RAPORT Nutivõrkude arendamise kohalikud ja piirkondlikud tagajärjed

10.1.2014 - (2013/2128(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Elisabeth Schroedter
Arvamuse koostaja(*):
Marita Ulvskog, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 50

Menetlus : 2013/2128(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0019/2014

Esitatud tekstid :

A7-0019/2014

Arutelud :

PV 03/02/2014 - 20
CRE 03/02/2014 - 20

Hääletused :

PV 04/02/2014 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0065

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

nutivõrkude arendamise kohalike ja piirkondlike tagajärgede kohta

(2013/2128(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174, 175, 176, 177, 178 ja 191,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 37,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 26,

– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006[1],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning erisätteid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[2],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006[3],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1298/2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavatele liikmesriikidele Euroopa Sotsiaalfondist eraldatavate rahaliste vahenditega[4],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil[5],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist[6],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ[7],

– võttes arvesse ühenduse suuniseid keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (2008/C 82/01),

– võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2013. aasta määrust (EL) nr 734/2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks[8],

– võttes arvesse komisjoni teatist „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”[9],

– võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2011. aasta teatist „Arukad võrgud – innovatsioonist kasutuselevõtuni”(COM(2011)0202),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta[10],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ[11],

– võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (COM(2011)0112),

– võttes arvesse komisjoni 15. november 2012. aasta teatist „Toimiv energiaturg” (COM(2012)0663),

– võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2012. aasta teatist „Taastuvenergia, Euroopa energiaturu oluline osaline” (COM(2012)0271),

– võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2013. aasta rohelist raamatut „Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030” (COM(2013)0169),

– võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni mikrotootmise – väikesemahulise elektri- ja soojatootmise kohta[12],

– võttes arvesse oma 16. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvuspoliitika ja selles osalejate rolli kohta Euroopa uue energiapoliitika rakendamisel[13],

– võttes arvesse oma 10. septembri 2013. aasta resolutsiooni energiatõhususe meetmete rakendamise ja mõju kohta ühtekuuluvuspoliitikas[14],

– võttes arvesse 25. jaanuari 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (COM(2012)0011),

– võttes arvesse komisjoni talituste 14. novembri 2008. aasta töödokumenti „Piirkonnad 2020 – ELi piirkondade tulevaste väljakutsete analüüs” (SEC(2008)2868),

– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames” (KOM(2010)0553),

– võttes arvesse aruteludokumenti, mis sisaldab eelnõu komisjoni XXX määrusele (EL) nr .../… ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0019/2014),

A. arvestades, et mitmed tõhusa energiakasutuse ja detsentraliseeritud energiatootmise parimate tavade näited, nagu Burgenlandi piirkond, projektid „MaReS” (Macaronesia Research Strategy) ja „Green Islands”, nn energiaorg Madalmaades, taastuvenergia mudelpiirkond Harzis Saksamaal, Hostětín Tšehhi Vabariigis, projekt „Orkney Micro Renewables” Šotimaal ning komisjoni algatusega CONCERTO või algatusega CO-POWER hõlmatud katseprojektilinnad ja -kogukonnad, tõendavad, et kohalikud kogukonnad ja kodanikud võivad saada korraga nii tootjaks kui ka tarbijaks (prosumers), tootes energiat enda energiavajaduse rahuldamiseks, kuid samal ajal seda ka elektrivõrgule müües või saades oma elektrienergia ülejäägi eest krediiti ja kasutades netomõõtmist, toimides virtuaalsetes elektrijaamades koos teiste osalejatega, saavutades maksimaalse kasu, kaasates kõik osapooled piirkondlike meetmete kavandamisse ja rakendamisse, edendades aktiivset kaasatust ja teabevahetust ning arendades terviklikku lähenemisviisi, kaasates teisi energeetikaga seotud sektoreid, nagu transpordi- ja elamusektor, kasutades arukaid rahalise toetamise mehhanisme ja luues uusi töökohti;

B. arvestades, et Euroopa Parlament on vastu võtnud raportid ELi ühtekuuluvuspoliitika ja selles osalejate rolli kohta Euroopa uue energiapoliitika rakendamisel ning energiatõhususe meetmete rakendamise ja mõju kohta ühtekuuluvuspoliitikas;

C. arvestades, et arukate energiasüsteemide toimimisega seoses kogutavad isikuandmed on väga tundlikud, kuna need võimaldavad teha järeldusi kasutaja käitumise kohta, ja seetõttu on vaja tagada nende andmete eriline kaitse;

Piirkondliku majanduse uued võimalused

1. hindab positiivselt piirkondades energia tootmise ja tarbimise viisis toimuvat paradigma muutust – üleminekut traditsiooniliselt paindumatult mudelilt, mille toimimise aluseks on nn põhikoormusloogika, muutuvale, detsentraliseeritud ja kohalikule tootmisele, milles on suur osakaal väikemahulisel taastuvenergia tootmisel, mis on paindlik ja nõudlusele vastav ning mille puhul energia salvestamine on jaotatud; tunnistab, et säästva arengu säilitamiseks ja tulevase nõudluse rahuldamiseks tuleks edendada energia tootmise ja tarbimise uusi mudeleid, mis põhinevad detsentraliseeritud ja kohalikul tootmisel; rõhutab, et nutivõrk on sellise paradigmanihke lahutamatu osa ning nutivõrkude rakendamine tuleks integreerida piirkondliku arengu valdkonnaülesesse ja terviklikku käsitusse, et piirkondade kasu ja turuvõimalusi maksimaalselt suurendada ning saavutada jätkusuutlikkus, majanduskasv ja innovatsioon;

2. juhib tähelepanu sellele, et paljud Euroopa piirkonnad on arendanud ELi olemasolevas raamistikus projekte, millega ühelt poolt on edendatud koostoimet valitud valdkondades ja teiselt poolt energiasäästvust ja taastuvenergiat ning milles avaliku ja erasektori partnerid teevad ühiselt jõupingutusi piirkondliku majanduskasvu võimaluste uurimiseks energiasektoris, rakendades selleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite varajast kaasamist ja kindla eesmärgiga partnerlusi kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ning kohalike energiaressursside tulemusliku detsentraliseeritud kasutuselevõtu strateegiaid;

3. rõhutab, et nutivõrgud toovad mitut moodi kasu, aidates vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendada taastuvenergia ja hajatootmise osakaalu, tagada majapidamiste energiavarustuse kindlust, luua nõutavaid tingimusi elektrienergia tõhusaks kasutamiseks transpordisektoris, anda tarbijatele võimaluse kohandada oma tarbimist, et nad saaksid kasu kõige madalamatest hindadest ja säästaksid samal ajal energiat, parandada energiatõhusust, hoida kokku elektrienergiat, vähendada kulukaid investeeringuid elektri nutivõrkudesse, kasutades energiat väljaspool tippkoormuse aegu, ning anda hoogu ELi tehnoloogiainnovatsioonile ja -arendusele; rõhutab, et kodanikud peavad olema osalised igas etapis, sealhulgas nn arukate arvestite infrastruktuuri juurutamisel, millega luuakse kahesuunaline teabevoog, ning ka jaotusvõrguettevõtjate ja nutivõrgutehnoloogiate käitajate kavandatud meetmetes; juhib ka tähelepanu asjaolule, et nutivõrkude arendamine ja kasutamine vähendab märkimisväärselt edastamisel ja jaotamisel tekkivaid energiakadusid; rõhutab, et võrgu automaatset ümberseadistamist saab võrgu eneseparandamise võimest tulenevalt kasutada katkestuste ärahoidmiseks või parandamiseks; märgib aga, et eri piirkondade riiklikes toetussüsteemides sageli ei tähtsustata taastuvenergia tehnoloogiate kõige tõhusama rakendamise mooduseid kodumajapidamistes;

