Menetlus : 2013/0162(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0058/2014

Esitatud tekstid :

A7-0058/2014

Arutelud :

PV 15/04/2014 - 20
CRE 15/04/2014 - 20

Hääletused :

PV 16/04/2014 - 7.20
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0416

RAPORT     ***I
PDF 669kWORD 396k
28.1.2014
PE 519.705v02-00 A7-0058/2014

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2013)0311 – C7‑0147/2013 – 2013/0162(COD))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Marie-Christine Vergiat

(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 87)

PR_COD_1recastingam

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2013)0311 – C7‑0147/2013 – 2013/0162(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0311),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille kohaselt komisjon esitas talle ettepaneku (C7‑0147/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–   võttes arvesse õiguskomisjoni 5. novembri 2013. aasta kirja kultuuri- ja hariduskomisjonile vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0058/2014),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 36 kohaselt võib vastu võtta sätteid rahvusliku rikkusena määratletud või liigitatud kultuuriväärtuste kaitsmiseks liidu avatud sisepiiride raames. Artiklis tunnistatakse seega vajadust tagada kultuuriväärtustele eriline kaitse siseturueeskirjade raames. Nimetatud artiklis osutatakse seega kultuuriväärtuste eripärale ja kultuuri erandlikkusele. Lisaks rõhutatakse ELi toimimise lepingu artiklis 167, et Euroopa Liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust, ning nimetatud artikli lõike 2 eesmärk on hoida ja kaitsta üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandit, kuhu kuuluvad rahvuslikud rikkused. ELi toimimise lepingu artikli 167 kohaselt püütakse ka ergutada liikmesriikidevahelist koostööd liidu kultuuritegevuses.

Selgitus

Tuletatakse meelde, et kultuuriküsimused on ära märgitud Euroopa aluslepingutes.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, millel tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingu sätetele. Need sätted ei välista keelde või piiranguid, mis on põhjendatud kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitsmisega.

(2) Kuigi siseturg hõlmab sisepiirideta ala, millel tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingu sätetele, ei saa kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslikke rikkusi käsitleda samamoodi nagu kõiki teisi kaupu, muu hulgas arvestades kohustusi, mis Euroopa Liit ja liikmesriigid on võtnud UNESCO konventsioonidega kultuuriväljenduste kaitse ja edendamise kohta.

Selgitus

Tuletatakse meelde, et kultuuriväärtused on eriliselt kaitstud.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Direktiiviga 93/7/EMÜ võeti kasutusele meetmed, mis võimaldavad liikmesriikidel kindlustada, et tagastatakse aluslepingu artikli 36 kohaselt rahvuslikuks rikkuseks liigitatud kultuuriväärtused, mis kuuluvad aluslepingu lisas osutatud kultuuriväärtuste ühistesse kategooriatesse ja mis on nende territooriumilt välja viidud siseriiklikke meetmeid või nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 116/200923 (kultuuriväärtuste ekspordi kohta) sätteid rikkudes, ning nimetatud ühistest kategooriatest väljajäävad rahvuslikuks rikkuseks liigitatud kultuuriväärtused, mis on riiklike kogude või vaimulike asutuste varade lahutamatud osad.

(4) Direktiiviga 93/7/EMÜ võeti kasutusele meetmed, mis võimaldavad liikmesriikidel kindlustada, et tagastatakse aluslepingu artikli 36 kohaselt rahvuslikuks rikkuseks liigitatud kultuuriväärtused, mis kuuluvad aluslepingu lisas osutatud kultuuriväärtuste ühistesse kategooriatesse ja mis on nende territooriumilt välja viidud siseriiklikke meetmeid või nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 116/200923 (kultuuriväärtuste ekspordi kohta) sätteid rikkudes, ning nimetatud ühistest kategooriatest väljajäävad rahvuslikuks rikkuseks liigitatud kultuuriväärtused, mis on riiklike kogude või vaimulike asutuste varade lahutamatud osad, ning kultuuriväärtused, mis pärinevad ebaseaduslikest väljakaevamistest.

__________________

__________________

23 ELT L 39, 10.2.2009, lk 1.

23 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (JO L 39, 10.2.2009, lk 1).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Direktiivi 93/7/EMÜ rakendamisel on ilmnenud süsteemi piiratus liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud ja teise liikmesriigi territooriumilt leitud rahvuslikuks rikkuseks liigitatud esemete tagastamisel.

