RAPORT Nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid

27.1.2014 - (12274/13 – C7‑0237/2013 – 2011/0410(CNS)) - *

Arengukomisjon
Raportöör: Ricardo Cortés Lastra
PR_CNS_art55am

Muudatusettepanekud

• 001-021 (PDF - 124 KB)
• 001-021 (DOC - 99 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid

(12274/2013 – C7‑0237/2013 – 2011/0410(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12274/13),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0237/2013),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A7-0054/2014),

1.  kiidab nõukogu eelnõu muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõu oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Euroopa Liidu abi peaks keskenduma nendele valdkondadele, kus sellel on suurem mõju, sest liit suudab tegutseda ülemaailmsel tasandil ja reageerida ülemaailmsetele probleemidele, nagu vaesuse kõrvaldamine, säästev ja kaasav areng või demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete ülemaailmne edendamine, pikaajaline ja prognoositav osalemine arenguabis ja roll liikmesriikidega koordineerimisel.	(10) Euroopa Liidu abi peaks keskenduma nendele valdkondadele, kus sellel on suurem mõju, sest liit suudab tegutseda ülemaailmsel tasandil ja reageerida ülemaailmsetele probleemidele, nagu vaesuse kõrvaldamine, säästev ja kaasav areng ja majanduskasv või demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete ülemaailmne edendamine, pikaajaline ja prognoositav osalemine arenguabis ja roll liikmesriikidega koordineerimisel.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(11) ELi ja Gröönimaa partnerlus peaks tagama raamistiku, mis võimaldaks korrapäraseid arutelusid liitu või Gröönimaad huvitavates küsimustes, nagu ülemaailmsed probleemid, kus arusaamade vahetamine ning võimalik ideede ja arvamuste lähendamine oleks mõlemale poolele kasulik. Kliimamuutuste suurenev mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransport, loodusvarad, sh toorained, ning teadusuuringud ja uuendustegevus nõuavad dialoogi ja tõhustatud koostööd.	(11) ELi ja Gröönimaa partnerlus peaks tagama raamistiku, mis võimaldaks korrapäraseid arutelusid liitu või Gröönimaad huvitavates küsimustes, nagu ülemaailmsed probleemid, kus arusaamade vahetamine ning võimalik ideede ja arvamuste lähendamine oleks mõlemale poolele kasulik. Kliimamuutuste suurenev mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransport, loodusvarad, sh toorained, ning haridus, teadusuuringud ja uuendustegevus nõuavad dialoogi ja tõhustatud koostööd.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Gröönimaa valitsus peaks koostama ja esitama Gröönimaa säästva arengu programmdokumendi. See dokument tuleks koostada ning seda tuleks rakendada ja hinnata läbipaistva ja kaasava lähenemisviisi alusel.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Liidu rahaline toetus ajavahemikuks 2014–2020 peaks keskenduma ühele või maksimaalselt kahele koostöövaldkonnale, mis võimaldaks maksimeerida partnerluse mõju, saavutada täiendava mastaabisäästu, koosmõju ja suurema tulemuslikkuse ning muuta ELi tegevuse nähtavamaks.	(13) Liidu rahaline toetus ajavahemikuks 2014–2020 peaks keskenduma väiksemale arvule koostöövaldkondadele, mis võimaldaks maksimeerida partnerluse mõju, saavutada täiendava mastaabisäästu, koosmõju ja suurema tulemuslikkuse ning muuta ELi tegevuse nähtavamaks.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Igasugune koostöö Gröönimaa loodusvarade, eriti mineraalide, nafta ja gaasi uurimise, kaevandamise ja kasutamise vallas peaks järgima kõrgemaid ohutus-, sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid ja rangeid keskkonnajuhtimiskriteeriume, et tagada ressursside säästev kasutamine ja säilitada Arktika piirkonna väärtuslik, kuid habras ökosüsteem.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud programmdokumendid ja rahastamismeetmed tuleks võtta vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes5. Võttes arvesse kõnealuste rakendusaktide iseloomu, eelkõige nende mõju poliitika kujundamisele ja nende finantsmõju, tuleks nende vastuvõtmiseks põhimõtteliselt kohaldada kontrollimenetlust, välja arvatud tehniliste rakendusmeetmete puhul, mille finantsmõju on väike.	välja jäetud
__________________
5 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Komisjonile tuleks anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu õigusakte käesoleva otsuse rakendamiseks vajalike programmdokumentide ja rahastamismeetmete vastuvõtmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 2
