RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

16.1.2014 - (COM(2013)0162 – C7‑0088/2013 – 2013/0089(COD)) - ***I

Õiguskomisjon
Raportöör: Cecilia Wikström
(Uuesti sõnastatud – kodukorra artikkel 87)
PR_COD_1recastingam

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2013/0089(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0032/2014

Esitatud tekstid :

A7-0032/2014

Arutelud :

PV 24/02/2014 - 18
CRE 24/02/2014 - 18

Hääletused :

PV 25/02/2014 - 5.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0119

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2013)0162 – C7‑0088/2013 – 2013/0089(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuestisõnastamine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0162),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0088/2013),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[2],

– võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7‑0032/2013),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi;

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut , eriti selle artiklit 114 ,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 114 lõiget 1,
Selgitus
Osutada tuleks täielikule õiguslikule alusele.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta⁵ komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta. Direktiivi läbivaatamine peaks sisaldama meetmeid, millega viiakse see direktiiv rohkem kooskõlla määrusega (EÜ) nr 207/2009 ning seega vähendataks erinevusi Euroopa kaubamärgisüsteemis tervikuna.	(5) Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta²⁰ komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta. Direktiivi läbivaatamine peaks sisaldama meetmeid, millega viiakse see direktiiv rohkem kooskõlla määrusega (EÜ) nr 207/2009, mis vähendaks erinevusi Euroopa kaubamärgisüsteemis tervikuna, säilitades samas riikliku kaubamärgi kaitse taotlejate jaoks huvipakkuva võimalusena. Sellega seoses tuleks tagada Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi ja riiklike kaubamärgisüsteemide vaheline vastastikune täiendavus.
____________	____________
⁵ELT C 140, 29.5.2010, lk 22.	²⁰ ELT C 140, 29.5.2010, lk 22.
Selgitus
Tähtis on ära märkida riikliku ja liidu kaubamärgikaitse vastastikku täiendav iseloom.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Äärmiselt oluline on tagada, et registreeritud kaubamärgid on kõigi liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt samaväärselt kaitstud ning et kaubamärkide kaitse liikmesriigi tasandil on sama, mis Euroopa kaubamärkide kaitse. Kooskõlas ulatusliku kaitsega, mis antakse liidus mainet omavatele Euroopa kaubamärkidele, tuleks tagada ulatuslik kaitse ka liikmesriigi tasandil kõikidele kaubamärkidele, millel on asjaomases liikmesriigis maine.	(10) Äärmiselt oluline on tagada, et registreeritud kaubamärgid on kõigi liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt samaväärselt kaitstud ning et kaubamärkide kaitse liikmesriigi tasandil on sama, mis Euroopa Liidu kaubamärkide kaitse. Kooskõlas ulatusliku kaitsega, mis antakse liidus mainet omavatele Euroopa Liidu kaubamärkidele, tuleks tagada ulatuslik kaitse ka liikmesriigi tasandil kõikidele kaubamärkidele, millel on asjaomases liikmesriigis maine.
	(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)
Selgitus
Muudatuses kajastub määruse raames väljapakutud muudetud määramine.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Selleks on vaja loetleda näiteid nendest tähistest , mis võivad moodustada kaubamärgi, tingimusel, et sellised märgid võivad eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Selleks et täita kaubamärgi registreerimissüsteemi eesmärke, milleks on õiguskindluse ja usaldusväärse halduse tagamine, on ka oluline nõuda, et tähist on võimalik esitada viisil, mis võimaldab kaitse objekti täpselt kindlaks määrata. Tähist tuleks seepärast lubada esitada mis tahes asjakohasel kujul ja seega mitte tingimata graafiliselt, kui selline esitamine tagab rahuldavalt kõnealuse eesmärgi täitmise.	(13) Selleks on vaja loetleda näiteid nendest tähistest , mis võivad moodustada kaubamärgi, tingimusel, et sellised märgid võivad eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Selleks et täita kaubamärgi registreerimissüsteemi eesmärke, milleks on õiguskindluse ja usaldusväärse halduse tagamine, on ka oluline nõuda, et tähist on võimalik esitada registris viisil, mis on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti äratuntav, püsiv ja objektiivne. Tähist tuleks seepärast lubada esitada mis tahes asjakohasel kujul ja seega mitte tingimata graafiliselt, kui selleks on kasutatud üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat ning selline esitamine tagab rahuldavalt kõnealuse eesmärgi täitmise.
Selgitus
Tuleks täpsustada, et esitamine võib toimuda mis tahes vormis, tingimusel et selleks kasutatakse üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Õiguskindluse ja selguse tagamiseks on vaja täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste jaoks, tuleks kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste kaubanduslik päritolu.	välja jäetud
Selgitus
Väljajätt artiklist 10 välja jäetud osa tõttu.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu, peaks registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on olulisel määral identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga.	(22) Selleks et tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu, peaks registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel võltsitud kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on olulisel määral identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga. See säte ei tohiks kahjustada selliste kaupade seadusliku vahetamisega seotud huve, mida saab nende sihtriikides seaduslikult turule tuua. Selleks et seaduslikke kaubavooge mitte takistada, ei tohiks kõnealust sätet kohaldada, kui kolmas isik tõendab, et kaupade lõppsihtkoht on liiduvälises riigis ning kui Euroopa kaubamärgi omanik ei suuda tõendada, et tema kaubamärk on kehtival viisil registreeritud ka lõppsihtkoha riigis. Kui lõppsihtkoha riik ei ole veel kindlaks määratud, peaks Euroopa kaubamärgi omanikul olema õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid viimast kaupu uuesti liidust välja, välja arvatud kui kolmas isik tõendab, et kaupade lõppsihtkoht on liiduvälises riigis ning kui kaubamärgi omanik ei suuda tõendada, et tema kaubamärk on kehtival viisil registreeritud ka sihtriigis. Samuti ei tohiks see säte piirata liidu õigust edendada kolmandate riikide juurdepääsu ravimitele ja WTO eeskirjade järgimist, eelkõige GATTi V artiklit transiidivabaduse kohta.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Kaubamärgi omanikul peaks olema õigus võtta asjakohaseid õiguslikke meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad õigust paluda riigi tolliametil võtta kaupade suhtes, mis väidetavalt rikuvad tema õigusi, selliseid meetmeid nagu kinnipidamine ja hävitamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 608/2013¹. Õiguste omaniku taotlusel ja riskianalüüsi kriteeriumide alusel viivad tolliasutused läbi määruses (EÜ) 608/2013 sätestatud asjakohased menetlused.
	________
	¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 28.6.2013, lk 15).
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 b) Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 28 on sätestatud, et õiguse omaja vastutab kahju kannatanud kauba valdaja ees, kui muu hulgas seoses kõnealuste kaupadega leitakse, et nendega ei rikuta intellektuaalomandi õigusi.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 c) Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid geneeriliste ravimite tõrgeteta transiidi tagamiseks. Seepärast ei tohiks kaubamärgi omanikul olla õigust takistada kolmandaid isikuid toomast äritegevuse raames kaupu liikmesriigi tolliterritooriumile sel põhjusel, et ravimi toimeaine rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus (INN) on oletatavasti või tegelikult sarnane registreeritud kaubamärgiga.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva kauba sisenemist, eelkõige internetimüügi raames, peaks kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.	(23) Selleks et tulemuslikumalt takistada võltsitud kauba sisenemist, eelkõige sellise internetimüügi raames, mille puhul toode turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, peaks kehtival viisil registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult võltsitud kauba saatja tegutseb kaubandustegevuses. Selliste meetmete võtmise korral teavitatakse kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Kaubamärgid täidavad eesmärki eristada kaupu ja teenuseid ning võimaldavad tarbijatel teha teadlikke valikuid vaid juhul, kui kaubamärke turul tegelikult kasutatakse. Kasutamisnõuet on vaja ka selleks, et vähendada liidus registreeritud ja kaitstud kaubamärkide koguarvu ning sellega omakorda vähendada kaubamärkide vahel tekkivate vastuolude arvu. Seepärast on oluline nõuda, et registreeritud kaubamärke peab ka tegelikult kasutama seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks need on registreeritud, või kui neid ei kasutata, peab neid olema võimalik tühistada.	(29) Kaubamärgid täidavad eesmärki eristada kaupu ja teenuseid ning võimaldavad tarbijatel teha teadlikke valikuid vaid juhul, kui kaubamärke turul tegelikult kasutatakse. Kasutamisnõuet on vaja ka selleks, et vähendada liidus registreeritud ja kaitstud kaubamärkide koguarvu ning sellega omakorda vähendada kaubamärkide vahel tekkivate vastuolude arvu. Seepärast on oluline nõuda, et registreeritud kaubamärke peab ka tegelikult kasutama seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks need on registreeritud, või kui neid ei kasutata, peab neid olema võimalik tühistada viie aasta jooksul alates registreerimise kuupäevast.
Selgitus
Täiendus võimaldab ühildada käesoleva põhjenduse sõnastuse direktiivi (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 16 lõike 1 sõnastusega. Ühtlasi on käesolev muudatusettepanek kooskõlas ELi püüdlustega kaitsta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loometegevust, kuna neile antakse oma kaubamärgi kaitsmiseks aega areneda.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Selleks et hõlbustada ja parandada kaubamärgikaitse kättesaadavust ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust, peaks kaubamärkide registreerimise kord liikmesriikides olema tõhus ja läbipaistev ning järgima Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega sarnaseid eeskirju. Selleks et saavutada ühtne ja tasakaalustatud kaubamärgisüsteem nii riiklikul kui ka liidu tasandil, peaksid kõik liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ametülesande korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, vaatama üksnes seda, kas puuduvad absoluutsed keeldumispõhjused. See ei peaks siiski piirama nende ametite õigust taotlejate taotluse korral teha otsinguid varasemate õiguste kohta üksnes teabe eesmärgil ning ilma, et see seaks piiranguid või et sellel oleks siduv mõju registreerimise edasisele protsessile, sealhulgas hilisemale vaidlustamismenetlusele.	(34) Selleks et hõlbustada ja parandada kaubamärgikaitse kättesaadavust ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust, peaks kaubamärkide registreerimise kord liikmesriikides olema tõhus ja läbipaistev ning järgima Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega sarnaseid eeskirju. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas viia läbi keeldumispõhjuste ametiülesande korras läbivaatamine.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(46 a) Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2011 artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 11. juulil 2013^23b.