4. rõhutab sellega seoses energiavõrgu geograafilise (või territoriaalse) muutmise ja nutivõrkude edendamise võimalusi ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, sealhulgas äärepoolseimates ja perifeersetes piirkondades ja saartel, mis võivad areneda energiatarbijatest energiatootjateks ning saada sellest suurt majanduslikku kasu ja kasu oma konkurentsivõimele, kindlustades endale ühtlasi turvalise energiavarustuse ning nutivõrkude kasutuselevõtu ja käitamise; märgib, et eelkõige nutivõrkude kasutuselevõtt ja käitamine pakub nendele piirkondadele soodsaid võimalusi, kuna nad saavad sellega vähendada oma energiakulusid;

5. juhib tähelepanu asjaolule, et võrgu infrastruktuur, võrguhaldus ja turueeskirjad on praegu kohandatud fossiilkütuseid ja tuumaenergiat kasutavate elektrijaamade vajadustele ja võimalustele, mistõttu uuemad tehnoloogiad, näiteks taastuvenergia, on ebasoodsas konkurentsiolukorras;

6. kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametivõime üles investeerima võimalikult varakult kohalikesse nutivõrkudesse, kaaludes põhjalikult investeeringute suurendamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamisega, sealhulgas rahaliste vahendite kasutamisega erainvesteeringute võimendamiseks, võttes arvesse konkreetse piirkonna keskkonnavajadusi ning majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid vajadusi ja iseärasusi, sest ei ole olemas ühte lahendust kõigi piirkondade jaoks; nõuab paindlikku suhtumist kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et vähendada tõkkeid, mis segavad energia tootmise ja salvestamise meetmete, sealhulgas piiriüleste meetmete, samuti energiatõhususe meetmete kombineerimist, ning teha koostööd teiste sektoritega, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja transpordisektor; rõhutab sellega seoses pumpelektrijaamade tähtsust taastuvate energiaallikate kasutamisel;

7. rõhutab, et nutivõrkude kasutuselevõtt nõuab stabiilset ja pikaajalist poliitilist raamistikku; palub komisjonil esitada ettepanekud 2030. aastani ulatuvate ambitsioonikate strateegiate, meetmete ja eesmärkide kindlaksmääramiseks energiatõhususe ja taastuvenergia vallas ning kasvuhoonegaaside heitkoguste osas, et anda investoritele ja omavahel seotud majandusharudele tulevikukindlust ja edendada arukat energiasüsteemi;

8. tuletab meelde, et enamiku stsenaariumide kohaselt, mis sisalduvad energia tegevuskavas aastani 2050, ei ole taastuvate energiaallikate hajatootmise nõuetekohane integreerimine teostatav ilma kohalike ja piirkondlike arukate elektrijaotusvõrkude arendamiseta, kuna nendega luuakse teabeühendused ja elektrivarustuse ühendused kohalike sotsiaal-majandusliku arengu piirkondade vahel, mis võimaldab neid muutuvaid energiaallikaid paindlikult hallata ja luua vajalikud varuvõimsused; nõuab seetõttu suurema tähelepanu pööramist jaotusvõrkudele; rõhutab siiski, et nutivõrkude arendamise eesmärk on energia tõhus transportimine tootmiskohast lõppkasutuskohta; juhib veel tähelepanu sellele, et nutivõrkude lisandväärtus on seda tugevam, et need on omavahel seotud laiemas ulatuses laiemas, näiteks riigi või isegi Euroopa tasandil, ning et elektrienergia nõudluse juhtimine sellel tasandil loob nõudluse jaotumise kaudu uusi võimalusi tarbimise (tarbimisallikate) kaotamiseks, kui kohapealne tootmine on liiga väike (või liiga suur);

9. nõuab paindlikumat hoiakut ELi siseturgu reguleerivates määrustes ja direktiivides, et soodustada piirkonnaspetsiifilisi lahendusi seoses energiatootmise ja -varustuse, energia salvestamise ja energiatõhususe meetmetega ning selliste meetmete kombinatsiooniga, kaasa arvatud avaliku ja erasektori partnerlused ning piiriülesed projektid;

Arukad energiasüsteemid

10. rõhutab, et selleks, et nutivõrke saaks edukalt rakendada, tuleks välja töötada piirkondade ja kohalike kogukondade arukaid energiasüsteeme käsitlev strateegia, milles nutivõrgud muutuksid piirkondliku energiasüsteemi osaks ja hõlmaksid suure osa taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast ning milles sisalduksid ka detsentraliseeritud tootmisvõimsused seostatuna nõudluse juhtimisega, energiatõhususe meetmetega, energiasäästu suurendamisega, aruka salvestamise lahendustega, transpordisektoriga (e-transport) ja naabervõrkude vahelise suurema teabevahetusega;

11. võtab teadmiseks arukate arvestite rolli kahesuunalise suhtluse võimaldamisel, mis lubab esitada tarbijatele täpseid arveid ja suurendada nn nõudluspoole osalemist, mille puhul tarbijad kohandavad oma tarbimisharjumusi vastavalt energiatootmise tippudele ja madalseisudele; rõhutab, et kodanikud peavad saama arukast energiasüsteemist igakülgset kasu ja et kodanike omanikuvastutus suurendab nende käitumise tõhusust ja seega kokkuvõttes energia säästmist nn avatud protokollide abil; rõhutab, et jaotusvõrguettevõtjad, kes osutavad teenuseid kohalikele, piirkondlikele või riiklikele ametiasutustele, vastutavad selle eest, et kõikidele inimestele oleks tagatud selle üldhuviteenuse kättesaadavus, ning tagavad selleks võrgu turvalisuse ja stabiilsuse; rõhutab, et igal kodanikul peaks olema vahetu juurdepääs tarbimis- ja tootmisandmetele, et tagada nutivõrkude tõhus, ohutu ja turvaline toimimine; kutsub komisjoni astuma samme, et elektriseadmed (eelkõige pesumasinad, nõudepesumasinad, soojuspumbad, akumuleerivad küttseadmed jm) saaksid töötada automaatselt koostoimes arukate mõõteseadetega, kusjuures tarbijatele võimaldataks kõige soodsamaid hindu;