(8) Direktiivi 93/7/EMÜ eesmärk on tagada rahvuslikuks rikkuseks liigitatud või sellena määratletud esemete füüsiline tagastamine liikmesriigile, kelle territooriumilt need esemed ebaseaduslikult välja viidi. Direktiivi rakendamisel on ilmnenud süsteemi piiratus liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud ja teise liikmesriigi territooriumilt leitud rahvuslikuks rikkuseks liigitatud esemete tagastamisel. Asjaomase direktiivi rakendamise kohta koostatud riiklikes aruannetes on osutatud direktiivi harvale kohaldamisele direktiivi reguleerimisala piiratuse tõttu. See on tingitud direktiivi lisaga kehtestatud piirangutest direktiivi alla kuuluvate kultuuriväärtuste kategooriate ning kehtestatud vanuse ja rahalise väärtuse lävede osas, samuti liiga lühikestest tagastamisnõude esitamise ja täitmismenetluse tähtaegadest.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liikmesriikidel tuleks võtta kasutusele süsteem, mille abil tagada, et rahvuslikuks rikkuseks liigitatud kultuuriväärtuse ebaseaduslik väljaviimine teise liikmesriiki ei kujuta endast samasugust ohtu kui selle ebaseaduslik eksport liidust väljapoole.

välja jäetud

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Käesoleva direktiivi reguleerimisala tuleb laiendada siseriiklike õigusaktide või haldusmenetluste kohaselt mis tahes kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslikuks rikkuseks liigitatud kultuuriväärtustele aluslepingu artikli 36 tähenduses. Sellega seoses tuleb välja jätta kriteerium, mis käsitleb kuulumist ühte direktiivi 93/7/EMÜ lisas osutatud kategooriatest, ning sellest tulenevalt tuleb välja jätta ka kõnealune lisa ja kriteerium, mis käsitleb kuulumist lahutamatu osana muuseumide, arhiivide ja raamatukogude säilituskogude nimistus loetletud riiklike kogude või vaimulike asutuste varade hulka. Kultuuriväärtuste kaitsmise riiklike süsteemide mitmekesisust tunnustatakse aluslepingu artiklis 36. Siinkohal on äärmiselt oluline liikmesriikide vastastikune usaldus, koostöövaim ja vastastikune mõistmine.

(10) Käesoleva direktiivi reguleerimisala tuleb laiendada liikmesriikide poolt siseriiklike õigusaktide või haldusmenetluste kohaselt mis tahes kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslikuks rikkuseks liigitatud või sellena määratletud kultuuriväärtustele aluslepingu artikli 36 tähenduses. Käesolev direktiiv hõlmaks seega selliseid kultuuriväärtusi nagu ajaloo, paleontoloogia, etnograafia või numismaatika seisukohast huvipakkuvad või teadusliku väärtusega esemed, olenemata sellest, kas need kuuluvad riiklikesse või muudesse kogudesse või on üksikud esemed, eeldusel, et need on liigitatud rahvuslikuks rikkuseks või määratletud rahvusliku rikkusena. Lisaks sellele ei pea rahvuslikuks rikkuseks liigitatud või rahvusliku rikkusena määratletud kultuuriväärtustele kehtima vanusenõue ja/või väärtuslävi, et neid saaks liigitada käesoleva direktiivi kohaselt tagastamisele kuuluvaks. Tuleks soodustada vastastikust usaldust, koostöövaimu ja mõistmist liikmesriikide vahel, et vältida kultuuriväärtuste ebaseaduslikku eksporti Euroopa Liidus ja väljaspool liitu. Liikmesriikidel tuleb paluda määratleda termini „rahvuslik rikkus” ulatus aluslepingu artikli 36 raames, milles tunnustatakse kultuuriväärtuste kaitsmise riiklike süsteemide mitmekesisust.

 

Samas koostöö- ja vastastikuse mõistmise vaimus ning selleks, et soodustada kultuuriväärtuste tagastamist liikmesriikide vahel, sealhulgas käesoleva direktiivi kohaldamisalast kaugemale ulatuvalt, tuleks liikmesriike ergutada allkirjastama ja ratifitseerima UNESCO 1970. aasta konventsiooni ja 1995. aasta UNIDROIT konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et kohaldada käesolevat direktiivi tõhusamalt ja ühtlasemalt, tuleb tõhustada liikmesriikidevahelist halduskoostööd. Selleks tuleb sätestada, et keskasutused kasutavad siseturu teabesüsteemi (edaspidi „IMI”), mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1024/2012 (siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ)(3). Ka liikmesriikide teistel pädevatel asutustel tuleks võimaluse korral kasutada sama süsteemi.

(11) Selleks et kohaldada käesolevat direktiivi tõhusamalt ja ühtlasemalt, tuleb tõhustada liikmesriikidevahelist halduskoostööd. Selleks tuleb sätestada, et keskasutused kasutavad siseturu teabesüsteemi (edaspidi „IMI”), mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/201224. Ka liikmesriikide teistel pädevatel asutustel tuleks võimaluse korral kasutada sama süsteemi, ning liikmesriikide keskasutused peaksid edastama teabe kultuuriväärtuste kohta, mille nad on määratlenud või liigitanud rahvusliku rikkusena ning selliste rahvusliku rikkusena määratletud või liigitatud kultuuriväärtuste kohta, mis on varastatud või nende territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud, sealhulgas ebaseaduslike väljakaevamiste leidude kohta.

