RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta

3.3.2014 - (COM(2013)0430 – C7‑0177/2013 – 2013/0202(COD)) - ***I

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Frédéric Daerden

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta

(COM(2013)0430 – C7‑0177/2013 – 2013/0202(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0430),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 149, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0177/2013),

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A7-0072/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu otsus Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 149,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 149 ja 14,
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu otsus Volitus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 29 ja 36;
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 17. juunil 2010 kinnitas Euroopa Ülemkogu19 komisjoni ettepaneku tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”20 kohta. Ülemkogu pooldas asjakohaste ELi vahendite ja poliitikavaldkondade täielikku kasutuselevõttu, et toetada ühiste eesmärkide saavutamist, ja tegi liikmesriikidele ettepaneku tõhustada koordineeritud tegutsemist. Riiklikel tööturuasutustel on keskne roll strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgi – 75 %-line tööhõivemäär 20 kuni 64 aastaste naiste ja meeste hulgas aastaks 2020 – saavutamises.	(1) 17. juunil 2010 kinnitas Euroopa Ülemkogu19 komisjoni ettepaneku tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”20 kohta. Ülemkogu pooldas asjakohaste liidu vahendite ja poliitikavaldkondade täielikku kasutuselevõttu, et toetada ühiste eesmärkide saavutamist, ja tegi liikmesriikidele ettepaneku tõhustada koordineeritud tegutsemist. Riiklikel tööturuasutustel on keskne roll strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgi – 75 %-line tööhõivemäär 20 kuni 64 aastaste naiste ja meeste hulgas aastaks 2020 – saavutamises, eelkõige noorte töötuse vähendamise teel.
__________________	__________________
19 Dok EUCO 13/10, 17. juuni 2010	19 Dok EUCO 13/10, 17. juuni 2010
20 Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia.”, KOM(2010) 2020, 3 märts 2010.	20 Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia.”, KOM(2010) 2020, 3 märts 2010.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Riiklikud tööturuasutused on üldise majandushuvi asutused ning seetõttu kohaldatakse nende suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 36. Lisaks on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 29 sätestatud, et „igaühel on õigus kasutada tasuta tööhõiveteenuseid”.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Nende soovituste koostamisele aitaksid kaasa põhjalikum tõendusmaterjal ja tagasiside edukalt rakendatud meetmete kohta ning liikmesriikide tööturuasutuste koostöö. Selleks peaks käesoleva otsusega loodav riiklike tööturuasutuste võrgustik ellu viima konkreetseid algatusi, nagu ühtsed tõenditel rajanevad võrdlussüsteemid, nendega seonduvad vastastikuse õppimise meetmed, võrgustiku liikmete vastastikune abi ning strateegilised meetmed riiklike tööturuasutuste ajakohastamiseks. Võrgustiku ja selle eri liikmete käsutuses olevat spetsiifilist teavet tuleks tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ning tööhõivekomitee taotluse korral kasutada tööhõivepoliitika arengut iseloomustavate andmete esitamiseks.	(4) Nende soovituste koostamisele aitaksid kaasa põhjalikuma tõendusmaterjali kasutamine ja tagasiside edukalt rakendatud meetmete kohta ning liikmesriikide tööturuasutuste koostöö. Selleks peaks käesoleva otsusega loodav riiklike tööturuasutuste võrgustik ellu viima konkreetseid algatusi, nagu ühtsed tõenditel rajanevad võrdlussüsteemid, nendega seonduvad vastastikuse õppimise meetmed, võrgustiku liikmete vastastikune abi ning strateegilised meetmed riiklike tööturuasutuste ajakohastamiseks. Riiklike tööturuasutuste võrgustiku ja selle liikmete käsutuses olevat spetsiifilist teavet tuleks tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu, tööhõivekomitee ning Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni taotluse korral kasutada selleks, et esitada andmeid niisuguse tööhõivepoliitika väljatöötamiseks, mis keskenduks eelkõige haavatavate rühmade ja eriti noorte kõrge töötuse vähendamisele.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Tööhõive- ja sotsiaalministrite mitteametlikul kohtumisel tõdeti, et tihedam ja konkreetsem koostöö riiklike tööturuasutuste vahel aitaks kaasa heade tavade tõhusamale vahetamisele, ning paluti esitada üksikasjalik ettepanek vastastikuse võrdlemise algatuse kohta.	(5) Tihedam ja konkreetsem koostöö riiklike tööturuasutuste vahel aitaks kaasa heade tavade tõhusamale vahetamisele ning seetõttu tuleks nõuda üksikasjaliku ettepaneku esitamist võrdleva õppimise algatuse kohta.