Menetlus : 2011/0368(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0026/2014

Esitatud tekstid :

A7-0026/2014

Arutelud :

PV 12/03/2014 - 14
CRE 12/03/2014 - 14

Hääletused :

PV 13/03/2014 - 14.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0242

RAPORT     ***I
PDF 1104kWORD 622k
14.1.2014
PE 491.240v02-00 A7-0026/2014

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

(COM(2011)0753 – C7‑0445/2011 – 2011/0368(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Salvatore Iacolino

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

(COM(2011)0753 – C7‑0445/2011 – 2011/0368(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0753),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ning artikli 87 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0445/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2012. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 18. juuli 2012. aasta arvamust(2),

–   võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta otsust institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga(3),

–   võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 11. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0026/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(4)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/2013,

millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut(5),

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(6),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(7),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(8)

ning arvestades järgmist:

(1)         Liidu eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 3) tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste ning Europoli või muude asjakohaste ELi asutuste ning asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega.

(1 a)      Fondis peaks kajastuma vajadus suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses kehtestatud üldised ja konkreetsed eesmärgid.

(1 b)  Fondi rakendamise juhtpõhimõtted on meetmete tõhusus ja kulutuste kvaliteet. Ka tuleks fondi rakendada nii mõjusalt ja kasutajasõbralikult kui võimalik.

(2)         Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil tõhustatud meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism, organiseeritud ja piiriülene kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule jätkuvalt sisejulgeolekuga seotud probleeme.

(3)         Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia(9), mille nõukogu võttis vastu 2010. aasta veebruaris, kujutab endast ühist tegevuskava kõnealuste ühiste julgeolekuprobleemide lahendamiseks. Komisjoni 2010. aasta novembris avaldatud teatises „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine”(10) sõnastatakse nimetatud strateegia põhimõtete ja suuniste põhjal konkreetsed meetmed, määrates kindlaks viis strateegilist eesmärki: tõkestada rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevust, hoida ära terrorismi ning tegeleda radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga, tõsta kodanike ja ettevõtjate jaoks turvalisuse taset küberruumis, tugevdada turvalisust piiride halduse kaudu ning muuta Euroopa kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks.

(4)  Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel tuleks juhinduda peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ning seotusele ja vajalikule kooskõlale välisjulgeolekuga.

(5)         Selleks et edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle toimimine, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama Sisejulgeolekufondi loomise ja haldamise teel.

(5 a)      Fondi abil saavutatu mõõtmiseks tuleks kehtestada ühised näitajad selle vahendi iga erieesmärgi kohta. Erieesmärkide täitmise hindamine ühiste näitajate abil ei tee nende näitajatega seotud meetmete täitmist kohustuslikuks.

(5 b)  Nõukogu poolt 8.–9. detsembril 2010. aastal kinnitatud ELi poliitikatsükli eesmärk on tegeleda kõige olulisemate ELi ähvardavate raske ja organiseeritud kuritegevusega seotud ohtudega sidusal ja metoodilisel viisil, kasutades selleks optimaalset koostööd asjaomaste teenistuste vahel. Kõnealuse mitmeaastase poliitikatsükli tulemusliku rakendamise toetamiseks tuleks selle instrumendi kaudu rahastamisel ära kasutada kõiki määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 [uus finantsmäärus] artiklis 58 sätestatud võimalikke rakendamisvõimalusi, sealhulgas vajaduse korral artikli 58 lõike 1 punkti c, et tagada meetmete ja projektide õigeaegne ja tõhus elluviimine.

(6)         Aluslepingu V jaotise suhtes kohaldatava õigusliku eripära tõttu ei ole võimalik luua Sisejulgeolekufondi ühe rahastamisvahendina.

(7)         Seepärast tuleks fond luua ELi sisejulgeoleku valdkonna rahalise toetamise tervikliku raamistikuna, mis koosneb käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendist ning rahastamisvahendist, mis on loodud määrusega (EL) nr XXX/2012 [millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend](11). Terviklikku raamistikku tuleks täiendada määrusega (EL) nr XXX/2012(12) [millega nähakse ette Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja kriisiohje rahastamisvahendi üldsätted].

(7 а)  Piiriüleseid kuritegusid, näiteks inimkaubandust ja ebaseadusliku sisserände ärakasutamist kuritegelike organisatsioonide poolt, on võimalik edukalt tõkestada politseikoostöö kaudu.

(8)         Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr XXX/2012 [millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend] jaoks ettenähtud koguvahendid peaksid moodustama terveks fondi kehtivusajaks rahastamispaketi, mis kujutaks endast peamist juhist eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse ajal kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 17.

(8 a)      Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta tõdeti, et võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on kogu Euroopa ülesanne, ning nõuti tihedamat liikmesriikide vahelist koostööd õiguskaitse valdkonnas, sest tulemuslik võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on ülioluline selleks, et kaitsta seaduslikku majandust tüüpilise kriminaalse tegevuse eest, nagu kriminaaltulu rahapesu.

(8 b)      Kokkuhoiu aegadel on liidu poliitikas majandusraskuste ületamiseks vaja suuremat paindlikkust, uuenduslikke korraldusmeetmeid, olemasolevate struktuuride paremat kasutamist ning liidu institutsioonide, ametite, liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide vahelist koordineeritust.

(9)  Sisejulgeolekufondi terviklikus raamistikus käesoleva rahastamisvahendi raames antava rahalise abiga tuleks toetada politseikoostööd, teabevahetust ja teabele juurdepääsu, kuritegevuse tõkestamist, võitlust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismi, korruptsiooni, uimasti-, inim- ja relvakaubanduse, ebaseadusliku sisserände ärakasutamise, laste seksuaalse ärakasutamise, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali ja lapsporno levitamise, küberkuritegevuse ja kriminaaltulu rahapesuga, inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning tõhusat julgeolekuriskide juhtimist ja kriisiohjet, võttes arvesse ühiseid poliitikapõhimõtteid (strateegiaid, poliitikatsükleid, programme ja tegevuskavasid), õigusakte ja praktilist koostööd.

(9 a)      Et aidata kaasa selle vahendi üldeesmärgi saavutamisele, peaksid liikmesriigid tagama, et nende riiklikud programmid hõlmaksid meetmeid kõigi käesolevas määruses sätestatud erieesmärkide saavutamiseks ning et ressursside jagamine eesmärkide vahel vastaks probleemide ulatusele ja vajadustele ning tagaks eesmärkide saavutamise. Kui riiklikus programmis mingit erieesmärki ei käsitleta või sellele eraldatud vahendid jäävad käesolevas määruses sätestatud miinimummääradest allapoole, peaks asjaomane liikmesriik seda programmis põhjendama.

(10)  Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks eelkõige toetada piiriüleseid ühisoperatsioone edendavaid meetmeid, teabele juurdepääsu ja teabevahetust, parimate tavade vahetamist, lihtsamat ja turvalist teabevahetust ja koordineerimist, töötajate koolitamist ja vahetust, analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid vastavalt aluslepingutes kindlaks määratud pädevustele, teavitustööd, uue tehnoloogia katsetamist ja valideerimist, kohtumeditsiinialast teadustegevust, ▌koostalitusvõimelise tehnilise varustuse omandamist ning koostööd liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutuste, sh Europoli vahel. Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks toetada üksnes selliseid meetmeid, mis on kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu.

(10 a)    Liidu uimastivastase võitluse strateegia terviklikus raamistikus, mille põhimõtteks on pakkumise ja nõudluse samaaegsel vähendamisel põhinev tasakaalustatud käsitus, tuleks käesoleva rahastamisvahendi raames antava liidu rahalise abiga toetada kõiki meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku uimastikaubanduse ennetamine ja selle vastu võitlemine (pakkumise vähendamine), eelkõige meetmeid, mis on suunatud võitlusele ebaseaduslike uimastite tootmise, valmistamise, ekstraheerimise, müügi, veo, importimise ja eksportimise, sealhulgas ebaseadusliku uimastikaubandusega tegelemise eesmärgil narkootikumide omamise ja ostmise vastu.

(11)  Kolmandates riikides ja seoses kolmandate riikidega käesoleva rahastamisvahendi kaudu toetatavad meetmed tuleks võtta koostoimes ja kooskõlas muude meetmetega, mida toetatakse väljaspool liitu geograafiliste ja temaatiliste liidu välisabi rahastamisvahendite raames. Kõnealuseid meetmeid rakendades tuleks püüda tagada nende täielik kooskõla asjaomase riigi või piirkonnaga seotud liidu välismeetmete ja -poliitika põhimõtete ja üldiste eesmärkidega, demokraatlike põhimõtete ja väärtustega, põhiõiguste ja -vabadustega, õigusriigi põhimõtetega ja kolmandate riikide suveräänsusega. Nende eesmärk ei tohiks olla toetada otseselt majandusarengule suunatud meetmeid ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Samuti tuleks püüda tagada kooskõla liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi meetmetega.

(12)       Rahastamisvahendi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu rahvusvahelisi kohustusi.

(12 a)  Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 tuleks rahastamisvahendist toetada tegevusi, mis tagavad laste kaitse vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletussejätmise vastu. Rahastamisvahendist tuleks toetada lapstunnistajate ja -ohvrite kaitsemeetmeid ja abistamist, eelkõige saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste puhul.

