RAPORT Audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks valmistumine

28.1.2014 - (2013/2180(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Sabine Verheyen

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks valmistumise kohta

(2013/2180(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)[1],

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)[2],

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)[3], muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ[4],

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)[5],

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)[6], muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ[7],

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta[8],

–    võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2012. aasta ettepanekut võtta vastu direktiiv õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul,

–    võttes arvesse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (autoriõiguse direktiiv)[9],

–    võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni nutitelevisiooni kohta[10],

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–    võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A7-0057/2014),

A.  arvestades, et audiovisuaalset ühtesulandumist tuleb vaadelda kui seni valdavalt üksteisest eraldi levitatud audiovisuaalmeedia teenuste lähenemist ja väärtusahela seoste tugevdamist või erinevate audiovisuaalteenuste seostamist;

B.   arvestades, et ühtesulandumine kujutab endast innovatsiooni, ning arvestades, et selleks on vaja ettevõtjate ja tööstuse vahelise koostöö uusi vorme, nii et kasutajad saaksid audiovisuaalset sisu ja elektroonilisi teenuseid kasutada kõikjal, igal ajal ja kõigi seadmetega;

C.  arvestades, et audiovisuaalsektorit mõjutavad nii ühtesulandumine horisontaalsel (sektorite lähenemine), vertikaalsel (väärtusahelate lähenemine) kui ka funktsionaalsel (rakenduste/teenuste lähenemine) tasandil;

D.  arvestades, et meediaõiguse ja võrgupoliitika küsimused kattuvad seoses tehnilise ühtesulandumisega järjest enam;

E.   arvestades, et ülesleitavus ja juurdepääs audiovisuaalsetele pakkumistele kujunevad ühtesulanduva maailma üheks kesksemaks küsimuseks; arvestades, et poliitikaga tohiks piirata kvaliteedi miinimumnormidele vastavat sisu märgistamise isereguleerivat süsteemi, ning arvestades, et võrgu neutraalsus muutub seoses kaabel- ja mobiiltelefonisidega üha pakilisemaks küsimuseks;

F.   arvestades, et meedia tehniline lähenemine on eriti ringhäälingu, ajakirjanduse ja interneti puhul tegelikkuseks saanud, ning arvestades, et Euroopa meedia-, kultuuri- ja võrgupoliitikas tuleb õigusraamistik kohandada uute tingimustega ning tagada ühtsete nõuete kehtestamine ja jõustamine ka Euroopa Liidust ja kolmandatest riikidest pärit uute turultegutsejate suhtes;

G.  arvestades, et tehnilise ühtesulandumise edusammudele vaatamata on seotud seadmete kasutamise ning kasutajate ootuste ja profiilidega seotud kogemused veel piiratud;

H.  arvestades, et üksnes digiteerimisel ja tehnilisel ühtlustumisel on kodanike jaoks piiratud väärtus, ning arvestades, et ühtesulanduvas meediakeskkonnas jääb esmatähtsaks Euroopa algse sisuga seotud suuremahuliste jätkusuutlike investeeringute toetamine;

I.    arvestades, et järjest kasvava ühtesulandumise tõttu on vaja välja kujundada uus arusaam audiovisuaalmeedia ning elektrooniliste teenuste ja rakenduste vastastikusest toimimisest;

J.    arvestades, et mõiste „sisu võrguvärav” (content gateway) kirjeldab mis tahes üksust, mis toimib audiovisuaalse sisu pakkujate ja lõppkasutajate vahendajana ning koondab, valib ja organiseerib teatavat hulka sisu pakkujaid ja pakub liidest, mille kaudu kasutajad saavad asjaomase sisuga tutvuda ja sellele juurde pääseda; arvestades, et sellised võrguväravad peaksid hõlmama televisiooni platvorme (nagu satelliit-, kaabel- ja IP-televisioon), seadmeid (nagu internetiühendusega telerid ja mängukonsoolid) ning OTT-teenuseid;

Ühtesulanduvad turud

1.   märgib, et sektorite kasvavad horisontaalsed koondumissuundumused ja vertikaalne integratsioon väärtusahelas avavad uusi ettevõtlusvõimalusi, kuid võivad tekitada ka turgu valitseva seisundi;