 

Käesoleva direktiivi rakendamise parandamiseks tuleks IMI süsteemis luua spetsiaalne raamistik, mis peab olema kohandatud kultuuriväärtuste eripäraga, sest kultuuriväärtused erinevad täielikult muudest kaupadest, mis kuuluvad aluslepingu artikli 36 reguleerimisalasse.

 

_______________

 

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI-määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Liikmesriikidel tuleb esitada termini „rahvuslik rikkus” määratlus.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Isikuandmete kaitse tagamiseks peaks pädevate asutuste halduskoostöö ja teabevahetus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(4)) ning niivõrd, kui kasutatakse siseturu infosüsteemi, määruses (EL) nr 1024/2012 sätestatud eeskirjadele.

(12) Isikuandmete kaitse tagamiseks peaks pädevate asutuste halduskoostöö ja teabevahetus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta25), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/200125a ning niivõrd, kui kasutatakse siseturu infosüsteemi, määruses (EL) nr 1024/2012 sätestatud eeskirjadele. Direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 kasutatud mõisteid kohaldatakse ka käesolevas direktiivis ning pädevate asutuste vahelises halduskoostöös ja teabevahetuses.

 

______________

 

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

 

25a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Samuti osutub vajalikuks pikendada tagastamisnõude esitamise tähtaega kuni kolme aastani alates kuupäevast, mil taotluse esitanud riik on saanud teada kultuuriväärtuse asukoha ning selle omaniku või valdaja. Selguse huvides tuleb täpsustada, et kõnealune tähtaeg algab päeval, mil teave jõuab taotluse esitanud riigi keskasutuseni.

(14) Samuti osutub vajalikuks pikendada tagastamisnõude esitamise tähtaega kuni kolme aastani alates kuupäevast, mil taotluse esitanud riik on saanud teada kultuuriväärtuse asukoha ning selle omaniku või valdaja. Selguse huvides tuleb täpsustada, et kõnealune tähtaeg algab päeval, mil teave jõuab taotluse esitanud riigi keskasutuseni. Direktiiviga 93/7/EMÜ nähakse ette, et sellist nõuet ei saa esitada, kui kultuuriväärtuse ebaseaduslikust väljaviimisest taotluse esitanud liikmesriigi territooriumilt on möödunud rohkem kui 30 aastat. Kuid liikmesriikides asuvate riiklikesse kogudesse kuuluvate väärtuste ja kiriklike varade puhul, mille suhtes kohaldatakse siseriiklike õigusaktide alusel erikaitsekorda, kehtib teatavatel tingimustel tagastamisnõude esitamisele pikem ajapiirang.

 

Liikmesriigid võivad olla kehtestanud siseriiklike õigusaktidega erikaitsekorra, muud aegumistähtajad riiklike kogude ja institutsioonide varade kohta peaksid jääma kehtima.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Seega on soovitav tagada, et kõik kultuuriväärtuste turul osalejad täidaksid kultuuriväärtustega tehingute puhul hoolsuskohustust. Ebaseaduslikku päritolu kultuuriväärtuse omandamise tagajärjed on tõeliselt hoiatavad vaid juhul, kui tagastamiskohustusele lisatakse hüvitise saamise tingimusena kohustus tõendada, et eseme omanik oli nõuetekohaselt hoolikas. Kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse tõkestamist ja selle vastu võitlemist käsitlevate liidu eesmärkide saavutamiseks tuleb sätestada, et omanikul tuleb hüvitise saamiseks tõendada, et oli eseme omandades nõuetekohaselt hoolikas, ning et omanik ei saa toetuda heausksusele, kui ta ei näidanud juhtumi asjaolusid arvestades üles nõuetekohast hoolsust.

(16) Seega on soovitav, et kõik kultuuriväärtuste turul osalejad täidaksid täielikult hoolsuskohustust, mis on vajalik selleks, et vältida või takistada liikmesriigi õiguse seisukohast seadusevastaseid tehinguid. Ebaseaduslikku päritolu kultuuriväärtuse omandamise tagajärjed on reaalselt hoiatavad vaid juhul, kui tagastatud vara omanikule hüvitise maksmise tingimuseks on kohustus tõendada, et eseme omanik oli selle vara ostmisel nõuetekohaselt hoolikas. See hoolsuskohustus peab olema nõutav ka juhul, kui ilmneb, et kultuuriväärtus võib pärineda seadusevastastest või ilma vajaliku loata toimunud väljakaevamistest.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Selleks on samuti soovitav, et kõikidele isikutele, ja eriti kõikidele kultuuriväärtuste turu osalejatele oleks avalik teave liikmesriikide poolt rahvusliku rikkusena määratletud või liigitatud kultuuriväärtuste kohta hõlpsasti kättesaadav. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et hõlbustada juurdepääsu sellisele avalikule teabele, mis tuleks teha veebis kättesaadavaks. Sellel eesmärgil võib olla kasulikuks teabevahendiks 2005. aastal loodud kultuuripärandit käsitlevate riiklike seaduste UNESCO andmebaas.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Käesoleva direktiivi sujuva kohaldamise tagamiseks on vajalik riiklikest ekspertidest koosnev nõuandekomitee – organ, mis osaleb IMI süsteemi kultuuriväärtuste eripäraga kohandamisel, toetab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning teeb kindlaks käesoleva direktiivi rakendamisega seotud võimalikud probleemid.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -1

