RAPORT ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitlev 29. aastaaruanne (2011)

27.1.2014 - (2013/2119(INI))

Õiguskomisjon
Raportöör: Eva Lichtenberger

Menetlus : 2013/2119(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0055/2014
Esitatud tekstid :
A7-0055/2014
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 29. aastaaruande (2011) kohta

(2013/2119(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 29. aastaaruannet ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2011) (COM(2012)0714),

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti „EU Pilot” hindamise aruanne” (COM(2010)0070),

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti „EU Pilot” teine hindamisaruanne” (COM(2011)0930),

–   võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2007. aasta teatist „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine” (COM(2007)0502),

–   võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2002. aasta teatist suhtlemisest ühenduse õiguse rikkumise kohta kaebuse esitajaga (COM(2002)0141),

–   võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2012. aasta teatist „Liidu õiguse kohaldamise kohta kaebuse esitanuga suhtlemise ajakohastamine” (COM(2012)0154),

–   võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni 27. aastaaruande kohta Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2009)[1],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi õigusteenistuse 26. novembri 2013. aasta õiguslikku arvamust dokumendi „Rikkumise eelmenetlust puudutava teabe kättesaadavus seoses katseprojektiga „EU Pilot” ja ELi õiguse kohaldamise järelevalve aastaaruandega” kohta,

–   võttes arvesse 29. aastaaruandele ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2012)0399 ja SWD(2012)0400),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A7‑0055/2013),

A. arvestades, et Lissaboni lepinguga võeti kasutusele hulk uusi õiguslikke aluseid, mille eesmärk on lihtsustada ELi õiguse rakendamist, kohaldamist ja jõustamist;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 määratletakse õigust heale haldusele kui iga inimese õigust sellele, et institutsioonid käsitleksid tema asju õiglaselt, erapooletult ja mõistliku aja jooksul;

C. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 298 kohaselt abistab liidu institutsioone, organeid ja asutusi nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus;

D. arvestades, et Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvates puudub projektil „EU Pilot”, mis on liikmesriikide ja komisjoni kasutatav veebipõhine platvorm, kus selgitatakse ELi õiguse kohaldamisest tulenevate probleemide õiguslikku ja faktilist tagapõhja, õiguslik staatus, ning arvestades, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamlepingu kohaselt peab komisjon tegema parlamendile kättesaadavaks kogu koondteabe kõigi rikkumismenetluste kohta alates ametlikust teatamiskirjast, sealhulgas ka juhtumipõhiselt, ning võib keelata juurdepääsu vaid projektiga „EU Pilot” seotud isikuandmetele;

1.  kordab oma seisukohta, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaselt loetakse komisjoni peamiseks ülesandeks aluslepingute täitmise järelevalvet; märgib sellega seoses, et komisjoni õigus ja kohustus kontrollida ELi õiguse kohaldamist ning muu hulgas algatada rikkumismenetlus liikmesriigi vastu, kes on oma aluslepingutest tulenevad kohustused täitmata jätnud[2], on liidu õiguskorra nurgakivi ning sellisena kooskõlas õigusriigi põhimõtetele tugineva liidu kontseptsiooniga;

2.  märgib, et aastaaruande[3] kohaselt on komisjon viimastel aastatel alustanud vähem uusi rikkumismenetlusi – 2009. aastal avas ta 2900, 2010. aastal 2100 ja 2011. aastal 1775 sellist menetlust; märgib ka, et aastaaruandest nähtub ülevõtmisega hilinemise juhtude arvu kasv viimaste aastate jooksul (2009. aastal 531, 2010. aastal 855 ja 2011. aastal 1185 juhtumit), ning et kõige rohkem rikkumisi on avastatud keskkonna (17 %), siseturu (15 %), transpordi (15 %) ja maksunduse valdkonnas (12 %);

3.  märgib, et enne Euroopa Kohtusse jõudmist lõpetatud rikkumisjuhtumite osakaal on võrreldes 2010. aastaga (88 % juhtumitest) 2011. aastal vähenenud (60,4 %); peab väga oluliseks jätkata liikmesriikide tegevuse hoolikat jälgimist, pidades silmas asjaolu, et mõningates parlamendile esitatud petitsioonides ja komisjonile laekunud kaebustes osutatakse probleemidele, mis jätkuvad ka pärast menetluse lõpetamist;