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sellega tunnustatakse Gröönimaa geostrateegilist asukohta Arktika piirkonnas, loodusvarade (sh toorainete) uurimise ja kasutamise küsimusi ning tagatakse tõhustatud koostöö ja poliitiline dialoog kõnealustes küsimustes.	2. Sellega tunnustatakse Gröönimaa geostrateegilist asukohta Arktika piirkonnas ning tagatakse tõhustatud koostöö ja poliitiline dialoog mõlemale poolele ühist huvi pakkuvates küsimustes.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 2 – taane 1
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
– ülemaailmsed küsimused, nagu energeetika, kliimamuutused ja keskkond, loodusvarad, sh toorained, meretransport, teadusuuringud ja uuendustegevus;	– ülemaailmsed küsimused, nagu energeetika, kliimamuutused ja keskkond, elurikkus, loodusvarad, sh toorained, meretransport, teadusuuringud ja uuendustegevus;
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 2 – taane 2
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
– Arktika-küsimused.	– Arktika-küsimused, sh Euroopa Liidu osalemine alalise vaatlejana Arktika Nõukogus.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
a) toetada Gröönimaad ja teha koostööd peamiste Gröönimaa probleemide lahendamisel, mis tulenevad eelkõige vajadusest mitmekesistada jätkusuutlikult majandustegevust, suurendada oma tööjõu (sh teadlaste) oskusi ning täiustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas Gröönimaa infosüsteeme. Nende eesmärkide täitmise hindamisel võetakse aluseks kaubandusbilanss protsendimäärana SKTst, kalanduse osakaal kogu ekspordist, haridusalased statistilised näitajad ning muud sobivad näitajad;	a) toetada Gröönimaad ja teha koostööd peamiste Gröönimaa probleemide lahendamisel, mis tulenevad eelkõige vajadusest arendada ja mitmekesistada jätkusuutlikult majandustegevust, suurendada oma tööjõu (sh teadlaste) oskusi ning täiustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas Gröönimaa infosüsteeme. Nende eesmärkide täitmise hindamisel võetakse aluseks kaubandusbilanss protsendimäärana SKTst, kalanduse osakaal kogu ekspordist, haridusalased statistilised näitajad ning muud sobivad näitajad;
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
a) toetada Gröönimaad ja teha koostööd peamiste Gröönimaa probleemide lahendamisel, mis tulenevad eelkõige vajadusest mitmekesistada jätkusuutlikult majandustegevust, suurendada oma tööjõu (sh teadlaste) oskusi ning täiustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas Gröönimaa infosüsteeme. Nende eesmärkide täitmise hindamisel võetakse aluseks kaubandusbilanss protsendimäärana SKTst, kalanduse osakaal kogu ekspordist, haridusalased statistilised näitajad ning muud sobivad näitajad;	a) toetada Gröönimaad ja teha koostööd peamiste Gröönimaa probleemide lahendamisel, mis tulenevad eelkõige vajadusest mitmekesistada jätkusuutlikult majandustegevust, suurendada oma tööjõu oskusi (sh kaevandamise ja teaduse valdkonnas) ning täiustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas Gröönimaa infosüsteeme. Nende eesmärkide täitmise hindamisel võetakse aluseks kaubandusbilanss protsendimäärana SKTst, kalanduse osakaal kogu ekspordist, haridusalased statistilised näitajad ning muud sobivad näitajad;
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
c) energeetika, kliima, keskkond ja bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus;	c) energeetika, kliimamuutused, keskkond ja bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus;
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 1
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
Programmdokumendi aluseks on konsultatsioonid ja dialoog kodanikuühiskonnaga, kohalike omavalitsuste ja teiste sidusrühmadega ning see tugineb saadud kogemustele ja parimatele tavadele, et tagada programmdokumendi piisav omalus.	Programmdokumendi aluseks on konsultatsioonid ja dialoog Gröönimaa kodanikuühiskonnaga, sotsiaalpartnerite, parlamendi, kohalike omavalitsuste ja teiste sidusrühmadega ning see tugineb saadud kogemustele ja parimatele tavadele, et tagada programmdokumendi piisav omalus.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 6
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