 

Käesoleva direktiivi eesmärk on liikmesriigi poolt riiklike õigusaktide või haldusmenetluste kohaselt ELi toimimise lepingu artikli 36 mõistes kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslikuks rikkuseks liigitatud või rahvusliku rikkusena määratletud kultuuriväärtuste tagastamine, mis on liikmesriigi territooriumilt seadusevastaselt välja viidud. Käesolevat direktiivi kohaldatakse olenemata sellest, kas kõnealune kultuuriväärtus liigitati või määratleti liikmesriigi poolt rahvusliku rikkusena enne või pärast ebaseaduslikku väljaviimist liikmesriigi territooriumilt.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1) „kultuuriväärtus” − ese, mis on enne või pärast ebaseaduslikku väljaviimist liikmesriigi territooriumilt liigitatud siseriiklike õigusaktide või haldusmenetluste kohaselt „kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuseks” aluslepingu artikli 36 tähenduses;

1) „kultuuriväärtus” − ese, mis on enne või pärast ebaseaduslikku väljaviimist liikmesriigi territooriumilt liigitatud või määratletud siseriiklike õigusaktide või haldusmenetluste kohaselt „kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslikuks rikkuseks” aluslepingu artikli 36 tähenduses;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8) „riiklik kogu” − kogu, mis kuulub liikmesriigile, liikmesriigi kohalikule või piirkondlikule ametiasutusele või liikmesriigi territooriumil asuvale ja kõnealuse liikmesriigi õigusaktide tähenduses riiklikule institutsioonile, mis kuulub liikmesriigile või kohalikule või piirkondlikule ametiasutusele või mida need märkimisväärselt rahastavad.

8) „riiklik kogu” − kogu, mis kuulub liikmesriigile, liikmesriigi kohalikule või piirkondlikule ametiasutusele või liikmesriigi territooriumil asuvale ja kõnealuse liikmesriigi õigusaktide tähenduses riiklikule institutsioonile, mis kuulub liikmesriigile või kohalikule või piirkondlikule ametiasutusele või mida need märkimisväärselt rahastavad, või mille liikmesriik on heaks kiitnud või mida ta tunnustab. Riiklikud kogud hõlmavad ka erakollektsioone, kui nende üle teostavad järelevalvet, neid tunnustavad või need on heaks kiitnud asjaomase liikmesriigi keskasutused.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 b) „IMI” – spetsiaalselt kultuuriväärtustega seotud vajadustele kohandatud osa siseturu infosüsteemist.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1) levitavad registrites või muus samalaadses mehhanismis olevat teavet varastatud või nende territooriumilt seadusevastaselt välja viidud kultuuriväärtuste kohta;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3) võimaldavad taotluse esitanud liikmesriigi pädevatel asutustel kontrollida, kas kõnealuse eseme puhul on tegemist kultuuriväärtusega, tingimusel et kontrollimine toimub viie kuu jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teatamist. Kui seda nimetatud aja jooksul ei tehta, lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata;

3) võimaldavad taotluse esitanud liikmesriigi pädevatel asutustel kontrollida, kas kõnealuse eseme puhul on tegemist kultuuriväärtusega, tingimusel et kontrollimine toimub kuue kuu jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teatamist. Selleks peab taotluse saanud liikmesriik vastama taotluse esitanud liikmesriigile esimesel võimalusel, et viimane saaks teha kontrolli eespool osutatud tähtajaks. Kui seda nimetatud aja jooksul ei tehta, lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata;

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teabevahetus toimub IMI kaudu.

Teabevahetus, sealhulgas artiklis 4 osutatud teabe vahetus ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtuste kohta toimub IMI kaudu kooskõlas isikuandmete kaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate kehtivate õigusaktidega. See säte ei piira siiski pädevate keskasutuste võimalust kasutada lisaks IMI-le teisi teabevahendeid, kui see on oluline erimeetmete tõttu tagastamismenetluse raames.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 1 punktis 8 nimetatud riiklikesse kogudesse kuuluvate kultuuriväärtuste ja liikmesriikides asuvate vaimulike asutuste varade puhul, mille suhtes kohaldatakse siseriiklike õigusaktidega erikaitsekorda, võib tagastamisnõude esitada 75 aasta jooksul, välja arvatud liikmesriikides, kus kohtuasjade algatamise suhtes ei kohaldata aegumistähtaega, või juhul, kui liikmesriikidevaheliste kahepoolsete lepingutega on ette nähtud 75 aastast pikem tähtaeg.