12. kutsub komisjoni ja selle arukate võrkude töörühma ajakohastama ja laiendama olemasolevat arukate võrkude määratlust, nii et see hõlmaks arukat energiasüsteemi; kutsub kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles juhtima energia tarbimist ja koormuse jagamist ning töötama välja ja võtma vastu arukal energiasüsteemil põhinevad piirkondlikud strateegiad;

13. toonitab, et selleks, et tagada piirkondade nutivõrkude majanduslik tõhusus, on vaja kombineerida otseseid ja kaudseid eeliseid ning seondada energiasektor mitme muu sektoriga, eelkõige elamu- ja transpordisektoriga, aga ka keskkonna-, linnaplaneerimise, sotsiaalse kaasamise, jäätmekäitluse ja ehitussektoriga, et saavutada energia säästmise eesmärgid, viies samas maksimumini majandusliku kasu ning tasakaalustades piirkonnas energia pakkumise ja nõudluse;

14. nõuab innovatsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris ja suuremaid investeeringuid sellesse sektorisse, et lahendada nutitehnoloogiaid pärssivad peamised probleemid, mis hõlmavad tehnoloogiate koostalitlusvõimet olemasoleva võrguga ja õiguslikke probleeme; kutsub komisjoni ning riiklikke ning piirkondlikke toimijaid üles looma positiivseid õigus- ja investeerimisraamistikke, et võimaldada koostalitlusvõimeliste IKT lahenduste arendamist;

Soodne mõju kohalikule tööhõivele

15. soovitab kõikidel piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel kaaluda arukate energiasüsteemide kasulikkust kohalike keskkonnasõbralike ja püsivate töökohtade võimaliku allikana ning soovitab nendesse süsteemidesse investeerida; toonitab, et ehitustööstus on üks peamisi valdkondi, kus luuakse töökohti mitte ainult otseinvesteeringutega arukatesse energiavõrkudesse, vaid ka ELi tehnoloogilise arengu, innovatsiooni ja VKEde konkurentsivõime hoogustamise ning investeeringute kaudu energiatõhusatesse meetmetesse ja renoveerimisse, näiteks eluasemesektoris, ja energiatõhusate hoonete ehitamiseks soovitatavate uute tehnoloogiliste lahenduste omaksvõtmise kaudu;

16. rõhutab, et nutivõrkude kasutuselevõtt annab ka võimaluse suurendada ELi tehnoloogiatootjate konkurentsivõimet ja ülemaailmset tehnoloogilist juhtrolli, näiteks ELi elektri- ja elektroonikaseadmete tööstuse osas, mis koosneb valdavalt VKEdest;

17. kutsub kõiki piirkondi üles kaaluma investeeringuid nende uute töökohtade erialaoskustesse ja koolitusse, võttes arvesse asjaolu, et märkimisväärse arvu uusi kohalikke töökohti saab luua ka IKT teenistustes, transpordisektoris ja sektorites, mis varustavad nutiseadmete ning vastava infrastruktuuri ja vastavate teenustega, näiteks uute seadmetega, samuti vältima spetsialistide nappust ja võimaldada kohanemist vastavates valdkondades uute kutsealade tekkimisest põhjustatud vajadustega; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles toetama kõrg- ja kutsehariduse tasandi koolitusalgatusi taastuvenergia valdkonnas, näiteks tehniliste keskkonnauuringute ja uute praktikavõimaluste, sealhulgas solaartehnikute praktika väljatöötamise osas; rõhutab, et piirkondadel, mis rakendavad edukalt arukat energiasüsteemi, on võimalik erikoolitusega tuua piirkonda täiendavaid töökohti, kui nad asutavad sellele valdkonnale spetsialiseeruvaid tehnikaülikoole ja kolledžeid; kutsub piirkondi üles tegema aruka spetsialiseerimise alal koostööd ja kiidab heaks kavad, mille raames jagatakse teadmisi piirkondade vahel ja piiriüleselt; juhib tähelepanu algatustele, millega Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) tegeleb teadmis- ja innovaatikakogukonnas InnoEnergy ja mille sisuks on teadus- ja arendustegevus nutivõrkude ja kõnealuse sektori spetsialistide koolitamise valdkonnas;

juhib tähelepanu ka piirkondlike innovatsioonisüsteemide loomise uuele ulatusele,

18. toonitab, et avaliku sektori investeeringutega arukatesse energiasüsteemidesse, sealhulgas investeeringutega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu, saab edendada kohalikke säästvaid tööhõivevõimalusi, luua tööhõives sünergiamõju ja ülekanduvat mõju ning majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas pikaajalist kohalikku kasu piirkondadele ning neid saab kasutada ka majandusraskuste ületamise vahendina, eriti kriisist haaratud riikide piirkondades;

Kodanike roll

19. toonitab, et parimate tavade ja juhtivate näidete uuringud on näidanud, et arukate energiavõrkude edu põhineb sageli kohaliku tasandi omanikuvastutusel, mida kannavad üksikkodanikud, ühistud, konkreetne kohalik kogukond või nende toimijate ühendused; tunnistab, et selline omanikuvastutus suurendab kõikidesse arukate energiasüsteemide elementidesse tehtavate investeeringute aktsepteerimist; rõhutab, et kodanikele tuleks anda paremat teavet ning pakkuda stiimuleid, näiteks dünaamilisi hinnakujundusmehhanisme ja IKT vahendeid, et kodanikud saaksid osaleda aruka energia infrastruktuuri, energiatootmise ning energia ja võrkude kavandamise ja energiajaotuse kõikides etappides;

20. rõhutab, et nutivõrkude tehnilist olemust arvestades on tähtis teavitada ja harida kasutajaid, et neist saaksid „tootvad tarbijad” (prosumers), kes on teadlikud võimalustest, mida need võrgud pakuvad, ja eriti nende võrkude seosest arukate arvestitega; rõhutab, et oluline on tõsta noorte sellekohast teadlikkust, kasutades keskharidust ja kutseharidust omandavatele õpilastele suunatud haridusprogramme;

21. kutsub komisjoni üles kõrvaldama olemasolevatest ELi õigusaktidest ja eelkõige riigiabi eeskirjadest tõkked ning regulatiivsed ja õiguslikud probleemid, mis pärsivad kohaliku tasandi omanikuvastutust; kutsub liikmesriike toetama kohaliku energia soodustamise (feed-in) võimalusi ja kohaliku energia jagamist mitte ainult kahesuunaliselt, võrgu ja lõpptarbija vahel, vaid ka piiriüleselt ja lõpptarbija üksuste vahel, ergutades kohaliku tasandi energiatootmises omanikuvastutust ja kohapeal toodetud energia jagamist;

22. rõhutab, et arukate energiasüsteemide rakendamine muudab oluliselt era- ja avaliku sfääri, sest elektriga varustamine seotakse andmete kogumise ja teabeedastusega reaalajas; nõuab seetõttu kõigil tasanditel läbipaistvaid menetlusi, mis hõlmavad kõiki osalejaid, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid, tööstust, kohalikke ametiasutusi, jaotusvõrguettevõtjaid, ülekandesüsteemi haldureid, kohalikke ja piirkondlikke andmekaitseametnikke või ombudsmane ning nutivõrgutehnoloogiate pakkujaid;