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Käesoleva otsusega loodav riiklike tööturuasutuste võrgustik peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 150 tegema tihedat koostööd tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukoguga ning panustama sellesse faktilise tõendusmaterjali ja rakendusaruannete esitajana. Riiklike tööturuasutuste võrgustiku tööd vahendab nõukogule tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu. Eriti vajalikud on riiklike tööturuasutuste võrgustikku koondunud teave tööhõivepoliitika toimimise kohta ja tööturuasutuste võrdlev analüüs, mis on sisendiks nii riikliku kui ka liidu tasandi poliitikakujundajatele tööhõivepoliitika hindamisel ja kavandamisel.	(6) Käesoleva otsusega loodav riiklike tööturuasutuste võrgustik peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 150 tegema tihedat koostööd tööhõivekomiteega, eelkõige sekretariaatide tasandil, ning see peaks tööhõivekomitee tööd toetama faktilise tõendusmaterjali ja rakendusaruannete esitamise kaudu. Riiklike tööturuasutuste võrgustiku panus edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule muutmata kujul − kuid vajaduse korral koos kommentaaridega − tööhõivekomitee kaudu. Eriti vajalikud on riiklike tööturuasutuste võrgustikku koondunud teave tööhõivepoliitika toimimise kohta ja tööturuasutuste võrdlev analüüs, mis on sisendiks nii riikliku kui ka liidu tasandi poliitikakujundajatele tööhõivepoliitika hindamisel ja kavandamisel, aidates saavutada riigipõhiseid eesmärke ja tõsta tööhõive määra, lahendades täitmata ametikohtade probleemi. Tööhõivekomitee hoiab oma tegevusega kursis ka riiklike tööturuasutuste võrgustikku.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Avaliku poliitika protsess koosneb kavandamis- ja rakendamisetapist. Sellega seoses peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu kaasseadusandjatena võtma mõlemat etappi arvesse. Kuivõrd tööhõivekomitee tegeleb kavandamisetapiga, peaks riiklike tööturuasutuste võrgustik keskenduma avaliku tööhõivepoliitika rakendamisetapile. Seetõttu on tähtis tööhõivekomitee ja riiklike tööturuasutuste võrgustiku vaheline teabevahetus. Tööhõivekomiteel peaks olema võimalik riiklike tööturuasutuste võrgustiku panust kommenteerida, kuid tal ei tohiks olla õigust seda panust muuta. Sarnaselt ei tohiks luua mehhanismi, mille kohaselt tööhõivekomitee kinnitab aruandeid ja iga-aastaseid töökavu. Asjaomase kahe organi sekretariaadid peaksid aga tegema tihedat koostööd.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Riiklike tööturuasutuste võrgustik peaks kaasa aitama tööhõivepoliitika alaste algatuste elluviimisele, nt nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta. Võrgustik võiks samuti toetada algatusi, mis on mõeldud hõlbustama üleminekut haridus- ja koolitusasutusest tööellu, sh oskuste ja kvalifikatsioonide suuremat läbipaistvust tagades.	(7) Riiklike tööturuasutuste võrgustik peaks kaasa aitama tööhõivepoliitika alaste algatuste elluviimisele, nt nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta. Riiklike tööturuasutuste võrgustik peaks tegema kindlaks ja jagama parimaid tavasid, mis puudutavad mitteõppivate ja mittetöötavate noorte kindlakstegemist ja selliste algatuste edendamist, millega tagada, et need noored omandaksid tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks vajalikud oskused. Riiklike tööturuasutuste võrgustik võiks samuti toetada algatusi, mis on mõeldud hõlbustama üleminekut haridus- ja koolitusasutusest tööellu, nõustada tööotsijaid praktika ja edasiõppimise osas ning edendada õpipoisiõpet ja töökohapõhist kutseõpet, tagades suurema läbipaistvuse oskuste ja kvalifikatsioonide puhul, mis vastavad vajadustele ja tööandjate nõudmistele.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) 16. jaanuaril 2013. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni noortegarantii kohta, mida tuleks arvesse võtta kõigi uute tööturgu mõjutavate õigusaktide koostamisel.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Riiklike tööturuasutuste võrgustik peaks tugevdama koostööd oma liikmete vahel, arendama ühisalgatusi, mille eesmärk on teabe- ja heade tavade vahetus kõigis tööturuasutuste tegevusvaldkondades, teostama võrdlevat analüüsi ja nõustama, samuti edendama uudseid tööturuteenuste osutamise viise. Sellise võrgustiku abil on võimalik teha kõiki riiklikke tööturuasutusi kaasavat, tõenditel põhinevat ja tulemustele orienteeritud võrdlusanalüüsi, tänu millele selgitatakse välja parimad tavad. Sellise tulemusele toetudes peaksid võrgustiku liikmed olema võimelised oma spetsiifilistes valdkondades välja töötama tööturuteenuste struktuuri ja pakkumise korralduse. Võrgustiku algatused peaksid parandama tööturuasutuste tulemuslikkust ja tõstma avaliku sektori kulutuste tasuvust.	