Artikli 1 punktis 8 nimetatud riiklikesse kogudesse kuuluvate kultuuriväärtuste ja liikmesriikides asuvate vaimulike asutuste või muude religioossete või ilmalike institutsioonide varade nimistus loetletud varade puhul, mille suhtes kohaldatakse siseriiklike õigusaktidega erikaitsekorda, võib tagastamisnõude esitada 75 aasta jooksul, välja arvatud liikmesriikides, kus kohtuasjade algatamise suhtes ei kohaldata aegumistähtaega, või juhul, kui liikmesriikidevaheliste kahepoolsete lepingutega on ette nähtud 75 aastast pikem tähtaeg.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Omanik ei saa toetuda heausksusele, kui ta ei ole näidanud üles asjaoludele nõuetekohast hoolsust.

Omanik ei saa taotleda hüvitist, kui ta ei ole näidanud üles asjaoludele nõuetekohast hoolsust.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik võib laiendada kultuuriväärtuste tagastamise kohustust ka muudele kui artikli 1 lõikes 1 kindlaks määratud kultuuriväärtustele .

1. Iga liikmesriik võib nõustuda laiendama kultuuriväärtuste tagastamise kohustust ka muudele kui artiklis 1 kindlaks määratud kultuuriväärtustele, kaasa arvatud kultuuriväärtustele, mis on teiste liikmesriikide territooriumilt seadusevastaselt välja viidud enne 1. jaanuari 1993.

2. Iga liikmesriik võib kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud korda taotluste suhtes, mis esitatakse enne 1. jaanuari 1993 liikmesriikide territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamiseks.

 

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile iga viie aasta järel (esimest korda […] ) aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile iga viie aasta järel (esimest korda hiljemalt 1. detsembril 2017) aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud.

2. Iga viie aasta järel ja esimest korda hiljemalt 1. juulil 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud käesoleva direktiivi läbivaatamiseks.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16 a

 

Luuakse riiklikest ekspertidest koosnev nõuandekomitee, et käsitleda käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimusi, sealhulgas IMI süsteemi kultuuriväärtuste eripäraga kohandamine, teabevahetus liikmesriikide vahel ja parimate tavade vahetamine.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga taastatakse üks artikkel, mille komisjon oli välja jätnud. Arvestades direktiivi 1993/7/EÜ vähest tõhusust, on vaja jätkata komitee kogunemisi ka edaspidi, et ta saaks regulaarselt jälgida käesoleva direktiivi rakendamist liikmesriikide poolt, koondades nende tegevuse eelkõige selles artiklis nimetatud punktidele.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi [artikli 1 punkti 1, artikli 4 esimese lõigu punkti 3, artikli 4 neljanda lõigu, artikli 6 kolmanda lõigu, artikli 7, artikli 9 ja artikli 16] järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(3)

              ELT L 316, 14.11.2012, lk 1.

(4)

              EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.


SELETUSKIRI

Nõukogu 15. märtsi 2013. aasta direktiiv 93/7/EMÜ liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta võeti vastu selleks, et tagada kultuuriväärtuste ja eelkõige rahvuslike rikkuste kaitse ELi sisepiiridel kontrollide kaotamise ajal alates 1. jaanuarist 1993.

Kuna liikmesriigid kartsid tol ajal kaebuste tulva seoses tagastamisnõuetega, võtsid nad vastu üsna piiranguterohke ja väga kindla raamistikuga õigusakti.

Kõigepealt võisid tagastamisele kuuluda ainult kultuuriväärtused, mis on klassifitseeritud aluslepingute artikli 36 mõistes „rahvuslikuks rikkuseks” ja artiklis 1 on määratletud selle mõiste, milles viidatakse üsna rangele lisale, mis sisaldab rahvuslikuks rikkuseks klassifitseeritud kultuuriväärtuste kategooriaid, mille puhul saab võtta tagastamismeetme, ja mis nõuab ühtlasi, et vähemalt enamik neist väärtustest vastaks kehtestatud vanuse ja rahalise väärtuse läve nõuetele.

2013. aasta mais tegi Euroopa Komisjon ettepaneku 1993. aasta direktiiv uuesti sõnastada, tuginedes direktiivi hindamisaruannetele ja eelkõige selle neljandale aruandele.