2.   rõhutab, et tekib vajadus võtta regulatiivseid meetmeid, kui sisu võrguväravad kontrollivad juurdepääsu meediale ja neil on otsene või kaudne mõju seisukohtade kujundamisele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles kontrollima neid arengusuundi ja kasutama täielikult ära ELi konkurentsi- ja kartelliõiguse vahendeid, rakendades vajadusel meetmeid mitmekesisuse kaitseks, ning koostama neile arengusuundadele vastava vastastikuse lähenemise regulatiivse raamistiku;

3.   märgib, et turu arengu põhjal võib järeldada, et ettevõtjad seovad edaspidi võrguteenuseid järjest enam audiovisuaalse sisu pakkumisega ja et internet võib oma praeguses parima võimaliku juurdepääsuga vormis seetõttu muutuda järjest enam ühepoolseks ettevõtjate huve esindavaks sisu pakkumiseks;

4.   on seisukohal, et kõiki andmepakette tuleb elektroonilise side raames kohelda põhimõtteliselt võrdselt, olenemata nende sisust, rakendusest, päritolust või eesmärgist (teenuse osutamine parimal võimalikul viisil), ja nõuab seetõttu vaba ja avatud interneti kaitsmist ja tagamist, pidades silmas eeskätt eriteenuste arengut;

5.   rõhutab vajadust viia ringhäälinguorganisatsioonide õigused ja kohustused horisontaalse ja kogu meediat hõlmava õigusraamistiku kaudu tasakaalu teiste ettevõtjate omadega;

Juurdepääs ja ülesleitavus

6.   rõhutab, et võrgu neutraalsus on parimal võimalikul viisil toimiva interneti, mittediskrimineeriva juurdepääsu ja kogu audiovisuaalse sisu edastamise mõttes teabe mitmekülgse pakkumise ning arvamuste ja kultuuri paljususe tagatis ning seega ühtesulanduva meediamaailma ülekandekohustusega (must carry principle) võrreldav põhielement; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama õiguslikult siduval viisil võrgu neutraalsuse põhimõtte järgimist, kuna see on meediakanalite ühtesulandumise kontekstis ülioluline;

7.   nõuab kõigile audiovisuaalsete teenuste kasutajatele ja pakkujatele mittediskrimineerivat, läbipaistvat ja avatud juurdepääsu internetile ja taunib parimal võimalikul viisil teenuse osutamise mis tahes piiramist pakkujapoolsete platvormide või teenuste kaudu;

8.   kordab, et võrgu neutraalsust käsitlevate eeskirjadega ei kao vajadus kohaldada edastamiskohustust käsitlevaid eeskirju selliste hallatavate võrkude või eriteenuste suhtes nagu kaabeltelevisioon ja IP-televisioon;

9.   nõuab, et tööstusettevõtjad töötaksid internetiühendusega televisiooni koostalitlusvõime tagamiseks välja ühtsed standardid, et mitte pärssida innovatsiooni;

10. nõuab, et ühtesulanduvas maailmas oleks kultuuriline ja audiovisuaalne looming oma mitmekesisuses kõigile Euroopa kodanikele juurdepääsetav ja ülesleitav, eriti kui seadmete tootjad, võrguoperaatorid, sisu pakkujad või muud teavet koondavad ettevõtted kasutajatele pakutavat sisu sorteerivad;

11. on seisukohal, et pakkumiste ja seisukohtade mitmekesisuse tagamise huvides ei tohi audiovisuaalse sisu otsimine ja leidmine sõltuda majanduslikest huvidest ning et reguleeriv sekkumine peaks kaasnema vaid juhul, kui platvormi pakkuja kasutab ära turgu valitsevat seisundit või täidab võrguvärava kontrollija ülesannet, et teatavat sisu eelistada või diskrimineerida;

12. kutsub komisjoni üles kontrollima, mil määral võrguväravate operaatorid kalduvad kuritarvitama oma positsiooni ja seavad enda sisu prioriteediks, ning töötama välja meetmed edaspidiste kuritarvituste välistamiseks;

13. kutsub komisjoni üles töötama välja platvormi määratluse ning kehtestama vajadusel eeskirjad, mis hõlmaks ka tehnilisi võrke audiovisuaalse sisu ülekandmiseks;

14. on seisukohal, et platvormid, mis on avatud võrkudes, tuleks platvormide regulatsioonidest välja jätta, kui neil puudub turul valitsev seisund ja nad ei takista vaba konkurentsi;

