RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta
20.12.2013 - (COM(2013)0315 – C7‑0173/2013 – 2013/0166(COD)) - ***I
Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Philippe De Backer
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta
(COM(2013)0315 – C7‑0173/2013 – 2013/0166(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0315),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0173/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2013. aasta arvamust[1],
– olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0482/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) Komisjoni 26. novembri 2012. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu ELis)21 kehtestati spetsifikatsioonid, et uuendada häirekeskuste taristut, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, tagamaks kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvust, koostalitlusvõimet ja pidevust. |
(3) Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 305/201321 kehtestati spetsifikatsioonid, et uuendada häirekeskuste taristut, mis on vajalik numbril 112 põhinevate eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, tagamaks kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvust, koostalitlusvõimet ja pidevust, ning kohustati liikmesriike esitama 23. oktoobriks 2013 aruande rakendamise olukorra kohta, sealhulgas rakendamise ajakava kaheks järgnevaks aastaks. |
|
__________________ |
__________________ |
|
21 ELT L 91, 3.4.2013, lk 1. |
21 Komisjoni 26. novembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 305/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu ELis (ELT L 91, 3.4.2013, lk 1). |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 a) Standardil EN 16102 põhinevad eCall-kõnede vastuvõtukeskused on juba olemas. Vastavalt direktiivi 2010/40/EL II lisa punktile f tuleb toetada tagasiühilduvust, st koostalitlusvõimet olemasolevate süsteemidega ning seetõttu tuleb nimetatud keskuste toimimist arvesse võtta. |
Selgitus | |
Kuna eCall erateenuste süsteemid on juba olemas, tuleks täpsustada, et otsus puudutab ainult numbril 112 põhinevaid eCall-kõnesid üleeuroopalises eCall-süsteemis. | |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) Selleks et tagada teenuse koostalitlusvõime ja pidevus kogu ELis ning vähendada rakenduskulusid Euroopa Liidu jaoks tervikuna, on vaja, et kõik liikmesriigid võtavad eCalli prioriteetse meetme kasutusele kooskõlas delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 sätestatud ühiste spetsifikatsioonidega. See ei tohiks piirata liikmesriikide õigust võtta kasutusele täiendavad tehnilised vahendid teiste hädaabikõnede käsitlemiseks. |
(6) Selleks et tagada teenuse täielik funktsionaalsus, ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus kogu ELis ning vähendada rakenduskulusid Euroopa Liidu jaoks tervikuna, on vaja, et kõik liikmesriigid võtavad eCalli prioriteetse meetme kasutusele kooskõlas delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 sätestatud ühiste spetsifikatsioonidega. See ei tohiks piirata liikmesriikide õigust võtta kasutusele täiendavad tehnilised vahendid teiste hädaabikõnede käsitlemiseks. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) On oluline, et kõik liikmesriigid allkirjastaksid eCall-süsteemi vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on luua ELi-ülene koostalitlusvõimeline eCall-teenuse süsteem. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 b) Selleks et tagada tarbijate usaldus uue eCall-süsteemi vastu, tagavad liikmesriigid edastatud andmete asjakohase kasutamise. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 c) Lisaks tuleks ergutada liikmesriike, telekommunikatsioonivõrgu operaatoreid ja sõidukitootjaid aitama kaasa ELi-ülese eCall-süsteemi väljatöötamisele ja kasutuselevõtule. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Kogemused teiste hädaabikõnede süsteemidega on näidanud, et käsitsi valitud eCall-kõnede hulgas on ka muid abikõnesid. Vajaduse korral võivad liikmesriigid rakendada kõiki asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid selliste abikõnede filtreerimiseks, et tagada üksnes reaalsete hädaabikõnede jõudmine eCall-häirekeskustesse. |
(7) Kogemused teiste hädaabikõnede süsteemidega on näidanud, et käsitsi valitud eCall-kõnede hulgas on ka muid abikõnesid. Liikmesriigid peavad rakendama kõiki asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid selliste abikõnede filtreerimiseks, et tagada üksnes reaalsete hädaabikõnede jõudmine eCall-häirekeskustesse. Seda tehes peaksid liikmesriigid tagama, et kõiki kõnesid käsitletakse kõige tõhusamal viisil. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 a) Kuna mitte kõik liidu kodanikud ei ole eCall-teenuse kasutamisega tuttavad, peaks selle kasutuselevõtule eelnema komisjoni ja liikmesriikide korraldatud teadlikkuse tõstmise kampaania, et selgitada kodanikele uue süsteemi eeliseid, toimimist ja andmekaitse tagatisi. Kampaania peaks toimuma liikmesriikides koostöös riiklike ja piirkondlike ametiasutustega ning kampaania eesmärk peaks olema teavitada kasutajaid sellest, kuidas süsteemi asjakohaselt kasutada ja valehäireid vältida. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 b) Vastavalt artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma soovitustele, mis esitati 26. septembril 2006 vastu võetud töödokumendis eCall-algatuse mõju kohta andmekaitsele ja eraelu puutumatusele21a, peaksid liikmesriigid eCall-häirekeskuste taristut rakendades tagama, et isikuandmete töötlemine seoses eCall-kõnede käsitlemisega vastaks täielikult isikuandmete kaitse nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ21b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ21c. |
|
|
__________________ |
|
|
21a 1609/06/EN – WP 125. |
|
|
21b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). |
|
|
21c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37). |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Et tagada kõigile kodanikele usaldusväärne ja võrdne juurdepääs 112- ja hädaabiteenustele, peaks helistaja asukoha tuvastamise täpsus ja usaldusväärsus olema GNSS-seadmega mobiilsest terminalist tehtud hädaabikõne 112 ja eCall-kõne puhul samaväärne. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/22/EÜ21d artiklis 26, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/136/EÜ21e artikli 1 punktiga 17, sätestatakse, et pädevad reguleerivad asutused kehtestavad helistaja asukoha täpsuse ja usaldusväärsuse kriteeriumid ning et komisjon võib pärast BERECiga konsulteerimist võtta tehnilisi rakendusmeetmeid. |
|
|
__________________ |
|
|
21d Direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51). |
|
|
21e Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/136/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuste ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11). |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid võtavad hiljemalt 1. oktoobriks 2015 kasutusele eCall-häirekeskuste taristu, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, eristades vajaduse korral muud abikõned, vastavalt spetsifikatsioonidele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013, et tagada kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus. See ei piira liikmesriikide õigust korraldada oma päästeteenuseid majanduslikult kõige tõhusamal ja riigi jaoks asjakohasel viisil, sealhulgas võimalus filtreerida kõnesid, mis ei ole hädaabikõned ning mida ei käsitleta eCall-häirekeskustes, eelkõige käsitsi valitud eCall-kõnede puhul. |
Liikmesriigid võtavad hiljemalt 1. oktoobriks 2015 kasutusele eCall-häirekeskuste taristu, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, eristades muud abikõned ja valeväljakutsed, vastavalt spetsifikatsioonidele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013, et tagada kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus. See ei piira liikmesriikide õigust korraldada oma päästeteenuseid majanduslikult kõige tõhusamal ja riigi jaoks asjakohasel viisil, sealhulgas võimalus filtreerida kõnesid, mis ei ole hädaabikõned ning mida ei käsitleta eCall-häirekeskustes, eelkõige käsitsi valitud eCall-kõnede ja valeväljakutsete puhul. |
Selgitus | |
Häirekeskustel on tihti raske kõiki kõnesid kõige asjakohasemal viisil töödelda. eCall-süsteemi kohustuslik kasutuselevõtt suurendab veelgi kõnede arvu, mida häirekeskus töötlema peab. Koormuse leevendamiseks peab liikmesriikidel olema võimalus filtreerida käsitsi valitud kõnesid ja valeväljakutseid. | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid võivad avaliku teenuse delegeerimise teel anda kõik numbri 112 põhised eCall-kõned või osa neist töötlemiseks liikmesriigi poolt tunnustatud teenuseosutajatele. |
Selgitus | |
Tuleb täpsustada, et liikmesriikidel on võimalus delegeerida eCall-teenuste haldamine teistele teenuseosutajatele, kui tegemist on riigiasutuste poolt volitatud teenuseosutajatega. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid tagavad, et eCall-teenuse kaudu edastatud andmeid kasutatakse pärast hädaabikõnet üksnes päästetööde ja liikluse juhtimiseks. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 1 a |
|
|
Liikmesriigid tagavad, et eCall-teenust osutatakse eCall-süsteemi kasutajatele tasuta. |
Selgitus | |
eCall on avalik hädaabiteenus ning selle kasutamise eest ei tohi võtta tasu. | |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 2 a |
|
|
Liikmesriigid tagavad 1. oktoobriks 2015, et eCall-kõnesid saab nende territooriumil teha igalt poolt. |
- [1] ELT C 341, 21.11.2013, lk 47.
SELETUSKIRI
I. Komisjoni ettepanek
Komisjon on tegelenud eCall-süsteemi loomisega alates 2005. aastast ja püüdnud seda kasutusele võtta vabatahtlikkuse alusel. Kuna see ei õnnestunud – praeguseks on eCall-süsteemiga varustatud ainult 0,7% sõidukitest –, alustas komisjon õigusaktide vastuvõtmist, et muuta eCall-teenuse kasutamine uutes sõidukites kohustuslikuks.