4.  märgib, et 399 rikkumismenetlust lõpetati, kuna liikmesriik tõendas oma õigusaktide vastavust ELi õigusele, tehes suuri jõupingutusi, et jõuda rikkumise suhtes kokkuleppele ilma kohtumenetlusteta; märgib ka seda, et 2011. aastal tegi kohus ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel 62 otsust, millest 53 (85 %) tehti komisjoni kasuks;

5.  väljendab muret selle pärast, et liikmesriikidepoolse hilinenud ülevõtmisega seotud rikkumiste arv on pidevalt kasvanud, arvestades, et 2011. aasta lõpus oli ikka veel pooleli 763 hilinenud ülevõtmise juhtumit, mis eelnenud aastaga võrreldes tähendab 60 %-list kasvu;

6.  märgib, et 2011. aasta lõpus andis komisjon kohtusse esimese hilinenud ülevõtmisjuhtumi koos taotlusega kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 alusel rahalisi karistusi;

7.  leiab siiski, et esitatud statistika ei kajasta täpselt tegelikke puudujääke ELi õiguse järgimisel, vaid üksnes kõige raskemaid rikkumisi või kõige häälekamate isikute või organisatsioonide kaebusi; märgib, et hetkel ei ole komisjonil ei tegevuspoliitikat ega vahendeid kõigi rikkumisjuhtude süstemaatiliseks avastamiseks ja jõustamisele pööramiseks[4];

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi institutsioonide kokkulepe deklaratsioonide kohta, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel (vastavustabelid) jõustus 1. novembril 2011. aastal ning seetõttu ei olnud võimalik selle rakendamist käesolevas aastaaruandes hinnata;

9.  loodab, et komisjon esitab esialgse ülevaate nendest deklaratsioonidest 1. novembriks 2014, nagu aastaaruandes lubatud;

10. on seisukohal, et mis puudutab rikkumismenetlusi ELi toimimise lepingu artiklite 258 ja 260 alusel, siis peaks komisjon tagama, et parlamendile ja komisjonile esitatud petitsioone ja kaebusi käsitletakse võrdse tähelepanuga;

11. juhib tähelepanu sellele, et ELi kodanike esitatud petitsioonides viidatakse ELi õiguse rikkumisele eelkõige põhiõiguste, keskkonna, siseturu ja omandiõiguse valdkonnas; on seisukohal, et petitsioonidest nähtub, et ELi õiguse ebatäieliku ülevõtmise või väära kohaldamise juhtumid on ikka veel sagedased ja laialt levinud;

12. kutsub komisjoni üles muutma ELi õiguse järgimine tõeliseks poliitiliseks prioriteediks ja püüdlema selle poole tihedas koostöös parlamendiga, kelle kohustus on a) nõuda komisjonilt poliitilist vastutust ning b) kaasseadusandjana ja oma seadusandliku tegevuse pidevaks parandamiseks tagada enda täielik teavitamine;

13. märgib, et kaebuste lahendamise menetlustes tuleks süstemaatiliselt kasutada nõuete järgimist edendavaid vahendeid ja Euroopa Parlamendi kontrolliõigust;

14. märgib, et rikkumismenetlusel on kaks etappi: haldusetapp (uurimine) ja kohtumenetlusetapp Euroopa Kohtus; võtab teadmiseks komisjoni tõdemuse, et „kodanikud, ettevõtjad ja sidusrühmade organisatsioonid aitavad olulisel määral [...], teatades liikmesriikide ametiasutustes ELi õiguse ülevõtmisel ja/või kohaldamisel esinevatest puudujääkidest”; märgib ka, et rikkumiste avastamise järel käsitletakse neid komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahelistel kahepoolsetel aruteludel, et neid võimalikult ulatuslikult parandada, kasutades selleks katseprojekti „EU Pilot” platvormi[5];