Uuesti sõnastamise ettepanekuga koos esitatud mõjuhinnangust nähtub, et alates 1993. aastast on esitatud ainult 15 tagastamisnõuet: 3 ajavahemikul 1999–2003, 6 aastatel 2004–2007 ja 6 aastatel 2008–2011 ; ainult seitsme puhul neist toimus tagastamine ka tegelikult. Sellest saab seega järeldada, et 1993. aasta direktiivi mõju on piiratud, isegi kui üks tagastamine võib hõlmata mitut kultuuriobjekti, nagu see oli ühe tagastamise puhul, mis hõlmas 30 000 arhiividokumenti.

Neid arve tuleb vaadelda suhtes 46 tagastamisega, mis toimusid vastastikusel kokkuleppel, aga ka varastatud või piiriülese äritsemise osaks langenud kultuuriväärtuste arvuga. Nii leiti aastatel 2008–2011 rohkem kui 10 000 liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud kultuuriobjekti üles Itaalias ja Rumeenias ning 365 Kreekas . Samamoodi tuvastati ajavahemikul 2007–2010 aastas keskmiselt 8000 pärandivastast õiguserikkumist, mis olid koondunud teatud liikmesriikidesse: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola (mis moodustasid 79 % 2007. aastal tuvastatud õiguserikkumistest), kusjuures, vastupidi, seda tüüpi õiguserikkumiste peamine ohver riikidest oli Tšehhi Vabariik.

Komisjoni hinnangul on ebaseaduslik kultuuriväärtustega ja eelkõige rahvuslike rikkustega kauplemine viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Selline kauplemine on kolmas organiseeritud kuritegevuse tulu allikas.

Piiratud tõhususe põhjused

Direktiivi ebatõhususe seletuseks toob komisjon kolm põhjust: nõuded, millele peavad „rahvuslikuks rikkuseks” klassifitseeritud väärtused vastama, selleks et saaks nõuda nende tagastamist (kategooriad, rahalise väärtuse ja vanuse lävi), lühikesed tähtajad tagastamisnõude esitamiseks ja selle aegumiseks ning hüvitiste maksumus.

Uuesti sõnastamise eesmärgid

Uuesti sõnastamise eesmärk on suurendada „rahvuslikuks rikkuseks” kvalifitseeritud kultuuriväärtuste tagastamiste arvu. Selleks teeb komisjon ettepaneku 1993. aasta direktiivi lisa välja jätta ja pikendada tagastamisnõude esitamise ja selle nõude aegumise tähtaegu.

Uuesti sõnastamise teine eesmärk on lähendada liikmesriikide õigusakte tagastamisele kuuluva objekti omanikule hüvitise maksmise tingimuste osas, pannes tõendamiskoormuse omanikule, mitte enam lähtuda selles küsimuses liikmesriikide õigusaktidest. Seega peab väärtuse omanik tõendama, et ta täitis väärtuse omandamisel nõutavat hoolsuskohustust, see tähendab, et ta tegi piisavad asjatoimingud selleks, et veenduda, et väärtus on seaduslikku päritolu. Kuna omanik on sageli kunstituru osaleja, näib üsna loomulik, et temalt nõutakse enne talle hüvitise maksmist, et ta on teinud kõik selleks, et veenduda kultuuriväärtuse seaduslikkuses.

Komisjon seab eesmärgiks samuti parandada koostööd riikide kultuuriväärtuste tagastamises pädevate haldusasutuste vahel, et nii palju kui võimalik vältida kohtumenetlusi. Selleks teeb ta ettepaneku, et kõnealused ametiasutused kasutaksid ELi uut halduskoostöövahendit: siseturu teabesüsteemi (IMI). See on elektrooniline töövahend, mis on välja töötatud liikmesriikide haldusasutuste vahel suhtlemise ja koostöö parandamiseks siseturu õigusaktide rakendamise raames. Raportöör on arutlenud selle töövahendi asjakohasuse üle kultuuriväärtuste puhul. Näib, et IMI on ELis olemasolevatest vahenditest kõige paremini kohandatud direktiivi elluviimise vajadustele tänu muu hulgas teabele rahvuslike rikkustena määratletud või klassifitseeritud kultuuriväärtuste ja varastatud kultuuriväärtuste kohta, turvalisele veebijuurdepääsule ja kõikide ELi keelte kasutamisele. Lisaks on see kättesaadav kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kolmekümne riigi haldusasutustele.

Kultuuriväärtused – rahvuslikud rikkused

Tuletatakse meelde, et liikmesriikidel ei ole olemuselt ühist kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse mõistet. See mõiste viitab ELi toimimise lepingu artiklile 36, mis võimaldab liikmesriikidel kaitsta teatud väärtusi oma kultuuriväärtustest.

Mõned liikmesriigid ei ole pidanud tarvilikuks anda sellele mõistele vähimatki määratlust ja teistes võib mõiste esineda väga erinevates vormides, arvestades nimelt ELi riikide väga mitmekesist kultuuripärandit.