3. juulil 2012 võttis Euroopa Parlament suure häälteenamusega vastu algatusraporti „Kodanikele mõeldud uus hädaabikõne teenus eCall“. Selles raportis on parlament seisukohal, et eCall peaks olema avalik ELi-ülene hädaabikõne süsteem, mis on sõidukisse sisse ehitatud ning põhineb hädaabinumbril 112 ja ühtsetel üleeuroopalistel standarditel.
Nüüdseks esitatud kahes komisjoni ettepanekus järgitakse suures osas parlamendi raporti seisukohti.
Komisjon valis n-ö reguleeriva lähenemisviisi. eCall-süsteemi aluseks on Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 tüübikinnituse saanud seadmestiku paigaldamine kõigisse sõidukitesse, alustades teatud sõidukitüüpidest, ning eCall-süsteemi kõnede käitlemise raamistik telekomivõrgustikes ja häirekeskustes. See lähenemisviis teeks eCall-süsteemi kõikidele Euroopa kodanikele kättesaadavaks kogu ELi hõlmava teenusena, kiirendaks kasutuselevõttu ja realiseeriks eCall-süsteemi kogu potentsiaali päästa elusid ning leevendada vigastuste tõsidust. Hädaabikõne tehakse standardseadmele tuginedes ja sellega koos toimides võib lõpptarbijale pakkuda täiendavaid sõidukisiseseid hädaabi- ja/või lisaväärtusega teenuseid, mis tagavad veelgi suurema ohutuse ja majandusliku kasu.
8. septembril 2011 võttis komisjon vastu soovituse, mis käsitleb ELi-ülese eCall-teenuse toetamist sõidukist numbrile 112 valitud hädaabikõnede („eCall-kõned”) edastamiseks elektroonilistes sidevõrkudes.
Selleks et viia lõpule eCall-strateegia rakendamine ja tagada hädaabinumbril 112 põhineva eCall-teenuse õige- ja samaaegne rakendamine asjaomase kolme sidusrühmade grupi (mobiilsideoperaatorid, avalikud päästeteenistused ja autotööstus) poolt aastaks 2015, kavatseb komisjon võtta järgmised meetmed.
a) Soovitus liikmesriikidele, mis käsitleb eCall-kõnede edastamise toetamist mobiilsideoperaatorite poolt (vastutaja – kommunikatsioonivõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, vastu võetud 8. septembril 2011).
b) Ettepanek võtta vastu sõiduki tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide kohane määrus, millega muudetakse automaatse hädaabikõne süsteemi eCall sõidukisisese osa paigaldamine Euroopas kohustuslikuks teatavat liiki uutel tüübikinnitusega sõidukitel (vastutaja – ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, vastu võetud 13. juunil 2013).
c) Intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi 2010/40/EL raames vastu võetud delegeeritud komisjoni määrus häirekeskuste eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käitlemiseks vajalikele seadmetele kehtivate nõuete kohta. Sellele järgnes ettepanek vajaliku infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta (vastutaja – liikuvuse ja transpordi peadirektoraat), vastu võetud 13. juunil 2013.
Viimatinimetatud 13. juunil 2013 avaldatud ettepanekud on järgmised:
1. Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta
2. Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb sõidukisisese automaatse hädaabikõnede eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ
Kuidas see töötab?
eCall käivitub automaatselt, niipea kui sõiduki sensorid tuvastavad tõsise kokkupõrke. Olles sisse lülitunud, valib süsteem Euroopa hädaabinumbri 112, loob telefoniühenduse sobiva hädaabikõnede keskusega ja saadab päästeteenistusele andmed õnnetuse kohta, sealhulgas õnnetuse aeg, avarii teinud sõiduki täpne asukoht ja sõidusuund. eCalli saab käivitada ka käsitsi, vajutades sõidukis vastavat nuppu, näiteks võib seda teha raske avarii pealtnägija.
Komisjoni andmetel võib eCall 112 kiirendada päästeteenistuse saabumist linnades 40% ja maapiirkondades 50%[1] (ajavõit umbes 10 minutit).
Ettepanek võtta vastu otsus
Käesolev otsus on suunatud liikmesriikidele. Käesolev ettepanek on häirekeskuste taristuga seotud osa automaatset hädaabikõne süsteemi (eCall) käsitlevast komisjoni strateegiast, mis põhineb kolmeosalisel reguleerival lähenemisviisil, milles käsitletakse sõidukisisest süsteemi, telekommunikatsioonivõrke ja häirekeskusi. See on kooskõlas spetsifikatsioonidega, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 See koosneb järgmistest õiguspõhimõtetest:
a) liikmesriigid peavad kasutusele võtma eCall-häirekeskuste taristu, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks nende territooriumil, hiljemalt 1. oktoobril 2015, ning
b) liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist. Otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Kulud liikmesriigile sõltuvad suuresti olemasolevate riiklike häirekeskuste arvust ja nende infrastruktuuri varustatusest ning korraldusest. Innovaatilised lahendused võimaldavad muidugi kulusid mõistlikult vähendada.