	_________
	^23b Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõigi kaupade ja teenustega seotud kaubamärkide suhtes, mis on liikmesriigis registreeritud üksikkaubamärgina, kollektiivkaubamärgina või garantii- või sertifitseerimismärgina või mille registreerimiseks on esitatud avaldus, ning kõigi kaubamärkide suhtes, mis on registreeritud või mille registreerimiseks on esitatud avaldus Beneluxi intellektuaalomandibüroos või mille rahvusvaheline registreerimine kehtib liikmesriigis.	Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõigi kaupade ja teenustega seotud kaubamärkide suhtes, mis on registreeritud liikmesriigis üksikkaubamärgina, kollektiivkaubamärgina või garantii- või sertifitseerimismärgina või mille registreerimiseks on esitatud avaldus, ning kõigi kaubamärkide suhtes, mis on registreeritud või mille registreerimiseks on esitatud avaldus Beneluxi intellektuaalomandibüroos või mille rahvusvaheline registreerimine kehtib liikmesriigis.
Selgitus
Selleks et oleks selge, et „liikmesriigis” on seotud nii registreerimise kui ka registreerimise taotlemisega, tuleb sõna ümber tõsta.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) „amet” – määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 2 alusel loodud Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet;	b) „amet” – määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 2 alusel loodud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet;
	(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)
Selgitus
Muudatuses kajastub ameti muudetud nimi.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt c a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) „varasemad kaubamärgid” –
	i) järgmised kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:
	- Euroopa Liidu kaubamärgid;
	- kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos;
	- kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;
	ii) Euroopa Liidu kaubamärgid, millel on määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt õigus vanemusnõudele võrreldes alapunkti i teises ja kolmandas taandes osutatud kaubamärkidega isegi juhul, kui viimati nimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda;
	iii) alapunktides i ja ii osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende registreerimist;
	iv) kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses.
Selgitus
Tegemist on tehnilise muudatusega. Hästi struktureeritud teksti loomiseks on kavandatud artikli 5 lõikes 2 sisalduv määratlus ümber tõstetud mõisteid käsitlevasse artiklisse 2.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt c b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c b) „garantii- või sertifitseerimismärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest;
Selgitus
Tegemist on tehnilise muudatusega. Hästi struktureeritud teksti loomiseks on kavandatud artiklis 28 sisalduvad määratlused ümber tõstetud mõisteid käsitlevasse artiklisse 2.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt c c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c c) „kollektiivkaubamärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest.
Selgitus
Tegemist on tehnilise muudatusega. Hästi struktureeritud teksti loomiseks on kavandatud artiklis 28 sisalduvad määratlused ümber tõstetud mõisteid käsitlevasse artiklisse 2.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, värvid, kaupade või nende pakendi kuju või helid , kui	Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, värvid, kaupade või nende pakendi kuju või helid, kui on rakendatud üldkasutatavat tehnoloogiat
a) selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest;	a) selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest; ning
b) selliseid tähiseid on võimalik esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti.	b) selliseid tähiseid on võimalik registris esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt j
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
j) kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse.	j) kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette piiritusjookide, traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse.
Selgitus
Kahtlemata on see säte kasulik geograafiliste tähiste omanikele. Piiritusjookidele osutamise põhjus on siiski Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 110/2008 hõlmatud geograafilistes tähistes. Neid tuleb eristada muudest põllumajandustoodete ja toiduainete geograafilistest tähistest ja päritolunimetustest, mida käsitletakse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrustes (EÜ) nr 510/2006 ja nr 509/2006.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt j a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	j a) kaubamärke, mis sisaldavad varasemaid sordinimesid või koosnevad varasematest sordinimedest, mis on registreeritud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2100/94^23c seoses sama liiki tootega.
	____________
	^23cNõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).
Selgitus
Kaubamärki käsitleva määruse kavandatav muudatus näeb praegu artikli 7 lõike 1 punktis l ette, et sordikaitse on absoluutne registreerimisest keeldumise põhjus. Direktiiv seda sätet ei hõlma, kuid selle määruses kajastamine oleks asjakohane.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad:	välja jäetud
a) muudes liikmesriikides, kui need riigid, kus registreerimistaotlus esitati;
b) ainult juhul, kui võõrkeeles olev kaubamärk on tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde või mis tahes kasutatavas kirjastiilis.
Selgitus
Oleks ebaproportsionaalne ja praktiliselt teostamatu nõuda riiklikelt ametitelt liidu kõikides siseriiklikes õigussüsteemides ja keeltes absoluutsete keeldumispõhjuste läbivaatamist. Lisaks oleks see vastuolus õiguste territoriaalsuse põhimõttega. Taotluse läbivaatamisel registreerimistakistuste suhtes teistel territooriumidel peale selle, kus registreerimine kehtiks, oleks kasutajate jaoks väike või olematu lisandväärtus.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast registreerimise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse.	5. Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. Kaubamärki ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:	välja jäetud
a) järgmised kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:
i) Euroopa kaubamärgid;
ii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos;
iii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;
b) Euroopa kaubamärgid, millel on määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt õigus vanemusnõudele võrreldes punkti a alapunktides ii ja iii osutatud kaubamärkidega isegi juhul, kui viimatinimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda;
c) punktides a ja b osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende registreerimist;
d) kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses.
Selgitus
Tegemist on tehnilise muudatusega. Hästi struktureeritud teksti loomiseks on kavandatud artikli 5 lõikes 2 sisalduv määratlus ümber tõstetud mõisteid käsitlevasse artiklisse 2.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas selle registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, juhul kui varasem kaubamärk on omandanud liikmesriigis, või Euroopa kaubamärgi puhul liidus, maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristatavust või mainet;	a) see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas selle registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, juhul kui varasem kaubamärk on omandanud selles liikmesriigis, kus registreerimist taotletakse või kus kaubamärk on registreeritud, või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul liidus, maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristatavust või mainet;
Selgitus
Siinkohal näib olevat koostamisviga, sest säte ei ole kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktis c sätestatuga. Eelnõu oleks tekitanud olukorra, kus teises liikmesriigis maine omandanud kaubamärk oleks saanud kaubamärgile takistuseks selles liikmesriigis, kus registreerimist taotletakse (isegi kui sellel kaubamärgil ei olnud asjaomases liikmesriigis mainet). See muudatus selgitab, et takistuseks võib saada vaid riiklike kaubamärkide maine sama liikmesriigi piires.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kaubamärki ei registreerita ja seda enam ei kasutata vastavalt liidu õigusele, millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse.	välja jäetud
Selgitus
See on seotud artikli 45 lõike 2 muudatusettepanekuga ja seepärast tehakse ettepanek jätta artikli 5 lõike 3 punkt d välja, sest keeldumise põhjus on juba ette nähtud artikli 4 lõike 1 punktis i ning päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste õiguste omanikel on õigus esitada vastulause. Praktilises mõttes on see õigem lahendus ja sellega saavutatakse sama eesmärk ilma artikli 9 lõiget 1 muutmata juhul, kui on tegemist nõustumisest tuleneva kehtetuks tunnistamisega.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriik võib lubada, et asjakohaste tingimuste korral ei tule registreerimisest keelduda ega kaubamärki kehtetuks tunnistada, kui varasema kaubamärgi või varasemate õiguste omanik on hilisema kaubamärgi registreerimisega nõus.	5. Liikmesriik lubab, et asjakohaste tingimuste korral ei tule registreerimisest keelduda ega kaubamärki kehtetuks tunnistada, kui varasema kaubamärgi või varasemate õiguste omanik on hilisema kaubamärgi registreerimisega nõus.
Selgitus
Suhteliste põhjuste puudumise alusel registreerimiseks loa andmine tundub mõistlik, tingimusel et varasemate õiguste omanik on kaubamärgi registreerimisega nõus. Selle sätte liikmesriikide jaoks vabatahtlikuks tegemine ei tundu vajalik.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kui kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõikel 3 ning varasemal kaubamärgil ei olnud mainet artikli 5 lõike 3 tähenduses registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval.	c) kui kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõike 3 punktil a ning varasemal kaubamärgil ei olnud mainet artikli 5 lõike 3 punkti a tähenduses registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval.
Selgitus
Kuna see punkt on seotud kaubamärgi mainega, tuleks osutada vaid artikli 5 lõike 3 punktile a.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui artikli 5 lõigete 2 ja 3 tähenduses on varasema kaubamärgi omanik liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud kõnealuses liikmesriigis registreeritud hilisema kaubamärgi kasutamisega ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.	1. Kui artikli 5 lõike 2 ja artikli 5 lõike 3 punkti a tähenduses on varasema kaubamärgi omanik liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud kõnealuses liikmesriigis registreeritud hilisema kaubamärgi kasutamisega ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.