(12 b)    Rahastamisvahend peaks täiendama ja tugevdama Europoli või muude asjaomaste ELi asutuste ja liikmesriikide koostöö arendamiseks võetavaid meetmeid, et saavutada selle rahastamisvahendi eesmärgid politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje valdkonnas. See tähendab muu hulgas, et siseriiklike programmide koostamisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma Europoli välja töötatud andmebaasi, analüütilisi vahendeid ning tehnilisi ja tegevussuuniseid, eelkõige Europoli infosüsteemi, Europoli turvalist teabevahetusvõrku (SIENA) ning raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (SOCTA).

(13)  Selleks et tagada Sisejulgeolekufondi ühtne rakendamine, tuleks kõnealuse rahastamisvahendi jaoks ettenähtud liidu eelarvet täita liidule erilist huvi pakkuvate meetmete (liidu meetmed), erakorralise abi ja tehnilise abi osas otsese või kaudse eelarve täitmise raames, ning haldusalast paindlikkust eeldavate riiklike programmide ja meetmete osas koostöös liikmesriikidega ▌.

(13 a)    Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega tuleb vahendite rakendamise puhul tagada, et liikmesriikide riiklikud programmid oleksid kooskõlas ELi tasandi prioriteetide ja eesmärkidega.

(14)  Liikmesriikidele riiklike programmide raames rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleks kehtestada käesoleva määrusega ning jaotada selgete, objektiivsete ja mõõdetavate kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid peaksid olema seotud avalike hüvedega, mida liikmesriigid kaitsma peavad, ning nende finantssuutlikkusega tagada sisejulgeoleku kõrge tase, nagu nende elanikkonna suurus, nende territooriumi suurus ▌ning nende sisemajanduse koguprodukt. Kuna organiseeritud kuritegevuse ohu hinnangutes juhitakse tähelepanu eelkõige sadamatele ja lennujaamadele kui inimeste ja ebaseaduslike kaupade salakaubaveoga tegelevate kuritegelike ühenduste piiriületuspunktidele, peaksid ka kuritegevuse marsruutidega seotud konkreetsed turvaohud neis piiriületuspunktides kajastuma liikmesriikide võetavate meetmete tarbeks olemasolevate vahendite jaotamises vastavalt kriteeriumidele, mis on seotud rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate ja veoste arvuga.

(15)       Selleks et tugevdada solidaarsust ja paremini jagada ühiste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja tegevuskavadega seotud vastutust, tuleks liikmesriike julgustada kasutama riiklikele programmidele ettenähtud osa koguvahenditest käesoleva määruse lisas sätestatud liidu strateegiliste prioriteetide jaoks. Kõnealuste prioriteetidega seotud projektide puhul suurendatakse liidu panust nende rahastamiskõlblikesse kogukuludesse 90 %-ni kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus].

(16)  Liidu käsutusse jäävate vahendite ülemmäär peaks täiendama liikmesriikidele nende riiklike programmide rakendamiseks eraldatud vahendeid. Nii tagatakse liidu suutlikkus toetada asjaomasel eelarveaastal meetmeid, mis liidule erilist huvi pakuvad, nagu uuringud, uue tehnoloogia katsetamine ja valideerimine, riikidevahelised projektid, koostöövõrgustike tegevus ning parimate tavade vahetamine, järelevalve asjaomase liidu õiguse ja liidu poliitikameetmete ning kolmandates riikides või nendega seoses rakendatavate meetmete üle. Toetatavad meetmed peaksid olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, tegevuskavades ning ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega.

(17)       Selleks et suurendada ELi suutlikkust reageerida viivitamatult julgeolekuga seotud intsidentidele või liitu ähvardavatele uutele ohtudele, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas määruses (EL) nr XXX/2012. [horisontaalne määrus] ettenähtud kiirreageerimismehhanismiga.

(18)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid tegevusi, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kuna liidul on liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid probleeme ja luua platvorm ühise lähenemisviisi jaoks, peaksid käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige aitama kaasa liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamisele ning piiriülese koostöö ja koordineerimise parandamisele, võrgustike tegevusele, vastastikuse usalduse suurendamisele ning teabe ja parimate tavade vahetamisele.

(18 a)    Määruse kohaldamisel, sealhulgas delegeeritud õigusaktide koostamisel, peaks komisjon konsulteerima ekspertidega kõigist liikmesriikidest.

(18 c)    ELi rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.

(18 h)  Komisjon peaks teostama rahastamisvahendi rakendamise järelevalvet vastavalt horisontaalse määruse asjakohastele sätetele, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata selle tulemusi ja mõju. Näitajad ja asjaomased kontrollväärtused peaksid andma minimaalse võrdlusaluse, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on rahastamisvahendi eesmärgid saavutatud.

(19)       Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad liidu strateegiliste prioriteetide kindlaksmääramist, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt ning komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus korraldama vajalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)       Nõukogu 12. veebruari 2007. aasta otsus 2007/125/JSK, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine”(13), tuleks tunnistada kehtetuks, ilma et see piiraks käesoleva määrusega ettenähtud üleminekusätete kohaldamist.

(22)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada õiguskaitseasutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd, tõkestada kuritegevust ja selle vastu võidelda, kaitsta inimesi ja elutähtsat infrastruktuuri julgeolekuga seotud intsidentide eest ning suurendada liikmesriikide ja liidu suutlikkust tõhusalt juhtida julgeolekuriske ja tagada kriisiohje, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)       Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(28)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ▌on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(29)       Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav ▌.

(30)       Käesoleva rahastamisvahendi kestus tuleks kohandada nõukogu määrusega (EL) nr .../....(14)*. Seetõttu tuleks käesolevat rahastamisvahendit kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Eesmärk ja reguleerimisala

1.          Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufondi (edaspidi „fond”) osana rahastamisvahend politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje toetamiseks (edaspidi „rahastamisvahend”).

Koos määrusega (EL) nr XXX/2012 [millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend], luuakse käesoleva määrusega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 Sisejulgeolekufond.

2.          Käesoleva määrusega nähakse ette:

a)      rahastamisvahendi raames antava rahalise toetuse eesmärgid, rahastamiskõlblikud meetmed ja strateegilised prioriteedid;

b)     rahastamiskõlblike meetmete rakendamise üldine raamistik;

c)      ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 rahastamisvahendi raames kasutada olevad rahalised vahendid ja nende jaotus.

3.  Käesoleva määrusega nähakse ette määruses (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] sätestatud eeskirjade kohaldamine.

4.          Rahastamisvahendit ei kohaldata valdkondades, mida hõlmab õigusprogramm, mis on ette nähtud määrusega (EL) nr XXX/2012(15). Rahastamisvahend võib siiski hõlmata meetmeid, mille eesmärgiks on õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö edendamine.

5.          Taotletakse sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude asjakohaste liidu rahastamisvahenditega, nagu kodanikukaitse mehhanism, Horisont 2020, programm „Tervis majanduskasvuks”, solidaarsusfond ja välisabivahendid. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed ei saa teistest liidu rahastamisvahenditest samal eesmärgil rahalist toetust.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)         „politseikoostöö” – konkreetsed meetmed ja koostööliigid, mis hõlmavad kõikide liikmesriikide asjakohaseid pädevaid asutusi, millele on viidatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 87;

(b)  „teabevahetus ja teabele juurdepääs” – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on oluline Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 87 viidatud asutustele seoses kuritegude, eelkõige piiriüleste, raskete ja organiseeritud kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;

(c)         „kuritegevuse tõkestamine” – kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust või nende vähendamisele muul moel kaasa aidata, nagu on kindlaks määratud nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsuses 2009/902/JSK, millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/427/JSK(16);

(d)         „organiseeritud kuritegevus” – karistatav tegevus, mis on seotud osalemisega kuritegelikus ühenduses, nagu seda on määratletud nõukogu raamotsuses 2008/841/JSK;

(e)         „terrorism” – kõik tahtlikud teod ja rikkumised, nagu need on määratletud 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta(17), mida on muudetud 28. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/919/JSK(18);

(f)  „riskijuhtimine ja kriisiohje” – meetmed, mis on seotud terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ning muude julgeolekuriskide hindamise, ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede likvideerimisega;

(g)         „ennetamine ja valmisolek” – meetmed, mille eesmärk on ennetada ja/või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuga seotud intsidentidega seotud riske;

(h)         „tagajärgede likvideerimine” – terroriaktide ning muude julgeolekuga seotud intsidentide mõjule reageerimiseks ja selle vähendamiseks riiklikul ja/või ELi tasandil võetavate meetmete tõhus kooskõlastamine ▌;

(i)          „elutähtis infrastruktuur” – vara, võrgustik, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku või sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustamine, rikkumine või hävimine mõjutaks nimetatud funktsioonide toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki või liitu;

(j)          „hädaolukord” – julgeolekuga seotud intsident või uus oht, mis avaldab või võib avaldada olulist negatiivset mõju ühe või mitme liikmesriigi elanike julgeolekule.

Artikkel 3Eesmärgid

1.          Rahastamisvahendi üldeesmärk on aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele Euroopa Liidus.

2.          Lõikes 1 sätestatud üldeesmärgi raames toetatakse rahastamisvahendist kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, poliitikatsüklites, programmides, ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega järgmiste konkreetsete eesmärkide saavutamist:

a)      kriminaalpreventsioon, võitlus piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ▌vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste ning Europoli ja muude asjaomaste ELi asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine;

b)  liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ning inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse nende eest.