15. leiab, et rakenduste loomist tuleks ergutada, kuna tegemist on kasvava turuga; rõhutab siiski, et liigne orienteeritus rakendustele võib audiovisuaalse sisu tootjatele kaasa tuua turulepääsu probleeme; kutsub komisjoni üles uurima, millistes valdkondades on vaja meetmeid audiovisuaalsele meediale juurdepääsu ja ülesleitavuse tagamiseks ning nende rakendamise viise, tuletades samas meelde, et reguleeriv sekkumine peaks kaasnema vaid juhul, kui platvormi pakkuja kasutab ära turgu valitsevat seisundit või täidab võrguvärava kontrollija ülesannet, et teatavat sisu eelistada või diskrimineerida;

16. on seisukohal, et liikmesriikidel peaks olema võimalus võtta vastavaid meetmeid üldist huvi pakkuva audiovisuaalse sisu piisavalt nähtavaks muutmiseks, selleks et tagada arvamuse mitmekesisus, kuid et kasutajatel peab olema võimalus lihtsal viisil pakkumisi ise sorteerida;

Mitmekesisuse tagamine ja rahastamismudelid

17. kutsub komisjoni üles kontrollima meedia ühtesulandumise kontekstis, kuidas oleks võimalik tagada kvaliteetse ELi audiovisuaalse sisu kindel refinantseerimine, rahastamine ja tootmine tulevikukindlal ja tasakaalustatud moel;

18. kutsub komisjoni üles kontrollima, mil määral moonutab lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste õiguslikult erinev käsitlemine direktiivis 2010/13/EL kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete reklaamikeeldudega turgu;

19. rõhutab, et uued reklaamistrateegiad, mis toetuvad oma tõhususe suurendamiseks uutele tehnoloogiatele (ekraanipildid, tarbijate profileerimine, multiekraani-strateegiad), tõstatab tarbijate, nende eraelu ja isikuandmete kaitse küsimuse; rõhutab sellega seoses asjaolu, et nende reguleerimiseks tuleks kaaluda sidusate eeskirjade kogumi kehtestamist;

20. kutsub komisjoni üles lineaarse audiovisuaalse sisu reklaami käsitlevate kvantitatiivsete meetmete puhul toimunud reguleerimise vähendamise abil tagada tulevikus direktiivi 2010/13/EL reguleerimise eesmärkide parem saavutamine, suurendades paindlikkust ning tugevdades kaas- ja enesereguleerimist;+

21. on seisukohal, et uued ärimudelid, mis on mõeldud turustama loata audiovisuaalset sisu, kujutavad endast ohtu reklaamidest rahastatava ringhäälingu, avalik-õigusliku meedia ja kvaliteetajakirjanduse jaoks;

22. on seisukohal, et ringhäälinguorganisatsioonide või muude sisu pakkujate lineaarseid või mittelineaarseid pakkumisi ei tohi sisu poolest ega tehniliselt muuta ning konkreetset sisu või osi ei tohi ilma korraldaja või pakkuja nõusolekuta lisada programmi paketti või neid tasu eest või tasuta kasutada;

23. on seisukohal, et ühtesulandumise kontekstis tuleks ka litsentsitasudest rahastatavate telemeediapakkumiste loaandmismenetlused, juhul kui tegemist on audiovisuaalsete avalik-õiguslike pakkumistega, kohandada ajakirjanduse konkurentsi digitaalsele reaalsusele;

24. rõhutab, et avaliku sektori sõltumatuse säilitamiseks on äärmiselt oluline, et see oleks vaba reklaami kaudu rahastamise piirangutest, ning kutsub liikmesriike üles toetama selle sektori rahastamise jõupingutusi;

Infrastruktuur ja spekter

25. märgib, et võimalikult võimsa interneti lairibaühenduse ulatuslik kättesaadavus on meedia ühtesulandumise ja meedia innovatsiooni põhitingimus; rõhutab, et niisuguseid lairibavõrke on vaja eeskätt maapiirkondades jõulisemalt arendada, ja kutsub liikmesriike üles kõrvaldama selle puuduse lühiajaliste investeeringute abil;

26. peab kahetsusväärseks, et Euroopa piires on endiselt ulatuslikke piirkondi, kus internetitaristu on piiratud, ning tuletab komisjonile meelde, et ühtesulandunud audiovisuaalmaailma potentsiaali ärakasutamiseks on tähtis see, et tarbijatel oleks juurdepääs kiirele internetiühendusele;