Selgitus
Varasematele mainega kaubamärkidele osutamise tõttu tuleks osutada ainult artikli 5 lõike 3 punktile a.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kaubamärgi registreerimine annab omanikule ainuõiguse.	1. Kaubamärgi registreerimine annab omanikule ainuõiguse.
2. Ilma et see piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata mis tahes tähist seoses kaupade või teenustega, kui:	2. Ilma et see piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata mis tahes tähist seoses kaupade või teenustega, kui:
a) tähis on identne kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud ja kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste päritolu;	a) tähis on identne kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;
b) tähis on identne või sarnane kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille jaoks on kaubamärk registreeritud, kui esineb risk, et üldsus võib need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;	b) ilma et see mõjutaks punkti a kohaldamist, on tähis identne või sarnane kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille jaoks on kaubamärk registreeritud, kui esineb risk, et üldsus võib need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;
c) tähis on identne või sarnane kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks kõnealune kaubamärk on registreeritud, juhul kui kaubamärgil on liikmesriigis maine ja juhul kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.	c) tähis on identne või sarnane kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks kõnealune kaubamärk on registreeritud, juhul kui kaubamärgil on liikmesriigis maine ja juhul kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.
3. Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:	3. Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:
a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;	a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;
b) kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;	b) kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;
c) kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;	c) kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;
d) tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana;	d) tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana;
e) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamides;	e) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamides;
f) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus direktiiviga 2006/114/EÜ.	f) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus direktiiviga 2006/114/EÜ.
4. Samuti on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punkti c kohaselt kaupade importi, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.	4. Samuti on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada selliste kaupade importi liitu, mis turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, kui ainult kauba saatja tegutseb kaubandustegevuses ning kui asjaomased kaubad, kaasa arvatud nende pakendid, kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest kaubamärgist eristada. Selliste meetmete võtmise korral peaksid liikmesriigid tagama, et kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi teavitatakse meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes.
5. Registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist.	5. Registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandast riigist ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega kehtival viisil registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist. Ilma et see piiraks tolliasutuste kohustust viia vastavalt määruse (EL) nr 608/2013 artiklile 1 läbi nõuetekohaseid tollikontrolle, ei kohaldata kõnealust sätet juhul, kui kolmas isik tõendab, et kaupade lõppsihtkoht on liiduvälises riigis ning kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanik ei suuda tõendada, et tema kaubamärk on kehtival viisil registreeritud ka sihtriigis. Kui lõplik sihtriik ei ole veel kindlaks määratud, peaks Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul olema õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid viimast kaupu uuesti liidust välja, välja arvatud juhul, kui kolmas isik tõendab, et kaupade lõppsihtkoht on liiduvälises riigis ning kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanik ei suuda tõendada, et tema kaubamärk on kehtival viisil registreeritud ka sihtriigis.
6. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt ei võinud tähise kasutamist lõike 2 punktis b või c osutatud tingimustel keelata enne kuupäeva, mil asjaomases liikmesriigis jõustuvad direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalikud sätted, ei või tähise edasise kasutamise takistamiseks toetuda kaubamärgist tulenevatele õigustele.	6. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt ei võinud tähise kasutamist lõike 2 punktis b või c osutatud tingimustel keelata enne kuupäeva, mil asjaomases liikmesriigis jõustuvad direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalikud sätted, ei või tähise edasise kasutamise takistamiseks toetuda kaubamärgist tulenevatele õigustele.
7. Lõigete 1, 2, 3 ja 6 kohaldamine ei mõjuta ühegi liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise vastu muul otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks, kui kõnealuse tähise põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.	7. Lõigete 1, 2, 3 ja 6 kohaldamine ei mõjuta ühegi liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise vastu muul otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks, kui kõnealuse tähise põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele, pakendile või muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda;	a) kaubamärgiga käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 1 mõistes identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus pakendile, märgistustele, siltidele, turvaelementidele, autentimisseadmetele või mis tahes muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda;
Selgitus
Selles sättes kasutatud mõiste „kujundus” on niisugune õigusalane termin, mida ei saa kõikide ELi jurisdiktsioonide puhul kasutada. Sätte tõhususe suurendamiseks tuleks märgistusi, pakendeid jms kirjeldavat sõnastust täpsustada, tagamaks, et säte hõlmab võltsijate kasutatavaid levinumaid pakendite elemente ja osi.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kujunduse, pakendi või muude vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine.	b) pakendi, märgistuste, siltide, turvaelementide, autentimisseadmete või mis tahes muude vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine.
Selgitus
Selles sättes kasutatud mõiste „kujundus” on niisugune õigusalane termin, mida ei saa kõikide ELi jurisdiktsioonide puhul kasutada. Sätte tõhususe suurendamiseks tuleks märgistusi, pakendeid jms kirjeldavat sõnastust täpsustada, tagamaks, et säte hõlmab võltsijate kasutatavaid levinumaid pakendite elemente ja osi.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kaubamärki kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul , kui kaubamärgi kasutamine on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige lisaseadme või varuosa puhul.	c) kaubamärki kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või nendele osutamiseks, eelkõige juhul, kui kaubamärgi kasutamine:
	i) on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks, eelkõige lisaseadme või varuosa puhul;
	ii) toimub võrdleva reklaamimise käigus, mis vastab kõikidele direktiivis 2006/114/EÜ¹ sätestatud tingimustele;
	iii) toimub selleks, et juhtida tarbijate tähelepanu selliste ehtsate toodete edasimüügile, mida müüs algselt kaubamärgi omanik või mida müüdi tema nõusolekul;
	iv) on ette nähtud kaubamärgi omaniku tootele või teenusele õiguspärase alternatiivi esitamiseks;
	v) on mõeldud paroodia, kunstilise eneseväljenduse, kriitika või kommentaari jaoks.
Esimest lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui kolmas isik kasutab seda kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.	Seda lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui kolmas isik kasutab seda kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.
2. Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:	2. Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:
a) kolmas isik jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe;	a) kui ta jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe;
b) kolmas isik kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaõiglaselt ära või kahjustab Euroopa kaubamärgi eristusvõimet või mainet.	b) kui ta kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaausalt ära või kahjustab Euroopa kaubamärgi eristusvõimet või mainet.
3. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.	3. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:	välja jäetud
a) kolmas isik jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe;
b) kolmas isik kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaõiglaselt ära või kahjustab Euroopa kaubamärgi eristusvõimet või mainet.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kaubamärgi põhjendatud kasutamist mis tahes mitteärilisel eesmärgil.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud viieaastase perioodi alguskuupäev sisestatakse registrisse.
Selgitus
Viieaastase perioodi alguskuupäeva arvutamise eri viisid muudavad teistele kasutajatele selle perioodi kestvuse kindlakstegemise problemaatiliseks. Alguskuupäeva sisestamine registrisse tagaks kasutajatele hõlpsa juurdepääsu sellele teabele.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vormistatakse kaubamärgi loovutamine kirjalikult ja see nõuab lepingupoolte allkirju, kui selline toiming ei tulene kohtuotsusest; muul juhul on see õigustühine.	välja jäetud
Selgitus
Kaubamärgi loovutamise viisi suhtes nõude kehtestamine ei ole vajalik ega anna mingit lisandväärtust. See piiraks osapoolte vabadust valida oma äranägemise järgi viis, kuidas nad neid kokkuleppeid soovivad sõlmida. Kuigi praktikas saab see tõenäoliselt olema üldlevinud vormistamisviis, võib see kaasa tuua märkimisväärseid takistusi e-kaubanduses. Omandi üleandmise üksikasjalikud vormistusnõuded on ka väga ebaharilikud paljude liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ühe poole taotluse alusel märgitakse üleandmine registrisse ja avaldatakse.	4. Ühe poole taotluse alusel märgitakse üleandmine registrisse ja avaldatakse, kui taotlev pool on esitanud asutusele üleandmist tõendavad dokumendid.
Selgitus
Mõistlik oleks lubada asutusel nõuda mingisuguseid dokumente.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kuni üleandmist ei ole registrisse kantud, ei saa õigusjärglane kaubamärgi registreerimisest tulenevaid õigusi teostada kolmandate isikute suhtes.	5. Kuni ametile ei ole laekunud üleandmise registreerimise taotlust, ei saa õigusjärglane kaubamärgi registreerimisest tulenevaid õigusi teostada kolmandate isikute suhtes.
Selgitus