(8) Riiklike tööturuasutuste võrgustik peaks tugevdama koostööd oma liikmete vahel, arendama ühisalgatusi, mille eesmärk on teabe- ja heade tavade vahetus kõigis tööturuasutuste tegevusvaldkondades, teostama võrdlevat analüüsi ja nõustama, samuti edendama uudseid tööturuteenuste osutamise viise. Sellise võrgustiku abil on võimalik teha kõiki riiklikke tööturuasutusi kaasavat, tõenditel põhinevat ja tulemustele orienteeritud võrdlusanalüüsi, tänu millele selgitatakse välja parimad tavad ja liikmesriikide tööturuasutuste tööstruktuurid. Neid tulemusi arvesse võttes peaksid liikmed olema võimelised oma spetsiifilistes valdkondades välja töötama tööturuteenuste struktuuri ja pakkumise korralduse, tagades seeläbi tööotsijate oskuste ja kvalifikatsioonide parema vastavuse tööandjate vajadustele. Riiklike tööturuasutuste võrgustiku algatused peaksid parandama riiklike tööturuasutuste tulemuslikkust ja tõstma avaliku sektori kulutuste tasuvust. Riiklike tööturuasutuste võrgustik peaks tegema koostööd ka teiste tööturuteenuste pakkujatega.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kuna riiklikud tööturuasutused on ärimudeli, ülesannete ja teenusepakkumise korralduse poolest erinevad, määrab iga liikmesriik oma tööturuasutuste juhtivtöötajate seast ise ühe esindaja riiklike tööturuasutuste võrgustiku nõukogusse. Võimaluse korral peaks nõukogusse määratud liige esindama seal ka teisi asjaomase liikmesriigi tööturuasutusi. Määratud liikmetel peaksid olema volitused langetada otsuseid neid lähetanud organisatsioonide nimel. Selleks et tagada kõigi riiklike tööturuasutuste kaasamine, peaksid võrgustiku kõik ettevõtmised olema avatud osalemiseks kõikidel tasanditel.	(10) Kuna riiklikud tööturuasutused on ärimudeli, ülesannete ja teenusepakkumise korralduse poolest erinevad, määrab iga liikmesriik oma tööturuasutuste juhtivtöötajate seast ise ühe liikme ja ühe või mitu asendusliiget riiklike tööturuasutuste võrgustiku nõukogusse. Võimaluse korral peaks nõukogusse määratud liige ja asendusliikmed esindama seal ka teisi asjaomase liikmesriigi tööturuasutusi. Määratud liikmetel peaksid olema volitused langetada otsuseid neid lähetanud organisatsioonide nimel. Selleks et tagada kõigi riiklike tööturuasutuste kaasamine, peaksid riiklike tööturuasutuste võrgustiku kõik ettevõtmised olema avatud osalemiseks kõikidel tasanditel.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Et riiklike tööturasutuste ühised ülesanded vastaksid võimalikult täpselt tööturu tegelikule olukorrale, peaks Eurostatil olema NUTS 3 tasandil andmed tööpuuduse kohta reaalajas.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Võrgustiku loomine	Eesmärk
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kogu ELi hõlmav riiklike tööturuasutuste võrgustik (edaspidi „võrgustik”) luuakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Võrgustiku ülesanded on määratletud artiklis 3.	Kogu liitu hõlmav riiklike tööturuasutuste võrgustik (edaspidi „võrgustik”) luuakse ajavahemikuks, mis algab [esimesest päevast pärast käesoleva otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamist] ja lõpeb 31. detsembril 2020. Võrgustiku ülesanded on sätestatud artiklis 3.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõigud 2 ja 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) liikmesriikide nimetatud riiklikud tööturuasutused ja	(a) iga liikmesriigi nimetatud riiklikud tööturuasutused ja
(b) Euroopa Komisjon.	(b) komisjon.
Liikmesriigid, kus on autonoomsetes piirkondades asuvaid tööturuasutusi, tagavad, et need on võrgustiku algatustes asjakohaselt esindatud.	Liikmesriigid, kus on kohalikke või piirkondlikke autonoomseid tööturuasutusi, tagavad, et need kohalikud või piirkondlikud autonoomsed tööturuasutused on võrgustiku algatustes asjakohaselt esindatud, ja määravad kindlaks ametiasutuse, kes vastutab riiklike tööturuasutuste võrgustiku loomise ja haldamise eest. Kui põhiseadusest tulenevalt ei ole võimalik kindlaks määrata ühtainsat ametiasutust, määrab liikmesriik kindlaks asjaomased ametiasutused. Igal liikmesriigil on võrgustikus üks hääl, sõltumata kohalike või piirkondlike kindlaksmääratud tööturuasutuste arvust. Riiklike tööturuasutuste esindajad tagavad igati, et kohalike ja piirkondlike asutuste seisukohti ja kogemusi võetakse võrgustiku töös arvesse ning neid asutusi hoitakse võrgustiku tegevusega kursis.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 a
	Mõisted
	Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid: „võrdlev õppimine” – süstemaatilise ja integreeritud seose loomine võrdlemise ja teineteiselt õppimisega seotud tegevuste vahel, milleks selgitatakse välja head tulemused võtmetähtsusega tegevusvaldkondades, kasutades selleks võrdlust, mis põhineb näitajatel, heade tavade tuvastamisel ning kogemuste ja parimate tavade vahetamisel õppeprotsessi kaudu.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) rakendada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020” ja selle põhieesmärke, eriti tööhõivega seonduvat;	(a) rakendada asjaomast liidu poliitikat, sh aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020” ja selle põhieesmärke, eriti tööhõivega seotud eesmärke, nagu tihedam koostöö riiklike tööturuasutuste asjakohastamise konkreetsete algatuste puhul;
