valinud õige suuna: suunata eelarvevahendid esmajoones vähim arenenud riikide ja muude väikese sissetulekuga riikide geograafilistesse programmidesse, sest EL peab oma ressursid koondama sinna, kus neid enim vajatakse ja kus need avaldavad suurimat mõju. Seepärast teeb komisjon ettepaneku arvata kahepoolsetest geograafilistest programmidest abi saavate riikide hulgast välja 19 riiki, võttes (üldjoontes) aluseks kogurahvatulu inimese kohta. Temaatiliste programmide abi jaoks jäävad need riigid siiski jätkuvalt abikõlblikuks.
Kuigi raportöör nõustub põhimõttega, et abi tuleks suunata sinna, kus seda on kõige rohkem tarvis ja kus see avaldab suurimat mõju, ei ole ta nõus sellega, et abisaamise vajaduse üle saab otsustada pelgalt kogurahvatulu kriteeriumi alusel inimese kohta, kuna kogurahvatulu näitajas ei kajastu sotsiaalne ebavõrdsus. Lisaks peaks geograafiliste programmide järkjärguline lõpetamine toimuma paindlikumalt.
Sellest tulenevalt on tehtud järgmised parandused: eritelu esmaseks kriteeriumiks jääb kogurahvatulu inimese kohta, kuid lisaks sellele tuleks arvesse võtta täiendavaid näitajaid, mille abil mõõdetakse vaesust, ebavõrdsust ja inimarengut. Samuti tuleks kõikide keskmise sissetulekuga riikide suhtes kohaldada kvalitatiivseid kriteeriume – kahepoolse abiga tuleks jätkata vaid juhul, kui ELil on piisav finantsvõimenduse mõju ning kui liit saab luua lisandväärtust.
Geograafiliste programmide järkjärgulise lõpetamise muudab võimalikuks see, kui tehakse tihedat koostööd teiste abiandjate ja partnerriikidega. Üleminekuperioodil tuleks keskenduda vaid kindlatele valdkondadele, nagu maksusüsteemid, sotsiaalne ühtekuuluvus, hea valitsemistava ja inimõigused.
c) Lihtsustamine
Komisjoni üks esmatähtsaid eesmärke seoses kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga on lihtsustada õiguskeskkonda. Arengukoostöö rahastamisvahendi jaoks tähendab see seda, et kui vähegi võimalik, ühitab liit partnerriikide riiklikud arengukavad ja nende programmitöö tsükli. Sobiva riikliku arengukava olemasolu korral ei koostata asjaomase partnerriigi jaoks riigistrateegia dokumenti.
Raportöör on sellega nõus. Küll aga ei nõustu raportöör komisjoni ettepanekuga võtta kavandamise aluseks nn ühine raamdokument, kuna nende dokumentide üle puudub parlamentaarne kontroll nii ELi tasandil kui ka partnerriikides.
d) Inimareng
Oma ettepanekus avaldab komisjon, et vähemalt 20% üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemide temaatilise programmi toetusest peaks minema sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu toetamiseks. Raportöör on seisukohal, et inimarengu ja sotsiaalse kaasatuse määratlus on liiga ebatäpne. Raportöör teeb seega ettepaneku tugevdada asjaomast sihttaset järgmise selgitusega: „Vähemalt 20% käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatest rahastamisvahenditest tuleks kasutada põhiliste sotsiaalteenuste pakkumise toetamiseks vastavalt ÜRO aastatuhande arengueesmärkide määratlusele”. See aitab tagada ettepaneku kooskõla Euroopa Parlamendi varasema seisukohaga ja praeguse arengukoostöö rahastamisvahendi raames võetud kohustustega.
e) Poliitikavaldkondade arengusidusus
Raportööri üllatas see, et komisjoni ettepanekus ei olnud mainitud poliitikavaldkondade arengusidusust. Osutatud oli ainult ELi toimimise lepingu artiklile 21, mis käsitleb ELi välistegevuse üldist järjepidevust. Seetõttu on tekstis mitmetes kohtades osutatud konkreetselt poliitikavaldkondade arengusidususele, et rõhutada selle nõude tähtsust: muud liidu meetmed ei tohiks takistada ELi arengupoliitika põhieesmärgi – vaesuse vähendamine – saavutamist.
f) Hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine
Peamiseks probleemiks jääb endiselt humanitaar- ja arenguabi ning hädaolukordade ja pikaajaliste meetmete lahusus. Neil kahel käsitusel on erinevad perspektiivid ja erinevad menetlused ning nende paremaks ühendamiseks on vaja tugevat poliitilist pühendumust. Komisjon näitab seda pühendumust küll üles, aga uues arengukoostöö rahastamisvahendis on vaja selget märki hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise kohta. Komisjon on pühendanud oma ettepanekus asjaomasele küsimusele eraldi artikli (12), mida raportöör on natuke täiendanud. Lisatud on kriisi määratlus ning märge loodusõnnetuste ja inimeste vastupanuvõime tugevdamise kohta.
g) Kliimamuutustega kohanemine ja kliimamuutuste leevendamine
Ettepanek toetab komisjoni eesmärki eraldada vähemalt 20% ELi eelarvest vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnale. Raportöör lisas siiski omalt poolt viite, et EL ja liikmesriigid on võtnud omale kohustuse pakkuda lisaks oma 0,7%-lisele kogurahvatulu suurusele ametlikule arenguabile ka vahendeid kliimamuutuste leevendamise ja kohanemismeetmete rahastamiseks, sest arengukoostöö rahastamisvahendist kliimamuutustega seotud tegevuse rahastamine ei tohiks vähendada või takistada vaesuse vastu võitlemist.
h) Üleaafrikaline programm
Ettepaneku uus osa on üleaafrikaline programm, mis toetab Aafrika ja ELi ühisstrateegia rakendamist piirkondlikul, mandri ja üleilmsel tasandil. Raportöör küll mõistab selle programmi vajadust, kuid täiendavuse ja ühtsuse tagamiseks arengukoostöö rahastamisvahendit käsitleva määrusega viidi sisse mõned muudatused. Lisaks kaasati Euroopa Parlament ja Üleaafrikaline Parlament.
i) IV lisa
Arengukoostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse üldiste eesmärkide seotuse tagamiseks tuleb selgelt määratleda geograafiliste programmide koostöövaldkonnad ning pakkuda partnerriikidega peetava dialoogi põhjal esmatähtsate eesmärkide valiku jaoks piisavad võimalused. Seetõttu on komisjoni soovitatud kolme teemat ja alateemat IV lisas veelgi täpsustatud.
3. ELi välistegevuse toetamiseks (2014–2020) ettenähtud rahastamisvahenditega seotud horisontaalsed elemendid
Euroopa Parlament nõuab liidu ambitsioonika, kõikehõlmava ja järjepideva välispoliitika tugeva pooldajana ELi välistegevuse jaoks sidusate rahastamisvahendite kogumit. See peaks tagama liidu niisuguste eesmärkide ja väärtuste edendamise maailmas, mis tuginevad demokraatiale, õigusriigile ja inimõigustele, et saavutada rahu, julgeolek, stabiilsus ja majanduslik heaolu. Komisjoni esildatud geograafilised ja temaatilised rahastamisvahendid aastateks 2014–2020 on selle lähenemisviisi rakendamise jaoks olulised vahendid.
Euroopa Parlament tegutseb vastutustunde alusel, mis tugineb olulisele põhimõttele ning seisneb liidu vastutuses oma kodanike ees vahendite eraldamise ning eesmärkide ja strateegiate valiku osas. Välistegevuse uus raamistik ei peaks olema ainult vahendite seisukohalt tõhus ja tulemuslik, vaid ka demokraatlikult õiguspärane. Seetõttu on ülimalt oluline, et rahastamisvahendite järgmine põlvkond oleks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel nõuetekohaselt rahastatud ja ka kavandatud selliselt, et see kajastaks ja toetaks poliitilisi ambitsioone ja prioriteete iga vahendi ja asjaomase poliitika eripära arvesse võttes.
Lissaboni lepinguga talle antud eesõigusi ja volitusi kasutades soovib Euroopa Parlament kõnealuste vahendite osas kaasseadusandjana ning eelarvepädeva institutsioonina, et:
· kõnealustel vahenditel oleks selge mõju ja need annaksid nähtavaid tulemusi kohapeal, et saavutada poliitilisel tasandil kokkulepitud selged eesmärgid;
· kõnealuseid vahendeid valmistataks ette, rakendataks, jälgitaks ja hinnataks läbipaistval ja kaasaval viisil, kaasates sellesse võimalikult suures ulatuses seal, kus see on vajalik ja asjakohane, partnerriike riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, samuti kodanikuühiskonda;
· kõnealused vahendid tugineksid niisuguse koordineerimise ja koostoime loogikale, mis esineb nende endi vahel ning muude ELi poliitikasuundadega välistegevuse puhul, aga ka ELi liikmesriikide ja rahvusvaheliste rahastajate programmidega, milles käsitletakse samu temaatilisi valdkondi või geograafilisi alasid poliitika ühiste eesmärkide taustal, vältides seega kattuvusi ning vahendite ja jõu raiskamist ning suurendades vastupidiselt liidu programmide positiivset mõju;
· kõnealuste vahenditega pakutaks mehhanismid, mis võimaldavad kiiret reageerimist ettenägematutele muutustele, nt poliitilised üleminekud kolmandates riikides või uute üleilmsete probleemide tekkimine, mis nõuavad piisavat ja õigeaegset Euroopa Liidu poolset reageerimist, tagades samal ajal piisava prognoositavuse partnerriikide hüvanguks.
See üldine lähenemisviis kajastub raporti projektides esitatud muudatusettepanekutes. Eelkõige on raportites tehtud ettepanek, et kaks kaasseadusandjat, st Euroopa Parlament ja nõukogu, delegeerivad komisjonile oma volitused valmistada ette kõik strateegilised programmdokumendid, milles määratletakse eesmärgid, prioriteedid, oodatavad tulemused ja eraldatavad rahalised vahendid üldises plaanis, ning võtta need dokumendid vastu delegeeritud õigusaktidena, et võimaldada paindlikkust, tagades samal ajal demokraatliku õiguspärasuse ja läbipaistvuse mõlema kaasseadusandja võrdse kaasamisega sellel strateegilisel tasandil.
Need vahendid peaksid jääma kehtima seitsmeks aastaks, mis tähtsustab demokraatlikku kontrolli veelgi. Euroopa Parlamendil on kaasseadusandjana kohustus tagada, et neid vahendeid kavandatakse ja rakendatakse kooskõlas alusaktiga. See ei tähenda mikrojuhtimises osalemist, sest parlament usaldab komisjoni ja Euroopa välisteenistuse professionaalsust ja kogemusi. Ent selleks, et saavutada Lissaboni lepingu üks peaeesmärke, mis on ELi demokraatia puudujäägi probleemi lahendamine, on möödapääsmatult vajalik kaasata Euroopa Parlament delegeeritud õigusaktide menetluse kaudu strateegiliste otsuste kavandamisse.
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (12.7.2012)
arengukomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend
(COM(2011)0840 – C7‑0493/2011 – 2011/0406(COD))
Arvamuse koostaja: Ana Gomes
LÜHISELGITUS
Lisaks üldisele vaesuse vähendamise eesmärgile on arengukoostöö rahastamisvahend oluline inimõiguste austamise, õigusriigi põhimõtete, läbipaistvuse, demokratiseerimise ja hea valitsemistava edendamisel sellega hõlmatud riikides.
Parlamenti tuleks viivitamata ja täielikult teavitada Euroopa välisteenistuse meetmeist, mis on võetud inimõiguste rikkumise puhul arengukoostöö rahastamisvahendist abi saavates riikides. Inimõiguste süstemaatiline või ränk rikkumine peaks käivitama strateegiadokumendi erakorralise läbivaatamise ning andma võib-olla põhjuse rahastamise ulatuse, prioriteetide ja rahastamiskanalite ümberhindamiseks ning äärmuslikel juhtudel arengukoostöö rahastamisvahendist eraldatava abi peatamise kaalumiseks.
Parlament peaks olema tihedalt seotud otsustega, mis käsitlevad kahepoolseid, geograafilisi ja temaatilisi prioriteete ja seatud eesmärke, samuti oodatavaid tulemusi ning rahaeraldiste liigendust protsentuaalselt iga sektori kohta. Suurema paindlikkuse ja tulemuslikkuse saavutamiseks nende vastuvõtmisel ja läbivaatamisel tuleks komisjonile anda neis küsimustes delegeeritud volitused.
Kodanikuühiskonna organisatsioonid annavad väärtuslikku tagasisidet mitmesuguste üksikisikute rühmade, kohalike kogukondade, erasektori organisatsioonide, ametiühingute ja ühiskonna muude elementide ning rahvusvahelise kodanikuühiskonna vajaduste kohta. Kaasata tuleb ka riikide parlamendid. Nad peaksid kõik olema konsulteerimisega süstemaatiliselt ja tihedalt seotud alates programmide koostamise etapist kuni hindamiste ja läbivaatamisteni.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Väliskomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus ning austamine, inimväärikuse austamine, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine. Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada ning tugevdada neile väärtustele pühendumist partnerriikides ja -piirkondades. |
(4) Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus ning austamine, inimväärikuse austamine, sooline võrdõiguslikkus, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine. Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada ning tugevdada neile väärtustele pühendumist partnerriikides ja -piirkondades. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(4 a) Liit tunnistab, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine, õigusriigi ja demokraatia põhimõtete, läbipaistvuse, hea valitsemistava, rahu ja stabiilsuse edendamine ning sooline võrdõiguslikkus on partnerriikide arenguks olulised ning need küsimused tuleks liidu arengupoliitikas peavoolustada, eelkõige programmitöös ja kokkulepetes partnerriikidega. Liit on otsustanud inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamise tugevamalt seostada programmitöö, riikidele abi andmise korra ja kanalite ning üldise eelarvetoetuse läbivaatamisega. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Liit seab eesmärgiks ka sidususe tagamise liidu välistegevuse muude valdkondadega. See tuleks tagada liidu arengukoostöö poliitika kindlaksmääramisel ja strateegilisel kavandamisel ning meetmete rakendamisel. |
(5) Liit seab eesmärgiks ka sidususe tagamise liidu välistegevuse muude valdkondadega. See tuleks tagada eeskätt liidu julgeoleku-, kaubandus-, investeerimis-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika välismõõtme kindlaksmääramisel ja strateegilisel kavandamisel ning meetmete rakendamisel. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Liit ja liikmesriigid tunnistavad, et arenguabiprogrammidega peavad kaasnema mitmetasandilised ühised jõupingutused, et luua tulemuslik rahvusvaheline õigusraamistik arengumaadest lähtuvate ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemiseks, mehhanismid rahvusvaheliste äriühingute poolt arengumaadele tehtavate maksete avalikustamiseks, teabevahetuseks ning võitluseks pangasaladusega kaitstud jurisdiktsioonide vastu, mis soodustavad korruptsiooni ja pärsivad arengumaade siseressursside kasutamist arengu rahastamiseks. Arenguprogrammid peaksid seepärast hõlmama algatusi või neid peaksid täiendama algatused, mille eesmärk on tugevdada rahapesuvastaseid meetmeid, võidelda maksudest kõrvalehoidumisega, luua õigusraamistikke ja institutsioonilist korda ebaseaduslike varade avastamiseks, külmutamiseks ja tagasinõudmiseks nii rahastajariikides kui ka partnerriikides. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 b) Pidades silmas arengupoliitikat, on oluline, et liidu välispoliitika kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208 ei takistaks arenguriikide jõupingutusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Liidu abi peaks toetama Aafrika ja ELi ühisstrateegiat ja sellest tulenevaid tegevuskavasid, mis moodustab strateegilise partnerluse raames laialdase ja vastastikku kasuliku koostöö raamistiku, mida iseloomustab ühiste eesmärkide taotlemine võrdsetel alustel. |
(7) Liidu abi peaks toetama Aafrika ja ELi ühisstrateegiat ja sellest tulenevaid tegevuskavasid, mis moodustab strateegilise partnerluse raames laialdase ja vastastikku kasuliku koostöö raamistiku, mida iseloomustab ühiste eesmärkide taotlemine võrdsetel alustel. Mitmepoolsete institutsioonide ja mitmepoolse valitsemise tugevdamine on tähtis tegur püüdlustes tugevdada liidu ning partnerriikide ja -piirkondade rolli ja kohta maailmas. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Liit ja selle liikmesriigid peaksid parandama oma arengukoostöö poliitika järjepidevust ja vastastikust täiendavust, eelkõige järgides partnerriikide ja -piirkondade prioriteete riiklikul ning piirkondlikul tasandil. Selleks et tagada, et liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika üksteist täiendaks ja tugevdaks, on asjakohane näha ette ühise kavandamise menetlused, mida tuleks rakendada igal võimalikul ja asjakohasel juhul. |
(8) Liit ja selle liikmesriigid peaksid parandama oma arengukoostöö poliitika järjepidevust, vastastikust täiendavust ja tõhusust eelkõige järgides partnerriikide ja -piirkondade prioriteete riiklikul ning piirkondlikul tasandil. Selleks et tagada, et liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika üksteist täiendaks ja tugevdaks, on asjakohane näha ette ühise kavandamise menetlused, mida tuleks rakendada igal võimalikul ja asjakohasel juhul. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Liidu arengukoostöö poliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide hilisemad muudatused, ning liidu ja selle liikmesriikide heakskiidetud arengueesmärkidele ja -põhimõtetele, pidades eelkõige silmas koostööd, mida nad teevad arengukoostöö valdkonnas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
(9) Liidu arengukoostöö poliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide hilisemad muudatused, ning liidu, selle liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiidetud arengueesmärkidele ja -põhimõtetele, pidades eelkõige silmas koostööd, mida nad teevad arengukoostöö valdkonnas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Liit peaks edendama ühist lähenemisviisi kriisile ja suurõnnetustele reageerimisel ning konfliktidest mõjutatud ja ebakindlates olukordades, kaasa arvatud üleminekuolukorrad. Sealjuures tuleks eelkõige toetuda nõukogu järeldustele julgeoleku ja arengu kohta, ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades ja konfliktiennetuse kohta ning nende põhjal tehtud asjakohastele järeldustele. See peaks tagama vajalikud lähenemisviisid, reageeringud ja vahendid, tagades eelkõige nõuetekohase tasakaalu turvalisusele suunatud, arengu- ning humanitaarabi käsitlevate lähenemisviiside vahel ning sidudes lühiajalise reageeringu pikaajalise toetusega. |
(10) Liit peaks edendama ühist lähenemisviisi kriisile ja suurõnnetustele reageerimisel ning konfliktidest mõjutatud ja ebakindlates olukordades, kaasa arvatud üleminekuolukorrad. Sealjuures tuleks eelkõige toetuda nõukogu järeldustele julgeoleku ja arengu kohta, ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades ja konfliktiennetuse kohta ning nende põhjal tehtud asjakohastele järeldustele. See peaks tagama vajalikud lähenemisviisid, reageeringud ja vahendid, tagades eelkõige nõuetekohase tasakaalu turvalisusele suunatud, arengu- ning humanitaarabi käsitlevate lähenemisviiside vahel ning sidudes lühiajalise reageeringu pikaajalise toetusega. Iga riigi kohta tehtav analüüs ja kavandustöö peaks hõlmama konfliktianalüüsi. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Liidu abi tuleks suunata sinna, kus sel on suurem mõju, võttes arvesse liidu suutlikkust tegutseda üleilmsel tasandil ning reageerida üleilmsetele probleemidele, nagu vaesuse kaotamine, jätkusuutlik ja kaasav areng ning demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi edendamine üleilmselt, liidu pikaajaline ja prognoositav arenguabikohustus ning liidu roll liikmesriikidega koordineerimisel. Sellise mõju tagamiseks tuleks eristamispõhimõtet kohaldada mitte ainult vahendite eraldamise, vaid ka kavandamise tasandil, kindlustamaks, et kahepoolne arengukoostöö on suunatud partnerriikidele, kes seda kõige enam vajavad, kaasa arvatud ebakindlas ja ülimalt ebasoodsas olukorras olevad riigid, ja kelle juurdepääs muudele rahastamisallikatele enda arengu toetamiseks on piiratud, võttes arvesse liidu abi võimalikku mõju partnerriikides. Selle tulemusel keskendutaks kahepoolsel kavandamisel sellistele riikidele, võttes aluseks nende riikide vajadustel ja võimetel põhinevate objektiivsete kriteeriumide kohaldamise ning ELi abi mõju. |
(11) Liidu abi tuleks suunata sinna, kus sel on suurem mõju, võttes arvesse liidu suutlikkust tegutseda üleilmsel tasandil ning reageerida üleilmsetele probleemidele, nagu vaesuse kaotamine, jätkusuutlik ja kaasav areng, keskkonna kaitsmine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi edendamine üleilmselt, liidu pikaajaline ja prognoositav arenguabikohustus ning liidu roll liikmesriikidega koordineerimisel. Sellise mõju tagamiseks tuleks eristamispõhimõtet kohaldada mitte ainult vahendite eraldamise, vaid ka kavandamise tasandil, kindlustamaks, et kahepoolne arengukoostöö on suunatud partnerriikidele, kes seda kõige enam vajavad, kaasa arvatud ebakindlas ja ülimalt ebasoodsas olukorras olevad riigid, ja kelle juurdepääs muudele rahastamisallikatele enda arengu toetamiseks on piiratud, võttes arvesse liidu abi võimalikku mõju partnerriikides. Selle tulemusel keskendutaks kahepoolsel kavandamisel sellistele riikidele, võttes aluseks nende riikide vajadustel ja võimetel põhinevate objektiivsete kriteeriumide kohaldamise ning ELi abi mõju. Liidu abi võimalikult suure mõju tagamiseks maailmas tuleks käesoleva määruse rakendamine rangelt kooskõlastada programmide ja meetmetega, mida rahastatakse välispoliitilisi rahastamisvahendeid kehtestavate teiste määruste alusel, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr [.../...], millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr [.../...] rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr [.../...], millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Käesolev määrus peaks andma kavandamise raamistiku, võimaldades liidu poliitikavaldkondade tõhusamat sidusust, kasutades kavandamise alusena ühist raamdokumenti. See peaks võimaldama partnerriikide ja -piirkondade täielikku vastavusse viimist, toetudes vajaduse korral riiklikele arengukavadele või samaväärsetele laiaulatuslikele arengudokumentidele, ning rahastajate, eelkõige liidu ja liikmesriikide, paremat koordineerimist ühise kavandamise kaudu. |
(12) Käesolev määrus peaks andma kavandamise raamistiku, võimaldades liidu poliitikavaldkondade tõhusamat arengusidusust, kasutades kavandamise alusena ühist raamdokumenti. See peaks võimaldama partnerriikide ja -piirkondade täielikku vastavusse viimist, toetudes võimaluse korral riiklikele arengukavadele või samaväärsetele laiaulatuslikele arengudokumentidele, mille partnerriikide või partnerpiirkondade parlamendid on pärast konsulteerimist kodanikuühiskonnaga vastu võtnud; ning võimaldama rahastajate, eelkõige liidu ja liikmesriikide paremat koordineerimist ühise kavandamise kaudu. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16) Komisjoni teatises „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” kavandatakse sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu pidevat toetamist vähemalt 20 % ulatuses liidu arenguabist. Sellele kaasaaitamiseks peaks vähemalt 20 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi toetusest sellesse arenguvaldkonda minema. |
(16) Komisjoni teatises „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” kavandatakse sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu pidevat toetamist vähemalt 20 % ulatuses liidu arenguabist. Sellele kaasaaitamiseks peaks vähemalt 20 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi toetusest minema sellesse arenguvaldkonda, kusjuures põhitähelepanu tuleks pöörata tervishoiule ja põhiharidusele. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17) Käesoleva määruse kohaseid partnerriikide loetelusid tuleks kohandada vastavalt võimalikele muudatustele OECD arenguabi komitee määratud staatuses, samuti inimarengus, abist sõltuvuses, kriisiolukordades, haavatavuses ja muudes aspektides, sealhulgas arenguprotsessi dünaamilisuses, toimunud muudatuste alusel. Sellised ajakohastused, kahepoolse arenguabi saamise tingimustele vastavate partnerriikide läbivaatamine ja muudatused konkreetsete koostöömeetmete ja tegevuse määratluses ning programmi rahaeraldiste suunava jaotuse kohandamine on käesoleva määruse mitteolemuslikud osad. Sellest tulenevalt, et kohandada määruse reguleerimisala kolmandate riikide kiiresti areneva tegelikkusega, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused ajakohastada käesoleva määruse lisasid, mis hõlmavad liidult rahaliste vahendite saamise tingimustele vastavate partnerriikide ja -piirkondade loetelusid, geograafiliste ja temaatiliste programmide konkreetsete koostöömeetmete määratlust ning programmi rahaeraldiste suunavat jaotust. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(17) Käesoleva määruse kohaseid partnerriikide loetelusid tuleks kohandada vastavalt võimalikele muudatustele OECD arenguabi komitee määratud staatuses, samuti inimarengus, abist sõltuvuses, kriisiolukordades, haavatavuses ja muudes aspektides, sealhulgas arenguprotsessi dünaamilisuses, toimunud muudatuste alusel. Sellised ajakohastused, kahepoolse arenguabi saamise tingimustele vastavate partnerriikide läbivaatamine ja muudatused konkreetsete koostöömeetmete ja tegevuse määratluses ning programmi rahaeraldiste suunava jaotuse kohandamine on käesoleva määruse mitteolemuslikud osad. Sellest tulenevalt, et kohandada määruse reguleerimisala kolmandate riikide kiiresti areneva tegelikkusega, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused ajakohastada käesoleva määruse lisasid, mis hõlmavad liidult rahaliste vahendite saamise tingimustele vastavate partnerriikide ja -piirkondade loetelusid, geograafiliste ja temaatiliste programmide konkreetsete koostöömeetmete määratlust ning programmi rahaeraldiste suunavat jaotust. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil, ja kaasaks täielikult ja õigeaegselt kodanikuühiskonna organisatsioone. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19) Käesoleva määruse artiklites 11–14 sätestatud strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammidega seotud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Võttes arvesse nimetatud rakendusaktide olemust, eeskätt nende poliitilist orientatsiooni ja mõju eelarvele, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada üldiselt kontrollimenetlust, välja arvatud väikese finantsmahuga meetmete puhul. Komisjon peaks viivitamata võtma vastu kohaldatavad rakendusaktid, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kus Euroopa Liidult oodatakse kiiret reageerimist tungiva kiireloomulisuse tõttu. |
(19) Pidades silmas komisjonile antavat õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, tuleks käesoleva määruse artiklites 11–14 sätestatud strateegiadokumente ja mitmeaastaseid sihtprogramme pidada määruse mitteolemuslikeks osadeks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 tähenduses. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(19 a) Käesolevast määrusest tulenevaid rakendamisvolitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes1. |
|
|
____________ |
|
|
1 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ii) edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava ja inimõiguste austamist. |
ii) edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava, läbipaistvust, soolist võrdõiguslikkust ja inimõiguste austamist. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Nimetatud eesmärkide täitmist mõõdetakse asjakohaste näitajatega, eelkõige esimene aastatuhande arengueesmärk punkti a puhul ja 1.–8. aastatuhande arengueesmärk punkti b puhul ning muud näitajad, milles liit ja liikmesriigid kokku leppinud on. |
Nimetatud eesmärkide täitmist mõõdetakse inimarengu näitajatega, eelkõige esimene aastatuhande arengueesmärk punkti a puhul ja 1.–8. aastatuhande arengueesmärk punkti b puhul ning muud näitajad, milles ÜRO, liit ja liikmesriigid on kokku leppinud. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Euroopa Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu partnerriikide ja -piirkondadega edendada, arendada ja toetada demokraatiat ning õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtete austamist, millele liit rajatud on. |
1. Euroopa Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu partnerriikide ja -piirkondadega edendada, arendada ja toetada demokraatiat ning õigusriigi, inimõiguste, sealhulgas sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste ja põhivabaduste põhimõtete austamist, millele liit rajatud on. See nõuab õigustel põhinevat lähenemisviisi, millega edendatakse eeskätt õigust põhiteenuste üldisele ja mittediskrimineerivale kättesaadavusele, osalemist demokraatlikus protsessis, läbipaistvust ja vastutust. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c) kohustustel ja tulemusnäitajatel. |
c) kohustustel ja tulemusnäitajatel; eelkõige kohustusel ja edukusel saavutada kokkulepitud eesmärgid ja prioriteedid inimõiguste, läbipaistvuse ja demokratiseerimise vallas. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Kõikidesse programmidesse kaasatakse järgmised valdkondadevahelised küsimused: inimõiguste edendamine, sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine, mittediskrimineerimine, demokraatia, hea valitsemistava, laste ja põliselanike õigused, sotsiaalne kaasatus ning puudega inimeste õigused, keskkonnasäästlikkus, kaasa arvatud kliimamuutuste probleemiga tegelemine, ja HIVi/AIDSi vastu võitlemine. |