6. Programmdokument kinnitatakse kooskõlas artikli 9 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka programmdokumendi ulatusliku läbivaatamise korral, mille tulemusena muudetakse oluliselt strateegiat või koostatud programmi. Menetlust ei kohaldata vähem oluliste muudatuste tegemise korral, mille eesmärk on programmdokumenti tehniliselt kohandada, kavandatud rahalisi vahendeid teatava peamise koostöövaldkonna raames ümber paigutada või suurendada või vähendada esialgu kavandatud rahalisi vahendeid vähem kui 20 %, tingimusel et muudatused ei mõjuta programmdokumendis kindlaks määratud peamisi koostöövaldkondi ja eesmärke. Sellised kohandused tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks ühe kuu jooksul.	6. Programmdokument kinnitatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklites 9 a ja 9 b sätestatud korras. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka programmdokumendi ulatusliku läbivaatamise korral, mille tulemusena muudetakse oluliselt strateegiat või koostatud programmi. Menetlust ei kohaldata vähem oluliste muudatuste tegemise korral, mille eesmärk on programmdokumenti tehniliselt kohandada, kavandatud rahalisi vahendeid teatava peamise koostöövaldkonna raames ümber paigutada või suurendada või vähendada esialgu kavandatud rahalisi vahendeid vähem kui 20 %, tingimusel et muudatused ei mõjuta programmdokumendis kindlaks määratud peamisi koostöövaldkondi ja eesmärke. Sellised kohandused tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks ühe kuu jooksul.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 1
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa Komisjon, Gröönimaa valitsus ja Taani valitsus koostavad 31. detsembriks 2017 vahearuande, milles käsitletakse programmdokumenti ning selle mõju Gröönimaale kui tervikule. Komisjon kaasab kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas valitsusvälised osalejad ja kohalikud omavalitsused.	1. Euroopa Komisjon, Gröönimaa valitsus ja Taani valitsus koostavad 31. detsembriks 2017 vahearuande, milles käsitletakse programmdokumenti ning selle mõju Gröönimaale kui tervikule. Komisjon kaasab kõik asjaomased artikli 4 lõikes 4 osutatud sidusrühmad.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kui Gröönimaa valitsus otsustab programmdokumenti lisada liidu rahalise abi taotluse hariduse ja koolituse valdkonnas, siis võetakse toetamisel vajalikul määral arvesse vajadust aidata kaasa Gröönimaa jõupingutustele parandada suutlikkust selles valdkonnas ja anda tehnilist abi.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 9 a
	Volituste delegeerimine komisjonile
	Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 9 b volitus võtta vastu delegeeritud õigusakt programmdokumendi kinnitamiseks.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9 b (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 9 b
	Delegeeritud volituste rakendamine
	1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
	2. Artiklis 9 a osutatud volitused antakse käesoleva määruse kehtivusajaks.
	3. Nõukogu võib artiklis 9 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Kui nõukogu on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab ta sellest teavitada Euroopa Parlamenti ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal päeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	5. Artikli 9 b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
	Kui nõukogu kavatseb esitada vastuväite, püüab ta sellest teatada Euroopa Parlamendile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud õigusakti, mille suhtes ta kavatseb vastuväite esitada, ja vastuväite võimalikud põhjused.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 10
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 10	välja jäetud
Komiteemenetlus
1. Euroopa Komisjoni abistab Gröönimaa komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3. Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, siis lõpetatakse see menetlus ilma tulemusele jõudmata, kui komitee eesistuja arvamuse esitamisele seatud tähtaja jooksul sedasi otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 11
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva otsuse rakendamiseks ajavahemikul 2014–2020 ette nähtud lähtesumma on [217,8 miljonit eurot]6.	Pidades silmas ELi ja Gröönimaa pikaajalisi ja erilisi suhteid ning Arktika järjest suurenevat ülemaailmset tähtsust, kinnitatakse, et EL jätkab finantskohustuste võtmist Gröönimaa suhtes. Käesoleva otsuse rakendamiseks ajavahemikul 2014–2020 ette nähtud lähtesumma on seetõttu 217,8 miljonit eurot.
__________________
6 Kõik lähtesummad lisatakse pärast mitmeaastast raamistikku (2014–2020) käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimist.