Andmekaitse ja isikuandmete kaitse

23. toonitab, et arukaid energiasüsteeme käitatakse suure hulga isikuandmete ja paljude profiilidega ning see kätkeb endas suurt andmeohutuse rikkumise ohtu; rõhutab, et arukate arvestite puhul on vaja järgida kõrgeid andmekaitse ja andmeohutuse norme ning kodanikel peab olema võimalik otsustada võrguettevõtjatele edastatavate andmete üle ja neid kontrollida, kui tegemist on andmetega, mis ületavad energia varustamiseks tingimata vajalike andmete hulga; märgib, et probleeme on seoses nutivõrkude süsteemide julgeoleku ja arukate arvestite kasulikkusega tarbijale, ning nõuab kõnealuse valdkonna paremat hindamist ja edasisi teadusuuringuid arukate arvestite andmekaitse ja andmeohutusega seoses; rõhutab seetõttu, et isikuandmed peavad olema kaitstud ilma eranditeta, nii et need jääksid kaitstuks ja turvatuks; rõhutab lisaks, et andmete turvalisus tuleb võtta nutivõrkude arendamise strateegia koostisosaks;

24. rõhutab vajadust andmekaitse ja privaatsuse parema reguleerimise ning tava järele, kui arukate arvestite süsteeme paigaldatakse; toonitab, et andmekaitse ja andmeohutuse garanteerimine kõikidele võrguga ühendatud üksikisikutele ja majapidamistele on tingimatu nõue nutivõrkude toimimise ja kasutuselevõtmise jaoks; rõhutab, et kogutud andmeid tuleb kasutada ainult elektritarnete turvalisuse tagamiseks; kutsub liikmesriike üles jõustama andmekaitse eeskirju, hoides ja arendades samal ajal sünergiat kõikides telekommunikatsiooni- ja energiavõrkudes, ja kaitsma üksikisikute õigusi selles valdkonnas; rõhutab, et seoses andmete kogumisega arukate energiasüsteemide jaoks tuleks välja töötada normid tagamaks, et edastatakse ainult asjakohaseid andmeid, millega kindlustada elektritarnete turvalisus, tagamaks, et kolmandatele osapooltele andmeid ei edastata, tagamaks, et klientidel on õigus kogutud andmetega tutvuda ja need kustutada, kui need ei ole enam vajalikud sel otstarbel, milleks neid koguti või muul moel töödeldi, ning tagamaks, et kodanikel säilib omandiõigus oma andmetele ja kontrolli õigus nende suhtes, kellele nad võimaldavad juurdepääsu oma andmetele;

25. palub komisjonil anda välja täiendavad suunised nutivõrkudega seotud isikuandmete ja isikustamata andmete kasutamise kohta, pidades silmas andmekaitset käsitlevaid ELi muudetud õigusakte ja kokkulepitud eeskirju selle kohta, millistel tingimustel jaotusvõrguettevõtjad, tarnijad või muud äriettevõtted kõnealuseid andmeid omavad ja haldavad;

Edukate arukate energiasüsteemide jaoks vajalik raamistik

26. kutsub komisjoni üles astuma samme nutivõrkude kasutuselevõtu kiirendamiseks ja keskenduma järgmistele aspektidele: investeeringute ja rahaliste stiimulite soodustamine selles valdkonnas, tehniliste standardite väljatöötamine, millega tagatakse tarbijatele andmekaitse, õigusraamistiku loomine, millega stimuleerida arukate võrkude väljaarendamist, tarbijate huvides toimiva avatud ja konkurentsivõimelise jaeturu tagamine ning pideva toetuse andmine tehnoloogiate ja süsteemide uuendamiseks;

27. toonitab, et uute, ajavahemikku 2014–2020 hõlmavate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määruste kohaselt on liikmesriigid kohustatud koondama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid investeeringuteks aruka, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa ülesehitamiseks; märgib, et piirkondadele kehtestatakse miinimummäär – vähemalt 20% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, mis sõltuvalt nende majanduslikust arengust tuleb koondada investeeringuteks energiapöördesse, suure rõhuasetusega nutivõrkudele taastuvatest energiaallikatest pärit energia tootmisele ja jaotamisele, energiatõhususele, energia kokkuhoiule, soojus- ja elektrienergia koostootmisele, madala heitetasemega strateegiatele, seda eriti linnapiirkondades, ja nutivõrkudest saadava energia jaotusele; rõhutab, et avalikest vahenditest rahastamine etendab endiselt olulist osa erainvesteeringute suunamisel nutivõrkudega seotud teadus- ja arendustegevusse ja tutvustamisprojektidesse; juhib tähelepanu sellele, et ka Ühtekuuluvusfond võimaldab investeerimist sellesse valdkonda; palub liikmesriikidel kasutada seda uut võimalust parimal võimalikul viisil; rõhutab, et selliste investeeringute puhul, mis ei kuulu kohustusliku temaatilise kontsentratsiooni alla, võib Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu toetada ka arukate energia jaotamise, säilitamise ja edastamise süsteemide arendamist ning integreerida taastuvatel energiaallikatel põhinevat jaotatud energiatootmist;

28. rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toimivad investeeringute katalüsaatorina ja et rahastamis- ja otsuste tegemise protsessi on kaasatud mitu territoriaalset tasandit ning mitmetasandiline juhtimine etendab olulist osa edukal rakendamisel; väljendab heameelt rahastamisvõimaluste üle Euroopa aruka energiakasutuse programmi raames;

29. peab tervitatavaks seda, et Euroopa ühendamise rahastus on pandud suurt rõhku ühishuvi pakkuvatele aruka energia projektidele, avaldades samas kahetsust selle üle, et praegusesse kahe aasta loendisse lisati ainult kaks nutivõrgu projekti; rõhutab, et arvesse tuleb võtta nutivõrgu projekte elektrijaotussüsteemi tasandil; rõhutab, et infrastruktuuriprojektid peavad vastama jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime kriteeriumidele ja toetuma terviklikule lähenemisviisile, mis tagatakse jaotusvõrguettevõtjate kaasamisega; rõhutab samuti, kui oluline on arendada välja põhja-lõuna energiaühendused Vahemere piirkonnas;

30. nõuab, et komisjon vähendaks takistusi investeeringutele arukatesse energiasüsteemidesse, eelkõige laiendades erandeid riigiabi ajakohastamise piires, et võimaldada avaliku sektori toetust kõigile piirkondlike ja kohalike arukate energiasüsteemide elementidele, sealhulgas valdkonnaülesed investeeringud ja toimingud; nõuab, et arukad energiasüsteemid lisataks eraldi liigina tulevasse komisjoni määrusesse ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus II) ja millega kohandatakse määrusi muude rühmaerandi liikide kohta, mis mõjutavad üksteist vastastikku arukate energiasüsteemide arendamisega;