15. märgib sellega seoses, et katseprojekt „EU Pilot” on määratluse kohaselt platvorm komisjoni ja liikmesriikide vahelisteks kahepoolseteks aruteludeks[6], sellel puudub õiguslik staatus ja see on vaid eelrikkumismenetluse käigus komisjoni haldusautonoomia raames kasutatav abivahend[7];

16. peab kahetsusväärseks katseprojekti „EU Pilot” õigusliku staatuse puudumist ning leiab, et õiguspärasust aitab tagada vaid see, kui võimaldada läbipaistvust ning kaebuse esitajate ja Euroopa Parlamendi osalemist katseprojektis „EU Pilot”, ning õiguslikkuse saab tagada kõiki rikkumis- ja eelrikkumismenetluse eeskirju sisaldava õiguslikult siduva akti vastuvõtmisega, nagu on osutatud parlamendi hiljutises uuringus[8]; on seisukohal, et niisugune õiguslikult siduv akt peaks tooma selguse üksikute kaebuse esitajate ja komisjoni juriidilistesse õigustesse ja kohustustesse ning selle eesmärk peaks olema võimaldada kaebuse esitajatel võimalikult suurel määral osaleda katseprojektis „EU Pilot”, tagades vähemalt nende teavitamise menetluse eri etappidest;

17. sellega seoses taunib asjaolu, et ei ole reageeritud parlamendi varasematele resolutsioonidele, eelkõige tema nõudmisele kehtestada ELi toimimise lepingu artikli 298 alusel vastu võetava määrusega siduvad eeskirjad, milles sätestatakse rikkumismenetluse ja sellele eelneva menetluse eri aspektid, sealhulgas teatised, siduvad tähtajad, õigus ärakuulamisele, põhjuste märkimise kohustus ning iga isiku õigus oma toimikuga tutvuda, et tugevdada kodanike õigusi ja tagada läbipaistvus;

18. leiab, et ELi katseprojektis „EU Pilot” osalemist tuleb muuta kaebuste esitajate jaoks läbipaistvamaks; nõuab ligipääsu kõiki kaebusi koondavale andmebaasile, et parlamendil oleks võimalik teostada kontrolli komisjoni kui aluslepingute järelevalvaja üle;

19. rõhutab hea haldustava olulisust ning nõuab menetluskorra kehtestamist määrusena, mille õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 298 ja milles sätestatakse rikkumismenetluse mitmesugused aspektid;

20. palub seetõttu uuesti, et komisjon teeks ELi toimimise lepingu artikli 298 kui uue õigusliku aluse põhjal ettepaneku siduvate eeskirjade kehtestamise kohta määruse kujul, et täielikult tagada kodanike õigus heale haldusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 41;

21. tuletab meelde, et muudetud raamkokkuleppes, mis käsitleb komisjoni suhteid parlamendiga, kohustub komisjon tegema „parlamendile kättesaadavaks kokkuvõtliku teabe kõikidest rikkumismenetlustest alates ametliku teavitamise kirjast, sealhulgas kui parlament soovib, [...] rikkumismenetlustega seotud küsimustes”, ja eeldab, et seda klauslit hakatakse tegelikkuses heauskselt kohaldama;

22. kordab seepärast, et parlamendil on õigus saada üksikasjalikku teavet konkreetsete ülevõtmise seisukohalt probleemsete aktide või õigusnormide, samuti konkreetsete aktide või õigusnormide osas esitatud kaebuste arvu kohta[9], ning et ehkki komisjon võib keelduda andmast Euroopa Parlamendile juurdepääsu katseprojekti „EU Pilot” andmebaasi isikuandmetele, on parlamendil õigus taotleda anonüümsel kujul esitatavat teavet, et olla täiel määral kursis kõigi liidu õiguse kohaldamise ja rakendamise asjakohaste aspektidega[10];

23. tunneb heameelt selle üle, et katseprojektis „EU Pilot” osalevad kõik liikmesriigid; loodab, et selle tulemusena väheneb veelgi rikkumismenetluste arv; nõuab kodanike paremat teavitamist katseprojektist „EU Pilot”;

24. on seisukohal, et küsimus katseprojektist „EU Pilot” ning üldisemalt ELi õiguse rikkumistest ja parlamendi juurdepääsust rikkumismenetluste ja nendele eelnevate menetlustega seotud asjakohasele teabele on tulevase institutsioonidevahelise kokkuleppe läbirääkimiste kava tähtis osa;

25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, Euroopa ombudsmanile ja liikmesriikide parlamentidele.

