RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK
10.1.2014 - (COM(2013)0042 – C7‑0033/2013 – 2013/0023(COD)) - ***I
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Anthea McIntyre
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK
(COM(2013)0042 – C7‑0033/2013 – 2013/0023(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0042),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 83 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0033/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2013. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 28. mai 2013. aasta arvamust[2],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0018/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Euro kui euroala riikide ühisraha on muutunud oluliseks teguriks liidu majanduses ja kodanike igapäevaelus. Liidu kui terviku huvides on võidelda võltsimisega seotud tegevuste vastu, mis seavad ohtu euro ehtsuse, ja nende eest karistada. |
(1) Euro kui euroala riikide ühisraha on muutunud oluliseks teguriks liidu majanduses ja kodanike igapäevaelus. Alates euro kasutuselevõtust 2002. aastal on aga euro võltsimine tekitanud vähemalt 500 miljoni euro ulatuses rahalist kahju, sest see on vääring, mis on pidevalt raha võltsimisega tegelevate organiseeritud kuritegelike rühmituste huviorbiidis. Liidu kui terviku huvides on võidelda võltsimisega seotud tegevuste vastu, mis seavad ohtu euro ehtsuse, ja nende eest karistada. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Raha võltsimisel on ühiskonnale märkimisväärne negatiivne mõju. Selle tagajärjel saavad kodanikud ja ettevõtjad kahju, mida neile ei hüvitata isegi juhul, kui nad on saanud võltsingud heauskselt. Äärmiselt oluline on tagada kodanike, ettevõtjate ja finantsasutuste usaldus pangatähtede ja müntide ehtsuse vastu. |
(2) Raha võltsimisel on ühiskonnale märkimisväärne negatiivne mõju. Selle tagajärjel saavad kodanikud ja ettevõtjad kahju, mida neile ei hüvitata isegi juhul, kui nad on saanud võltsingud heauskselt. Äärmiselt oluline on tagada kodanike, ettevõtjate ja finantsasutuste usaldus pangatähtede ja müntide ehtsuse vastu ning sama tähtis on kaitsta euro võltsimise eest kodanikke, kui nad kasutavad liidu piires liikumise, töötamise ja elamise vabadust. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) Oluline on tagada, et tulemuslikud ja tõhusad kriminaalõiguslikud meetmed kaitseksid asjakohasel viisil eurot ja muid seaduslikus käibes vääringuid kõigis liikmesriikides. |
(3) Oluline on tagada, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed selleks, et kaitsta eurot ja muid seaduslikus käibes vääringuid. Need meetmed peaksid hõlmama nii ennetus- kui ka täitemeetmeid. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 a) Oluliseks ennetusmeetmeks oleks see, kui liit lõpetaks 500-euroste pangatähtede kasutamise, sest tõendid näitavad, et üle 90 protsendi neist kasutatakse ainult organiseeritud kuritegevuses. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Euro ja muude vääringute kaitse nõuab sularaha võltsimisega seotud kuritegude ühist määratlust ning ühiseid karistuse liike nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Et tagada kooskõla Genfi konventsiooniga, tuleks käesoleva direktiiviga näha ette karistused samade süütegude eest nagu konventsioonigagi. Seepärast peaks pangatähtede ja müntide võltsimine ning levitamine olema kriminaalkuritegu. Nimetatud süütegude ettevalmistamine, näiteks võltsimiseks vajalike tööriistade ja komponentide valmistamine, peaks olema eraldi karistatav. Süütegude määratluste ühine eesmärk peaks olema võltsitud pangatähtede ja müntide ning võltsimiseks vajalike töövahendite ja tööriistade igasuguse käitlemise tõkestamine. |
(10) Euro ja muude vääringute kaitse nõuab sularaha võltsimisega seotud kuritegude ühist määratlust ning toimivaid, proportsionaalseid ja tõkestava mõjuga karistusi nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Et tagada kooskõla Genfi konventsiooniga, tuleks käesoleva direktiiviga näha ette karistused samade süütegude eest nagu konventsioonigagi. Seepärast peaks pangatähtede ja müntide võltsimine ning levitamine olema kriminaalkuritegu. Nimetatud süütegude ettevalmistamine, näiteks võltsimiseks vajalike tööriistade ja komponentide valmistamine, peaks olema eraldi karistatav. Süütegude määratluste ühine eesmärk peaks olema võltsitud pangatähtede ja müntide ning võltsimiseks vajalike töövahendite ja tööriistade igasuguse käitlemise tõkestamine. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 a) Äärmiselt oluline on tagada kodanike, ettevõtjate ja finantsasutuste usaldus pangatähtede ja müntide ehtsuse vastu. Raha võltsimine tekitab ühiskonnale, üksikisikutele ja äriühingutele kõigis liikmesriikides ning kolmandates riikides märkimisväärset varalist ja mittevaralist kahju. See võib panna tarbijad muretsema, kas raha ikka on piisavalt kaitstud, ja tekitada hirmu saada võltsitud pangatähti ja münte. Selle tulemusel võivad tarbijad eelistada rahale muid maksevahendeid. Seega võib raha võltsimine anda raharinglusele muude maksevahendite kaudu tagasilöögi. Raha võltsimisega seotud õigusrikkumisi iseloomustavad sageli piiriülesed mõõtmed ning seosed organiseeritud kuritegevusega. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(13 a) Käesoleva direktiiviga hõlmatud kuritegude puhul peab tahtlus olema osa kõikidest elementidest, mis moodustavad käesolevas direktiivis osutatud õigusrikkumise. Tegevuse või tegevusetuse tahtlikku iseloomu võib järeldada eesmärgi ja faktiliste asjaolude põhjal. Käesolev direktiiv ei hõlma selliseid füüsiliste isikute õigusrikkumisi, mis ei nõua tahtlust. |
Selgitus | |
ELi kriminaalõigus peaks olema ette nähtud viimase võimalusena ning hõlmama põhimõtteliselt vaid tahtliku loomuga tegevusi või tegevusetust. | |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14) Võltsimisega seotud süütegude eest ettenähtud karistused peaksid olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja tõkestava mõjuga kogu liidus. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Põhjenduse 10 muudatusettepanek sisaldab seda teksti. | |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16) Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette teatavad minimaalsed karistuste liigid ja tasemed. Miinimumkaristuse mõiste on praegu kasutusel enamikus liikmesriikides. Järjekindel ja asjakohane oleks võtta see lähenemisviis kasutusele liidu tasandil. |
(16) Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette maksimumkaristuste minimaalsed tasemed. Võttes arvesse suuri erinevusi karistuste määramise ja täitmisele pööramise praktikas, tekitaks euro ja muude vääringute võltsimise eest miinimumkaristuste kehtestamine ühe riigi õigussüsteemi siseselt mitteühtsete miinimumkaristuse määrade kehtimise ohu.
|
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17) Karistuste tasemed peaksid olema tulemuslikud ja tõkestavad, kuid need ei tohiks olla süütegu arvestades ebaproportsionaalselt kõrged. Seepärast peaks füüsilisele isikule määratav karistus olema sularaha võltsimise ja võltsitud sularaha levitamise rasketel juhtudel, kui tegemist on võltsitud pangatähtede ja müntide suurte koguste või eriti raskendavate asjaoludega, minimaalselt kuuekuune ja maksimaalselt vähemalt kaheksa-aastane vanglakaristus. |
(17) Karistuste tasemed peaksid olema tulemuslikud ja tõkestavad, kuid need ei tohiks olla süütegu arvestades ebaproportsionaalselt kõrged. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18) Kuuekuune miinimumkaristus aitab tagada, et õiguskaitseasutused ja kohtud peavad euro ja muude vääringute võltsimisega seotud süütegusid võrdselt prioriteetseteks, mis omakorda hõlbustab piiriülest koostööd. See aitab leevendada ka leebemate karistustega asukohariigi valimise ohtu. Peale selle võimaldab see anda õigusrikkujad, kellele on karistus määratud, Euroopa vahistamismääruse alusel üle teisele liikmesriigile nii, et vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme saab täitmisele pöörata. |
(18) Õiguskaitseasutused ja kohtud peaksid euro ja muude vääringute võltsimisega seotud süütegusid pidama võrdselt prioriteetseteks. See hõlbustab piiriülest koostööd, muu hulgas Euroopa vahistamismääruse kaudu, ja vähendab leebemate karistustega asukohariigi valimise ohtu. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19) Liikmesriikidel peaks olema võimalus määrata juhtudel, kui võltsitud pangatähtede ja müntide kogunimiväärtus on tühine või ei kaasne sellega eriliselt raskendavaid asjaolusid, lühikest vanglakaristust või jätta vanglakaristus määramata. See väärtuskünnis peaks olema juhtumite puhul, mis ei nõua vanglakaristust, väiksem kui 5 000 eurot ehk suurima euro pangatähe kümnekordne väärtus, ning juhtumite puhul, mis nõuavad lühemat kui kuuekuulist vanglakaristust, väiksem kui 10 000 eurot. |
(19) Liikmesriikidel peaks olema võimalus määrata juhtudel, kui võltsitud pangatähtede ja müntide potentsiaalne nominaalväärtus või kogunimiväärtus on tühine või ei kaasne sellega eriliselt raskendavaid asjaolusid, lühikest vanglakaristust või jätta vanglakaristus määramata. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(22) Sularaha võltsimise juhtude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise edu tagamiseks peaks nimetatud süütegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise eest vastutajatele olema kättesaadavad organiseeritud kuritegevuse ja muude raskete kuritegevuse vastases võitluses kasutatavad uurimisvahendid. Selliste vahendite hulka kuuluvad näiteks telefonikõnede pealtkuulamine ja kirjavahetusega tutvumine, varjatud jälgimine (sealhulgas elektrooniline jälgimine), pangakontode jälgimine ja muu finantsuurimine, võttes muu hulgas arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning uuritavate süütegude laadi ja raskust. |