Käesoleva rahastamisvahendi erieesmärkide saavutamist hinnatakse vastavalt horisontaalse määruse artikli 50 lõikele 2, kasutades II lisas esitatud ühiseid näitajaid ja riiklikes programmides sisalduvaid programmipõhiseid näitajaid.

3.          Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks toetatakse rahastamisvahendiga järgmisi tegevuseesmärke ▌:

a)      edendada ja arendada meetmeid ▌, millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust kuritegevuse tõkestamisel ning võitluses piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu;

b)  edendada ja arendada halduslikku ja tegevuse koordineerimist, koostööd, vastastikust mõistmist ning teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste, muude siseriiklike ametiasutuste, Europoli või muude asjaomaste ELi asutuste ja vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

c)      edendada ja arendada õppekavasid, mis muu hulgas käsitlevad tehnilisi ja kutsealaseid oskusi ja teadmisi inimõiguste ja põhivabaduste järgimisega seotud kohustuste kohta, Euroopa koolituspoliitika rakendamiseks, sealhulgas liidu õiguskaitse valdkonna töötajate vahetusprogrammidega, et tugevdada Euroopa kohtu- ja õiguskaitsekultuuri;

d)     edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ning parimaid tavasid tunnistajate ja kuriteoohvrite, sh terrorismiohvrite kiireks tuvastamiseks, kaitseks ning toetamiseks, eelkõige lapstunnistajate ja -ohvrite, eriti saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste eriliseks kaitseks ja toetamiseks;

e)  meetmeid liikmesriikide haldusliku ja operatiivsuutlikkuse suurendamiseks, et kaitsta elutähtsat infrastruktuuri kõikides majandusharudes, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste ning parema koordineerimise, koostöö, liidus ja asjaomastes kolmandates riikides oskusteabe ja kogemuste vahetamise ja levitamise teel;

f)      turvalisi ühendusi ja tõhusat koordineerimist olemasolevate valdkonnapõhiste varajase hoiatamise ja kriisikoostöös osalejate vahel nii ELi kui ka riiklikul tasandil, sealhulgas vaatluskeskuste tööd, et võimaldada terviklike ja täpsete ülevaadete kiiret koostamist kriisiolukordades, vastumeetmete kooskõlastamist ning avaliku, konfidentsiaalse ja salastatud teabe jagamist;

g)      meetmeid ▌, millega suurendatakse liikmesriikide ja liidu halduslikku ja operatiivsuutlikkust välja töötada laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu tasandil kindlaksmääratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu, et võimaldada liidul kujundada integreeritud lähenemisviise, mis põhinevad ühisel ja jagatud hinnangul kriisiolukorrale, ning aidata liikmesriikidel ja partnerriikidel paremini mõista üksteise arusaamu erinevatest ohutasemete määratlustest.

4.  Rahastamisvahendit kasutatakse liikmesriikide ja komisjoni algatusel ka tehnilise abi rahastamise toetamiseks.

5.          Sellest vahendist rahastatavaid meetmeid rakendatakse põhiõigusi ja inimväärikust täielikult järgides. Eelkõige peavad need meetmed olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete, Euroopa andmekaitse eeskirjade ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Eriti pööravad liikmesriigid meetmete rakendamisel võimaluse korral erilist tähelepanu kaitsetute isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste abistamisele ja kaitsele.

Artikkel 4

Riiklike programmide rahastamiskõlblikud meetmed

1.          Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt ning juhindudes määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artiklis 13 esitatud poliitikadialoogi järeldustest ning kooskõlas artiklis 6 määratletud riikliku programmi eesmärkidega toetatakse rahastamisvahendist liikmesriikides võetavaid meetmeid, eelkõige järgmises loetelus toodud meetmeid:

a)      meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas asjaomaste ELi asutuste, eelkõige Europoli ja Eurojustiga ning nende vahel, ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

b)     projektid, millega edendatakse võrgustike tegevust, avaliku ja erasektori partnerlust, vastastikust usaldust, mõistmist ja üksteiselt õppimist, oskusteabe, kogemuste ja heade tavade väljaselgitamist, vahetamist ja levitamist, teabe jagamist, ühist teadlikkust olukorrast ja prognoose, erandolukorra plaanimist ja koostalitlusvõimet;

c)  analüüsi-, järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas uuringud ning ohu-, riski- ja mõjuhinnangud, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu;

d)     meetmed teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamiseks ja vahetamiseks;

e)      käesoleva määruse eesmärkide saavutamist toetavate liidu ja riiklike IT-süsteemide omandamine ja hooldus ning/või IT-süsteemide ja tehniliste seadmete täiendav ajakohastamine, sh süsteemide ühilduvuse testimine, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide ja nende osade täiendav ajakohastamine, sealhulgas küberjulgeoleku ja küberkuritegevuse alase koostöö parandamiseks Euroopas, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega;

f)      asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine, sealhulgas keeleõpe ja ühisõppused või -programmid;

g)  uute meetodite ja uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, ülevõtmine, katsetamine ja valideerimine, sealhulgas liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide katseprojektid ja järelmeetmed.

2.          Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt võib käesolevast rahastamisvahendist toetada ka järgmisi kolmandate riikidega seotud ja kolmandates riikides võetavaid meetmeid ▌:

a)      meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

b)     võrgustike tegevus, vastastikune usaldus ja üksteiselt õppimine, oskusteabe, kogemuste ja parimate tavade väljaselgitamine, vahetamine ja levitamine, teabe jagamine, ühine teadlikkus olukorrast ja prognoosid, erandolukorra plaanimine ja koostalitlusvõime;

d)  asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine ▌.

Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad vastavalt määruse (EL) nr …./2013 [horisontaalne määrus] artikli 3 lõikele 4a kolmandate riikidega seotud ja neis rakendatavate meetmete kooskõlastamise.

Artikkel 5Koguvahendid ja rakendamine

1.          Koguvahendid käesoleva määruse rakendamiseks on 1,004 miljardit eurot.

2.          Iga-aastased assigneeringud kinnitavad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.

3.          Koguvahendeid rakendatakse järgmiselt:

a)      riiklike programmide kaudu kooskõlas artikliga 6;

b)  liidu meetmete kaudu kooskõlas artikliga 7;

c)      tehnilise abi kaudu kooskõlas artikliga 8;

d)     erakorralise abi kaudu kooskõlas artikliga 9.

4.          Käesolevast rahastamisvahendist artiklis 7 osutatud liidu meetmeteks, artikli 8 lõikes 1 osutatud tehniliseks abiks ja artiklis 9 osutatud erakorraliseks abiks eraldatud eelarvet täidetakse otsese või kaudse eelarve haldamise raames kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus](19) artikli 58 lõike 1 punktidega a ja c. Artiklis 6 osutatud riiklikeks programmideks eraldatud eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega vastavalt määruse (EL) nr ..../2012 [uus finantsmäärus] artikli 58 lõike 1 punktile b.

5.          Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide õigusi, kasutatakse koguvahendeid ▌järgmiselt:

a)      662 miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;

b)     342 miljonit eurot liidu meetmete, erakorralise abi ja tehnilise abi jaoks komisjoni algatusel.

5 a.  Iga liikmesriik eraldab summad I lisas toodud riiklikele programmidele järgmiselt: vähemalt 20% artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud konkreetse eesmärgiga seotud meetmetele ja vähemalt 10% artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud konkreetse eesmärgiga seotud meetmetele. Liikmesriigid võivad neist miinimummääradest kõrvale kalduda, eeldusel et riiklikele programmidele on lisatud selgitus, miks alla nimetatud määra tehtavad assigneeringud ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist. Komisjon annab nimetatud selgitusele oma hinnangu artikli 6 lõikes 2 osutatud riiklike programmide heakskiitmise käigus.

6.          Koos määruse (EL) nr XXX/2012 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) jaoks ettenähtud koguvahenditega moodustavad käesoleva määruse rakendamiseks lõike 1 alusel kasutatavad koguvahendid Sisejulgeolekufondi rahastamispaketi ning on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(20) punkti 17 tähenduses.

Artikkel 6Riiklikud programmid

1.          Rahastamisvahendi ja määruse (EL) nr XXX/2012 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) alusel ettevalmistatavad riiklikud programmid esitatakse komisjonile ühtse riikliku programmina kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14.

2.          Riiklike programmidega, mida kontrollib ja mille kiidab heaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14, taotlevad liikmesriigid artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt eelkõige käesoleva määruse lisas loetletud liidu strateegiliste prioriteetide saavutamist, võttes arvesse määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artiklis 13 osutatud dialoogi tulemust. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamist toetavate liidu ja riigisiseste IT-süsteemide hoolduseks ei kasuta liikmesriigid rohkem kui 8 % oma riikliku programmi kogueraldistest ja kolmandates riikides või seoses nendega võetavateks meetmeteks, millega rakendatakse käesoleva määruse I lisas loetletud liidu strateegilisi prioriteete, ei kasuta liikmesriigid rohkem kui 8 % oma riikliku programmi kogueraldistest.

3.  Komisjonile antakse artikli 11 kohaselt volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, et muuta lõikes 2 osutatud lisa, muutes, lisades või jättes välja liidu prioriteete.