Oleks ebaõige, kui uus kaubamärgi omanik hakkab sõltuma sellest, kui kiiresti kaubamärgiamet kannab üleandmise registrisse. Pärast kaubamärgi õiguste omandamist ja asjaomase taotluse esitamist kaubamärgiametile peaks uus kaubamärgi omanik saama tõendada oma õigusi ka kolmandatele isikutele.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 28	välja jäetud
Mõisted
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „garantii- või sertifitseerimismärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest;
2) „kollektiivkaubamärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest.
Selgitus
Tegemist on tehnilise muudatusega. Hästi struktureeritud teksti loomiseks on kavandatud artiklis 28 sisalduvad määratlused ümber tõstetud mõisteid käsitlevasse artiklisse 2.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 31 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kollektiivkaubamärgi taotleja esitab selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.	1. Kollektiivkaubamärgi taotleja esitab ametile selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on muuta õigusakti tekst selgemaks ja vältida kahtlusi selle kohta, kellele tuleb nimetatud eeskirjad esitada.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kaubamärgi registreerimise taotlus sisaldab järgmist:	1. Kaubamärgi registreerimise taotlus sisaldab vähemalt järgmist:
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 40 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitatakse kaubad ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja rühmad esitatakse klasside järjekorras.	6. Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitab taotleja kaubad ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitab rühmad klasside järjekorras.
Selgitus
Selgituseks, et kaupade ja teenuste rühmitamine klasside järgi on taotleja, mitte ameti ülesanne.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Bürood vaatavad oma ametiülesannete korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, üksnes seda, kas puuduvad artiklis 4 sätestatud keeldumise absoluutsed põhjused.	välja jäetud
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriikidelt, kes on kehtestanud vaidlustamise korra artiklis 4 sätestatud absoluutsete põhjuste alusel, ei nõuta käesoleva artikli rakendamist.
Selgitus
Liigne on kehtestada ebatõhusat kolmandate isikute tähelepanekute esitamise korda nende liikmesriikide suhtes, kes juba kohaldavad nimetatud absoluutsetel põhjustel vaidlustamise korda. Dubleerimine on mõttetu. Seepärast tehakse ettepanek, et nimetatud sätte kohaldamine oleks sellistele liikmesriikidele vabatahtlik
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 45 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud halduskorraga nähakse ette, et vähemalt artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud varasema õiguse omanikul peab olema võimalus esitada vastulause.	2. Lõikes 1 osutatud halduskorraga nähakse ette, et vähemalt artikli 4 lõike 1 punktis i, artikli 5 lõikes 2 ja artikli 5 lõike 3 punktis a osutatud varasema õiguse omanikul peab olema võimalus esitada vastulause. Vastulause võib olla esitatud ühe või mitme varasema õiguse alusel, eeldusel, et kõik need kuuluvad ühele ja samale omanikule, ning kaupade või teenuste selle osa või siis terviku alusel, millega seoses varasem õigus on registreeritud või taotletud, ning see võib olla esitatud kaupade või teenuste selle osa või terviku kohta, millega seoses vaidlustatud kaubamärki taotletakse.
Selgitus
There is a need to harmonise national opposition procedures due to the fact that some Member States allow oppositions based on several earlier marks while others request oppositions based on only one earlier mark. Similarly, in certain Member States oppositions may be based on only one of the classes for which the earlier mark is registered, while in others an opposition may be based on all classes covered by the earlier mark(s) and directed against all the classes covered by the contested mark. This forces the opponent to file several oppositions, with increased fees, costs and administrative burden. Furthermore, when oppositions directed against the same mark and/or based on several earlier marks are assigned to different examiners, the risk exists that contradictory decisions are taken. The harmonisation would have the further advantage of having one and the same procedure both at national and European level, thus facilitating the comprehension of the different systems by owners and representatives disseminated throughout Europe. As regards the reference, only point (a) of Article 5(3) should be referred to because the earlier trade marks with a reputation are referred to.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 45 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Osapooltele antakse vähemalt kaks kuud aega enne vaidlustamismenetluste algust, et vastaspool ja taotleja saaksid pidada läbirääkimisi vaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks.	3. Vaidlustamismenetluse käigus antakse osapooltele nende ühisel taotlusel vähemalt kaks kuud aega, et vastaspool ja taotleja saaksid pidada läbirääkimisi vaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks.
Selgitus
Kaotatakse automaatne ooteaja andmine, sest see ei ole tõhus, ning antakse vähemalt kaks kuud aega kokkuleppele jõudmiseks, juhul kui osapooled seda ühiselt taotlevad.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 47 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele halduskorra kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise jaoks.	1. Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise jaoks.
Selgitus
Selles väikses muudatuses kajastub artikli 45 säte, mis nõuab tõhusat ja kiiret halduskorda.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 47 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus võib olla esitatud kaupade või teenuste selle osa või terviku kohta, millega seoses vaidlustatud kaubamärk on registreeritud.
Selgitus
The proposal of the Commission obliges Member States to provide for an administrative procedure to challenge the validity of a trade mark registration before their offices. In order to increase effectiveness of national cancellation procedures, to align them with European cancellation procedures, reduce fees, costs and administrative burden, it is proposed that an application for revocation may be directed against part or the totality of the goods or services covered by the contested mark. This way, Member States will not be allowed to make cancellation administrative actions conditional upon the fact that they are directed only against one class of the contested mark.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 47 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Kehtetuks tunnistamise taotlus võib olla esitatud ühe või mitme varasema õiguse alusel, eeldusel, et kõik need kuuluvad ühele ja samale omanikule.
Selgitus
The proposal of the Commission obliges Member States to provide for an administrative procedure to challenge the validity of a trade mark registration before their offices. In order to increase effectiveness of national cancellation procedures, to align them with European cancellation procedures, reduce fees, costs and administrative burden, it is proposed that an application for revocation may be directed against one or more earlier right, as well as on part or the totality of the goods or services covered by the earlier right. This way, Member States will not be allowed to make cancellation administrative actions conditional upon the fact that they are based only on one earlier right.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 48 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusmenetlustes, mille eesmärk on kaubamärgi kehtetuks tunnistamine registreeritud kaubamärgi alusel, millel on varasem taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev, peab juhul, kui hilisema kaubamärgi omanik seda taotleb, esitama varasema kaubamärgi omanik tõendid, et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevale eelnenud viieaastase perioodi jooksul on varasemat kaubamärki vastavalt artiklile 16 tegelikult kasutatud seoses kaupade või teenustega, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud ning millele ta viitab oma taotluse põhjusena, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused, tingimusel et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevaks on möödunud see viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud tegelikult kasutusele võtta.	1. Menetlustes, mille eesmärk on kaubamärgi kehtetuks tunnistamine registreeritud kaubamärgi alusel, millel on varasem taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev, peab juhul, kui hilisema kaubamärgi omanik seda taotleb, esitama varasema kaubamärgi omanik tõendid, et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevale eelnenud viieaastase perioodi jooksul on varasemat kaubamärki vastavalt artiklile 16 tegelikult kasutatud seoses kaupade või teenustega, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud ning millele ta viitab oma taotluse põhjusena, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused, tingimusel et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevaks on möödunud see viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud tegelikult kasutusele võtta.
Selgitus
Muudatuse eesmärk on täpsustada, et kaubamärgi kasutamata jätmise põhjusi saab kohaldada kas haldus- või kohtumenetluses.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 52
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad koostööd omavahel ja ametiga, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist ning saavutada kaubamärkide läbivaatamisel ja registreerimisel ühtseid tulemusi.	Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad tõhusat koostööd omavahel ja ametiga, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist ning saavutada kaubamärkide läbivaatamisel ja registreerimisel ühtsemaid tulemusi.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Peatükk 3 – jagu 3 a (uus) – artikkel 51 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3. A JAGU
	TEABEVAHETUS AMETIGA
	Artikkel 51 a
	Teabevahetus ametiga
	Menetluste osalised või esindajate nimetamise korral nende esindajad määravad igasuguse ametliku teabe vahetamiseks ametiga ametliku aadressi, mis asub ühes liikmesriikidest.
Selgitus
Mõnedes liikmesriikides levinud praktika nõuda ametilt teadete saamiseks ametlikku asukoha aadressi selles riigis põhjustab ebavajalikke viivitusi ja kulutusi, mille toob kaasa vajadus määrata ja nimetada ametisse kohalik esindaja ning talle palka maksta. Selline koormav tegevus võib pärssida riiklike kaubamärkide registreerimist ja rikkuda ülemaailmse Euroopa kaubamärgisüsteemi ühtse ja riikliku tasandi tasakaalu.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 53
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad ametiga koostööd kõigis oma tegevusvaldkondades, välja arvatud artiklis 52 osutatud valdkonnad, mis on seotud kaubamärkide kaitsmisega liidus.	Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad ametiga tõhusat koostööd kõigis oma tegevusvaldkondades, välja arvatud artiklis 52 osutatud valdkonnad, mis on seotud kaubamärkide kaitsmisega liidus.