27. nõuab tööstusettevõtjatelt ühtesulandunuma tuleviku ootuses vabatahtlikkuse alusel koostöö tegemist, et tagada meediastandardeid käsitlev ühine raamistik, mis võimaldaks eri meedialiike ühtsemalt käsitleda, ning selle tagamist, et tarbijad mõistaksid jätkuvalt, millist sisu millises ulatuses on reguleeritud;

28. rõhutab, et avatud ja koostalitlusvõimelised standardid aitavad tagada vaba ja tõketeta juurdepääsu audiovisuaalsele sisule;

29. märgib, et esilekerkivad eneseregulatsiooni algatused täidavad kasutajatehnoloogiale, arendajatele ja tootjatele ühtsete standardite kujundamisel keskset osa;

30. rõhutab, et DVB-T/T2 pakub pikemas perspektiivis suurepäraseid võimalusi 700 MHz spektririba ühiseks kasutamiseks raadios, televisioonis ja mobiiltelefonisides, eelkõige paljutõotavate hübriidsete mobiiliseadmete kasutamise ja televisioonivastuvõtjate integreerimise kaudu kaasaskantavatesse seadmetesse;

31. toetab selliste tehnoloogiate kombinatsiooni arendamist, mis kasutab tõhusalt ära nii ringhäälingu- kui ka lairibatehnoloogia ning ühendab arukalt ringhäälingu ja mobiiltelefoniside (nutiraadio ja -televisioon);

32. on seisukohal, et on vaja digitaalse maapealse ringhäälingu tegevuskava, et anda nii ringhäälingu kui ka mobiilside valdkonna investoritele planeerimiskindlust;

Väärtused

33. on seisukohal, et rohelises raamatus puudub selge viide sellele, et audiovisuaalmeedia kätkeb endas üheaegselt kultuurilist ja majanduslikku väärtust;

34. tuletab komisjonile meelde, et EL on võtnud endale ülesandeks järgida UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni;

35. rõhutab, et meediavabaduse kaitsmine, meediapluralismi ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine ning alaealiste kaitse jäävad ka ühtesulandumisajastul olulisteks väärtusteks;

36. kutsub komisjoni üles direktiivi 2010/13/EL läbivaatamise kontekstis jätkama oma ajakirjandusvabaduse austamiseks tehtavaid jõupingutusi;

37. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama tõhusamalt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklit 13, mis käsitleb Euroopa päritolu teoste tootmise edendamist ja neile juurdepääsu tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kaudu;

38. juhib komisjoni tähelepanu sellele, et audiovisuaalse kultuuri- ja meediasektori kaasamine rahvusvahelistesse vabakaubanduslepingutesse on vastuolus Euroopa Liidu lubadusega edendada kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti ning arvestada liikmesriikide kultuurilist pädevust;

39. ergutab Euroopa audiovisuaaltööstust jätkuvalt arendama sidusaid ja atraktiivseid teenuseid, eelkõige võrgus, et rikastada eurooplaste pakutavat audiovisuaalset sisu; rõhutab asjaolu, et sisu küsimus peaks jääma kõige olulisemaks; rõhutab, et kõige suuremat ohtu kujutavad endast uued platvormid, mis lasevad ringlusse suures mahus sisu, ning et seetõttu on äärmiselt oluline tarbijatele pakkumine ümber hinnata, kuna platvormide arvukus ei tähenda tingimata sisu mitmekesisust;

40. rõhutab, et alaealiste ja tarbijate kaitse ning andmekaitse on absoluutsed reguleerimise eesmärgid, mis peavad kehtima Euroopa Liidu territooriumil kõigi meedia- ja kommunikatsiooniteenuste pakkujate kohta võrdselt;

41. palub, et komisjon tagaks alaealiste kaitse ja tarbijakaitse tõhustamise; nõuab, et kõigile meedia- ja sideteenuste osutajatele kehtiks ELi territooriumil ühesugune andmekaitsekohustus; rõhutab, et tarbijatel peab olema võimalik teha andmevahetusseadistustes igal ajal hõlpsasti muudatusi;

42. rõhutab, et seoses üleilmse konkurentsiga on ühtesulanduvatel turgudel hädavajalik töötada välja rahvusvahelisel tasandil sobivad alaealiste ja tarbijate kaitse alased kaas- ja enesereguleerimise kaitsestandardid;

43. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja arendama digitaalse meediaoskuste vahendamist käsitlevaid toiminguid ning töötama välja meediaoskuste õpetamise hindamise metoodika;

Õigusraamistik

44. on seisukohal, et Euroopa meedia- ja võrgupoliitika eesmärk peaks olema kaotada meediauuenduste takistused ja samal ajal mitte lasta silmist demokraatliku ja kultuuriliselt mitmekesise meediapoliitika normatiivseid aspekte;

45. rõhutab, et ühe ja sama seadme kaudu pakutav sarnane sisu vajab ühtset, paindlikku, kasutajat ja juurdepääsu käsitlevat õigusraamistikku, mis oleks tehnoloogianeutraalne, läbipaistev ja rakendatav;

46. kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et platvorme kasutataks õiglase konkurentsi raamistikus, kus järgitakse turu tingimusi;

47. palub komisjonil läbi viia mõjuhinnangu selle kohta, kas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi reguleerimisala on Euroopa kodanikele kättesaadavate audiovisuaalmeedia teenuste arengut arvesse võttes endiselt asjakohane;

48. kutsub komisjoni üles kontrollima, mil määral viib lineaarsuse kriteerium paljudes valdkondades selleni, et direktiivi 2010/13/EL reguleerimise eesmärke ühtesulanduvas maailmas enam ei saavutata;

49. teeb ettepaneku kaotada piirangud nendes direktiivi 2010/13/EL valdkondades, kus reguleerimise eesmärke ei saavutata; leiab, et selle asemel tuleks ELi tasandil kehtestada ühised miinimumstandardid kõikidele audiovisuaalmeedia teenustele;

50. rõhutab tehnoloogiliselt neutraalsete õiguste andmise süsteemide tähtsust, et hõlbustada seda, et meediateenuse osutajad saavad muuta teenused kolmandate isikute platvormidel kättesaadavaks;

51. märgib, et AVMD päritolu- või edastusriigi põhimõte on edaspidi oluline tingimus, et audiovisuaalset sisu ka üle territoriaalsete piiride pakkuda, ja kujutab endast teenuste ühtse turu saavutamise teetähist; rõhutab vajadust kohandada ELi õigust interneti ja digitaalmaailma tegelikkusega ning pöörata erilist tähelepanu internetis audiovisuaalsisu pakkuvatele ettevõtetele, mis püüavad hoida kõrvale maksudest teatavates liikmesriikides, baseerudes sellistes riikides, kus maksumäärad on väga madalad;

52. kutsub komisjoni üles kontrollima, mil määral on vaja kohandada autoriõigust, et oleks võimalik asjakohaselt hinnata eri platvormide lineaarset ja mittelineaarset sisu ja nende piiriülest kättesaadavust;

53. kutsub komisjoni üles rakendama järjepidevalt tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet ja vajaduse korral ELi autoriõiguse vastavalt sellele läbi vaatama;

54. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.
• [2]  EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
• [3]  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.
• [4]  ELT L 337, 18.12.2009, lk 37.
• [5]  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.
• [6]  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.
• [7]  ELT L 337, 18.12.2009, lk 37.
• [8]  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.
• [9]  EÜT L 167, 22.5.2001, lk 10.
• [10]  P7_TA(2013)0329.

SELETUSKIRI

24. aprillil 2013 esitas Euroopa Komisjon aruteludokumendi, mille eesmärk on algatada laiaulatuslik avalik arutelu selle üle, milline mõju on audiovisuaalmeedia maailmas toimuvatel muudatustel. Rohelise raamatu „Valmistumine audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks: kasv, looming ja väärtused” fookuses on audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi sobivuse küsimus tulevikus, samuti kaalutlused audiovisuaalse sisu infrastruktuuri, spektri ja rahastamismudelite kohta ning turgu puudutavad kaalutlused seoses meedia- ja IKT-sektori vertikaalse ja horisontaalse integratsiooniga.

Meediapoliitika on ELis veel üldiselt riiklik valdkond. Seda ei saa siiski enam kõigi teemade puhul ainult riiklikul või föderaalsel tasandil vaadelda. Muutuvate turustruktuuride tõttu tuleb ka rohkem ELi tasandil vastata küsimustele, mis puudutavad traditsiooniliste ringhäälinguteenuste järkjärgulist lähenemist internetile.