Artikkel 7Liidu meetmed

1.          Komisjoni algatusel võib rahastamisvahendit kasutada, et rahastada riikidevahelisi meetmeid või liidu erihuvidele vastavaid meetmeid (edaspidi „liidu meetmed”), mis on seotud artiklis 3 osutatud üldiste, konkreetsete ja fondi toimimisega seotud eesmärkidega.

2.          Selleks et olla rahastamiskõlblikud, peavad liidu meetmed olema kooskõlas prioriteetide ja algatustega, mis on kindlaks määratud liidu tasandil, eelkõige nendega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud, asjaomastes liidu strateegiates, poliitikatsüklites, programmides, riski- ja ohuhinnangutes ▌ ning eelkõige toetama:

a)      ettevalmistavaid, järelevalvealaseid, halduslikke ja tehnilisi meetmeid ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje meetmete rakendamiseks vajaliku hindamismehhanismi väljatöötamist;

b)  riikidevahelisi projekte, milles osalevad vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks kolmas riik;

c)      analüüsi-, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas ohu-, riski- ja mõjuhinnanguid, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu, ning liidu õiguse ja liikmesriikides liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve projekte;

d)     projekte, millega edendatakse võrgustike tegevust, avaliku ja erasektori partnerlust, vastastikust usaldust, mõistmist ja õppimist, parimate tavade ja uuenduslike lähenemisviiside väljaselgitamist ja levitamist liidu tasandil, koolitus- ja vahetusprogramme;

e)      projekte, millega toetatakse metodoloogiliste, eelkõige statistiliste vahendite ja meetodite ja ühiste näitajate väljatöötamist;

f)  tehniliste seadmete, oskusteabe, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamist, hooldust ja/või täiendavat ajakohastamist liidu tasandil, sealhulgas eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega tehtavaks küberturvalisuse ja küberkuritegevuse alaseks Euroopa koostööks;

g)      projekte, millega suurendatakse sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkust liidu poliitikast ja eesmärkidest, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist;

h)      eriti uuenduslikke projekte, mille raames töötatakse välja uusi meetodeid ja/või rakendatakse uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige projekte, mille eesmärk on katsetada ja valideerida liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide tulemusi;

i)       uuringuid ja katseprojekte.

2 a.  Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt toetatakse käesolevast rahastamisvahendist ka kolmandate riikidega seotud ja kolmandates riikides võetavaid meetmeid, eelkõige järgmist:

a)     meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste ning võimalusel rahvusvaheliste organisatsioonide vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

b)     võrgustike tegevus, vastastikune usaldus, mõistmine ja üksteiselt õppimine, oskusteabe, kogemuste ja heade tavade väljaselgitamine, vahetamine ja levitamine, teabe jagamine, ühine teadlikkus olukorrast ja prognoosid, erandolukorra plaanimine ja koostalitlusvõime;

c)      tehniliste seadmete, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine, hooldus ja/või täiendav ajakohastamine;

d)     asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine, sealhulgas keeleõpe;

e)  meetmed teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamiseks ja vahetamiseks;

f)      ohu-, riski- ja mõjuhinnangud;

g)     uuringud ja katseprojektid.

3.          Liidu meetmeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 7.

Artikkel 8Tehniline abi

1.          Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse rahastamisvahendist igal aastal eraldada kuni 800 000 euro ulatuses vahendeid Sisejulgeolekufondist antava tehnilise abi toetuseks kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 10.

2.          Liikmesriigi algatusel võidakse rahastamisvahendist anda kuni 5 % ja lisaks 200 000 eurot liikmesriigile eraldatud kogusummast riikliku programmiga seotud tehniliseks abiks kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 20.

Artikkel 9Erakorraline abi

1.          Rahastamisvahendist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, nagu määratletud artikli 2 punktis j.

2.          Erakorralist abi antakse määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artiklites 7 ja 8 sätestatud korras.

Artikkel 10Vahendid liikmesriikide rahastamiskõlblike meetmete jaoks

1.      Liikmesriikidele eraldatakse 662 miljonit eurot järgmiselt:

a)      30 % proportsionaalselt nende elanike koguarvuga;

b)     10 % proportsionaalselt nende territooriumi suurusega;

c)      15 % proportsionaalselt nende rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate arvuga ja 10 % veoste kogusega tonnides;

e)      35 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta).

2.          Lõikes 1 osutatud andmete kontrollarvud on komisjoni (Eurostati) esitatud värskeimad statistilised andmed, mis põhinevad liidu õigusaktide kohaselt liikmesriikide esitatud andmetel ▌. Kontrollkuupäev on 30. juuni 2013. Riiklike programmide jaoks lõikes 1 osutatud kriteeriumide alusel välja arvutatud rahalised vahendid on toodud III lisas.

Artikkel 11Delegeeritud volituste rakendamine

1.          Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesoleva artikli tingimusi.

2.  Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt kolmeaastaseks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.          Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.          Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 12Komiteemenetlus

1.          Komisjoni abistab määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikli 55 lõikega 1 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Sisejulgeolekufondi ühiskomitee.

Artikkel 13Määruse (EL) nr XXX/2012 kohaldamine

Rahastamisvahendi suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] sätteid.

Artikkel 14Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu otsus 2007/125/JSK tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 15Üleminekusätted

1.          Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku ega osalist tühistamist, kuni nende projektide lõpetamiseni ega finantsabi andmist, mille komisjon on nõukogu otsuse 2007/125/JSK või mõne muu 31. detsembril 2013 kõnealuse abi suhtes kohaldatava õigusakti alusel heaks kiitnud.

2.  Komisjon võtab rahastamisvahendi alusel kaasrahastamise otsuste vastuvõtmisel arvesse kõiki meetmeid, mis on nõukogu otsuse 2007/125/JSK alusel enne [Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev] vastu võetud ja mis avaldavad kaasrahastamisega hõlmatud ajavahemikul finantsmõju.

3.          Komisjoni poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2014 heakskiidetud kaasrahastamiseks määratud summad, mille kohta ei ole komisjonile lõpparuande esitamise tähtajaks programmide lõpetamiseks nõutavaid dokumente saadetud, vabastab komisjon automaatselt kulukohustustest 31. detsembril 2017 ning alusetult makstud summad tuleb tagasi maksta.

Kohtumenetluse või peatava toimega halduskaebuse tõttu peatatud toimingutega seotud summasid ei võeta automaatselt vabastatud kulukohustuste summa arvutamisel arvesse.

5.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 nõukogu otsuse 2007/125/JSK järelhinnangu ajavahemiku 2007–2013 kohta.

Artikkel 16Läbivaatamine

Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt 30. juuniks 2020.

Artikkel 17Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                    eesistuja

LISALiidu strateegiliste prioriteetide nimekiri (artikli 6 lõige 2)

•            Meetmed, millega tõkestatakse igat liiki kuritegevust ning võideldakse piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, eelkõige vastavaid poliitikatsükleid rakendavad projektid, uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja laste seksuaalse ärakasutamisega, ning projektid, mille raames tehakse kindlaks ja likvideeritakse kuritegelikke võrgustikke, suurendatakse suutlikkust võidelda korruptsiooniga, kaitstakse majandust kuritegevuse sissetungi eest ning vähendatakse finantsstiimuleid kuritegelikul teel saadud vara arestimise, külmutamise ja konfiskeerimise teel.

•            Meetmed, millega tõkestatakse küberkuritegevust ja võideldakse selle vastu, tõstetakse kodanike ja ettevõtjate turvalisuse taset küberruumis, eelkõige projektid, millega suurendatakse õiguskaitseasutuste ja õigusasutuste suutlikkust, projektid, millega tagatakse koostöö valdkonna esindajatega, et anda kodanikele rohkem õigusi ja neid kaitsta, ning projektid, millega suurendatakse küberrünnakutega toimetuleku suutlikkust.

•            Meetmed, millega tõkestatakse terrorismi ja võideldakse selle vastu ning tegeletakse radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga, eelkõige projektid, millega antakse kogukondadele suuremad õigused töötada välja kohalikke lähenemisviise ja kuritegevuse tõkestamise meetmeid, projektid, millega võimaldatakse pädevatel asutustel takistada terroristide juurdepääsu rahastamisele ja materjalidele ning jälgida nende tehinguid, projektid, millega kaitstakse inimeste ja veoste transporti, ning projektid, millega parandatakse lõhkeainete ja keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete turvalisust.

•  Meetmed, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide halduslikku ja operatiivsuutlikkust elutähtsa infrastruktuuri kaitsmisel kõikides majandusharudes, sealhulgas nendes, mis kuuluvad direktiivi 2008/114 reguleerimisalasse, ning eelkõige projektid, millega edendatakse avaliku ja erasektori partnerlusi, et suurendada usaldust ja lihtsustada koostööd, koordineerimist, erandolukorra plaanimist ning teabe ja heade tavade vahetamist ning levitamist avaliku ja erasektori osaliste vahel.

•            Meetmed, millega muudetakse Euroopa kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks, eelkõige projektid, millega edendatakse liidu ühtse riskiohjepoliitika väljatöötamist, nii et otsuste tegemisel võetaks aluseks ohu- ja riskihinnangud, ning projektid, millega toetatakse tõhusat ja kooskõlastatud reageerimist kriisidele olemasolevat (valdkonnaspetsiifilist) suutlikkust, oskusi ja kriisivaatluskeskusi ühendades, sealhulgas tervishoiu-, kodanikukaitse ja terrorismivaldkonnas.

