Menetlus : 2012/0060(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0454/2013

Esitatud tekstid :

A7-0454/2013

Arutelud :

PV 14/01/2014 - 10
CRE 14/01/2014 - 10

Hääletused :

PV 15/01/2014 - 10.11
CRE 15/01/2014 - 10.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0027

RAPORT     ***I
PDF 468kWORD 911k
10.12.2013
PE 516.711v03-00 A7-0454/2013

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

(COM(2012)0124 – C7‑0084/2012 – 2012/0060(COD))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Daniel Caspary

Arvamuse koostaja (*):

Frank Engel, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

PR_COD_1amCom

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS(*)
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

(COM(2012)0124 – C7‑0084/2012 – 2012/0060(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0124),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0084/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0454/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete ja kontsessioonide siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele ja kontsessioonidele

(EMPs kohaldatav tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete ja kontsessioonide direktiivi käsitlevatel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– võttes arvesse läbivaadatud riigihangete direktiive (2011/0438(COD), 2011/0349(COD) ja 2011/0437(COD)),

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– võttes arvesse läbivaadatud mõnepoolset lepingut riigihangete kohta,

 

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, muu hulgas selleks, et ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu.

(1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, muu hulgas selleks, et kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust ning ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Euroopa Liit toetab Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja kahepoolsetes suhetes liidu ja selle kaubanduspartnerite rahvusvaheliste riigihanketurgude laialdast avamist, tehes seda vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus.

(5) Euroopa Liit toetab Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja kahepoolsetes suhetes liidu ja selle kaubanduspartnerite rahvusvaheliste riigihanke- ja kontsessiooniturgude laialdast avamist, tehes seda vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus.

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete ja kontsessioonide direktiivi käsitlevatel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Riigihanked moodustavad liidu sisemajanduse koguprodukti olulise osa ja neid tuleks seetõttu kasutada liidu innovatsioonipotentsiaali ja tööstustoodangu tugevdamiseks. Pidades silmas liidu jätkusuutliku tööstuspoliitika strateegiat, tuleks väljastpoolt liitu pärit kaupu ja/või teenuseid hõlmavad ebaõiglased pakkumused seetõttu kõrvale jätta. Samal ajal tuleks tagada vastastikkus ja õiglased tingimused turulepääsul liidu tööstusharude jaoks.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Liidu kaubanduspoliitika peaks toetama vaesuse vähendamist kogu maailmas, aidates parandada töötingimusi, töötervishoidu ja -ohutust ning põhiõiguste järgimist.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Paljud kolmandad riigid on aga vastu oma hanketurgude avamisele rahvusvahelisele konkurentsile või turgude avamisele suuremal määral, kui nad on seda juba teinud. Selle tagajärjel kohaldatakse liidu ettevõtjate suhtes paljude kaubanduspartnerite turgudel piiravaid hanketavasid. Selliste piiravate tavade tõttu kaotatakse olulisi kauplemisvõimalusi.

(6) Paljud kolmandad riigid on aga vastu oma riigihanke- ja kontsessiooniturgude avamisele rahvusvahelisele konkurentsile või turgude avamisele suuremal määral, kui nad on seda juba teinud. Selle tagajärjel kohaldatakse liidu ettevõtjate suhtes paljude kaubanduspartnerite turgudel piiravaid hanketavasid. Selliste piiravate tavade tõttu kaotatakse olulisi kauplemisvõimalusi.

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete ja kontsessioonide direktiivi käsitlevatel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika riigihangete valdkonnas rajanema ühtsetel põhimõtetel.

(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas rajanema ühtsetel põhimõtetel.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate ning avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate õiguskindluse huvides peaks liidu poolt kolmandate riikide suhtes võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused olema väljendatud ELi õiguskorras, mis aitaks tagada kõnealuste kohustuste tõhusat täitmist. Komisjon peaks andma suuniseid Euroopa Liidu rahvusvaheliste turulepääsukohustuste täitmise kohta. Selliseid suuniseid tuleks korrapäraselt ajakohastada ning need peaksid olema kasutajasõbralikud.

(9) Liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate ning avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate õiguskindluse huvides peaksid liidu poolt kolmandate riikide suhtes võetud rahvusvahelised riigihangete ja kontsessioonidega seotud turulepääsukohustused olema väljendatud ELi õiguskorras, mis aitaks tagada kõnealuste kohustuste tõhusat täitmist. Komisjon peaks andma suuniseid Euroopa Liidu rahvusvaheliste turulepääsukohustuste täitmise kohta. Selliseid suuniseid tuleks korrapäraselt ajakohastada ning need peaksid olema kasutajasõbralikud.

 

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihangete direktiivide ja kontsessioonide direktiivi üle, peab käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peab kajastuma ka käesolevas määruses. Praegu reguleeritakse ainult ehitustööde kontsessioone rahvusvahelisel tasandil.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 b) Komisjon peaks tagama, et ta ei rahasta programme, mille puhul rahvusvaheliste riigihankelepingute sõlmimine või täitmine oleks vastuolus riigihangete direktiivides (2011/0438(COD), 2011/0349(COD) ja 2011/0437(COD)) sätestatud põhimõtetega.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Et parandada ELi ettevõtjate juurdepääsu teatavate kolmandate riikide hanketurgudele, mida kaitstakse piiravate hankemeetmetega, ning säilitada Euroopa ühtsel turul võrdsed konkurentsitingimused, tuleb kogu Euroopa Liidus ühtlustada selliste kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohtlemine, mis ei ole hõlmatud liidu rahvusvaheliste kohustustega.

(10) Et parandada ELi ettevõtjate juurdepääsu teatavate kolmandate riikide riigihanke- ja kontsessiooniturgudele, mida kaitstakse piiravate hankemeetmetega, ning säilitada Euroopa ühtsel turul võrdsed konkurentsitingimused, tuleb kogu Euroopa Liidus ühtlustada selliste kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohtlemine, mis ei ole hõlmatud liidu rahvusvaheliste kohustustega.

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete ja kontsessioonide direktiivi käsitlevatel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks tuleb kehtestada päritolureeglid, nii et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teaksid, kas kaubad ja teenused on hõlmatud Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega. Kaupade päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EÜ) nr 2913/1992 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)12 artiklitega 2226. Määruse kohaselt tuleb kaupu pidada liidu kaupadeks, kui need on täielikult saadud või valmistatud liidus. Kaupa, mille tootmises on osalenud vähemalt üks kolmas riik, loetakse pärinevaks riigist, kus toimus viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp. Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Põhjenduses 9 osutatud suunised peaks hõlmama päritolureeglite praktilist kohaldamist.

(11) Selleks tuleb kehtestada päritolureeglid, nii et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teaksid, kas kaubad ja teenused on hõlmatud Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega. Kaupade päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 5963, sealhulgas artikli 65 kohaselt vastuvõetavate lisasätetega. Määruse kohaselt tuleb kaupu pidada liidu kaupadeks, kui need on täielikult saadud või valmistatud liidus. Kaupa, mille tootmises on osalenud vähemalt üks kolmas riik, loetakse pärinevaks riigist, kus toimus viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp. Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Teenuse päritolu tuleks määrata kindlaks kooskõlas WTO teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) põhimõtetega. Teenuste päritolureeglite kindlaksmääramise sätetega tuleks vältida liidu riigihanketurule juurdepääsu piiravatest meetmetest kõrvalehiilimist nn riiulifirmade asutamise kaudu. Põhjenduses 9 osutatud suunised peaks hõlmama päritolureeglite praktilist kohaldamist.

_____________

 

12EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

 

 

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör rõhutada seda, kui tähtis on vältida turupiirangutest kõrvalehiilimist riiulifirmade kaudu (eriti seoses artikliga 3).

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Komisjon peaks hindama, kas kiita heaks seda, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad direktiivide [2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta13] tähenduses jätavad hinnanguliselt vähemalt 5 000 000 euro suuruse maksumusega lepingute puhul Euroopa Liidu võetud rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaubad ja teenused lepingu sõlmimise menetlusest kõrvale.

(12) Komisjon peaks hindama, kas kiita heaks seda, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad direktiivide [2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta13] tähenduses jätavad lepingu sõlmimise või kontsessiooni andmise menetluste puhul, mis hinnanguliselt on vähemalt 5 000 000 euro suuruse maksumusega, Euroopa Liidu võetud rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaubad ja teenused lepingu sõlmimise menetlusest kõrvale. See ei puuduta lepingu sõlmimise menetlusi niisuguste lepingujärgsete kaupade ja teenuste suhtes, mis on pärit Euroopa Majanduspiirkonnast, nagu on määratletud asjaomastes päritolureeglites, samuti niisuguste lepingujärgsete kaupade ja teenuste suhtes, mis on pärit algatuse „Kõik peale relvade” erikorra raames soodustatavatest riikidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/20121 IV lisas, ega niisuguste lepingujärgsete kaupade ja teenuste suhtes, mis on pärit arenguriikidest, mida loetakse haavatavateks mitmekesisuse puudumise tõttu ning seetõttu, et nad ei ole piisavalt integreerunud rahvusvahelisse kaubandussüsteemi, nagu on määratletud määruse (EL) nr 978/2012 VII lisas.

________________

________________

13 ELT L ...

13 ELT L ...

 

13 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 978/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör täpsustada, milliseid kolmandaid riike käesoleva määruse reguleerimisala ei hõlma.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Läbipaistvuse huvides peavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teavitama ettevõtjaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatava hanketeatega, et nad kavatsevad kasutada oma käesoleva määruse kohast õigust jätta hankemenetlusest kõrvale väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid sisaldavad pakkumused,, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused .

(13) Läbipaistvuse huvides peavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teavitama ettevõtjaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatava hanketeatega, et nad kavatsevad kasutada oma käesoleva määruse kohast õigust jätta lepingu sõlmimise või kontsessioonide andmise menetlusest kõrvale väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid sisaldavad pakkumused, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihangete direktiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peab käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peab kajastuma ka käesolevas määruses.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, peaks komisjon kavandatava kõrvalejätmise heaks kiitma, kui liidu ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud turulepääsu käsitleva rahvusvahelise lepinguga on kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang. Sellise lepingu puudumisel peaks komisjon kõrvalejätmise heaks kiitma, kui asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus. Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

(15) Selliste lepingute ja kontsessioonide puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, peaks komisjon kavandatava kõrvalejätmise heaks kiitma, kui liidu ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas turulepääsu käsitleva rahvusvahelise lepinguga on kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang. Sellise lepingu puudumisel peaks komisjon kõrvalejätmise heaks kiitma, kui asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt hankevaldkonnas või kontsessioonide andmise valdkonnas piiravaid hankemeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus. Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse, kui hankevaldkonna või kontsessioonide andmise valdkonna piiravate hankemeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist või kui direktiivi [...] 2013 riigihangete kohta XI lisas ning direktiivi [...] (2013) (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid) XIV lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätete rikkumine ametiasutuste poolt on tekitanud tõsiseid raskusi, mida on kogenud ja millest on komisjonile teatanud Euroopa ettevõtted kolmandates riikides hanke- ja kontsessioonilepinguid sõlmida püüdes.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör luua tihedama seose artiklis 6 ja artiklis 8 sätestatud menetluse vahel.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Olulise vastastikkuse puudumist hinnates peab komisjon uurima, mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas riigihankevaldkonna rahvusvaheliste standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine. Samuti peab komisjon uurima seda, mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankeüksused säilitavad või võtavad kasutusele liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid diskrimineerivad tavad.

(16) Olulise vastastikkuse puudumist hinnates peab komisjon uurima, mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihanke- ja kontsessioonialaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas riigihanke- ja kontsessioonivaldkonna rahvusvaheliste standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine. Samuti peab komisjon uurima seda, mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankeüksused säilitavad või võtavad kasutusele liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid diskrimineerivad tavad või mil määral on direktiivi [...] 2013 riigihangete kohta XI lisas ning direktiivi [...] (2013) (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid) XIV lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätete rikkumine ametiasutuste poolt tekitanud tõsiseid raskusi, mida on kogenud ja millest on komisjonile teatanud Euroopa ettevõtted kolmandates riikides hanke- ja kontsessioonilepinguid sõlmida püüdes.

 

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Väljastpoolt liitu pärit kaupu ja/või teenuseid sisaldavaid pakkumusi hinnates peaksid avaliku sektori hankijad ja komisjon tagama vastavuse õiglase kaubanduse kriteeriumidele, samuti töötajate õiguste ja keskkonnastandardite järgimise, nagu on sätestatud direktiivi [...] (2013) XXX riigihangete kohta artikli 15 lõikes 2 ja XI lisas.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Komisjon peaks suutma vältida kavandatava kõrvalejätmise võimalikku negatiivset mõju käimasolevatele kaubandusläbirääkimistele asjaomase riigiga. Seepärast võib komisjon juhul, kui asjaomane riik ja liit peavad läbirääkimisi turulepääsu üle riigihangete valdkonnas ning komisjonil on põhjust arvata, et piiravate hanketavade kasutamine lähitulevikus lõpetatakse, võtta vastu rakendusakti, millega üheks aastaks keelatakse asjaomasest riigist pärit kaupade ja teenuste kõrvalejätmine hankemenetlusest.

(17) Komisjon peaks suutma vältida kavandatava kõrvalejätmise võimalikku negatiivset mõju käimasolevatele kaubandusläbirääkimistele asjaomase riigiga. Seepärast võib komisjon juhul, kui asjaomane riik ja liit peavad olulisi läbirääkimisi turulepääsu üle riigihangete ja/või kontsessioonide valdkonnas ning komisjonil on põhjust arvata, et piiravate hanke- ja/või kontsessioonitavade kasutamine lähitulevikus lõpetatakse, võtta vastu rakendusakti, millega üheks aastaks keelatakse asjaomasest riigist pärit kaupade ja teenuste kõrvalejätmine lepingute sõlmimise menetlusest.

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete ja kontsessioonide direktiivi käsitlevatel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Arvestades asjaolu, et kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihanketurule kuulub ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse, ei tohiks liikmesriikidel ega nende avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olla võimalik piirata kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu pakkumismenetlustele ühegi muu meetmega, v.a käesolevas määruses sätestatud meetmed.

(18) Arvestades asjaolu, et kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihanketurule ja kontsessioonidele kuulub ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse, ei tohiks liikmesriikidel ega nende avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olla võimalik piirata kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu pakkumismenetlustele ühegi muu meetmega, v.a käesolevas määruses või liidu asjaomase õigusega sätestatud meetmed.

Selgitus

Praegu ei ole veel võimalik öelda, milliseid sätteid sisaldab tulevane määrus. Seetõttu on liiga vara otsustada, et sellest määrusest saab ainuke õiguslik alus, mille põhjal piiratakse kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu ELi hanketurule. Viitega ELi õigusele laiemalt hõlmatakse ka direktiivi 2004/17/EÜ artiklite 58 ja 59 sätted ning välistatakse ELi õigusaktidega kokkusobimatud riiklikud meetmed.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Arvestades, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel on väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid hõlmavate pakkumuste puhul, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, pakkujate selgitusi raskem hinnata, tuleb põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste kohtlemisel ette näha suurem läbipaistvus. Lisaks riigihankedirektiivi artikli 69 ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 sätetele peab avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija, kes kavatseb võtta vastu põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, teavitama sellest kirjalikult teisi pakkujaid, näidates ära põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused. See võimaldab pakkujatel aidata täpsemalt hinnata, kas edukas pakkuja suudab lepingut hankedokumentides kirjeldatud tingimustel täielikult täita. Seega aitaks kõnealune täiendav teave luua ELi riigihanketurul võrdsemad tingimused.

(19) Arvestades, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel on väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid hõlmavate pakkumuste puhul, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, pakkujate selgitusi raskem hinnata, tuleb põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste kohtlemisel ette näha suurem läbipaistvus. Pakkumused, mille hind tundub asjaomaste ehitustööde, kaupade või teenuste kohta põhjendamatult madal, võivad põhineda tehniliselt, majanduslikult või õiguslikult ebausaldusväärsetel eeldustel või tavadel. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 20XX/XXX/EL13 a artikli 69 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 20XX/XXX/EL13 b artikli 79 sätetele peab avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija, kes kavatseb võtta vastu põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, teavitama sellest kirjalikult teisi pakkujaid, näidates ära põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused. Kui pakkuja ei suuda hinda piisavalt põhjendada, peaks avaliku sektori hankijal olema õigus pakkumus tagasi lükata. See võimaldab pakkujatel aidata täpsemalt hinnata, kas edukas pakkuja suudab lepingut hankedokumentides kirjeldatud tingimustel täielikult täita. Seega aitaks kõnealune täiendav teave luua ELi riigihanketurul võrdsemad tingimused.

 

_________________

 

13 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 20XX/XXX/EL riigihangete kohta (ELT XXX) (2011/0438(COD)).

 

13 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 20XX/XXX/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid (ELT XXX) (2011/0439(COD)).

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Komisjon peaks kas omal algatusel või liikmesriigi või huvitatud poolte taotluste korral saama algatada igal ajal välishanke uurimise kolmandate riikide väidetavalt jätkuvalt kohaldatavate piiravate hanketavade kohta. Eelkõige võetakse arvesse asjaolu, kas käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt on komisjon mõne kolmanda riigi suhtes kiitnud heaks mitu kavatsetavat kõrvalejätmist. Sellised uurimised ei tohiks mõjutada nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine14.

(20) Komisjon peaks kas omal algatusel või liikmesriigi või huvitatud poolte taotluste korral saama algatada igal ajal välisuurimise kolmandate riikide väidetavalt jätkuvalt kohaldatavate piiravate hanke- ja kontsessioonitavade kohta. Sellised uurimised ei tohiks mõjutada nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine14.

________________

________________

14 EÜT L 349, 31.12.1994.

14 EÜT L 349, 31.12.1994.

Selgitus

Kooskõlastamine sätetega, mille eesmärk on luua tihedam seos artiklis 6 ja artiklis 8 sätestatud menetluse vahel.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kui komisjonil on kättesaadava teabe põhjal põhjust arvata, et kolmas riik on võtnud kasutusele piirava hanketava või kohaldab sellist tava jätkuvalt, peaks ta saama algatada uurimise. Kui piirava hanketava kohaldamine kolmandas riigis leiab kinnitust, peaks komisjon kutsuma asjaomase riigi konsultatsioonile eesmärgiga parandada ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi kõnealuses riigis.

(21) Kui komisjonil on kättesaadava teabe põhjal põhjust arvata, et kolmas riik on võtnud kasutusele piirava hanke- ja kontsessioonitava või kohaldab sellist tava jätkuvalt, peaks ta saama algatada uurimise. Kui piirava hanketava kohaldamine kolmandas riigis leiab kinnitust, peaks komisjon kutsuma asjaomase riigi konsultatsioonile eesmärgiga parandada ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi kõnealuses riigis.

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete ja kontsessioonide direktiivi käsitlevatel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Kui asjaomase kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei paranda piisavalt ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi, peaks komisjon võtma asjakohaseid piiravaid meetmeid.

(22) Kui asjaomase kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei paranda piisavalt ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi mõistliku aja jooksul või kui asjaomase kolmanda riigi võetud heastavaid/korrigeerivaid meetmeid ei loeta rahuldavateks, peaks komisjon võtma asjakohaseid piiravaid meetmeid.

Selgitus

Kõnealuse muudatusettepanekuga soovib raportöör vältida lõputut konsulteerimismenetlust (viies põhjenduse kooskõlla artikli 9 lõike 3 kolmanda lõigu väljajätmisega).

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Sellised meetmed võivad hõlmata teatavate kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist Euroopa Liidu riigihankemenetlustest või asjaomasest riigist pärit kaupadele või teenustele kohustusliku hinnatrahvi määramist. Et vältida kõnealustest meetmetest kõrvalehiilimist, võib osutuda vajalikuks jätta kõrvale ka teatavad Euroopa Liidus asutatud, välisriigi kontrolli all või välisomanduses olevad juriidilised isikud, kellel puudub oluline äritegevus, mis oleks vahetult ja tegelikult seotud asjaomase liikmesriigi majandusega. Asjakohased meetmed peaksid olema proportsionaalsed selle piirava hanketavaga, mille vastu nad on võetud.

(23) Sellised meetmed võivad hõlmata teatavate kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist Euroopa Liidu riigihankemenetlustest või kontsessioonide andmise menetlustest või asjaomasest riigist pärit kaupadele või teenustele kohustusliku hinnatrahvi määramist. Et vältida kõnealustest meetmetest kõrvalehiilimist, võib osutuda vajalikuks jätta kõrvale ka teatavad Euroopa Liidus asutatud, välisriigi kontrolli all või välisomanduses olevad juriidilised isikud, kellel puudub oluline äritegevus, mis oleks vahetult ja tegelikult seotud asjaomase liikmesriigi majandusega. Asjakohased meetmed peaksid olema proportsionaalsed selle piirava hanketavaga, mille vastu nad on võetud, ja neid tuleks kohaldada kuni viie aasta pikkuse perioodi jooksul, mida võib pikendada veel viieks aastaks.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör piirata teatavate kolmandate riikide kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist viie aastaga.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a) Samuti on tingimata vajalik (pidades silmas keskkonna-, sotsiaal- ja tööalaste nõuete asjakohast integreerimist), et avaliku sektori hankijad võtaksid asjaomaseid meetmeid, et tagada selliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonna kohustuste täitmine, mida kohaldatakse ehitustööde tegemise kohas ning mis tulenevad rahvusvahelistest kohustustest, nii riigi kui ka liidu tasandil kehtivatest õigusaktidest, määrustest, dekreetidest ja otsustest, samuti kollektiivlepingutest.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Pidades silmas liidu üldist poliitikat seoses vähim arenenud riikidega, mis on sätestatud muu hulgas nõukogu 22. juuli 2008. aasta määruses () nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava alates 1. jaanuarist 2009, on asjakohane kohelda sellistest riikidest pärit kaupu ja teenuseid sarnaselt liidu kaupade ja teenustega.