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a) toetada kõige haavatavamaid ja kõrge töötuse määraga ühiskonnarühmi, eriti eakamaid töötajaid ning mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, jälgides ja toetades selliste algatuste rakendamist nagu noortegarantii;
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a b) edendada inimväärset tööd ja püsivaid töökohti;
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tõhustada ELi tööturu toimimist;	(b) tõhustada liidu tööturu toimimist, võrreldes riiklike tööturuasutuste tegevuse tulemusi vastavate kriteeriumitega;
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) viia vastavusse oskused ning töötajate ja tööandjate vajadused;
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) paremini tööturge integreerida;	(c) teha kindlaks parimad tavad ja integreerida tööturgu paremini;
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) suurendada geograafilist ja tööalast liikuvust;	(d) suurendada vabatahtlikku geograafilist ja tööalast liikuvust ilma sotsiaalse dumpinguta, kooskõlas liidu asjaomaste õigusaktidega;
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) suurendada tulemuslike heade tavade paremaks rakendamiseks liikmesriikide osalemist võrdlevas õppimises;
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e b) tuvastada puudujäägid oskuste osas ning anda teavet nende ulatuse ja asukoha kohta;
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e c) parandada hindamist, et teha tööturupoliitikas algatusi, mis on vajalikud lühemas perspektiivis;
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kavandada ja rakendada kogu Euroopat hõlmavad, riiklikele tööturuasutustele mõeldud tõendipõhised võrdlussüsteemid, kus kasutatakse kvantiteedi- ja kvaliteedinäitajad, et hinnata riiklike tööturuasutuste tulemuslikkust ja koguda tõendusmaterjali, mille alusel saab luua vastastikuse õppimise asjakohase mudeli; aktiivselt osaleda kõnealuste algatuste rakendamises, korraldades andme-, teadmiste ja tavade vahetust;	(a) kavandada ja rakendada kogu liitu hõlmavaid, riiklikele tööturuasutustele mõeldud tõendipõhiseid võrdleva õppimise süsteeme, kus kasutatakse kvantiteedi- ja kvaliteedinäitajad, et hinnata riiklike tööturuasutuste tulemuslikkust ja koguda kõikidest liikmesriikidest tõendusmaterjali, mille alusel saab luua vastastikuse õppimise asjakohase mudeli; aktiivselt osaleda kõnealuste algatuste rakendamises, korraldades andme-, teadmiste ja heade tavade vahetust. Eesmärk ei ole mingil juhul riiklike tööturuasutuste tulemuste reastamine, vaid õppimise lihtsustamine ühtse metoodika alusel.
	(See osa muudatusettepanekust, mille eesmärk on asendada „võrdlus[-]” „võrdleva õppimisega”, kehtib kogu teksti kohta.)
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) võtta vastu riiklike tööturuasutuste ajakohastamise ja tugevdamise põhimõte ning rakendada seda peamistes tegevusvaldkondades;	(c) võtta kooskõlas üldisemate sotsiaalsete eesmärkidega vastu riiklike tööturuasutuste ajakohastamise ja tugevdamise põhimõte ning rakendada seda peamistes tegevusvaldkondades, toetades vastastikust õppimist ning parandades asutuste suutlikkust ja tõhusust.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) koostada aruandeid tööhõive valdkonnas nõukogu või komisjoni nõudmise korral ja ka omal algatusel;	(d) koostada aruandeid tööhõive valdkonnas nõukogu, komisjoni või Euroopa Parlamendi nõudmise korral või omal algatusel;
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) aidata kaasa tööhõivepoliitika alaste algatuste rakendamisel;	(e) aidata kaasa tööhõivepoliitika ja sotsiaalvaldkonna alaste algatuste rakendamisele;
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a) teha kindlaks ja jagada parimaid tavasid, mis puudutavad mitteõppivate ja mittetöötavate noorte kindlakstegemist ja selliste algatuste edendamist, millega tagada, et need noored omandaksid tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks vajalikud oskused.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f b) hinnata õigusaktide rakendamise mõju seoses töötajate liikuvusega liidus liikmesriikide tööturgudel.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Võrgustik kehtestab seoses artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud algatustega asjakohase aruandluskorra. Selle korra kohaselt peavad võrgustiku liikmed igal aastal võrgustikule aru andma.	2. Võrgustik kehtestab seoses kõikide lõikes 1 osutatud algatustega asjakohase aruandluskorra. Selle korra kohaselt peavad võrgustiku liikmed igal aastal võrgustikule aru andma.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Võrgustik teeb koostööd tööturu sidusrühmadega, sh muude tööturuteenuste osutajatega, kaasates neid võrgustiku meetmetesse ja kokkusaamistesse, samuti teabe- ja andmevahetusse.	