Raportööri seisukoht
Maanteeohutus on alati olnud Euroopa Parlamendi jaoks oluline teema. Raportöör toetab täielikult komisjoni ettepanekut võtta alates 1. oktoobrist 2015 kõikides uutes sõidukites eCall kohustuslikus korras kasutusele. Asjaolu, et automaatne kõne võimaldab päästeteenistustel kiiremini reageerida, tähendaks Euroopa kodanikele ja autojuhtidele ohvrite arvu vähenemist ja ka vähem raskeid vigastusi. Vigastatute elu päästmiseks ja vigastuste raskuse vähendamiseks on oluline iga minut.
Seepärast on raportöör seisukohal, et selles küsimuses tuleks kiiresti edasi liikuda, ning kutsub teisi liikmesriike üles seda seisukohta jagama.
Praeguseks on ELis eCall-süsteemiga varustatud ainult umbes 0,7% sõidukitest, mistõttu on vaja eCall-teenuse kasutuselevõtt kohustuslikuks muuta. See peab olema tasuta ja avalik teenus, kättesaadav kõikidele sõidukijuhtidele.
Hädaabikõne teenus 112 on juba olemas, häirekeskused loodud ja toimivad hästi. Sellest tulenevalt on liikmesriikide investeeringud minimaalsed. Komisjoni korraldatud katseprojekti HeERO (Harmonised eCall European Pilot) tulemusena on mõned liikmesriigid (Tšehhi Vabariik, Horvaatia ja Rumeenia) juba 112 eCall-teenuse rakendamiseks valmis. Paljud liikmesriigid on katseprojektiga alustanud, nii et töö käib hoogsalt. Seepärast usub raportöör, et 1. oktoober 2015 on liikmesriikidele infrastruktuuri vastavaks ajakohastamiseks mõistlik tähtaeg.
Kuna 112 teenus ei ole veel avalikkusele hästi tuntud, oleks mõistlik, kui liikmesriigid suurendaksid teadlikkust 112 eCall-teenusest ning eCalli funktsioonidest ja võimalustest, korraldades selleks teavituskampaaniaid. Et tagada kooskõla eri liikmesriikide vahel, peaks komisjon neid kampaaniate korraldamisel juhendama ja abistama.
Otsus annab liikmesriikidele võimaluse sissetulevaid kõnesid filtreerida, et kergendada häirekeskuste tööd. Käsitsi valitud kõnesid võib käsitleda automaatkõnedest eraldi. Raportöör on selle lähenemisviisiga nõus, kuid soovib rõhutada, kui oluline on, et liikmesriigid käsitleksid kõiki kõnesid tulemuslikult.
Raportöör lisab põhjenduse, soovides rõhutada, et ka 112 kõnede puhul on täpne ja usaldusväärne asukoha kindlaksmääramine väga oluline. Lisaks eCall-kõnedele tuleb ka nn tavalisi 112 kõnesid korralikult käsitleda, vältimaks niisuguse põhjendamatu olukorra tekkimist, kus päästeteenistus määrab täpse asukoha ainult liiklusõnnetuste puhul. Põhjendusega soovitakse tagada, et laialt kasutuses olevast GNSSi tehnoloogiast asukoha kindlaksmääramiseks saaksid kasu kõik inimesed, mitte ainult need, kelle sõiduk on varustatud eCall-süsteemiga.
- [1] Saksa uuring "STORM" (Stuttgart Transport Operation by Regional Management)
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (4.12.2013)
transpordi- ja turismikomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta
(COM(2013)0315 – C7‑0173/2013 – 2013/0166(COD))
Arvamuse koostaja: Adina-Ioana Vălean
LÜHISELGITUS
Koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-teenuse kasutuselevõtmine kõigi ELi liikmesriikide sõidukites on liidu oluline prioriteet ja osa 2011.–2020. aasta liiklusohutuse tegevusprogrammist. 2012. aastal hukkus ELi teedel toimunud 1,1 miljonis liiklusõnnetuses ligi 28 000 inimest ja vigastatuid oli üle 1,5 miljoni.
Sõidukisisese eCall-süsteemi eesmärk on teavitada hädaabiteenistusi ja kindlustada professionaalse ja asjakohaselt varustatud abi kiirem kohalejõudmine raske õnnetuse korral, mis annaks umbes kümme minutit ajavõitu.
Praegu on eraviisilise eCall-süsteemiga varustatud ainult umbes 0,7 % sõidukitest ELis; mitmed Euroopa autotootjad pakuvad muude teenuste (tehniline abi, dünaamiline navigatsioon...) hulgas juba ka seda teenust.