  • [1]  ELT C 051 E, 22.2.2013, lk 66.
  • [2]  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 258 ja 260 on sätestatud komisjoni volitused algatada liikmesriikide suhtes rikkumismenetlusi. Täpsemalt on artiklis 258 on sätestatud, et komisjon esitab „põhjendatud arvamuse”, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust.
  • [3]  Komisjoni 29. aastaaruanne ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2011) (COM(2012)0714), lk 2–3.
  • [4]  Parlamendi poliitikaosakonna C tellitud uuring „ELi õiguse kohaldamise ja rakendamise tagamise vahendid ja nende tulemuslikkuse hindamine”, Brüssel 2013, lk 11.
  • [5]  Komisjoni aruanne (COM(2012)0714), lk 5.
  • [6]  Vt eelmises punktis esitatud viidet.
  • [7]  Euroopa Parlamendi õigusteenistuse 26. novembri 2013. aasta õiguslik arvamus „Rikkumise eelmenetlusi puudutava teabe kättesaadavus seoses katseprojektiga „EU Pilot” ja ELi õiguse kohaldamise järelevalve aastaaruandega”.
  • [8]  „ELi õiguse kohaldamise ja rakendamise tagamise vahendid ja nende tulemuslikkuse hindamine”, lk 13.
  • [9]  „Rikkumise eelmenetlusi puudutava teabe kättesaadavus seoses katseprojektiga „EU Pilot” ja ELi õiguse kohaldamise järelevalve aastaaruandega”, lk 4.
  • [10]  Vt eelmine joonealune märkus. Komisjon juba avaldab palju teavet ELi õiguse kohaldamise järelevalve aastaaruandes.

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (26.11.2013)

õiguskomisjonile

29. aastaaruanne ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2011)
(2013/2119(INI))

Arvamuse koostaja: Morten Messerschmidt

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi institutsioonide kokkulepe deklaratsioonide kohta, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel (vastavustabelid) jõustus 1. novembril 2011. aastal, mistõttu ei olnud võimalik selle rakendamist käesolevas aastaaruandes hinnata;

2.  ootab, et komisjon esitaks esimese aruande nende deklaratsioonide kohta 1. novembriks, nagu aastaaruandes lubatud;

3.  väljendab muret selle pärast, et liikmesriikidepoolse hilinenud ülevõtmisega seotud rikkumiste arv on pidevalt kasvanud, arvestades, et 2011. aasta lõpus oli ikka veel pooleli 763 hilinenud ülevõtmise juhtumit, mis eelnenud aastaga võrreldes tähendab 60 %-list kasvu;

4.  märgib, et komisjon andis esimese hilinenud ülevõtmisjuhtumi koos taotlusega kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 alusel rahalisi karistusi kohtusse 2011. aasta lõpus;

5.  leiab, et ELi katseprojektis „EU Pilot” osalemist tuleb muuta kaebuste esitajate jaoks läbipaistvamaks; nõuab ligipääsu kõiki kaebusi koondavale andmebaasile, et parlamendil oleks võimalik teostada kontrolli komisjoni kui aluslepingute järelevalvaja üle;

6.  rõhutab rikkumismenetluste läbipaistvuse tähtsust, pidades silmas ka parlamendi võimalust kontrollida liidu õiguse kohaldamist;

7.  juhib tähelepanu sellele, et kodanikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ettevõtted võivad esitada komisjonile kaebusi juhtumite kohta, mil liikmesriikide eri tasandite ametiasutused ei ole järginud ELi õigust; palub komisjonil sellega seoses tagada käimasolevate rikkumismenetluste läbipaistvus, teavitades kodanikke õigeaegselt ja sobival viisil nende taotluse alusel võetud meetmetest;