Probleemi määratlus

Ühtesulandumine on nende audiovisuaalmeedia teenuste lähenemine, mida seni vaadeldi valdavalt üksteisest eraldi, lineaarselt ja mittelineaarselt. Traditsioonilistele meediaettevõtetele lisanduvad uued pakkujad telekommunikatsioonisektorist, aga ka over-the-top ehk OTT-teenuste pakkujad. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi astmeline reguleerimissüsteem on seni taganud ELi tasandil teatud miinimumstandardi klassikalisele (lineaarsele) televisioonilevile ja mittelineaarsele telemeediale või internetipakkumistele. Ringhäälingu- ja meediatehnoloogiate digitaliseerimise, tehniliste edastuskanalite ühtesulandumise ning mobiilsete ja hübriidsete lõppseadmete järkjärgulise arenguga konkureerivad korraga ühel ja samal ekraanil klassikalised reguleeritud ringhäälingu- ja helistamisteenused seni reguleerimata sisuga, mis tuleb avalikust internetist.

Sellest tulenevad küsimused seoses tarbijate ja alaealiste kaitse ning andmekaitsega, aga ka seoses mitmekesisuse tagamisega ja sellega, et meedia kätkeb endas üheaegselt kultuurilist ja majanduslikku väärtust.

Raportöör keskendub seetõttu esiteks turukaalutlustele ja teiseks rahastamis- ja juurdepääsumudelitele ühtesulandunud turgudel. Ta tunneb põhimõtteliselt heameelt komisjoni rohelise raamatu üle, sest see hõlmab teemasid alates ühemõõtmelisest arutelust internetiga ühendatud televisiooni üle kuni kõikide sektorite laiema vaatluseni ja väärtusahela seoste tugevdamiseni ühtesulanduvatel audiovisuaalsetel turgudel. Just nende turumuutustega tekivad uued probleemid, kuid ka võimalused meediaettevõtetele.

Kuigi suurem osa Euroopa kasutajatest võtab audiovisuaalset sisu vastu ikka esmajoones traditsioonilise teleri kaudu, on märgata vähemalt tugevat tendentsi mobiilsete lõppseadmete täiendava kasutamise suunas. Eelkõige soovivad paljud nooremad kasutajad audiovisuaalset sisu ja elektroonilisi teenuseid kasutada kõikjal, igal ajal ja iga seadmega.

Ühtesulandunud turud

Ühtesulandumine tähendab seega ka innovatsiooni ja selleks on vaja ettevõtete ja sektorite koostöö uusi vorme. Ühel ja samal lõppseadmel olev sarnane sisu vajab seetõttu tulevikus moodsat, juurdepääsu ja kasutajat puudutavat horisontaalset õigusraamistikku. Eesmärk peab olema kontrollida audiovisuaalmeedia olemasolevat meediaspetsiifilist õigusraamistikku selle reguleerimise eesmärkide suhtes ja vajaduse korral kohandada seda praegu ühtesulandunud turgudel valitsevale olukorrale. Raportööri arvates on vajalik teha see kontroll ühises käsitluses koos elektroonilise kommunikatsiooni sektoris kehtiva õigusega, elektroonilise kaubandusega, audiovisuaalsete ja muusikateoste internetiõiguste litsentsidega, autoriõigusega, ringhäälingu- ja telekommunikatsioonivõrgu seadmete eeskirjadega ning kartelli- ja konkurentsiõigusega. Kui toimub ELi meediaõiguse läbivaatamine, siis on probleem selles, et meedia olulisi ühiskondlikke ja kultuurilisi funktsioone tuleb vastavate raamtingimuste kaudu kaitsta ka ühtesulanduvas keskkonnas.

Rohelises raamatus toetub komisjon tugevalt turukaalutlustele, mille puhul ta peab eelkõige silmas majanduslikke kasvu- ja tehnikaaspekte, ning jätab tähelepanuta meedia tähtsuse Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele ja identiteedile. Seetõttu käsitleb käesolev algatusraport rohelise raamatu kohta veel kord selgelt seda, et audiovisuaalmeedia kätkeb endas üheaegselt kultuurilist ja majanduslikku väärtust, ning duaalse ringhäälingu tähtsust sisu ja teenuste kultuuriliselt mitmekesisele pakkumisele ühtesulanduvas meediamaailmas.