Arvamuse koostaja pooldab ettepanekut võtta vastu otsus koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta, mis on kooskõlas ELi 2011.–2020. aasta liiklusohutuse tegevusprogrammiga ja Euroopa Parlamendi varasema, 3. juulil 2012. aastal vastu võetud resolutsiooniga (P7_TA(2012)0274).
Selleks et liikmesriigid saaksid rajada vastava häirekeskuste infrastruktuuri ja et autotootjad saaksid kõikide uute autode puhul sisse viia tehnilised kohandused, mis peaksid olema delegeeritud õigusaktidega määratletud 2014. aasta keskpaigaks, tundub sihiks seatud 1. oktoober 2015 siiski liiga ambitsioonikas. Seega soovitab arvamuse koostaja selle edasi lükata 2016. aasta juunisse.
Lisaks teeb arvamuse koostaja ettepaneku kehtestada liikmesriikidele kohustus tagada samasugune täpsus ja usaldusväärsus helistaja asukoha tuvastamisel ka mobiilsideterminali vahendatud hädaabikõne 112 puhul.
eCall-süsteemi kasutuselevõtt kinnitab, et GNSSi asukohaandmed on lihtsalt kättesaadavad ja neid saab tõhusalt mobiilivõrkudes 112 hädaabiteenistustele edastada. Kuigi eCall-süsteemi tähtsuses ei ole kahtlustki, tuleks märkida, et eCall-kõned moodustavad vaid umbes 1,7 %[1] kõigist ELis tehtavatest hädaabikõnedest aastas. Komisjoni praegune ettepanek looks seega õigustamatu olukorra, mille tagajärjel oleks võimalik pärast liiklusõnnetusi kodanike asukohta täpselt tuvastada vaid hädaabinumbri 112 teenuste kaudu.
See kohustus võimaldaks kodanikel ja hädaabiteenistustel GNSSi asukoha tuvastamise tehnoloogiast maksimaalset ühiskondlikku kasu saada, sest hinnanguliselt tehakse tulevikus ELis 5,5 miljonit eCall-kõnet aastas, võrreldes hinnangulise 320 miljoni hädaabikõnega.
Selle muudatuse eesmärk on tagada, et kõik kodanikud, ka need, kelle sõiduk ei ole eCall-süsteemiga varustatud, saaksid kasu juba laialt kasutusel olevast GNSSi asukoha tuvastamise tehnoloogiast.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) Komisjoni 26. novembri 2012. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu ELis)21 kehtestati spetsifikatsioonid, et uuendada häirekeskuste taristut, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, tagamaks kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvust, koostalitlusvõimet ja pidevust. |
(3) Komisjoni 26. novembri 2012. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu ELis)21 kehtestati spetsifikatsioonid, et uuendada häirekeskuste taristut, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, tagamaks kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvust, koostalitlusvõimet ja pidevust, ning kohustati liikmesriike esitama 23. oktoobriks 2013 aruande rakendamise olukorra kohta, sealhulgas rakendamise ajakava kaheks järgnevaks aastaks. |
|
__________________ |
__________________ |
|
21 ELT L 91, 3.4.2013, lk 1. |
21 ELT L 91, 3.4.2013, lk 1. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(4 a) Peaaegu kõik liikmesriigid on koostalitlusvõimelise sõidukisisese eCall-süsteemi teostust käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile alla kirjutanud või sellele toetust avaldanud. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) Selleks et tagada teenuse koostalitlusvõime ja pidevus kogu ELis ning vähendada rakenduskulusid Euroopa Liidu jaoks tervikuna, on vaja, et kõik liikmesriigid võtavad eCalli prioriteetse meetme kasutusele kooskõlas delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 sätestatud ühiste spetsifikatsioonidega. See ei tohiks piirata liikmesriikide õigust võtta kasutusele täiendavad tehnilised vahendid teiste hädaabikõnede käsitlemiseks. |
(6) Selleks et tagada teenuse täielik funktsionaalsus, ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus kogu ELis ning vähendada rakenduskulusid Euroopa Liidu jaoks tervikuna, on vaja, et kõik liikmesriigid võtavad eCalli prioriteetse meetme kasutusele kooskõlas delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 sätestatud ühiste spetsifikatsioonidega. See ei tohiks piirata liikmesriikide õigust võtta kasutusele täiendavad tehnilised vahendid teiste hädaabikõnede käsitlemiseks. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Kogemused teiste hädaabikõnede süsteemidega on näidanud, et käsitsi valitud eCall-kõnede hulgas on ka muid abikõnesid. Vajaduse korral võivad liikmesriigid rakendada kõiki asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid selliste abikõnede filtreerimiseks, et tagada üksnes reaalsete hädaabikõnede jõudmine eCall-häirekeskustesse. |