31. toonitab, et koostalitlusvõime on aruka infrastruktuuri puhul ülimalt tähtis, sest regulatiivne ebakindlus ja erinevad standardid aeglustavad aruka infrastruktuuri levikut; nõuab seetõttu tihedamat koostööd erinevate Euroopa tehniliste standardiorganisatsioonide vahel; toonitab avatud standardite vajalikkust koostalitlusvõime toetamiseks ning tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks;

32. kutsub komisjoni võtma meetmeid peamiste tõkete kõrvaldamiseks, milleks on näiteks koostalitluse ja standardite puudumine (standarditud isehäälestumine vähendaks kulusid ja võimaldaks ka väikeste hajutatud energiaallikate (või väikeste hajutatud energiaallikate rakenduste) ühenduvust), ebakindlus uute arukate võrgurakendustega seonduvate rollide ja vastutuse osas, ebakindlus seoses kulude ja tulude jagamise ja seega seoses uute ärimudelitega ning tarbijate tõrjuv suhtumine katsetes osalemisse; Euroopas kehtivad regulatiivsed nõuded võivad osutuda märkimisväärseks tõkkeks projektitulemuste kasutatavusele eri riikides;

33. tuletab meelde Euroopas nutivõrkude kasutuselevõttu toetavat 2011. aasta standardimismandaati, mis pidi lõpule viidama 2012. aastal; kiidab heaks nimetatud mandaadi alusel tehtud edusammud, kuid rõhutab, et tööd on vaja jätkata; palub komisjonil suhelda standardimisasutustega, et kiirendada nende töö lõpuleviimist ja anda vajaduse korral uus mandaat;

34. palub liikmesriikidel jätkata Euroopa energeetikasektorit reguleerivate asutuste nõukogu (CEER) foorumil koostööd ja parimate tavade jagamist riiklike jaotusvõrguettevõtjate reguleerimise kohta; võtab samal ajal teadmiseks jaotusvõrguettevõtjate korraldusliku mitmekesisuse, kus mõnedes liikmesriikides on ainult üks jaotusvõrguettevõtja ja teistes üle 800; soovitab liikmesriikidel teha tihedamat koostööd; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kokku leppima ühtse liigitussüsteemi, et määrata kindlaks, kas organisatsioon on põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja või ühendettevõtja;

35. kutsub komisjoni üles hindama, kas kooskõlas kolmanda energia siseturu paketiga on vaja esitada ettepanekuid nutivõrkude arendamise ja edendamise kohta, mida komisjon peab tagama tõhusate meetmetega, kuna see võiks järjest enam võimaldada rohkemate turuosaliste kaasatust ning suurendada võimalikku koostoimet telekommunikatsiooni- ja energiavõrgu kasutamise, arendamise ja hooldamise vahel; rõhutab siiski, et need ettepanekud tuleks integreerida tõhustatud reguleerivasse raamistikku komisjoni kehtestatud põhimõtete kohaselt;

36. nõuab, et nutivõrkude arendamisel tehtaks koostööd Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil; on seisukohal, et nutivõrgud pakuvad olulist võimalust edendada innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust, töökohtade loomist ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimet kohalikul ja piirkondlikul tasandil, pidades eelkõige VKEsid;

37. kutsub piirkondi üles looma võrgustikke ning jagama hüvesid, teadmisi ja parimaid tavasid ning tegema koostööd arukate energiasüsteemide tasuvusanalüüside koostamisel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide territoriaalkoostöö eesmärgi raames; palub komisjonil luua arukate energiasüsteemidega piirkondade piiriülese võrgustiku; kutsub piiriüleseid piirkondi kasutama Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse õiguslikku vahendit, et koos luua üldist majanduslikku huvi pakkuvad teenused taastuvenergia ja energiasäästu valdkonnas ning nutivõrkude infrastruktuur selles võrgustikus;

38. rõhutab selliste algatuste tähtsust nagu Linnapeade pakt, mis on kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi kliimamuutuste vastasesse võitlusse kaasav peamine Euroopa liikumine ja mis põhineb allakirjutanute vabatahtlikul kohustusel täita ja ületada ELi eesmärk vähendada süsinikdioksiidi heiteid 20% võrra, suurendades selleks energiatõhusust ja arendades taastuvenergia allikaid, millega kinnitatakse ja toetatakse kohalike ametiasutuste jõupingutusi säästva energia poliitika rakendamisel; rõhutab, et kohalikud omavalitsused täidavad väga olulist rolli kliimamuutuste mõju leevendamisel, eriti kui arvestada, et 80% energia tarbimisest ja süsinikdioksiidiheidetest on seotud linnade tegevusega;

39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Regioonide Komiteele.

[1] ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
[2] ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
[3] ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
[4] ELT L 347, 20.12.2013, lk 256.
[5] ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
[6] ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
[7] ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.
[8] ELT L 204, 31.7.2013, lk 15.
[9] ELT C 25, 26.1.2013, lk 1.
[10] ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
[11] ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
[12] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0374.
[13] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0017.
[14] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0345.

SELETUSKIRI

Tõusvate energiahindade, kliimamuutuse ja sotsiaal-majanduslike probleemide ajajärgul peavad kõik ELi piirkonnad leidma viise, kuidas varustada kõik elanikud taskukohase, stabiilse ja kindla energiaga ning järgida samas keskkonna- ja jätkusuutlikkuse kriteeriumeid.

Erisuguseid nutivõrgusüsteeme ja -algatusi uurides võime näha, et mitmed lahendused on juba olemas. Mõned piirkonnad on muutnud end energiaostjast energiatarnijaks ja seadnud olulisele kohale taastuvenergia, pakkudes sel viisil välja säästva energiatootmise mudeli, mis võimaldab energiahinnad stabiliseerida ja samal ajal tulu saada.

Sellised näited hõlmavad Austria Burgenlandi liidumaad. Güssing Burgenlandis oli varem vaene ja äärepoolne piirkond, mis on muutnud end jätkusuutlikkuse mudeliks, luues kogu oma energiavajaduse taastuvatest energiaallikatest. Ka saared, nagu Madeira Portugalis, El Hiero Hispaanias, Samsø Taanis, Ikaria Kreekas, asendavad suure protsendi energiast, mis varem tuli fossiilsetest kütustest, samade vajaduste tootmisega taastuvatest energiaallikatest, kombineeritult aruka infrastruktuuri ja salvestamise valikutega.

Taastuvenergia mudelpiirkond Harz on ebasoodsas olukorras olev piirkond Saksamaal, mis hõlmab kõiki eespool nimetatud elemente: peamiselt taastuvatel energiaallikatel põhinev energiatootmine ja -jaotus, teadus- ja arendustegevus, energia salvestamine, tarbimine ja energia säästmine (sealhulgas nutiarvestid, tootmistipu kujundamine, isolatsioon, e-transport), kui tuua veel üks konkreetne eeskuju parimate tavade näidispiirkonnast.

Muud näited omavalitsustest ja piirkondadest, mis saavutavad energiavarustuskindluse ja vähendavad sõltuvust importidest, hõlmavad Hostětíni Tšehhimaal, projekti „Orkney Micro Renewables” Šotimaal ja samuti katseprojektilinnu ja -kogukondi komisjoni CONCERTO programmi alusel, mis on toetanud 58 katseprojekti 23 riigis. Veel mõned algatused hõlmavad CO-POWERit, mis võimaldab kodanikel luua kogukonna taastuvenergia projekte Euroopas.