(26) Pidades silmas liidu üldist poliitikaeesmärki toetada arenguriikide majanduskasvu ja nende integreerumist ülemaailmsesse väärtusahelasse, mille alusel kehtestas liit üldise soodustuste süsteemi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 978/2012, on asjakohane kohelda kaupu ja teenuseid, mis on pärit algatuse „Kõik peale relvade” erikorra raames soodustatavatest vähim arenenud riikidest, samuti kaupu ja teenuseid, mis on pärit arenguriikidest, mida loetakse haavatavateks mitmekesisuse puudumise tõttu ning seetõttu, et nad ei ole piisavalt integreerunud rahvusvahelisse kaubandussüsteemi, nagu on vastavalt määratletud määruse (EL) nr 978/2012 IV ja VII lisas, sarnaselt liidu kaupade ja teenustega.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör jätta määruse reguleerimisalast välja vähim arenenud riigid ja riigid, mille suhtes hakatakse tõenäoliselt kohaldama säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleerivat erikorda (GSP+).

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Et ka pärast käesoleva määruse vastuvõtmist oleksid riigihangete valdkonnas võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused väljendatud Euroopa Liidu õiguskorras, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte ning muuta käesolevale määrusele lisatud rahvusvaheliste lepingute loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(27) Et ka pärast käesoleva määruse vastuvõtmist oleksid riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused väljendatud Euroopa Liidu õiguskorras, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte ning muuta käesolevale määrusele lisatud rahvusvaheliste lepingute loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihangete direktiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peab käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peab kajastuma ka käesolevas määruses.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Komisjon peaks vähemalt iga kolme aasta tagant esitama aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

(30) Komisjon peaks vähemalt iga kolme aasta tagant esitama aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Oma aruandes peaks komisjon hindama käesoleva määruse toimimist ning edusamme riigihanketurgude vastastikuse avamise saavutamisel. Koos teise aruandega käesoleva määruse kohaldamise kohta, mis tuleb esitada hiljemalt kuue aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, peaks komisjon esitama kas ettepaneku käesoleva määruse täiendamiseks või põhjendused, miks komisjoni arvates ei ole vaja käesolevat määrust muuta. Kui komisjon ei esita ei ettepanekut ega ka põhjendusi selle kohta, miks ei ole vaja käesolevat määrust muuta, tuleks käesoleva määruse kohaldamine lõpetada.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör lisada läbivaatamisklausli.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on põhieesmärgi − ühise riigihankealase välispoliitika kehtestamine − saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada eeskirjad Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaupade ja teenuste kohtlemiseks. Käesolev määrus, mis käsitleb kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste turulepääsu, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 3,

(31) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on põhieesmärgi − ühise riigihanke- ja kontsessioonidealase välispoliitika kehtestamine − saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada eeskirjad Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaupade ja teenuste kohtlemiseks. Käesolev määrus, mis käsitleb kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste turulepääsu, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 3,

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihangete direktiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peab käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peab kajastuma ka käesolevas määruses.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad, millega reguleeritakse kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu menetlusele, mida liidu avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kasutavad ehitustööde tegemiseks või ehitise ehitamiseks, kaupade tarnimist ja teenuste osutamist käsitlevate lepingute sõlmimiseks, ning sellega kehtestatakse menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele.

1. Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad, millega reguleeritakse kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu menetlusele, mida liidu avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kasutavad ehitustööde tegemiseks või ehitise ehitamiseks, kaupade tarnimist ja teenuste osutamist käsitlevate lepingute sõlmimiseks, ning sellega kehtestatakse menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele. Liikmesriigid või nende avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad võivad piirata kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu oma pakkumismenetlustele üksnes käesolevas määruses sätestatud meetmetega või liidu asjaomase õiguse alusel.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat määrust kohaldatakse selliste lepingute sõlmimise suhtes, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse valitsuse jaoks, mitte äriliseks edasimüügiks või kaupade tootmiseks või teenuste äriliseks osutamiseks.

Käesolevat määrust kohaldatakse selliste lepingute sõlmimise suhtes, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse valitsuse jaoks, ning selliste kontsessioonide andmise suhtes, mille puhul teenuseid osutatakse valitsuse jaoks, mitte äriliseks edasimüügiks või kaupade tootmiseks või teenuste äriliseks osutamiseks.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihangete direktiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peab käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peab kajastuma ka käesolevas määruses. Kontsessioone kaupade tarnimiseks ei ole olemas.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tarnija” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes pakub turul kaupu;

(a) ettevõtja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik või avaliku sektori asutus või selliste isikute ja/või asutuste rühm, kes pakub turul ehitustööde tegemist või ehitise ehitamist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist;

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete direktiivi käsitlevatel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) teenuse osutaja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes pakub turul ehitustööde tegemist või ehitise ehitamist või teenuseid;

(b) pakkuja” – ettevõtja, kes on esitanud pakkumuse;

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete direktiivi käsitlevatel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) „hõlmatud kaubad või teenused” – kaubad või teenused, mis on pärit riigist, millega liit on sõlminud turulepääsukohustusi hõlmava rahvusvahelise lepingu riigihangete valdkonnas, ning mille suhtes asjaomast lepingut kohaldatakse. Käesoleva määruse I lisas on esitatud asjaomaste lepingute loetelu;

(d) „hõlmatud kaubad või teenused” – kaubad või teenused, mis on pärit riigist, millega liit on sõlminud turulepääsukohustusi hõlmava rahvusvahelise lepingu riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas, ning mille suhtes asjaomast lepingut kohaldatakse. Käesoleva määruse I lisas on esitatud asjaomaste lepingute loetelu;

 

(Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu seadusandliku teksti ulatuses (lisatakse viide kontsessioonidele, kui mainitakse riigihankeid); määruse vastuvõtmise korral viiakse need tehnilised muudatused sisse kogu tekstis.)

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihangete direktiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peab käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peab kajastuma ka selles määruses.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) termin „ettevõtja” hõlmab võrdselt nii tarnija kui ka teenuse osutaja mõistet;

välja jäetud

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete direktiivi käsitlevatel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) ettevõtjat, kes on esitanud pakkumuse, nimetatakse „pakkujaks”;

välja jäetud

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete direktiivi käsitlevatel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) „kohustuslik hinnatrahv” – avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate kohustus suurendada, välja arvatud teatavate erandite kohaldamisel, teatavatest kolmandatest riikidest pärit teenuste ja/või kaupade lepingu sõlmimise menetluse käigus pakutud hinda;

(e) „kohustuslik hinnatrahv” – avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate kohustus suurendada, välja arvatud teatavate erandite kohaldamisel, teatavatest kolmandatest riikidest pärit teenuste ja/või kaupade lepingu sõlmimise menetluse või kontsessiooni andmise menetluse käigus pakutud hinda;

 

(Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu seadusandliku teksti ulatuses (lisatakse viide kontsessioonide andmise menetlusele, kui mainitakse lepingute sõlmimise menetlust – nii ainsuses kui ka mitmuses); muudatuse vastuvõtmise korral tuleb tehnilised kohandused viia sisse kogu tekstis.)

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihangete direktiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peab kõnealuse määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest kõnealune määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peab kajastuma ka kõnealuses määruses.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g a) „olulise vastastikkuse puudumine” – kehtiv seadusandlik, regulatiivne või halduslik meede, menetlus või tava, mille kolmanda riigi ametiasutused või üksikud hankeüksused on kehtestanud või mida nad rakendavad ning millega piiratakse juurdepääsu riigihanke- või kontsessiooniturgudele, eelkõige rahvusvaheliste standarditega võrreldes läbipaistvuse puudumisest ning diskrimineerivatest õigusnormidest ja haldustavadest tulenevalt, mistõttu esineb liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

 

Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse ka siis, kui direktiivi [...] 2013 riigihangete kohta XI lisas ning direktiivi [...] (2013) (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid) XIV lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätete rikkumine ametiasutuste poolt on tekitanud raskusi, mida on kogenud ja millest on komisjonile teatanud Euroopa ettevõtted kolmandates riikides hanke- ja kontsessioonilepinguid sõlmida püüdes.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kauba päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse () nr 2913/1992 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)18 artiklitega 2226.

1. Kauba päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 5963, sealhulgas selle artikli 65 kohaselt vastuvõetavate lisasätetega.

__________________

 

18 EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

 

Selgitus

Määrus 2012/0027(COD), millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud), on praegu viimistlemisel ning sellega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrus (EÜ) nr 450/2008 (ajakohastatud tolliseadustik) ning määrus (EÜ) nr 2913/1992. Selle üle hääletatakse tõenäoliselt septembris toimuval täiskogu istungjärgul ning see peaks jõustuma 1. novembriks 2013.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Teenuse osutaja päritoluriigiks loetakse:

Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Teenust osutava ettevõtja päritoluriigiks loetakse:

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga riigihangete direktiivi käsitlevatel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hõlmatud kaupade ja teenuste käsitamine

Hõlmatud kaupade ja teenuste käsitamine

Ehitustööde tegemist ja/või ehitise ehitamist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist hõlmavate lepingute sõlmimisel käsitavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad hõlmatud kaupu ja teenuseid võrdväärselt Euroopa Liidust pärit kaupade ja teenustega.

Ehitustööde tegemist ja/või ehitise ehitamist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist hõlmavate lepingute sõlmimisel või ehitiste ja teenuste kontsessioonide andmisel käsitavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad hõlmatud kaupu ja teenuseid võrdväärselt liidust pärit kaupade ja teenustega.

Määruse () nr 732/2008 I lisas loetletud vähim arenenud riikidest pärit kaupu või teenuseid käsitatakse nagu hõlmatud kaupu ja teenuseid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 IV lisas loetletud vähim arenenud riikidest või niisugustest arenguriikidest, mida määruse (EL) nr 978/2012 VII lisa tähenduses loetakse haavatavateks mitmekesisuse puudumise tõttu ning seetõttu, et nad ei ole piisavalt integreerunud rahvusvahelisse kaubandussüsteemi ja maailmamajandusse, pärit kaupu või teenuseid käsitatakse nagu hõlmatud kaupu ja teenuseid.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör jätta määruse reguleerimisalast välja vähim arenenud riigid ja riigid, mille suhtes hakatakse tõenäoliselt kohaldama säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleerivat erikorda (GSP+).

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate taotlusel hindab komisjon selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus käibemaksuta on vähemalt 5 000 000 eurot, kas jätta lepingute sõlmimise menetlusest kõrvale pakkumused, mis hõlmavad mujalt kui liidust pärit kaupu või teenuseid, kui hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, võttes arvesse järgmisi tingimusi.

1. Kui komisjon algatab artiklis 8 sätestatud välishanke uurimise, hindab ta avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate taotlusel ja pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus käibemaksuta on vähemalt 5 000 000 eurot, kas jätta lepingute sõlmimise menetlusest kõrvale pakkumused, mis hõlmavad mujalt kui liidust pärit kaupu või teenuseid, kui hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, võttes arvesse järgmisi tingimusi.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör luua tihedama seose artiklis 6 ja artiklis 8 sätestatud menetluse vahel.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kavatsevad taotleda pakkumuste kõrvalejätmist lepingute sõlmimise menetlusest lõike 1 alusel, märgivad nad selle ära hanketeates, mille nad avaldavad vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 või vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42 või vastavalt kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi artiklile 26.

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kavatsevad taotleda pakkumuste kõrvalejätmist lepingute sõlmimise menetlusest lõike 1 alusel, märgivad nad selle selgelt ära direktiivi [2014/…/EL] riigihangete kohta ja direktiivi [2014/…/EL] (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid) artikli 2 punktis 15 osutatud tehnilise kirjelduse või kirjeldava dokumendi sissejuhatavas osas või direktiivi [2014/…/EL] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta artikli 2 punktis 13 osutatud tehniliste ja funktsionaalsete nõuete sissejuhatavas osas.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad saavad lõike 1 tingimustele vastavad pakkumused, mis mille puhul nad kavatsevad taotleda kõnealusel põhjusel lepingute sõlmimise menetlusest kõrvalejätmist, teavitavad nad sellest komisjoni. Teavitamismenetluse käigus võivad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad jätkata pakkumuste analüüsimist.

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad saavad lõike 1 tingimustele vastavad pakkumused, mis mille puhul nad kavatsevad taotleda kõnealusel põhjusel lepingute sõlmimise menetlusest kõrvalejätmist, teavitavad nad sellest kaheksa kalendripäeva jooksul komisjoni. Teavitamismenetluse käigus võivad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad jätkata pakkumuste analüüsimist.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) lepingu eseme kirjeldus;

(b) lepingu või kontsessiooni eseme kirjeldus;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 4 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d a) vajaduse korral mis tahes muu teave, mida komisjon vajalikuks peab.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijal paluda esitada lisateavet.

välja jäetud

Selgitus

Artiklis 8 sätestatud uurimise tähtajad tuleks esitada samas artiklis.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealune teave esitatakse kaheksa tööpäeva jooksul alates esimesest tööpäevast, mis järgneb kuupäevale, mil saadakse lisateabe esitamise nõue. Kui komisjon ei saa kõnealuse ajavahemiku jooksul teavet, peatub lõike 3 kohane ajavahemik seniks, kuni komisjon on saanud nõutud teabe.

Kõnealune teave esitatakse kaheksa kalendripäeva jooksul alates esimesest kalendripäevast, mis järgneb kuupäevale, mil saadakse lisateabe esitamise nõue. Kui komisjon ei saa kõnealuse ajavahemiku jooksul teavet, peatub lõike 3 kohane ajavahemik seniks, kuni komisjon on saanud nõutud teabe.

Selgitus

Raportöör soovib tagada, et kogu ettepanekus kasutatakse järjepidevalt terminit „kalendripäevad”, selle asemel et kasutada läbisegi termineid „päevad”, kalendripäevad” ja „tööpäevad”.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 1 osutatud lepingute puhul võtab komisjon vastu rakendusakti kavatsetava kõrvalejätmise heakskiitmise kohta kahe kuu jooksul alates esimesest tööpäevast, mis järgneb kuupäevale, mil ta saab kõnealuse teate. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Põhjendatud juhtudel saab seda ajavahemikku üks kord pikendada kuni kahe kuu võrra, eriti kui teates või sellele lisatud dokumentides toodud teave on ebatäielik, ebatäpne või kui teatatud andmed muutuvad oluliselt. Kui kõnealuse kahekuulise ajavahemiku või pikendatud ajavahemiku lõpus ei ole komisjon võtnud vastu otsust, millega kiidetakse kõrvalejätmine heaks või lükatakse see tagasi, on komisjon kõrvalejätmise tagasi lükanud.

3. Kui komisjon on arvamusel, et kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste puhul esineb artikli 2 lõike 1 punktis g a määratletud olulise vastastikkuse puudumine, võtab ta vastu rakendusakti uurimise all olevate pakkumuste kõrvalejätmise heakskiitmise kohta kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu ühe kuu jooksul alates esimesest kalendripäevast, mis järgneb lõikes 1 osutatud taotluse esitamisele. Põhjendatud juhtudel saab seda ajavahemikku üks kord pikendada kuni ühe kuu võrra, eriti kui teates või sellele lisatud dokumentides toodud teave on ebatäielik, ebatäpne või kui teatatud andmed muutuvad oluliselt. Kui kõnealuse ühekuulise ajavahemiku või pikendatud ajavahemiku lõpus ei ole komisjon võtnud vastu otsust, millega kiidetakse kõrvalejätmine heaks või lükatakse see tagasi, on komisjon kõrvalejätmise tagasi lükanud.

 

Kõrvalejätmine on meede, mida kohaldatakse ajutiselt kuni artiklis 8 sätestatud välishanke uurimise lõpuleviimiseni, artiklis 9 sätestatud konsulteerimismenetluse järelduste tegemiseni ning vajaduse korral mis tahes niisuguste artiklis 10 sätestatud meetmete võtmiseni, millega piiratakse hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsu liidu riigihanketurule.

 

Selgitus

Raportöör soovib tagada, et kogu ettepanekus kasutatakse järjepidevalt terminit „kalendripäevad”, selle asemel et kasutada läbisegi termineid „päevad”, kalendripäevad” ja „tööpäevad”. Peale selle soovib raportöör kiirema kaitse tagamiseks lühendada kogu ettepanekus menetluste pikkust.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kui puudub punktis a osutatud leping ja kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine.

(b) kui puudub punktis a osutatud leping ja kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid või kontsessioonide andmise meetmeid, mille tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude avatuse osas olulise vastastikkuse puudumine, eriti siis, kui nimetatud piiravad meetmed kahjustavad liidu tööstuspoliitikat.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punkti b kohaldamisel eeldatakse vastastikuse avamise olulist erinemist, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

välja jäetud

Selgitus

See lõik asendatakse uue artikli 2 lõike 2 punktiga e a (uus).

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Vastastikuse avamise olulise erinemise hindamisel uurib komisjon järgmist:

välja jäetud

(a) mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas rahvusvaheliste riigihankevaldkonna standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine;

 

(b) mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankivad üksused võtavad kasutusele tavad, millega diskrimineeritakse liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid, või jätkavad selliste tavade kohaldamist.

 

Selgitus

See lõige asendatakse uue artikli 2 lõike 2 punktiga e a (uus).

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Lõike 1 kohaselt pakkumused kõrvale jätnud avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad märgivad selle ära lepingu sõlmimise teates, mille nad avaldavad vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42 või kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi artiklile 27. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lepingu sõlmimise teate standardvormid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.

välja jäetud

Selgitus

Kooskõla tagamiseks artiklis 6 sätestatud uue menetlusega.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Lõiget 1 ei kohaldata, kui komisjon on vastu võtnud rakendusakti, milles käsitletakse liiduga olulisi läbirääkimisi pidavast riigist pärit kaupade ja teenuste ajutist juurdepääsu, nagu on sätestatud artikli 9 lõikes 4.

8. Lõiget 1 ei pruugita kohaldada, kui komisjon on vastu võtnud rakendusakti, milles käsitletakse liiduga läbirääkimisi pidavast riigist pärit kaupade ja teenuste ajutist juurdepääsu, nagu on sätestatud artikli 9 lõikes 4. Komisjon põhjendab nõuetekohaselt oma vastavat otsust taotluse esitanud võrgustiku sektori hankijale.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb riigihankeid käsitleva direktiivi artikli 69 või vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 alusel pärast pakkuja selgituste kontrollimist aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, mis hõlmab väljastpoolt liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid ja mille puhul hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, teavitab ta sellest teisi pakkujaid kirjalikult, sh märgib põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused ja olemuse.

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb riigihankeid käsitleva direktiivi artikli 69 või vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 alusel pärast pakkuja selgituste kontrollimist aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, mis hõlmab väljastpoolt liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid ja mille puhul hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, teavitab ta sellest teisi pakkujaid kirjalikult, sh märgib põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused ja olemuse. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada, et riigihankelepingute täitmisel täidavad ettevõtjad neid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või direktiivi [...] 2013 riigihangete kohta XI lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija võib jätta mis tahes teabe avalikustamata, kui see takistaks õigusaktide rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija on teatanud oma kavatsusest aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumust, on teistel pakkujatel võimalus esitada mõistliku aja jooksul avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijale asjakohast teavet, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija oleks aktsepteerimisotsuse langetamisel täielikult teadlik kõikidest teguritest, mis võivad mõjutada põhjendamatult madala hinna või kulude olemuse hindamist.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui komisjon leiab, et see on liidu huvides, võib ta igal ajal kas enda algatusel või huvitatud poolte või liikmesriigi taotlusel algatada väidetavate piiravate hankemeetmete kindlakstegemiseks välishanke uurimise.

Komisjon võib igal ajal kas enda algatusel või huvitatud poolte, avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija või liikmesriigi taotlusel algatada väidetavate piiravate hankemeetmete kindlakstegemiseks välishanke uurimise. Välishanke uurimise algatamise otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate või liikmesriikide esitatud taotluste arvu. Kui komisjon keeldub uurimise algatamisest, esitab ta nõuetekohaselt oma otsuse põhjused taotluse esitanud liikmesriigile, huvitatud poolele või võrgustiku sektori hankijale.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelkõige võtab komisjon arvesse, kas käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaselt on heaks kiidetud mitu kavatsetavat kõrvalejätmist.

välja jäetud

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud uurimine viiakse läbi artiklis 6 osutatud kriteeriumide alusel.

2. Lõikes 1 osutatud uurimine viiakse läbi artikli 2 punktis g a esitatud kriteeriumide alusel.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon koostab hinnangu kolmanda riigi piiravate hankemeetmete jätkuva kohaldamise kohta huvitatud poolte ja liikmeriikide esitatud teabe ja/või komisjoni korraldatud uurimise käigus ilmnenud faktide alusel ning see viiakse lõpule üheksa kuu jooksul alates uurimise alustamisest. Põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada kolme kuu võrra.