(7) Kogemused teiste hädaabikõnede süsteemidega on näidanud, et käsitsi valitud eCall-kõnede hulgas on ka muid abikõnesid. Vajaduse korral võivad liikmesriigid rakendada kõiki asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid selliste abikõnede filtreerimiseks, et tagada üksnes reaalsete hädaabikõnede jõudmine eCall-häirekeskustesse. Seda tehes peaksid liikmesriigid tagama, et kõiki kõnesid käsitletakse kõige tõhusamal viisil. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 a) Mitte kõik liidu kodanikud ei ole eCall-teenuse kasutamisega kursis. Liikmesriigid peaksid korraldama koostöös komisjoniga teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Nende kampaaniatega tuleks kodanikke teavitada sellest, et on olemas tasuta ja avalikkusele kättesaadav eCall-teenus, ning rõhutada, miks see süsteem on kasulik ja kuidas seda kasutada. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Euroopa Parlament on aastatel 2007, 2011 ja 2013 palunud korduvalt, oma kirjalikus deklaratsioonis 0044/2007, oma resolutsioonis P7_TA(2011)0306 ja 31. mail 2013 esitatud suuliselt vastatavas küsimuses, et hädaabikõnede 112 puhul nähtaks ette helistaja asukoha täpne ja usaldusväärne tuvastamine, kuid seni ei ole märkimisväärseid edusamme tehtud. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 b) Kõik eCall-teenuse osad, mis on seotud täpse ja usaldusväärse positsioneerimisteabega, sealhulgas GNSSiga seotud mobiilsideterminalid, peaksid tagama ühilduvuse Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide EGNOS ja Galileo teenustega ning neid ELi programme täiel määral ära kasutama, kui need tööle hakkavad. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 c) Et tagada kõigile kodanikele võrdne juurdepääs 112- ja hädaabiteenustele, peaks helistaja asukoha tuvastamise täpsus ja usaldusväärsus GNSS-mobiilside terminali tehtud hädaabikõne 112 ja eCall-kõne puhul olema sama. Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112 käsitleva direktiivi 2009/136/EÜ artikli 26 kohaselt kehtestavad pädevad reguleerivad asutused helistaja asukoha kohta pakutava teabe täpsuse ja usaldusväärsuse kriteeriumid, samas kui komisjon võib pärast BERECiga konsulteerimist võtta vastu tehnilised rakendusmeetmed, |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid võtavad hiljemalt 1. oktoobriks 2015 kasutusele eCall-häirekeskuste taristu, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, eristades vajaduse korral muud abikõned, vastavalt spetsifikatsioonidele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013, et tagada kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus. See ei piira liikmesriikide õigust korraldada oma päästeteenuseid majanduslikult kõige tõhusamal ja riigi jaoks asjakohasel viisil, sealhulgas võimalus filtreerida kõnesid, mis ei ole hädaabikõned ning mida ei käsitleta eCall-häirekeskustes, eelkõige käsitsi valitud eCall-kõnede puhul. |
Liikmesriigid võtavad hiljemalt 1. juuniks 2016 kasutusele eCall-häirekeskuste taristu, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, eristades vajaduse korral muud abikõned, vastavalt spetsifikatsioonidele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013, et tagada kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus. Liikmesriigid tagavad samuti, et helistaja asukoha tuvastamise täpsus ja usaldusväärsus GNSS-mobiilside terminali tehtud hädaabikõne 112 puhul on samaväärne eCall-kõne omaga kooskõlas andmekaitset käsitleva direktiiviga 95/46/EÜ. See ei piira liikmesriikide õigust korraldada oma päästeteenuseid majanduslikult kõige tõhusamal ja riigi jaoks asjakohasel viisil, sealhulgas võimalus filtreerida kõnesid, mis ei ole hädaabikõned ning mida ei käsitleta eCall-häirekeskustes, eelkõige käsitsi valitud eCall-kõnede puhul. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 2 a |
|
|
Liikmesriigid tagavad hiljemalt 1. oktoobriks 2015, et eCall-kõnesid saab nende territooriumil teha igalt poolt. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtt |
||||
|
Viited |
COM(2013)0315 – C7-0173/2013 – 2013/0166(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
TRAN 1.7.2013 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 1.7.2013 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Adina-Ioana Vălean 11.9.2013 |
||||
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
5.11.2013 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
28.11.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
50 1 3 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Jan Březina, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Vicky Ford, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, Fiona Hall, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Jens Rohde, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Catherine Trautmann, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Rachida Dati, Ioan Enciu, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Gunnar Hökmark, Ivailo Kalfin, Seán Kelly, Holger Krahmer, Werner Langen, Zofija Mazej Kukovič, Alajos Mészáros, Markus Pieper, Vladimír Remek, Silvia-Adriana Ţicău |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (art 187 lg 2) |
Carl Schlyter |
||||
- [1] http://ec.europa.eu/information_society/newsroom/cf/dae/document.cfm?doc_id=2252
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (28.11.2013)
transpordi- ja turismikomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta
(COM(2013)0315 – C7‑0173/2013 – 2013/0166(COD))
Arvamuse koostaja: Olga Sehnalová
LÜHISELGITUS
eCall kuulub eSafety rakenduste hulka, mille eesmärk on eelkõige leevendada liiklusõnnetuste tagajärgi. eCall on kavandatud raske liiklusõnnetuse korral hädaabinumbriga automaatselt ühenduma. Viivitamata teadaandmine õnnetusest ja täpse asukoha nõuetekohane tuvastamine vähendab tõhusa abi andmiseks vajalikku aega hädaabiteenuste kiirema saabumise tõttu õnnetuskohale.