Vaadeldes juhtivaid piirkondi ja kogukondi võib näha, et edu on sageli kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, tööstuse ja kohaliku kogukonna ning kodanike avatuse ja läbipaistvuse tulemus. Ühised kavandamis- ja rakendamisjõupingutused protsessis, kus kõik osalised on kaasatud, loob tõhusa koostoime ja paremad pikaajalised hüved piirkondadele mitte ainult turvalise ja taskukohase energiatootmise ja -tarnimise, kuid ka majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnahüvede mõttes. Seetõttu saavutatakse parimad hüved, kui võetakse terviklik lähenemisviis, kus arukas infrastruktuur hõlmab arukat energiasüsteemi, mis on osa intelligentsemast üldisest piirkondlikust kavast, mis liidab ühte ka seonduvad sektorid, nagu transport, eluasemed ja linnaplaneerimine. E-bussid võivad toimida energia salvestamise süsteemidena energia jaoks, mida kohapeal toodetakse, kui energianõudlus on väike, nt kui tuul on öisel ajal tugev, salvestades seega ja kasutades energiat kohalikult. Nii kodanike kui ka kohaliku äri ja suuremate ettevõtete julgustamine keskenduda energia säästmisele, nt parema isoleerimise teel, võimaldab üldsäästmist. Koos katsetega vähendada energia tarbimist tipptundidel, nt pannes masinad öösel tööle, saab teostada tipptunni nihutamist ja murda aina kõrgema tipuga võrguinfrastruktuuri loogika. Nutivõrgud, sealhulgas arukad arvestid ja intelligentsed salvestuslahendused saavad seda arengut lihtsustada, sest nad võimaldavad uut, arukamat liiki energiasüsteemi – kus energiat luuakse ja kasutatakse tootmiskoha lähedal pikkade vahemaade transportimise asemel – ja kus võimalik on kahesuunaline teabevahetus tootmispoole ja tarbimispoole vahel.

Peale energiatarnete turvalisuse tagamise ja fossiilsetest kütustest sõltumise vähendamise toovad nutivõrgud kohalikele kogukondadele mitmeid muid hüvesid, nimelt tööhõive ja keskkonnasäästlike töökohtade mõttes. Taastuvenergia sektor on tulnud toime praeguse majanduskriisiga ja suudab jätkata töökohtade loomisega piirkondades, kus neid kõige rohkem on vaja, nt ranniku- ja maapiirkonnad. Komisjon arvestas 2009. aastal, et tema 2020. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamine looks sektoris umbes 2,8 miljonit töökohta, luues 2030. aastaks lisandväärtusena umbes 1,1% SKPst. Oma aruandes „A 100% Renewable Energy Vision for the European Union” (100% taastuvenergia visioon Euroopa Liidule) hindas Euroopa Taastuvenergia Nõukogu, et kui aastaks 2030 tuleks 45% energiast taastuvenergia allikatest, loodaks 4,4 miljonit töökohta ja kui Euroopa energiasüsteem oleks 2050. aastaks täielikult taastuvad, annaks sektor tööd 6,1 miljonile inimesele. Lisaks loodaks või säilitataks kohalikke töökohti, nt ehitussektoris, mis oleks nt seotud investeeringutega energiasäästmisse eluasemesektoriga.

Hästi kinnistatud nutivõrkude kasutuselevõtmine osana piirkondlikest kavadest annab ka kodanikele võimaluse olla aktiivsem ja võtta vastutus nende piirkondade energeetika ja võrkude kavandamises ning saada tehtud otsustest rahalisi ja sotsiaalseid hüvesid. Selline võimu andmine viib kodanikud nn prosumeriteks saamiseks, tootes, kasutades ja müües omaenda energiat nutivõrgus.

Kõik see näitab, et nutivõrk saab olla jätkusuutliku energiavisiooni nurgakivi, hõlmates rohkem taastuvenergia tootmist, energiasäästu ja kohalikult toodetud energia paremat ja eelkõige koha peal kasutamist. Seega peame me vaatlema arukaid energiasüsteeme üldise käsitusena, mis toob märkimisväärset hüve Euroopa piirkondadele.

Siiski on probleeme, mida tuleb käsitleda, et saavutada arukamad energiasüsteemid ELi piirkondades. Et veelkord kinnitada kodanikele arukat energiasüsteemi luues kahesuunalise andmevahetuse põhjal ja seega lõpptarbija andmete põhjal, tuleb igal ajal andmekaitse ja privaatsus tagada ja neid jõustada. Üldisemal tasandil tuleb käsitleda regulatiivseid ja õiguslikke probleeme, sealhulgas riigiabi. See on eriti tõsi, kui vaadelda sektoriüleseid lähenemisviise, mis seovad näiteks IKT- ja energiasektorit. Samavõrd kohtavad algatused piiriregioonides mitmeid regulatiivseid ja õiguslikke probleeme üle riigipiiride. Kõnealused piirid erinevate sektorite ja riikide vahel tuleb avada, sest vaid laiem terviklik lähenemisviis võimaldab arukate energiasüsteemide rakendamisest täit kasu saada. Siin on kõigi arukate energiasüsteemidega seotud investeeringute ja pikaajalise koostöö jaoks möödapääsmatu stabiilne, positiivne regulatiivne ja õiguslik raamistik.

Jätkusuutlikumate piirkondade ja kogukondade saavutamine Euroopas on võimalik. Ühiste jõupingutustega saavad näidispiirkonnad, -saared ja -kogukonnad, keda on käesolevas seletuskirjas mainitud, mitte enam rajaleidjateks, vaid jõukama, jätkusuutlikuma ja energiast sõltumatuma ELi status quo’ks.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (2.12.2013)

regionaalarengukomisjonile

nutivõrkude arendamise kohalike ja piirkondlike tagajärgede kohta
(2013/2128(INI))

Arvamuse koostaja (*): Marita Ulvskog

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib, et nutivõrgud on sündinud tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori kasvavale olulisusele võrkude juhtimisel energeetikasektoris ning et nende sektorite vahel tuleb soodustada edasist koostööd ja sünergiat, pidades näiteks silmas raadiospektri tõhusat kasutamist kogu Euroopas ja aruka energia ülesandeid nn asjade internetis tulevikus; palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid nutivõrkude sidusa ja tõhusa kasutuselevõtu ja käitamise tagamiseks; võtab teadmiseks tõsiseid küsimusi, mida kõnealune sünergia tekitab seoses andmekaitse, eraelu puutumatuse ja tariifide tõusuga ning sellega, et energiavõrguettevõtjad võivad sattuda olukorda, kus neil tuleb osta andmeid telekommunikatsiooniettevõtetelt, et täita oma põhiülesannet, milleks on tõhusa elektrijaotussüsteemi haldamine, hooldamine ja arendamine;