1993. aasta direktiivi lisas ei olnud määratletud rahvusliku rikkuse mõistet, vaid määrati kindlaks rahvuslike rikkuste kategooriad, mille puhul saab esitada tagastamisnõude, arvestades, et muuseumide, arhiivide või raamatukogude säilituskogude või vaimulike asutuste varade nimistus loetletud riiklikud kogud kuuluvad olemuselt direktiivi kohaldamisalasse, ilma et need väärtused oleksid esitatud lisas.

Segadus püsis ka selle tõttu, et direktiivi lisa on peaaegu identne lisaga, mis on esitatud nõukogu määruses (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta, aga hõlmab kõiki kultuuriväärtusi, mitte ainult rahvuslikke rikkusi.

Näib, et see kultuuriväärtuste mõiste kasutamine on seletatav peamiselt viitega UNESCO 1970. aasta konventsioonidele kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta ja UNIDROIT’ 1995. aasta konventsioonile varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta. Sellepärast on raportöör seisukohal, et direktiivi pealkirja muutmine nii, et selles oleks selgelt nimetatud rahvusliku rikkuse mõistet, oleks olukorda selgemaks muutnud.

Siseturupõhine lähenemine

Komisjoni kavandatud läbivaatamise õiguslik alus on endiselt riiklike õigusaktide lähendamine (ELi toimimise lepingu artikkel 114), see kuulub siseturu rajamise või selle toimimise tagamise meetmete alla, nagu on sätestatud artiklis 114 viidatud ELi toimimise lepingu artiklis 26.

Raportöör mõistab seda lähenemisviisi, millel on ajaloolised põhjused, nagu eespool märgitud, kuid tegemist ei ole siiski ainult kaupade vaba liikumisega, vaid ka kultuuripärandi kaitsega. Samuti oleks viide ELi toimimise lepingu artiklile 167, mis käsitleb ELi tegevust kultuurialal, nimelt selle lõikele 2, mille eesmärk on hoida ja kaitsta Euroopa tähtsusega kultuuripärandit, kuhu kuuluvad rahvuslikud rikkused, ja mis käsitleb liikmesriikidevahelist koostööd, võimaldanud käsitlusviisi, mis oleks paremini kooskõlas ELi eesmärkidega kultuurialal.

Uuesti sõnastamise menetlus

Eespool öeldut arvestades, on raportöör igati nõus, et see direktiiv on vaja läbi vaadata, kuid kahetseb, et komisjon on valinud uuesti sõnastamise menetluse, mis piirab Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute tegemise volitusi, lubades parlamendil muuta üksnes neid direktiivi osi, mida komisjon lubab tal muuta.

Nendele tähelepanekutele ja raskustele vaatamata esitab raportöör muudatusettepanekud, mis on tema arvates vajalikud selleks, et tugevdada uuesti sõnastamise ettepanekuga taotletud eesmärke.

Raportöör soovitab muuta direktiivi ettepaneku artiklit 1 ja jätta lisast välja ainult viited nii rahalise väärtuse kui ka vanuse läve kohta, ning anda lisale puhtalt indikatiivne jõud.

Raportöör teeb ühtlasi ettepaneku muuta sõnaderühma „enne või pärast liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviimist klassifitseeritud kultuuriväärtus”, kuna ta leiab, et selline sõnastus tekitab õiguslikku ebakindlust. Ta leiab samuti, et on vaja viidata kultuuriväärtustele, mis viiakse turule pärast seadusevastaseid väljakaevamisi.

Raportöör soovitab samuti muuta artiklis 9 lõiku, mis käsitleb heausksust, et kaotada teatud õiguslik mitmetimõistetavus ja määrata selgelt kindlaks seos tagastamisnõude esemeks oleva kultuuriväärtuse omaniku hüvitise saamise õiguse ja tema hoolsuskohustuse täitmise vahel.

Arvestades 1993. aasta direktiivi vähest tõhusust, teeb raportöör ettepaneku säilitada komitee, kelle kohus on jälgida selle teksti rakendamist.

Raportöör soovitab samuti, et liikmesriigid esitaksid uue direktiivi rakendamise kohta aruande umbes kolme aasta jooksul pärast läbivaadatud direktiivi vastuvõtmist; raportööri arvates on see muudatus vajalik selleks, et liikmesriigid ja komisjon saaksid koos Euroopa Parlamendiga arutada, kuidas veel parandada selle läbivaatamise eesmärgi täitmist.

Raportöör teeb muudatusettepanekud ka IMI kohta, lisades selge viite isikuandmete kaitse õigusaktide järgimisele.