            Meetmed, millega püütakse saavutada tihedamat partnerlust liidu ja kolmandate riikide (eriti liidu välispiiridel asuvate riikide) vahel, ning rakenduskavade koostamine ja elluviimine, et saavutada ELi ülalnimetatud strateegilised prioriteedid.

II LISAErieesmärkide hindamiseks kasutatavate ühiste näitajate loetelu

a)          Piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja selle vastu võitlemine ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine.

i)      Fondist toetust saanud ühiste uurimisrühmade ja valdkondadevahelise kuritegevusega seotud ohte käsitleva Euroopa platvormi (EMPACT) raames käivitatud projektide arv, sh osalevad liikmesriigid ja ametiasutused.

         Horisontaalse määruse artiklis 49 osutatud rakendamise aastaaruannete puhul jaotatakse see näitaja täiendavalt alamkategooriateks, näiteks:

1)        juht (liikmesriik);

2)        partnerid (liikmesriigid);

3)  osalevad ametiasutused;

4)        osalev ELi amet (Eurojust, Europol), kui see on asjakohane.

ii)     Fondi abiga piiriülestes küsimustes koolitust saanud õiguskaitseametnike arv ja nende koolituse kestus (inimtööpäevades).

         Horisontaalse määruse artiklis 49 osutatud rakendamise aastaaruannete puhul jaotatakse see näitaja täiendavalt alamkategooriateks, näiteks:

1)     kuritegevuse liikide kaupa (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 83): terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus või

2)     õiguskaitse horisontaalsete valdkondade kaupa: teabevahetus, operatiivkoostöö.

iii)  Kuritegevuse tõkestamise valdkonna projektide arv ja nende rahaline väärtus.

Horisontaalse määruse artiklis 49 osutatud rakendamise aastaaruannete puhul jaotatakse see näitaja täiendavalt kuritegevuse liikideks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 83): terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus.

iv)    Selliste fondist toetust saanud projektide arv, mille eesmärk on parandada õiguskaitsega seotud teabevahetust seoses Europoli andmesüsteemide, -hoidlate või kommunikatsioonivahenditega.

         Horisontaalse määruse artiklis 49 osutatud rakendamise aastaaruannete puhul jaotatakse see näitaja täiendavalt kuritegevuse liikideks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 83): andmelaadijad, SIENA kättesaadavuse laiendamine, projektid, mille eesmärk on parandada analüüsimiseks koostatud tööfailide sisendeid jne.

b)  Liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ning inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse nende eest.

i)     Selliste fondi abiga kasutusele võetud ja/või täiendavalt ajakohastatud vahendite arv, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikidel elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõigis majandussektorites.

ii)    Selliste fondist toetust saanud projektide arv, mis on seotud sisejulgeoleku valdkonna riskide hindamise ja juhtimisega.

iii)   Fondi abiga korraldatud ekspertide kohtumised, õpikojad, seminarid, konverentsid, väljaanded, veebisaidid ja (veebipõhised) konsultatsioonid.

       Horisontaalse määruse artiklis 49 osutatud rakendamise aastaaruannete puhul jaotatakse see näitaja täiendavalt alamkategooriateks, mis on seotud näiteks:

1)     elutähtsa infrastruktuuri kaitsega või

2)     kriisiohjamise ja riskijuhtimisega.

III LISA – riiklike programmide arvnäitajad

SISEJULGEOLEKUFOND – POLITSEI – riiklike programmide summad

Liikmes-riik

Rahvaarv (inimesi)

Territoorium (km²)

Reisijate arv

Veoste kogus tonnides

SKP elaniku kohta (eurodes)

Eraldised

(2013) (1)

(2012)

Õhk (2012) (2)

Meri (2011) (3)

Kokku

 

Õhk (2012) (4)

Meri (2011) (5)

Kokku

 

(2012) (6)

 

30%

10%

15%

 

 

 

10%

 

 

 

35%

2014–2020

Arv

Eraldis

Pindala

Eraldis

Arvud

Eraldis

Arvud

Eraldis

Summa

Jaotamis-põhimõte

Eraldis

 

AT

8.488.511

3.845.782

83.879

1.321.372

8.196.234

0

8.196.234

3.169.093

219.775

0

219.775

4.651

36.400

16,66

3.822.008

12.162.906

BE

11.183.350

5.066.698

30.528

480.917

8.573.821

0

8.573.821

3.315.088

1.068.434

232.789.000

233.857.434

4.948.770

34.000

17,84

4.091.797

17.903.270

BG

7.282.041

3.299.182

110.900

1.747.038

1.705.825

0

1.705.825

659.561

18.536

25.185.000

25.203.536

533.344

5.400

112,33

25.763.168

32.002.293

CH

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CY

862.011

390.540

9.251

145.734

1.587.211

107.000

1.694.211

655.071

28.934

6.564.000

6.592.934

139.516

20.500

29,59

6.786.396

8.117.257

CZ

10.516.125

4.764.407

78.866

1.242.401

3.689.113

0

3.689.113

1.426.404

58.642

0

58.642

1.241

14.500

41,83

9.594.559

17.029.012

DE

82.020.688

37.160.068

357.137

5.626.095

66.232.970

1.146.000

67.378.970

26.052.237

4.448.191

296.037.000

300.485.191

6.358.712

32.299

18,78

4.307.288

79.504.401

DK

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EE

1.286.479

582.849

45.227

712.475

466.960

61.000

527.960

204.137

23.760

48.479.000

48.502.760

1.026.390

12.700

47,76

10.954.418

13.480.269

ES

46.006.414

20.843.540

505.991

7.971.031

24.450.017

3.591.000

28.041.017

10.842.125

592.192

398.332.000

398.924.192

8.441.827

22.700

26,72

6.128.683

54.227.207

FI

5.426.674

2.458.594

338.432

5.331.428

3.725.547

250.000

3.975.547

1.537.155

195.622

115.452.000

115.647.622

2.447.275

35.600

17,04

3.907.896

15.682.348

FR

65.633.194

29.735.595

632.834

9.969.228

48.440.037

906.000

49.346.037

19.079.761

1.767.360

322.251.000

324.018.360

6.856.709

31.100

19,50

4.473.348

70.114.640

GR

11.290.067

5.115.047

131.957

2.078.760

5.992.242

66.000

6.058.242

2.342.434

72.187

135.314.000

135.386.187

2.864.972

17.200

35,27

8.088.437

20.489.650

HR

4.398.150

1.992.614

87.661

1.380.951

4.526.664

5.000

4.531.664

1.752.179

6.915

21.862.000

21.868.915

462.779

10.300

58,89

13.506.904

19.095.426

HU

9.906.000

4.487.985

93.024

1.465.432

1.327.200

0

1.327.200

513.165

61.855

0

61.855

1.309

9.800

61,90

14.196.032

20.663.922

IE

4.582.769

2.076.257

69.797

1.099.534

3.139.829

0

3.139.829

1.214.022

113.409

45.078.000

45.191.409

956.317

35.700

16,99

3.896.950

9.243.080

IS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IT

59.394.207

26.908.977

301.336

4.747.041

21.435.519

1.754.000

23.189.519

8.966.282

844.974

499.885.000

500.729.974

10.596.188

25.700

23,60

5.413.273

56.631.761

LI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LT

2.971.905

1.346.443

65.300

1.028.692

504.461

0

504.461

195.051

15.425

42.661.000

42.676.425

903.096

11.000

55,15

12.647.374

16.120.656

LU

537.039

243.309

2.586

40.738

365.944

0

365.944

141.493

615.287

0

615.287

13.020

83.600

7,26

1.664.128

2.102.689

LV

2.017.526

914.055

64.562

1.017.066

1.465.671

676.000

2.141.671

828.082

31.460

67.016.000

67.047.460

1.418.824

10.900

55,65

12.763.405

16.941.431

MT

421.230

190.841

316

4.978

335.863

0

335.863

129.862

16.513

5.578.000

5.594.513

118.388

16.300

37,21

8.535.037

8.979.107

NL

16.779.575

7.602.108

41.540

654.399

23.172.904

0

23.172.904

8.959.858

1.563.499

491.695.000

493.258.499

10.438.081

35.800

16,94

3.886.065

31.540.510

NO

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PL

38.533.299

17.457.791

312.679

4.925.731

4.219.070

9.000

4.228.070

1.634.793

68.306

57.738.000

57.806.306

1.223.267

9.900

61,27

14.052.637

39.294.220

PT

10.487.289

4.751.342

92.212

1.452.643

5.534.972

0

5.534.972

2.140.110

116.259

67.507.000

67.623.259

1.431.008

15.600

38,88

8.918.020

18.693.124

RO

21.305.097

9.652.429

238.391

3.755.444

1.239.298

0

1.239.298

479.177

28.523

38.918.000

38.946.523

824.166

6.200

97,84

22.438.889

37.150.105

SE

9.555.893

4.329.367

438.576

6.909.023

5.757.921

1.320.000

7.077.921

2.736.695

144.369

181.636.000

181.780.369

3.846.742

43.000

14,11

3.235.375

21.057.201

SI

2.058.821

932.764

20.273

319.367

513.394

0

513.394

198.505

9.015

16.198.000

16.207.015

342.964

17.200

35,27

8.088.437

9.882.037

SK

5.410.836

2.451.419

49.036

772.480

330.166

0

330.166

127.659

20.894

0

20.894

442

13.200

45,95

10.539.478

13.891.478

UK

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

438.355.190

198.600.000

4.202.290

66.200.000

246.928.853

9.891.000

256.819.853

99.300.000

12.150.336

3.116.175.000

3.128.325.336

66.200.000

606.599

1.010

231.700.000

662.000.000

Osakaal eelarve-eraldistes

198.600.000

66.200.000

99.300.000

66.200.000

231.700.000

662.000.000

(1)

ELT C 299, 4.10.2012, lk 108.