(22) Sularaha võltsimise juhtude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise edu tagamiseks peaks nimetatud süütegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise eest vastutajatele olema kättesaadavad organiseeritud kuritegevuse ja muude raskete kuritegevuse vastases võitluses kasutatavad uurimisvahendid. Selliste vahendite hulka kuuluvad näiteks telefonikõnede pealtkuulamine ja kirjavahetusega tutvumine, varjatud jälgimine (sealhulgas elektrooniline jälgimine), pangakontode jälgimine ja muu finantsuurimine, võttes muu hulgas lisaks isikuandmete kaitse õigusele arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning uuritavate süütegude laadi ja raskust. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(23) Liikmesriigid peaksid kehtestama oma jurisdiktsiooni nende territooriumil toimepandud ja nende kodanike poolt toimepandud süütegude korral kooskõlas Genfi konventsiooni ja muude liidu kriminaalõigusaktide kohtualluvust käsitlevate sätetega. Euro väljapaistev roll Euroopa Liidu majanduses ja ühiskonnas ning oht eurole kui ülemaailmse tähtsusega vääringule nõuavad täiendavaid meetmeid euro kaitsmiseks. Seepärast peaksid kõik liikmesriigid, kelle vääring on euro, rakendama väljaspool Euroopa Liitu toimepandud süütegude puhul universaalset kohtualluvust, kui teo toimepanija asub nende territooriumil või süüteoga seotud võltsitud eurosid avastatakse kõnealuses liikmesriigis. Liikmesriigid peaksid universaalse kohtualluvuse kasutamisel järgima proportsionaalsuse põhimõtet, eelkõige seoses kolmandate riikide poolt sama tegevuse suhtes tehtud kohtuotsustega. |
(23) Liikmesriigid peaksid kehtestama oma jurisdiktsiooni nende territooriumil toimepandud ja nende kodanike poolt toimepandud süütegude korral kooskõlas Genfi konventsiooni ja muude liidu kriminaalõigusaktide kohtualluvust käsitlevate sätetega, võttes arvesse, et süütegude käsitlemine on kõige tõhusam selle riigi kriminaalõiguse süsteemis, kus need toime pandi. Austada tuleb põhimõtet ne bis in idem, mis tähendab, et nende vastu, kes on eelmises menetluses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud, ei esitata süüdistust. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumnõuded euro ja muude vääringute võltsimise valdkonnas. Samuti kehtestatakse selles ühissätted nimetatud valdkonna kuritegude vastase võitluse tugevdamiseks ja nende uurimise parandamiseks. |
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumnõuded euro ja muude vääringute võltsimise valdkonnas. Samuti kehtestatakse selles ühissätted nimetatud valdkonna kuritegude vastase võitluse tugevdamiseks ja nende uurimise parandamiseks ning selleks, et tagada võltsimisvastaste meetmete parem koordineerimine riikide ametiasutuste vahel nii euroalal kui ka väljaspool euroala. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) „juriidiline isik” – mis tahes üksus, millel on kohaldatava õiguse alusel juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud asutused, kes teostavad riigivõimu, ning avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid; |
(b) „juriidiline isik” – mis tahes üksus, millel on kohaldatava õiguse alusel juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid; |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) võltsitud sularaha pettuslik käibelelaskmine; |
(b) võltsitud sularaha edasiandmine; |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
i) töövahendid, esemed, arvutiprogrammid ja muud sularaha võltsimiseks või moonutamiseks mõeldud vahendid või |
i) töövahendid, esemed, arvutiprogrammid ja muud spetsiaalselt sularaha võltsimiseks või moonutamiseks mõeldud vahendid või |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ii) hologrammid või muud sularaha elemendid, mille eesmärk on kaitsta raha võltsimise eest. |
ii) hologrammid, vesimärgid või muud sularaha elemendid, mille eesmärk on kaitsta raha võltsimise eest. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Lõikes 1 osutatud tegevus hõlmab ka tegevust pangatähtede ja müntide suhtes, mis ei ole veel emiteeritud, kuid on mõeldud käibesselaskmiseks ja on seaduslikud maksevahendid. |
3. Lõikes 1 osutatud tegevus hõlmab ka tegevust pangatähtede või müntide suhtes, mis ei ole veel emiteeritud, kuid on mõeldud käibesselaskmiseks ja on seaduslikud maksevahendid. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud tegevuse eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega, sealhulgas trahvid ja vanglakaristus. |
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud tegevuse eest karistatakse siseriikliku õiguse alusel tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega, sealhulgas trahvid ja vanglakaristus. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süütegude eest, mis on seotud pangatähtede ja müntidega kogunimiväärtuses alla 5 000 euro ja juhul, kui eriti rasked asjaolud puuduvad, võivad liikmesriigid näha ette muu karistuse kui vanglakaristus. |
2. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süütegude eest ette näha muu karistuse kui vanglakaristus. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süüteod, mis on seotud pangatähtede ja müntidega kogunimiväärtuses vähemalt 5 000 eurot, on karistatavad vähemalt kaheksa aasta pikkuse maksimaalse vanglakaristusega. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süüteod, mis on seotud pangatähtede ja müntidega kogunimiväärtuses vähemalt 10 000 eurot või eriti raskendavate asjaoludega, on karistatavad: |
4. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süüteod on siseriikliku õiguse alusel karistatavad maksimumkaristusega vähemalt kaheksa aastat vangistust. |
|
(a) miinimumkaristusega vähemalt kuus kuud vangistust; |
|
|
(b) maksimumkaristusega vähemalt kaheksa aastat vangistust. |
|
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Käesoleva direktiiviga hõlmatud kuritegude eest karistusi kohaldades ja täide viies järgivad liikmesriigid siseriikliku kriminaalõiguse üldeeskirju ja -põhimõtteid, võttes iga juhtumi puhul arvesse konkreetseid asjaolusid. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Juriidiliste isikute aastaaruandeid kontrollivad audiitorid teevad tuvastatud ja käesoleva direktiivi artiklites 3 ja 4 osutatud õigusrikkumised teatavaks pädevatele kohtuasutustele, ilma et nende vastutust saaks sellise teabe avaldamise tõttu kahtluse alla seada. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada oma jurisdiktsioon artiklites 3 ja 4 nimetatud kuritegude üle, kui: |
1. Eeldusel, et territoriaalsus on peamine määrav kriteerium, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et kehtestada oma jurisdiktsioon artiklites 3 ja 4 nimetatud kuritegude üle, kui: |
|
(a) süütegu on tervikuna või osaliselt toime pandud liikmesriigi territooriumil või |
(a) süütegu on tervikuna või osaliselt toime pandud liikmesriigi territooriumil või |
|
(b) teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik. |
(b) teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Iga liikmesriik, kelle vääringuks on euro, võtab vajalikud meetmed oma jurisdiktsiooni kehtestamiseks väljaspool Euroopa Liitu toime pandud, artiklis 3 ja 4 osutatud süütegude suhtes, vähemalt siis, kui need on seotud euroga ja kui: |
välja jäetud |
|
(a) teo toimepanija asub asjaomase liikmesriigi territooriumil või |
|
|
(b) asjaomases liikmesriigis on avastatud süüteoga seotud võltsitud pangatähti või münte. |
|
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Iga liikmesriik võtab süüdistuse esitamiseks nimetatud süütegudes vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsioon ei sõltu tingimusest, kas süütegu loetakse selle toimepaneku kohas kuriteoks. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Juhul kui artiklites 3 ja 4 osutatud süüteod on juba olnud sellise kriminaalmenetluse subjektiks, mille tulemusena on kahtlustatava suhtes tehtud lõplik õigeks- või süüdimõistev kohtuotsus, jätavad liikmesriigid kriminaalmenetluse algatamata. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 10 a |
|
|
Andmete kogumine euro pangatähtede ja müntide võltsimisega seotud juhtumite arvu väljaselgitamiseks |
|
|
Liikmesriigid koguvad regulaarselt usaldusväärseid andmeid võltsitud euro pangatähtede ja müntidega seotud juhtumite arvu kohta, võttes eriti arvesse alustatud ja edukalt lõpule viidud kriminaalmenetlusi. Need andmed tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF); |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui vajalikke näidiseid võltsimiskahtlusega pangatähtedest ja müntidest ei ole võimalik edastada, sest selleks, et tagada õiglane ja tulemuslik kohtuprotsess ning kahtlusaluse õigus kaitsele, on neid vaja hoida kriminaalmenetluse asitõenditena, antakse siseriiklikule analüüsikeskusele ja siseriiklikule müntide analüüsi keskusele neile viivitamatult juurdepääs. |
2. Kui vajalikke näidiseid võltsimiskahtlusega pangatähtedest ja müntidest ei ole võimalik edastada, sest selleks, et tagada õiglane ja tulemuslik kohtuprotsess ning kahtlusaluse õigus kaitsele, on neid vaja hoida kriminaalmenetluse asitõenditena, antakse siseriiklikule analüüsikeskusele ja siseriiklikule müntide analüüsi keskusele neile viivitamatult juurdepääs. Kohe pärast menetluse lõpetamist edastavad kohtuasutused need vajalikud näidised igast võltsimiskahtlusega pangatähe liigist siseriiklikule analüüsikeskusele ja igast võltsimiskahtlusega mündi liigist siseriiklikule müntide analüüsi keskusele. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 12 a Euroopa Keskpanga aruanne |
|
|
Hiljemalt ...* esitab Euroopa Keskpank komisjoniga konsulteerides aruande 200- ja 500-euroste pangatähtede kohta. Aruandes hinnatakse seda, mil määral on nende pangatähtede väljalaskmine põhjendatud, pidades silmas võltsimise ja rahapesuga seotud ohte. Aruandele lisatakse vajaduse korral otsuse ettepanek.