3. Kõikidesse programmidesse kaasatakse järgmised valdkondadevahelised küsimused: inimõiguste edendamine, sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine, mittediskrimineerimine, demokraatia, hea valitsemistava, korruptsioonivastane võitlus, laste ja põliselanike õigused, sotsiaalne kaasatus ning puudega inimeste õigused, keskkonnasäästlikkus, kaasa arvatud kliimamuutuste probleemiga tegelemine, konfliktide ennetamine ja HIVi/AIDSi vastu võitlemine. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Erilist tähelepanu tuleb osutada õigusriigi tugevdamisele, õiguskaitse kättesaadavuse parandamisele ning kodanikuühiskonna, kaubanduse ja säästva arengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, tervishoiu ja toiduga kindlustatuse toetamisele ning dialoogi, ühiskonnas osalemise ja leppimise edendamisele ning institutsioonide loomisele. |
4. Erilist tähelepanu tuleb osutada õigusriigi tugevdamisele, õiguskaitse kättesaadavuse parandamisele ning kodanikuühiskonna, detsentraliseerimise, kaubanduse ja säästva arengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, tervishoiu ja toiduga kindlustatuse toetamisele ning dialoogi, ühiskonnas osalemise ja leppimise edendamisele ning institutsioonide loomisele, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
5 a. Eelkõige pööratakse käesoleva määruse kohases kavandamises nõuetekohast tähelepanu liidu koostatavatele, inimõigusi käsitlevatele riigi strateegiadokumentidele, millega kehtestatakse riigipõhised inimõiguste ja demokratiseerimise alased prioriteedid, eesmärgid ja võrdluskriteeriumid. Inimõigusi käsitlevad riigi strateegiadokumendid integreeritakse arenguprogrammidesse, seades eesmärgiks luua ühine ja sidus liidu lähenemine inimõigustele. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 8 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
8. Liit edendab tõhusat koostööd partnerriikide ja -piirkondadega kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega. Liit viib oma toetuse järk-järgult rohkem vastavusse partnerite riiklike või piirkondlike arengustrateegiatega, reformipoliitika ja -korraga. Liit aitab kaasa partnerriikide valitsuste ja asutuste ning rahastajate vastastikuse vastutuse tugevdamisele ning edendab kohalikke ekspertteadmisi ning tööhõivet. Selleks edendab liit: |
8. Liit edendab tõhusat koostööd partnerriikide ja -piirkondadega kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega. Liit viib oma toetuse järk-järgult rohkem vastavusse partnerite riiklike või piirkondlike arengustrateegiatega, reformipoliitika ja -korraga. Liit aitab kaasa sellele, et tugevdada vastutust, mis partnerriikidel on oma kodanike ees, samuti partnerriikide valitsuste ja asutuste ning rahastajate vastastikuse vastutuse tugevdamisele, parandades kohalike haldusasutuste suutlikkust, ning edendab kohalikku tööhõivet. Selleks edendab liit: |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 8 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
b) kaasavat ja osalust soodustavat lähenemisviisi arengule ja kõikide ühiskonnaosade laialdast kaasamist arenguprotsessi ning riigisisesesse ja kohalikku dialoogi, sealhulgas poliitilisse dialoogi; |
b) kaasavat ja osalust soodustavat lähenemisviisi arengule ja kõikide ühiskonnaosade laialdast kaasamist arenguprotsessi ning riigisisesesse ja kohalikku dialoogi, sealhulgas poliitilisse dialoogi; kõigi ühiskonnaosade kaasamiseks arenguprotsessi peetakse põhjalikke konsultatsioone eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonidega, aga ka riikide parlamentide, kohalike asutuste, erasektori ja ametiühingutega, kellel võimaldatakse aegsasti anda oma panus ning saada üksikasjalikku teavet arenguprojektide kohta; |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
10. Komisjon vahetab korrapäraselt teavet kodanikuühiskonnaga. |
10. Komisjon vahetab korrapäraselt ja aegsasti teavet kodanikuühiskonnaga ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Iga konkreetse riigi programmi raames keskendub liit peamiselt kolmes valdkonnas abiandmisele. |
4. Iga konkreetse riigi programmi raames keskendub liit peamiselt abiandmisele kolmes valdkonnas, mis on kindlaks määratud kodanikuühiskonna osalusel, et abi vastaks riigi ja kogukonna tegelikele vajadustele. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Arenevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi käsitleva programmi eesmärk on rahastada partnerriikide, liidu, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste poolt või heaks ettenähtud arenguvaldkonna algatusi. |
1. Arenevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi käsitleva programmi eesmärk on rahastada partnerriikide, liidu, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste poolt või heaks ettenähtud arenguvaldkonna algatusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes osutavad põhiteenuseid, nagu haridus- ja tervishoiuteenused. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Geograafiliste programmide mitmeaastased sihtprogrammid partnerriikide ja -piirkondade jaoks koostatakse strateegiadokumendi alusel kooskõlas artikliga 11. |
1. Geograafiliste programmide mitmeaastased sihtprogrammid partnerriikide ja -piirkondade jaoks koostatakse strateegiadokumendi alusel kooskõlas artikliga 11. |
|
Temaatiliste programmide mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse kooskõlas artikliga 13. |
Temaatiliste programmide mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse kooskõlas artikliga 13. |
|
Komisjon võtab ühise rakendusmääruse artiklis 2 sätestatud rakendusmeetmed vastu artiklites 11 ja 13 osutatud programmdokumentide alusel. Ühise rakendusmääruse kohaselt võib erakorraliste asjaolude korral liidu abi seisneda ka meetmetes, mis ei ole nimetatud dokumentides ette nähtud. |
|
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liit ja liikmesriigid konsulteerivad omavahel ning muude rahastajate ja arenguvaldkonnas tegutsejatega (k.a kodanikuühiskonna esindajad ja piirkondlikud ning kohalikud ametiasutused) kavandamise varases etapis, et edendada oma koostöö vastastikust täiendavust ja järjepidevust. Sellise konsulteerimise tulemus võib olla liidu ja liikmesriikide ühine kavandamine. |
2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, millega kinnitatakse strateegiadokumendid ning geograafiliste ja temaatiliste programmide mitmeaastased sihtprogrammid. Liit ja liikmesriigid konsulteerivad omavahel ning muude rahastajate ja arenguvaldkonnas tegutsejatega (k.a kodanikuühiskonna esindajad ja piirkondlikud ning kohalikud ametiasutused) kavandamise varases etapis, et edendada oma koostöö vastastikust täiendavust ja järjepidevust. Sellise konsulteerimise tulemus võib olla liidu ja liikmesriikide ühine kavandamine. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Eraldised võib jätta jaotamata. Kooskõlas artikli 11 lõikes 5 ja artiklis 13 sätestatud tingimusega, et need hiljem jaotatakse või ümber jaotatakse, otsustatakse selliste eraldiste kasutamine hiljem ühise rakendusmääruse kohaselt. |
4. Eraldised võib jätta jaotamata. Kooskõlas artikli 11 lõikes 5 ja artiklis 13 sätestatud tingimusega, et need hiljem jaotatakse või ümber jaotatakse, otsustatakse selliste eraldiste kasutamine hiljem käesoleva määruse artikli 18 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Strateegiadokumendid on dokumendid, mille on koostanud liit eesmärgiga tagada liidu ja asjaomase partnerriigi või -piirkonna arengukoostöö sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja -ala, eesmärkide ja põhimõtetega ning liidu poliitikaga. |
1. Strateegiadokumendid on dokumendid, mille on koostanud liit eesmärgiga tagada liidu ja asjaomase partnerriigi või -piirkonna arengukoostöö sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja -ala, eesmärkide ja põhimõtetega ning liidu poliitikaga. |
|
Strateegiadokumentide ettevalmistamine ja rakendamine on kooskõlas abi tõhusust käsitlevate põhimõtetega, nagu riigi omalus, partnerlus, koordineerimine, ühtlustamine, abisaajariikide või piirkondade süsteemidega vastavusse viimine, vastastikune vastutus ning keskendumine tulemuste saavutamisele, nagu see on sätestatud artikli 3 lõigetes 5–8. |
Strateegiadokumentide ettevalmistamine ja rakendamine on kooskõlas abi tõhusust käsitlevate põhimõtetega, nagu riigi omalus, partnerlus, koordineerimine, ühtlustamine, abisaajariikide või piirkondade süsteemidega vastavusse viimine, vastastikune vastutus ning keskendumine tulemuste saavutamisele, nagu see on sätestatud artikli 3 lõigetes 5–8. |
|
Selleks koostatakse strateegiadokumendid üldjuhul liidu ja partnerriigi või -piirkonna dialoogi alusel, kuhu kaasatakse vajaduse korral asjaomased liikmesriigid, ning partnerriigi või -piirkonnaga peetava dialoogi alusel, kuhu kaasatakse kodanikuühiskond ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, et tagada asjaomase riigi või piirkonna piisav omalus protsessi suhtes ja soodustada riiklike arengustrateegiate, eelkõige vaesuse vähendamise strateegiate toetamist. |
Selleks koostatakse strateegiadokumendid üldjuhul liidu ja partnerriigi või -piirkonna dialoogi alusel, kuhu kaasatakse asjaomased liikmesriigid, ning partnerriigi või -piirkonnaga peetava dialoogi alusel, mille raames konsulteeritakse riikide või piirkondade parlamentidega ning kuhu kaasatakse kodanikuühiskond ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kellega põhjalikult konsulteeritakse, et tagada asjaomase riigi või piirkonna piisav omalus protsessi suhtes ja soodustada riiklike arengustrateegiate, eelkõige vaesuse vähendamise strateegiate toetamist. See dialoog toimub pärast kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele ja kodanikuühiskonnale mõeldud konsultatsiooni- ja teavitusetappi. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse kõigi riikide või piirkondade jaoks, mis käesoleva määruse alusel liidu rahalistest vahenditest suunavaid rahaeraldisi saavad, välja arvatud lõikes 4 osutatud riigid või piirkonnad. Nimetatud dokumendid koostatakse strateegiadokumentide või muude käesolevas artiklis osutatud dokumentide alusel. |
5. Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse kõigi riikide või piirkondade jaoks, mis käesoleva määruse alusel liidu rahalistest vahenditest suunavaid rahaeraldisi saavad, välja arvatud lõikes 4 osutatud riigid või piirkonnad. Nimetatud dokumendid koostatakse strateegiadokumentide või muude käesolevas artiklis osutatud dokumentide alusel. |
|
Käesoleva määruse kohaldamisel võib lõike 3 punktis b osutatud ühist mitmeaastast programmdokumenti käsitada mitmeaastase sihtprogrammina, juhul kui see vastab kõnealuse lõikega kehtestatud põhimõtetele ja tingimustele, kaasa arvatud suunavad rahaeraldused, ja artiklis 14 sätestatud menetlustele. |
Käesoleva määruse kohaldamisel võib lõike 3 punktis b osutatud ühist mitmeaastast programmdokumenti käsitada mitmeaastase sihtprogrammina, juhul kui see vastab kõnealuse lõikega kehtestatud põhimõtetele ja tingimustele, kaasa arvatud suunavad rahaeraldused, ja artiklis 14 sätestatud menetlustele. |
|
Mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad ja rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa vahendeid võib jätta jaotamata. |
Mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad, inimõiguste ja demokraatlike reformidega seotud kohustused, mida partnerriigid peavad täitma, rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa ning abi peatamise või rahaliste vahendite ümberpaigutamise tingimused. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa vahendeid võib jätta jaotamata. |
|
Mitmeaastaseid sihtprogramme tuleb vajaduse korral kohandada, võttes arvesse nende aluseks oleva strateegiadokumendi vaheläbivaatamisi või eriotstarbelisi läbivaatamisi. |
Mitmeaastaseid sihtprogramme tuleb vajaduse korral kohandada, võttes arvesse nende aluseks oleva strateegiadokumendi vaheläbivaatamisi või eriotstarbelisi läbivaatamisi. Tõsised ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised käivitavad automaatselt strateegiadokumendi eriotstarbelise läbivaatamise. Eriotstarbelistest vaheläbivaatamistest teatatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning need avalikustatakse ja tehakse kohalikele sidusrühmadele kättesaadavaks. |
|
Vastastikuse vastutuse põhimõtte kohaselt võib kokkulepitud eesmärkide, kaasa arvatud hea valitsemistava, demokraatia ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamisega seotud eesmärkide taotlemisel ja täitmiselsuunavaid rahaeraldisi läbivaatamise tulemusel suurendada või vähendada, eelkõige selliste erivajaduste kontekstis nagu kriisi-, kriisijärgsest või ebakindlast olukorrast tulenevad vajadused, või juhul, kus tulemus on olnud erandlik või mitterahuldav. |
Vastastikuse vastutuse põhimõtte kohaselt võib kokkulepitud eesmärkide, kaasa arvatud hea valitsemistava, demokraatia ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamisega seotud eesmärkide taotlemisel ja täitmiselsuunavaid rahaeraldisi läbivaatamise tulemusel suurendada või vähendada, eelkõige selliste erivajaduste kontekstis nagu kriisi-, kriisijärgsest või ebakindlast olukorrast tulenevad vajadused, või juhul, kus tulemus on olnud erandlik või mitterahuldav. Läbivaatamismenetlus võimaldab konsulteerida kohalike ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Sellest teavitatakse täiel määral Euroopa Parlamenti ja nõukogu. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate riikide programmdokumentide koostamisel tuleb arvesse võtta nende haavatavat olukorda, erivajadusi ning asjaomaste riikide või piirkondade tingimusi. |
1. Kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate riikide programmdokumentide koostamisel tuleb arvesse võtta nende haavatavat olukorda, erivajadusi ning asjaomaste riikide või piirkondade tingimusi. |
|
Tähelepanu tuleb pöörata konfliktiennetus-, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele. |
Tähelepanu tuleb pöörata konfliktiennetus-, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele. |
|
Juhul kui üks või mitu partnerriiki on vahetult kaasatud kriisi-, kriisijärgsesse või ebakindlasse olukorda või neid mõjutab selline olukord, pööratakse erilist rõhku hädaabi, taastus- ja arenguabi koordineerimise kiirendamisele, et aidata sellistel riikidel hädaolukorrast arenguetappi üle minna. Programmides, mis on kavandatud riikidele või piirkondadele, mis on haavatavas olukorras või kus esineb sageli loodusõnnetusi, nähakse ette suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku ning selliste õnnetuste tagajärgede likvideerimise vahendid. |
Juhul kui üks või mitu partnerriiki on vahetult kaasatud kriisi-, kriisijärgsesse või ebakindlasse olukorda või neid mõjutab selline olukord, pööratakse erilist rõhku hädaabi, taastus- ja arenguabi koordineerimise kiirendamisele, et aidata sellistel riikidel hädaolukorrast arenguetappi üle minna. Neid pingutusi kooskõlastatakse liidu ja liikmesriikide muude võimalike algatustega lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr […/…], millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend. Programmides, mis on kavandatud riikidele või piirkondadele, mis on haavatavas olukorras või kus esineb sageli loodusõnnetusi, nähakse ette suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku ning selliste õnnetuste tagajärgede likvideerimise vahendid. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kriisi-, kriisijärgses ja ebakindlas olukorras või juhtudel, kus demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardavate ohtude korral tuleb liidul viivitamata meetmeid võtta, võib ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 sätestatud kiirmenetlust kasutada artiklis 11 osutatud dokumenti muutmiseks, millega kaasneb konkreetse riigi või piirkonna koostööstrateegia eriotstarbeline läbivaatamine. |
2. Kriisi-, kriisijärgses ja ebakindlas olukorras või juhtudel, kus demokraatiat, rahu ja stabiilsust, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardavate ohtude korral tuleb liidul viivitamata meetmeid võtta, võib ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 sätestatud kiirmenetlust kasutada artiklis 11 osutatud dokumendi muutmiseks, millega kaasneb konkreetse riigi või piirkonna koostööstrateegia eriotstarbeline läbivaatamine. Sellest teavitatakse täiel määral Euroopa Parlamenti. Võetavad meetmed ei tohi takistada meetmeid, mida võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr […/…], millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr […/…] rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas, ning peavad olema nende meetmetega täielikult kooskõlas, nii nagu ka kõigi muude tulevikus liidu poolt võetavate meetmetega demokraatia edendamiseks. |
|
Selliste läbivaatamiste tulemusena võidakse kavandada spetsiaalne ja kohandatud strateegia, et tagada üleminek pikaajalisele koostööle ning arengule, edendades humanitaar- ja arenguabi poliitika vahendite paremat koordineerimist ja ühelt teisele üleminekut. |
Selliste läbivaatamiste tulemusena võidakse kavandada spetsiaalne ja kohandatud strateegia, et tagada võimalike uute osalejate kaasamine partnerriikides, üleminek pikaajalisele koostööle ning arengule, edendades rahu kindlustamise, konfliktide ennetamise, humanitaar- ja arenguabi poliitika vahendite paremat koordineerimist ja ühelt teisele üleminekut. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Temaatiliste programmide mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu strateegia asjaomase valdkonna kohta, liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad, rahvusvaheline olukord ja peamiste partnerite meetmed. Vajaduse korral sätestatakse üleilmsetes algatustes osaluse vahendid ja sekkumisprioriteedid. Mitmeaastased sihtprogrammid on kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud dokumentidega. |
1. Temaatiliste programmide mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu strateegia asjaomase valdkonna kohta, liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad, abi peatamise või rahaliste vahendite ümberpaigutamise tingimused, rahvusvaheline olukord ja peamiste partnerite meetmed. Vajaduse korral sätestatakse üleilmsetes algatustes osaluse vahendid ja sekkumisprioriteedid. Mitmeaastased sihtprogrammid on kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud dokumentidega. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Mitmeaastastes sihtprogrammides esitatakse rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa toetusi võib jätta jaotamata. Mitmeaastaseid sihtprogramme tuleb vajaduse korral kohandada poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks, võttes arvesse vaheläbivaatamisi või eriotstarbelisi läbivaatamisi. |
2. Mitmeaastastes sihtprogrammides esitatakse rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa toetusi võib jätta jaotamata. Mitmeaastaseid sihtprogramme tuleb vajaduse korral kohandada poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks, võttes arvesse vaheläbivaatamisi või eriotstarbelisi läbivaatamisi. Vaheläbivaatamistest ja eriotstarbelistest läbivaatamistest teavitatakse Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu, need avalikustatakse ja tehakse kohalikele sidusrühmadele kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Strateegiadokumendid kinnitab ja mitmeaastased sihtprogrammid võtab vastu komisjon ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka sisuliste läbivaatamiste suhtes, mille tagajärjel strateegiat või selle kavandamist märkimisväärselt muudetakse. |
1. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 18 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide kinnitamiseks. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka sisuliste läbivaatamiste suhtes, mille tagajärjel strateegiat või selle kavandamist märkimisväärselt muudetakse. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Lõikes 1 osutatud menetlust ei kohaldata strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide mitteoluliste muudatuste suhtes, mis seisnevad tehnilises kohandamises, assigneeringute ümberjaotamises prioriteetsete valdkondade suunavate rahaeraldiste raames või algsete suunavate rahaeraldiste suurendamises või vähendamises mahus, mis on alla 20 %, juhul kui need muudatused ei mõjuta nimetatud dokumentides sätestatud prioriteetseid valdkondi ja eesmärke. Sel juhul teatatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohandamistest ühe kuu jooksul. |
2. Komisjon võib ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust järgides teha strateegiadokumentides ja mitmeaastastes sihtprogrammides mitteolulisi muudatusi ja tehnilisi kohandusi, assigneeringuid prioriteetsete valdkondade suunavate rahaeraldiste raames ümber jaotada või algseid suunavaid rahaeraldisi vähem kui 20% suurendada või vähendada, juhul kui need muudatused ei mõjuta nimetatud dokumentides sätestatud prioriteetseid valdkondi ja eesmärke. Sel juhul teatatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohandamistest ühe kuu jooksul. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Ilma et see piiraks partnerriikide ja -piirkondadega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes sisalduvate abi peatamist käsitlevate sätete kohaldamist, kutsub liit juhul, kui partnerriik ei täida artikli 3 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, partnerriiki konsultatsioonidele, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel, et leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Kui partnerriigiga peetavad konsultatsioonid ei vii mõlemat poolt rahuldavale lahendusele või kui eriti kiireloomulisel juhul konsultatsioonist keeldutakse, võib nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 lõikega 1 võtta asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata liidu abi täielikku või osalist peatamist. |
Ilma et see piiraks partnerriikide ja -piirkondadega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes sisalduvate abi peatamist käsitlevate sätete kohaldamist, kutsub liit juhul, kui partnerriik ei täida artikli 3 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, partnerriiki konsultatsioonidele, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel, et leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Kui partnerriigiga peetavad konsultatsioonid ei vii mõlemat poolt rahuldavale lahendusele või kui eriti kiireloomulisel juhul konsultatsioonist keeldutakse, võib nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 lõikega 1 võtta asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata liidu abi täielikku või osalist peatamist. Euroopa Parlamenti teavitatakse täiel määral konsultatsioonide alustamisest, käigust ja tulemustest, ning tulemused tuleks avalikustada. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – I punkt – alapunkt c a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
c a) Detsentraliseerimine ja kohalik valitsemine |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – II punkt – alapunkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
b) Ettevõtluskeskkond, piirkondlik integratsioon ja ülemaailmsed turud ning |
b) Ettevõtluskeskkond, piirkondlik integratsioon ja ülemaailmsed turud |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – II punkt – alapunkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c) Jätkusuutlik põllumajandus ja energeetika. |
c) Jätkusuutlik põllumajandus ja energeetika; ning |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – II punkt – alapunkt c a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
c a) Linna- ja territoriaalne juhtimine ja slummide elukeskkonna parandamine. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – III punkt – alapunkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c) Üleminek humanitaarabi andmiselt ja kriisiohjamiselt pikaajalisele arengukoostööle. |
c) Katastroofijärgne taastamine partneritest arenguriikides, sealhulgas kiire reageerimine ja suurem paindlikkus ning üleminek humanitaarabi andmiselt ja kriisiohjamiselt pikaajalisele arengukoostööle. |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – III punkt – alapunkt c a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
c a) Konfliktide ennetamine. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – lõik 3 – punkt i a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
i a) Rahu kindlustamise ja konfliktide ennetamise meetmete toetamine. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – lõik 3 – punkt i b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
i b) Inimõiguste ja demokratiseerimise toetamine. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – lõik 4 – punkt d a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
d a) Soolise võrdõiguslikkuse edendamine. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – lõik 4 – punkt d b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
d b) Rahu kindlustamise ja konfliktide ennetamise meetmete toetamine. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – lõik 5 – punkt e a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
e a) Rahu kindlustamise edendamine. |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – B osa – lõik 3 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
a) partnerriikides võetavad meetmed, millega toetatakse haavatavaid ja marginaliseeritud rühmi vähim arenenud riikides, põhiteenuste osutamisega kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste kaudu; |
a) partnerriikides võetavad meetmed, millega toetatakse haavatavaid ja marginaliseeritud rühmi vähim arenenud riikides, parandades kohalikku valitsemist ja osutades põhiteenuseid kohalike ametiasutuste kaudu ning hõlbustades kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu nende rühmade osalemist ja esindatust kohalikus elus ja arenguprotsessis; |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – B osa – lõik 3 – punkt e (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
e) kohalike, riiklike ja piirkondlike kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse ja valmisoleku suurendamine konfliktide ennetamiseks ja rahu kindlustamiseks, pöörates erilist rõhku teadmussiirdele, meetoditele ja vahenditele sellistes valdkondades nagu dialoog, vahendamine, lepitamine ja üleminekuperioodi õigusemõistmine. |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – B osa – lõik 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kohalikud ametiasutused hõlmavad väga erinevaid piirkondlikke ning kohalikke valitsustasandeid ja -harusid, st omavalitsusüksused, kogukonnad, piirkonnad, maakonnad, provintsid, regioonid jne. |
Kohalikud ametiasutused hõlmavad väga erinevaid piirkondlikke ning kohalikke valitsustasandeid ja -harusid, st omavalitsusüksused, kogukonnad, piirkonnad, maakonnad, provintsid, regioonid ning nende ühendused riigi, piirkondlikul ja üleilmsel tasandil. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Arengukoostöö rahastamisvahendi loomine |
||||
|
Viited |
COM(2011)0840 – C7-0493/2011 – 2011/0406(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 17.1.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
AFET 17.1.2012 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Ana Gomes 14.12.2011 |
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
10.7.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
55 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Pino Arlacchi, Bastiaan Belder, Franziska Katharina Brantner, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Takis Hadjigeorgiou, Richard Howitt, Liisa Jaakonsaari, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Maria Eleni Koppa, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Ryszard Antoni Legutko, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Mario Mauro, Kyriakos Mavronikolas, Francisco José Millán Mon, María Muñiz De Urquiza, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Ria Oomen-Ruijten, Pier Antonio Panzeri, Alojz Peterle, Bernd Posselt, Hans-Gert Pöttering, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, György Schöpflin, Charles Tannock, Inese Vaidere, Sir Graham Watson |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jean-Jacob Bicep, Reinhard Bütikofer, Andrew Duff, Diogo Feio, Roberto Gualtieri, Barbara Lochbihler, Norbert Neuser, Teresa Riera Madurell, Ivo Vajgl, Luis Yáñez-Barnuevo García, Janusz Władysław Zemke |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Victor Boştinaru, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Lena Kolarska-Bobińska, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Artur Zasada |
||||
RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (17.9.2012)
arengukomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend
(COM(2011)0840 – C7‑0493/2011 – 2011/0406(COD))
Arvamuse koostaja: Helmut Scholz
LÜHISELGITUS
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu uus määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend. Praegune määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013. Euroopa Parlamendil tuleb nüüd kaasotsustamismenetluses määratleda ajavahemikuks 2014–202 ette nähtud ELi kõige mahukama välistegevuse rahastamisvahendi iseloom, eesmärgid ja toimimisvaldkond.