1. Võrgustik teeb ainult oma algatusel koostööd tööturu sidusrühmadega, sh muude tööturuteenuste osutajatega, nagu vajaduse korral sotsiaalpartnerid, töötuid või haavatavaid rühmi esindavad organisatsioonid, tööhõivega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, Euroopa elukestva suunamise poliitika võrgustik, erasektori tööturuasutused ja liikmesriikide tööinspektsioonid, kaasates neid võrgustiku meetmetesse ja kokkusaamistesse, samuti teabe- ja andmevahetusse.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Võrgustiku tegevust juhib nõukogu, kuhu iga liikmesriik nimetab oma tööturuasutuste juhtivtöötajate seast ühe liikme ja ühe asendusliikme. Komisjon määrab nõukogusse ühe liikme ja ühe asendusliikme. Vajaduse korral asendusliikmed asendavad liikmeid.	(1) Võrgustiku tegevust juhib nõukogu, kuhu iga liikmesriik nimetab oma tööturuasutuste juhtivtöötajate seast ühe liikme ja ühe asendusliikme, järgides kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli, nagu on sätestatud artikli 1 kolmandas lõigus, ning tööhõivepoliitikaga seotud pädevuste tsentraliseerimise määra asjaomases liikmesriigis. Komisjon määrab nõukogusse ühe liikme ja ühe asendusliikme. Vajaduse korral asendusliikmed asendavad liikmeid või osalevad koos nendega koosolekutel, kuid neil ei ole hääleõigust.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõukogu võtab ühehäälse otsusega vastu oma töökorra, millega nähakse ette muu hulgas otsuste langetamise kord nõukogus ning võrgustiku juhataja ja asejuhatajate ametisse määramise kord ja ametisoleku kestus. Nõukogu võtab enamushäältega vastu võrgustiku iga-aastase töökava, otsustab töörühmade loomise ja võrgustiku kokkusaamiste töökeele üle; nõukogu kinnitab ka iga-aastase aruande, mis seejärel avaldatakse.	3. Nõukogu võtab ühehäälse otsusega vastu oma töökorra, millega nähakse ette muu hulgas otsuste langetamise kord nõukogus ning võrgustiku juhataja ja asejuhatajate ametisse määramise kord ja ametisoleku kestus. Nõukogu võtab enamushäältega vastu iga-aastase töökava, sh töörühmade loomise eeskirjad, võrgustiku koosolekutel kasutatava töökeele kindlaksmääramise korra ja eeskirjad võrgustiku aastaaruande edastamiseks. Aruanne saadetakse nõukogule ning hindamiseks Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile ning aruanne avaldatakse.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud üldised vahendid nähakse ette sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmist, mille iga-aastasteks assigneeringuteks annab loa eelarvepädev asutus finantsraamistiku piires.	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud üldised vahendid nähakse ette tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist, mille iga-aastased assigneeringud kiidavad eelarvepädevad institutsioonid heaks finantsraamistiku piires.
	(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses.)
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Üldise raamistiku vastuvõtmine	Tehnilise raamistiku vastuvõtmine
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 8, et käsitleda tulemuste võrdlemise ja vastastikuse õppimisega seotud algatuste üldist raamistikku, nagu kirjeldatud artikli 3 lõikes 1, sealhulgas metoodikat, peamisi riiklike tööturuasutuste tulemuslikkuse hindamiseks vajalikke kvantiteedi- ja kvaliteedinäitajaid, vastastikuse õppimise koondprogrammide õppemeetodeid ning algatustes osalemise tingimusi.	Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 8, et käsitleda võrdleva õppimise ja vastastikuse õppimisega seotud algatuste tehnilist raamistikku, nagu on kirjeldatud artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c, sealhulgas metoodikat, peamisi riiklike tööturuasutuste tulemuslikkuse hindamiseks vajalikke kvantiteedi- ja kvaliteedinäitajaid, vastastikuse õppimise koondprogrammide õppemeetodeid ning algatustes osalemise tingimusi. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud muude algatuste elluviimise eest vastutab võrgustik.
	(See osa muudatusettepanekust, mille eesmärk on asendada „üldine” „tehnilisega”, kehtib kogu teksti kohta.)
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 8 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikliga 7, jõustub ainult juhul, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile või nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.	5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikliga 7, jõustub ainult juhul, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile või nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Neli aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele aruande selle kohaldamise kohta. Aruandes tuleb eelkõige hinnata, kui suur on olnud võrgustiku panus artiklis 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse ja kas võrgustik on oma ülesanded täitnud.	Kaks aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele aruande selle kohaldamise kohta. Aruandes hinnatakse eelkõige seda, kui suur on olnud võrgustiku panus artiklis 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse ja kas võrgustik on oma ülesanded täitnud. Komisjon esitab vajaduse korral ettepaneku käesoleva otsuse läbivaatamiseks.