____________ * Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjoni aruanne ja läbivaatamine |
Komisjoni aruanne ja läbivaatamine – lõppsätted |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Komisjon kavandab liidu nimel läbirääkimiste pidamist asjakohaste kokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikidega, kes kasutavad vääringuna eurot, et takistada ja karistada igasugust tegevust, millega võidakse võltsimist kasutades seada kahtluse alla euro autentsus, ning et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid. |
SELETUSKIRI
Raportis keskendutakse soovitustele, mis ergutavad liikmesriike käsitlema võltsimist kui kuritegu viisil, mida nad ise asjakohaseks peavad. Muudatusettepaneku number 8 eesmärk on tagada territoriaalsuse põhimõtte esmasus jurisdiktsiooni kehtestamisel, kuna ei ole praktiline ega õiglane paluda liikmesriigil võtta enda kanda vastutus kuritegude eest, mille on pannud toime selle riigi kodanikud väljaspool riigi territooriumi.
Euroopa Keskpanga andmetel eemaldati 2012. aastal ringlusest 184 000 võltsitud euro münti ja 531 00 võltsitud euro pangatähte. Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) hinnangul on võltsimine läinud ettevõtjatele ja tarbijatele Euroopas maksma ligikaudu 500 miljonit eurot alates euro kasutusele võtmise hetkest 2002. aastal. Tarbijate ja ettevõtjate puhul on siinkohal tegemist otseste kuludega, sest valeraha ei hüvitata.
Euro on maailmas kõige rohkem kasutatavate rahvusvaheliste vääringute hulgas teisel kohal ja see muudab selle raha võltsimisele spetsialiseerunud organiseeritud kuritegelike rühmituste tegevuse sihtmärgiks. Europol kulutab märkimisväärselt palju aega ja vahendeid võltsitud euro pangatähtede ja müntide konfiskeerimiseks ning ebaseaduslike trükikodade sulgemiseks.
Euroopa Komisjon on arvamusel, et ühtlustatud lähenemine kriminaalkaristuste kehtestamiseks oleks tõhus preventiivne vahend, kuigi oluline osa liikmesriikidest leiab, et need karistusmäärad on liiga kaugeleulatuvad ja subsidiaarsuspõhimõttega vastuolus. Lisaks sellele, kui arvestada liikmesriikide majandustaseme ebavõrdsust, oleks ühtlustatud miinimumkaristuste kehtestamise heidutav mõju kogu liidus tõenäoliselt ebaühtlane, mis tähendaks oodatule vastupidist tulemust.
MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (25.9.2013)
kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile
Ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK
(COM(2013)0042 – C7‑0033/2013 – 2013/0023(COD))
Arvamuse koostaja: Pablo Zalba Bidegain
LÜHISELGITUS
Ettepanek võtta vastu direktiiv esitati eesmärgiga ajakohastada praegust kriminaalõiguse raamistikku, et kaitsta eurot ja muid vääringuid võltsimise vastu. Direktiiviga asendatakse praegu kehtiv nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise eest kaitsmiseks vajalikud meetmed, kusjuures direktiiv on põhjalikum, eelkõige seetõttu, et parandatakse karistuste rakendamise korda, uurimisvahendeid raskete võltsimisalaste kuritegude puhul ja kohustust edastada võltsimiskahtlusega raha siseriiklikele analüüsikeskustele ja siseriiklikele müntide analüüsi keskustele.