Veel teised muudatusettepanekud on tehtud selleks, et lihtsalt tagada direktiivi sätete teatud sidusus ja hõlbustada selle rakendamist: need on nimelt muudatusettepanekud artikli 4 lõigete 2 ja 3 kohta. Nendega kehtestatakse nimelt taas liikmesriikide omavaheline teavitamiskohustus tagastamise teemal.

Raportöör teeb muudatusettepanekud ka põhjenduste kohta seoses eri artiklite kohta väljapakutud muudatustega.

Samuti tehakse ettepanek kutsuda liikmesriike ja ELi üles allkirjastama ja ratifitseerima UNESCO konventsioonid ja UNIDROIT’ konventsioon kultuuriväärtuste kohta.


LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

 

 

 

EUROOPA PARLAMENT

2009–2014

Õiguskomisjon

Doris Pack

kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees

ASP 10E102

Teema:       Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (uuesti sõnastatud)

Austatud esimees

Õiguskomisjon vaatas eelnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 87 uuesti sõnastamise kohta.

Nimetatud artikli lõike 3 sisu on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 156 ja 157 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 54 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta.”

Järgides õigusteenistuse arvamust (õigusteenistuse esindajad osalesid uuesti sõnastamise ettepaneku läbi vaadanud konsultatiivse töörühma koosolekutel) ja võttes arvesse arvamuse koostaja soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või konsultatiivse töörühma arvamuses esile toodud, ning varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Kokkuvõttes soovitab õiguskomisjon pärast küsimuse arutamist 5. novembri 2013. aasta koosolekul ühehäälselt (21 poolthäälega)(1), et vastutav kultuuri- ja hariduskomisjon jätkaks ettepaneku läbivaatamist kooskõlas kodukorra artikliga 87.

Lugupidamisega

                                                                                                                         Lisa

(1)


LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel, 1. oktoober 2013

ARVAMUS

                                                               EUROOPA PARLAMENDILE

                                                              NÕUKOGULE

                                                              KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv xxx (uuesti sõnastatud)

COM(2013)0311, 31.5.2013 – 2013/0162(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 4. juulil 2013. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et vaadata muu hulgas läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekul läbi(1) ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sõnastatakse uuesti nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiv 93/7/EMÜ liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist.

1) Et seletuskiri oleks koostatud täielikus kooskõlas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud asjakohaste nõuetega, oleks selles dokumendis tulnud täpsustada, milliseid varasema õigusakti sätteid ettepanekuga ei muudeta, nagu on sätestatud kokkuleppe punkti 6 alapunkti a alapunktis iii.

2) Järgmised uuestisõnastatud teksti kohta kavandatud muudatused oleks tulnud märkida halli taustaga, millega tähistatakse sisulisi muudatusi:

– põhjenduses 4 välja jäetud direktiivi 93/7/EMÜ kolmanda põhjenduse teine, kolmas ja neljas fraas (milleks on „selliste meetmete rakendamine peaks olema võimalikult lihtne ja tõhus; et hõlbustada tagastamisel tehtavat koostööd, peaks meetmete reguleerimisala piirduma kultuuriväärtuste ühistesse kategooriatesse kuuluvate esemetega; seetõttu ei ole käesoleva direktiivi lisa eesmärk määratleda nimetatud artikli 36 tähenduses „rahvuslike rikkuste” hulka kuuluvaid esemeid, vaid määrata kindlaks esemete kategooriad, mida võib selliselt klassifitseerida ja mille suhtes seega kohaldatakse käesoleva direktiiviga kehtestatavat tagastamiskorda”);

– artikli 7 lõikesse 1 lisatud sõna „keskasutus”;

– artiklis 9 välja jäetud sõnad „kui nimetatud kohus on veendunud” ning lisatud sõnad „tõendab, et”.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi.

C. PENNERA                                  H. LEGAL                            L. ROMERO REQUENAÕigusnõunik

        Õigusnõunik      Peadirektor

(1)

      Konsultatiivse töörühma käsutuses olid ettepaneku saksa-, inglis- ja prantsuskeelsed versioonid. Töörühm töötas prantsusekeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.


MENETLUS

Pealkiri

Liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamine (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2013)0311 – C7-0147/2013 – 2013/0162(COD)

EP-le esitamise kuupäev

28.5.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

CULT

10.6.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

JURI

10.6.2013

JURI

10.6.2013

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Marie-Christine Vergiat

25.6.2013

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

17.9.2013

27.11.2013

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zoltán Bagó, Malika Benarab-Attou, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Mary Honeyball, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Emilio Menéndez del Valle, Martina Michels, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Chrysoula Paliadeli, Monika Panayotova, Marietje Schaake, Marco Scurria, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Marie-Christine Vergiat, Sabine Verheyen, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivo Belet, Nadja Hirsch, Seán Kelly, Georgios Papanikolaou, Joanna Katarzyna Skrzydlewska

Esitamise kuupäev

28.1.2014

Õigusteave - Privaatsuspoliitika