SELETUSKIRI

Majanduskriisi ja sellega kaasneva tööpuuduse kontekstis, aga ka liikmesriikide tööturgude muutumise tõttu seoses tehnoloogia arengu või tööjõuga seotud vajaduste ja karjääri muutumisega (eri sektorite vaheline ja geograafiline liikuvus, karjääri katkestamine ja jätkamine), on riiklike tööturuasutuste ülesanded ja töökorraldus muutunud.

Lisaks sellele, et liikmesriigid peavad liidus oma majandus- ja tööhõivepoliitikat paremini koordineerima, tuleb kasutusele võtta kõik vahendid, millega liit saab sellele muutusele kaasa aidata.

Näiteks Euroopa poolaasta raames võrdlevad liikmesriigid oma avaliku tööhõivepoliitika suuniseid, eelkõige eelarve seisukohast, et selgitada välja, millised on kõige sobivamad suunised iga liikmesriigi jaoks, võttes arvesse tema ja teiste liikmesriikide majanduslikku olukorda, et saavutada strateegias „Euroopa 2020” sätestatud eesmärk (20–64aastaste tööhõive määr 75%).

Ent lisaks strateegilisele valikule, millist avaliku poliitika meedet eelistada, on tulemuslikkuse seisukohast tähtis element selle meetme korrektne rakendamine – sellest etapist algab riiklike tööturuasutuste töö.

Raportöör tunneb seega heameelt komisjoni algatuse üle, millega antakse riiklike tööturuasutuste esindajate juba olemasolevale võrgustikule ametlik staatus, et nad saaksid üksikasjalike andmete alusel võrrelda nende tööturumeetmete tulemuslikkust, mille rakendamise eest nad oma liikmesriigis vastutavad.

Selle võrdluse käigus saab välja selgitada ühe või teise meetme eelised ja puudused ning liikmesriigid saavad need seejärel oma strateegiasse lisada.

Raportööri arvates saaks kõnealust koostööd parandada mitmel viisil:

•   lisada eesmärkidesse eritähelepanu pööramine noorte tööpuuduse vastu võitlemisele, jätkusuutliku tööhõive edendamisele või sotsiaalse dumpingu vastu võitlemisele;

•   kaasata sotsiaalpartnerid ja riikide tööhõivetalitused;

•   võtta arvesse pädevuste jaotust igas liikmesriigis.

Lisaks neile põhidetailidele on raportöör veendunud, et otsust ei ole – rohkem tehnilisest seisukohast – võimalik vastu võtta nii, et vahendit saaks 1. jaanuarist 2014 nõuetekohaselt rakendada, kuid toetab selle vastuvõtmist nii kiiresti kui võimalik. Raportöör esitab ka muudatusettepanekuid, et viia kogu tekst kooskõlla õiguslike või eelarveliste aluste üle peetavate muude läbirääkimistega (Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm / Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm).

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Pr Pervenche Berès

Esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (COM(2013)0430 – 2013/0202(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud proua esimees

Palusite 12. detsembri 2013. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artiklile 37 arvamust ELi toimimise lepingu artikli 14 lisamise kohta teise õigusliku alusena ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (COM(2013)0430).