[1] ELT C 327, 12.11.2013, lk 42.
[2] EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

SELETUSKIRI

Pärast mitmeid aastaid kestnud tööd esitas komisjon 2013. aasta märtsi lõpus kauaoodatud ettepaneku vaadata läbi Euroopa kaubamärgisüsteem. Raportöör püüab anda endast maksimumi, et need ettepanekud parlamendi praeguse koosseisu ajal vastu võtta, kuid soovib meelde tuletada, et järele jäänud piiratud aeg ei tee seda ülesannet kergeks. Õigusloomeprotsessi kvaliteeti ei saa ohtu seada ning võimalust, et see läbivaatamine annab tulemuseks ajakohastatud Euroopa kaubamärgisüsteemi, ei tohiks ära rikkuda, eesmärgiga jõuda institutsioonide vahel soodsale kokkuleppele. Sellele vaatamata on raportöör saanud õiguskomisjonilt ambitsioonikas ajakavas igakülgset toetust. Võttes arvesse seda ajakava ja raporti koostamiseks käsutuses olnud piiratud aega, hõlmab käesolev raport suuremat osa põhiküsimusi, mille kohta raportöör arvab, et komisjoni ettepanekut tuleks muuta. Kuid raportöör jätab omale õiguse esitada täiendavaid muudatusettepanekuid ja ettepanekuid nende küsimuste kohta, mida käesolev raport ei hõlma.

Kokkuvõte ja sissejuhatus

Euroopa Liidu liikmesriikide kaubamärgiõiguse teatavaid aspekte ühtlustav direktiiv on olnud jõus üle 20 aasta. Praegune läbivaatamine annab võimaluse õppida parimatest tavadest ning tugevdada veelgi riiklike kaubamärgiametite kaubamärgi materiaalõiguse ja menetluste ühtlustavaid aspekte.

Raportöör soovib algusest peale rõhutada, et esmatähtis põhimõte selle läbivaatamise juures peaks olema Euroopas kahetasandilise kaubamärgikaitse süsteemi säilitamine ja tugevdamine. Euroopa Liidu äriringkond koosneb enam kui 20 miljonist ettevõtjast, kelle vajadused erinevad seinast seina. Kaubamärgisüsteem peaks olema piisavalt lihtne ja paindlik, et tagada süsteemi kasutajatele juurdepääs nende vajadustele vastavale kaitsele.

Mõned kasutajad soovivad otsida kaitset ainult ühes liikmesriigis, samas kui teised taotlevad 28 liikmesriigiga liidu ühtset kaitset. Siiski tuleb meelde tuletada, et on veel ka palju kasutajaid, kes sõltuvad riikliku süsteemi kasutamisest kaitseks mitmes eri liikmesriigis. See kehtib näiteks kasutajate kohta, kes ei saa ELi kaubamärki ühes või mitmes liikmesriigis kehtivate varasemate õiguste tõttu. See võiks olla ka niisuguste ettevõtjate teadlik valik, kes tegutsevad mõnes üksikus riigis korraga või piirialal.

Selleks et aidata mitme riikliku ameti teenusest sõltuvaid kasutajaid kaitse saamisel, oleks mõistlik ühtlustada menetlusi selliselt, et kasutajad ei oleks sunnitud eri liikmesriikides, kus nad soovivad kaitset taotleda, kokku puutuma täiesti erinevate menetluslike lähenemisviisidega. Kuigi teenustasud, iseäranis Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (OHIM) teenustasud, on määrava tähtsusega strateegilise valiku puhul, kus kaubamärk registreerida, on oma osa ka paljudel muudel teguritel.

Menetluste ja materiaalõiguse parimate tavade rakendamisel peaks põhitähelepanu all olema riiklike kaubamärgisüsteemide kasutajate jaoks atraktiivsemaks muutmine. Seepärast oleks mõistlik ühtlustada ka paljusid täiendavaid menetluslikke aspekte, mis parandaksid kasutajate olukorda oma kaubamärkide kaitsmisel mitmes riiklikus ametis.

Kuigi ühtlustamise väljavaated on üldjoontes positiivsed, tuleb nentida, et mõned komisjoni ettepanekud lähevad liiga kaugele, jättes arvesse võtmata pakutava kaitse territoriaalset iseloomu. Osa ettepanekuid vajavad täpsustamist, tagamaks, et iseäranis VKEde jaoks oluline eripära oleks kaitstud.

Absoluutsete põhjuste läbivaatamine, artikli 4 lõige 2

See on kõige selgem näide juhtudest, mil komisjoni ettepanek läheb liiga kaugele, ja raportöör soovitab asjaomase sätte täielikult välja jätta. Selle sätte alles jätmine tooks kaasa olukorra, kus riikliku ameti läbivaatamine ei erineks Euroopa Liidu ameti tehtavast läbivaatamisest. Kuna riiklikule ametile antud õigus kehtib ainult asjaomase liimesriigi territooriumil, ei oleks asjakohane nõuda absoluutsete põhjuste läbivaatamist nende territooriumide suhtes, kus kaubamärk nii või teisiti ei kehtiks.

Suhteliste põhjuste ex officio läbivaatamine

Paljud Euroopa Liidu riiklikud ametid vaatavad endiselt suhtelisi põhjusi läbi ex officio. Komisjon on välja toonud hea küsimuse, toonitades raskusi, mille see menetlus toob kaasa süsteemi taotlejate jaoks – näiteks märkimisväärsete viivituste tõttu. Sellele vaatamata tuleb tõdeda, et paljud ametid, mis on kaotanud suhteliste põhjuste ex officio läbivaatamise, pakuvad oma taotlejatele endiselt (ex officio) otsinguid ja otsingutulemusi varasemate õiguste kohta ning varasemate õiguste omanike teavitamist taotluste kohta, mis võivad olla vastuolus nende õigustega. Raportöör peab riiklikele ametitele läbivaatamise võimaluse jätmist täiesti võimalikuks, ühitades selle komisjoni hästi kaalutletud ettepanekuga mitte lasta neil läbivaatamistel saada taotleja jaoks taotlusmenetluse takistuseks.