(2)

ELT C 277, 13.9.2012, lk 23.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0021.

(4)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(5)

            ELT C …

(6)

            ELT C …

(7)

            ELT C …

(8)

            Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.

(9)

            Nõukogu dokument nr 7120/10.

(10)

            COM(2010) 673 final.

(11)

           ELT L ….

(12)

           ELT L ….

(13)

           ELT L 58, 24.2.2007, lk 7.

(14)

*       Nõukogu määrus (EL) nr .../... millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L ...)

(15)

           ELT L …

(16)

           ELT L 321, 8.12.2009, lk 44.

(17)

           ELT L 64, 22.6.2002, lk 3.

(18)

           ELT L 330, 9.12.2008, lk 21.

(19)

           ELT L ….

(20)

           COM(2011) 403 final.


SELETUSKIRI

Kuritegevus ja eriti organiseeritud kuritegevus on suur oht Euroopa kodanike julgeolekule ja siseturu arengule. Liikmesriikide ja kolmandate riikide politseikoostöö on äärmiselt vajalik, et võidelda tulemuslikult kuritegevusega, mis on juba muutunud peamiselt piiriüleseks. Organiseeritud kuritegevuse iseloomulike vormide, sealhulgas rahapesu vastu võitlemine on vajalik seadusliku majanduse kaitsmiseks ja turu kaitsmiseks võimaliku moonutamise eest.

Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend on koos Varjupaiga- ja Rändefondiga üks Sisejulgeolekufondi kahest tugisambast Euroopa Liidu mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014-2020.

Kõnesolev vahend täiendab kahte liikmesriikide poolt üldiselt vähe kasutatud fondi: ISEC (kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine) ja CIPS (terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine), mis kuuluvad aastate 2007–2013 programmi.

Komisjoni poolt kindlaks määratud konkreetsed eesmärgid (organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu võitlemine, liikmesriikide asutuste vahelise ja kolmandate riikidega tehtava koostöö tõhustamine, julgeolek ja kriiside ohjamine, elanikkonna ja esmatähtsate infrastruktuuride kaitse) on koondatud tegevuseesmärkideks, mille abil edendada ja täiustada meetodeid, vahendeid ja struktuure ning selle eesmärk on tõhustada ja koordineerida haldus-ja operatiivtegevust.

Selleks on komisjon kindlaks määranud ELi ja liikmesriikide vahendite ühise haldamise alusel rahastamiskõlblikud meetmed (näiteks teabevahetus, koolitus, tehnilise varustuse ja uue tehnoloogia soetamine).

Eelkõige on raportöör muutnud komisjoni ettepanekus esitatud rahaliste vahendite jaotamist liikmesriikide programmide kasuks (50 protsendilt 60 protsendile) Euroopa Liidu meetmetega võrreldes, sest toetab kõigi liikmesriikide paremat kaasatust, kes aga samas peavad parandama ametiasutuste suutlikkust kasutada nende käsutuses olevaid vahendeid.

Raportöör pidas oluliseks muuta komisjoni esitatud mõistete määratlusi, võttes kokku organiseeritud kuritegevust käsitlevad ELi õigusaktid ja rahvusvahelise õiguse.

Eesmärkide saavutamise näitajate kohta koostati eraldi artikkel, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks hindamise kriteeriumid.

Komisjoni seadusandlik ettepanek ei ole raportööri arvates kooskõlas Schengeni õigustiku võimaliku edasise arenguga ning tegi seepärast ettepaneku jätta välja viited sellele.

Raportöör muutis liikmesriikide programmidele eraldatavate vahendite jaotamise kriteeriume, sest on seisukohal, et demograafilised näitajad ning lennu- ja meretranspordi reisijate arv ja veoste kogus on vahendite jaotamise seisukohast olulised. Seevastu ei peaks pöördvõrdeline sõltuvus SKTst ja esmatähtsatest infrastruktuuridest olema nii suure tähtsusega kui komisjoni ettepanekus.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (17.9.2012)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

(COM(2011)0753 – C7‑0445/2011 – 2011/0368(COD))

Arvamuse koostaja: Dominique Riquet

LÜHISELGITUS

Hinnanguline rahastamispakett

Komisjon tegi oma 2011. aasta juuni teatises järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta(1) ettepaneku eraldada perioodil 2014–2020 siseasjadeks 10,911 miljardit eurot (ligikaudu 1% ELi eelarvest).

See summa ei kata mitte ainult rahastamisprogrammide (kaasa arvatud käesoleva) kulutusi, vaid ka suuremahuliste IT-süsteemide ja siseasjade valdkonnas aktiivsete detsentraliseeritud asutuste rahastamist:

Siseasjade eelarve 2014–2020(2)

 

miljonites eurodes

(jooksevhinnad)

Varjupaiga- ja Rändefond,

sealhulgas ümberasustamisprogramm ja Euroopa rändevõrgustik

3 869

Sisejulgeolekufond,

sealhulgas uued suuremahulised IT-süsteemid

4 648

Olemasolevad suuremahulised IT-süsteemid ja IT-amet

822

Kokku

9 339

Ametid(3)

 

1 572

Kõik kokku

10 911

Sarnaselt muude poliitikavaldkondadega teeb komisjon ettepaneku lihtsustada rubriigi 3a kohaste rahastamisprogrammide struktuuri, vähendades fondide arvu kahele: Varjupaiga- ja Rändefond ning praegune Sisejulgeolekufond.

Sisejulgeolekufondi hinnanguline eelarve saab olema 4,648 miljardit eurot (jooksevhindades), et toetada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja sidusat lähenemist õiguskaitsealasele koostööle, seahulgas ELi välispiiride haldamise valdkonnas.

Jagunemine riiklike programmide ja liidu meetmete vahel

Selle rahastamispaketi siseselt moodustavad käesoleva määruse rakendamiseks soovituslikult kasutatavad vahendid 1,128 miljardit eurot.

 

miljonites eurodes

Sisejulgeolekufond(4)

(sealhulgas uued IT-süsteemid)

4 648

– politseikoostöö rahastamisvahend

1 128

– piiride rahastamisvahend

3 520

Soovituslikult tuleks 50% nimetatud summast (564 miljonit eurot) kasutada liikmesriikide riiklike programmide jaoks ning ülejäänud 50% (564 miljonit eurot) hallatakse tsentraliseeritult, et rahastada liidu meetmeid ja erakorralisi meetmeid ning tehnilist abi.

Programmi eri osad

Fondist hakatakse rahastama meetmeid, mida praegu rahastatakse eriprogrammidega ISEC (kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine) ja CIPS (terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine) ning Välispiirifondist.

Sisejulgeoleku valdkonnas hakatakse fondist toetama politseikoostööd, kuritegevuse tõkestamist ja võitlust raskete piiriüleste kuritegude ning organiseeritud kuritegevusega ning seda saab kasutada kriisiohjeks ja ELi elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks. Fond aitab kaasa praktilisele õiguskaitsealasele koostööle, toetades rahaliselt näiteks õiguskaitseasutuste ühisoperatsioone, ressursside koondamist, teabe ja heade tavade vahetust ning õiguskaitsetöötajate koolitust.

Rahastatakse ka ühiste vahendite, nagu koostalitlusvõimelised IT-süsteemid ja liikmesriikide vahelised turvalised sidekanalid, väljatöötamist.

Selleks et võidelda üha suureneva küberkuritegevusega, toetatakse rahaliselt keskuse loomist, mille kaudu liikmesriigid ja ELi institutsioonid saavad suurendada uurimiste ja rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö operatiivsust ja analüüsivõimet.

Fondil on ka välismõõde, et toetada kolmandate riikidega seotud ja neis rakendatavaid meetmeid. Rahastamise kavandamist ja rakendamist koordineeritakse sidusalt ELi välistegevuse meetmega (ei ole mõeldud arendusmeetmete toetamiseks) ning see täiendab välisabi meetmetega antavat rahalist toetust.

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

Koostöös liikmesriikidega hallatavate vahendite osas soovitab komisjon rahaliste vahendite jagamist liikmesriikide vahel, mis arvutatakse objektiivsete kriteeriumite ja liikmesriikide vajaduste alusel ja mis eraldatakse liikmesriikidele järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alguses. Sellega tagatakse rahastamise järjepidevus ja võimaldatakse liikmesriikidele prognoositavus, mida nad oma riiklike kavade asjakohaseks kavandamiseks vajavad.

Selleks et edusamme hinnata, peavad liikmesriigid esitama igal aastal aruande, milles käsitletakse programmide tulemusi ja finantsjuhtimist. Kui liikmesriik soovib oma mitmeaastast programmi muuta, alustatakse poliitilist dialoogi uuesti.

