SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahel

    23.1.2014 - (11767/1/2013 – C7‑0344/2013 – 2013/0205(NLE)) - ***

    Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
    Raportöör: Yannick Jadot
    PR_NLE-AP_art90

    Menetlus : 2013/0205(NLE)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A7-0043/2014
    Esitatud tekstid :
    A7-0043/2014
    Vastuvõetud tekstid :

    EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

    nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahel

    (11767/1/2013 – C7‑0344/2013 – 2013/0205(NLE))

    (Nõusolek)

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11767/1/2013),

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu projekti, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (11769/2013),

    –   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 esimesele lõigule, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C7-0344/2013),

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

    –   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A7-0043/2014),

    1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

    2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Indoneesia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

    SELETUSKIRI

    Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on luua õigusraamistik selleks, et i) tagada puittoodete jälgitavus, ii) kehtestada kontrollimenetlus, mis tõendab, et Euroopa Liidu turule veetavad puittooted on omandatud, raiutud, transporditud ja eksporditud seaduslikult, tagades Indoneesia metsade hea majandamise ja seadusliku kasutamise, ning iii) kindlustada Euroopa Liidu metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava toimimist. Vabatahtlik partnerlusleping Indoneesiaga sõlmiti 30. septembril 2013 Brüsselis peetud tseremoonial.

    Vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimine Indoneesiaga on ELi jaoks oluline samm püüdlustes parandada ülemaailmselt metsade säästvat majandamist, peatada raadamist ja metsade seisundi halvenemist ning kutsuda metsandussektoris esile süsteemseid muutusi, premeerides järjekindlaid ettevõtjaid, kes hangivad puitu seaduslikest ja usaldusväärsetest allikatest, ning kaitstes neid ebaausa konkurentsi eest. Indoneesia on sellega seoses eriti oluline. Esiteks on Indoneesia Amazonase ja Kongo vesikondade järel suuruselt kolmas vihmametsade ala maailmas. Seda seisust ohustab aga kontrollimatu Indoneesia vihmametsade ja süsinikurikaste turbamaade massiline hävitamine palmiõli ja paberi tootmise nimel, millest tulenevalt on Indoneesia maailma suuruselt kolmas kliimamuutusi mõjutavate kasvuhoonegaaside tekitaja. Teiseks kehtestab vabatahtlik partnerlusleping uued standardid Indoneesia metsade majandamiseks. Praegu on siiski ainult umbes kümne protsendi (väärtuse alusel) Indoneesia puidu ja puittoodete ekspordi sihtkohaks EL, samas kui ülejäänu eksporditakse peamiselt Aasia riikidesse. Raportöör ootab suure huviga ülekanduvat mõju, mida Indoneesia metsade säästva haldamise süsteem peaks avaldama ka neile turgudele minevale puiduekspordile.

    Kuigi raportöör nõustub vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimisega ja kutsub mõlemat poolt üles lepingut ratifitseerima, tunneb ta siiralt muret Indoneesia puidu seaduslikkuse tõendamise süsteemi (Sistem Verifikasi Legalitas Kayu, SVLK) valmisoleku üle. Vabatahtliku partnerluslepingu raames võivad selles lepingus hõlmatud Indoneesia puit ja puittooted siseneda ELi turule FLEGT-litsentsiga puiduna, mida loetakse uue, alates 3. märtsist 2013 kohaldatava ELi puidumääruse tingimustel automaatselt seaduslikuks, kui mõlemad pooled on nõustunud SVLK sertifitseerimissüsteemi tingimustega. Kuna SVLK heakskiitmine ELi poolel vormistatakse rakendusaktiga, millesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 järgi Euroopa Parlamenti ei kaasata, on oluline pöörduda Euroopa Komisjoni poole, tagamaks et SVLK on enne FLEGT-litsentside väljastamist töökindel ja täielikult toimiv. Praegu jääb SVLK areng veel oluliselt alla sellele, mida on vaja, et tagada süsteemi toimimine ja usaldusväärsus ning allkirjastatud lepinguga seatud eesmärkide saavutamine.