SELETUSKIRI

Gröönimaa kuulub 26 ülemeremaa ja -territooriumi hulka, mis on reguleeritud Euroopa Liidu toimimise lepingu IV osas ja sätestatud kõnealuse lepingu II lisas.

Gröönimaa on maailma suurim saar, kuid 81% selle pinnast on kaetud jääga. Gröönimaa elanike arv on 57 500 ja SKP elaniku kohta on ligi 36 000 USA dollarit. Gröönimaa majandus on peamiselt avaliku sektori kätes ja sõltub suuresti kalapüügist, mis moodustab 80% ekspordist. Gröönimaa inimarengu tase on suhteliselt kõrge, kuid seda eelkõige tänu Taanilt saadud rahalisele toetusele. Lisaks on elanikkonna haridus- ja ametialase väljaõppe tase üldiselt ebapiisav, puuduvad asjakohased õppe- ja kutsealased suunamised noortele ja koolist väljalangenute protsent on suur.

Gröönimaa asukoht Arktikas ja selle äärmuslik kliima on jätnud Gröönimaa sajandite jooksul geostrateegilisele tagaplaanile. Arktika piirkonna tähtsus on viimaste aastate jooksul siiski oluliselt suurenenud eelkõige kliimamuutuste mõju tõttu, mis selles piirkonnas on ilmnema hakanud. Jääkatte järkjärguline sulamine lihtsustab Gröönimaa loodusvarade kasutamist, sh maavarad, gaas ja nafta, ning Gröönimaa vetes laevatamist suurema osa aastast, mis muudab merekoridori Euroopa, Aasia ja Ameerika vahel toimivamaks. Samuti arenevad soodsamalt teised majandussektorid, nagu turism. Sellest hoolimata avaldavad kliimamuutused kahtlemata kahjulikku mõju kohalikule loomastikule ja taimestikule ning kohalike inimeste tavadele ja eluviisile. Majandusareng ning eriti piirkonna maavarade, gaasi- ja naftavarude kasutamine võib kujutada tõsist ja ilmset ohtu selle õrnale ökosüsteemile.

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid – käesolevas raportis käsitletav teema – määrab kindlaks osapoolte koostöö raamistiku ajavahemikuks 2014–2020 ja asendab nõukogu otsuse 2006/526/EÜ, mis hõlmas ajavahemikku 2006–2013.

Kalandusküsimused, mis on Gröönimaale väga olulised, võttes arvesse kala ja kalatoodete ekspordimäära Gröönimaa kaubandusbilansist, jäävad kõnealusest komisjoni otsustest välja, kuna neid käsitletakse eraldi kalandusalases partnerluslepingus ELi ja Gröönimaa vahel.

Raportöör tervitab komisjoni kõnealust ettepanekut ja loodab, et nõukogu uus otsus, mis tugineb peamiselt eelneva otsuse tekstile ja selle saavutustele, aitab kaasa ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vaheliste praeguste suurepäraste suhete tugevdamisele.