Täitemeetmed

Komisjon on teinud ettepaneku kehtestada säte impordi kohta, mille puhul ainult saatja tegutseb ärilisel eesmärgil ning saaja on näiteks eraisik. Võttes arvesse vajadust peatada võltsimine, on säte tervitatav, kuid see peaks piirduma võltsitud toodetega.

Komisjon on esitanud veel ettepaneku transiitkaupu käsitleva sätte kohta. Kuigi võltsitud toodete Euroopa siseturule pääsemine tuleb peatada, takistaks ettepanek ka seaduslikku rahvusvahelist kaubandust. Raportöör soovitab seega mitmeid muudatusi, et tagada tasakaalustatum ettepanek.

Halduskorra lihtsustamine

Raportööri arvates oleks siinkohal vaja täiendavaid ettepanekuid, et suurendada mõningate menetluseeskirjade lihtsustamise teel riikliku kaubamärgisüsteemi atraktiivsust. Näiteks ei tohiks riikliku ameti menetlusega seotud pooli sundida määrama selles liikmesriigis ametlikku aadressi.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel, 4. juuni 2013

ARVAMUS

EUROOPA PARLAMENDILE

NÕUKOGULE

KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

COM(2013) 162 final, 27.3.2013 – 2013/0089(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 23. aprillil 2013. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et muu hulgas vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekul[1] läbi ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist.

1. Et seletuskiri oleks koostatud täielikus kooskõlas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud asjakohaste nõuetega, oleks vastavalt kokkuleppe punkti 6 alapunkti a alapunktile iii tulnud selles täpsustada, milliseid varasema õigusakti sätteid ettepanekuga ei muudeta.

2. Uuesti sõnastatud teksti eelnõus oleks tulnud järgmised kavandatud muudatused tähistada halli taustaga, millega tavapäraselt märgitakse sisulisi muudatusi:

– direktiivi 2008/95/ EÜ artikli 6 lõike 1 punktile a vastava artikli 14 lõike 1 punktis a sõna „isiklikku” lisamine;

– direktiivi 2008/95/ EÜ artikli 15 lõikele 1 vastavast artikli 29 lõikest 2 sõnade „Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist,” väljajätmine.

3. Artikli 29 lõikes 2 tuleks viide artiklile 3 asendada viitega artiklile 4.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

C. PENNERA H. LEGAL L. ROMERO REQUENA

Jurist Jurist Peadirektor

[1] Konsultatiivse töörühma käsutuses olid ettepaneku inglis-, prantsus- ja saksakeelsed versioonid. Töörühm töötas ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.10.2013)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)
(COM(2013)0162 – C7‑0088/2013 – 2013/0089(COD))

Arvamuse koostaja: George Sabin Cutaş

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja sellega seotud sama paketi osaks olevate õigusaktide muutmise ettepaneku peamine eesmärk on ühtlustada kaubamärkide registreerimise süsteemid kõigis ELi liikmesriikides, samuti tagada ELi ja riiklike kaubamärkide süsteemide kooseksisteerimine ja vastastikune täiendamine, et muuta nad ettevõtjate jaoks tõhusamaks madalamate kulude ja väiksema keerukuse, suurema kiiruse, parema prognoositavuse ja õiguskindluse kaudu. See võib oluliselt suurendada innovatsiooni ja majanduskasvu.

Käesolevas arvamuses keskendutakse ainult ettepaneku kaubandusega seotud aspektidele ja eriti võltsitud kaupade transiidile läbi liidu ja võltsitud kaupade müügile internetis. Seoses esimesega on komisjoni ettepaneku eesmärk vähendada võltsitud kaupade transiiti läbi liidu. Arvamuses toetatakse seda algatust, kuid kinnitatakse selgelt, et see ei peaks negatiivselt mõjutama liidu õigust toetada ravimite kättesaadavust kolmandatele riikidele vastavalt 14. novembril 2001. aastal vastu võetud WTO Doha ministrite deklaratsioonile TRIPS-lepingu ja tervisekaitse kohta. Tuleks siiski tunnistada, et ravimite kättesaadavuse küsimus on peamiselt seotud patentide ja ainult vähesel määral kaubamärkidega.

Seoses teise kaubandusega seotud aspektiga on ettepaneku eesmärk hoida ära võltsitud kaupade liitu sisenemine, eriti internetis toimuva müügi kaudu. See on probleem, mis on viimastel aastatel muutunud eriti asjakohaseks seoses netimüügi mahu kasvuga. Arvamuses selgitatakse, millised õigusaktid võimaldavad kaubamärgi omanikul võtta meetmeid vältimaks võltsitud kaupade importi juhul, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil. Arvestades probleemi tähtsust ja kaalul olevaid majanduslikke huvisid on samuti asjakohane, et liikmesriigid tugevdaksid kontrolli võltsitud kaupu müüvate veebisaitide üle.

Lõpuks osutatakse arvamuses vajadusele laiendada liidu geograafiliste tähiste kaitset puudutavat ELi acquis'd, hõlmates tulevase ELi õigusaktiga ka muude kaupade geograafilised tähised peale põllumajandustoodete ja toiduainete, veini ja piiritusjookide.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Tagamaks, et geograafilistele tähistele liidu õiguse muude instrumentidega tagatud kaitse taset kohaldatakse ühtselt ja ammendavalt kogu liidus keeldumise absoluutsete ja suhteliste põhjuste läbivaatamisel, peaks käesolev direktiiv sisaldama seoses geograafiliste tähistega samu sätteid, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 207/2009.	(15) Tagamaks, et geograafilistele tähistele liidu õiguse muude instrumentidega tagatud kaitse taset kohaldatakse ühtselt ja ammendavalt kogu liidus keeldumise absoluutsete ja suhteliste põhjuste läbivaatamisel, peaks käesolev direktiiv sisaldama seoses geograafiliste tähistega samu sätteid, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 207/2009. Liidu õigus kaitseb ainult põllumajandussaaduste ja toiduainete, veini ja piiritusjookide geograafilisi tähiseid, seepärast peaks komisjon vastu võtma ettepaneku võtta vastu määrus, mis ühtlustaks liikmesriikide eeskirjad seoses geograafiliste tähiste kaitsega ka muude kaupade osas peale põllumajandussaaduste ja toiduainete, veini ja piiritusjookide.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu, peaks registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on olulisel määral identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga.	(22) Selleks et tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu, peaks registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga. See ei tohiks piirata liidu kohustust järgida WTO eeskirju, eelkõige GATTi V artiklit transiidivabaduse kohta, ning liidu õigust edendada kolmandate riikide juurdepääsu ravimitele, täpsemalt geneeriliste ravimite tootmist, ringlusse laskmist ja turustamist ELis ja väljaspool ELi.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva kauba sisenemist, eelkõige internetimüügi raames, peaks kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.	(23) Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva kauba sisenemist, eelkõige internetimüügi raames, peaks kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil. Selleks peaks kaubamärgi omanik võtma asjakohaseid meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 48/2004/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruses (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Selleks et registreeritud kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad kinnitamisele eelnevad ettevalmistavad tegevused.	(24) Selleks et registreeritud kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja kõik kinnitamisele eelnevad ettevalmistavad tegevused.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Samuti on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punktis c osutatud kaupade importi, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.	4. Samuti on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punktis c osutatud kaupade importi, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.
	Selleks on Euroopa kaubamärgi omanikul õigus võtta asjakohaseid õiguslikke meetmeid, mis on sätestatud direktiivis 48/2004/EÜ, ja paluda riigi tolliametil võtta kaupade suhtes, mis väidetavalt rikuvad tema õigusi, meetmeid, nagu kinnipidamine ja hävitamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrusele 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis.
	Liikmesriigid võtavad samuti asjakohaseid meetmeid, et hoida ära võltsitud kaupade müük internetis.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist.	5. Registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist. See ei piira liidu kohustust järgida WTO eeskirju, eelkõige GATTi V artiklit transiidivabaduse kohta.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele, pakendile või muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda;	(a) kaubamärgiga identse või sarnase tähise (nagu on osutatud käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 1) kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele, pakendile või muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda;
Selgitus
Lõige peab olema kooskõlas identsust ja sarnasust käsitlevate sätetega artikli 5 lõikes 1.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 37 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 37 a
	Kahju hüvitamine kaupade importijale ja omanikule
	Asjaomastel ametiasutustel on õigus nõuda kaubamärgi omanikult, et ta maksaks kaupade importijale, saajale ja omanikule asjakohast hüvitist kahju eest, mis on tekitatud artiklis 10 sätestatud importimise keelamise õigusest tuleneva kauba põhjendamatu kinnipidamisega.
Selgitus
Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) artikli 56 kohaselt on asjaomastel ametiasutustel õigus kohustada hagejat, käesoleval juhul kaubamärgi omanikku, asjakohaselt hüvitama importijatele või kaupade omanikele kaupade põhjendamatu kinnipidamisega tekitatud kahju. Põhjendamatu kinnipidamine on tõsine ja üha süvenev probleem. Komisjoni aruande „Intellektuaalomandiõigusi käsitlevate ELi tollialaste õigusaktide jõustamine – tulemused ELi piiril – 2011” kohaselt esines 2011. aastal üle 2700 kaupade põhjendamatu kinnipidamise juhtumit, mis on 46% rohkem kui kaks aastat varem.