    Senini on SVLK tõendi saanud vähem kui pooled riigi puiduallikatest. Tarneahelasse siseneb suures koguses tõendamata puitu metsade mahavõtmisest põllumajanduskasutuseks ning tselluloosi- ja paberiistandusteks. Viimastel aastatel on sellise puidu registreeritud kogused järsult suurenenud – peaaegu kolmekordse valikraie kontsessioonide raames toodetud koguseni[1]. Indoneesia kaotas aastatel 2009–2011 vähemalt 1 240 000 hektarit metsa[2], mille võib põhiliselt omistada palmiõli istanduste laiendamisele ning metsade maakasutuse muutmisele tselluloosikontsessioonideks. Oleks murettekitav, kui sellistelt aladelt pärinev puit ja puittooted siseneksid ELi turule FLEGT-litsentsiga. Praegu ei auditeeri SVLK süsteem protsessi, mis võiks seadustada metsa maakasutuse muutmisest tuleva puidu. Süsteem ei auditeeri metsaraiet kohapeal viisil, mis võiks tõestada nende piirangute järgimist, mille on seadnud metsade maakasutuse muutmise lubade juurde kuuluvad suunised või keskkonnamõju hinnangud, ning ei suuda seetõttu reguleerida puitu, mis tuleb võib-olla Indoneesia maakasutusotstarvete kõige halvemini hallatud allsektorist.

    Peale selle ei nõua süsteem SVLK-sertifikaadiga puidu ja SVLK-sertifikaadita puidu eraldamist. SVLK-sertifikaadiga ja ilma selleta puitmaterjali eraldamata jätmine saeveskites ei võimalda saavutada õiguskindlust saeveskist väljumisel. Probleemi teeb veelgi raskemaks asjaolu, et SVLK audiitoritel ei ole selgesõnalist kohustust auditeerida tarneahela kõiki etappe. Samuti näib, et SVLK auditid hindavad ebapiisavalt seda, kas auditeeritavad äriühingud on pidanud oma metsaraietegevuses kinni kohalike ja põliselanike kogukondade õigustest. Praeguse SVLK raames ei ole tõendamisorganitel selle rolli täitmiseks konkreetset volitust.

    On küllaldaselt tõendeid, mis viitavad, et paljud iga liiki kaubanduskontsessioonid, mis pakuvad Indoneesia sise- ja eksporditurule puitu, on parimal juhul saadud kahtlaselt ning mõnel juhul ebaseaduslikult. 2010. aastal kirjeldas Indoneesia korruptsioonivastase võitluse komisjoni aseesimees metsandussektorit kui „piiramatu korruptsiooni allikat”. Niikaua kui korruptsioon on kõigil Indoneesia valitsustasanditel kindlalt juurdunud, on riigi usaldusväärsus FLEGT-litsentside väljastamiseks küsitavuse all. Korruptsiooniprobleemi raskendab ajakohaste, läbipaistvate ja kättesaadavate andmete ja kaartide puudus. Vasturääkivused püsivad, tuues kaasa õigusaktide erinevat tõlgendamist. See põhjustab konflikte kohalike ja põliselanike kogukondadega. Samal ajal on sõltumatul metsajärelevalveasutusel vaja oma ülesannete tõsiseltvõetavaks täitmiseks elementaarset juurdepääsu teabele. Kontsessioonide kaardid, raieplaanid ning lubade koopiad peaksid olema avalikult kättesaadavad.

    SVLK toimimise kontrolliks kavandatav mehhanism tugineb peaaegu täielikult audiitoritele ja sõltumatutele järelevalveasutustele. Kuigi SVLK-d tuleb kiita kodanikuühiskonda kaasavale sõltumatule järelevalvele antava ametliku rolli eest, on sõltumatu järelevalve võrgustike suutlikkus inim- ja kapitaliressursside osas piiratud. Sõltumatu järelevalveasutuse tegevused hõlmavad tegelikult ainult umbes 5% kõigist tõendamisasutuste väljastatavatest SVLK-sertifikaatidest, seda suuresti inim- ja kapitaliressursside piirangute tõttu. Sellega tuleb nii mahu kui ka kvaliteedi osas kiireloomuliselt tegeleda. Peale selle on sõltumatu järelevalve võrgustike õigeks toimimiseks vaja tagada seotud inimeste turvalisus. On hädavajalik, et vägivalda, ähvardusi ja mis tahes vormis kuritarvitusi järelevalvet teostavate inimeste suhtes võetaks tõsiselt ja et süüdlased võetaks rangelt vastutusele.