3. Komisjon koostab hinnangu kolmanda riigi piiravate hankemeetmete jätkuva kohaldamise kohta huvitatud poolte ja liikmeriikide esitatud teabe ja/või komisjoni korraldatud uurimise käigus ilmnenud faktide või oma kolmandates riikides esinevaid kaubandustõkkeid käsitlevate korrapäraste aruannete alusel ning see viiakse lõpule kolme kuu jooksul alates uurimise alustamisest. Põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra.

 

Komisjoni hinnangus võetakse arvesse avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate esitatud taotlusi uurimiste läbiviimiseks artikli 6 lõike 1 alusel pärast käesolevas artiklis sätestatud menetluse algatamist.

Selgitus

Raportöör soovib kiirema kaitse tagamiseks lühendada kogu ettepanekus menetluste pikkust.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui pärast konsultatsioonide alustamist võtab asjaomane riik rahuldavalt heastavaid/korrigeerivaid meetmeid, kuid ei võta uusi turulepääsukohustusi, võib komisjon konsulteerimise peatada või lõpetada.

Kui pärast konsultatsioonide alustamist võtab asjaomane riik rahuldavalt heastavaid/korrigeerivaid meetmeid, kuid ei võta uusi turulepääsukohustusi, võib komisjon konsulteerimise peatada või lõpetada või kutsuda asjaomast riiki üles alustama läbirääkimisi artikli 9 lõike 4 alusel.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kolmas riik tühistab või peatab heastavate/korrigeerivate meetmete võtmise või rakendab neid valesti, võib komisjon:

Kui kolmas riik tühistab või peatab heastavate/korrigeerivate meetmete võtmise või rakendab neid valesti, toimib komisjon artikli 10 kohaselt, et võtta vastu rakendusakte kolmandast riigist pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu piiramiseks.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör hoida ära lõputut konsulteerimismenetlust.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 3 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) jätkata või alustada uuesti konsulteerimist asjaomase kolmanda riigiga ja/või

välja jäetud

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör hoida ära lõputut konsulteerimismenetlust.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 3 – punkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) toimida artikli 10 kohaselt, et võtta vastu rakendusakte kolmandast riigist pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu piiramiseks.

välja jäetud

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör hoida ära lõputut konsulteerimismenetlust.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui pärast konsultatsiooni alustamist ilmneb, et piiravate hanketavade kasutamise lõpetamiseks on kõige sobivam viis rahvusvahelise lepingu sõlmimine, peetakse läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 207 ja 218. Kui teatav riik on pidanud Euroopa Liiduga olulisi turulepääsu käsitlevaid läbirääkimisi riigihankevaldkonnas, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega nähakse ette, et kõnealusest riigist pärit kaupu ja teenuseid ei saa lepingute sõlmimise menetlusest artikli 6 kohaselt kõrvale jätta.

4. Kui pärast konsultatsiooni alustamist ilmneb, et piiravate hanketavade kasutamise lõpetamiseks on kõige sobivam viis rahvusvahelise lepingu sõlmimine, peetakse läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 207 ja 218. Kui teatav riik on pidanud Euroopa Liiduga turulepääsu käsitlevaid läbirääkimisi riigihankevaldkonnas, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega nähakse ette, et kõnealusest riigist pärit kaupu ja teenuseid ei saa lepingute sõlmimise menetlusest artikli 6 kohaselt kõrvale jätta. Komisjon põhjendab nõuetekohaselt oma vastavat otsust taotluse esitanud liikmesriigile, huvitatud poolele või võrgustiku sektori hankijale.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib konsultatsioonide korraldamise lõpetada, kui asjaomane riik võtab liiduga kokkulepitud rahvusvahelisi kohustusi ühes järgmises raamistikus:

Komisjon võib konsultatsioonide korraldamise lõpetada, kui asjaomane riik on võtnud liiduga või rahvusvahelisel tasandil järgmised meetmed:

 

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a) Euroopa Liiduga mis tahes järgmistes raamistikes rahvusvaheliste kohustuste kokkuleppimine:

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) WTO riigihankelepinguga või liiduga kõnealuse raamistiku raames sõlmitud kahepoolse lepinguga võetud turulepääsukohustuste laiendamine.

(iii) WTO riigihankelepinguga või liiduga kõnealuse raamistiku raames sõlmitud kahepoolse lepinguga võetud turulepääsukohustuste laiendamine ning

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b) korrigeerivate meetmete vastuvõtmine asjaomase riigi poolt.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei anna rahuldavaid tulemusi 15 kuu jooksul alates päevast, mil hakati konsulteerima kõnealuse kolmanda riigiga, lõpetab komisjon konsulteerimise ja kaalub tegutsemist artikli 10 alusel, et võtta vastu rakendusakte, millega piiratakse kolmandast riigist pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu.

6. Kui kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei anna rahuldavaid tulemusi 12 kuu jooksul alates kalendripäevast, mil hakati konsulteerima kõnealuse kolmanda riigiga, lõpetab komisjon konsulteerimise ja kaalub tegutsemist artikli 10 alusel, et võtta vastu rakendusakte, millega piiratakse kolmandast riigist pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu.

Selgitus

Raportöör soovib kiirema kaitse tagamiseks lühendada kogu ettepanekus menetluste pikkust.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui artikli 8 kohase uurimise käigus ja pärast artiklis 9 osutatud menetluse järgmist leitakse, et kolmanda riigi võetud või jätkuvalt kohaldatavate piiravate meetmete tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine, nagu on osutatud artiklis 6, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega ajutiselt piiratakse kolmandast riigist pärit hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui artikli 8 kohase uurimise käigus ja pärast artiklis 9 osutatud menetluse järgmist leitakse, et liidu ja kolmanda riigi turgude avamise osas esineb olulise vastastikkuse puudumine, nagu on osutatud artikli 2 lõike 1 punktis g a, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega ajutiselt piiratakse kolmandast riigist pärit hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsu kuni viieaastaseks ajavahemikuks, mida võib pikendada veel viieks aastaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör piirata teatavate kolmandate riikide kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist viie aastaga.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 1 kohaselt võetavad meetmed võivad eelkõige piirduda järgmisega:

Komisjon ei kiida kavandatavat kõrvalejätmist heaks, kui see oleks vastuolus turulepääsu kohustustega, mille liit on endale võtnud rahvusvaheliste lepingutega. Lõike 1 kohaselt võetavad meetmed võivad eelkõige piirduda järgmisega:

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 alusel võetud meetmeid ei ole vahepeal peatatud või tühistatud, lõppeb nende kehtivus viie aasta möödumisel nende jõustumisest.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör piirata teatavate kolmandate riikide kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist viie aastaga.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad võivad otsustada jätta hankemenetluse suhtes artikli 10 kohased meetmed kohaldamata, kui

1. Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad võivad taotleda, et komisjon jätaks hankemenetluse suhtes artikli 10 kohased meetmed kohaldamata, kui

Selgitus

See muudatus on vajalik artikli 6 ja artikli 8 vahelise tihedama seose ning nendes tehtud vastavate muudatuste tõttu.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui pärast 15 kalendripäeva ei ole komisjon võtnud vastu otsust kõnealuse taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta, loetakse taotlus komisjoni poolt tagasilükatuks. Erandlikel asjaoludel võib kõnealust tähtaega pikendada kuni viie kalendripäeva võrra.

Selgitus

See muudatus on vajalik artikli 6 ja artikli 8 vahelise tihedama seose ning nendes tehtud vastavate muudatuste tõttu.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb kohaldada käesoleva määruse artikli 10 kohaselt vastu võetud või artikli 11 kohaselt ennistatud meetmeid, märgib ta oma kavatsuse ära hanketeates, mille ta avaldab vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 või direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42. Ta teavitab komisjoni hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul alates hanketeate avaldamisest.

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb kohaldada käesoleva määruse artikli 10 kohaselt vastu võetud või artikli 11 kohaselt ennistatud meetmeid, märgib ta oma kavatsuse ära hanketeates, mille ta avaldab vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 või direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42.

Selgitus

See muudatus on vajalik artikli 6 ja artikli 8 vahelise tihedama seose ning nendes tehtud vastavate muudatuste tõttu.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealune teade saadetakse elektrooniliste vahendite abil, kasutades standardvormi. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse hanketeadete ja teadete standardvormid kooskõlas artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse hanketeadete standardvormid kooskõlas artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.

Selgitus

See muudatus on vajalik artikli 6 ja artikli 8 vahelise tihedama seose ning nendes tehtud vastavate muudatuste tõttu.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teade sisaldab järgmisi andmeid:

välja jäetud

(a) avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija nimi ja kontaktandmed;

 

(b) lepingu eseme kirjeldus;

 

(c) teave vastuvõetavate ettevõtjate, kaupade ja/või teenuste päritolu kohta;

 

(d) põhjused, miks piiravaid meetmeid ei kohaldata, ning selle erandi kasutamise üksikasjalik põhjendus;

 

(e) vajaduse korral mis tahes muu teave, mida avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija vajalikuks peab.

 

Selgitus

See muudatus on vajalik artikli 6 ja artikli 8 vahelise tihedama seose ning nendes tehtud vastavate muudatuste tõttu.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 14 kohased delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel kalendripäeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Selgitus

Raportöör soovib tagada, et kogu ettepanekus kasutatakse järjepidevalt terminit „kalendripäevad”, selle asemel et kasutada läbisegi termineid „päevad”, kalendripäevad” ja „tööpäevad”.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16 a

 

Kolmandates riikides liidu poolt rahastatavate programmidega seotud hanketingimused

 

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide rahastatavate riigihangete puhul tagab komisjon, et kehtestatud on siduv õigusraamistik, mille eesmärk on reguleerida riigihankelepingute sõlmimist ja täitmist. Sellega seoses võtab liit vastu ühtsed eeskirjad, mille eesmärk on tagada liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate vahel õiglased konkurentsitingimused.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament, liikmesriigid ja nende ametnikud ei avalda teabe andja eriloata käesoleva määruse alusel saadud mis tahes konfidentsiaalset teavet.

välja jäetud

Selgitus

See lõige asendatakse artikli 18 uue lõikega 4 a (uus).

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Kui teabe andja ei ole selleks eriluba andnud, ei avaldata mingil juhul teavet, mis on käesoleva määruse alusel saadud ja mille teabe andja on kuulutanud konfidentsiaalseks.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. jaanuariks 2017 ja vähemalt iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning selle kohta, millist edu on käesoleva määruse raames saavutatud rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses ELi ettevõtjate juurdepääsuga riigihankelepingute sõlmimise menetlusele kolmandates riikides. Selleks esitavad liikmesriigid taotluse korral komisjonile asjakohast teavet.

Vähemalt iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning selle kohta, millist edu on käesoleva määruse raames saavutatud rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses ELi ettevõtjate juurdepääsuga riigihankelepingute sõlmimise menetlusele kolmandates riikides. Selleks esitavad liikmesriigid taotluse korral komisjonile asjakohast teavet. Kui komisjon esitab oma teise aruande, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ka seadusandliku ettepaneku määruse muutmise kohta või põhjendused, miks tema arvates muudatusi ei ole vaja. Kui komisjon neid kohustusi ei täida, lõpetatakse määruse kohaldamine teise aasta lõpus pärast teise aruande esitamist.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovib raportöör lisada läbivaatamisklausli.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklid 58 ja 59 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumisest.

Komisjon hindab, kas alles tuleb jätta direktiivi 2004/17/EÜ artiklid 58 ja 59. Vastavalt selle hindamise järeldustele esitab komisjon seadusandliku ettepaneku, millega tunnistatakse need artiklid kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumisest.

 

Selgitus

Articles 58 and 59 of Directive 2004/17/EC (Utilities Directive) have been maintained by the European Parliament in the revised proposal for the Utilities Directive, given that the outcome of the negotiations on this Regulation is still unclear. To avoid any legal vacuum, there should not be an automatic repeal of those articles. The EC should be empowered to make an assessment to check whether if it is relevant to repeal those articles. Such decision will be taken depending on this assessment. A decision to repeal articles of another legislative text does not seem to be possible with the notion of delegated acts as defined in article 290 of the Treaty on the Functioning of the EU, as delegated acts should only refer to non-essential parts of a legislative text and concern modifications to be made on the legislative text being examined, not on another legislative text (cross-reference). The EP has to be associated with this decision. Therefore if legally speaking the use of delegated acts is not possible, the repeal of articles 58 and 59 should be made via a legislative proposal.


SELETUSKIRI

21. märtsil 2012. aastal esitas komisjon nn rahvusvaheliste hangete algatuse: ettepaneku võtta vastu määrus, millega piiratakse niisuguste kolmandate riikide juurdepääsu ELi hanketurule, kes ei paku vastastikku juurdepääsu oma turgudele. Komisjoni eesmärk on luua mõjutusvahend kahepoolsetes kaubandusläbirääkimistes kolmandate riikidega riigihanketurgude avamise teemal. Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli 3 lõikega 8 ja teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) artikliga 13 jäetakse riigihanked WTO peamistest mitmepoolsetest eeskirjadest välja. Paljud kolmandad riigid on vastu oma riigihanketurgude avamisele mis tahes rahvusvahelisele konkurentsile või turgude avamisele suuremal määral, kui nad on seda juba teinud. Selle tagajärjel kohaldatakse ELi ettevõtjate suhtes paljude liidu kaubanduspartnerite turgudel piiravaid hanketavasid.

Peale käimasolevate kaubandusläbirääkimiste oluliste kaubanduspartneritega (nagu USA, Kanada, Jaapan või India) ning mõnepoolse lepingu riigihangete kohta – mis vaadati läbi ja mis ootab nõukogu ja Euroopa Parlamendi heakskiitu – 15 osaleja(1)1 kohustuste, on määruse ettepaneku eesmärk täiendada ELi praegusi jõupingutusi kolmandate riikide riigihanketurgude avamisel ELi ettevõtjatele.

Riigihanketurgude avamine

Näib, et ühelt poolt ELi riigihanketurgude õigusliku avatuse, ELi kõnealuse valdkonna ambitsioonide ja huvide ning teiselt poolt peamiste kaubanduspartnerite piiravate tavade vahel valitseb järjest suurem vastuolu.

ELi riigihanketurg on de jure suurel määral avatud rahvusvahelisele konkurentsile, mida näitab ELi pühendumine vabakaubandusele. Komisjoni hinnangu kohaselt(2)2 moodustab ELi riigihangete osa hinnanguliselt 15–20 % ELi SKPst ning avatud on 85 % Euroopa turust väärtuses 352 miljardit eurot, samal ajal kui USA turust on avatud 32 % väärtuses 178 miljardit eurot ja Jaapani turust 28 % väärtuses 27 miljardit eurot. Mõned eksperdid aga väidavad – mis on esile toodud Euroopa Parlamendi üksikasjalikus hinnangus komisjoni mõjuhindamise kohta(3)3 –, et komisjon võis oma ettepaneku mõjuhindamises arvutada ELi hanketurgude avatuse suhtelist määra valesti. Nende arvates oleks pidanud keskenduma de facto avatusele, mõõdetuna mahu alusel. Sellega seoses tuleks märkida, et maht sõltub mitmesugustest teguritest, nagu turu suurus, keelebarjäär, tehnoloogia (sealhulgas spetsialiseerumine) ja muud samaväärsed impordi mahtu mõjutavad näitajad, aga ka meetodid, kuidas välisettevõtted ELi hanketurul osalevad, nimelt välismaiste tütarettevõtete osalemise kaudu riigihanketurgudel. See on ELis suhteliselt suur (kaudne maht).

Üldiselt on EL kaubandusläbirääkimistel kolmandate riikidega riigihanketurgudest väga huvitatud, sest paljud ELi ettevõtjad on mitmesugustes sektorites väga konkurentsivõimelised.

On ilmnenud, et paljud kolmandad riigid ei soovi avada oma hanketurgu ELi ettevõtjatele. Peale selle on komisjon viimastel aastatel näinud, et kolmandad riigid võtavad järjest enam protektsionistlikke meetmeid, mis de facto või de jure piiravad juurdepääsu nende asjaomastele riigihanketurgudele. Need hõlmavad protektsionistlikke nõudeid, nagu tehnosiirde tingimuse kehtestamine riigihankelepingu sõlmimiseks või omamaise osaluse nõuded.

Seni on ELil õnnestunud vaid vähesel määral avada riigihanketurge kaubanduskokkulepete abil. Mõnepoolse lepinguga riigihangete kohta on ühinenud vaid vähesed riigid – suured tärkava turumajandusega riigid, nagu India, Brasiilia ja Hiina, ei näita üles kuigi palju huvi mõnepoolse lepinguga riigihangete kohta ühinemise vastu lähitulevikus. Hoolimata mõnepoolse lepingu riigihangete kohta läbivaatamisest sisaldab see endiselt mitmesuguseid erandeid ning sellega ei ole kehtestatud süsteemseid kohustusi kõikidele valitsemistasanditele. ELi kahepoolsed vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega sisaldavad samuti sageli erandeid Euroopa ettevõtjate pääsu suhtes riigihanketurgudele. Arvestades, et ELi riigihanketurud on välismaistele pakkujatele suurel määral avatud, on komisjonil olnud raske saavutada kaubandusläbirääkimistel seda, et kolmandad riigid võtaksid endale samuti kohustused kõnealuses valdkonnas.

Valdkond, milles tuleb võtta ELi tasandi meetmeid?

Võimalusega piirata nende kolmandate riikide turulepääsu, kes ei pea ELiga kaubandusläbirääkimisi, tahetakse anda liidule vahend, millega mõningal määral mõjutada kaubandusläbirääkimistes kolmandaid riike avama oma riigihanketurge. See on täielikult kooskõlas WTO õigusaktidega, sest WTO mitmepoolsed kokkulepped ei hõlma riigihankeid. ELil oleks seega võimalik sulgeda oma riigihanketurud ajutiselt ja osaliselt nende kolmandate riikide ettevõtjatele, kes kohaldavad piiravaid hankemeetmeid, ning komisjon on seisukohal, et see peaks andma stiimuli kolmandatele riikidele alustada ELiga kõnealusel teemal läbirääkimisi.

Kolmandate riikide ettevõtjate pääs riigihanketurule on osa ELi ühisest kaubanduspoliitikast, mis kuulub liidu ainupädevusse. EL on praegu piiranud kõnealust turulepääsu vaid kahel konkreetsel juhul, andes liikmesriikidele (või nende võrgustiku sektori hankijatele) võimaluse lükata tagasi kolmandatest riikidest pärit pakkumused: kommunaalteenuste sektoris (nt telekommunikatsiooni-, vee-, energeetika- ja postiteenuste sektor), mille puhul antakse direktiiviga 2004/17/EÜ võrgustiku sektori hankijatele võimalus jätta pakkumismenetlusest kõrvale välismaised kaubad, mida ei hõlma ükski ELi rahvusvaheline kohustus, või eelistada samaväärsete pakkumuste korral Euroopa pakkujaid ja ELi rahvusvaheliste kohustustega hõlmatud pakkujaid. Kaitsevaldkonnas kinnitatakse kaitsevaldkonna direktiivi (2009/81/EÜ) põhjenduses, et liikmesriigid otsustavad, kas nende avaliku sektori hankijad saavad võtta vastu kolmandate riikide pakkumusi või mitte.

Järjest enam esitavad ELi riigihankemenetlustes pakkumusi niisuguste kolmandate riikide ettevõtjad, kes jätkavad oluliste piirangute või tingimuste kehtestamist nende riigihanketurule pääsul ja seega ei taga vastastikust juurdepääsu. Seetõttu on mõned liikmesriigid võtnud ühepoolselt meetmeid, et piirata niisuguste kolmandate riikide ettevõtjate juurdepääsu, kellega EL ei ole sõlminud turulepääsu kokkuleppeid. Siseriiklike või piirkondlike meetmetega, millega piiratakse kolmandate riikide juurdepääsu riigihanketurgudele, kahjustatakse tõenäoliselt ühise kaubanduspoliitika ühtsuse põhimõtet ning need on vastuolus liidu kõnealuse valdkonna ainupädevuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis e.

Peale selle on EL kolmandate riikidega paljude kaubanduskokkulepete raames leppinud kokku turulepääsu ainupiirangute suhtes, mida EL kohaldab. Komisjon on seisukohal, et õigusselguse ja läbipaistvuse eesmärgil tuleb need piirangud võtta üle ELi õigusaktidesse. Avaliku sektori hankijad peaksid selgelt määrama kindlaks mis tahes piirangud ning komisjon peab need heaks kiitma, et säilitada ühise kaubanduspoliitika ja selle kohaldamise ühtsus. Vahendiga antakse õiguslik alus võtta vastu rakendusakte, mille abil võetakse kõnealused turupiirangud üle ja suurendatakse seeläbi riigihanketurgude läbipaistvust.

Kavandatava määruse täiendamine

Ettepaneku esitasid ühiselt volinik Barnier ja volinik de Gucht, kes väljendasid kindlalt oma seisukohta, et liidule on vaja sellist vahendit.

Nõukogu liikmete reaktsioonid on aga olnud vastakad: osa liikmesriike toetab ettepanekut, kuid sama oluline osa liikmesriike ei näe vajadust meetme järele ning on selle idee vastu, sest nende arvates on kõnealune vahend protektsionistlik meede, mis võib avaldada halba mõju rahvusvahelisele kaubandusele (eriti võimsate kolmandate riikide võimalike vastumeetmete kaudu). Kahjuks ei ole nõukogu suutnud ummikseisu lahendada ega jätkata arutelusid ettepaneku sisu üle. Raportöör soovib esitada mõned muudatusettepanekud, mis võivad aidata ületada tulihingeliste vastaste ja vankumatute pooldajate vahelist lõhet.