Raportöör on arvamusel, et eCalli peamised kasud peituvad õnnetuskoha kiiremas ja hõlpsamas tuvastamises, meetmete kiiremas vastuvõtmises liiklusvoo kõrvalejuhtimiseks (mis vähendab õnnetustest põhjustatud ummikuid ja väldib teiseseid õnnetusi), õigeaegses ja kontrollitud teabes (õnnetuses osalenud liiklejate tõsiste tervisehäirete välistamine), tehniliste andmete põhikogumis (mis võimaldab hädaabiteenustel valmistuda sekkumiseks aegsasti) ning koostalitluseks sobivas sõnumis (mis kõrvaldab keelebarjääri sõidukis viibivate isikute ja häirekeskuse operaatori vahel, mis on Euroopa mitmekeelses keskkonnas oluline).
Raportöör peab tervitatavaks ettepanekut võtta vastu otsus koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta ja selle eesmärki, milleks on tagada ELi-ülese eCall-süsteemi koordineeritud ja sidus kasutuselevõtt ning teenuse koostalitlusvõime ja pidevus kogu Euroopas. See kajastab Euroopa Parlamendi arvamust, kes on mitmeid kordi avaldanud eCalli kasutuselevõtule toetust, sealhulgas toetust selle kohustuslikule kasutuselevõtule. Oma resolutsioonis kodanikele mõeldud uue hädaabikõne teenuse eCall kohta, mis võeti suure häälteenamusega vastu 2012. aasta juulis, pidas Euroopa Parlament kahetsusväärseks viivitusi ja edu puudumist eCalli vabatahtlikul kasutuselevõtmises ning nõudis tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku reguleerivate meetmete kohta, mis on vajalikud lisaviivituste vältimiseks.
Ettepanekus on sätestatud, et liikmesriigid peavad kasutusele võtma eCall-häirekeskuste taristu, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks nende territooriumil, hiljemalt 1. oktoobril 2015. Raportöör on arvamusel, et selle kuupäeva edasilükkamine võib jätta osalevatele sidusrühmadele negatiivse mulje ning tekitada segadusest ja lisaviivitusi kõnealuse elupäästva tehnoloogia rakendamisel.
Liikmesriigid peaksid uuendama häirekeskuste taristut viisil, mis vastab kõige paremini nende riiklikule/kohalikule struktuurile, võttes seega arvesse iga liikmesriigi spetsiifilisi asjaolusid ja tingimusi. Kõik liikmesriigid peaksid korraldama oma päästeteenuseid majanduslikult kõige tõhusamal ja riigi jaoks asjakohasel viisil, sealhulgas võimalus filtreerida kõnesid. Raportöör peab tervitatavaks, et liikmesriigid võivad lisada filtreerivad kõnekeskused või saama neid samades häirekeskustes, kes võtavad vastu 112 eCalli või muid kombinatsioone, ja et liikmesriigid võivad kavandada eCalli vastuvõtmist endale sobival viisil.
eCall on kavandatud toimima avaliku hädaabikõne teenusena. Seepärast on raportöör arvamusel, et eCall peaks olema tasuta, millest oleks kasu kõikidel Euroopa teede kasutajatel.
Raportöör on veendunud, et eCall-süsteemi ning selle kasusid, kasutamist ja funktsionaalsust puudutavaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid peaksid edendama nii komisjon kui ka liikmesriigid, et suurendada avalikkuse arusaama eCallist ning selgitada, et nõudlus sellise hädaabiteenuse järele on ühiskonnale kasulik. Praktilise teabe andmine sihipärase kampaania teel võiks samuti aidata vähendada riski, et seda teenust väärkasutatakse või saadakse sellest valesti aru.