Juurdepääs ja ülesleitavus

Avalikkusele suunatud audiovisuaalsete pakkumiste ülesleitavus ja nendele juurdepääs kujunevad keskseteks küsimusteks ühtesulanduvas maailmas. Võrgu neutraalsus on kogu sisu mittediskrimineeriva edastamise tagatis ning seega 21. sajandi ühtesulanduva meediamaailma ülekandekohustus (must carry). Lõppkasutajad peaksid saama kasutada sisu ja teenuseid omal valikul ja juurdepääsupakkujad ei tohiks kasutajate valikuvabadust piirata. Edastamine ei ole siiski mittediskrimineeriv. Eelkõige on ringhäälingu tuleviku jaoks oluline tagada, et erinevate edastuskanalite programmid saaks mitte ainult juurdepääsu, vaid oleksid ka sisu võrguväravates (content gateways) ülesleitavad.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid uute meedia alaste eeskirjade väljatöötamisel keskenduma juurdepääsu tagamisele ning teenuste ja sisu ülesleitavusele. See tähendab, et kultuuriline ja audiovisuaalne looming oma mitmekesisuses peaks olema ka ühtesulanduvas maailmas kõigile Euroopa kodanikele juurdepääsetav ja ülesleitav. See kehtib eriti siis, kui seadmete tootjad, võrguoperaatorid, sisu pakkujad või muud teavet koondavad ettevõtted kasutajatele pakutavat sisu sorteerivad või tähtsuse järjekorda seavad. Audiovisuaalse sisu otsimine ja leidmine erinevates sisu võrguväravates ei tohi sõltuda üksnes majanduslikest huvidest. Seetõttu peab raportöör võrgu neutraalsuse põhimõtte kehtestamist tulevikus hädavajalikuks.

Ülesleitavuse põhimõtet on seevastu veidi keerulisem hinnata. Olukorras, kus ühtesulanduvas maailmas võib näha arengusuunda, mille puhul ei arvestata põhimõtet, et sisule oleks juurdepääs avaliku interneti (portaalide ja otsingumootorite) kaudu, ja rakendustega varustatakse mobiiliseadmete, arvutite ja nutitelerite sisu ja tarkvara, ei ole raportööri arvates turulepääsu probleem mitte sisu võrguväravates, kuhu on avalik interneti juurdepääs, vaid pigem rakendusteenustes, mis teevad sisu vähem läbipaistva eelvaliku.

Raportöör peab põhimõtteliselt õiguspäraseks, et liikmesriikidel avaneb võimalus võtta vastu vastavaid regulatsioone üldist huvi pakkuva audiovisuaalse sisu piisavalt nähtavaks muutmiseks. Ülesleitavuse põhimõtte tõhususes ja rakendatavuses seoses kõigil platvormidel ja võrguväravates pakutava (ringhäälingu) sisu tähtsuse järjekorda seadmise või sorteerimisega, mis on ELi tasandil seadusega sätestatud, ei ole raportöör seni siiski veel veendunud. Esiteks on küsitav, kuidas näeks selline eelistamine praktikas välja, ja teiseks ei ole võimalik kehtiva audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi reguleerimisloogikat lihtsalt internetile ja ühtesulanduvatele turgudele üle kanda. Eelkõige on tähtis, et kogu sisu ja kõik programmid oleksid üles leitavad. Tuleb uurida, mil määral on seadusega sätestatud tähtsuse järjekorda seadmine otstarbekohane, eriti kui tegemist on kaubanduslike, mitte avalik-õiguslike pakkumistega.

Mitmekesisuse tagamine ja rahastamismudelid

Raportöör on seisukohal, et võib tekkida vajadus võtta regulatiivseid meetmeid, kui uued platvormid kontrollivad juurdepääsu meediale ja neil on otsene või kaudne mõju seisukohtade kujundamisele. Selleks on kõigepealt vaja ulatuslikku sisu võrguvärava või platvormi kontseptsiooni, mis ei hõlma üksnes tehnilisi võrke audiovisuaalse sisu ülekandmiseks, vaid ka sisuportaale, riistvara ja navigeerimissüsteeme (nt EPG). Liikmesriigid peaksid seetõttu koos komisjoniga kontrollima arengusuundi ühtesulanduvatel turgudel ja kehtestama vajaduse korral mitmekesisuse tagamiseks meedia koondumisega seotud tõkkeid. Eesmärk peab olema luua kõiki meediasektoreid hõlmates tasakaal kõigi osalejate huvide vahel ja tagada suurem paindlikkus. Seejuures on eelkõige oluline arendada säästlikke rahastamismudeleid, mille puhul on vara ka horisontaalse (sektorite lähenemine) ja vertikaalse (väärtusahelate lähenemine) integratsiooniga ühtesulanduvas maailmas.