Otsus 2006/56/EÜ sisaldas lepingu koostöövaldkondadena haridust ja koolitust, maavarasid, energiat, turismi ja kultuuri, teadusuuringuid ja toiduohutust. Otsust rahastati lähtesummaga 175 miljonit eurot, mida anti eelarvetoetuste kaudu. Kõnealusele otsusele tuginedes võtsid Gröönimaa kohalik valitsus ja Euroopa Komisjon vastu Gröönimaa jätkusuutliku arengu programmdokumendi, mis määratles koostöö sihtvaldkonnaks otsuse kehtivusajaks hariduse ja kutsekoolituse. EL andis seega rahalist abi, et arendada Gröönimaa haridusprogrammi – 14 aastat kestvat (2006–2020) strateegiat, mis jaguneb kaheks Gröönimaa valitsuse arendatavaks etapiks. Kooskõlas 2006. aasta partnerluskokkuleppe vahehindamisega järgib Gröönimaa haridusprogramm täielikult oma eesmärke, nagu tõendab ka eri näitajate positiivne hinnang. Lisaks rõhutatakse vahehindamises, et Gröönimaa haridusprogramm avaldab positiivset mõju territooriumi jätkusuutlikule majanduskasvule ja suuremale majanduslikule sõltumatusele.

Kavandatava otsusega asendatava otsuse 2006/56/EÜ peamiste osade meeldetuletamine on oluline, et mõista üht peamistest aspektidest, mille kohta on käesolevas raporti projektis esitatud muudatusettepanekud: raportöör mõistab, et komisjoni ettepanek võtta vastu otsus rõhutab liigselt – võib isegi öelda kinnisideena – Gröönimaa loodusvarade uurimist ja kasutamist, mis raportööri arvates on vastuolus dokumendi soovitava neutraalsusega, arvestades – nagu ettepanekus võtta vastu otsus öeldakse –, et „koostöömeetmetega seotud otsused võetakse vastu Euroopa Komisjoni, Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise tiheda konsulteerimise teel”, mis „viiakse ellu, järgides täielikult kõikide partnerite institutsioonilisi, õiguslikke ja finantsilisi volitusi”. Artikli 4 lõikes 1 lisatakse, et „partnerluse raames võtab Gröönimaa valitsus vastutuse valdkondliku poliitika koostamise ja vastuvõtmise eest artikli 3 lõikes 2 sätestatud koostöövaldkondades”.

Selleks et tagada ettepaneku neutraalsus ja Gröönimaa ametiasutuste valikuvabadus ELi rahastatava(te) koostöövaldkonna või -valdkondade osas, eemaldas raportöör viited loodusvarade uurimisele ja kasutamisele. Selles osas soovib raportöör rõhutada 2006. aasta partnerluslepingu vahehindamist, mis annab Gröönimaa haridusprogrammile selgelt heakskiitva hinnangu, ja asjaolu, et kõnealune programm kestab kuni aastani 2020. Raportöör leiab, et kui Gröönimaa ametiasutused peavad seda asjakohaseks, võiks ELi rahaline toetus jätkuvalt keskenduda kõnealuse programmi jätkamisele.

Teisalt leiab raportöör isiklikult, et ELi rahalist abi tuleks suunata Gröönimaa inimarengu ja sotsiaalse arengu programmidele ning eelistada kõnealuse territooriumi majanduslikku arengut, võttes arvesse, et suured arenemisvõimalused loodusvarade, sh gaasi ja nafta uurimisel ja kasutamisel meelitavad kahtlemata ligi vajalikke erainvesteeringuid või Euroopa Investeerimispanga laene ilma vajaduseta kasutada riigi kapitali.

Raportöör soovib rõhutada vajadust võtta kõik asjakohased ennetusmeetmed selleks, et Gröönimaa loodusvarade kasutamine leiaks aset keskkonnaalase jätkusuutlikkuse rangetele kriteeriumidele tuginedes, et kaitsta piirkonna tundlikku ökosüsteemi.