Hinnata vahendi mõju ja vaadata see läbi: raportöör on seisukohal, et küsimusele, kas määrus aitab riigihanketurgude avamisele kaasa või on protektsionistlik vahend, ei ole põhjendatud vastust antud. Kogu määruse tagasilükkamine selle põhjal oleks aga küsitav. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku lisada läbivaatamisklausel, mille kohaselt on komisjon pärast seda, kui määrus on jõustunud ja seda on mõned aastad kohaldatud, kohustatud hindama selle mõju ning seda vastavalt muutma. Samal põhjusel soovitab raportöör piirata rakendusakti alusel võetud piiravate meetmete kohaldamist kuni viie aastaga (sarnaselt ELi kaubanduse kaitse-eeskirjade sätetega), et nende meetmetega ei suletaks turgu jäädavalt.

Kaitsta ühise kaubanduspoliitika ühtsust: nagu eespool märgitud, nähakse direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 58 ja 59 ette võimalus jätta kolmandate riikide tarnijate konkreetsed kaubad ja teenused riigihanketurgudelt kõrvale. Kõnealuste sätete kohaldamine peaks pärast määruse jõustumist lõppema. Peale selle on mitmes liikmesriigis siseriiklikud ja/või piirkondlikud sätted. Siseturu moonutamise ärahoidmiseks ja selleks, et tagada samal ajal ühise kaubanduspoliitikaga tõhus mõjujõud, tuleks määruses selgelt märkida, et liikmesriigid ega nende avaliku sektori hankijad ei saa piirata kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu muul kui vaid selles määruses sätestatud viisil.

Hoida ära siseturu killustumine: on oht, et komisjoni esitatud artikkel 6 põhjustab siseturu killustumist, nii et ühe liikmesriigi avaliku sektori hankija võib nimetatud artikli alusel taotleda teatava välismaise pakkuja kõrvalejätmist, samal ajal kui sama pakkuja võib teiste ettevõtjatega konkureerida teises liikmesriigis sarnase projekti nimel. Seetõttu tuleks selgelt esile tuua, et avaliku sektori hankijad võivad üksnes võtta meetmeid, et taotleda teatavate kolmandate riikide suhtes nende riigihanketurule juurdepääsu piiravate meetmete võtmist juhul, kui komisjon on otsustanud alustada uurimist olulise vastastikkuse puudumise suhtes asjaomase riigi puhul. Samal põhjusel ei tohi avaliku sektori hankijatel olla võimalust kasutada artiklis 13 sätestatud erandeid, et vältida liidu meetmete võtmist ilma, et komisjon neid rangelt kontrolliks. Vaja on mehhanismi, mis võimaldab komisjonil keelata avaliku sektori hankijatel erandi kasutamise mõjuva põhjuseta.

Vältida arenguriikide kahjustamist: on oht, et arenguriigid võivad tahtmatult langeda kõnealuse vahendi ohvriks, arvestades, et nende majandusolukorra tõttu ei saa osa arenguriike oma riigihanketurge veel avada. Ettepaneku reguleerimisalast on juba välja jäetud vähim arenenud riigid. Raportöör soovitab suurendada vahendiga hõlmamata arenguriikide ringi. Tagamaks kooskõla üldise ELi kaubanduspoliitikaga, tuleks aluseks võtta kehtivad ELi kaubandust käsitlevad õigusaktid, et määrata kindlaks ELi kaubandussuhted kõnealuste riikidega. Selleks annab üldiste tariifsete soodustuste kava käsitlev määrus kõikehõlmava ja üksikasjaliku raamistiku(4)1. Ehkki see oleks vastuolus ettepaneku eesmärgiga jätta määruse reguleerimisalast kõrvale kõik riigid, mis ei ole (veel) arenenud majandusega riigid, on vaja täiendavat eristamist: arenguriigid, mida loetakse haavatavateks mitmekesisuse puudumise tõttu ning seetõttu, et nad ei ole piisavalt integreerunud rahvusvahelisse kaubandussüsteemi, tuleks samuti vahendi reguleerimisalast kõrvale jätta.

(1)

1 Nendeks on Armeenia, Kanada, EL seoses oma 28 liikmesriigiga, Hongkong, Island, Iisrael, Jaapan, Korea, Liechtenstein, Norra, Singapur, Šveits, Taiwan, Ameerika Ühendriigid, Madalmaad seoses Arubaga.

(2)

2 Allikas: Euroopa Komisjoni pressiteade: External public procurement initiative - Frequently Asked Questions, 21. märts 2012.

(3)

3 Allikas: Third countries' reciprocal access to EU public procurement - detailed appraisal by the EP Impact Assessment Unit of the European Commission's Impact Assessment, juuni 2013.

(4)

1 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS(*) (22.10.2013)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

(COM(2012)0124 – C7‑0084/2012 – 2012/0060(COD))

Arvamuse koostaja(*): Frank Engel

(*)       Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

LÜHISELGITUS

Ettepaneku eesmärk

Euroopa Komisjon võttis käesoleva ettepaneku vastu 2012. aasta märtsis ning tegemist on esimese sammuga ELi riigihankepoliitika tervikliku välismõõtme loomise teel.

Õiguslikult on ettepaneku peamine eesmärk suurendada rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel Euroopa Liidu mõjuvõimu, et saavutada Euroopa ettevõtjate jaoks parem pääs kolmandate riikide riigihanketurule. Poliitiliselt on aga tegemist Euroopa Liidu jaoks ülitähtsa võimalusega näidata, et ta võtab võrdse kohtlemise tagamist tõsiselt ja soovib luua võrdsed tingimused valdkonnas, kus tema huvid on kõikide muude ülemaailmse kaubanduse valdkonna osaliste omadega võrreldes tugevamad ja mitmekesisemad.

See on äärmiselt oluline seisukohavõtt, arvestades eelkõige majanduskriisi, mille käigus on Euroopa Liit järjekindlalt vältinud protektsionistlike meetmete kehtestamist ning rahvusvahelistest kohustustest taganemist. Käesolev ettepanek on sellise käsitusega kooskõlas ning ettepanekust nähtub, et kaubanduspartnerid pakuvad ELile küll suuremat ja karmimat konkurentsi (mõnikord suisa kõlvatut konkurentsi), aga oma riigihanketuru välisettevõtjatele sulgemise asemel nõuab EL hoopis oma ettevõtjatele ja kaupadele välisriikides võrdseid turulepääsutingimusi.

Kõnealuse ettepanekuga luuakse piiravate hanketavadega seonduvate probleemide lahendamiseks mitu mehhanismi, sh asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimine. Kui probleemi pole nende mehhanismide abil võimalik lahendada, rakendatakse ettepanekus ette nähtud piiravaid meetmeid.

Mõju siseturule

Praeguseni on avaliku sektori hankijatel puudunud selge raamistik Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamiseks riigihangete valdkonnas. Käesoleva ettepanekuga muudetakse eri liikmesriikides kasutatavatest lahendustest koosnevat killustunud süsteemi, mis on võimaldanud teha üksikotsuseid kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu takistamiseks asjaomase riigi riigihanketurule. Selle asemel luuakse tsentraliseeritud süsteem, millega tagatakse kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste ühesugune käsitamine.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil on asjaomase määruse väljatöötamise juures väga väike pädevus. Seetõttu käsitletakse käesolevas arvamuses peamiselt mitteolemuslikke sätteid.

Täpsemalt kuuluvad siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ainupädevusse järgmised artiklid:

Artikkel 6 (lõige 7) – Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatele antav volitus jätta kõrvale pakkumused, mis hõlmavad hõlmamata kaupu ja teenuseid. Pakkumuste kõrvalejätmise teatiste avaldamine ning hanketeadete standardvormide kehtestamine.

Artikkel 17 (lõige 3) – Komiteemenetlus. Komitee pädevus (kooskõlas nõukogu otsusega 71/306/EMÜ).

Artikkel 20 – Kehtetuks tunnistamine. Direktiivi 2004/17/EÜ artiklite 58 ja 59 kehtetuks tunnistamine.

Järgmiste artiklite suhtes on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga jagatud pädevus:

Artikkel 2: Mõisted

Artikkel 7: Põhjendamatult madala hinnaga pakkumused

Artikli 17 lõige 1: Komiteemenetlus

Artikkel 18: Konfidentsiaalsus

Artikkel 19: Aruandlus

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja teeb muu hulgas mitu muudatusettepanekut artiklis 2 sisalduvate mõistete kohta. Nende muudatusettepanekute eesmärk on viia käesolevas ettepanekus kasutatud määratlused kooskõlla mõistetega, milles lepiti kokku riigihankeid käsitleva direktiivi (A7-0007/2013) üle peetud läbirääkimiste eel siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni seisukohas.

Lisaks soovitab arvamuse koostaja suurendada õigusselgust ja -kindlust seoses artikli 7 esimese lõiguga ning sellega seotud põhjendusega 19, milles käsitletakse teiste pakkujate võimalust esitada täiendavat teavet, kui hankija kavatseb aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse.

Ühtlasi soovitab arvamuse koostaja siduda komisjoni esimese aruande esitamise käesoleva määruse jõustumise kuupäevaga, mitte kehtestada konkreetset kuupäeva (1. jaanuar 2017), nagu komisjoni ettepanekus ette nähtud, sest see võib osutuda liiga varaseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete ja kontsessioonide siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanke- ja kontsessiooniturgudele

(EMPs kohaldatav tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, muu hulgas selleks, et ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu.

(1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, muu hulgas selleks, et kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust ning ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Euroopa Liit toetab Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja kahepoolsetes suhetes liidu ja selle kaubanduspartnerite rahvusvaheliste riigihanketurgude laialdast avamist, tehes seda vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus.

(5) Euroopa Liit toetab Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja kahepoolsetes suhetes liidu ja selle kaubanduspartnerite rahvusvaheliste riigihanke- ja kontsessiooniturgude laialdast avamist, tehes seda vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja kontsessioonide direktiivi üle, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses. Praegu reguleeritakse ainult ehitustööde kontsessioone rahvusvahelisel tasandil.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Paljud kolmandad riigid on aga vastu oma hanketurgude avamisele rahvusvahelisele konkurentsile või turgude avamisele suuremal määral, kui nad on seda juba teinud. Selle tagajärjel kohaldatakse liidu ettevõtjate suhtes paljude kaubanduspartnerite turgudel piiravaid hanketavasid. Selliste piiravate tavade tõttu kaotatakse olulisi kauplemisvõimalusi.

(6) Paljud kolmandad riigid on aga vastu oma hanke- ja kontsessiooniturgude avamisele rahvusvahelisele konkurentsile või turgude avamisele suuremal määral, kui nad on seda juba teinud. Selle tagajärjel kohaldatakse liidu ettevõtjate suhtes paljude kaubanduspartnerite turgudel piiravaid hanke- ja kontsessioonitavasid. Selliste piiravate tavade tõttu kaotatakse olulisi kauplemisvõimalusi.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika riigihangete valdkonnas rajanema ühtsetel põhimõtetel.

(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas rajanema ühtsetel põhimõtetel.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate ning avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate õiguskindluse huvides peaks liidu poolt kolmandate riikide suhtes võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused olema väljendatud ELi õiguskorras, mis aitaks tagada kõnealuste kohustuste tõhusat täitmist. Komisjon peaks andma suuniseid Euroopa Liidu rahvusvaheliste turulepääsukohustuste täitmise kohta. Selliseid suuniseid tuleks korrapäraselt ajakohastada ning need peaksid olema kasutajasõbralikud.

(9) Liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate ning avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate õiguskindluse huvides peaksid liidu poolt kolmandate riikide suhtes võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused riigihangete ja kontsessioonidega seoses olema väljendatud ELi õiguskorras, mis aitaks tagada kõnealuste kohustuste tõhusat täitmist. Komisjon peaks andma suuniseid Euroopa Liidu rahvusvaheliste turulepääsukohustuste täitmise kohta. Selliseid suuniseid tuleks korrapäraselt ajakohastada ning need peaksid olema kasutajasõbralikud.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja kontsessioonide direktiivi üle, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses. Praegu reguleeritakse ainult ehitustööde kontsessioone rahvusvahelisel tasandil.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Et parandada ELi ettevõtjate juurdepääsu teatavate kolmandate riikide hanketurgudele, mida kaitstakse piiravate hankemeetmetega, ning säilitada Euroopa ühtsel turul võrdsed konkurentsitingimused, tuleb kogu Euroopa Liidus ühtlustada selliste kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohtlemine, mis ei ole hõlmatud liidu rahvusvaheliste kohustustega.

(10) Et parandada liidu ettevõtjate juurdepääsu teatavate kolmandate riikide hanke- ja kontsessiooniturgudele, mida kaitstakse piiravate hankemeetmetega, ning säilitada Euroopa ühtsel turul võrdsed konkurentsitingimused, tuleb kogu liidus ühtlustada selliste kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohtlemine, mis ei ole hõlmatud liidu rahvusvaheliste kohustustega.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks tuleb kehtestada päritolureeglid, nii et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teaksid, kas kaubad ja teenused on hõlmatud Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega. Kaupade päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EÜ) nr 2913/1992 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)2 artiklitega 22–26. Määruse kohaselt tuleb kaupu pidada liidu kaupadeks, kui need on täielikult saadud või valmistatud liidus. Kaupa, mille tootmises on osalenud vähemalt üks kolmas riik, loetakse pärinevaks riigist, kus toimus viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp. Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Põhjenduses 9 osutatud suunised peaks hõlmama päritolureeglite praktilist kohaldamist.

(11) Selleks tuleb kehtestada päritolureeglid, nii et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teaksid, kas kaubad ja teenused on hõlmatud Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega. Kaupade päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/20132a artiklitega 52–55, sealhulgas artikli 55 kohaselt vastuvõetavate lisasätetega. Määruse kohaselt tuleb kaupu pidada liidu kaupadeks, kui need on täielikult saadud või valmistatud liidus. Kaupa, mille tootmises on osalenud vähemalt üks kolmas riik, loetakse pärinevaks riigist, kus toimus viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp. Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Põhjenduses 9 osutatud suunised peaks hõlmama päritolureeglite praktilist kohaldamist.

_______________

______________

2 EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

 

 

2a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013).

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Komisjon peaks hindama, kas kiita heaks seda, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad direktiivide [2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta] tähenduses jätavad hinnanguliselt vähemalt 5 000 000 euro suuruse maksumusega lepingute puhul Euroopa Liidu võetud rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaubad ja teenused lepingu sõlmimise menetlusest kõrvale.

(12) Komisjon peaks hindama, kas kiita heaks seda, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad direktiivide [2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta] tähenduses jätavad lepingu sõlmimise või kontsessiooni andmise menetluse puhul, mis hinnanguliselt on vähemalt 5 000 000 euro suuruse maksumusega, Euroopa Liidu võetud rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaubad ja teenused lepingu sõlmimise menetlusest kõrvale.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Läbipaistvuse huvides peavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teavitama ettevõtjaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatava hanketeatega, et nad kavatsevad kasutada oma käesoleva määruse kohast õigust jätta hankemenetlusest kõrvale väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid sisaldavad pakkumused,, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused.

(13) Läbipaistvuse huvides peavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teavitama ettevõtjaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatava hanketeatega, et nad kavatsevad kasutada oma käesoleva määruse kohast õigust jätta hanke- või kontsessioonimenetlusest kõrvale väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid sisaldavad pakkumused, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, peaks komisjon kavandatava kõrvalejätmise heaks kiitma, kui liidu ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud turulepääsu käsitleva rahvusvahelise lepinguga on kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang. Sellise lepingu puudumisel peaks komisjon kõrvalejätmise heaks kiitma, kui asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus. Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

(15) Selliste lepingute ja kontsessioonide puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, peaks komisjon kavandatava kõrvalejätmise heaks kiitma, kui liidu ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud turulepääsu käsitleva rahvusvahelise lepinguga riigihangete või kontsessioonide valdkonnas on kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang. Sellise lepingu puudumisel peaks komisjon kõrvalejätmise heaks kiitma, kui asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hanke- või kontsessioonimeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus. Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse, kui piiravate hanke- või kontsessioonimeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Käesoleva määruse kohaldamisel on kesksel kohal olulise vastastikkuse mõiste, mis tuleks selgelt määratleda. Olulise vastastikkuse puudumist tuleks muu hulgas eeldada, kui asjaomane kolmas riik ei ole võtnud kahepoolseid ega mitmepoolseid kohustusi, et võimaldada liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu oma riigihanketurgudele või kontsessioonilepingute sõlmimisele, mis tagaks liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste võrdse ja läbipaistva kohtlemise ning keelaks nende igasuguse diskrimineerimise; või kui selle riigi õigusnormid või tavad võimaldavad de jure või de facto liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste diskrimineerimist.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Olulise vastastikkuse puudumist hinnates peab komisjon uurima, mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas riigihankevaldkonna rahvusvaheliste standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine. Samuti peab komisjon uurima seda, mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankeüksused säilitavad või võtavad kasutusele liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid diskrimineerivad tavad.

(16) Olulise vastastikkuse puudumist hinnates peab komisjon uurima, mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihanke- ja kontsessioonialaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas riigihanke ja kontsessioonide valdkonna rahvusvaheliste standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine. Samuti peab komisjon uurima seda, mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankeüksused säilitavad või võtavad kasutusele liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid diskrimineerivad tavad.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses. Praegu reguleeritakse ainult ehitustööde kontsessioone rahvusvahelisel tasandil.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Komisjon peaks suutma vältida kavandatava kõrvalejätmise võimalikku negatiivset mõju käimasolevatele kaubandusläbirääkimistele asjaomase riigiga. Seepärast võib komisjon juhul, kui asjaomane riik ja liit peavad läbirääkimisi turulepääsu üle riigihangete valdkonnas ning komisjonil on põhjust arvata, et piiravate hanketavade kasutamine lähitulevikus lõpetatakse, võtta vastu rakendusakti, millega üheks aastaks keelatakse asjaomasest riigist pärit kaupade ja teenuste kõrvalejätmine hankemenetlusest.

(17) Komisjon peaks suutma vältida kavandatava kõrvalejätmise võimalikku negatiivset mõju käimasolevatele kaubandusläbirääkimistele asjaomase riigiga. Seepärast võib komisjon juhul, kui asjaomane riik ja liit peavad läbirääkimisi turulepääsu üle riigihangete või kontsessioonide valdkonnas ning komisjonil on põhjust arvata, et piiravate hanke- või kontsessioonitavade kasutamine lähitulevikus lõpetatakse, võtta vastu rakendusakti, millega üheks aastaks keelatakse asjaomasest riigist pärit kaupade ja teenuste kõrvalejätmine hankemenetlusest.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Arvestades asjaolu, et kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihanketurule kuulub ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse, ei tohiks liikmesriikidel ega nende avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olla võimalik piirata kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu pakkumismenetlustele ühegi muu meetmega, v.a käesolevas määruses sätestatud meetmed.

(18) Arvestades asjaolu, et kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihanke- ja kontsessiooniturule kuulub ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse, ei tohiks liikmesriikidel ega nende avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olla võimalik piirata kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu pakkumismenetlustele ühegi muu meetmega, v.a käesolevas määruses sätestatud meetmed.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Arvestades, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel on väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid hõlmavate pakkumuste puhul, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, pakkujate selgitusi raskem hinnata, tuleb põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste kohtlemisel ette näha suurem läbipaistvus. Lisaks riigihankedirektiivi artikli 69 ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 sätetele peab avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija, kes kavatseb võtta vastu põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, teavitama sellest kirjalikult teisi pakkujaid, näidates ära põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused. See võimaldab pakkujatel aidata täpsemalt hinnata, kas edukas pakkuja suudab lepingut hankedokumentides kirjeldatud tingimustel täielikult täita. Seega aitaks kõnealune täiendav teave luua ELi riigihanketurul võrdsemad tingimused.

(19) Arvestades, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel on väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid hõlmavate pakkumuste puhul, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, pakkujate selgitusi raskem hinnata, tuleb põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste kohtlemisel ette näha suurem läbipaistvus. Pakkumused, mille hind tundub asjaomaste ehitustööde, kaupade või teenuste kohta põhjendamatult madal, võivad põhineda tehniliselt, majanduslikult või õiguslikult ebausaldusväärsetel eeldustel või tavadel. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 20XX/XXX/EL13a artikli 69 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 20XX/XXX/EL13b artikli 79 sätetele peab avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija, kes kavatseb võtta vastu põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, teavitama sellest kirjalikult teisi pakkujaid, näidates ära põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused. Kui pakkuja ei suuda hinda piisavalt põhjendada, peaks avaliku sektori hankijal olema õigus pakkumus tagasi lükata. See võimaldab pakkujatel aidata täpsemalt hinnata, kas edukas pakkuja suudab lepingut hankedokumentides kirjeldatud tingimustel täielikult täita. Seega aitaks kõnealune täiendav teave luua ELi riigihanketurul võrdsemad tingimused.

 

_________________

 

13a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 20XX/XXX/EL riigihangete kohta (ELT XXX) (2011/0438(COD)).

 

13b Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 20XX/XXX/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid (ELT XXX) (2011/0439(COD)).