I. Taust

Komisjon avaldas 16. juunil 2013 ettepaneku võtta vastu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (COM(2013)0430, edaspidi „otsus”), mille õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 149.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon võttis vastutava komisjonina 9. detsembril 2013 vastu oma raporti, mis sisaldas raportöör Frédéric Daerdeni esitatud muudatusettepanekut nr 1, milles soovitakse lisada teiseks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikkel 14.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palus 12. detsembri 2013. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artiklile 37 arvamust kõnealuse õigusliku aluse sobivuse kohta ja selle kohta,

· kas ELi toimimise lepingu artikkel 149 on ainus asjakohane õiguslik alus ning

· kas ELi toimimise lepingu artikleid 149 ja 14 võib võtta otsuse ettepaneku ühiseks õiguslikuks aluseks.

II. Ettepanek

Otsuse ettepaneku eesmärk on tugevdada liikmesriikide tööturuasutuste vahelist koostööd. Riiklikud tööturuasutused vastutavad aktiivsete tööturumeetmete rakendamise ja tööturuteenuste osutamise eest avaliku huvi eesmärgil. Nad kuuluvad asjakohaste ministeeriumide või avalik-õiguslike isikute või organisatsioonide koosseisu. On jõutud ühisele arusaamisele, et ELi riikide tööturuasutuste koostöö tugevdamine on äärmiselt oluline strateegias „Euroopa 2020” seatud tööhõivealaste eesmärkide saavutamiseks. Ettepaneku seletuskirja kohaselt kujutab ettepanek endast ELi toimimise lepingu artikli 149 kohast stimuleerivat meedet.

III. Esildatud õiguslikud alused

Komisjon on esildatud meetme õigusliku alusena esitanud ELi toimimise lepingu artikli 149. Artikkel on järgmine:

Vastavalt seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega võivad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta stimuleerivaid meetmeid, mis on kavandatud riikidevahelise koostöö soodustamiseks ning nende tööhõivealase tegevuse toetamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teabe ja parimate tavade vahetuse arendamine, võrdleva analüüsi ja nõuannete pakkumine, samuti uudse lähenemise soodustamine ja kogemustele hinnangu andmine, eriti kasutades katseprojekte.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni vastu võetud raportis soovitakse lisada teist õiguslikku alust, milleks on ELi toimimise lepingu artikkel 14. Artikkel on järgmine:

Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 4 ja käesoleva lepingu artiklite 93, 106 ja 107 kohaldamist ning arvestades kohta, mis liidu ühistes väärtustes kuulub üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, nagu ka nende osa ühiskondliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, hoolitsevad liit ja liikmesriigid, igaüks oma vastavate volituste ja aluslepingute kohaldamisala piires, et niisugused teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste ning eelkõige majandus- ja rahandusalaste tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid. Euroopa Parlament ja nõukogu määratlevad määruste abil nimetatud põhimõtted ja tingimused seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust kooskõlas aluslepingutega niisuguseid teenuseid osutada, tellida ja rahastada.

IV. Kohtupraktika

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eriti õigusakti eesmärk ja sisu[1].

Põhimõtteliselt peab meede põhinema ainult ühel õiguslikul alusel. Kui liidu meetme eesmärgi ja sisu uurimisel selgub, et meede taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda, mis kuuluvad erinevate aluste kohaldamisalasse, ning üks eesmärk või valdkond on määratletav peamisena või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaalus oleva eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus[2].

Kahte õiguslikku alust tohib kasutada üksnes juhul, kui õigusakt on samaaegselt suunatud mitme eesmärgi saavutamisele või sellel on mitu omavahel seotud komponenti, ilma et mõni neist oleks teisega võrreldes teisejärguline või kaudne,[3] tingimusel et nendele õiguslikele alustele vastavad menetlused ei ole üksteisega ühildamatud.[4]

V. Ettepaneku võtta vastu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta analüüs

Selleks et välja selgitada, missugust õiguslikku alust antud juhul kohaldada, on vaja uurida meetme eesmärki ja sisu. Seadusandliku ettepaneku eesmärk on olla liikmesriikide riiklike tööturuasutuste vahelist koostööd tugevdav stimuleeriv meede. Ettepanekuga soovitakse laiendada, tugevdada ja ühtlustada töösolevaid algatusi, et neist saaksid kasu kõik riiklikud tööturuasutused.