Osalevates riikides luuakse senisest lihtsamad haldus- ja kontrollisüsteemid. Vastavalt läbivaadatud finantsmäärusele on nende eesmärk tugevdada vastutust ühe ametiasutuse määramisega finantsjuhtimise eest vastutavaks, et vähendada kontrollitasandite arvu. Lisaks kasutatakse neid kinnituse saamiseks raamatupidamiskontode usaldatavuse, süsteemi nõuetepärase toimimise, aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmise kohta.

Arvamuse koostaja arvamus

Raportöör esitab mõned muudatusettepanekud, et pidada käesoleva määruse rakendamisel silmas teatud eelarvealaseid põhimõtteid. Määruse rakendamine peab olema läbipaistev, tõhus ja selge ja selles tuleb keskenduda tulemustele ning suure Euroopa lisaväärtusega meemetele.

Komisjoni ettepanekus tuuakse käesoleva määruse rakendamisse sisse eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, kuid arvamuse koostaja toonitab, et eelarve täitmine tsentraliseeritult peaks olema reegel, selleks et parandada kulutuste järelevalvet ja tõhusust. Arvamuse koostaja juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artiklis 317 sätestatakse, et see on finantsmäärus, milles sätestatakse liikmesriikide kontrolli- ja auditeerimiskohustused eelarve täitmisel ning koostöös liikmesriikidega toimuvast eelarve täitmisest tulenev vastutus.

Ja kuna perioodi 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimised ei ole lõpule jõudnud, tuleks tähelepanu juhtida sellele, et käesolevas määruses osutatud rahastamispaketti ei saa kindlaks määrata enne üldise kokkuleppe sõlmimist. See kokkulepe peaks kajastama strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja liidu uusi pädevusi.

Raportöör arvab käesoleva määruse reguleerimisala kohta, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata kaitsealuste liikidega kauplemisele, millest on saanud suur probleem.

Käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks on vaja ressursside jagamisel arvestada liikmesriikide kuritegevuse määra, mis on praegu endiselt väga erinev, ning väärtustada Europoliga koostöö tegemise võimalusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

Muudatusettepanek  2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja näha ette piisavad lisavahendid, et liit saaks täita olemasolevaid poliitilisi prioriteete ja Lissaboni lepingus sätestatud uusi ülesandeid ning reageerida ootamatutele sündmustele; nõuab juhul, kui nõukogu seda seisukohta ei jaga, et ta määratleks selgelt need poliitilised prioriteedid või projektid, mille võiks täiesti kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud lisaväärtusest Euroopa jaoks; juhib tähelepanu sellele, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa oleks 2013. aasta tasemest vaid 5% suurem, oleks võimalik liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuse põhimõtte täitmiseks anda kõigest osaline panus;

 

__________________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil tõhustatud meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule jätkuvalt sisejulgeolekuga seotud probleeme.

(2) Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil tõhustatud meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, inim- ja relvakaubandus ning kaitsealuste liikidega kauplemine tekitavad liidule jätkuvalt sisejulgeolekuga seotud probleeme.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Euroopa Parlament rõhutas oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1, et pakilistes sisserände- ja varjupaigaküsimustes, samuti liidu välispiiride haldamises on vaja integreeritud lähenemisviisi, piisavalt rahalisi vahendeid ja eriolukordadega hakkama saamise abivahendeid, mis tehakse kättesaadavaks kõikide liikmesriikide inimõiguste austamise ja solidaarsuse vaimus, pidades kinni riiklikest vastutusaladest ja selgesti määratletud ülesannetest. Lisaks märkis ta sellega seoses, et FRONTEXi, Euroopa Varjupaigaküsimuste tugiameti ning solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise fondide suurenenud probleeme tuleb õigeaegselt arvesse võtta.

 

__________________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.

Selgitus

8. juuni 2011. aasta resolutsiooni (tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel) lõige 107.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Lisaks rõhutas Euroopa Parlament 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis1 parema sünergia arendamise vajadust erinevate fondide ja programmide vahel ning osutas asjaolule, et fondide haldamise lihtsustamine ja ristrahastamise lubamine võimaldab eraldada ühistele eesmärkidele rohkem vahendeid, samuti tervitas ta komisjoni kavatsust vähendada sisepoliitika eelarveliste vahendite koguarvu kahesambalisse struktuuri ja võimaluse korral ühise juhtimise alla ning uskus, et see lähenemisviis peaks andma märkimisväärse panuse praeguste fondide ja programmide suurendatud lihtsustamisele, otstarbekamaks muutmisele, konsolideerimisele ja läbipaistvamaks muutmisele. Ta rõhutas siiski vajadust tagada, et sisepoliitika eri eesmärgid ei läheks segamini.

 

__________________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.

Selgitus

8. juuni 2011. aasta resolutsiooni (tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel) lõige 109.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selleks et edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle toimimine, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues Sisejulgeolekufondi.

(5) Selleks et edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle toimimine, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues ja hallates Sisejulgeolekufondi.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks eelkõige toetada piiriüleseid ühisoperatsioone edendavaid meetmeid, teabele juurdepääsu ja teabevahetust, parimate tavade vahetamist, lihtsamat ja turvalist teabevahetust ja koordineerimist, töötajate koolitamist ja vahetust, analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, teavitustööd, uue tehnoloogia katsetamist ja valideerimist, kohtumeditsiinialast teadustegevust ning koostalitusvõimelise tehnilise varustuse omandamist.

(10) Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks eelkõige toetada piiriüleseid ühisoperatsioone edendavaid meetmeid, teabele juurdepääsu ja teabevahetust, parimate tavade vahetamist, lihtsamat ja turvalist teabevahetust ja koordineerimist, töötajate koolitamist ja vahetust, analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, koostööd liikmesriikide ja asjaomaste ELi organite vahel, teavitustööd, uue tehnoloogia katsetamist ja valideerimist, kohtumeditsiinialast teadustegevust ning koostalitusvõimelise tehnilise varustuse omandamist.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Kolmandates riikides ja seoses kolmandate riikidega käesoleva rahastamisvahendi kaudu toetatavad meetmed tuleks võtta koostoimes ja kooskõlas muude meetmetega, mida toetatakse väljaspool liitu geograafiliste ja temaatiliste liidu välisabi rahastamisvahendite raames. Kõnealuseid meetmeid rakendades tuleks püüda tagada nende täielik kooskõla asjaomase riigi või piirkonnaga seotud liidu välismeetmete ja -poliitika põhimõtete ja üldiste eesmärkidega. Meetmed ei tohiks olla suunatud otse arengule suunatud tegevuse toetamiseks ning need peaksid vajaduse korral täiendama välisabi rahastamisvahendi kaudu antud rahalist abi. Samuti tuleks püüda tagada kooskõla liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi meetmetega.

(11) Meetmeid, mida kolmandates riikides ja seoses kolmandate riikidega käesoleva rahastamisvahendi kaudu toetataks, tuleks võtta koostoimes ja kooskõlas muude meetmetega, mida toetatakse väljaspool liitu geograafiliste ja temaatiliste liidu välisabi rahastamisvahendite raames. Kõnealuseid meetmeid rakendades tuleks püüda tagada nende täielik kooskõla asjaomase riigi või piirkonnaga seotud liidu välismeetmete ja -poliitika põhimõtete ja üldiste eesmärkidega. Meetmed ei tohiks olla suunatud otse arengule suunatud tegevuse toetamiseks ning need peaksid vajaduse korral täiendama välisabi rahastamisvahendi kaudu antud rahalist abi. Samuti tuleks püüda tagada kooskõla liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi meetmetega.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Rahastamisvahendi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Selleks et tagada Sisejulgeolekufondi ühtne rakendamine, tuleks kõnealuse rahastamisvahendi jaoks ettenähtud liidu eelarvet täita koostöös liikmesriikidega, välja arvatud liidule erilist huvi pakkuvad meetmed (liidu meetmed), erakorraline abi ja tehniline abi, mida rakendatakse otsese ja kaudse eelarve täitmise raames.

(13) Selleks et tagada Sisejulgeolekufondi ühtne rakendamine ja liidule erilist huvi pakkuvate meetmete (liidu meetmete), erakorralise abi ning tehnilise abi tõhus haldamine, tuleks kõnealuse rahastamisvahendi jaoks ettenähtud liidu eelarvet täita otsese või kaudse eelarve haldamise raames, välja arvatud haldusalast paindlikkust eeldavad meetmed ja riiklikud programmid, mille puhul täidetakse eelarvet koostöös liikmesriikidega.

Selgitus

Liidu eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema erand ja mitte reegel (vt finantsmääruse artikkel 55).

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Koostöös liikmesriikidega hallatavate vahendite puhul on vaja tagada see, et liikmesriikide riiklikud programmid oleksid täielikult kooskõlas ELi tasandi prioriteetide ja eesmärkidega.

Selgitus

Vahekokkuvõttest ja sidusrühmadega konsulteerimisest saadud õppetunnid näitavad, et eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema rohkem tulemustele suunatud ning tuleks koostada ühine reguleeriv raamistik.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Liikmesriikidele riiklike programmide raames rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleks jaotada selgete ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on seotud avalike hüvedega, mida liikmesriigid kaitsma peavad, ning nende finantssuutlikkusega tagada sisejulgeoleku kõrge tase, nagu nende elanikkonna suurus, nende territooriumi suurus, rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate ja veoste arv, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride arv ning nende sisemajanduse koguprodukt.