O

O        O

Käesoleva raporti projekti teine väga oluline küsimus on seotud komiteemenetlusega. Komisjoni ettepanekus viidatakse sellele, et Gröönimaa jätkusuutliku arengu programmdokumendi ja samuti strateegia või selle programmi iga olulisema muudatuse peaks heaks kiitma nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 291 sätestatud rakendusaktide menetlusele.

Sel viisil käitudes võis komisjon tahta kõnealusesse ettepanekusse võtta vastu otsus üle tuua vajalike muudatustega komiteemenetluse mudeli, mis oli nõukogu otsuses 2006/526/EÜ enne Lissaboni lepingu jõustumist. Siiski ei ole see enam võimalik.

Raportöör soovib rõhutada, et Euroopa Liidu toimimise leping muutis varasemat komiteemenetluse süsteemi radikaalselt artiklite 290 ja 291 kehtestamisega. Lisaks soovib raportöör meelde tuletada, et kõikide asutuste suhtes kehtib seaduslikkuse põhimõte ja et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud delegeeritud õigusaktide või artiklis 291 sätestatud rakendusaktide mudel ei ole poliitilise valiku küsimus. Vastupidi, akti valik peab tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu kõnealustes artiklites sätestatud kriteeriumidele ja raportööri arvates on ilmne, et kõnealune ettepanek võtta vastu otsus peab kohaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 sätteid, kuna tegemist on üldkohaldatavate muude kui seadusandlike aktide delegeerimisega komisjonile, mis täiendavad või muudavad ettepaneku teatud mitteolemuslikke osi. Raportöör on teinud hulga muudatusi eesmärgiga teha kristallselgeks, et selle otsuse rakendusaktid on delegeeritud õigusaktid, mis vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kriteeriumidele.

Raportöör soovib nõukogu hoiatada, et komiteemenetluse valimine, mis ei vasta Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatule, viib tühistamishagi esitamiseni Euroopa Liidu Kohtule, kes taotluse rahuldamise korral tunnistab kehtetuks nii kõnealuse õigusliku vahendi kui ka rakendusvahendid, mida komisjon on vastavalt nimetatud õiguslikule vahendile vastu võtnud. Samal ajal soovib raportöör komisjonile meelde tuletada komisjoni rolli aluslepingute kaitsja ja tagajana ning vastutust antud küsimuses.

Lisaks asjakohase komiteemenetluse küsimusele on vaja tegeleda ka Euroopa Parlamendi kaasatusega antud menetlusse. Raportöör on teadlik, et tegemist on aktiga, mille nõukogu annab välja üksi ja mille osas parlamendiga kõigest konsulteeritakse. Raportöör leiab siiski, et delegeerimise tagasivõtmisel või vastuväidete esitamisel delegeeritud õigusakti ettepanekule võib Euroopa Parlamendi mittekaasamist lugeda Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud parlamendiga konsulteerimise kohustuse ja institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõtte rikkumiseks. Raportöör, olles teadlik pretsedentidest sarnastes menetlustes, esitab hulga muudatusi, mille eesmärk on parlamenti nõuetekohaselt teavitada, et ta saaks reageerida kavatsusele delegeerimine tagasi võtta, kavatsusele esitada delegeeritud õigusaktide ettepanekuid või nõukogu kavatsusele esitada nimetatud ettepanekute kohta vastuväide.

MENETLUS

Pealkiri	Ühelt poolt ELi ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted
Viited	12274/2013 – C7-0237/2013 – COM(2011)0846 – C7-0016/2012 – 2011/0410(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	20.1.2012
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 2.2.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	AFET 2.2.2012	REGI 2.2.2012
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	AFET 6.3.2012	REGI 27.2.2012
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Ricardo Cortés Lastra 25.1.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	3.10.2013
Vastuvõtmise kuupäev	21.1.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Michael Cashman, Ricardo Cortés Lastra, Véronique De Keyser, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Mikael Gustafsson, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Jean Roatta, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Keith Taylor, Ivo Vajgl, Iva Zanicchi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Philippe Boulland, Emer Costello, Enrique Guerrero Salom, Cristian Dan Preda