Selleks soovitatakse luua ametlikum riiklike tööturuasutuste võrgustik, mis rakendaks stimuleerivate meetmete vormis algatusi, mis on kavandatud parandama liikmesriikide koostööd tööhõive valdkonnas. Selline struktuur annaks võrgustikule suurema potentsiaali panustada uuenduslikesse, tõenditel põhinevatesse rakendusmeetmetesse kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. Samuti aitaks see ellu viia tööturuprojekte, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

ELi toimimise lepingu artikkel 149 on õiguslikuks aluseks stimuleerivate meetmete võtmisel, mille eesmärk on ergutada liikmesriikide koostööd tööhõive valdkonnas. Kõnealusele õiguslikule alusele kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Selles osas tunduvad otsuse eesmärk ja sisu olema selgelt mõeldud rakendama ELi toimimise lepingu artiklit 149, seega on kõnealune õiguslik alus otsuse jaoks sobiv.

ELi toimimise lepingu artiklis 14 käsitletakse üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Selle artikli lisamist teise õigusliku alusena toetab raportööri esitatud muudatusettepanek nr 2, milles viidatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 36, mis on sõnastatud järgmiselt:

Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tunnustab ja austab liit võimalust kasutada siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt.

Siin on kohane meelde tuletada, et ELi põhiõiguste harta ei kujuta endast õiguslikku alust.

Meetmete vastuvõtmiseks artikli 14 kohaselt kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, mis iseenesest oleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 149.

Siiski on oluline rõhutada, et ELi toimimise lepingu artiklis 14 on selgelt juttu määrustest, samas kui kõnealune meede on otsus. Seetõttu ei saa ELi toimimise lepingu artiklit 14 kasutada õigusakti ettepaneku õigusliku alusena, kui selle õigusakti vormi ei muudeta.

Mis puutub otsuse sisusse, siis ei ole mingit kahtlust, et otsuses käsitletavad riiklikud tööturuasutused osutavad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, mida hõlmatakse ELi toimimise lepingu artikliga 14. Ettepanekus ei seata seda ühelgi viisil kahtluse alla. Tuleb rõhutada, et ELi toimimise lepingu artikli 14 otstarve on määratleda põhimõtted ja kehtestada tingimused, mille alusel sellised teenused toimivad – eelkõige majandus- ja rahandusalased tingimused – ja mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust selles valdkonnas.

Siit tuleb järeldada, et ELi toimimise lepingu artikkel 14 on mõeldud muuks otstarbeks kui koostöövõrgustik või otsuse ettepanekus käsitletav stimuleeriv meede. Kuna ELi toimimise lepingu artikliga 149 on juba antud konkreetne õiguslik alus sellistele stimuleerivatele meetmetele, mida otsuses esitatakse, ei näi olevat vajalik ega Euroopa Kohtu praktikat arvesse võttes ka üldjoontes õigustatud määrata otsusele veel üks õiguslik alus, sest artikkel 149 hõlmab otsuse ettepaneku täielikult.

VI. Järeldus ja soovitus

Õiguskomisjon arutas eespool nimetatud küsimust 21. jaanuari 2014. aasta koosolekul. Õiguskomisjon otsustas koosolekul ühehäälselt[5] 22 poolhäälega soovitada Teile, et ettepanekule võtta vastu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta sobib üksainus õiguslik alus – ELi toimimise lepingu artikkel 149.

Austusega

Klaus-Heiner Lehne

• [1]  Kohtuasi C-440/05, komisjon vs nõukogu, EKL 2007, I-9097.
• [2]  22. oktoobri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-137/12: komisjon vs. nõukogu, punkt 53.
• [3]  Otsus kohtuasjas C-411/06: komisjon v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585, punkt 47.
• [4]  Otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu (titaandioksiid), EKL 1991, lk I-2867, punktid 17-25.
• [5]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Raffaele Baldassarre (aseesimees), Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Françoise Castex (aseesimees), Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne (esimees), Eva Lichtenberger, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Angelika Niebler, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner (aseesimees / arvamuse koostaja), Francesco Enrico Speroni, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Axel Voss, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka.

MENETLUS

Pealkiri	Riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamine
Viited	COM(2013)0430 – C7-0177/2013 – 2013/0202(COD)
EP-le esitamise kuupäev	17.6.2013
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 1.7.2013
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 1.7.2013
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	BUDG 27.6.2013
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Frédéric Daerden 12.6.2013
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI 21.1.2014
Arutamine parlamendikomisjonis	10.10.2013	26.11.2013	5.12.2013
Vastuvõtmise kuupäev	9.12.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Emer Costello, Frédéric Daerden, Philippe De Backer, Sari Essayah, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Ruža Tomašić, Traian Ungureanu, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Georges Bach, Sergio Gutiérrez Prieto, Richard Howitt, Anthea McIntyre, Evelyn Regner, Tatjana Ždanoka, Gabriele Zimmer
Esitamise kuupäev	3.3.2014