8.  rõhutab hea haldustava olulisust ja nõuab rikkumismenetluse mitmesuguseid aspekte käsitleva menetluskorra kehtestamist määrusena, mille õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 298.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.11.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Andrew Henry William Brons, Zdravka Bušić, Carlo Casini, Andrew Duff, Ashley Fox, Gerald Häfner, Stanimir Ilchev, Morten Messerschmidt, Sandra Petrović Jakovina, Paulo Rangel, Rafał Trzaskowski, Manfred Weber, Luis Yáñez-Barnuevo García

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Zuzana Brzobohatá, Isabelle Durant, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Leonardo Domenici

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (27.11.2013)

õiguskomisjonile

29. aastaaruanne Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2011)
(2013/2119(INI))

Arvamuse koostaja: Rolandas Paksas

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioon on üks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 44 tulenevaid Euroopa kodakondsuse tugisambaid, mis võimaldab üldsuse suuremat osalemist Euroopa Liidu otsustusprotsessis, ning rõhutab sellega seoses petitsioonikomisjoni üliolulist rolli kodanike, parlamendi ja komisjoni vahelise ühenduslülina;

2.  on kindlalt otsustanud anda koos teiste parlamendikomisjonidega oma parim tõhusa kontrolli teostamiseks selle üle, kuidas ELi õigust liikmesriikides kohaldatakse, võttes arvesse, et kaalul on ELi õiguse usaldatavus;

3.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu kodanikelt saadud petitsioonid käsitlevad ELi õiguse rikkumisi eelkõige põhiõiguste, keskkonna, siseturu ja omandiõiguse valdkonnas; on seisukohal, et petitsioonidest nähtub, et liidu õiguse ebatäieliku ülevõtmise või väära kohaldamise juhtumid on ikka veel sagedased ja laialt levinud;

4.  võtab teadmiseks õiguskomisjoni taotluse saada Euroopa Parlamendi õigusteenistuse õiguslik arvamus rikkumise eelmenetluse juhtumeid käsitlevale teabele juurdepääsu kohta seoses EU PILOTi ning ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva aastaaruandega;

5.  palub Euroopa Komisjonil teadvustada petitsioonide rolli Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalves ja toonitab, et petitsioonid on koos komisjonile esitatavate kaebustega üks esimesi märke ELi õiguse halva kohaldamisega seotud probleemidest;

6.  on seisukohal, et korrapärasem ja rohkem institutsionaliseeritud teabevahetus petitsioonikomisjoni ja kõikide vastavate riiklike komisjonide vahel parandaks ELi õiguse kohaldamise järelevalvet, kuna paljud ELi õigusaktidega seotud juhtumid, mis riiklikele petitsioonikomisjonidele esitatakse, ei leia võib-olla kunagi teed Euroopa institutsioonidesse;

7.  märgib, et petitsioonide arutamise kaudu aitab petitsioonikomisjon juhtida tähelepanu ELi õiguse väärale kohaldamisele; teeb ettepaneku, et liikmesriikide esindajad viibiksid kõnealuste arutelude ajal komisjonis kohal;

8.  kordab varem esitatud nõuet, et petitsioonikomisjon saaks selget teavet selle kohta, millisesse etappi on jõudnud rikkumismenetlused, mis on seotud veel lahendamata petitsioonidega, nagu on sätestatud komisjoni ja Euroopa Parlamendi institutsioonidevahelise kokkuleppe artiklis 44;

9.  juhib tähelepanu suurele hulgale petitsioonidele, mis käsitlevad majandus- ja sotsiaalkriisi ning kokkuhoiumeetmetega seotud probleeme, mis võivad õõnestada kodanike sotsiaalseid õigusi, ning tuletab meelde, et Euroopa peab asetama kodanikud esikohale ning töötama nende heaolu nimel;

10. on seisukohal, et mis puudutab rikkumismenetlusi ELi toimimise lepingu artiklite 258 ja 260 alusel, siis peaks komisjon tagama, et parlamendile ja komisjonile esitatud petitsioone ja kaebusi käsitletakse võrdse tähelepanuga;

11. nõuab, et komisjon viiks inimeste tervist ohustavate keskkonnasaaste olukordadega seotud rikkumismenetlustes uurimisi läbi kiiremini;