MENETLUS

Pealkiri	Kaubamärke käsitlevad liikmesriikide õigusaktid (uuesti sõnastatud)
Viited	COM(2013)0162 – C7-0088/2013 – 2013/0089(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 16.4.2013
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	INTA 16.4.2013
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	George Sabin Cutaş 25.4.2013
Arutamine parlamendikomisjonis	11.7.2013	16.9.2013
Vastuvõtmise kuupäev	14.10.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, Nora Berra, Daniel Caspary, María Auxiliadora Correa Zamora, Andrea Cozzolino, George Sabin Cutaş, Marielle de Sarnez, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Franziska Keller, Bernd Lange, Vital Moreira, Paul Murphy, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Henri Weber, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jarosław Leszek Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Elisabeth Jeggle, Krzysztof Lisek, Iosif Matula, Paul Rübig, Catherine Stihler

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (7.11.2013)

õiguskomisjonile

Arvamuse koostaja: Regina Bastos

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidus saab kaubamärki registreerida liikmesriigi tasandil liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametites (liikmesriikide õigusaktid kaubamärkide kohta ühtlustati osaliselt nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga 89/104/EMÜ, mis kodifitseeriti direktiiviga 2008/95/EÜ) või ELi tasandil ühenduse kaubamärgina (nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 alusel, mis kodifitseeriti määrusega (EÜ) nr 207/2009). Selle määrusega loodi ka Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM), kes vastutab ühenduse kaubamärkide registreerimise ja haldamise eest. Seda kaubamärke käsitlevat õigustikku ei ole oluliselt muudetud, samas kui ettevõtlusvaldkond on põhjalikult edasi arenenud.

Ettepaneku eesmärk

Kuna direktiiv põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, millega nähakse ette meetmed liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine, käsitleb see riiklikke kaubamärgisüsteeme, mis jäävad vajalikuks ettevõtetele, kes ei soovi oma kaubamärgile ELi tasemel kaitset.

Euroopa Komisjoni tehtud mõjuanalüüs näitas, et vaja on ühtlustada riiklike menetluste teatud aspektid ja kehtestada riikide ametite ja OHIMi vahelise koostöö süsteem.

Euroopa Komisjoni poolt 27. märtsil 2013. aastal kavandatud läbivaatamise üldine eesmärk on:

• ajakohastada kaubamärgisüsteemi Euroopas,

• piirata lahknevusi olemasoleva õigusraamistiku sätete vahel ja

• parandada koostööd kaubamärgiametite vahel.

Mõte on võimaldada ELi ettevõtetel tugevdada oma konkurentsivõimet:

• pakkudes neile paremini kättesaadavaid kaubamärgi kaitse süsteeme (väiksemad kulud, kiirem menetlus ja suurem prognoositavus),

• tagades õiguskindluse ja

• tagades ELi ja liikmesriikide süsteemide vahelise koostoimimise ja täiendavuse.

Direktiivi uuesti sõnastamise suhtes teeb komisjon ettepaneku:

• ajakohastada ja täiendada praeguseid sätteid, et suurendada õiguskindlust ja selgitada kaubamärkidega antud õigusi nii kaubamärkide ulatuse kui ka piiride osas,

• lähendada riikide kaubamärgialaseid õigusakte ja menetlusi, et kooskõlastada need ühenduse kaubamärgisüsteemiga, nagu see on kehtestatud määrusega, ja

• lihtsustada koostööd liikmesriikide ametite ja Siseturu Ühtlustamise Ameti vahel, et edendada tavade ühtlustamist ja ühiste vahendite arendamist, kehtestades sellise koostöö jaoks õigusliku aluse.

Mõju siseturule

Ühenduse kaubamärgi ja riikide kaubamärkide süsteemi eksisteerimine on vajalik siseturu sujuvaks toimimiseks. Kaubamärke kasutatakse ettevõtte kaupade ja teenuste eristamiseks, mis võimaldab ettevõttel säilitada oma konkurentsipositsiooni turul, meelitades ligi kliente ja luues majanduskasvu. OHIMile esitatud ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluste arv suureneb pidevalt – 2012. aastal üle 107 900 taotluse. Selle suundumusega koos suurenevad sidusrühmade ootused kaubamärkide registreerimise süsteemide ratsionaliseerimise ja kvaliteedi suhtes, et need süsteemid oleksid ühtsemad, üldsusele kättesaadavad ja kõige uuema tehnoloogiaga.

Konkreetsemalt sisaldab see uus õigusaktide pakett ka sätteid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni pädevuse kohta:

• täpsustatakse, et kaubamärgi omanik võib takistada kaubamärgi kasutamist võrdlevas reklaamis, kui see reklaam ei vasta 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ artiklis 4 sätestatud nõuetele eksitava reklaami ja võrdleva reklaami alal;

• täpsustatakse, et kaupade importimist ELi võib keelata isegi juhul, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil, et mitte soodustada võltsitud kaupade tellimist ja müüki internetis;

• antakse õiguste omanikele võimalus takistada kolmandatel isikutel selliste kaupade toomist kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile, mis kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on registreeritud seoses nende kaupadega, olenemata sellest, kas kolmandate isikute toodavad kaubad lastakse vabasse ringlusse.

Raportööri seisukoht

Raportöör on üldkokkuvõttes Euroopa Komisjoni ettepanekuga rahul, eelkõige sätetega, mis käsitlevad siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni pädevust. Raporti projektis esitatud muudatusettepanekud puudutavad eelkõige:

• riikide ametiasutuste rolli tugevdamist kaubamärkide kaitse süsteemis ja võitluses võltsimise vastu,

• nende tähiste täpsustamist, mis võivad kujutada Euroopa kaubamärki,

• kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise absoluutseid põhjuseid ning