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Komisjon peaks kas omal algatusel või liikmesriigi või huvitatud poolte taotluste korral saama algatada igal ajal välishanke uurimise kolmandate riikide väidetavalt jätkuvalt kohaldatavate piiravate hanketavade kohta. Eelkõige võetakse arvesse asjaolu, kas käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt on komisjon mõne kolmanda riigi suhtes kiitnud heaks mitu kavatsetavat kõrvalejätmist. Sellised uurimised ei tohiks mõjutada nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine.

(20) Komisjon peaks kas omal algatusel või liikmesriigi või huvitatud poolte taotluste korral saama algatada igal ajal välisuurimise kolmandate riikide väidetavalt jätkuvalt kohaldatavate piiravate hanke- ja kontsessioonitavade kohta. Eelkõige võetakse arvesse asjaolu, kas käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt on komisjon mõne kolmanda riigi suhtes kiitnud heaks mitu kavatsetavat kõrvalejätmist. Sellised uurimised ei tohiks mõjutada nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kui komisjonil on kättesaadava teabe põhjal põhjust arvata, et kolmas riik on võtnud kasutusele piirava hanketava või kohaldab sellist tava jätkuvalt, peaks ta saama algatada uurimise. Kui piirava hanketava kohaldamine kolmandas riigis leiab kinnitust, peaks komisjon kutsuma asjaomase riigi konsultatsioonile eesmärgiga parandada ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi kõnealuses riigis.

(21) Kui komisjonil on kättesaadava teabe põhjal põhjust arvata, et kolmas riik on võtnud kasutusele piirava hanke- või kontsessioonitava või kohaldab sellist tava jätkuvalt, peaks ta saama algatada uurimise. Kui piirava hanketava kohaldamine kolmandas riigis leiab kinnitust, peaks komisjon kutsuma asjaomase riigi konsultatsioonile eesmärgiga parandada ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi kõnealuses riigis.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Sellised meetmed võivad hõlmata teatavate kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist Euroopa Liidu riigihankemenetlustest või asjaomasest riigist pärit kaupadele või teenustele kohustusliku hinnatrahvi määramist. Et vältida kõnealustest meetmetest kõrvalehiilimist, võib osutuda vajalikuks jätta kõrvale ka teatavad Euroopa Liidus asutatud, välisriigi kontrolli all või välisomanduses olevad juriidilised isikud, kellel puudub oluline äritegevus, mis oleks vahetult ja tegelikult seotud asjaomase liikmesriigi majandusega. Asjakohased meetmed peaksid olema proportsionaalsed selle piirava hanketavaga, mille vastu nad on võetud.

(23) Sellised meetmed võivad hõlmata teatavate kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist Euroopa Liidu riigihanke- või kontsessioonimenetlustest või asjaomasest riigist pärit kaupadele või teenustele kohustusliku hinnatrahvi määramist. Et vältida kõnealustest meetmetest kõrvalehiilimist, võib osutuda vajalikuks jätta kõrvale ka teatavad Euroopa Liidus asutatud, välisriigi kontrolli all või välisomanduses olevad juriidilised isikud, kellel puudub oluline äritegevus, mis oleks vahetult ja tegelikult seotud asjaomase liikmesriigi majandusega. Asjakohased meetmed peaksid olema proportsionaalsed selle piirava hanketavaga, mille vastu nad on võetud.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Pidades silmas liidu üldist poliitikat seoses vähim arenenud riikidega, mis on sätestatud muu hulgas nõukogu 22. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava alates 1. jaanuarist 2009, on asjakohane kohelda sellistest riikidest pärit kaupu ja teenuseid sarnaselt liidu kaupade ja teenustega.

(26) Pidades silmas liidu üldist poliitikat seoses vähim arenenud riikidega, mis on sätestatud muu hulgas nõukogu 22. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava alates 1. jaanuarist 2009, on asjakohane kohelda sellistest riikidest pärit kaupu ja teenuseid sarnaselt liidu kaupade ja teenustega, et anda neile riikidele majanduslik võimalus oma turgude paremaks integreerimiseks maailmamajandusse.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Et ka pärast käesoleva määruse vastuvõtmist oleksid riigihangete valdkonnas võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused väljendatud Euroopa Liidu õiguskorras, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte ning muuta käesolevale määrusele lisatud rahvusvaheliste lepingute loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(27) Et ka pärast käesoleva määruse vastuvõtmist oleksid riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused väljendatud Euroopa Liidu õiguskorras, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte ning muuta käesolevale määrusele lisatud rahvusvaheliste lepingute loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on põhieesmärgi − ühise riigihankealase välispoliitika kehtestamine − saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada eeskirjad Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaupade ja teenuste kohtlemiseks. Käesolev määrus, mis käsitleb kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste turulepääsu, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 3,

(31) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on põhieesmärgi − ühise riigihanke- ja kontsessioonialase välispoliitika kehtestamine − saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada eeskirjad Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaupade ja teenuste kohtlemiseks. Käesolev määrus, mis käsitleb kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste turulepääsu, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 3,

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad, millega reguleeritakse kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu menetlusele, mida liidu avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kasutavad ehitustööde tegemiseks või ehitise ehitamiseks, kaupade tarnimist ja teenuste osutamist käsitlevate lepingute sõlmimiseks, ning sellega kehtestatakse menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele.

1. Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad, millega reguleeritakse kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu menetlusele, mida liidu avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kasutavad asjaomase lepingu laadist olenevalt ehitustööde tegemiseks või ehitise ehitamiseks, kaupade tarnimist ja teenuste osutamist käsitlevate lepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks, ning sellega kehtestatakse menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanke- ja kontsessiooniturgudele.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses. Kaupade tarnimise kontsessioone ei ole olemas, seepärast on lisatud ,,kõnealuse lepingu laadist olenevalt”.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat määrust kohaldatakse selliste lepingute sõlmimise suhtes, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse valitsuse jaoks, mitte äriliseks edasimüügiks või kaupade tootmiseks või teenuste äriliseks osutamiseks.

Käesolevat määrust kohaldatakse selliste lepingute sõlmimise suhtes, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse valitsuse jaoks, ning selliste kontsessioonide andmise suhtes, mille puhul teenuseid osutatakse valitsuse jaoks, mitte äriliseks edasimüügiks või kaupade tootmiseks või teenuste äriliseks osutamiseks.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses. Toodete tarnete kontsessioone siiski ei eksisteeri.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide vabadust määrata kooskõlas liidu õigusega kindlaks, milliseid teenuseid nad loevad üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks, kuidas selliste teenuste osutamist tuleks korraldada ja rahastada kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning milliseid konkreetseid kohustusi nende suhtes tuleks kohaldada. Samuti ei mõjuta käesolev määrus ametiasutuste otsuseid selle kohta, kas, kuidas ja millises ulatuses nad ise vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 14 ja üldhuviteenuste protokollile nr 26 avalikes huvides ülesandeid täita tahavad. See kehtib ka liidu poliitikas kolmandate riikide suhtes.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) „ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik või avaliku sektori üksus või selliste isikute ja/või üksuste rühm, sealhulgas ettevõtete ajutised ühendused, kes pakub turul ehitustööde ja/või ehitustöö tegemist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist;

Selgitus

Kooskõlla viimine arengutega riigihankedirektiivi üle peetavatel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) „tarnija” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes pakub turul kaupu;

välja jäetud

Selgitus

Kooskõlastamine parlamendikomisjoni seisukohaga riigihangete direktiivi üle peetud läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) „teenuse osutaja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes pakub turul ehitustööde tegemist või ehitise ehitamist või teenuseid;

välja jäetud

Selgitus

Kooskõlastamine parlamendikomisjoni seisukohaga riigihangete direktiivi üle peetud läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) „pakkuja” – ettevõtja, kes on esitanud pakkumuse;

Selgitus

Kooskõlastamine parlamendikomisjoni seisukohaga riigihangete direktiivi üle peetud läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) „hõlmatud kaubad või teenused” – kaubad või teenused, mis on pärit riigist, millega liit on sõlminud turulepääsukohustusi hõlmava rahvusvahelise lepingu riigihangete valdkonnas, ning mille suhtes asjaomast lepingut kohaldatakse. Käesoleva määruse I lisas on esitatud asjaomaste lepingute loetelu;

(d) „hõlmatud kaubad või teenused” – kaubad või teenused, mis on pärit riigist, millega liit on sõlminud turulepääsukohustusi hõlmava rahvusvahelise lepingu riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas, ning mille suhtes asjaomast lepingut kohaldatakse. Käesoleva määruse I lisas on esitatud asjaomaste lepingute loetelu;

 

(See muudatusettepanek kehtib kogu seadusandliku teksti kohta (lisada viide kontsessioonidele, kui mainitakse riigihankeid); selle vastuvõtmise korral on vaja teha tehnilisi muudatusi kogu tekstis.)

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a) „olulise vastastikkuse puudumine” – kehtiv seadusandlik, regulatiivne või halduslik meede, menetlus või tava, mille kolmanda riigi ametiasutused või üksikud hankeüksused on kehtestanud või mida nad rakendavad ning millega piiratakse juurdepääsu riigihanke- või kontsessiooniturgudele, mistõttu esineb liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g b) „rahuldavalt heastavad või korrigeerivad meetmed” – Euroopa Komisjoni uurimise all olevate piiravate meetmete kaotamine;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) termin „ettevõtja” hõlmab võrdselt nii tarnija kui ka teenuse osutaja mõistet;

välja jäetud

Selgitus

Lähtuvalt parlamendikomisjoni seisukohast riigihangete direktiivi üle peetud läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) ettevõtjat, kes on esitanud pakkumuse, nimetatakse „pakkujaks”;

välja jäetud

Selgitus

Lähtuvalt parlamendikomisjoni seisukohast riigihangete direktiivi üle peetud läbirääkimistel.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) „kohustuslik hinnatrahv” – avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate kohustus suurendada, välja arvatud teatavate erandite kohaldamisel, teatavatest kolmandatest riikidest pärit teenuste ja/või kaupade lepingu sõlmimise menetluse käigus pakutud hinda;

(e) „kohustuslik hinnatrahv” – avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate kohustus suurendada, välja arvatud teatavate erandite kohaldamisel, teatavatest kolmandatest riikidest pärit teenuste ja/või kaupade lepingu sõlmimise menetluse või kontsessiooni andmise menetluse käigus pakutud hinda;

 

(See muudatusettepanek kehtib kogu teksti kohta (lisada viide kontsessiooni andmise menetlusele, kui mainitakse lepingu sõlmimise menetlust, olgu tegu kas ainsuse või mitmusega); selle vastuvõtmise korral on vaja teha tehnilisi muudatusi kogu tekstis.)

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kauba päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EÜ) nr 2913/1992 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)18 artiklitega 22–26.

1. Kaupade päritolu määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 52–55, sealhulgas nimetatud määruse artikli 55 kohaselt vastuvõetavate lisasätetega.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Teenuse osutaja päritoluriigiks loetakse:

Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Teenust osutava ettevõtja päritoluriigiks loetakse:

Selgitus

Muudatus on vajalik artikli 2 mõistete muutmise tõttu.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ehitustööde tegemist ja/või ehitise ehitamist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist hõlmavate lepingute sõlmimisel käsitavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad hõlmatud kaupu ja teenuseid võrdväärselt Euroopa Liidust pärit kaupade ja teenustega.

Ehitustööde tegemist ja/või ehitise ehitamist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist hõlmavate lepingute sõlmimisel või ehitustööde tegemist või teenuste osutamist hõlmavate kontsessioonide andmisel käsitavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad hõlmatud kaupu ja teenuseid võrdväärselt Euroopa Liidust pärit kaupade ja teenustega.

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses. Kuid ei ole olemas kontsessioone kaupade tarnimiseks.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) lepingu eseme kirjeldus;

(b) lepingu või kontsessiooni eseme kirjeldus;

 

(See muudatusettepanek kehtib kogu seadusandliku teksti kohta (lisada mõiste „leping” juurde mõiste „kontsessioon”, olgu tegu ainsuse või mitmusega); selle vastuvõtmise korral on vaja teha tehnilisi muudatusi kogu tekstis.)

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kui puudub punktis a osutatud leping ja kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine.

(b) kui puudub punktis a osutatud leping ja kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hanke- või kontsessioonimeetmeid, mille tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine.

 

(See muudatusettepanek kehtib kogu seadusandliku teksti kohta (lisada kontsessioonid, kui viidatakse hangetele); selle vastuvõtmise korral on vaja teha tehnilisi muudatusi kogu tekstis.)

Selgitus

Pärast läbirääkimisi, mida on peetud riigihankedirektiivide ja uue ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kontsessioonide kohta, peaks käesoleva määruse sõnavara vastama kontsessioone reguleeriva õigusakti sõnavarale, sest käesolev määrus hõlmab nii riigihankeid kui ka kontsessioone (artikli 1 lõige 2). Nende kaht tüüpi lepingute suhtes kohaldatakse erinevaid õigusakte; nende erinevus peaks kajastuma ka määruses.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punkti b kohaldamisel eeldatakse vastastikuse avamise olulist erinemist, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud „olulise vastastikkuse puudumise” mõiste uue määratlusega (artikli 2 lõike 1 punkt g a) ning teguritega, mida komisjon peab olulise vastastikkuse puudumise hindamisel arvestama (artikli 6 lõige 5).

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas rahvusvaheliste riigihankevaldkonna standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine;

(a) mil määral tagatakse asjaomase riigi seaduste, õigus- ja haldusnormidega riigihangete või kontsessioonide kohta läbipaistvus kooskõlas rahvusvaheliste riigihankevaldkonna standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine;

Selgitus

Selle lõike kohaldamisala laiendamine, nii et see hõlmaks peale õigusaktide ka riigihangete / kontsessioonide regulatiivseid meetmeid, mida komisjonil tuleb „olulise vastastikkuse puudumise” hindamisel samuti arvesse võtta.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Lõike 1 kohaselt pakkumused kõrvale jätnud avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad märgivad selle ära lepingu sõlmimise teates, mille nad avaldavad vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42 või kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi artiklile 27. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lepingu sõlmimise teate standardvormid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.

7. Lõike 1 kohaselt pakkumused kõrvale jätnud avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad märgivad selle koos kõrvalejätmise põhjustega ära lepingu sõlmimise teates, mille nad avaldavad vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42 või kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi artiklile 27. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lepingu sõlmimise teate standardvormid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb riigihankeid käsitleva direktiivi artikli 69 või vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 alusel pärast pakkuja selgituste kontrollimist aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, mis hõlmab väljastpoolt liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid ja mille puhul hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, teavitab ta sellest teisi pakkujaid kirjalikult, sh märgib põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused ja olemuse.

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb riigihankeid käsitleva direktiivi artikli 69 või vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 alusel pärast pakkuja selgituste kontrollimist aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, mis hõlmab väljastpoolt liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid ja mille puhul hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, teavitab ta sellest teisi pakkujaid kirjalikult, sh märgib asjaomase pakkuja esitatud põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused ja olemuse.

 

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija on teatanud oma kavatsusest aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumust, on teistel pakkujatel võimalus esitada mõistliku aja jooksul avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijale asjakohast teavet, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija oleks aktsepteerimisotsuse langetamisel täielikult teadlik kõikidest teguritest, mis võivad mõjutada põhjendamatult madala hinna või kulude olemuse hindamist.

Selgitus

Käesolevas artiklis tuleks selgitada, et teistel pakkujatel, keda on teavitatud avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatsusest aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumust, on võimalus esitada täiendavat teavet, et tagada aktsepteerimisotsuse võimalikult teadlik langetamine.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Uurimise algatamise korral avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate, millega kutsutakse huvitatud pooli ja liikmesriike üles esitama komisjonile teatud ajavahemiku jooksul kogu asjakohase teabe.

Uurimise algatamise korral korraldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas sellise teate avaldamise, millega kutsutakse huvitatud pooli ja liikmesriike üles esitama komisjonile kolme kuu jooksul kogu asjakohase teabe.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon koostab hinnangu kolmanda riigi piiravate hankemeetmete jätkuva kohaldamise kohta huvitatud poolte ja liikmeriikide esitatud teabe ja/või komisjoni korraldatud uurimise käigus ilmnenud faktide alusel ning see viiakse lõpule üheksa kuu jooksul alates uurimise alustamisest. Põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada kolme kuu võrra.

3. Komisjon koostab hinnangu kolmanda riigi piiravate hankemeetmete jätkuva kohaldamise kohta huvitatud poolte ja liikmeriikide esitatud teabe ja/või komisjoni korraldatud uurimise käigus ilmnenud faktide alusel ning see viiakse lõpule kuue kuu jooksul alates uurimise alustamisest. Põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada kolme kuu võrra.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament, liikmesriigid ja nende ametnikud ei avalda teabe andja eriloata käesoleva määruse alusel saadud mis tahes konfidentsiaalset teavet.

välja jäetud

Selgitus

Lõige asendatakse artikli 18 uue lõikega 4 a (uus).

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Kui teabe andja ei ole selleks eriluba andnud, ei avaldata mingil juhul teavet, mis on käesoleva määruse alusel saadud ja mille teabe andja on kuulutatud konfidentsiaalseks.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. jaanuariks 2017 ja vähemalt iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning selle kohta, millist edu on käesoleva määruse raames saavutatud rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses ELi ettevõtjate juurdepääsuga riigihankelepingute sõlmimise menetlusele kolmandates riikides. Selleks esitavad liikmesriigid taotluse korral komisjonile asjakohast teavet.

Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel vähemalt iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning selle kohta, millist edu on käesoleva määruse raames saavutatud rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses ELi ettevõtjate juurdepääsuga riigihankelepingute sõlmimise menetlusele kolmandates riikides. Selleks esitavad liikmesriigid taotluse korral komisjonile asjakohast teavet.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklid 58 ja 59 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumisest.

Komisjon hindab, kas alles jätta direktiivi 2004/17/EÜ artiklid 58 ja 59. Vastavalt selle hindamise tulemustele esitab komisjon seadusandliku ettepaneku, millega tunnistatakse need artiklid kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumisest.

Selgitus

Articles 58 and 59 of Directive 2004/17/EC (Utilities Directive) have been maintained by the European Parliament in the revised proposal for the Utilities Directive, given that the outcome of the negotiations on this Regulation is still unclear. To avoid any legal vacuum, there should not be an automatic repeal of those articles. The EC should be empowered to make an assessment to check whether if it is relevant to repeal those articles. Such decision will be taken depending on this assessment. A decision to repeal articles of another legislative text does not seem to be possible with the notion of delegated acts as defined in article 290 of the Treaty on the Functioning of the EU, as delegated acts should only refer to non-essential parts of a legislative text and concern modifications to be made on the legislative text being examined, not on another legislative text (cross-reference). The EP has to be associated with this decision. Therefore if legally speaking the use of delegated acts is not possible, the repeal of articles 58 and 59 should be made via a legislative proposal.

MENETLUS

Pealkiri

Kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihangete siseturule ning menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

Viited

COM(2012)0124 – C7-0084/2012 – 2012/0060(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

20.4.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

20.4.2012

Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev

25.10.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Frank Engel

21.6.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

25.9.2012

21.3.2013

18.6.2013

26.9.2013

Vastuvõtmise kuupäev

17.10.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

11

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Preslav Borissov, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia de Campos, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Thomas Händel, Małgorzata Handzlik, Eduard-Raul Hellvig, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Hans-Peter Mayer, Sirpa Pietikäinen, Phil Prendergast, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Gino Trematerra, Emilie Turunen, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Raffaele Baldassarre, Regina Bastos, Ashley Fox, María Irigoyen Pérez, Morten Løkkegaard, Patricia van der Kammen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Takis Hadjigeorgiou, Linda McAvan, Patrizia Toia


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (5.11.2013)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

(COM(2012)0124 – C7‑0084/2012 – 2012/0060(COD))

Arvamuse koostaja: Judith Sargentini

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepaneku (COM(2012)0124) eesmärk on piirata ELi riigihanketurule juurdepääsu kolmandate riikide jaoks, kes ei võimalda samasugust juurdepääsu oma turgudele.

Arvamuse koostajale valmistab selle määruse vastuvõtmise ettepanekuga seoses muret kaks asjaolu.

Esiteks võib see vahend tuua tahtmatuks ohvriks arenguriigid, takistades neid riike kasutamast hankeid oma majanduse arendamiseks. ELi hirm mõnest tärkava turumajandusega riigist pärit ja riiklikult subsideeritud konkurentide liigse sissetungi ees ei peaks kõiki arenguriike sellest õigusest ilma jätma.

Teiseks on kaheldav, kas määrusega saavutatakse kavandatud eesmärgid.

Arenguriikide kohtlemine

Kuigi juurdepääs riigihanketurgudele ei ole iseenesest kaubandusküsimus, tunneb EL selle vastu suurt huvi kolmandate riikidega peetavatel kaubandusläbirääkimistel, sest paljud ELi ettevõtted on väga konkurentsivõimelised ning neil on paljudes sektorites suhteline eelis. Kuigi ettepaneku reguleerimisalast on välja jäetud vähim arenenud riigid, kehtib see siiski OECD arenguabi komitee nimekirja kantud keskmise tuluga arenguriikide suhtes.

Lisaks on eriti murettekitav asjaolu, et ei viidata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) edendamiseks ettenähtud poliitika suhtes kehtestatavatele võimalikele eranditele ega isegi muude selgete arengupoliitika meetmete suhtes kehtestatavatele ajaliselt piiratud eranditele, eriti kuna ELi riigihankedirektiivid sisaldavad sätteid Euroopa VKEde eelistamise kohta. Samasugusest mõtteviisist tuleks juhinduda arenguriikide puhul, kus VKEd moodustavad samuti majandusarengu olulise osa.