ELi arengupoliitika peamine eesmärk on endiselt aidata aktiivselt kaasa vaesuse vähendamisele ja pikas perspektiivis selle kaotamisele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingus. Seetõttu soovib arvamuse koostaja, et arengukoostöö rahastamisvahend annaks oma panuse ka jätkusuutlikusse ja kaasavasse majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengusse, kaasa arvatud ka korralike töökohtade loomisse, ning aitaks edendada demokraatiat, rahvusvahelisi tööstandardeid, õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava ja inimõiguste austamist. Nendele eesmärkidele tõhusamaks kaasaaitamiseks soovitab komisjon teha arengukoostöö rahastamisvahendis mõned muudatused.
Komisjon kavatseb viia arengukoostöö rahastamisvahendi kooskõlla arengupoliitika viimase aja rahvusvaheliste suundadega. Arvamuse koostaja pooldab seda suhtumist, kuid soovib, et täitevvõim lähtuks oma tegevuses seadusandliku võimu koostatud või heaks kiidetud dokumentidest (eelkõige arengukonsensusest), ja mitte vaid ühepoolselt täidesaatva võimu enda koostatud dokumentidest. Et muuta rahastamisvahendi kavandatav kasutus veel selgemaks, soovitab arvamuse koostaja kaasseadusandjatel käesoleva määruse IV ja V lisad täpsemaks muuta ning õigusakti lisasid vastavalt muuta.
Komisjon soovitab partnerriikide suhtes kasutada diferentseeritud suhtumist ning arvestada nende vajaduste, suutlikkuse, kohustuste ja saavutustega ning võimaliku mõjuga partnerriikidele, võimaldamata üleminekuperioodi. Arvamuse koostaja pooldab põhimõtteliselt diferentseeritud suhtumist ja suurima tähelepanu koondamist kõige suuremate vajadustega riikidele ja piirkondadele, kuid on arvamusel, et need vajadused tuleb koos partnerriikidega selgeks teha protsessis, millest peavad osa võtma ka parlamendid ja kodanikuühiskond. Arvamuse koostaja leiab, et komisjon läks liiga kaugele sellega, et jättis riigid kahepoolsest arengukoostööst välja ning teeb ettepaneku võtta mitu Ladina-Ameerika riiki uuesti III lisa abikõlblike riikide nimekirja.
Komisjon soovitab suurendada rahastamisvahendi rakendamise paindlikkust ja vähendada selle keerukust. Arvamuse koostaja pooldab rahastamisvahendi suurema tõhususe nimel tehtavaid jõupingutusi. Kuid vajadusega suurema paindlikkuse järele ei saa õigustada katset teha lõpp parlamendi kohustusele eelarve täitmist kontrollida. Seetõttu ei ole vastuvõetav komisjoni soov saada selle rahastamisvahendi eelarve osas tegutsemiseks 60% ulatuses vabad käed. Selle asemel tuleks esitada täielik nimekiri selle rahastamisvahendi kaudu toetust saavate arengukoostöö alade kohta. Lisaks soovib arvamuse koostaja jätta mõlemale seadusandjale võimaluse esitada komisjoni ettepanekute kohta vastuväiteid, kui komisjon tahab vahendeid üle teatava piiri ümber paigutada, ning samuti mittetehnilise iseloomuga muudatuste korral ning nõuda, et muudatused tehakse delegeeritud õigusaktide kujul.
Lisaks leiab arvamuse koostaja, et kaubandus võib aidata arengut käivitada. Kuid ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et 2012. aasta OECD eksperthinnangu kohaselt moodustavad kaubanduspoliitika küsimused 25% kõikidest poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärgiga seotud probleemidest. EL on seadnud poliitikavaldkondade arengusidususe oma kooskõlastatud võitluses vaesuse vastu kesksele kohale. Seetõttu tuleb viia kõnealuse rahastamisvahendi lähenemisviis kaubandusküsimustele rangelt kooskõlla arengueesmärkidega. Vastasel juhul ei tohiks kaubanduse valdkonna tegevust arengukoostöö rahastamisvahendist toetada. Arvamuse koostaja teeb mitu ettepanekut, kuidas kaubanduse ja majanduse valdkonna eesmärke saaks arengu raamistikku sobitada.
ELi ja Aafrika ühisstrateegia toetamine arengukoostöö rahastamisvahendist on komisjoni ettepanekus hea uuendus. Nagu järeldub hiljutisest Maailmapanga uuringust, peab Aafrika vaesuse kaotamiseks üle saama oma majanduse ja kaubanduse killustatusest. EL peaks omalt poolt kõigi võimalike vahenditega toetama piirkondade ja kontinentide integratsiooni.
Lõpetuseks avaldab arvamuse koostaja heameelt arengukoostöö rahastamisvahendi rahastuse oluliselt suurendamise üle.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(3) Euroopa konsensus arengupoliitika küsimuses, komisjoni teatised „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” ja „Kolmandatele riikidele antava ELi eelarvetoetuse tulevik” ning ka kõik kavandatavad teatised, millega luuakse liidu arengupoliitika üldsuundumused ja põhimõtted, ning nende põhjal tehtavad järeldused määravad üldpõhimõtted, suundumused ja põhitelje, millest käesoleva määruse rakendamisel juhindutakse. |
(3) Euroopa konsensus arengupoliitika küsimuses, Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping ning eesmärgid, mille liit ja tema ja liikmesriigid on vastu võtnud ÜRO kontekstis ja eriti seoses ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi, ÜRO Arenguprogrammi ja muude pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, määravad üldpõhimõtted, suundumused ja põhitelje, millest käesoleva määruse rakendamisel juhindutakse. | ||||||
Selgitus | |||||||
Liidu täidesaatev võim peaks saama liidu poliitikavahendite rakendamiseks juhatust dokumentidest, mille kaasautor või vastuvõtja on seadusandlik võim, mitte aga teatistest, mis on välja antud sellesama täidesaatva võimu poolt. Seetõttu ei tohiks õigusaktides viidata dokumentidele, mille koostamisel seadusandja ei ole osalenud, ning eriti tuleks hoiduda vabade käte andmisest stiilis "kõik kavandatavad teatised”. | |||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(5) Liit seab eesmärgiks ka sidususe tagamise liidu välistegevuse muude valdkondadega. See tuleks tagada liidu arengukoostöö poliitika kindlaksmääramisel ja strateegilisel kavandamisel ning meetmete rakendamisel. |
(5) Liit on täielikult pühendunud poliitikavaldkondade arengusidususe edendamisele ja ühtsuse tagamisele välistegevuse eri valdkondade ning välistegevuse ja muude poliitikavaldkondade vahel. Liidu arengukoostöö poliitika esmane eesmärk on vaesuse vähendamine ja kaotamine. Liidu välispoliitika toetab arenguriikide kestlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut. See hõlmab ka inimõiguste, sotsiaalse õigluse, tööstandardite, õiglaste kaubandussuhete ning keskkonna- ja kliimaga seotud tavade edendamist. Arengukavad, mille eesmärk on kaubandussuhteid täiustada, laiendada, või hõlbustada ning koolitust pakkuda, järgivad samu põhimõtteid. See tuleks tagada strateegilisel kavandamisel ning meetmete rakendamisel. Liidu eesmärk on olemasolevaid vahendeid tulemuslikult kasutada, et nende mõju oleks võimalikult suur. | ||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(9) Liidu arengukoostöö poliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide hilisemad muudatused, ning liidu ja selle liikmesriikide heakskiidetud arengueesmärkidele ja -põhimõtetele, pidades eelkõige silmas koostööd, mida nad teevad arengukoostöö valdkonnas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
(9) Liidu arengukoostöö poliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide hilisemad muudatused, ning liidu ja selle liikmesriikide heakskiidetud arengueesmärkidele ja -põhimõtetele, pidades eelkõige silmas koostööd, mida nad teevad arengukoostöö valdkonnas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. | ||||||
|
|
Koostöös ÜRO Tööstusarengu Organisatsiooniga peaks liit aitama arendada põhja-lõuna ja lõuna-lõuna tööstuskoostööd investeeringute, suutlikkuse suurendamise, tehnosiirde ja kestliku tööstusarengu kaudu, mis aitaks arenguriikidel globaliseerumisprotsessist kasu saada. | ||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
(9a) Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigid kohustusid neljandal ministrite konverentsil Dohas integreerima kaubandusküsimused arengustrateegiasse ja andma kaubandusega seotud tehnilist ja suutlikkuse suurendamise abi, ning kordasid seda lubadust WTO seitsmendal ministrite konverentsil. | ||||||
Selgitus | |||||||
Toob uuesti sisse kehtivas arengukoostöö määruses leiduva asjakohase põhjenduse. | |||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 b (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
(9b) Siseriikliku ja piirkondadevahelise kaubanduse parandamine on eduka kasvu- ja arengustrateegia võtmeelement. Liit peaks suurendama toetust siseriikliku kaubanduse vajaduste katteks ja piirkondliku integratsiooni tarbeks. Ta peaks toetama arengumaade integreerumist maailmamajandusega vastavalt nende soovile ning jääma ise sealjuures arenguriikide jaoks kõige avatumaks turuks, et aidata kaasa selle arengustrateegia edule. Liit peaks viima ellu kaubanduspoliitika mitmepoolsuse toetamise poliitikat ning soodustama arenguriikide läbirääkimisvõime suurendamist. | ||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(11) Liidu abi tuleks suunata sinna, kus sel on suurem mõju, võttes arvesse liidu suutlikkust tegutseda üleilmsel tasandil ning reageerida üleilmsetele probleemidele, nagu vaesuse kaotamine, jätkusuutlik ja kaasav areng ning demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi edendamine üleilmselt, liidu pikaajaline ja prognoositav arenguabikohustus ning liidu roll liikmesriikidega koordineerimisel. Sellise mõju tagamiseks tuleks eristamispõhimõtet kohaldada mitte ainult vahendite eraldamise, vaid ka kavandamise tasandil, kindlustamaks, et kahepoolne arengukoostöö on suunatud partnerriikidele, kes seda kõige enam vajavad, kaasa arvatud ebakindlas ja ülimalt ebasoodsas olukorras olevad riigid, ja kelle juurdepääs muudele rahastamisallikatele enda arengu toetamiseks on piiratud, võttes arvesse liidu abi võimalikku mõju partnerriikides. Selle tulemusel keskendutaks kahepoolsel kavandamisel sellistele riikidele, võttes aluseks nende riikide vajadustel ja võimetel põhinevate objektiivsete kriteeriumide kohaldamise ning ELi abi mõju. |
(11) Liidu abi tuleks suunata sinna, kus sel on suurem mõju, võttes arvesse liidu suutlikkust tegutseda üleilmsel tasandil ning toetada üleilmseid eesmärke, nagu vaesuse kaotamine, jätkusuutlik ja kaasav areng avatud ja õiglase kaubanduse kaudu ning demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste, rahvusvaheliste tööstandardite ja õigusriigi edendamine üleilmselt, liidu pikaajaline ja prognoositav arenguabikohustus ning liidu roll liikmesriikidega koordineerimisel. Sellise mõju tagamiseks tuleks eristamispõhimõtet kohaldada mitte ainult vahendite eraldamise, vaid ka kavandamise tasandil, kindlustamaks, et kahepoolne arengukoostöö tooks suurimat kasu partnerriikidele, kes seda kõige enam vajavad, kaasa arvatud ebakindlas ja ülimalt ebasoodsas olukorras olevad riigid, ja kelle juurdepääs muudele rahastamisallikatele enda arengu toetamiseks on piiratud, võttes arvesse liidu abi võimalikku mõju partnerriikides. Selle tulemusel tuleks kahepoolsel kavandamisel keskenduda sellistele riikidele, võttes aluseks nende riikide vajadustel ja võimetel põhinevate objektiivsete kriteeriumide kohaldamise ning ELi abi mõju. Riikidel, kes ei ole enam riigipõhiste geograafiliste programmide raames abikõlblikud, peaks olema võimalik loobuda abist järk-järgult, pöörates erilist tähelepanu eriti haavatavate elanikerühmade vajadustele ning võttes arvesse, et mõned nendest riikidest jäävad ilma ka üldisest soodustuste süsteemist tulenevatest kaubanduslikest eelistest, mistõttu see mõjutab neid kahekordselt. | ||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
| |||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(15) Suured probleemid, millega liit vastamisi seisab ja kus on tungiv vajadus rahvusvaheliselt tegutseda, on kliimamuutustega võitlemine ja keskkonnakaitse. Komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” sätestatud eesmärgi kohaselt peaks käesolev määrus aitama kaasa eesmärgile suunata vähemalt 20 % ELi eelarvest vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks ning vähemalt 25 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi rahalistest vahenditest tuleks kasutada kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Nendes kahes valdkonnas võetavad meetmed peaksid olema võimaluse korral vastastikku toetavad, et nende mõju tugevdada. |
(15) Suured probleemid, millega liit ja kõik tema rahvusvahelised kauplemis- ja kaubanduspartnerriigid ja -piirkonnad vastamisi seisavad ja kus on tungiv vajadus rahvusvaheliselt tegutseda, on kliimamuutustega võitlemine ja keskkonnakaitse. Käesolev määrus peaks toetama eesmärki suunata vähemalt 20 % ELi eelarvest vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks ning vähemalt 25 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi rahalistest vahenditest tuleks kasutada kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse ülemaailmse kaubavahetuse ja kaubaveo, eelkõige töötlemata toormaterjalide osa kliimale mõju avaldavate heidete tekitamises. Nendes kahes valdkonnas võetavad meetmed peaksid olema võimaluse korral vastastikku toetavad, et nende mõju tugevdada. | ||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(16) Komisjoni teatises „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” kavandatakse sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu pidevat toetamist vähemalt 20 % ulatuses liidu arenguabist. Sellele kaasaaitamiseks peaks vähemalt 20 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi toetusest sellesse arenguvaldkonda minema. |
(16) Vähemalt 20 % ulatuses liidu arenguabist peaks olema suunatud sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu toetamiseks. See peaks hõlmama põhiliste sotsiaalteenuste osutamist, eelkõige tervishoiu ja hariduse valdkonnas. Vähemalt 20 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi toetusest peaks minema sellesse arenguvaldkonda. | ||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(17) Käesoleva määruse kohaseid partnerriikide loetelusid tuleks kohandada vastavalt võimalikele muudatustele OECD arenguabi komitee määratud staatuses, samuti inimarengus, abist sõltuvuses, kriisiolukordades, haavatavuses ja muudes aspektides, sealhulgas arenguprotsessi dünaamilisuses, toimunud muudatuste alusel. Sellised ajakohastused, kahepoolse arenguabi saamise tingimustele vastavate partnerriikide läbivaatamine ja muudatused konkreetsete koostöömeetmete ja tegevuse määratluses ning programmi rahaeraldiste suunava jaotuse kohandamine on käesoleva määruse mitteolemuslikud osad. Sellest tulenevalt, et kohandada määruse reguleerimisala kolmandate riikide kiiresti areneva tegelikkusega, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused ajakohastada käesoleva määruse lisasid, mis hõlmavad liidult rahaliste vahendite saamise tingimustele vastavate partnerriikide ja -piirkondade loetelusid, geograafiliste ja temaatiliste programmide konkreetsete koostöömeetmete määratlust ning programmi rahaeraldiste suunavat jaotust. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(17) Käesoleva määruse kohaseid partnerriikide loetelusid tuleks kohandada vastavalt võimalikele muudatustele OECD arenguabi komitee määratud staatuses, samuti inimarengus, abist sõltuvuses, kriisiolukordades, haavatavuses ja muudes aspektides, sealhulgas arenguprotsessi dünaamilisuses, toimunud muudatuste alusel. Komisjon peaks esitama ajakohastused, kahepoolse arenguabi saamise tingimustele vastavate partnerriikide läbivaatamise ja muudatused konkreetsete koostöömeetmete ja tegevuse määratluses ning programmi rahaeraldiste suunava jaotuse kohandamise õigusakti ettepanekute vormis, millega tehakse vajalikud muudatused käesoleva määruse lisadesse I, III, IV, V, VI ja VII. | ||||||
Selgitus | |||||||
Kaasseadusandjad peaksid säilitama kõrgetasemelise kontrolli liidu suurima välisrahastusvahendi kaudu toimuva rahastamise üle. | |||||||
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(18) Kõnealuse määruse rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. |
välja jäetud | ||||||
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(19) Käesoleva määruse artiklites 11–14 sätestatud strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammidega seotud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Võttes arvesse nimetatud rakendusaktide olemust, eeskätt nende poliitilist orientatsiooni ja mõju eelarvele, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada üldiselt kontrollimenetlust, välja arvatud väikese finantsmahuga meetmete puhul. Komisjon peaks viivitamata võtma vastu kohaldatavad rakendusaktid, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kus Euroopa Liidult oodatakse kiiret reageerimist tungiva kiireloomulisuse tõttu. |
välja jäetud | ||||||
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
ii) edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava ja inimõiguste austamist. |
ii) edendada, kindlustada ja toetada demokraatiat, sealhulgas ausate ja läbipaistvate valimiste teel, tugevdades inimõigustest kinnipidamist, sotsiaalset õiglust ja rahvusvahelisi tööstandardeid, edendades õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava nii avalikus kui erasektoris, õiglasi kaubandussuhteid ning toetades rahvusvahelistest konventsioonidest ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetest kinnipidamist seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega. | ||||||
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(a) vajadustel; |
(a) arenguvajadustel, mis on määratletud tihedas koostöös partnerriikide ja -piirkondade ning nende parlamentidega, arvestades täielikult sotsiaalmajanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna seisukohtadega; | ||||||
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(b) suutlikkusel luua rahalisi vahendeid ja tagada neile juurdepääs ning suutlikkusel abi vastu võtta; ning |
(b) suutlikkusel luua rahalisi vahendeid ja tagada neile juurdepääs ning auditialasel suutlikkusel ja suutlikkusel abi vastu võtta ja auditeid korraldada; ning | ||||||
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus II jaotis – artikkel 3 – lõige 3 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
3. Kõikidesse programmidesse kaasatakse järgmised valdkondadevahelised küsimused: inimõiguste edendamine, sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine, mittediskrimineerimine, demokraatia, hea valitsemistava, laste ja põliselanike õigused, sotsiaalne kaasatus ning puudega inimeste õigused, keskkonnasäästlikkus, kaasa arvatud kliimamuutuste probleemiga tegelemine, ja HIVi/AIDSi vastu võitlemine. |
3. Kõikidesse programmidesse kaasatakse järgmised valdkondadevahelised küsimused: inimõiguste edendamine, sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine, mittediskrimineerimine, demokraatia, hea valitsemistava, laste ja põliselanike õigused, sotsiaalne kaasatus, inimväärne töö ning puudega inimeste õigused, keskkonnasäästlikkus, kaasa arvatud kliimamuutuste probleemiga tegelemine, ja HIVi/AIDSi vastu võitlemine. | ||||||
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
4. Erilist tähelepanu tuleb osutada õigusriigi tugevdamisele, õiguskaitse kättesaadavuse parandamisele ning kodanikuühiskonna, kaubanduse ja säästva arengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, tervishoiu ja toiduga kindlustatuse toetamisele ning dialoogi, ühiskonnas osalemise ja leppimise edendamisele ning institutsioonide loomisele. |
4. Piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil tuleb erilist tähelepanu osutada õigusriigi tugevdamisele, õigusaktide rakendamisele ja jõustamisele, eelkõige töö- ja keskkonnaõiguse alal, õiguskaitse kättesaadavuse parandamisele ning kodanikuühiskonna toetamisele, kaasa arvatud järelevalve tegevuse üle, õiglase kaubanduse ja säästva arengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja avalikele teenustele juurdepääsu, tervishoiu ja toiduga kindlustatuse toetamisele ning dialoogi, ühiskonnas osalemise ja leppimise edendamisele ning institutsioonide loomisele. | ||||||
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 5 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
5. Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega ja muude liidu asjakohaste poliitikasuundadega. Selleks toetuvad käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispanga hallatavad meetmed, koostööpoliitikatele, mis on sätestatud sellistes vahendites nagu liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade kokkulepped, deklaratsioonid ja tegevuskavad, ja liidu otsustele, erihuvidele, poliitilistele prioriteetidele ja strateegiatele. |
5. Käesoleva määruse rakendamisel ja arvestades poliitika arengusidususe põhimõtet, tagatakse kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega, kaasa arvatud rahvusvaheline kaubandus ja kaubanduspoliitika, ja muude liidu asjakohaste poliitikasuundadega. Selleks toetatakse käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmetega, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispanga hallatavad meetmed, vajaduse korral koostööpoliitikat, mis on sätestatud sellistes vahendites nagu liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade kokkulepped, kaubanduslepingud, deklaratsioonid ja tegevuskavad. | ||||||
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 8 – punkt b | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(b) kaasavat ja osalust soodustavat lähenemisviisi arengule ja kõikide ühiskonnaosade laialdast kaasamist arenguprotsessi ning riigisisesesse ja kohalikku dialoogi, sealhulgas poliitilisse dialoogi; |
(b) kaasavat ja osalust soodustavat lähenemisviisi arengule ja kõikide ühiskonnaosade ning partnerriikide ja -piirkondade parlamentide laialdast kaasamist arenguprotsessi ning riigisisesesse ja kohalikku dialoogi, sealhulgas poliitilisse dialoogi; | ||||||
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 8 – punkt c a (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
(c a) põhja-lõuna ja lõuna-lõuna tööstuskoostööd investeeringute, suutlikkuse suurendamise, tehnosiirde ja kestliku tööstusarengu kaudu, mis aitab arenguriikidel globaliseerumisprotsessist kasu saada. | ||||||
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 9 a (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
9 a. EL asub partnerriikidega dialoogi, et edendada nende arengustrateegiates kaubanduspoliitika teemalist konsulteerimist ja suutlikkuse suurendamist. | ||||||
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 10 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
10. Komisjon vahetab korrapäraselt teavet kodanikuühiskonnaga. |