    On äärmiselt murettekitav, et praegu ei näe SVLK süsteem eespool nimetatud puuduste suhtes ette mingeid parandusmeetmeid. Indoneesia metsandusministeeriumil ei ole selget süsteemi äriühingutepoolsete SVLK rikkumiste järelevalve, katalogiseerimise ja järelmeetmete jaoks. Tegelikult ei ole seadusega keelatud viisil tegutsevate äriühingute kohtu alla andmine tõenäoline – pigem rakendatakse halduskaristusi koos nõudmisega läbida SVLK raames uus audit. Sellisena võib SVLK potentsiaalselt olla bürokraatlikuks tõkkeks õigusemõistmisele ning selgelt on olemas oht, et äriühingud, kes ei täida SVLK standardeid, saavad ainult uue võimaluse neid täita, selle asemel et neist teatataks korrakaitseasutustele kui seaduserikkujatest.

    Raportöör palub Indoneesia ametiasutustel kasutada käimasolevat SVLK esimest läbivaatamist kui kõigi kõnealuste probleemide lahendamise võimalust ning kaasata läbivaatamisse piisavalt kõiki sõltumatu kodanikuühiskonna osapooli. Sõltumatu kodanikuühiskonna järelevalve roll ja kaasamine on andnud SVLK-le teataval määral usaldusväärsust, kuid ainult juhul, kui see lubadus püsib ning kui parandatakse läbipaistvust teiste kodanikuühiskonna rühmade jaoks.

    Raportöör palub Euroopa Komisjonil tagada, et SVLK puudused kõrvaldatakse enne, kui Indoneesia puittoodetele hakatakse väljastama FLEGT-litsentse. Ainult sellise eelduse alusel soovitab raportöör vabatahtliku partnerluslepinguga nõustuda. Raportöör loodab, et komisjon esitab enne Indoneesia puittoodetele FLEGT-litsentside väljastamist Euroopa Parlamendile oma hinnangu SVLK sertifitseerimissüsteemi kohta.

    ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (18.12.2013)

    rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

    nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahel
    (11767/1/2013 – C7‑0344/2013 – 2013/0205(NLE))

    Arvamuse koostaja: Kriton Arsenis

    LÜHISELGITUS

    2013. aasta 30. septembril sõlmisid Indoneesia Vabariik ja Euroopa Liit vabatahtliku partnerluslepingu, mille eesmärk on takistada ebaseadusliku puiduga kauplemist ja millega kehtestati litsentsimissüsteem Euroopa Liitu FLEGT (metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskava) partnerluslepingu alusel imporditava puidu õiguspärasuse kontrollimise jaoks.

    ELi sõlmitavatest partnerluslepingutest on FLEGT-lepingud kõige läbipaistvamad. FLEGT on metsa haldamisel väärtuslik vahend, kuna sellega kehtestatakse põhjalik konsultatsiooniprotsess, mis ergutab kõigi sidusrühmade (sh partnerriikides olevate vabaühenduste) osalemist poliitikakujundamises ja rakendamises. Seega tugevdatakse FLEGT-protsessi kaudu sidusrühmade vahelist dialoogi, kaitstakse põliselanike ja kohalike kogukondade huvisid, suurendatakse läbipaistvust ja võideldakse korruptsiooni vastu. Samas austatakse FLEGTiga ka tootjariikide suveräänseid õigusi ja käsitletakse neid võrdse partnerina.

    Ebaseaduslik metsaraie kahjustab vastutustundlikku metsamajandamist ja vähendab tootjariigi sissetulekuid (hinnanguliselt kaotas Indoneesia aastatel 2007–2011 ligikaudu 7 miljardit USA dollarit); sellel on tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed vaeste ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste jaoks. Vabatahtliku partnerluslepinguga püütakse lahendada ebaseadusliku tegevuse algpõhjusi, sh korruptsiooni ja ebaselgust maaga seotud õiguste suhtes.

    Indoneesias asub suuruselt maailma kolmas vihmametsade ala, mis katab riigi maismaaterritooriumist üle poole (944 000 km2). Seal asuvad ühed maailma viimased teede ehitusest puutumata jäänud ürgmetsad, mis on oma loodusliku elurikkuse tõttu ülemaailmselt tähtsad. Tänu CO2 sidumisele ja säilitamisele on Indoneesia metsad äärmiselt olulised ka ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses. Samal ajal on Indoneesia metsade pindala summaarse vähenemise poolest maailmas kolmandal kohal. Metsade ja turbaalade kiire hävitamise tõttu on Indoneesia ka maailma suuruselt kolmas kasvuhoonegaaside tekitaja. Kuna kliimamuutused on üha enam nälja, vaesuse, haiguste ja väljarände põhjustajateks, on vabatahtlik partnerlusleping arengukomisjoni jaoks eriliselt tähtis.