Vastastikkuse kitsam määratlus, mis kahjustab mitmepoolsust

Kuigi ELi kaubanduspoliitika on üldiselt tuginenud vastastikkuse laiale määratlusele, – mida tuleb mõista kui „tulude laiaulatuslikku tasakaalu” (nagu GATT/WTO praktikas) –, esitatakse määruse eelnõus kitsam määratlus (vastastikkus valdkonniti). Sellisel juhul nõuab täielik vastastikkus, et kaks riiki võimaldavad ühesugust juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Selliselt toimides kaldub EL kõrvale arenguriikide eri- ja erineva kohtlemise põhimõttest ning mitmepoolsest käsitlusviisist, kus arenguriikide huve paremini kajastatakse. Seevastu süveneb suurte kaubandusblokkide võetavate vastumeetmete oht, mis võib mitmepoolsed läbirääkimised ummikseisu viia.

Arenguriigid on keeldunud allkirjastamast WTO riigihankelepingut ning 2012. aasta märtsi muudetud riigihankelepingut.

Seni on ELil vaid vähesel määral õnnestunud avada riigihanketurud kaubanduslepingute abil. Suured tärkava turumajandusega riigid, nagu India, Brasiilia ja Hiina, ei näita üles valmisolekut riigihankelepinguga lähimal ajal ühineda. Seega taandub see määrus aktiivsele n-ö turu avamise strateegiale, mille eesmärk on suruda arenguriikidele peale see, millest nad WTO raames juba keeldusid (1996. aasta nn Singapuri probleemid).

Arenguriikide riigihanketurgude liberaliseerimine võib viia olukorrani, kus oluline osa riigi piiratud ressurssidest kulutatakse impordiks, mitte omamaiseks kaubatootmiseks. Seepärast on oluline, et arenguriikide valitsused – ja mitte välismaised osalejad – võtaksid hankesüsteemide kujundamises juhtrolli, et muuta need arengu seisukohalt tõhusaks.

Arvamuse koostaja usub, et arenguriikide taotletud nõudeid kohapeal asumise, tehnosiirde ja omamaise osaluse kui riigihankelepingute sõlmimise tingimuse kohta ei tohiks käsitleda diskrimineerivate tavadena, vaid nende riikide arengustrateegia õiguspärase vahendina.

Vastastikkuse põhimõte riigihangete valdkonnas ei ole kooskõlas abi tõhususega seotud ELi kohustustega, mis nõuavad vastava riigi avalike hangete süsteemi kasutamist vaikimisi valikuna.

Abi sidumine on olnud üks riigihankepoliitika levinumaid tavasid. Et lõpetada tulemuslikult rahastajate tava abi ametlikult või mitteametlikult siduda, on abi tõhusust käsitlevas Pariisi deklaratsioonis (2005), Accra tegevuskavas (2008) ja Busani deklaratsioonis (2011) korratud põhimõtet, mille kohaselt kasutatakse avaliku sektori hallatavat tegevust toetavate abiprogrammide puhul vaikimisi valikuna vastuvõtva riigi avalike hangete süsteemi.

Riikide süsteemide kasutamine hangete puhul toob kasu isevastutuse ja riikliku vastutuse tekitamise näol ning samas suurendab see kohalike ettevõtete võimalusi lepingud saada. Seega peaks kohaliku ja piirkondliku hanke eelistamine olema esmatähtis, sest tegemist on aruka arengualase vahendiga.

Kuna rahastajad on riikide süsteemide rakendamisega juba viivitanud, võib määruse eelnõu abi tõhususe valdkonnas võetud ELi kohustuste täitmist veelgi enam takistada.

Lisaks seab arvamuse koostaja järgmistel põhjustel kahtluse alla nn rahvusvahelise hanke algatuse väärtuse.

De jure avatust ei tohiks ajada segi de facto avatusega.

Ettepanek tugineb eeldusele, et teised riigid on EList vähem avatud ega ole võtnud riigihankelepingu raames kohustust avada riigihanketurge samal määral. Kuigi ELi riigihanketurg on aga de jure suuresti rahvusvahelisele konkurentsile avatud, näitab Euroopa Parlamendi üksikasjalik hinnang komisjoni mõjuhinnangu kohta(1), et de facto avatus on märksa väiksem. Eeskätt näitab 2011. aastal kolmandate riikide ettevõtjatele antud künnist ületavate lepingute läbivaatamine seda, et neil ettevõtetel oli otsene juurdepääs – kusjuures mitte ELi tütarettevõtjate ega vahendajate kaudu – vaid väga vähestele lepingutele (0,2% kõikidest lepingutest). Isegi kui ELi määrusega võib tõhusalt keelata de jure eelistused, jääks see de facto eelistuste puhul endiselt märksa ebatõhusamaks.

Praktikas võib de facto kohalike tarnijate eelistamiseni jõuda muu hulgas lepingute jagamisega, nii et need jäävad allapoole künnist. Ka sõltub de facto tõkete kaotamine kolmanda riigi valmisolekust tagada nii läbipaistvus (et võidelda korruptsiooniga) kui ka keelduda riiklike turuliidrite toetamisest. Seega on üsna kaheldav, et määrus võimaldab ELil saada suuremat mõjuvõimu tõeliselt avatud riigihanketurge käsitlevatel läbirääkimistel selliste riikidega nagu Hiina või India, kellele see määrus on suunatud.

Mõju VKEdele

Otsene kasu Euroopa VKEdele on väike, kui seda üldse on. Euroopa VKEd teevad tavaliselt pakkumusi lepingutele, mis on märksa väiksema mahuga kui soovitatud 5 miljoni euro suurune künnis. Ka VKEde piiriülene hangetes osalemine on vähene. Kui riigihanketurud edaspidi avatakse, toob see VKEdele võimalikku kasu peamiselt alltöövõtu ja tarneahela pakutavate võimaluste kaudu valdkondades, mille kolmandad riigid võivad de facto kaitsemeetmetega vastulöögina lihtsalt sulgeda.

Piiratud mõju riigihanketurgude edasisele avamisele

ELi kehtiv riigihangete õigusraamistik sisaldab nn kommunaalteenuste direktiivis (2004/17/EÜ) juba kolmandaid riike käsitlevaid sätteid ning näeb ette ka ebanormaalselt madala maksumusega pakkumusi käsitlevad sätted. Seega on juba olemas võimalus keelduda sellistest pakkumustest vastastikkuse probleemide alusel (kuigi seda ei ole peaaegu kunagi kasutatud).

Seda arvesse võttes on kaheldav, kas soovitatud määrus pakub tegelikku lisandväärtust.

******

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Komisjon peaks hindama, kas kiita heaks seda, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad direktiivide [2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta13] tähenduses jätavad hinnanguliselt vähemalt 5 000 000 euro suuruse maksumusega lepingute puhul Euroopa Liidu võetud rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaubad ja teenused lepingu sõlmimise menetlusest kõrvale.

(12) Komisjon peaks hindama, kas kiita heaks seda, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad direktiivide [2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta13] tähenduses jätavad hinnanguliselt vähemalt 5 000 000 euro suuruse maksumusega lepingute puhul Euroopa Liidu võetud rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaubad ja teenused lepingu sõlmimise menetlusest kõrvale. See ei tohiks hõlmata nende riikidega kaupade ja teenuste alaste lepingute sõlmimist, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta14) IV lisas loetletud „Kõik peale relvade” korda, ega määruse (EL) nr 978/2012 VII lisas määratletud arenguriikidest pärit kaupade ja teenuste alaste lepingute sõlmimist.

__________________

__________________

13 ELT L….

13 ELT L….

 

13a ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Pidades silmas liidu üldist poliitikat seoses vähim arenenud riikidega, mis on sätestatud muu hulgas nõukogu 22. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava alates 1. jaanuarist 2009, on asjakohane kohelda sellistest riikidest pärit kaupu ja teenuseid sarnaselt liidu kaupade ja teenustega.

(26) Pidades silmas liidu üldist poliitikaeesmärki toetada arenguriikide majanduskasvu ja nende integreerumist maailmamajandusse, mille alusel kehtestas liit üldiste tariifsete soodustuste kava, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta, on asjakohane kohelda kaupu ja teenuseid, mis on pärit „Kõik peale relvade” korra raames soodustatud vähim arenenud riikidest ning nendest arenguriikidest, mida loetakse haavatavaks mitmekesisuse puudumise tõttu ning seetõttu, et nad ei ole piisavalt integreerunud maailmamajandusse, ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) IV ja VII lisas, sarnaselt liidu kaupade ja teenustega.

Selgitus

Käesoleva määrusega tuleks ette näha erikord vähim arenenud riikidele ja haavatavatele arenguriikidele.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse () nr 732/2008 I lisas loetletud vähim arenenud riikidest pärit kaupu või teenuseid käsitatakse nagu hõlmatud kaupu ja teenuseid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 IV lisas loetletud vähim arenenud riikidest või nendest arenguriikidest, mida määruse (EL) nr 978/2012 VII lisa tähenduses loetakse haavatavaks mitmekesisuse puudumise tõttu ning seetõttu, et nad ei ole piisavalt integreerunud maailmamajandusse, pärit kaupu või teenuseid käsitatakse nagu hõlmatud kaupu ja teenuseid.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. jaanuariks 2017 ja vähemalt iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning selle kohta, millist edu on käesoleva määruse raames saavutatud rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses ELi ettevõtjate juurdepääsuga riigihankelepingute sõlmimise menetlusele kolmandates riikides. Selleks esitavad liikmesriigid taotluse korral komisjonile asjakohast teavet.

Vähemalt iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning selle kohta, millist edu on käesoleva määruse raames saavutatud rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses ELi ettevõtjate juurdepääsuga riigihankelepingute sõlmimise menetlusele kolmandates riikides. Selleks esitavad liikmesriigid taotluse korral komisjonile asjakohast teavet. Kui komisjon esitab oma teise aruande, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ka seadusandliku ettepaneku määruse muutmise kohta või põhjendused, miks tema arvates muudatusi ei ole vaja.

MENETLUS

Pealkiri

Kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihangete siseturule ning menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

Viited

COM(2012)0124 – C7-0084/2012 – 2012/0060(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

20.4.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

20.4.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Judith Sargentini

25.9.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

14.10.2013

5.11.2013

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Corina Creţu, Véronique De Keyser, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Mikael Gustafsson, Eva Joly, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Bill Newton Dunn, Andreas Pitsillides, Jean Roatta, Birgit Schnieber-Jastram, Alf Svensson, Ivo Vajgl, Daniël van der Stoep, Anna Záborská, Iva Zanicchi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Eduard Kukan, Isabella Lövin, Cristian Dan Preda, Judith Sargentini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Bogusław Sonik, María Muñiz De Urquiza

(1)

Allikas: kolmandate riikide vastastikune juurdepääs ELi riigihangetele – Euroopa Parlamendi mõjuhinnangute üksuse üksikasjalik hinnang Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohta, juuni 2013.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (24.6.2013)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

(COM(2012)0124 – C7‑0084/2012 – 2012/0060(COD))

Arvamuse koostaja: Tamás Deutsch

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, muu hulgas selleks, et ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu.

(1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, muu hulgas selleks, et ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu; sama artikli kohaselt peaks Euroopa Liit edendama demokraatiat, õigusriiki, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsust ja jagamatust, inimväärikuse austamist, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtteid ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamist; rahvusvaheliste suhete valdkonna koostöö peaks toetama arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut ning esmane eesmärk peaks olema vaesuse kaotamine.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab toetama vaesuse vähendamist kogu maailmas ning aitama parandada töötingimusi, töö- ja tervisekaitset ning põhiõiguste järgimist.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) EL ei peaks kolmandatele riikidele survet avaldama, et sundida neid avalikke teenuseid erastama. Kõikide tasandite ametiasutustel peaks olema õigus otsustada, kas, kuidas ja millises ulatuses nad soovivad avalikke teenuseid ise osutada.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Riigihankelepinguid ei tohiks sõlmida ettevõtjaga, kes on osalenud kuritegelikus organisatsioonis, inimkaubanduses või laste tööjõu ärakasutamises.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Kõrvalejätmine ei tohiks toimuda seetõttu, et kolmandad riigid seavad oma riigihangetes säästva arengu eesmärgid. Niisuguste eesmärkide järgimist tuleb soodustada.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, peaks komisjon kavandatava kõrvalejätmise heaks kiitma, kui liidu ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud turulepääsu käsitleva rahvusvahelise lepinguga on kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang. Sellise lepingu puudumisel peaks komisjon kõrvalejätmise heaks kiitma, kui asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus. Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

(15) Selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, peaks komisjon kavandatava kõrvalejätmise heaks kiitma, kui liidu ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud turulepääsu käsitleva rahvusvahelise lepinguga on kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang. Sellise lepingu puudumisel peaks komisjon kõrvalejätmise heaks kiitma, kui asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus. Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist või kui kaalul on liidu tähtsad majandushuvid, näiteks tööstuse valdkonnas. Juhul kui on tõsiseid ja korduvaid rikkumisi töötajate põhiõiguste, ametiühinguõiguste ja rahvusvahelise õiguse vallas ning rikutakse muu hulgas töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse valdkonna tähtsamaid rahvusvahelisi konventsioone, näiteks ILO konventsiooni nr 94 töönormide kohta riigihangetes, kaalub komisjon samuti asjaomaste kaupade ja/või teenuste turulepääsu piiramist.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Olulise vastastikkuse puudumist hinnates peab komisjon uurima, mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas riigihankevaldkonna rahvusvaheliste standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine. Samuti peab komisjon uurima seda, mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankeüksused säilitavad või võtavad kasutusele liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid diskrimineerivad tavad.

(16) Olulise vastastikkuse puudumist hinnates peab komisjon uurima, mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas riigihankevaldkonna rahvusvaheliste standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine. Samuti peab komisjon uurima seda, mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankeüksused säilitavad või võtavad kasutusele tavad, millega diskrimineeritakse liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid või mis ohustavad liidu majandushuvisid näiteks tööstuse valdkonnas.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Diskrimineerivaks tavaks ei tohiks pidada sotsiaal-, töö- ja keskkonnaõiguse austamist, mis kehtib kolmandas riigis, kus asub töökoht, kaasa arvatud põhiliste rahvusvaheliste lepingute järgimist, nagu ILO konventsioon nr 94.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b) Kolmandate riikide turulepääsu piiravatel meetmetel ei tohiks olla ebaproportsionaalset kahjulikku mõju asjaomase riigi sotsiaalsele ja tööolukorrale, eelkõige juhul, kui tegemist on arenguriigiga.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Arvestades, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel on väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid hõlmavate pakkumuste puhul, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, pakkujate selgitusi raskem hinnata, tuleb põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste kohtlemisel ette näha suurem läbipaistvus. Lisaks riigihankedirektiivi artikli 69 ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 sätetele peab avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija, kes kavatseb võtta vastu põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, teavitama sellest kirjalikult teisi pakkujaid, näidates ära põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused. See võimaldab pakkujatel aidata täpsemalt hinnata, kas edukas pakkuja suudab lepingut hankedokumentides kirjeldatud tingimustel täielikult täita. Seega aitaks kõnealune täiendav teave luua ELi riigihanketurul võrdsemad tingimused.

(19) Arvestades, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel on väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid hõlmavate pakkumuste puhul, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, pakkujate selgitusi raskem hinnata, tuleb põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste kohtlemisel ette näha suurem läbipaistvus. Lisaks riigihankedirektiivi artikli 69 ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 sätetele peab avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija, kes kavatseb võtta vastu põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, teavitama sellest kirjalikult teisi pakkujaid, näidates ära põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused. Erilist tähelepanu tuleks pöörata rahvusvahelise töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse austamisele, kaasa arvatud põhilised rahvusvahelised konventsioonid, nagu ILO konventsioon nr 94. See võimaldab pakkujatel aidata täpsemalt hinnata, kas edukas pakkuja suudab lepingut hankedokumentides kirjeldatud tingimustel täielikult täita. Seega aitaks kõnealune täiendav teave luua ELi riigihanketurul võrdsemad tingimused.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kui komisjonil on kättesaadava teabe põhjal põhjust arvata, et kolmas riik on võtnud kasutusele piirava hanketava või kohaldab sellist tava jätkuvalt, peaks ta saama algatada uurimise. Kui piirava hanketava kohaldamine kolmandas riigis leiab kinnitust, peaks komisjon kutsuma asjaomase riigi konsultatsioonile eesmärgiga parandada ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi kõnealuses riigis.

(21) Kui komisjonil on kättesaadava teabe põhjal põhjust arvata, et kolmas riik on võtnud kasutusele piirava hanketava või kohaldab sellist tava jätkuvalt või rikub jätkuvalt töötajate põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust töö-, sotsiaal- ning keskkonnaõiguse valdkonnas, sealhulgas põhilisi rahvusvahelisi konventsioone, kaasa arvatud ILO konventsioon nr 94, peaks ta saama algatada uurimise. Kui piirava hanketava kohaldamine või ülalnimetatud rikkumised kolmandas riigis leiavad kinnitust, peaks komisjon kutsuma asjaomase riigi konsultatsioonile eesmärgiga parandada ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi kõnealuses riigis.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Sellised meetmed võivad hõlmata teatavate kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist Euroopa Liidu riigihankemenetlustest või asjaomasest riigist pärit kaupadele või teenustele kohustusliku hinnatrahvi määramist. Et vältida kõnealustest meetmetest kõrvalehiilimist, võib osutuda vajalikuks jätta kõrvale ka teatavad Euroopa Liidus asutatud, välisriigi kontrolli all või välisomanduses olevad juriidilised isikud, kellel puudub oluline äritegevus, mis oleks vahetult ja tegelikult seotud asjaomase liikmesriigi majandusega. Asjakohased meetmed peaksid olema proportsionaalsed selle piirava hanketavaga, mille vastu nad on võetud.

(23) Sellised meetmed võivad hõlmata teatavate kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist Euroopa Liidu riigihankemenetlustest või asjaomasest riigist pärit kaupadele või teenustele kohustusliku hinnatrahvi määramist. Et vältida kõnealustest meetmetest kõrvalehiilimist, võib osutuda vajalikuks jätta kõrvale ka teatavad Euroopa Liidus asutatud, välisriigi kontrolli all või välisomanduses olevad juriidilised isikud, kellel puudub oluline äritegevus, mis oleks vahetult ja tegelikult seotud asjaomase liikmesriigi majandusega. Asjakohased meetmed peaksid olema proportsionaalsed selle piirava hanketavaga, mille vastu nad on võetud. Seejuures tuleks eelkõige arvesse võtta võimalikku negatiivset mõju asjaomase riigi sotsiaalsele olukorrale, töötingimustele ja keskkonnaseisundile, eriti arenguriikide puhul.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) On väga oluline, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel oleks juurdepääs nende hankevajadustele vastavatele konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetsetele toodetele. Seepärast peaks avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olema võimalik jätta tähele panemata hõlmamata toodete ja teenuste juurdepääsu piiravad meetmed, kui puuduvad liidu ja/või hõlmatud kaubad või teenused, mis vastaksid avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija vajadusele seoses oluliste ühiskondlike vajaduste rahuldamisega näiteks tervise või turvalisuse valdkonnas või kui meetme kohaldamine suurendaks ebaproportsionaalselt lepingu hinda või sellega seotud kulusid.

(24) On väga oluline, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel oleks juurdepääs nende hankevajadustele vastavatele konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetsetele toodetele. Seepärast peaks avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olema võimalik jätta tähele panemata hõlmamata toodete ja teenuste juurdepääsu piiravad meetmed, kui puuduvad liidu ja/või hõlmatud kaubad või teenused, mis vastaksid avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija vajadusele seoses oluliste ühiskondlike vajaduste rahuldamisega näiteks tervise või turvalisuse valdkonnas, kaasa arvatud sotsiaalse ja keskkonna jätkusuutlikkusega seotud omadused, või kui meetme kohaldamine suurendaks ebaproportsionaalselt lepingu hinda või sellega seotud kulusid.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Säästva arengu kriteeriume, keskkonnapoliitilisi ja sotsiaalseid kriteeriume, millega toetatakse töötingimusi, töötervishoidu ja -ohutust ning võrdset kohtlemist, tuleb ka riigihankelepingute sõlmimisel arvesse võtta. Niisuguseid kriteeriume tuleb toetada ja need ei tohi mingil juhul olla kõrvalejätmise põhjuseks.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad nõuavad, et pakkujad esitaksid teavet pakkumusega hõlmatud kaupade ja/või teenuste päritolu ja nende väärtuse kohta. Nad aktsepteerivad ise koostatud deklaratsioone esialgse tõendina selle kohta, et pakkumusi ei saa lõike 1 kohaselt kõrvale jätta. Avaliku sektori hankija võib menetluse mis tahes etapis paluda pakkujal esitada kõik nõutavad dokumendid või osa neist, kui see tundub olevat vajalik menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse kaupade ja teenuste päritolu käsitlevate deklaratsioonide standardvormid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.

Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad nõuavad, et pakkujad esitaksid teavet pakkumusega hõlmatud kaupade ja/või teenuste päritolu ja nende väärtuse kohta. Arvesse võetakse ka töötajate põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse valdkonnas, sealhulgas põhilisi rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvahelisi konventsioone. Nad aktsepteerivad ise koostatud deklaratsioone esialgse tõendina selle kohta, et pakkumusi ei saa lõike 1 kohaselt kõrvale jätta. Avaliku sektori hankija võib menetluse mis tahes etapis paluda pakkujal esitada kõik nõutavad dokumendid või osa neist, kui see tundub olevat vajalik menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse kaupade ja teenuste päritolu käsitlevate deklaratsioonide standardvormid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 4 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) kaupade ja/või teenuste kõrvalejätmise peamised põhjused.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kui puudub punktis a osutatud leping ja kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine.

(b) kui puudub punktis a osutatud leping ja kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine, eelkõige siis, kui nimetatud piiravad meetmed kahjustavad liidu majandushuvisid, näiteks tööstuse huvisid.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) kui ilmnevad tõendid töötajate põhiõiguste ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiliste rahvusvaheliste konventsioonide tõsiste ja korduvate rikkumiste kohta töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse valdkonnas. Töökohariigi sotsiaal-, töö- ja keskkonnaõiguse järgimist ei tohiks pidada piiravaks hankemeetmeks, mis viib liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsise ja korduva diskrimineerimiseni.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. hinnates tõendite olemasolu töötajate põhiõiguste ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiliste rahvusvaheliste konventsioonide tõsiste ja korduvate rikkumiste kohta töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse valdkonnas, uurib komisjon järgmist:

 

(a) mil määral tagavad asjaomase riigi seadused ja tavad töötajate põhiõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimise töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse valdkonnas;

 

(b) mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankivad üksused peavad asjaomaste kaupade ja teenuste puhul kinni sotsiaalse dumpingu tavadest või võtavad need tavad omaks.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Tuleb korrapäraselt hinnata kaubandusläbirääkimiste mõju sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja inimõigustele, pöörates erilist tähelepanu inimväärse töö tagamisele ja võitlusele struktuurse tööpuudusega. Riigihankelepingu sõlmimisel tuleb arvesse võtta keskkonna- ja sotsiaalpoliitilisi aspekte ning valikukriteeriumiks ei ole sel juhul mitte kõige madalam hind, vaid kõige säästlikum pakkumine.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb riigihankeid käsitleva direktiivi artikli 69 või vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 alusel pärast pakkuja selgituste kontrollimist aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, mis hõlmab väljastpoolt liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid ja mille puhul hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, teavitab ta sellest teisi pakkujaid kirjalikult, sh märgib põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused ja olemuse.

1. Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb riigihankeid käsitleva direktiivi artikli 69 või vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 alusel pärast pakkuja selgituste kontrollimist aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, mis hõlmab väljastpoolt liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid ja mille puhul hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, teavitab ta sellest teisi pakkujaid kirjalikult, sh märgib põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused ja olemuse, viidates eelkõige töötajate põhiõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamisele, sealhulgas põhiliste rahvusvaheliste konventsioonide järgimisele töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse valdkonnas, eelkõige selleks, et vältida sotsiaalset, keskkonna- või maksudumpingut.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Ka ebatavaliselt odavate pakkumiste korral tuleb eelkõige arvesse võtta töö- ja tervisekaitse, töötingimuste ning kollektiivlepingute eeskirju.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Komisjon ei tohi rakendada sanktsioone kolmandate riikide suhtes, kes võtavad oma riigihankekriteeriumide hulka säästva arengu eesmärgid; vastupidi, niisuguseid meetmeid tuleb soodustada.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui uurimise tulemusel leitakse, et kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, ning kui komisjon leiab, et see on ELi huvides, võib komisjon kutsuda kõnealuse riigi osalema konsultatsioonides eesmärgiga tagada ELi ettevõtjatele, kaupadele ja teenustele võimalus osaleda kõnealuses riigis riigihankelepingute sõlmimist hõlmavas pakkumismenetluses tingimustel, mis ei ole vähem soodsad kui kõnealuse riigi ettevõtjate suhtes kehtivad tingimused, ja ka selleks, et tagada läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaldamine.

Kui uurimise tulemusel leitakse, et kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid või rikub töötajate põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust sealhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvahelisi konventsioone töö-, sotsiaal- ning keskkonnaõiguse valdkonnas, ning kui komisjon leiab, et see on ELi huvides, võib komisjon kutsuda kõnealuse riigi osalema konsultatsioonides eesmärgiga tagada ELi ettevõtjatele, kaupadele ja teenustele võimalus osaleda kõnealuses riigis riigihankelepingute sõlmimist hõlmavas pakkumismenetluses tingimustel, mis ei ole vähem soodsad kui kõnealuse riigi ettevõtjate suhtes kehtivad tingimused, ja ka selleks, et tagada läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaldamine.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaal- ja tööõiguse normide ja/või õigusaktide või keskkonnaõiguse järgimine;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b) rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste austamine.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Komisjon võib ka konsulteerimise lõpetada, kui kõnealune riik austab töötajate põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust, sealhulgas põhilisi rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvahelisi konventsioone töö-, sotsiaal- ning keskkonnaõiguse valdkonnas.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui artikli 8 kohase uurimise käigus ja pärast artiklis 9 osutatud menetluse järgimist leitakse, et kolmanda riigi võetud või jätkuvalt kohaldatavate piiravate meetmete tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine, nagu on osutatud artiklis 6, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega ajutiselt piiratakse kolmandast riigist pärit hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui artikli 8 kohase uurimise käigus ja pärast artiklis 9 osutatud menetluse järgimist leitakse, et kolmanda riigi võetud või jätkuvalt kohaldatavate piiravate meetmete tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine või töötajate põhiõiguste ning rahvusvahelise õiguse mitteaustamine, sealhulgas põhiliste rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvaheliste konventsioonide mitteaustamine töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse valdkonnas, nagu on osutatud artiklis 6, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega ajutiselt piiratakse kolmandast riigist pärit hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) selliste pakkumuste kõrvalejätmine, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad piiravaid hanketavasid järgivast riigist pärit hõlmamata kaubad või teenused ja/või

(a) selliste pakkumuste kõrvalejätmine, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, mis on pärit riigist, kus järgitakse piiravaid hanketavasid ja/või ei austata töötajate põhiõigusi ega rahvusvahelist õigust, sealhulgas põhilisi rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvahelisi konventsioone töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse valdkonnas ja/või

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kohustuslik hinnatrahv, mida kohaldatakse pakkumuse selle osa suhtes, mille moodustavad piiravaid hanketavasid järgivast riigist pärit hõlmamata kaubad või teenused.

(b) kohustuslik hinnatrahv, mida kohaldatakse pakkumuse selle osa suhtes, mille moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, mis on pärit riigist, kus järgitakse piiravaid hanketavasid ja/või ei austata töötajate põhiõigusi ning rahvusvahelist õigust, sealhulgas põhilisi rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvahelisi konventsioone töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse valdkonnas.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Kolmandate riikide turulepääsu piiravad meetmed on proportsionaalsed ja neil ei ole asjaomasele riigile ebaproportsionaalset kahjulikku mõju, eelkõige arenguriikide puhul, vaid need meetmed on pigem kavandatud nii, et nad toetavad kohalikku sotsiaalset ja tööolukorda.

MENETLUS

Pealkiri

Kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihangete siseturule ning menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

Viited

COM(2012)0124 – C7-0084/2012 – 2012/0060(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

20.4.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

20.4.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Tamás Deutsch

24.5.2013

Arutamine parlamendikomisjonis

20.3.2013

29.5.2013

19.6.2013

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

7

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Marije Cornelissen, Emer Costello, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Richard Falbr, Thomas Händel, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Jean Lambert, Verónica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Csaba Őry, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Kinga Göncz, Sergio Gutiérrez Prieto, Jelko Kacin, Jan Kozłowski, Ria Oomen-Ruijten, Birgit Sippel

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jorgo Chatzimarkakis, Jürgen Klute


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (20.9.2013)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

(COM(2012)0124 – C7‑0084/2012 – 2012/0060(COD))

Arvamuse koostaja: Raffaele Baldassarre

LÜHISELGITUS

1. Arvamuse koostaja seisukoht

1.1 Üldised märkused

WTO riigihankelepingu läbivaatamist ja vabakaubandust käsitlevatel läbirääkimistel on EL alati pooldanud rahvusvaheliste riigihanketurgude avamist võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja vastastikkuse põhimõtte alusel(1). Enamikus kolmandates riikides ei ole aga saavutatud Euroopaga võrdset avatuse taset. Majanduskriisi süvenedes on paljud kolmandad riigid hoopis vastu võtnud protektsionistlikke meetmeid, mille tegelik eesmärk on sulgeda kohalik riigihanketurg välismaistele pakkujatele(2).

Komisjoni poolt riigihanketurgudel täheldatud asümmeetria tekitab Euroopa ettevõtetele kahju ligikaudu 12 miljardi euro ulatuses, eelkõige sektorites, kus neil on tugev turupositsioon(3). Kui aga riigihanketurud oleksid ELi ettevõtetele võrdsetel alustel juurdepääsetavad, võiks selle tulemusel tekkida ligikaudu 180 000 uut töökohta.

Arvamuse koostaja nõustub seetõttu ettepaneku üldise eesmärgiga tugevdada ELi läbirääkimispositsiooni seoses Euroopa kaupadele ja teenustele juurdepääsu tagamisega kolmandate riikide turgudele. Vastastikkuse põhimõtet on muu hulgas mitu korda rõhutanud nii Euroopa Ülemkogu(4) kui ka Euroopa Parlament(5).

1.2 Peamised muudatused

Arvamuse koostaja peab eeskirjade ühtse ja sidusa kohaldamise seisukohast asjakohaseks muuta teatavad sätted rangemaks ja lihtsustada teksti sõnastust juhul, kui see võib alust anda erinevateks tõlgendusteks.

Arvamuse projekti suurimad muudatused puudutavad hõlmamata kaupu ja teenuseid (määruse ettepaneku artikkel 6). Sellega seoses peab arvamuse koostaja otstarbekaks lihtsustada menetlusi ja laiendada reguleerimisala, mis praegu piirdub ainult teatavat künnist ületavate lepingutega.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku jagada menetlus kohaldatavate künniste alusel kaheks:

•   esimesel juhul võivad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad lepingute sõlmimise menetlusest kõrvale jätta kolmandate riikide kaupu või teenuseid hõlmavad pakkumused, kui hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest(6);

•   teisel juhul nähakse vähemalt 5 000 000 euro suuruse hinnangulise maksumusega lepingute puhul ette, et komisjon hindab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate ettepanekut jätta kõrvale kolmandate riikide pakkujad ning kiidab kõrvalejätmise heaks või lükkab selle tagasi.

Põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste käsitlemise osas peab arvamuse koostaja kahetsusväärseks, et komisjon ei pakkunud välja ambitsioonikaid erimeetmeid, nagu parlament nõudis(7). Sellega seoses peab arvamuse koostaja vajalikuks kehtestada nõue, et võrgustiku sektori hankijad peavad teisi pakkujaid kirjalikult teavitama oma kavatsusest aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumust.

Lisaks peamistele kirjeldatud muudatustele on muude muudatuste eesmärk muuta sätted rangemaks ning muuta nende kohaldamine automaatseks ja kiireks. See puudutab eeskätt võimalust konsulteerida kolmandate riikidega (artikkel 9) ja komisjoni õigust võtta piiravaid meetmeid (artikkel 10). Sellega seoses on arvamuse koostaja seisukohal, et kolmandate riikide pakkujate suhtes tuleks menetlusest kõrvalejätmisel erandeid teha alles siis, kui kõnealune kolmas riik on oluliselt laiendanud ja hõlbustanud EList pärit pakkujate pääsu oma riigihanketurule. Ühtlasi tuleks sätestada, et komisjon võtaks ajutisi piiravaid meetmeid automaatselt(8) juhul, kui uurimise tulemusel ja kõnealuse kolmanda riigiga konsulteerides on komisjon saanud kinnituse, et kolmanda riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus.

Samuti peab arvamuse koostaja võimalike erinevate tõlgenduste vältimiseks vajalikuks vähendada artikli 13 alusel tehtavate erandite hulka. Seetõttu võetakse ühe muudatusettepanekuga võrgustiku sektori hankijatelt võimalus mitte kohaldada artiklis 10 osutatud piiravaid meetmeid juhul, kui meetmete kohaldamise tulemusel suureneks ebaproportsionaalselt lepingu hind või kulu. Põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste osas on arvamuse koostaja seisukohal, et kvaliteedil ja jätkusuutlikkusel peab olema õiglane hind.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 206 aitab liit tolliliidu rajamisega ühistes huvides kaasa ülemaailmse kaubanduse harmoonilisele arengule, rahvusvahelises kaubanduses ja välismaiste otseinvesteeringute suhtes kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele ning tolli- ja muude tõkete vähendamisele.

(2) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 206 aitab liit tolliliidu rajamisega ühistes huvides kaasa ülemaailmse kaubanduse harmoonilisele arengule, rahvusvahelises kaubanduses ja välismaiste otseinvesteeringute suhtes kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele ning tolli- ja muude tõkete vähendamisele. Nimetatud ülesannete täitmisel ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 32 lähtub liit vajadusest edendada kaubavahetust liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Euroopa Liit toetab Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja kahepoolsetes suhetes liidu ja selle kaubanduspartnerite rahvusvaheliste riigihanketurgude laialdast avamist, tehes seda vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus.

(5) Euroopa Liit toetab Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja kahepoolsetes suhetes liidu ja selle kaubanduspartnerite rahvusvaheliste riigihanketurgude laialdast avamist, tehes seda vastastikkuse, läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vastastikuse kasu vaimus.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Paljud kolmandad riigid on aga vastu oma hanketurgude avamisele rahvusvahelisele konkurentsile või turgude avamisele suuremal määral, kui nad on seda juba teinud. Selle tagajärjel kohaldatakse liidu ettevõtjate suhtes paljude kaubanduspartnerite turgudel piiravaid hanketavasid. Selliste piiravate tavade tõttu kaotatakse olulisi kauplemisvõimalusi.

(6) Paljud kolmandad riigid on aga vastu oma hanketurgude avamisele rahvusvahelisele konkurentsile või turgude avamisele suuremal määral, kui nad on seda juba teinud. Vastuseisu süvendab praegune majanduskriis, mille tõttu on paljud kolmandad riigid olnud sunnitud võtma protektsionistlikke meetmeid ning eelistama välismaiste ettevõtjate asemel oma turgu.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Kolmandate riikide turgude sulgemise tagajärjel kohaldavad paljud liidu kaubanduspartneriteks olevad riigid liidu ettevõtjate suhtes piiravaid hanketavasid. Selliste piiravate tavade tõttu kaotatakse olulisi kauplemisvõimalusi, eelkõige raudtee-, ehitus-, tekstiili- ja kõrgtehnoloogia sektoris.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta käsitletakse liidu riigihankepoliitika välismõõdet ainult üksikutes sätetes, eelkõige direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 58 ja 59. Kõnealuste sätete reguleerimisala on siiski piiratud ning suuniste puudumise tõttu avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad neid eriti ei kohalda.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta käsitletakse liidu riigihankepoliitika välismõõdet ainult üksikutes sätetes, eelkõige direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 58 ja 59. Neid sätteid kohaldatakse siiski üksnes võrgustiku sektori hangete suhtes ning sätete reguleerimisala ei ole piisav selleks, et oluliselt mõjutada läbirääkimisi turulepääsu üle.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika riigihangete valdkonnas rajanema ühtsetel põhimõtetel.

(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika riigihangete valdkonnas rajanema ühtsetel põhimõtetel. Sellega seoses peab liit tugevdama oma läbirääkimispositsiooni, et parandada esmaste ja teiseste õigusaktide abil pääsu kolmandate riikide riigihanketurgudele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Komisjon peaks hindama, kas kiita heaks seda, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad direktiivide [2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta] tähenduses jätavad hinnanguliselt vähemalt 5 000 000 euro suuruse maksumusega lepingute puhul Euroopa Liidu võetud rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaubad ja teenused lepingu sõlmimise menetlusest kõrvale.

(12) Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel peaks direktiivide [2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta] tähenduses olema võimalus jätta hankemenetlusest kõrvale kolmandatest riikidest pärit kaupu ja/või teenuseid sisaldavad pakkumused, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad ja teenused.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Läbipaistvuse huvides peavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teavitama ettevõtjaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatava hanketeatega, et nad kavatsevad kasutada oma käesoleva määruse kohast õigust jätta hankemenetlusest kõrvale väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid sisaldavad pakkumused, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused.

välja jäetud

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Et komisjon saaks otsustada liidu rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata, kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kõrvalejätmise üle, peavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teavitama komisjoni selliste kaupade ja teenuste kõrvalejätmise kavatsusest, kasutades selleks standardvormi, mis sisaldab komisjoni jaoks piisavalt teavet.

(14) Et komisjon saaks hinnata liidu rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata, kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kõrvalejätmist, peavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teavitama komisjoni selliste kaupade ja teenuste kõrvalejätmise kavatsusest, kasutades selleks standardvormi, mis sisaldab komisjoni jaoks piisavalt teavet.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, peaks komisjon kavandatava kõrvalejätmise heaks kiitma, kui liidu ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud turulepääsu käsitleva rahvusvahelise lepinguga on kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang. Sellise lepingu puudumisel peaks komisjon kõrvalejätmise heaks kiitma, kui asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus. Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

(15) Selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, peaks komisjon kavandatavaks kõrvalejätmiseks loa andma, kui liidu ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud turulepääsu käsitleva rahvusvahelise lepinguga on kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang. Sellise lepingu puudumisel peaks komisjon kõrvalejätmise heaks kiitma, kui asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus. Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Olulise vastastikkuse puudumist hinnates peab komisjon uurima, mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas riigihankevaldkonna rahvusvaheliste standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine. Samuti peab komisjon uurima seda, mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankeüksused säilitavad või võtavad kasutusele liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid diskrimineerivad tavad.

välja jäetud

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Arvestades asjaolu, et kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihanketurule kuulub ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse, ei tohiks liikmesriikidel ega nende avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olla võimalik piirata kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu pakkumismenetlustele ühegi muu meetmega, v.a käesolevas määruses sätestatud meetmed.

välja jäetud

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Komisjon peaks kas omal algatusel või liikmesriigi või huvitatud poolte taotluste korral saama algatada igal ajal välishanke uurimise kolmandate riikide väidetavalt jätkuvalt kohaldatavate piiravate hanketavade kohta. Eelkõige võetakse arvesse asjaolu, kas käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt on komisjon mõne kolmanda riigi suhtes kiitnud heaks mitu kavatsetavat kõrvalejätmist. Sellised uurimised ei tohiks mõjutada nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine.

(20) Komisjon peaks kas omal algatusel või liikmesriigi või huvitatud poolte taotluste korral saama algatada igal ajal välishanke uurimise kolmandate riikide väidetavalt jätkuvalt kohaldatavate piiravate hanketavade kohta. Eelkõige võetakse arvesse asjaolu, kas käesoleva määruse kohaselt on komisjon mõne kolmanda riigi suhtes kiitnud heaks mitu kavatsetavat kõrvalejätmist. Sellised uurimised ei tohiks mõjutada nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) On väga oluline, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel oleks juurdepääs nende hankevajadustele vastavatele konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetsetele toodetele. Seepärast peaks avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olema võimalik jätta tähele panemata hõlmamata toodete ja teenuste juurdepääsu piiravad meetmed, kui puuduvad liidu ja/või hõlmatud kaubad või teenused, mis vastaksid avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija vajadusele seoses oluliste ühiskondlike vajaduste rahuldamisega näiteks tervise või turvalisuse valdkonnas või kui meetme kohaldamine suurendaks ebaproportsionaalselt lepingu hinda või sellega seotud kulusid.

(24) On väga oluline, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel oleks juurdepääs nende hankevajadustele vastavatele konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetsetele toodetele. Seepärast peaks avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olema võimalik jätta tähele panemata hõlmamata toodete ja teenuste juurdepääsu piiravad meetmed, kui puuduvad liidu ja/või hõlmatud kaubad või teenused, mis vastaksid avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija vajadusele seoses oluliste ühiskondlike vajaduste rahuldamisega näiteks tervise või turvalisuse valdkonnas.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

2. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hõlmatud ja hõlmamata kaubad ja teenused. Põhjendamatult madala hinnaga pakkumused

Hõlmatud ja hõlmamata kaubad ja teenused.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hõlmatud kaupade ja teenuste käsitamine

Üldsätted

Ehitustööde tegemist ja/või ehitise ehitamist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist hõlmavate lepingute sõlmimisel käsitavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad hõlmatud kaupu ja teenuseid võrdväärselt Euroopa Liidust pärit kaupade ja teenustega.

1. Ehitustööde tegemist ja/või ehitise ehitamist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist hõlmavate lepingute sõlmimisel käsitavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad hõlmatud kaupu ja teenuseid võrdväärselt Euroopa Liidust pärit kaupade ja teenustega.

Määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisas loetletud vähim arenenud riikidest pärit kaupu või teenuseid käsitatakse nagu hõlmatud kaupu ja teenuseid.

Järgmistesse kategooriatesse kuuluvatest kolmandatest riikidest pärit kaupu või teenuseid käsitatakse nagu hõlmatud kaupu ja teenuseid:

 

a) määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisas loetletud vähim arenenud riigid;

 

b) väikese sissetulekuga riigid vastavalt Maailmapanga klassifikatsioonile kolm järjestikust aastat.