10. Komisjon peab korrapäraselt konsultatsioone ja vahetab teavet kõikide asjaomaste toimijatega (abi saavate riikide valitsused ja asutused, kodanikuühiskond, ELi delegatsioonid, rahvusvahelised, riiklikud ja eraõiguslikud organisatsioonid), et ühiselt kujundada ja rakendada oma arengustrateegia kaubandusega seotud mõõdet. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti konsultatsioonide tulemustest. | ||||||
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 10 a (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
10a. Käesoleva määruse kohast liidu abi ei kasutata relvade või laskemoona hankimise ega sõjalise või kaitseotstarbega operatsioonide rahastamiseks. | ||||||
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 2 – punkt b | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
(b) kahepoolset koostööd III lisas loetletud partnerriikidega. |
(b) riigipõhist koostööd III lisas loetletud partnerriikidega ja vajaduse korral üleminekuperioodi kestel teiste I lisas nimetatud partnerriikidega. | ||||||
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
3. Geograafilised programmid võib muu hulgas koostada Euroopa konsensuses sisalduvates koostöövaldkondades, et saavutada artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärke. |
3. Geograafilised programmid koostatakse Euroopa konsensuses sisalduvates ning IV lisas loetletud ühistes ja individuaalsetes koostöövaldkondades, et saavutada artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärke. | ||||||
|
Ühised koostöövaldkonnad ja iga konkreetse piirkonna spetsiifilised koostöövaldkonnad on esitatud IV lisas. |
| ||||||
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
1. Liidu abi eesmärk programmi „Üleilmse tähtsusega avalikud hüved ja probleemid” raames on toetada meetmeid sellistes valdkondades nagu keskkond ja kliimamuutused, säästev energia, inimareng, toiduga kindlustatus ning rände- ja varjupaigameetmed. |
1. Liidu abi eesmärk programmi „Üleilmse tähtsusega avalikud hüved ja probleemid” raames on toetada meetmeid sellistes valdkondades nagu keskkond ja kliimamuutused, säästev energia, inimareng, toiduga kindlustatus, õiglane kaubandus, inimväärne töö, sotsiaalne õiglus, kultuur ning rände- ja varjupaigameetmed. | ||||||
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
3. Üleaafrikalise programmi mitmeaastane sihtprogramm koostatakse Aafrika ja ELi ühise strateegia ja selle tegevuskavade alusel. |
3. Üleaafrikalise programmi mitmeaastane sihtprogramm koostatakse Aafrika ja ELi ühise strateegia ja selle tegevuskavade alusel. Tagatakse Euroopa Parlamendi, kodanikuühiskonna ning asjaomaste Aafrika riikide parlamentide ja piirkondlike parlamentide aktiivne kaasamine programmi koostamisse ja selle rakendamise järelevalvesse. | ||||||
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 3 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
Selleks koostatakse strateegiadokumendid üldjuhul liidu ja partnerriigi või -piirkonna dialoogi alusel, kuhu kaasatakse vajaduse korral asjaomased liikmesriigid, ning partnerriigi või -piirkonnaga peetava dialoogi alusel, kuhu kaasatakse kodanikuühiskond ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, et tagada asjaomase riigi või piirkonna piisav omalus protsessi suhtes ja soodustada riiklike arengustrateegiate, eelkõige vaesuse vähendamise strateegiate toetamist. |
Selleks koostatakse strateegiadokumendid üldjuhul liidu ja partnerriigi või -piirkonna dialoogi alusel, kuhu kaasatakse vajaduse korral asjaomased liikmesriigid, ning partnerriigi või -piirkonnaga peetava dialoogi alusel, kuhu kaasatakse siseriiklik ja piirkondlik parlament, kodanikuühiskond ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, et tagada asjaomase riigi või piirkonna piisav omalus protsessi suhtes ja soodustada riiklike arengustrateegiate, eelkõige vaesuse vähendamise strateegiate toetamist. | ||||||
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
2. Strateegiadokumendid võivad kuuluda vaheläbivaatamisele, vajaduse korral on võimalik rakendada ka eriotstarbelist läbivaatamist kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud partnerriigi või -piirkonnaga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes. |
2. Strateegiadokumendid kuuluvad vaheläbivaatamisele, vajaduse korral on võimalik rakendada ka eriotstarbelist läbivaatamist kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud partnerriigi või -piirkonnaga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes. Läbivaatamisprotsessi käigus konsulteeritakse Euroopa Parlamendi vastutavate komisjonide ja delegatsioonidega, partnerriikide ja -piirkondade parlamentidega ning ühiste parlamentaarsete struktuuridega. Samuti konsulteeritakse kodanikuühiskonna ning abi saavate riikide sidusrühmade esindajatega. | ||||||
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
4. Strateegiadokumente ei ole vaja nende riikide ega piirkondade jaoks, millele liidu rahalistest vahenditest käesoleva määruse alusel jaotatav eraldis ei ületa 2014.–2020.aastal 50 miljonit eurot. |
välja jäetud | ||||||
Selgitus | |||||||
Ka 50 miljonit eurot on suur summa. | |||||||
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 1 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
5. Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse kõigi riikide või piirkondade jaoks, mis käesoleva määruse alusel liidu rahalistest vahenditest suunavaid rahaeraldisi saavad, välja arvatud lõikes 4 osutatud riigid või piirkonnad. Nimetatud dokumendid koostatakse strateegiadokumentide või muude käesolevas artiklis osutatud dokumentide alusel. |
5. Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse kõigi riikide või piirkondade jaoks, mis käesoleva määruse alusel liidu rahalistest vahenditest suunavaid rahaeraldisi saavad. Nimetatud dokumendid koostatakse strateegiadokumentide või muude käesolevas artiklis osutatud dokumentide alusel. | ||||||
Selgitus | |||||||
Ka 50 miljonit eurot on suur summa. | |||||||
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
1. Strateegiadokumendid kinnitab ja mitmeaastased sihtprogrammid võtab vastu komisjon ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka sisuliste läbivaatamiste suhtes, mille tagajärjel strateegiat või selle kavandamist märkimisväärselt muudetakse. |
1. Strateegiadokumendid kinnitab ja mitmeaastased sihtprogrammid võtab vastu komisjon delegeeritud õigusaktiga. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka vahekokkuvõtete ja eriotstarbeliste läbivaatamiste suhtes, mille tagajärjel strateegiat või selle kavandamist märkimisväärselt muudetakse. | ||||||
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
2. Lõikes 1 osutatud menetlust ei kohaldata strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide mitteoluliste muudatuste suhtes, mis seisnevad tehnilises kohandamises, assigneeringute ümberjaotamises prioriteetsete valdkondade suunavate rahaeraldiste raames või algsete suunavate rahaeraldiste suurendamises või vähendamises mahus, mis on alla 20 %, juhul kui need muudatused ei mõjuta nimetatud dokumentides sätestatud prioriteetseid valdkondi ja eesmärke. Sel juhul teatatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohandamistest ühe kuu jooksul. |
2. Lõikes 1 osutatud menetlust ei kohaldata strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide mitteoluliste muudatuste suhtes, mis seisnevad tehnilises kohandamises, assigneeringute ümberjaotamises prioriteetsete valdkondade suunavate rahaeraldiste raames või algsete suunavate rahaeraldiste suurendamises või vähendamises mahus, mis on alla 10 %, juhul kui need muudatused ei mõjuta nimetatud dokumentides sätestatud prioriteetseid valdkondi ja eesmärke. Sel juhul teatatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohandamistest ühe kuu jooksul. | ||||||
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta või täiendada käesoleva määruse I–VII lisa. |
Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu, muuta või täiendada strateegiadokumente ja mitmeaastaseid sihtprogramme. | ||||||
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 5 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
5. Tähtaeg, mille jooksul tuleb esitada vastuväited, mis käsitlevad I, II ja III lisa vastavusse viimist artikli 1 punktis a kehtestatud abisaajate loetelu läbivaatamist käsitlevate OECD/DCA otsustega, on üks nädal. |
välja jäetud | ||||||
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 a (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
1a. Kõiki käesoleva määruse alusel eraldatavad rahalisi vahendeid auditeerib Euroopa Kontrollikoda (edaspidi kontrollikoda). Kontrollikoda võib konsulteerida abi saavate riikide asjaomaste asutustega, et kaitsta liidu kodanike finantshuve pettuste ja kuritarvituste korral ning tagada käesoleva määruse alusel eraldatavate liidu rahaliste vahendite säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus. | ||||||
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2 | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
2. Artiklites 5–9 osutatud programmidele vahemikus 2014–2020 eraldatavad suunavad miinimumsummad on kindlaks määratud VII lisas. Nimetatud summasid võib programmide vahel ümber jaotada artikli 18 kohase delegeeritud õigusaktiga. Üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemide programmi raames võib summasid alamrubriikide vahel ümber jaotada komisjoni otsuse põhjal, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe kuu jooksul alates selle vastuvõtmisest. |
2. Artiklites 5–9 osutatud programmidele vahemikus 2014–2020 eraldatavad suunavad miinimumsummad on kindlaks määratud VII lisas. Nimetatud summasid võib programmide vahel ümber jaotada artikli 18 kohase delegeeritud õigusaktiga. | ||||||
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
Partnerriigid ja regioonid, KELLEGA TEHAKSE artikli 5 LÕIKE 2 kohaselt KAHEPOOLSET KOOSTÖÖD |
Partnerriigid ja regioonid, KELLEGA TEHAKSE artikli 5 LÕIKE 2 kohaselt KAHEPOOLSET KOOSTÖÖD | ||||||
|
Artikli 5 lõike 2 kohaselt saavad käesoleva määruse alusel kahepoolset arenguabi järgmised partnerriigid: |
Artikli 5 lõike 2 kohaselt saavad käesoleva määruse alusel kahepoolset arenguabi järgmised partnerriigid: | ||||||
|
1. Boliivia |
1. Boliivia | ||||||
|
|
1a. Colombia | ||||||
|
|
1b. Costa Rica | ||||||
|
2. Kuuba |
2. Kuuba | ||||||
|
|
2a. Ecuador | ||||||
|
3. El Salvador |
3. El Salvador | ||||||
|
4. Guatemala |
4. Guatemala | ||||||
|
5. Honduras |
5. Honduras | ||||||
|
6. Nicaragua |
6. Nicaragua | ||||||
|
|
6a. Panama | ||||||
|
7. Paraguay |
7. Paraguay | ||||||
|
|
7a. Peruu | ||||||
|
8. Afganistan |
8. Afganistan | ||||||
|
9. Bangladesh |
9. Bangladesh | ||||||
|
10. Bhutan |
10. Bhutan | ||||||
|
11. Kambodža |
11. Kambodža | ||||||
|
12. Korea Rahvademokraatlik Vabariik |
12. Korea Rahvademokraatlik Vabariik | ||||||
|
13. Laos |
13. Laos | ||||||
|
14. Mongoolia |
14. Mongoolia | ||||||
|
15. Myanmar/Birma |
15. Myanmar/Birma | ||||||
|
16. Nepal |
16. Nepal | ||||||
|
17. Pakistan |
17. Pakistan | ||||||
|
18. Filipiinid |
18. Filipiinid | ||||||
|
19. Sri Lanka |
19. Sri Lanka | ||||||
|
20. Vietnam |
20. Vietnam | ||||||
|
21. Kõrgõzstan |
21. Kõrgõzstan | ||||||
|
22. Tadžikistan |
22. Tadžikistan | ||||||
|
23. Türkmenistan |
23. Türkmenistan | ||||||
|
24. Usbekistan |
24. Usbekistan | ||||||
|
25. Iraak |
25. Iraak | ||||||
|
26. Jeemen |
26. Jeemen | ||||||
|
27. Lõuna-Aafrika |
27. Lõuna-Aafrika | ||||||
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – sissejuhatav osa | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
Geograafilised programmid võivad muu hulgas olla edaspidi nimetatud koostöövaldkondade seast, mida ei tohiks võrdsustada sektoritega. Prioriteedid kehtestatakse kooskõlas komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele nimetusega „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” ja sellel põhinevate järeldustega nõukogu institutsioonidelt. |
Geograafilised programmid nimetatakse Euroopa konsensuse alusel ning edaspidi koostöövaldkondade seast, mida ei tohiks võrdsustada sektoritega. Prioriteedid kehtestatakse koostöös vastava partnerriigi või -piirkonnaga, kaasates kodanikuühiskonda ja parlamente, ning nendes juhindutakse aastatuhande arengueesmärkidest. | ||||||
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt I – pealkiri | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
I. Inimõigused, demokraatia ja muud hea valitsemistava alused |
I. I. Inimõigused, demokraatia ja muud hea valitsemistava alused nii avalikus kui ka erasektoris | ||||||
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt I – punkt a | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
a) Demokraatia, inimõigused ja õigusriik |
a) demokraatia, sealhulgas õiglased ja läbipaistvad valimised, inimõiguste, nende seas poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste austamine, nagu on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, tööõiguste austamine ja õigusriik | ||||||
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt I – punkt a – taanded (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
– toetus demokraatlike õiguste, inimõiguste ja tööõiguste rikkumiste seireks, kaasa arvatud toetus kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ajakirjanikele ning Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile ja muudele eriorganisatsioonidele; | ||||||
|
|
– toetus demokraatlikke õigusi, inimõigusi ja tööõigusi käsitlevate õigusaktide rakendamiseks ja jõustamiseks, muu hulgas toetades sotsiaalse dumpingu vastasest võitlust; | ||||||
|
|
– toetus elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks olemasolevate demokraatlike õiguste, inimõiguste ja tööõiguste ning vastavate rahvusvaheliste lepingute ja standardite suhtes; | ||||||
|
|
– toetus ametiühingute ja ühistute suutlikkuse suurendamiseks. | ||||||
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt I – punkt a a (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
a a) juurdepääs õigusemõistmisele; | ||||||
|
|
– eelkõige Euroopa piiriüleste ettevõtete tegevuse tõttu kannatanutele, kui nimetatud ettevõtted rikuvad töötajate õigusi ja/või kahjustavad keskkonda, lihtsustades meetmete võtmist riigi, piirkonna või Euroopa tasandi kohtutes; | ||||||
|
|
– täiustades edasikaebamise korda ettevõtete tegevuse tõttu kannatanud üksikisikute ja kollektiivide jaoks; | ||||||
|
|
– toetades vajalikke meetmeid sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste õiguste kaitseks; | ||||||
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt I – punkt c | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
c) Avalik haldus |
c) Avalik haldus, sealhulgas finantshaldus, läbipaistvus ja vastutus | ||||||
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt I – punkt d | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
d) Maksupoliitika ja -haldus |
d) maksupoliitika ja -haldus, eelkõige: | ||||||
|
|
– riigisiseste läbipaistvate, nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele mõeldud maksusüsteemide toetamine ning kohaliku tasandi järelevalvesuutlikkuse arendamine; | ||||||
|
|
– maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemine; | ||||||
|
|
– riikide kaupa teostatava aruandluse edendamine. | ||||||
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt I – punkt e | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
e) Korruptsioon |
e) Korruptsioonivastased meetmed | ||||||
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt I – punkt f | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
f) Kodanikuühiskond ja kohalikud ametiasutused |
f) Valitud kohalikud ametiasutused, sealhulgas vajaduse korral traditsioonilised ja tavaõiguslikud ametiasutused ning kodanikuühiskond | ||||||
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt I – punkt g | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
g) Loodusvarad ning |
g) Loodusvarade, sh tooraine säästev, läbipaistev ja kaasav haldamine | ||||||
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt I – punkt g – taanded (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
– toetus hea valitsemistava ja toormaterjalide haldamise suutlikkuse suurendamiseks; | ||||||
|
|
– toetus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 169 rakendamiseks; | ||||||
|
|
– toetus ametlikuks ja kodanikuühiskonnal põhinevaks järelevalveks kaevanduse ja metsaraiega tegelevate ettevõtete riigi- ja projektipõhise aruandluse üle; | ||||||
|
|
– toetus investeerimis- ja kutseõppekavadele toormaterjalide siseriikliku töötlemise valdkonnas; | ||||||
|
|
– piirkondliku koostöö toetamine piiriüleste toorainereservide haldamisel; | ||||||
|
|
– toetus tehnoloogilisele koostööle tooraine kaevandamise ja transpordi kõige keskkonnasõbralikumate vormide valdkonnas; | ||||||
|
|
– toetus loodusvarade kaitse meetmetele, mida võetakse tooraineluure ja -kaevandamise vastu, kaasa arvatud Yasuni ITT algatus ja sellega võrreldavad projektid. | ||||||
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt II – punkt b | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
b) Ettevõtluskeskkond, piirkondlik integratsioon ja ülemaailmsed turud ning |
b) Ettevõtluskeskkond, piirkondlik integratsioon ning kauplemine kohalikel, siseriiklikel, piirkondlikel ja ülemaailmsetel turgudel; kohalike tootmissüsteemide kujundamise toetamine, eelkõige edendades kohalikku käsitööndust, VKEsid, mikroettevõtteid, ühistuid ja õiglase kaubanduse põhimõtteid ning | ||||||
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt II– punkt b – taanded (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
abi partnerriikidele ja -piirkondadele kaubanduse, investeeringute ja piirkondliku integratsiooni vallas, kaasa arvatud tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine mõistliku kaubanduspoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, eelistades soodustavamat ettevõtluskeskkonda, mõistlikku majandus- ja rahanduspoliitikat ja läbipaistvat maksupoliitikat ning erasektori, eelkõige VKEde arengut, keskendudes kohaliku toodangu turustamisele kohaliku turul, kuid ka siseriiklikul ja piirkondlikel turgudel, samuti seades eesmärgiks partnerriikide ja -piirkondade kasu sujuvast ja järk-järgulisest integreerumisest maailmamajandusse ning sotsiaalset õiglust ja vaeseid toetavat majanduskasvu edendamise; | ||||||
|
|
– abi arenguriikide kaubandus- ja piirkondlikuks ning maailmajaosiseseks integreerumiseks (kaasa arvatud lõuna-lõuna algatused), soodustades õiglast ja keskkonnasäästlikku majanduskasvu ning levitades kaubandusläbirääkimiste parimaid tavasid ning sidudes omavahel kaubanduse ja vaesuse vähendamise või muud sarnased strateegiad, samuti muu poliitika sellistes valdkondades nagu turud, infrastruktuur ja piiriülene koostöö selle nimel, et vaestel oleks juurdepääs veele, säästvale energiale ja inimjulgeolekule; | ||||||
|
|
– kaubandusläbirääkimiste suutlikkuse parandamine; toetus liitumisele Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ja WTO lepingute rakendamisele tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise teel; abi partnerriikidele kaubavahetuse soodustamise vallas; | ||||||
|
|
– majandus- ja kaubanduskoostöö toetamine ja investorisuhete tugevdamine ühenduse ning partnerriikide ja -piirkondade vahel, sealhulgas tegevusega, mille eesmärgiks on tagada, et ettevõtjad, sh kohalikud ja Euroopa ettevõtjad, aitaksid kaasa sotsiaalselt vastutustundlikule ja jätkusuutlikule majandusarengule, kaasa arvatud ILO peamiste tööstandardite täitmine, ning toetaksid kohaliku suutlikkuse tugevdamist; | ||||||
|
|
– toetus arenguriikidega sõlmitavate kaubanduslepingute säästva arengu sätetele, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine, tagades sellega parema koosmõju kaubanduse, tööhõive ja sotsiaalkaitse vahel; | ||||||
|
|
– õiglase kaubanduse toetamine; | ||||||
|
|
– inimväärse töö ja vastava töötasu toetamine; | ||||||
|
|
– toetus ühistute moodustamisele, eelkõige põllumajanduse ja kalanduse sektoris, kaasa arvatud juhtimissuutlikkuse suurendamine, toetus kavadele masinate, transpordi, ladustamise ja jahutuse ühiseks kasutuseks ning koolituseks ja turustuseks; | ||||||
|
|
– koostöö erasektoriga, keskendudes siseriiklike firmade rahastamisele, kaasa arvatud mikrolaenukavad, ning siseriikliku kapitali finantsvõimenduseks, eelkõige MVKEde tasandil, et tõhustada sotsiaalselt vastutustundlikku ja jätkusuutlikku arengut; | ||||||
|
|
– toetus kogu elanikkonna jaoks kvaliteetsete ja kaasavate avalike teenuste väljaarendamisele, sh koostöös Euroopa Investeerimispanga ning muude suurte rahvusvaheliste finantsettevõtetega; | ||||||
|
|
– arenguriikide toetamine eduka IKT sektori väljatöötamisel, sealhulgas tarkvara arendamine, institutsiooniline toetus traditsiooniliste teadmiste kaitsmiseks ning loovsektori intellektuaalomandiõiguste kaitse, sh loomingulised lahendused nagu patendifondid; | ||||||
|
|
– õiglaste majanduslike partnerlussuhete, regulatiivse dialoogi ja ettevõtluskoostöö ülesehitamine, et soodustada partnerriikide majanduse kasvu ja kaotada vaesus. | ||||||
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt II – punkt c | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
c) Jätkusuutlik põllumajandus ja energeetika. |
c) jätkusuutlik põllumajandus, eelkõige väikepõllumajandus, ja taastuvenergia. | ||||||
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – A osa – punkt III – punkt b | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
b) Ränne ja varjupaik ning |
b) Rände ja varjupaiga toetamine ning | ||||||
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – sissejuhatav lõik | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
Euroopa Liidu abiga toetatakse meetmeid ja sektoripõhist dialoogi, mis on kooskõlas artikliga 5 ning käesoleva määruse üldise reguleerimiseseme ja -ala, eesmärgi ning üldpõhimõtetega. Allpool kirjeldatud valdkondi tuleb kaaluda asjakohaselt, võttes arvesse ühiselt kokkulepitud strateegiaid, partnerlust, koostööd ja kaubanduslepinguid. Prioriteedid kehtestatakse kooskõlas teatisega „Muutuste kava” ja sellel põhinevate nõukogu järeldustega. |
Euroopa Liidu abiga toetatakse meetmeid ja sektoripõhist dialoogi, mis on kooskõlas artikliga 5 ning käesoleva määruse üldise reguleerimiseseme ja -ala, eesmärgi ning üldpõhimõtetega. Allpool kirjeldatud valdkondi tuleb kaaluda asjakohaselt, võttes arvesse ühiselt kokkulepitud strateegiaid, partnerlust, koostööd ja lepinguid avatud ja õiglase kaubanduse edendamiseks. Prioriteedid kehtestatakse kooskõlas teatisega „Muutuste kava” ja sellel põhinevate nõukogu järeldustega. | ||||||