    Vabatahtliku partnerluslepinguga kehtestatakse Indoneesia metsade majandamiseks uued standardid, kuigi metsade hävitamise suhtes võib partnerluslepingu mõju piiratuks jääda, sest ELi suunatud eksport moodustab koguekspordist (väärtuse alusel) vaid 10%. Indoneesial on siiski kavas kasutada oma puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi puidu ja puidutoodete igasuguse ekspordi puhul (k.a väljapoole ELi). Imporditud puidu õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb eraldi süsteem alles välja töötada.

    Indoneesia hakkas oma puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi SVLK rakendama 2010. aasta septembris, kui ta alustas auditite ja suutlikkuse arendamise programmiga kogu sektoris. Arengukomisjon rõhutab, kuivõrd oluline on, et enne FLEGTi ekspordilitsentside väljastamist oleks SVLK täielikult toimiv. Praegu ei vasta SVLK veel standarditele, mida on vaja, et tagada süsteemi toimimine ja usaldusväärsus. SVLK kohaselt peab sertifitseeritud puidu päritolu kindlakstegemiseks olema võimalik tuvastada litsentseeritud metsa algset kontsessiooni või Indoneesia seaduse alusel toimivat eraomandis olevat metsa. Paljud keskkonnaühendused ja inimõiguste organisatsioonid on Indoneesia kontsessioonide jaotamise protsessi kritiseerinud ja viidanud, et see on viinud väärtusliku põlismetsa maakasutuse muutmiseni. Praegu ei auditeerita SVLK süsteemi kaudu metsa maakasutuse muutmisi, mille abil on võimalik seda protsessi seaduslikuks muuta.

    Hiljutises Human Rights Watch’i aruandes „Rohelise majanduskasvu varjukülgˮ („The Dark Side of Green Growth”) viidati SVLK süsteemi olulistele puudustele, eriti selle suutmatusele kaitsta inimesi maaomandiga seotud õiguste rikkumiste eest, kuna auditiprotsess ei taga, et maa osas, mille jaoks valitsus loa väljastas, puuduvad eelnevad nõuded või et ettevõtted on kogukondadele maast ilmajäämise hüvitanud või enne tegevuse alustamist nendelt vabatahtliku, eelneva ja teadliku nõusoleku saanud. Raie- ja istanduskontsessioonidega seotud maatülid on Indoneesias tavalised ja sellega mittearvestamine on tõsine lünk SVLK sertifitseerimissüsteemis.

    Indoneesia SVLK süsteemi peamine tugevus on see, et vastutus auditi kohta vastuväidete esitamiseks on antud vabaühendusterühmadele ja üksikisikutele. Siiski on vaja parandada seda ülesannet täitvate isikute järelevalveoskusi ja tagada nende turvalisus.

    Arengukomisjon ergutab Indoneesia valitsust näitama tugevat poliitilist tahet vabatahtliku partnerluslepingu rakendamiseks, et saavutada parem metsahaldus ning metsa- ja põlisrahvaste kogukondade omandiõiguse tunnustamine.

    Arengukomisjon kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et SVLK süsteemi puudujäägid kõrvaldatakse ning et enne FLEGT-litsentside väljastamist Indoneesia puittoodetele on SVLK täielikult töökindel. Ainult sellistel tingimustel soovitab arengukomisjon vabatahtliku partnerluslepinguga nõustuda.

    *******

    Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    18.12.2013

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    18

    1

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Ricardo Cortés Lastra, Véronique De Keyser, Catherine Grèze, Mikael Gustafsson, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Ivo Vajgl, Daniël van der Stoep, Anna Záborská

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Kriton Arsenis, Santiago Fisas Ayxela, Isabella Lövin

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    Jolanta Emilia Hibner

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    21.1.2014

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    29

    0

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, María Auxiliadora Correa Zamora, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Metin Kazak, Franziska Keller, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Paul Murphy, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Henri Weber, Jan Zahradil, Paweł Zalewski

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Catherine Bearder, Béla Glattfelder, Syed Kamall, Elisabeth Köstinger, Katarína Neveďalová, Tokia Saïfi, Peter Skinner, Jarosław Leszek Wałęsa

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    Sophie Auconie, Franco Frigo