12. märgib, et 2010. aastal lõpetatud juhtumite arvuga (88%) võrreldes vähenes 2011. aastal enne Euroopa Kohtusse jõudmist lõpetatud rikkumisjuhtumite arv (60,4%); peab seetõttu väga oluliseks jätkata liikmesriikide tegevuse hoolikat jälgimist, võttes arvesse, et mõningates petitsioonides osutatakse probleemidele, mis jätkuvad ka pärast menetluse lõpetamist;

13. taunib 2008. aastal Tarantos asuva ILVA tehase dioksiinireostuse suhtes alustatud rikkumismenetluse (petitsioon 0760/2007) äärmiselt aeglast kulgemist ja ootab selle kiiret lõpetamist, et kaitsta piirkonna tuhandete elanike tervist;

14. on seisukohal, et praeguses majandusolukorras peab ELi õigus olema veelgi selgem ning seda tuleks kohaldada veelgi tõhusamalt ja tulemuslikumalt, edendades kodanike õigusi ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning järgides täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

15. rõhutab, et kodanikud, ettevõtted ja teised sidusrühmad eeldavad lihtsat, prognoositavat ja usaldusväärset õigusraamistikku; märgib, et ülemäärane ning liiga vähene reguleerimine pärsib konkurentsivõimet ja majanduskasvu;

16. on seisukohal, et liikmesriik peaks ELi õigust riiklikku süsteemi üle võttes kas võtma direktiivi sätted arvuliselt täpselt üle või selgitama, miks ta peab vajalikuks laiendada ülevõetavaid sätteid võrreldes ELi õiguses nõutavaga;

17. rõhutab, et üldsuse tõelise osalemise kõrgemad standardid on väga olulised ELi õiguse nii sisult kui ka vormilt nõuetekohase kohaldamise tagamisel; rõhutab, et kodanike osalemise tugisammasteks on kiire juurdepääs kogu asjakohasele teabele ja nõuetekohaste õiguslike hüvitamismehhanismide olemasolu;

18. tunneb heameelt Euroopa Kohtu praktika üle põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamisel, mille raames rõhutatakse seoses ERTga (Equal Rights Trust), et esmatähtsad ELi põhiõigused on liikmesriikide ametiasutustele siduvad ka siis, kui nad soovivad ELi toimimise lepinguga tagatud põhivabadusi siseriiklike meetmetega piirata;

19. palub Euroopa Komisjonil uurida, milliste takistustega ELi kodanikud kokku puutuvad, soovides saada Euroopa õiguse põhiküsimustes usaldusväärset Euroopa Kohtu tõlgendust riiklikes kohtutes menetletavates kohtuasjades;

20. tunneb muret, kuidas tagada maksimaalsed tagatised ELi õiguse nõuetekohasel rakendamisel keskkonna valdkonnas; on seisukohal, et tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi sellistele projektidele lubade andmisel, mille avaldatav mõju võib olla vastuolus ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, ja et ettekirjutuste tegemise mehhanismid võivad olla selleks tõhusad vahendid;

21. toonitab, et üks liikmesriikide põhiprobleeme on vormilised õigusnõuded õigusaktide koostamise, kavandamise ja vastuvõtmise etapis; märgib, et ELi õiguse ülevõtmise protsess võib veelgi pikeneda, kui nende etappide jooksul muutub valitsuse koosseis; märgib, et probleeme tekitab ka direktiivide sätete ülevõtmise eest vastutavate haldusasutuste osakondade vahelise koordineerimise ja koostöö puudumine; taunib asjaolu, et viivitused ELi õiguse tõhusal liikmesriikide õigusesse ülevõtmisel põhjustavad sageli ühenduse õiguse puudulikku kohaldamist;

22. tunneb heameelt selle üle, et EU PILOTis osalevad kõik liikmesriigid; loodab, et selle tulemusena väheneb rikkumismenetluste arv; nõuab kodanike paremat teavitamist EU PILOTist;

23. nõuab kaebuste esitamise mehhanismide (EU PILOT, Solvit jne) tõhususe üksikasjalikku hindamist; tuletab meelde, et komisjon on organ, millel lasub lõplik vastutus ELi õiguse järgimise eest liikmesriikides nii õigusliku ülevõtmise kui ka jõustamise tähenduses;