 

2. Liikmesriigid või nende avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad ei piira hõlmamata kaupade või teenuste juurdepääsu pakkumismenetlustele mitte ühegi muu meetmega kui sellega, mis on sätestatud käesolevas määruses.

 

3. Hõlmamata kaupade ja teenuste suhtes võib komisjon kohaldada piiravaid meetmeid kooskõlas artiklites 10 ja 11 sätestatud eeskirjadega.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

välja jäetud

Hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsueeskirjad

 

Hõlmamata kaupade ja teenuste suhtes võib komisjon võtta piiravaid meetmeid:

 

a) üksikute avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate taotlusel kooskõlas artiklis 6 sätestatud eeskirjadega;

 

b) kooskõlas artiklites 10 ja 11 sätestatud eeskirjadega.

 

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku sektori /võrgustiku sektori hankijatele antav volitus jätta kõrvale pakkumused, mis hõlmavad hõlmamata kaupu ja teenuseid

Hõlmamata kaupu ja teenuseid käsitlevate pakkumuste väljajätmine

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate taotlusel hindab komisjon selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus käibemaksuta on vähemalt 5 000 000 eurot, kas jätta lepingute sõlmimise menetlusest kõrvale pakkumused, mis hõlmavad mujalt kui liidust pärit kaupu või teenuseid, kui hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, võttes arvesse järgmisi tingimusi.

Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad võivad lepingute sõlmimise menetlusest kõrvale jätta pakkumused, mis hõlmavad mujalt kui liidust pärit kaupu või teenuseid, kui hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, võttes arvesse järgmisi tingimusi.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kavatsevad taotleda pakkumuste kõrvalejätmist lepingute sõlmimise menetlusest lõike 1 alusel, märgivad nad selle ära hanketeates, mille nad avaldavad vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 või vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42 või vastavalt kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi artiklile 26.

välja jäetud

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad saavad lõike 1 tingimustele vastavad pakkumused, mis mille puhul nad kavatsevad taotleda kõnealusel põhjusel lepingute sõlmimise menetlusest kõrvalejätmist, teavitavad nad sellest komisjoni. Teavitamismenetluse käigus võivad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad jätkata pakkumuste analüüsimist.

Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad saavad lõike 1 tingimustele vastavad pakkumused, mis mille puhul nad kavatsevad taotleda kõnealusel põhjusel lepingute sõlmimise menetlusest kõrvalejätmist, teavitavad nad sellest ühe nädala jooksul komisjoni. Teavitamismenetluse käigus võivad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad jätkata pakkumuste analüüsimist.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lõike 1 kohaselt pakkumused kõrvale jätnud avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad märgivad selle ära lepingu sõlmimise teates, mille nad avaldavad vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42 või kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi artiklile 27. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lepingu sõlmimise teate standardvormid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lõiget 1 ei kohaldata, kui komisjon on vastu võtnud rakendusakti, milles käsitletakse liiduga olulisi läbirääkimisi pidavast riigist pärit kaupade ja teenuste ajutist juurdepääsu, nagu on sätestatud artikli 9 lõikes 4.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 1 osutatud lepingute puhul võtab komisjon vastu rakendusakti kavatsetava kõrvalejätmise heakskiitmise kohta kahe kuu jooksul alates esimesest tööpäevast, mis järgneb kuupäevale, mil ta saab kõnealuse teate. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Põhjendatud juhtudel saab seda ajavahemikku üks kord pikendada kuni kahe kuu võrra, eriti kui teates või sellele lisatud dokumentides toodud teave on ebatäielik, ebatäpne või kui teatatud andmed muutuvad oluliselt. Kui kõnealuse kahekuulise ajavahemiku või pikendatud ajavahemiku lõpus ei ole komisjon võtnud vastu otsust, millega kiidetakse kõrvalejätmine heaks või lükatakse see tagasi, on komisjon kõrvalejätmise tagasi lükanud.

välja jäetud

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Rakendusaktide vastuvõtmisel vastavalt lõikele 3 kiidab komisjon kavandatud kõrvalejätmise heaks järgmistel juhtudel:

välja jäetud

(a) kui liidu ning asjaomaste kaupade ja teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud rahvusvahelise riigihanketurule juurdepääsu käsitleva lepinguga on kavandatud kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang;

 

(b) kui puudub punktis a osutatud leping ja kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine.

 

Punkti b kohaldamisel eeldatakse vastastikuse avamise olulist erinemist, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

 

Rakendusaktide vastuvõtmisel vastavalt lõikele 3 ei kiida komisjon kavandatavat kõrvalejätmist heaks, kui sellega rikutaks turulepääsukohustusi, mis liit on rahvusvaheliste lepingute raames võtnud.

 

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Vastastikuse avamise olulise erinemise hindamisel uurib komisjon järgmist:

välja jäetud

(a) mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas rahvusvaheliste riigihankevaldkonna standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine;

 

(b) mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankivad üksused võtavad kasutusele tavad, millega diskrimineeritakse liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid, või jätkavad selliste tavade kohaldamist.

 

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Enne kui komisjon teeb vastavalt lõikele 3 otsuse, kuulab ta kaasatud pakkuja või pakkujad ära.

välja jäetud

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Lõike 1 kohaselt pakkumused kõrvale jätnud avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad märgivad selle ära lepingu sõlmimise teates, mille nad avaldavad vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42 või kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi artiklile 27. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lepingu sõlmimise teate standardvormid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.

välja jäetud

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Lõiget 1 ei kohaldata, kui komisjon on vastu võtnud rakendusakti, milles käsitletakse liiduga olulisi läbirääkimisi pidavast riigist pärit kaupade ja teenuste ajutist juurdepääsu, nagu on sätestatud artikli 9 lõikes 4.

välja jäetud

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Hõlmamata kaupu ja teenuseid käsitlevate pakkumuste väljajätmise hindamine

 

1. Komisjon hindab avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate otsust jätta artikli 6 lõike 1 kohaselt lepingute sõlmimise menetlusest välja kolmandate riikide kaupu või teenuseid hõlmavad pakkumused.

 

Hindamise käigus kontrollib komisjon eelkõige järgmist:

 

a) kas avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad on nõuetekohaselt tõlgendanud artikli 6 lõikes 1 osutatud kriteeriume;

 

b) kas kõrvalejätmisega rikutakse turulepääsukohustusi, mis liit on rahvusvaheliste lepingute raames võtnud.

 

2. Juhul kui komisjon ei kiida kõrvalejätmist heaks, annab ta avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatele oma vastuseisust teada kolme nädala jooksul alates esimesest tööpäevast, mis järgneb kuupäevale, kui ta saab artikli 6 lõikes 3 osutatud teate.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 b

 

Hõlmamata kaupu ja teenuseid käsitlevate vähemalt 5 000 000 euro suuruse hinnangulise maksumusega lepinguid hõlmavate pakkumuste kõrvalejätmise heakskiitmine

 

Komisjon hindab avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate otsust jätta artikli 6 lõike 1 kohaselt lepingute sõlmimise menetlusest välja hõlmamata kaupu või teenuseid käsitlevad vähemalt 5 000 000 euro suuruse hinnangulise maksumusega lepinguid hõlmavad pakkumused.

 

Komisjon kiidab kavatsetava kõrvalejätmise heaks juhul, kui:

 

a) liidu ning asjaomaste kaupade ja teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud rahvusvahelise riigihanketurule juurdepääsu käsitleva lepinguga on kavandatud kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang;

 

b) puudub punktis a nimetatud leping ja asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus.

 

Punkti b mõistes eeldatakse olulise vastastikkuse puudumist, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.

 

Komisjon lükkab kavandatud kõrvalejätmise tagasi, kui sellega rikutakse turulepääsukohustusi, mis liit on rahvusvaheliste lepingute raames võtnud.

 

3. Vastastikuse avamise olulise erinemise hindamisel uurib komisjon järgmist:

 

a) mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas rahvusvaheliste riigihankevaldkonna standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine;

 

b) mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankivad üksused võtavad kasutusele tavad, millega diskrimineeritakse liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid, või jätkavad selliste tavade kohaldamist.

 

4. Komisjon võtab vastu rakendusakti kavandatud kõrvalejätmise heakskiitmise või tagasilükkamise kohta kahe kuu jooksul alates esimesest tööpäevast, mis järgneb kuupäevale, mil ta saab kõnealuse teate. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Põhjendatud juhtudel saab seda ajavahemikku pikendada kuni kahe kuu võrra, eriti kui teates või sellele lisatud dokumentides toodud teave on ebatäielik, ebatäpne või kui teatatud andmed muutuvad märkimisväärselt. Kui kõnealuse kahekuulise ajavahemiku või pikendatud ajavahemiku lõpus ei ole komisjon võtnud vastu otsust, millega kiidetakse kõrvalejätmine heaks või lükatakse see tagasi, on komisjon kõrvalejätmise tagasi lükanud.

 

5. Enne kui komisjon teeb vastavalt lõikele 4 otsuse, kuulab ta ära kaasatud pakkuja või pakkujad ning avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija võib jätta mis tahes teabe avalikustamata, kui see takistaks õigusaktide rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.

välja jäetud

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelkõige võtab komisjon arvesse, kas käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaselt on heaks kiidetud mitu kavatsetavat kõrvalejätmist.

Eelkõige võtab komisjon arvesse, kas käesoleva määruse artikli 6 a lõike 4 kohaselt on heaks kiidetud mitu kavatsetavat kõrvalejätmist.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud uurimine viiakse läbi artiklis 6 osutatud kriteeriumide alusel.

2. Lõikes 1 osutatud uurimine viiakse läbi artikli 6 b lõigetes 2 ja 3 osutatud kriteeriumide alusel.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon koostab hinnangu kolmanda riigi piiravate hankemeetmete jätkuva kohaldamise kohta huvitatud poolte ja liikmeriikide esitatud teabe ja/või komisjoni korraldatud uurimise käigus ilmnenud faktide alusel ning see viiakse lõpule üheksa kuu jooksul alates uurimise alustamisest. Põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada kolme kuu võrra.

3. Komisjon koostab hinnangu kolmanda riigi piiravate hankemeetmete jätkuva kohaldamise kohta huvitatud poolte ja liikmeriikide esitatud teabe ja/või komisjoni korraldatud uurimise käigus ilmnenud faktide alusel ning see viiakse lõpule üheksa kuu jooksul alates uurimise alustamisest.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui komisjon järeldab välishanke uurimise tulemusel, et asjaomane kolmas riik ei kohalda enam väidetavaid piiravaid meetmeid, võtab komisjon vastu otsuse uurimise lõpetamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon koostab hinnangu kolmanda riigi piiravate hankemeetmete jätkuva kohaldamise kohta huvitatud poolte ja liikmeriikide esitatud teabe ja/või komisjoni korraldatud uurimise käigus ilmnenud faktide alusel ning see viiakse lõpule kuue kuu jooksul alates uurimise alustamisest. Põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui komisjon järeldab välishanke uurimise tulemusel, et asjaomane kolmas riik ei kohalda enam väidetavaid piiravaid meetmeid, võtab komisjon vastu otsuse uurimise lõpetamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui uurimise tulemusel leitakse, et kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, ning kui komisjon leiab, et see on ELi huvides, võib komisjon kutsuda kõnealuse riigi osalema konsultatsioonides eesmärgiga tagada ELi ettevõtjatele, kaupadele ja teenustele võimalus osaleda kõnealuses riigis riigihankelepingute sõlmimist hõlmavas pakkumismenetluses tingimustel, mis ei ole vähem soodsad kui kõnealuse riigi ettevõtjate suhtes kehtivad tingimused, ja ka selleks, et tagada läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaldamine.

Kui uurimise tulemusel leitakse, et kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, võib komisjon kutsuda kõnealuse riigi osalema konsultatsioonides eesmärgiga tagada ELi ettevõtjatele, kaupadele ja teenustele võimalus osaleda kõnealuses riigis riigihankelepingute sõlmimist hõlmavas pakkumismenetluses tingimustel, mis ei ole vähem soodsad kui kõnealuse riigi ettevõtjate suhtes kehtivad tingimused, ja ka selleks, et tagada läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaldamine.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kolmas riik tühistab või peatab heastavate/korrigeerivate meetmete võtmise või rakendab neid valesti, võib komisjon:

Kui kolmas riik tühistab või peatab heastavate/korrigeerivate meetmete võtmise või rakendab neid valesti, peab komisjon:

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui pärast konsultatsiooni alustamist ilmneb, et piiravate hanketavade kasutamise lõpetamiseks on kõige sobivam viis rahvusvahelise lepingu sõlmimine, peetakse läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 207 ja 218. Kui teatav riik on pidanud Euroopa Liiduga olulisi turulepääsu käsitlevaid läbirääkimisi riigihankevaldkonnas, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega nähakse ette, et kõnealusest riigist pärit kaupu ja teenuseid ei saa lepingute sõlmimise menetlusest artikli 6 kohaselt kõrvale jätta.

4. Kui pärast konsultatsiooni alustamist ilmneb, et piiravate hanketavade kasutamise lõpetamiseks on kõige sobivam viis rahvusvahelise lepingu sõlmimine, peetakse läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 207 ja 218. Kui teatav riik on oluliselt laiendanud ja hõlbustanud EList pärit pakkujate pääsu oma riigihanketurule, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega nähakse ette, et kõnealusest riigist pärit kaupu ja teenuseid ei saa lepingute sõlmimise menetlusest artikli 6 kohaselt kõrvale jätta.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjon võib konsultatsioonide korraldamise lõpetada, kui asjaomane riik võtab liiduga kokkulepitud rahvusvahelisi kohustusi ühes järgmises raamistikus:

välja jäetud

(a) WTO riigihankelepinguga liitumine;

 

(b) liiduga sellise kahepoolse lepingu sõlmimine, mis sisaldab turulepääsukohustusi riigihankevaldkonnas või

 

(c) WTO riigihankelepinguga või liiduga kõnealuse raamistiku raames sõlmitud kahepoolse lepinguga võetud turulepääsukohustuste laiendamine.

 

Konsulteerimine võidakse lõpetada ka siis, kui piiravad riigihankemeetmed on kõnealuste kohustuste võtmisel jõus, kuid need sisaldavad üksikasjalikke sätteid kõnealuste tavade järkjärguliseks kaotamiseks.

 

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei anna rahuldavaid tulemusi 15 kuu jooksul alates päevast, mil hakati konsulteerima kõnealuse kolmanda riigiga, lõpetab komisjon konsulteerimise ja kaalub tegutsemist artikli 10 alusel, et võtta vastu rakendusakte, millega piiratakse kolmandast riigist pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu.

6. Kui kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei anna rahuldavaid tulemusi 12 kuu jooksul alates päevast, mil hakati konsulteerima kõnealuse kolmanda riigiga, lõpetab komisjon konsulteerimise ja kaalub tegutsemist artikli 10 alusel, et võtta vastu rakendusakte, millega piiratakse kolmandast riigist pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui artikli 8 kohase uurimise käigus ja pärast artiklis 9 osutatud menetluse järgmist leitakse, et kolmanda riigi võetud või jätkuvalt kohaldatavate piiravate meetmete tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine, nagu on osutatud artiklis 6, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega ajutiselt piiratakse kolmandast riigist pärit hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui artikli 8 kohase uurimise käigus ja pärast artiklis 9 osutatud menetluse järgmist leitakse, et kolmanda riigi võetud või jätkuvalt kohaldatavate piiravate meetmete tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine, nagu on osutatud artikli 6 b lõikes 3, võtab komisjon vastu rakendusakte, millega ajutiselt piiratakse kolmandast riigist pärit hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmete tühistamine või peatamine

Meetmete uuendamine, tühistamine või peatamine

Selgitus

Tuleb lisada läbivaatamine.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui komisjon leiab, et artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 kohaselt võetud meetmed ei ole enam põhjendatud, võib komisjon vastu võtta rakendusakti, et:

Kui on kinnitust leidnud asjaolu, et artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 kohaselt võetud meetmed ei ole enam põhjendatud, võtab komisjon vastu rakendusakti, et:

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Vastavalt artikli 10 lõikes 1 osutatud otsusele jälgib komisjon korrapäraselt olukorda asjaomases kolmandas riigis ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande selle kohta, kas on võetud heastavaid/korrigeerivaid meetmeid.

Selgitus

Muudatusettepanekuga antakse õigus kontrollida igal aastal kolmanda riigi olukorda.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui komisjon on seisukohal, et artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 kohaselt võetud meetmete alusel esitatud põhjendused kehtivad endiselt kuni artikli 10 lõikes 1 osutatud ajutise ajavahemiku lõpuni, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, et uuendada meetmeid uueks viieaastaseks ajavahemikuks ning pärast seda iga viie aasta tagant.

Selgitus

Muudatusettepanekuga sätestatakse artikli 9 lõikes 4 võetud meetmete uuendamine.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) meetmete kohaldamise tulemusel suureneks lepingu hind või kulu ebaproportsionaalselt.

välja jäetud

MENETLUS

Pealkiri

Kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihangete siseturule ning menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

Viited

COM(2012)0124 – C7-0084/2012 – 2012/0060(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

20.4.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

20.4.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Raffaele Baldassarre

25.4.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

21.2.2013

29.5.2013

20.6.2013

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.9.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Alexandra Thein, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Eva Lichtenberger, Angelika Niebler, József Szájer, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Olle Schmidt

(1)

Täpsema teabe saamiseks vt European Parliament, DG Expo (2012): Public procurement in international trade, lk 10–11.

(2)

Nt Hiinas on 2003. aasta riigihankeseaduse artiklisse 10 lisatud kohalike toodete ostmise klausel. Hiina valitsus on sellist protektsionistlikku poliitikat 2007. aastal karmistanud kahe määrusega, mis piiravad võimalust sõlmida lepinguid välismaiste tarnijatega. Ka USAs on Ameerika majanduse taastamise ja reinvesteerimise seadusega (American Recovery and Reinvestment Act) tugevdatud protektsionistlikke meetmeid seoses Ameerika päritolu kaupade ja teenuste eelistamise nõudega, mis kehtestati umbes 70 aastat tagasi pärast nn suurt depressiooni. Brasiilia valitsus muutis hankeseadust 2010. aastal ning sellega anti hankeasutustele võimalus reserveerida 25 % lepingu mahust osaliselt või täielikult Brasiilias toodetud või tarnitud teenustele või toodetele. Vt European Parliament, DG Expo (2012): Public procurement in international trade, lk 22–30. Vt ka: Euroopa Komisjon (2012): kõnealuse määruse mõjuhinnang, lk 10–14.

(3)

See puudutab eelkõige raudtee- ja ehitussektorit. Vt komisjoni mõjuhinnangut SWD(2012) 57 final.

(4)

Vt Euroopa Ülemkogu 16. septembri 2010. aasta ja 29. juuni 2012. aasta järeldusi.

(5)

Vt Euroopa Parlamendi 4. mai 2011. aasta resolutsiooni võrdse juurdepääsu kohta avaliku sektori turgudele ELis ja kolmandates riikides ning riigihangete, sealhulgas kontsessioonide õigusliku raamistiku läbivaatamise kohta (http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+B7-2011-0284+0+DOC+XML+V0//ET).

(6)

Sellisel juhul hindab komisjon kõrvalejätmise küsimust ja annab kolme nädala jooksul teada oma vastuseisust juhul, kui ta ei nõustu pädevate riiklike asutuste otsusega.

(7)

Euroopa Parlamendi 4. mai 2011. aasta resolutsiooni (võrdse juurdepääsu kohta avaliku sektori turgudele ELis ja kolmandates riikides ning riigihangete, sealhulgas kontsessioonide õigusliku raamistiku läbivaatamise kohta) punktis 4 sätestatakse järgmist: „kutsub (…) komisjoni üles hindama probleeme, mis on seotud erakordselt madalate pakkumistega, ning esitama asjakohaseid lahendusi”.

(8)

Õigusliku järjepidevuse huvides peab arvamuse koostaja otstarbekaks muuta sama automaatseks piiravate meetmete lõpetamise või peatamise, mille kohaselt tuleb meetmete kohaldamine lõpetada juhul, kui komisjon on saanud kinnitust, et meetmete võtmist õigustanud põhjused (olulise vastastikkuse puudumine) ei pea enam paika.


MENETLUS

Pealkiri

Kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihangete siseturule ning menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele

Viited

COM(2012)0124 – C7-0084/2012 – 2012/0060(COD)

EP-le esitamise kuupäev

21.3.2012

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

20.4.2012

 

 

 

Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

20.4.2012

EMPL

20.4.2012

ITRE

20.4.2012

IMCO

20.4.2012

 

JURI

20.4.2012

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

23.4.2012

 

 

 

Kaasatud komisjon(id)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

25.10.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Daniel Caspary

25.4.2012

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

27.11.2012

23.1.2013

20.3.2013

28.5.2013

 

17.6.2013

17.9.2013

5.11.2013

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.11.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

10

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Nora Berra, Daniel Caspary, María Auxiliadora Correa Zamora, George Sabin Cutaş, Marielle de Sarnez, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Franziska Keller, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Henri Weber, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (art 187 lg 2)

Phil Bennion, Jutta Haug, Anthea McIntyre, Katarína Neveďalová, Marc Tarabella, Nikola Vuljanić, Roberts Zīle

Esitamise kuupäev

10.12.2013

Õigusteave - Privaatsuspoliitika