Arvamus koostaja väljendab heameelt selle ettepaneku, eriti karistuste rakendamise korra ühtlustamise ettepaneku üle. Minimaalne ühtlustamine on selles valdkonnas igati õigustatud, kuna eurol on 17 liikmesriigi ühise vääringuna märkimisväärne roll ELi majanduslikus ja finantsilises lõimumises ning ELi kodanike usaldus vääringu vastu on finantsstabiilsuse hoidmise seisukohalt otsustava tähtsusega. Seetõttu tuleks eurot kogu ELis võrdselt kaitsta.
Arvamuse koostaja teeb ettepaneku täiendavate muudatuste tegemiseks kavandatavas õigusaktis järgmistes valdkondades:
– Süüdimõistvate kohtuotsuste avalikustamine
Karistuste mõjususe ja tõkestava mõju tagamiseks tuleks süüdimõistvad otsused avalikustada, v.a juhul, kui avalikustamine ohustaks tõsiselt käimasolevaid ametlikke uurimisi.
– Karistuste proportsionaalsus
Riiklikud ametiasutused peaksid kohaldama karistuste korda proportsionaalselt vastavalt proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse aluspõhimõtetele. Seda tuleks täpsustada artikli 5 lõike 1 uues lõigus.
– Reguleerimisala: lõpetamata võltsitud pangatähed ja mündid
Võltsitud pangatähtede ja müntide mõiste ei tohiks piirduda siiski üksnes valmis võltsitud pangatähtede ja müntidega, vaid peaks hõlmama ka valmistamisel olevaid lõpetamata võltsitud pangatähti ja münte.
Sellistel lõpetamata võltsingutel ei ole nimiväärtust, kuid on potentsiaalne nimiväärtus, mida tuleks arvestada kavandatava direktiivi artiklis 5 ette nähtud proportsionaalse karistuse määramisel. Seepärast tuleks põhjendust 19 ja artiklit 5 muuta nii, et need sisaldaksid viiteid lõpetamata võltsingute potentsiaalsele nimiväärtusele. Potentsiaalset nimiväärtust tuleks käsitleda kui lisakriteeriumit proportsionaalse karistuse määramisel õigusrikkumiste eest, mis on loetletud kavandatava direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides a kuni c.
– Reguleerimisala: euro ja muud vääringud
Genfi konventsioonis sätestatud vääringute mittediskrimineerimise põhimõtte kohaselt peavad liikmesriigid kohaldama nii oma siseriikliku vääringu kui välismaiste vääringute suhtes sama karistuste korda. Seda tuleks kavandatavas õigusaktis täpsemalt selgitada, muutes põhjendust 19 ja artiklit 5, et täpsustada nende kohaldamist võltsitud mitte-euro pangatähtede või müntide suhtes.
– Õigusrikkumised, mis on seotud pangatähtede ja müntide tootmisvahendite ning toormaterjalidega
Kavandatava õigusakti takistava mõju tugevdamiseks ja võttes arvesse, et võltsimisvahenditel on seda liiki kuritegude puhul suur roll, tuleks artikli 3 lõike 1 punktis d määratletud kuritegude suhtes proportsionaalsuse hinnangu alusel samuti kohaldada artikli 5 lõikes 4 sätestatud miinimum- ja maksimumkaristusi.
– Võltsimiskahtlusega pangatähtede ja müntide edastamine kohtumenetluse käigus siseriiklikele analüüsikeskustele ja siseriiklikele müntide analüüsi keskustele
Ettepaneku artiklis 10 nähakse ette kohustus edastada võltsimiskahtlusega pangatähed ja mündid vastavalt määrusele 1338/2001 asutatud siseriiklikele analüüsikeskustele ja siseriiklikele müntide analüüsi keskustele. Teatavatel tingimustel, eriti kohtumenetluste ajal, ei ole võimalik näidiseid võltsimiskahtlusega pangatähtedest ja müntidest edastada, sest neid on vaja hoida asitõenditena. Sellisel juhul tuleks võltsitud pangatähtede ja müntide näidised edastada siseriiklikele analüüsikeskustele ja siseriiklikele müntide analüüsi keskustele viivitamatult pärast ajaomase menetluse lõppu.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 a) Kriminaalõiguse ühtlustamine liidus peaks aitama arendada liidu ühist õiguskultuuri kuritegevuse vastu võitlemisel, mis kasvataks vastastikust usaldust liikmesriikide õigussüsteemide vahel. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
. |
(10 a) Äärmiselt oluline on tagada kodanike, ettevõtjate ja finantsasutuste usaldus pangatähtede ja müntide ehtsuse vastu. Raha võltsimine tekitab ühiskonnale, üksikisikutele ja äriühingutele kõigis liikmesriikides ning kolmandates riikides märkimisväärset varalist ja mittevaralist kahju. See võib panna tarbijad muretsema, kas raha ikka on piisavalt kaitstud, ja tekitada hirmu saada võltsitud pangatähti ja münte. Selle tulemusel võivad tarbijad eelistada rahale muid maksevahendeid. Seega võib raha võltsimine anda raharinglusele muude maksevahendite kaudu tagasilöögi. Raha võltsimisega seotud õigusrikkumisi iseloomustavad sageli piiriülesed mõõtmed ning seosed organiseeritud kuritegevusega. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(16 a) Iga käesoleva direktiivi alusel tehtav süüdimõistev kohtuotsus tuleks koheselt avalikustada ning see peaks sisaldama teavet vähemalt selle kohta, milline on õigusrikkumise ja karistuse liik ja laad ning kes on süüdi mõistetud füüsiline või juriidiline isik, v.a juhul, kui avalikustamine ohustaks tõsiselt käimasolevaid ametlikke uurimisi. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19) Liikmesriikidel peaks olema võimalus määrata juhtudel, kui võltsitud pangatähtede ja müntide kogunimiväärtus on tühine või ei kaasne sellega eriliselt raskendavaid asjaolusid, lühikest vanglakaristust või jätta vanglakaristus määramata. See väärtuskünnis peaks olema juhtumite puhul, mis ei nõua vanglakaristust, väiksem kui 5 000 eurot ehk suurima euro pangatähe kümnekordne väärtus, ning juhtumite puhul, mis nõuavad lühemat kui kuuekuulist vanglakaristust, väiksem kui 10 000 eurot. |
(19) Liikmesriikidel peaks olema võimalus määrata juhtudel, kui võltsitud pangatähtede ja müntide kogunimiväärtus või potentsiaalne nimiväärtus on tühine või ei kaasne sellega eriliselt raskendavaid asjaolusid, lühikest vanglakaristust või jätta vanglakaristus määramata. See väärtuskünnis peaks olema juhtumite puhul, mis ei nõua vanglakaristust, väiksem kui 5 000 eurot või samaväärne summa asjaomases võltsitud rahatähtede ja müntide vääringus ehk suurima euro pangatähe kümnekordne väärtus, ning juhtumite puhul, mis nõuavad lühemat kui kuuekuulist vanglakaristust, väiksem kui 10 000 eurot või samaväärne summa asjaomases võltsitud rahatähtede ja müntide vääringus. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Selleks et tagada sanktsioonide hoiatav mõju avalikkusele, avaldavad liikmesriigid, kui see on asjakohane, põhjendamatu viivituseta esimeses lõigus osutatud kriminaalkaristused, sealhulgas vähemalt teabe õigusrikkumise liigi ja laadi ning süüdi mõistetud isikute kohta, v.a juhul, kui avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. Kui avaldamine põhjustaks osapooltele ebaproportsionaalset kahju, avalikustavad liikmesriigid kriminaalkaristused anonüümselt. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Karistuste proportsionaalsuse hindamisel võtavad liikmesriigid arvesse vastutusele võetud isikute teenitud kasumit või välditud kahju, samuti õigusrikkumisega teistele isikutele tekitatud kahju ning juhul, kui see on asjakohane, kahju, mis on tekitatud turgude toimimisele või majandusele laiemalt. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süütegude eest, mis on seotud pangatähtede ja müntidega kogunimiväärtuses alla 5 000 euro ja juhul, kui eriti rasked asjaolud puuduvad, võivad liikmesriigid näha ette muu karistuse kui vanglakaristus. |
2. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süütegude eest, mis on seotud pangatähtede ja müntidega kogunimiväärtuses või potentsiaalses nimiväärtuses alla 5 000 euro või samaväärse summa asjaomases võltsitud rahatähtede ja müntide vääringus ja juhul, kui eriti rasked asjaolud puuduvad, võivad liikmesriigid näha ette muu karistuse kui vanglakaristus. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süüteod, mis on seotud pangatähtede ja müntidega kogunimiväärtuses vähemalt 5 000 eurot, on karistatavad vähemalt kaheksa aasta pikkuse maksimaalse vanglakaristusega. |
3. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süüteod, mis on seotud pangatähtede ja müntidega kogunimiväärtuses või potentsiaalses nimiväärtuses vähemalt 5 000 eurot või samaväärne summa asjaomases võltsitud rahatähtede ja müntide vääringus, on karistatavad vähemalt kaheksa aasta pikkuse maksimaalse vanglakaristusega. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süüteod, mis on seotud pangatähtede ja müntidega kogunimiväärtuses vähemalt 10 000 eurot või eriti raskendavate asjaoludega, on karistatavad: |
4. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud süüteod, mis on seotud pangatähtede ja müntidega kogunimiväärtuses või potentsiaalses nimiväärtuses vähemalt 10 000 eurot või samaväärne summa asjaomases võltsitud rahatähtede ja müntide vääringus, või eriti raskendavate asjaoludega, on karistatavad: |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Lõikes 4 osutatud karistust kohaldatakse ka artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud süütegudele, kui nendega seonduvad eriti rasked asjaolud. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui vajalikke näidiseid võltsimiskahtlusega pangatähtedest ja müntidest ei ole võimalik edastada, sest selleks, et tagada õiglane ja tulemuslik kohtuprotsess ning kahtlusaluse õigus kaitsele, on neid vaja hoida kriminaalmenetluse asitõenditena, antakse siseriiklikule analüüsikeskusele ja siseriiklikule müntide analüüsi keskusele neile viivitamatult juurdepääs. |