24. rõhutab, et EU PILOTi esialgne katseetapp on juba läbi ja see on nüüd järeleproovitud töömeetod, mis võimaldab komisjonil, projektis osalevatel liikmesriikidel ja kodanikel vajalikke tulemusi saavutada; märgib, et EU PILOTi peamise probleemina nähakse asjaolusid, et kaebuse esitajad ei ole vahendisse kaasatud ja üldsusel puudub juurdepääs selle dokumentidele, mistõttu tuleks õiguslikult siduvate meetmete abil vastu võtta selged eeskirjad kaebuse esitajate osalemise kohta;

25. nõuab tungivalt EU PILOTi projekti koostöö ja tõhususe suurendamist, et järgida kokkulepitud esialgseid tingimusi rangemalt ning parandada komisjoni küsimuste ja liikmesriikide vastuste kvaliteeti;

26. kutsub komisjoni üles astuma tõhusamaid samme direktiivide hilinenud ülevõtmise vastu; julgustab komisjoni määrama rohkem trahve; rõhutab, et pidades silmas ELi õiguse hilinenud ülevõtmist mõnes liikmesriigis, on oluline seada uute õigusaktide tingimuseks liikmesriikidepoolne nõuetekohane ülevõtmine;

27. nõuab tungivalt, et komisjon aitaks pädevatel riiklikel institutsioonidel tagada ELi eeskirjade nõuetekohase ülevõtmise ja kohaldamise ning määrata kindlaks ja kõrvaldada peamised uute (või osaliselt muudetud) õigusaktide õigeaegset ja nõuetekohast rakendamist ohustavad tegurid, ning et komisjon soovitaks, millised riskimaandustegurid tuleb rakenduskavades ette näha; nõuab ühtlasi suurema tähelepanu pööramist riiklike haldusasutuste ja komisjoni kahepoolse suhtluse arendamisele ning liikmesriikide ja piirkondlike valitsuste toetamise muudele viisidele;

28. palub, et komisjon annaks üldsusele juurdepääsu rikkumisjuhtumeid puudutavale teabele kasutajasõbraliku andmebaasi kaudu, mis pakuks terviklikku teavet konkreetsete ELi õigusaktide ja liikmesriikidega seotud rikkumiste kohta ja eelkõige esitaks petitsioonikomisjonile täpsed viimased andmed petitsioonidega seotud rikkumismenetluste seisu kohta;

29. märgib, et 399 rikkumismenetlust lõpetati, kuna liikmesriik tõendas oma õigusaktide vastavust ELi õigusele; tõdeb, et 2011. aastal tegi kohus ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel 62 otsust, millest 53 (85%) tehti komisjoni kasuks;

30. juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni rikkumismenetluste läbiviimise suutlikkus on endiselt oluline survetegur ELi õiguse nõuetekohaseks rakendamiseks liikmesriikides; on seisukohal, et komisjon peaks tegema ettepaneku võtta vastu määrus, mis reguleerib rikkumise eelmenetluse ja rikkumismenetluse eeskirju, võttes aluseks selged, laiahaardelised kriteeriumid ja menetlused, mis muu hulgas tagavad tiheda suhtluse kaebuste esitajatega; on seisukohal, et nende eeskirjade koostamisel peaks seadusandlikule otsustamismenetlusele eelnema konsulteerimisprotsess;

31. juhib tähelepanu lõpetamata rikkumisjuhtumite arvu pidevale vähenemisele; väljendab heameelt selle üle, et liikmesriigid teevad suuri jõupingutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ilma kohtumenetluseta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.11.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Victor Boştinaru, Michael Cashman, Giles Chichester, Nikolaos Chountis, Carlos José Iturgaiz Angulo, Peter Jahr, Erminia Mazzoni, Judith A. Merkies, Roberta Metsola, Jarosław Leszek Wałęsa, Angelika Werthmann, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jaroslav Paška, Keith Taylor, Ioannis A. Tsoukalas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Juozas Imbrasas

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Piotr Borys, Eva Lichtenberger, Angelika Niebler, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

María Irigoyen Pérez