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Ladina-Ameerika – punkt a | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
a) Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning naiste mõjuvõimu suurendamise edendamine. |
a) Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, tööõiguste, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste, sh ametiühingute ja ühistute, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning naiste mõjuvõimu edendamine. | ||||||
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Ladina-Ameerika – punkt b | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
b) Valitsemisprobleemide lahendamine ja poliitikareformide toetamine, eeskätt sotsiaalpoliitika, avaliku sektori finantsjuhtimise ning maksustamise, julgeoleku (sealhulgas uimastid, kuritegevus ja korruptsioon), hea valitsemistava ja avaliku sektori asutuste tugevdamise (sealhulgas uuenduslikud tehnilise koostöö edendamise mehhanismid, nt TAIEX ja mestimisvahendid), inimõiguste (sealhulgas põlisrahvaste ning aafriklastest põlvnejate õigused) kaitsmise, diskrimineerimisvastase võitluse ning uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubanduse vastase võitluse valdkonnas. |
b) Valitsemisprobleemide lahendamine ja poliitikareformide toetamine, eeskätt sotsiaalpoliitika, avaliku sektori finantsjuhtimise ning maksustamise, julgeoleku (sealhulgas uimastid, kuritegevus ja korruptsioon), hea valitsemistava ja avaliku sektori asutuste tugevdamise (sealhulgas uuenduslikud tehnilise koostöö edendamise mehhanismid, nt TAIEX ja mestimisvahendid), inimõiguste (sealhulgas põlisrahvaste ning aafriklastest põlvnejate õigused) kaitsmise, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhiliste töönormide järgimise, keskkonna, diskrimineerimisvastase võitluse ning uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubanduse vastase võitluse valdkonnas. | ||||||
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Ladina-Ameerika – punkt f | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
f) Majandusliku haavatavuse vähendamine ja ümberstruktureerimise soodustamine kaubanduse, investeeringute, oskusteabe ja teadustegevuse, innovatsiooni ning tehnoloogiaga seotud tugeva partnerluse rajamise teel ja säästva ning kaasava majanduskasvu edendamine kõikides selle valdkondades, pöörates erilist tähelepanu rändevoogudele, toiduga kindlustatusele (sealhulgas säästev põllumajandus ja kalandus), kliimamuutustele, säästvale energiale, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste (sealhulgas vee ja metsade) kaitsmisele ja seisundi parandamisele ning tootlikele investeeringutele arvukamate ning paremate töökohtade loomiseks rohelises majanduses. |
f) Majandusliku haavatavuse vähendamine ja ümberstruktureerimise soodustamine õiglaste ja avatud kaubandussuhete, arvukamate ja paremate rohelise ja kaasava majanduse töökohtade loomiseks vajalike tootlike investeeringute, teadustegevuse teadmussiirde ja koostöö, innovatsiooni ning tehnoloogiaga seotud tugeva partnerluse rajamise teel ja säästva ning kaasava majanduskasvu edendamine kõikides selle valdkondades, pöörates erilist tähelepanu rändevoogudele, toiduga kindlustatusele (sealhulgas säästev põllumajandus ja kalandus), kliimamuutustele, säästvale energiale, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste (sealhulgas vee, mulla ja metsade) kaitsmisele ja seisundi parandamisele; mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kui kaasava majanduskasvu, arengu ja töökohtade peamise allika toetamine; kaubandusele antava arenguabi soodustamine, tagamaks, et Ladina-Ameerika MVKEd saaksid kasutada rahvusvahelise kauplemise võimalusi. | ||||||
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Ladina-Ameerika – punkt f a (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
f a) Kahjuliku mõju leevendamine, mida üldiste tariifsete soodustuste kavast väljajätmine paljude selle piirkonna riikide majandusele põhjustab. | ||||||
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Aasia – punkt a | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
a) Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning naiste mõjuvõimu suurendamise edendamine. |
a) Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, tööõiguste, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste, kaasa arvatud ametiühingute ja ühistute, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning naiste mõjuvõimu edendamine. | ||||||
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Aasia – punkt b | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
b) Kaubanduse, investeeringute, abi, rände, teadustegevuse, innovatsiooni ning tehnoloogiaga seotud kaasava partnerluse rajamine. |
b) Ümberstruktureerimise soodustamine õiglaste kaubandussuhete, arvukamate ning rohelises ja kaasavas majanduses paremate töökohtade loomiseks vajalike tootlike investeeringute, teadustegevuse teadmussiirde ja koostöö, innovatsiooni ning tehnoloogiaga seotud kaasava partnerluse rajamise teel ja säästva ning kaasava majanduskasvu edendamine kõikides selle valdkondades, pöörates erilist tähelepanu rändevoogudele, toiduga kindlustatusele (sealhulgas säästev põllumajandus ja kalandus), kliimamuutustele, säästvale energiale, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste (sealhulgas vee, mulla ja metsade) kaitsmisele ja seisundi parandamisele. | ||||||
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Aasia – punkt d | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
d) Aktiivse ja hästikorraldatud kodanikuühiskonna toetamine ning avaliku ja erasektori partnerluse soodustamine. |
d) Aktiivse ja hästikorraldatud kodanikuühiskonna toetamine, kaasa arvatud ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide sotsiaalse dialoogi tugevdamine. | ||||||
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Kesk-Aasia – punkt a | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
a) Põhiseadusliku reformi ja seadusandliku, regulatiiv- ning haldusraamistiku ELi raamistikuga ühtlustamise edendamine, sealhulgas edasise demokratiseerimise ja hästikorraldatud kodanikuühiskonna, õigusriigi toetamise, hea valitsemistava, maksusüsteemi ning riiklike institutsioonide ja asutuste (nt valimisorganid, parlamendid, riiklike haldusorganite reformimine ja riiklik finantsjuhtimine) tugevdamise edendamine. |
a) Põhiseadusliku reformi ja seadusandliku, regulatiiv- ning haldusraamistiku ELi raamistikuga ühtlustamise edendamine, keskendudes edasisele demokratiseerimisele, inimõiguste austamisele, hästikorraldatud kodanikuühiskonna tugevdamisele, kaasa arvatud ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide sotsiaalse dialoogi tugevdamine, õigusriigi toetamisele, heale valitsemistavale, maksusüsteemi ning riiklike institutsioonide ja asutuste (nt valimisorganid, parlamendid, sõltumatu kohtusüsteem, riiklike haldusorganite reformimine ja riiklik finantsjuhtimine) tugevdamisele. | ||||||
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Kesk-Aasia – punkt b | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
b) Kaasava ja säästva majanduskasvu edendamine, sotsiaalse ning regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ja poliitika toetamine sellistes valdkondades nagu haridus, teadustegevus, innovatsioon ja tehnoloogia, tervis, inimväärne töö, säästev energia, põllumajandus ja maaelu areng, VKEde soodustamine, elavdades samal ajal turumajanduse arengut, kaubandust ja investeeringuid, sealhulgas regulatiivseid reforme ning toetust WTOsse integreerimisele. |
b) Kaasava ja säästva majanduskasvu edendamine, sotsiaalse ning regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ja poliitika toetamine sellistes valdkondades nagu haridus, teadustegevus, innovatsioon ja tehnoloogia, tervis, inimväärne töö, säästev energia, põllumajandus ja maaelu areng; majandusliku mitmekesisuse soodustamine MVKEde soodustamise teel, elavdades samal ajal sotsiaalse turumajanduse arengut, avatud ja õiglast kaubandust ja investeeringuid, sealhulgas regulatiivseid reforme, ning toetust WTOsse integreerimisele. | ||||||
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Kesk-Aasia – punkt c | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
c) Jätkusuutliku majandusreformi ja majanduse mitmekesistamise, kaubanduse, turumajanduse arendamise, põhisektoritesse (nt energia, sealhulgas taastuvenergia) tehtavate jätkusuutlike investeeringute, avaliku ning erasektori partnerluse ja partnerriikide WTOsse integreerimise edendamine. |
c) Jätkusuutliku majandusreformi ja majanduse mitmekesistamise, avatud ja õiglaste kaubandussuhete, jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse arendamise, põhisektoritesse (nt energia, rõhuga taastuvenergial) tehtavate jätkusuutlike investeeringute ja partnerriikide soovi korral nende WTOsse integreerimise edendamine. | ||||||
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Kesk-Aasia – punkt e | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
e) Rahastamisvahendi alusel kasutatavate vahendite täiendamine sidusa töö ja toetusega muude ELi rahastamisvahendite kaudu, mis võivad olla suunatud laiemale regionaalsele integratsioonile, edendades ELi huve sellistes valdkondades nagu majandus, energeetika, teadustegevus, innovatsioon ja tehnoloogia, võitlus uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubandusega, võttes arvesse julgeoleku ja arengu vahelist seost, ning rände juhtimine ja põgenike ja pagulaste abistamine, võttes arvesse arengu ja rände vahelist seost. |
e) Rahastamisvahendi alusel kasutatavate vahendite täiendamine sidusa töö ja toetusega muude ELi rahastamisvahendite kaudu, mis võivad olla suunatud laiemale regionaalsele integratsioonile, edendades vastastikuseid huve sellistes valdkondades nagu säästev majandus, majanduse taastamine ja kaitse finantskriiside eest, taastuvenergia, teadustegevus, innovatsioon ja tehnoloogia; toetus usaldusväärsete, kättesaadavate ja kasutajasõbralike rahastamiskanalite arendamiseks, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispanga mikrokrediidi ja edasigarantii kavad; võitlus uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubandusega, võttes arvesse julgeoleku ja arengu vahelist seost, ühtse rändejuhtimise ja hästi hallatud liikuvuse edendamine, samuti põgenike ja pagulaste abistamine praktiliste lahendustega, võttes arvesse arengu ja rände vahelist seost. | ||||||
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Lõuna-Aafrika – punkt b | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
b) Eri vabakaubanduspiirkondade loomisega käivitunud kohanemismeetmete toetamine. |
b) Piirkondlike kaubandussuhete integratsiooni toetamine Lõuna-Aafrika ja tema Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) liikmetest partnerite vahel, võttes arvesse võimalikke tulevasi vabakaubanduspiirkondi nende vahel ning tihenevaid kaubandussidemeid ELiga; | ||||||
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – B osa – Lõuna-Aafrika – punkt d | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
d) Majandusliku haavatavuse ületamine ja ümberstruktureerimise saavutamine rõhuasetusega inimväärsele tööle jätkuva ning kaasava majanduskasvu, vähese CO2-heitega rohelise majanduse ning jätkusuutliku arengu kaudu kõikides selle valdkondades (sealhulgas säästev põllumajandus ja kalandus) ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemi teenuste seisundi parandamise kaudu. |
d) Majandusliku haavatavuse vähendamine ja ümberstruktureerimise soodustamine rõhuga inimväärsele tööhõivele säästliku ja kaasava majanduskasvu ning energiatõhusa, taastuval energial põhineva vähese CO2-heitega majanduse abil, kehtestades tugevad partnerlussidemed, mis toetuvad õiglastele kaubandussuhetele, tootlikele investeeringutele arvukamate ning paremate rohelise ja kaasava majanduse töökohtade loomiseks, teadmussiirdele ja koostööle teadustegevuses, innovatsioonile ja tehnoloogiale, ning edendades säästvat ja kaasavat arengut kõikides selle valdkondades, pöörates erilist tähelepanu rändevoogudele, eluasemetele, toiduga kindlustatusele (sealhulgas säästev põllumajandus ja kalandus), kliimamuutustele, säästvale energiale ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi (sealhulgas vee ja mulla) kaitsmisele ja seisundi parandamisele. | ||||||
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – A osa – sissejuhatus | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
Artiklis 6 sätestatud tingimuste alusel on üleilmseid avalikke hüvesid ja probleeme käsitleva programmi eesmärk tugevdada koostööd, teadmuse ja kogemuste vahetamist ning partnerriikide suutlikkust. Programm võib olla muu hulgas järgmistest koostöövaldkondadest, kui see tagab nende tugeva seotuse tõttu nende võimalikult suure koostoime. |
Artiklis 6 sätestatud tingimuste alusel on üleilmseid avalikke hüvesid ja probleeme käsitleva programmi eesmärk tugevdada koostööd, teadmuse ja kogemuste vahetamist ning partnerriikide suutlikkust. Programm koostatakse Euroopa arengukonsensuse põhjal ja see võib olla järgmistest koostöövaldkondadest, kui see tagab nende tugeva seotuse tõttu nende võimalikult suure koostoime. | ||||||
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – A osa – Säästev energia – punkt c | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
c) Energiajulgeoleku edendamine, nt allikate ja energiavarustuskanalite mitmekesistamise kaudu, võttes arvesse hinnakõikumisega seotud probleeme ja heitkoguste vähendamise potentsiaali, täiustades turgusid ning soodustades energiavõrkude sidumist ja kaubandust. |
c) Energiajulgeoleku edendamine, nt allikate ja energiavarustuskanalite mitmekesistamise kaudu, võttes arvesse hinnakõikumisega seotud probleeme ja heitkoguste vähendamise potentsiaali, täiustades turgusid ja soodustades energiavõrkude sidumist ning avatud ja õiglast kaubandust. | ||||||
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – A osa – Inimareng – punkt a | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
Meetmete edendamine, mille eesmärk on luua juurde paremaid töökohti sellistes valdkondades nagu kohalike mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsi- ning kohanemisvõime arendamine ja nende integratsioon üleilmsesse majandusse; arengumaade abistamine mitmepoolsesse kaubandussüsteemi integreerumisel; erasektori arendamine ning ettevõtluskeskkonna, tööstusinnovatsiooni ja tehnoloogiapoliitika ning kaubanduspoliitika ja -lepingute määratlemise ning rakendamise parandamine; regionaalse integratsiooni toetamine; ELi ja partnerriikide ning -regioonide investeerimissuhete edendamine; era- ning avaliku sektori investeeringute ja koostöö võimendamine uuenduslike rahastamisvahendite kaudu. Rohelise majanduse, ressursitõhususe ja säästva tarbimise ning säästvate tootmisprotsesside edendamine. Elektrooniliste sidevahendite kui kõikides sektorites majanduskasvu toetavate vahendite kasutamise edendamine, et ületada digitaalne lõhe, töötada selles valdkonnas välja asjakohane poliitika ja reguleeriv raamistik ning edendada vajaliku taristu väljaarendamist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate teenuste ja rakenduste kasutamist. |
Meetmete edendamine, mille eesmärk on luua juurde paremaid töökohti sellistes valdkondades nagu kohalike mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsi- ning kohanemisvõime arendamine ja nende pääs kohalikule, riigisisesele, piirkondlikule ja ülemaailmsele turule; arengumaade abistamine piirkondlikesse ja mitmepoolsetesse kaubandussüsteemidesse integreerumisel; kohaliku käsitöö arendamine, mis aitab säilitada kohalikku kultuuripärandit, erasektori arendamine, kaasa arvatud mikrokrediidi kavad, ning ettevõtluskeskkonna parandamine, toetades kohaliku majanduse ja kohalike tootmissüsteemide arengut; tööstusinnovatsiooni ja tehnoloogiapoliitika ning õiglaste kaubandussuhete määratlemine ja rakendamine, kaubanduslepingute üle läbirääkimise suutlikkuse suurendamine; regionaalse integratsiooni toetamine; era- ning avaliku sektori investeeringute ja koostöö võimendamine uuenduslike rahastamisvahendite kaudu. Esikohale tuleks seada kaubandus, millel on partnerriikides siseriiklik mõju ning kaubandus, mis toob kasu väikeettevõtjatele ja vaestele, samuti tuleks kaubandusabi paremini suunata, edendada rohelist ja kaasavat majandust, ressursitõhusust ja säästvat tarbimist ning säästvaid tootmisprotsesse. Elektrooniliste sidevahendite kui kõikides sektorites majanduskasvu toetavate vahendite kasutamise edendamine, et ületada digitaalne lõhe, töötada selles valdkonnas välja asjakohane poliitika ja reguleeriv raamistik ning edendada vajaliku taristu väljaarendamist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate teenuste ja rakenduste kasutamist. | ||||||
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – punkt A – Ränne ja varjupaik – punkt b | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
b) Rändevoogude parema juhtimise tagamine kõikides aspektides. |
b) Rändevoogude parema juhtimise tagamine kõikides aspektides ning rändajate igakülgne parem kaitse, tagades põgenike parema kaitse ja turvalised teed liitu sisenemiseks. | ||||||
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – punkt B– lõik 2 – punkt b a (uus) | |||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||
|
|
b a) Euroopa tarbijate teadlikkuse suurendamine õiglase ja jätkusuutliku kaubanduse küsimuses ning õiglase kaubanduse toodete Euroopa turule pääsu soodustamine; | ||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Arengukoostöö rahastamisvahendi loomine |
||||
|
Viited |
COM(2011)0840 – C7-0493/2011 – 2011/0406(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 17.1.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
INTA 17.1.2012 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Helmut Scholz 25.1.2012 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
30.5.2012 |
11.7.2012 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
17.9.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
21 1 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
William (The Earl of) Dartmouth, Marielle de Sarnez, Christofer Fjellner, Metin Kazak, Franziska Keller, David Martin, Vital Moreira, Paul Murphy, Helmut Scholz, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Henri Weber, Jan Zahradil |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, George Sabin Cutaş, Béla Glattfelder, Silvana Koch-Mehrin, Tokia Saïfi, Jarosław Leszek Wałęsa, Pablo Zalba Bidegain |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Eric Andrieu, Jolanta Emilia Hibner, Gabriel Mato Adrover |
||||
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (13.7.2012)
arengukomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend
(COM(2011)0840 – C7‑0493/2011 – 2011/0406(COD))
Arvamuse koostaja: Jan Kozłowski
LÜHISELGITUS
EL on maailma suurim arenguabi andja ja koos liikmesriikidega annab liit rohkem kui pool arenguriikidele antavast abist. Peale selle kinnitas EL viimasel aastatuhande arengueesmärkide teemalisel tippkohtumisel uuesti oma kavatsust säilitada arenguabi andmisel juhtpositsioon, lubades täita eesmärgi eraldada aastaks 2015 abina 0,7% kogurahvatulust ja hinnata igal aastal selle eesmärgi täitmist.
Käesolev komisjoni ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, annab liidu käsutusse mehhanismid, mis on vajalikud täitmaks liidu kohustusi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku raames. Uus arengukoostöö rahastamisvahend jagab selle eelkäija eesmärke, eriti eesmärki kaotada vaesus partnerriikides ja -piirkondades. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi geograafiline ulatus lähtub senisest ja annab parema õigusliku aluse piirkondadevaheliste algatuste, näiteks Aafrika - ELi ühisstrateegia, rakendamiseks.
Liidu tasandi arenguabi on eriti väärtuslik, sest EL on välisabi andmisel ja liikmesriikide sellesuunaliste jõupingutuste täiendamisel erapooletus seisundis. Kasinuse aegadel on ELi ja liikmesriikide poliitika kavandamisel rohkem kooskõlastatud ja integreeritud lähenemisviis järjest vajalikum, selleks et ülemaailmseid probleeme tulemuslikumalt lahendada ja praeguse komisjoni ettepanekuga püütakse seda koostöövõimet veelgi tugevdada. Peale selle lihtsustataks järgmiseks programmiperioodiks õiguskeskkonda, mis peaks rahastamise abisaajatele lihtsamalt kättesaadavaks tegema. Arvamuse koostaja soovib rõhutada, et ELi kulutused arenguabile peavad olema mõõdetavad, vastutustundlikud ja kavandatud nii, et nende mõju vaesuse kaotamisele oleks maksimaalne.
Samuti teeb komisjon ettepaneku kasutada liidu abi suunamisel rohkem diferentseeritud lähenemisviisi, suunates abi sinna, kus seda enim vajatakse ja kus selle mõju oleks suurim.
Mõju eelarvele
Komisjon teeb ettepaneku suurendada arengukoostöö rahastamisvahendile kättesaadavaid rahaeraldisi järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 17,87% võrra (17 474 miljonilt eurolt aastatel 2007–2013 kuni 20 597 miljoni euroni aastatel 2014–2020). Vastupidiselt praegusele rahastamisvahendile nähakse uues määruses ette teatud summade eraldamata jätmist ettenägematute sündmuste ja probleemide puhuks.
Rahaeraldiste suunavad jaotused aastateks 2014–2020 on esitatud määruse ettepaneku VII lisas, mida komisjoni võib delegeeritud õigusaktiga muuta või ajakohastada. Umbes 31,8% arengukoostöö rahastamisvahendi üleilmse tähtsusega avalikele hüvedele ja probleemidele suunatud temaatilistest eraldistest on järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames suunatud keskkonnale ja kliimamuutustele, 12,7% säästva energia meetmetele, 20% on eraldatud inimarengule, 28,4% toiduga kindlustatusele ja säästvale põllumajandusele ja 7% rände- ja varjupaigaküsimustele. Arvamuse koostaja soovib rõhutada, et eraldised kliimamuutustega võitlemisele ei tohiks kahjustada arengukoostöö peamisi ülesandeid ja eesmärke, nimelt vaesuse kaotamist ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamist, samuti demokraatia edendamist, inimõigusi, õigusriigi põhimõtet ja head valitsemistava. Kõik need on eeltingimused arenguriikides toimiva ja stabiilse turumajanduse loomiseks.
Märkimisväärne osa Euroopa arenguabist suunatakse komisjoni kaudu, samas kui enamiku abist jaotavad liikmesriigid otse. Samal ajal võimaldab liidu positsioon tänu mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud mitmeaastasele planeerimisele liikmesriikidega võrreldes paremini pikaajaliselt tagada arenguabi prognoositavust ja eelarvete ning prioriteetsete kulutuste kindlaksmääramist. See konkurentsieelis tuleks ära kasutada ja vältida tuleks igasugust võimalikku kattuvust liikmesriikide ja liidu abi vahel.