2. rõhutab, et taastuvate energiaallikate suurenev osakaal Euroopa elektrivarustuses muudab vajalikuks olemasolevate võrkude ja IT-taristu laiendamise, mistõttu on vaja rohkem teadus- ja arendustegevust ning kiiresti Euroopa standardeid;

3 rõhutab, et nutivõrkudel on palju kasutegureid, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendada taastuvenergia ja hajatootmise osa, tagada majapidamistele energiavarustuse kindluse, luua tingimusi elektrienergia tõhusaks kasutamiseks transpordisektoris, anda tarbijatele võimaluse kohandada oma tarbimist, et nad saaksid kasu kõige madalamatest hindadest ja säästaksid samas energiat, parandada energiatõhusust, hoida kokku elektrienergiat, vähendada kulukaid investeeringuid elektri nutivõrkudes, kasutades energiat väljaspool tippkoormuse aegu, ning anda hoogu ELi tehnoloogiauuendusele ja -arendusele ning julgustada ka tarbijaid muutuma tootvateks tarbijateks, kes toodavad oma energia ise ja müüvad ülejäägi tagasi turule või saavad elektrikrediiti, kasutades netomõõtmist; juhib samuti tähelepanu asjaolule, et nutivõrkude arendamine ja kasutamine vähendab märkimisväärselt edastamisel ja jaotamisel tekkivaid energiakadusid; juhib tähelepanu asjaolule, et võrgu automaatset ümberseadistamist saab kasutada selleks, et ennetada katkestusi või parandada neid (eneseparandamise võime); rõhutab seetõttu, kui oluline on võtta arvesse nende osatähtsust energia- ja keskkonnapoliitika ühisosas, kasutades ära õigusaktide ja olemasolevate eesmärkide üldist läbivaatamist ja ratsionaliseerimist;

4. rõhutab, et nutivõrkude kasutuselevõtt annab ka võimaluse suurendada ELi peamiselt VKEdest koosnevate elektri- ja elektroonikaseadmete tööstuse tehnoloogiapakkujate konkurentsivõimet ja ülemaailmset tehnoloogilist juhtrolli;

5. juhib tähelepanu asjaolule, et võrgutaristu, võrguhaldus ja turueeskirjad on praegu kohandatud fossiilkütuseid ja tuumaenergiat kasutavate elektrijaamade vajadustele ja võimalustele, mistõttu uuemad tehnoloogiad – näiteks taastuvenergia – on ebasoodsas konkurentsiolukorras;

6. kutsub komisjoni võtma meetmeid peamiste tõkete kõrvaldamiseks, milleks on näiteks koostalitluse ja standardite puudumine (standarditud isehäälestumine vähendaks kulusid ja võimaldaks ka väikeste hajutatud energiaallikate (või väikeste hajutatud energiaallikate rakenduste) ühenduvust); ebakindlus uute arukate võrgurakendustega seonduvate rollide ja vastutuse osas; ebakindlus seoses kulude ja tulude jagamise ja seega uute ärimudelitega; tarbijate tõrjuv suhtumine katsetes osalemisse; Euroopas kehtivad regulatiivsed nõuded võivad osutuda märkimisväärseks tõkkeks projektitulemuste kasutatavusele eri riikides;

7. rõhutab pakilist vajadust kõikidel võrgutasanditel uue, ajakohastatud, aruka ja paindliku energiataristu, eriti nutivõrkude järele, et võimaldada paindlikumat varu- ja tasakaalustamisvõimsust, sealhulgas individuaalseid mikrotootmisüksuseid ja salvestussüsteeme, uudset elektritarbimist (näiteks elektrisõidukid) ja nõudlusele reageerimise programme; rõhutab, et energiataristu arendamisel ja ajakohastamisel tuleb tagada põhivõrguettevõtjate tihedam koostöö ning kõikide sidusrühmade tugev, läbipaistev, koordineeritud ja õigeaegne kaasamine; peab tervitatavaks seda, et Euroopa ühendamise rahastus on pandud suurt rõhku ühishuvi pakkuvatele aruka energia projektidele, avaldades samas kahetsust selle üle, et praegusesse kahe aasta loendisse lisati ainult kaks nutivõrgu projekti; rõhutab, et arvesse tuleb võtta nutivõrgu projekte elektrijaotussüsteemi tasandil; rõhutab, et taristuprojektid peavad vastama jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime kriteeriumidele ja olema aluseks terviklikule lähenemisviisile, mis tagab jaotusvõrguettevõtjate kaasamise; rõhutab samuti, kui oluline on arendada välja põhja-lõuna energiaühendused Vahemerel;

8. märgib, et pidev ebakindlus seoses arukate võrgurakenduste kasutamise ning kulude ja tulude jagamisega osalejate vahel on erainvesteeringuid piirav tegur;

9. rõhutab, et rahastamine etendab endiselt olulist osa erainvesteeringute suunamisel nutivõrkudega seotud teadus- ja arendustegevusse ja tutvustamisprojektidesse;

10. tuletab meelde, et suuremas osas stsenaariumidest, mis on kavandatud energia tegevuskavas aastani 2050, ei ole taastuvate energiaallikate hajatootmise nõuetekohane integreerimine teostatav ilma kohalike ja piirkondlike arukate elektrijaotusvõrkude arendamiseta, kuivõrd nad loovad teabeühenduse ja elektritoite ühenduse sotsiaal-majandusliku arengu kohalike piirkondade vahel, võimaldades kõnealuseid muutliku tootmisvõimsusega energiaallikaid paindlikult hallata ja luua vajalikud varuvõimsused, ning nõuab seetõttu suurema tähelepanu pööramist jaotusvõrkudele; rõhutab siiski, et nutivõrkude arendamise eesmärk on energia tõhus transportimine tootmiskohast lõppkasutuskohta; lisab siiski, et nutivõrkude lisandväärtus on seda tugevam, et nad reguleerivad laiemas, riigi, isegi Euroopa mastaabis elektrienergia nõudluse juhtimist sellel skaalal, võimaldades laienemise kaudu kasutada tarbimise kadumisel kuhjuvaid varusid (või tarbimisvarusid) rohkem, kui kohapealne tootmine on liiga väike (või liiga suur);

11. nõuab nutivõrkude arendamisel koostöö tegemist Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil; on seisukohal, et nutivõrgud pakuvad olulist võimalust edendada innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust, töökohtade loomist ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimet kohalikul ja piirkondlikul tasandil, pidades eelkõige silmas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid;

12. palub liikmesriikidel teha rohkem koostööd ja jagada CEERi foorumil parimaid tavasid riiklike jaotusvõrguettevõtjate reguleerimise kohta, võttes teadmiseks jaotusvõrguettevõtjate korraldusliku mitmekesisuse, kus mõnedes liikmesriikides on ainult üks jaotusvõrguettevõtja ja teistes üle 800, julgustab liikmesriike tegema tihedamat koostööd; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kokku leppima ühtse liigituse, et määrata kindlaks, kas organisatsioon on põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja või ühendettevõtja;