2. Kui vajalikke näidiseid võltsimiskahtlusega pangatähtedest ja müntidest ei ole võimalik edastada, sest selleks, et tagada õiglane ja tulemuslik kohtuprotsess ning kahtlusaluse õigus kaitsele, on neid vaja hoida kriminaalmenetluse asitõenditena, antakse siseriiklikule analüüsikeskusele ja siseriiklikule müntide analüüsi keskusele neile viivitamatult juurdepääs. Vahetult pärast selle menetluse lõpetamist edastavad kohtuasutused vajalikud näidised igast võltsimiskahtlusega pangatähe liigist siseriiklikule analüüsikeskusele ja igast võltsimiskahtlusega mündi liigist siseriiklikule müntide analüüsi keskusele. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 12 a |
|
|
Hiljemalt [1 aasta pärast jõustumist] esitab Euroopa Keskpank komisjoniga konsulteerides aruande 200- ja 500-euroste pangatähtede kohta. Aruandes hinnatakse seda, mil määral on nende pangatähtede väljalaskmine põhjendatud võltsimise ja rahapesuga seotud ohte silmas pidades. Aruandele lisatakse vajaduse korral otsuse ettepanek. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjoni aruanne ja läbivaatamine |
Komisjoni aruanne ja läbivaatamine – lõppsätted |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Komisjon kavandab liidu nimel läbirääkimiste pidamist asjakohaste kokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikidega, kes kasutavad vääringuna eurot, et takistada ja tõkestada igasugust tegevust, millega võidakse seada kahtluse alla euro autentsus seoses võltsimisega, ning et saavutada üldisemalt käesoleva direktiivi eesmärgid. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euro ja muude rahaühikute kaitsmine võltsimise eest kriminaalõigusega (nõukogu raamotsuse 2000/283/JSK asendamine) |
||||
|
Viited |
COM(2013)0042 – C7-0033/2013 – 2013/0023(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
LIBE 12.3.2013 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
ECON 12.3.2013 |
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Pablo Zalba Bidegain 12.3.2013 |
||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
5.9.2013 |
24.9.2013 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
24.9.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
41 4 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marino Baldini, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, George Sabin Cutaş, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Syed Kamall, Othmar Karas, Wolf Klinz, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Ivana Maletić, Marlene Mizzi, Sławomir Nitras, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Zdravka Bušić, Ashley Fox, Robert Goebbels, Enrique Guerrero Salom, Olle Ludvigsson, Petru Constantin Luhan, Thomas Mann, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Andreas Schwab, Nils Torvalds |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Rita Borsellino |
||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euro ja muude rahaühikute kaitsmine võltsimise eest kriminaalõigusega (nõukogu raamotsuse 2000/283/JSK asendamine) |
||||
|
Viited |
COM(2013)0042 – C7-0033/2013 – 2013/0023(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
5.2.2013 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
LIBE 12.3.2013 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
ECON 12.3.2013 |
IMCO 12.3.2013 |
|
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
IMCO 20.3.2013 |
|
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Anthea McIntyre 31.1.2013 |
|
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
20.2.2013 |
19.6.2013 |
16.9.2013 |
17.12.2013 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
17.12.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
46 0 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Philipp Albrecht, Edit Bauer, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Philip Claeys, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ioan Enciu, Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Kinga Gál, Kinga Göncz, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu Houillon, Anthea McIntyre, Nuno Melo, Roberta Metsola, Claude Moraes, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Nils Torvalds, Wim van de Camp, Axel Voss, Renate Weber, Auke Zijlstra |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Cornelis de Jong, Mariya Gabriel, Ana Gomes, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Jean Lambert, Ulrike Lunacek, Jan Mulder, Raül Romeva i Rueda, Salvador Sedó i Alabart, Marie-Christine Vergiat, Janusz Wojciechowski |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Leonardo Domenici |
||||
|
Esitamise kuupäev |
10.1.2014 |
||||