Lisaks on ette nähtud kõrghariduse rahastamine programmi “Erasmus kõigile” raames, mis toimub kahe mitmeaastase eraldise kaudu, mis kajastuvad arengukoostöö rahastamisvahendi mitmeaastases suunavas kavandamises. Arvamuse koostaja sooviks selle suunava summa asendada suhtelise protsendimääraga, arvestades ebakindlust, mis valitseb osalevatele välistegevuse rahastamisvahenditele eraldatavate lõplike summade suhtes.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub arengukomisjonil kui vastutaval komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus) | |
|
Seadusandliku resolutsiooni projekt |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. juhib tähelepanu sellele, et õigusakti ettepanekus esitatud finantsraamistik on seadusandjale ainult orientiiriks ja seda ei saa kindlaks määrata enne, kui on saavutatud kokkulepe ettepaneku suhtes võtta vastu määrus, milles on sätestatud mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020; |
Muudatusettepanek 2 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 b (uus) | |
|
Seadusandliku resolutsiooni projekt |
Muudatusettepanek |
|
|
1 b. osutab oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonile tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavaid lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma praeguseid poliitilisi prioriteete ja Lissaboni lepingust tulenevaid uusi ülesandeid ning ühtlasi reageerida ootamatutele sündmustele; nõuab, et juhul kui nõukogu ei nõustu sellise lähenemisviisiga, määraks ta selgelt kindlaks, millistest poliitilistest prioriteetidest või projektidest võiks ta loobuda, olenemata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopale; |
|
|
_________________ |
|
|
1Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a)Käesoleva määrusega tuleks sätestada kogu rahastamisvahendi kehtivusajaks finantsraamistik, mis oleks eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise XX/201Z institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta punkti [] tähenduses. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 b)Rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisel peaks juhtpõhimõteteks olema kulutuste rakendamise ja kvaliteedi parandamine, tagades samas rahaliste vahendite optimaalse kasutamise. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 c) Tuleb tagada rahastamisevahendi usaldusväärne finantsjuhtimine ja selle rakendamine nii tõhusalt ja kasutajasõbralikult kui võimalik, tagades samas ka õiguskindluse ja rahastamisvahendi kättesaadavuse kõigile osalejatele. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus ning austamine, inimväärikuse austamine, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine. Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada ning tugevdada neile väärtustele pühendumist partnerriikides ja -piirkondades. |
(4) Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus ning austamine, inimväärikuse austamine, sooline võrdõiguslikkus, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine. Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada ning tugevdada neile väärtustele pühendumist partnerriikides ja -piirkondades. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Liit seab eesmärgiks ka sidususe tagamise liidu välistegevuse muude valdkondadega. See tuleks tagada liidu arengukoostöö poliitika kindlaksmääramisel ja strateegilisel kavandamisel ning meetmete rakendamisel. |
(5) Liit seab eesmärgiks ka sidususe tagamise liidu välistegevuse muude valdkondadega, samuti liidu sisepoliitikaga. See tuleks tagada liidu arengukoostöö poliitika kindlaksmääramisel ja strateegilisel kavandamisel ning meetmete rakendamisel. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Pidades silmas poliitikavaldkondade arengusidusust, on oluline, et arenguga mitteseotud poliitikad aitavad kaasa arengumaade poolt aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtavatele jõupingutustele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 208. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) Pidades meeles, et väiksema ja keskmise sissetulekuga riikides on vaesuse määr suur, seega tuleks pöörata nende riikidega tehtava arengukoostöö raames kasutatavates temaatilistes ja geograafilistes programmides vaesuse vähendamisele erilist tähelepanu, tagades samas täiendavuse partnerluse rahastamisvahendiga. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Liit ja selle liikmesriigid peaksid parandama oma arengukoostöö poliitika järjepidevust ja vastastikust täiendavust, eelkõige järgides partnerriikide ja -piirkondade prioriteete riiklikul ning piirkondlikul tasandil. Selleks et tagada, et liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika üksteist täiendaks ja tugevdaks, on asjakohane näha ette ühise kavandamise menetlused, mida tuleks rakendada igal võimalikul ja asjakohasel juhul. |
(8) Liit ja selle liikmesriigid peaksid parandama oma arengukoostöö poliitika järjepidevust, kooskõlastatust ja vastastikust täiendavust, eelkõige järgides partnerriikide ja -piirkondade prioriteete riiklikul ning piirkondlikul tasandil. Selleks et tagada, et liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika üksteist täiendaks ja tugevdaks, on asjakohane näha ette ühise kavandamise menetlused, mida tuleks rakendada igal võimalikul ja asjakohasel juhul. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Liidu arengukoostöö poliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide hilisemad muudatused, ning liidu ja selle liikmesriikide heakskiidetud arengueesmärkidele ja -põhimõtetele, pidades eelkõige silmas koostööd, mida nad teevad arengukoostöö valdkonnas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
(9) Liidu arengukoostöö poliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide hilisemad muudatused, ning liidu ja selle liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiidetud arengueesmärkidele ja -põhimõtetele, pidades eelkõige silmas koostööd, mida nad teevad arengukoostöö valdkonnas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 a) Euroopa Liit on kindlalt pühendunud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele kui inimõigusele, sotsiaalse õiguse osale ja liidu arengupoliitika kesksele väärtusele; sooline võrdõiguslikkus on kõigi aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega; nõukogu on võtnud vastu ELi tegevuskava sugudevahelise võrdsuse küsimustega arvestamiseks arengukoostöö valdkonnas (2010–2015). |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Liidu abi tuleks suunata sinna, kus sel on suurem mõju, võttes arvesse liidu suutlikkust tegutseda üleilmsel tasandil ning reageerida üleilmsetele probleemidele, nagu vaesuse kaotamine, jätkusuutlik ja kaasav areng ning demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi edendamine üleilmselt, liidu pikaajaline ja prognoositav arenguabikohustus ning liidu roll liikmesriikidega koordineerimisel. Sellise mõju tagamiseks tuleks eristamispõhimõtet kohaldada mitte ainult vahendite eraldamise, vaid ka kavandamise tasandil, kindlustamaks, et kahepoolne arengukoostöö on suunatud partnerriikidele, kes seda kõige enam vajavad, kaasa arvatud ebakindlas ja ülimalt ebasoodsas olukorras olevad riigid, ja kelle juurdepääs muudele rahastamisallikatele enda arengu toetamiseks on piiratud, võttes arvesse liidu abi võimalikku mõju partnerriikides. Selle tulemusel keskendutaks kahepoolsel kavandamisel sellistele riikidele, võttes aluseks nende riikide vajadustel ja võimetel põhinevate objektiivsete kriteeriumide kohaldamise ning ELi abi mõju. |
(11) Liidu abi tuleks suunata sinna, kus sel on suurem mõju, võttes arvesse liidu suutlikkust tegutseda üleilmsel tasandil ning reageerida üleilmsetele probleemidele, nagu vaesuse kaotamine, jätkusuutlik ja kaasav areng, demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi edendamine üleilmselt, liidu pikaajaline ja prognoositav arenguabikohustus ning liidu roll liikmesriikidega koordineerimisel. Sellise mõju tagamiseks peaks iga riigi analüüs ja programmi koostamine sisaldama konfliktianalüüsi ning eristamispõhimõtet tuleks kohaldada mitte ainult vahendite eraldamise, vaid ka kavandamise tasandil, kindlustamaks, et kahepoolne arengukoostöö on suunatud partnerriikidele, kes seda kõige enam vajavad, kaasa arvatud ebakindlas ja ülimalt ebasoodsas olukorras olevad riigid, ja kelle juurdepääs muudele rahastamisallikatele enda arengu toetamiseks on piiratud, võttes arvesse liidu abi võimalikku mõju partnerriikides. Selle tulemusel keskendutaks kahepoolsel kavandamisel sellistele riikidele, võttes aluseks nende riikide vajadustel ja võimetel põhinevate objektiivsete kriteeriumide kohaldamise ning ELi abi mõju. Liidu abi võimalikult suure mõju tagamiseks maailmas tuleks käesoleva määruse rakendamine kooskõlastada rangelt programmide ja meetmetega, mida rahastatakse teiste välispoliitilisi rahastamisvahendeid kehtestavate määruste raames, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr [.../...], millega luuakse stabiliseerimise rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr [.../...] rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr [.../...] (COM(2011) 843), millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Käesolev määrus peaks andma kavandamise raamistiku, võimaldades liidu poliitikavaldkondade tõhusamat sidusust, kasutades kavandamise alusena ühist raamdokumenti. See peaks võimaldama partnerriikide ja -piirkondade täielikku vastavusse viimist, toetudes vajaduse korral riiklikele arengukavadele või samaväärsetele laiaulatuslikele arengudokumentidele, ning rahastajate, eelkõige liidu ja liikmesriikide, paremat koordineerimist ühise kavandamise kaudu. |
(12) Käesolev määrus peaks andma kavandamise raamistiku, võimaldades liidu poliitikavaldkondade tõhusamat poliitilist sidusust arenguga, kasutades kavandamise alusena ühist raamdokumenti. See peaks võimaldama partnerriikide ja -piirkondade täielikku vastavusse viimist, toetudes võimaluse korral riiklikele arengukavadele või samaväärsetele partnerriikide või -piirkondade parlamentide poolt oma kodanikuühiskonnaga konsulteerimise teel vastu võetud laiaulatuslikele arengudokumentidele, ning rahastajate, eelkõige liidu ja liikmesriikide, paremat koordineerimist ühise kavandamise kaudu. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Suured probleemid, millega liit vastamisi seisab ja kus on tungiv vajadus rahvusvaheliselt tegutseda, on kliimamuutustega võitlemine ja keskkonnakaitse. Komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” sätestatud eesmärgi kohaselt peaks käesolev määrus aitama kaasa eesmärgile suunata vähemalt 20 % ELi eelarvest vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks ning vähemalt 25 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi rahalistest vahenditest tuleks kasutada kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Nendes kahes valdkonnas võetavad meetmed peaksid olema võimaluse korral vastastikku toetavad, et nende mõju tugevdada. |
(15) Suured probleemid, millega liit ja arenguriigid vastamisi seisavad ja kus on tungiv vajadus rahvusvaheliselt tegutseda, on kliimamuutustega võitlemine ja keskkonnakaitse. Komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” sätestatud eesmärgi kohaselt peaks käesolev määrus aitama kaasa eesmärgile suunata ELi eelarvevahendeid vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks ning osa üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi rahalistest vahenditest tuleks kasutada kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Nendes kahes valdkonnas võetavad meetmed peaksid olema võimaluse korral vastastikku toetavad, et nende mõju tugevdada, vaatamata asjaolule, et käesoleva rahastamisvahendi peamine eesmärk on saavutada aastatuhande arengueesmärgid, võideldes sealhulgas vaesuse vastu. Nagu EL Kopenhaageni kokkuleppes lubas, tuleb mõju vähendamise ja kohandamise meetmetele arenguriikides eraldada uusi ja täiendavaid vahendeid. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16) Komisjoni teatises „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” kavandatakse sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu pidevat toetamist vähemalt 20 % ulatuses liidu arenguabist. Sellele kaasaaitamiseks peaks vähemalt 20 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi toetusest sellesse arenguvaldkonda minema. |
(16) Komisjoni teatises „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” kavandatakse sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu pidevat toetamist vähemalt 20% ulatuses liidu arenguabist. Prioriteetset valdkonda „sotsiaalne kaasatus ja inimareng” tuleb näha valdkonnana, mis hõlmab põhilisi sotsiaalteenuseid, kaasa arvatud tervishoidu ja haridust. Sellele kaasaaitamiseks peaks vähemalt 20 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi toetusest sellesse arenguvaldkonda minema. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Abi keskendub ka partnerriikide eelarvepoliitika tugevdamisele ja siseriikliku tulu kasutuselevõtmisele, mis vähendab edaspidi vaesust ja abist sõltuvust, tugevdades ühtlasi ka jätkusuutlikku majanduskasvu ja sotsiaalset arengut. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Nimetatud eesmärkide täitmist mõõdetakse asjakohaste näitajatega, eelkõige esimene aastatuhande arengueesmärk punkti a puhul ja 1.–8. aastatuhande arengueesmärk punkti b puhul ning muud näitajad, milles liit ja liikmesriigid kokku leppinud on. |
Nimetatud eesmärkide täitmist mõõdetakse asjakohaste näitajatega, sh inimarengu näitajatega, eelkõige esimene aastatuhande arengueesmärk punkti a puhul ja 1.–8. aastatuhande arengueesmärk punkti b puhul ning muud näitajad, milles ÜRO, liit ja liikmesriigid kokku leppinud on. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, peab vähemalt 90 % üleaafrikalise ja temaatiliste programmide raames ettenähtud kuludest vastama OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele. |
100% üleaafrikalise ja temaatiliste programmide raames ettenähtud kuludest peab vastama OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Eelarvetoetuse abikõlbulikkuse kriteeriumid peavad olema selgelt ja objektiivselt määratletud ja nende range kohaldamine peab olema tagatud ning eelarvepädevad institutsioonid peavad seda kontrollima. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Kõikidesse programmidesse kaasatakse järgmised valdkondadevahelised küsimused: inimõiguste edendamine, sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine, mittediskrimineerimine, demokraatia, hea valitsemistava, laste ja põliselanike õigused, sotsiaalne kaasatus ning puudega inimeste õigused, keskkonnasäästlikkus, kaasa arvatud kliimamuutuste probleemiga tegelemine, ja HIVi/AIDSi vastu võitlemine. |
3. Kõikidesse programmidesse kaasatakse järgmised valdkondadevahelised küsimused: inimõiguste edendamine, ettevõtlus, töötajate õigused, keskkonnakaitse, sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine, mittediskrimineerimine, demokraatia, hea valitsemistava, laste ja põliselanike õigused, sotsiaalne kaasatus ning puudega inimeste õigused, keskkonnasäästlikkus, kaasa arvatud kliimamuutuste probleemiga tegelemine, ja HIVi/AIDSi vastu võitlemine. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega ja muude liidu asjakohaste poliitikasuundadega. Selleks toetuvad käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispanga hallatavad meetmed, koostööpoliitikatele, mis on sätestatud sellistes vahendites nagu liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade kokkulepped, deklaratsioonid ja tegevuskavad, ja liidu otsustele, erihuvidele, poliitilistele prioriteetidele ja strateegiatele. |
5. Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega, kaasa arvatud vajaduse korral asjakohase välistegevuse muude rahastamisvahenditega ja muude liidu asjakohaste sise- ja välispoliitiliste suundadega Selleks toetuvad käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispanga hallatavad meetmed, koostööpoliitikatele, mis on sätestatud sellistes vahendites nagu liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade kokkulepped, deklaratsioonid ja tegevuskavad, ja liidu otsustele, erihuvidele, poliitilistele prioriteetidele ja strateegiatele. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6. Komisjon ja liikmesriigid vahetavad korrapäraselt ja sagedasti teavet, sealhulgas teiste rahastajatega, ja edendavad rahastajate paremat koordineerimist ja vastastikust täiendavust, töötades mitmeaastase ühise kavandamise suunas, mis tugineb partnerriikide vaesuse vähendamisele või samaväärsetele strateegiatele, kasutades ühiseid rakendusmehhanisme (sh ühisanalüüse), rahastajaid kaasavaid ühiseid missioone ning kaasrahastamise ja delegeeritud koostöö korda. |
6. Komisjon ja liikmesriigid vahetavad korrapäraselt ja sagedasti teavet, sealhulgas teiste rahvusvaheliste, piirkondlike ja kohalike rahastajatega, ja edendavad rahastajate paremat järjepidevust, koordineerimist ja vastastikust täiendavust, töötades mitmeaastase ühise kavandamise suunas, mis tugineb partnerriikide vaesuse vähendamisele või samaväärsetele strateegiatele, kasutades ühiseid rakendusmehhanisme (sh ühisanalüüse), rahastajaid kaasavaid ühiseid missioone ning kaasrahastamise ja delegeeritud koostöö korda. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
7. Liit ja liikmesriigid edendavad oma vastavates pädevusvaldkondades mitmepoolset lähenemisviisi üleilmsetele probleemidele ning vajaduse korral koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ning organitega ja muude kahepoolsete rahastajatega. |
7. Liit ja liikmesriigid edendavad oma vastavates pädevusvaldkondades mitmepoolset lähenemisviisi üleilmsetele probleemidele ning vajaduse korral koostööd kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning organitega ja muude kahepoolsete rahastajatega. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 8 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) ühise rakendusmääruse artiklis 4 sätestatud tõhusaid ja uuenduslikke koostööviise ja -vahendeid, nagu laenu ning toetuse kombineerimine ja muud riski jaotamise mehhanismid teatud valdkondades ja riikides ning erasektori kaasamine, mis on kooskõlas OECD arenguabi komitee parimate tavadega. Nimetatud viisid ja vahendid kohandatakse iga partnerriigi või -piirkonna konkreetsetele vajadustele, keskendudes programmipõhistele lähenemisviisidele, abi prognoositavale rahastamisele, erasektori vahendite aktiveerimisele, riikide süsteemide arendamisele ja kasutamisele ning arengule suunatud, tulemustel põhinevatele lähenemisviisidele, sealhulgas vajaduse korral rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidele ja näitajatele, nagu aastatuhande arengueesmärgid; ning |
(c) ühise rakendusmääruse artiklis 4 sätestatud tõhusaid ja uuenduslikke koostööviise ja -vahendeid, nagu laenu ning toetuse kombineerimine ja muud riski jaotamise mehhanismid teatud valdkondades ja riikides ning erasektori kaasamine, mis on kooskõlas OECD arenguabi komitee parimate tavadega ning liidu vahendeid ja aruandlust käsitlevate liidu ühiste standardite ja parimate tavade alusel, mis on kehtestatud finantseeskirjades ja teistes asjakohastes liidu õigusaktides. Nimetatud viisid ja vahendid kohandatakse iga partnerriigi või -piirkonna konkreetsetele vajadustele, keskendudes programmipõhistele lähenemisviisidele, abi prognoositavale rahastamisele, erasektori vahendite aktiveerimisele, riikide süsteemide arendamisele ja kasutamisele ning arengule suunatud, tulemustel põhinevatele lähenemisviisidele, sealhulgas vajaduse korral rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidele ja näitajatele, nagu aastatuhande arengueesmärgid; ning |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 8 – punkt d | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d) poliitika ja kavandamise mõju parandamist rahastajate tegevuse koordineerimise ja ühtlustamise kaudu, et vähendada kattumist ning dubleerimist, parandada vastastikust täiendavust ja toetada rahastajate laiaulatuslikke algatusi; |
(d) poliitika ja kavandamise mõju parandamist rahastajate tegevuse koordineerimise, järjepidevamaks muutmise ja ühtlustamise kaudu, et luua koostoimet ja vältida kattumist ning dubleerimist, parandada vastastikust täiendavust ja toetada rahastajate laiaulatuslikke algatusi; |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
10 a. Eriti toetab liit abisaajariikide kohalikke ametiasutusi ja kolmanda sektori üksusi. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 10 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
10 b. Liit kaasab oma riigihangete ja pakkumiskutsete saajate hulka abisaajariikide kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning valitsusvälised osalised. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Samuti tuleb tähelepanu pöörata abisaajariikide erasektori, VKEde ja mikroettevõtete arengu tugevdamisele. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kooskõlas käesoleva määruse üldise reguleerimiseseme ja -ala, eesmärkide ning üldpõhimõtetega lisavad temaatiliste programmide raames võetud meetmed väärtust geograafiliste programmide alusel rahastatavatele meetmetele ning täiendavad neid. |
Kooskõlas käesoleva määruse üldise reguleerimiseseme ja -ala, eesmärkide ning üldpõhimõtetega lisavad temaatiliste programmide raames võetud meetmed väärtust geograafiliste programmide alusel rahastatavatele meetmetele ning täiendavad neid. Sellistele riikidele, kellel on õigus saada geograafilist toetust, ei tohi pakutav temaatiline toetus olla vastuolus kõnealuste riikide jaoks kinnitatud prioriteetsete valdkondadega. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 2 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) kõnealused meetmed on suunatud üleilmsetele algatustele, millega toetatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke, või üleilmsetele avalikele hüvedele ja probleemidele, mille korral, erandina ühise rakendusmääruse artiklist 9, võivad kõnealused meetmed sisaldada liikmesriikide, kandidaatriikide ning potentsiaalsete kandidaatriikide ja muude kolmandate riikide meetmeid, nagu asjaomases temaatilises programmis kavandatud; |
(b) kõnealused meetmed on suunatud üleilmsetele algatustele, millega toetatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke, või üleilmsetele avalikele hüvedele ja probleemidele, mille korral võivad kõnealused meetmed sisaldada liikmesriikide, kandidaatriikide ning potentsiaalsete kandidaatriikide ja erandina ühise rakendusmääruse artiklist 9 muude kolmandate riikide meetmeid, nagu asjaomases temaatilises programmis kavandatud; |
Selgitus | |
Erandiks oleksid ainult kolmandad riigid, kuna ühise rakendusmääruse artiklis 9 on liikmesriigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid juba hõlmatud. | |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Arenevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi käsitleva programmi eesmärk on rahastada partnerriikide, liidu, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste poolt või heaks ettenähtud arenguvaldkonna algatusi. |
1. Arenevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi käsitleva programmi eesmärk on rahastada partnerriikide, liidu, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt või heaks ettenähtud arenguvaldkonna algatusi. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjon võtab ühise rakendusmääruse artiklis 2 sätestatud rakendusmeetmed vastu artiklites 11 ja 13 osutatud programmdokumentide alusel. Ühise rakendusmääruse kohaselt võib erakorraliste asjaolude korral liidu abi seisneda ka meetmetes, mis ei ole nimetatud dokumentides ette nähtud. |
Komisjon võtab ühise rakendusmääruse artiklis 2 sätestatud rakendusmeetmed vastu artiklites 11 ja 13 osutatud programmdokumentide alusel. Ühise rakendusmääruse kohaselt võib erakorraliste asjaolude korral liidu abi seisneda ka üksikutes ja konkreetsetes meetmetes, mis ei ole nimetatud dokumentides ette nähtud. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liit ja liikmesriigid konsulteerivad omavahel ning muude rahastajate ja arenguvaldkonnas tegutsejatega (k.a kodanikuühiskonna esindajad ja piirkondlikud ning kohalikud ametiasutused) kavandamise varases etapis, et edendada oma koostöö vastastikust täiendavust ja järjepidevust. Sellise konsulteerimise tulemus võib olla liidu ja liikmesriikide ühine kavandamine. |
2. Liit ja liikmesriigid konsulteerivad omavahel ning muude rahastajate ja arenguvaldkonnas tegutsejatega (k.a kodanikuühiskonna esindajad ja piirkondlikud ning kohalikud ametiasutused) kavandamise varases etapis, et edendada oma koostöö sidusust, vastastikust täiendavust ja järjepidevust. Sellise konsulteerimise tulemus võib olla liidu ja liikmesriikide ühine kavandamine. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Komisjon arvestab mitmeaastaste suunavate rahaeraldiste iga geograafilise programmi raames artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide põhjal kindlaksmääramisel käesoleva määruse üldpõhimõtteid ning võtab arvesse kriisi- või haavatavas olukorras, ebakindlate, konflikti- või katastroofialdiste riikide või piirkondade konkreetseid raskusi, arvestades samas programmi eripäraga. |
3. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide pädevust, arvestab komisjon mitmeaastaste suunavate rahaeraldiste iga geograafilise programmi raames artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide põhjal kindlaksmääramisel käesoleva määruse üldpõhimõtteid ning võtab arvesse kriisi- või haavatavas olukorras, ebakindlate, konflikti- või katastroofialdiste riikide või piirkondade konkreetseid raskusi, arvestades samas programmi eripäraga. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Eraldised võib jätta jaotamata. Kooskõlas artikli 11 lõikes 5 ja artiklis 13 sätestatud tingimusega, et need hiljem jaotatakse või ümber jaotatakse, otsustatakse selliste eraldiste kasutamine hiljem ühise rakendusmääruse kohaselt. |
4. Eraldised võib jätta jaotamata. Kooskõlas artikli 11 lõikes 5 ja artiklis 13 sätestatud tingimusega, et need hiljem jaotatakse või ümber jaotatakse, otsustatakse selliste eraldiste kasutamine hiljem ühise rakendusmääruse kohaselt, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide eesõiguste kohaldamist. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Arvestades asjaolu, et kulutuste kvaliteedi tagamisel on üks tähtsamaid tegureid abivoogude prognoositavus ja et see võimaldab partnerriikidel kulusid pikaajaliselt planeerida ja muuta edasiminek poliitikavaldkondades kestvaks, peab sellist edasiminekut toetama partnerriikide eelarvepoliitika ja riigisisese tulu kasutuselevõtmine, mis pikas perspektiivis vähendab sõltuvust abist. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad ja rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa vahendeid võib jätta jaotamata. |
Mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, selged, konkreetsed ja läbipaistvad tulemusnäitajad ja, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide eesõiguste kohaldamist, nähakse ette rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa vahendeid võib jätta jaotamata. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Temaatiliste programmide mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu strateegia asjaomase valdkonna kohta, liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad, rahvusvaheline olukord ja peamiste partnerite meetmed. Vajaduse korral sätestatakse üleilmsetes algatustes osaluse vahendid ja sekkumisprioriteedid. Mitmeaastased sihtprogrammid on kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud dokumentidega. |
1. Temaatiliste programmide mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu strateegia asjaomase valdkonna kohta, liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, selged, konkreetsed ja läbipaistvad tulemusnäitajad, rahvusvaheline olukord ja peamiste partnerite meetmed. Vajaduse korral sätestatakse üleilmsetes algatustes osaluse vahendid ja sekkumisprioriteedid. Mitmeaastased sihtprogrammid on kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud dokumentidega. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Mitmeaastastes sihtprogrammides esitatakse rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa toetusi võib jätta jaotamata. Mitmeaastaseid sihtprogramme tuleb vajaduse korral kohandada poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks, võttes arvesse vaheläbivaatamisi või eriotstarbelisi läbivaatamisi. |
2. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide eesõiguste kohaldamist, esitatakse mitmeaastastes sihtprogrammides rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa toetusi võib jätta jaotamata. Mitmeaastaseid sihtprogramme tuleb vajaduse korral kohandada poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks, võttes arvesse vaheläbivaatamisi või eriotstarbelisi läbivaatamisi. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Lõikes 1 osutatud menetlust ei kohaldata strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide mitteoluliste muudatuste suhtes, mis seisnevad tehnilises kohandamises, assigneeringute ümberjaotamises prioriteetsete valdkondade suunavate rahaeraldiste raames või algsete suunavate rahaeraldiste suurendamises või vähendamises mahus, mis on alla 20 %, juhul kui need muudatused ei mõjuta nimetatud dokumentides sätestatud prioriteetseid valdkondi ja eesmärke. Sel juhul teatatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohandamistest ühe kuu jooksul. |
2. Lõikes 1 osutatud menetlust ei kohaldata strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide mitteoluliste muudatuste suhtes, mis seisnevad tehnilises kohandamises, assigneeringute ümberjaotamises prioriteetsete valdkondade suunavate rahaeraldiste raames või algsete suunavate rahaeraldiste suurendamises või vähendamises mahus, mis on ühise rakendusmääruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud vastava piirmäära raames, juhul kui need muudatused ei mõjuta nimetatud dokumentides sätestatud prioriteetseid valdkondi ja eesmärke. Sel juhul teatatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohandamistest ühe kuu jooksul. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 14 a |
|
|
Liidu abi sidusus ja vastastikune täiendamine |
|
|
1. Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse sidusus muude valdkondade ja liidu välistegevuse rahastamisvahenditega, samuti liidu muu asjaomase poliitikaga. |
|
|
2. Liit ja liikmesriigid kooskõlastavad oma vastavaid abiprogramme, et suurendada abi andmise ja poliitilise dialoogi tulemuslikkust ja tõhusust, vastavalt kindlakskujunenud põhimõtetele, mis puudutavad välisabi andmise praktika kooskõlastamist ja poliitika ja menetluste ühtlustamist. Kooskõlastamine hõlmab regulaarseid konsultatsioone ja sagedast asjakohase teabe vahetust toetustsükli erinevates etappides. |
|
|
3. Liit astub koos liikmesriikidega vajalikke samme selleks, et tagada asjakohane kooskõlastamine ja koostöö mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksustega, sh, kuid mitte ainult Euroopa finantseerimisasutustega, rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, ÜRO asutustega, fondide ja programmidega, era- ja poliitiliste sihtasutuste ja liiduväliste rahastajatega. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Ilma et see piiraks partnerriikide ja -piirkondadega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes sisalduvate abi peatamist käsitlevate sätete kohaldamist, kutsub liit juhul, kui partnerriik ei täida artikli 3 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, partnerriiki konsultatsioonidele, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel, et leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Kui partnerriigiga peetavad konsultatsioonid ei vii mõlemat poolt rahuldavale lahendusele või kui eriti kiireloomulisel juhul konsultatsioonist keeldutakse, võib nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 lõikega 1 võtta asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata liidu abi täielikku või osalist peatamist. |
Ilma et see piiraks partnerriikide ja -piirkondadega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes sisalduvate abi peatamist käsitlevate sätete kohaldamist, kutsub liit juhul, kui partnerriik ei täida artikli 3 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, partnerriiki konsultatsioonidele, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel, et leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Kui partnerriigiga peetavad konsultatsioonid ei vii mõlemat poolt rahuldavale lahendusele või kui eriti kiireloomulisel juhul konsultatsioonist keeldutakse, võib nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 lõikega 1 võtta asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata liidu abi täielikku või osalist peatamist. Euroopa Parlamenti tuleb mis tahes sellega seoses tehtud otsusest täielikult ja viivitamatult teavitada. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Lähtesumma käesoleva määruse rakendamiseks aastatel 2014–2020 on 23 294 700 000 eurot. |
1. Lähtesumma käesoleva määruse rakendamiseks – nagu on määratletud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni XX/201Z eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 17 – aastatel 2014−2020 on 23 294 700 000 eurot. |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Artiklites 5–9 osutatud programmidele vahemikus 2014–2020 eraldatavad suunavad miinimumsummad on kindlaks määratud VII lisas. Nimetatud summasid võib programmide vahel ümber jaotada artikli 18 kohase delegeeritud õigusaktiga. Üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemide programmi raames võib summasid alamrubriikide vahel ümber jaotada komisjoni otsuse põhjal, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe kuu jooksul alates selle vastuvõtmisest. |
2. Artiklites 5–9 osutatud programmidele vahemikus 2014–2020 eraldatavad suunavad miinimumsummad on kindlaks määratud VII lisas. Nimetatud suunavaid summasid võib programmide vahel ümber jaotada artikli 18 kohase delegeeritud õigusaktiga. Üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemide programmi raames võib suunavaid summasid alamrubriikide vahel ümber jaotada komisjoni otsuse põhjal, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe kuu jooksul alates selle vastuvõtmisest. Ilma et piirataks määruse (millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni xxx/201z eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamist, kiidavad eelarvepädevad institutsioonid iga-aastased assigneeringud heaks. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 3 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Nagu on ette nähtud programmi „Erasmus kõigile” käsitleva määruse artikli 13 lõikega 2, eraldatakse kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks õppega seotud liikumisele väljaspool ELi asuvatesse riikidesse või asuvatest riikidest ning nende riikide ametiasutuste/institutsioonide/organisatsioonidega tehtavale koostööle ja peetavale poliitikadialoogile erinevatest välisvahenditest (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond) suunav summa 1 812 100 000 eurot. |
3. Nagu on ette nähtud programmi „Erasmus kõigile” käsitleva määruse artikli 13 lõikega 2, eraldatakse kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks õppega seotud liikumisele väljaspool ELi asuvatesse riikidesse või asuvatest riikidest ning nende riikide ametiasutuste/institutsioonide/organisatsioonidega tehtavale koostööle ja peetavale poliitikadialoogile suunav summa, mis vastab 2%-le osalevatele rahastamisvahenditele (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond) kättesaadavatest rahaeraldistest. Määruse „Erasmus kõigi jaoks” sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 3 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Asjaomased rahalised vahendid eraldatakse kahe mitmeaastase eraldisena, mis esimese eraldise puhul hõlmavad ainult esimest nelja aastat ja teise puhul järelejäänud kolme aastat. Neid vahendeid võetakse arvesse kõnealuste rahastamisvahendite mitmeaastasel suunaval kavandamisel kooskõlas asjaomaste riikide vajaduste ja prioriteetidega. Eraldised võib üle vaadata märkimisväärsete ettenägematute asjaolude või oluliste poliitiliste muutuste korral kooskõlas ELi välistegevuse prioriteetidega. |
Asjaomased rahalised vahendid eraldatakse kahe mitmeaastase eraldisena, mis esimese eraldise puhul hõlmavad ainult esimest nelja aastat ja teise puhul järelejäänud kolme aastat. Neid vahendeid võetakse arvesse kõnealuste rahastamisvahendite mitmeaastasel suunaval kavandamisel kooskõlas asjaomaste riikide vajaduste ja prioriteetidega ning neid võib eraldada üksnes arenguabiks abikõlblikel eesmärkidel. Eraldised võib üle vaadata märkimisväärsete ettenägematute asjaolude või oluliste poliitiliste muutuste korral kooskõlas ELi välistegevuse prioriteetidega. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V –osa A – lõik 4 – punkt b – alapunkt iii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
iii) Sotsiaalse kaasatuse tugevdamine koostöö abil sellistes valdkondades nagu võrdsetel alustel juurdepääs põhiteenustele, kõikide juurdepääs tööhõivele, konkreetsete rühmade (eriti noored, puuetega inimesed, naised ning vähemusrühmad) mõjuvõimu suurendamine ja nende õiguste austamine, et kogu elanikkond saaks osaleda jõukuse ja kultuurilise mitmekesisuse loomisel ning sellest kasu saada. |
iii) Sotsiaalse kaasatuse ja soolise võrdõiguslikkuse tugevdamine koostöö abil sellistes valdkondades nagu võrdsetel alustel juurdepääs põhiteenustele, kõikide juurdepääs tööhõivele, konkreetsete rühmade (eriti noored, puuetega inimesed, naised ning vähemusrühmad) mõjuvõimu suurendamine ja nende õiguste austamine, et kogu elanikkond saaks osaleda jõukuse ja kultuurilise mitmekesisuse loomisel ning sellest kasu saada. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V –osa A – lõik 4 – punkt c – alapunkt i | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
i) Riikide tasandi programmide toetamine, et edendada naiste majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurendamist ning poliitilist osalust. |
i) Kohaliku, piirkondliku ja riikide tasandi programmide toetamine, et edendada naiste majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurendamist ning poliitilist osalust. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V –osa A – lõik 4 – punkt c – alapunkt ii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ii) Riiklike, regionaalsete ja üleilmsete algatuste toetamine, et edendada kõnealuse küsimuse integreerimist abi tulemuslikkuse kavasse. |
ii) Kohalike, regionaalsete, riiklike ja üleilmsete programmide ja algatuste toetamine, et edendada ja rakendada soolist võrdõiguslikkust, naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist eelkõige mikrokrediidi abil ning abi tulemuslikkuse kava. |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V –osa A – lõik 4 – punkt c – alapunkt ii a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
ii a) Soopõhise vägivalla ohvritele osutatavate peamiste teenuste ja psühholoogilise toe edendamine, pakkumine ja laiendamine. |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V –osa A – lõik 4 – punkt d – alapunkt i | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
i) Inimeste tervise ja heaolu parandamine arengumaades hea kvaliteediga oluliste avaliku sektori tervishoiuteenuste juurdepääsetavuse ning nende võrdsetel alustel osutamise suurendamise, konkreetsemalt järgmise kaudu: |
i) Arvestades Euroopa arengukonsensuses sätestatud prioriteete, inimeste tervise ja heaolu toetamine arengumaades hea kvaliteediga oluliste avaliku sektori tervishoiuteenuste juurdepääsetavuse ning nende võrdsetel alustel osutamise suurendamise, konkreetsemalt järgmise kaudu: |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V –osa A – lõik 4 – punkt d – alapunkt ii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ii) partnerriikidele otsest olulist kasu toovate üleilmsete algatuste poliitikakava toetamine ja kujundamine, võttes arvesse orienteeritust tulemustele, abi tulemuslikkust ja mõju tervishoiusüsteemidele, sealhulgas toetades partnerriikide paremat kaasamist kõnealustesse algatustesse; |
ii) partnerriikidele seoses vaesuse kaotamisega ning tervishoiu ja põhihariduse valdkonnas otsest olulist kasu toovate üleilmsete algatuste poliitikakava toetamine ja kujundamine, võttes arvesse orienteeritust tulemustele, abi tulemuslikkust ja mõju tervishoiusüsteemidele, sealhulgas toetades partnerriikide paremat kaasamist kõnealustesse algatustesse; |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V –osa A – lõik 4 – punkt d – alapunkt iii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
iii) selliste algatuste toetamine, eriti regionaalsel ja üleilmsel tasandil, mis tugevdavad tervishoiusüsteeme ja aitavad riikidel arendada ning rakendada arukat, tõenditel põhinevat tervishoiupoliitikat, ning olulistes valdkondades (nt emade tervis ning seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, pereplaneerimisvõimaluste kasutamine, üleilmsed avalikud hüved, ülemaailmsete terviseohtude tõrjumine).. |
iii) selliste algatuste toetamine kohalikul, regionaalsel ja üleilmsel tasandil, mis tugevdavad tervishoiusüsteeme ja aitavad riikidel arendada ning rakendada arukat, tõenditel põhinevat tervishoiupoliitikat, ning olulistes valdkondades (nt laste ja emade tervis ning seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, pereplaneerimisvõimaluste kasutamine, üleilmsed avalikud hüved, ülemaailmsete terviseohtude, nt HIVi/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria ning teiste vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haiguste tõrjumine). |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V –osa A – lõik 4 – punkt d – alapunkt iii a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
iii a) vägivalla ohvritele, eriti lastele osutatavate peamiste teenuste ja psühholoogilise toe edendamine, pakkumine ja laiendamine. |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V –osa A – lõik 4 – punkt e – alapunkt iii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
iii) Hariduse võrdse juurdepääsetavuse ja kvaliteedi parandamine, sealhulgas haavatavate rühmade, naiste ja tütarlaste jaoks ning riikides, kes on üleilmsete eesmärkide saavutamisest kõige kaugemal. |
iii) Hariduse võrdse juurdepääsetavuse ja kvaliteedi edendamine, pöörates erilist tähelepanu naistele, tütarlastele ning teistele haavatavatele rühmadele ning riikidele, kes on üleilmsete eesmärkide saavutamisest kõige kaugemal. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V –osa A – lõik 4 – punkt e – alapunkt e a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
e a) Lapsed ja noored: |
|
|
i) sellise poliitika edendamine, mis võtab arvesse laste ja noorte erilist haavatavust, nende õiguste, hariduse, tervise ja elatise kaitset, alates kaasamisest ning mõjuvõimu suurendamisest; |
|
|
ii) sellise poliitika, projektide ja programmide rakendamise ja väljatöötamise edendamine, mis toetavad lapsi ja noori ning tugevdavad laste ja noorte rolli arengu mõjutajatena; |
|
|
iii) sellise poliitika, projektide ja programmide edendamine ning rakendamise ja väljatöötamise toetamine, mille eesmärk on kaotada lapstööjõu kasutamine, lastekaubandus ning lastevastane vägivald. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Arengukoostöö rahastamisvahendi loomine |
||||
|
Viited |
COM(2011)0840 – C7-0493/2011 – 2011/0406(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 17.1.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 17.1.2012 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Jan Kozłowski 29.2.2012 |
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
12.7.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
28 3 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marta Andreasen, Richard Ashworth, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Dehaene, Isabelle Durant, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Lucas Hartong, Jutta Haug, Anne E. Jensen, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Barbara Matera, Claudio Morganti, Juan Andrés Naranjo Escobar, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, Alda Sousa, Helga Trüpel, Derek Vaughan, Angelika Werthmann |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Alexander Alvaro, Bendt Bendtsen, Gerben-Jan Gerbrandy, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jutta Steinruck, Theodor Dumitru Stolojan, Nils Torvalds |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Leonardo Domenici |
||||
NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (5.9.2012)
arengukomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend
(COM(2011)0840 – C7‑0493/2011 – 2011/0406(COD))
Arvamuse koostaja: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou
MUUDATUSETTEPANEKUD
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Euroopa Liidu arengupoliitika põhieesmärk on jätkuvalt võitlus vaesuse vastu, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu V jaotise 1. peatükis ja Euroopa Liidu toimimise lepingu 5. osa III jaotise 1. peatükis, kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega või muude eesmärkidega, mille liit ja liikmesriigid on heaks kiitnud. |
(2) Euroopa Liidu arengupoliitika põhieesmärk on jätkuvalt võitlus vaesuse, äärmusliku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, sealjuures silmas pidades, et naised, lapsed ja eakad kujutavad endast eriti haavatavaid inimrühmi ning majanduskasv, areng ja vaesuse vähendamine ühelt poolt ja soolise ebavõrdsuse järjepidev vähendamine teiselt poolt on omavahel tihedalt seotud, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu V jaotise 1. peatükis ja Euroopa Liidu toimimise lepingu 5. osa III jaotise 1. peatükis, kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega või muude eesmärkidega, mille liit ja liikmesriigid on heaks kiitnud, nagu võitlus sotsiaalse ja soolise diskrimineerimise vastu. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 b) Naistel on arengus ja muutmisprotsesside algatamisel väga suur roll, mistõttu tähendab naiste mõjuvõimu suurenemine keskmise pikkusega ja pikaajalist investeeringut, tänu millele on võimalik saavutada heaolu, konkurentsivõime ja säästvam areng. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 a) EL on kinnitanud ELi tegevuskavas soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös (2010–2015), et on kindlalt pühendunud soolise võrdõiguslikkuse kui inimõiguse tagamisele, mis on sotsiaalse õigluse küsimus ja ELi arengupoliitika üks põhiväärtusi. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 b) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklitele 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 8 on meeste ja naiste võrdõigluslikkus Euroopa Liidu üks põhiväärtusi ja eesmärke ning Euroopa Liit peaks edendama soolist võrdõiguslikkust kõigis oma tegevustes. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus ning austamine, inimväärikuse austamine, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine. Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada ning tugevdada neile väärtustele pühendumist partnerriikides ja -piirkondades. |
(4) Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel ja põhimõtetel nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus ning austamine, inimväärikuse austamine, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine ja solidaarsus ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine. Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada ning tugevdada neile väärtustele pühendumist partnerriikides ja -piirkondades. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) Naistevastane vägivald selle kõigis vormides on struktuurne nähtus, mis on seotud ühiskonnas võimu ebaühtlase jaotumisega naiste ja meeste vahel ja mis kujutab endast põhiõiguste rikkumist. Naistevastase vägivalla vastu suunatud meetmete võtmine aitab kaasa naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisele ja on käesoleva määruse oluline osa. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Liidu arengukoostöö poliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide hilisemad muudatused, ning liidu ja selle liikmesriikide heakskiidetud arengueesmärkidele ja -põhimõtetele, pidades eelkõige silmas koostööd, mida nad teevad arengukoostöö valdkonnas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
(9) Liidu arengukoostöö poliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse, soolise diskrimineerimise ja nälja kaotamine, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine, emade ja väikelaste suremuse vähendamine, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide hilisemad muudatused, ning liidu ja selle liikmesriikide heakskiidetud arengueesmärkidele ja -põhimõtetele, pidades eelkõige silmas koostööd, mida nad teevad arengukoostöö valdkonnas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 a) EL peab soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist edendama mitte ainult spetsiaalselt seda käsitleva aastatuhande arengueesmärgi saavutamiseks, vaid kõikide aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Liit peaks edendama ühist lähenemisviisi kriisile ja suurõnnetustele reageerimisel ning konfliktidest mõjutatud ja ebakindlates olukordades, kaasa arvatud üleminekuolukorrad. Sealjuures tuleks eelkõige toetuda nõukogu järeldustele julgeoleku ja arengu kohta, ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades ja konfliktiennetuse kohta ning nende põhjal tehtud asjakohastele järeldustele. See peaks tagama vajalikud lähenemisviisid, reageeringud ja vahendid, tagades eelkõige nõuetekohase tasakaalu turvalisusele suunatud, arengu- ning humanitaarabi käsitlevate lähenemisviiside vahel ning sidudes lühiajalise reageeringu pikaajalise toetusega. |
(10) Liit peaks edendama ühist lähenemisviisi kriisile ja suurõnnetustele reageerimisel ning konfliktidest mõjutatud ja ebakindlates olukordades, kaasa arvatud üleminekuolukorrad. Sealjuures tuleb kasutusele võtta ka läbiv ning vajaduse korral rakendatav sooline mõõde, mis käsitleks naiste ja tüdrukute haavatavat olukorda ning samas edendaks naiste kujutamist ühiskondlikes muutustes osalejatena, kes omavad ressursse ja olulisi oskusi, mis on olulised rahu-, stabiliseerumise, ülesehitamise ja arenguprotsesside mõjutamisel ja suunamisel. Sealjuures tuleks ühtlasi eelkõige toetuda nõukogu järeldustele julgeoleku ja arengu kohta, ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades ja konfliktiennetuse kohta ning nende põhjal tehtud asjakohastele järeldustele. See peaks tagama vajalikud lähenemisviisid, reageeringud ja vahendid, tagades eelkõige nõuetekohase tasakaalu turvalisusele suunatud, arengu- ning humanitaarabi käsitlevate lähenemisviiside vahel ning sidudes lühiajalise reageeringu pikaajalise toetusega. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 a) Kuna meeste ja naiste palgaerinevuse probleemi käsitlemine on oluline ülemaailmse arengu seisukohalt, tuleb teha koostööd ÜRO ametite ja organitega, nagu Maailmapank ja Euroopa Investeerimispank, et töötada välja eriprogrammid, mille eesmärk on parandada naiste juurdepääsu majanduslikele võimalustele ning vähendada naiste ja meeste sissetulekute ja tootlikkuse erinevust. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 a) Kui ühiskonnas valitsevad konfliktid, siis on ühiskonna toimimise tagamine naiste õlul, kuid pärast konfliktiolukorra lõppemist on naised allasurutud, mis tekitab sama ebavõrdse olukorra nagu enne konflikti tekkimist. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 b) Arvestades, et meeste ja naiste vahelise diskrimineerimise vastane võitlus töökohtadele juurdepääsul, võrdõiguslikkuse edendamine ametikäigu jooksul ja eri kutsealadel, kutseõppel ning palkade maksmisel ning ÜRO olulisimate organisatsioonidega koostöö tegemine on oluline õigustega tagatud töö edendamiseks ning kollektiivläbirääkimiste õiguste ja ametiühinguõiguste kaitsmiseks. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Liidu abi tuleks suunata sinna, kus sel on suurem mõju, võttes arvesse liidu suutlikkust tegutseda üleilmsel tasandil ning reageerida üleilmsetele probleemidele, nagu vaesuse kaotamine, jätkusuutlik ja kaasav areng ning demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi edendamine üleilmselt, liidu pikaajaline ja prognoositav arenguabikohustus ning liidu roll liikmesriikidega koordineerimisel. Sellise mõju tagamiseks tuleks eristamispõhimõtet kohaldada mitte ainult vahendite eraldamise, vaid ka kavandamise tasandil, kindlustamaks, et kahepoolne arengukoostöö on suunatud partnerriikidele, kes seda kõige enam vajavad, kaasa arvatud ebakindlas ja ülimalt ebasoodsas olukorras olevad riigid, ja kelle juurdepääs muudele rahastamisallikatele enda arengu toetamiseks on piiratud, võttes arvesse liidu abi võimalikku mõju partnerriikides. Selle tulemusel keskendutaks kahepoolsel kavandamisel sellistele riikidele, võttes aluseks nende riikide vajadustel ja võimetel põhinevate objektiivsete kriteeriumide kohaldamise ning ELi abi mõju. |
(11) Liidu abi tuleks suunata sinna, kus sel on suurem mõju, võttes arvesse liidu suutlikkust tegutseda üleilmsel tasandil ning reageerida üleilmsetele probleemidele, nagu vaesuse kaotamine, jätkusuutlik ja kaasav areng ning kogu maailmas demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhiõiguste, naiste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtte edendamine, liidu pikaajaline ja prognoositav arenguabikohustus ning liidu roll liikmesriikidega koordineerimisel. Sellise mõju tagamiseks tuleks eristamispõhimõtet kohaldada mitte ainult vahendite eraldamise, vaid ka kavandamise tasandil, kindlustamaks, et kahepoolne arengukoostöö on suunatud partnerriikidele, kes seda kõige enam vajavad, kaasa arvatud ebakindlas ja ülimalt ebasoodsas olukorras olevad riigid, ja kelle juurdepääs muudele rahastamisallikatele enda arengu toetamiseks on piiratud, võttes arvesse liidu abi võimalikku mõju partnerriikides. Selle tulemusel keskendutaks kahepoolsel kavandamisel sellistele riikidele, võttes aluseks nende riikide vajadustel ja võimetel põhinevate objektiivsete kriteeriumide kohaldamise ning ELi abi mõju. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(11 a) Arenguabi tõhususe ning uute abi andmise viiside − nagu partnerriikidele antav eelarvetoetus ja valdkondlik eelarvetoetus − tähtsuse suurendamine tekitavad soolise võrdõiguslikkuse ning arengukoostöös naiste mõjuvõimu suurendamisel samuti probleeme. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(15 a) Et kliimamuutusel on suur sooline mõõde nii selle mõjude kui ka selle probleemi lahenduste osas, tuleks soolise võrdõiguslikkuse põhimõte lisada kõikidesse kliimamuutuse ja keskkonnaalastesse programmidesse ja projektidesse ning seda tuleks järgida kogu programmide ja projektide rakendamis- ja hindamisperioodil, et saada nende meetmete mõju hindamiseks ja parandamiseks faktilist teavet. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16) Komisjoni teatises „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” kavandatakse sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu pidevat toetamist vähemalt 20 % ulatuses liidu arenguabist. Sellele kaasaaitamiseks peaks vähemalt 20 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi toetusest sellesse arenguvaldkonda minema. |
(16) Komisjoni teatises „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” kavandatakse sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise pidevat toetamist vähemalt 20 % ulatuses liidu arenguabist. Sellele kaasaaitamiseks peaks vähemalt 20 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi toetusest sellesse arenguvaldkonda minema. Selle toetuse raames tuleks konkreetsete programmidega keskenduda naiste mõjuvõimu suurendamisele, diskrimineerimise kaotamisele, aastatuhande arengueesmärkide ning soolise võrdõiguslikkuse üldprioriteedi saavutamisele. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) temaatilisi programme, et tegeleda üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemidega ning toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi riikides, territooriumidel ja piirkondades, mis on kooskõlas käesoleva määruse I lisaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr [.../…], millega luuakse Euroopa naabrusinstrument, ja nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusega 2001/822/EÜ (ülemeremaade ja territooriumide assotsieerimise kohta) geograafiliste programmide alusel liidu rahastamiseks abikõlblikud, ning Cotonous 23. juunil 2000 alla kirjutatud AKV-EÜ koostöölepingule alla kirjutanud Aafrika, Kariibi mere piirkonna ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides; |
(b) temaatilisi programme, et tegeleda üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemidega ning toetada kohalikke ametiasutusi ja kohalikke kodanikuühiskonna esindajate rühmitusi, eelkõige naiste ühendusi ning soolise võrdõiguslikkusega tegelevaid ühendusi ja naisteküsimustega tegelevaid organisatsioone riikides, territooriumidel ja piirkondades, mis on kooskõlas käesoleva määruse I lisaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr [.../…], millega luuakse Euroopa naabrusinstrument, ja nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusega 2001/822/EÜ (ülemeremaade ja territooriumide assotsieerimise kohta) geograafiliste programmide alusel liidu rahastamiseks abikõlblikud, ning Cotonous 23. juunil 2000 alla kirjutatud AKV-EÜ koostöölepingule alla kirjutanud Aafrika, Kariibi mere piirkonna ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides; |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b a) temaatilisi programme, mis aitavad edendada ja kaitsta naiste õigusi, soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimise põhimõtet; |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Käesoleva määruse kohaselt antav liidu abi on seotud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega, sest toetatakse piirkondlikke, riigi tasandi ja üleilmseid algatusi ja meetmeid, mille eesmärk on edendada naiste majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurendamist, osalemist juhtimises ja poliitilises tegevuses ning lisada sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine arengupoliitika meetmetesse, tegevuskavadesse ja eelarvesse. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) on käesoleva määruse raames tehtava koostöö põhieesmärk vähendada ja pikemas perspektiivis kaotada vaesus; |
(a) on käesoleva määruse raames tehtava koostöö põhieesmärk kaotada vaesus kooskõlas ELi põhiväärtustega, milleks on eelkõige sooline võrdõiguslikkus, tagades arengupoliitika kõigil otsustustasanditel ja kõigis rakendusprotsessides tiheda koostöö kõige vaesematega, et töötada nende kogemuste põhjal välja kroonilise vaesusega tõhusaks võitlemiseks ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks vajalikud vahendid ja ressursid. Erilist tähelepanu pööratakse naisi puudutava vaesuse mõju ennetamisele, kuna naised on vaesuse ja diskrimineerimise peamised ohvrid; |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(ii) edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava ja inimõiguste austamist. |
(ii) edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava, soolist võrdõiguslikkust, naiste mõjuvõimu suurendamist ja inimõiguste austamist. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b b) edendades soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist naiste õiguste ja mittediskrimineerimise põhimõtte edendamise kaudu. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Euroopa Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu partnerriikide ja -piirkondadega edendada, arendada ja toetada demokraatiat ning õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtete austamist, millele liit rajatud on. |
1. Euroopa Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu partnerriikide ja -piirkondadega edendada, arendada ja toetada demokraatiat ning õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtete, naiste õiguste ning soolise võrdõiguslikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtete austamist, millele liit rajatud on. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Kõikidesse programmidesse kaasatakse järgmised valdkondadevahelised küsimused: inimõiguste edendamine, sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine, mittediskrimineerimine, demokraatia, hea valitsemistava, laste ja põliselanike õigused, sotsiaalne kaasatus ning puudega inimeste õigused, keskkonnasäästlikkus, kaasa arvatud kliimamuutuste probleemiga tegelemine, ja HIVi/AIDSi vastu võitlemine, |