Käesolevas ettepanekus kindlaks määratud liikmesriikide kohustusi ületavalt ei saa eCall siiski nõuetekohaselt toimida ilma muude sidusrühmade, eelkõige autotööstuse ja mobiilsideoperaatorite kaasamiseta. Raportöör kutsub seepärast asjaomaseid sidusrühmi ja liikmesriikide esindajaid üles tegema tihedat koostööd, et tagada eCall teenuste ühtlustatud kasutuselevõtt ja sellest tulenevad kasud Euroopa kodanikele.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Ettepanek: |
Ettepanek: |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS |
|
koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta |
hädaabinumbri 112 teenusel põhineva koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta |
|
(EMPs kohaldatav tekst) |
(EMPs kohaldatav tekst) |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) Selleks et tagada tarbijate usaldus uue eCall-süsteemi vastu, tagavad liikmesriigid edastatud andmete asjakohase kasutamise. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Kogemused teiste hädaabikõnede süsteemidega on näidanud, et käsitsi valitud eCall-kõnede hulgas on ka muid abikõnesid. Vajaduse korral võivad liikmesriigid rakendada kõiki asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid selliste abikõnede filtreerimiseks, et tagada üksnes reaalsete hädaabikõnede jõudmine eCall-häirekeskustesse. |
(7) Kogemused teiste hädaabikõnede süsteemidega on näidanud, et käsitsi valitud eCall-kõnede hulgas on ka muid abikõnesid. Vajaduse korral võivad liikmesriigid rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid selliste abikõnede filtreerimiseks, et tagada üksnes reaalsete hädaabikõnede jõudmine eCall-häirekeskustesse. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 a) Koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtule peaks eelnema komisjoni ja liikmesriikide korraldatud teadlikkuse tõstmise kampaania, et selgitada kodanikele uue süsteemi eeliseid, toimimist ja andmekaitse tagatisi. Kampaania peaks toimuma liikmesriikides koostöös riiklike ja piirkondlike ametiasutustega ning kampaania eesmärk peaks olema teavitada kasutajaid sellest, kuidas süsteemi asjakohaselt kasutada ja valehäireid vältida. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 b) Selleks et tagada kõigile kodanikele võrdne juurdepääs 112- ja hädaabiteenustele, peaks helistaja asukoha määramise täpsus ja usaldusväärsus GNSS-mobiilside terminali tehtud hädaabikõne 112 ja eCall-kõne puhul olema samaväärne. Direktiivi 2009/136/EÜ artikli 26 (Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kohta) kohaselt kehtestavad pädevad reguleerivad asutused helistaja asukoha kohta antava teabe täpsuse ja usaldusväärsuse kriteeriumid, samas võib komisjon pärast BERECiga konsulteerimist võtta tehnilisi rakendusmeetmeid. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 c) Vastavalt artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma soovitustele, mis esitati 26. septembril 2006 vastu võetud töödokumendis eCall-algatuse mõju kohta andmekaitsele ja eraelu puutumatusele21a, peaksid liikmesriigid eCall-häirekeskuste taristut rakendades tagama, et isikuandmete töötlemine seoses eCall-kõnede käsitlemisega vastaks täielikult isikuandmete kaitse nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta21b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)21c. |
|
|
__________________ |
|
|
21a 1609/06/EN – WP 125. |
|
|
21b EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. |
|
|
21c EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid tagavad, et eCall-teenuse kaudu edastatud andmeid kasutatakse pärast hädaabikõnet üksnes päästetööde ja liikluse juhtimiseks. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 1 a |
|
|
Liikmesriigid tagavad, et eCall-teenuse kasutamine on eCalli kasutajatele tasuta. |
Selgitus | |
eCall on avalik hädaabiteenus ning selle kasutamise eest ei tohi võtta tasu. | |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtt |
||||
|
Viited |
COM(2013)0315 – C7-0173/2013 – 2013/0166(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
TRAN 1.7.2013 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
IMCO 1.7.2013 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Olga Sehnalová 9.7.2013 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
25.9.2013 |
5.11.2013 |
27.11.2013 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
28.11.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
28 5 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Claudette Abela Baldacchino, Adam Bielan, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia de Campos, Cornelis de Jong, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Toine Manders, Mitro Repo, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Ildikó Gáll-Pelcz, Morten Løkkegaard, Claudio Morganti, Olga Sehnalová, Kyriacos Triantaphyllides, Wim van de Camp, Patricia van der Kammen |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Monika Panayotova, Andrés Perelló Rodríguez |
||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtt |
||||
|
Viited |
COM(2013)0315 – C7-0173/2013 – 2013/0166(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
13.6.2013 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
TRAN 1.7.2013 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 1.7.2013 |
IMCO 1.7.2013 |
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Philippe De Backer 3.9.2013 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
4.11.2013 |
16.12.2013 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
17.12.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
42 3 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Magdi Cristiano Allam, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Erik Bánki, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Franco Frigo, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Mike Nattrass, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Peter van Dalen, Patricia van der Kammen, Roberts Zīle |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Zita Gurmai, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Alfreds Rubiks, Sabine Wils, Karim Zéribi |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Ivo Strejček |
||||
|
Esitamise kuupäev |
20.12.2013 |
||||