(14) Liikmesriikidele riiklike programmide raames rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleks jaotada selgete, objektiivsete ja mõõdetavate kriteeriumide alusel, mis on seotud avalike hüvedega, mida liikmesriigid kaitsma peavad, ning nende finantssuutlikkusega tagada sisejulgeoleku kõrge tase, nagu nende elanikkonna suurus, nende territooriumi suurus, rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate ja veoste arv, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride arv ning nende sisemajanduse koguprodukt.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) ELi ja liikmesriikide rahaliste vahendite kasutamist asjaomases valdkonnas tuleks paremini koordineerida, et tagada vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas parem koostoime.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b) ELi rahastamise mõju tuleb avaliku sektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 c) ELi eelarve osalusega mehhanismide puhul tuleks tagada maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 d) Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 e) Tuleb tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 f) Komisjon peaks igal aastal teostama järelevalvet rahastamisvahendi rakendamise üle, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata rahastamisvahendi tulemusi ja mõju. Need näitajad, seahulgas asjaomased kontrollväärtused, peaksid andma minimaalse võrdlusaluse, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on programmi eesmärgid saavutatud.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad liidu strateegiliste prioriteetide kindlaksmääramist, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt ning komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus korraldama vajalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a) Kui komisjon täidab liidu eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisülesanded liikmesriikidele. Euroopa Liidu vahendite haldamisel järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse läbipaistvuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) „organiseeritud kuritegevus” – karistatav tegevus, millega tegeleb kolmest või enamast isikust koosnev struktureeritud rühm, mis on olemas teatava ajavahemiku jooksul ning tegutseb kooskõlastatult, et saada vahetult või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu;

d) „organiseeritud kuritegevus” – karistatav tegevus, millega tegeleb kolmest või enamast isikust koosnev struktureeritud rühm, mis on olemas teatava ajavahemiku jooksul ning tegutseb kooskõlastatult, et saada seadusevastaselt vahetult või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu;

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – esimene alalõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja võitlus selle vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine.

a) piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja võitlus selle vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste ELi organite ning kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – teine alalõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piiriüleste ühisoperatsioonide arv ning koostatud parimate tavade ja korraldatud ürituste arv.

Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piiriüleste ühisoperatsioonide arv, avastamismäär piiriülese organiseeritud kuritegevuse puhul ning koostatud parimate tavade ja korraldatud ürituste arv.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) meetmed, millega edendatakse liikmesriikide suutlikkust teha koostööd Europoliga ja kasutada paremini ära Europoli tooteid ning teenuseid;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

a) meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid, nagu Europoli turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) laiendamine või andmelaadijate kasutamine Europoli infosüsteemis;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Koguvahendid käesoleva määruse rakendamiseks on 1 128 miljonit eurot.

1. Soovituslikud koguvahendid käesoleva määruse rakendamiseks on 1 128 miljonit eurot.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga-aastased assigneeringud kinnitavad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.

2. Fondi iga-aastased assigneeringud kinnitavad eelarvepädevad institutsioonid, ilma et see piiraks määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise xxx/201z institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) sätete kohaldamist.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Rahastamisvahendi eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega kooskõlas määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktiga b, välja arvatud artiklis 7 osutatud liidu meetmete, artikli 8 lõikes 1 osutatud tehnilise abi ja artiklis 9 osutatud erakorralise abi puhul.

4. Rahastamisvahendi eelarvet täidetakse otsese või kaudse eelarve haldamise raames (artiklis 7 osutatud liidu meetmed, artikli 8 lõikes 1 osutatud tehniline abi ja artiklis 9 osutatud erakorraline abi) või koostöös liikmesriikidega kooskõlas määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktiga b.

Selgitus

Liidu eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega peaks olema erand ja mitte reegel (vt finantsmääruse artikkel 55).

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt on lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest komisjonil.

Selgitus

ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt on lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest komisjonil.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Koguvahendeid kasutatakse soovituslikult järgmiselt:

5. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide õigusi, kasutatakse koguvahendeid soovituslikult järgmiselt:

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Riiklike programmidega, mida kontrollib ja mille kiidab heaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14, keskenduvad liikmesriigid käesoleva määruse lisas loetletud liidu strateegiliste prioriteetidega seotud projektidele.

2. Riiklike programmidega, mida kontrollib ja mille kiidab heaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14, rakendavad liikmesriigid käesoleva määruse lisas loetletud liidu strateegiliste prioriteetidega seotud projekte.

Selgitus

Riiklikes programmides tuleks keskenduda projektidele, millega reageeritakse liidu strateegilisele prioriteetidele, mis on loetletud määruse lisas.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) projektid, millega suurendatakse sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkust liidu poliitikast ja eesmärkidest, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimine;

g) projektid, millega suurendatakse sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkust sellest poliitikast;

Selgitus

ELi poliitilistest eesmärkidest teavitamiseks on ette nähtud muud eelarveread.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 aruande saavutatud tulemuste ning nõukogu otsuse 2007/125/JSK ajavahemikul 2011–2013 rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta.

5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 aruande saavutatud tulemuste ning nõukogu otsuse 2007/125/JSK ajavahemikul 2011–2013 rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta. Aruandes esitab komisjon konkreetsed tõendid – kui need on olemas – ELi vahendite ja liikmesriikide eelarvete vahel saavutatud täiendavuse ja koostoime kohta ning ELi eelarve tõuget andva mõju kohta liikmesriikidele nõukogu otsuses 2007/125/JSK püstitatud eesmärkide saavutamisel.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 15 a

 

Hindamine

 

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse eesmärkide täitmise kohta hindamisaruande hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks.

Selgitus

Tulemustele tugineva lähenemise kohaselt tuleks käesoleva määruse toimimise kohta koostada vahearuanne.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – Liidu strateegiliste prioriteetide nimekiri – esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmed, millega tõkestatakse piiriülest, rasket ja organiseeritud kuritegevust, eelkõige uimastikaubandust, inimkaubandust ja laste seksuaalset ärakasutamist, ning võideldakse selle vastu ning projektid, mille raames tehakse kindlaks ja likvideeritakse kuritegelikke võrgustikke, kaitstakse majandust kuritegevuse sissetungi eest ning vähendatakse finantsstiimuleid kuritegelikul teel saadud vara arestimise, külmutamise ja konfiskeerimise teel.

Meetmed, millega tõkestatakse piiriülest, rasket ja organiseeritud kuritegevust, eelkõige uimastikaubandust, inimkaubandust ja laste seksuaalset ärakasutamist ja kaitsealuste liikidega kauplemist, ning võideldakse selle vastu ning projektid, mille raames tehakse kindlaks ja likvideeritakse kuritegelikke võrgustikke, kaitstakse majandust kuritegevuse sissetungi eest ning vähendatakse finantsstiimuleid kuritegelikul teel saadud vara arestimise, külmutamise ja konfiskeerimise teel.

MENETLUS

Pealkiri

Sisejulgeolekufond – politseikoostöö, kuritegude ennetamine ja nendega võitlemine ning kriisiohjamine

Viited

COM(2011)0753 – C7-0445/2011 – 2011/0368(KOD).

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

15.12.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

15.12.2011

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Dominique Riquet

15.2.2012

Vastuvõtmise kuupäev

6.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Richard Ashworth, Reimer Böge, Zuzana Brzobohatá, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Derek Vaughan, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Burkhard Balz, Maria Da Graça Carvalho, Edit Herczog, Jürgen Klute, Georgios Stavrakakis, Nils Torvalds

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Luigi Berlinguer

(1)

         COM(2011)500 final, 29 juuni 2011.

(2)

        Allikas: Teatis „Avatud ja turvalise Euroopa loomine: siseasjade eelarve aastateks 2014–2020”, COM(2011)0753.

(3)

         Euroopa Politseiamet (Europol), Euroopa Politseikolledž (CEPOL), Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA).

(4)

Sisejulgeolekufond luuakse kahe eraldi õigusaktiga: (käesoleva) määrusega politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje kohta ja määrusega piirihalduse ja ühise viisapoliitika kohta.

 


MENETLUS

Pealkiri

Sisejulgeolekufond – politseikoostöö, kuritegude ennetamine ja nendega võitlemine ning kriisiohjamine

Viited

COM(2011)0753 – C7-0445/2011 – 2011/0368(COD)

EP-le esitamise kuupäev

15.11.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

15.12.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

15.12.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Salvatore Iacolino

5.12.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

20.3.2012

10.7.2012

6.11.2012

10.12.2012

 

9.1.2014

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.1.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

8

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Roberta Angelilli, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Salvatore Caronna, Philip Claeys, Carlos Coelho, Ioan Enciu, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Baroness Sarah Ludford, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu Houillon, Anthea McIntyre, Claude Moraes, Antigoni Papadopoulou, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Wim van de Camp, Axel Voss, Renate Weber, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Mariya Gabriel, Stanimir Ilchev, Ulrike Lunacek, Hubert Pirker, Zuzana Roithová, Joanna Senyszyn, Marie-Christine Vergiat, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Leonardo Domenici, Christian Engström, Enrique Guerrero Salom, Nadja Hirsch, Olle Ludvigsson

Esitamise kuupäev

14.1.2014

Õigusteave - Privaatsuspoliitika