3. Kõikidesse programmidesse kaasatakse järgmised valdkondadevahelised küsimused: inimõiguste edendamine, sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine, töötingimuste parandamine, töö- ja pereelu parem ühitamine, kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade saamine võrdse juurdepääsuga koolituskursuste ja võrdse tasuga töö kaudu, õigus stabiilsele ja õigustega tagatud tööle, kõikide soolise vägivalla vormide vastu võitlemine töökohas, perekonnas ja ühiskonnas, õigus elada inimväärselt, mitte vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses, mittediskrimineerimine, demokraatia, hea valitsemistava, laste ja põliselanike õigused, sotsiaalne kaasatus ning puudega inimeste õigused, keskkonnasäästlikkus, kaasa arvatud kliimamuutuste probleemiga tegelemine, ja HIVi/AIDSi vastu võitlemine, rõhutades sealjuures, et nende küsimustega tegeledes on oluline silmas pidada, et naiste, laste ja eakate olukord on eriti haavatav. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Erilist tähelepanu tuleb osutada õigusriigi tugevdamisele, õiguskaitse kättesaadavuse parandamisele ning kodanikuühiskonna, kaubanduse ja säästva arengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, tervishoiu ja toiduga kindlustatuse toetamisele ning dialoogi, ühiskonnas osalemise ja leppimise edendamisele ning institutsioonide loomisele. |
4. Erilist tähelepanu tuleb osutada õigusriigi tugevdamisele, soolisele võrdõiguslikkusele, õiguskaitse kättesaadavuse parandamisele ning kodanikuühiskonna, eriti naiste õigustega tegelevate organisatsioonide toetamisele, võitlusele diskrimineerimise vastu majanduslikele, poliitilistele ja sotsiaalsetele ressurssidele juurdepääsul, eelkõige võitlusele naiste diskrimineerimise vastu, kaubanduse ja säästva arengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, tervishoiu ja toiduga kindlustatuse toetamisele ning dialoogi, ühiskonnas osalemise ja leppimise edendamisele ning institutsioonide loomisele, pidades silmas soolise mõõtme kaasamise lisandväärtust ning naiste rolli edendamist ühiskonnamuutustes osalejatena, sarnaselt meeste rolliga. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 8 – punkt e a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(e a) tehtud edusamme kirjeldavate ja vajaduse korral soopõhiselt eristatud andmete ja statistika kogumist kord aastas. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 8 – punkt e a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(e a) soopõhiselt eristatud statistiliste andmete kogumist ja töötlemist ning (kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete) sootundlike näitajate väljatöötamist, millega tagatakse naiste ja meeste osalemine poliitilises ja tehnilises otsustusprotsessis. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
10. Komisjon vahetab korrapäraselt teavet kodanikuühiskonnaga. |
10. Komisjon vahetab korrapäraselt teavet kodanikuühiskonnaga, eelkõige kohalike rühmade ja naiste õigustega tegelevate organisatsioonidega, ning tagab, et kõik ühiskonna rühmad oleksid kõnealustes teabevahetustes esindatud ning nende seisukohad väljendatud. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
10 a. Komisjon peaks arvesse võtma 28. septembril 2010. aastal peetud AKV parlamentaarse ühisassamblee 21. istungil vastu võetud avaldust A (2010) 21584, milles AKV parlamentaarne assamblee nõuab tungivalt, et Euroopa Liit hoiduks katsetest suruda peale oma väärtusi, mida ei soovita jagada. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liidu abi eesmärk programmi „Üleilmse tähtsusega avalikud hüved ja probleemid” raames on toetada meetmeid sellistes valdkondades nagu keskkond ja kliimamuutused, säästev energia, inimareng, toiduga kindlustatus ning rände- ja varjupaigameetmed. |
1. Liidu abi eesmärk programmi „Üleilmse tähtsusega avalikud hüved ja probleemid” raames on toetada meetmeid sellistes valdkondades nagu keskkond ja kliimamuutused, säästev energia, inimareng, toiduga kindlustatus, meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning rände- ja varjupaigameetmed. Kõigi kõnealuses raamistikus ette võetud tegevustega kaasneb sooline mõõde ja mittediskrimineerimise edendamine. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Arenevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi käsitleva programmi eesmärk on rahastada partnerriikide, liidu, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste poolt või heaks ettenähtud arenguvaldkonna algatusi. |
1. Arenevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi käsitleva programmi eesmärk on rahastada partnerriikide, liidu, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide (eelkõige kohalike rühmade ja naiste organisatsioonide ning soolise võrdõiguslikkuse, naiste mõjuvõimu suurendamise ja mittediskrimineerimisega tegelevate organisatsioonide) ning kohalike ametiasutuste poolt või heaks ettenähtud arenguvaldkonna algatusi. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liit ja liikmesriigid konsulteerivad omavahel ning muude rahastajate ja arenguvaldkonnas tegutsejatega (k.a kodanikuühiskonna esindajad ja piirkondlikud ning kohalikud ametiasutused) kavandamise varases etapis, et edendada oma koostöö vastastikust täiendavust ja järjepidevust. Sellise konsulteerimise tulemus võib olla liidu ja liikmesriikide ühine kavandamine, |
2. Liit ja liikmesriigid konsulteerivad omavahel ning muude rahastajate ja arenguvaldkonnas tegutsejatega (k.a kodanikuühiskonna, eelkõige kohalike rühmade ja naiste õigustega tegelevate organisatsioonide esindajad ja piirkondlikud ning kohalikud ametiasutused) kavandamise varases etapis, et edendada oma koostöö vastastikust täiendavust ja järjepidevust. Sellise konsulteerimise tulemus võib olla liidu ja liikmesriikide ühine kavandamine, |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Komisjon arvestab mitmeaastaste suunavate rahaeraldiste iga geograafilise programmi raames artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide põhjal kindlaksmääramisel käesoleva määruse üldpõhimõtteid ning võtab arvesse kriisi- või haavatavas olukorras, ebakindlate, konflikti- või katastroofialdiste riikide või piirkondade konkreetseid raskusi, arvestades samas programmi eripäraga. |
3. Komisjon arvestab mitmeaastaste suunavate rahaeraldiste iga geograafilise programmi raames artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide põhjal kindlaksmääramisel käesoleva määruse üldpõhimõtteid ning võtab arvesse konkreetseid raskusi, millega peavad toime tulema sotsiaalsed rühmad ja eriti naised ning need riigid või piirkonnad, kus valitseb kriisi-, konflikti- või haavatav olukord, ebakindlus ning kus toimub rohkem katastroofe, arvestades samas programmi eripäraga. Tuleks ette näha erisätted, et luua teavitamis- ja teadlikkuse tõstmise programm sooküsimuste ning naiste mõjuvõimu suurendamise ja soolise diskrimineerimise kaotamise kohta. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Koostööle ja arengule ette nähtud rahaliste vahendite hindamisel ja eraldamisel peaks komisjon kehtestama ranged vastavuse kriteeriumid, mille puhul võetakse arvesse põhiõiguste ja eelkõige naiste õiguste järgimist. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Strateegiadokumentides sätestatakse Euroopa Liidu abi andmise strateegia käeoleva määruse alusel, mis põhineb liidu prioriteetidel, rahvusvahelisel kontekstil ja peamiste partnerite tegevusel. Need on kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, osaeesmärkide, kohaldusala ja põhimõtetega ning neis peaks sisalduma nõue järgida soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet nii väljatöötamise, rakendamise kui ka hindamise etapis. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 3 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Abi tõhususe põhimõtte raames jälgib EL, et arengueesmärkide saavutamiseks kavandatud strateegiates ei suurendataks olemasolevat diskrimineerimist ressursside jaotamisel, vaid edendataks võitlust igasuguse diskrimineerimise vastu ning soolist võrdõiguslikkust. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Strateegiadokumendid võivad kuuluda vaheläbivaatamisele, vajaduse korral on võimalik rakendada ka eriotstarbelist läbivaatamist kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud partnerriigi või -piirkonnaga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes. |
2. Strateegiadokumendid võivad kuuluda vaheläbivaatamisele, vajaduse korral on võimalik rakendada ka eriotstarbelist läbivaatamist kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud partnerriigi või -piirkonnaga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes. Kõnealused läbivaatamised peavad sisaldama soolist ja mittediskrimineerimise mõõdet ning teabe ja andmete jaotust soo järgi. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad ja rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa vahendeid võib jätta jaotamata. |
Mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad, mis tagavad teabe ja andmete jaotuse soo järgi, ning rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa vahendeid võib jätta jaotamata. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Vastastikuse vastutuse põhimõtte kohaselt võib kokkulepitud eesmärkide, kaasa arvatud hea valitsemistava, demokraatia ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamisega seotud eesmärkide taotlemisel ja täitmisel suunavaid rahaeraldisi läbivaatamise tulemusel suurendada või vähendada, eelkõige selliste erivajaduste kontekstis nagu kriisi-, kriisijärgsest või ebakindlast olukorrast tulenevad vajadused, või juhul, kus tulemus on olnud erandlik või mitterahuldav. |
Vastastikuse vastutuse põhimõtte kohaselt võib kokkulepitud eesmärkide, kaasa arvatud hea valitsemistava, demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning inimõiguste ja põhivabaduste, naiste õiguste ning soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtete austamisega seotud eesmärkide taotlemisel ja täitmisel suunavaid rahaeraldisi läbivaatamise tulemusel suurendada või vähendada, eelkõige selliste erivajaduste kontekstis nagu kriisi-, kriisijärgsest või ebakindlast olukorrast tulenevad vajadused, või juhul, kus tulemus on olnud erandlik või mitterahuldav sugu käsitlevat lähenemisviisi silmas pidades. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate riikide programmdokumentide koostamisel tuleb arvesse võtta nende haavatavat olukorda, erivajadusi ning asjaomaste riikide või piirkondade tingimusi. |
1. Kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate riikide programmdokumentide koostamisel tuleb arvesse võtta erinevate sotsiaalsete rühmade haavatavat olukorda, naiste erivajadusi ning asjaomaste riikide või piirkondade tingimusi. |
|
Tähelepanu tuleb pöörata konfliktiennetus-, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele. |
Tähelepanu tuleb pöörata konfliktiennetus-, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele. |
|
Juhul kui üks või mitu partnerriiki on vahetult kaasatud kriisi-, kriisijärgsesse või ebakindlasse olukorda või neid mõjutab selline olukord, pööratakse erilist rõhku hädaabi, taastus- ja arenguabi koordineerimise kiirendamisele, et aidata sellistel riikidel hädaolukorrast arenguetappi üle minna. Programmides, mis on kavandatud riikidele või piirkondadele, mis on haavatavas olukorras või kus esineb sageli loodusõnnetusi, nähakse ette suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku ning selliste õnnetuste tagajärgede likvideerimise vahendid. |
Juhul kui üks või mitu partnerriiki on vahetult kaasatud kriisi-, kriisijärgsesse või ebakindlasse olukorda või neid mõjutab selline olukord, pööratakse erilist rõhku hädaabi, taastus- ja arenguabi koordineerimise kiirendamisele, et aidata sellistel riikidel hädaolukorrast arenguetappi üle minna. Programmides, mis on kavandatud riikidele või piirkondadele, mis on haavatavas olukorras või kus esineb sageli loodusõnnetusi, nähakse ette suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku ning selliste õnnetuste tagajärgede likvideerimise vahendid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata naistele, kes on sageli kriisiolukorras põhilised ohvrid. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevatele riikidele programmdokumente koostades on oluline arvesse võtta selle mõju naiste ja tüdrukute olukorrale, kuna nemad on vägivalla ja seksuaalkuritegude peamised ohvrid. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Tähelepanu tuleb pöörata konfliktiennetus-, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele. |
Tähelepanu tuleb pöörata konfliktiennetus-, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele. Seetõttu on oluline kaasata naisi osalema võrdväärselt meestega rahu, stabiliseerumise ning riikide ja institutsioonide ülesehitamise läbirääkimistesse ja algatustesse. Oluline on seega lisada naiste kujutamisele haavatavate ohvritena naiste kuvand kui selgelt eristuvatest ühiskonnas osalejatest, kellel on erilised ressursid, oskused ja prioriteedid ning kes võivad mõjutada ja suunata konfliktide lahendamise protsesse. Lisaks on oluline rõhutada, et sõjajärgsetes ühiskondades peab naiste rolli ja nende panuse mõistmisega kaasnema üldine lähenemisviis, mis edendaks hariduse keskset rolli naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisel, et muuta stereotüüpe ja mentaliteeti. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Käesoleva määruse alusel võetavates abimeetmetes võetakse arvesse sellise kriisiolukorra erijooni, kus on tõsiseid puudujääke põhivabaduste vallas, kus inimeste turvalisus on enim ohus või kus inimõigusi kaitsvad organisatsioonid ja üksikisikud tegutsevad kõige raskemates tingimustes. Eriti tuleb tähelepanu pöörata konfliktidele, kus naised puutuvad kokku füüsilise ja psühholoogilise vägivallaga. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kriisi-, kriisijärgses ja ebakindlas olukorras või juhtudel, kus demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardavate ohtude korral tuleb liidul viivitamata meetmeid võtta, võib ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 sätestatud kiirmenetlust kasutada artiklis 11 osutatud dokumenti muutmiseks, millega kaasneb konkreetse riigi või piirkonna koostööstrateegia eriotstarbeline läbivaatamine. |
Kriisi-, kriisijärgses ja ebakindlas olukorras või juhtudel, kus demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi, põhivabadusi või naiste õigusi ähvardavate ohtude korral tuleb liidul viivitamata meetmeid võtta, võib ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 sätestatud kiirmenetlust kasutada artiklis 11 osutatud dokumenti muutmiseks, millega kaasneb konkreetse riigi või piirkonna koostööstrateegia eriotstarbeline läbivaatamine. |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Nagu on ette nähtud programmi „Erasmus kõigile” käsitleva määruse artikli 13 lõikega 2, eraldatakse kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks õppega seotud liikumisele väljaspool ELi asuvatesse riikidesse või asuvatest riikidest ning nende riikide ametiasutuste/institutsioonide/organisatsioonidega tehtavale koostööle ja peetavale poliitikadialoogile erinevatest välisvahenditest (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond) suunav summa 1 812 100 000 eurot. |
3. Nagu on ette nähtud programmi „Erasmus kõigile” käsitleva määruse artikli 13 lõikega 2, eraldatakse kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks õppega seotud liikumisele väljaspool ELi asuvatesse riikidesse või asuvatest riikidest ning nende riikide ametiasutuste/institutsioonide/organisatsioonidega tehtavale koostööle ja peetavale poliitikadialoogile erinevatest välisvahenditest (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond) suunav summa 1 812 100 000 eurot. Kõnealuste vahendite kasutamise suhtes kohaldatakse programmi „Erasmus kõigile” käsitlevat määrust. |
|
Asjaomased rahalised vahendid eraldatakse kahe mitmeaastase eraldisena, mis esimese eraldise puhul hõlmavad ainult esimest nelja aastat ja teise puhul järelejäänud kolme aastat. Neid vahendeid võetakse arvesse kõnealuste rahastamisvahendite mitmeaastasel suunaval kavandamisel kooskõlas asjaomaste riikide vajaduste ja prioriteetidega. Eraldised võib üle vaadata märkimisväärsete ettenägematute asjaolude või oluliste poliitiliste muutuste korral kooskõlas ELi välistegevuse prioriteetidega. |
Asjaomased rahalised vahendid eraldatakse kahe mitmeaastase eraldisena, mis esimese eraldise puhul hõlmavad ainult esimest nelja aastat ja teise puhul järelejäänud kolme aastat. Neid vahendeid võetakse arvesse kõnealuste rahastamisvahendite mitmeaastasel suunaval kavandamisel kooskõlas asjaomaste riikide vajaduste ja prioriteetidega. Eraldised võib üle vaadata märkimisväärsete ettenägematute asjaolude või oluliste poliitiliste muutuste korral kooskõlas ELi välistegevuse prioriteetidega. Programmis „Erasmus kõigile” osalejate puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata soolisele tasakaalule. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Lisaks soolise ebavõrdsuse kaotamisele kõrghariduse tasemel plaanitakse see kaotada hiljemalt 2015. aastaks ka alg- ja keskhariduse ning kõigil muudel haridustasemetel, nagu on sätestatud aastatuhande arengueesmärkide eesmärgis 3.A. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa IV – osa B – lõik 2 „Ladina-Ameerika” – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
a) Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning naiste mõjuvõimu suurendamise edendamine. |
a) Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning naiste mõjuvõimu suurendamise edendamine ning võitlus seksuaal- ja soopõhise vägivalla ja lähisuhtevägivalla vastu. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa IV – osa B – lõik 3 „Aasia” – punkt i a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
i a) Inimõiguste kaitse tugevdamise toetamine ning diskrimineerimise ning seksuaal- ja soopõhise vägivalla ja lähisuhtevägivalla vastane võitlus. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa IV – osa B – lõik 4 „Kesk-Aasia” – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
a) Põhiseadusliku reformi ja seadusandliku, regulatiiv- ning haldusraamistiku ELi raamistikuga ühtlustamise edendamine, sealhulgas edasise demokratiseerimise ja hästikorraldatud kodanikuühiskonna, õigusriigi toetamise, hea valitsemistava, maksusüsteemi ning riiklike institutsioonide ja asutuste (nt valimisorganid, parlamendid, riiklike haldusorganite reformimine ja riiklik finantsjuhtimine) tugevdamise edendamine. |
a) Põhiseadusliku reformi ja seadusandliku, regulatiiv- ning haldusraamistiku ELi raamistikuga ühtlustamise edendamine, sealhulgas edasise demokratiseerimise ja hästikorraldatud kodanikuühiskonna, õigusriigi toetamise, hea valitsemistava, maksusüsteemi ning riiklike institutsioonide ja asutuste (nt valimisorganid, parlamendid, riiklike haldusorganite reformimine ja õiguslik reformimine ning riiklik finantsjuhtimine) tugevdamise edendamine. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa IV – osa B – lõik 4 „Kesk-Aasia” – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
b) Kaasava ja säästva majanduskasvu edendamine, sotsiaalse ning regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ja poliitika toetamine sellistes valdkondades nagu haridus, teadustegevus, innovatsioon ja tehnoloogia, tervis, inimväärne töö, säästev energia, põllumajandus ja maaelu areng, VKEde soodustamine, elavdades samal ajal turumajanduse arengut, kaubandust ja investeeringuid, sealhulgas regulatiivseid reforme ning toetust WTOsse integreerimisele. |
b) Kaasava ja säästva majanduskasvu edendamine, sotsiaalse ning regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ja poliitika toetamine sellistes valdkondades nagu haridus, teadustegevus, innovatsioon ja tehnoloogia, tervis, inimväärne töö, sõltumatute ametiühingute loomine, säästev energia, põllumajandus ja maaelu areng, VKEde soodustamine, elavdades samal ajal turumajanduse arengut, kaubandust ja investeeringuid, sealhulgas regulatiivseid reforme ning toetust WTOsse integreerimisele. |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa IV – osa B – lõik 4 „Kesk-Aasia” – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c) Tõhusa piirihalduse ja piiriülese koostöö toetamine, et edendada säästvat majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengut piirialadel; võitlemine organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku kaubanduse kõikide vormidega (sealhulgas võitlus uimastitootmise ja -tarbimise ja selle negatiivsete mõjude, sealhulgas HIVi/AIDSiga), võttes arvesse arengu ja julgeoleku vahelist seost. |
c) Tõhusa piirihalduse ja piiriülese koostöö toetamine, et edendada säästvat majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengut piirialadel; võitlemine organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku kaubanduse kõikide vormidega (eriti võitlus naistega kaubitsemisega ning uimastitootmise ja -tarbimise ja selle negatiivsete mõjude, sealhulgas HIVi/AIDSiga), võttes arvesse arengu ja julgeoleku vahelist seost. |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa IV – osa B – lõik 4 „Kesk-Aasia” – punkt d a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
d a) Demograafiliste probleemide lahendamiseks sellise arengupoliitika väljatöötamine, mille raames võideldakse mehi soosiva suureneva sugudevahelise ebavõrdsusega ning otsitakse lahendusi sünnieelse soovaliku ning meessoost järglaste tagamiseks sooritatava soopõhise abordi ning laste tapmise vastu. |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V – osa A – „Keskkond ja kliimamuutused” – punkt d a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
d a) Kliimamuutuse mõju leevendamine naiste jaoks ning naiste osa suurendamine kliimamuutusega võitlemisel, meetmed, millega aidatakse arengumaadel kehtestada kliimamuutuse ja keskkonnapoliitikas sooline mõõde, eelkõige poliitikas, mis on seotud loodusõnnetustega, mis avaldavad eelkõige mõju just naistele, juurdepääsuga keskkonnaalasele koolitusele ning, naiste ja naisorganisatsioonide suurema osalemisega keskkonna ja kliimamuutusega seotud arengupoliitika meetmetes. |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V – osa A – lõik 2 „Keskkond ja kliimamuutused” – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c) Euroopa Liidu algatuste ja rahvusvahelise ning regionaalsel tasandil kokkulepitud ja/või piiriülese iseloomuga kohustuste rakendamine, eeskätt kliimamuutuste valdkonnas, kliimamuutustele vastupanu võime strateegiate, eelkõige positiivselt bioloogilist mitmekesisust mõjutavate kohanemisstrateegiate, bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemi teenuste, metsa, sealhulgas FLEGTi, kõrbestumise vastu võitlemise, veevarude integreeritud majandamise, loodusvarade majandamise, aruka kemikaalide kasutamise ja jäätmekäitluse, ressursitõhususe ning rohelise majanduse edendamise kaudu. |
c) Euroopa Liidu algatuste ja rahvusvahelise ning regionaalsel tasandil kokkulepitud ja/või piiriülese iseloomuga kohustuste rakendamine, eeskätt kliimamuutuste valdkonnas, kliimamuutustele vastupanu võime strateegiate, eelkõige positiivselt bioloogilist mitmekesisust mõjutavate kohanemisstrateegiate, bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemi teenuste, metsa, sealhulgas FLEGTi, kõrbestumise vastu võitlemise, veevarude integreeritud majandamise, loodusvarade majandamise, aruka kemikaalide kasutamise ja jäätmekäitluse, ressursitõhususe ning rohelise majanduse edendamise kaudu, kaasates soolise mõõtme, et edendada naiste osalemist strateegiate kavandamisel ja elluviimisel ning mitte süvendada diskrimineerimist, mille ohvrid nad on, eelkõige ressurssidele ligipääsu ja poliitilises elus osalemise valdkonnas. |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V – osa A – lõik 3 „Säästev energia” – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
a) Juurdepääsu edendamine turvalistele, taskukohastele, puhastele ja säästlikele energiateenustele kui olulisele liikumapanevale jõule vaesuse likvideerimise ning kaasava majanduskasvu saavutamisel, asetades rõhu kohalike energiaallikate kasutamisele. |
a) Kõigile tagatud juurdepääsu edendamine turvalistele, taskukohastele, puhastele ja säästlikele energiateenustele (pöörates tähelepanu diskrimineeritud elanikkonnale, eelkõige naistele) kui olulisele liikumapanevale jõule vaesuse likvideerimise ning kaasava majanduskasvu saavutamisel, asetades rõhu kohalike energiaallikate kasutamisele. |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V – osa A – „Inimareng” – punkt c – alapunkt ii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
i) Riikide tasandi programmide toetamine, et edendada naiste majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurendamist ning poliitilist osalust. |
i) Riikide tasandi programmide toetamine, et võidelda naiste vastu suunatud vägivallaga ja edendada naiste majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurendamist ning poliitilist osalust. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V – osa A – lõik 4 „Inimareng” – punkt b − alapunkt i | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
i) Tootliku ja inimväärse tööhõive kõrge taseme toetamine, eelkõige aruka tööhõivepoliitika ja -strateegia, tööturu vajaduste ja perspektiivide seisukohast olulist töökonkurentsivõimet tagava kutsekoolituse, töötingimuste (sh mitteametlikus majanduses), inimväärse töö (sh laste töö vastu võitlemine) ning sotsiaalse dialoogi ja tööjõu liikuvuse toetamisega, austades samas rändajate õigusi. |
i) Tootliku ja inimväärse tööhõive kõrge taseme toetamine, eelkõige aruka tööhõivepoliitika ja -strateegia, tööturu vajaduste ja perspektiivide seisukohast olulist töökonkurentsivõimet tagava kutsekoolituse, töötingimuste (sh mitteametlikus majanduses), nii naiste kui ka meeste inimväärse töö (sh laste töö vastu võitlemine) ning sotsiaalse dialoogi ja tööjõu liikuvuse toetamisega, austades samas rändajate õigusi. |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V – osa A – lõik 4 „Inimareng” – punkt e a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
e a) Naised ja lapsed |
|
|
i) Arenguriikide tähelepanu ja suutlikkuse tõhustamine, et töötada välja naistele ja lastele soodne poliitika. |
|
|
ii) Konkreetsete strateegiate ja sekkumiste propageerimine, et tegeleda naisi ja lapsi mõjutavate konkreetsete probleemide ja ülesannetega, võttes kõikides asjaomastes meetmetes nende huve arvesse. |
|
|
iii) Ühenduse kui ametliku arenguabi põhilise andjapositsiooni kasutamine rahvusvaheliste organisatsioonide hulgas, et kutsuda mitmepoolseid rahastajaid üles avaldama survet sellise poliitika väljatöötamiseks, mis edendab naiste ja lastega kaubitsemise ning naiste- ja lastevastase vägivalla, ärakasutamise ja sunnitöö vastu võitlemist ning soodustavad naiste ja laste rolli arengus osalejatena. |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa V – osa A – „Ränne ja varjupaik” – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c) Inimeste suurema regionaalse ja üleilmse liikuvuse arengumõju suurendamine, edendades ning kaitstes samas rändajate õigusi aruka regionaalse ja riikliku rände- ning varjupaigapoliitika kavandamise ja rakendamise ning rände mõõtme muudesse regionaalsetesse ja riiklikesse poliitikavaldkondadesse integreerimise kaudu. |
c) Inimeste suurema regionaalse ja üleilmse liikuvuse arengumõju suurendamine, edendades ning kaitstes samas rändajate õigusi, võttes arvesse soolist aspekti ning naissoost rändajate olukorda, aruka regionaalse ja riikliku rände- ning varjupaigapoliitika kavandamise ja rakendamise ning rände mõõtme muudesse regionaalsetesse ja riiklikesse poliitikavaldkondadesse integreerimise kaudu. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Arengukoostöö rahastamisvahendi loomine |
||||
|
Viited |
COM(2011)0840 – C7-0493/2011 – 2011/0406(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 17.1.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
FEMM 17.1.2012 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Rodi Kratsa-Tsagaropoulou 25.1.2012 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
21.6.2012 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
3.9.2012 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
20 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Edit Bauer, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Edite Estrela, Mikael Gustafsson, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Constance Le Grip, Astrid Lulling, Elisabeth Morin-Chartier, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Angelika Werthmann, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská, Inês Cristina Zuber |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Izaskun Bilbao Barandica, Mariya Gabriel, Gesine Meissner, Antigoni Papadopoulou |
||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Arengukoostöö rahastamisvahendi loomine |
||||
|
Viited |
COM(2011)0840 – C7-0493/2011 – 2011/0406(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
7.12.2011 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 17.1.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
AFET 17.1.2012 |
INTA 17.1.2012 |
BUDG 17.1.2012 |
LIBE 17.1.2012 |
|
|
|
FEMM 17.1.2012 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
LIBE 26.1.2012 |
|
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Thijs Berman 5.12.2011 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
9.2.2012 |
24.4.2012 |
9.7.2012 |
24.6.2013 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
4.12.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
18 0 5 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Thijs Berman, Véronique De Keyser, Nirj Deva, Charles Goerens, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Jean Roatta, Michèle Striffler, Alf Svensson, Ivo Vajgl, Anna Záborská |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Philippe Boulland, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Santiago Fisas Ayxela, Enrique Guerrero Salom, Bart Staes |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Marusya Lyubcheva, María Muñiz De Urquiza, Jens Nilsson, Anni Podimata |
||||
|
Esitamise kuupäev |
6.12.2013 |
||||