Seoses sellega tuleb kindlasti luua ka võrdsed võimalused. See võiks kaasneda näiteks piirangute kaotamise ja paindlikkuse suurendamisega ringhäälingu reklaami puudutavate meetmete valdkonnas. Samal ajal tuleks alaealiste kaitse ja andmekaitse valdkonnas töötada välja vastavad kaitsestandardid ühtesulanduvatele seadmetele ja võrguväravatele. Raportöör viitab seoses sellega kaas- ja enesereguleerimise vahenditele.

Kõigi nende kaalutluste juures ei tohiks aga tähelepanuta jätta seda, et digitaliseerimine ja internet on muutnud meediaspetsiifilise reguleerimise raamtingimusi. Kasvava ühtesulandumise tõttu on vaja välja arendada uus arusaam audiovisuaalmeedia, elektrooniliste teenuste ja rakenduste koosmõjust. See arusaam peaks kajastama sisu loomise, töötlemise, jagamise ja esitamise seost horisontaalse õigusraamistiku vormis ELi tasandil. Ühtesulandumist tuleks peale selle võtta kui võimalust arendada uusi ettevõtlusmudeleid. Euroopa meediaettevõtteid ei peaks varitsema oht piirata enda turul tegutsemisvõimalusi, kui nad tegutsevad pikaajaliselt traditsiooniliste sektoristruktuuride tüüpilise käitumismustri järgi, et kaitsta oma klassikalisi turustruktuure.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (18.12.2013)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

valmistumise kohta audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks
(2013/2180(INI))

Arvamuse koostaja: Françoise Castex

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  palub komisjonil läbi viia mõjuhinnangu selle kohta, kas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi reguleerimisala on Euroopa kodanikele kättesaadavate audiovisuaalmeedia teenuste arengut arvesse võttes endiselt asjakohane;

2.  palub komisjonil hinnata, kas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaselt mittelineaarsete teenuste suhtes kehtiv leebem reguleerimine on direktiivi eesmärke arvesse võttes ikka vajalik ja asjakohane; peab eelkõige küsitavaks mittelineaarseid teenuseid puudutavate äriliste teadaannete vähest reguleeritust, samas kui nendel teenustel on Euroopa kodanikele juba märkimisväärne mõju;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama tõhusamalt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklit 13, mis käsitleb Euroopa päritolu teoste tootmise edendamist ja neile juurdepääsu tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kaudu;

4.  tuletab sellega seoses meelde, et kõik lineaarse ja mittelineaarse meedia teenuste pakkujad, kes saavad kasu audiovisuaalsete teoste levitamisest, peaksid aitama rahastada Euroopa päritolu teoste tootmist;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma edastamiskohustuste laiendamist võrguoperaatoritelt võrku ühendatud tarkvara tootjatele;

6.  palub komisjonil ühtlustada juurdepääsuviisidest sõltumatult kõikide kultuuritoodete suhtes kohaldatavaid käibemaksumäärasid, et vältida turumoonutusi, mis aeglustavad uute Euroopa internetiteenuste arengut;

7.  palub, et Euroopa Komisjon tagaks alaealiste kaitse ja tarbijakaitse tõhustamise; nõuab, et kõigile meedia- ja sideteenuste osutajatele kehtiks Euroopa Liidu territooriumil ühesugune andmekaitsekohutus;

8.  on seisukohal, et võimalik taustal toimuv andmevahetus peab tarbijatele nähtav olema; nõuab, et tarbijatel peab olema võimalik teha andmevahetusseadistustes igal ajal hõlpsasti muudatusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	17.12.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Eva Lichtenberger, József Szájer, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Silvia Costa, Jürgen Klute, Kay Swinburne

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	21.1.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zoltán Bagó, Malika Benarab-Attou, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Lorenzo Fontana, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Emilio Menéndez del Valle, Martina Michels, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Monika Panayotova, Marietje Schaake, Marco Scurria, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Gianni Vattimo, Marie-Christine Vergiat, Sabine Verheyen, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ivo Belet, Nadja Hirsch, Seán Kelly, Georgios Papanikolaou, Joanna Katarzyna Skrzydlewska