13. kutsub komisjoni üles hindama, kas kooskõlas kolmanda energia siseturu paketiga on vaja esitada ettepanekuid nutivõrkude arendamise ja edendamise kohta, mida komisjon peab tagama tõhusate meetmetega, kuna see võiks järjest enam võimaldada rohkemate turuosaliste kaasatust ning suurendada võimalikku koostoimet telekommunikatsiooni- ja energiavõrgu kasutamise, arendamise ja hooldamise vahel; rõhutab siiski, et need ettepanekud tuleks integreerida tõhustatud reguleerivasse raamistikku komisjoni kehtestatud põhimõtete kohaselt;

14. kutsub komisjoni üles astuma samme nutivõrkude kasutuselevõtu kiirendamiseks ja keskenduma järgmistele aspektidele: investeeringute ja rahaliste stiimulite ergutamine selles valdkonnas; tehniliste standardite väljatöötamine; tarbijatele andmekaitse tagamine; õigusraamistiku kehtestamine, millega reguleerida arukate võrkude kasutuselevõtuks stiimulite pakkumist; avatud ja konkurentsivõimelise jaeturu tagamine, mis toimib tarbijate huvides; pideva toetuse andmine tehnoloogiate ja süsteemide uuendamiseks;

15. tuletab meelde, et nutivõrgud ei tohiks tekitada tarbijatele finantskohustusi ega ettevõtetele regulatiivset koormust, vaid peaksid olema neile kasuks, pakkudes täpset, läbipaistvat, kasutajasõbralikku ja hõlpsalt kättesaadavat teavet, mis annab neile võimaluse korraldada tõhusalt oma energiatarbimist ja -tootmist, ning rõhutab, et energia kokkuhoid peab kajastuma nende lõpparvetel; märgib, et võrkude kasutamise tariifidega juhitakse kasutajate otsuseid, mistõttu võib kasutada kohandatud hinnasignaale, et kiirendada ja koordineerida üleminekut energiavaldkonnas;

16. rõhutab, et nutivõrkude ülesanne on võimaldada kahesuunalist suhtlemist elektritootjate ja tarbijate vahel; toonitab, et väga tähtis on, et isikuandmed, kaasa arvatud eraelu ja isikuvabadusi puudutavad andmed, oleks hästi kaitstud ja tarbijatele vajalik teave kergesti kättesaadav; märgib, et arukad arvestid aetakse sageli nutivõrkudega segamini ja et nutivõrk annab lisaks tarnekindlusele võimaluse arukama energiaturu tekkeks, tuues kaasa paradigma muutuse energia tootmise ja tarbimise viisis; nõuab selle valdkonna põhjalikumat hindamist ning andmekaitse ja eraelu puutumatuse täiendavat uurimist;

17. rõhutab, et arukate arvestisüsteemide paigaldamisel on vaja parandada andmekaitset ning eraelu puutumatusega seotud õigusakte ja tavasid; rõhutab, et nutivõrkude toimimise ja kasutuselevõtu vältimatu eeltingimus on andmekaitse ja andmete puutumatuse tagamine kõikide võrguga ühendatud üksikisikute ja majapidamiste jaoks; rõhutab, et kogutud andmeid tohib kasutada ainult elektri tarnekindluse tagamiseks; kutsub liikmesriike üles jõustama andmekaitse eeskirjad ja toetama üksikisikute õigusi selles valdkonnas;

18. palub komisjonil anda välja täiendavad suunised nutivõrkudega seotud isikuandmete ja isikustamata andmete kasutamise kohta, pidades silmas andmekaitset käsitlevaid läbivaadatud ELi õigusakte, ja leppida kokku eeskirjad selle kohta, kuidas jaotusvõrguettevõtjad, tarnijad või muud äriettevõtted kõnealuseid andmeid omavad ja haldavad;

19. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused lisaksid ja looksid investeerimiseks IKT-lahendustesse, nagu nutivõrgud, rahalisi stiimuleid, et luua tootvate tarbijate turg;

20. rõhutab, arvestades nutivõrkude tehnilist laadi, kui tähtis on teavitada ja harida kasutajaid, et tootjad ja tarbijad saaksid teadlikuks võimalustest, mida need võrgud pakuvad, eriti seoses arukate arvestitega; rõhutab, et teadlikkust tuleb suurendada noorte hulgas haridusprogrammide kaudu, pöörates tähelepanu keskharidust ja kutseharidust omandavatele õpilastele.

21. juhib tähelepanu algatustele, millega EIT tegeleb teadmis- ja innovaatikakogukonnas InnoEnergy ja mille sisuks on teadus- ja arendustegevus nutivõrkude ja kõnealuse sektori spetsialistide koolitamise valdkonnas; juhib sellega seoses samuti tähelepanu piirkondlike innovatsioonisüsteemide loomise uuele ulatusele, mida EIT toetab perioodil 2014–2020;

22. märgib, et mõnedes liikmesriikides kannatavad maapiirkonnad elektrikatkestuste ja muude probleemide tõttu, mida põhjustavad mitteküllaldaselt hooldatud võrgud või ebapiisavad investeeringud; palub komisjonil hinnata konkreetseid meetmeid, millega tagatakse nutivõrkude jõudmine maapiirkondadesse; märgib siiski, et piirkondades, mis ei ole nutivõrkude kasutuselevõtul tõenäoliselt prioriteedid, tuleks jätkata energia alustaristu ajakohastamist ja hooldamist;

23. tuletab meelde Euroopas arukate võrkude kasutuselevõttu toetavat 2011. aasta standardimismandaati, mis pidi lõpetama oma töö 2012. aastal; kiidab heaks nimetatud mandaadi alusel tehtud edusammud, kuid rõhutab, et tööd on vaja jätkata; palub komisjonil suhelda standardimisasutustega, et kiirendada nende töö lõpuleviimist ja anda vajaduse korral uus mandaat;

24. märgib, kui oluline on vähese CO2-heitega majanduse temaatiline suunitlus, mille poole püüeldakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil ning mille tulemusel investeeritakse 20% rahalistest vahenditest energiaalasesse üleminekusse, keskendudes nutivõrkudele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	28.11.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	51 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Jan Březina, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Vicky Ford, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, Fiona Hall, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Jens Rohde, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Catherine Trautmann, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Rachida Dati, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Gunnar Hökmark, Ivailo Kalfin, Seán Kelly, Holger Krahmer, Werner Langen, Zofija Mazej Kukovič, Alajos Mészáros, Markus Pieper, Vladimír Remek, Silvia-Adriana Ţicău
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Carl Schlyter

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	18.12.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 4 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Catherine Bearder, Victor Boştinaru, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, María Irigoyen Pérez, Mojca Kleva Kekuš, Constanze Angela Krehl, Iosif Matula, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Markus Pieper, Ovidiu Ioan Silaghi, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Březina, Catherine Grèze, Juozas Imbrasas, Karin Kadenbach, James Nicholson, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Vilja Savisaar-Toomast, Elisabeth Schroedter, Richard Seeber, Czesław Adam Siekierski, Michael Theurer, Giommaria Uggias, Derek Vaughan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Carl Schlyter

Õigusteave - Privaatsuspoliitika