• jäetakse välja komisjoni ettepanek piirata kõiki ametite ülesandeid ametiülesande korras läbivaatamisel, et kindlaks määrata, kas kaubamärki saab registreerida üksnes kontrollimisega, kas puuduvad absoluutsed registreerimisest keeldumise põhjused.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Õiguskindluse ja selguse tagamiseks on vaja täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste jaoks, tuleks kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste kaubanduslik päritolu.	(19) Õiguskindluse ja selguse tagamiseks on vaja täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste jaoks, tuleks kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse kaubamärgi põhieesmärki.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Kaubamärgi põhieesmärk on tagada toote päritolu tarbija või lõppkasutaja jaoks, võimaldades tal ilma mingi segiajamise võimaluseta teha vahet asjaomasel tootel ja teistel muud päritolu toodetel.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 b) Et määrata kindlaks, kas kaubamärgi põhieesmärki on kahjustatud, tuleb käesolevat sätet tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 11 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 10 kontekstis, et tagada sõnavabaduse põhiõigus.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu, peaks registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on olulisel määral identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga.	(22) Selleks et tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu, peaks registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada riiklike ametiasutuste abiga kolmandatel isikutel kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on olulisel määral identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga.
Selgitus
Selleks, et seda tõkestamist saaks tegelikkuses ellu viia, on vaja riiklike ametiasutuste abi.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva kauba sisenemist, eelkõige internetimüügi raames, peaks kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.	(23) Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva kauba sisenemist, eelkõige internetimüügi raames, peaks kaubamärgi omanikul olema õigus riiklike ametiasutuste abiga keelata selliste kaupade import või pakkumine liitu, kui ainult kauba saatja, vahendaja, agent või kaupade sidusmüügi teenusepakkuja tegutseb ärilisel eesmärgil.
Selgitus
Selleks, et seda tõkestamist saaks tegelikkuses ellu viia, on vaja riiklike ametiasutuste abi.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25 a) Kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste märkide või tähiste kasutamist, mida kasutatakse heal põhjusel võimaldamaks tarbijatel teha võrdlusi, väljendada arvamusi, või juhul, kui märki ei kasutata ärilisel eesmärgil.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Selleks et hõlbustada ja parandada kaubamärgikaitse kättesaadavust ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust, peaks kaubamärkide registreerimise kord liikmesriikides olema tõhus ja läbipaistev ning järgima Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega sarnaseid eeskirju. Selleks et saavutada ühtne ja tasakaalustatud kaubamärgisüsteem nii riiklikul kui ka liidu tasandil, peaksid kõik liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ametülesande korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, vaatama üksnes seda, kas puuduvad absoluutsed keeldumispõhjused. See ei peaks siiski piirama nende ametite õigust taotlejate taotluse korral teha otsinguid varasemate õiguste kohta üksnes teabe eesmärgil ning ilma, et see seaks piiranguid või et sellel oleks siduv mõju registreerimise edasisele protsessile, sealhulgas hilisemale vaidlustamismenetlusele.	(34) Selleks et hõlbustada ja parandada kaubamärgikaitse kättesaadavust ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust, peaks kaubamärkide registreerimise kord liikmesriikides olema tõhus ja läbipaistev ning järgima Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega sarnaseid eeskirju.
Selgitus
Keeldumispõhjuste ametiülesande korras läbivaatamine tuleb säilitada, juhul kui liikmesriigid nii otsustavad, arvestades selle eeliseid kaubamärgi registreerimise taotlejatele ja eriti VKEdele. Praegu kasutavad seda võimalust 12 liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Malta, Poola, Portugal, Slovakkia, Soome ja Rootsi).
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(36 a) Vastulause kaubamärgi registreerimisele võib esitada ka mis tahes füüsiline või juriidiline isik ning mis tahes valmistajaid, tootjaid, teenuste pakkujaid, kaubastajaid või tarbijaid esindav rühm.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) selliseid tähiseid on võimalik esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti.	b) selliseid tähiseid on võimalik esitada nii nende avaldamisel kui ka registreerimisel viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha selgelt ja täpselt kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti.
Selgitus
Eesmärk on, et Euroopa kaubamärgi koostiselemendid oleksid esitatud selgelt ja täpselt.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast registreerimise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse.	5. Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on registreerimise hetkel omandanud eristatavuse.
Selgitus
Kaubamärgi eristav omadus peab ilmnema registreerimise ajal.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriigid võivad näha ette, et lõiget 5 kohaldatakse ka siis, kui eristatavus tekkis pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja enne registreerimiskuupäeva.	välja jäetud
Selgitus
Kaubamärgi eristav omadus peab ilmnema registreerimise ajal.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) tähis on identne kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud ja kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste päritolu;	a) tähis on identne kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud ja kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste päritolu, võimaldades tal ilma mingi segiajamise võimaluseta teha vahet asjaomasel tootel ja teistel muud päritolu toodetel;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Samuti on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punkti c kohaselt kaupade importi, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.	4. Samuti on Euroopa kaubamärgi omanikul õigus takistada riiklike asutuste abiga lõike 3 punkti c kohaselt kaupade importi või pakkumist vastavalt lõike 3 punktile b, kui kauba saatja, vahendaja, agent või kaupade sidusmüügi teenusepakkuja tegutseb ärilisel eesmärgil.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist.	5. Registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema riiklike ametiasutuste abiga ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast seda registreeritud kaubamärki rikkuvaid kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on õiguspäraselt registreeritud, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid:
	(a) pärinevad kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist;
	(b) on mõeldud kaubandustegevuses kasutamiseks, isegi kui neid ei lasta selle liikmesriigi territooriumil vabasse ringlusse.
Selgitus
Võltsingu- ja salakaubanduse skeemid kalduvad kopeerima seadusliku rahvusvahelise kaubanduse skeeme. Tolliasutuste poolt nõutud dokumentide võltsimine, eelkõige seoses päritoluriigi ja sihtkohaga, on teatavate ebaseaduslike võrgustike jaoks suhteliselt lihtne, mistõttu peab siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon meelde tuletama, et kaubandusvoogude ohjamine on siseturu ning tarbijate õiguste, tervise ja ohutuse kaitsmiseks äärmiselt oluline. Selleks, et seda tõkestamist saaks tegelikkuses ellu viia, on vaja riiklike ametiasutuste abi.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubamärki õigustatud põhjusel seoses:
	a) reklaamiga, mis võimaldab tarbijatel kaupu või teenuseid võrrelda, või
	b) kaubamärgi omaniku või kaubamärgi omaniku toodete või teenuste tuvastamise ja parodeerimise, kritiseerimise või kommenteerimisega või
	c) märgi mis tahes mitteärilise kasutamisega.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 31 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kollektiivkaubamärgi taotleja esitab selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.	1. Kollektiivkaubamärgi taotleja esitab ametile selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on muuta õigusakti tekst selgemaks ja vältida kahtlusi selle kohta, kellele tuleb nimetatud eeskirjad esitada.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Bürood vaatavad oma ametiülesannete korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, üksnes seda, kas puuduvad artiklis 4 sätestatud keeldumise absoluutsed põhjused.	välja jäetud
Selgitus
Keeldumispõhjuste ametiülesande korras läbivaatamine tuleb säilitada, juhul kui liikmesriigid nii otsustavad, arvestades selle eeliseid kaubamärgi registreerimise taotlejatele ja eriti VKEdele. Praegu kasutavad seda võimalust 12 liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Malta, Poola, Portugal, Slovakkia, Soome ja Rootsi).
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Enne kaubamärgi registreerimist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel artikli 4 kohastel põhjustel kaubamärki ei registreerita ametiülesannete korras. Nad ei osale büroo menetlustes.	1. Enne kaubamärgi registreerimist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel artikli 4 kohastel põhjustel kaubamärki ei registreerita ametiülesannete korras.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 45 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra, mille alusel vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimine artiklis 5 sätestatud põhjustel.	1. Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra, mille alusel vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimine.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 45 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Vastulause kaubamärgi registreerimisele võib esitada ka mis tahes füüsiline või juriidiline isik ning mis tahes valmistajaid, tootjaid, teenuste pakkujaid, kaubastajaid või tarbijaid esindav rühm.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 53 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad ametiga koostööd kõigis oma tegevusvaldkondades, välja arvatud artiklis 52 osutatud valdkonnad, mis on seotud kaubamärkide kaitsmisega liidus.	Liikmesriigid teevad jõupingutusi, et bürood teeksid ametiga koostööd tegevusvaldkondades, mis on seotud kaubamärkide kaitsmisega liidus, välja arvatud artiklis 52 osutatud valdkonnad.

MENETLUS

Pealkiri	Kaubamärke käsitlevad liikmesriikide õigusaktid (uuesti sõnastatud)
Viited	COM(2013)0162 – C7-0088/2013 – 2013/0089(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 16.4.2013
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	IMCO 16.4.2013
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Regina Bastos 29.5.2013
Arutamine parlamendikomisjonis	9.7.2013	25.9.2013	14.10.2013
Vastuvõtmise kuupäev	5.11.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Preslav Borissov, Jorgo Chatzimarkakis, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia de Campos, Cornelis de Jong, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Thomas Händel, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Phil Prendergast, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Emilie Turunen, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Regina Bastos, Jürgen Creutzmann, María Irigoyen Pérez, Constance Le Grip, Emma McClarkin, Claudio Morganti, Pier Antonio Panzeri, Konstantinos Poupakis, Marek Siwiec, Kerstin Westphal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Agustín Díaz de Mera García Consuegra

MENETLUS

Pealkiri	Kaubamärke käsitlevad liikmesriikide õigusaktid (uuesti sõnastatud)
Viited	COM(2013)0162 – C7-0088/2013 – 2013/0089(COD)
EP-le esitamise kuupäev	27.3.2013
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 16.4.2013
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	INTA 16.4.2013	ITRE 16.4.2013	IMCO 16.4.2013
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ITRE 25.4.2013
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Cecilia Wikström 24.4.2013
Arutamine parlamendikomisjonis	29.5.2013	19.6.2013	17.9.2013	14.10.2013
	5.11.2013
Vastuvõtmise kuupäev	17.12.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Eva Lichtenberger, József Szájer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Silvia Costa, Jürgen Klute, Kay Swinburne
Esitamise kuupäev	16.1.2014

Õigusteave - Privaatsuspoliitika